ajakiri "liikumine ja sport" i osa
DESCRIPTION
Välja antud - 2007TRANSCRIPT
-
LIIKUMINESPORTJA
2007 (1)
sossTypewritten Text
-
Sisukord11LIIKUMISHARRASTUSEESTISJAVLISMAAL
16TERVISESPORDIALASTETEENUSTETURUNDUS
22KEHALISEKOORMUSEMJUORGANISMILE
30VASTUPIDAVUSTREENINGUMJUORGANISMILETERVISESPORDIS
37VASTUPIDAVUSTREENINGUPHIALUSED
42TOITUMINEERINEVAFSILISEAKTIIVSUSEKORRAL
47JUHISEDSUUSATAMISHARRASTUSEKS
52JALGRATTASPORTKUITERVISESPORT
61JALGRATASHEAKAASLANEMITMESELUVALDKONNAS
70PILATESUUSMEETODKEHAJAVAIMUTUGEVDAMISEKS
ToimeTus
Rein Jalak PeatoimetajaRahvusvahelise likooli Audentes Kolled hendus sport Kigile
Sandra AndressonTlkija
ToimeTusKolleegium
Peeter Lusmgieesti olmpiakomitee hendus sport Kigile
Tnu Seileesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Kaarel ZilmerTallinna likool
liikumis- ja spordialaste metoodilis-teaduslike artiklite kogumik.Kogumik on koostatud riikliku liikumisharrastuse strateegilise arengukava 20062010 raames.
issN 1736-6364
ESTONIA
-
liiKumiNe jA sPoRT liiKumiNe jA sPoRT
LIIKUMISHARRASTUSE STRATEEGILINE ARENGUKAVA 20062010 phimtted, sisu ja rakendusedMait Arvisto, Margus Jurkatam, Peeter Lusmgi, Tnu Seil
Tnapevaseshiskonnasontehnikajatehnoloogiaarengoluliseltvhen-danud inimeste kehalist koormustnii tprotsessis kui ka olmeaskel-dustestasemeni,misjbtublistiallafsioloogi-
liselthdavajalikupiiri.Ometikujutabliikumis-
harrastus endasthiskonna jtkusuutlikkuse ja
heaolu lahutamatut komponenti. Liikumishar-
rastuse all mistame antud juhul kehalist vor-
misolekuttaotlevatvimeelelahutuslikku,valda-
valtmittevistluslikku liikumist,sportlikekeha-
listeharjutustegategelemist.Liikumisharrastust
vibigusegapidadavgaotstarbekaksjaefek-
tiivseksmooduseksarendamaks-silitamakske-
halistvormi,vaimsettasakaalujaldistjudlust,
rkimata positiivsest meelelahutuslikust ja
emotsionaalsestmjust.
TeatavastiseisabEestirahvassilmitsisuu-
rehaigestumisega,kusjuures justnendessehai-
gustesse,midasaaksoluliseltvhenda justige
liikumisega. See tuleb ka lppkokkuvttes oda-
vamkuikallisravi,rkimataharrastajaigape-
vase enesetunde paranemisest ja ettevtlikkuse
lisandumisest.Liikumisharrastus seostub reegli-
nakaeluterveelamisviisijaellusuhtumisega,ol-
lesseegavastukaalukshavohavaleelupletajas-
likuleennasthvitavaleeluviisile.Vaatamatameie
tippsportlastepris arvukatele kordaminekutele
ja(rahva)spordivistlustelosalejatearvu(rohkem
kll osalemiskordade arvu) mningale suurene-
misele, jtavad rahva liikumisharjumused regu-
laarsetreenimisemttesveelkvastisoovida.
2006.aastakevadelKultuuriministeeriu-
mi ja sotsiaal- ning turu-uuringute firma Saar
Poll poolt lbiviidud kultuuritarbimise uuringu
tulemusednitasid,etEestissaabpiisavaltregu-
laarset liikumiskoormust(vhemalt3kordan-
dalas) umbes veerand elanikkonnast. Seda on
vrreldesmeiekultuuriruumikuuluvateriikide-
gavheSkandinaaviajaKesk-Euroopamaades
onharrastajaidca60%elanikkonnast.Seegaon
Eesti spordissteemil veel piisavalt arenguruu-
mi,etparandadarahvaliikumiskultuuri.
Elanikkonna mrksa ulatuslikum kaasa-
mineliikumisharrastussekujutabendastkahtle-
matakomplekssetlesannet,millelahendamise
edukus sltub nii objektiivsetest tingimustest
(spordirajatised,treeninguvahendid,kompetent-
ne isikukoosseis, organisatsiooniline ssteem,
koolitus,infossteemjms)kuikasubjektiivsetest
teguritest (inimeste hoiakud, sportimise vr-
tusaspektidjms).ksonagakindelkigilekt-
tesaadav liikumisharrastus eeldab svendatud
thelepanu ja spetsiifilist ksitlust ega arene ise-
enesesttippspordikrvalnhtusena.Eelnevatar-
vestades valmis Kultuuriministeeriumi ja Eesti
Olmpiakomitee kosts projekt Liikumishar-
rastuse strateegiline arengukava 20062010,
mis sisaldab peamisi plaane liikumisharrastuse
laiendamiseks. Allpool esitatu annab fragmen-
taarset teavet liikumisharrastuseksitelu,kom-
ponentide ja rakenduslike abinude kohta
(le)riiklikultasandil.
EESMRGID JA LDINE INSTITUTSIONAALNE TJAOTUSLiikumisharrastuse strateegilise arengukava
20062010eesmrgiksonandatugeeluterve
mtteviisi edendamiseks, vastava poliitika ellu-
viimiseksjahoiakutekujundamiseks,harrastus-
likuksliikumiseksvajalikukeskkonnaloomiseks
ning materiaalsete tingimuste parandamiseks.
Arvulises vljenduses thendab see regulaarse
liikumisharrastusega tegelejate arvu suurenda-
mist 2010. aastaks 45%protsendini elanikkon-
nast,kusjuuresesmathtsakssihtrupiksonseni
liikumisharrastusestkrvalejnud.
Eesmrgist tulenevalt ja liikumisharras-
tustmjutavatephiteguritestruktuuriarvesta-
des pstitati liikumisharrastuse strateegilist
arengukavakoostadesjrgmisedlesanded:
1) Hinnata olemasolevaid sportimispaiku
ja rahastamisphimtteid ning kavan-
dadaedasisisuundi.
2) Arendada vlja tervisesportlaste arsti-
abi, infoteeninduse ja nustamise ss-
teem.
3) Arendada vlja koolitusssteem nii
juhendajatele-treeneritele kui ka ela-
nikkonnaletervikuna.
4) Koostada liikumisharrastuse teadmis-
varajalevitadasedaharrastajaile.
5) Toetadajakorraldadaliikumisharrastust
alaprogrammidekaudu.
6) Arendadavljaliikumisharrastusesuh-
tekorraldusessteem.
Arengukavas on sisuline pearhk korra-
prase harjutamise vimaluste ja vormide suu-
rendamisel,mitteniivrdritusteegavistluste
korraldamisel.
Alates 1989. aastal toimunud II Eesti
SpordiKongressistonEestispordisjrgitudval-
davalt Euroopa riikidele iseloomulikku spordi
kohaksitlusthiskonnas.Lhtuvalt riigivimu
jaspordiorganisatsioonidevaheltasakaalustatud
-
liiKumiNe jA sPoRT liiKumiNe jA sPoRT 7
kooststninginimestehuvidestonvljaarene-
nud lai, hsti organiseerunud ja teovimeline
spordiorganisatsioonidevrgustik.Arengukavas
seatudeesmrgisaavutamineoninstitutsioonili-
seltmitmeametkonnalesanne,midasaabtita
ministeeriumide, spordiorganisatsioonide, era-
sektorijateisteinstitutsioonidekoosts.
SporditlasubEestispeamiseltkolman-
dal sektoril (spordiklubid ja teised mittetulun-
dushingud), mida toetab avalik sektor ning
tiendaberasektorsporditeenustepakkumisega.
Erasektoriosakaalsuureneb tenoliseltveelgi
ning liikumisharrastust rahastavad nii praegu
kuikatulevikusphiliseltharjutajadise.Praegu-
se elatustaseme juures on aga avaliku sektori
materiaalne ja iguslik tugi liikumisharrastuse
laiendamiselemravathtsusega.
Strateegilisearengukavarakendamistju-
hibningselleelluviimiseeestvastutabKultuuri-
ministeerium, ldkoordineerija on Eesti Olm-
piakomitee ning vahetu korraldajaMThen-
dus Sport Kigile. Strateegilise arengukava
koostamiseningeelkigehilisemarakendamise
eeltingimuseks on Sotsiaalministeeriumi, Hari-
dus-jaTeadusministeeriumi,Majandus-jaKom-
munikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi,
Kaitseministeeriumi ning spordialaliitude ja
-hendustetoimivkoost.Olulinerollontita
kohalikelomavalitsusteljaerasektoril.
Riiklikusektoritoetavosa(eeskttrahas-
taminejaigusalustevljattamine)jaotubmi-
nisteeriumitevaheljrgmiselt.ldkoordineerija
onKultuuriministeerium.Haridus-jaTeadusmi-
nisteeriumkorraldabhuviharidust,tagabpilas-
tepiisavaliikumisharrastuseningvalmistabette
oskusttajaid. Sotsiaalministeerium hoolitseb
puuetega inimeste liikumisharrastuse eest ja
teenindab liikumisharrastusega tegelejaid me-
ditsiiniliselt.Kaitseministeeriumtegelebkaitse-
velastekehaliseettevalmistamisega jaabistab
noormeestesportimistlaiemalt.Liikumisharras-
tusesttervikpildiloominejaharjutamistingimus-
tevljaarendamine jbkohalikeomavalitsuste
kanda.
TEGEVUSED JA NENDE MAKSUMUS (2007. A)Strateegiline arengukava jaotub viide alaliku,
millesisujamaksumusonesitatudlhidaltall-
pool.Strateegilisearengukavaelluviimistrahas-
tatakse riiklikest ja kohaliku omavalitsuse va-
henditestningsedateevadeelkigeKultuurimi-
nisteerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Ma-
jandus-jaKommunikatsiooniministeerium,Kesk-
konnaministeerium, Eesti Haigekassa, Tervise
Arengu Instituut, Eesti Kultuurkapital, Hasart-
mngumaksu Nukogu jt. Liikumisharrastuse
strateegilise arengukava 20062010 tegevusi
finantseeriti 2007. aastal 132 470 000 miljoni
krooniulatuses,millest109101000suunatiin-
vesteeringuteks.
sPoRTimisPAiKAde RAjAmiNe mAAKoNdAdesseEestisnapibikkaveelsportimispaiku.Tihtipeale
poleneidelukohalheduses janeedeivastaka
spordiharrastuse struktuurile. Igapevase liiku-
misharrastuse vimaldamise seisukohalt on es-
mathtis arendada vlja kigile kttesaadavate
lhiliikumispaikade vrk, mis lhtuks koosklas
piirkonnapopulatsioonitiheduseningspordihar-
rastuse struktuuriga elamurajoonide ja koolide
paiknemisest ning arvestaks rajatiste lbilaske-
vimet eraldi suve- ja talveoludes. Lhiliikumis-
paigadon liikumis- ja spordipaigad,mis asuvad
elamurajoonide lhimbruses (kuni 15 minuti
kaugusel elukohast) inimese igapevases tege-
vuskeskkonnas ning mida kasutavad peamiselt
sellepiirkonnaelanikudigapevaseksliikumiseks
jasportimiseks.Lhiliikumispaikadevrgukujun-
damisethtiskomponentonkalinnaparkideplaa-
nimineningnendekasutamisevimalusteselgita-
minejarakendamineliikumisharrastuseks.
Kultuuriministeeriumi kaudu investeeri-
takse maakondade ja kohaliku omavalitsuse ta-
sandil spordiobjektide ehitamisse ja renoveeri-
misseigalaastalvhemalt60miljonitkrooniaas-
tas.Ehitatavatejarenoveeritavateobjektidehul-
gas on ka Eesti spordikongressil 2002. aastal
heaks kiidetud nn spordiinvesteeringute kolme
laine ssteemi jrgi nii spordisaalid, vimlad,
staadionid kui ka ujulad. Kultuuriministeeriumi,
Siseministeeriumijakohalikeomavalitsustekoos-
tsrajataksespordi-jamnguvljakuid,mispea-
vadolemakigisasulates.Majandus-jaKommu-
nikatsiooniministeerium rahastabMaanteeameti
kaudukergliiklusteedeehitamist,millelonvima-
likharrastadajalgrattasitu,rulluisusitujms.
Kultuuriministeerium jtkab ka 2003.
aastalalustatudregionaalsetetervisespordikes-
kusteprogrammirahastamist,milletulemusena
peabigamaakondsaamakompleksrajatise,kus
saabaastaringseltsportida,veetamitmeklgselt
vaba aega, korraldada spordiritusi, koolitusi
jms. 2007. aastal finantseeriti liikumisharrastu-
se- ja sportimispaikade rajamist 108 880 000
miljonikrooniulatuses.
TeRVisesPoRTlAsTe ARsTiAbi, iNfoTeeNiNdus- jA NusTAmiNe
Tervisesportlaste arstiabi parandamiseks toeta-
takseeelkigeEestiHaigekassakaudutervises-
portlastemeditsiinilisiteeninduskeskusi(Tallinn,
Tartu,PrnujaNarva),mispakuvadelanikkon-
nale liikumisharrastuse alast nustamist ja abi
ningteevadtervisekontrolli.Teistesomavalitsus-
tes tidavad seda funktsiooni perearstid (pere-
arstikeskused).
Maakondlike spordiliitude baasil loodi
2007. aasta kevadel maakondlikud spordiinfo-
keskused,misvahendavadkoguliikumisharras-
tuseteavetmaakonnas.Maakondlikespordiinfo-
keskusteloomistrahastasKultuuriministeerium
2007. aastal 4 500 000 krooniga.
KooliTus
Inimressursiarendaminekujutabendastmitme-
plaanilistlesannet.Niipeavadlikoolidekeha-
kultuuriteaduskondadeppekavadsisaldamapii-
savasmahusliikumisharrastuseeripraningvi-
maldama vastavat taseme- ja tienduskoolitust.
Erilistthelepanupratakseliikumisharrastuse
juhendajatekompetentsuse tagamiseleningsel-
leksttasidhendusSportKigilejaRahvusva-
helise likooli Audentes Kolled vlja 40-tunnise
koolitusprogrammi.LisaksviiakseigalaastalEes-
tislbileriigilinekonverents,kusesinevadrah-
vusvaheliselttunnustatudspetsialistid.
Olulineonkaperearstidele tienduskooli-
tuse vimaldamine ning seetttu korraldab Sot-
siaalministeerium perearstidele 20-tunnise kooli-
tusetervisespordialustestningliikumisharrastuse
jahaigusteennetamiseseostest.Koolitusemoodu-
lit finantseeriti 2007. aastal 950 000 krooniga.
TeAdmisVARA jA selle leViTAmiNe hARRAsTAjATele
Liikumisharrastuse thtsuse teadvustamiseks
ningharjutamiseks vajalike teadmiste levitami-
sekselanikkonnahulgaskoostatiliikumisharras-
tust propageeriv meediakava, mis hlmab nii
-
liiKumiNe jA sPoRT liiKumiNe jA sPoRT
avalik-iguslikke kui ka kommertslikke tele- ja
raadiojaamu. Suuremates internetiportaalides
ning trkimeedias avaldatakse regulaarseidar-
tikleid januandeidning infottervisespordiri-
tustekohta.
Alates 2007. aasta sgisest hakkab ilmu-
mametoodilis-teaduslik kogumik Liikumine ja
sport, kusksitletakse liikumisharrastusekor-
raldamist Eestis ja vlisriikides, treeningume-
toodikat, toitumise aluseid, taastumist, uurin-
guid,iseloomustataksespordialasid,antaksenu
terviseseisundijalihashooldusekohta,tutvusta-
taksetervisespordiritusijne.
Oluline on tita thimik raamatuturul,
sestviimasepaarikmneaasta jooksul ilmunud
liikumisharrastuseteemalisteraamatutearvon
enam kui tagasihoidlik. Arengukava realiseeri-
miseraamesantaksevljavhemalt10erinevat
raamatut,misksitlevadtervisespordiphitde-
sid, soovitusi algajaile, tervislikku toitumist,
spordialadeiseloomustusijne.Lisaksraamatute-
letoodetakseviketrkiseidjaDVD-sid.
liiKumishARRAsTuse KoRRAldAmiNe
Liikumisharrastuse korraldamisel ja edendami-
seltoetataksespordialasthuvitegevustkoolides.
Erilistthelepanuliikumisharrastusearendami-
sel nuavad kolm sotsiaalselt erinevat sihtrh-
ma: lapsed(512-aastased),noored(1319-aas-
tased)jaseeniorid(le50-aastased).Esimesena
nimetatudsihtrhmaeristamistvibseletadava-
nuseotsustavathtsusegahilisemalespordihar-
rastusele, teiserhmaeristamistsaavutusspor-
distvljalangemisejasamaaegseriskikitumise
ohtude lisandumise ning iseseisva vrtusss-
teemikujunemiseeaga.Seeniorideliikumishar-
rastuseolulisustulenebpeaasjalikultelanikkon-
navananemisestningsellegaseostuvasttoime-
tuleku ja tvime silitamise vajadusest, elu-
kvaliteediparandamisetaotlusest.
Liikumisharrastustkorraldadesonthtis
laiendadapidevatigapevastharjutamistniior-
ganiseeritult (harjutusrhmades tegutsemine)
kuikaomalkel,kusjuuresviimaseosakaalk-
nibtervisesporditasandilca80protsendini.Ini-
mestele nende kehalise vimekuse mramise
kttesaadavakstegemiseksloodiprofReinJala-
kueestvedamiselinternetiphineenesetestimise
ssteem,milleleonkigilhuvilisteltasutajuur-
depsaadressilwww.trimm.ee.
Kultuuriministeeriumi, Eesti Olmpiako-
miteejahenduseSportKigileeestvttelkut-
suti 2007. aasta kevadel ellu liikumisharrastuse
kampaaniaEestimaaliigub,millepeamineees-
mrkonkaasatauusiharrastajaidningrakenda-
dalisaharjutusvorme.
Kultuuriministeeriumi kaudu finantseeri-
taksetervisespordiritusi.ESSKalevikorralda-
misel viidi 2007. aasta juulis Otepl lbi rahvus-
vaheline tervisespordi olmpiaad. Vabariiklikul
tasemelontervisesportlasedhstiomaksvtnud
Klubi TartuMaratoni,Maiklubi,MTStamina,
SpordiritusteKorraldamiseKlubi, ESSKalevi,
ES Judi jt korraldatud vistlused ja ritused.
Senisestsuurematthelepanuprataksespor-
dialaliitude lbiviidavate liikumisharrastuse
programmiderahastamisele(2006EestiOrien-
teerumisliit, 2007 Eesti Triatloniliit, Eesti Rull-
uisuliit).EestiOlmpiakomiteeeestvttelslmi-
taksemaakondlikke liikumisharrastuse ja tervi-
sespordi koostlepinguid, mis kaasavad liiku-
misharrastuseedendamisseorganisatsiooneeri-
nevatestvaldkondadest.
Aastatel20062010jtkuvadprogrammid
Sportlik koolivaheaeg, Ujumise algpetus
ning Kehalise kasvatuse inventari soetami-
ne,misonsuunatudlastejanoorteliikumis-
harjumuste edendamisele ja sportimistingi-
muste parendamisele. Liikumisharrastuse
korraldamiseks eraldatud vahendite hulk
2007. aasta riigieelarvest oli 16 675 000 kroo-
ni.
laltoodud ja mitmete teiste arengu-
programmi tlikude rahastamiseks on ka-
vandatud ka finantsvahendite kiirenev kasvu-
tempo.
Kirjeldatudstrateegiliseplaaniellukut-
sumistvibksitledakuihtesimestestsam-
mudestnnrohujuuretasandiliikumisharrastu-
se edendamisel riiklikul tasandil. See on pi-
gemhdapraneabikuierilinesaavutus.
Mait ArvistohenduseSportKigileasepresi-
dent.Emeriitprofessor.Ttanud
aastatel19962001TallinnaPeda-
googikalikoolirektorina,enne
seda15aastatprorektorina.Olnud
RahvusvaheliseSpordisotsioloo-
giaAssotsiatsioonijuhatuseliige.
Alates2006.aastastEuroopaSpordisotsioloogiaAs-
sotsiatsiooniauliige.Esinenudarvukatelteaduslikel
kongressidel,seminaridel,konverentsidelpaljudes
riikides.Kirjutanudligi150teaduslikkuartiklit
spordisotsioloogiajaspordipedagoogikaalal.
Margus JurkatamKultuuriministeeriumispordiosa-
konnanunik.Lpetanud2005.
aastalTallinnalikooli,spordite-
adustemagister.Lpetanud1999.
aastalTartulikooli,bakalau-
reusekraadliikumisravierialal.
TtanudEestiSpordiKeskliidus
projektijuhina,TallinnaKeskhaiglastaastusravieri-
alal.
Peeter LusmgiEestiOlmpiakomiteeliikumis-
harrastusejuht.henduse
SportKigilepeasekretr.Eesti
KepiknniLiidujuhatuseliige.
TtanudvaremEOKpresidendi
abinajaeriprojektidejuhina,
RiigikogukantseleiKoonderakon-
na fraktsiooni nunikuna. Lpetanud 2007. aastal
RahvusvaheliselikooliAudentesrijuhtimisemag-
istrippe,2001.aastalTallinnaPedagoogikalikooli
infoteadusebakalaureuseppe.
Tnu SeilKultuuriministeeriumispordiosa-
konnajuhataja.LpetanudTal-
linnaTehnikalikooli.Ttanud
Kultuuriministeeriumiministri
nunikuna.EuroopaNukogu
Spordidirektoraadijuhtkomi-
teeliige,EestiKultuurkapitali
kehakultuurijaspordisihtkapitalinukoguaseesi-
mees,EestiAntidopinguSihtasutusenukoguliige.
Esinenudettekannetegapaljudelseminarideljakon-
verentsidel.
liiKumiNe jA sPoRT
-
liiKumiNe jA sPoRT10 liiKumiNe jA sPoRT 11
The results of a study conducted bythe Estonian Ministry of Culture incooperation with a social and market
research company Saar Poll in spring
2006 show thatonly24%of theEstonian
populationhasnecessaryregularphysical
activity,exercisingatleast3timesaweek.
The Estonian sports system needs to be
directedtowardsmoreexerciseandSport
forAllbypromotingitmoreintensively.
Availability of Sport for All
opportunities for everybody is achieved
only by more intensive attention and
specific approach, because it does not
developbyitselfasasideeffectoftopsport.
Therefore,aconsiderableshifttopromote
Sport for All and exercising is needed in
thecomingyears.Basedon thisprinciple
theMinistryofCultureandEstonianSport
forAllAssociationstartedtodevelopThe
Strategic Development Plan for Sport for
Allfor2006-2010.
The Plan aims to promote the
expansion of Sport for All movement
among the population and wider spread
of accomplishable exercising forms for
everybody. Expressed in figures, it means
that the number of people exercising
regularly should increase to 45% of the
population by 2010 (i.e. the number of
peopleinvolvedinSportforAllshouldgrow
by20%in20062010).
TheMinistryofCultureisresponsible
forthemanagementandimplementationof
the strategic plan, the Estonian Olympic
Committeeisthegeneralco-ordinatorand
theEstonianSportforAllAssociationisthe
co-ordinator.
STRATEGIC DEVELOPMENT PLAN 20062010 FOR SPORT FOR ALL PRINCIPLES, CONTENT AND IMPLEMENTATION
KASUTATUD KIRJANDUSArvisto,M.jt.2004.Tiskasvanutespordiharrastusjasellearenguperspektiivid.Uuringuaruanne.TPspordisotsio-loogialabor.
EestiSpordifoorum2004.2004.KogumikSpordifoorumistosavtjatele.Tallinn:EOK,Kultuuriministeerium.
Miettinen,M.,Rajala,K.2003.Lisliikkujia.IdeoidamenestyvistKKI-hankkeista.Liikunnanjakansanterveydenjulkaisujano141.Jyvskyl.
Rthig,P.,Grsing,S.1995.SportunGesellschaft.Kursbuch4.LimpertVerlag.Wiesbaden.
Suomi,K.2000.Liikuntapaikkapalvelutjakansalaistentasa-arvo.JyvskylnyliopistonLiikunnankehittmiskeskuk-senjulkaisuno1.
10thWorldSportforAllCongress2004.BookofAbstracts.Roma:CONI.
LIIKUMISHARRASTUS EESTIS JA VLISMAALLennart Raudsepp, Tartu likooli kehakultuuriteaduskond
LIIKUMIShARRASTUSE KOMPONENDIDLiikumine on inimese elu igapevane osa nagu
toitumine, magamine ja ttamine. Ksimus on
vaidselles,kasjakuipaljuelanikestliigubpiisa-
valt,etavaldadasoodsatmjumeie tervisele ja
pshholoogiliseleheaolule.Kesolevasmaterjalis
ksitletakse liikumisharrastuse all kiki fsilisi
tegevusi,misonseotudenergiakuluga.Materjali
lihtsamaksomandamiseksjaotatakseliikumishar-
rastuskolmekskomponendiks(vtjoonis1).
Vistluslikuiseloomugaliikumiseallakuu-
lub peamiselt sportliku suunitlusega treening,
mis onkas organiseeritud vimitteorganiseeri-
tud. Organiseeritud vistlusliku liikumise alla
kuuluborganisatsiooniviksikisikukorraldatud
treeningudjavistlused.Selle liikumisharrastu-
se komponendi alla ei kuulu professionaalne
sport.Mitteorganiseeritudvistluslikuiseloomu-
galiikumistharrastabinimenereeglinaksinda.
Rekreatiivseliikumiseallakuuluvadliiku-
misevormid,miseioleseotudvistlemisejatu-
lemuslikkuse parandamisele suunatud kehalise
liikumisega.Niivibniteksharrastadamatka-
mistloodusesvikaljuronimist,misannabpiisa-
vakehalisekoormuse.Samaseiole tema liiku-
misharrastusseotudteistegavistlemisega,kll
agasageliendaproovilepanemiseganingkeha-
listevimetearendamisega.
T-jaolmeliikumineonkigeraskemini
mratletav(jakamdetav)liikumisharrastuse
vorm. Siia kuulub niteks fsilise iseloomuga
t,jalgsivijalgrattagatlejakojuliikumine
ningmuuolmeliikumine,misonseotudenergia-
kuluga.Selleks,etsaadaobjektiivsematpiltilii-
kumisharrastusest, on vajalik arvestada kigi
kolmekomponendiga.
T JA OLMELIIKUMINE
REKREATIIVNE LIIKUMINE
VISTLUSLIK LIIKUMINE
LDINE LIIKUMISHARRASTUS
Joonis1.Liikumisharrastusekomponendid.
-
liiKumiNe jA sPoRT12 liiKumiNe jA sPoRT 13
2) Mnevrraonkasvanudintensiivseltlii-
kujate osakaal (meeste seas suuremal
mral).Vrreldes1998.aastaandme-
tega on vhemalt kaks korda ndalas
harjutajatearvmnevrra(58%)vhe-
nenud. Sellist tendentsi kinnitab ka
spordi- ja liikumisharrastusega ldse
mitte tegelejate osakaalu mningane
suurenemine.
3) Viimasekmneaastajooksulpolekooli-
pilaste spordiharrastuse mahus (kor-
dadearvndalasjamahttundides)olu-
lisimuutusitoimunud.
4) Ligikaudu pooltel koolipilastel jb
normaalset fsilist arengut tagav
sportlikkoormussaamata.
TERVISEGA SEOTUD LIIKUMINETervisegaseotudkehaliseaktiivsuseallmiste-
taksesellist liikumist,mismjutabkasotseselt
vikaudseltindiviiditervislikkuseisundit.Kige
sagedaminihinnataksekehaliseaktiivsusemju
organismifsioloogilisteleprotsessidelekardio-
respiratoorsevimekusemuutustekaudu.Lisaks
sellele on oluline liikumise energeetiline mju
kehakaalujaainevahetuseseisukohastlhtuvalt,
samuti liikumise mju tugiliikumisaparatuuri
funktsioneerimisele(niteksalaseljaliikuvus,li-
hasjud) ning indiviidi pshhosotsiaalsele hea-
olule. Jrgnevaltksitletaksekokkuvtlikultke-
haliseaktiivsusemjuinimorganismilelhtuvalt
uuringuteandmetest.
SallisjaOwen(1999)onpakkunudtervi-
segaseotudkehaliseaktiivsuseparemaksmist-
miseksvljakitumusliku epidemioloogilise
lhenemisviisi(edaspidiKEL).KEL-ijrgivaa-
deldaksekitumise(shliikumise)mjutervisele
jahaiguseleterviklikult,vttesarvesseniiindi-
viiditasanditkuikambritsevaidtegureid(ni-
teksliikumispaikadeolemasolukodulheduses,
igapevasetiseloomjne).Kehaliseaktiivsuse
seisukohastlhtuvaltkeskendubKELviielefaa-
sile.
1) Selgitada vlja seos liikumisaktiivsuse
jatervisevahel.
2) Ttada vlja meetodid liikumisaktiiv-
susetpsekshindamiseks.
3) Selgitadavlja faktorid,mismjutavad
liikumisaktiivsust (kikide liikumishar-
rastusekomponentideosas,vtjoonis1).
4) Hinnata sekkumisprogrammide mju,
mille eesmrgiks on liikumisaktiivsuse
suurendamine.
5) Rakendada teaduslike uuringute tule-
mused praktikas, niteks sekkumis-
programmidejakampaaniatena.
Mitmed pikaajalised (longitudinaalsed) uurimu-
sednitavad,etliikumisaktiivsusavaldabtoimet
tiskasvanute lipiidide ja lipoproteiinidesisaldu-
sele ning vererhule (Biddle jt 2004). Seevastu
ksitavam on liikumisaktiivsuse positiivne mju
lastejanoorukitesdame-veresoonkonnahaigus-
teriskile(Tolfreyjt2000).hephjusenatuuakse
laste ja noorukite puhul vlja fakt, et enamikul
lastelonnormaalnevererhkjalipiidide/lipopro-
teiinidesisaldus,mistttu liikumisaktiivsuseter-
vistavtoimepuudub.Tervisegaseotudliikumisak-
tiivsus ja kehaline vimekus on huvipakkuvam
pikaajalist mju arvestades. Nimelt on mitmed
Euroopa ja Phja-Ameerika riikides lbi viidud
uurimusedleidnud,etsuuremliikumisaktiivsusja
kehalinevimekusnoorukieasonseotudsoodsa-
masdame-veresoonkonnaseisundigatiskasva-
LIIKUMIShARRASTUSE (LIIKUMISAKTIIVSUSE) TASELiikumisaktiivsusonviimase2030aastajooksul
vhenenud kigis elanikkonnagruppides. Liiku-
misaktiivsusevhenemineonenamvljendunud
justkrgeelatustasemegariikidesjamnevrra
llatuslikultkariikides,kusveel1015aastatta-
gasielanikkonnakehalise inaktiivsusega ja ter-
vislikuseisundihalvenemisegaprobleemeeiol-
nud, niteks Austraalias. Lisaks tiskasvanud
elanikkonnaleonliikumisaktiivsusvhenenudka
lastejanoorukiteseas.Eritijrsultvheneblii-
kumisaktiivsusnoorukieas(joonis2),misonph-
justatud nii keskkonnast ja elustiilist tuleneva-
testteguritestkuikabioloogilistestmuutustest
organismiarenemisel.
Jooniselt 2 nhtub, et alates 7. eluaastast
vheneblasteliikumisaktiivsuspidevaltkunica
2,5 tunninindalas.Seejuures tulebarvestada,
etesitatudandmetepuhulontegemistsummaar-
seliikumisaktiivsusega(sisaldabkikijoonisel1
esitatud liikumisharrastuse komponente). Kui
vrreldaesitatudrahvusvahelisiandmeidtervis-
hoiujarahvaterviseorganisatsioonidepooltvl-
japakutudsoovituslikenuetegatervisegaseo-
tudliikumisaktiivsusetasemele(vhemalt3kor-
dandalasminimaalsekestvusega45minkesk-
misejakrgeintensiivsusegaliikumist),selgub,
etsuurosanoorukitesteiolekehaliseltpiisavalt
aktiivsed.
Huvitavad tulemused selgusidNelsoni jt
(2006)uurimusest,millesleiti,etnoorukiteliiku-
misaktiivsusonvrreldes1999.aastagavhene-
nud2004. aastaks umbes neljandiku vrra. Sa-
mal perioodil on oluliselt suurenenud arvutite
kasutamiselekulunudaeg(8,8tunnilt15,2tunni-
nindalas).Kindlastivibistuvaiseloomugate-
gevustele (ppimine, arvuti kasutamine, televii-
sorivaataminejms)kuluvaajajrsksuurenemine
ollaheksphjuseks,miksnoorukiteliikumisak-
tiivsus vheneb. Kindlasti on ka teisi tegureid,
millegapeablastejanoorukiteliikumisaktiivsuse
vhenemiselarvestama.Niteksselgus,etttar-
lapsed naudivad ha vhemkehalise kasvatuse
tunde (Wang ja Liu 2007). Eksperdid toovad pea-
mistekoolipilaste liikumisaktiivsusevhenemi-
se phjustena vlja nii uute vaba aja veetmise
vimalustesuurenemise(internet,videomngud,
televisioon jne) kui ka ebatervislikuma eluviisi
(valetoitumine,alkoholitarbimine).
Eestisonviimase10aastajooksullbivii-
dudulatuslikuduuringudkoolipilasteningtis-
kasvanute liikumisharrastuse kohta (Arvisto jt
2004).Saadudtulemustealuselvibtehajrgmi-
sedldisemadjreldused.
1) Regulaarset tervistava iseloomuga lii-
kumiskoormust (vhemalt 2 korda n-
dalas) saab ligi kolmandikmeestest ja
neljandiknaistest,kusjuuressstemaa-
tiliselt harjutajate koormuse maht n-
dalas ulatub samuti le 2 tunni.Neile
lisandubkuni15%ulatuseskeskmiselt
kordndalasharrastajaid,kellearvon
psinudprisstabiilsena.
VANUS(a)
Joonis2.Lastejanoorukiteliikumisaktiivsusevanuselisedmuutused.
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
-
liiKumiNe jA sPoRT1 liiKumiNe jA sPoRT 1
nuna.Teisitieldesmidarohkeminimeneliigub
jamida paremas kehalises vormis ta on 1318-
aastasena, seda viksem on sdame-veresoon-
konnahaigustessehaigestumiserisktiskasvanu-
na. Sellisel tulemusel on praktiline vrtus ka
terviseedendamiseseisukohast.Midarohkemlas-
tejanoorukiteliikumisharrastusesuurendamise-
gaseotudprogrammeelluviime,sedasuuremon
tenosus,etpikemasperspektiivisparanebela-
nikkonnatervislikseisund.
Liikumisharrastusespetsialistidelepakub
huvikaliikumisaktiivsusetoimelekaalulisusele
jarasvumisele.llatavalkombelonmitmedpi-
kaajalised uurimused nidanud, et vike ener-
giakulueioleseotudlasterasvumisega.Seeon
llatav, kuna uuringud tiskasvanutega nita-
vad,etkehalineinaktiivsus(madalenergiakulu)
on heks lekaalulisuse phjuseks (Biddle jt
2004). Sekkumisuuringute tulemused nitavad,
et laste ja noorukite liikumisaktiivsuse suuren-
damiselesuunatudprogrammidetulemusenav-
henebosalejate keha rasvaprotsent vaid13%.
Mida pikemaajalised on sekkumisprogrammid,
seda suuremat toimet need kehale avaldavad.
Samutionleitud,etaeroobseiseloomuga(pike-
makestvusega,agamadalama intensiivsusega)
kehalisedtegevusedavaldavadlhiajalistetege-
vustega(niteksvimleminevijooga)vrreldes
tugevamattoimet.
KOKKUVTEViimastelaastakmnetelontheldatudliikumis-
aktiivsuse ldist vhenemist nii tiskasvanud
elanikkonnakuikalastejanoorukiteseas.Samal
ajalonsuurenenudistuvaiseloomugategevuste
osakaal, eriti laste ja noorukite hulgas. Sekku-
misprogrammid,mis on vlja ttatud, et suu-
rendadaelanikkonnaerigruppideliikumisaktiiv-
sust,eioleerilistedutoonud.NiiEestiskuika
Lne-EuroopajaPhja-Ameerikariikidesregu-
laarseltkehaliseltaktiivseteinimesteosakaalv-
heneb.Biddlei jt (2004)vljattatudsoovitu-
sed liikumisharrastuse poliitikat mjutavatele
institutsioonidelestestavad,etkikelanikkon-
natervisejaliikumisharrastuseeestvastutavad
organisatsioonid peaksid vlja ttama ja ellu
viimainterventsioonejakampaaniaid,milleees-
mrgiksonelanikkonnakikidegruppide liiku-
misaktiivsusesuurendamine.KaEestisvibjuba
praegunitekstuuamitmeidkohalikkeomavalit-
susi(niteksTallinnliigub!),misannavadposi-
tiivseteeskujuningmillekampaaniadvivadpi-
kemasperspektiivis vhendada inaktiivsete ini-
mesteosakaaluelanikkonnas.
SUMMARYMoving activity has decreased during the last
decades. You can see it among adults but also
among children and adolescents. At the same
timeactivities that include sittinghave increa-
sedespeciallyamongchildrenandadolescents.
Theinterventionprogramsthataredesignedto
increase the moving activity among different
peoplehavenotbroughtanysuccess.Theamount
ofpeoplewhoarebodilyactiveregularlyisdec-
reasing inEstonia and also in the countries in
Western Europe and in North America. The
recommendationsofBiddlee.a.(2004)toinstitu-
tionsthataffectthepoliticsofsportforallenact
thattheorganizationswhichareresponsiblefor
sport for all and the health of the community,
should create and establish interventions and
campaigns.Theaimof those interventionsand
campaigns is to increase the moving activity
among all people. Even Estonia can give you
someexamplesofthelocalgovernmentswhich
arepositiverole-modelsinthatarea,becausein
the long- term the campaigns that they have
startedcanreducetheamountofpeoplethatare
inactive.AnexampleofthatisTallinnliigub.
KASUTATUD KIRJANDUSArvisto,M.,Undusk,R.,Paju,K.,Truu,E.,Noormets,J.2004.Tiskasvanutespordiharrastusjaselleperspektiivid.Tallinn:EestiSporditeabeSihtasutus.
Biddle,S.J.H.,Gorely,T.,Stensel,D.J.2004.Health-enhancingphysicalactivityandsedentarybehaviourinchildrenand adolescents. Journal of Sport Sciences, 22, 679701.
Nelson,M.C.,Neumark-Stzainer,D.,Hannan,P.J.,Sirard,J.R.,Story,M.2006.Longitudinalandseculartrendsinphysical activity and sedentary behavior during adolescence. Pediatrics, 118, 16271634.
Sallis,J.F.,Owen,N.1999.Physicalactivityandbehavioralmedicine.ThousandOaks,CA:Sage.
Tolfrey, K., Jones, A. M., Campbell, I. G. 2000. The effect of aerobic exercise training on the lipid-lipoprotein profile ofchildrenandadolescents.SportsMedicine,29,99112.
Wang, K. C. J, Liu, W. C. 2007. Promoting enjoyment in girls physical education: the impact of goals, beliefs, and self-determination.
SPORT FOR ALL IN ESTONIA AND ABROAD
Lennart RaudseppTartulikoolikehakultuuriteaduskonnaspordisotsiaalteadusteprofessor.
Doktorikraadaastast1996.petabspordijuhtimist,sporditurundust,liigutus-
petust,lastemotoorsetarengut.Teadustphisuunadonseotudliikumisak-
tiivsusepshholoogilistejasotsiaalsetefaktoritevljaselgitamisega,samuti
sportlasteemotsioonideuurimisegavistlustegevuses.Eelretsenseeritavaid
teadusartikleidkokku30.Mitmetespordipshholoogiaja-sotsioloogiarahvus-
vahelisteorganisatsioonideliige.
liiKumiNe jA sPoRT1
-
liiKumiNe jA sPoRT1 liiKumiNe jA sPoRT 17
kliendisuhetekorraldaminejne.
Tervisespordialaseid teenuseid pakkuvad orga-
nisatsioonidplaneerivadendategevustperspek-
tiivselt, toetuvad uuringute tulemustele ning
ttavadvljapakutavadteenused(tervisespor-
diprogrammid)vastavaltpotentsiaalsetetarbija-
tevajadustele.Tnapevanetervisesporditeenu-
seidpakkuvorganisatsioonkeskendubtarbijate
silitamisele,psiklientidehoidmisele.P.Kotler
onsellekohtatoonudnitelbilaskvastmbrist.
Rahulolematud tarbijad kaovad mbriaukudest
ja prduvad konkurentide poole. Lahkunud
klientideasemeletulebotsidauusi,misonaga
paljukulukam.
Tervisesporditeenuste turunduses vib
tuua palju niteid selle kohta, kui pakutavate
teenustehalvakvalitee-
di, treener/instruktori
ebaprofessionaalsuse,
tervisespordiinfrastruk-
tuuri(hooned,inventar)
vi kliendisuhete puu-
dulikkuse tttu inime-
sed lahkuvad ning otsi-
vad alternatiivseid treenimise vimalusi. Need
tervisesporditeenuseid pakkuvad organisatsioo-
nid,misonvljaarendanudkvaliteetsedteenu-
sed(treeninguprogrammid)koosheadekliendi-
suhete ning pakutavate soodustustega, on aga
saavutanud psiklientuuri,mis on ettevtte te-
gevuseedualuseks.
TERVISESPORDI TEENUSTE LIIGIDPakutavate tervisesporditeenuste diapasoon on
vgalai,seetttuvibosutudaraskeksnendelii-
gitamine.Kesolevasmaterjalison tervisespor-
diteenusedjaotatudjrgmiselt:
1) Traditsioonilisedtervisesporditeenused
(tervisejooks,terviseknd,aeroobvim-
lemine,jusaalitreening,ujumine,sport-
mngudjne).
2) Alternatiivsed, uued tervisesporditee-
nused(multisport,kaljuronimine,vaba-
vitlusjne).
Materjali lihtsama ksitlemise phimttest lh-
tuvalt ei ole pakutavaid tervisesporditeenuseid
edasi liigitatudmuude tunnuste alusel (organi-
seeritudviindividuaalne,teenustemaksumus,
teenuseid osutuva organisatsiooni omandivorm
jne). ldiselt vib theldada, et alternatiivsete
tervisesporditeenustemitmekesisusjakaktte-
saadavusjrjestsuureneb.Samaseitoimualter-
natiivseid tervisespordi-
teenuseid tarbivate ini-
meste arvu suurenemine
peamiselt traditsioonilisi
tervisesporditeenuseid
tarbivate inimeste arvelt.
Pigemontegemistviimas-
tel aastatel vlja kujune-
nud uute viksemate tarbijagruppidega (turu-
segmendid),kesonkoondunudheviteiseter-
visespordi teenuse tarbimiseks (niteks noored
ekstreemspordialadeharrastajad,kesk-javane-
maealisedkepiknniharrastajadjne.).
Kllaltkipaljudniitraditsioonilistekuika
alternatiivsetetervisesporditeenustetarbijadon
kaaktiivsedrahvaspordivistlustelosalejad.Vii-
mase 510 aasta jooksul on Eestis rahvasport-
lastelesuunatudvistlustejavistlussarjadearv
jrsultsuurenenud.Seetttuonpaljudeltervis-
esporditeenuseid tarbivatel inimestel vimalus
endavimeidkavistlusolukorrasproovilepan-
na.NiteksselgusReedi (2005)uurimusest,et
Lennart Raudsepp, Tartu likooli kehakultuuriteaduskond
TERVISESPORDIALASTE TEENUSTE TURUNDUS
Nudlus tervisespordialaste teenus-tejreleonhiskonnasjrjestsuu-renemas. Selle phjuseks on ini-meste igapevase liikumisharras-tusevhenemineningsellegaseotudterviseriskide
(lekaalulisus, alkoholi liigtarbimine, depressiiv-
sus jne)suurenemine.Teisephjusenavibvlja
tuua uute tervisesporditeenuste (harrastuse vor-
mide)lisandumise,milleeesmrgiksonaktiivsema
elustiilijuurdetuuakaneedinimesed,kesseniniei
oleendaleleidnudsobivattreenimiseviisi.
Tervisesporditeenuste pakkujad vib ldisemas
plaanisjagadakolmerhma:
Eraettevtted
Avalikusektoriorganisatsioonid
Kolmandaehkmittetulundussektorior-
ganisatsioonid
Eraettevtluse osakaal tervisespordi teenuste
pakkumiselonviimase1015aastajooksulEes-
tissuurenenud,millephjuseksoneelkigetee-
nusteparemkvaliteetningelanikkonnaostuju
suurenemine. Jrgnevalt ksitlemegi tervises-
porditeenusteturundusephimisteid.
TURUNDUSE MISTETurunduse mistet on autorid eri aegadel defi-
neerinuderinevalt.Kesolevasmaterjaliskasu-
tatakse P. Kotleri turunduse definitsiooni, mille
jrgionturundustegevus,misonsuunatudvaja-
dustejasooviderahuldamiselevahetusprotsessi-
dekaudu(Perens1998).Sellemratlusekoha-
selttulebturunduseseristadavajadusijasoove.
Vajadusedoninimestelldised(niteksvajadus
saviliikuda),soovidonkonkretiseeritudva-
jadused(midasa,kuidasliikuda)ningvljen-
duvad niteks tervisesporditeenuste nitel ae-
roobika vi jusaali treeningu spetsiifikas (millist
liikitreeninguteljamilliseskohasosaleda).N-
disaja turunduse phirhk on soovidel, nende
kujundamiseljarahuldamisel.
Tervisesporditeenusteturundusonpaljudeosa-
tegevustekogum.Siiaallakuuluvad
turunduskeskkonnaanalsimine,
tarbijatemratlemine,
tootejateenusearendamine,
hindadekujundamine,
mgi-jareklaamit,
RAhulolemATud TARbijAd KAoVAd
mbRiAuKudesT jA PRduVAd KoNKu-
ReNTide Poole.
-
liiKumiNe jA sPoRT1 liiKumiNe jA sPoRT 1
Tartu suusamaratonil osalevate meeste heks
olulisemaks treenimise motivaatoriks on enda
vimeteproovilepanekvistlusolukorras.
TURUNDUSMEETMESTIK ORGANISATSIOONI TEGEVUSESTurundusmeetmestikehkturundusmiksonnen-
demeetmetekombinatsioon,midatervisespordi-
teenustpakkuvorganisatsioonrakendabsihttu-
rumjutamiseks.
Te e n u s e i d
pakkuv organ-
isatsioon on nende
koostisosade miksi-
ja,mis kombineerib
turundusvtteid, et
judaeesmrkideni.
Turunduses(katervisesporditeenusteturundus-
es) on kige levinum 4 P mudel, mis koosneb
jrgnevatestosadest:
1.Toode(inglk.product)
2.Hind(price)
3.Turustuskoht(place)
4.Toetus(promotion)
Viimastel aastatel on seda mudelid laiendatud
kahePvrra,tuuesjuurde:
5.Ttajad(personnel)
6.Protsess(process)
Viis,kuidaserinevatestkomponentidesttervise-
sporditeenust pakkuvale organisatsioonile sobi-
vaimatturundusmeetmestikkukujundada,sltub
niiorganisatsioonieesmrkidest(lhiajalistestja
kaugemaleulatuvatestehkstrateegilistest),vi-
malustest ja senisest kogemusest. Kui on tege-
mist avatava tervisespordiklubiga, mille phili-
seks eesmrgiks on kliendibaasi loomine, tuleb
esmaltpratapeathelepanutoote-teenusevl-
jaarendamiseleningtoetustegevustele(reklaam).
Samal ajal tuleb tle palgata kvalifitseeritud
personal (treenerid, instruktorid jne) ning teha
otsuseid pakutavate teenuste (treeninguprog-
rammid,nustamisedjne)kohta.Organisatsioo-
nidel,mis kasutavadnitekskohalikuomavalit-
susehaldusesolevaidspordiehitisi,tuleblbir-
kimisipidadakohalikuomavalitsusega.
Eestis ja ka
mitmel pool mujal
maailmasonvahelle-
vinudkitumisviis,et
mittetulundushin-
gutestspordiklubidel
on spordirajatiste
rentimiselsoodushin-
nad(kohalikuomava-
litsusedotatsioon).Seetttusaavadspordiklubid
endaliikmetelelubadaodavamaidhindu,kuik-
sitakse sama sporditeenuse eest eraettevttes.
Eraettevtted, kes peavad niteks spordiehitis-
tessetehtudsuuriinvesteeringuidtagasiteenima
hakkama,eisaatihtisoodsatehindadegaoperee-
ridaningseetttuonnende teenustehinnatase
krgem.Samaspakuvaderaettevttenategutse-
vad fitnessklubid paremat teenuste kvaliteeti, in-
dividuaalsematlhenemistkliendisoovidelening
mitmekesisemaid treenimispakette. Vaatamata
sellele, millise organisatsioonivormiga on tege-
mist,tulebturundusegapidevalttegeleda.
TURUNDUSTEGEVUSE JUhTIMINE Lhtuvalt seatudeesmrkidest tuleborganisat-
sioonilturundustegevustjuhtida.Kunategemist
onsnakeeruliseprotsessiga,nuabturundus-
tegevuse juhtiminehoolikat planeerimist, tead-
misi,kogemusijakontrolli.Joonisel1onkujuta-
tud tervisespordi teenuseid pakkuva organisat-
siooniturundustegevusejuhtimisephimudel.
Nagujooniseltnhtub,algabtervisespor-
diteenust pakkuva organisatsiooni turunduse
juhtimiseprotsessettevttestrateegilisestnge-
musest tulenevast tervisesporditeenuse ideest,
millele jrgneb potentsiaalse tarbija ning turu
anals. rihinguna tegutsevale tervise-fitness-
klubile thendab see riplaani koostamist, sest
sagelionalustavatelettevtetelvajainvesteerin-
gute tegemiseks suhelda peale infrastruktuuri
ka krediidiasutustega. Saadud andmete alusel
jrgneb sellele potentsiaalsete tarbijagruppide
(ehk turusegmentide) kindlaksmramine ning
teenuseomadustetpsustamine.Tulebprognoo-
sidapotentsiaalsete tarbijate arvu, kaardistada
tarbijateostujudjamuudnitajadningplanee-
rida saadud andmete jrgi sobivad teenused.
Mida rohkem informatsiooni on tervisespordi-
teenustpakkuvalorganisatsioonilniipotentsiaal-
setarbija,turu(konkurendid)kuikapakutavate
teenustekohta,sedatpseminionvimalikenda
teenustepaketidvljattada.
Jrgmiseletapiltulebagategeleda6P-ga
(vaatalk2)ehkturundusmeetmestikuplaneeri-
misega.Selleletapiltulebteenusepakkujalvas-
tatatervelerealeksimustele.
Millineonteenusevipaketihind?
Kusteenustosutada?
Millisesulatusestehaeelreklaami?
Milliseidsoodustusijamillisteletarbija-
gruppidelepakkuda?
Kuidasteenuseeesttasutakse?
Millise kvafikatsiooniga ttajaid on
vajapalgata?
Leidnudnendelejapaljudeleteisteleksimuste-
levastuse,tulebkoguprotsessijuhtidaningt-
tadavljakontrollikriteeriumid.Viimasedsltu-
vad suures osas sellest,millise omandivormiga
tervisesporditeenust osutuva organisatsiooniga
ontegemist.
Mittetulundushinguna tegutseval spor-
diklubil on turundustegevuse ideehoopis teine
kui eraettevttena tegutseval tervise-fitnesskes-
kusel.Konkreetsedotsusedsltuvadpakutavate
teenuste hinna, iseloomu, kttesaadavuse, soo-
dustuste jne kohta konkreetse organisatsiooni
tegevuseiseloomustningeesmrkidest.Seett-
tuonesitatudskeemvaidteoreetiliseksaluseks,
millest tuleks tervisespordi teenuseid pakkuva-
telorganistsioonidelpaindlikultlhtuda.
Kll agaoleks vale vita, etMT-na te-
gutsevatelspordiklubideleiolevajaturunduse-
Joonis1.Organisatsiooniturundustegevusejuhtimisephimudel(Mullinjt2000).
TURUNDUSMEET-MESTIKU
JUHTIMINE
TAGASISIDE
KONTROLL JA HINDAMINE
TEENUSE IDEE
STRATEEGILINE NGEMUSTARBIJA JA
TURU-UURING
TURU SEGMENTIMINE
TURUNDUS-PLAAN
TEENUSE KONTSEPTSIOON
TURUNDUSMIKS
sPoRdiKlubid, mis ei Tegele TuRuNdus-
TegeVusegA, ei suudA TNAPeVAsTes
TiNgimusTes ollA KoNKuReNTsiVimelised.
-
liiKumiNe jA sPoRT20 liiKumiNe jA sPoRT 21
SUMMARYDemandoftheservicesthataffecthealthsportis
constantly increasing. The cause of that is the
decreaseofthepeople`sdailyphysicalexercise.
Closelylinkedwiththatistheincreaseofhealth
risks (overweight, the overuse of alcohol, dep-
ression). Another cause can be accrual of the
healthsportservicesthepurposeofwhichisto
bringpeoplewhohavenotfoundtherighttrai-
ningmethodclosertotheactivelifestyle.
New and attractive health sport forms
andorganizationsthatofferthoseservicescome
solidly to the market. The consumers of the
healthsportservicesmustincreasinglybetrea-
tedasclients.Organizationsmustmakeaneffort
to find the clients and to keep long-term rela-
tionshipswith them.That iswhy theorganiza-
tions must find new and more creative ways of
marketingthatwouldenabletoachievesuccess
despiteoftherivalrythat isgettingevenmore
intense.
Categorizinghealthservicesmayturnouttobe
very difficult because of the wide diapason. In
the current material the health sport services
aredividedasfallows:
1) traditional health sport services (run-
ning andwalking, aerobic gymnastics,
fitness studio workout, swimming, sport
games)
2) alternative/new health sport services
(multisport,rock-climbing,freecombat)
The organizations that offer health sport ser-
vicesplantheirworkinperspective,theyrelyon
the research resultsandworkout the services
thattheyofferaccordingtotheneedsofthepo-
tentialconsumers.
Theorganizationmustleadthemarketing
activityontheassumptionofthepurposesthat
theyhaveset.Themanagingofthewholemarke-
tingactivityneedscarefulplanning,knowledge,
experiences and control because it is a very
complicatedprocess.
MARKETING OF HEALTH SPORT SERVICES
KASUTATUD KIRJANDUSMullin,B.J.,Hardy,S.,Sutton,W.A.2000.Sportmarketing.Champaign,IL:HumanKinetics.
Patton, R. W., Corry, J. M., Gettman, L. R., Graf, J. S. 1986. Implementing health/fitness programs. Champaign, IL: HumanKinetics.
Perens,A.1998.Teenustemarketing.Tallinn:Klim.
Reedi,P.2005.HarrastussportlastemotivatsioonistjatreenimisetakistustestTartusuusamaratoniljaaeroobikafesti-valilosalejatenitel.Tartu:bakalaureuset.
ga ldse tegeleda. Saavutusspordi eesmrgiga
tegutsevate spordiklubide kogemus nitab, et
mida edukam (ka finantsilises mttes) on spordi-
klubi,sedarohkemrahalisi(kamitterahalisi)va-
hendeid suudetakse hankida turundustegevuse
abil.Spordiklubid,misarvestavadriigijakohali-
keomavalitsusteeelarvetesteraldatavatevahen-
ditega, kuid ei tegele turundustegevusega, ei
suudatnapevastestingimustesollakonkurent-
sivimelised.
KOKKUVTETervisesporditeenuste turg onniiEestis kui ka
mujal maailmas ha mitmekesistumas. Turule
tulevadjrjestuuedjaatraktiivsedtervisespordi
harrastamisevormidningorganisatsioonid,mis
neidteenuseidpakuvad.Siiskionjajbkatule-
vikus oma osa traditsioonilistele tervisespordi-
teenustele,naguaeroobikasellevgaerinevates
variantides vi jusaalitreening. Tervisespordi-
teenuste tarbijaid tuleb jrjest enam ksitleda
klientidena,kelleleidmisejapikaajalistesuhete
hoidmisegapeaborganisatsioonvaevangema.
Selleks tulebaga jrjest leidlikumalt leidauusi
turundustegevuse vljundeid, mis vimaldavad
jrjest pingelisemaks muutuvates konkurentsi-
tingimustesedusaavutada.
Lennart RaudseppTartulikoolikehakultuuriteaduskonnaspordisotsiaalteadusteprofessor.
Doktorikraadaastast1996.petabspordijuhtimist,sporditurundust,liigutus-
petust,lastemotoorsetarengut.Teadustphisuunadonseotudliikumisak-
tiivsusepshholoogilistejasotsiaalsetefaktoritevljaselgitamisega,samuti
sportlasteemotsioonideuurimisegavistlustegevuses.Eelretsenseeritavaid
teadusartikleidkokku30.Mitmetespordipshholoogiaja-sotsioloogiarahvus-
vahelisteorganisatsioonideliige.
liiKumiNe jA sPoRT20
-
liiKumiNe jA sPoRT22 liiKumiNe jA sPoRT 23
KEHALISE KOORMUSE MJU ORGANISMILERein Jalak, Rahvusvahelise likooli Audentes Kolled
ehkhelgigasdamehestvatsakesestvlja-
paisatudveremahtonkeskmiselt60ml,treeni-
tudinimeselvibseenitollale100mljasda
ttab seetttu ka aeglasemalt. Juhul kui sda
ttabpuhkeolekusvikeselgimahugajasuure
lgisagedusega, regulaarne kehaline koormus
on aga tagasihoidlik, jb sdamelihas nrgaks
ningkaotabvimetugevaltkokkutmbuda.
Puhkeolekusjahesugusekoormusekor-
ral teeb treenitud inimese sda kvasti vhem
tdkuitreenimatasda,kuidmaksimaalselke-
haliselkoormuselolukordmuutub.Kuigipulsisa-
gedusvibmlemalsuurenedavrdselt,suudab
treenitudsdaisegikuni2,5kordarohkemtd
teha.Kehaliselkoormuselsuurenebniisdame
lgisageduskuikalgimaht.Pulssvibtusta
le200lginiminutisjalgimaht200milliliit-
rini,sdameminutimahtvibseetttutustaligi
10 korda, suurenedes
puhkeolekus3,54liit-
riltminutiskuni40liit-
riniminutis.Seega ta-
gab treenitud inimese
sdame suurem maht
kehalisel koormusel
suurema lgimahu ja
sdamekonoomsemat.
Prastkoormusttaastubtreenitudsdame
puhkeseisundmrksakiireminikuitreenimatas-
damel,sesttaastumisprotsessidtoimuvadkiiremi-
nijaefektiivsemalt.Seevastunrgasdamelihase
korral,kuisdaenamlgimahtusuurendadaei
suuda,saabminutimahtsuurenedavaidlgisage-
dusesuurenemisearvelt,kuidsedavaid1015liit-
riniehk23kordavhemkuitreenitudinimesel.
Seetttutekibkikudedeshapnikupuudusjubatun-
duvaltviksemakoormusejuures,mistttueisuu-
dainimenetaludasuuremaidkoormusi.
Eri spordialadel vib sdamemaht ja pulsi
sagedus olla erinev.
Kehalisel koormusel muutub ka ringleva vere
maht, mis on keskmiselt 7% kehakaalust. Kehali-
se koormuse algul veremaht vheneb, seejrel
suureneb taas ja saavutab esialgse taseme. Li-
sakstoimubkehaliselkoormuselkaverember-
jaotumine organismis. Puhkeseisundis on veri
valdavalt khuneelundites ja laienenudkop-
suveenides,kehaliselkoormuselagaveresooned
ahenevadjaverisuunataksettavatesselihas-
tesse.Kapillaaridonpeenikesedveresooned,kus
rakkudele antakse
le toitained ja hap-
nik ning vetakse
vastu elutegevuse
jkained. Organis-
misonkapillaareligi
200miljardit,kuidlii-
kumisvaeguse korral
onligi90%neistsule-
tud ja tst vljallitatud.Regulaarnekehaline
koormussuurendabkapillaaridearvu,ettagada
paremverevarustus.
Lisaks pulsisageduse aeglustumisele
kutsubregulaarnekehalinekoormus(vastupi-
davustreening)esilekavererhulanguse,mil-
letagabjustsdamerahulikt.Erinevaltvas-
tupidavuskoormusestvivadlhiajalisedkoor-
mused(sprint, tstmine jm)vererhkuhoopis
tsta.
Kehaline koormus intensiivistabmeieainevahetustjaaitabraka-sutada, lammutada ja eemaldadaorganismile mittesobivaid ja liig-seskoguses toitaineid, teisisnuaitabvhen-
dadameietoitumisevigu.Igaorganismiorgan-
ssteemil on kindlad lesanded. Jrgnevalt ke-
halisekoormusemjusterissteemidele.
KEhALINE KOORMUS JA SDAMEVERERINGESSTEEM Sdame-vereringessteemi philesandeks on
kigi elundite ja kudede varustamine verega,
seega ka vajalike toitainete ja hapnikuga.Vere
ringlemineveresoontesonaluseks,et
varustadakikirakkekllaldasekoguse
hapnikujatoitainetega,
krvaldada ainevahetuses tekkinud
jkprodukte,
transportidatekkinudlaguainederitus-
elunditesse.
Verepumpabveresoontesliikumasda,mispuh-
kabprastigatlki.Pulsisagedusel5060lki
minutisonsdamekokkutmbefaasiehksstoli
kestvus ligikaudu 1/3 ja lgastumisfaasi ehk
diastoli pikkus 2/3. Pulsisageduse suurenedes
diastol ehk puhkeperiood lheneb, aeglasem
pulsisagedusthendabagapikkidiastoleid.See-
gamidaaeglasemaltsdattab,sedarohkem
ta puhkab. Aeglane pulsisagedus on treenituse
hekstunnuseks.
Lgastusaeg prast sdame kokkutm-
met vimaldab kokkutmbel kasutatud ainete
tielikutaastumisesdamelihaserakkudes.Kuid
seeonvimalikvaidsiis,kuisdamelihassaab
vere kaudu kllaldaselt hapnikku ja toitaineid.
Sdametmahtonvgasuur,seeprastonsuur
kasdamehapnikuvajadus.Kuisdamessejud-
nud verehulk pole kllaldane kas veresoonte
kahjustuseviliialtintensiivsekoormusetttu
jb puudulikuks ka hapnikuga varustamine.
Kehva verevarustusega sdamele vib seetttu
ohtlikuksosutudajubakllaltkivikepingutus.
Sdame lgisagedus on tiskasvanud
inimesel tavaliselt 7080 lki minutis,tree-
nitudinimeselagamadalam.Sdamelgimaht
Sdame maht (cm3) Puhkeoleku pulss
(lki minutis)
Mittetreenitud 500 700 70 80
Sprinterid 560 750 70 80
Keskmaajooksjad 750 900 50 60
Pikamaajooksjad 900 1200 30 50
PuhKeoleKus jA hesuguse KooRmuse
KoRRAl Teeb TReeNiTud iNimese sdA KVAsTi Vhem Td Kui TRee-
NimATA sdA,
-
liiKumiNe jA sPoRT2 liiKumiNe jA sPoRT 2
KEhALINE KOORMUS JA VERIVerepeamisedlesandedonhapniku,ssihappe-
gaasi,toitainetejaainevahetuselaguproduktide
transport varustavatest elunditest ttavatesse
elunditesseningsealtedasierituselunditesse.
Vastupidavusaladel on oluline saavutada
vere punaliblede (ertrotstide) ja hemo
globiinisisalduse suurenemine, mis on ae-
roobsetvimearendamisekspeamisieeldu-
si. Vere punalibled on
eesktt vastutavadhap-
nikutranspordieest,see
on vastupidavusalade
puhul eriti oluline. Pu-
nasteverelibledevaegu-
se ehk aneemia korral
on raskendatud vere
transpordiomadused ja seega ka organismi va-
rustamine vajalikus koguses hapnikuga. Phju-
seksvibollaorganismimittekllaldanevarusta-
mineraua ja foolhappega. Intensiivsel lihastl
koguneblihastessejaverresuureskoguseshap-
pelisiainevahetuselpp-produkte,peamiseltjust
laktaati.Verekoostismuutubkapikemaajalisel
elamiseljatreenimiselmestikutingimustes,kus
huhapnikusisaldusonvike.
KEhALINE KOORMUS JA hINGAMISSSTEEMMida tugevamini end koormame, seda suurem
on hingamissagedus. Hingamise thtsus seis-
nebkivererikastamisessissehingatavahapniku-
ga, samuti ssihappegaasi organismist vljuta-
mises.Hingamineaitabtagadaoptimaalsetvere
happe-aluse tasakaalu. Kehaline t hingamis-
ssteemiletavaliseltohtueikujuta.Kllmjuta-
vad eri spordialad kopsude arengut erinevalt.
Kuisprinteritekopsumahtonsarnanebroot-
tajateomadega,siissportmngijatelonseejuba
suurem, vastupidavusalade harrastajatel aga
veelgi suurem. Pidev sgav hingamine suuren-
dabniikopsumahtukuikahingamislihasteju-
du,kopsudessemahubrohkemhkujahingami-
ne on tugevam. Rahuolekus hingab vastupida-
vusalagategelevsportlaneharvem,kuidsgava-
maltkuitreenimatainimene.
Kui kehaline
koormus on alla 50%
maksimaalsest hapni-
kutarbimisest, valitseb
organismis tasakaal
hapnikuomastamiseja
kasutamisevahel(stea-
dy state), sedanii iga-
pevaseseluskuikamadalaintensiivsusegavas-
tupidavustreeningu puhul. Koormuse intensiiv-
susekasvadesagasuurenebhingamissagedusja
hingamiseminutimaht.
Kopsuventilatsioonehkminutiskopsusid
lbinudhuhulkontreenimatainimestelpuhke-
seisundis kuni 3 liitrit, sportlastel 710 liitrit, ke-
haliseltlvibseesuurenedakuni140liitrini.
Kopsudeparemventileerimineongiheaselleks,
et kopsualveoolidesse ei jks seiskunud hku
egakogunekssekreeti,misvibphjustadaple-
tikkuvimingithaigust.
Hingatatulebsgavalt,eritiolulineontu-
gevvljahingamine.Jooksmiselonsoovitavhin-
gata sisse iga kahe sammu jrel ning vlja iga
neljasammujrel.Kuihakkatetugevalthingel-
dama juba trepistlesminnesvibussile joos-
tes,olekssoovitatavlbidaarstlikkontroll.
KEhALINE KOORMUS JA TUGILIIKUMISAPARAATKigiorganssteemidetegevusonvajalikselleks,
et vimaldada liikumistehk lihasssteemi tege-
vust.Lihasteolulistosakoguorganismitalitluses
nitab jubanendemass,mismoodustabumbes
40%kogukehamassist.Kuilihaseideirakendata
tsse vajalikulmral, siis nad nrgenevad ja
atrofeeruvad,organismitalitlushiredkanduvad
omakorda edasi teistele organitele. Muutub li-
hasrakkude biokeemiline koostis ning halveneb
neuromuskulaarnekoordinatsioon,misvhendab
oluliseltlihastetvimet.Sisuliseltlangebvhe-
se liikumisekorralkigi lihaseidvarustavate ja
lihastegevust reguleerivate ssteemide tvi-
me. Siit tihe seos kogu organismi ja liikumise
vahel,regulaarneliikuminetugevdabjaliikumis-
vaegushoopisnrgestaborganismi.
Vastupidavustreeningkutsublihastesesi-
lemoglobiinihulgasuurenemise,mistagabli-
haste suurema hapnikutagavara, samuti tume-
damavrvuse.Moglobiinonverehemoglobiini
sarnaneaine.Treenitudlihastesonkaenamkaa-
liumi,kaltsiumi,magneesiumi.Kehalisekoormu-
se toimel tugevneb luustik, kasvavad surve- ja
tmbetugevus, lgikindlusningvibratsioonita-
luvus. Treeningu tulemusel suurenevad luude
diameeter ja mbermt,maht ja kaal, samuti
muutubluudekeemilinekoostis.Sportlikutree-
ningumjul tugevnevadklused,millega liha-
sedkinnituvadluudeklge,samutiliigeseidtu-
gevdavadsidekoelisedsidemed.
KEhALINE KOORMUS JA ENERGIASSTEEMIDOrganismvajaboma tegevuseks energiat. Loo-
mulikult onenergia vajalik igasugusekskehali-
seks koormuseks. Organismi universaalseks
energiapatareiksonadenosiintrifosfaatehkATP,
mis annab lihastks justkui voolu. Paraku on
selleenergiapatareivimsusvike,ATP-djtkub
tugeval lihastlvaid34 lihaskontraktsiooniks
ehk23sekundiks.SeejrelonvajaATPvarud
taastada.Selleksonkolmvimalust.
1. Energiarikaste fosfaatidearvel anae-
roobneehklaktatsiidnetee
2. Anaeroobse ainevahetuse abil an-
aeroobneehkglkoltilinetee
3. Aeroobseainevahetusetee
Seega, kuigi ATP sisaldus rakkudes on vike,
kompenseerib seda tema pidev taastootmine
teistest energiarikastest ainetest glkoosist,
glkogeenist, kreatiinfosfaadist, rasvadest.
Energeetilistest varudest on ATP taastootmine
vimalik kreatiinfosfaadist, see toimub kiiresti,
kuidsedajtkubvaidlhikeseksajaks.Kreatiin-
fosfaadivarudonsiiski34kordasuuremadkui
ATP-l.Kreatiinfosfaatijtkub
tugevalpingutusel(nt100mjooksus)8
sekundiks,
vikeseintensiivsusegapingutuselkuni
20sekundiks.
Seda energiateed kasutatakse valdavalt
kergejustikusheite-jahppealadel,vastupida-
vusaladeleimngianaeroobneehkalaktatsiidne
teepraktiliseltmingitrolli.
Kui energiat on vaja kestvamaks pingutuseks,
kasutataksesellekstoitainetestsaadudenergia-
rikkaidaineid.Energiatsaadaksekahelviisil:
anaeroobne energiareiim (ilma hapni-
kuta)
aeroobne energiareiim (hapnikuga)
RegulAARNe KehAliNe KooRmus suuReNdAb
KAPillAARide ARVu, eT TAgAdA PARem
VeReVARusTus.
-
liiKumiNe jA sPoRT2 liiKumiNe jA sPoRT 27
Organismlhtubvajalikuenergiateevalikules-
majrjekorraskoormuseintensiivsusest.
Suure intensiivsusega lihast toimub
anaeroobselteel.
Keskmisel intensiivsusel kasutatakse
segareiimi (anaeroobne ja aeroobne).
Vikesel intensiivsuseltoimubenergia-
tootmineaeroobselteel.
Suure intensiivsusega koormusel kasutatakse
energiaksglkoosi,mison ladestunudorganis-
mis glkogeenina. Ainevahetuses tekib glkoo-
sist laktaat,mis tagabkllkrge intensiivsuse,
kuidsuurendablihastehappesustjahoopisprib
lihastetvimet.Midasuuremonkoormusein-
tensiivsus,sedaenampeamekoormusekatkes-
tama just lehappesuse tttu. Tpiliseks ni-
teks on 400m jooks, kus viimasel 100meetril
lhevadsportlasteljaladn-raskeks.
Maksimaalne koormuse kestvus on vi-
malikvaid40sekundit,glkolsivimalusipi-
kemaksajakseiole.Umbes2minutijooksull-
heblaktaatlihastestverrejalhustataksemak-
sas,sdames,neerudesjapuhkeolekuslihastes.
Laktaadimramineverestannabtreeningum-
just head teavet, tnapeval vetakse laktaa-
diproovikigesagedaminikrvalestast.
VERE LAKTAADISISALDUS JA KEhALINE KOORMUS
Laktaadi kontsentratsioon veres on
puhkeseisundis11,5mmooli/l.
Suurimadnidudonsaadudprast400
mja800mjooksu20mmooli/l.
Laktaadi elimineerumise keskmine poo-
lestusaegon15min.Seega,15minprast
on vere laktaadisisaldus langenud 50%,
jrgmise15minjooksultaas50%jne.
Vikeselaktaadisisaldusekorralonpoo-
lestusaeg10min,likrgelaktaadikor-
ral25min.
Suureintensiivsusekorralonlaktaative-
res maksimaalselt alles prast 712 min.
20mmooli/l laktaadisisalduse ja25min
poolestusajakorraltaastukslaktaatpuh-
keolekuvrtuseni1,0mmooli/lalles100
minutiprast,arvestamapeaks4pooles-
tusajaga(10;5;2,5;1,25mmooli/l).
Suurestlaktaadisisaldusestphjustatud
lihaskangestusevastuaitavadkoormus-
jrgsed taastavad harjutused (srk-
jooks,lahtiujuminejne).
Kui vikese intensiivsusega treeningukoormus
kestabenamkui2minutit,toimubenergiavahetus
juba hapniku juuresolekul. Glkogeen lhustub
hapnikujuuresolekullihastesasuvatesmitokondri-
tesveeksjassihappegaasiks,energiattekiboluli-
seltrohkemninglaguproduktidndtvimetei
prsi.Tpilisedspordialad,kusenergiakskasuta-
taksevaldavaltssivesikuid,onkestvusegakuni1
tundjavaldavaltkeskmiseintensiivsusega.
Kuid ka glkogeeni varud saavad otsa,
seejrel kasutatakse energiaks rasvu,mille va-
rudonorganismispiiramatud.Koormustel,mis
on pikemad kui 60min, kasutatakse energiaks
rasvuligi90%.Rasvadeldhulkorganismisv-
henebkehalise tajal,kuidrasvkoekoguson
organismisniivrdsuur(1835%kogukehamas-
sist),etsellevhenemineeikahjustaorganismi
energiagavarustamist.Vibelda,etmidavik-
sem intensiivsus ja pikem kestvus, seda enam
rasvuorganismisenergiakskasutatakse.Koomu-
selintensiivsusega3040%maksimumistonras-
vapletamiseosa1.2.tunnil3040%jajrgne-
vatel tundidel juba 6070%. Mida treenitum on
vastupidavusalasportlane,sedasuuremonsama
intensiivsuse korral rasvade kasutamine ener-
giaks,vrreldesssivesikutega.
Vrreldes anaeroobset ja anaeroobset ener
giatootmist, on erinevused suured.
Anaeroobne ainevahetus kivitub kii-
resti,aeroobnehoopisaeglasemalt.
Anaeroobneainevahetus toimibmaksi-
maalsel koormusel, aeroobne madalal
intensiivsusel.
Anaeroobnetonlhiaegne,aeroobne
pikaaegne.
Anaeroobse ainevahetuse jkained
prsivadtvimet,aeroobselkoormu-
selmitte.
Anaeroobselkoormuseltekib1moolist
glkoosist2mooliATP-d,aeroobselaga
38mooliATP-d.
Anaeroobselkoormuselrasvuenergiaks
eikasutata,aeroobselkasutatakseneid
agapiiramatult.
Energiassteemi omadused erinevatel spor
dialadel
1. Lhiaegnekoormuskuni2sekundit.
EnergiatsaadakseainultATP-st.
Spordialakuulituge.
2. Lhiaegnekoormuskuni8sekundit.
Energiatsaadaksekreatiinfosfaadist.
Spordiala 5075 m sprint.
3. Maksimaalnepingutus4050sekundit.
Energia vabaneb valdavalt anaeroob-
seltglkolsiteel.
Spordiala400mjooks.
4. Intensiivne koormus kestvusega le 2
minuti.
Energia valdavalt aeroobselt glkol-
sist.
le 3060minutilisel koormusel vaba-
nebenergiaaeroobseltrasvadest.
Spordialapikamaajooks.
Seega, eri spordialadel kasutatakse erinevaid
energiareiime, olenevalt koormuse intensiivsu-
sest jakestvusest.Kui800mjooksussaadakse
50%energiastanaeroobselt ja50%aeroobselt,
siis maratonijooksus sisuliselt vaid aeroobsel
teel.Vastupidavusearendamiselonesikohalae-
roobneenergiatootmine,sedapeabtervisesport-
lane oma treeninguplaanis esmajrjekorras ar-
vestama.
KEhALINE KOORMUS JA NRVISSTEEMKehaline koormus avaldab kesknrvissteemile
mitmeklgsetjasgavatmju.Peaajuonvastu-
tav nii sdamevereringe konoomsema t, li-
haskiudude paksenemise kui ka vere koostise
muutumiseeest,juhtideskigielunditejakude-
detalitlust.Igasuguseintensiivsusegatkorral
onjustpeaajustekkivalvsimuselotsustavtht-
sus.
Sportlikutreeningumjunrvissteemile
sltub kehalise koormuse iseloomust, nrviss-
teemierutuvusvibsuureneda(sprint,maadlus
jm) vi hoopis vheneda (vastupidavusalad).
Treenitudsportlasteleihiripingelinekehaline
koormus kogu nrvissteemi, vaid selle mju
piirdubksikuteajupiirkondadeganingavaldub
lhiajaliselt.
Kehalinekoormuskutsubesilepshilise
-
liiKumiNe jA sPoRT2 liiKumiNe jA sPoRT 2
reaktsiooni aja lhenemise. Vastupidavustree-
ningulontugevpositiivnetoimevaimseletvi-
mele. Spordiga tegeleja aju omastab hapnikku
pareminijapuhkabseetttuparemini.
Optimaalse kehalise koormuse mju kogu
organismile.
Sdame lgisageduse langus puhke-
olekustnuparanenudvastupidavusele
jatugevnenudsdamele.
Krgenenudvererhulangus.
Suurenevadveremaht,punalibledearv
jahemoglobiinisisaldusveres.
Organismienergiavahetusparaneb.
Vere LDL-kolesterooli (nn hea koleste-
rool)sisaldusesuureneminejaHDL-ko-
lesterooli(nnhalbkolesterool)sisaldu-
sevhenemineveres.
Hingamislihaste tugevnemine jagaasi-
vahetuseparaneminekopsudes.
Lihastetvimejaenergeetikasuure-
nemine.
Nn raku jujaamade ehkmitokondrite
arvujamassisuureneminelihastes.
Aeroobseainevahetuseensmidesuu-
renemine.
Luude,lihaste,klustejaliigesekhre
tugevnemine.
Rasvaainevahetusesuureneminevastu-
pidavuskoormusel.
Organismiimmuunsusetugevnemine.
Enesetunde,heaoluparanemine,stres-
sivhenemine.
Toodud fsioloogilised iserasused nitavad,
kuivrd oluline on tunda organismi talitlust, et
harjutadametoodiliselt igesti ning tvimele
jaterviselekasulikukoormusega.
Rein JalakRahvusvahelise likooli Audentes Kolledi direktor. Professor. henduse Sport
Kigilejuhatuseliige.TtanudTallinnalikoolisporditeooriaosakonnapro-
fessorina,Tartulikoolitreeningprotsessiuurimiselaboratooriumijuhatajana,
SpordimeditsiiniSihtasutusejuhatajana.Eestiolmpiakoondisearstaastatel
1998,2000,2004.TtanudEestikorvpalli-,suusa-jajudokoondisearstina.N.
Liidukorvpallimeistrivistlustekuldmedalarst-treenerina.Kirjutanud16spor-
di-jatervisealastraamatutjaarvukaltartikleid.
liiKumiNe jA sPoRT2
SUMMARYPhysicalpeculiaritiesoftheorganismshowhow
importantitistoknowthefunctioningofthehu-
manorganismsoyoucouldworkoutmethodical-
lyrightandthatitwouldhaveapositiveeffect
onyourhealthandworkingcapacity.
Themaintaskofthecardio-vascularsys-
temistosupplytheorgansandtissueswithblood
andinadditionwithnecessarynutrientsandoxy-
gen.Atrainedheartmakesalotlessworkinthe
reststateandduringtheunvariedworkloadthan
anuntrainedheart,butthesituationchangesdu-
ringthemaximumphysicalworkload.
Themaintaskofbloodistotransportoxy-
gen,carbondioxide,nutrientsandthedecompo-
sedproductsofthemetabolicfromthesupplying
organstotheworkingorgansandfromthereon
to urogenital organs. The importance of breat-
hingisthatitenrichesthebloodwiththeinbrea-
thedoxygenandinadditionitexcretesthecar-
bondioxidefromtheorganism.
Thefunctionsoftheorganismandmoving
arecloselyrelated-regularexercisestrengthens
andlackofexerciseweakenstheorganism.The-
rearedifferentenergyregimesusedindifferent
sports thataredependanton intensityanddu-
rabilityoftheworkload.Ifin800mraceyoucan
get50%oftheenergybyanaerobicand50%by
aerobicway,thenincaseofamarathonraceyou
cangetenergybasicallyonlybyaerobicway.If
youwanttodevelopyourstaminathenthemost
importantthingisaerobicenergyproduce.Every
athletemustconsiderittobethemostimportant
partofhis/hertrainingprogram.
KASUTATUD KIRJANDUSJalakR.2006.Tervisetreening.Tallinn.
NeumannG.,PftznerA.,HottenrottK.2001.AllesunterKontrolle.Meyer&Meyer.
Weineck J. 2007. Optimales Training. Spitta Verlag.
WeineckJ.2004.Sportbiologie.SpittaVerlag.
Wilmore J.H., Costill D.L., Kenney W.L. 2007. Physiology of Sports and Exercise. Human Kinetics.
INFLUENCE OF PHYSICAL WORK LOAD TO YOUR BODY
-
liiKumiNe jA sPoRT30 liiKumiNe jA sPoRT 31
Tervisespordisavaldabvastupidavust-reening organismile vga positiivsetmju.Tugevnebkehalinetvimejapshilineseisund,muutumemrksatervemaksjaolemeharvemhaige.Viimastelaas-
tatel on tervisesport kujunenud ka justkui taas-
tusraviliigiks,vastupidavusreeningaitabhaigusi
ennetadajakiirendabparanemist.Regulaarnelii-
kumisharrastusparandaboluliseltmeeleolu,ole-
mesagedaminiheastujusjaharvemstressis.
LIIKUMINE JA SPORT TUGEVDAVAD KOGU ORGANISMIHingamisssteem varustab organismi vajaliku
hapnikuga, seedessteem toitainete, vedeliku,
vitamiinide ja mineraalainetega. Sdame-vere-
ringessteemaitabtransportidavajalikudained
kudedesse,samutikudedesteritusssteemi,mis
omakordakrvaldaborganismistekkinudlaguai-
nedjamuidliigseidaineid.Kigielunditetege-
vust omakorda reguleerivad ja koosklastavad
nrvissteemjaendokriinssteem,meelelundid
koos peaaju ja nrvissteemiga vimaldavad
meilkeskkonnaspareminiorienteerudajamel-
da. Regulaarne liikumine ja sport mjutavad
kogumeieorganismi,kuidpositiivnemjuaval-
dubvaid juhul,kuiharjutameoptimaalsekoor-
musega.Seega,mittepaljujatugevasti,vaidor-
ganismitugevdavakoormusega.
VASTUPIDAVUSTREENING VGA ThUS TVIME, TERVISE JA PShIKA TUGEVDAJATervisele,tvimelejameeleoluleonparimvastu-
pidavustreening. Vastupidavus thendab tervisli-
kust kljest vimet sooritada vimalikult pikka
aegadnaamilistlihastdsuurehulgalihastega.
Krgevastupidavusetaseonorganismileheatervi-
sejatvimeksthtsamaideeldusi,samutiaitab
seepikendadameieeluiga.Vastupidavustreening
arendabtahtejudujatugevdabpshikat.
Vastupidavustreeningu phitoimed
Suurenebldinetvime
Ennetabsdame-vereringehaigusi
Tugevdabimmuunssteemi
Rein Jalak, Rahvusvahelise likooli Audentes Kolled
VASTUPIDAVUSTREENINGU MJU ORGANISMILE TERVISESPORDIS
Vastupidavustreeningu tiendavad mjud
organismile
Tagabkorralikutaastumise.
Tstabpshilisttaluvusastet.
Aitabvhendadastressi.
Aitabrahoiduhirmutunnet.
Vhendabdepressiooni.
Aitabunehiretevastu.
Parandabpeaajuverevarustust.
Parandabkontsentratsioonivimet.
Parandabmluomadusi.
Aitabrahoidaveenihaigusi,sapikivide
jmteket.
Parandabsotsiaalsetseisundit.
Nrk sda ja vereva-
rustusonsagelinrga
saavutusvime ja
koormustaluvuse es-
masteks phjusteks.
Heaks abimeheks
ongi just vastupida-
vustreening.Teisalteitohitreeningollaliialttu-
gev ja igav, variante on mitmesuguseid. Mida
enamlihaseidtsseonrakendatud,sedathu-
samontreenivmjuorganismilejasedakiiremi-
nitervistugevneb.
Spordialasid, mis vastavad nimetatud tingi
mustele, on palju, nt:
jooksmine
terviseknd
kepiknd
jalgrattasit
suusatamine
ujumine
rulluisutamine
KIGE OLULISEM ON hARJUTADA IGE KOORMUSEGAVheliikuva inimese sdame-vereringetalitlust
aktiveerib juba10minutitvastupidavustreenin-
gut,fsioloogiliseltkasutatakserasvuenergiaks
jubaprast1015minutit,kuidoptimaalneoleks
siiski vhemalt 30 minutit kehalist koormust.
Tervisetreeningugaalustadespiisabkahesttree-
ningust ndalas, kuid optimaalne on vhemalt
kolm korda ndalas minimaalselt 30 minutit.
Treenitusesuurenedesvibsuurendadakatree-
ningukordade arvu, kuid ettevaatlikud peaksid
olemajusttervisespordigaalustajadjalekaalu-
lised, et mitte organismi
le koormata. Treeningu
kestvus tervisesportlasel
oleneb eesktt treeningu
intensiivsusest ja tsse
rakendatud lihasmassi
suurusest.
TREENINGU INTENSIIVSUSTervisesportlaseleonvgaolulineharjutadaop-
timaalsekoormusega.Liialtmadalakoormusega
harjutades ei tarvitse organismile kasulikku
mjuavalduda,kuidsageliarmastavadtervises-
portlasedharjutadaliigatugevasti,misvibviia
lekoormusenijavajalikkuaeroobsettvimet
hoopisprssida.
Tervisetreeningulonoptimaalnetreenin-
gu intensiivsus 6085% maksimaalsest tvi-
mest. Sel juhul toimub kehaline t valdavalt
aeroobseenergiassteemiabil.Kuikoormuson
suurem, saadakseenergiat valdavalt anaeroob-
seteprotsessidearvel,mistoobkaasavsimust
TeRViseTReeNiNgul oN oPTimAAlNe TRee-NiNgu iNTeNsiiVsus 6085% mAKsimAAl-sesT TVimesT.
-
liiKumiNe jA sPoRT32 liiKumiNe jA sPoRT 33
tekitava laktaadi tootmise.Olenevalt koormuse
intensiivsusestjataastumisestorganismihappe-
susetasetusebjataastumineaeglustub.
Treeningu intensiivsust saab kontrollida
subjektiivsetetunnustejrgi,
hingamisejrgi,
sdamelgisagedusealusel,
verelaktaadisisaldusejrgi.
Kige tpsem optimaalse tree-
ningukoormuse mramine viis
on kahtlemata vere laktaadisi-
salduse jrgi. Kuigi arenenud
maades ostavad tervisesportla-
sed juba ise endale vastavad
seadmed ja testivad end ise,
jbseemeilesialguveelspor-
diarstide, teadlaste ja treenerite prusmaaks.
Pulsikellade kasutamine aitab meil harjutada
igekoormusegajakontrollidakoormuseinten-
siivsust.
Informatsiooni koormuse intensiivsuse koh
ta annab ka ige hingamise jlgimine.
Sgav ja rahulik hingamine koormuse
ajal koormus on optimaalne ehk ae-
roobseskoormustsoonis.
Hingeldamine nitab, kas koormus on
jubaanaeroobsestsoonis.
Sissehingaminelbinina(vljahingami-
ne suukaudu)nitab,etkoormuse in-
tensiivsusonoptimaalne.
Kasutage nn nelja sammu hingamist
nelja sammu jooksul hingake sisse ja
seljasammujooksulvlja.
SDAME LGISAGEDUSE MRAMINESdamelgisageduseehkpulsimramineonka-
sutuseltreeninguintensiivsusemramiselniiter-
visekuikatippspordis.Vastupidavusearendamisel
kasutatakseoptimaalsetreeningpulsimramiseks
jrgmistlihtsatvalemit(Hollmann1983):
TREENINGPULSS = 180 VANUS
Seega,50-aastasetervisesportlasesoovitavpul-
sisageduson130lki/min.
Klltulebarvestadasellega,etmittekigilspor-
dialadelpoleorganismilehesugunemju.
Spordiala omapra (nt jooksmine, uju-
mine, jalgrattasit) ning kasutatavad vahendid
(ntjalgratas,suusad,uisud)mjutavaderinevalt
sdame-vereringet,lihasssteemi,koormusein-
tensiivsust.
Spetsiaalsetevalemitegaarvutatudpul-
sinit ei ole rangeltmratletud, soovitatavon
kasutadapulsivahemikku5lki.
ViimaselajalonlaialtkasutuselnnKarvo-
nenivalem,misvitnudtervisespordissuurepo-
pulaarsuse.Valemannabmeileoptimaalsepulsi-
sageduseigestiharjutamiseks.
PUhKEPULSS + (220 vanus puhke-
pulss) x K
Kalgajad0,6
Kkeskminetreenitus0,65
Kedasijudnud 0,7
Pulssimdetaksekasrandmelvikaelal,suru-
des23srmegaveresoonele.Kuivarahommiku-
sepulsisagedusevibmta15sekjooksul,kor-
rutadesseejrelsaadudarvuneljaga,siiskoor-
musel tulebpulssimta10
sek jooksul,korrutadesselle
kuuega. Oluline on ksitsi
mtmiselveelsee,etpulssi
tuleksprastkoormustm-
ratakiiresti,sestsdamel-
gisageduslangebjubaesime-
sekmnesekundijooksul.Mrksatpsemapul-
sisageduse saab kahtlemata pulsikella (sport-
testri)abil.
Hommikunepulsisagedusemtmine on
lihtnejaheavimalusorganismiseisundihinda-
miseks. Normaalne pulsisagedus on umbes 70
lki/min. Regulaarse ja optimaalse vastupida-
vustreeninguabilonvimalikomapulsisagedust
viia niteks tavapraselt 75 lgilt minutis alla
55lginiminutis.Midamadalampulsisagedus,
sedaparemtvime.Sdattabsiiskonoom-
semalt, sama koormuse talumi-
sekspeabsdavhempingutama.
Seevastu pulsisageduse hommi-
kune tus jubamne lgivrra
nitab, et organismpole korrali-
kulttaastunud,phjuseksilmselt
liialttugevkoormus.Kuiagahom-
mikune pulsisagedus on tusnud enam kui 10
lgivrraminutis,vibphjuseksollaorganis-
mi haigestumine, lekoormus, vigastus, stress.
Kasulikolekspidadatreeningupevikutjakirju-
tadasinnaomaigahommikunepulsisagedus.
Sdame lgisageduse langus 20 lgi
vrraminutisvimaldabsdameligapevla
Tabelharjutamiseksaeroobsestreeningutsoonis.
Jalgrattasit, veloergomeeter, sudeergomeeter, stepper, rulluisutamine, suusatamine (vabastiil): treeningpulss = 180 vanus
Suusatamine (klassikaline stiil), sudmine: Treeningpulss = (180 vanus) + 5 lki /min
Jooksmine: Treeningpulss = (180 vanus) + 10 lki /min
Ujumine, rulluisutamine, uisutamine: Treeningpulss = (180 vanus) 10 lki /min
Terviseknd, mgedes kimine: Treeningpulss = (180 vanus) 20 lki /min
Tavaline jalutamine, matkamine: Treeningpulss = (180 vanus) 30 lki /min
NoRmAAlNe PulsisAgedus
oN umbes 70 lKi/miN.
-
liiKumiNe jA sPoRT3 liiKumiNe jA sPoRT 3
30000lkivhem.Misvibollaveelkasulikum
meietervisele?
Seega,tervisesportlaseoptimaalnepulsi-
sagedusvastupidavusesuurendamiseksonvahe-
mikus 6085% maksimaalsest pulsisagedusest.
Maksimaalnesdame lgisagedusarvutatakse
valemijrgi:
MEhED: 220 VANUS
NAISED: 226 VANUS
TERVISESPORDIGA ALUSTAJA PEAb ALUSTAMA AEGLASELTEesmrgiksonkohanedaregulaarsekehaliseak-
tiivsusega.
Treeningumaht alustada3 kordan-
dalaskorraga20min,edaspidijuba34
kordandalas60min.
Energiakulu suurendada ndalas 1500
kalorilt2000-ni.
Harjutamisel eelistada aeroobset tree-
ningut.
Alustadatuleksaeglaselt,2030mintreeningule
peab kindlasti jrgnema pev puhkamiseks ja
taastumiseks.Soovitatavonalustadajalgrattasi-
du, terviseknni, jooksmise, kepiknni, ujumise-
ga.Juba46ndalaprasttunneme,etenesetun-
neonparanenud,magamerahulikult,hommikune
pulsisagedus on veidi langenud. Nd vime
koormustsuurendadajuba4050minutini,8n-
dalaprastsuudameollakehaliseltaktiivnejuba
34tundindalas.Ndalaneenergiakuluon2000
kcal, organism on harjumas ttama rasvaple-
tustsoonisjatervislikseisundonparanenud.
EDASIJUDNUD TERVISESPORTLANE PEAKS hARJUTAMA REGULAARSELT JA IGE KOORMUSEGAEesmrgiksonharjutadaregulaarseltoptimaal-
setreeningukoormusega.
Treeningumaht alustada 35 korda
ndalas,korraga6090min.
Energiakulundalas30005000kcal.
Vastupidavustreening,jutreening,har-
jutamineterviseklubis.
Koormuskutsubsageliesilevsimuse,misaga
mdub kiiresti. Vastupidavuse arendamiseks
kasutada erinevaid spordialasid, tiendavalt
tehajutreeningut,parandadaliikuvustjakoor-
dinatsiooni.Lisaksvibharrastadakateisispor-
dialasid,niteksmngidapalli.
SAAVUTUSSPORTLASE TREENINGUKOORMUS ON OLULISELT SUUREMEesmrgiks on parandada tvimet oma lem-
mikspordialal.
Treeningumaht alustada 67 korda
ndalas,vhemalt8tundindalas.
Energiakulundalasle5000kcal.
Lemmikspordiala,jutreening,harjuta-
mineterviseklubis.
LEKAALULINE PEAb hARJUTAMA VIKSEMA KOORMUSEGA
Eesmrgiks on kehakaalu vhendamine,
samas ei tohi lekaal kutsuda esile organismi
lekoormust,haigusijavigastusi.
Treeningumaht 35 korda ndalas,
korraga3060min.
Energiakulundalas15002000kcal.
Aeroobnevastupidavustreening.
Liikumisvaegusjarasvarikkatoiduregulaarnetar-
biminesuurendavadoluliseltkeharasvasisaldust.
Seetttu suureneb ka kehakaal.Keha rasvasisal-
duse lempiir onmeestel 1820% ja naistel 25
27%. Kui lekaal esineb pikemat aega, on suur risk
sdame-vereringehaiguste, vigastuste, ainevahe-
tushirete,kavhi tekkeks, rkimatapshika-
hiretest.Lahendusonlihtnetulebjlgidaener-
giakulujaenergiatootmisevahekordaehksaei
tohirohkemkuienergiatkulutatakse.Liikudatu-
leks intensiivsusega 6070% maksimaalsest pulsi-
sagedusest,korragavhemalt45minutit.
Kigeraskemonalustada,organismlli-
tubenamastimber rasvaainevahetuselealles
prast812ndalastharjutamist.
Seega, optimaalse treeningukoormuse mrami-
selpeametundmahstiomaorganismiseisundit,
spordialaomapra,mjuorganismile,taastumise
kiirust. Tpsemalt tuleb optimaalsest treeningu-
koormusestjuttukogumikujrgmistesnumbrites.
Rein JalakRahvusvahelise likooli Audentes Kolledi direktor. Professor. henduse Sport
Kigilejuhatuseliige.TtanudTallinnalikoolisporditeooriaosakonnapro-
fessorina,Tartulikoolitreeningprotsessiuurimiselaboratooriumijuhatajana,
SpordimeditsiiniSihtasutusejuhatajana.Eestiolmpiakoondisearstaastatel
1998,2000,2004.TtanudEestikorvpalli-,suusa-jajudokoondisearstina.N.
Liidukorvpallimeistrivistlustekuldmedalarst-treenerina.Kirjutanud16spor-
di-jatervisealastraamatutjaarvukaltartikleid.
liiKumiNe jA sPoRT 33
-
liiKumiNe jA sPoRT3 liiKumiNe jA sPoRT 37
TREENINGU PhIALUSEDTreeninguphialuseksonharjutamisejapuhku-
se ige vahekord. Treening peab olema sste-
maatiline,kllaldasemahuningintensiivsusega.
Samasonpuhkussamaolulinekuitreening.Ke-
halisepingutuseajalvheneborganismitvi-
me,misontingitudesmajoonesorganismiener-
giavarude kahanemisest. Treeningu lppedes
algabtaastumine.Taastumineeitoimutavaliselt
mitte ainult endise nivooni, vaid letab selle.
Tnuletaastumiseleonorganismisaavutusvi-
me jaenergiavarud teatudajavltel suuremad
kui enne pingutuse algust. Taastumisperioodil
organismistekkivadmuutusedonalusekstreeni-
tusekasvule.Sellinesuurenenudsaavutusvime
eipsiagakaua.Kuiuutkoormusteijrgne,lan-
geb saavutusvime endisele tasemele. Sellep-
rastpeabtreeningolemasstemaatilinejakind-
lasagedusega.Juhuslikharjutamineeiviiedasi.
Seegasltubtreeninguefektiivsussellest,
millisesse taastumisfaasi langeb jrgmine koor-
mus.Kuitreeningutevaheonliigapikkningselle
vlteljuabsuurenenudsaavutusvimemduda,
siisuuspingutusalgab jllegiendiselt tasemelt.
Seljuhultvimeeikasva.Kuiagatreeningute
vahedonliigalhikesedjaorganismitvimeei
ole suutnud taastuda, vib vimete paranemise
asemelvljakujunedakroonilinekurnatusseisund.
Organismi saavutusvimekasvabvaid juhul, kui
jrgminekoormuslangebletaastumisfaasi.
Vastupidavustreeningutepuhulonotstar-
bekas lhtudavastavaltvanuselekindlatest s-
damelgisagedusevrtustest.
SUMMARYInhealthsportendurancetraininggivesavery
positiveeffectonyourorganism.Itstrengthens
yourphysicalworkloadandpsychicalstate,you
getalittlehealthierandyouwillnotgetsickthat
much.Duringthelastfewyearshealthsporthas
become a part ofmedical rehabilitation, endu-
rance training helps to forestall illnesses and
quickens the recovery. Regular health sport
exercisesimproveyourmood,youaremoreof-
teninagoodmoodandrarelyinstress.Themain
effects of the endurance training are the
followingtoforestallcardio-circulatoryillnes-
ses,tostrengthenimmunesystemandtoincrea-
seyourworkingcapacity.
Ifapersondoesnotmovealotthenthe
cardiovascularsystemalreadyactivatesifyou
do10minutesof endurance training,physiolo-
gicallyfatisusedfortheenergyproducealready
after 10-15 minutes, but optimal would be at
least 30 minutes of physical workload. If you
start with health training then 2 trainings per
weekisenough,butoptimalwouldbeatleast3
timesperweekandminimally30minutes.The
intensity of training can be controlled accor-
dingtosubjective features,accordingtobreat-
hing,accordingtoheartrateandthecontentof
lactate.Themostcommonwaytoassesthe in-
tensityoftrainingisbyheartratewhichisme-
asured from theneck, from thewristandwith
specialpulsemonitors.
Lackofmovementandregularconsump-
tionoffatrichfoodsleadtoincreaseofthefat
contentwhichisaccompaniedbytheincreaseof
thebodyweight. So, to asses the optimal trai-
ningworkloadyoumustknowyourstateofthe
organism, peculiarity of the sport, influence on
yourorganismandthespeedofrecovery.
KASUTATUD KIRJANDUSDeMareesH.2003.Sportphysiologie.SportverlagStrauss.
JalakR.2006.Tervisetreening.Tallinn.
Weineck J. 2007. Optimales training. Spitta Verlag.
Weineck J. 2007. Sportbiologie. Spitta Verlag.
EngelsT.,NeumannB.2001.Optimaltrainieren.Sdwest.
MarquardtM.,vonLoeffelholzC.,GustavsonB.2006.DieLaufpibel.Spomedis.
THE INFLUENCE OF ENDURANCE TRAINING TO THE BODY IN HEALTH SPORT
VASTUPIDAVUSTREENINGU PHIALUSEDharry Lemberg, Tartu likooli Akadeemiline Spordiklubi
TREENITUSE TASE
T PUHKUS
LETAASTUMINE
Tagasiprdumine endise treenituse tasemele
100%
100%
SDAME LGISAGEDUS100 195 190
185 180 175 170 165 160 155
170 166 162 157 153 149 145 140 136 132
140 137 133 130 126 123 119 116 112 109120 117 114 114 108 105 102 99 96 93
85%
70%
60%
20 25 30 35 40 45 50 55 60 65
SDAME- VERERINGE SSTEEMI TREENINGKEHAKAALU REGULEERIMISE TREENING
VANUS
-
liiKumiNe jA sPoRT3 liiKumiNe jA sPoRT 3
AEROObNE TVIME JA SELLE ARENDAMINEAeroobnetvimepeegeldabniiorganismihap-
nikutranspordikuikahapnikuomastamisess-
teemivimekust,midahinnataksemaksimaalse
hapniku tarbimise jrgi.Maksimaalne hapni
ku tarbimine (MHT) on suurimhapnikuhulk,
midaorganismsuudabpingeliselihastajalka-
sutada. Seda nitajat oleks vajalik igal jooksu-
sbralendakohtateada.Sellephjalonvimalik
vljattadateilesobivtreeninguprogramm.
Aeroobne tvime on otseselt seotud
tervisegamidaviksemonaeroobnetvime,
seda vhem suudate teha nii fsilist kui ka
vaimset td. Seetttu prduge enne jooksu-
treeningugaalustamistperearstipoole,kesvaa-
tableteietervislikuseisundijalasebmrata
maksimaalsehapnikutarbimise.
TREENINGU INTENSIIVSUSAeroobsetvimeparandaminebaseerubphi-
liselt aeroobsete treeninguvahendite kasutami-
sel.Olulineonvalitudharjutusteigeintensiiv-
sus.Vgasagelikasutatakseharjutuseintensiiv-
susemramisekstaegsetsdamelgisage-
dust(SLS).Seljuhulmoodustabtreeninguaegne
SLS teatud protsendi maksimaalsest sdame
lgisagedusest.Kuihingamineningsdame