Abikspaadimehele

�SISUKORD

Väikelaevajuhile ....................................................3Mõisted ...................................................................3Veesõidukitostes ..................................................4Ülevaatustest ..........................................................5Ilm ...........................................................................6Magnetkompassikasutamine ...............................8Suunamääramine .................................................8Merekaartidest ......................................................9Meresõitjalevajalikudmõõtühikud .......................9Poidjatoodrid .....................................................12Tuledmeremärkidel ............................................13Tuledjamärgidlaevadeljapaatidel...................13Põhilisedteeandmisereeglid ..............................16LiiklusestTallinnalahel .......................................17Väikelaevajuhivastutus ......................................18Randuminejasildumine .....................................20Rannikuljaväikesaarel .......................................20Paadikinnitaminekaikülge .................................21Ankrudjaankruotsad ..........................................21Paadikinnitaminepoile .......................................21Kuioledülepardakukkunud ..............................22Uppujapäästmine ...............................................23Varustusest ...........................................................24Tuledjamärgidväikelaevadel ............................26Laevatatavatelsisevetel......................................27Karistusmääradest ..............................................27Tulekahju .............................................................28Alajahtumine(hüpotermia) ..................................29Esmaabialajahtumisekorral ..............................30Esmaabivarustus ................................................31Merehaigusest ....................................................31Madalal ...............................................................32Mereside...............................................................33Hädasignaalid .....................................................34Peatumismärguanded ........................................36Veesõidukikorrashoid ........................................36Sõlmed ................................................................38Headmeretavad .................................................39Headsadamatavad .............................................39Kasulikkeviiteid ..................................................40

�

VÄIKELAEVAJUHILE

AbiksPaadimehele teatmikkuonkoondatudneedolulisedpõhitõed,mida igaväike‑laevajuhtpeaksteadma,ettagadaendajakaasreisijateturvalisus.Vajalikkejuhiseidjameeldetuletusileiabniialgajakuikogenudhobisõitja.Etmeresõitmööduksohutult, ole kursisheademeretavadega, tunneseadusandlustningvarustaendõigeteohutus‑,pääste‑jaesmaabivahenditega.Kaseljuhul,kuisinuveesõidukiga liiklemiselpole juhilubanõutud, tulebväikelaevajuhi koolituse läbiminekasuks.Ethädaolukorrasoskaksidõigestikäituda,läbiesmaabikoolitusjaraadiosideoperaatorikursus.

MÕISTED

Üldkasutatav veetee–väljaspoolsadamasissesõiduteedjaakvatooriumiasuvlaeva‑liikluseksettenähtudmõõdistatudveeala,misontähistatudkaardiljavajadusekorralkalooduses.Sadamasissesõiduteemeresõiduohutuseseadusetähendusesonveeteeosa,misvõimaldablaevalkonkreetsessesadamassesissesõitajasamastsadamastväljuda.

Eesti siseveed on: sisemeri ja sadamarajatiste kõige merepoolsemaid punkteühendavastmõttelisestjoonestkaldapoolejäävadEesti sadamate veedningjõed, järvedjamuud veekogud,millekõikkaldadasuvadEestimaa‑alal.

Laevatatavad siseveedseisuga1.detsember2008on:SuurEmajõgi,VäikeEmajõgiVõrtsjärvest Pikasilla sillani, Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv ningnimetatudjärvedessesuubuvatejõgedelaevatatavadsuudmedjaalamjooksud,NarvaveehoidlajaNarvajõgiPeipsijärvestkuniNarvakoseni.

Väikelaev–veesõidukkogupikkusega2,5–24meetrit(näitekspaat,purjejaht,kaaterjamuuselline),midakasutataksevabaajaveetmiseks,sõltumataregistrikuuluvusest.Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidupooltvastavaltmärgistatudveesõidukit (näiteks jett,purjelaud,purjejaht,võistluspur‑jekasjamuuselline)ningprimitiivsekonstruktsioonigaveesõidukit(näiteksruhi,ruup,lodi,süst,kanuu,vesijalgratasjamuuselline)jaerikonstruktsioonigaveesõidukit.

Piiriveekogu on veekogu (jõgi, järv või tehisveekogu), mida mööda kulgeb riigipiir(Riigipiiri seadus). Tutvu piirirežiimi eeskirjaga enne Narva jõele, Peipsi järvele ja Lämmijärveleminekut.TerritoriaalmerepiiridonmääratudMerealapiirideseadusega.

Kohalik rannasõit–meresõitEestirannikulähedastesveteskuni20meremiilikauguselkaldast.

Eesti merealade üldkasutatavatel veeteedel ja laevatatavatel sisevetel reguleeribväikelaevade liiklemist meresõiduohutuse seadus. Muudel sisevetel ja avalikelveekogudel liiklemist reguleerib Veeseadus ning kohalike maa‑ ja omavalitsustemäärused.

�VEESÕIDUKIT OSTES

• Uut veesõidukitostespöörapealesobivusejavälimusetähelepanukasellele,et paatoleksvarustatudCE‑tähisegaehitajaplaadijaHIN‑(CIN‑)koodiga,miskinnitavad, etalusonehitatudvastavaltkehtivateleeuronõuetele.Lisakspeabkaasasolemaka kasutusjuhendjavastavustunnistus.Väikelaevu,misontoodetudpeale1.maid2004 ningmilleleioleCE‑märgistust,eitohikasutuselevõtta.

• Ehitajaplaadilpeavadkindlastiolemamärgitudväikelaevakonstruktsioonikategooria, lubatudmootorivõimsus,inimestearvjapagasikaal. Väikelaevakonstruktsioonikategooriadon: A – piiramatu, B – avameri,tuulkuni8palli,lainekõrguskuni4m, C – rannalähedased veed, tuulkuni6palli,lainekuni2m, D – kaitstud veed, tuulkuni4palli,lainekuni 0,3m. Ehitajaplaatpaigaldataksetavaliseltpaadiahtripeeglisiseküljele.HIN‑(CIN‑)koodon vormitudvõigraveeritudpaadiahtripeeglivälisküljele,20cmallapooletekijoont.Sealt saabteadakaveesõidukiehitamisaasta.

• Kasutatud veesõidukitostesveendu,etseeoleksheastehniliseskorrasjameresõi‑ dukõlbulik.Plastistkerepuhulkontrolli,etkereleioleksvarjatudvigastusivõiosmoosi. VeeteedeAmetiinspektoridvõivadsoovikorraltehatäiendavatehniliseülevaatuse.

• EnneveesõidukiümberehitustkonsulteerispetsialistidegajaVeeteedeAmetiinspek‑ toritega.Näiteks tekiehituse lisamine jasisemootorivahetaminepäramootorivastu muudaboluliseltaluseraskuskesetjapüstivust.

•RegistreeriveesõidukARK‑ivõikohtu registrisse,kuiseeonnõutud.

•Kuiveesõidukonregistris,kannapaadile ja ujuvvarustuseleregistristsaadudtähis.

•Võimalikekahjudekorvamiseksonsoovitatavveesõidukkindlustada.

Vajalikud dokumendid

•Väikelaeva registreerimistunnistusjaisikut tõendav dokument.

•Väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui on nõutud. Veesõiduki, mille purjepind on kuni 25 m2 või mootori võimsus kuni 25 kW, juhtimiseks ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust juhul, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korralmerelkuni5meremiilikauguselrannastjasisevetelkuni9kilomeetrikaugusel kaldast.

•Kuiväikelaevakasutabisik,keseioleselleomanik,peabtalkaasasolemakaväike‑ laevakasutusõigust tõendav dokument.

•Meresidevahendit(VHF,MF,HFraadiojaama)võibväikelaevalkasutadaisik,keson läbinudvastavaväljaõppejaomabpiirangutega raadiosideoperaatori(Restricted Operator’s Certificate) või raadiosideoperaatori tunnistust. Isikud, kes ei oma vastavat tunnistust, võivad raadiojaama sideks kasutada vaid hädaolukorras. Meresidevahendikasutamisekspeabolema raadioluba.

�

ÜLEVAATUSTEST

Registreerimiseelne ülevaatus

Registreerimiseelset ülevaatust väikelaevale teostab Eesti Riiklik Autoregistrikeskus(ARK) enne väikelaeva kandmist liiklusregistrisse. Registreerimiseelset ülevaatusttehaksekõigisARK‑ikontoritesüleEesti.RiigilõivutasutaksevastavaltARK‑iriigilõivudehinnakirjale.InfoARK‑ikodulehelhttp://www.ark.ee/atp/?id=231,kontakttelefon 620 1200.RiigilõivudekohtaleiabinfotRiigiTeatajast:https://www.riigiteataja.ee

Riigisisesel veesõiduki omaniku vahetusel ei ole ülevaatuse tegemine nõutav, kuidregistrismuudatustetegemisekstulebARK‑iesitadauueomanikuandmed.

Tehniline ülevaatus

Veeteede Amet (VA) teostab alla 12‑meetristele laevadele tehnilist ülevaatust ennenenderegistreerimistARK‑iliiklusregistrisse.

SamutiteebVAalla12‑meetristelelaevadelekorralist(iga‑aastast)tehnilistülevaatust,midaviivadläbiVAväike‑jasiseveelaevadeosakonnainspektoridüleEesti.Veesõidukivõibülevaatuseletuuaise,kuidvõibkainspektorikohalekutsuda.

Enne väike‑ ja siseveelaevade ning alla 12‑meetriste laevade tehnilist ülevaatustVA‑stasuriigilõivvastavaltveesõidukipikkuselejavanusele(vt.riigilõivuseadust).Kuimaksad riigilõivu (Interneti)pangas, siis kirjuta seletuse reale laeva kirjeldav tunnus(registreerimisnumber, selle puudumisel HIN‑ või CIN‑kood või paadi tüüp). Mitmeveesõidukikohtariigilõivutasumiselmärgiseletusereale,kuimitmeveesõidukieesttasutakse.Tehniliselülevaatuselesitainspektorileriigilõivutasumisttõendavkviitungvõi(Interneti)pangaväljatrükk.

Ka veesõiduki konstruktsioonilise ümberehituse ja enda tarbeks ehitatud väikelaevavalmimisejärelonvajaliktehnilineülevaatusVA‑s.Probleemidevältimisekskonsulteerienneveesõiduki(ümber)ehitamistVAspetsialistidega.

ÜlevaatuseaeglepieelnevaltkokkuVeeteedeAmetiväike‑jasiseveelaevadeosakonnakohalikuinspektoriga

�ILM

Mereilmateadetegakursisoleminepeaksolemaharjumuskasiis,kuisinuveesõidukonsadamas,lautrikohasvõikaldavees.Mitmepäevaprognooseteadesonmeresõiduettevõtminelihtsam.Merelollestuleblähiajailmaprognoosekuulatapidevalt,eritijuhulkuionoodatatormijaäiksepilvi.Halvailmakorralootaennemereleminekutsenikuniilmaoludmuutuvadparemaks,ärahindaomavõimeidüle.Kuisatudmereltormikättevõiudusse,otsikiirestiohutukoht,laevateedesteemalningootailmaparanemist.

Eesti Raadio annab mereilmateateid kaks korda ööpäevas: kell 07.05 ja 17.05,tavalisi ilmateateid pea igal täistunnil peale uudiseid. Ka televisiooniuudiste järel javeebilehtedelt(www.ilm.eevõiwww.emhi.ee)leiabreisiplaneeridespiisavaltteavet.InfotsaabkahelistadesEMHItasuliseletelefonile900 1032.Mereilmateadetesantaksenähtavusetingimused, tuulekiirus ja lainekõrgus,samutitugevatuule‑(14–20m/s)jatormihoiatus(üle21m/s).TallinnRaadioVHFkanali 69(1650kHz)kauduedastatakseilmaennustusikell 06.33ja15.33kohalikuajajärgi(LT),infoniieestikuiinglisekeeles.16.kanaliledastatakseeelteadesellekohta,milliseltkanaliltilmainfotkuuleb.

Navigatsiooni‑jakatormihoiatusedantakse69.kanalil(kasagedusel3310kHz)maail‑maaegadel(UTC)02.33,06.33,10.33,14.33,18.33,22.33.Üldjuhuledastataksetormi‑hoiatusedviivitamatultjaeelteadetsellekohtaonkuuldaka16kanalil.

Udus• arvesta,etkakergeuduvõibmaismaajmorientiiridvarjatamõneminutiga• kasutaradaripeegeldit,kompassijaGPS‑ijälgihoolikamalt• kuikahtledendaoskustes,hoialaevateesteemalevõijääohutuskohasankrusse• kuijõuadootamatultudussejasulpolevõimalikankrussejääda,märgiasukohtkohe kaardile,äraunustasõiduteedpidevaltkaardilemärkimast• korraldatäiendavvaatlus,kuulaudusignaalejaannaneidise

Tormi eel• kinnitalahtisedasjad,annatäiendavadjuhisedmeeskonnalejareisijatele• sulgekõikavausedjaluugid• kontrollipilsipumpa• kasutaradaripeegeldit,kontrollikajaloodijaomaasukohta• kontrollivarustust,paneankurkasutamiseksvalmis,tõmbaaerudvõimõlavälja• valmista ette ohutusvahendid enda parda külge kinnitamiseks, neid võib tormi arenedesvajaminna• panetormiankurvalmis• kuioledrannalähedal,otsilähimsadamvõilahesopp,kuhuvarjuda• kuiohutultrandaeipääse,püsiavamerel,vajadtriivimiseksruumi• jahilvähendapurjeid,vajaduselkäivitamootor

�Beaufort´i skaala

Tuuletugevuspallides

Tuulenimetus

Tuule kiirus Lainetuspallides

Tuule toime Tuule toimemerepinnale

m/s sõlme

0 Tuuletus 0...0,2 Alla1 0 Tuulteioletunda,lippripubliikumatult,suitsutõusebotse,lehedpuudeleiliigu

Peegelsilemere‑pind

1 Vaiknetuul

0,3...1,5 1...3 1 Ontundakergettuult,suitskaldubpüstjoonestkõrvale,puulehedliiguvad

Säbaralainetus

2 Kergetuul 1,6...3,3 4...6 2 Ontundapidevattuult,lipplehvibkergelt

Virvendusveepin‑nal,väikesedlained

3 Nõrktuul 3,4...5,4 7...10 2 Lipplehvib,suitskaldubtuulesuunas,liiguvadpuudenõrgemadoksad

Laineharjadelkohativaht(“jänesed”)

4 Mõõdukastuul

5,5...7,9 11...16 3 Lipptõmbubtuulessirgu,tuulvilistabnõrgalttag‑lases,puuoksadliiguvad

Väikestellainetelvahuharjad

5 Värsketuul

8,0...10,7 17...21 4 Suuredlipudlehvivad,puudetugevamadoksadliiguvad,tuulvilistabkõrvus

Kõiklaineharjadvahus

6 Tugevtuul 10,8...13,8 22...27 5 Traadidundavadtuules Tuulrebiblainehar‑jadeltvahtu

7 Valituul 13,9...17,1 28...33 6 Onkuuldatuulevilistamistkogutaglases,vastutuultminnaonraske,nõrgemadpuudpainduvad

Vallideslaineharjadtuiskavad,veepin‑nalvahuribad

8 Vingetuul 17,2...20,7 34...40 7 Vastutuultliikumineonraske,tugevadpuudpain‑duvad,nõrgemadoksadmurduvad

Suurtellainetelpikadvahuribad

9 Torm 20,8...24,4 41...47 7 Tuulliigutabkohalterine‑vaidesemeid,võivadesi‑nedakergedpurustused

Merepindvaldavaltvahuvalge

10 Tugevtorm

24,5...28,4 48...55 8 Taglasvõibpuruneda,nõrgemadpuudkistaksejuurtegavälja

Kõrgedmurdlainedvahus,õhktäisveepiisku,nähtavuspiiratud

11 Maru 28,5...32,6 56...63 9 Suuredpurustusedran‑nikul,võimalikuderinevadpurustusedlaeval

Veepinnalpaksvahukord,nähtavushalb

12 Raju >32,7 >64 9 Võimalikudlaastavadpurustused

Merikeebjatuiskab

�

MAGNETKOMPASSI KASUTAMINE

Kompass on suuna määramise vahendiks visuaalsete orientiiride ja meremärkidepuudumiselningtõhusaksabiksuduvõipimedusekorral.Tuleb meeles pidada, et kompassinõel ei näita tõelise meridiaani suunda. Magnet‑kompassi näidule avaldab mõju Maa magnetismist põhjustatud magnetkallee magnetdeklinatsioon (variatsioon) ja laeva raudosadest põhjustatud magnethälvee deviatsioon. Magnetkalde väärtuse ja selle aastase muutuse saame kaardilt,magnethälbe määramiseks tuleb koostada hälbetabel. Juhiseid tabeli koostamiseksleiabnavigatsioonialastestõpikutest.

Navigatsioonikaartidel on tähistatud ka magneetiliste anomaaliate alad, mis võivadmõjutada kompassi. Paadis olevad metallesemed kallutavad samuti kompassinõelamagnetmeridiaanistkõrvalenii,ettanäitabkompassimeridiaanisuunda.

SUUNAMÄÄRAMINE

Suundi loetaksekraadides (°).Põhjakraadi tähistab0°, lõunasuunasonkurss180°.KraadeloetakseN‑stpäripäeva0°,1°,...359°ja360°/0°.Suundiloetaksekarumbides.1rumb=1/32ringkaareste11,25°.RumbeloetakseN‑stjaS‑stEjaWsuunas,kusjuuresE‑st,W‑stjaneljandikrumbidestkaNjaSsuunas.

Mõnedrumbidjanendevastedkraadides:

N 0°/360° NNE 22,5° NE 45° ENE 67,5° E 90° ESE 112,5° SE 135° SSE 157,5° S 180° SSW 202,5° SW 225° WSW 247,5° W 270° WNW 292,5° NW 315° NNW 337,5°

Vaatakajoonisttagakaanel.

Kaardilmäärataksesuundühestpunktist teisenii,etkaardileasetataksejoonlaudjaühendatakseneedkakspunkti.Joonlauapealeasetataksemall jamõõdetaksenurkkaardimeridiaanijasõidusuunavahel.

�

MEREKAARTIDEST

Ajakohastatud merekaart on igale laevasõitjale vältimatu abimees. Kanna hoolt, etkaart oleks alati varustatud värskeima infoga ning ära unusta märkida ka viimasekorrigeerimisekuupäeva.

Muudatustest navigatsiooniteabes teatatakse Veeteede Ameti kord kuus ilmuvasväljaandes “Teadaanded meremeestele”. Vaata kodulehelt www.vta.ee, paran‑dusedleiadaadressilt:http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html

Kodulehelt on kättesaadav ka käibelolevate merekaartide ja kaardiatlaste nimekiriaadressil:http://adam.vta.ee/teenused/hnt/dokumendid/Chartstabel.xls

Ka elektronkaardid peavad olema korrigeeritud, ei piisa vaid ostu hetkel kehtinudnavigatsiooniteabest. Elektronkaardi uuenduste saamiseks tuleb pöörduda kaardimüüjapoole.

InternetikauduleiadkaVAreaalajasuuendatavanavigatsiooniteabekaardirakenduse:http://195.50.203.12/dws/. Veebirakendus töötab Internet Exploreris ja vajab Javaprogrammi tuge. Info ei ole kasutatav mereelektroonikaseadmetes. Kaardirakendusvõimaldabvõrreldapaberkaardiinfotnetisolevaga.

VeeteedeAmetipaberkaartideedasimüüjadleiadaadressilt:www.vta.ee/atp/?id=564

MERESÕITJALE VAJALIKUD MÕÕTÜHIKUD

Pikkusühikuteks merel on meremiil = 1852 m (meridiaani kaareminuti pikkus) jakaabeltau=1/10meremiili=185,2m.

Kiirusühikuksmerelonsõlm=1meremiil/tunnis=0,514m/s.

(mere)miil‑(nautical)mile 1M=1,852km 1km=0,54Mkaabeltau‑cable 1kbt=0,1M=185,2m 1km=5,4kbt(mere)süld‑fathom 1süld=6jalga=1,8288m 1m=0,5468süldajalg‑foot(mitmuses:feet) 1jalg=0,3048m 1m=3,28jalgatoll‑inch 1toll=2,54cm 1cm=0,3937tollihobujõud‑horsepower 1hj=0,736kW 1kW=1,36hj

10Olulisemad leppemärgid

Laevateed kaardil

11Laevateed looduses päeval

Laevateed looduses öösel

1�

POID JA TOODRID

Laevateelolevadmadalad,laevavrakidjttakistusedmärgistataksekardinaalsüsteemis(ilmakaartejärgi)poidejatoodritega.Poidelvõivadollakatuled.Laevateemärgista‑misekskasutataksekalateraalsüsteemi(külje)poisidja‑toodreid(ntparemküljetulepoi,vasakküljetooder).Kardinaalsüsteemipoidjatoodridnäitavadtakistusestmöödumiseksohututpoolt.Küljepoidja‑toodridnäitavadkülgimerepooltrannikupoole.

Lateraalsüsteemi märgistuse erinevus laevatatavatel jõgedelJõgedelpaigaldataksetähisedvastavaltkaldanimetusele:paremakaldapoolejäävohttähistataksepunase javasakukaldapoolnerohelisepoivõi toodriga.Kaldanimetusmääratakseseistesnäogapärivoolu:paremalejääbparemjavasakulevasakkallas.

1�

TULED MEREMÄRKIDEL

TULED JA MÄRGID LAEVADEL JA PAATIDEL

1�

1�

1�PÕHILISED TEEANDMISE REEGLID

Et liikudasujuvalt ja teisteleebameeldivusipõhjustamata,onvaja tundateeandmisereegleid(merel–Rahvusvahelist laevakokkupõrgetevältimiseeeskirjaningsisevetel–Laevatatavatelsisevetelliiklemisekorda).LKVE‑72reegli10(j)järgialla20mpikkunelaevvõipurjelaeveitohitähistatudlaevateelsegada sõidurajal liikuvate suurte laevade liiklust. Lahknemised toimuvad samutiLKVE‑72 järgi, aga hea meretava kohaselt annab teed see, kel seda lihtsam teha.Väikelaevalonkitsusteslihtsamteedandakuisuurtellaevadel.

Möödasõitevpaatannabteedmööda‑ Mootorpaat annab teed purjelaevale,sõidetavale kui purjelaeval ei ole näha tulesid või koonustnäitamaksmootorikasutamist

Vasakulhalsilpurjelaevannabteed Samalhalsilpealttuulepurjetavjahtparemalhalsilpurjelaevale annabteedalttuulepurjetavalejahile

Kesnäebteisttulemasparemalt,annab Otse teineteisele vastu liikuvad veesõi‑teed dukidannavadteedpöördegaparemale

1�

LIIKLUSEST TALLINNA LAHELLiikluseraldusskeemi (LES) on kehtestanud Veeteede Amet rahvusvahelisi nõudeidjärgides. Tallinna lahel on ära jagatud laevade liiklemisalad: liikluseraldusskeem jarannasõiduala. Skeemil on vastassuunalised sõidurajad, et sadamasse sisenevadja sealt väljuvad laevad saaksid üksteisest ohutult mööduda. Sõiduradasid eraldabteljepoidegamärgistatudliikluseraldusalavõi–joon.

Liikluseraldusskeemikasutajapeabhoidumaomasõidurajale.LiikluseraldusskeemijaViimsipoolsaarevahelonväike‑ ja kalalaevadeleningsellepiirkonnasadamatessesõitvatele laevadele mõeldud rannasõiduala. Muud laevad peavad sellest kõrvalehoiduma,kuitegupolehädajuhtumiga.Väikelaevadelsoovitataksehoidudasõidurajaparemasseservavõikulgedaväljaspoolliikluseraldusskeemi(kuisüvislubab),sealonkamanööverdaminevabam.

LES‑i ületav laev ja väikelaev ei tohi segada sellel üldsuunas liiklevaid laevu. Kuiületatakse liikluseraldusskeemi, tulebseda tehakiirestiningviibidasellel võimalikultlühikest aega. Laevakokkupõrgete vältimise eeskirja (LKVE) 10. reegli järgi tulebsõiduraduületadavõimalikultristi.Veesõidukipikitelg(laevakere)peabLES‑iületuseajalolemasõidurajagaristi,etsealliikuvatellaevadeloleksvisuaalselvaatluselületajakavatsusedüheseltmõistetavad.Tsooniületaminediagonaalisonlubamatukasiis,kuiteisilaevulähedaleiole(kiirlaevadvõivadilmudavaidmõneminutijooksul).Omavahelised lahknemised liikluseraldusskeemis toimuvad LKVE üldiste reeglitealuselnaguavamerel.Parimlahknemismanööveronselgeltmõistetavkursimuutus.

Kunarannasõidualajaliikluseraldusskeemeiolepoidegaeraldatud,kontrollinavigat‑sioonikaardijaGPS‑iabil,kasoledparajastisõidurajal,rannasõidualas,nendevaheli‑selliikluseraldusalalvõi–joonel.

Laevaliiklust Soome lahel – sealhulgas ka Tallinna lahel – jälgitakse ja juhitakseVeeteede Ameti VTS-keskusest. Jälgimine toimub radaripildi, elektroonilise identifitsee-rimisesüsteemi(AIS),kohustuslikulaevaettekannetesüsteemi(GOFREP)javisuaalsevaatlusekaudu.Lisaksonlahelviibivadlaevadkohustatudohuolukordadestkeskuseleteatama.KogulaevaliikluseinfoVTS‑alalsalvestatakseelektrooniliselt.VäikelaevadeleioleettekandekohustustVTS‑keskusele,samutieipeaneilolemaAIS‑aparatuuri.

Et Tallinna lahel toimuvaga kursis olla ning võimalikule VTS‑keskuse või piirivalveväljakutselevastata,peakspardalolemaraadiojaam.

KuiväikelaevagaliiklemineTallinnalähiümbrusesonraskendatud(nteioldakindelomaasukohasvõiväikelaevonajutiseltkaotanudjuhitavuse),võtaVTS‑keskusegaühendust,et identifitseerida oma väikelaev operaatorite jaoks. VTS-keskusega vahetatakse teavet, mis seotud laevaliiklusteenindusega. Hädaolukorra teate edastamiseks onPiirivalveametioperatiivinformatsiooni‑jamereseirekeskus.

VTS‑operaatoritegasuhtlemiseksonkanal 13,kutsungTallinn VTS.HeaGSM‑leviolemasolulvõibühendustvõttakatelefoniteel‑620 5669.

VAkoduleheltwww.vta.eeleiadinfoleheTallinnalahelliiklemisekohta.

1�VÄIKELAEVAJUHI VASTUTUS

•Väikelaevagamerelliigeldespeabväikelaevajuhttäitmaohutumeresõidureegleidja laevatatavatelsisevetelliigeldeslaevatatavatelsisevetelliiklemisekorranõudeid.

•Väikelaevamere‑jasõidukõlblikkuseningtehnilisekorrasolekueestvastutabväike‑ laevaomanik.Väikelaevanõuetekohasevarustatuseeestvastutavadväikelaevajuht jaomanik.

•Hinda,kasoledeelseisvareisijaokspiisavaltkogenud,algajalaevajuhinavõtakaasa kogenudmeremehed.

•Valmistu reisiks põhjalikult. Ole eelseisvast reisipiirkonnast hästi informeeritud ja hangi vajalikud navigatsioonikaardid ja raamatud. Ära tee liiga pingelist ajakava, merelvõibalatiettetullaootamatuidolukordijaviivitusi.Teekondaplaneeridesselgita väljalähimadkohad,kuhuhädakorralsilduda,randudavõiankrussejäädaningkohad, kusvõimalikkütustjuurdevõtta.Alatiolgukaasaskanisterlisakütusega,etkütusetanki tühjenedesjõuaksidvähemaltlähimarannikuni.

•Vajadusel informeerireisistkohalikkupiirivalvekordonitvõi‑punkti,Tallinna lähedal VTS‑keskust.Pikareisieelonsoovitatavtehanimekiripardalviibijatestjajättasee sadamassevõipiirivalvuritele.

•Varupiisavaltkütust,vettjatoitu.

•Lisakskohustuslikulepäästevarustuselevõtakaasaaerudvõimõla,nuga,kinnitus‑ otsadjavendrid.Kaasasvõiksidollakasoojadriidedjakuumjooktermosega,vajadusel päikesekreem.

•Paigutavarustusettenähtudkohtadessejavõimaluselkinnita.Jaotalastikaalühtlaselt. Äravõtakaasaülearuseidasju.

•Vastutad ka reisijate eest, ära võta pardale rohkem inimesi kui lubatud. Tutvusta individuaalsetepäästevahenditejamuuvajalikuvarustuseasukohtajakasutamist.

•Määraendalekogenudasendaja,kesvõtabjuhtimiseüle,kuisinugapeaksmidagi juhtuma.Vajaduseljagakohustusedkateistele.

•Kuipardalonlapsed,ärajätaneidvalveta.

•Olekursisilmaprognoosidejanavigatsioonihoiatustega.

•Raadiosidetvõidkasutadahädakorralabiväljakutsumiseks,muuksotstarbeksvaid siis,kuioledläbinudraadiooperaatorikursuse.

•Kuisaadteada,etmingilpõhjuselonmerepäästesaadetudsindotsima,teataesi‑ meselvõimaluselomaasukohastjaolukorrastoperatiivinformatsiooni‑jamereseire‑ keskusele.

•Olekainejaäravõtajoobesisikuidpardale.

1�Varguste vältimiseks:

• hoiaveesõidukitvalvegasadamas,võtateisaldatavvarustuskaasa• valmista paadi kinnitamiseks kaile või randa korralik kinnitus või välista mootori käivitamisevõimalus• talvehoidupaigutamiselvõtamahakõikeemaldatavadesemedjaseadmed,lukusta panipaigad• päramootorilelisatäiendavkinnitus,võimaluselvõtamootorkaasa• igaksjuhuksmärgiülesmootorijavarustusetunnus‑võitehasenumber,fotografeeri veesõidukitjamootorit• kindlustaveesõidukvargusekorvamiseks• veesõidukivõibvarustadaärandamisvastasteseadmetega

Tutvu järgmiste seadustega:

• Meresõiduohutuseseadus• Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) määrus “Nõuded väikelaeva varustusele, väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord ja kontrollakti vormid väikelaeva registreerimiseksningväikelaevavõijetipistelisekskontrollimiseks”• Laevalipuõigusejalaevaregistriteseadus• Veeseadus• VabariigiValitsusemäärus“Väikelaevajuhiteadmistejaoskusteningväikelaevajuh‑ tideväljaõppenõudedjaväikelaevajuhitunnistusevorm”• MKMmäärus“Väikelaevadekasutamisenõuded”• MKM määrus “Väikelaeva ja alla 12‑meetrise kogupikkusega laeva registreerimise eeskiri”• MKMmäärus“Jetiohutukasutamisejajetijuhiettevalmistamisenõudedningjetijuhi tunnistusevorm”• MKMmäärus“Veesõidukitehoidmisejakasutamisenõuded”• MKMmäärus“Jetiregistreerimiseeeskiri”• MKMmäärus“Laevatatavatelsisevetelliiklemisekord”

Meresõit välisriikidesse:

Eesti ühines 2007. aasta detsembris Schengeni viisaruumiga, seega ei peaväikelaevajuht Schengeni sisesel liikumisel piirivalvet teavitama, kuid piirivalvel japolitseilonõigusdokumentekontrollida.VeesõidukisisenemiselSchengeniviisaruuminingkaviisaruumistväljumiseltulebpiiripunktisläbidadokumendikontroll.Ennevälisriikireisimistpöördusihtriigivälisesindussejatäpsustaväikelaevadepiiriprotseduure.

TäpsemaltPiirivalveametikodulehelwww.pv.eejaSiseministeeriumitelefonil612 3411

�0RANDUMINE JA SILDUMINE

• Randumiseks ja sildumiseks valmistu juba sõidu ajal, jaga veesõidukil viibijatele ülesanded ja informeeri, kuidas randumine või sildumine toimub. Valmista ette kinnitusotsad,ankurkoosankruotsagajavajaduselviskeliin.

• Randumiskohalelähenedeslaseankurahtristvettejahoiaankruotspingul.

• Rannalelähenedeskasutaaeglastkäiku,kuihoogsuur,pidurdakäiguga.

• Kõikotsadasetaläbiknaabi.Kuivööriotsonkaldalkinnitatud,pingutakaankruotsa. Pikemapeatusekorralvõikui ilmpeaksmuutuma,veaveesõidukvööriotsajärele andesjaankruotsasttõmmateskaldasteemale.Vajaduseljääreidileankrusse.

• Leiamaamärkvõimuudvisuaalsedorientiirid,millevaatlusejärgisaadankrupidamist kontrollida.

• Heaankrupaikontuulejalainetuseeestkaitstudningpiisavasügavusega.Arvesta, etilmaoludvõivadmuutuda.

• Randumiselarvesta,etpõhivõibollaebatasanejakividlibedad.Vetteastudesole ettevaatlik.

RANNIKUL JA VÄIKESAAREL

• Tutvusihtkohapiirangutejalooduskaitseeeskirjadega.

• Looduslikudjaasustamatapaigadsäilivadparemini,kuikäitudloodushoidlikult.

• Kaasavõetudlemmikloomadtulebkinnihoida.

• Asustuselähedusespüüakohalikkevõimalikultvähehäirida.

• Laagrissevõibjäädavaidmaavaldajaloal.

• Ärajätaomaveesõidukitvalveta.Vajaduselmäärareisiosalistelevahiajad.

• Lõkettohibtehavaidselleksettenähtudkohtades.

• Kuikaldalpoleprügimahutit,võtaprahtkaasa.

• Ärajätalapsiomapead.Kamadalasveesliikumiseleiolepäästevestlapseseljas üleliigne.

�1

ANKRUD JA ANKRUOTSAD

Ankru kaal (kg)=paadi pikkus (m)+paadi laius (m)+paadi kaal (t).Vajalikankrupidavussaavutatakse,kuiankruotsaonviiratudvähemalt4—5veesügavust.

Ankur jaankruotspeavadtagamaveesõidukiohutuankrusseismise.Lisavõimaluselankrupoi,etankrujaankruotsaasukohtolekskateisteleteada.

paadikaal(t) poiankrukaal(kg)

0,5 200 2,0 300 4,0 600

PAADI KINNITAMINE POILE

PAADI KINNITAMINE KAI KÜLGEArvestadatulebtuulesuundajatugevustningveetasemevõimalikkukõikumist(vaatajooniseid).

Paadikinnitusotstekssobivadpolüpropüleen‑japolüesterotsad,ankruotsteks–punutudpolüester‑võipolüamiidotsad.Paremonankruotsajaankruvahelekinnitada1‑1,5mankruketti.

��

KUI OLED ÜLE PARDA KUKKUNUD

Kõige olulisem on säilitada rahu ja pidada silmsidet veesõiduki või mõne ujuvaobjektiga.Kuipäästjadonlähedal,siispüsipaigal,katsumõnestujuvastasjastkinnihoidajaootapäästjatelähenemist.Püsi“looteasendis”–suruendvastupäästevestijatõmbukössi.

Kuiümberläinudvõiuppunudveesõidukilelootaeisaa,siisärahakkakohekaldapooleujuma,mõtlehästiläbi,midateha.Kuisulonkaasasmobiiltelefonjaseeeioleveestkahjustadasaanud,siiskutsukiirestiabi.

Uppuja päästmine Uppuja päästmine päästeliiniga

“looteasend”Rabelevõimalikultvähe,sestveeskaotabkeha 20 korda kiiremini kehasoojust kuiõhus. Energia säilitamiseks väldi liigseidliigutusi,vähendakaitsetakehapinda.

Veesolijadhoidkuüksteiselähedale.Seeannabkõigilekindlust,võimaldabvastas‑tikkuabiosutadajalihtsustababivajajateleidmistningpäästmist.Pinnalpüsimisekskasutakõikiujuvaidesemeidnaguaerud,põhjalauadjne.

��

UPPUJA PÄÄSTMINE

Päästmiselontähtiskiire tegutsemine:

• Esimesena õnnetuse märkaja hõikab kõva häälega “inimene üle parda”, ning tegutsemahakkavadkõikpaadisolijadvastavaltkäskudelevõikokkulepitule.

•Roolimeespöörakuveesõidukiahterkoheseltkukkujasteemale.

• Paadistheidetakse(otsaga)päästerõngasvõimõnimuuujuvese,olenematasellest, kasülepardakukkunulonseljaspäästevestvõimitte.

• Üksveesõidukilviibijatestolguainultselleks,etuppujatsilmaspidadajakäegatema poolenäidata,sestmuiduvõibuppujamuutegevusekäigussilmistkaduda.

• Tee kindlaks paadi asukoht, võimalusel vajuta GPS‑seadmel nuppu MOB (man overboard). Täpne vettekukkumiskoht aitab pimedas või udus kiiresti ning täpselt uppujajuurdenaasta,arvestadatulebkatriivi.

•Uppujalelähenedesviskaotsvõiliin,ettaveesõidukilähedalejääks.

•Kuiselgub,etpäästetavonteadvusekaotanudvõieisaaisepardale,siispeabkeegi lisaksvettehüppama(unustamatapäästevestijakinnitusotsa),ettedaaidata.

Kuiliigudjahiga,püüaseejuhtidahädasolijajuurdenii,etpäästetavjääbjahistpealttuulejaliigupäästetavakõrvale.Mootorjahigapurjetadeskäivitavõimaluselkiirestimootorningpurjesidallalastesjuhijahtpäästetavajuurde.Hädasolijaaidataksepardalejahikeskkohast, eemal töötavast sõukruvist. Kui võimalik, seisata mootor päästetavalelähenemisel.Hea,kuionolemasredelningpäästevõrk(rescuenet).

Paadist vettekukkunu tuleb pardale tagasi aidata paadi ahtrist, kuna küljelt paatiaitamiselvõibseeümberminna.Vajaduselolgukeegivastukaaluks,üksiteistpardaleaidatesolepaadiskõhuli.

Otsa abil,misonmõlemastotsastveesõidukivõireelingukülgekinnitatudjakeskeltvees,onkergemülepardakukkunupaatiaidata.

Tormise ilmaga on hättasattunut väga raske pardale saada, praktika on näidanud,et seda tuleks teha pigem päästetavast pealttuule asudes. Tuleb hoiduda sellisestlähenemisest,kusveesõidukvõibpäästetavalekõrgelainegapealevajuda.

Inimesepäästmisttulebharjutadaheailmaga,ettormis,pimedasjaudussujukskogupäästetegevusladusalt.Jagameeskonnaliikmeteleülesanded.

Harjuta “inimene üle parda” olukorda suvel ja rahulikes tingimustes!

��VARUSTUSEST

Veesõiduki varustatus sõltub sõidupiirkonnast ja ‑ajast, väikelaevad varustataksevastavaltkategooriale.NõudedvarustuseleleiadRiigiTeatajast(www.riigiteataja.ee).

KompassKompassonoluline,kuivisuaalsedorientiiridpuuduvad,koduvetespiisabtavalisestkäsikompassist.Käsikompassvõikslaevasollakakaardiplotteriolemasolul.

PäästevahendidIgaveesõidukilviibijajaoksolguindividuaalsedpäästevahendid.Lisaksvarustaveesõidukpäästerõngaja‑linguga,midakasutataksemeesülepardaolukorrasvõiveesolijaabistamiseks. Päästerõngasvõipäästelingvarustaotsaga,misviskajalekättejääb,ethädalinepardaäärdetõmmata.Päästelingonhobuserauakuju‑linepäästevahend,misasendabpäästerõngast.

TulekustustusvahendidTulekustutusvahenditekson tulekustutustekk(tulekustutusvaip)jatulekustuti.

OtsadOtsikasutataksemitmelotstarbel,eelkõigesildumiseks.Otsiolguniipalju,etvajadu‑sel jagukskapukseerimiseks.Väikelaevapukseerimisotsapikkusonvähemalt kolmväikelaevapikkust.

AnkurKõikidelväikelaevadelonvajalikankurkoosotsaga,suurematelveesõidukitel lisakskavaruankur.

HeliseadeKõikidelveesõidukitelpeabolemaudupasunvõimuuheliseade,millegahalvanähta‑vusekorralendastmärkuanda,vajaduselabikutsudavõitähelepanuosutada.

NavigeerimisvahendidNavigeerimisvahendid on kaardiplotter ja navigatsioonikaardid koos kaarditöö-vahenditega.Elektronkaardiolemasolulplotterisvõtasiiskipaberkaartkaasa,seeonvajalikinfovõrdlemiseksjavaruvariandiks.

Muu varustusRadaripeegeldi abil on radarivaatlejal väiksemat veesõidukit lihtsam avastada.Väiksemate aluste jaoks on olemas spetsiaalsed (kokkupandavad) peegeldid, millekasutaminehalvanähtavusekorral,pimedasvõiudusonhädavajalik.

Veekindeltaskulamppeabkaasasolemakasiis,kuiveeleeiplaanitajäädahilisõhtuksvõiööseks–kunagieiolevõimalikettenähakõikisündmusijaolusid,milletõttureisvõibsoovitustpikemaksvenida.Äraunustakaveekindlaspakendisvarupatareisid.

��Hädasignaalideedastamisekson punased säratuled (tõrvikud)ja langevarjuraketid.Neid hoia veekindlas pakendis. Säratuled põlevad käeshoidmisel. Ära kasuta pärastvalmistajapooltnäidatudtähtaega,sestseeoneluohtlik.

Triivankurpeabolemavastavusesveesõidukisuurusega.Triivankruabilhoitaksevee‑sõidukitlainetegaristi,kuialusonmuutunudjuhitamatuks.

Jäätmekogumisvahenditeksonprügikastvõi‑kott.Hauskarvõipilsipumponvajalikliigveeülepardaheitmiseks.

Lisavarustuse valikul on abiks heade meretavade järgimine ja võimalike ohtudegaarvestamine.Kunagieioleülearusedkäsi-GPS, viskeliin(pikkusegavähemalt15m),pootshaak, binokkel, elektrooniline kajalood (sügavuse mõõtmiseks), esmaabi- ja avariivarustus, tööriistad, nuga, vendrid, aerud,jahtideltaglastusejapurjedevaru,tagavaraseeklid,–talrepidjms.

Võtakaasakamootori,navigatsiooni‑jalisaseadmetekasutusjuhendid.Väikelaevavarustuspeabolemaheaskorrasjahõlpsastikättesaadav.

PäästevestidestLõbusõidulevõi kalaleminneskannapäästevesti.Tänapäevasedpäästevestidhobi‑sõidu harrastajatele on mugavad ega sega veesõidukil liikumist. Vestide klassifitsee-rimiselkasutataksemõistetkandejõud.Kandejõud100njuutonit(N)tähendab,etobjektivõiisikupinnalhoidmiseksrakendataksetõstejõudu10Nühekilogrammikohta.

Päästevestide kolm põhikategooriat vastavalt kandejõu suurenemisele on ‑ 100 N,150 N ja 275 N. Päästevest hoiab vee peal ka inimest, kes ei oska ujuda ja tagababivajajapinnalpüsimisevähemalt24tundiningonvarustatudhelkurribadejavilega.

Päästevesttulebvalidaõigesuurusega,vastavaltomakaalule.Näitekslastejaoksonneedkaaluvahemikes10‑20kg,20‑30kg ja30‑40kg.Täiskasvanutekõigesuuremveston90+kg.Paukvestidoninimeselekaaluga40kgjaenam.

Ujuvvest kandejõuga 50 N on mõeldud vaid lühiajaliseks veesviibimiseks, eeldusel,etpärastvettekukkumistaidatakseinimenekiirestiveesõidukilevõikaldale.Ujuvvestilpuudubkrae,mistoetaksvettekukkunupeadveepeal,sellekandjapeabpääsemiseniolemavõimelineendisepinnalhoidma.Ujuvvestigasaabveesollavaidpüstiasendis,teadvuse kaotusel vajub inimese pea vee alla ja ta ei saa hingata. Kui lähed veeleüksindaonujuvvestikasutamineohtlik.

Kuihoolidendastjaomalähedastest,siiskasutaveelviibidespäästevesti.Selgitakalastelepäästevestivajalikkustjaõpetaselleselgapanemist.

��TULED JA MÄRGID VÄIKELAEVADEL

TuledonmerelnõutudvastavaltLKVE-72‑le.Üldjuhulonehitajapaadivõipurjelaevavarustanudvastavatekäigutuledega(pardatuled,ahtritulijatopitulivõialla12‑meetristelringtuli).Väikelaevajuhiltulebjälgida,etolukorralevastavadtuledonsisselülitatud.

Üle 7‑meetrisel purjelaeval käigus kasutatakse üldjuhul pardatulesid ja ahtrituld.Tavalisest laevasteristamisekson lubatudkandakapunast ja rohelist ringtuldmastitipus(paigutatudteineteisesuhtesvertikaalselt,punaneülal).Üle7‑meetrisepurjelaevalisamärgidsõltuvadsellest,kasedasiliikumisekskasutatakselisaksmootoritvõimitte.Kuikäigusolleskasutataksejõuajamit,olenematasellest,kaspurionülevalvõimitte,onööselmastistopitulijapäevaltipugaallasuunatudkoonus(seljuhuleiolelahknemiselpurjelaevaõigusi).

Sõudepaatvõibkandapurjelaevadejaoksettenähtudtulesid.Kuisõudepaadilvõialla7‑meetrisel purjelaeval ei ole võimalik eelpool nimetatud käigutulesid kanda, peabnäitamiseksvalmisolemataskulampvõivalgetulegalatern.

Alla7‑meetriselmootoriga laeval käigus,mille suurimkiiruseiületa7sõlme,piisabkäigutuledeasemelühestringtulestmastitipus,võimalusellisakspardatuled.

Jõuajamiga laeval pikkusega 12 meetrit või enam, kuid alla 20 meetri peab topitulekõrgus reelingulatistolemavähemalt2,5m.Alla12‑meetrisel jõuajamiga laevalvõibkõigeüleminetuliollamadalamal,kui2,5m,kuidpardatuledeolemasolulpeabüleminetuliolemaneistvähemalt1mkõrgusel.

Ankrusseisevväikelaevpeabnähtavaimaskohaskandmavalgetringtuldvõikera.Alla7‑meetripikkune laev,misonankrusväljaspoolkitsust,veeteed,ankrualavõieioleeelkirjeldatudaladelähedalvõionväljaspoolala,kustavaliseltsõidavadteisedlaevad,eiolekohustatudkandmaankrutulesidvõi‑märki.

Topituli–laevapikitasandilpaiknevvalgetuli,misvalgustabkatkematultettepoolejaosaliseltkülgedele

Pardatuled–rohelinetuliparemaspardasjapunanetulivasakuspardas,mismõlemadvalgustavadkatkematultettepoolejaosaliseltomapoolseleküljele

Ahtrituli–laevaahtrilevõimalikultlähedalpaiknevvalgetuli,misvalgustabtahapoolejaosaliseltkülgedele

Ringtuli–tuli,misvalgustabkatkematult360°horisondikaart.

Alla 12‑meetrised laevad ei pea kandma (v.a. allveetöid tegev laev) lisatulesid egamärkeolukordades,kus laevonpiiratud juhitavusega (piisabkäigutuledest), laevonkaotanudjuhitavuse(piisabkäigutuledest)võionmadalikul(süüdatudankrutuli).

LoelisaksRahvusvahelistlaevakokkupõrgetevältimiseeeskirja.

��

LAEVATATAVATEL SISEVETELVastavaltlaevatatavatel sisevetel liiklemise korrale:

• Tulebliikudalaevateepärisuunalisesparempoolsesliiklusvööndishoidudesvõimali‑ kult laevatee äärde (kalda poole) vältimaks kokkupõrkeohu tekkimist vastutuleva ujuvvahendiga.

• Lahkneminevastutulevaujuvvahendigatoimubvasakuteparrastega,ennelähenemist veendudamanöövriohutuses.

• Möödasõit eesliikuvast ujuvvahendist toimub eesliikuja vasaku parda poolt, enne möödasõitu veendu manöövri ohutuses. Väldi möödasõitu sillaavades ja piiratud nähtavusegaaladel(pimedadjõekäänud).

• Ankrussejääminejatriiviminelaevateelonkeelatud.

• Päästevarustuseolemasolujanõutekohanekasutamineonlaevatatavatelsisevetel kohustuslik.

• Pimedalajalsõitesvõiankrulseistesteeendnähtavaksreeglitesettenähtudkäigu‑ võiseisutulesidkasutades.Abiksonkalisavalgustus.

Lühematelkui12‑meetristelväikelaevadelnõutudvaid ringtulimasti tipus.Purjeabilliikujatelpeabolemamastispunane(ülal)jarohelineringtuli.Alla7‑meetristelpaatideljapurjelaevadelpiisabendateistelenähtavakstegemisekskäepärasestvalgetulegalaternast.

KARISTUSMÄÄRADEST

Rahatrahvkuni200trahviühikut(01.01.2009seisugaüksühik60krooni):

• väike‑jasiseveelaevaderegistreerimise,kasutamisejavarustuse(shpäästevahen‑ dite)nõueterikkumine

Rahatrahvkuni300trahviühikut:

• liiklusnõueterikkumineveeteelvõisadamaalal

• laeva‑javäikelaevaliiklusetahtliktakistaminejasegamine

• ohutuliiklemisenõueterikkuminesiseveeteedel

• veesõidukijuhtiminejoobeseisundisjaisikukõrvalehoiduminejoobeseisundittuvas‑ tavastläbivaatusest

• navigatsiooni‑jasignaalmärkidekahjustamine,kooskõlastamatapaigaldaminening ümberpaigutamine

��TULEKAHJU

Tulekahjupaadisonükssuuremaidohte,kunaainuspääseteeonvettehüppamine.Tavaliseltontulekahjupõhjuseksaurustunudkütteainesüttimineleegistvõisädemest.Aurustunudbensiinonvägaohtlik.Ohtlikudkohadonnäitekskütusetankidetuulutus‑torud, konstruktsioonide vahed, pilss, akude hoiukohad ja gaasiballoonide kapid.Vedelgaasiltöötavaidseadmeidontihtipaigaldatudohutusnõudeideirates,etsedaeijuhtuks,kutsualatigaasiseadmepaigaldamisekskohalespetsialist.

Sisepära‑võisisemootorigapaadisonvajalikmootoriruumi tuulutamine.Kontrolli,ettuulutusavadeiolekskaetud.

Tutvutulekustutikasutamisjuhendiga.Kustutipeabolemanähtavalkohalningkergestikättesaadav.

• ennemootorihooldustöidkatkestaelektritoide(eemaldaakultmaandusjuhe)• seiskatankimiseajaksmootor,samutiteisedkütusegatöötavadseadmed•ärasuitsetatanklas• kontrolliperioodiliseltelektrijuhtmeidjanendeühendusi•kütuselõhnonohumärk• akuteitohipaigaldadakütusepaagigasamassehoiukohta•hoiaväljalasketorukergestisüttivatestmaterjalidestpuhas•kasutakambüüsisreeglitelevastavaidtoiduvalmistamisvahendeidja‑seadmeid

Kui oled kummuli oleva veesõiduki ümber keeranud, siis oota enne seadmetekasutamist.Arvesta,etennesiseruumidekorralikkutuulutamisteitohisüüdataleeki,käivitadamootoritvõimuidsädemeidandvaidaparaate.Sädevõibtekkidakavigasestelektriaparaadist,seeongaasistunudvedelkütusesüttimisejärellevinumaidtulekahjutekkepõhjusi.

Kui veesõidukil tekib tulekahju•seiskakohemootor

•võimaluseljuhiveesõidukitnii,ettulijääkssinusuhtesallatuult

•kasutatulekustutusvaipavõitulekustutit

•sulgekütuse‑jagaasikraanid,lülitaelektritoidevälja

•kustutaväikesedtulekoldedneidsummutades

•ärajätakustutatudtulekoldeidvalveta,needvõivaduuestisüttida

��

ALAJAHTUMINE (HÜPOTERMIA)

Alajahtumineonseisund,milleskülmõhkvõivesi jahutabkeha temperatuuri.Tugevalajahtuminevõib lõppedasurmaga.Päästjapeab teadma,etvaledabistamisvõttedvõivadsaadasaatuslikuks.

Alajahtumineonisikutierinevningvälisedtundemärgideitarvitseollavastavuseskehasisesoojusega.Tugevastialajahtunudinimeneonteadvusetajakahvatu.Silmateradonlaienenud,lihasedpingul,pulssipoletunda,hingamineonaeglanejaraskestimärgatav.Kakergelkujulalajahtuminevähendabkülmakäesolijatetöövõimetningtähelepanujasuurendabõnnetusjuhtumiriski.

Alajahtumise tunnused erinevatel kehasoojustel

Kerge juhtum (�� ° ... �� °C)

• käedjajaladonkülmad,külmavärinad• liigestetuimus,kohmakus• külmastpõhjustatudvalu•veelvõimelineisehakkamasaama

Raske juhtum (�� ° ... �� °C)

• tugevadkülmavärinad• ükskõiksus• ajatajukaotus• ebaadekvaatnekäitumine

Kriitiline juhtum (�� ° ... �� °C)

• värinadvähenevadvõilõpevad• süvenevarutusjaükskõiksus• seosetukõne• lihasedsuurenevad• võimetuendagahakkamasaama• kannatanuolukordpoolteadvusetustteadvusetuni

Eluohtlik juhtum (�� °C või vähem)

• teadvusetus,võibjärgnedasurm• nõrkvõimittemärgatavhingamine• pulssonaeglanejanõrkvõisedaonrasketunda• nahkvõibollasinakashallivärvi

�0

ESMAABI ALAJAHTUMISE KORRAL

Kunakehasisetemperatuurjääbsoojendamiselmahakehapinnatemperatuurist,nõuabnormaalsetemperatuurisaavutaminemitutundi.Jälgikannatanutervislikkuseisunditkapealeesmaabiandmist jakapärastnäilistparanemist.Väldi järskukuumutamist(ntduššiallvõivannis).Soojendakannatanuülesaeglaselt javõimaldakehalendalsoojeneda.Vajaduselvahetamärjadvõiniiskedriided.

Esmaabi kerge juhtumi korral

• paneselgasoojemadriided• joomidagisooja• olemõndaaegasoojasruumis

Esmaabi raske juhtumi korral

• kuikannatanuonteadvuseljasuutelineraskustetaneelama,annasoojajooki,kuid mittealkoholiegakofeiinisisaldavaidjooke• lasekannatanulsoojaslamadamitutundi• tegelekannatanugaaeglaseltningettevaatlikult• äraannasüüaegajuua• jälgioksendamistjavajaduselpuhastahingamisteed• ärausaldakannatanuhinnangutomaseisundikohta,jälgitedajätkuvalt• hoiakannatanulamavasasendis,tõstatemapeapisutkõrgemale• väldiliigakiiretkehatemperatuuritõusu• kehasoojuseaeglasekstõstmiseksvõibkasutadakateiseinimesekehasoojust• lasearstilkannatanuülevaadata

Esmaabi eluohtliku juhtumi korral

• püüaküsidaraadiovõitelefoniteeljuhiseidkannatanuabistamiseks• kohtlekannatanutettevaatlikultjatähelepanelikult• sätipeaõigesseasendissenii,ethingamisteedoleksidavatud• hoolimata alajahtunu hingamise või pulsi nõrkusest, ära tee südame massaaži ega kunstlikkuhingamist,jälgivaidelumärkidemuutusi• jälgihingamistjakatsupulssiühestkunikaheminutini• elustamist alusta alles siis, kui hingamist või pulssi pole tunda 1–2 minutit. Jätka elustamistkunikannatanuavaldabelustumisemärkevõiveendudtemasurmas• toimetaelustatuhaiglasse

�1

ESMAABIVARUSTUS

• inimeseeluähvardavasolukorras(ntuppumisoht,alajahtumine,kõrgepalavik),sõltub ellujäämine päästja meelekindlusest, leidlikkusest ja oskusest esmaabivahendeid kasutada• esmaabipaunolgualatikasutamisvalmis• ennereisikontrolliüleesmaabipaunasisu• ravimideitohiollaaegunud• kindlastiolgukaasasvaluvaigistid,palavikkualandavadrohud,põletusvastanesalv• igakaasasõitjahoolitsegutäiendavaltendalevajalikeravimiteeest• kaasasvõiksidollakalahastamisvahendid

Alajahtumise vältimine•kannailmastikulevastavatriietust

•kaasasolgutäiendavadkuivadriided•vahivahetusedolgusagedased

•jälgikaaslasteseisundit

•väldialkoholiningtubakatarvitamist•väldiliigsetsöömist,samutikatühjakõhtu

•kasutamõndiiveldusvastastravimit,midasaabapteekidekäsimüügiletist•püüahingatarahulikultjasügavalt,võimaluselviibivärskesõhus

•kuioledkajutis,siisheidapikalijasulesilmad

Läbi kindlasti esmaabikursus!

MEREHAIGUSEST

Merehaigus esineb olukorras, mil inimene kõigub pidevalt kiirendatult erinevatessuundades või kui liikumisel puudub visuaalne kontakt horisondiga. Merehaigusetuntudsümptomiteksoniiveldusningoksendamine.Tavaliselttekibkapearinglusningpeavalu,harvemkõhulahtisus.

Jälgi lapsi, vajadusel selgita neile, mis on merehaigus ja juhenda, kuidas sellegatoime tulla. Täiskasvanutele mõeldud ravimid ei pruugi lastele sobida, oksendamisevältimiseksaitabkajäätükikestevõisidruniimemine.

Merehaigust on alati lihtsam ära hoida kui ravida, seepärast on olulised eelkõigeprofülaktilisedmeetmed.

��

Paadi madalalt vabastamine

MADALAL

Hindaolukordajamõtleomajärgnevtegevushoolikaltläbi.Kuiveesõidukeileki,üritaseevabastadasamateedpidi,kusttulid,tagasiliikudes.Võidkasutadavintsi,kuisaadankru piisavalt kaugele välja viia. Ka veesõidukile põiki‑ või pikikalde tekitamine onkasuks,etvähendadasüvistmadalalesattunudpõhjavõikiilukohalt(vtjooniseid).Kuiveesõiduk lekib, leiavigastus japüüapeatadavee juurdevool.Võimalusekorraltopiaukseestpooltkinnijatoesta.Mõnikordkuimerionvaiknejalekksuur,onmõistlikjäädamadalale,üritamatamadalaltvabaneda.Kutsuabi.Madalalt vabanenud ja ujuvus korras, ürita sõita lähemasse randa või sadamasse.Reisi jätka vaid siis, kui vigastused on kõrvaldatud ja oled veendunud, et juhtum eiohustasõidujätkamist.

Kui veesõidukilt tuleb lahkuda

Jääpardaleniikauakskuivõimalik.Kutsuabi,edastahädasignaale.Kuiveesõidukonuppumaspaneennevettehüppamist selga täiendavad (võimalusel kuivad) riided jamüts.Kuionpäästeülikond(türp),siispaneseeselga.Veesõidukilt lahkudes lase päästeparv vette ja roni sisse. Kui on olemas EPIRB‑avariipoi, lülita see tööle. SART‑transponder lülita sisse siis, kui päästelaev‑ võiõhusõiduk on läheduses. Päästeparves peaksid olema täiendavad hädasignaaliedastamisevahendidjaraadiosaatja.Võimaluselpüüajäädaveesõidukilähedale.

��

MERESIDE

Merel kasutataval raadiojaamal peab olema sagedusluba (veesõiduki raadioluba),misannabõigusekasutadameresidesagedusiseadusegamääratudtingimustel.Igalregistreeritudraadiojaamagaveesõidukilonomaüheksanumbrilinekood.

Kindlaksmääratudmeresagedustelsaabkuulataeelkõigeilma‑janavigatsioonihoiatusi.Raadioside operaatori tunnistuse omanik võib ka teiste aluste, kaldajaamade jasadamategaühendustvõtta.Hädaolukorrasvõibmeresidetkasutadakasiis,kuiraadiokasutajaleioleoperaatoritunnistust.

Meresideonrahvusvaheline.Üldjuhulonhädaabi,kutsungitejaeelteadeteedastamisekanal16(156,800MHz).Seeonavatudkõikidekaldajaamadejaaluste jaoks(pidevraadiovaht),infoiseloomustolenevaltsuunatakseedasiteiseletöökanalile.

Kanalid6,8ja77onüldjuhullaevadeinfovahetuseks.Kanalid9,10,12,14onsada‑matega side pidamiseks (täpsem info lootsiraamatus), kanal 13 on merepääste jaohutuse jaoksningkaTallinnVTS‑isuhtluskanal.Kanalil69edastabTallinnRaadioilmaprognoose,tormi‑janavigatsioonihoiatusi.Ühtlasionseekapiirivalveningopera‑tiivinformatsiooni‑jamereseirekeskusegasuhtlemiseksningriigilaevastikutöökanal.

Väikelaevnikeomavahelisesidejaoksoneelistatudkanalid72ja77,agakaL1(155,500MHz)jaL2(155,525MHz).

DSCondigitaalneselektiivneväljakutseaparaat,misuuematelraadiojaamadelonsisseehitatud.Selleandmeedastustoimubkanalil70,infojõuabkõigilähedusesviibijateni.DSC raadiojaama saab ühendada GPS‑ga. Hädanupu vajutamisel saadetakseandmeedastusenahädateade,millevõtavadkõik levialasolevadDSC raadiojaamadautomaatselt vastu. Andmeedastusega on võimalik saata ka detailsem hädasõnum(koordinaadid, laeva kutsung, õnnetuse kirjeldus jm). Nii tegutsedes hoitakse infoedastamiselaegakokkujapäästjadsaavadhädasolijapooleviivitamatultteeleasuda.

Peameeles,ettavalisekäsiraadiojaama(walkie-talkie)võimsusjaseegakuuldeulatusonväikejasellegaeipruugitasindkuulda.

RaadiosidesonhädasignaaliksMAYDAY,millejärelantaksehädateade.Edastataksesuuliseltraadiotelefoniga.Edastamisejavastuvõtmisekordjaprotseduuridonrahvus‑vahelisteraadiosideeeskirjadegatäpseltmääratud.

Kiirteate signaalonPAN‑PAN,edastataksesamuti raadiotelefoniga.Pealesignaaliedastataksesundolukorra teade.Antaksejuhulkuieioleotsestohtuomaveesõidukile,näitekson inimeneülepardakukkunud,märgataksepunast raketti või kui otsitaksekadunudveesõidukit.

��RaadiosideskasutataksekaohutussignaaliSECURITÉ.Signaalilejärgnebhoiatus-teade,missisaldabtähtsatnavigatsioonilistvõimeteoroloogilist infot.Ohutussignaalja hoiatusteate eelinfo antakse avarii‑ ja väljakutsekanalil 16, edasine info viidatudtöökanalil.Järgnevteadeontavaliseltsuunatudkõigile(tormihoiatus,olulinenavigat‑siooniteade).Hoiatusteateleeivastata,hinnatakse,kuiolulineseeonomameeskonnaja laeva jaoks ning tegutsetakse vastavalt. Ohutussignaal‑ ja teade edastatakse kajuhulkuiveesõidukonkaotanudjuhitavuse.

Eestis koolitavad raadioside operaatoreid Eesti Mereakadeemia ja Reval Merekool,kursusedtoimuvadainultTallinnas.

Hädaolukorrast teatamine

Õnnetusjuhtumistvõihädaolukorrast teataPiirivalveametiOperatiivinformatsiooni‑ jamereseirekeskusesseraadioteel16. kanalil,telefonitsi692 2500 või 619 1124.

Mobiiltelefonilthelistadesvõibvalidakahädaabinumbri112.Teatakohe,ethädaolukordonveekogul(kasmerel,jõelvõijärvel)ningsindühendataksepäästjatega.

HÄDASIGNAALID

Kakogenudveesõitjavõibsattudaolukorda,milabionhädavajalikendalevõitulebsedateisteleanda.Hea,kuihädaolukorradonvaremläbimõeldudjaselleksendtreenitud.Kuinäedteistepooltedastatudhädasignaali,tegutsevastavalt.

Hädaolukorrast teatamiseks laserakette,kuidsignaalivõidandakaplinktulega,käsiülesallaliigutadesvõiotsimisesosalevaleõhusõidukilepäikesekiiripeegeldades.Pimedas lase esmalt raketid ja alles päästjate lähenedes kasuta säratuld (tõrvikut).Säratuli hoia alati allatuult, et sädemed ei lendaks veesõidukile ega kõrvetaks kätt.Kasutatudhõõguvtõrvikkustutavees.

Hädateatega edasta:

•endaandmedjahädasolevaveesõidukiniminingsidepidamisevõimalused•võimalikulttäpseltendavõiõnnetuspaigaasukoht

•juhtumikirjeldus•kasonvigastatuidvõionohtinimelule

•missugustabivajatakse

��• valgus‑võihelisignaalSOS•••–––•••• punanerakett• oranž suits• MAYDAY16.kanalil• paugudumbesminutilistevahedega• punanesäratuli• käteüles‑allaliigutamine• appihüüevõivilekasutamine• NlippClipustülalpool• neljakandiline lipp ja selleall või kohal kera‑ taolineese• lahtinetulijasellesttekkivsuits• oranž kangas, millel on must kera ja ruut• värvilaikvees

Päästjate saabudes korda:•missuguneonolukord

•kuipaljuoninimesipardal•kasonvajaarstiabi

•veesõidukivigastused(kahjustused)

Hädasidekanalit või -numbrit kasuta hädaolukorrast teatamiseks

ja ka valeteate tühistamiseks

Täpne kohamäärang on abi kiire saabumise eelduseks!

��PEATUMISMÄRGUANDED

Järelevalveorganid–politsei,piirivalve,toll,keskkonnainspektsioon,VeeteedeAmet–võivadvajaduselveesõidukipeatada.Peatamiskäskutulebtäita.

Käskvõidakseanda:

• peatumismärgigaSTOP

• koodlipugaL

• helisignaaliga(L)•— • •

Väikelaev tuleb peatada järelevalveametnike nõudmisel dokumentide ja väikelaevakontrolliks.Kuiseejuuresnõutakseväikelaevaltmanöövrit,misonväikelaevaleohtlik,võib väikelaeva juht jätta korralduse täitmata, teatades sellest korralduse andnudjärelevalveametnikuleningleppideskokkukontrollimistvõimaldavakohasuhtes.

VEESÕIDUKI KORRASHOID

Veesõidukit on kerge korras hoida, kui puhastad selle pindu korrapäraselt. Kõigeparemini sobivadväikese fosfaadisisaldusegakeskkonnasõbralikudpesuained.Kerevälispinnapuhastamiseksjakatmisekskasutaselleksettenähtudvahendeid,võipaluabispetsialistilt.

Hoiakaveesõidukiveealuneosapuhtana:

• siledakerepinnagaonveetakistusväiksemjamootorökonoomsem

• kontrolliveesõidukipõhjasuvejooksulmitukorda

• kuiveesõidukeiolepikemataegakasutusel,siistõstaseepigemkaldale,äralase sadamaveesseistesvesikasvudeltekkida

��Plastikkere tuleks vahatada paar korda suve jooksul ja uut enne kasutuselevõttu.Väiksemgi kriimustus või hõõrdumine kere pinnal on vaja parandada, sest sellevigastusekauduimendubniiskust jakerenõrgenebtervikuna.Murrudjapraodkereltulebandaasjatundjatelehindamiseks.

Pealesõitukontrollialativeesõidukipilssi,etsinnaeiolekssattunudvett,kütustegaõli. Aurustunud kütus võib järgmisel käivitamisel olla ohtlik. Kui pilss on kuiv, on kaveesõidukieluigapikem.

Perioodiliselttulebkontrollida,et:

• kütuse filtris poleks vett ega sadet

•paadikäigutuledontöökorras

Ennesisemootorigaveesõidukiveeskamistavamootoriruumiluukjakontrolli,et:

•pilssonpuhasjaeiolekstundakütuselõhna

•õlidejajahutusvedelikunivooonnormipiiresningveorihmadpingul

•kereveeavadontöökorrasningpuhtad

•kõikelektriühendusedonkorrasjakuivadegaoleoksüdeerunud

Mootori hooldus

Mootoriperioodilinehooldusvastavaltkasutusjuhendiletagabsellehäiretetatööjapikakasutusea.

• kasutaõigetkütustjamäärdeõlisid

• hooldamootoritvastavaltsellejuhendile

• kordaastaskontrolligaasi‑jasüütesüsteemi

• kuijääboskustestpuudu,lasemootorithooldadaasjatundjatel

Pidevliignekoormus(nt.ülearunelast)lühendabmootorieluigajasuurendabkütuse‑kulu.

Kontrolli,etsõukruvioleksterve.Vigastatudsõukruvisuurendabkütusekulujakahjustabmootoritningülekannet.Pikkadelsõitudelhoiapaadisteistsõukruvitagavaraks.

Mootori hooldusraamat hõlbustab mootori hoolduse kava jälgimist, hooldusjuhendisaadmootoritostes.Kuisuljuhenditpole,siishangiseeedasimüüjaltvõivalmistajalt.Raamatussemärgimootoritöötunnid,õlivahetusedjamuudhooldusedningkontrollid.Märgiüleskaparandustöödjakütusetankimised.

��

SÕLMED

��

HEAD MERETAVAD

• omastele ja tuttavatele teatatakse sõidu siht ja ajakava, samuti ka muudatustest omaplaanides• kaptenileeivaieldavastu,eritikriitilistesolukordades• teisteliiklejatesuhtesollaksealatitähelepanelik• teise veesõidukiga kohtumisel (eriti kitsuses) muudab lahknemisolukorra tekkides kurssiseeveesõiduk,kelmanöövritlihtsamteha,jubaennereegliterakendumist• kurssimuudetaksenii,etseeoleksteiselelaevalenähtavjaüheseltmõistetav• võidu purjetamisel ei provotseerita kriitilist lähenemist, kuna teises jahis võib olla vähemkogenudroolimees• vetteeiheidetajäätmeid,õlijääkejakäimlasisu• kalastajaideihäirita• merelkorjataksevendridpardale,eijäetapoordirippuma• lähedalviibijadaitavadhädasolijaid• mereleeimindakorrastäraveesõidukiga• vastutulijatjamöödujattervitataksekäeviipega• sõbralikollaksekanendega,kessedasinuvastueiole

HEAD SADAMATAVAD

• saabujalaidataksesilduda• teiseveesõidukipoordisildumiselküsitakseluba• eitekitatavöörilaineid,kajõesadamas• sadamasotsitakseomaveesõidukisuuruselesobivkoht• kaile‑pollarileotsikinnitadesarvestataksesellega,etkateisedsaaksidotsadsamast kinnituskohastprobleemidetalahtipäästa• poilesildudespaigaldataksevendridkasiis,kuinaaberkohadonvabad• pilsivetteitühjendatasadamavettevaidkogutaksekaldamahutitesse• sadamaseilärmata• loataeiastutavõõralaevatekile• tormi võimuuohukorral kontrollitakse lisaksomaveesõidukileka teistekinnitus‑ otsi• hoolitseselleeest,etveesõidukoleksklaaritudningvälimuseltesteetiline• ennemereleminekutkuulakogenudmeremeestenõuandeid• slippvõilooduslikveeskamiskohtjäetaksevabaks• haagistjasedavedavatsõidukiteijäetateisteleette• minneskaldalejatagasiületeiseveesõiduki,teesedavöörikaudu,vaikseltjateisi häirimata

�0

KASULIKKE VIITEID

►VeeteedeAmet:www.vta.ee►Majandus‑jaKommunikatsiooniministeerium:www.mkm.ee

► EestiRiiklikAutoregistrikeskus:www.ark.ee► Piirivalveamet:www.pv.ee

► Päästeamet:www.rescue.ee► Keskkonnainspektsioon:www.kki.ee

► RiigiInfokommunikatsiooniSihtasutus:www.riks.ee► TehniliseJärelevalveAmet:www.tja.ee

► RiigiTeataja:www.riigiteataja.ee► Merenkulkulaitos: www.fma.fi

► Mereilm:www.emhi.ee

►EestiVäikesadamateLiit:www.vaikesadamad.ee►EestiJahtklubideLiit:www.puri.ee

►Eestiväikesadamad:www.marinas.nautilus.ee►Väikelaevajuhifoorum:www.kipper.ee►EmajõeNupuklubi:www.nupuklubi.ee

►Mereuudised:www.mereblog.com►Meremeheinfoleht:www.hot.ee/eka

►Eestisadamateplaanid:www.deeppoint.eu/sadamad/►HoiaEestiMerd:www.hem.ee

►Navigaator:www.ajakirinavigaator.ee►Paat:www.ajakiripaat.ee

►Venelehti: www.venelehti.fi

OHUTUT MERESÕITU!

Esikaanefoto:PriitParmannKujundus:MarisVäling