KOLMAPEV

10. august 2011NR 6 (16)

HIND 1,6 EUROT / 25 KROONI

Allan Martinson: talentide koorekiht liigub paratamatult Eestist vljaLti muutub jrjest rohkem Venemaa filiaaliks # Miks on Eesti majandushariduse tase kehv? # Hkkerite rnnakud aina sagenevad # Vlakriis paneb riigid jlle vanu trikke tegema

2 10. 2011

Eesti ja Lti koostst ei tule tuhkagi vlja, kuigi peaks. Vtkem kas vi jrgmised suured projektid, mis nivad sumbuvat kahe pisiriigist naabri leelusuurusesse rivaliteeti. Kakleme veeldatud maagaasi terminali prast, Rail Balticu raudtee arengust ei saa ldse enam aru.

Tegime Eesti Pevalehes hiljuti kahest osast koosneva sarja, milles intervjueerisime Lti kaht mjuvimsamat meest Andris kelet ja Aivars Lembergsi.

Mlemad oligarhid ajasid sna sirgjoonelist juttu. kele pildus mt-tekike: Ma olen paljude mjukate Eesti ettevtjatega suhelnud ja hoian kontakti, kuid pole seni leidnud midagi hiseks riks. Ma pole nii suur liberaal, Valitseb absoluutne konkurents. Kui Euroopa Liit ei fdereeru, siis me jmegi hammas hamba vastu, Eestlased ei suuda kannatada meie lennufi rma edu. Laevandusri ei reguleerita nii phjalikult ja me ei pruugi teada, kes seisab Tallinki taga, Gaasiterminal peab olema Riias ja mis siis, et eestlased ja leedulased vastu punnivad, Rail Baltic on mttetu poliitiline projekt, Eeskuju vtame pigem Leedust kui Eestist.

Ventspilsi kuningas Aivars Lembergs lks veel kaugemale ja tles, et Siim Kallas olevat pistrik, kes mrgitab suhteid Venemaaga. Rail Balticut ei toeta ka tema ja gaasiterminali tirib Lembergs omakorda oma hoovi.

Eestlased seevastu peavad Ltit Venemaa aina kasvavaks fi liaa-liks, kus pealegi vohab korruptsioon ja hoorattaid on vaja iga minuti tagant mrida. Niteks mainib hotellirimees Aleksander Kofkin, kellel on Riias suur kinnisvaraprojekt, et Ltis kivad asjad teist-moodi. Ta ei salga, et prdus lpuks Riia linnapea poole ja palus tollel sekkuda, sest altkemaksu ksimine oli linud liiga julmaks.

Naabrite kaunist sprusest ei ni midagi vlja tulevat. 1

Toivo Tnavsuu intervjuu LK 47Allan Martinson: startup on kehv viis miljonriks saada

Andres Reimer oligarhidest LK 1011Lti muutub jrjest rohkem Venemaa fi liaaliks

Ann-Marii Nergi haridusest LK 1213Eesti koolid pakuvad palju ja keskprast majandusharidust

Erik Aru hkkeritest LK 15Hkkerite rnnakutulv muutub aina painavamaks

Jaanus Piirsalu taristust LK 1819Venemaad kgistab vananeva taristu needus

Villu Zirnask vlakriisist LK 14Anals: kas meid tabab peagi hperinfl atsioon?

Majandus graafi kutes VT RILEHTErilehe kujunduse ja illustratsioonid on teinud Sten Kivissaar Kik Ees ti Pe va le hes aval da tud ar tik lid, fo tod ja il lust rat sioo nid on au to riigu se ga kaits tud teo sed, mil le ka su tu se reeg lid on s tes ta tud au to riigu se sea du ses. Rhu ta me, et nen de rep ro dut see ri mi ne ja le vi ta mi ne il ma Ees ti Pe va le he AS-i kir ja li ku nuso le ku ta on kee la tud. Toimetusel on igus kaastid nende selguse huvides

toimetada ja lhendada. / Kaastid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta vite prduda Pressinukogusse, pn@eall.ee, vi tel 646 3363

Vljaandja: Eesti Pevalehe AS, rg-kood 10138194 Peatoimetaja: Vallo Toomet, 680 4400. rilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. rilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500.rileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapeval. Hind ksikmgis: 1,6 eurot Hind tellides: ks number 1,5 eurot. Eesti Pevalehe ripaketi ja tpevapaketi tellijad saavad rilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@epl.ee

Andres Eilartrilehe vastutav toimetaja

Pika hambaga sbrad

VILLA ANTINORI Itaalia kvaliteetveinidJa lisaks palju teisi kvaliteettooteid saadaval Vinifoodi e-poes: www.vinifood.ee

Vrske, mahe ja aromaatne

valge vein Itaalia kvaliteet-veinide tootjalt Antinori.

Villa Antinori veinid Villa Antinori Bianco ja

Villa Antinori Rosso on nd saadaval nii 0,75 l kui ka 0,375l suurustes pudelites.

Thelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol vib kahjustada teie tervist.

10. 2011 3

4 10. 2011

Allan Martinson: tean palju paremaid viise rikkaks saada

Tehnoloogiainvestor Allan Martin-son tleb, et Eesti innovaatilises

tehnoloogiaettevtluses on viimas-tel aastatel tekkinud arvestatav hulk energiat, vrskeid talente ja

lennukaid startup-ettevtteid. Aga nende koorekiht liigub paratama-

tult Eestist vlja, sest siin pole piisa-valt tjudu ega piisavalt pinget.

FOTO

D: VALLO

KRUUSER

10. 2011 5

www.wuerth.eeM

artinson istub oma City Plaza kontori laua taga ninapidi arvutis ja klbis-tab klahve. Siit lks

just teele tpakkumine hele ameeriklasele, kes peaks asuma ametisse hes Martinsoni start-up-ettevttes.

Kas ta tuleb ookeani tagant Eestisse? Martinson muigab ja tleb, et vib-olla tuleb fi rmal hoopis siit ookeani taha kolida. See on Eesti startupluse argipev! Kuidas selle Eestist kolimise-ga on. Vahepeal levisid kuuldused, et Peep Pldsamm tahtvat kolida oma juhitava modemitehnoloo-giafi rma Modesat USA lneran-nikule, sest Eestisse pole vimalik tippspetsialiste tle tuua.Ma arvan, et sa peaksid rkima Hardi Meybaumiga (peakorteri USA-sse Bostonisse viinud inse-neride Facebooki GrabCAD-i juht T. T.). Neil on Eestis seitse inimest ja palju vaidlusi selle le, kus need inimesed ieti asuma peaksid. Miks ei ole Eesti startup-ette vtete sbralik kant?Ma ei saa elda, et ta pole sb-ralik, kuid mingist hetkest alates on siin piirid ees. See on dini arusaadav, kuna turud ja tjud on mujal. ks minu Silicon Valley sber tles selle kohta hsti, et ainuke phjus Eestist high tech-ri teha on see, et sa vga tahad seda just Eestist teha. Konkurent-sieeliseid Eesti ei anna, pigem tekitab probleeme: ajavahe, kau-gus turgudest, infovli, ligips kvalifi tseeritud tjule ja ehk peamisena alateadliku vrdlus-momendi puudumine, mis mujal paremini kannustab.

Vlja kujunenud masinavr-gid, nagu Skype, jvad kind-lasti siin edasi tegutsema. Aga kui Eestist alanud startup tahab siin suureks kasvada, siis on see vga raske. Siin saad teha oma pereri, mis ei pruugi olla isegi pelgalt lokaalne, aga see oleks rohkem lifestyle business. Aga kui tahad ehitada teliselt suurt high tech-fi rmat, siis on Eesti puhtalt matemaatilistel ja objektiivsetel

phjustel probleemne koht. Ja sinna pole midagi parata, me

ei hakka ju maa-ilma siia tooma! U m b e s aasta eest kisid vlja

visiooni, et Eestisse viks tuua 100 000 krgelt haritud spet-sialistiMa vin ju palju asju rkida, aga esimene poliitik, kes sellise loo-sungiga vlja tuleb, lakse maha. Ngin hiljuti ht huvitavat statis-tikat innovaatiliste keskkondade analsi. Seal oli vrreldud eri linnu ja klastreid, analsitud, kui palju neist tuleb startupe, patente jms. Tuleb vlja, et kaks korda suurem linn ei anna mitte kaks korda paremat tulemust, vaid palju enam. See on ekspo-nentsiaalne skaala. Inseneride ja ettevtjate arvu kahekordista-mine Eestis vib tuua neliseitse korda parema tulemuse.

Kui Silicon Valleys on kaks-kolm miljonit inimest, kes kik tegelevad tehnoloogiatstuses, siis nendevaheline snergia on sadu kordi suurem kui Eestis, kus elab kokku alla kahe miljoni ini-mese ja need ei tee kaugeltki kik sama asja. See seletab, miks fi r-mad liiguvad klastritesse kokku fi lmitstus Hollywoodi, fi nants-tstus New Yorki jne. Meie jaoks, kes me siin in-novaatilist majandust arendada ritame, on see siis paratamatus?Pris heselt seda vtta ei saa. Internet teeb mnguvljaku tasasemaks, andes uusi suhtlus-vimalusi. Aga ldiselt on see paratamatu tde kll. Iga kord, kui ma Silicon Valleys kin, olen tiesti teises infovljas. Ma kitun teistmoodi, mtlen teistmoodi ja mu t efektiivsus on kolm korda suurem.

Eesti on jube kihvt koht, mnus elupaik. Siin on hea elu-kvaliteet, elu suhteliselt odav ja loodus vga ilus. Aga ta on ka uinutavalt pingevaba, veidi nagu maal vanaema juures. Seal on tore suve veeta, aga t jaoks tahaks linna minna. Startup-ettevtja jaoks jb Eestis orast tagumikus vheks. Mis ora see on?See on see ora, et kellega end vrdled ja milline infovli sinu mber on. Inimene on sotsi aalne loom ja tahab kellegagi suhes-tuda, kuhugi kuuluda ja kelle-gagi end vrrelda. Siin annan rilehele intervjuud, kin suve-ritustel ja suhtlen spradega. Siin on mu peamine sotsiaalne roll olla eestlane. Aga Silicon Val-leys suhestun teistega eelkige kui rahvusetu professionaal. Siin ja seal on vga erinev, mida ma loen ja jlgin, kellega end vrd-len. Isegi lgastumine on neis paigus erinev. Mis Skypei Eestis hoiab?Seda pead sa Sten Tamkivilt ksima. Eesti Skype on suur, 300400 inimesega arendusorga-nisatsioon, kus on oma vljaku-junenud struktuur ja protsessid. Seda pole vimalik lihtsalt tkki-deks lahti vtta ja kusagil mujal uuesti kokku panna. Oleks tal 30 vi 100 inimest, oleks tal ka palju

val tekib koolkond, mis hakkab ksteiselt mtu vtma. Eestis on selles vallas 3050 inimest, kes omavahel tihedalt suhtle-vad ja ksteist aitavad ja ka heas mttes torgivad. Kuidagi on see punt judnud arusaamisele, kui-das startup-bisnist teha: kuidas riplaani kirjutada, kuidas ingel-investoreid kaasata ja kuidas Ameerikasse minna viimasel ajal on palju traalimist Amee-rika vahet, kogu aeg on kolm-viis fi rmat seal , kuidas Seedcampi vi TechStarsi vita ning oma asju AngelListi panna.

Eestlased on kolmel aastal jrjest Seedcampi vitnud: esi-mesena Erply, siis GrabCAD, nd Leedu-Lti-Eesti projekt Campalyst.

Ksimus on selles, kui paljud neist nd jrgmisele tasemele juavad minna ja niteks tsta korraliku roundi riskikapitali vhemalt miljon eurot vi dol-larit. Kui seda ei suudeta, on oht joosta ressursi taha kinni.

Eestis on vaid umbes tuhat inimest, kes on oma professio-naalsete oskuste ja huvidega vi-melised selles valdkonnas kaasa lma. Jrelikult ei jtku neid inimesi kigile fi rmadele. Kui suurt rolli on mnginud ritus Garage48 ja selle stita-vad eestknelejad Ragnar Sassiga eesotsas?Garage on kihvt ritus ja kind-lasti on tal oma mju, umbes nagu Peep Vainu motivatsiooni-koolitustel. Aga siinne startup-maastik on rohkem kui he ini-mese teene ja paljud pole olnud nii nhtavad. Niteks seesama Hardi Meybaum, aga ka Jri Kal-jundi, Rain Rannu, Erply poisid jt. Aga nagu sa tled, pole olu-line mitte see, kui palju siit fi r-masid tuleb, vaid kui palju siit suuri tegijaid kasvab. Kuivrd jtkusuutlikuks hindad praegust olukorda?Esimene jupp startupi elutsk-lis on selles mttes lihtne, et pole vaja vga palju ressursse. Paari-kolme inimesega saad vlja t-tada esimese prototbi, leiad esimesed kasutajad ja pid seda hsti presenteerima. Aga sealt edasi lheb kik juba raskemaks.

Kolme-nelja inimese asemel pead tle vtma 3040 inimest, tstma uued roundid raha ja

hakkama kivet tekitama. Algu-ses on sul miljoni dollari ri, siis kmne miljoni ja siis loodetavasti saja miljoni. Need on tiesti eri-nevad trepiastmed, millest tuleb les ronida. Aga olgem ausad, enamik puhtalt eestlaste tehtud startupe pole maailmas kmme miljonit eurot kivet teinud, kui vib-olla Fortumo vlja arvata.

Tihti tekib olukord, kus on vga hea idee, mis tehakse esi-mese suure hinaga ra ja hak-kab isegi tle. Kuid siis on vaja ettevttesse mnedere, spetsia-liste ja mgiinimesi, keda Eestist ei leia. Siis on valida, kas hakata neid siin vaikselt katse ja eksituse meetodil vlja petama vi minna kusagile, kust neid saab poole tunniga tle vtta. Loomulikult eelistatakse teist varianti. Kas sulle ei tundu, et hurraa-ga startupide tegemine ttab endale Eestis justkui vastu? Teh-noloogia- vi internetirile on ha-kanud mtlema inimesed, kel pole kogemusi ega potentsiaali. Levib selline ratsa-rikkaks-mentaliteet. Enamik inimesi, kes endale startupi teevad, ei mtle minu arvates ratsa rikkaks saamisele. Ma tean palju paremaid viise, kuidas rikkaks saada. Startupi tegemine on ks kehvemaid viise rikkaks saamiseks. Mnel see nnestub, kuid enamik ei ne oma elus kunagi miljonit dollarit. Vi veelgi enam vib-olla algu-ses nevad, aga lpuks on see ra sulanud. Keegi andis hiljuti head nu startupi tegemiseks: ra tee!Enamiku startuperite jaoks on motivatsioon mitte raha, vaid see, mida nad maailmale pakuvad. Emotsionaalne auhind on see, et sind mainitakse kusagil. Et sul on 100 000 kasutajat ja saad pevas sada kirja, kus kiidetakse sinu tee-nust vi toodet. See on teinekord thtsamgi kui miljon dollarit. Hiriv on Eestis olnud seegi, et startup-ettevtluses tstetak-se liialt esile motivaator nimega fun ning vhem rgitakse ri-plaanist, turuanalsist ja muust sellisest.Asi, millest tihti aru ei saada, on see, et startup ei ole tavaline ettevte. ks guru on elnud, et startup on tiesti eriline ettevt-lusvorm, mille eesmrgiks on ellu jda ja oma rada leida tie-

Toivo TnavsuuEesti Ekspress

suurem manverdamisruum.Samas on loogiline, et Microsoft ostis Skypei selleks, et temaga raha teenida. Ja raha saab temaga teenida siis, kui Skype integree-rida muude Microsofti toodetega ja panna talle Microsofti mgi-vrk taha. Kui see kik, millega Skype peaks integreeritama majandustarkvarad, X-boxid, Windows Mobile jne asub vl-jaspool Eestit, siis on suur te-nosus, et ka Skypei arenduse raskuskese liigub Eestist vlja. Skypei arenduskeskus jb siia veel pikaks ajaks, otsuseid tehakse aga aina enam mujalt. Mis sind ja sinu ettevtteid Eestis hoiab?Ma liikusin Baltikumist tsisel tasemel vlja sna hilja kuus-seitse aastat tagasi. Mul on Eestis lhedased inimesed ja siit kahe lennutunni raadiuses hulk the-lepanu vajavaid ettevtteid. Aga kui praegu alustaksin nullist, hoiaks mind siin palju vhem asju. Kindlasti ehitaksin siis oma elu teistmoodi les.

Perfektne eluviis oleks 50 : 50 ehk pool ajast siin, pool USA l-nerannikul. Umbes nii elab Balti-kumi edukaima startupi GetJari asutaja leedukas Ilja Laurs.

Mis on sind Eesti startup-maastikul viimasel ajal llatanud?Siin on tekkinud tiesti arvesta-tav koolkond noori fi rmajuhte. Spordis on nii, et noortekoondi-sest tulevad talendid, kes vidut-sevad juunioride seas. Nad ei ole veel olmpiamngude tasemel, kuid noorte hulgas on nad tegi-jad. Midagi sellist nen praegu ka Eesti startup-ettevtluses. Meil on vga tugev noortekoondis. Kusagil mujal Ida-Euroopas pole sellist kontsentratsiooni noori ettevtjaid, kellel on ideed ning kes teevad prototbid ja neist produktid. he statistika kohaselt olime Kesk- ja Ida-Euroopas mullu ris-kikapitali investeeringutelt kol-mas ja see valdkond kasvas meil aastaga ligi viiekordseks.Seda statistikat ma ei vaataks, sest seal on mitmeid ksitavusi. Esiteks ei ki see ainult high tech-sektori kohta, vaid sinna on arvestatud sisse ka niteks jti-setstus. Teiseks on ebaselge, kas seal kajastuvad vaid Eestisse mujalt tehtud investeeringud vi ka need, mida Eesti kaudu ni-

teks Leetu tehakse. Kust on Eestisse tekkinud need vrsked noorettevtjad?

See on jllegi nagu spordis. Vhehaa-

EestistEesti on kihvtkoht, aga ta onka uinutavalt pingevaba.

Enda projektidestMnes kohas tuleb natuke vastu tuult ujuda, mnes kohas ltsub tuul tagant.

6 10. 2011

liku selgusetuse tingimustes. Startupi, mis pole veel saavuta-nud kindlat jalgealust, tuleb juh-tida ja manageerida tiesti teist-moodi kui kpset ettevtet. Usk ja fun on siin vga thtis instrument.

Seeprast pole ka niteks neil riplaanidel, mida EAS nuab, mingit sisulist mtet. Enne pro-duct market fiti (ehk mille toode vi teenus ja nende sihtgrupp on alles kujunemas T. T.) vid paberil veenvalt ra testada, et see ri toob miljard eurot aastas vi et ta lheb vltimatult pank-rotti. Kik need stsenaariumid on vimalikud.

Seega ei olegi vaja ksida fik-seeritud prognoose, vaid pigem vaadata, kas ettevtja tegelikult saab oma turust aru, kas ta on professionaalne ja motiveeritud, kas ta oskab rimudelit kiiresti muuta jne. Ja ikkagi vid kindel olla, et see kik lheb lpuks kmme korda muutmisele. Kas praegust arengut arves-tades vime pris kindlalt vita, et mingit erilist startupide maad Eestist ei saa ja innovaatilised tehnoloogiafirmad siin tooni and-ma ei hakka? Ma siiski loodan, et hakkavad. Skype ja Playtech olid ka viisseitse aastat tagasi startupid. Nende phiasutajad polnud kll eestlased, aga vime nende le olla uhked kll. Mlemad mjutavad praegu Eesti majan-dust olulisel mral. Sealt tulevad miljonid eurod maksutulu.

Kui Skype 2005. aastal esi-mest korda mdi, oli Eesti poiste poolt teenitud raha vrdne umbes he protsendiga Eesti SKT-st. Mni teine riik ajab praegu tikutulega heprotsendi-list majanduskasvu taga!

Nii et ma ei ne htki ph-just, miks ei viks tnastel Eesti startupidel olla tulevikus meie majanduses vga tugev roll. Ja siin tekib Iisraeliga sarna-ne ettevtluskompott?Isegi ameerikalik, kus tna moo-dustavad 40 protsenti SKT-st fir-mad, mida on omal ajal toetanud riskikapital. Aga alles me jreldasime, et Eesti olud sellist ettevtlust ei soosi!Eesti on siiski sna avatud ja dnaamiline riik ja siinne hoiak pris hea. Meie suurim probleem on see, et oleme vikesed ja maa-ilma tippkeskustest kaugel. Iga-sugused liigutused nende kahe asja parandamiseks on end vrt.

Niteks ma olen kindel, et len-nuhenduste parandamine toob vingelt tagasi. Vib-olla mitte kohe, aga mne aasta prast.

Eesti viksust saab sellega parandada, et teha hiskond avatumaks. Et inimesed harjuk-sid edasi-tagasi liikuma. Et me ei kaotaks talente, vaid talentidel tekiks 50 : 50 eluviis.

Selle asemel et talente kigest just tagasi Eestisse kutsuda, kus nad pole efektiivsed ei too ju Eestisse korraga kolme tippdirigenti, sest neil pole siin midagi teha , selle ase-mel viks meil olla suund, et Eesti talendid elaksid poole ajast siin. Teeksid siia oma suvekodud

ja maksaksid siin makse. Ajak-sid grilli taga teiste talentidega juttu ja sgiseks lheksid jlle maailma tle. See oleks palju realistlikum. Tpselt samamoodi ei peaks ka startupe kramplikult Eestis hoidma. Kuivrd Eesti startupide snnimaana silma paistab? Maailma suurima riinglite vr-gustiku AngelListi asutaja Naval Ravikant on vhemasti nel-jas-viies intervjuus elnud, et Euroopast tulevad kvaliteetsed startupid kahest kohast: Londo-nist ja Eestist. Kusjuures see hin-nang ei phine sellel, et inimene armastab Eestit, vaid on tiesti statistiline, sest AngelListist kib lbi tuhandeid startupe. Mis on sinu lemmik-startupid Eestis? GrabCAD on vga hea nide. Toi-metab suhteliselt niivaldkonnas on inseneride Facebook ehk tbrs, projekteerimisplatvorm ja suhtluskeskkond. Kui mina sel-lest riideest esmakordselt kuulsin, ei tundunud see ldse seksikas. kski lihas mu nos ei liikunud.

Aga nd on nad vitnud SeedCampi ja saanud enam kui miljonidollarilise investeeringu vga tugevatelt tegijatelt. See ni-tab, et ks inimene, antud juhul Hardi Meybaum, vib saavutada vga palju, kui ta on asjad igesti kima pannud. Hardi pole mingi supergeenius ja rgib ka inglise keelt nurgelise eesti aktsendiga, aga vaatad talle otsa: silm srab! Ned, et see on tiesti dedicated person!

Ta vttis aasta tagasi oma kolm asja ja heotsapileti USA-sse, kus tema valdkonnas kib elu. Hakkas helistama, tviitima, meilima ja

abi paluma ning tegi seda piisa-valt professionaalselt.

GrabCAD on hea nide sellest, et startup vajab eelkige energiat ja suhtlemisoskust. Kiki prog-ramme niikuinii ksi valmis ei kirjuta, kiki rahasid ksi ei tsta, kigist kige targem nii-kuinii pole. Aga thtis on suuta endale ligi tmmata asju, mida sul endal pole. Tarkusi, teadmisi, turusisendit, kliente jne.

Nii et peab olema vankumatu usk oma asja. Ainuke asi, mida sa ei saa juurde ppida vi osta, on sisemine energia. Sa siis soovitad minna Amee-rikasse ja visata seal nged vette? Minemisel ja minemisel on vahe. Vib harrastada riturismi, vib minna td tegema. EAS ja Teh-nopol tegid mullu Eesti ettevt-jatele Silicon Valley tuuri ja enne ksiti, kes kellega kohtuda tahab. Legend rgib, et ks toiduaine-tstuse firma tahtis kohtuda Steve Job-siga, et vahetada kogemusi ette-vtte juhti-mise vallas!

Selliseid ekskursante, kes taha-vad lihtsalt suhelda, kuid kel pole kindlat sihti ja oma visiooni pakkuda, kib Silicon Valleys palju. Nad kohtuvadki mingite inimestega, kes rgivad tarku snu puhtas inglise keeles. See tekitab thtsa tunde. Aga ena-mikul juhtudel ritatakse neile lihtsalt midagi ma, olgu siis advokaadi- vi kinnisvaratee-nust. Tegelikke kohtumisi ei saa nii kunagi.

Sinu stoori on su peamine kapital, kui sul pole raha ega kliente. GrabCAD-i, Erply vi GetJari puhul tulid mehed met-sast vlja gedate stooridega, mis inimestele meeldisid.

Vi nagu eldakse: tehnoloo-giaettevtlus on ri, kus noore-mad mehed vluvad vanemaid mehi. Kuidas suurendada Eestis natukenegi seda talentide hulka, mida sellised ettevtted vajavad?Kige rohkem vajame ettevt-lustalente, energilisi inimesi, kes kivitaksid asju. Programmeeri-jaid ja disainereid on lihtsam leida. Neid saab osta, aga energiat ja suhtumist osta ei saa.

mberkaudsetes riikides Venemaal, Skandinaavias, Ltis, Leedus ja Ukrainas on palju aktiivseid inimesi. Meil tuleks

melda, kuidas nad Eestisse asju ajama tuua.

Praegu niteks saab Eestis firma asutada vhem kui poole t u n n i g a . Mi k s mitte aga pakkuda vimalust asutada Eestis tehnoloo-gia-startup isegi

siis, kui sa Eestis ei ela? Et noored ettevtjad saaksid kiiresti ja odavalt

asutada Euroopa Liidus firma, millele

tuleb kaasa mentorlus-programm, vike star-

Toetamisesteldakse, et riik pole hea omanik. Aga kus on eldud, et hea kinkija?

ristTehnoloogiaette- vtlus on ri, kus nooremad mehed vluvad vanemaid.

10. 2011 7

diraha, toetus ja promo. Nii saak-sime startuperid mbruskonnast Eestisse kokku imeda. Tule meile, saad kesta?Jah, vrtust ka kesta sisse. Koo-litust, abi, veebiaadressid, pan-gaarved, vib-olla mingi mak-sueelis... Mis thendus on sinu jaoks riiklikul programmil Startup Es-tonia?Kui keegi teaks, mis see tpselt on... See on see, et kui algul r-giti, et programmi suurus on 58 miljonit krooni, siis startuperid hrusid ksi: igale mehele mil-jon! See poleks ldse paha mte. Kuidas oled rahul Eesti ette-vtlustoetustega ja Arengufondi tga?Arengufond on viimastel aastatel olnud sisuliselt ainus fond, kes kohapeal high tech-ettevtetesse on raha pannud. Skypei poiste Ambient Sound Investments on sel aastal Eestisse teinud vaid he investeeringu ja mullu ei teinud htegi. Minu firma MTVP on liikunud pigem ettevtlusesse endasse tagasi. Nii et Arengu-fond areneb, kuid paratamatult on ta riigifirma koos kaasneva kompotiga.

Aga mis EAS-i puutub, siis praegune toetuste ssteem ei ole startupide jaoks kohane. Startupi puhul on mravaks kiirus. Toe-tused peaksid olema suunatud sellele, et nad vimalikult kiiresti saaksid ideid katsetada, valede ideedega vimalikult kiiresti lbi kukkuda ja siis ritada ige asjaga uuesti alustada. See elutskkel lihtsalt kib katse ja eksituse mee-todil. Praegune ssteem on aga suunatud lbikukkumise piken-damisele. Ei saa olla nii, et raha saad selleks, et teha midagi, millel pole vrtust. Aga teed ikka edasi, sest oled nii oma avaldusse kirja pannud. Olen Soomes ninud olukorda, kus elatakse rahulikult vikeses Tampere linnas, kaks korda paremini kui varem palga-td tehes, ja saadakse Tekesilt grante, et teha kolm aastat asja, millest kellelegi tolku pole. See on sotsiaalprogramm!

Toetuste taotlemisel pole ri-plaanil mingit mtet. Kik terve mistusega inimesed saavad aru, et ma ei saa kirjutada riplaani, kui ma isegi ei tea, mis mu toode hakkab olema.

igem oleks see, kui riik rea-liseeriks toetused omakapitali kaudu ehk saaks toetuse eest firmas kaasosanikuks. eldakse, et riik pole hea omanik. Aga kes on elnud, et riik on hea kinkija?

Toetused peaksid olema ka manageeritud erakapitali poolt, erakapitalil phinevate riskifon-dide, ingelfondide, inkubaatorite vi akseleraatorite poolt. Seda on teinud paljud meie mberkaud-sed riigid, aga mitte Eesti. Kuidas su enda investeerin-gud elavad? Mul on kaheksa-heksa firmat ning lisaks nustan veel kahte-kolme. Tegeleme-toimetame. Siin on esindatud kogu skaala firma-dest, kus on sada miljonit dollarit kivet, ja neist, kes alles arenda-vad oma toodet. Mnes kohas

tuleb natuke vastu tuult ujuda, mnes kohas ltsub tuul tagant. Millega neist enim rahul oled? Cherry.ee-ga? Cherry on puhas pikukeiss, kuidas mujal ennast testanud kontseptsioon kiiresti ja hsti Balti turule kopeerida.

Maailma mastaabis on Cherry aga ks sajast sarnasest ettevt-test, kes end kiiresti eri piirkon-dades kloonisid. Balti karikas kuulub talle, aga maailmameist-rivistlustel on teised suurused. Kui vrtuslik on Cherry? Seda ei oska me enne elda, kui firma on mdud. Laias laastus on sarnaste ettevtetega tehtud maailmas tehinguid vrtusega: ks-kaks korda kive. Cherry kive on umbes 12 miljonit eurot aastas. Keda sa veel oma portfellis esile tstaksid?Sel aastal avatud kohtingusait Flirtic on end Eestis testanud ja kasvab ka Venemaal. Oleme neil ndalatel seda avamas ka Suur-britannias. Flirticul on unikaalne kontseptsioon. See on esimene online-kohtingusait nii-elda Facebooki plvkonnale, kes on harjunud avatusega ja tahaksid pigem klikkida kui kirjutada. Kui kik vanad kohtingukeskkonnad on nagu automgikataloogid, siis meie viime inimesi omavahel kokku.

Kurat.com ritab muuta viisi, kuidas inimesed uudiseid tarbivad. InvisibleCRM toodab kliendisuhtlusprogramme, mida praegu kasutab juba sadakond firmat, neist pooled Fortune500 edetabelis. Novi Disk on Vene arvutimnguturu ks kahest liid-rist ja sisenes mobiiliaplikatsioo-nide turule. Nii et tegemist jtkub. Millistele projektidele ja vald-kondadele kavatsed tulevikus roh-kem energiat ja raha kulutada? Inimene ei jua fsiliselt tege-leda rohkem kui teatud hulga projektidega korraga. Seetttu on minu eesmrk otsast midagi ma ja siis mni uus firma ase-mele ehitada. Mida varasemas staadiumis firmad, seda kihv-timad. Mned sellised lhema poole aasta jooksul tenoliselt mu orbiidile maanduvad. Rgitakse uuest veebimul-list. Kas sinu arvates hakkab see tekkima?Mingi mull on kll. Mned startupid on saanud liiga krge hinnataseme. Klassikalise ni-tena pole niteks Color.com siiani suutnud oma toodet sdavaks teha, kuid temasse investeeriti 40 miljonit dollarit 200 miljoni dol-larilise vrtuse pealt, ilma et sel-leks oleks htki fundamentaalset phjendust.

Ka paljude brsile linud fir-made hinnatase on liiga krge. Aga see pole mitte Silicon Val-ley mull, vaid Wall Streeti mull. Need ettevtted on aga kpsed ja jvad igal juhul ellu, on nad siis noteeritud vi ei ole. Erinevalt dot.com-i ajast, kui brsile viidi Powerpointi presentatsioone!

Wall Streetil juhtub ldse vii-masel ajal imelikke asju. Mina nende vendade ktte oma raha enam ei annaks. Aga tehnoloo-giatstus on elujuline. 1

1.Kui tahad ehitada teliselt suurt high tech-firmat, siis on Eesti puhtalt matemaatilistel ja objektiivsetel phjustel probleemne koht. Ja sinna pole midagi parata, me ei hakka ju maailma siia tooma!

2. Kui see kik, millega Skype peaks integreeritama majan-dustarkvarad, X-boxid, Windows Mobile jne asub vljaspool Eestit, siis on suur tenosus, et ka Skypei arenduse raskus-kese liigub Eestist vlja.

3.Siin on tekkinud tiesti arves-tatav koolkond noori firmajuh-te. Spordis on nii, et noorte-koondisest tulevad talendid, kes vidutsevad juunioride seas. Nad ei ole veel olmpia-mngude tasemel, kuid noorte hulgas on nad tegijad. Midagi sellist nen praegu ka Eesti startup-ettevtluses.

4. Tihti tekib olukord, kus on vga hea idee, mis tehakse esimese suure hinaga ra ja hakkab isegi tle. Kuid siis on vaja ettevt-tesse mnedere, spetsialiste ja mgiinimesi, keda Eestist ei leia.

5. Selle asemel et talente kigest just tagasi Eestisse kutsuda, kus nad pole efektiivsed ei too ju Eestisse korraga kolme tippdirigenti, sest neil pole siin midagi teha , selle asemel viks meil olla suund, et Eesti talendid elaksid poole ajast siin. Teeksid siia oma suvekodud ja maksaksid siin makse.

6.Toetused peaksid olema suuna-tud sellele, et nad vimalikult kiiresti saaksid ideid katsetada, valede ideedega vimalikult kii-resti lbi kukkuda ja siis ritada ige asjaga uuesti alustada. Praegune ssteem on aga suuna-tud lbikukkumise pikendamisele.

7.Wall Streetil juhtub ldse vii-masel ajal imelikke asju. Mina nende vendade ktte oma raha enam ei annaks.

8.Eesti on jube kihvt koht, mnus elupaik. Aga ta on ka uinutavalt pingevaba, veidi nagu maal vanaema juures.

8 mtetAllan Martinson,AUGUST 2011

8 10. 2011

Hindade tead

likkus

EuroopaLti

SaksamaaLeedu

SoomeEesti

Rootsi

Tean kikide regulaarselt ostetavatekaupade hindasid

Ei tea regulaarselt ostetavate kaupade hindasid,ega mrka ka muutusi

Ei tea kiki hindasid,kuid mrkan muutusi

Tean enamjaolt kikide kaupade hindasid,mrkan muutusi

Allikas: N

ielsen, S

ho

pp

er trend

s 20

11, Q1

74

4

9

10

8

11

40 27

3741

4447

53

37

42

40 3234

33 28

15

2620

1712

128

Oled juht vi juhitav?

EBSi Magistrihtu Learning Caf16. augustil kell 19.00

Magistrihtu Learning Caf on suureprane vimalus tutvuda EBSi kogenud ppejudude ja magistrippe erialadega. Pakutakse suupisteid, taustaks mngib elav muusika.

Magistrippe erialad: Rahvusvaheline rijuhtimine MA (vajalik eelnev majandusharidus)

Rahvusvaheline rijuhtimine MBA

UUS! Ametialane kommunikatsioon ja vrkeeled MA

EBSi magistrippe ppekorraldus on paindlik ja kraadi saab omandada ka t krvalt. ppet toimub htuti kolmel peval ndalas, kaugppes kolmel peval kuus.

Juhi oma edu ise ja tule EBSi!

www.ebs.ee665 1320

10. 2011 9

10 10. 201110 10. 201110 10. 201110

Eestlastel pole vaja enam sita Venemaale ri-nne otsima, sest kik need rmupuhangud ja pisarad, mida paku-

vad Moskva vi Peterburi, on nd kttesaadaval Riias mne tunni mugava bussisidu kaugu-sel Euroopa tolli- ja igusruumis.

Kaks talve tagasi paistis Riia nagu lumekraater Phja-J-meres: klm, pime, lootusetu ja hange tuisanud. Nd on teisiti. Rohelusse uppuv Riia srab puh-tusest, kogu vanalinna tidavad rahvarohked kohvikute vaba-huterrassid ja tnavamuusi-kud. Riia toomkiriku ees on lu kolm korda odavam kui Tallinna Raekoja platsil. Suvepalavusest hoolimata puhub vrsket tuult.

Majanduskriisist toibuva Lti

ksi kib nagu nneseenel: ta tmbab kaardipakist he trumbi teise jrel. Seda kardipakki kau-nistavad vene mustrid.

Riia olulisemate tnavate Brivi-base ja Elizabeteze nurgal asuvas esinduslikus majas elavad naab-ritena Lti endised presidendid Guntis Ulmanis, Vaira Vike-Frei-berga ja Venemaa peaministri Vla-dimir Putini mjukas judo spar-ringupartner Arkadi Rotenberg, kirjutab Otkrti Gorod. Maja katust ehib SMP Banki valgus-reklaam panga nimi thendab lahti kirjutatuna severni morskoi put ehk phja meretee.

Suurim trumpRiias ajab kinnisvarari Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi lemmikprojekti, Skolkovo teadus-linnaku juht Viktor Vekselberg, meediaris laiendab haaret hiljuti Rootsi Saabi tehast osta soovinud Vladimir Antonov, kellele kuulub mjukas ajaleht Telegraaf ja Lat-vijas Krajbanka.

Lti ride hinnad on tnu krii-sile kvasti kukkunud ja varem ksnes keelt limpsanud venelased avavad nd ksteise jrel raha-kotiraudu. Vene rimehed pea-vad Lti eelisteks Euroopa Liitu, Schengeni viisaala ja vene keelt.

Andres Reimerandres.reimer@epl.ee

Venemaa fi liaal Euroopa LiidusVenemaa mju pidurdamatu suurenemine Ltis tmbab kriipsu peale mitmele Eestile vajalikule suurprojektile, kuid toob kasu meie rimeestele.

Lti ri vtmemehed tlevad, et koost-projektid meie riikide vahel pole vimalikud.

Lti:

Andris kele

10. 2011 11

Kuid Lti suurimaks trumbiks idanaabri silmis on venep-rane rikultuur: off-shoreidesse peidetud omandisuhted, salat-sevatest tehingutest tingitud absurdsetena nivad riotsused ja Nukogude armee mrustiku loogika jrgi les ehitatavad ksu-liinid, rkis sja ajalehe Tele-graaf uuendamisel osalenud Eesti ajakirjanik Nikolai Meinert. Kir-sina tordi peal mjuvad ettevtte juhtkonnale palgatud stilistide poolt igapevaseks kohustusli-kuks kasutamiseks ette kirjuta-tav pintsaklipslik riietusstiil ja loend lubatud juuksurisalongi-dest ilmselt peegeldus Moskva omanike arusaamadest.

Ametlikke lepinguid ripart-neritega ja tvtjatega slmida ei soovita. Kui kokkuleppeid ti-detakse, siis suure hilinemisega. See puudutab ka ttajatele palga maksmist. Sellise rikultuuriga kib kaasas massiline mbriku-palkade maksmine, mis on vii-nud varimajanduse hinnangulise mahu Ltis ligikaudu seitsme mil-jardi euroni, mis on suurusjrgult vrreldav riigieelarve mahuga.

Varem le peva Vene meedias peksa saanud Lti sai Kremli lem-miklapseks prast seda, kui And-rus Ansipi valitsus viis pronks-sduri Tallinna sdalinnast relinna kalmistule. Lti eliit tunnistas seejrel lausa avalikult kahvlit, millesse ta oli sattunud: rahvas umbusaldas Kremli polii-tikat, sealt tulevaid pakkumisi oli aga eliidil lausa vimatu tagasi lkata. Kui Eesti hiskondlikku mudelit tasakaalustab asjaolu, et poliitikud asuvad puhvrina rahva ja eliidirimeeste vahel, siis Mei-nerti hinnangul Lti poliitikud ongi ise see rieliit oligarhid. Kasulikuna tunduvate tehingute puhul pole oligarhidel vaja oma pead kahtluste ja valijate poole-hoiu kaotamise hirmuga vaevata.

Ilmselt selle prast kanalisee-ritakse Nukogude ajast prit umbusaldus nd Euroopa Liidu vastaseks kriitikaks. Brsselist on Meinerti kirjeldusel Ltis tavaks rkida leolevalt kui rumalast kasuvanemast, kellelt tuleb igal vi-malikul moel pappi vlja pressida.

Lti vastse presidendi Andris Berzini majandusnunik Elina Egle teatas hiljuti juhtivas ajale-hes Diena, et Maastrichti kritee-riumid segavad Lti arengut ja riik peab asuma taotlema nende muutmist.

hustikus, kus rihuvisid kan-navad peamiselt tehingud Vene-maaga ja Euroopa Liitu nhakse peamiselt abirahade kohustusliku tarnijana, mjub loomulikult, et Eesti Pevalehele antud intervjuu-des tunnistasid Lti ri ja poliitika vtmemehed Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs ja endine pea-minister Andris kele nagu hest suust, et vastastikku kasulikud koostprojektid meie riikide vahel pole vimalikud. Eesti ja Lti olid, on ja jvad konkurentideks.

Eestile olulised transpordi- ja energeetikaprojektid sltuvad nd just Ltist. Ilma ltlaste tahteta ei teki Eestit Euroopaga hendavat kiirrongi Rail Baltic, samuti Gazpromist sltumatut gaasivarustust.

Ltlastele pole Rail Balticut vaja. Prast seda, kui nende rahvuslik lennufi rma tusis Balti riikides taeva valitsejaks (vhemalt kor-raks), vib kiirrong ksnes vhen-dada nii lennufi rma kui ka Riia lennujaama thtsust.

Lembergs ja kele nimetavad kiirraudtee projekti utoopiliseks mttetuseks, mis ennast mitte kunagi ra ei tasu ja Ltile tulu

teenima ei hakka. Vastupidi see rritaks Venemaad, kes on transiidiri lhtemaana oluline sissetulekuallikas.

Soome, mis ainukese Phja-maade majandusena asub Rail Balticu phjatipus, peaks Lem-bergsi snul laiendama oma piire kuni Hiinani ja omandama need loodusvarad, mille poolest on rikas Venemaa, et raudtee ph-jast lunasse ennast ra tasuks.

Lembergsi lemmiklaps on Ventspilsi sadam, kele oma Riia sadam. Mlemad sadamad toitu-vad Vene transiidist.

Rail Balticust ja Euroopa laiu-sega raudtee toomisest lbi Balti riikide Tallinnani peavad Vene-maa rpmelaiusega hiigelruumi valitseva Venemaa Raudteede juhid samasuguseks phaduseteotuseks ja strateegiliste huvide reetmiseks nagu NATO laienemist Balti riiki-desse. Parema meelega pikendavad venelased oma raudteeharu Berlii-nini. Suurejoonelist investeeringut RiiaMoskva kiirraudtee ehitami-seks on Moskva juba lubanud.

Srumaa ootab hetkeEuroopa Liit teatas, et on valmis rahastama Balti riikide hist veel-datud gaasi terminali. See aitaks tuua Gazpromi valitsetavale turule vistlevaid gaasipakkujaid ja vib-olla isegi pidurdaks energia hinna tusu. Eesti ettevtjad pakuvad gaasiterminali asukohaks Paldis-kit, phjendades seda asukoha-valikut Soome lhedusega, kelle turg suurendaks terminali kivet.

kele kinnitusel aga tuleb ainukese mistliku asukohana arvesse Riia sadam, sest lhedu-ses asuvad ainulaadsed loodus-likud gaasihoidlad, mille abiga tagatakse ka Eesti varustamine gaasiga. Nendesse Nukogude ajal kasutusele vetud hoidla-tesse on Gazprom koos Latvijas Gazega ohtralt raha paigutanud.

Venelased kavandavad gaasi veeldamise tehase ehitamist Eesti naabrusesse Ust-Luga sada-masse. Kuna Gazprom on Riia Meaparkis juba ostnud kolme-korruselise maja oma Baltikumi esindusele, tundub Riia sadam Venemaalt lhtuvatele veeldatud gaasi saadetistele just selle sobiva sihtkohana.

Kui kriisiaeg sundis Ltis hoog-salt tegutsenud eestlased kodu-maale tagasi pagema, siis nd minnakse uuesti. hena esimes-test teatas Anatoli Kanajevi Tran-siidikeskusele kuuluv Muuga CT, et soovib Riia sadamasse rajada konteineriterminali.

Riias iga vhegi vrtuslikku objekti tundev Urmas Srumaa aga ootab iget hetke, et vtta ette jrgmised sammud kelelt enne kriisi 35 miljoni euroga ostetud kuulsa jhalli Rigas Sporta Pils krundiga, kuhu kerkivad kunagi elamud ja broohooned.

Moskva raha, mis praegu on voolanud ennekike Vene tele-kanalite suurte etenduste lem-mikkohta Jurmalasse, on pannud kinnisvarahinnad kerkima.

Tnu seadusele, mis annab investorile elamisloa ja vaba liikumise Schengeni ruumis, slmisid Venemaa kodanikud tnavu juunis ja juulis Ltis ligi 200 kinnisvaratehingut.

Jrgele tulevad ehitushinnad, mis muudavad Riia linna Eesti ehitajatele magusamaks siht-kohaks, kui praegu on Helsingi. Niimoodi oli juba korra varem 1990-ndatel. 1

Eestile olulised trans-pordi- ja energeetika projektid sltuvad nd just Ltist. Aivars Lembergs

12 10. 2011

Igal aastal astub kooliuksest vlja sadu ja sadu noori, kes vrskelt saanud vrika majandusalase krghariduse. Nad koputavad kordamda

ukselt uksele ja ksivad td. Tulemus on karm td ei ole. Majanduskrgharidust jagatakse kllusesarvest ning selle kvaliteet

on nii ja naa. Noor inimene saab jrsku teada, et ta npu vahel on mittemidagitlev hariduspaber ja et ettevtja eelistab endale ttajaks vtta pigem reaalse kogemusega tinimese kui likooli teooriat (eeldatavasti) hsti tundva lipilase. Kas testi polegi majandusharidus nii prak-tiline, kui paistab?

Ettevtja ja RSA Kindlus-tuse juht Kaido Kepp nib sna murelik. Ta on lisaks ka Tallinna tehnikalikooli lektor, petades magistrantidele ettevtte rahan-dust. Kepp tdeb, et ootuste ja tegelikkuse vastuolu ning le-tootmine on suur. Aga mis sa ikka teed kui inimene tahab oma raha eest majandust ppida, siis ei saa ju teda keelata. Nen pidevalt ppureid, kes kuulavad

teoreetilist tausta ja teavad stan-dardniteid, aga tkogemus on null, rgib Kepp murelikult.

Mitmed ettevtete ja likoo-lide juhid on aastaid rkinud koost tihendamisest ja just sellise hariduse petamise vaja-likkusest, mida ka priselus kasu-tada saab.

Kindlustusfi rma juht Kaido Kepp ei unista enam ammu niteks sellest, et keegi koolitaks konkreetselt kindlustusttajaid, sest Eestis on nende jaoks turg liiga vike. Turu viksus vib olla ka ks phjustest, miks kiki neid ldiseid rijuhtimisi ja ettevt-lusi pakutakse. Kepp riskib loosunglikult klada ja soovib endiselt, et tandjad tleksid ja likoolid ksiksid, keda on ikkagi tturul vaja.

Ann-Marii Nergiann-marii.nergi@epl.ee

Kik tahavad majandust ppida, aga...Tnavu kevadel lpetas majanduse, rinduse ja ettevtlusega seotud erialadel 1500 noort inimest. Tule museks on, et tturul otsib oma kohta suur hulk inimesi, kes on ppinud majandust liiga mmarguselt.

ldiselt viks enne krgkooli rijuhtimist ppima minemist melda mida see konkreetselt annab ja kas see ka tulevikus edu toob, rgib Kepp. Niteks, kui inimene tunneb, et talle sobiks raamatupidamine, siis tasub ikka kohe seda ppida. Ei peaks hbe-nema, et sul on t ja sa oskad seda hsti, mis siis, et magistri-kraadi ei ole!

Suur teaduse kummardamineSEB panga analtik Hardo Pajula kmistab meie haridusssteemi kohta nagu suvine ikesetorm. Ta on siinset majandusharidust palju kordi varem kritiseerinud ja teeb seda ka nd. Pajula arvates on selle nhtuse et kik majan-dust ppida tahavad juured sgavamal, kui esialgu paistab,

162+103 magistreid

240rakenduskrgharidus

(koos magistritega, keda kmmenkond)

Tartulikool

(sh Prnu kolled)

Mainorikrgkool

Eestimaalikool

139(sh magistrid)

EstonianBusiness School

139(sh magistrid)

Euroakadeemia

70(sh magistrid)

Tallinnatehnikalikool

298(sh magistrid)

Tallina tehnikalikooliTallinna kolled

144rakenduskrgharidus

Eesti-Ameerikariakadeemia

140

Majanduse jajuhtimise instituut

150

Majandus maksab, ei maksa?Majandusega seotud erialade lpetajad 2011 (Kokku 1585)

162162162162162

TTTaaaTaTTaT rrtttuuulliikkkoooooooll

(shhPrnuukollled)

EestiEestiEestiEestiEestimaalikoolmaalikoolmaalikoolmaalikoolmaalikoolmaalikoolmaalikoolmaalikoolmaalikoolmaalikoolmaalikoolmaalikoolmaalikoolmaalikoolmaalikool

139139139139139

EuroakadeemiaEuroakadeemiaEuroakadeemiaEuroakadeemiaEuroakadeemiaEuroakadeemiaEuroakadeemiaEuroakadeemiaEuroakadeemiaEuroakadeemiaEuroakadeemiaEuroakadeemia

70707070

TallinnaTallinnaTallinnaTallinnaTallinnaTallinnaTallinnatehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikool

298298298298298

EstonianEstonianEstonianEstonianEstonianEstonianEstonianEstonianBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness SchoolBusiness School

139139139139139

10. 2011 13

ning kvaliteet kannatab just suure teadusekummardamise all.

See nhtus vtab ilmselt ka lne tipplikoolides vahel ige veidraid vorme, aga meie suitsu-saunas on sellel kohati ikka vga pentsikud tagajrjed. Nii niteks arutab he ksitkooli senat iga kuu viimasel esmaspeval seda, kuidas arendada kutsekooli dok-torantuuri. Siiski ei saa ka tsise noga, aga tieliku mttetusega tegelevaid senaatoreid pris hul-ludeks pidada, sest ministeerium surub neile seda jampsi peale. Umbes nii, et kui doktorantuuri pole, siis pole likool ja kui ei ole likool, siis ei saa vlja anda baka-laureusekraade ja kui bakakraadi pole, siis ei olegi midagi ma, kirjeldab Hardo Pajula hiskon-nas valitsevaid vrtusi.

Veel toob majandusanaltik elulise nite likoolilpetajast, kes kis end hiljuti SEB panka valuutakauplejaks pakkumas. Lput oli tal tehtud kll tead-lase targal juhendamisel sellest, mida kapitalism inimesega teeb,

aga hetkekursi alusel tuleviku-kurssi kodanik arvutada ei osa-nud, kritiseerib Pajula praegust hariduse kvaliteeti.

Eesti personaliettevtte Man-power tegevjuht Heigo Kaldra kinnitab, et nende poole prdu-vad tjuotsijad soovivad ikka

Inimene tahab panka valuutakauplejaks kurssi agaarvutada ei oska.

Kik tahavad majandust ppida, aga...Tnavu kevadel lpetas majanduse, rinduse ja ettevtlusega seotud erialadel 1500 noort inimest. Tule museks on, et tturul otsib oma kohta suur hulk inimesi, kes on ppinud majandust liiga mmarguselt.

pigem leida konkreetse vljappe ja spetsiifi liste alade esindajaid. See ei ole vist kellelegi llatus, et pidevalt on puudu IT-spetsia-listidest ja inseneridest. Aga tihti otsitakse ka nutikaid inimesi, kes oskavad keeli ja tunnevad arvutit, et neid siis ise eraldi vlja koolitada. Kaldra neb, et Eestis on puudus veel headest mgimeestest, sest leiutamist ja tootmist osatakse hsti, kuid prast ei osata toodet vi teenust maha ma.

Majandushariduse kvaliteedi kohta ei oska Kaldre samuti muud kosta, kui khutunde phjal kin-nitada, et see ei ole ettevtja jaoks ldse mitte kige olulisem. Aga niteks konkreetselt raamatupi-dajate jrele on nudlus praegu suur otsitakse just neid, kes

162+103 magistreid

240rakenduskrgharidus

(koos magistritega, keda kmmenkond)

Tartulikool

(sh Prnu kolled)

Mainorikrgkool

Eestimaalikool

139(sh magistrid)

EstonianBusiness School

139(sh magistrid)

Euroakadeemia

70(sh magistrid)

Tallinnatehnikalikool

298(sh magistrid)

Tallina tehnikalikooliTallinna kolled

144rakenduskrgharidus

Eesti-Ameerikariakadeemia

140

Majanduse jajuhtimise instituut

150

Majandus maksab, ei maksa?Majandusega seotud erialade lpetajad 2011 (Kokku 1585)

TallinnaTallinnaTallinnaTallinnaTallinnaTallinnatehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikooltehnikalikool

298298298298298

Tallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallina tehnikalikooliTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolledTallinna kolled

144144144144144144

Eesti-AmeerikaEesti-AmeerikaEesti-AmeerikaEesti-AmeerikaEesti-AmeerikaEesti-AmeerikaEesti-AmeerikaEesti-AmeerikaEesti-AmeerikaEesti-AmeerikaEesti-AmeerikaEesti-Ameerikariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemiariakadeemia

140140140140140

Majanduse jaMajanduse jaMajanduse jaMajanduse jaMajanduse jaMajanduse jaMajanduse jaMajanduse jaMajanduse jaMajanduse jaMajanduse jajuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituutjuhtimise instituut

150150150150150 240240240240240240

MainoriMainoriMainoriMainoriMainoriMainoriMainorikrgkoolkrgkoolkrgkoolkrgkoolkrgkoolkrgkoolkrgkoolkrgkoolkrgkoolkrgkoolkrgkoolkrgkoolkrgkool

oskavad ka ndses euro sea-dusandluses ja taustassteemis orienteeruda, lisab Kaldra.

Selveri personalidirektor Kris-tiina Palm ei ne hetkeseisu nii mustades toonides kui kolleegid. Tema snul majandusharidus on ja jbki laiaphjaliseks haridu-seks, millele on hea les ehitada spetsialiseerumine konkreetsele erialale.

Meie krgkoolid on hea ja tugeva tasemega ning kokku-vttes on kik ikka kinni ppi-jas endas, arvab Palm. Peamise vimalusena ettevtte ootustest (li)pilasele teada anda neb ta praktikat. See aitab noortel aru saada, millisel suunal soovitakse ennast tiendada vi millele svendatult phenduda. Nii lihtne ongi. 1

14 10. 2011

Villu Zirnaskvillu.zirnask@epl.ee

Teoorias kui lhtuda Keynesi ja Friedmani teooriatest , mida tudengitele makro-majanduskursuse raa-

mes philiselt petatakse peaks USA ja vib-olla ka Euroopa Liit majanduskriisist ammu vljas olema.

tleb ju Keynesi teooria, et majanduslanguste phjus on vhene kogunudlus ja seda viga saab parandada riiklike kulutuste suurendamisega. Friedmani teooria jrgi on majanduslan-guste phjuseks samuti nrk kogunudlus, aga erinevalt Keynesist soovitab ta seda ravida ringluses oleva rahahulga suu-rendamisega. Ndse kriisi ajal on nii USA kui ka Euroopa Key-

nesi ravimit ohtralt kasutanud. Friedmani ravimit on mlemad samuti kasutanud, eriti julgelt USA. Aga soovitud tulemust ehk veenvalt uude viis-kuus aastat psivasse majanduskasvu faasi judmist ei ole. Ainult eelarve-defi tsiit ja vlakoorem on kas-vanud.

Tegelikult ei ole hda ainult kriisi aegu lisandunud vlgades, kuigi just need on olnud kata-lsaator, mis tegi igavast riigi-rahandusest htkki arenenud riikide konnasilma. Vikses defi t-siidis riigieelarvete koostamine hoolimata sellest, kas majandus kasvab vi kahaneb, on enami-kus rikastes riikides olnud rutii-niks aastakmneid, sellega tehti ennast praeguse tsklilise tve ees nrgaks. Ja see ei ole veel kik: tulevikus terendab pensioni- ja tervishoiukulutuste kiire kasv, sest rahvastik vananeb.

USA-st rkides visandavad majandusteadlased Troy Davig, Eric M. Leeper ja Todd B. Walker oma mulluses analsis sealse-tele eelarvepingetele kolm vi-malikku lahendust. Esimesel puhul tstab fderaalvalitsus makse sedamda, kuidas kas-vavad vljalubatud pensioni- ja tervishoiukulutused, keskpanga (Fderaalreservi) lesandeks jb sealjuures hoolitseda inf-latsiooni vaos hoidmise eest nagu praegugi. See on tugevalt kasvava majandusega variant, sest USA-s on maksukoormus

kll suhteliselt madal, aga madal on ka inimeste maksutaluvus tegelikult ei saa maksumrasid palju tsta.

Teises variandis hoiab valit-sus maksud allpool poliitilist taluvuspiiri ning vtab ette pensioni- ja tervishoiulubaduste vhendamise, keskpank psib oma praeguste liistude (s.o inf-

latsiooni juhtimise) juures. See stsenaarium pole ka lbinisti erakordne, sest tulevase pensio-niea knnise tstmist, toetuste saamise tingimuste rangemaks muutmist ja muid selliseid vt-teid on viimasel ajal ige mitmes riigis kasutatud enamasti veel ebapiisavalt.

Kolmanda variandi puhul hoiab valitsus maksud allpool poliitilist taluvuspiiri ja tidab nominaalselt ka pensioni- ja tervishoiukulutused ning selle vimatu missiooni rahastamiseks sunnib keskpanga infl atsiooni asemel ohjes hoidma lhiajalist intressimra vastasel juhul muutuks valitsusel riigilaenu teenindamine liiga kalliks. See on sarnane sjaaja, niteks Teise maailmasja aegse riigirahandu-sega. Kuid kahe thtsa erinevu-sega, tleb Leeper: Kongressi

Vlakriis paneb riigidjlle vanu trikke tegema

Ksil on pnev aeg,kus juhtuda vib kike

Tielikult eitasu praeguvlistada isegihperinfl atsiooni.

eelarvekomisjoni projektsioone vaadates on tegu otsekui Saja-aastase sjaga selle 20. aastal ja teiseks, praegu on valitsusel reaalne vimalus lahendada asi hoopis tulevaste sotsiaalkulu-tuste koomale tmbamisega.

Kolmanda stsenaariumi eel-duseks on, et USA saab tulevi-kuski laenu vtta oma koduva-luutas, s.o dollarites vhemalt praegu selles keegi ei kahtle ja investorid ei nua vljastatavate vlakirjade indekseerimist infl at-siooniga. Srasel juhul saab inf-latsiooniga vhendada valitsuse reaalset vlakoormat.

Udused lahendusedKuna investorid ostavad endiselt rmuga fderaalvalitsuse vla-kirju, peab neil jrelikult jtkuma usku, et perspektiivis on valitsuse poliitika kestlik, sest praegust poliitikat hakatakse hel hetkel muutma, mrgib Leeper. Teisalt on eelarvepoliitika vga udune asi, mille mju ei osata korrali-kult mta eelarvealkeemia, mitte eelarveteadus, nagu Lee-per olukorda hindab. Nnda on keeruline prognoosida, millal prutab riik eelarvepoliitikaga vastu seina ehk kaotab vimaluse leevendada olukorda maksude tstmise vi kulutuste vhenda-misega, sest mlema puhul on vlja jutud taluvuspiirini.

Leeperi ja ta tkaaslaste nimetatud kolm varianti on suhteliselt heas seisus riikide

nagu USA, Saksamaa vi ka Phjamaade valikuvimalused riigirahanduse stabiliseerimiseks, kusjuures esimene ei ole teno-liselt neilegi taskukohane. Kol-mandat varianti kasutada otsus-tades aga tuleb tenoliselt kasu-tusele vtta ka mned sunnimee-todid. Riigivlgade ajalugu uuriv majandusprofessor Carmen M. Reinhart meenutab Teise maa-ilmasja jrel kasutatud vtteid: riigivlakirjade ostmise enam-vhem kohustuslikuks muutmist riigi reguleerimise all olevatele fi nantsasutustele, otseseid vi kaudseid intressimradele kehtestatud lagesid, piirileste rahavoogude piiramist. Selliseid vtteid pole ammu nhtud, kuid nad vetakse uuesti kasutusele, mnel pool Euroopas hakkab see juba toimuma, ennustas Reinhart suvel Rahvusvaheliste Arvelduste Panga aastakonverentsil peetud ettekandes.

Kehvemas seisus riikide puhul ei saa vlistada ka vlgade otsest maksmata jtmist vi restruktu-reerimist (Kreekas on viimati nimetatu juba kivitunudki). Tielikult ei tasu vlistada isegi hperinfl atsiooni euroalasse jvates riikides seda vaevalt tuleb, aga kui mni riik peaks vlja astuma, siis selle puhul vib hlpsamini ette kujutada, et keskpank hakkab otse ja piirama-tult valitsust rahastama. Elame huvitaval ajal, kus midagi ei saa priselt vlistada... 1

0

20

40

60

80

100

120

1901 1911 1921 1931 1941 1951 1961 1971 1981 1991 2001 2011

Viis viisi vlakoorma vhendamiseks

Arengumaade 1980. aastate vlakriis: maksmata jtmine, restruktureerimine,

finantsrepressioonid, inflatsioon ja mnel pool ka hperinflatsioon.

I maailmasja ja suure depressiooni vlad: vlakoormat vhendati maksmata jtmise,

mber vahetamisega vlgnikule soodsamate tingimustega vlakirjadeks ja mnel juhul ka

hperinflatsiooniga.

II maailmasja vlad:teljeriigid (Saksamaa, Itaalia ja nende liitlased) kasutasid maksmata jtmist, inflatsiooni ning

finantsrepressioone, vastaspool aga inflatsiooni ja finantsrepressioone.

Arenenud maade praegune vlakriis

Arengumaade suure depressiooni vlad

Riig

ivla su

he S

KT-sse

Arenenud riigid

Arenguriigid

Allikas: Carm

en M. Reinhart, M

. Belen Sbrancia The Liquidation of Governm

ent Debt

le ju kivat riigivla koormat, nagu praegu paljudes arenenud riikides, on lhiajaloos varemgi ette tulnud. Jukohasemaks on seda aidanud vhendada muu hulgas majanduskasv ja kokkuhoid, aga suuremat rolli kui, poliitikud ja keskpankurid praegu meenutada tahavad, on mnginud ka vla restruktureerimine vi otsene

maksmata jtmine, mdukas infl atsioon kombineeri-tuna fi nantsrepressioonide ehk riigivlakirjade

ostmise sunniga ning mnes riigis ka hperinfl atsiooni puhangud.

10. 2011 15

Juulis pidi mru pilli alla neelama konsul-tatsioonifirma Booz Allen Hamilton, mis USA valitsust muu

hulgas nustab ka arvutiturva-lisuse valdkonnas. Hkkerite-rhmitus Anonymous, mis on saanud tuntuks krediitkaardi-fi rmade, saientoloogide kiriku ning biotehnoloogifi rma Mon-santo rndamisega, teatas, et varastas ettevttelt 90 000 sja-velase e-posti aadressid ja sala-snad. Iseranis piinlik oli see, kui hooletusse oli nustamiset-tevte jtnud omaenda serverite turvalisuse.

Anonymous sai rahvusvahe-liselt kuulsaks prast Wikileaksi asutaja Julian Assangei vahista-mist mdunud aastal tolle toe-tuseks korraldatud kberrnna-kutega. Nende liikmed suhtlevad anonmsetes veebifoorumites, nagu niteks 4chan vi Futaba, Facebooki abil tuuakse kokku ini-mesi protestiaktsioonideks reaal-ses maailmas. Rhmitus sndiski 2003. aastal 4chani vahendusel ja on alates mdunud kmnendi teisest poolest pidevalt tuntust (ja

liikmeskonda) kogunud mitme-suguste protestiaktsioonidega.

Aimdust, kes selliste rhmi-tuste liikmeskonna moodustavad, sai tnavu juuni lpupoole, mil Briti politsei vahistas hkkerigru-peeringu LulzSec heks juhtkujuk speetava 19-aastase Ryan Cleary, kes tema vanemate arvates tege-les kogu aeg magamistoas arvu-timngudega. LulzSec saavutas tuntuse Sony PlayStationi kasu-tajakontodele sissemurdmisega. Prast Cleary vahistamist pom-mitati saareriigi raskete ja orga-niseeritud kuritegude agentuuri veebilehte srase pringuhul-gaga, et see tuli maha vtta.

Enamasti ongi Anonymousi ja LulzSeci taoliste henduste heks phirelvaks lihtlabased pringulaviinid, niinimetatud DDoS-rnnakud sellised, mis 2007. aastal Eestigi asutusi tabasid. Arvutiturbeasjatundjate hinnangul on need rhmitused ohtlikud peamiselt seetttu, et juhivad ettevtete ja muude orga-nisatsioonide thelepanu krvale tegelikelt riskidelt, niteks ts-tusspionaailt.

Srm suunatud Hiina pooleAugusti algul teatas arvutiturbe-fi rma McAfee, et on paljastanud operatsiooni, mille raames murti viie aasta jooksul sisse 72 riikliku ja muu asutuse arvutissteemi-desse, kopeerides sealt faile sja-saladustest tstusjoonisteni. Ohvrid, kelle hulka kuulusid ka niteks RO ja rahvusvaheline olmpiakomitee, asusid peami-selt USA-s, aga ka niteks Luna-Koreas, Taiwanil ning Vietnamis.

Asjatundjate snul viitab see mne lne valitsuse osalusele, kes on juriidilistel phjustel ette-vaatusabinusid lisanud.

Hoolikalt ettevalmistatud rnnakud ei puuduta aga ainult valitsusasutusi ja suurfi rmasid. Aprillis varises kokku Luna-Korea pllumajanduskoope-ratiivide henduse Nonghyup 200 miljardi dollarilise varade mahuga panga arvutissteem (nii phi- kui ka tagavaraserverid), mis saadi korralikult tle alles ligi ndal hiljem. Kokku kannatas

toimunu tttu umbes 30 miljonit klienti. Ssteemi tabas seda hool-dama pidanud IBM Korea ttaja slearvutisse sokutatud viirus miskiprast polnud rperaal kaitstud viirusetrjetarkvaraga. Luna-Korea sdistas rnna-kus Phja-Koread, kes, arvatagi, kike eitas.

Lihtsameelsete lpsmineTavainimeste jaoks aga kujutavad peamist ohtu arvutikurjategijate rhmad, kes eri moodustel pa-vad lihtsameelsetelt raha vlja lpsta. Kige tuttavamad on neist ilmselt spmmivabrikandid, kelle toodangut leiab kllap igaks oma e-postkastist. Lisaks sellised tegelased, kes pavad interneti-pangakoode vlja meelitada.

Kavalamad askeldajad aga muudavad asja enda jaoks liht-samaks, pannes inimesed ise neile raha loovutama. Levinuim lhenemine on jrgmine. Niteks saab mnele tiesti stuna ni-vale reklaamile (selliseid on leitud isegi New York Timesi ja Tech-Crunchi saitidelt) vi veebilehele klpsanu teate, et tema arvuti on nakatunud viirusega. Mne hii-reklpsu kaugusel pakutakse ka lahendust, mis mistagi maksab.

Sageli kasutavad kberkurjate-gijad oma linkide levitamiseks otsingumootoreid (sokutades oma saidid otsingutulemuste etteotsa) vi sotsiaalmeediasaite, nagu Facebook ja Twitter.

2008. aastal paljastati ettevte nimega Innovative Marketing, mis olevat aastail 20042008 USA fderaalse kaubanduskomisjoni andmeil teeninud vltsviirusetrje tarkvara mgiga 163 miljonit dol-larit. McAfee arvutuste jrgi vib 600 ttaja ja 34 serveriga ette-vtte vljapetetud summa aga olla mitu korda suurem 180 miljonit dollarit ainuksi 2008. aasta 11 kuuga. Vrdluseks, Twitteri kive peaks he hinnangu jrgi olema tnavu vaid 150 miljonit dolla-rit. Innovative Marketingi, mille tegevus toimus philiselt Kiievis (kuigi peakorter asus Belizeis), kolmest juhist kaks, Rootsi koda-nikud Shaileshkumar Sam Jain ja Bjrn Daniel Sundin, on prae-guseni tagaotsitavad. Kolmas, ameeriklane James Reno, teeb aga ametivimudega koostd.

Veebis levib ka srane lahen-dus nagu Zeus, mis lubab graa-fi lise kasutajaliidese abil igahel endale oriarvutitest botneti raja-miseks vajalikud liigutused teha. Esimene katsetus on tasuta, eda-sise eest peab maksma. Zeus on praeguseks muutunud isikuand-mete varaste phitvahendiks.

Sageli on pahavara levitavad rhmitused tienisti Ida-Euroopa pritolu. Seda reedab ka asjaolu, et osa pahavara jtab viisakalt puutumata Ida-Euroopa IP-aad-ressiga vi vene thestikuga kla-viatuuri kasutavad arvutid.

Kberkurjategijate takista-mine ei pruugi sugugi learu kee-ruline olla. California likooli San Diego linnaku arvutiteadlane Ste-fan Savage uuris 120 juhuslikult valitud spmmitoodet ja avastas, et 95 protsendi puhul neist lksid maksed lbi kolme panga, millest ks asus Aserbaidaanis, teine Ltis ja kolmas Kariibi mere saa-reriigis Saint Kitts and Nevis. 1

Hkkerite rnnaku ksis

Erik Aruerik.aru@epl.ee

Augusti algul teatas arvutiturbefi rma McAfee, et on paljastanud operatsiooni, mille raames murti viie aasta jooksul sisse 72 riikliku ja muu asutuse arvutissteemidesse, kopeerides sealt faile sjasaladustest tstusjoonisteni.

Kuna osa asutuste rndamisest olnuks vimatu mingitki kuri-tegelikku tulu teenida, nib phikahtlusalusena mingi riik-lik struktuur. Eesktt osutavad nimetuks jda eelistavad s-distavad srmed Hiinale.

Veidi enam kui aasta eest puh-kes maailma arvutiturbespet-sialistide seas korralik paanika, kui avastati viirus, millesarnast nad varem ninud ei olnud. Mni asjatundja kartis, et tegu on vandenuga tstusliku tsi-vilisatsiooni hvitamiseks. Lbi tuhandete arvutite le maailma roomas Microsofti ttajate poolt nimega Stuxnet ristitud uss, mis otsis programmeeritavaid loo-gikakontrollereid, vikseid halle kastikesi, milles peituva arvu-tiga saab juhtida kikvimalikke seadmeid tnavavalgustusest tehaseliinideni. Ja nagu selgus, konkreetselt selliseid kontrolle-reid, mida valmistab Siemens.

Varem nhtud pahavaradest oli Stuxnet le 20 korra mahukam ja suurusjrkude vrra keerukam. Arvutiturbefi rma Symantec hin-nangul osales ussi valmimises le 30 programmeerija, kellel kulus tks vhemalt kuus kuud. Prast pidid viiruse haldamise le vtma teised asjatundjad. Stuxnet kasutas tervenisti nelja seni tundmatut Windowsi tur-vaauku. Lisaks sellele rakendati viiruse andmevahetuse varjami-seks tipptasemel krpteeringut, uss ise oli aga varustatud algu-praste turvasertifi kaatidega, et turbetarkvara ra petta.

Mullu septembris hakkas Ham-burgis baseeruv loogikakontrol-lerite spetsialist Ralph Langner esimesena kahtlustama, et Stux-neti sihtmrgiks on Iraani Natanzi uraanirikastusjaama tsentrifuu-gide juhtimisseadmed. Igatahes nib, et uss on loodud mne riigi valitsuse tellimusel phikahtlus-alusteks arvatagi USA ja Iisrael. Ajakiri Vanity Fair ristis Stuxneti kbersja Hiroshimaks. 24. juu-nil 2012 peaks uss end hvitama.

Kberkurjategijatetakistamineei pruugi sugugilearu keeruline olla.

16 10. 2011

Pakume elektri- ja akutriistu harrastajatele ja proffi dele, elektrigeneraatoreid, surve-pesureid koju ning tstusesse.

Pakutavad kaubamrgid: AEG, Milwaukee, REMS, Pramac, Lavorwash, PhCleantec, BVL jt.

Uudis Eesti turul: Lavorwashi surve- ja aurupesurid!

Meie poolt maaletoodavateleseadmetele teostame ka hooldustning vajadusel garantii- ja remonttid.

www.comvac.ee vi lisainformatsioon mobiiltelefonilt 514 3643.

Lisainformatsiooni saamiseks vaadake meie kodulehte comvac.ee.Kindlasti klastage ka meie e-poodi!

Sarah Jessica Parker paljude noorte ja mitte enam nii noorte naiste suur eeskuju jalutas juulikuus hel New

Yorgi tnaval Soome rivafi rma Marimekko kleidikesega. See oli suur uudis mitmes Soome pevalehes. Julgen arvata et, kui Brad Pitt oleks mnes uues lina-teoses, kas vi mnel juhuslikul lunasgil juhuslikus maailma-punktis kandnud Eesti suka- ja sokivabriku Suva sokke, oleks seegi olnud Eestis suur uudis. Nii need vikestest maadest prit brndid maailmaturule juavad. Piisab vaid Juhusest? Oskus-test? Rahast? Julgusest?

Viis aastat tagasi arvasin minagi, et kui oled loov, innovaa-tiline, oma arvates geniaalne, elad ja tegutsed Eestis, on kik vima-lik. Olin selleks ajaks turundus-valdkonnas tegutsenud 15 aastat ja tundsin, et valdan teemat. Sada ja enamgi protsenti. Nd tean,

et tegelikult valdangi. Viis aastat rohkem vrsil kui kodus tegut-semist annab vimaluse end eri maades proovile panna. Vrrelda ja hinnata. Nii ennast kui ka t-andjaid ja kliente. Nd on kes aeg, kui tuleb endale esitada see suur ksimus: kus ja kuidas edasi? Viis aastat on suhteliselt pikk aeg, et vrsil end teostada ja nha kodumaa asju nii, nagu need tegelikkuses on, mitte nii, nagu neid ehk nha tahaks.

Edasi SoomesErialaselt, jah. Ei, mitte seetttu, et Soomes on kergem. Ei ole. Vi mnes mttes ikkagi on. Siin on turundusinimeste seas palju vhem enda eksponeerimist kui Eestis. Turundusinimesed on titsa tavalised kontorirotid ja just seeprast nad mulle meel-divad. Nende hulgas on turvaline ja kerge olla. Sest nad ongi tiesti tavalised inimesed ehk nagu siin eldakse tavikset. Oma olemuselt ja kitumi-selt. Nad ei aseta ennast mentaalselt muust maa-ilmast kr-gemale, vaid n a d t e s t i teavad, mida t a v a l i n e i n i m e n e mtleb vi

arvab. Turundusts on see esmathtis. Teada, mida Matti Meiklinen (Eesti vaste on tdi Maali) tunneb ja mtleb, mis talle on oluline, mis mitte. Oskus ja tahtmine asetada end tema sussidesse. Oskus mista, olla avatud. Sest nii snnivad tooted, mis puudutavad tarbija hinge ja millel on tarbijale tugev emotsionaalne vrtus hing. Ja mille eest ollakse nus ka maksma.

Iittala tulbivaasil, Marimekko lillemustril, Valio Oivariinil, Alvar Aalto disainitud mblil on soomlaste kui rahvuse hing sees. See on midagi sellist, mida on vga raske snadega seletada, aga selle tunneb kergesti ra.

Millisel Eesti tootel on eest-laste hing sees? Muhu mustris, Seto sles? Jah, aga need on prit Kalevi kommid? Baltmani rivad? Milles on osake meist ki-gist? Rimi reklaamitegelastes?

Soomes peaaegu puudub tuline soov eristuda ja olla naab-rist iga hinna eest parem. Pigem isegi vastupidi. Mletan, kuidas ma 1990-ndate algupoolel Hel-singisse ppima tulles imestasin, et pea kikide minu pingukaas-laste kodud on vga sarnased. Siin oli ju poodides kike saada valik missugune! Pea kigil

olid kgis Ara-bia nud ja laual Iittala tulbivaas.

Soome brndidel on soome tarbija silmis suur vr-tus suomalaisuus! See annabki toode-tele hinge.

Turundusspet-sialist on profes-sionaal siis, kui

ta oskab selle

Anu Brmmelarileht@epl.ee

Kogenud turundaja vrdleb Eestit ja Soomet. Ja uurib, mis vahe on eestlasel ja soomlasel mille eest on ks valmis maksma ja teine mit-te ning vastupidi. Kuidas anda tootele hing?

Ajatu Eesti toode?

10. 2011 17

aimamatu hinge tootesse panna. Vidan, et Eesti turundajad on rohkem teoreeti-kud kui praktikud. Eesti tooted on kva-liteedilt vga head, aga neid ei osata tihti hingega ma. Eestlaste mentali-teet kuningasrahvana ei luba selgroogu pai-nutada (mats ei tmba kru selga) mgiprot-sessis jb just klienditeenin-dus vaeslapse rolli. Soomlaste oskus teenindada on midagi testi vga erilist suomalainen palvelu on miste omaette. Juba selline, et soomlane peab iseene-sestmistetavaks, et sellise kirega teenindatakse teda ka vljaspool Soomet. Eesti turismisektoril on, mille le jrele melda.

Iseenesest huvitav fakt: tun-nen end Helsingi restoranis klien-dina palju paremini kui mnes Tallinna restoranis. Tallinnas ma lihtsalt pisut pelgan ega eelda, et keegi viitsiks mind teenindada. Toode ei ole tnapeval enam mitte fsiline, vaid paljuski emotsionaalne asi. Soomlased on osanud seda va soome hinge ja uhkust oma toodetesse panna. Ja eeldada, et sind teenindatakse, on Soomes elementaarne.

Igavad eestlasedMul on viimaste aastate jook-sul olnud vga huvitav vrrelda Eesti ja Soome kliente. Reklaa-miagentuuri ttaja mtta otsast vaadatuna. Eesti turundajad on valdavalt noored kenad ja tarmu-kad naisterahvad. Turundus on Eestis ju suhteliselt noor eriala. Ja nagu ma olen aru saanud, ka vga seksikas. On Turundusteod ja Kuldmunad ja palju muud pne-vat. Kohati meenutab see suurt teatrit, kus

sooritatakse suurepraseid rolle, aga publiku ehk tarbija jaoks toimub tegevus kuskil kaugel ja krgel ning hoopis teises dimen-sioonis. Eesti turunduses on kaks megatrendi allahindlused ja pidev erakordselt geniaalse ja loova idee otsimine. Eesmr-giks saavutada kitsa ringkonna spet-s i a l i s t i d e tunnustus. Kord aastas. Pean silmas Kuldmuna konkurssi. Muuseas on tiesti out olla pelgalt loov.

Soome turunduss-petsialistid on tihti keskealised inimesed ja nende phimure on see, et kuidas viia konkreetne snum tavalise inimeseni. Siin ongi huvitav eripra reklaami tehakse selleks, et tavaline ini-mene sellest aru saaks. Et see talle korda lheks. Ei midagi vga keerulist ega superloovat, aga toimivat. Ka siis, kui rgitakse allahindlustest. Lihtne ongi tihti geniaalne.

rge saage valesti aru ma ei lista soomlasi. Aga olen neile kll samal ajal vga tnulik. Soo-vin, et ka Eestist tuleks selliseid tooteid, millel on eesti hing sees. Ja mida nii tarbijad kui ka toote omanikud hinnata oskavad. Ksimus ei ole ju selles, kuidas vga odavalt tarbijale mts phe tmmata, vaid ikkagi selles, et

tootel-teenusel oleks tarbija silmis psiv ja pikaajaline vrtus. Ja et tarbija tun-neks end olukorra isan-dana.

Eesti turunduse tule-vik on tootearenduses selle

kige laiemas mttes. Kui soom-lased on osanud lihtsad asjad ja vrtused oma toodetesse sisse

panna, siis miks meie, eestlased, seda ei peaks

oskama?Jlgisin umbes aasta tagasi

suure huviga diskussiooni Soome brndi mber. Olid tele-saated, kus tuntud inimestest koosnev seltskond arutles Soome brndi teemadel, ja kuhu kik, kes soovisid, visid oma mtteid saata. See oli teline kogu rahva diskussioon. Ideid tuli vasakult ja paremalt. Huvitav, kui eestlaste kest oleks omal ajal ksitud, mil-lised on Eesti kige olulisemad vrtused, kas ka siis oleks sn-dinud eelkige kodumaal kuri-kuulus snum Welcome to Esto-nia? Kas me oleksime pidanud klalislahkust oma kige oluli-semaks rahvuslikuks eripraks? See nide iseloomustab Eesti ja Soome turundusmtlemise eri-pra. Eestis on turundus kitsa ringkonna prusmaa, Soomes turundatakse eelkige tarbijale. Pole mingi hbiasi teha lihtsa snumiga lihtsaid kampaaniad.

Eestis korraldatakse tihti reklaa-m i a g e n -t u u r i d e vahel suur konkurss ja lpuks valitakse v l j a see, kes e d a s t a b

snumi alla-hindlus 50% kige

odavamalt. Lpuks rehmatakse kega: thja sest brndist, uhku-sest ja loovusest! Aga algus on alati paljutotav.

Eesti tee on toota niitoo-teid, vga kvaliteetseid ja hid. Arvan, et just selles valdkonnas oleksime tegijad. Oleme oma ole-muselt uhke rahvas. Miks me ei pane seda uhkust siis oma toode-tesse? Uhkus ei thenda lbust. Hea ja edasiviiv uhkus thendab tsiviliseeritust ja avatust. Julgust erineda. Oskust suhelda. Seda on Soome-aastad mulle petanud. Suruda maha lbus ja olla vri-kas. Vrikus ongi see, mis minu meelest on eestlastele tegelikult vga iseloomulik. Niitoodete ks eripra on vrikus, sta-biilsus, rahulikkus, heas mttes konservatiivsus. Ajatud tooted on Eestiski lbi aastakmnete olnud edukad. Ja mned neist (kui mitte vga paljud) on prit Nukogude ajast. Jrelikult neis on midagi.

Tegelikult polegi ksimus mitte niivrd fsilises tootes, kuivrd selles, mil viisil toodet edukalt pakkuda ja ma. Muu-seas, see on imelihtne tuleb ennast huvitavaks teha. 1

18 10. 2011

On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult teistest riikidest see on taristu lagunemine ja

selle uuendamise vga aeglane tempo.

Venemaad kgistab

vananevataristuneedus

On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult

needus

18 10. 201118 10. 201118

needusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusOn ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult teistest riikidest see on taristu lagunemine ja

selle uuendamise vga aeglane tempo.

On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult

selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.selle uuendamise vga aeglane tempo.teistest riikidest see on taristu lagunemine ja

selle uuendamise vga aeglane tempo.

needusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusOn ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult On ks probleem, mis eristab Venemaad jrsult

needusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedusneedus

10. 2011

10. 2011 19

Venemaal on ees palju proovikive ala-tes demograafi ast ja majanduse mber-korraldamise vaja-

dusest, kuid samad probleemid vaevavad ka paljusid arenenud riike. ks probleem aga kummi-tab Venemaad kohe eriti.

Tna tuleb nentida, et infra-struktuuri olukord on ks pea-misi Venemaa majanduskasvu pidureid, vidab Moskva ks tuntumaid liberaalseid majan-duseksperte Vladislav Inozem-tsev, kes aitab praegu Venemaa hel rikkamal oligarhil Mihhail Prohhorovil luua uut parempar-teid Parem Asi.

Nukogude ajal rajatud taristu lagunemine ning sellest phjus-tatud suurte nnetuste ja ava-riide sagedus viimastel aastatel on kigile nha, kuid Inozemtsevi snul puudub Venemaal sellest hoolimata endiselt strateegiline programm taristu arendamiseks.

Venemaa on pindalalt maa-ilma suurim riik, mistttu teede- ja transpordivrgu arengul on

inimeste ja kaupade liikumiseks eluline thtsus. Mingit arengut aga ei toimu, pigem liigub tase kolinal allamge.

Inozemtsevi andmeil ehitati uusi kva kattega maanteid Nu-kogude Liidus 1970-ndatel kesk-miselt 11 000 kilomeetrit aastas, kuid 2000-ndate Venemaal ki-gest 2000 kilomeetrit aastas. Uute raudteede ehitamine on sisuliselt peatunud ja tegutsevate lennu-jaamade arv vhenes 1991. aasta 1450-lt 2009. aasta 329-ni. Vrd-luseks: Hiinas ehitati 2005.2009. aastani keskmiselt 132 000 kilo-meetrit uusi maanteid ja 2200 kilomeetrit uusi raudteid.

Venemaa maanteede olukorda iseloomustab hsti veel ks arv: autodega kaubaveo keskmiseks kiiruseks arvutatakse 300 kilo-meetrit pevas. See on vhem maad kui Tallinnast Riiga

Tnu Venemaa peaministri Vladimir Putini thesidule tibukollase Lada Kalinaga plvis eelmisel suvel suurt thelepanu Amuuri maantee avamine. Esi-mest korda Venemaa ajaloos hendab Kaug-Ida lejnud Venemaaga asfalttee.

Venemaa jaoks oli see kind-lasti saavutus, aga selle taust on, et sellal kui Titast Habarovskini aastakmneid maanteed ehitati, on lagunenud samasugune fde-raaltee Krasnojarski ja Irkutski vahel. Sgiseste sadude ajal teki-vad sel tuhandekilomeetrisel li-gul kilomeetrite pikkused sabad porri kinni jnud veokitest,

mis vahel seisavad pevi, enne kui suudavad end vlja murda. Kuigi see on laialt teada, kestab selline olukord aastast aastasse.

Venemaa kaht suuremat linna Moskvat ja Peterburi hendab siiani kehv ja ohtlik maantee. Riik ei ole suutnudki sinna korralikku kiirteed rajada ja andis selle iguse erafirmadele, kes kavatsevad kiirtee suures ulatuses tasuliseks muuta. Tulevased teeomanikud tahavad Vedomosti andmeil hakata vtma tasu kmme euro-senti kilomeetri eest, aga Vene-maal on kombeks, et tasusid puudutavad lubadused erinevad tublisti hilisemast tegelikkusest.

likallis kilomeeterhel Venemaa vhestest tasulis-test maanteedest Pihkva oblastis tuli kevadel sna halvas korras maanteel 62 kilomeetri lbi-mise eest tasuda 25 eurot ehk 40 eurosenti kilomeetri kohta! Ni-teks Euroopas peetakse heks kallimaks tasuliseks maanteeks Prantsusmaa 623-kilomeetrist liku Reims-Chamonix, mille lbimine maksab 47 eurot ehk kaheksa senti kilomeeter.

Prast tnavusi traagilisi nnetusi Nukogude-aegsete reisilennukitega Tu-134 ja An-24 kskis president Dmitri Medve-dev kaaluda vimalust lpetada jrgmisest aastast nende lennu-kite kasutamine, millel puudub tnapevane hoiatusssteem.

Tegelikkuses thendab see, et maa peale jks rhuv ena-

mik lennukeid, mille najal psib suur osa Venemaa regionaalsest lennuvrgust. Rossiiskaja Gazeta andmeil tehakse 80 protsenti piir-kondlikke vedusid just nende lennukitega, mille vanus on ena-masti le 2530 aasta.

Probleem on selles, et uusi lennukeid pole kuskilt vtta. Vene ekspertide vitel pole analoogsed lne reisilennukid vimelised maanduma niteks Kaug-Phja karmides ilmaoludes sealse-tele vikelennuvljadele, kus ei ole sageli betoonist lennuradu, vaid maanduda tuleb tavalisele maapinnale. Selleks ei sobivat ka Tu-134 asendama meldud uus Suhhoi Superjet, mille hulgitoot-mine pole veel kimagi linud.

Kige suuremad taristu ehi-tamise plaanid on Venemaal lhiajal aga raudteel. Phjuseks on 2018. aasta jalgpalli maailma-meistrivistlused, mille transpor-diprobleemid eri linnade vahel kavatsetakse lahendada just raudteeliiklusega.

Kavas on ehitada uusi raudtee-liine tervelt 80 miljardi euro eest, suurem osa raha lheks kiirliinide rajamiseks. Plaanid on vimsad: Moskva ja Peterburi ning Nini Novgorodi ja Kaasani vahele kavatsetakse kima panna 400 kilomeetrit tunnis kihutavad ron-gid. Rgitud on isegi sama kiire rongi kikulaskmisest 2500-kilo-meetrisele teele Moskvast Jekate-rinburgini. Kuid sellist imet alles jnud seitsme aasta jooksul ei usu Venemaal eriti keegi. 1

Jaanus Piirsalujaanus.piirsalu@epl.ee

Suurest raudteede ehitamisest peaks Venemaal kvasti vitma ka Eesti passiga lennujaamaekspres-side rajaja Maksim Liksutov.

Praegu sidavad nn aeroeksp-ressid Venemaal Moskva ja Jekate-rinburgi kesklinna ja lennujaamade vahet. Jalgpalli maailmameistri-vistluste ajaks 2018. aastal ka-vatseb Venemaa Raudteed rajada sellised kiirliinid veel kaheksasse linna: Peterburisse, Krasnodari, Sa-marasse, Kaasanisse, Jaroslavli, Volgogradi, Kaliningradi ja Soti. Ajalehe Vedomosti viidatud eks-perdihinnangu jrgi lheks projekt maksma 6,2 miljardit eurot.

Opereerima hakkaks kigi liinide-ga fi rma Aeroexpress, millele kuu-lub ka praegune lennujaamaliinide monopol. Firma trump on selles, et 50% aktsiaid kuulub Venemaa Raudteedele, lejnud pool jaguneb Liksutovi ning tema ripartneri-te Iskander Mahmudovi ja Andrei Bokarevi vahel. Loksal sndinud Liksutov (34) kontrollib Delta Trans Investi kaudu mis omakorda kuulub Transgroup Invest AS-ile, mille oma-nik on peale Liksutovi veel teinegi Eesti kodanik Sergei Glinka kuni 25 protsenti fi rmast Aeroexpress.

Suurejoonelise plaani jrgi peaks enamik raha investeeringuteks tu-lema Vene riigilt, ainult Peterburi lennujaamaliini loomiseks kavat-setakse suuremas mahus kasutada ka erakapitali.

Liksutovil headansid ri laiendada

20 10. 2011

Internetikasutajate arv on kasvanud enam kui 420 mil-joni elanikuni ning see on sihtrhm, mis pakub huvi ja vimalusi kohalikele ja

rahvusvahelistele ettevtetele. Vaatamata Hiina valitsuse keh-testatud piirangutele mitmete lnes populaarsete veebileh-tede klastamiseks, alustavad siin htmoodi innukalt oma netiridega nii kohalikud kui ka vlismaalased.

E-kaubanduse vlkkiire arengAlipay on kasvanud Hiina suu-rimaks online-maksete ettevt-teks, tdeldes pevas enam kui miljardi jaani vrtuses tehin-guid. Hiljuti teatas Alipay, et eel-datavasti letab nende tehingute vrtus PayPali oma kahe jrg-neva aastal jooksul.

Alibaba grupi e-jaemja Tao-bao on saanud Alipay edust sama-vrd palju kasu, kui eBay sai kasu PayPal edust. Peamine erinevus kahe e-jaemgi keskkonna vahel on siiski see, et Taobao toetub rek-laamitulule, samal ajal kui eBay sissetuleku moodustavad tasud tehingute pealt. Taobaost on vlja kasvanud Hiina suurim e-jae-mja, kelle turuosa on enam kui 80% kogumahust. Taobao mb kike, alates mobiiltelefonidest ja kgitarvetest, lpetades lennupi-letite ja kindlustusega. Platvorm, mis toodi turule 2003. aastal, vimaldab oste sooritada m-jate alamlehtedelt, aga samuti netioksjonitelt.

Hiina suurim e-jaemja Taobao nautis 2010. aastal lausa

plahvatuslikku kasvu, mil kasuta-jate arv kasvas eelneva aasta 176 miljonilt 370 miljoni kasutajani. Krge kasutajate arv kinnistas Taobao domineerimist e-kau-banduse turul Hiinas veelgi. Vaa-tamata sellele pavad sel turul nii kohalikud kui ka rahvusva-helised ettevtted oma turuosa vita. Samal ajal nitavad need arvud ka ilmekalt, kuivrd palju on hiinlaste seas kasvanud kind-lus- ja mugavustunne sooritada oste internetis. See on trend, mil-lest likavad Taobao krval kasu mitmed alustavad e-kaubanduse ettevtted le riigi.

Osa Taobao viimase aasta edust on saavutatud tnu ette-vtte investeeringutele kasuta-jate kaitse valdkonnas. Taobao li saja miljoni jaani suuruse fondi tagastamaks ostjale raha iga tarbija ning online-kaupleja vahelise vaidluse korral.

Taobao suured pingutused ja investeeringud tarbijate kaits-misse on toonud Hiina interne-tikasutajad, kes eelnevalt suhtu-sid vrgus ostlemisse kahtlevalt, online-oppamisega katsetama, on elnud ettevtte kneisik Jus-tine Chao.

Just tarbijate vhene usaldus-krediit e-maksete toimimisse oli eelnevalt Hiina e-kaubanduse portaalide suurimaks takistu-seks, selgitab Mark Natkin, kes on Pekingis baseeruva ettevtte Marbridge Consulting tegevjuht. Taobaol nnestus see proovikivi letada tnu tagatisfondi teenuse arendamisele ja turule toomisele. Alates fondi loomisest on Taobao edu krgustesse tusnud, suuresti tarbijalt tarbijale levinud soovi-tuste abiga, lisab Natkin. Alates sellest ajast on ka e-kaubandus-sektori kasv olnud eelneva jrk-jrgulise kasvuga vrreldes plah-vatuslik, tleb ta lpetuseks.

E-kaubandusplatvormide kasutusmugavus on tusnud mrgatavalt. Inimesed rgivad lugusid, kuidas nende emad on ndseks Taobao kasutajad, r-gib Natik Taobao peadpritavast edust. Inimesed, kes veel paar aastat tagasi ei kasutanud inter-netti regulaarselt, on nd saa-

mas e-kaubanduse kasutajateks.Osa Taobao kasutajate plahva-tuslikust kasvust 2010. aastal sai reaalsuseks tnu ettevtte 200 miljoni jaani suurusele rek-laamikampaaniale. Kampaania eesmrgiks oli kasvatada Tao-bao Mall brndi nhtavust. See platvorm viib omavahel kokku ettevtted ja lpptarbija