AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

NR 1/2013 (7) JAANUAR ISSN 2228-1592

Kuidas toime tulla napi pensioniga?Tõusma kippuv vererõhk on hoolika raviga ohjatav. Apteekides müüdavad vererõhumõõtjad.Aasta algus on soodne aeg tervise turgutamiseks.Liikumine algab seismisest.Talvine jalahooldus. Kiired ja lihtsad toidud.

O sad meist arvavad, et kui inimene lõpetab töötegemise, siis ta sureb ära. Seda ei tasu sõna-sõnalt võtta, aga meie isetead-vuse ja olemise taga on enamasti vajalik olemise tunne. Ini-

mene peab askeldama, töötegemine annab ka sissetuleku.„Ma ei jõua ära oodata, millal ükskord pensionile saan,” on kind-

lasti iga inimene mõne oma vanema kolleegi suust kuulnud. „Nii-pea, kui kell kukub, olen ma siit läinud.”

Kindlasti pole ütluse taga soovi end proovile panna, kuidas väi-kese kuusissetulekuga ellu jääda. Suuresti on emotsioonihoo põh-jus rutiiniks muutunud töö, mis ei kütkesta, või siis ebameeldivad suhted töökaaslastega.

Kui pensioniaeg kätte on jõudnud, ei lähe need suured lubajad enamasti kuhugi. Muidugi on ka erandeid, eriti, kui tervis alt veab.

„Pensionieaga on nagu kommunismiga, mida lähemale tuleb, seda kaugemale jääb,” ütles tabavalt surmakultuuri uurija Marju Kõivupuu. Tegelikult tuleb teha vahet soovidel pensionile jääda või pensioni saada. Iseenesest on ju tore, kui on võimalust ja tervist oma armastatud tööl edasi käia ning samas iga kuu kindlal kuupäe-val pensioni näol veel boonust saada. Kui käed-jalad liiguvad, siis kodus kotil konutamisest ei unista keegi.

Inimesi, ka nooremaid, nörritab, kui riik pensioniiga tõstab. Ees-tis on juba vähem kui kaks töötegijat-maksumaksjat ühe pensionäri kohta. Vähesünnitavatel riikidel ei jää midagi muud üle kui pensio-niiga tõsta, arvavad majandusteadlased. Kui just massiliselt töötegi-jaid teistest riikidest ei tule või neid siia tooma ei hakata.

Paljud noored ja vihased mehed on küsinud, miks meie vanem põlv küll tänavatele suuremat pensioni nõudma ei lähe. Tiit Rein-bergi artiklis imestab 75aastane Paide pensionär hoopis rikaste rii-kide eakate üle, kes suuremat raha nõuavad, kuigi nende pension on siinsest kordades suurem.

Eesti vaarvana, kes on Siberis ja sõjajärgsetel aastatel karastu-nud, muretseb pigem oma järeltulijate elujärje pärast. „Meie saame omadega hakkama, jõuame veel lapsi ja lapselapsigi toetada, neil on raskem, hirm koondamiste ees, pole tööd või palk on väike, aga väljaminekud palju suuremad,” on nad mõistvad.

Vanavanemad töötavadki, et pensionile lisa saada: kes pakub oma raamatupidamisoskusi, kes müüb käsitööd, kes aiasaadusi, kes hoiab lapsi, kes pühib majaümbrust, sest pensionist jääb pärast arvete maksmist üle vaid pisku. Aga mitte üksnes sellepärast.

Võib ju ka ära väsitada, kui sinult pidevalt abi palutakse, nagu oleksid ainus ilmasammas, kellele kõik toetuvad, aga sellest palju hullem on olla unustatud ja kõrvale jäetud. Ka rahvapärimustest on teada, et niikaua, kui pime vana-vanaema veel taluperele lõunaks kartuleid koorida jaksas, peeti teda täieõiguslikuks pereliikmeks.

Töötamise peamine eesmärk nii nooruses kui ka hiljem on hästi teenida, et endale paremat elu lubada. Keegi ei ela sel-leks, et töötada, vaid töötab selleks, et elada, võiks liht-samalt kokku võtta.

Nagu vanad mulgid soo-vivad — et ikka tööd jätkuks!

teema Jaanuar 2013 2

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012. ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.eeToimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.eeKüljendus Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.eeLiina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.eeReklaamipindade müük: müügijuht Jane Barbo, telefon 526 3578, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee;valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee;müügispetsialist Reti Joandi, e-post: reti.joandi@ajalehtLevijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.eeVäljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0045Trükk AS Kroonpress, trükiarv 42 000Järgmine tasuta ajakiri 60+ ilmub Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellinud inimeste postkasti 9. veebruaril.Esikaanel Merle Karu joonistus.

Eve Rohtlapeatoimetaja

Lugeja arvabSeegi kord jätkus lugemist üsna mitmeks päevaks. Tore, et vanurite mured olid novembrikuu ajakirjaski kajastatud. Mis meil muud ikka on kui proteesid, ravimid, testament ja ka matustele tuleb mõelda. Imerohtusid ju pole, ehkki teleri kom-mertskanalid neid soovitavad. Minu arva-tes peaks pigem Aili Paju pakutud külma-rohtudesse uskuma. Ikkagi esivanematel ammu läbi proovitud. Minu jaoks oligi üheks maiuspalaks „Meditsiinidoktor Aili Paju: loodus peitub eestlase veresügavu-ses”. Patt oleks teisi artikleid halvemaks pidada, aga peale ühiste vananemisega kaasnevate probleemide on igal meist oma haigused. Abi on teie lugudest paljudele.

77aastane Koidu Laissaar Rakverest

Esimese hooga lehitsesin ajakirja läbi ja kohe oli selge, et lugemist on palju. Ja nii ka oli! Artiklid olid kõik väga kasulikud ja õpetlikud: Kas kinkida või pärandada? Kas vahetada põlve- või puusaliigest? Mis aitab külmetavate käte ja jalgade puhul ning kuidas loodusraviga külmetust ja köha peletada? Millised probleemid teki-vad voodihaigega? Surm ja matus – sõnad, mida väldiksime, aga millega meil kõigil tuleb elus kokku puutuda. Need asjad said minu meelest väga põhjalikult selgeks rää-gitud. Kanname pimedal ajal liikudes kindlasti helkurit ja rõõmustame elu üle, kuni elame!

Anne Pohlak Lääne-Virumaalt Sallast

Suhtlen teiega esmakordselt, loodan ka edaspidi ristsõnadele vastuseid saata. Teie ajakiri elukogenud inimesele on huvitav lugeda just sellepärast, et artiklite sisu on hästi mõistetav, kuna olen just 60+ ja mitte veel 70+. Hoolega lugesin kultuurilehe-külge Eesti matusest, kuna see aasta on minule matuste poolest raske olnud. Mat-sin abikaasa ja abikaasa venna. Matustega seoses ebameeldivaid momente ei olnud, kõik sujus tõrgeteta. Veel huvitas mind artikkel „Külmetavad käed ja jalad”. Seda juhtub vahel ka minul. Pärandamisega seotud lood on alati väga vajalikud. Aili Paju artikkel loodusravist oli väga huvitav. Olen ise ka loodusravi pooldaja, niipalju kui ilma aiamaata inimene sellest kinni pidada saab. Loen terviseajakirju, ka alter-natiiv-meditsiinist. Ise ma ühegi terven-daja juures veel käinud ei ole, aga lugeda sellistel teemadel meeldib. Aga kõige roh-kem meeldivad ikka ristsõnad.

Ene Kaldamaa

Ajakiri on üsna sisukas ja küllap läksid kõik lood täkkesse. Ühele üks, teisele teine. Endale meeldis enim „Eesti matus”. Artikli esimeses lõigus on juba ära öeldud ka, miks. See on teema, millest on vähe rää-gitud-kirjutatud. Ja ilmselt on palju neid, kes ei tea miks ja kuidas olla, toimida. Taolisi harivaid, ana-lüüsivaid lugusid meie kombestikust võiks ka edaspidigi aeg-ajalt olla, kas või käitumisest kirikus. On terve hulk inimesi, keda selles valdkon-nas aastakümnete jooksul peaaegu hari-tud pole.

Aleksander Tender-mann Paidest

Olen Järvamaa ajalehe tellija olnud iida-mast-aadamast, olenemata sellest, kuidas teda parasjagu nimetati. Seepärast saan ajakirja 60+ „aitähi” eest. Viimasest numb-rist köitis enim Aime Jõgi lugu „Uus liiges annab uue elu”. Arvatavasti sellepärast, et olen ise kahel korral kirjeldatud operat-siooni läbi teinud – puusa- ja õlaliigesega. Võin kinnitada, et patsiendile on see lihtne, ei tekita ebameeldivust, pigem ajab muigama, kui arstid su kallal kopsivad ja saevad. Tegelikult on see operatsioon tõsine. Taastusperiood nõuab patsiendilt tugevust ning tahtejõudu.”

Tiiu Reim Paidest

Artikkel „Hooldaja ja tema kallis voodi-haige” oli samuti lugemist väärt, aga meie riigis on see probleem lahendamata. Mina hooldan oma ema. Tema ei taha vanade-kodusse, ja ega mina ka ei taha teda kodunt ära saata. Probleem on vaid sel-les, et hooldades ei saa ju tööl käia. Elame vaid ema pensionist. Varem sai väikese tasu hooldamise eest, aga nüüd vald ei anna, ütleb, et laste kohustus on vanemate eest hoolitseda. Aga millest mina siis elama pean, kui ma hooldan ja tööle ei saa minna? Või siis lähen tööle ja kogu oma palga annan hooldajale? Aga oma inimene on vanurile ikka lähedasem.

Galina

Kuigi 60+ on veel paarikümne aasta kau-gusel, olen siiani alati leidnud huvitavaid teemasid ka n-ö noorematele. Eriti jäid silma viimases ajalehes päranduse teema-del kirjutamine, mis tegelikult ka 40+ ini-mestele vajalik, kuna vanemad on tavali-selt jõudmas sinna ikka, kus on vaja teha teatud otsuseid ja tavaliselt tulevad nad lastelt ikka nõu küsima. Antud juhul oli asi ilusti lahti kirjutatud. Teine teema, mida lasin lugeda ka teismelistel lastel, oli matuste kohta, see peaks olema lausa kohustuslik 16+ läbi lugeda, noorematele peaksid vanemad seda selgitama. Kuid üks teema, millest oleks võinud ka matuse teema juures kirjutada, oli riietus. Võib-olla on see pseudoprobleem, kuid kahjuks ei oska paljud nii 20+, kui 30+ ennast mõis-tuspäraselt matusel riietuda. Olin mõned aastad tagasi 31aastase naisterahva kirik-likul matusel, suvel. Kirik oli täis paljaste õlgadega ja miniseelikutes naisterahvaid, valgetes või muudes suvistes värvides lühemate või pikemate pükstega ja lille-liste särkidega meesterahvaid. Loomuli-kult oli ka viisakama stiiliga matuselisi, kuid värvilisus jäi kahjuks ülekaalu. Võiks ju öelda, et noor inimene ja värviline elu. Saan aru, et suveaeg ja pärast minnakse kuskile edasi tšillima, kuid kas matused on siis lihtsalt läbijooksmise koht? See on nähtavasti kiire elutempo tulemus.

Rein

olla, toimida.

Töötan, järelikult elan

kolumn3 Jaanuar 2013

M illegipärast on viimasel ajal juhtunud nii, et olen kordu-valt sattunud kuulama roh-kem või vähem tuttavaid ini-

mesi rääkimas õhinaga olnust, ehk, nagu nad seda on seejuures ise tähel-dades öelnud, meie ajast. Ajast, mis ulatub kümnete aastate tagusesse minevikku. Ajast, mille kohta on tavaks öelda, et isegi rohi oli siis rohelisem ning millest rääkimist (kui on tegemist eakaaslastega) alustatakse küsivalt sõnapaariga „Kas mäletad?”.

V õib olla ma polekski seda kor-duma kippuvat teemavalikut tähele pannud, kui mitte juhuse tahtel millegipärast

riiulil silma jäänud ning seejärel taas kätte sattunud Mihhail Põljajevi raa-mat „Imelised veidrikud ja originaa-lid” („Zametšatelnõje tšudaki i origi-nalõ”). See omal ajal lugejate suurt tähelepanu köitnud venekeelne raa-mat nägi esmakordselt trükivalgust 1898. aastal ning selle leheküljed on pühendatud paarkümmend aastat varasema elu kirjeldamisele, mis autori arvates oli ülestähendamise aeg-ses olevikus aset leidvast kordades lõbusam ja värviküllasem, võimalda-des seejuures ühe olulise seigana esile tõusta igat masti veidrikel ning origi-naalidel. Mis autori seisukohti kokku-võtvalt tähendaski seda, et see kuna-gine, niinimetatud meie aeg, oli midagi tunduvalt etemat ajast, mida loogiliselt tuletades peaks Mihhail Põljajevi variandis nimetama nende (ilmselt siis järgmise põlvkonna) ajaks. Ning kuigi paistab, et vähemalt oma raamatut kirja pannes igatses Mihhail Põljajev taga aega, mida ka tema nimetab kor-duvalt meie ajaks, tuli tal paratamatult tegutseda juba selles oleviku ajas, kus tema arvates polnud ruumi tõelisteks

veidrusteks ja originaalitsemiseks. Ta oleks nagu sattunud meie ajast nende, uue ajastu tunduvalt fantaasiavaese-mate ning igati igavamate inimeste aega.

Enam vähem sarnane mõttekäik iseloomustas ka ülalmainitud pealt-kuulatud jutte. Jutte ja meenutusi

kunagistest oludest ning tegudest, mis valdava osa 60 ja pluss inimeste põlv-konna jaoks paigutuvad Eesti NSV aega. Ning täpselt samuti, nagu Mih-hail Põljajevi raamatu lehekülgedelt, astusid ka nüüd minevikust reljeefselt esile valdavalt lustakad ja lõbusad lood. Neis polnud ei unustatud kõike-

hõlmavat ängi ega argimuresid. Oli vaid trall ja pidu, mis paljuski meenu-tas üht teleekraanilt tuttavat seriaali ning nõukogude armees teenistusajaga seonduvaid lõpmatuid absurdimaigu-lisi pajatusi.

Ju siis on meie mälu juba nii sea-tud, et ennast kogunevate ülepingete eest kaitstes võtame minevikust foto-taolise kujutisena kaasa valdavalt emotsionaalselt meeldivaid elupilte. Mis tulemusena võibki viia must-val-gete käärideni mineviku valdavalt hel-gete meenutuste ja oleviku troostituna paistva tegelikkuse vahel. Ehk kuna-gise meie aja ning tänase päeva vahel.

L aulusõnades, mis kirjeldavad noorust iialgi tagasi mitte tuleva ajana, sisaldub absoluutne tõe-tera, selles pole mingit kahtlust.

Nagu ka selles, et ealised erinevused määravad paratamatult meie toimi-mise raamistiku. Saates näiteks isegi mõne üliandeka varajastes neljaküm-nendates aastates jalgpalluri mängu-väljakult treeneripingile. Nii hoogsaid pidutsemisi, nagu omal ajal 20–30 aas-tasena, ei jaksa enam pidada – seegi on igati normaalne. Normaalne aga pole see, kui jõudes teatud ikka, hakatakse piltlikult elama minevikus, loobudes nägemast olevikus seda sama meile kõigile kuuluvat „meie aega”. Aega, kus kas või Mihhail Põljajevi imelisi veidrikke ja originaale pole üldsegi vähem kui kümneid aastaid tagasi. Tuleb lihtsalt silmad lahti hoida. Sest tänane olevik on alates imikutest kuni kõrges eas vanuriteni meie ühine aeg.

Meile kuuluv meie aeg

David Vseviov on lõpetanud Tartu Ülikooli 1971. aastal. Ta on filosoo-fiadoktor kultuuriajaloo alal ning Eesti Kunstiakadeemia professor. Mitmete raamatute („Venemaa – lähedane ja kauge”, „Bütsantsi keis-rid”, „Aja vaimud” jt) ning arvukate teaduslike, publitsistlike ja esseist-like artiklite autor. Raadiosaatesarja „Müstiline Venemaa” autor. Päl-vinud riigi kultuuripreemia, Aadu Luukase missioonipreemia. Pressi-nõukogu aseesimees, Avatud Eesti Nõukogu ning Eesti Koostöökogu nõukogu liige.

Päris südameaspiriin on maosõbralik!

Atsetüülsalitsüülhape 100 mgTänane ennetus on homne kaitse.

Südameaspiriin Bayerilt!

L.E

E.0

3.20

12.0

110

Müü

gilo

a ho

idja

koh

alik

esi

ndus

: B

ayer

OÜ

Lõõ

tsa

2 11

415

Talli

nn T

el: 6

55 8

565

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim.

Tavaline annus on 1 tablett ööpäevas enne sööki.

Infarkti ja insuldi ennetamiseks.

raha Jaanuar 2013 4

P aides elaval 75aastasel Milvi Alevil on raske uskuda, et Euroopa Liidu rikastes riikides tulevad eakad tänavale suuremat pensioni

nõudma, kuigi nende sissetulek on siinse-test vanuritest kordades suurem.

Normaalseks pensioniks peab Alev 500 eurot. „Siis saaks normaalselt elada ja endale üht-teist ka lubada,” sõnas ta. Kuna ta on läbi elanud Siberisse küüditamise, on tema pension keskmisest suurem, ehkki siiski mitte 500 lähedal. Samas teab ta ühte eakat, kelle pension on 87 eurot ja kahte inimest, kes peavad kuus toime tulema 140 euroga. „See pole küll enam õiglane, sest nii väikese summaga pole või-malik ära elada,” lisas ta.

Aitab üksnes lisatöö

Alevi põlved ja selg on nii haiged, et iga päev ta enam tööl käia ei jõua. Varem oli töötasust aga suur abi, sest pensioni kulu-tas ta igapäevastele väljaminekutele ja kultuurikeskuse valvelauatädi sissetulek läks reisimisele. London, Pariis, Amster-dam, Brüssel, Hispaania ja Šveits – kõik need linnad ja riigid said läbi käidud, kui töökoht oli veel olemas.

Nüüd on pikematel reisidel kriips peal, kuid eeloleval suvel sõidab ta Hiiu-maale ja Ida-Virumaale. „Kui kaugemale ei saa, eks siis tuleb kodumaad uudis-tada.”

Kui tervis lubaks veel näiteks korista-jakohta pidada, põrutaks Alev esimesel võimalusel veel kuhugi Euroopasse. Vaa-tama muuseas neid rikkuritest eakaas-lasi, kes kurdavad oma hiigelpensionide üle.

Et kasina sissetulekuga ots-otsaga kokku tulla, tuleb Alevi selgitusel olla val-mis elus muudatusi tegema. Tema on neid teinud. Kui ta tütar jäi pärast mehe surma majja üksi elama, müüs Alev oma korteri

maha ja elab nüüd koos tütrega. Aga isegi kahele inimesele on see maja suur ja tal-vekuudel jätavad nad teise korruse külma, et küttekuludelt kokku hoida.

Alev naljatlebki, et näiteks Hispaania ja Itaalia suurte pensionide asemel võiks meil olla hoopis nende maade kliima ja siis elaks ka meie eakad palju paremini, sest kütte pealt saaks palju kokku hoida.

Kõigele vaatamata ei nõua Alev esi-mese asjana riigijuhtidelt pensionitõusu, vaid hoopis miinimumpalga tõstmist sel-lisele tasemele, et oleks võimalik endal ära elada ja lapsi kasvatada.

Korter sööb enamiku sissetulekust

Türi-Allikul elava Maie Andrejeva (pildil) pension on 323 eurot. Veeb-ruari kommunaalkulud olid tema neljatoalises kor-teris aga 281,32 eurot. And-rejeva ei häbene tunnis-tada, et kui ta postkastist selle arve välja võttis, val-gusid pisarad silma. Esi-mest korda elus ei suut-nudki ta arvet korraga tasuda, sest siis poleks ravimite ja toidu jaoks raha jätku-

Eakate toimetulek sõltub peamiselt sellest, kas elatakse üksi või kahekesi, kas suure-mas linnas või väikeses asulas ja kui suur hulk sissetule-kust tuleb otsejoones apteeki viia.

Tiit Reinbergtiit.reinberg@jt.ee

Kuidas tulla toime väikese pensioniga?

nud. Juba järgmisel kuul pingutas ta aga nii palju, et võlg sai kaelast.

Suvelgi on ta iga senti näppude vahel veeretanud, sest uue talve tarvis tuleb kommunaalkulude jaoks raha koguda.

Andrejevale on soovitatud, et lesk-naine võiks neljatoalise korteri maha müüa ja kolida väiksemale pinnale. Tal polekski selle vastu mitte midagi, kui leiaks üksnes inimesi, kes on huvitatud Türi-Allikul neljatoalise korteri ostmisest, sest toasoe on väikeasulas väga kallis.

Andrejeva meenutab, et kui mees oli elus, siis ei ajanud isegi suur korter neid kitsikusse, kuid pärast üksi jäämist läks raskeks. Nii unistabki ta sellest, et saaks oma neljatoalise korteri vahetada ühe- või kahetoalise vastu kõigest kümnekonna kilomeetri kaugusel asuvas Paide linnas, kus talvekuudelgi jäävad kommunaalid alla saja euro.

„Siis jääks mul iga kuu üle kahesaja euro kätte, elaksin nagu kuningas,” hindas ta.

Väärikas pension algaks tema arvates 400 eurost. Siis saaks arved makstud, toidu lauale ja jääks ka meelelahutuseks. Praegu pole tema jaoks probleem tulla toime päevas kaheeurose toidurahaga,

FOTO

: TO

OM

AS H

UIK

/„PO

STIM

EES“

raha5 Jaanuar 2013

kuid sellest, et enam ei saa teatris käia nagu nooruspõlves, tunneb ta tõesti väga puudust.

Soovitus: otsi kaaslasi

Järvamaa pensionäride koondise juht Mare Veermaa (pildil) oma elu üle ei nurise, sest tema kuulub nende õnnelike hulka, kellel mees kõrval. „Kahekesi on ikka palju lihtsam toime tulla,” tõdes ta. Sestap on tal ka soovitus: kui eakas on üksikuks jää-nud, tuleks tal endale leida uus korterikaaslane, sest see on üks suure-maid kokkuhoiukohti.

Teine suur säästja on toit. Veermaa teab paljusid eakaid, kes käivad kõige-pealt kolm poodi läbi, vaatavad hinnad üle ja siis ostavad kõige soodsamat. Postkasti tulevad sooduspakkumised on pensionä-ridele aga lausa kohustuslik kirjandus.

Maal tuleb leppida enamasti ühe kaup-lusega ja seal on kõrgemad hinnad kui lin-nas, kuid maaelu eelis on see, et kartul ja muud juurikad tulevad oma aiamaalt ja sedasi saab odavat ja tervislikku kraami.

Et kõhu arvel veelgi kokku hoida, tuleb suvel ja sügisel metsas käia, sest sealt saab palju väärtuslikku lausa tasuta koju tuua. Kui marju ja seeni on nii palju, et endale pole rohkem vaja, saab sellega pensionile lisa teenida.

Veermaa peab eakate suurimaks veaks seda, et nad hoiavad oma mured endale – ei räägi neist kellelegi ega otsi lahendusi.

Et napist pensionist meelelahutusele ei jagu, tuleb kinni haarata tasuta võima-lustest. „Peaaegu igas omavalitsuses on eakatele päevakeskused, palju toimub mit-mesuguseid tasuta kursusi ja kindlasti ei tohi unustada raamatukogusid,” loetles ta.

Kellel tervis võimaldab, neil soovitab Veermaa pidada väikese koormusega töö-kohta või teenida lisaraha näiteks käsi-tööga, mis on viimasel ajal hinda läinud. „Ise peab ikka aktiivne olema.”

Ambla vallavalitsuse sotsiaalnõunik Katre Mägi soovitas üksikuks jäänud eakal endale kõrvale sama saatusega inimesi otsida, see on väga mõistlik, sest nii saab kulusid tunduvalt vähendada.

Väga oluline on Mägi selgitusel seegi, kas korter asub suures linnas või väikeses maa-asulas, sest viimases on küte tundu-valt kallim. Kui linnas saab korteri maha müüa ja osta selle asemel väiksema, siis alevikes on praktiliselt võimatu suure-male korterile ostjat leida.

Mägi, kes on oma töö tõttu juba aastaid igapäevaselt eakatega kokku puutunud, ei väsi vanemaid inimesi kiitmast. „Suurem osa on neist hästi positiivsed ja see on uskumatu, kuidas nad väikese pensioniga nii hästi toime tulevad,” märkis ta.

Samuti on Mägi eakatega vesteldes tähele pannud, et lastelt võtavad abi vastu väga vähesed ja enamasti ei saagi noorem põlvkond omi vanemaid või vanavane-maid toetada, sest vaevlevad ise rahahä-das. „Neid eakaid, kes oma pensionist noo-rigi toetavad, on aga väga palju,” lisas ta.

Eakate trumbiks peabki Mägi seda, et nad on üle elanud väga raskeid aegu ja oskavad seetõttu vähesega läbi ajada ning on igapäevases majandamises nupukad.

Kuigi pensionärid on vanaduspuhkuse välja teeninud, tahavad paljud, kellel ter-vis vähegi võimaldab, ka väiksema koormu-sega tööd teha. Mägi ütlust mööda pole siin ainus motivaator lisasissetulek, vaid ka see, et nii tunneb inimene ennast vajalikuna. „Suvekuudel käivad eakad näiteks taludes abiks kergemat tööd tegemas,” lisas ta.

Keerulisemas olukorras on need, kel tervis lisa teenida ei luba, vaid hoopis kulutusi juurde tekitab. Siis võib ikka väga suur osa pensionist apteeki jääda.

Koeru perearst Riina Lääne tunnistas, et kuigi ravimitel on kuni 90protsendiline soodustus, on see paljudele eakatele kom-munaal- ja toidukulude kõrval suuruselt kolmas väljaminek. Ta ise ei kirjuta pat-siendile ravimit välja enne, kui pole kin-del, et ta jõuab selle apteegist ka välja osta.

Lääne selgitas, et ega ta ühegi pat-siendi rahakotis sobra, kuid temaga ves-teldakse ikka elust ja olust ning selle põh-jal julgeb ta öelda, et pensionärid toeta-vad oma napist sissetulekust rohkem lapsi ja lapselapsi kui vastupidi.

Aga üldiselt on eakad ravimitega väga hoolsad. „Enne jätavad noored inimesed ravimi ostmata ja loodavad ilma selleta terveks saada,” nentis Lääne. Ja kuigi ta teab, et paljudel on sõna otseses mõttes iga sent arvel, pole tema vastuvõtule saa-bunud ühtegi nälginud inimest. „Nii noor-tel kui vanadel on ülekaalulisus ikka suu-rem probleem,” lisas ta.

Osaliselt ka sellepärast paneb ta lugeja-tele südamele, et kui toitu ostes ainult selle hinda vaadata, on oht toituda liiga ühekülg-selt. Maal on selles osas õnneks probleeme vähem, sest inimestel on aiamaad ja sealt saadakse palju väärtuslikku kraami.

Tööd tuleb julgeda küsida

Töötukassa Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang ütles, et lisateenimisvõimalusi otsivad eakad võiksid nende abi julgemalt kasutada. „Siin saab lugeda töökuulutusi ja lihtsalt infot küsida,” sõnas ta, lisades, et kui tervis lubab, pole pensionäridel pole sugugi võimatu tööotsa leida.

Tema meelest alahindavad paljud pen-sionärid oma võimalusi tööturul läbilöö-misel. Ometi on neil palju plusse. „Mina julgen küll öelda, et vanemad inimesed on noortest usaldusväärsemad,” sõnas ta.

Tasand selgitas, et ega tööandjal pole vahet, kas tööline on haiguslehel seetõttu, et tal on endal tervisega probleeme või on lapsed haiged. Seega pole sageli ka selles küsimuses noortel vanemate ees suurt eelist.

Töö leidmisel pidas Tasang kõige olu-lisemaks julgust, mitte kodus ei tule oodata, et keegi tööd pakub, vaid ise aktiivne olla.

Kuidas saavad eakad reaalselt hakkama?Saaremaal elav pensionäridest abielupaar Milvi ja Sulev:Pension 337 + 332 = 669 eurot kuusKulud (jagatuna 12 kuu peale)toit + majapidamistarbed 200ravimid 80elekter 70küttepuud 30TV, internet, telefon 22vesi, kanalisatsioon 15prügi 2autokulud 25majakulud 40maja kindlustus 15maamaks 6ajaleht 6ujulapääse 16Kokku: 527 eurot kuus

Pärnumaal elav üksikpensio-när Aino:Pension 318Kulud (jagatuna 12 kuu peale)toit 125ravimid ja arstivisiidid 55korteri kommunaalkulud (vesi, prügi, ühistu remondifond jne) 42keskküte 55elekter 13telefon 13muud kulud 15Kokku: 318 eurot kuus

Järvamaal lapse pere juures elav pensionär Tiiu:Pension 309Kulud (jagatuna 12 kuu peale)Toit 100Ravimid 40Ajalehed ja ajakirjad 30Taskuraha lastelastele 50Kokku: 220 eurot kuus

raha Jaanuar 2013 6

ANNE SÄGI,Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja

V iimase aja majandus-ülevaadetes on palju rää-gitud sellest, kuidas maa-

ilma rahvastik vananeb nii madala sündivuse kui kasvava eluea tõttu. Pensionäride osa-kaal on Eestis tõusuteel ning see jätkub ka tulevikus. Tänavu on vanaduspensionäre juba enam kui 20% elanikkonnast ning elatustase pea kolmesaja tuhande inimese hulgas väga erinev. Viimaste uuringute kohaselt pole pensionärid sugugi oma sissetulekuga rahul. Mida keskmise vanaduspen-sioni, ehk 316 euroga kuus endale tegelikult lubada saab ning kas ka midagi üle jääb, sõltub paljuski sellest, millised tingimused on varasema elu jooksul tagatud ning muidugi hoiakutest ning oskustest oma rahaasjadega nutikalt toime tulla.

Mullused Statistikaameti andmed näitavad, et 60aastaste ja vanemate inimeste tarbimiskulutused kuus on 264 eurot. Paljuski sõltub kulutuste suurus toidule minevatest summa-dest, mis võivad erinevate tarbimisharjumustega inimestel palju erineda, ent mille arvelt on võimalik tublisti kokku hoida. Statistikaameti andmetel oli mullu minimaalse toi-dukorvi maksumus 85 eurot kuus, ent teabekeskuse uurin-gus osalenud pensionäride kulutused toidule kippusid kuju-nema kopsakamaks. Siiski jääb kokkuhoidlikul pensionäril kuiseks varurahaks umbkaudu 50 eurot. Samaväärse sum-mani jõudmiseks ja soovitud eesmärkide täitmiseks tuleks aga ka pensionäril nagu igas muus vanuserühmas oleval ini-mesel pere-eelarve koostada – selge ülevaade rahaasjade seisust aitab omakorda kulutusi kontrolli all hoida. Kui teada, millele täpselt raha läheb, on hõlpsam leida ka või-malusi, kuidas kokku hoida. Eelarve tuleks koostada vähe-malt aastase perioodi peale, detailselt ühe kuu kaupa lahti kirjutades, kuna nii on lihtsam rahalised eesmärgid eelar-vega siduda ja planeerida suuremaid ning harvemini esine-vaid kulutusi. Ootamatult võib vaja minna raha nii suurema hambaarsti arve, uute prillide või lemmiklooma ravi jaoks – ka selleks tuleks varuraha eelarvesse planeerida.

Minisun – D-vitamiin kogu perele.Saadav varustatud apteekides.

Minisun on kõige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik päevane D-vitamiini kogus.

Minisun on Soomes välja töötatud D-vitamiini

Minisun D-vitamiin – Väike Päike igasse päeva!

K oosta eelarve ja vaata üle kulutu-sed. Igale kulugrupile oleks mõist-lik seada kulutuste piir ning vasta-valt sellele planeerida säästud ning

kulud. Eelarves märgi ära püsikulud: kom-munaalmaksed ja kodule minevaid sum-mad, mis aastaaegade lõikes võivad olla erinevad. Kuna inimese vajadused muu-tuvad elu jooksul pidevalt – noorel inime-sel on eluruumi arvestades näiteks ühed, keskealisel teised ja vanemaealisel jällegi hoopis erinevad vajadused. Eluruumi vahetus, näiteks kolimine suurest eramust või korterist väiksemasse, toob kaasa suu-remad igakuised rahalised võimalused.

J älgi hoolikalt sooduspakkumisi. Kas oled kursis kõigi soodustusega, mida nii riik, kohalik omavalitsus kui ka erafirmad eakatele pakuvad? Kind-

lasti tasub igalt teenusepakkujalt, samuti ametnikelt uurida, milliseid soodustusi on eakatele ette nähtud. Vajalike oste soo-ritades tasub võimalusel oodata soodus-pakkumisi, hambaravi osas tasub meeles pidada, et haigekassa tasub pensionärile või vähemalt 63aastasele inimesele ham-baravihüvitist 19,18 eurot aastas ning hambaraviproteesid hüvitatakse 255,65 euro ulatuses kolme aasta jooksul.

Vaata hoolikalt üle ka kõik varasemad lepingud – näiteks kümne aasta tagune leping telefoniteenuse pakkujaga ei pruugi sugugi täna pensionärile kõige soodsam olla. Kui aga toidukulud on väga suured, siis on teinekord mõistlik vahe-tada lemmiktooteid või ostukohta – odav ei pruugi ilmtingimata ebakvaliteetne olla. Ravimitootjad pakuvad samuti ravi-mite puhul juba erineva hinnaga alterna-tiive – nii tasub alati apteekrilt ja tohtrilt uurida, kas saab sama toimega ravimit äkki teiselt tootjalt, mõnikord koguni ligi poole odavamalt.

U uri, mida saab tasuta. Kõikvõima-likud tasuta üritused ja pensio-näridele mõeldud kokkusaami-sed on hea võimalus ühiskonnas

toimuvast kulutusi tegemata osa saada. Samuti ei tasu ära unustada ühiskond-likku aktiivsust, et hankida lisateadmisi. Näiteks väärikate ülikoolis jagatakse vahel ka rahaalaseid teadmisi. Või siis õpite paremini arvutit tundma – paljud teenused on internetis tasuta, kuid füüsi-liselt kohale minnes tasulised, lisaks kulub minekule-tulekule hulk aega, tei-nekord ka raha.

Lisaks tuleks rahaasjadest alati ka oma lähedastega avameelselt rääkida – ehk aitavad lapselapsed teil mõned eakate lisasoodustused välja otsida või annavad nõu, kuidas arvutiga üht või teist teha.

T äienda varusid. Teadagi moodus-tavad meie kõigi, sealhulgas eakate kuludest suure osa just toi-dukulud. Kuid vanemad inimesed

teavad hästi, et säästlik inimene ei torma alati poodi, vaid varub muist külmikusse ja keldrisse.

Kui oma aiamaa puudub, võivad varude täiendamisel abiks olla pere ja sõbrad – teinekord on mõni eakaaslasest sõbranna tänulik, kui talle tema aias mar-jakorjamisel abikäe ulatate ning kind-lasti saate endagi moosivarudele täien-dust. Samuti võib juhtuda, et saate pere-sõpradega vahetada kodumajapidamises tarvilikku – äkki keegi sai ootamatult kin-giks teise mikseri, ostis kogemata liiga suure/väikese/valet värvi jope ja tahaks nüüd sellest täiesti tasuta vabaneda, sel-list infot tasub omavahel vahetada. Ise-äranis noorem generatsioon soovib ala-tihti tehnikat uue vastu vahetada ega tea mõnikord, mida varasema teleka, arvuti või mobiilimudeliga pihta hakata.

Mõned kasulikud nõuanded, kuidas napi rahaga ära elada

FOTO

: MIH

KEL

MAR

IPU

U/„P

OST

IMEE

S“

raha7 Jaanuar 2013

„M uidugi tahavad soomlased ja rootslased tööl edasi käia. Seal pakub noore-mate kolleegide väljaõpe-

tamine meelerahu ja naudingut ning lisaks vaadatakse sulle ühiskonnas alt üles, kui tuled välja teenitud puhkuse asemel tööle oma panust andma,” lööb Aive (nimi allika palvel muudetud) Euroopa aktiivsena vananemise uuringu tulemustele käega.

Eakas matemaatikaõpetaja ise pole pensionile jäämisest veel unistama haka-nudki ja sellel on kaks põhjust. Nimelt ei usu 40aastase töökogemusega pedagoog, et ta suudaks suurt talumajapidamist pärast abikaasa surma üksinda üleval pidada, kui poleks õpetaja palgast tulevat lisaraha.

„See mõnisada eurot pensioni kõiki lehmi-lambaid ja mind ära ei toida, nii et nüüd üksinda olles ei saa ma töölt lahku-mist lubada. Seda enam, et tervis ju tege-likult lubab veel klassi ees ja kodus lau-das toimetada küll.”

Koolile õpetaja, pensionärile lisa

Teiseks põhjuseks toob naine välja tõsi-asja, et väikeses maakohas pole tema ase-mele teist matemaatikaõpetajat kuskilt võtta. Noored viimasel viiel konkursil Aive töö peale kandideerinud ei ole ja nii annab pensioniealine proua koolidirektori palvele vastu tulles tunde seni, kuni asen-daja leitakse. „Eks see ole kahe otsaga asi. Ühelt poolt on koolil õpetajat vaja ja tei-salt on minul pensionikõrvase sissetule-kuga oluliselt kergem, nii et käsi peseb kätt,” nendib Aive, kes on arvamusel, et

just sellistel põhjustel ongi eestlased mak-simaalse tööea kehtestamise vastu.

2012 peeti Euroopas aktiivsena vana-nemise ja põlvkondadevahelise solidaar-suse aastat, mille üheks eesmärgiks oli suurendada tegusate vanurite osakaalu ühiskonnas. Ehkki Eesti rahvastik näib vii-mase statistika kohaselt vananevat üsnagi aktiivselt, on see eestlaste endi sõnul pigem paratamatuse kui vaba tahte tõttu.

Tööhõive ning sotsiaal- ja sotsiaalse kaasatuse eurovolinik Laszlo Andor sõnas, et viimase eurobaromeetri uuringu and-metel on inimesed valmis ka vananedes aktiivseks jääma. Samal konverentsil esit-leti statistikat, mille kohaselt arvab 66 protsenti eestlastest, et teatud vanuses pensionile sundimine on lubamatu ja ini-mesed peaksid saama töötada nii kaua, kui nad seda soovivad. Sarnane oli tule-mus ka Soomes, Rootsis ja Norras.

Neist numbritest järeldas Austria sot-siaalpoliitik Josef Wöss automaatselt, et eestlased ja põhjamaalased tahaksid vanemas eas aktiivselt ühiskonda panus-tada ega soovi veel auga välja teenitud loorberitele puhkama jääda. Ehkki Eestis 2009. aastal avaldatud vanemaealiste ja eakate toimetuleku-uuringu tulemused näitasid selgelt, et 50–74aastaste vastajate jaoks on tööl käimine või töö tegemine see, mis hoiab neid aktiivsetena, ei kipu eest-lased Wössi seisukohta ja põhjendust jagama.

Riik peab looma võimalusi

„Selleks, et ühiskonna hoiakutes toimuks positiivne muutus, peaksid meie hoiakud vanemaealistesse kujunema juba lapseeas. Vanemaealised võivad füüsiliselt ja vaim-selt väga võimekad olla ning ka see teema vajaks suuremat ühiskonna teadlikkust,” leiab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Reeli Sirotkina.

Tema sõnul peavad riiklik tasand ja ühiskond vanemaealiste aktiivsena vana-nemisele kaasa aitamiseks koostööd tegema, sest töötamine pole vananejate

ainus võimalus aktiivseks jääda. „Riigi ja kohaliku omavalitsuse roll on eelkõige luua võimalusi, et vanemaski eas saaks kogukonnaelus osaleda. Eestis on enam kui 90 päevakeskust, kus käivad koos nii eakad kui ka teiste vanusegruppide esin-dajad. Vabaaja veetmise võimalusi on päe-vakeskustes mitmeid, alustades konk-reetse teenuse kasutamise võimalusest. Osaleda saab eneseabi gruppides, kuulata kontserte jne.”

Maailma Terviseorganisatsiooni kon-tekstis on aktiivsena vananemine lisaks töötamisele ja vabatahtlikule tegevusele seotud ka tervisega ja turvalise keskkonna tagamisega, et vananedes oleks tagatud elukvaliteet.

„Ühiskonna jaoks on aktiivsena vana-nemine oluline teema, sest see puudutab igaühte. See, et inimene alustab tervislike eluviisidega viiekümnendates eluaastates, kuna siis ilmnevad tervisprobleemid, pole õige. Vananemine on ikkagi eluaegne prot-sess,” on Sirotkina veendunud.

Sotsiaalministeerium on Sirotkina sõnul välja töötamas aktiivsena vanane-mise strateegiat, mille abil soovitakse Eesti vanemaealistele tagada mitmesugu-sed võimalused aktiivsena vananemiseks. Strateegia väljatöötamiseks on ministee-rium kaasanud ka kõiki huvilisi, kes töö-gruppidena koos käivad. Nendes osalevad nii teadlased, erialaspetsialistid kui ka tavakodanikud.

Peamise kitsaskohana aktiivsena vana-nemise ja vanemaealiste juures on töö-grupp välja toonud inimeste vähesed tead-mised vananemise protsessist, tervise ja vananemise seostest, teenuste olemas-olust ja õppimisvõimalustest. Kui eestla-sed suudaksid vabaneda negatiivsetest stereotüüpidest ja hoiakutest vanemaea-liste suhtes, oleks aktiivne vananemine töögruppide hinnangul kõigile positiiv-sem. „Sel juhul oleksid vanemaealised 20 aasta pärast kindlasti tervemad, soovivad enam osaleda ühiskonnaelus ja tänu pare-male tervisele osalevad ka enam tööelus,” räägib Reeli Sirotkina.

Ainult pensionist toimetulekuks ei piisa68aastane ühes Eesti väikelinnas matemaatikaõpetajana pensio-nilisa teeniv Aive kurvastab, sest tema koolis vaatavad nooremad kolleegid teda pika pilguga, et mis sa ronid siia noortelt tööd ära võtma – istu parem kodus ja koo sokki.

Gerly Lehtmets60pluss@ajaleht.ee

Vanane aktiivsenaAktiivsena vananemine tähendab vananemist, kui on hea tervis, osale-des täielikult ühiskonna elus, tundes end tegu-sana tööl, olles sõltumatu igapäevases elus ning kaasatud kui kodanik. Eesmärk on kasutada parimal moel ära hiigel-suur potentsiaal, mis on inimeses olemas ka vane-mas eas. Aasta 2012 edendas aktiivsena vana-nemist kolmes valdkon-nas.Tööhõive – eeldatav elu-iga Euroopas tõuseb ja samas suunas liigub pen-sioniiga, kuid paljud kar-davad, et nad ei suuda jätkata samas ametis ega leida muud tööd, enne kui saavad väärikalt pen-sionile jääda. Osalemine ühiskonna-elus – töölt kõrvale jää-mine ei tähenda ülearu-seks muutumist.Iseseisev elu – inimese tervis vananedes halve-neb, kuid selle vastu on võimalik palju ära teha.

Allikas: Euroopa Komisjon

FOTO

: MA

RG

US

AN

SU/„

POST

IMEE

S“

ROOTSIROROOTSI

SOOMESOOME

EESTIEESTI

LÄTILÄTÄTI

LEEDULEEDU

SOOMESOOME

Keskmine vanaduspens oion meie naaberrriikides, euion eurodesn rr eu odiikibe deberriikidb dep eieeskmine vanadus e e aaoooskmine vanaduspe s meie naannniiiK skmine vanaduspen aas mine vana eiee mine vanadus e oop aa a eie naae mine vanadus e eiiii es, euuus ures e esKeKeskmmine vavanaduspension meie naaberriikides, euroodes

ROOTSIROROOTSIEESTIEESTILÄTILÄTÄTILEEDULEEDU

500500 0000100000010001000

8323311 2832221132321328111328132811591159

3123333123 2313112331278787827727777222 82 882 82278

23722232232237

KESKMINE PENSION

Allikas: EurostatAAAAllikas: EuAllllilikikakasas:s: EuEururorososstatat

raha Jaanuar 2013 8

K olmes Balti riigis toetub pensioni-süsteem ühtmoodi kolmele sam-bale. I sammas ehk kohustuslik riigi osamakse rakendati Eestis 1993,

Leedus 1995, Lätis 1996. aastal. Teise sam-baga, mis on osaliselt riigi rahastatav ja kohustuslik, alustati Eestis 2002, Lätis 2001, Leedus 2004. aastal. Kolmas, vabatahtlik

kogumissammas võeti kasutusele Eestis ja Lätis 1998. aastal, Leedus 2004. aastal.

Kolmes riigis on pensionisammastel ka erinevusi. Leedus moodustub vanadus-pensioni kogumiseks mõeldud esimene sammas kahest osast: põhipensionist, sest kõigil vähemalt 15 aastat töötanud isiku-tel on õigus saada põhipensioni, ja lisa-osast, mis põhineb osamaksetel ja kogune-nud palgasummal. Lätis sõltub esimese pensionisamba arvelt makstava vanadus-pensioni suurus inimese kontole kogune-nud kapitalist ning oodatavast elueast.

Eestis moodustab esimese samba vara-sema töötamise kestusega seotud pension, kuid sellisest hüvitiste ja pensioniõigus-liku staaži pikkusega seotud pensionist

Kolmes Balti riigis on vanaduspension oma väärtu-selt Euroopa Liidu madalaimate seas. Ilmselt see-tõttu on Eesti eakad võrreldes teistega ka tööturul enam hõivatud ja töötavad kauem. Samas näitab uuring, et Eesti inimesed vanuses 64+ on oma eluga üldiselt rahul, 10 punkti skaalas on rahulolu 6,4.

Annika Poldre60pluss@ajaleht.ee

Pensionid meil, naabritel ja kaugemalgi

Eripakkumine seenioridele!

Täpsem info telefonil 6870 888 või internetist www.laulasmaa.ee

5 LÕÕGASTAVAT TALVEPÄEVA LAULASMAA SPA-S!

189 € (normaalhind 312 €)20.-24. jaanuar 2013 ja17.-21. veebruar 2013

PAKETTI KUULUB:üks koht 2-inimese toas (4 ööd) hommiku- ja õhtusöök saunade ja veekeskuse kasutus 7.00 – 22.00vesivõimlemine grupis (3 x hommikuti)hommikumantlite kasutuskõnnikeppide laenutus kahel päeval kepikõnni-matk koos juhendajagaUUDIS! Lühikoolitus tervislikust hingamisest ja

lõdvestumisest ”Oska end aidata ja ole terve!” Koolitajad on psühholoog ja hingamisterapeut.

8 hoolitsust perioodi kohta (valikus on 16 erinevat protseduuri)

Soodushind kehtib, kui tellimus ja ettemaks 50 € on tehtud enne 14. jaanuari (20-24.01.) ja 11. veebruari (17-21.02.).

raha9 Jaanuar 2013

Pikka aega oli maka-nimelise taime jõuduandev toime An-dide hästihoitud saladus. Hiljutised uuringud on tõestanud maka suurepäraseid omadusi. Maka mõjub üldtoniseeri-valt, toetab sugulist võimekust ja suurendab seksuaaliha.

Andide kuninganna MacaMaka on Peruu Andides kasvav taim, mis suudab jääda ellu isegi 4000 meetri kõrgusel merepinnast. Indiaanla-sed on makat kasvatanud ja tarbinud juba üle 2000 aasta. Legendid sellest imepärasest taimest levisid Euroopasse alates Hispaania vallutusretkedest Lõuna-Ameerikasse 16. sajandil. Maka juur sisaldab alkaloide ja aminohappeid ning on väga rikas vitamiinide ja mineraalainete poolest. Maka on mit-mekülgse toimega ravimtaim, mida indiaanlased kutsuvad Andide kuningannaks.

Vallalistele keelatudNii inkad kui hispaania konkistadoorid kasutasid makat enda ergutamiseks, vitaalsuse ning vastupidavuse tõst-

miseks. Vaprad sõdalased kasutasid makat enne võitlusse minekut. Seevastu peale lahingut oli maka kasutamine meestel keelatud, kuna taim tõstis seksuaaliha ja vallutatud linnade naised võisid olla ohus. Tänu suguiha tõstvale toimele kehtib tänapäevalgi mõnes Peruu piirkonnas reegel, mille kohaselt tohivad makat tar-vitada vaid abielus olevad mehed ja naised.

Maka - seksuaalenergia allikas Paljud mehed kaebavad probleemide üle seksuaalelus. Organismi vananedes seksuaaliha nõrgeneb. Makas sisalduvad ained tõstavad suguiha nii meestel kui naistel. Meestel leevendab maka erektsiooni- ja ejakulat-siooniprobleeme ning mõjub positiivselt seemnerakkude arvule ja liikuvusele.

Apteekides on müügil makajuure ekstrakti sisaldavad kapslid. Macat tuleb võtta 1 kapsel päevas koos piisava hulga vedelikuga. Maca kapsleid tuleb võtta pikema perioodi (1...2 kuud) vältel. Karbis on 30 kapslit.

Maca kapslid annavad energiat, tõstavad üldist vitaalsust ja vastupidavust ning mõjuvad positiivselt seksuaalelule

Täiendav teave OÜ KBM Pharma tel 733 8080

Maka – meeste vitaalsuse ja seksuaalenergia allikas

saab järk-järgult töötasust ja pensioni-fondi tehtud osamaksetest sõltuv pension.

Kolmes Balti riigis on miinimumpalk ja vanaduspensionid väärtuselt Euroopa Liidu madalaimate seas. Eurostati andme-tel oli 2011. aasta kuu miinimumtöötasu Eestis kuni 278 eurot, Lätis 282 eurot ja Leedus 232 eurot. Alates 1. jaauarist 2013 on Eestis alampalk 320 eurot kuus. Ainult Bulgaarias ja Rumeenias on madalamad miinimumpalgad kui kolmes Balti riigis. Võrdluseks võib tuua Belgia, kus miini-mumpalk on 1415 eurot kuus.

Igas riigis oma seadused

Nii nagu on Euroopa Liidu pensioniea algus riigiti erinev, nii on ka pensionide arvestamine erinev.

Soomes algab pensioniiga 63aastaselt, kuid pensionile võib jääda 63.–68. eluaasta jooksul. Baaspensioni hakkab inimene saama 65. eluaastast. Aastatulust arvuta-tav pensioniosa protsent kasvab eluaas-tate lisandudes, baaspensioni puhul arvestatakse proportsionaalselt ka aas-taid, mil taotleja on elanud Soomes.

Ainult baaspensioni saab inimene juhul, kui ta ei saa tööga teenitud pensioni või kui see on väga väike. Kuid baaspen-sioni saamiseks peab olema elatud Soo-mes vähemalt kolm aastat pärast 16aasta-seks saamist ja juhul, kui muud toetused ja soodustused ei ületa sissetuleku limiiti, üle mille baaspensioni ei maksta. Baas-pensioni suurus võib sõltuda ka sellest, kas inimene on abielus, elab kellegagi koos või mitte.

2011. aasta keskmine pension oli põh-janaabritel 1328 eurot kuus. Kui aga piirit-leda pensionisaajaid vaid Soomes elavate pensionäridega, kelle väljateenitud kuu-sissetulek toetub tööpanusele, siis on kuu keskmine 1415 eurot. Kui veel eristada vanadus-, töötus- ja töövõimetuspensione, on summad vastavalt 1497, 1210 ja 1073 eurot kuus. Soome meeste ja naiste kesk-mine pension erineb 500 euro võrra meeste kasuks. Põhjuseks meeste pikem tööstaaž ja kõrgem palk.

Lätis saavad mehed ja naised pensio-niealiseks 62. eluaastal. Õiguse pensionile annab vähemalt 20aastane tööstaaž. Need,

kel on nõutavad staažiaastad ja vanust vähemalt 30, võivad minna vanaduspen-sionile kaks aastat enne pensioniiga ning saavad sel juhul 50 protsenti pensionist.

Eelpensioni puhul tehakse Lätis vahet, kas see algas enne või pärast 1. juulit 2009. Need, kes jäid eelpensionile enne seda kuupäeva, saavad 50 protsenti garanteeri-tud pensionist, hiljem pensionile jäänu-tele on määratud 80 protsenti.

2012. aasta oktoobris oli Lätis miini-mumpension neil, kel staaži alla 20 aasta, 49,5 latti; ja 58,5 latti neil, kel staaži 21–30 aastat ning 76,5 latti neil, kel staaži üle 30 aasta. Läti keskmine vanaduspension on 191,89 latti ning maksimaalne pension 4582,95 latti. ( 1 euro = 0,69 latti.)

Leedus saavad mehed vanaduspen-sioni alates 62,5 eluaastast, naised vanu-sest 60. Et saada täispensioni, peab inime-sel olema tööaastaid kokku 30. Varasele pensionile pääseb see, kel on jäänud pen-sionini vähem kui viis aastat ning juhul, kui on töötatud 30 aastat. Varem pääseb pensionile ka see, kes on registreeritud töötuks viimased 12 kuud enne pensioni taotlemist ning pole saanud nendel kuu-del mingit hüvitist.

Leedu keskmine vanaduspension oli 2007. aastal 608,4 litti, mis vastas 44,8 prot-senti keskmisest netopalgast, ja varane pension 450,3 litti. Leedu keskmine vana-duspension 2012. aastal oli 816 litti. (1 € = 3,45 litti.)

Rootsi oranž ümbrik

Rootsis moodustub pension mitmest osi-sest: sellele, kes on töötanud ja elanud Rootsis, on ette nähtud riiklik pension, mis tugineb sissetulekul, millelt on makstud makse. Lisanduvad tööpension ja erapen-sion.

Kui vaadelda Rootsi pensioni püramii-dina, siis selle alumise ja kõige laiema osa moodustab riiklik pension, mis koosneb sissetuleku-, niinimetatud preemium- ja garanteeritud pensionist. Neile, kes sün-dinud aastatel 1938–1953, võib teatud tin-gimustel lisanduda täiendav pension. Kel on väike sissetulek või pole sissetulekult makstud summast teenitud pensioni, see saab garanteeritud pensioni.

Rootsi riiklik pension kujuneb nii: igal aastal läheb inimese palgast ja muudest maksudest laekuvatest summadest 18,5 protsenti riiklikuks pensioniks, sellest omakorda 16 protsenti sissetulekupensio-niks ja 2,5 protsenti preemiumpensioniks, kus inimene ise valib fondid, kuhu ta tahab investeerida.

Igal aastal saab inimene postiga Pen-sioniagentuurilt oranži ümbriku, mis sisal-dab infot tema preemiumpensioni kohta ja selle kohta, kuidas on pensionifondid aasta jooksul arenenud ning kui palju on inimene aastaga teeninud. Lisatud on prognoos tema tööpensioni ja erapensioni suuruse kohta. Selle prognoosi koostavad riik ja pensionikompaniid üheskoos.

Näide: 2010. aastal teenis Sven Svens-son riiklikku pensioni 61 716 Rootsi krooni (SEK). Kokku on tal kogunenud riiklikku pensioni 1 044 041 krooni. Vastavalt prog-noosile saab ta alates 65. eluaastast riik-likku pensioni enne maksude mahaarva-mist 13 000 krooni kuus. See moodustub kahest summast: 10 100 krooni on sissetu-lekupension ja 2900 krooni preemiumpen-sion.

Umbes miljon Rootsi pensionäri saab kätte 10 264 Rootsi krooni kuus ja 75 000 pensionäri kuupension on 6570 krooni (SEK), maksud maha arvatud. (1 € = 8,63 SEK)

2010. aasta Euroopa Liidu pensionä-ride ostujõu võrdlus näitas, et kõige suu-rema ostujõuga on Austria eakad, järgne-sid Hollandi, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Iirimaa ja Belgia pen-sionärid ning alles 9. kohal olid rootslased, kelle pahameelt põhjustas tõsiasi, et neist eespool olid riigid, kes on erinevalt Root-sist eelmise sajandi sõdades kannatada saanud.

Kreeka plaanib pensione kärpida

Praegu on Kreekas makstavate pensionide laeks kokku 3690 eurot (nii põhi- kui ka täiendavad pensionid). Valitsus peab plaani vähendada seda kuni 2500 euroni ning sel juhul õnnestuks riigil kokku hoida 25 miljonit eurot. Kuid kokku tuleb hoida rohkemgi.

Käimas on arutelud, kus on pakutud

IGASoome Pensioniiga algab 63aasta-selt, kuid pen-sionile võib jääda 63.–68. eluaasta jook-sul. Baaspen-sioni hakkab inimene saama 65. eluaastastLätiMehed ja nai-sed saavad pensioni-ealiseks 62. eluaastal. LeeduMehed saavad vanaduspen-sioni alates 62,5 eluaas-tast, naised vanusest 60.

>> lk 10

REKLAAMTEKST

raha Jaanuar 2013 10

Lisateave: tel 644 4744, 641 8350, 641 828. Rüütli 14, Tallinn 10130, e-post: info@mainedd.ee Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

KAUGREISID:MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 04.–15.12.2013 H: 2875 €AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 16.11.–01.12.2013 H: al 4589 €VANCOUVER – KAMLOOPS – COLUMBIA JÄÄLIUSTIK – ALASKA 30.06.–13.07.2013 UUS! H: 3599 €USA LÄÄNERANNIK: NEW YORK – LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – HAWAII – LOS ANGELES 25.05.–08.06. / 15.–29.09.2013 H: 2999 €SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR 23.02.–08.03.2013 H: 2890 €HONGKONG – MACAU – TAIWAN – FILIPIINID 11.–25.05.2013 H: 2999 €VIETNAM – KAMBODŽA 13.–26.04.2013 H: 2899 €SUUR INDOHIINA RINGREIS: VIETNAM – LAOS – KAMBODŽA 17.–30.03.2013 H: 2999 €WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK – NIAGARA 10.–18.08.2013 H: 1999 €KUUBA, KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 23.11.–06.12.2013 H: 2999 €

ARGENTIINA – BRASIILIA 26.10.–08.11.2013 H: 3699 €EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA – VICTORIA KOSK 01.–15.03. / 06.–20.10.2013 H: 4299 €SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 16.02.–01.03. / 27.10.–09.11.2013 H: 2995 €KULDSETE TEMPLITE BIRMA 01.–11.02.2013 / 19.–29.11.2013 H: 2499 €HAWAII SAARED 17.–25.03. / 17.–25.11.2013 H: 2999 €PEKING – PÕHJA- JA LÕUNA-KOREA 06.–16.04. / 06.–16.10.2013 H: 2966 €EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 17.–28.11.2012 / 09.–20.03.2013 H: 1999 €IISRAEL – JORDAANIA 08.–16.10.2013 UUS! Kohapeal eestikeelne giid. H: 1250 €

LÄHIREISID:KIHNU SAAR 14.07. / 11.08.2013 H: 90 €PÄIKESELINE MUHUMAA JA SAAREMAA 06.–07.07. / 31.08.–01.09.2013 H: 92 €HIIUMAA VÕLUD 15.–16.06. / 20.–21.07.2013 H: 92 €SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 05.–07.07. / 09.–11.08.2013 H: 230 €RIIA, JURMALA JA KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 20.–21.07. / 17.–18.09.2013 H: 110 €HISPAANIA – PORTUGAL – ANDORRA – GIBRALTAR 29.09.–10.10.2013 H: 950 €POOLA – VARSSAVI – KRAKOW – ZAKOPANE 14.–20.07.2013 H: al 375 €LUMMAV ŠVEITS 20.–28.07.2013 H: al 550 €

KÜTKESTAV BAIERIMAA JA LUDVIG II LOSSID 16.–19.06.2013 H: al 560 €TULBIÕITES HOLLAND JA MAAILMA KUULSAIM LILLEFESTIVAL 15.–23.04.2013 H: al 560 €INGLISMAA – ŠOTIMAA 26.06.–07.07.2013 H: al 989 €GOTLAND – ROOSIDE SAAR 03.–08.08.2013 H: al 459 €VIIN – SLOVEENIA – HORVAATIA 26.04.–05.05. / 13.–22.09.2013 H: 490 €IIDNE KREEKA KOOS PUHKUSEGA KORFU SAAREL 20.–27.08.2013 UUS! H: 890 €PORTUGALI PÄRLID 10.–16.06. / 21.–27.10.2013 UUS! H: al 894 €SITSIILIA – SARDIINIA – KORSIKA 14.–25.05. / 22.10.–02.11.2013 UUS! H: al 1250 €UNGARI VEINITUUR – DALMAATSIA 09.–18.08.2013 UUS! H: 579 €

LINNAPUHKUSLONDON, WINDSORI LOSS 20.–24.02.2013 / 20.–24.03.2013 H: 550 €MAAILMALINN PARIIS 25.–28.04.2013 H: al 650 €ANTIIKNE ROOMA 20.–24.03.2013 H: al 650 €RODODENDRONIÕITES HANSALINN BREMEN 18.–21.05.2013 H: al 355 €PÕNEV DUBLIN 08.–13.06.2013 UUS! H: al 589 €VIIN – SUURSUGUNE UNELMATELINN 16.–19.05.2013 H: al 650 €KARM IMEDELINN REYKJAVIK10.–14.04. / 10.–15.07. / 02.–06.10.2013 UUS! H: 899 €KIREV ISTANBUL 22.–26.05.2013 UUS! H: 750 €www.mainedd.ee

järgmist skeemi: vähendada pensione, mille suurus on 700–1000 eurot kahe protsendi võrra, 1000–1300euroseid pensione kolme protsendi võrra, 1300–1600euroseid pensione viis prot-senti, 1600–2000 euro suuruseid pen-sione kümme ja enam kui 2000euro-seid pensione 15 protsenti. Kuid see on alles arutelu teema.

Kreekas jäävad mehed ja naised pensionile alates 65. eluaastast. Lisa-tingimused on neile, kes teinud rasket või tervistkahjustavat tööd. Laskumata paljudesse lisatingimustesse, on Kree-kas miinimum kuupension 486,64 eurot ja maksimaalne kuupension 2373,57 eurot.

Üksikutel on raskem

1991–2011 aastatel kasvas Eestis üle 65aastaste arv 11,7 protsendilt 17 prot-sendini. Suurema osa eakatest moo-dustavad naised: vanuses 65–74 on naisi 64 ja vanuses 75+ juba 72 prot-senti. Selle peamiseks põhjuseks on eluea erinevus. 2010. aastal oli Eesti naiste keskmine eluiga 80,5 aastat, meestel üksnes 70,6 aastat. Paljud mehed ei jõuagi pensioniikka, nende leskedel on aga risk üksi jäädes vaesu-sesse langeda, mis tuleneb meeste ja naiste suurest palgavahest.

Statistika põhjal elab Eestis 20 protsenti mehi ja 51 protsenti naisi üksinda, 14,2 protsenti koos lastega. 12,1 protsenti inimesi pole kunagi koos lastega elanud, sest nad on lastetud.

Eakad, kes elavad üksi, on ka väik-sema sissetulekuga kui kahe või enama pereliikmega eakaaslased. Seetõttu on üksi elavad eakad suure-mates majanduslikes raskustes ning tunnevad ennast ka rohkem üksikuna.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu rii-kidega on Eesti eakad tööturul enam hõivatud ja töötavad kauem kui nende eakaaslased. Ent samas on Eestis vane-maealiste seas ka kõrgem töötuse määr, nimelt 16,2 protsenti eakatest on töötud. Ja veel üks statistikale toetuv näitaja: Eestis on 64+ vanuses inimeste eluga rahulolu 10 punkti skaalas 6,4.

Allikad: Euroopa Komisjon, Pen-sionsmyndigheten, Eläketurvakeskus, Läti sotsiaalministeerium, Sodra, Leedu statistikaamet, nordic social insurance, pensioniamet, Eesti saatkond Kreekas, TÜ Pärnu kolledži eakate uuring (K. Õun, A. Rähn), Eesti inimarengu aru-anne 2010/2011.

Indekseerimise tulemusena ei saa pensionid kunagi väiksemaks minnaSotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts (pildil), sot-siaalkindlustusameti kodulehel on kirjutatud, et „hüvitiste ja pen-sioniõigusliku staaži pikkusega seotud pensionist saab järk-järgult töötasust ja pensionifondist tehtud osamaksetest sõltuv pen-sion”. Palun selgitage seda.See, et pensioniõigusliku staaži pikkusega seotud pensionist saab järk-järgult töötasust ja pensionifondist tehtud osamaksetest sõltuv pension, järgib praegu kehtivat põhimõtet. On loomulik protsess, et mida noorem inimene, seda vähem (või üldse mitte) saab tal olla pen-sioniõiguslikku staaži, mida arvestatakse kuni 31.12.1998.

Mille alusel ja kui sageli Eestis pension tõuseb ning millest sõltub pen-sionitõusu summa?Riiklik vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast (kõigile võrdne osa), staažiosakust (arvestatakse kuni 1998. aasta lõpuni) ja kindlustusosakust (alates 1999. aastast arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel). Kõik osad arvutatakse eraldi välja ja liidetakse. Saadakse väljamaksmisele kuuluva pensioni suu-rus.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt indekseeritakse iga aasta 1. aprillil kõiki riiklikke pen-sione. Pensioni indeksi väärtuse kinnitab vabariigi valitsus igaks aastaks eraldi. Indeks saab võrduda ühega või olla sellest suurem. Seega, indekseerimise tulemusena ei saa pensionid kunagi väheneda. Indek-siga korrutatakse läbi pensioni baasosa, aastahinne (ja rahvapensioni määr).

Seaduse kohaselt suurendatakse pensioni baasosa suhteliselt enam kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just pensioni baasosa – seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanu-sest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.

Töötavatel pensionäridel suureneb pension lisaks indekseerimisele ka tema eelmise aasta sotsiaal-maksu alusel. Näiteks, kui pensionär töötas möödunud aastal, siis pensionikindlustuse registri andmete alusel arvutatakse talle personaalne aastakoefitsient ning sõltuvalt sellest suureneb ka tema pension. Töötamise perioodi pikkus ei ole siinjuures oluline. See ei pea olema tingimata terve aasta, sest pension suureneb vastavalt isiku palgalt arvestatud sotsiaalmaksu suurusele. Ümberarvutus tehakse alates 1. aprillist.

Kas meil on määratletud ka pensioni suuruse ülempiir?Ei ole.

Milline on Eesti väikseim pensionisumma ja milline on keskmine?Väikseim pension on rahvapension ja see määratakse ja makstakse 63aastaseks saanud isikule, kellel puu-dub vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või täht-ajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotle-mist.

Pensioni saab vanaduspensioniikka jõudnud isik, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahva-pensioni. Pensioni suurus on sada protsenti rahvapensioni määrast, s.o 134,10 eurot.

Pensioni makstakse ka püsiva töövõime kaotanud isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on vähe-malt 40 ja kellel puudub töövõimetuspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž ning ta on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta vahe-tult enne pensioni taotlemist.

Kehtiv rahvapensioni määr on 134,10 eurot.Kõikide riiklike pensionide, sealhulgas töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapensioni keskmine suurus

oli 2012. aasta kolmanda kvartali lõpus umbes 276 eurot, keskmine vanaduspension oli 312 eurot.

Kuidas meil pensione maksustatakse?Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus.

Pensionäridel on lisaks pensioniosale õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus.Kokku on pensionäril õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kuus. 336 eurot

ületav pensioni osa maksustatakse tulumaksuga.

KehtiKõiki

oli 2012. a

Pe192 euKokk

ületav pe

tervis11 Jaanuar 2013

Tiina Sarvtiina.sarv@ajaleht.ee

M õnikord ei reeda enesetunne üldse vererõhu kõrgenemist. Sageli kaasnevad sellega aga väsimus, pearinglus, valud pea

ja südame piirkonnas, südame peksle-mine.

Kuigi arvatakse, et meestel kipub vere-rõhk kiiremini tõusma, on just naisi kõrg-vererõhuhaigete hulgas rohkem.

Üks mõõtmine ei näita

Esimese korra järel, kui mõõdetakse kõr-genenud vererõhk, ei saa veel haigust diag-noosida. Sageli, uuringute põhjal koguni kolmandikul patsientidest, tekib niinime-tatud valge kitli sündroom ja vererõhunäi-tajad on arsti juures kõrgemad kui kodus mõõtes. Inimene lihtsalt närvitseb.

Kui on vaja pidevalt rõhku mõõta, tuleb muretseda korralik aparaat, kata-loogist tellitud odavat riista ei saa usal-dada.

Kui arst on seda soovitanud, tuleb vererõhku mõõta hommikuti ja õhtuti. Samuti siis, kui enesetunne on halvene-nud. Pidevalt aparaadi küljes istuda, iga millimeetrilist muudatust jälgida ja muretseda küll ei tohi. See tuleb tervisele, sealhulgas ka vererõhule pigem kahjuks.

Siiski ei mõõda mitte kõik patsiendid

Vanemas eas tõusma kippuv vererõhk on hoolika ravigakontrollitavElu näitab, et kõrgvererõhktõbe põdevate patsientide arv suureneb järjest. On hea, et inimesed mõt-levad oma tervisele varasemast rohkem ja käivad kontrollis. Aga on ette tulnud , et kõrgvererõhk-tõbi avastatakse alles siis, kui on tekkinud selle rasked tüsis-tused, näiteks kui patsient on sattunud aju- või südame-infarktiga haiglasse. Õnneks on need juhtumid harvad.

>> lk 12

www.semetron.ee

TALLINN: Kotka 26, tel 683 7664, e-post semetron@semetron.eeTARTU: Lembitu 24, tel 683 7604, e-post tartu@semetron.ee

Reklaamkuulutuse ettenäitamisel soodustus 10%

pakub laias valikus kavaliteetseid

VERERÕHUAPARAATEkoduseks kasutamiseks.

Hinnad alates 40 EUR-ist.

VERERÕHUAPARAATE

FOTO: SXC.HU

tervis Jaanuar 2013 12

Ostes 6 karpi BGStar® testribasid saate 1 karbi testribasid ja 100 INSUPEN Effective 8 mm 31G nõela tasuta.

Ostes 3 karpi BGStar® testribasid saate 100 INSUPEN Effective 8 mm 31G nõela tasuta.

Ostes lapsdiabeetikule 22 karpi BGStar® testribasid saate uudse iBGStar® glükomeetri kauba peale!

iBGSTAR®i saate kätte Sanofi Tallinna või Tartu kontorist kassatšeki alusel.

iBGStar® TASUTA

Kampaania kehtib 01.01.-31.01.2013 Vaata lisaks: www.bgstar.ee

Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ

Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn Telefon 627 3488

BGStar ® ja iBGStar® on meditsiiniseadmed. Vajadusel lugege kasutusjuhendit või konsulteerige arsti või diabeediõega.

S.EE.DEV.12.11.04

ise oma vererõhku ning seda tehakse ainult arstikabinetis.

Sobiva ravimi leidmine, mis tõhusalt aitab vererõhku langetada ega tekita halbu kõrvalnähte, on üsna keeruline.

Kõrvalnähud peaksid kaduma

Kohe ei maksa kõrvaltoimetest ehmuda, sest need võivad ajapikku järele anda. Mõne ravimirühma kasutamisel võivad ravikuuri alguses jalad paiste minna, mõni vererõhuravim tekitab pidevalt tugevat köha. Häirivate kõrvalnähtude tekkimisel tuleb nendest arstile rääkida ning koos leida teine ja sobivam rohi.

On ka ravimiresistentseid patsiente, kellele ei mõju üks ega teine arstim ega nende kombinatsioon. Tõhusa ravi leid-mine nõuab visadust. Soovitatakse uurida ka võimalikke kõrvalhaigusi, mis võivad olla süüdi ravile allumatu vererõhu tekkes.

Väga vähestel hüpertooniapatsientidel aitab ainult üks ravim vererõhku lange-tada, enamasti tuleb võtta mitut.

Kaks-kolm päeva kestnud ravi põhjal ei saa selle sobivust hinnata, kõik ei hakka kohe toimima ja väga kergekäeliselt ei saa rohtu välja vahetada. Tavaliselt kulub lõp-liku otsuse tegemiseks üks kuu.

Kui ravimi tarvitamisega tekkivad kõr-valtoimed on väga häirivad (näiteks pidev tugev köha) või võivad olla ohtlikud (näi-teks muutub pulss liiga aeglaseks), tuleb mõelda kiiremale rohu vahetamisele.

Vererõhku alandavate ravimite valik Eesti apteekides on suur ja haigekassa kompenseerib ravi.

NB!Pidevalt vererõhu-aparaadi küljes istuda, iga millimeetri-list muuda-tust jälgida ja muret-seda küll ei tohi.

LEILI LUGUEluaeg meditsiiniõena töötanud Leili oli juba noorena hädas liiga madala vererõ-huga. See ei kujutanud tervisele küll erilist ohtu, muutis aga uimaseks ja väsinuks ning põhjustas tasakaaluhäireid.Leili oli pisut alla kuuekümne, kui Eesti ter-vishoius tulid suured ümberkorraldused: mindi üle haigekassade süsteemile ja kogu paberimajandus muutus põhjalikult. See muutis ka õdede töö palju pingelisemaks, kõike tuli algusest peale õppida.Leilile hakkas muret tegema nägemine, tähed olid otsekui hieroglüüfid ja lugeda oli üha raskem.Ta läks silmaarsti juurde. Too küsis, kas vererõhk on korras. Leili vastas, et see on pigem madal, aga lasi kolleegil seda siiski mõõta. Suur oli tema imestus, kui selgus, et tavapärase 100–110 asemel oli tema vererõhu ülemine näitaja ehk süstoolne rõhk 160.Siis läks ravi juba teises suunas ja kui vere-õhk normaliseerus, kadusid ka nägemis-häired ning paranes üldine enesetunne.Nüüd võtab naine vererõhku alandavaid ravimeid juba ligi kakskümmend aastat. Kodus on ka vererõhu mõõtmise aparaat, aga ta ise ütleb, et mitu korda päeva paani-liselt oma seisundit ei kontrolli.„Mõõdan siis, kui kahtlustan enesetunde järgi, et asjad pole korras, samuti enne tohtri juurde minekut, siis tean ja oskan talle öelda.”Õigete ravimite leidmine ei läinud lihtsalt.

Mitme rohuga tekkis naisel nii halb enese-tunne, et need tuli välja vahetada.Kui rõhk kipub jälle kõrgeks minema, helis-tab Leili perearstile, kes korrigeerib arstimi annust. Ta käib ka südamearsti juures, kes teeb vajaduse korral ravis põhjalikumaid muutusi.Leili vererõhk on olnud 130/75 ringis ja sel-lega võib rahul olla. Tal ei ole probleemi, sest ta mõõdab rõhku ise. Siiski leiab ta, et mingi aja tagant tuleks kontrollida ka muid tervisenäitajaid. Hiljuti elas ta üle ehma-tuse verepildis tekkinud muutuste pärast ja seostab neid tagantjärele vererõhuravi-mite mõjuga.„Ma olen selle vastu, et ravimiga kaasas olevalt infolehelt kõiki kõrvalmõjusid põh-jalikult uurida ning siis kartma ja neid endal ootama hakata, aga natuke võiks nendega kursis olla, sest võib-olla oled sina just selle ühe protsendi hulgas, kellel ühed või teised kõrvalnähud tekivad,” arvab ta.Leili on selles suhtes „õnnelik” patsient, et ta on keskmisest kõrgvererõhktõbe põde-jast teadlikum, märkab ise kõiki vererõhu-kõikumisi ja oskab neist arstile rääkida.Sageli on aga nii, et arsti poole pöördu-takse vaid retsepti pikendamiseks ja hüpertooniatõbi võib pikka aega kompen-seerimata olla. Eriti ei pruugi seda tähele panna vanemad inimesed, kel on niikuinii tervisehädasid ja kes on harjunud, et ene-setunne ühe või teise kandi pealt korrast ära on.

tervis13 Jaanuar 2013

Lisainfo info@viiking.ee või

tel +372 449 0505 (müük)või 449 0500 (vastuvõtt)

Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu

TALVENAUDING (3 päeva, 2 ööd)

20.01.–31.03.2013. Hind alates 75 €/inimenePaketti kuulub: majutus kaheses toas (2 ööd), 2 hommikusööki, 2 õhtusööki

hommikumantlid toas

hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri: kaneeli ja ingveri soojendav-rahustav jalgade

mähis kerge kätemassaažiga (40 min) VÕI lõõgastav granaatõuna massaaž (40 min) VÕI

mask kaelale ja näole – (saab valida 1 kord), virsiku soe parafiinihooldus kätele (ei sisalda

maniküüri), teepuu soe parafiinihooldus jalgadele (ei sisalda pediküüri), värskendav õuna

vannihoolitsus vannisoolaga, ahvatlev aprikoosi vannihoolitsus vannisoolaga, massaažitool, massaažisaapad, soolakamber

saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel

Check in kl 14, Check out kl12

PÄEV PÄRNUS (2 päeva, 1 öö)Kehtib 20.01–31.03.2013. Hind alates 53 €/kahelePaketti kuulub: majutus, hommikusöök, saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel, tasuta parkimine

1 lõõgastav hoolitsus: kas geeliravi jalgadele või rapsihooldus kätele

50% soodsam pääse ööklubisse Mirage (T–L) või öölokaal Kassa (N–L) sissepääs kuni südaööni tasuta (v. a eriüritustel)

Check in kl 14, Check out kl 12

Pakume ravipaketti, kuhu kuulub majutus, 3 söögikorda ja raviprotseduurid:

KLASSIKALINE TAASTUSRAVIPAKETT (alates 5 ööpäevast)

20.01.–28.02.2013 hinnaga alates 35 €/inimene/ööpäev (normaalhind 41 €/inimene/ööpäev)

Pakett kehtib vabade kohtade olemasolulNeed ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee Sinu südame SPAA

Suurepärane puhkus Spaa Hotellis Viiking!REGE RAUTA SUVEL, TERVIST TURGUTA TALVEL!

Vererõhu mõõtmisel:• vahetult enne mõõtmist väldi söömist, joomist, suitseta-

mist ja füüsilist aktiivsust, kuna need tegevused tõstavad vererõhku

• peale manseti paigaldust ja enne mõõtmist puhka 5 minutit

• mõõda vererõhku võimalikult loomulikus keskkonnas, soo-vitavalt kodus

• vererõhu mõõtmise ajal ära räägi, liiguta ega köhi

• kahe järjestikuse mõõtmise vahel puhka vähemalt 1 minut

• võrreldavad on samades tingimustes mõõdetud tulemused (keskkond ja kellaaeg)

• ära muuda ravimannuseid arstiga konsulteerimata

• kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutus juhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

..sest elu koosnebpisiasjadest!

Microlife rütmihäirekindlad vererõhu aparaadidon saadaval apteekides!

Maaletooja:

– Pulsirütmi häire kindlakstegemine– Kliiniliselt kontrollitudBHS A/A – BHS Protocol

BP 3AG1BHS A/A – BHS Protocol

I da-Tallinna keskhaigla südamekes-kuse juhataja, meditsiinidoktor Tiina Uuetoa kirjutab kogumi-kus „Hüpertensiooni aastaraa-

mat”, et keskmiselt külastab perearsti nädalas 20 kõrgvere-rõhktõve vastast ravi saavat pat-sienti, kellele väljastatakse uus retsept. Ligikaudu viiendikule annab retsepti pereõde ja pere-arst neid patsiente ei näe. Ena-mikul juhtudel pikendavad nii pereõde kui perearst eelnevat ravi muutusteta (70,4%). Paraku ei tõhus-tata ravi tervelt 70 protsendil korduv-patsientidel, kelle vererõhk on ohjamata.

See on päris hirmutav ülevaade ja annab põhjust arstilt olukorra kohta lähemalt uurida.

Doktor Tiina Uuetoa, kas asi on paremuse poole nihkunud?Erilisi muutusi ilmselt ei ole. Kui kõrgvererõhktõbe põdeval haigel hakkavad rohud otsa saama ja ta läheb perearsti juurde, on uue ret-septi saamine tema esimene mõte ja nii ta pereõele ütlebki. Sellest, et liigesed on paiste läinud või südamerütm liiga aeglaseks muutunud, ei hakka ta rääkima.

Retsept kirjutatakse aga pooleks aastaks ja nii võibki mööduda aasta või rohkem, ilma et haige üldse arsti näeb.

Digiretseptiga on asi veel lihtsam, siis ei pea isegi arsti ukse taha minema.

On aga väga võimalik, et vana raviskeem ei korrigeeri enam vere-rõhku piisavalt. Vahepeal võivad olla lisandunud uued haigused, mis nõuavad uurimist ja ka vererõhu raviskeemi muutmist, et ära hoida tervise edasist halvenemist.

Sellepärast panen patsientidele südamele, et nad vähemalt korra aastas võtaksid retsepti pikendades arsti juurde aja ja räägiksid kõi-gist oma tervisehädadest; vererõhu mõõtmine on sel juhul iseenesest-mõistetav.

Hüpertoonik ongi nii-öelda perearsti haige, eriarsti juurde peab ta minema siis, kui tekivad südamekaebused või kui on raske leida tõhusat ja sobivat raviskeemi.

Puuduliku raviga võib juhtuda, et vererõhk tõuseb väga kõrgele, enesetunne muutub päris halvaks ja tuleb kutsuda kiirabi.Ei oska täpselt öelda, aga visiitide arv, mida kiirabi ainuüksi Tallinnas kõrgvererõhuhaigetele teeb, on väga suur.

Üldseisundi olulise halvenemisega on võimalik minna ka haigla erakorralise meditsiini osakonda. Seal uuritakse patsienti veidi põh-jalikumalt, sageli suunatakse ka eriarsti juurde või muudetakse raviskeemi.

Rõhutan, et ma ei taha süüdistada perearste, kellel on haigetega tege-lemiseks ette nähtud liiga vähe aega. Ja kui siis tuleb raske või ka nõud-lik haige, kulub aega palju ja mõni teine patsient saabki aastaid retsepte ilma silma vaatamata ja kätt andmata. Seda aga ei tohiks juhtuda.

Kas eakatel patsientidel mingil ajal vererõhk stabiliseerub?Ülemine vererõhk tõuseb vaikselt kogu elu, alumine seiskub kuueküm-nendatel eluaastatel. Vanematel inimestel on hüpertensioon hästi sage. Üle seitsmekümnestel võib olla kõrge ainult ülemine number, kuid ka sellisel juhul vajab patsient vererõhu langetamiseks ravi.

Eakate inimeste puhul on mõistlik kasutada neid ravimeid, mida tuleb võtta vaid kord päevas.

Ravi kaugem eesmärk on infarkti, südame- ja neerupuudulikkuse ning insuldi ärahoidmine. Insuldi profülaktikas on vererõhu kontrolli all hoidmine väga oluline.

Samas tuleb silmas pidada, et eakas inimene ei ole ühe haiguse haige, sageli lisanduvad ka liigesehaigus, diabeet, mis iganes. Tuleb vaadata erinevate haiguste jaoks mõeldud ravimite koostoimet ja jäl-gida, mis juhtub neerunäitajatega.

Kas seitsmekümneaastase inimese vererõhunäitajad peavad olema samasugused nagu kolmekümnesel?

Tippspetsialist rõhutab vajadust vererõhku regulaarselt kontrollida

>> lk 14

tervis Jaanuar 2013 14

Ei, vanemaealistel võib vererõhu sihtväär-tus olla kõrgem, üle 80aastastel võib üle-mine ehk süstoolne vererõhk olla kuni 150. Arst peab alati mõtlema, mis on suure vererõhutõusu taga. Põhjusi on palju, ena-masti ravimite kodune isepäine tarvita-mine väiksemates annustes kui ette näh-tud, aga ka näiteks neerukahjustuse tekki-mine või süvenemine.

Moodne meditsiin pakub uusi võima-lusi nendele, kellel nelja ja enama ravi-miga pole suudetud vererõhku normali-seerida. Alates 2011. aastast saab Eestis kõrget vererõhku ravida ja kontrolli alla saada pisioperatsiooniga, mille nimeks on neeruarterite ablatsioon. See ei ole hai-gele kuigi koormav protseduur. Sisestame reiearteri kaudu sondi, mille ots ulatub neeruarterisse. Eesmärk on raadiolainete sagedusel töötava impulsiga töödelda när-vilõpmeid neerudes, mõjutada sellega vererõhu kontrollmehhanisme ja lange-tada vererõhku. Teatud juhtudel on see ainus võimalus aidata.

Kui ettevaatlik peab olema vererõhku korrigeerivaid ravimeid võttes?Eelkõige tuleb jälgida neerufunktsiooni ja teha teatud aja järel seda näitav vereana-lüüs. Maksakahjustused esinevad vererõ-huravimitega oluliselt harvem ja tavalise verepildi ehk kliinilise vere analüüsi muu-tusi tekib hoopis vähe, kui üldse. Muidugi tuleb iga patsienti jälgida individuaalselt, aga eelkõige rõhutan eakate patsientide neerude töö jälgimise vajadust.

Kui vererõhk on kontrolli all, miks siis ikka diagnoositakse kõrgvererõhktõbe, näiteks on kirjas „südamekahjustusega hüpertooniatõbi”?Kord väljapandud kroonilise haiguse diagnoos ei kao ja vererõhuhaiguse ravi on eluaegne. Surma ei suuda inimkond vältida, küll on moodne ravi suunatud sel-lele, et elaksime võimalikult kaua ja kva-liteetselt. Kogu vererõhu ravi on tüsistuste ärahoidmiseks ja riskide vähendamiseks. Ka ülihoolikas vererõhuhaiguse ravi ei suuda vältida näiteks insulti sajaprotsen-diliselt.

Küll oleme suurte uuringute tulemus-tele toetudes veendunud, et suudame insuldiriski püsiravil hüpertoonikul kahandada 35%. Ka tuleb arvestada sel-lega, et kõrgenenud vererõhk on ainult üks insuldi riskifaktor, aga tähtsad on ka tei-sed tegurid. Kui tegemist on ülekaalulise suitsetava diabeetikuga, siis ainult vere-rõhu langetamisest ei piisa. Kogu elustiil tuleb üle vaadata.

KOMMENTAARLEMBIT KUHLBERG,arst ja bioloogVererõhk on närvisüsteemiga seotud ning viimane oma-korda kõige sellega, mis meid ümbritseb. Vanasti küsiti ikka: mis sulle peavalu valmistab? Nüüd, kus igaüks on tavaliselt oma vererõhu väärtusega kursis, saab küsida analoogiliselt: mis sinu vererõhku tõstab? Sest kõik see häiriv, mis paljudel peavalu tekitab, tõstab tavaliselt ka vererõhku. Seetõttu võib neile, kes kergesti erutuvad, olla kasuks kõik rahustav — ravimteest jalutuskäigu või näputööni.Üsna läbiuuritud on naatriumitundlikkus. Igal kümnendal inimesel võib liigne keedu-soola või sooda tarvitamine vererõhku tõsta. Nii et soolase piiramine võib mõne jaoks olla tulemuslik moodus kõrge vererõhu kontrollimiseks. Kuid kõige keerulisem on nende olukord, kes on jõudnud endale liigseid kilosid tagavaraks koguda. Siis kipuvad lisaks vererõhule tõusma ka vere kolesterooli- ja suhkrusisaldus. Mida ka ette ei võetaks, tulemus ei jää enne püsima, kui õnnestub ka kehakaalu vähendada. Siis on kasuks kalorivaene toit, rohke liikumine ja muretu elu.Enamik tegusatest inimestest on psühholoogiliselt A-tüüpi: tahavad olla edukad ja seetõttu muretsevad pidevalt ülearu. Inimene on kogu aeg hüppevalmis ja pinge all. Seetõttu kipub neil kergesti tõusma ka vererõhk. Raviks võiks olla ümberkasvamine muretu ellusuhtumisega B-tüübiks.Looduslikud vahendid aitavad kõrgenenud vererõhu korral seda piisavalt alandada üksnes algstaadiumis. Kui tõbi on pikka aega kestnud, on ravimtaimed abistava toi-mega, kuid vererõhu normaliseerimiseks tuleb lisaks kasutada tänapäevast ravi.Ravimtaimedest võiks kasutada näiteks • soo-kassiurva ürti,• südamerohu ürti (närvilisus ja ülekaalulisus),• jõhvikamarju (krooniliste neeruhaigustega),• arooniamarju (närvilisus ja stress),• noori kaselehti, kanarbikuürti, maisi emakasuudmeid ehk „maisijuukseid” ja kada-

kamarju (ülekaalulisus ja veepeetus; kadakamarjadega tuleks teha kuuajaline kuur, alates ühest marjast kuni 15 marjani päevas, süües igal järgneval päeval ühe marja rohkem, ja siis marihaaval tagasi),

• võilillejuur (ülekaalulisus ja närvilisus),• piparmündi- ja melissilehti, punemeürti, palderjanijuurt ja nurmenukuõisi (närvili-

sus, unetus).

KÕRGEKõrgenenud on vererõhk siis, kui kordu-vatel mõõtmis-tel saadakse väärtusteks üle 140/90 mm Hg. Sellistel juhtudel tuleb kaaluda ravi alustamist. Reeglina on ravi igapäe-vane ja elu-aegne.

FOTO

: ELM

O R

IIG/„

SAKA

LA”

tervis15 Jaanuar 2013

Mäletame vist kõik oma lapsepõlves seda maitset suus, kui ema andis meile lusikaga tursamaksaõli. Hiljem tulid kalaõlikapslid ning seejärel Red Oil™ – pisike, punane ja väga võimas kapsel...Miks peame tarvitama kalaõli lapsepõlvest alates? Sellepärast, et saada kasulikke toitaineid – oomegarasvhappeid.

Oomega-3-rasvhapped – meie keha valvuridNeed on ühed tähtsamad keha ehitusmater-jalid, mida inimkeha ise ei sünteesi. Seetõttu neid happeid, mida nimetatakse asendama-tuteks rasvhapeteks, peab keha saama iga-päevase toiduga. Kõige olulisemad neist rasvhapetest on EPA (eikosapentaeenhape) ja DHA (dokosaheksaeenhape). Praegu on teada, et need happed on olulised südame- ja ajutegevuses ning aitavad säilitada normaal-set nägemist.Miks on Red Oili kapslid nii erilised?Red Oili kapsel sisaldab 500 mg krilli puhast õli. See on uue põlvkonna oomega-3 alli-kas. Krilliõlis olevaid oomega-3-rasvhappeid omastab organism hästi, sest erinevalt kalaõlist moodustavad need fosfolipiidide kompleksi. Oomega-3-fosfolipiidid sisenevad kergemini rakku. Sel põhjusel on krillist pärit oomega-3-rasvhapete omastamine väga hea. Krilliõ-lis leidub samuti väga tugevat antioksüdanti astaksantiini (25 μg astaksantiini ühe kapsli kohta), mida ei ole kalaõlis. Red Oili kapslid on pisikesed ja neid on kerge alla neelata.

Mis on krill ja kus teda püütakse? Krill (ladina k Euphausia superba Dana) on väike krevetisarnane koorikloom – ookeanide suurima biomassi moodustaja. Krilli püütakse Lõuna-Jäämerest, mis on meie planeedil kõige külmem ja puhtam. Krilli püüavad Norra kalurid uusima tehnoloogiaga varustatud laev-vabrikuga. Püütud krill töödeldakse otsekohe, seepärast on Antarktika krilli õli ning selles leiduvad toimeained kõrgeima kvaliteediga.

Maailma puhtaim Red Oil on looduslikult puhas. Krilliõli sisaldab looduslikku antioksüdanti astak-santiini, mis annab kapslile erkroosa värvi. Astaksantiin toimib inimorganismis antiok-südandina, samuti hoiab see õli pikka aega stabiilse ja värskena. Seega ei ole vaja kasu-tada täiendavaid lisaaineid, säilitusaineid ega antioksüdante.

Kuidas Red Oili tarvitada?Võtke üks kapsel päevas koos vähese veega. Kui tarvitate Red Oili esimest korda, võtke nelja nädala vältel kaks kapslit päevas, et organismis tekiks oomega-3-, EPA- ja DHA-rasvhapete vajalik tasakaal.

Tursamaksa õli

Kalaõli kapslid

Red Oili kapslid

Kõige puhtam ookean Oomega-3

Ei täheldata kalamait-

seliste «krooksude»

esinemist

Pisike, punane ja võimas Pisike, punane ja võimas

Red Oil™

Kalaõli

Väga hea imendu-

mine

Ainult üks kapsel päevas

Looduslik antiok-südant

Red Oil on unikaalne kapsel Red Oil on unikaalne kapsel

Pisike, punane ja võimas...

Kust saab Red Oili kapsleid?

Red Oili kapsleid saab osta apteegist või tootja kodulehelt www.newnordic.ee

Kas teil on küsimusi?

Lisainfot saab telefonil 684 3838 või küla-stades tootja kodulehte www.newnordic.ee

Red Oilis sisalduvad oomega-3-rasvhapped, EPA (eikosapen-taeenhappe) ja DHA (dokosahek-saeenhape) on südamele ja ajule eriti tähtsad. On tõestatud, et need ained aitavad säilitada nor-maalset südametegevust. Posi-tiivne EPA ja DHA päevadoos on 250 mg. DHA on oluline ajutege-vusele. Soovitatav DHA päeva-doos on 250 mg. Pisikesed ja pu-nased õlikapslid aitavad varustada keha vajalike EPA- ja DHA-rasvha-petega.

Süda ja aju

Ettevõtte New Nordic kõigil preparaatidel on hõbedase puu logo. Hõbedane puu pakendil – see on garantii, et preparaat vastab New Nordic kõige kõrgematele kvaliteedi ja ohutuse standarditele. New Nordic hoolib ümbritsevast keskkonnast ja inimestest.

N agu meedikud tõdevad, on kõrgvererõhktõbi üks kaval terviseviga, mis võib inimest pikki aastaid õõnestada, ilma et sellest arugi saaks. „Ma ei tunne ju midagi!” on patsiendi

levinud reaktsioon, kui arst diagnoosib kõrgvererõhk-tõve.

„Patsiendil on õigus,” nendib Võru perearst Siiri Johanson. Kõrget vererõhku polegi kuidagi tunda, kui näitajad muidugi päris „punasesse” pole tõus-nud. Niisamuti pole võimalik öelda, millisest eluaas-

tast konkreetselt tuleks vererõhule tähelepanu pöö-rama hakata, sest rõhu tõus soontes on üsna indivi-duaalne ja sõltub päris paljudest asjaoludest.

Küll on Johansoni kinnitusel kindel see, et elu-aastate lisandudes veresooned lupjuvad, kaotavad elastsuses, mis viibki vererõhu tõusule; pluss mit-med teised tegurid. Kõrgvererõhktõbi diagnoosi-takse, kui inimese vererõhu näitajad on üle 140/90.

Kuna igapäevaselt ei anna kõrgenenud vererõhk endast märku, on seda lihtne ära unustada. „Aga kõrgvererõhktõbi ei ole gripp, mis ise möödub,” lau-sus Johanson. Sestap on kõrgvererõhktõve ravi üks olulisi momente selle olemasolu meeldetuletamine. Parim viis selleks on vererõhu regulaarne mõõtmine, mis näitab asjade seisu ning ka seda, kas määratud ravim toimib piisavalt.

Mõõda vererõhku kodus

Vererõhu mõõtmiseks ei pea tingimata perearsti juurde minema, sest vajaliku protseduuri saab teha ka kodus. Apteekides pakutavate vererõhumõõtjate valik on mitmekesine: müüakse mehaanilisi ehk tava-lisi mõõtjaid, aga ka pool- ja täisautomaatseid sead-meid. Enamikuga neist mõõdetakse vererõhku õla-varrelt, osad täisautomaatsed on tehtud ka randmelt mõõtmiseks.

Valiku tegemisel tuleb leida kompromiss enda majanduslike võimaluste ja vererõhu mõõtmisos-kuste vahel. Odavaimad mõõtjad on mõistagi mehaa-nilised, neid kasutavad valdavalt ka meedikud. Sel-lise hind jääb paarikümne euro kanti, kuid soetami-

Kõrge vererõhk saab nähtavaks

Arved Breidaks60pluss@ajaleht.ee

sel peate olema kindel, et saate vererõhu mõõtmi-sega iseseisvalt või kellegi kaasabil hakkama.

Kui see kindlus puudub, on võimalik osta pool- või täisautomaatne vererõhumõõtja, mille hind kõi-gub apteekides vastavalt poolesaja ja 80 euro ringis. Kõige kallimad on täisautomaatsed, randmelt mõõt-vad aparaadid, mille hind jääb 110 euro kanti. Peale apteekide müüvad vererõhumõõtjaid ka interneti-kaubamajad ja elektroonikapoed, kus hinnad on madalamad.

Milline on „õige” vererõhk?

Vererõhumõõtja, eriti (pool)automaatse aparaadi kasutamine pole keeruline, kuid eraldi teadus seis-neb selles, kuidas mõõtmistulemusi hinnata. Vere-rõhk on kui elavhõbe, mis läheb liikvele juba väga väikese impulsi mõjul: valel ajahetkel mõõdetud vererõhunäit võib ise vererõhku tõsta.

„Vererõhu individuaalne tase sõltub elueast, soost, geneetilistest teguritest ja paljudest väliskesk-konna mõjutustest,” ütles Südameapteegi Võru Jüri tänava apteegi proviisor-juhataja Piret Stokkeby. „Tervisekontrolli seisukohalt on tähtis puhkeolekus võetud vererõhunäit. Mõõtmisel tuleb vältida väli-seid mõjutajaid nii palju kui võimalik.”

Seega soovides saada oma vererõhu kohta adek-vaatset pilti, ei tohi enne mõõtmist mõnda aega mitte midagi teha. Mitte liikuda, süüa, rääkimata suitsetamisest. Üksnes täiesti rahunenult võetud vererõhunäit on see, mis annab asjade seisust selge pildi. >> lk 16

Elatud aastate arvu kasvuga visalt ülespoole rühkiv vere-rõhk nõuab ühel hetkel täit pühendumist. Kuidas tulla toime ligiluuranud haigusega, mis enda kohalolust igapäevaselt märku ei annagi?

REKLAAMTEKST

tervis Jaanuar 2013 16

POTASSIUM-UKaaliumjodiidi sisaldavad silmatilgad

POTASSIUM-U silmatilgad on niisutava toimega silmatilgad, mis sisaldavad lisaainena kaaliumjodiidi. Kaaliumjodiid toimib silmas hapniku vabade radikaalide püüdjana. Seetõttu kasutatakse kaaliumjodiidi silmas veritsuse ja liigse eritise tekke ennetamiseks.

POTASSIUM-U silmatilku kasutatakse niisutava abivahendina mõningate silma resorptsiooniprotsesside, eritiste, klaaskeha veritsuse ja muudest põhjustest tingitud kataraktide korral.

Esindaja Eestis:UNIMED PHARMA spol. s.r.o. Eesti filiaalÕitse 42, Tallinn 10913.Tel 512 4190.

www.unimedpharma.ee, info@unimedpharma.ee

POTASSIUM-U silmatilku võib kasutada silmade niisutamiseks silma tilgutamise või silma-laugudele asetatud kompressi näol.

POTASSIUM-U silmatilgad on saadaval kõikides hästi varustatud apteekides.

Automaatsed mõõtjad määravad Stokkeby sõnul vererõhu kõrval ära ka pulsisageduse ja juhul kui mõõtmise ajal esineb südame rüt-mihäire, fikseerib aparaat selle ära. „Rütmi-häire puhul võivad vererõhuväärtused olla tavalisest mõõtmistulemusest erinevad,” sõnas Stokkeby. Sellisel juhul tuleb mõõta uuesti. Kahe mõõtmise vahe peaks olema vähemalt 15 sekundit.

Juhul kui südametegevus on pidevalt rüt-mist väljas, ei ole Siiri Johansoni sõnul või-malik vererõhku automaatse mõõtjaga mõõta ning sellisel juhul tuleb eelistada mehaani-list seadet.

Kas aparaat näitab õigesti?

Küllalt palju kostab tarbijate kahtlustusi, et vererõhumõõtjad pole päris täpsed. Näiteks kui mõõta ühel inimesel järjest kahe erineva mõõtjaga, on tulemuseks erinevad näitajad.

Meditsiinitehnikat müüva Allium UPI OÜ tootejuht Alar Hakmanni sõnul on vererõhu-mõõtjad küllalt töökindlad ja kui lühikese aja tagant tehtud mõõtmised erinevad, siis tege-likult ongi tegemist vererõhu kõikumise, mitte aparaadi veaga. „Sarnaste tulemuste saamine on õnne küsimus,” nentis ta. „Tervist jälgivate seadmete puhul ei maksa võrdlemi-sega üle pingutada.”

Kui aga kahtlus jääb hinge närima, on mõistlik lasta aparaat üle kontrollida. Selle kohta saab Hakmanni kinnitusel lähemat tea-vet aparaadiga kaasas olevast kasutusjuhen-dist. „Mõõteseadmeid lausa tuleks kontrol-lida. Kodus kasutatavate seadmete puhul on see soovituslik, aga ühiskondlikes tingimus-tes kohustuslik. Intervall on tavaliselt kahe aasta tagant,” rääkis ta.

Hooldust vererõhuaparaadid üldjuhul ei vaja, kuid täpsemad juhised on Hakmann sõnul alati kasutusjuhendis kirjas ja selle paberi soovitab ta uue seadme ostmisel alati tõsiselt läbi lugeda.

Lisaks vererõhumõõtjatele on meditsiini-tehnikast jõudnud kodusesse kasutusse ka glükomeetrid veresuhkru taseme mõõtmiseks ning kasvav trend on Hakmanni andmeil inhalatsiooniravi seadmed hingamisteede raviks. Kõige levinum meditsiiniseade on aga jätkuvalt termomeeter.

Apteekides müüdavad vererõhumõõtjad• Täisautomaatne õlavarrelt vererõhku mõõtev aparaat.

Mõõtmiseks paigaldatakse õlavarrele mansett ja ühe nupu-levajutusega alustab aparaat mõõtmist.

• Poolautomaatne õlavarrelt vererõhku mõõtev aparaat. Mõõtmiseks tuleb ise õhk ballooni abil mansetti pumbata. Näidiku järgi täidetakse mansett rõhuga üle oodatava süs-toolse vererõhu väärtuse. Kui mansetis ei ole piisavalt rõhku, siis aparaat näitab seda ning rõhku tuleb juurde pumbata. Seejärel mõõdab aparaat nii vererõhku kui ka pulsisagedust.

• Automaatne aparaat randmelt vererõhu mõõtmiseks. Aparaat paigaldatakse randmele ja ühe nupulevajutusega mõõdab see nii vererõhku kui ka pulsisagedust.

• Mehaaniline vererõhumõõtmise aparaat. Mansett aseta-takse õlavarrele ja stetoskoop küünarliigese sisepinnale. Man-seti rõhk tõstetakse ballooni abil kiiresti oodatavast ülemisest rõhust kõrgemale – sellega suletakse arteris verevool. Seejärel langetatakse ventiili avamise teel mansetis rõhku ja kui see langeb madalamale ülemisest rõhust, on stetoskoobis kuulda iga pulsilöögi puhul lühike terav kahin, mille põhjustab vere sissevool arterisse. Mansetirõhu langedes kahinad muutuvad, kuni äkki tumenevad ja kiirelt nõrgenevad – alumine rõhk. Aparaati ei saa kasutada inimesed, kelle kuulmine ei ole enam terav ja kelle käeline tegevus on raskendatud.

Allikas: Südameapteek

Kuidas areneb kodune meditsiini-tehnika?ALAR HAKMANN,Allium UPI OÜ tootejuht

S elliseid seadmeid, mis teeksid midagi täiesti uut ja mis võiksid saada

üldkasutatavaks, praegu ei tea. Enamasti ühendatakse olemasolevaid aparaate tele-foni ja arvutiga. Kuulsale iPhone’ile on tehtud ühilduv termomeeter, vereõhuapa-raat ning glükomeeter ja jul-gen arvata, et see tuleb varsti ka teistele telefonidele.

Oodatud on uued võima-lused olemasolevate apa-raatide juures. Häda on pisut selles, et kõik see teeb seadmed aina keerulise-maks. Isiklikult loodan, et tulevik toob hoopis indivi-duaalsema teeninduse ja vähem masinaid. Siis hak-kaks inimesed neid sead-meid kasutama õigesti ja ostmine asenduks sageli rentimisega. See on aga üksi seadme seisukohalt palju kallim tulevik, kokkuhoid tuleks aga ülearu soetamata seadmete arvelt.

Aeg-ajalt korralda-takse tervisepäevi

apteekides, kus saab ka vererõhku

mõõta.

FOTO: ANDRES TEISS/„POSTIMEES“

tervis17 Jaanuar 2013

+322 9110, 617 7717

www.virumaateataja.ee

Virumaa Teataja paberil arvutis

tahvelarvutis nutitelefonis

6.95 kuus(juriidilisele isikule 7.95)

erve Virumaa loeb!

Jalad vajavad hoolitsust aastaringselt

S ügise ja talve saabudes, kui eelis-tatakse kanda kinniseid jalanõu-sid, unustatakse tihtilugu igasu-gune jalahooldus. Jalgadele pöö-

ratakse tähelepanu alles probleemide tekkimisel. Tegelikult vajavad jalad hoolitsust aastaringselt, sest ainult nii saab võimalikke jala probleeme enne-tada ja varakult avastada.

Esimene asi jalahoolduses on kind-lasti igapäevane jalgade pesemine. Pesta tuleks pigem jahedama veega. Mustade jalgade korral on vaja kasu-tada pehmete harjastega jala- ja küü-neharja ning seepi. Määrdunud ja sokiebemetega küünealuseid tuleb hoolega harjata.

Tihti soovitatakse naha pehmenda-miseks teha kuni 10 minutilisi jala-vanne, mille vette lisada dušigeeli, vannisoola jmt. See soovitus on suvel väga õigel kohal, aga talvel peaks jala-vannidega veidi ettevaatlik olema.

Talvel nimelt väheneb õhuniiskus ja sellest tulenevalt on nahalt vee aurustumine tugev. Tulemuseks on külmem nahk, mis ei ole võimeline tootma nahka kaitsvat rasvakihti. Kui nahal ei ole vajalikku rasvakihti, muu-tub see kuivaks ja on kahjustustele vastuvõtlikum.

Tavalised aluselised seebid võivad samuti nahalt kaitsva rasvakihi eemaldada ning nahka kuivatada, seega peaks kasutama pigem neut-raalseid tooteid. Vahel soovitatakse kuiva naha pesemiseks kasutada ihukreemi või emulsiooni. Neid kasu-tada nagu seepi – pesta ja loputada jaheda veega.

Higistavate jalgade korral soovita-takse kasutada pigem happelisi pesu-vahendeid. Nii jääb nahale happeline kiht, mis hoiab bakterite kasvu kont-rolli all ja vähendab halba lõhna.

Kord nädalas võiks ette võtta jal-gade koorimise, mis pehmendab pak-senenud talla- ja kannanahka. Koori-miskreemi tuleb niiskete kätega mää-rida jalgadele, mõni minut masseerida ja seejärel veega loputada.

Jalgu tuleb kuivatada hoolikalt ja õrnalt. Eriti tähelepanelik peab olema varbavahede kuivatamisel, sest need kipuvad hauduma minema. Kui hõõ-ruda liiga kõvasti, võivad varbavahed katki minna.

Korralik kuivatamine ja hilisem jalgade õhutamine hoiavad ära nii var-bavahede haudumise kui ka jalainfekt-sioonid.

Naha elastsuse, niiskustasakaalu säilitamiseks ja kuivuse vältimiseks tuleks jalalabasid ning sääri iga päev kreemitada oma nahatüübile vastava kreemiga. Seda peaks tegema õhtuti pärast jalgade pesemist ja hoolikat kuivatamist.

Kreemi tuleb võtta nii palju, et kõik imenduks naha sisse. Kuivi ja keten-davaid sääri võiks kreemitada päri-karva. Kanna- ja päkaosade määrimi-seks soovitatakse kasutada kogu käm-malt ning kreemi paremaks imendu-miseks võiks seda teha ringjate liigu-tustega. Varbavahesid haudumise väl-timiseks ei kreemitata, aga küüsi ja küünenahku küll. See aitab säilitada küünte elastsust ning vältida kuiva-mist ja kumeraks tõmbumist.

Kreemi valik sõltub naha kuivusest ja karedusest. Mida kuivem ja kare-dam nahk, seda rasvasemat kreemi peaks kasutama. Jalataldade nahk on paks ja sinna sobib rasvasem kreem, nt rasvasisaldusega 30–60%. Kui nahk on tugevalt paksenenud ning kipub lõhenema, võiks kasutada spetsiaal-seid kreeme koos õhukeste puuvillaste sokkidega.

Küünte ülesandeks on sõrme- ja

varbaotste kaitsmine hõõrdumise ja surve eest. Seetõttu ei soovitata küüsi lõigata liiga lühikeseks ega liiga sageli. Küüsi võiks lõigata kohe pärast jala-pesu, sest siis on need pehmemad ega murdu nii kergesti.

Varbaküüned tuleks lõigata vasta-valt varbaotsa kujule, nurgad peaks alles jätma. Pärast lõikamist tuleks lõi-kepind viiliga üle käia. Küüs on lõiga-tud õigesti siis, kui selle äär on varba-otsale kergelt vajutades tunda. Kui varbaküüned lõigatakse liiga ümaraks või lühikeseks, võib küüs küünevalli sisse kasvada ning tekitada valu ja põletikku. NB! Põletik võib tekkida ka liiga väikeste sukkade-sokkide ja jalat-site kandmisest.

Oma jalgade eest peaks hoolitsema pidevalt, nii suvel kui ka talvel. Järje-pideva hoolitsusega saab endale ilu-sad ning terved jalad, sest märgates oma jalgade juures väiksematki muu-tust, saab sellele tähelepanu pöörates hoida ära suuremate probleemide tekke.

Igapäevane jalahooldus on lihtne – pese jaheda veega, kuivata hoolikalt, kreemita kuiva nahka, umbes kord kuus lõika küüsi, kuid mitte liiga lühi-keseks, kanna õige suurusega sukki-sokke-jalatseid. Tulemuseks on ilusad hoolitsetud jalad, mida ei tule häbe-neda.

Külli TederRaudalu Südameapteegi proviisor-juhataja

tervis Jaanuar 2013 18

Kannabalsam CCS Heel Balm – tõhus ababiilõhenenenunudd jaja kkaredatelekandadeleParandab lõhenenud kandu. Vähendab naha kaarereduduststst nnniiningg mmu dudab nanahahaha ppp hehehmemekks jja siledaks. Nähtavad tulemused 7 päeva pärast (uuringutega tõestatud toime). Kõrge uurea (25%)ning piimhappe sisaldusega.Dermatoloogigililiseseltlt ttesestitittudd.

L äinud aastal hakkas eestlaste osakaal ravispaades ehk endistes sanatooriu-mides taas tõusma. Pärnu Tervises moodustasid eestlased näiteks eel-

mise aasta kümnel esimesel kuul 16 prot-senti ööbinutest. „Enne 2008. aastat eest-laste osakaal tõusis, siis tuli kukkumine, seejärel stabiilsus ning mullu hakkas nende osakaal taas tõusma,” rääkis Tervise Ravispaahotelli juhataja Jaan Ratnik.

Ratniku sõnul käivad ravispaades pea-miselt 55aastased ja vanemad inimesed. Heaolu kasvades on küll ka noorem rahvas kuurordi leidnud, ent paljudel seenioritel on sanatooriumitest varasemad kogemused.

„Eestlastest kliendid, seeniorid on väga toredad inimesed. Nad on väga õnne-likud, et saavad siin olla. Üleeile just üks seenior helistas, et ta ei taha üksi kodus olla ja soovib tulla tervist turgutama,” rää-kis Ratnik.

Inimestel, kel raha vähem, on kasulik ravispaasse minna madalhooajal. Nen-deks on detsembri keskpaigas kolm-neli päeva, jaanuari teine ja veebruari esi-mene pool, mai keskelt juuni alguseni, suvi (mitte Pärnus, kus sanatooriumi külastaja asendub hotellikülalisega) ja september. Sel ajal teevad spaad kuni 20 protsendilisi soodustusi.

Ravispaadel on litsents

Ravispaad on endised sanatooriumid, kus enamasti looduslike vahendite ja vee abil klassikalist kuurortravi pakutakse. Neil on terviseameti litsents ja tööl on arstidiplo-miga inimesed, kes külastaja läbi vaata-vad. Mõnikord sõltub arsti juurde pääse-mine külastuse pikkusest, seetõttu tuleks uurida, kas tohtri juurde pääsemine paketi hinna sisse kuulub.

Terviseameti litsents taastusravi osu-tamiseks on Eestis 13 spaahotellil. Litsent-siga ravispaad on Tervis, Estonia, Viiking ja Sõprus Pärnus, Laine ja Fra Mare Tha-lasso Haapsalus, Meri, Rüütli ja Saaremaa Valss Kuressaares, Värska, Toila, Viimsi ja Narva-Jõesuu spaa. Terviseteenuseid pakuvad ka mitmed heaoluspaad, kuid neil taastusravi litsentsi ei ole.

Selleks, et ravispaade olemust pare-

mini selgitada, joonistas Ratnik kaks omavahel natuke kattuvat ringi. Üks rin-gidest on kuurort, teine taastusravi. Hea-oluspaad tegelevad puhkuse ja lõõgastu-sega, haiglad traumade ja operatsiooni-järgse taastumisega. Mõlema ringi ühis-osaks on kuurortravi, mille teaduslikku poolt arendas Pärnus kunagi kurortoloo-gia instituut.

„Me ei tegele akuutse raviga, vaid hai-guste ennetamise ja taastumisega. Näiteks krooniliste haiguste ja traumade vaevuste leevendamisega. Inimene tuleb ise siia, ta on võimeline liikuma,” selgitas Ratnik.

Haigekassa tasub enamiku patsientide ravikuludest, kuid pole veel suuteline pii-savalt panustama ennetamisse ja taastu-sesse. Tasuta ravituusikuid saavad taot-leda ainult kutsehaiged, viis ravispaad pakub puuetega inimeste rehabilitatsioo-niteenust.

Terveks ei tee, aga paremaks

Detsembris Pärnus taastusravikeskuses Estonia tervist turgutanud Vello Olvikul ja Endel Linnukütil maksab sotsiaalkindlus-tusamet kinni kümnepäevase ravituusiku aastas. Mõlemad on kutsehaiged.

Olvik on üle 30 aasta töötanud keevita-jana ning tal on raskemetallid veres, lii-gese- ja lihasevalud ning istumisega tegu. Endine elektrik Linnukütt on põlvede, vererõhu ja südamega hädas, käed-jalad tõmbavad krampi.

„Vanus on juba suur. Terveks ei tee, aga paremaks,” kirjeldas Olvik ravispaa mõju. Eriti heaks pidas ta basseinis uju-mist ja külmaravi. Kümnepäevasest tuusi-kust on abi paariks kuuks.

Tervise tugevdamiseks käib Pärnus elav Olvik koos naisega pea igal nädalal hommikuti Estonia termides ujumas. „Sin-dist ka sõber käib. Enne kümmet on pilet odavam, Swedbanki seeniorkaardiga saab veel miinus kümme protsenti,” ütles ta.

Seitse-kaheksa aastat Eesti erinevates sanatooriumides olnud Linnukütile on meeldima hakanud Estonia. „Värskas on basseinid teises majas, sada meetrit vahet, väljast vaja käia. Talvel ei taha niimoodi ujuma minna,” põhjendas ta.

Kui rahale ei peaks mõtlema, käiksid mõlemad mehed sanatooriumides paar korda aastas ja oleksid seal pikemalt. Vene ajal olid tuusikud 21päevased ja varem võimaldas sotsiaalkindlustusamet kutsehaigetel 14 päeva sanatooriumis olla.

Estonia peaarsti Hele Toropi sõnul ostavad Eesti seeniorid enamasti vähe-

Jaanuar ja veebruar on hea aeg ter-vise turguta-miseks, sest Eesti ravi-spaades on madalhoo-aeg ja ette-võtted tee-vad klientide majja meeli-tamiseks soodus-pakkumisi.

Teet Roosaarteet.roosaar@parnupostimees.ee

malt viiepäevase tuusiku. Või kingivad selle lapsed, kes vanemate eest hoolitse-vad. Kindlasti on aga rahanappus inimes-tele probleem, näiteks reuma puhul peaks meditsiiniliselt lähtudes vähemalt kümme protseduuri võtma.

Liigesevalude leevendamiseks kasuta-takse sooja-, külm- ja vesiravi, viimasel ajal näiteks soolavanne. Kasuks tuleb ka liikumisravi ja massaaž.

Perifeerse närvisüsteemi haiguste, näi-teks kaelavalu puhul on abi massaažist, soojendusest, külmaga ergutamisest ning aparaatide või juhendaja abiga tehtava-test liikumis- ja venitusharjutustest. „Eakatel pole kaela koormus enam endine, seetõttu on vesivõimlemine ohu-tum,” ütles Torop.

Hingamiselundite haiguste puhul kasutatakse soolakambrit, erinevaid

Aasta algus on soodne aeg tervise turgutamiseks

RAVIRavispaad on endised sana-tooriumid, kus enamasti loo-duslike vahen-dite ja vee abil klassikalist kuu-rortravi paku-takse. Neil on terviseameti lit-sents ja tööl on arstidiplomiga inimesed, kes külastaja läbi vaatavad.

tervis19 Jaanuar 2013

>> lk 20inhalatsioone ehk sissehingamisi, hinga-miselundite tugevdamist ja vesivõimle-mist. Nahahaiguste raviks on Estonial pak-kuda Surnumere soolavanne, valgusravi, looduslike õlidega massaaže ning muda-, turba-, sojaõlivanne.

„Psoriaasile ehk kroonilisele nahapõ-letikule mõjub meie Surnumere keskus ikka väga hästi,” lausus Torop ja lisas, et nahaprobleemidega peaks vähemalt näda-lase paketi võtma.

Teiseks Estonia tõmbekeskuseks on ekstreemne külmravi, kus miinus 120kraa-dises külmkambris käivituvad pooleteist kuni kolme minuti jooksul organismi jõu-varud. „Organism hakkab põletikega võit-lema, valu kaob ära, enesetunne para-neb,” kirjeldas Torop. Enne külmkamb-risse sisenemist kontrollitakse patsientide erinevaid riskitegureid, infarktieelse sei-sundiga sinna minna ei tohi.

„Paarist-kolmest korrast piisab meele-olulanguse puhul, reuma korral peaks seal 10–20 korda käima,” rääkis Torop. „Külma minek on psühholoogias kinni, 120kraadist kuumust ei kardeta, aga 120kraadist külma algul peljatakse.”

Pärnu haigla taastusravi osakonna juhataja Kaja Elsteini sõnade kohaselt annab külmravi liigesehaiguste puhul häid tulemusi ning ka juulis valmivas Pärnu haigla taastusravi- ja psühhiaatria-korpuses avatakse külmravikamber. Lisaks ehitatakse sinna kaks basseini, et näiteks ratastoolihaigetele vesiravi või-maldada, ja eraldi vann beebidele.

Alustada tuleks arsti juurest

Kui inimesel midagi valutab, peaks ta esmalt minema arsti juurde, et vestluse ja

uuringute käigus teha selgeks valu põh-jus. Haiglate pärusmaa on ägedad haigu-sed ja traumajärgsed seisundid, spaad tegelevad vaevuste leevendamise ja enne-tamisega.

„Iga inimene võiks käia spaas,” lausus Elstein. „Inimesed peaksid oma tervisesse maksimaalselt panustama ja selleks on spaad väga hea variant.”

Kui kellelgi tekib tahtmine oma tervist kontrollida, võib seda teha nii perearsti juures kui ravispaades. Kõik sõltub ajast, mugavusest, rahakoti paksusest ja arsti juurde pääsemise kiirusest. Perearsti juurde peaks Elsteini sõnul pääsema vähemalt nädalaga ja kuigi eriarstide juurde on kolme-nelja kuu pikkused jär-jekorrad, on ikkagi arst see, kes tervis-likku seisundit kõige paremini hinnata oskab.

„Kui on tõsine probleem, tuleks alus-tada arstist. Kes tahab tervist turgutada, võiks igal juhul spaasse minna,” rääkis Elstein ja lisas, et perearstid lausa soovi-tavad käia kord aastas nende juures ter-vist kontrollimas.

Ratnik tõdes, et haigekassa rahale on eesõigus arengukavas heaks kiidetud haiglatel, ent sõltuvalt ühiskonna jõuku-sest on ravimises palju valdkondi, millega Eesti riik ei jõua tegeleda. „Haiglad tege-levad akuutse raviga, aga raha ei panda piisavalt ennetusse ja taastusesse,” lau-sus ta.

Kuigi üksikuid raviteenuseid maksa-vad kinni Eesti sotsiaalkindlustusamet, Soome sotsiaalkindlustusamet Kela ja eri-nevate riikide sõjaveteranide organisat-sioonid, moodustavad 99 protsenti Tervise

klientidest ikkagi need, kes tuusiku oma raha eest ostavad. Sügisel jõustub Euroopa Liidu direktiiv, mille järgi hak-kavad liidu riikide haigekassad teises rii-gis osutatud tervishoiuteenuseid kompen-seerima ning Ratnik ootab huviga, mis siis juhtuma hakkab.

„Tekib konkurents. Mida teeb Kela, kui soomlane ütleb, et ma ei taha teha elekt-riravi Soome haiglas, vaid Eesti spaas? Ilmselgelt hakkavad riigid kuidagi oma turgu kaitsma,” kõneles Ratnik.

Eestlastele on niisugune konkurents kasulik. Seeläbi paranevad nii haiglate kui ravispaade raviteenuste osutamise võimalused ja millalgi jõuab ka Eestis kätte aeg, mil haigekassa tervise taasta-mist senisest rohkem kompenseerib.

Meeldiv nii kehale kui hingele

Mida peaks tegema lihtne eestlane, kes eri-nevaid ravispaasid tahab külastada? Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõud Kai Tomasberg soovitas lähtuda igaühe konk-reetsest olukorrast. Kui on tõsine tervise-häda, peaks esmalt konsulteerima raviars-tiga ja vastavalt tema soovitustele tegut-sema. Kui inimene oma tervislikku seisun-dit teab, võib meelepärast spaad valides lähtuda selle asukohast, hinnast või min-gist kindlast huvipakkuvast protseduurist või paketist.

„Spaapaketid on kokku pandud nii, et seal oleks midagi meeldivat nii kehale kui hingele,” selgitas Tomasberg. „Tavaliselt ühendatakse spaapakettides lõõgastav vann massaažiga, juurde pakutakse mugavat majutust ja tervislikku toitu. Ravipaketid

Paakkumine kehtib 06.6.01 kuni 144.0.03.2013või i kuni vabuu kohti jätkkubu !

Lisainfofo ja broneeririmim ne:www.sppava arska.ee võvõi 79 93 901

PPÄEV VÄÄRRSKA KUUUURRORDIS

((tavahind 422 €€))

KKLASSIKALINE

(tavahind 310 €)

TERVIS LÄÄBBII VVEE

(t(tavahind 210 €)

Tule kaamose eest peitu!Tule kaamose eest peitu!Soolakambrit kasuta-takse hingamiselundite haiguste puhul. Fotol on Tallinn Viimsi Spa soolakamber.

RAHAEesti sotsiaal-kindlustus-amet, Soome sotsiaalkindlus-tusamet Kela ja erinevate rii-kide sõjavete-ranide organi-satsioonid maksavad kinni üksikuid ravi-teenuseid, 99 protsenti Pärnu ravispaa Tervise klienti-dest moodus-tavad need, kes tuusiku oma raha eest ostavad.

FOTO: EGERT KAMENIK/ „POSTIMEES“

tervis Jaanuar 2013 20

sisaldavad nii mingite kindlate probleemide ravi kui ka majutust, söögikordi ja kindlasti arsti visiiti.”

Need, kel pole soovi hotellis ööbida, võivad valida üksnes mee-lepärased protseduurid või hoolit-sused ning enne kojuminekut pisut puhata ja soojas püsida.

„Ägedate tervisehädade puhul ei ole soovitatav spaasse minna, tuleb oodata tervisliku seisundi paranemist. Ka tõsiste haiguste puhul nagu kasvajad, südame puu-dulikkus jne on enamik ravisid ja protseduure vastunäidustatud. Spaa sobib aga hästi stressi maan-damiseks, üldiseks turgutamiseks ning muidugi haiguste ennetami-seks ja tervise tugevdamiseks,” kõneles Tomasberg.

Kui inimene ei oska oma tervi-sele hinnangut anda või kui tal esi-neb mingi tervisehäda, tuleks valida selline spaakülastus, mis algab arsti konsultatsiooniga. Valu-tavad ja kanged liigesed, väsinud selg ja jalad tahavad sooja, samas võib-olla ka kerget koormust vesi-võimlemise näol.

Uurige kõike enne otsuse langetamist

Tomasberg rõhutas, et oluline on eristada ravispaad tavalisest spaa-hotellist, kus on võimalik saada eri-nevaid lõõgastavaid hooldusi. „Kuigi võiks eeldada, et iga spaa on erinäoline ja pakub ainulaadseid teenuseid, siis tegelikkuses on too-

TAASTUSRAVI & HOTELL WASA (ENDINE SÕPRUS, PÄRNU)

VIIKING (PÄRNU)

TERVIS (PÄRNU) TOILA SPA HOTELL

FRA MARE THALASSO (HAAPSALU)

NARVA-JÕESUU SPA JA SANATOORIUM

SAAREMAA SPA HOTELLID

TALLINN VIIMSI SPA

Wasa raviprogram-mid on suunatud eelkõige südamehai-gustest taastujaile, kuid abi saab ka krooniliste liigesehai-guste ja erinevate närvikahjustuste puhul. Pakutakse veeprotseduure, lii-kumisravi erinevaid vorme, soolakambrit ja massaaže koos lõõgastusega.

Viiking aitab ravida luu- ja lii-gesehaigusi, radikuliiti, kõrg-vererõhktõbe, kroonilisi põle-tikke ja stressi ning taastuda pärast südame-infarkti ja süda-meoperat-siooni.

Eesti üks vanemaid ja suurema valikuga ravispaasid, kus töö-tab kolmandik Eesti ravispaade arstidest. Abi saab krooniliste tugi-liikumissüsteemi ja südame-veresoon-konna haiguste, kroo-niliste nahahaiguste, ülemiste ja alumiste hingamisteede põle-tike ning allergiliste haiguste puhul.

Pakub laia vali-kut uuringuid ja analüüse, näi-teks koormus-testi veloergo-meetril, EKGd, ehhokardio-graafiat, kõhu-koopa ultraheli-diagnostikat, eesnäärme ja kilpnäärme uuringut, vere-soonte ultrahe-liuuringut, luu-tiheduse mõõt-mist jne.

Fra Mare Tha-lasso pakub mudaravi, ürdi- ja pärlivanne, massaaže, muusikateraa-piat, inhalat-siooni, elektri-ravi, ravi- ja vesivõimlemist, venitus- ja val-gusteraapiat ja soolakambri-ravi.

Pakub taastusravivõima-lusi ja terviseuuringuid. Ravitakse hingamisteede, närvisüsteemi, luu- ja lii-gese-, südame- ja vere-soonkonna haigusi. Kõik protseduurid määratakse meditsiinilise konsultat-siooni käigus.

Meri, Rüütli ja Saaremaa Valss. Spaahotellis Meri pakutakse ravi- ja lõõ-gastusprotseduure, vali-kus on massaažid, van-nid, soolakamber, mudaravi, osokeriit-parafiinravi, jugadušš, elektri-, laser-, magnet- ja ultraheliravi jne. Rüütli pakub lisaks uud-seid raviteenuseid: energiakapsel, valgus-, dieet-, muusika- ja külm-ravi, lõdvestuskamber, infrapunasaun. Saare-maa Valss pakub muda-ravi, tselluliidi- ja armi-ravi jpm.

Pakub nii vanu tuntuid protseduure alates muda-, vesi-, laser-, ultra-heli- ja elektriravist kui ka uusi taastusravivõimalusi nagu kinesioteipimine, nõelravi, refleksoteraapia ja süvakoemassaaž. Ter-visekeskuses töötavad taastusravispetsialistid, kes tegelevad taastusra-viga tugi- ja liikumiselun-dite haiguste ja vigas-tuste, kaela-õlavöötme ja seljavalusündroomi, radi-kulaarse valu, luumurru-järgse, liigeste kulumuse või põletikulise liigesehai-guse puhul.

„Südame tervis”. Üks inimene kahe-ses toas, hind 42 eurot päev kolme kuni viie ööbimisega ja 39 eurot päev kuue ööbimisega või pikema paketi eest. Näiteks kuue ööbi-misega pakett mak-sab 234 eurot.

„Kuurortravi pakett”. Üks ini-mene kaheses toas, hind 35 eurot öö.

„Päevaspaa”. Üks inimene 15 eurot päevas.

Lisaks saab Wasas 69 euro eest kardio-pulmonaalset koor-mustesti teha, selle tulemusi arstiga ana-lüüsida ning füsiote-rapeudi nõuandeid.

„Südamehai-guste taastus-ravipakett”. Üks inimene kaheses toas, hind 45 (viis kuni seitse päeva) või 39 (üle kaheksa päeva) eurot öö.

„Taastusravi-pakett”. Üks inimene kahe-ses toas, hind alates 35 eurost. Paketti müüakse alates viiest päevast, mis teeb viie-päevase ravi maksumuseks vähemalt 175 eurot. Pakett on mõeldud liige-sevalude, radi-kuliidi, kõrgve-rerõhktõbe ja krooniliste põle-tike leevenda-miseks.

„Seitsmepäe-vane uuringu-tepakett”. Üks inimene kahe-ses toas, hind 47 eurot päev. Seitsmepäe-vane pakett maksab 329 eurot.

„Tervis kuurordist”. Üks inimene üks öö kaheses toas, 38eurone soodus-hind ööpäeva kohta kehtib alates neljast ööbimisest. Neljaks ööbimiseks kulub ühel inimesel vähe-malt 152 ja kahel ini-mesel 304 eurot.

„Terviseuuringud ja kahepäevane spaa-puhkus”. Üks ini-mene kaks ööd kahe-ses toas, hind alates 145 eurost.

„Tervistav päev ravidega”. Üks ini-mene 21 eurot päe-vas, Swedbanki see-niorkaardi omanikele 17,85.

„Ravipakett”. Üks inimene kaheses toas, hind 54 eurot ööpäev. Paketti saab tellida ala-tes neljast ööpäevast, mis maksab 216 eurot.

„Pikk nädala-vahetus”. Üks inimene kahe-ses toas, hind 180 eurot ini-mene. Algab neljapäeval kell 16 ja lõpeb pühapäeval kell 12.

„Mudaravipa-kett”. Üks ini-mene kaheses toas, hind ala-tes 42 eurost öö. Müüakse minimaalselt viieks ööks, mis maksab 245 eurot.

„Spaa ravipa-kett”. Üks ini-mene kaheses toas, seitsme-päevane pakett maksab 385 eurot.

„Seenior Silver”. Üks ini-mene kaheses toas, hind 259 (kuus ööd) või 414 eurot (kümme ööd). Swed-banki seeniorkaardi oma-nikele 15 protsendiline soodustus ehk 220,15 kuue- ja 351,90 eurot küm-neöölise paketi eest.

„Klassikaline ravipa-kett”. Üks inimene kahe-ses toas, hind 45 eurot päev, Swedbanki seenior-kaardiga 38.25. Müüakse alates neljast päevast, neli päeva maksab 180, Swed-banki seeniorkaardiga 153 eurot.

„Tervise kompleksuu-ring telemeetrilise moni-tooringu meetodil”. Tund aega kestev uuring mak-sab 55 eurot. Uuring aitab varajases staadiumis avas-tada südame- ja veresoon-konna, hingamis- ja sise-sekretsioonisüsteemi häi-reid, prognoosida haigusi enne sümptomite ilmu-mist, hinnata paljude hai-guste ja nendega seotud tüsistusseisundite (insult, infarkt, hormonaalsed häi-red jt) arengu riski, hinnata immuunsüsteemi seisun-dit (sealhulgas avastada vähki varajases staadiu-mis), ainevahetusprotses-side toimimist ja muud.

„Tervisepakett.” Üks inimene kaheses toas, hind 52 eurot Meris ja 56 eurot Rüütlis ühe päeva eest. Saaremaa Valss on avatud mai algusest septembri lõpuni. Pakutakse kõigis kolmes hotellis.

„Seeniorpakett”. Üks inimene kaheses toas, hind Eesti pensionitun-nistuse esitamisel 45 eurot ööpäev ja 315 eurot nädal.

„Tervisepakett”. Üks ini-mene kaheses toas, hind 75 eurot päev.

Asjatundlik kooslus tervistavatest protseduuridest ja parima hinnaga majutusest!

tervis21 Jaanuar 2013

VABANE KIIRESTI KÜÜNESEENEST

KINDEL ENESETUNNE MYCOSANi, esimese spetsiaalse küünte mükoosi

(seentõve) vastase preparaadi abil.

AINULAADNE HARJAGA APLIKAATOR. Lihtne kanda küüntele, sealhulgas ka

küünenurkadesse.

Patenteeritud LÕHNATU preparaat.

tagavad kiire tulemuse ja võimaldavad jälgida tehtud edusamme.

Sobib ka DIABEETIKUTELE

ja lastele alates 4. eluaastast.

Saadaval apteekidesVajadusel konsulteerige arsti

või apteekriga.

KLI

INILISELT

TE S T I T

UD

www.mycosan.ee

TERVISE TURGUTUS ESTONIA SPAS PÄRNUS

Kuurortravi paketiga maksab sõber -50% paketi hinnast,

Hinnad sõbrale alates 21,50€/ööpäevPaketis sisaldub: majutus, 3 raviprotseduuri

ja 3 söögikorda päevas, Estonia Termide kasutust kuni 17.00.

*arstivastuvõtt (alates 4st ööst)Pakkumine kehtib kuni 28.04.2013

ESTONIA Medical SPA HotelTammsaare 4a, Pärnu, EstoniaTel +372 447 6905 Fax +372 447 6901estonia@spaestonia.ee

dete ja teenuste valik spaades igal pool maailmas suhteliselt sar-nane,” kõneles ta.

„Iga spaa püüab teenuste vali-kusse lisada midagi originaalset. Seetõttu on neile välja mõeldud põnevad nimetused, mis ei pruugi midagi sisulist tähendada ja on üks-nes inimeste tähelepanu köitmi-seks. Samas võivad originaalteenu-sed sisaldada unikaalseid võtteid, kombinatsioone erinevatest tehni-katest, mis on spetsiaalselt välja töötatud mingite probleemide lee-vendamiseks,” rääkis Tomasberg.

Lastel, kes soovivad vanema-tele spaapakette kinkida, soovitas Tomasberg silmas pidada, et spaa-elamus algab sellest, kui meeldiv ja lihtne on spaasse jõuda. „Kui

vanem inimene peab minema võõ-rasse linna üksinda, teadmata hästi, mis teda ees ootab, tekitab kogu üritus pigem stressi kui ele-vust. Kindlasti tasub inimese endaga konsulteerida ja teda eel-seisvast informeerida,” ütles ta.

„Vanemale inimesele julgeks küll soovitada Eesti ravispaasid, mis pakuvad arstipoolseid juhiseid ja soovitusi. Ei tasu alahinnata spaade kogemusi ja pikaajalisi tra-ditsioone. Pigem võiks julgelt ühendust võtta, küsida üle kõik vajalik ja alles siis valik langetada. Kui inimene tunneb, et talle ei pöö-rata piisavalt tähelepanu ega vae-vuta temaga tegelema, siis tuleb lihtsalt mõni teine spaa valida,” rääkis ülikooli õppejõud.

LAINE SPA HOTELL

VÄRSKA SANATOO-RIUM JA VEEKESKUS

ESTONIA (PÄRNU)

Laine ravib lihas- ja lii-gesehaigusi ning peri-feerse närvi-süsteemi hai-gusi. Lisaks pakutakse taastusravi protseduure krooniliste nahahaiguste, munasarja- ja munajuhapõ-letike, ees-näärmepõle-tike ja hinga-misteede hai-guste korral.

Ainuke ravispaa Eestis, kus kasutatakse raviks looduslikku mineraal-vett, mida on kolme eri-neva soolsusega (mine-ralisatsiooniga). Ravi-vanne tehakse loodus-liku mineraalveega, mille mineralisatsioon on > 21 g/l. Kahte madalama mineralisatsiooniga loo-duslikku mineraalvett kasutatakse seespidiselt, eelkõige seedetraktihai-guste raviks. Ravimuda vannide tegemiseks kasutatakse kohalikku magevee muda ehk sapropeeli.

Pärnu vanim sanatoorium aastast 1838. Lähtub teenuste pakkumisel laia valikuga kuurortravist, fookuses on luu- ja liigesehaiguste ennetus- ja taastusravi, erinevad nahahaigused (sealhulgas psoriaasiravi), psüh-hosomaatilised haigused ja hingamis-teede haigused. Uudsena on Esto-niasse toodud Surnumere mineraa-lide baasil tehtavad raviprotseduurid (naha-, luu- ja liigesehaiguste raviks).

„Viiepäe-vane ravipa-kett”. Üks ini-mene kahe-ses toas, hind 3. veebruarist 15. märtsini Eesti haige-kassa liikme-tele 165 eurot.

„Seitsme-päevane ravipakett”. Üks inimene kaheses toas, hind 6.–27. jaanuarini 209 eurot.

„Ambula-toorne ravi-pakett”. Esmaspäe-vast laupäe-vani, hind Eesti haige-kassa liikme-tele 150 eurot.

„Seeniorpakett”. Üks inimene kümme päeva kaheses toas, tavahind 615, Eesti haigekassa liikmetele 475 ja Swed-banki seeniorkaardiga 427.50 eurot.

„Klassikaline ravipa-kett”. Üks inimene seitse päeva kaheses toas, soodushind 14. märtsini 280 eurot.

„Nädal või kaks näda-lat kuurordis”. Üks ini-mene kaheses toas. Nädalase paketi tava-hind 430, hind Eesti haigekassa liikmetele 350 ning soodushind Eestis elavatele vana-dus- ja töövõimetus-pensionäridele 315 eurot. Kahenädalase paketi tavahind 780, hind Eesti haigekassa liikmetele 630 ning soo-dushind Eestis elava-tele vanadus- ja töövõi-metuspensionäridele 567 eurot.

„50+”. Alates 50. eluaastast. Nelja- või seitsmepäevane pakett algab püha-päevast. Üks inimene kaheses toas, neljapäevase paketi hind algab 152 ja seitsmepäevase paketi hind 266 eurost (38 eurot öö). Pensionitunnis-tuse ettenäitamisel kümneprotsendi-line soodustus. Paketi ostja saab Sur-numere veekeskuse pileti 20, teisi raviteenuseid 20 ja iluteenuseid kümme protsenti odavamalt.

„Kuurortravi pakett”. Üks inimene kaheses toas, hind alates 43 eurost öö. Swedbanki seeniorkaardi omani-kele ja pensionitunnistuse ettenäita-misel kümme, neljandast ööst viis protsenti odavam. Arst soovitab võtta vähemalt kuuepäevase paketi, mille tavahind algab 245,10 eurost.

„Külmravi pakett”. Üks inimene kaheses toas, hind alates 46 eurost öö. Swedbanki seeniorkaardi omani-kele ja pensionitunnistuse ettenäita-misel kümme protsenti odavam. Müüakse alates neljast ööst, mille tavahind algab 184 ja soodushind 165, 60 eurost. Külmravil on valuvai-gistav, põletikuvastane ja liigesfunkt-sioone parandav toime, arstid soovi-tavad seda 10—14 päevaks reumaa-tiliste ja põletikuliste liigesehaiguste ning lülisamba ja pehmete kudede reumaatiliste haiguste raviks.

„Tervisepäev Estonias”. Üks ini-mene 23 eurot päevas, Swedbanki seeniorkaardi omanikele ja pensioni-tunnistuse ettenäitamisel kümme protsenti odavam.

kallis kodu

Ööpäevaringne üldhooldus (sh dementsed vanurid) Erihooldus psüühiliste erivajadustega inimestele Intervallhoiuteenus Rehabilitatsiooniteenus Rehabilitatsiooniplaanide koostamine

@hooldekodu.ee

www.hooldekodu.eeKliente teenindab professionaalne meditsiinipersonal, sealhulgas füsioterapeudid, perearst, hambaarst, eriarstid. Võimalik on

NÕO HOOLDEKODU

ABIVAHENDITE MÜÜK:

Inkotoas soodustusega põetusvahendidIastele, vanaduspensionäridele ja puudega inimestele!

www.kuivaks.eewww.inkotuba.ee

TASUTA NÕUSTAMINE:

V oodihaige liigutamine võib olla kül-laltki keeruline ülesanne. Kui ei tunta õigeid töövõtteid või sooritatakse neid valesti, võib hooldaja oma tervisele

viga teha. Seetõttu oleks hea, kui paluksite koduõel või mõnel teisel tervishoiutöötajal õiged võtted selgeks teha.

Kui kasutate abivahendeid, siis tuleb ka nende käsitsemine enne haigele appi mine-kut ära õppida.

Liikumisvõimeline inimene otsib loomul-dasa ise mugava ja õige asendi. Juhul, kui ini-mene on kaotanud trauma või haiguse tõttu liikumisvõime ega saa ennast ise voodis sobi-vasse asendisse seada, siis peab abistaja talle vahendite (põetusvoodi, toetuspadjad, ristli-nad) abil turvalise ja mugava asendi andma.

Täiesti liikumisvõimetut haiget tuleb pöö-rata vähemalt iga ühe või kahe tunni tagant. Asendi valimisel peab jälgima, et hooldatav saaks vabalt hingata.

Asendiraviga püütakse ennetada paigal-oleku kahjulikku mõju juhtudel, kui hooldatav

Jaanuar 2013 22

Merike SihtOÜ Avitar omanik ja Viiratsi hoolekandekeskuse juht, Tartu tervishoiu kõrgkooli hoolduseriala õpetaja

Voodihaiget peab pidevalt liigutama

Seekord rää-gime voodi-haige liiguta-misest, sobivatest asenditest voodis ja sellest, miks asendite sage muutmine nii vajalik on.

FOTO

: JÜ

RI R

ÜSÜ

LAIN

EN/„V

ALG

AM

AA

LAN

E“

kallis kodu

ÜHISELT ABIKS!

23 Jaanuar 2013

ei suuda ise oma asendit kontrollida, samuti püütakse toetada elutähtsaid funktsioone, nagu hingamine ja vere-ringe ning ennetada nii liigeste- ja lihasjäikust kui ka naha ja naha-aluste kudede kahjustuste teket.

Liikumatusel on kurvad tagajärjed

Pikaajalise lamamise tagajärjeks võib olla häiritud vereringe. See väl-jendub nii, et kui haige tõuseb järsku istuli, ei suuda vereringe uue asen-diga kohaneda ja voodihaige võib kaotada hetkeks teadvuse. Soovitus-lik on teda mitu korda päevas mõneks ajaks istuli või poolistuvasse asendisse tõsta või vähemalt paigu-tada selili asendi puhul pea alla mitu patja, et pea oleks suhteliselt kõrgel.

Pikaaegse lamamise järel võivad tekkida lamatised. Need tekivad tavaliselt piirkonda, kus luu on kohe naha all ja nahaalune pehme side-kude puudub. Lamatis on naha ja selle aluskoe haavand, mis tuleb pikaajalisest survest ja puudulikust vereringest. Mida suurem on surve, seda kiiremini tekivad kahjustused.

Tänase loo juures on skeemid ja juhendid erinevate asendite kohta. Iga asendi puhul on surve all ja lamatiste tekkekohaks erinevad kehapiirkonnad. Vaata joonistelt, millised on lamatiste tekkimiseks ohtlikud kohad ja püüa neid erine-vate abivahendite kasutamisega lamatiste tekke eest kaitsta.

Lamatiste puhul kehtib reegel, et neid on kergem ennetada kui ravida. Kui leiate hooldatava nahalt piir-konna, mis punetab pikemat aega, üle 24 tunni, on turses või kaetud koevedelikuga täidetud villidega, siis pöörduge kindlasti pereõe või arsti poole. Edasi tegutsege juba vas-tavalt nende näpunäidetele.

Abivahendite valik üha täieneb

Haige asendite muutmiseks ja hool-dustöö hõlbustamiseks on väga palju erinevaid abivahendeid ja nende valik täieneb üha. Sageli on hooldus-töö tegijad ja haige omaksed ka ise väga nutikad ning leiutavad kodus-test igapäevastest tarbeesemetest lähedaste abistamise vahendeid.

Et hõlbustada voodihaige asendi-vahetust, võib asetada voodi peat-sisse trapetsi, kasutada niinimetatud voodiohjasid, millest kinni hoides on lamajal end kergem nihutada. Kasu-tada saab paljusid teisigi abivahen-deid: tõstelina, libilina, liugmadrat-sit, libisevaid rulle, tõstmismatti. Erinevate asendite toestamiseks ja fikseerimiseks vajame erinevaid patju. On ka spetsiaalsed õhk- ja eri-konstruktsiooniga madratsid, millel lebades lamatisi ei teki. Survealuste piirkondade kaitseks saab kasutada erinevaid polstreid ja survet vähen-davaid abivahendeid (lambanahad, õhkpadjad, kummirõngad, isegi lõd-valt täispuhutud kummikinnast, mis võrksidemega kanna alla paiguta-tuna täidab vajadusel oma üles-ande).

Oluliselt kergendab hooldustööd elektriline põetusvoodi. Kasutada võib ka erinevat tüüpi tõstukeid, mida saab paigaldada seinale, lakke, või lihtsalt põrandatõstukit. Tõstuki hankimisele ja kasutamisele peaks mõtlema juhul, kui hooldatav on väga kogukas. Kuigi esmapilgul tun-duvad tõstukid keerulised, on nende käsitsemine suhteliselt lihtne ja tur-valine nii hooldatavale kui ka hool-dajale.

Toeta ja libista, kalluta ja keera

Tee endale selgeks, millised on põhi-lised võtted ja kas oskad ning suudad neid teha. Liigutamisel on oluline sil-mas pidada abistatava painduvust, kehakaalu, võimet liikumisele kaasa aidata, tema jõuvarusid.

Hooldatavat ei tõsteta tema riie-test haarates, riided soonivad süga-valt naha sisse ja nahk võib tugevasti kahjustatud saada. Enne haige liigu-tamist tuleb talle selgitada, mida hakatakse tegema ja kuidas saab ta ise hooldaja tegevust hõlbustada.

Tõstmist tuleb vältida nii palju, kui võimalik. Selle asemel kasuta libistamist, kallutamist ja keeramist. Kui on vaja tõsta, anna haigele enne asend, millest on kergem liikuma asuda.

Abistamise ajal jälgi haige ene-setunnet ja reaktsiooni, selgita välja, kas liikumine teeb valu.

Haiget abistades hoia ise oma selg sirge, ära kummarda sügavale ette. Põetusvoodi tuleb abistamise ajaks reguleerida mugavale kõrgu-sele, mis võimaldab ilma kummar-damata hooldada.

Voodihaiget asendi muutmisel abistades jälgi, et sul endal oleksid jalas libisemiskindlad jalanõud, mis võimaldavad kindlalt seista.

Halvatud haige puhul tuleb säili-tada lihaste ja liigeste normaalsed funktsionaalsed asendid, et takis-tada jäsemete jäigastumist. Asendite fikseerimiseks tuleb kasutada patju ja tugesid, et säiliks hooldatava ana-toomiline põhiasend.

Kindlasti peab haiget innustama asendit vahetama võimalikult ise-seisvalt. Tähtis on, et inimene hak-kaks oma halvatud poolt tunnetama, millele aitab kaasa halvatud poolel lamamine.

Haigusest tingitud muutused on igal inimesel individuaalsed, seega ei saa anda üheseid soovitusi, tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast. Ühe kehapoole halvatusega inimesed peaksid püüdma elada võimalikult tavaelu sarnaselt: hommikul tõusma voodist, vahetama riided, sööma istu-vas asendis ja laua taga, kasutama tualetti. Aktiivne tegutsemine on paranemise peamine eeldus.

Mööbli asetus haige toas peaks treenima haiget kehapoolt, selleks peab jälgima, et mööbel oleks halva-tud külje poolses toa osas, mis sun-niks rohkem haiget kehapoolt kasu-tama. Samuti soovitatakse külalisel istuda voodi kõrval just halvatud poolel, et aktiviseerida tema haiget kehapoolt.

kallis kodu Jaanuar 2013 24

Voodihaigel on võimalik valida viie põhiasendi vahel, mida saab muuta ja varieerida vastavalt haige vajadustele.

Selili asend

Voodihaige on tavaliselt selili. See pole siiski soodsaim asend. Hingamine taandub pindmiseks ja venoosne vereringe aeglustub. Haige pea alla pan-nakse padi, mis ulatub äärtega õlgade alla. Ristluu piirkonda, kuklasaga-rate, abaluu siseservade ja kandade alla võib asetada lamatiste vältimi-seks lambanaha. Põlvede alla võib soovi korral panna padja. Põlved on veidi tõstetud ja painutatud. Pikaajaline kõrgenduse hoidmine põlvede all ei ole siiski soovitatav. Jalalabasid võib vajadusel toestada padja või kokkumurtud tekiga. Käed asetatakse haige kehast veidi eemale, antakse neile mugav asend ja toestatakse, pannes küünarvarte alla pehme padi või kiilpadi. Jälgima peaks, et nii labakäsi kui küünarvars oleksid toestatud. Kui sõrmedel on lihasjäikus, siis tuleb peopesadesse asetada pehmed rii-derullid, mis viiksid sõrmed veidi vähem jäikadena peopesast eemale.

Selili asendi puhul on lamatiste tekkeks kõige vastuvõtlikumad piir-konnad kukal, abaluud, küünarnukid, ristluu ja kannad (joonisel märgi-tud noolekestega).

Ühepoolse halvatuse korral (joonisel on halvatud pool viirutatud) peab selili asend olema sümmeetriline: pea otse, keha ja jäsemed süm-meetriliselt. Halvatud poolt tuleb toetada nii, et puusaliiges ei saaks välja pöörduda, toed panna põlve ja reie väliskülje alla. Ülajäse sirutatakse küünarliigesest ja viiakse keha kõrvale, kehast veidi eemale, peopesa ülespoole, sõrmed sirged ja harali, padi halvatud õla ja käe alla. Patsiendi pea peab olema otse või halvatud kehapoole suunas.

Kõhuli asendPikaajalisel voodiravil olev haige võib lamada ka kõhuli. See asend toob vaheldust ja vabastab surve all olnud vaagna- ja ristluupiirkonna ning aktiveerib seljalihaseid, kui haige suudab nii olla. Kõhuli asendis võib olla raske hingata, sest rindkere surutakse kokku. Hingamise kergenda-miseks võib õlgu toetada väikeste patjadega.

Kõhuli asendis on surve all kõrv, põsk, õlgade eesmine piirkond, rin-nad, varbad. Pea tuleb keerata küljele ja selle alla asetada padi. Kõhu alla vajadusel väike pehme padi või kokkuvolditud väiksem lina, väga kõhna hooldatava puhul ka puusanukkide alla. Säärte alla tuleb panna sellise suurusega padi, mis jätab jalalabad täisnurksesse asendisse (padi on nii suur, et põlvest tõstetud jala ja voodi vaheline nurk oleks 45 kraadi), või kasutada kiilpatja pöidade all, mille abil jäävad pöiad täisnurka. Nii väldime pöidade liigset sirutumist ning väärasendeid. Tuleb jälgida, et varbad ei ulatu vastu madratsit. Kui patsiendi käed on all või üleval siis käte alla patja ei pane. Kui seljatagune käsi on all ja näopoolne käsi kõverdatult üleval, siis tuleb panna ka käe alla väike padi – õlaliigesest sõrmedeni.

Poolkõhuli asendPoolkõhuli asend on mitmeski mõttes väga hea: pakub vaheldust, võimal-dab kopsupõletiku ja lamatiste profülaktikat, sellest asendist ei saa hool-datav ise selja peale tagasi keerata.

Haige pea on keeratud küljele ja selle all on padi. Pealmine käsi toe-tub padjale kehast eemal. Padi asetatakse nii, et käe ja keha vahele jääb õhuvahe, võib panna ka niinimetatud suure kaisupadaja, mis toetab pat-siendi vajumist kõhuli – padi läheb kõhu alla ja käe alla õlaliigesest sõr-medeni välja. Käsi peab olema toestatud küünarnukist labakäeni. Alu-mine käsi sirgelt selja taga. Pealmine jalg asetatakse patjadele, toetatud peab see olema puusast kuni varvasteni.

Selles asendis on surve all kõrv, põsk, voodipoolne õlg, küünarnukk, põlv.

Viis põhiasendit

Haige pööramine voodis seljalt küljeleKui on vaja liikumatut haiget keerata küljele või küljelt selili, siis on väga mugav kasutada põiki üle voodi asetatud lina. Kui pöörame vasakule kül-jele, siis kallutame haige kergelt vasakule ja tõmbame ristlinast haiget paremalt poolt. Hea on kasutada ristlina, mille üks pool on õmmeldud libedast siidist ja teine tugevamast riidest (libilina). Liikumatule haigele tuleb lina allapanuks kasutada voodipesu vahetamise tehnikat. Kui abi-vahendeid pole siis:

*sea voodi kõrgus selliseks, et abistaja selg oleks sirge;*aseta haige käed rinnale, tõstmisel toeta neid küünar- ja randmelii-

gesest;*nihuta haige voodi äärele, alguses jalad, siis puusad ja lõpuks haige

pea ja õlad (saab nihutada koos padjaga);*keera haige pea sellele küljele, kuhu tahate haiget keerata;*aseta haige selle külje poolne käsi, kuhu tahate haiget pöörata, haige

kehast kaugemale;*aita kõverdada seda jalga põlvest, mis jääb keeramisel pealmiseks,

toeta reit altpoolt põlve;*lükka kergelt haige pealmist kõverdatud jalga ja õlga, pöörates haige

küljele;*kontrolli, kas asend on haigele mugav, korrigeeri puusa tahapoole ja

õla asendit ette- või tahapoole, vajadusel toesta patjadega asendit.

Külili asendPea alla asetada õhuke padi, alumine käsi kõverdatult pea kõrval, padja peal või selle all vastavalt haige soovile. Pealmine käsi toetub padjale kogu pikkuses. Külili asendis toetatakse patsienti selja ja õlgade tagant patjadega, mis võivad omakorda toetuda vastu voodi äärt. Madratsil lebav jalg on põlvest veidi kõverdunud, pealpool olev jalg alumisest veidi ette-poole nihutatud, põlv täisnurkselt, jalg toetub patjadele alates puusast – reiest, kuni varvasteni.

Survestatud piirkonnad on kirjeldatud asendi puhul kõrv, põsk, puus, põlv, kederluu.

Kui patsiendil on ühepoolne halvatus ja ta lebab halvatud küljel, tuleb käsi õlaliigesest ja küünarliigesest sirutatult ette tuua. Kui käsi ulatub üle voodi serva, asetada voodi kõrvale tool, mis oleks voodiga ühekõrgune, vajadusel asetada toolile padi ja toestada niimoodi kätt. Käsi on voodil peopesaga ülespoole. Selja taha asetada padjad. Halva-tud käsi on padjal, peopesa ülespoole, halvatud jalg on sirutatud puu-sast otse allapoole, põlv veidi kõverdatud, pöid täisnurga all. Terve jalg põlvest kõverdatud ja patjadega toestatud nagu tavahaige külili asen-dis, reie ja sääre alla minev padi peab olema puusakõrgune, et vähen-dada survet.

kallis kodu25 Jaanuar 2013

Istuv asendIstuvas asendis on voodipeats tõstetud 90 kraadi. Istuda saab ka ratastoo-lis või geriaatrilises toolis (spetsiaalsete tugedega tool inimesele, kes vajab istumisel toestamist). Vajadusel võib panna jalgade alla pingikese või spet-siaalse jalgealuse kõrgenduse. Ratastoolil on jalatoed, et hooldatava jalad ei jääks rippuma.

Siin jäävad surve alla samad piirkonnad, mis poolistuvas asendis. Ratastoolis on soovitatav kasutada spetsiaalset toolipõhja, mis ei lase lamatistel tekkida. Kindlasti peab jälgima käte asendit ja vajadusel toe-tuspindadel lamatistevastaseid vahendid kasutama.

Ühe kehapoole halvatusega inimese istuli tõstmiseks tuleb lamaja aidata külili voodiäärele, siis tõsta jalad üle voodiääre rippu, ühe käega tuleb lamajat aidata abaluu alt, teisega toetada puusaliigest, samal ajal saab haige ennast tõusmisel terve käega aidata. Puusale surudes saame lamaja ülakeha tõsta.

Istumisasendis tuleb kontrollida, et keharaskus oleks jagatud võrd-selt mõlemale tuharale (tagab istumisel tasakaalu).

Sageli peljatakse voodihaiget ratastooli tõsta, kartes, et sellega ei saada hakkama või et see pole hooldatavale hea. Julgustan seda igal või-malusel tegema, sest paljusid toiminguid on toolil istuva haigega parem teha, rääkimata vaheldusest ja kasust üldisele tervislikule seisundile. Samas ei tohi ka siin unustada kahe tunni reeglit, eriti kui hooldatav on nõrk ja ise üldse ei suuda end liigutada.

Just voodist tooli ja vastupidi abistamisel tasub meeles pidada, et kõik võtted vajavad esmalt harjutamist, soovitatavalt mõne spetsialisti juhen-damisel ja nende omandamiseks kulub aega. Kui aga on piisavalt koge-musi, siis näete, kui hästi on võimalik raske ülesandega hakkama saada ning end hoides hooldatava elukvaliteeti parandada.

Poolistuv asend

Enne poolistuvasse asendisse panekut nihutada haige voodis võimalikult ülespoole. Vajadusel toestada ristlinaga seljanõgusus. Seejärel toestada reie tagakülg ja sääred patjadega või kasutada spetsiaalset kolmnurkset patja. Asetada jalalabade taha tugipadi. Siis tõsta peatsiosa ülesse. Poolistuvas asendis tõstetakse voodi peatsit 30–45 kraadi. Võtta padi õlgade alt ära, sest padi toetab pead ja kaela. Vajadusel asetada käte alla padjad.

Kui pole põetusvoodit, siis saab kasutada peatsis madratsi all spetsiaal-seid voodihaigete tõstmise abivahendeid (kolmnurki) või kombineerida neid kodustest vahenditest. Kõrgendatud ülakehaga asendis saab haige süüa, lugeda, televiisorit vaadata.

Selles asendis on survealused piirkonnad istmik, küünarnukid, selg. Vaja-dusel võib nende piirkondade kaitseks kasutada lamatiste teket vältivaid vahendeid (pehmendused, lambanahad, geelpadjad). Poolistuvas asendis võib haige aga allapoole vajuda. Selle vältimiseks toestatakse jalad põlve-õndlast, asetades sinna padja, jalalabade juurde pannakse tugipadi.

Hüva nõuKui tekib vajadus lähedast pere-liiget hooldada, konsulteeri esmalt raviarsti, perearsti ja füsioterapeudiga; vastavalt nende nõuannetele sea eesmärgid ja planeeri hooldustoimingud.

Kui on selge, et hooldus kuju-neb pikaajaliseks, küsi abi elu-kohajärgselt sotsiaaltöötajalt, kõigilt pereliikmetelt ja lähedas-telt – igaüks neist saab millegagi aidata ja nii jaguneb hooldus-koormus suurema arvu inimeste vahel.

Laenuta või osta hooldustoi-minguid kergendavad põhilised abivahendid (põetusvoodi, ratas-tool), kohanda ümber keskkond, kus hooldatav elab. Vajadusel küsi nõu asjatundjatelt.

Mõtle, kuidas kaasata igapäe-vatoimingute sooritamisse hool-dust vajav pereliige. Eesmärk peab olema abivajaja võimalikult iseseisev toime tulek.

Kui on tegu väga vähese liiku-misvõimega haigega, kasuta asendiravi, ja kui tervislik sei-sund vähegi lubab, tõsta või abista hooldatav istuli või ratas-tooli.

Õpi selgeks, kuidas viia hool-datavat ühest asendist teise ja kuidas haige saaks neile toimin-gutele ise kaasa aidata.

Tutvu erinevate hooldustöö abivahenditega (invaabivahen-did) ja laenuta või osta endale hädavajalik, õpi neid õigesti käsitsema.

JOONISTUSED: LIINA VALT

liikumine

* juulis puhkame

Soodusttuse saamiseeks võtta kaasaarsti saattekiri, isi, klikku abivahendi kaart,pensionittunnistus, innvaliidsustunnistu, s.

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA!

VVaaallmmmmiisssstttttaaaammmee iinnnnddddiivvvidduuuauaaaaaaalllsssssseeeeeiidddVV

KKäe-ja jalapproteeseTTugiaparaaateTTuugikorsettteeMMitmesugusseid ortooseTaallTT atugesidLasste abdukttisoonitooteidOrttopeedilisi jjalatseid

www.ortopeediakeskus.ee

Vastuvõtu koht päev kellaaeg jaanuar veebruar märts aprill mai juuni august september oktoober november detsember

Tartu, Filosoofi 1 E,T,N,R 9 – 16 K 9 – 18Medicum AS Tallinn, Punane 61, kab 361 N 14 – 16 17 21 21 18 16 20 15 19 17 21 12Merimetsa Tervisekeskus Tallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 K,N 14 – 18 Pärnu Polikliinik Pärnu, Ravi 2, kab 133 N 12 – 15 Pärnu Perearstid Pärnu, Suur-Sepa 14, kab 318 T 12 – 15 22 26 26 23 28 25 27 24 22 26 17Viljandi Tervisekeskus Viljandi, Turu 10, kab 101 N 10 – 13 24 28 28 25 23 27 22 26 24 28 19Narva Haigla Narva, Haigla 1, kab 1 T 10 – 12 15/29 5/19 5/19 9/23 7/21 11/25 13/27 3/17 1/15/29 5/19 3/17 T 16 – 18 8/22 12/26 12/26 2/16/30 14/28 4/18 6 10/24 8/22 12/26 10Jõhvi Hooldushaigla õhvi, Jaama 34, kab 3 T 10 – 12 15/29 5/19 5/19 9/23 7/21 11/25 13/27 3/17 1/15 5/19 3Ida-Viru Keskhaigla Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 T 13 – 15 15/29 5/19 5/19 9/23 7/21 11/25 13/27 3/17 1/15 5/19 3Rakvere Polikliinik Rakvere, Tuleviku 1, kab 11 N 10 – 12 17 21 21 18 16 20 15 19 17 21 12Tapa Haigla Tapa, Valgejõe 14, kirurgi kabinet N 13 – 15 17 21 21 18 16 20 15 19 17 21 12Jõgeva Haigla Jõgeva, Piiri 2, kab 7 N 10 – 12 10 7 7 11 10 13 8 5 3 7 5Põltsamaa Tervise AS Põltsamaa, Lossi 49, närvikabinet N 13 – 15 10 7 7 11 10 13 8 5 3 7 5Valga Haigla Valga, Peetri 2, kab D16 R 10 – 12 25 22 22 26 31 28 30 27 25 22 20Võru Haigla Meegomäe küla N 10 – 12 OÜ Uus Koda Võru, Jüri 19a, kab 204 T 10 – 12 8 12 12 16 14 18 6 10 8 12 10Põlva Haigla Põlva, Uus 2, tervisetuba T 14 – 16 8 12 12 16 14 18 6 10 8 12 10

Kaarel Zilmerliikumisõpetaja, Tallinna ülikool

Alguste algusKipub paraku nii minema, et kehalise tegevuse õpetajana näen väga paljusid asju liikumise ning selle õppimise ja õpetamise vaatevinklist. Isegi üks lau-lurida ütleb, et inimene õpib kogu elu. Õnneks leidub alati keegi, kes teda õpetada soovib.

K eskendume arutlusele, millega võiks liikumise õpetamisel päris alguses arvestada ja kuidas sellesse ka meie, üle kuuekümne aasta ilma näinutena

panustada saaksime.Suurel osal meist on soov õpetada, oma

kogemust või oskust edasi anda. Kui vaid leiduks piisavalt neid, kes meie õpetussõnu kuulavad, tähele panevad ja midagi nii-moodi ka selgeks saavad.

Kõik algab lihtsatest asjadest

Omamoodi paradoks küll, aga ka kõige kee-rukama liigutuse (tegevuse) selgeks saamine algab lihtsatest asjadest. Ja oskusest nende, justkui pisidetailide olulisust näha ning läbi selle asi ka selgeks saada. Liigutustegevuste õppimine ja juhtimine pole ses suhtes eran-did.

Ma pole küll juhtunud kuulma, et kelle-legi meeldiks väga pikalt mingi ülimalt lihtsa harjutusega tegeleda. Kinnitades see-juures endale, et just see lihtne asi tuleb sel-geks saada, sest järgnevad on juba tundu-valt keerukamad tegevused. Ikka vasardab peas mõte: see ju nii lihtne asi, miks ma peaksin selle kallal nii kaua pusima. Vahel tuleb oma kärsitust tagasi hoida, et end ikka ja jälle A-d ja B-d õppima sundida.

Võtame kas või seismise, kõige lihtsama, inimese püsti olemise. Oh imet küll, aga pal-jud liigutuste õppimised algavadki seismi-sest. Sellest, kuidas sa seisad. Kas nagu hun-nik õnnetust, käed rippumas, õlad längus, küür seljas?

Neist asendeist on selgelt näha, et laps, aga üsna sageli ka täiskasvanu, ei kontrolli oma keha ning löntis asend ei võimalda ka lihaskonna omanikul end kuigi hästi ja mugavalt tunda. Rühikas olemine ja sellest lähtuv kehahoiak on enamiku tegevuste soo-

ritamise vajalik eeldus. See annab tasakaa-lus ja pingevaba seisundi.

Vaatleme, kuidas keegi kõnnib või jook-seb. Kõnd ei saa olla mingi jalgade järele vedamine ja lohisemine, vaid hoogne ja rüt-mikas liikumine. Seda enam, et kõnnime ju elu jooksul äärmiselt palju ega kipu sellele erilist tähelepanu pöörama. Aga võiksime küll. Alles siis, kui samm lühemaks muutub ja töntsimaks vajub, hakkame oma käimis-maneeri tunnetama. Sellepärast on õige juba laste kasvades jälgida, kuidas nad kõn-nivad, et nad ei oleks nagu tatsuvad vanake-sed, vaid et nende sammudes oleks ikka seda lapselikku erksust ja nõtkust. Ikka pea püsti, kere sirgeks ja käed käima!

Jooks kujuneb aga lausa omaette ilmin-guks, mille kaudu suur sport leiab üles eri-lised talendid, nii kiired kui ka vastupida-vad. Suur osa lapsi lippab siiski oma loomu-päraseid jooksmisi ja uskumatult palju. Vahel tundub, et laste energia ei taha kui-dagi lõppeda. Kui keegi püüab lastele jooks-mist õpetada, siis on see küll liiast. Jooks võiks jääda nii loomulikuks tegevuseks, kui vähegi võimalik. Sest inimeses toimiv rist-koordinatsioon (vastaskäsi – vastasjalg) paneb iga lapse käte ja jalgade töö iseene-sest paika. Muidugi võib proovida ka pikema või lühema sammuga joosta, käsi hoogsa-malt käima panna, kiirendusi teha ning siis taas kergelt sörkida, aga jooksu põhiolemus

Oma isa kukil on vist päris mõnus suusasõitu teha.

FOTO: KAAREL ZILMER

liikumine27 Jaanuar 2013

4. seejuures ei tohi unustada naera-tust (nii tunned end vabalt ja hästi ning naudid kindlat laskumist, ülearune pin-gegi kaob).

Suure üldistusena olgu öeldud, et eriti hästi tuleb välja viimane soovitus, aga oh imet, seejärel õnnestuvad ka esimesed kolm.

Need neli õpetust suudab suuskadel laskumiseks igaüks endale meelde jätta ja vajadusel saab neid ka lastele või lastelas-tele õpetada. Leida tuleb vaid hea jäljega ja sobiva kõrgusega mägi.

Ka suuskadel saab käia ja joosta

Õppides suusatama, alustab nii laps kui ka täiskasvanu lumel liikumist ikka tavalise käimisega. Ega selles polegi midagi paha, aga ainult jalalt jalale astumise asemel võiks üsna kohe ka suuskadel libisemist proovida. Ikka nii, et lükkame ette liikuva suusa libisema ja püüame keharaskuse sellele üle kanda. Et hakkaksime käimise asemel üha enam libisema.

Väga tähtis on siinkohal just taolise harjutuse jaoks sobiva suusaraja leid-mine, soovitavalt hea jäljega, lauge alla-mäge rajalõik. Seal proovides hakkavad suusad justkui iseenesest libisema. Algu-ses on soovitatav isegi kepid kõrvale jätta, nii saab rohkem suuskadele keskenduda.

Suuskadel joosta niisama lihtne ei ole – need paganad kipuvad segama. Aga siiski. Kui tuleb pisut järsem tõus, siis võib sealt sobiva jooksusammuga üles minna, pealegi aitab keppidele toetumine sellele igati kaasa. Kui aga enam otse ei saa, keera suusaninad väljapoole ja jookse nii öelda käärjooksuga üles. Suvine

jooksuoskus läheb siin uutes oludes täie ette.

Aga suuskadel hüppamine? Kas võiks seda ka proovida? See on ju suusamäel tavaline, et mõni hüpe tehakse ja nii õhu-lendu proovitakse. Tavaliste murdmaa-suuskadega piisab juba poole meetri kõr-gusest lumekuhilast. Sealt üle lennates saab maast lahti küll. Hüppamise juures tuleb aga ohutust jälgida. Lusti jätkub. Suurema kiiruse ja ka õhulennu pärast on paljud lapsed ja lapselapsed lumelauaga sõitmise avastanud.

Mida siis vanad, juba puusuuskadel alustanud talvenautijad saaksid ning võik-sid kõrva taha panna? Ikka seda, et nii ise liikudes kui teisi õpetades tuleb alustada lihtsatest liigutustest, tegevuse mõistmi-sest ja hindamisest. Nii paranevad mis tahes oskused. Kui on aga tunne, et nüüd võiks oma kogemusi ja oskusi ka edasi anda, siis ei tasu oodata, millal see õige aeg tuleb, või arutleda, kas mina just see kõige õigem õpetaja olen. Väikeste lastega tegutsedes hoomate ka ise, et koormus on jõukohane ning jõuate peagi arusaami-sele, et olete päris ühte masti tegutsejad. Kui aga laste oskused kasvavad, saavad nad kas omaseltsi tegutseda või kellegi võimekama käe alla uusi sportimisoskusi avastama siirduda. Aga vanaisa või vana-ema tekitas esimese soovi ja tahtmise, mis on väga vajalik alguste algus.

Mulle tundub, et just meie-ealistel jät-kub rahulikku meelt ja aega algtõdesid järgida ning teistelegi õpetada. Olgu sel-leks siis mis tahes meelepärane tegevus, valitsegu väljas suvi või talv. Liikumise, tegutsemise ning õpetamise rõõm on lõputu.

on inimeses endas olemas. Iga inimene tun-neb täpselt, mis talle sobib. Nii tekib indivi-duaalne jooksumaneer, mille järgi eristusid meie kunagised jooksulegendid Hubert Pär-nakivi ja Lembit Virkus. Nende jooksustiil oli väga erinev, kuigi sageli jooksid nad lausa kand-kannas ja samas tempos.

Lihtsate liikumiste nimistusse võib seis-mise, kõndimise ja jooksmise kõrval lisada ka hüppamise, laste ühe lemmiku. Seega ongi üles loetletud tegevused, mida inimene endaga ise teha saab ja kus kogu liikumine on enda teha. Ilma, et mingit vahendit peaks kasutama või sobilikku keskkonda otsima.

Hüppamine või hüplemine on iseäranis lapselembene tegevus, aga sellest ei pääse täiskasvanudki. Hüpata on tõesti mõnus! Seda kinnitavad koduõuedele tekkinud lihtsad batuudid ning üha enam rajatavad spetsiaal-sed ja turvalised hüppamiskohad.

Siiski peab hüplemisel pidevalt jälgima, et kõik turvaline oleks. Olgu siis tegemist madalalt või kõrgemalt, kaugemale või kõrge-male, vette või lumme hüppamisega. Iga hüpe nõuab omajagu keskendumist ja kokkuvõt-mist ning meil pole vaja muud, kui lastel silm peal hoida ja siis kas julgustada või vahel ka pisut ülemeelikust tagasi hoida.

Siit ka esimene soovitus kõigile ajakirja 60+ lugejatele: püüdke oma lapselapsi õpe-tada nii seisma kui käima, nii jooksma kui hüppama, sest see on nende vahetu liikumis-rõõmu alus, kust hargneb hilisem liikumis-tarve ja huvi.

Kui aga küsite, kuhu jäi näiteks rooma-mise kui esmase liikumisviisi õpetamine, siis see tuleb lapsel iseenesest. Ma ei usu, et keegi on pidanud seda lapsele ette näitama. Küll aga olevat seda kaitseväes noorsõdurite dril-limisel tehtud.

Naerata ja suusata!

Rohelise ajaga võrreldes tundub, et talvel väl-jas liikumise võimalusi napib. Siiski pole see nii. Talv toob juurde võrratu lumel ja jääl lii-kumise kogemuse, mis tavalisele seismisele, käimisele, jooksmisele veel ka libisemistunde lisavad, nõudes vajalikku tasakaalu. Mida siis teha, et see libisemine meeldivaks ja omaseks saaks?

Toon kohe näiteid.Kui võtta tavaline seismine, siis suuskadel

seismine, rääkimata uiskudest, on lausa oma-laadne, uue toetuspinna tunnetamine. See pole siiski nii kindel tunne, kui murul või põrandal püsimine. Kui veel libiseda tuleb ja tasakaalu hoidma peab, läheb asi üsna kee-rukaks. Suusatamises peab ka libisevatel suuskadel püsti püsima, olgu kiirus kui tahes suur või väike. Vaja läheb seda eriti laskumis-tel, kus ei saa suvaliselt seista.

Tavaliselt teen suusaõpetajana laskumis-asendeid õpetades selgeks, et oma keha hoi-des tuleb jälgida ja kontrollida nelja olulist momenti:

1. alati peab laskumisel üks pöid teisest poole kuni kolmveerandi võrra ees olema (nii saab suurema toetuspinna, sest varbad ühel joonel seistes viib iga takistus suusataja kohe tasakaalust välja);

2. ei tohi seista sirgelt nagu puunott, vaid peab madaldama oma laskumisasendit, liikudes hüppe- ja põlve- ning puusaliigesest otse alla (kui otse alla vaatad, peaksid põlved pöidasid katma). Vastavalt vajadusele võib siis liikuda üles või alla ja amortiseerida iga takistust;

3. asendi tasakaalustamiseks tuleb viia käed ette-alla-kõrvale ja hoida kepiteravikud taga;

Madalate temperatuuride ja külma tuule mõjul

muutub nahk kuivaks ja lõheneb. Suureneb ka

naha sügelemine ja kratsimine.

Talve aitab nautida Linola F – spetsiaalne kreem,

mis ravib lõhenenud nahka, kaitseb külma eest,

takistab sügeluse ja põletike teket.

NELI NÕU1. alati peab lasku-misel üks pöid teisest poole kuni kolmvee-randi võrra ees olema;2. ei tohi seista sirgelt nagu puu-nott, vaid peab madal-dama oma laskumis-asendit, liiku-des hüppe- ja põlve- ning puusaliige-sest otse alla;3. asendi tasakaalusta-miseks tuleb viia käed ette-alla-kõr-vale ja hoida kepiteravikud taga;4. seejuu-res ei tohi unustada naeratust.

köök Jaanuar 2013 28

Sille Varblane60pluss@ajaleht.ee

Sööma peame me kõik ja mida tervislikum kiiresti valmistatav toit on, seda kasulikum meile.

Meie poelettidel on müügil toiduai-neid, mis aitavad kiirendada ja lihtsus-tada toiduvalmistamist ja mis pole sugugi ebatervislikud.

Pudrud kiirhelvestest

Kauplustest võib müügilt leida helvestena erinevaid teravilju, samuti teraviljasegu-sid, millest on väga lihtsalt ja kiirelt võima-lik maitsev puder keeta.

• kiirkaerahelbed• riisihelbed• neljaviljahelbed• 7-viljahelbed• odrahelbed• tatrahelbed• hirsihelbed• rukkihelbed

Kuidas pudruhelbeid kasutada?

Kiirhelvestest saab mõne minutiga valmis-tada maitsva pudru, samast teraviljast tera kujul toorainest pudrukeetmine võib võtta aga pool tundi kuni tunni. Tavaliselt on pakendil kirjas, kui palju tuleb vedelikku ja pudruhelbeid panna, enamasti on see suhe umbes 400 ml helbeid 1 liitri vedeliku kohta. Vedelikuks võib kasutada piima, piima-veesegu või hoopis vett, aga ka lah-jendatud kujul mahla, samuti puljongit.

Pakendilt leiab ka märke keetmiseks kuluva aja kohta, kuid see ei pruugi alati tõele vastata, keetke ikka julgelt puder pehmeks ja soovitud paksuseks, isegi kui soovituslik keetmisaeg on ületatud.

Kui juba milliliitritest juttu tuli, siis retseptidest leiab tihti grammide asemel kogused ml (milliliitrites) või veel sageda-

mini dl (detsiliitrites). Et enamasti pole kodus köögikaalu, on kaaluühikutest liht-sam mõõta kogust mahumõõdu järgi, sel-lega on ka retseptide koostamisel arvesta-tud ja seetõttu ei leia enam eriti tihti kogu-seid grammides.

Kuid kuidas siis mõõta, kui kodus puu-dub spetsiaalne mahumõõdunõu?

Ilmselt on paljudel olemas nõukogude-aegne plastmassist läbipaistev mõõdu-kann, millelt leiab venekeelsete nimetus-tega jahu, manna ja suhkru kaalumõõdud. Võibolla neid kanne on olnud erinevaid, kuid minu kannul on veel neljas näit, mil-lele on vene keeles kirjutatud „vedelikud” ja selle kohal üleval ääres väikselt kuup-sentimeetri lühend. Kuupsentimeetrinäi-dud on sellel kannul 100–1000 ja need ei olegi midagi muud kui tegelikult milliliit-rid, ehk siis

100 cm3 (kuupsentimeetrit) = 100 ml (milliliitrit) = 1 dl (1 detsiliiter) ehk 6,7 sl (supilusikatäit) ehk 1/10 liitrit

1000 cm3 ehk 1000 ml ehk 10 dl ehk 1 liiter.

Need tasuks endale meelde jätta või nähtavale kohale panna.

Kui kodus ei juhtu olema sellist mõõ-dukannu, siis ilmselt pea igas kodus on plastmassist liitrine kann, kuhu tavaliselt pannakse kilepiimapakk. Kui tähelepane-likult seda kannu vaadelda, siis on nii sees- kui ka väljaspool näha kaks ranti, üks poole liitri joonel ja teine liitri peal. Nii saab ka selle plastmasskannu abil mõõta milliliitreid ja detsiliitreid. Pool liitrit on siis 500 ml ehk 5 dl.

Väiksema koguse kui 0,5 l mõõtmiseks tuleb appi vana joogiklaas.

Kitsam joogiklaas võib olla 200 ml ehk 2 dl või 150 ml ehk 1,5 dl.

Nii saab ka ilma spetsiaalse mõõdu-nõuta detsiliitrid või milliliitrid välja mõõ-detud.

Aga poes on müüa ka klaasist mõõdu-kanne, kus on peal mõõdud ka milliliitri-tes. Paraku on sama kannu peal ka mõõ-dud pintides ja cup-ides (tassides). Pint on inglise mahuühik, 1 pint = 0,568 l ehk 568 ml, ja 1 cup, mida esineb ingliskeelsetes retseptides, on 236 ml. Seda kannu kasu-tades tuleb õiget rida jälgida.

Väiksemad toiduainete kogused on ret-septides märgitud lusikamõõdus. Kui pole märgitud, et tuleks võtta kuhjaga lusika-täis, siis on mõeldud triiki lusikat ehk seda, et lusikas on pealt tasane kuni äär-teni ja kuhja peal pole.

Et kaks mõõtühikut – tl ja dl – on sarna-sed, siis olge tähelepanelikud, sest nende segi ajamine rikub retsepti täielikult — tl on teelusikatäis, aga dl 1/10 liitrit.

Külmutatud köögiviljad

Külmutatud köögiviljadest saame kiiresti, erilist vaeva nägemata tervisliku toidu.

Kaupluste sügavkülmalettides on palju erinevaid köögivilju ja köögiviljasegusid, enamasti on need 400grammistes pakkides ja maksavad keskmiselt 60 sendist kuni ühe euroni, olenevalt köögiviljadest. Seda, et külmutatud köögiviljad pole nii kasuli-kud kui toored, pole vaja karta. Külmuta-misel säilivad vitamiinid palju paremini kui kehvades (soojades, valgusrikastes) hoiutingimustes säilitatud köögiviljades.

MÕÕT1 tl (teelusikas) = 5 ml

1 spl ehk sl (supilusikas) = 15 ml = 3 tl

1 dl 1 sl 1lNisujahu 60 g 9 g 600 gRukki-püül 55 g 8 g 550 g

Kaera-helbed 35 g 5 g

Manna 70 g 10 gRiis 90 g 14 gSuhkur 90 g 14 gTuhk-suhkur 60 g 10 g

Marga-riin ja või tahkelt

95 g 15 g

Marga-riin ja või sulatatult

90 g 14 g

Juust riivitult 35 g 5 g

Kiirelt ja lihtsaltVajadus olla võimalikult lühikest aega köö-gis ja mitte kulutada palju aega söögitegemisele võib olla tingitud väga eri-nevatest põhjustest: kõrge iga, tervise-probleemid, kiire elutempo, tahe elektrit kokku hoida või lihtsalt soov kasutada aega mistahes teisteks tegevusteks kui köögis pliidi ees vaaritamiseks.

29 Jaanuar 2013

Kõhukinnisus

lukustab inimes

ed

seestpoolt

Krooniline kõhukinnisus

Roojatoppamuse ravi kõhukinnisusega patsientidel, kellel senine ravi ei ole andnud tulemusi

Ravimis sisalduvad soolad aitavad säilitada organismi loomulikku vee ja soolade tasakaalu

Käsimüügiravim

www.meda.ee

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja esindaja:SIA Meda PharmaNarva mnt. 11d, 10151, TallinnTel: +372 6 261 025

Saadaval kõikides hästi varustatud apteekides

Toorsalatite tegemiseks tuleks siiski tooreid köögivilju osta (porgandit, kaali-kat, kapsast), kuid keedetult tarvitamiseks on külmutatud köögiviljad väga tänuväär-sed ja neid on poodides rikkalikus valikus.

Soodusmüükide ajal on hea omale meelepäraseid segusid varuda sügav-külma, kust saab neid vajadusel võtta.

Eraldi pakkides on porgandikuubikud või terved miniporgandid, mis on ka pidu-likumal juhul prae juurde serveerides atraktiivse ja armsa välimusega. Veel lei-dub aedube nii tervena kui ka tükeldatult, rohelisi herneid, maisi, lillkapsast, broko-lit, mis on lillkapsa sarnane, aga roheline. Brokoli on üks minu lemmikköögivili. Ka viilutatud šampinjone müüakse külmuta-tult. Külmutatud spinat on müügil hakitult, aga mitte lahtiselt pakis, vaid külmutatud väikeste kuubikutena, nii on mugav pakist võtta korraga paar kuubikut või mõned kuubikud ja lisada need toidule.

Lisaks ühest köögiviljast koosnevatele pakkidele on müügil palju erinevaid köö-giviljasegusid.

Et külmutatud köögiviljasegusid tooda-vad mitmed erinevad firmad, tasub vaa-data erinevates poodides olevat valikut ja hindu, mõne tootja kaup on odavam kui teistel. Kõige odavamad on porgandikuu-bikud ja ka porgandi-hernesegu.

Külmutatud köögiviljasegusid võib leida nii suppide kui pajaroogade ja ühe-pajatoidu nime all, on komplekte, mis on nimetatud mõne maa toitumisharjumuste järgi, näiteks Hiina või Itaalia segu. Sup-pidest on silma jäänud borš, šampinjoni-supp, aga ka kevadine ja suvine supp. Ole-nemata pakendil olevast nimest, võib kõiki neid kasutada endale sobival viisil.

RETSEPT

Lillkapsa-juustuvorm viiele3 pk külmutatud lillkapsast või 2 värsket lillkapsast150 g riivitud juustu3 muna1 dl lillkapsa keeduvettkarrit, soola

Külmutatud lillkapsaõisikud panna kuuma vette ja keeta soolaga maitsestatud vees peaaegu pehmeks. Lillkapsad kurnata, kuid osa keeduvett jätta alles. Keedetud lillkapsad laotada küpsetuspaberiga kae-tud ahjuvormi põhja (minu vormi mõõdud on 25×35 cm).Laotasin lillkapsastele riiv-juustu, raputasin peale karrit ja valasin üle lahtiklopitud munade ja lillkapsa keeduvee seguga.Küpsetasin 200kraadise ahju keskmises osas, kuni muna oli hüübinud ja juust kaunis kol-lane.

FOTO: URMAS LUIK/„PÄRNU POSTIMEES“

köök Jaanuar 2013 30

Näiteks on pajaroa nime all külmu-tatud segu, mille koostises on porgand, aeduba, lillkapsas, rooskapsas, nuikap-sas, porrulauk, seller.

Osades segudes on koostisainena ka kartul, paprika, sibul, mais, suhkru-herne kaunad, tomat, kapsas, petersell.

Köögiviljasegu annab hea võimaluse maitsta endale seni tundmatuid köögi-vilju ja avastada uusi lemmikuid. Samuti on külmutatud segu kasutamine asendamatu võimalus teha köögivilja-toite sel inimesel, kes terviseproblee-mide või kõrge vanuse tõttu ei saa liig-selt pingutada, et koorida ja tükeldada. Väga hõlbus on võtta külmkapist pakk meelepäraseid köögivilju ja sellest kii-resti maitsev toit valmistada. Igati õigus-tatud on selline valik ka üksiku inimese puhul, kellele on liiga palju osta korraga terve kapsapea või on köögiviljade tas-simine üle jõu käiv.

Terve lillkapsas või brokoli osta on üksiku inimese jaoks liiga suur kogus ja ilmselt ka kallis, aga 400grammine pakk, kus on sees lillkapsas, brokoli ja por-gand, on loodetavasti jõukohane. Samuti ei pea tervet pakisisu korraga tarvitama, vaid pakist võib osa kallata potti ja üle-jäänu tagasi sügavkülma panna.

Kui tarvitate segu, mille koostises on armsad väiksed rooskapsad ehk brüs-seli kapsas, siis ei tasu arvata, et need on halvaks läinud, sest rooskapsal ongi kergelt mõrkjas maitse.

Segud on hea valik ka seetõttu, et saame mitmeid kasulikke köögivilju, mida me igapäevaselt ei tarbi ega ilm-selt värskelt ostma kipu, näiteks seller, pastinaak või porru.

Kuidas külmutatud köögivilju kasutada?

Külmutatud köögivilju võib kasutada: - köögiviljalisandina prae kõrvale.

Eriti hästi sobivad selleks lillkapsas, brokoli ja segud, mis sisaldavad neid köögivilju;

- iseseisva köögiviljaroana;- supina, lisades soovi korral hakk-

liha või külmutatud kala, sinki, vorsti või kasvõi sulatatud juustu. Sulatatud juust köögiviljasupis annab supile väga hea maitse ja liha pole vajagi;

- lisada riisi- või makaronitoitudele;

- ühepajatoiduna või vormiroogades, lisades soovi korral liha või hakkliha;

- keedetud köögiviljadega võib teha ka riisi- või makaronisalatit;

- panna köögiviljad ahjuvormi ja raputada üle juustuga;

- stoovitud porgandid hernestega.

Külmutatud köögivilju eelnevalt ei sulatata

Vala külmunud segu potti ja keeda vähese veega. Eriti hea on köögivilju aurutada, selleks on olemas spetsiaalne metallist aurutussõel, mis ei ole väga kal-lis soetada.

Aurutussõel pannakse potti ja selle suurust reguleerib poti suurus, olles väiksem või suurem.

Sõela alla potti pannakse vett, aga sõela pealmine osa jääb veest välja. Sõela peale valatakse külmutatud köö-giviljad või ka värsked köögiviljad, pott suletakse kaanega ja nii valmivad köö-giviljad aurus umbes 10 minutiga. Kui liiga vähe vett sõela alla panna, võib juh-tuda, et vesi aurustub täielikult ja poti põhi kõrbeb.

Aurutatud köögiviljad on tunduvalt maitsvamad kui keedetud köögiviljad, kuna vees keetes läheb köögiviljadest palju kasulikku ja maitsvat keeduvette. Kasutan ise alati seda toredat sõela. Sel-lel on ka üleval osas aas, millega saab köögiviljadega kaetud sõela potist välja tõsta.

Lisaks köögiviljadele müüakse ka

külmutatud marju ja puuvilju, mis on küll märksa kallimad. Leida võib maa-sikaid, vaarikaid, musti sõstraid, jõhvi-kaid, põldmarju, kirsse, ploome, puu-vilja- ja marjasegusid.

RETSEPTIDKöögivilja-juustutäidisega lehttaignarull viiele1 kg pakk külmutatud lehttainast1 pk vabal valikul kül-mutatud köögiviljasegusoola(musta peenpipart)200 g riivitud juustu

Lehttainast ostes vali lehttainas, mis on pakendis rulli keeratud, siis võib kindel olla, et kogu tainas on ühes tükis. Osadel tootjatel on lehttainas lõigatud väikesteks tükkideks ja neist ei saa sellist rulli teha. Poolekilostest pakkidest on ühes tükis kindlasti A ja O keti kauplustes müüdav „Säästu” märgiga lehttai-nas. Müügil on ka pärmi-lehttainas, kuid oma kogemu-sele tuginedes võin öelda, et tavaline lehttainas jääb õhulisem ja kaunim kui pärmi-lehttainas.Lehttainas tuleks sulatada. Selleks panna külmunud pakendis tainas õhtul tavalisse külmkappi, kus see hommikuks on sulanud. Kui on vaja kiiremini tainast kasutada, võib sulatada ka toatemperatuuril ja kat-suda läbi pakendi, arvatavasti 3–4 tunniga on tainas sulanud. Pakendit ei tohi enne kasutamist lahti teha, sest õhu käes kuivab tainas ära!Poe lehttainas on juba lahti rullitud, kuid koos küpse-tuspaberiga pakendamiseks rulli keeratud. Enne kasu-tamist rullida see lahti. Üldiselt enam tainarulliga seda tainast ei töödelda, sest nii võib tainas muutuda liiga õhukeseks ja kaotada oma lehelisuse efekti. Kui taina-tükk tundub siiski liiga väike ja paks, võib veidi õrnalt rullida. Köögiviljasegu võiks eelnevalt keeta või auru-tada ja kurnata. Suured köögiviljad nagu brokoli- ja lill-kapsaõisikud lõigata väiksemateks tükkideks.Lahtirullitud tainas katta külmutatud köögiviljaseguga. Sinna peale raputada veidi soola, soovi korral jahvata-tud pipart, katta riivitud juustuga ja keerata rulli nii, et ühenduskoht jääb põhja alla.Küpsetada 225kraadises eelkuumutatud ahjus, kuni küpsetis on pruun.

Lillkapsas singi-juustukastmes neljale2 pk külmutatud lillkapsast2 dl kohvikoort või piima2 dl riivjuustu0,5 tl soola100 g sinkimagusa paprika pulb-rit (musta jahvatatud pipart)

Lillkapsas keeta vähe-ses soolaga maitses-tatud vees pehmeks ja pärast kurnamist panna ahjuvormi, sobib näiteks kuuma-kindlast klaasist vorm. Kohvikoort või piima kuumutada, lisada sool, singitükid ja riivjuust, kuumu-tada, kuni juust on sulanud ja kaste ühtlane.Kaste valada keedetud lillkapsatükkidele, peale rapu-tada veel veidi riivjuustu. Panna ahju 5–10 minutiks, kuni peale raputatud juust on sulanud.

Pildil on lisandiks riisi-kaalika-porgandi-kotletid.

„Ma olen Habe. Tegelikult Endel,” tutvustas kõhn pikk halli habemega Kuu-deküla mees Endel Tölp end paar aastat tagasi ajakirjani-kule, kellega pliidi ees mada-lal pingil istudes oma elulugu ja mõttemaailma jagas. Pliidiesine on maainimesele mõtete kogu-mise koht enne seda, kui pott podisema hak-kab.

FOTO

: PEE

TER

KÜM

MEL

/„SA

KALA

“

ristsõna31 Jaanuar 2013

HEA LUGEJA!Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktand-med, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta.Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmi-sel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 30. jaanuaril 2013.Vastanute vahel loosime välja kaks kõvas köites raamatut „KOOTUD SALLID KOGU MAAILMAST” kirjastuselt Varrak.Raamatus on 23 eri stiilis ja tehnikas mustrit, mille autoriteks on mitmed suurte kogemustega ja uudishi-mulikud disainerid. Mustrid on pärit sellistest rikkalike kudumistraditsioonidega maadest nagu Norra, Rootsi, Island, Šotimaa ja Eesti. Raamat sisaldab keeruliste pits-rätikute, kahekordses värvikoes ja palmikutega sallide

mustreid, lisatud on värvilised koeskeemide näidised ja fotod.Novembrikuise ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja Helju Tõkke Pärnust, Silvi Lihti Lääne-Virust, Gitta Naberi Viljandist – nemad saavad kirjastuselt Varrak ilmunud märkmik-kalendri „Aasta aias 2013”. MTÜ Loodusajakiri „Lehed ja tähed 6. Mitmekesisus – maailma loov alge” said Õnne Linnu tahtel Hudo Jõgi Tartust ja Teisi Vare Tallinnast. Toimetus võtab võitjatega ühendust!Edukat nuputamist!

reklaam Jaanuar 2013 32

www.60pluss.eeAjakirja ilmunud numbritega saab tutvuda internetis

Järgmine number ilmub 9. veebruaril 2013.

Ajakirja i

Märts 2012 6

k-evv

.

riiriii-ossasadd

oommaa

e nning

nddunud

llirllirraara -

häärraleärra .

alltpaksaksu

pididulikultult::

addunukese

oon kindlk asti

mmastisiiskisiis meieni

eissest kultuultultu ri-

eee tahte koosoosta-

õõõõtõtaa sajanditaegaga.

ajajateea aarvrr on Ees-

saa tõusmsma haka-

eririnevalt ppaaljudest

t vvvvarmad on vviimast

ajaal kirja pal ki anemaaa..

si,,millelelleleheameelegelega

ekkellelgii sellestse pääsuu..

laahkumist llääheb kogu

neneee vara üle teeemmma pärija-

õibb kakaasa tuua hulhulgaliselt

emmeningningvägainetuidtuidtüli-

ndndi kookk ststaamise tava oonn meil

ununnemas ningng ette mõelduldud

atttutukskk osakskk seddedaa üldjuhul eeii

teegemistgem ontäiestiestinormaalse

t.

vvvvav rakultltlt mõeldaa

innotararKerstiKullateabtea omaprakak-kk

ettvvahelteevadtee testamendime jubaõiggee

eddinimesed,d,,sess stviimasteltelaastatelon

esesstelst tekkinudud rohkem vara.ara See on

ki pigempige erand kuiku reegel, vvaldalvv avalt

evvadnotarinot juurdesiiskisiis jubapensioninsio -

as iinimesededed.

„Sedatehakseeha muideepeamiseltppe

juhuluhuhu ,

kkuuuiuiui endalen on tulnudtuminggitit pärimisasjjs aa

oma nahal läbiläbi tehtehte a,” räägibb KKulla. „Siis

on selge, kui vajalia k võibib tetesstammta eent teine-

kord tegelikult olla. On tuldud i gsegii tteerr-

vete seltskondadena – abikaasad, lapsed,

õed-vennad. Sed. a siiski tihti ei juhtu.”

Kuigi testamenti koostama ei kokk husta

üksi seadus ja igal inimesel kindlasti

polegi mingisugust vajadusta

testamenti

soovitavad kõikk k,kk kes valdkonnaga

k puutunud, nagu ühest

dikoostamise

lahendamamahakkama,sestse sellekäigusgusvõi-

vadtekkidaavahelvv vägatulisedtuli vaidlused,used ”

teabtea Kulla omaom kogkk emustelemust tugineeddes

kinnitadainn

.

KKeKK s on inimemesse pärijateks,ks, sõltub eel-

kõigkk e ssellest, kas inimeniinim e on teinudtein oma

eluajal testamteendi vvvõiõ mitte. KuiKuKui testa-

mentime tehtudhtu eiole, toimuboim pärimineinneesea-

lttdusjärgselt.KuiKKui inimesesoovsoo ongi,ettemtema

varapäriksidtema adusjärgsedsjär

seadusjä g pärijajadd

ühiselt, ei ole tal mingisugust õhjustpõhjust ttess--

tamenti teha.

Kulla selgitab, et seadusjs ärgsel päri-

misel on esimeses järjekorkk ras inimese

pärrijatekijaj skk tema alalanejad sugulasgul ed – seee

tähendabend tema lapslapsed ning kkuiui keekk gi las-

testonsurnud,su

siistematem asemelomakordom

a

temalappssede janiiedaasi.si Lisaks lasteeeleleon

seadusjärgseksgse pärijakksskk kkakk abikaasa,a, kkekk s

pppäriblastegaavvõrdseosa,kuidkui mittevähehem

kui nkui eljandiku päru päp andist.

KuiK inimeselelesimesee

järjekorrarjeko sugu-

lasi ehehk siis lapsi egega lapselapapssi ei ole,

pärivaddad tema vara temateteise jäjärrjejr kokk rra

sugulaseeddd – see tähendenendab tema vanemavan

d

ja nende alanejadalan

sugulasulula ed. Kui inimnimnime-

selsselono vanemadma surnud,siissiisõedjavennannad

ning kui kekeeegigigi õdedõ est võiõi vendadestt oon

TASASUVaV stavaltlt notari taassu

sseade usele onoo teatudd toi-

mminingute eeestst notari

tasusu suurus eettt e nähtutudd

kinddlala tasumäääärana,

näitekskks:

testamemendi tõestamstata ine –

32,55 euurrot;

aabikaasaddee vastastikuikuse

testametees

ndidi tõestaminine –

411,,505 eurot;

päriimmismenetetluluse alga-

tamisese avaldusese tõesta-

mine –– 636 ,90 eurroot;

pärandidistst loobumiisse

aavalduse tõestamtõtõ

innee –

66,,35 eurot;

päraärandi vaststuvõu tmise

avalduld se tõestamsta ine –

65,155 eurot;

pärijatete väljaselgigitamta ine

ja pärimmiists unnistuusese väl-

jjastaminee – 102,25

eeuurot.

NiNimetatmmud ssuummadelee

lisandubnd käibemaemem ks.

Notararii tasu suuurrus võib

sõltuvaallt pärimisassasjs a ole-

musest jjaa menetluusse

raamesr

läääbiviidb avatestetest

ttoioimingutestest erineda.a Nii

non ülüleeeelanudud abikaasaallee

mõnikord vvaajjaaalikllik väljas-

tada omandiõiguse ttunun-

nistus, vahel soovivad

pärijad pärast pärimis-

tunnistuse väljastamist

pärandvara omavahel

jagada ja sõlmida vas-

tava lepingu.

Igal iinnimesesel

koguneko neb ommaa

elluau ja jooksuoo ll

mingngisugusgust

vara, oa, olgu sesel-

lleks ke iinnn isassjjss ad,

sõsõidukidid, , rahaha,,

vääärrtpabbeerid,

raamatuma d võvõi

mam rgiikoguko .

mmmimiinunussst ttrrõõõõõmm

tel 6177 717 e-postil tellimine@60pluss.ee www.60pluss.ee

Ajakirja 60+ on 2013. aastast võimalik koju tellida ka eraldi. Tellida saab terveks aastaks (10 numbrit) ja jaanuaris maksab see 10 eurot (juulis ja augustis ajakiri ei ilmu). Nüüd jaanuaris tellides saab tellija ka 2014. aasta jaanuarinumbri. Tellija postkasti jõuab ajakiri kuu keskel.

Kuidas ajakiri 60+ oma lugemislauale saada?

Tellida saab:

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

12

Kõik Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijad saavad ajakirja koos lehega TASUTA. Ajakiri ilmub iga kuu teisel laupäeval (juulis ja augustis ajakiri ei ilmu).

HALUMASINAD ja PUULÕHKUJAD

Kiired ja lihtsa tööprotsessigaOÜ Metsaomanikwww.metsaomanik.ee

Tel 439 3245, 504 4950, 5400 5250metsaoma@estpak.ee, kalmer@metsaomanik.ee

Maamess 2013Maamess 2013Kohtume

18.–20. aprillilTartu Messikeskuses!

KASVUHOONED

TALVISED

SOODUSTUSED!

Kevad ei ole kaugel!