8.38%epub.sub.uni-hamburg.de/epub/volltexte/2011/12377/pdf/nt_2010_inuk.pdf · 2010 nw5gu4...
TRANSCRIPT
2010Nw5gu4 si4√6bsJ5
KINAUYALIGIYIT HAVAKHIMAYAIT
24
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
208.38%
0
2
4
6
8
10
Kuliniukiut
ᐅᑭᐅᓄᑦᖁᓕᓄᑦ
ᐅᑭᐅᓄᑦᑕᓪᓕᒪᓄᑦ
ᐅᑭᐅᓄᑦᐱᖓᓱᓄᑦ
ᐅᑭᐅᒧᑦᐊᑕᐅᓯᕐᒧᑦ
Talimaniukiut
Pingahuniukiut
Atauhimiukiuk
8.38%
eg3qs6g4noxaJ5 ckwos3iq5 - x3ÇAbµ5Papatausimajut pivalliasimaningit -
arraagulimaarmut (%)
ᐃᓚᕙᓪᓕᐊᑦᑕᖅᖢᑎᒃ TWRR-ᖑᔪᑦKatitiyut utiktiyut
(%)
25
0
20
40
60
80
100
120
0
10
20
30
40
50
60
70$49,283,447 $32,523,421
0
300
600
900
1200
1500
2006 2007
2008
2009 2010
0
20
40
60
80
100
120
$1,145,464,654 $109,980,580
ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑕᐅᔪᓂᒃ ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕈᑎᑦQiturngiurutinit kiinaujaliuqtaujut
(uox8aJ5 ∫Mw5 Milianngujut taalait)
ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᔪᓄᑦ ᐊᑭᓕᐅᑎᑦPuuqtaujut ammalu angilligiarnirmut qaitaujut
(uox8aJ5 ∫Mw5 Milianngujut taalait)
ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑕᐅᔪᑦ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᒥᓱᖖᒍᖅᐸᓪᓕᐊᓪᓗᑎᒃᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑕᐅᔪᓂᑦ ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕈᑎᑦ
Puuqtaujut ammalu angilligiarnirmut qaitaujut(uox8aJ5 ∫Mw5 Milianngujut taalait)
ᑭᖑᕙᖅᓯᒪᓕᖅᑐᑦ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᐃᑦ ᐊᑐᖅᑐᐊᖅᑎᑕᐅᓚᐅᖅᑐᑦ ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᔪᓄᑦ
Tunngavikkunnit ammalu inutuqai utiqtitaujumaaqtuksak
(uox8aJ5 ∫Mw5 Milianngujut taalait)
26
ᐅᖃᐅᓯᒃᓴᖏᑦ Unipkaarut haffumingat
AulapkaiyinitNunavut Maningnit
27
ᐊᕐᕌᒍᓕᒫᒃᑲᓐᓂᕐᒥᒃ ᐊᒃᓱᕈᕐᓇᖃᑦᑕᖅᓯᒪᓂᐅᔪᑦ
ᑎᒍᒥᐊᒃᑲᓐᓂᓚᐅᕐᒥᒻᒪᑎᒍᑦ. ᐊᑯᓃᖅᑐᒧᑦ
ᓯᕗᓂᒃᓴᕆᓂᐊᖅᑕᑦᑎᓐᓂᒃ
ᑕᐅᑐᖖᒍᐊᕋᓱᐃᓐᓇᕋᓱᒃᖢᑎᒍᓪᓗ ᐃᓕᑦᓯᒃᑲᓐᓂᕋᓱᓚᐅᖅᑐᒍᑦ
ᑕᒪᒃᑯᓂᖓ ᑕᐃᒪᐃᒐᔪᖖᒋᒃᑲᓗᐊᕐᖢᑎᒃ ᖃᓄᐃᓐᓂᐅᖃᑦᑕᖅᓯᒪᓂᕐᓂᒃ
ᐊᒻᒪᓗ ᖃᐅᔨᓯᒪᓕᖅᑕᑦᑎᓐᓂᒃ ᐃᓕᐅᖅᑲᐃᖃᑦᑕᖅᓯᒪᕗᒍᑦ
ᓯᕗᓂᐅᓂᐊᖅᑐᒧᑦ ᐸᕐᓇᐅᑎᓕᐅᕐᓂᑦᑎᓐᓂ. ᐅᑭᐅᖑᓂᐊᖅᑐᑦ
ᓯᕗᓂᑦᑎᓐᓂ ᑕᐃᒪᓐᓇᑦᓴᐃᓐᓇᖅ ᐊᒃᓱᕈᕐᓇᕐᓂᐊᖅᑰᔨᓪᓗᓂᑦᑕᐅᖅ.
ᐊᕐᕌᓂ, ᐅᖃᓚᐅᖅᓯᒪᒐᑦᑕ ᑕᒪᒃᑯᐊ ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᑎᐅᔪᑦ
ᑲᑕᒃᓯᒪᓚᐅᖅᐸᓐᓂᖏᓂᒃ ᑕᐃᒪᓗ ᐊᓂᒍᖅᓯᒪᓕᕌᖓᑦ
ᓴᖖᒋᔫᑦᓯᐊᖅᑐᒥᒃ ᐱᕈᖅᐸᓪᓕᐊᓂᖃᓕᖅᐸᓐᓂᖏᑕ ᐊᒻᒪᓗ
ᓇᓗᓇᐃᖅᓯᒋᐊᓚᐅᖅᓯᒪᒐᑦᑕ ᓴᑐᖅᓯᓯᒪᓕᕋᔭᕐᓂᕐᒧᑦ ᓱᓕ
ᑐᕌᓕᖅᓯᒪᖅᑰᖖᒋᓐᓂᑦᑎᓐᓂᒃ. ᓱᓕ ᐃᓱᒪᔪᒍᑦ ᐱᔭᕆᑐᔪᓂᒃ
ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᖅᑕᖃᕐᒪᑦ ᐋᖅᑭᒃᓱᖅᑕᐅᑦᓯᐊᖅᓯᒪᓕᖁᓪᓗᒋᑦ
ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᓯᐅᕙᒃᑐᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᑕᐃᒪᓕ ᑲᔪᓯᓗᑎᒃ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᐅᔪᑦ ᓴᖖᒌᓕᖅᓯᒪᓂᖃᕐᓂᐊᖅᐳᑦ
ᐊᑯᓂᕐᓚᐅᔪᒥᒃ. 2010 ᐅᑭᐅᖓ ᐊᑐᖅᑎᓪᓗᒍ ᒐᕙᒪᐅᔪᑦ
ᑲᔪᓯᓪᓗᑎᒃ ᓇᖕᒥᓂᖅ ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᓕᕋᓱᒍᑎᒋᕙᒃᑕᒥᓐᓂᒃ
ᓴᖖᒋᒃᑎᑦᓯᒋᐊᖅᓯᒪᓕᓚᐅᕐᒪᑕ ᐱᑕᖃᓕᖅᑎᑦᓯᓂᕐᒥᒃᑎᒍᑦ
ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕋᓱᐊᕈᑎᓄᑦ ᐃᑲᔪᖅᓯᓂᐅᓕᖅᓯᒪᔪᓂᒃ ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᓐᓇᐅᑉ
ᐅᑭᐅᖓ ᐊᑐᖅᑎᓪᓗᒍ ᐊᐅᓚᑦᔭᐃᒋᐊᖅᓯᒪᕙᓐᓂᕐᒥᒃᑎᒍᑦ ᐱᓕᕆᐊᓂᒃ
ᐊᒻᒪᓗ ᐊᑐᖅᐸᒃᑐᑦ (ᓂᐅᕕᖅᐸᒃᑐᑦ) ᓈᒻᒪᐅᑎᓇᓱᐊᕐᓂᖃᖅᑐᑎᒃ
ᐊᔪᖖᒋᒃᑯᑎᒃᓗ ᐱᐅᓯᑎᑦᓯᒋᐊᕋᓱᒃᖢᑎᒃ ᓇᖕᒥᓂᖅ ᑮᓇᐅᔭᐃᑦ
ᓇᓕᖅᑲᖁᑎᒋᔭᖏᓄᑦ ᑎᑎᖅᑲᖁᑎᐅᔪᓂᒃ. ᑕᒪᓐᓇ ᒐᕙᒪᐅᔪᑦ
ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᐊᑐᒃᑲᓐᓂᕆᓚᐅᖅᑕᖓᑦ ᐃᓱᓕᑦᓴᕆᐊᖃᓚᐅᖅᑑᒐᓗᐊᖅ
2011-ᒥ ᒪᕐᕈᐃᓐᓂᒃᓗ ᐊᐱᖅᑯᓯᒃᓴᓐᓂᒃ ᓴᖅᑮᕝᕕᒋᓯᒪᓕᕐᓗᑕ
ᑖᒃᑯᐊ ᐱᔾᔪᑎᒋᓪᓗᒋᑦ: - “ᓱᔪᖃᓕᕐᓂᐊᕐᒪᑦ ᒐᕙᒪᐅᔪᑦ
ᐊᐅᓚᑦᔭᐃᒋᐊᕈᑎᒋᓪᓗᓂᒋᑦ ᐱᓕᕆᐊᖑᓕᖅᑎᑕᖏᑦ
ᐃᓱᒪᓕᓯᒪᓕᖅᐸᑕ ᐊᒻᒪᓗ ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᑎᐅᔪᑦ
ᓴᖖᒋᓂᖃᑦᓯᐊᓕᕐᓂᐊᖅᐸᑦ ᓇᖕᒥᓂᖅ ᐊᐅᓚᑎᑕᐅᔪᓐᓇᓕᕐᒥᓗᑎᒃ?”
ᑮᓇᐅᔭᓕᕆ ᔾᔪᑎᐅᔪᑦ ᖃᓄᐃᑦᓱᓐᓃᕈᑎᒃᓴᖏᓄᑦ
ᐋᖅᑭᐅᒪᓕᖅᑎᑦᓯᓇᓱᓐᓂᕐᒥ ᑕᑯᒋᐊᕈᓐᓇᖅᐸᕗᑦ
“ᖃᓄᑎᒋ ᓂᑲᓪᓗᖅᓯᒪᔾᔪᑎᐅᔪᓂᒃ ᓇᓗᓇᐃᒃᑯᑕᕆᔭᐅᔪᓂᒃ’’’
ᐃᓱᒪᓕᐅᕈᑕᐅᓚᐅᖅᓯᒪᔪᒥᑦ ᐋᓱᕐ ᐆᑭᓐᒥᑦ 1970-ᐃᑦ ᐊᕐᕌᒍᖏᑦ
ᐊᑐᖅᑎᓪᓗᒋᑦ. ᓂᑲᓪᓗᖓᑎᒋᓂᕐᒧᑦ ᓇᓗᓇᐃᒃᑯᑕᐅᕙᒃᑐᑦ
ᐋᖅᑭᒃᑕᐅᓯᒪᓕᕐᐸᒃᑐᑦ ᐃᓚᒋᐊᕐᓗᒋᑦ ᐃᖅᑲᓇᐃᔮᖃᖖᒋᑦᑐᑦ
ᖁᑦᓯᖕᓂᕆᔭᖏᓂᒃ ᐊᑭᑦᑐᖅᐸᓪᓕᐊᓂᐅᔪᑦ ᖁᑦᓯᖕᓂᐅᔪᓄᑦ.
Hamna ayurnaraluaqhuni pivalliahimayaralaurtut
uvaptingnut tamainnut ukiungani aippaani.
Hamna pinahuarhugit hivitiyunik hivumuuru-
tikhainit pivluta ilitturihimayugut haffumingat arlingnartunik
huliyakhautinit unalu ilaliutinahuartavut hamna qauyimanir-
nit parnautihimayavut hivunikhaptingnit. Hamna hivu-
nikhangit ukiunganit aturtakhainit naahuriyauhimanngittut
ayurnaittumik.
Aippaangani, niplirihimayavut qanuq hamna nutqarutitigut
malikhimayavut inikhangit hakugingniqhapkaivaktaatigut
angiklinganingit hamnalu tikkuaqhimayavut ukpirihimann-
gittavut apqutinit ihuaqhihimanngittuttauq huli. Huli ukpiri-
himayavut amigaittunik havaktakhautilik hanaqinahuarlugit
hiliaryuap maniliurnahuarnikkut hapkuat kiudjutit manili-
urnirnit huli takukpaiqattarniaqhutik atquliqtunik huli
aturialik. Uvani 2010 gavamait huli ihuaqhaiyummir-
nahuartangit nanminiriyangit maniliurnahuarnikkut ikayuu-
tikhait uvani ukiungani aturtumi akhuuqhimayangit
piliriakhait unalu niuvirttitinahuartunut ikayrahuarpakhutik
pinahuarnirumik ihuaqh-ainahuarlutik avatinut ukuningat
nanminiriyangit avvautihimaningit. Una ilaliutauyuq
gavamanga atuqatartangit nutqarahuartangit uumingat
2011 kiugiaqaqhunilu malruk apiqquutinit: “qanuriliurtau-
niaqqa hamna gavamait akhuurtut piliriakhat nutqarniru-
mik hamnattauq maniliurnahuartangit hakugikhival-
lianiaqqa angiklinahuaruminaqqa inmikkut? ”
Hamna inikhangit uktuqhimayukhamik una ilaliutauhi-
mayut aaniaqtailinahuarlugit hamna maniliurnahuartunut
hamna tautukhimalugillu “Quvianaittuq Nalunairutik”
pilihaaqhimayangit ukuningat Arthur Oken 1970 ngur-
28
ᑕᑯᒋᐊᕋᔭᕈᑦᑕ ᑕᓪᓕᒪᑦ ᐅᑭᐅᖑᓚᐅᖅᑐᑦ ᓈᓯᒪᓕᖅᑐᓄᑦ
ᓱᓕ ᑐᐊᕕᐅᕐᓇᖅᓯᓯᒪᓚᐅᖅᑳᖅᑎᓐᓇᒋᑦ ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᑎᑦ,
ᓂᑲᓪᓗᖓᑎᒋᓂᕐᒧᑦ ᓇᓗᓇᐃᒃᑯᑕᐃᑦ 7.5-ᒦᓚᐅᖅᓯᒪᒻᒪᑕ. ᑕᐃᒪᓗ
ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᑎᑦ ᑲᑕᕕᒡᔪᐊᕐᓂᖃᕐᒪᑕ, ᓂᑲᓪᓗᖓᑎᒋᓂᕐᒧᑦ
ᓇᓗᓇᐃᒃᑯᑕᕆᔭᐅᕙᒃᑐᑦ ᖁᕝᕙᓯᒃᓯᒋᐊᓚᐅᖅᓯᒪᕗᑦ,
ᖁᑦᓯᖕᓂᖃᓕᕐᖢᑎᒃ 10.5-ᒧᑦ. ᒫᔾᔨ 2011-ᒥ, ᓂᑲᓪᓗᖓᑎᒋᓂᕐᒧᑦ
ᓇᓗᓇᐃᒃᑯᑕᐃᑦ ᐊᒻᒧᒋᐊᖅᓯᒪᖃᓕᓚᐅᕐᒪᑕ 9.4-ᒧᑦ,
ᐱᐅᓯᒋᐊᕐᓂᖃᕐᖢᑎᒃ ᖁᑦᓯᖕᓂᖅᐸᐅᓂᐅᓚᐅᖅᑐᒥᑦ ᑭᓯᐊᓂᓗ
ᖁᕝᕙᓯᓐᓂᖅᓴᐅᑐᐃᓐᓇᕐᖢᑎᒃ ᑐᐊᕕᐅᕐᓇᖅᓯᓯᒪᓪᓗᓂ
ᖁᑦᓯᖕᓂᐅᓯᒪᔪᓂᑦ. ᓇᓗᓇᐃᖅᓯᒪᓕᓚᐅᕐᒪᑦ, ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ
ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᑎᑦ ᓈᒻᒪᒃᓯᕙᓪᓕᐊᓂᖏᑦ ᓱᒃᑲᐃᓗᐊᕐᒪᑕ ᓱᓕ ᐊᒻᒪᓗ
ᑕᒪᒃᑯᐊ ᐱᔾᔪᑎᖏᓪᓗᒋᑦ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑦᓯᔨᐅᕙᒃᑐᑦ
ᐅᑎᕐᕕᐅᓯᒪᓕᕈᑎᒃᓴᖏᑦᑕᐅᖅ ᑭᒡᓕᖃᓕᖅᓯᒪᓂᐊᕆᕗᑦ.
2011 ᐊᕐᕌᒍᓕᒫᖓᓂ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᒻᒪᖄ 2012 ᐊᕐᕌᒍᐊᓂ
ᒐᕙᒪᐅᔪᐃᑦ ᐃᓚᒋᐊᕈᑎᐅᕙᒃᑐᓂᒃ ᐊᑦᓯᒃᑐᐃᓐᓇᖅᑎᑦᓯᓂᐊᕐᓂᖏᓂᒃ
ᓂᕆᐅᖕᓂᖃᖅᐳᒍᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᓱᒪᓪᓗᑕ ᐊᑭᑦᑐᕆᐊᖅᐸᓪᓕᐊᓂᐅᕙᒃᑐᒃ
ᖁᕝᕙᓯᒃᓯᓗᐊᔾᔮᖖᒋᒻᒪᑕ. ᑕᐃᒪᓕ ᑕᒪᒃᑯᐊ ᐱᔾᔪᑎᖏᓪᓗᒋᑦ,
ᓲᕐᓗ ᐊᐃᑦᑑᓯᐊᖑᕙᒃᑐᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᑭᓕᐅᓯᐊᖑᕙᒃᑐᓄᑦ
ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᐅᕙᒃᑐᑎᒍᑦ ᐊᒃᓱᕈᕈᑎᖃᓐᓇᐃᕐᓂᐊᕋᓱᒋᓪᓗᑕ
ᓈᒻᒪᐅᑎᓇᓱᐊᖅᐸᓐᓂᑦᑎᓐᓂ ᐱᓗᐊᖅᑐᒻᒪᕆᒻᒥᒃ
ᒥᒃᖠᒋᐊᖅᓯᒪᓂᖃᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑦᓯᓂᕐᒧᑦ
ᐅᑎᖅᑐᒃᓴᖁᑎᑖᕆᔭᐅᕙᒃᑐᑦ.
ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑦᓯᓂᕐᒥᒃ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᐅᑎᕐᕕᐅᕙᓐᓂᐅᔪᑦ
ᓂᕆᐅᒋᔭᐅᓂᖃᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᐊᒻᒧᒃᓯᒪᓂᖅᓴᐅᓂᐊᕐᓂᖏᑕ
ᐊᒥᓲᓂᕆᕙᒃᑕᕋᓗᐊᒥᓐᓂ ᐊᑯᓂᑲᓪᓚᐅᓕᖅᑐᖅ ᐃᓱᒪᓕᓚᐅᕋᑦᑕ
ᓈᒻᒪᒃᓯᖅᑯᕐᒪᑦ ᑕᑯᒋᐊᒃᑲᓐᓂᓕᕋᔭᕈᑦᑎᒍ ᐊᑯᓃᖅᑐᒧᑦ
ᓂᕆᐅᒋᓯᒪᔭᕗᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᖃᐅᔨᒋᐊᕐᓗᑎᒍ ᐊᔪᖖᒋᓐᓂᐊᕐᒪᖔᑦᑕ
tilluni. Una quvianaittuq nalunairutik ihumaliurtauhi-
mayuq ilaliutihimavakhugu hamna havaaqanngittumik
ukturautainit ukuningat kingikhihimavaktunut uktu-
rautainit. Ihivgiurupta 5 nit ukiunganit ukuningat
ayuqhautihimayaraluartugut, hamna quvianaittuq
nalunairutaa atuqhimayangit ukuningat 7.5. Hamna
maniliurnahuarnikkut hiqumitkaluaqhuni, hamna
quvianaittuq nalunairutaa angiklivalliapluni, aktuqhi-
mayangit 10.5. Uvani Maasi 2011 mi, taamna qu-
vianaittuq nalunairutaa katakhimavluni ukun-ingat 9.4,
hamna pivalliahimavluni qaanginnuaqhugu uktu-
rautainit huli qulaaniittuq ayuqhautinikkut ukturautimi.
Tutqinnaqhuni, hilaruyap maniliurnahuarnikkut pivalli-
ahimaittut qilamiurtumik unalu nailipkainiaqhugit
maniliurnahuartunut utiqhimayangit ukpiriyangit.
Tamainnut 2011 mi unalu ilaliutiginiarungnaqhiyangit
2012 mi naahurihimayugut gavamanit pinahuarlugit
piyumayainnit ilaudjutiqarniup ukturautainit naili-
nahuarlugu naahurihimanngittuguttauq ikitturalingnit
ikitturninga ayuqhautainit. Kiuhimayangit, aallattut
tamainnut aitturtauhimayut unalu maniktakhautit
maniliugait ayuqhautiniaqhuta qanuq kinguanit aturi-
angani utiqhimanartangit ikitpiartumik utirtakhainit.
Haffumingat maniliurtaarutikhanit utirtakhait naahuri-
himayangit ikivalliahimavluni piqtuhiriyangit
ukturautainit qangannguqhuni aktuqhimayavut
nalaumayumik ihivgiuffaarlutik hamna aturaariangani
ᑐᕋᕐᕕᒋᔪᒪᓯᒪᔭᑦᑎᓐᓄᑦ ᑎᑭᑦᓱᓐᓇᕆᐊᑦᑎᓐᓂᒃ. 2010 ᐃᓱᖅᐸᓂᐃᓂ
ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᓂᒃ ᓴᓂᕐᕙᐃᓯᒪᓂᕐᓄᑦ ᖃᐅᔨᒋᐊᖅᑎᓪᓗᑕ
ᒪᓕᒃᖢᑎᒍ ᓂᕆᐅᒋᔭᐅᓯᒪᓂᐅᔪᑦ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ
ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑦᓯᕙᓐᓂᕐᓂᑦ ᐅᑎᕐᕕᐅᓯᒪᓕᕋᔭᕐᓂᖏᑦ ᐊᑐᓂ
ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᓄᑦ ᐱᔭᕇᖅᑕᐅᓯᒪᓕᓚᐅᖅᐳᑦ. ᐃᓱᒪᒋᓪᓗᒋᓪᓗ
ᒫᓐᓇᐅᔪᖅ ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᑎᑦ ᓴᖖᒌᓕᓯᒪᑎᓪᓗᒋᑦ
ᓴᑐᖅᑕᐅᓯᒪᓕᕋᔭᕐᓂᖏᑕ, ᕐᑯᑦᓯᒃᓯᒪᑎᓪᓗᒍ ᒐᕙᒪᐅᔪᑦ
ᐊᑭᓖᒃᓴᖁᑎᒋᔭᖏᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᖅᑲᓇᐃᔮᖃᖖᒋᑦᑐᑦ
ᖁᑦᓯᖕᓂᖅᓴᐅᓕᖅᓯᒪᑎᓪᓗᒋᑦ ᑐᓴᕆᐊᕐᓇᐃᑦᑐᖖᒋᓚᖅᓕ ᑕᐃᒪ
ᖃᐅᔨᓴᕐᓂᐅᓚᐅᖅᑐᓂ ᓂᕆᐅᒋᔭᐅᓚᐅᖅᑐᑦ ᐊᑯᓃᖅᑐᒧᑦ
ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑕᐅᔪᓂᑦ ᐅᑎᕐᕕᐅᓂᒃᓴᐃᑦ ᐊᑦᓯᒃᑑᓕᖅᓯᒪᒻᒪᑕ
ᖁᑦᓯᖕᓂᕆᕙᒃᓯᒪᔭᕋᓗᐊᒥᓐᓂᑦ ᑭᖑᓪᓕᕐᒥᒃ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᓂᒃ
ᓴᓂᕐᕙᐃᓯᒪᓂᕐᒧᑦ ᖃᐅᔨᓴᕐᓂᐅᔪᑦ ᐱᔭᕇᖅᑕᐅᓯᒪᓕᓚᐅᕐᓂᖏᓂ.
ᐱᔾᔪᑎᒋᓪᓗᒍᓗ ᓄᓇᕗᒻᒥ ᐸᐸᑦᑎᔨᒃᑯᑦ ᑖᒃᓰᔭᕈᑎᐅᔪᓐᓇᕐᖢᑎᒃ
ᐃᖅᑲᓇᐃᔭᕐᕕᐅᔪᒻᒪᑕ ᐊᒻᒪᓗ ᑎᒍᔭᐅᔪᓐᓇᖖᒋᑦᑐᓂᒃ
ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᖃᕐᕕᐅᓂᖏᓐᓂ ᓄᑖᓂᒃ ᐃᑲᔪᑎᒃᓴᓂᒃ ᐱᑎᑕᐅᕙᓐᓇᑎᒃ,
ᐋᖅᑭᒃᓱᐃᓯᒪᓚᐅᕋᑦᑎᒍ ᖃᐅᔨᓴᕐᓂᐅᔪᑦ ᐃᔾᔪᐊᖅᓯᓯᒪᑎᑕᐅᖁᓪᓗᒋᑦ
ᑮᓇᐅᔭᐃᑦ ᐊᐅᓚᑕᐅᕙᓪᓕᐊᓂᕆᕙᒃᑕᖏᓄᑦ ᓴᖅᑭᑉᐸᒃᑐᓂ
ᐊᑐᓂᐅᓪᓗᑎᒃ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᓂᑦ. ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᓂᑦ
ᓴᓂᖅᕙᖅᑕᐅᓯᒪᔪᓂᒃ ᖃᐅᔨᓴᕈᑎᑦ, ᐊᑐᓚᐅᕐᒪᑕ ᖃᕆᑕᐅᔭᑎᒍᑦ
ᖃᓄᐃᖖᒍᓕᖅᑎᑕᐅᓯᒪᔪᓂᒃ ᐱᑕᖃᓕᖅᑎᑦᓯᓯᒪᓪᓗᑎᒃ
500-ᓂᒃ ᑕᐃᒪᓐᓇᑦᓴᐃᓐᓇᖅᑕᐅᖅ ᖃᓄᐃᓐᓂᐅᔪᓐᓇᕐᒥᔪᓂᒃ.
ᑕᒪᒃᑯᐊᓗ ᐋᖅᑭᒃᓱᖅᑕᐅᓯᒪᓕᖅᐸᑕ, ᖃᓄᐃᓕᖓᓕᕈᑕᐅᔪᑦ
ᐃᓕᐅᖅᑲᕐᑕᐅᓯᒪᓕᕐᓗᑎᒃ ᐱᐅᓂᖅᐸᐅᔪᓂᑦ ᐱᐅᖖᒋᓐᓂᖅᐸᐅᔪᓄᑦ
ᐊᒻᒪᓗ ᖃᓄᐃᓕᑐᐃᓐᓇᕆᐊᖃᕐᓂᖏᑦ ᑕᑯᒃᓴᐅᑎᑕᐅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ.
ᖃᐅᔨᓴᕈᑎᐅᔪᑦ ᓇᓗᓇᐃᖅᓯᖅᑰᔨᓯᒪᓚᐅᖅᐳᑦ 1/3-ᓗᐊᖏᓂ
ᐸᐸᑦᑎᔨᒃᑯᑦ ᑲᔪᓯᑎᑦᓯᔪᓐᓇᕐᓂᐊᕐᒪᑕ 4 ᐳᕐᓴᓐᑎᒋᔭᖏᓂᒃ
ᑐᓂᐅᖅᑲᕐᑕᐅᕙᓪᓕᐊᕙᒃᑐᓂᒃ ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᓪᓗᑎᒃ
ᑲᑐᔾᔨᖃᑎᒌᖑᔪᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᓯᒪᐃᓐᓇᕐᓗᒋᑦ
havaariyakhautivut amiqhainahuarlugillu piyumayavut
akturnahuarlugit hivunikhautikhavut. Kinguani 2010 mi
una ikayuutauyut avguiniq qauyihainahuartut
atuqhugit aturtumik naahuriyakhautimik haffumingat
maniliurnahuarnikkut himmauhianit tamainnut ikayuu-
tikhait ilanganit iniqhimayauvluni. Tuniyauhimayangit
tadja aturtumi hakugiittumik maniliurnahuarnikkut utir-
takhat, ikittut ukturautait gavamani akiliakhaita unalu
amigaittunik havaaqanngittunut ukturautait arliriyaunn-
gittuq taamna qauyihaiyangit tautungningit aturaarniar-
tangit maniliurnahuarnikkut ikivluni hamna ikayuutingit
avvautingit iniqhimalraaqhuni. Haffumingat Nunavut
Maningnit Aulapkaiyit taaksiliriyauvakhutik
ilitquhiata nutqaqhimayauvluni maniktautikkhainit
nutaamik pivalliakhaqanngittutiglu, hamna uvagut
ihuaqhaiyavut qauyihaivikhait adjiliurnahuaq-hugu
taamna maniktautikhait ingilrayunit aitturtauhimayangit
tamaat aallatqiit pivalliadjutikhainit ilaliutainit. Taamna
pivallianiq avguiniq qauyihainiq, aturtauhimavlutik
qaritauyakkut adjiliugaanit pinahuaqhutik 500
nit avvautihimayut adjigiinikuit. Hapkuat pilihaaqhi-
mataaqhugit, hamna kiudjutingit inikhaliurtauvlutik
pinahuariangani nakuurpiartumik ayurnarpiartumik
unalu aallatqiit ilaliutikhait inikhaliurtakhait takukhau-
vlutik. Una qauyihaiyangit kiuyauvlutik qanuq
ilaliutiyungnaqhiyangit 1/3 piqutingit ikayuutau-
niarungnaqhiyangit hamna tuqtuumavinga huli
pivalliadjutikhaliurahuartangit 4 % tigut ukuningat
nunataaqatauhimayunut timiuyut nunguttailinahuar-
29
30
lugit nanminiriyangit niuvirnahuartunut aulattitinikkut
haffumingat tutquumavituqauyunut. Uvani 2/3
piqutikhait, kihiani, una tutquumavingit ikayulairivut
tuniqhainikkut 4 % ukturautainit hapumminahuarlugu
nanminiriyangit niuvirumayunut haffumingat tutqu-
umavigyuanganit. Hamna ayurnaittuugaluit. Tamaat
ilaliutait haffumingat ilitquhivut unalu hapkuat
inimingnit niuviqhimayauvlutik atauttimut amiqhaigia-
lik haffumingat maningnut ikayuutikhautikhaqqat
aktuumanahuariangani. Tammna amirittiartakhaqqut
pivalliayakhait haffumingat maniktautivut taamna
hilaryuap maniliurahuarningit ayuqhautihimaliqhutik
ihuaqhainahuarnikkut upalungaiqhimayak-hauyugut
pinahuariangani taamna nakuuniarung- naqhiyuq piyu-
mayavut hivunikhautikhaqqut pilihaartunut Inuinnainit
ikilipkarnahuarlugit ukturautainit akilikhautikhait ukiun-
guraangat ukuningat nunataaq-atauyunut timiuyunut.
ᓂᐅᕕᕈᓐᓇᐅᑎᓪᓚᑖᖑᕙᒃᑐᑦ ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᐊᑭᑐᔫᑎᓂᒃ
ᑮᓇᐅᔭᐅᖁᑎᓕᒫᑦ. 2/3-ᒋᔭᖏᑦ ᖃᐅᔨᓴᖅᑕᐅᔪᓂᑦ, ᑭᓯᐊᓂᑉᑕᐅᖅ,
ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᑲᔪᓯᑎᑦᓯᔪᓐᓇᔾᔮᖖᒋᓪᖢᑎᒃ 4 ᐳᕐᓴᓐᑎᐅᔪᒥᒃ
ᖁᑦᓯᓐᓂᖃᖅᑐᓂᒃ ᓄᖑᑉᐸᓪᓕᐊᑎᖖᒋᒋᐊᕐᓗᒋᑦ
ᓂᐅᕕᕈᓐᓇᐅᑎᓪᓚᕆᐅᔪᑦ ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᓕᒫᖏᓂᑦ.
ᑕᒪᒃᑯᐊ ᖃᓄᐃᓕᖓᓕᕈᓐᓇᕐᓂᐅᔪᑦ ᐃᖢᐊᕆᓗᐊᖖᒋᑕᕗᑦ.
ᐊᑐᓂ ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᕆᔭᕗᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᖃᓄᖅ ᐊᑕᕝᕕᒋᑐᕋᐅᓐᓂᖏᑦ
ᖃᐅᔨᒋᐊᖅᑕᐅᒃᑲᓐᓂᕆᐊᖃᕐᓂᐊᖅᑐᑦ ᐃᑲᔪᓕᕈᓐᓇᕐᒪᖔᑕ
ᐃᖏᕐᕋᑦᓯᐊᖅᑎᑦᓯᔪᓐᓇᖁᓪᓗᑕ. ᓇᐅᑦᓯᖅᑐᑦᓯᐊᕐᓗᑎᒍ
ᐅᔾᔨᖅᓱᕆᐊᖃᖅᐸᕗᑦ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᐅᔪᑦ ᐱᕙᓪᓕᐊᓂᕆᔭᖏᑦ
ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᑎᐅᔪᑦ ᐃᓕᖅᑯᓯᑐᖃᒥᓐᓄᑦ
ᐅᑎᕋᓱᒃᑎᓪᓗᒋᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐋᖅᑭᐅᒪᔭᕆᐊᖃᓪᓚᕆᒃᐳᒍᑦ
ᐱᓕᕆᐊᖃᓕᕈᓐᓇᑦᓯᐊᕆᐊᒥᒃ ᓯᕗᓂᐅᓂᐊᖅᑐᒥ ᐃᓅᓕᕋᔭᖅᑐᑦ
ᐱᔪᒪᓂᕆᔭᖏᑦ ᐱᐅᓂᖅᐸᐅᔪᑎᒍ ᑭᒡᒐᖅᑐᐃᕝᕕᐅᖁᓪᓗᒋᑦ
ᒥᒃᖠᓯᒪᓕᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᐊᕐᕌᒍᑕᒫᑦ ᐊᑭᓕᐅᑎᐅᕙᒃᑐᑦ
ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᓪᓗᑎᒃ ᑲᑐᔾᔨᖃᑎᒌᒋᔭᐅᔪᓄᑦ.
31
32
ᐅᑭᐅᓂ ᐊᑐᐊᓂᒃᓯᒪᓕᖅᑐᓂ, ᐅᖃᓪᓚᐅᓯᖃᖃᑦᑕᖅᓯᒪᒐᑦᑕ
ᑭᖑᕙᖅᓯᒪᓕᕐᖢᑎᒃ ᐊᑭᓖᒃᓴᖃᕐᕕᐅᓂᑦᑎᓐᓂᑦ ᓄᓇᕗᑦ ᑐᖖᒐᕝᕕᒃᑯᑦ
ᑎᒥᖓᓐᓂᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᓕᕆᕝᕕᐅᓕᖁᓐᓇᖅᖢᑎᒃ ᐊᑭᐅᓕᖅᑐᑦ,
ᐅᕝᕙᓘᓐᓃᑦ ᐅᑎᖅᑐᒃᓴᐃᑦ ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᓕᕈᑎᐅᔪᓐᓇᖖᒋᑎᓪᓗᒋᑦ
ᐃᔾᔪᑎᖃᕐᖢᑎᒃ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᑦ ᓇᓕᖅᑲᓪᓗᐊᕆᔭᖏᑦ
ᒥᒃᖠᒋᐊᖅᓯᓯᒪᓕᕐᒪᑕ. 2010-ᖑᑎᓪᓗᒍ, ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ
ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕐᓂᖃᓚᐅᕐᒪᑕ 8.4 ᐳᕐᓴᓐᑎᓪᓗᐊᖑᔪᒥᒃ ᖁᑦᓯᖕᓂᖃᖅᑐᓂᒃ
ᐅᑎᖅᑐᒃᓴᓂᑎᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕐᓂᖃᕈᓐᓇᓚᐅᕐᖢᑎᒃ
$5.6-ᒥᓕᐊᓐᑲᓐᓂᕐᓂᒃ ᐊᑐᖅᑐᐊᕈᑎᑦ ᑕᐃᒪᐅᓚᐅᕐᓂᖖᒋᑉᐸᑕ.
ᐅᑎᕈᓐᓇᕈᑉᑕ 1993-ᒧᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᖃᐅᔨᒋᐊᕐᓗᑎᒍ
ᐊᒥᓱᖖᒍᖅᐸᓪᓕᐊᓂᐅᔪᑦ ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕐᓂᕐᓄᑦ
ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕐᓂᐅᔪᓐᓇᓚᐅᖅᑐᓄᑦ ᑭᖑᕙᖅᑎᑕᐅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ
ᐊᑐᖅᑐᐊᕈᑎᑕᖃᓚᐅᖖᒋᑉᐸᑦ, ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ
ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕐᓂᖃᕈᓐᓇᓕᓚᐅᕐᐳᑦ $119.0-ᒥᓕᐊᓐᑖᓚᓂᒃ
ᐊᒻᒪᓗ ᐊᒥᓲᓂᖏᑦ ᐱᕈᖅᐸᓪᓕᐊᖏᓐᓇᕐᓂᐊᕐᖢᑎᒃ
ᑭᖑᕙᖅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ ᐊᑐᖅᑐᐊᕈᑎᑦ ᑕᐃᒪᐅᖏᓐᓇᐅᔭᕐᓂᖏᓂ.
ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᓪᓗᑎᒃ ᑲᑐᔾᔨᕐᑲᑎᒌᒋᔭᐅᔪᑦ ᐊᔪᖖᒋᓐᓂᓕᒫᒥᒃᑎᒍᑦ
ᐊᐅᓚᑦᓯᑦᓯᐊᕋᓱᒋᐊᖃᖅᑐᑦ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᐊᑐᖅᐸᓪᓕᐊᓂᕆᕙᒃᑕᒥᓐᓂᒃ
ᐊᒻᒪᓗ, ᐊᔪᕐᓇᖖᒋᑉᐸᑦ, ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᐊᕐᕌᒍᑕᒫᑦ
ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕈᑎᖏᓐᓂᑦ ᐱᔭᐅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ ᐊᒥᐊᒃᑯᓂᒃ ᐊᑐᖅᐸᒡᓗᑎᒃ
ᒥᒃᓕᒋᐊᖅᑎᑕᐅᓯᒪᓕᖁᓪᓗᒋᑦ ᑭᖑᕙᖅᑎᑕᐅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ
ᐊᑐᖅᑐᐊᕈᑎᐅᔪᑦ ᐊᒥᓲᓂᕆᓕᖅᑕᖏᓐᓄᑦ. ᐊᑐᖅᑐᐊᓚᐅᕐᓂᕐᒧᑦ
ᐊᑭᓕᐅᑎᑦ ᐊᒥᓱᖖᒍᕆᐊᕈᑎᐅᕙᒻᒪᑕ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᓪᓗᑎᒃ
ᑮᓇᐅᔭᖖᒍᖅᑎᑕᐅᔪᓐᓇᖅᑐᑦ ᐊᒥᓲᓂᖏᓐᓄᑦ
ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᓕᕈᑎᒋᔪᓐᓇᖅᑕᑦᑎᓐᓄᑦ ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑕᐅᓪᓗᑎᒃ
ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕐᓂᕐᓂᑦ ᑕᐃᒪᓗ ᐊᒥᓱᖖᒍᕆᐊᕈᑎᐅᔪᓐᓇᖅᑐᓂᒃ
ᐊᕐᕌᒍᑕᒫᑦ ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕈᑎᓂᑦ ᑐᓂᐅᖅᑲᕐᑕᐅᓕᖅᐸᒃᑐᓄᑦ
ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᔪᓄᑦ. ᒫᓐᓇᐅᔪᖅ $110-ᒥᓕᐊᓐᑖᓚᐃᑦ
ᑐᓂᐅᖅᑲᖅᑕᐅᓯᒪᓕᓚᐅᕐᒪᑕ ᐃᓚᒋᔭᐅᓪᓗᑎᒃ ᑲᑐᔾᔨᖃᑎᒌᖑᔪᓄᑦ.
ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᓄᑦ ᓴᓂᖅᕙᖅᑕᐅᓯᒪᔪᓄᑦ ᖃᐅᔨᓴᕐᓂᐅᓚᐅᖅᑐᑦ
2008-ᖑᑎᓪᓗᒍ ᐊᒻᒪᓗ 2010-ᒥ ᓇᓗᓇᐃᖅᓯᓯᒪᓕᓚᐅᕐᒪᑕ
ᐃᓚᖏᑦ ᐊᓯᐊᒍᑦ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᑦ ᐱᐅᓯᒋᐊᖅᑎᑦᓯᓇᓱᓐᓂᕐᒥ
ᐱᓯᒪᓕᕋᓱᒃᑲᓪᓗᑕ ᑐᕌᕐᕕᒋᔪᒪᔭᑦᑎᓐᓄᑦ ᐃᑲᔪᕈᑎᐅᔪᓐᓇᕐᓂᖏᓐᓂᒃ.
ᒪᕐᕈᐃᖑᔪᒃ ᓄᑖᖑᓪᓗᑎᒃ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᓄᑦ ᓇᓗᓇᐃᒃᑯᑕᐅᔪᒃ;
ᓄᓇᓄᑦ/ᐃᒡᓗᕐᔪᐊᓄᓪᓗ ᓂᐅᕕᐊᒃᓴᓕᕆᕙᓐᓂᖅ
ᐊᒻᒪᓗ ᐋᖅᑭᐅᒪᓂᕆᔭᐅᕙᒃᑐᓄᑦ, ᐃᓕᔭᐅᖃᑕᐅᓚᐅᕐᒪᑕ
ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᐅᔪᓄᑦ 2010 ᐊᑐᖅᑎᓪᓗᒍ. ᑖᒃᑯᐊ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᔪᓄᑦ
ᓇᓗᓇᐃᖅᑕᐅᓯᒪᔪᑦ ᐊᔾᔨᒋᔭᐅᖖᖏᒻᒪᑕ ᐱᐅᓯᑐᖃᕗᑦ
ᒪᓕᒃᓗᒋᑦ ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑦᓯᕙᓐᓂᑦᑎᓐᓂᑦ ᐱᔾᔪᑎᒋᓪᓗᒍ
ᐋᖅᑭᒃᑕᐅᓯᒪᓕᑐᐊᕌᖓᑕ, 3-ᖑᔪᑦ ᐅᑭᐅᑦ ᑭᓯᐊᓂ
ᐊᑐᐊᓂᒃᓯᒪᓕᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᕿᑐᕐᒋᐅᕐᓂᖃᓕᑕᐃᓐᓇᖅᐸᓐᓂᖏᓐᓄᑦ
ᐊᒻᒪᓗ ᑖᒃᑯᐊ ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑕᐅᕙᒃᑐᑦ ᓂᐅᕝᕈᑎᒋᔭᐅᒋᐊᒥᒃ
ᐊᔪᕐᓇᖖᒋᑦᑑᕙᓐᓇᑎᒃ. ᑖᒃᑯᓂᖓ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᓄᑦ
Qangagaaluk ukiungani,
niplirihimayavut haffumingat arlingnartumik atukkiunikkut
akiliqtukhauyut uvaptingnut ukuningat Nunavut Tunngavik
Timigutit unalu aturialik akikhangit, uumingaluniit manili-
urtangit akiliartauhimaittut nailihimagamik pivalliadjutingit
avvautingit. Uvani 2010 mi, una tutquumaviat naahi-
mayauyut ukuningat 8.4% ukturautait utirtakhangit manili-
urungnaqhivlutik ilaliutainit $5.6 milian taalanik taamna
atukkiuniq piqanngitpata. Kinguanungarupta 1993 mut
kititirlugillu taamna katitiqhimayangit maniliurtamingnit
maniliugait naahimayungniaqhuni ahiit akiliakhautiqann-
gitpat, una tutquumaviat maniliurungnaqhigaluaqqut
ilaliutainit $119.0 milian taalanik unalu maniliutainit angik-
liniarungnaqhigaluaqqut taamna akiliakhautiqanngitpat
maniutainit. Nunataaqatauyunut timiuyut inmikkut
pidjarikhigiaqaqhutik maniktautigut tuniqhainiq unalu,
piniarumik, aturlugit utirtangit ikayuutikhainit
haffumingat Tutquumaviat ukiunguraangat maniliurut-
ainit nailinahuarlugit akiliakhautikhanut maniktautingit
avvautingit. Akiliakhait utirtangit angiklivalliaqhuni ikayuu-
timut avvautingit maniliurtaartavut himmautauvumik
angikliqhainikkut maniit haffumingat ukiunganit maniliurt-
amingnit ikayuutit nunataaqatauyunut. Tadja $110 milian
taalat atukkirviutauhimayuq ukuningat nunataaqatauyunut
timiuyunut.
Ikayuuhiat avvautiniq qauyihaihimayangit uvani 2008 mi
uvanilu 2010 mi ilaliutihimavlutik naunaittumik taamna
itquumayut ahiit ikayuutit inikhangit ikayuutauniaqhuni
ihuaqhainiaqhutik piyuminartumik aktuumagiangani
havaarinahuartavut. Malruk nutaak ikayuutit inikhangit,
nanminiqhautauyut Igluqpaqarviliurutit unalu igluliu-
rahuartukhanut, ilaliutauvlutik ilitquhiikhamut uvani 2010
aturtumi. Hapkuat ikayuutit aallatqiinguvlutik haffumingat
ilitquhiutivut maniliurnahuarnikkut uumingat angiriiqhi-
mayangit angirtaaqhimayangit, ikayuutigiyau-himavaktan-
git 3 nik ukiunganit maniliurnahuariangani hapkuallu
maniliurtangit qilamiurtumik niuvirtaulainnamik. Hapkuat
ilaliutigiyavut hapkuat ikayuutikhainit naamakkamik, naku-
uyumik inikhautikhangit manikhautainit ikayuutaugiangani
maniliurnahuartunut ukiunguraangat akiliakhaita. Hamna
ilaliutikhait, hapkuat himm- autaulaartut maniliangit
ingilralaittut adjigiingninganit uumingaluniit atauttimut
33
haffumingatut kitkutuinnait maniliugainit
maniliurnahuartunut taimaa ilaliutauvlutik avvautainit
ukuningat kitkutuinnarnut himmautauyukhait
ilaita haffumingat ilitquhivut.
Nunavut Maningnut Aulapkaiyit qauyimattiartangit
amihunut aallatqiit aliahuutainit ayuqhautaininillu iluani
hilaryuarmi maniliurnahuarainit qangagaaluk 17 nit
ukiunganit kihimi ukpiruhuutainit aulayuittut ukpiruhu-
utainit taimaa hapumminahuariangani nunataaqatauhi-
mayunut manikhainit pittailinahuariangani nailiyumik
ayuqhautiminit ukuningat maniliurnahuartunut
avatainit. Uvagut aturaarpaktavut nanminiliur-
nahuarnikkut, uvagut parnautiqaqhuta upalungaiyau-
tikhanut taamnalu aturpaktavut hilataanirmiuttanut
ikayuutikhanut maniliurnirnut aulattitinikkut ikayur-
tunut akturnahuariagnani hivunikhautikhaqqut
havaariyakhavut. Naalakhimainnartavut ukuningat
qanuraaluk aturtitiyut maniliurahuarnikkut ayuqhautili-
raangamik haffumingat maniliuqhimayavut aulapkaiy-
iup anullangnigut taimaa uvagut anullakhimalaarapta
hunaniklikiaq utirtakhagiangani hamna maniliurnahuar-
tunut angiklivallialiraangamik tammaqhimaittumik
haffuminganit maniliurnahuartunut aglurarnahuali-
raangamik.
ᓇᓗᓇᐃᒃᑯᑕᐅᔪᑦ ᐃᓕᖃᑕᐅᓯᒪᓕᕐᐸᕗᑦ ᐱᔾᔪᑎᖏᓪᓗᒍ
ᐱᐅᑦᓯᐊᖅᑐᒃᑯᑦ, ᐊᑕᐃᓐᓇᐅᔭᖅᑐᒥᒃᓗ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᖃᓕᕈᑎᐅᕙᒻᒪᑕ
ᐃᑲᔪᕈᑎᐅᓕᕐᓗᑎᒃ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᖃᖅᑎᑦᓯᓂᐅᕙᒃᑐᓄᑦ ᐅᑭᐅᑕᒫᑦ
ᑮᓇᐅᔭᖅᑐᖅᐸᓪᓕᐊᔾᔪᑎᒋᕙᒃᑕᑦᑎᓐᓄᑦ ᐊᐅᓚᑦᓯᓂᑦᑎᓐᓂ.
ᐊᒻᒪᓗᑉᑕᐅᖅ, ᑖᒃᑯᐊ ᐊᓯᐊᒍᑦ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᑦ ᐊᓯᐊᓄᑦ
ᑐᕌᕐᓂᖃᖅᐸᒃᑭᕗᑦ ᐅᕝᕙᓘᓐᓃᑦ ᐊᑕᐅᓯᒃᑰᕐᓂᖃᖅᐸᒐᑎᒃ
ᑭᒃᑯᑐᐃᓐᓇᐃᑦ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᓄᑦ ᓂᐅᕝᕈᑎᒃᓴᓕᕆᔾᔪᑎᒋᕙᒃᑕᖏᓐᓄᑦ
ᐱᑕᖃᓕᕈᑎᐅᕙᒃᖢᑎᒃ ᓇᓕᖅᑲᐅᑎᑦᓯᓂᕐᒥᒃ ᑭᒃᑯᑐᐃᓐᓇᓂᑦ
ᓂᐅᕈᖅᑕᐅᕙᒃᑐᓂᑦ ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᖁᑎᒋᔭᑦᑎᓐᓂᑦ.
ᓄᓇᕗᑦ ᐸᐸᑦᕕᒃᑯᑦ ᐊᒥᓱᐃᑎᒍᑦ ᐊᔾᔨᒌᖖᒋᐅᖅᑐᑎᒍᑦ
ᐱᓕᕆᐊᖃᕐᓂᕐᒥᓐᓂ ᖁᒻᒧᒋᐊᖃᑦᑕᖅᓯᒪᓂᖃᖅᐳᑦ
ᐊᒻᒪᓗ ᐊᒻᒧᒋᐊᖅᓯᒪᕙᒃᖢᑎᒃ ᓯᓚᕐᔪᐊᕐᒥᐅᓕᒫᑦ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᓂᓕᕆᓂᖏᓐᓂ ᐊᐅᓚᑦᓯᓂᖃᖅᓯᒪᓕᕐᓂᕐᒥᓐᓂ
17-ᖑᓕᖅᑐᓂ ᐅᑭᐅᓂ ᑭᓯᐊᓂᓗ ᑕᐃᒪᓐᓇᐃᒃᑲᓗᐊᖅᑎᓪᓗᒍ
ᓱᓕᑦᓯᐊᕐᖢᑕ ᐅᒃᐱᕆᔭᑦᑎᓐᓂᒃ ᑎᒍᒥᐊᖅᓯᒪᕗᒍᑦ
ᒥᐊᓂᕆᑦᓯᐊᕋᓱᐊᕐᖢᑎᒍ ᓄᓇᓕᕆᓂᕐᒥ ᐊᖏᕈᑎᐅᓯᒪᔪᓂᑦ
ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᐅᓕᓚᐅᖅᑐᓂᒃ ᐊᑯᓃᖖᒋᑦᑐᒧᑦ
ᖃᓄᐃᓕᖓᓕᕐᓂᐅᕙᒃᑐᓂᒃ ᐊᑐᓕᖅᑎᑦᓯᑦᑕᐃᓕᕙᒃᖢᑕ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᕐᒥ ᐃᓕᖓᓐᓂᐅᓕᖅᐸᒃᑐᓄᑦ.
ᐊᑯᓃᖅᑐᒧᑦ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑦᓯᔨᐅᒐᑦᑕ, ᐊᑯᓃᖅᑐᒧᑦ
ᐸᕐᓇᐅᑎᖃᖅᑑᓪᓗᑕ ᐊᒻᒪᓗ ᓯᓚᑖᓂᑦ ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑦᓯᓂᓕᕆᓂᕐᒧᑦ
ᖃᐅᔨᒪᔨᒻᒪᕆᐅᔪᓂᒃ ᐊᐅᓚᑦᓯᔨᐅᓪᓗᑎᒃ ᐱᔅᓇᓯᐅᔪᓂᑦ
ᐃᑲᔪᖅᑎᖃᖅᐸᒃᖢᑕ ᑎᑭᓐᓇᓱᓐᓂᑦᑎᓐᓂ ᑐᕌᕐᕕᒋᔪᒪᔭᑦᑎᓐᓄᑦ.
ᐅᔾᔨᕈᓱᑦᓯᐊᕆᐊᖅᐸᒃᑐᒍᑦ ᓂᐅᕝᕈᑎᓕᕆᕙᓐᓂᕐᓂ
ᑲᑕᒋᐊᖅᓯᒪᓂᐅᕙᒃᑐᑦ ᖃᑦᓯᐅᓂᕆᓕᖅᑕᖏᓂᒃ
ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑦᓯᓂᓕᕆᓂᕐᒧᑦ ᐊᐅᓚᑦᓯᔨᐅᔪᑦ ᑎᒍᓯᒪᓕᖅᐸᒃᑕᖏᓂᒃ
ᐱᔾᔪᑎᒋᓪᓗᒍ ᐅᑎᖅᑐᒃᓴᖁᑎᐅᔪᓂᒃ ᓴᒃᑯᐃᓯᒪᓕᖔᕈᒪᕙᒃᑲᑦᑕ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᐅᔪᑦ ᐱᕈᖅᐸᓪᓕᐊᕐᔪᐊᖅᑎᓪᓗᒋᑦ
ᐊᖏᓂᖅᓴᒻᒪᕆᐊᓗᓐᓂᒃ ᐊᓯᐊᔨᔪᒪᖖᒋᓪᖢᑕ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᐅᔪᑦ ᑲᑕᒃᐸᓪᓕᐊᕐᔪᐊᓕᖅᑎᓪᓗᒋᑦ.
34
35
ᕐᑭᑭᖅᑖᓗᖕᒧᑦ ᑲᑎᒪᔨ
36
ᕐᑭᑎᕐᒥᐅᓄᑦ ᑲᑎᒪᔨ
ᐋᑦᓯ ᐊᖅᓇᑲᒃ
ᒫᓚᑲᐃ ᐋᕆᐊᖅ
ᔮᒃ ᑯᐱᐅᓇ
ᕐᑭᑭᖅᑖᓗᖕᒧᑦ ᑲᑎᒪᔨ
Archie AngnakakQikiqtani Katimayi
Malachi ArreakQikiqtani Katimayi
Jack Ku peunaKitikmeot Katimayi
ᑭᕙᓪᓕᕐᒧᑦ ᑲᑎᒪᔨ
37
ᐃᒡᓯᕙᐅᑕᖅ ᐊᒻᒪ ᕐᑭᑎᕐᒥᐅᓄᑦ ᑲᑎᒪᔨᑐᒃᓕᖓ ᐃᒡᓯᕙᐅᑕᖅ ᐊᒻᒪᓗ ᑭᕙᓪᓕᕐᒧᑦ ᑲᑎᒪᔨ
ᑑᕋᑎ ᑭᐸᓐᓴ ᐱᐅᓪ ᓚᐃᔪᓪ ᑏᕕᑦ ᑐᓗᖅᑐᖅ
Dorothy GibbonsIkhivautap Tuklia ovalo Kivalliq Katimayi
Bill LyallIkhivautak ovalo Kitikmeot Katimayi
David ToolooktookKivalliq Katimayi
38
ᕿᒥᕐᕈᓂᖅ
Qauyihartut
39
2010 ᐅᑭᐅᕆᓚᐅᒑᓂᒃ ᕿᒥᕐᕈᓗᓪᓗᒋᑦ ᐃᖅᑲᐃᔪᓐᓇᖅᐳᒍᑦ ᐃᓚᖏᓂᒃ
ᐃᓚᖏᑕ ᖃᐅᔨᓴᖅᑎᐅᔪᑦ ᐅᖃᐅᓯᖃᓚᐅᖅᓯᒪᓂᖏᓂᒃ 2009
ᐅᑭᐅᕆᓚᐅᖅᑕᖓ “ᐊᓐᓇᐅᒪᓇᓱᐊᕐᓂᐅᓪᓗᓂ ᐅᑭᐅᖑᓚᐅᕐᓂᖓᓂᒃ”
ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᑎᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᖏᔫᑎᐅᓪᓗᑎᒃ
ᑮᓇᐅᔭᒃᑯᕝᕖᑦ ᐊᒃᓱᕉᑎᖃᒻᒪᕆᒃᑐᑎᒃ ᐋᖅᑭᒃᓱᐃᓇᓱᓚᐅᕐᓂᖏᑕ
ᐊᓯᕈᖅᑕᐅᓯᒪᓕᓚᐅᖅᑐᓂᒃ ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᓂᕐᒥ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐ-
ᓂᓕᕆᓂᐅᔪᓂᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᐅᓚᑦᔭᐃᒋᐊᒃᑲᓐᓂᕋᓱᒃᑐᑎᒃ ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᑎᑦ
ᐱᕈᖅᐸᓪᓕᐊᓕᒃᑲᓐᓂᕈᑎᒃᓴᖏᓂᒃ. ᑖᒃᑯᐊᑦᓴᐃᓐᓇᕐᓗ ᖃᐅᔨᓴᖅᑎᐅᔪᑦ
2010 ᐅᑭᐅᕆᓚᐅᖅᑕᖓᓂᒃ ᑕᐃᓯᓚᐅᕆᕗᑦ “ᖁᓚᕐᓇᖅᑑᓪᓗᓂ
ᐅᑭᐅᖑᓚᐅᕐᓂᖓᓂᒃ” ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑦᓯᔨᐅᕙᒃᑐᑦ
ᐃᓱᒪᓂᖃᓕᖅᑎᓪᓗᒋᑦ 2009-ᒥᑎᑐᑦ ᓴᑐᖅᓯᓯᒪᓕᕈᓐᓇᕐᓂᐊᕐᒪᖔᕐᒦᒃ
ᑎᒍᒥᐊᖅᑕᐅᖏᓐᓇᕈᓐᓇᕐᓂᐊᕐᒪᖔᑕ ᓵᖖᒐᓕᖅᑎᓪᓗᑕ
ᑕᕆᐅᕐᔪᐊᑉ ᐊᑭᐊᓂᕐᒥᐅᑦ ᑲᒪᔨᒻᒪᕆᖏᑦ ᐊᑭᓖᒃᓴᕆᔭᒥᓐᓂ
ᐃᖢᐃᓗᑕᖃᓕᖅᓯᒪᑎᓪᓗᒋᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᑎᓄᑦ
ᓇᓗᓇᐃᔭᐅᑎᖏᑦ ᐊᒥᐊᕆᑲᒥᐅᓂ ᑲᑕᒃᐸᓪᓕᐊᓕᖅᑎᓪᓗᒋᑦ.
ᑕᐃᒪᓕ ᑕᒪᒃᑯᐊ ᐱᔾᔪᑎᒋᓪᓗᒋᑦ, ᑐᑭᓯᐅᒪᑐᐃᓐᓇᓚᐅᖅᓯᒪᕗᒍᑦ
ᑐᓴᖅᑎᑕᐅᒐᑦᑕ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᔾᔪᑎᑦ ᓴᓂᒧᖔᖅ
ᐃᖏᕐᕋᕙᓪᓕᐊᓂᖃᓕᖅᓯᒪᓂᖏᓂᒃ ᓱᒃᑲᓕᔪᒻᒪᕆᐅᓪᓗᑎᒃ ᓯᕗᓪᓕᕐᓂ
ᑕᖅᑭᖏᓂ 2010 ᐊᑐᓕᓵᖅᑎᓪᓗᒍ. ᑕᖅᑭᑦ ᒪᕐᕈᑐᐃᓐᓇᐅᓕᖅᑐᒃ
ᓄᖑᒋᐊᕐᓂᖓᑕ ᐅᑭᐅᑉ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᕐᒧᑦ ᐃᓱᒪᓂᐅᔪᑦ
ᐃᖏᕐᕋᑦᓯᐊᓕᓵᓚᐅᕐᒪᑕ ᐊᒻᒪᓗ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᕐᒧᑦ
ᓇᓗᓇᐃᒃᑯᑕᐃᑦ ᑮᓇᐅᔾᔭᒃᓴᕙᓪᓕᐊᓂᕐᓂᒃ ᓇᓗᓇᐃᓕᓵᓚᐅᕐᖢᑎᒃ.
ᓄᖖᒍᐊᓂ 2010 ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᕐᒥ ᑮᓇᐅᔭᑎᒍᑦ ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ
ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᒋᔭᖏᑦ $1.145-ᐱᓕᐊᓐᑖᓚᓪᓗᐊᖑᓕᓚᐅᖅᐳᑦ. ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ
ᑲᑎᓪᖢᒋᑦ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓂᕐᒥᓐᓂᑦ ᐅᑎᕐᕕᐅᓚᐅᕐᒪᑕ 8.4 ᐳᕐᓴᓐᑎᒥᒃ
ᐅᑭᐅᒧᑦ. ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᓂᑦ ᓴᓂᕐᕙᐃᖃᑦᑕᕐᓂᕐᓄᑦ ᖃᐅᔨᓴᕐᓂᐅᓚᐅᖅᑐᑦ
2008-ᖑᑎᓪᓗᒍ ᐃᓱᒪᒋᔭᐅᓚᐅᕐᒪᑕ ᖁᑦᓯᒃᑐᒻᒪᕆᒻᒥᒃ ᐊᑕᐅᓯᐊᕐᓗᑎᒃ
ᐅᑎᕐᑐᒃᓴᖃᓕᕈᒫᕐᓂᖏᓂᒃ 2009-ᒧᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᑕᐅᕗᖓ 2010-ᒥ
ᓂᕆᐅᖕᓂᖃᓚᐅᕐᖢᑎᒃ 8.3 ᐳᕐᓴᓐᑎᒥᒃ. ᓴᖅᑭᓯᒪᓕᓚᐅᖅᑐᑦ ᐅᑎᖅᑐᒃᓴᓂᑦ
ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕐᓃᑦ 2010-ᒥ ᑲᑎᓪᓗᒋᑦ $49.2-ᒥᓕᐊᓐᑖᓚᐅᓚᐅᖅᐳᑦ,
ᐊᒥᓱᖖᒍᕆᐊᖅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ 2009-ᒥ ᐅᑎᖅᑐᒃᓴᖃᓚᐅᕐᑎᓪᓗᒋᑦ 26.9
ᐳᕐᓴᓐᑎᒥᒃ. ᐊᒥᓲᓂᖅᓴᐃᑦ ᐊᒥᓱᖖᒍᕆᐊᕈᑎᑦ ᑕᐃᒪᓐᓇᐃᓚᕿᓚᐅᖅᓯᒪᕗᑦ
ᐱᔾᔪᑎᖏᓪᓗᒍ ᐃᓚᖖᒐᖅᑕᐅᓯᒪᓕᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᑮᓇᐅᔾᔭᒃᓴᓃᑦ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᕐᒥ ᑎᒍᒥᐊᖅᑕᐅᔪᓂᒃ ᐃᓱᒪᒋᓪᓗᒋᑦ
ᐃᓚᖖᒐᖅᑕᐅᓯᒪᓕᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᐊᓯᐅᔨᓯᒪᓕᓚᐅᕐᓂᖏᑕ ᑭᖑᓪᓕᕐᒥ
ᐅᑭᐅᒥ. ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᐊᑐᖅᐸᓪᓕᐊᓂᐅᓚᐅᖅᑐᑦ ᐅᑭᐅᖓ ᐊᑐᖅᑎᓪᓗᒍ
ᐊᕕᒃᑕᐅᓯᒪᓕᕈᓐᓇᕐᒪᑎᒃ ᒪᕐᕈᐃᖖᒍᖅᑎᑕᐅᓗᑎᒃ. ᐊᐅᓚᑕᐅᔪᓐᓇᕐᖢᑎᒃ
ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᐊᑐᖅᐸᓪᓕᐊᓂᐅᕙᒃᑐᑦ ᐃᒻᒥᒃᑰᓂᖃᖅᐸᒻᒪᑕ
ᐊᐅᓚᑕᐅᕙᓪᓕᐊᔪᓂᑦ ᑎᒍᒥᐊᖅᑕᐅᔪᓄᑦ ᓇᖕᒥᓂᖃᐅᑎᓂᒃ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᐅᔪᓂᑦ ᐊᒻᒪᓗ 6.6 ᐳᕐᓴᓐᑎᑐᐃᓐᓇᕆᓪᓗᓂᒋᑦ
ᑲᑎᓗᒃᑖᕐᖢᒋᑦ ᑮᓇᐅᔭᓂᑦ ᐊᑐᖅᑕᐅᕙᓪᓕᐊᓚᐅᖅᑐᓂᑦ 2010-ᖑᑎᓪᓗᒍ.
ᑕᐃᒃᑯᐊᓕ ᐊᐅᓚᑕᐅᔪᓐᓇᕋᑎᒃ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᐊᑐᖅᐸᓪᓕᐊᓂᐅᔪᑦ
Tunungani tautugluta 2010 mut nipliqhimay-
avut ilanganit ilittuqhainikkut kiuhimayangit
ukuningat 2009mi ukiunganit “Ukiunganit
Inuuraarninganit” haffumingat hilaryuap maniliurnahuar-
tunut unalu pitquhiitait maniqarviata havakhimmaaqhutik
ihuaqhainahuariangani ayuqhautainit inirtangit ukuningat
maniktautikhainit maniliurnahuartunut pingunahuarlugit
maniliurnahuarnikkut hivumuurutikhait angikliqhainikkut
taimaattauq. Hapkuat adjigiiktut ilittuqhaiyut taiyauyut
2010 mi uumingat “Ukiunganit Ayuqhartunut” qauyi-
hainahuartut ihumaliqhutik hamna nutaangurpauhikhait
inikhaliurtauvlutik uvani 2009 mi pinahuariangani taku-
niqhaivluta ukuningat European atanirtuidjutitigut aki-
likhait ayuqhautainit takuvlutik maniliurnahuarnikkut
nalunairutaat iluani USA mi katakpalliavlutik. Kiugiavlutik,
arliruhunngittugut ilittuririangani maniliurnahuartunut
haniruuqhimayut ukuningat kingigyuartumi ayuqhautihi-
mayumi hivuani atulihaartumi 2010 mi. Hamna kinguani
malruk tatqiqhiutimi uvani ukiungani hamna maniliur-
nahuarnikkut ilitquhiata tunumuuqhutik nakuuyumik
unalu maniliurnahuartunut takukhauvlutik amihunik.
Uvani kinguani 2010 ukiunganit hamna maniliur-
nahuarnikkut akikhangit haffumingat tutquumaviata
manikhautihimavlutik uumingat $1.145 bilian taalanik.
Una tutquumaviat havakhimayangit tamatkiumal-
utik maniliurnahuarnikkut utiqhimayangit haffumingat
ukiumi 8.4%. Una ikayuuhiat avguiniq qauyihaihimay-
angit uvani 2008 mi nahurihimayangit kingiryuartumik
avaliqanngittumik kihititingit himmauhianit ukuningat
2009 uvvalu hivuanut ukuningat 2010 havakhimayangit
haffumingat 8.3%. Una ilittuqhihimayangit maniktautingit
maniliuqhimayangit 2010 aturtilluni naahimayangit
ukuningat $49.2 milian taalanik, angikliniqhautauvluni
haffumingat 2009 mit maniliurtamingnit ukuningat
26.9%. Amihut angiklingniqhautihimayangit haffumingat
amiakkuungittut himmautigiyangit huliyakhainit
haffumingat 2010 ukiunganit turaaqhimavlutik
amiakkuunngittunut aitturtauniq maniliurahuaqhutik
aturtaunianut qauyihaqhimayangit amiakkuunngittunut
ayuqhautihimayangit ukiulraaminit. Akikhautikhait
ilaartuiyut uvani ukiungani aallatqiingulaaqhutik iluani
malruk katimayunut. Aulattitihimayut akikhaita avaliqann-
40
gittut haffumingat ingilranikkut uvani niuvirtakhainit
maniliurahuarnikkut unalu kiuhimayangit kihimiinnaq
6.6% haffumingat tamatkiumayangit akikhangit 2010
mi. Hamna aulattitihimannaittut akikhangit ilaliutauhi-
mavlutik ukuningat maniliurnahuarnikkut ingilrayunut
uvvalu maniliurnahuarnikkut akikhangit ukuningat
maniliurtaaqhimayavut ikayuuhiat. Qauyimattiartangit
akikhangit avaliqanngittut angitqiyaanik ilaliutainit
haffumingat aulattitihimannaittumik akiliakhainit unalu
tunngavigiyangit aivaqattautihimaningit havaariyakhanut
ukuningat tamatkiumayavut hilataani maniliurhimayangit
aulattitiyunut talvangaanit akiliqtauvakhutik pusainaa-
tigut maniliurnahuartunut ukturautainit haffumingat
ikayuhianit aulattitihimayangit. Angitqiyaanit ilainnaagut
haffumingat ilitquhivut pihimavlutik atuqhimataartumik
haffumingat ahiit nunaryuarmit avataani hilaryuam
aulattitihmanngittugut qanuq tunuhimayangit haffumin-
gat hilataanit aallat aturtamingnit, ingilragiaqaqtavut
tunuhimaligaangamik hilaryuap aulattitihimanngittugut
tadjat aturtumik maniliurnahuartunut ilangani ukiun-
ganit maniliurpaktugut maniliurnahuaraangamik hi-
lataani Kaanatami ilanganilu ukiumi maniiyarpakhuta
hamna turaartitinikkut aallnguraangamik kinguani
Kaaniitian taalainit. Una hakugingniqhautingit haffumin-
gat Kaaniitian taalangit uvani atuqhimayumi 2010 mi
ilaliutauhimayut ukuningat ahiit hilaryuam aturtakhainit
nailihimayangit maniliurnahuartunut himmautikhainit
ᐊᑕᕝᕕᖃᓪᓚᕆᖕᒪᑕ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᐅᔪᑦ
ᐊᐅᓚᑕᐅᕙᓪᓕᐊᕙᓐᓂᖏᓐᓂᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᕐᒥ
ᐊᑭᐅᕙᒃᑐᓂᑦ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑉᐸᓪᓕᐊᔭᑦᑎᓐᓂ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᒋᔭᑦᑎᓐᓂᑦ.
ᖃᐅᔨᒪᔨᒻᒪᕆᖃᖃᑦᑕᕐᓂᕐᒧᑦ ᐊᑭᐅᕙᒃᑐᑦ ᐊᑕᐅᓯᐊᕐᑑᓪᓗᑎᒃ
ᐊᖏᓛᖑᕙᒃᐳᑦ ᐃᓚᐅᖃᑕᐅᓪᓗᑎᒃ ᐊᐅᓚᑕᐅᔪᓐᓇᖖᒋᓪᖢᑎᒃ
ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᐊᑐᖅᐸᓪᓕᐊᓂᐅᕙᒃᑐᓂᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᑕᒪᒃᑯᐊ
ᒪᓕᒃᑎᑕᐅᕙᒃᖢᑎᒃ ᐊᖏᕈᑎᐅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ ᑳᓐᑐᕌᖃᓕᕈᑕᐅᓚᐅᖅᑐᓄᑦ
ᐊᑐᓂ ᓯᓚᑖᒍᑦ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓂᓕᕆᓂᕐᒧᑦ
ᐊᐅᓚᑦᓯᔨᒋᔭᑦᑎᓐᓂ ᑕᐃᒪᓗ ᐱᓯᒪᓕᕈᑎᒋᕙᒃᖢᓂᔾᔪᒃ ᐊᑭᐅᕙᒃᑐᓂᒃ
ᐳᕐᓴᓐᑎᐅᔪᑎᒍᑦ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᕐᒥ ᑮᓇᐅᔭᑎᒍᑦ
ᐊᑭᐅᓇᔭᖅᑐᓂᒃ ᓇᖅᒥᓂᕐᑲᐅᑎᐅᔪᓄᑦ ᐊᐅᓚᑕᕆᕙᒃᑕᒥᓐᓄᑦ ᐅᕙᒍᑦ
ᐱᔾᔪᑎᒋᓯᒪᕙᒃᖢᑕ. ᐱᔾᔪᑎᒋᓪᓗᒍᓗ ᐊᖏᔪᑲᓪᓚᒻᒪᕆᐅᓪᓗᑎᒃ
ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᕆᔭᕗᑦ ᑎᒍᒥᐊᖅᑕᐅᒻᒪᑕ ᐊᓯᖏᓂ ᓄᓇᕐᔪᐊᓂ
ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᖏᑦ ᒪᓕᒃᖢᒋᑦ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᐅᓚᑦᓯᔨᐅ-
ᕙᖖᒋᑭᓪᓗᑕ ᖃᓄᐃᓕᖓᓕᕐᓂᐅᕙᒃᑐᓂᒃ ᑕᐃᒃᑯᐊ ᑕᕆᐅᕐᔪᐊᑉ
ᐊᑭᐊᓂ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᖏᓂ, ᖃᓄᐃᓕᖓᓕᖅᓯᒪᓂᐅᔪᓂᒃ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥᐅᑦ
ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᓂᒃ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᒥᓐᓂ ᐊᐅᓚᑎᑕᐅᓂᖏᓂᒃ
ᒪᓕᒃᐸᒃᓗᑕ ᑭᓯᐊᓂᐅᕙᒻᒪᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᒪᖏᓂ ᐅᑭᐅᓂ
ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᓕᖅᐸᒃᑐᒍᑦ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓂᑉᑎᒍᑦ ᑲᓇᑕᐅᑉ
ᓄᓇᕐᔪᐊᖓᑕ ᓯᓚᑖᓂ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᓚᖏᓂ ᐅᑭᐅᓂ ᐊᓯᐅᔨᓯᒪᓕᖅ-
ᐸᓐᓂᐊᕐᖢᑕ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᓂᒃ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᕐᓂᐅᔪᑦ ᐋᖅᑭᒋᐊᖅᑕᐅ-
ᕙᓐᓂᖏᓂ ᑲᓇᑕᒥᐅᑦ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᖏᓐᓄᑦ. ᑲᓇᑕᒥᐅᑦ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᖏᑦ
2010-ᖑᑎᓪᓗᒍ ᐃᓱᒪᒋᓗᒋᑦ ᐊᓯᖏᓂ ᓄᓇᕐᔪᐊᕐᒥᐅᑦ
ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒋᔭᖏᑦ ᒥᒃᖠᒋᐊᕐᓂᖃᓚᐅᕐᒪᑕ ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑕᐅᔪᓂᑦ
ᐅᑎᖅᑐᒃᓴᖁᑎᐅᔪᓄᑦ ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕐᓂᐅᓚᐅᖅᑐᑦ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᐅᔪᓂᑦ ᐋᖅᑭᒋᐊᖅᑕᐅᓯᒪᓕᖅᑎᓪᓗᒋᑦ
ᑲᓇᑕᒥᐅᑦ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᖏᓐᓄᑦ.
2009
16.5%
17.86%
2010
8.38%
11.67%
2008
-17.58%
-18.27%
2007
0.28%
-0.58%
2006
12.32%
13.31%
1.34%
2.32%
8.38%
11.67%
3.23%
3.78%
4.09%
3.53%
ᐃᓚᕙᓪᓕᐊᑎᑕᐅᔪᑦ TWRR – ᒋᔭᐅᕙᒃᑐᓄᑦAngiklilaartunut TWRR
ᐊᕐᕌᒍᑕᒫᑦ TWRR – ᒋᔭᐅᕙᒃᑐᑦUkiunganit TWRR
ᖃᓄᐃᓪᓚᕆᖕᓂᖓNanminiriyangit
ᒪᓕᒃᑕᐅᒋᐊᖅᐸᒃᑐᓂUukturautainit
ᖃᓄᐃᓪᓚᕆᖕᓂᖓNanminiriyangit
ᒪᓕᒃᑕᐅᒋᐊᖅᐸᒃᑐᓂUukturautainit
3-ᖑᔪᑦ ᐅᑭᐅᓂKinguani 3 ukiunganit
ᓯᕗᓪᓕᕐᒥ ᐅᑭᐅᒥKinguani
ukiumi
5-ᖑᔪᑦ ᐅᑭᐅᓂKinguani 5ukiunganit
10-ᖑᔪᑦ ᐅᑭᐅᓂKinguani 10
ukiunganit
41
42
2010-ᖑᑎᓪᓗᒍ, ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᓪᓗᑎᒃ ᑲᑐᔾᔨᖃᑎᒌᖑᔪᓄᑦ
ᐊᑭᓕᖅᑕᐅᕝᕕᒃᓴᖏᑕ ᓯᕗᕐᒐᒍᑦ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᑐᓂᐅᖅᑲᐃᓚᐅᖅᓯᒪᕗᑦ
$54.0-ᒥᓕᐊᓐᑖᓚᓂᒃ ᐊᑯᑉᓕᖅᓯᒪᔪᑎᒍᑦ ᐃᓚᒋᔭᐅᔪᐃᑦ
ᐊᑐᖅᑐᐊᕈᑎᖏᑎᒍᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐅᑭᐅᑉ ᓄᖖᒍᐊᓂ ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕐᓂᕐᓄᑦ
ᑐᓂᐅᖅᑲᐃᔾᔪᑎᑎᒍᑦ. $21.5-ᒥᓕᐊᓐᑖᓚᓂᒃ ᐃᓚᒋᐊᒃᑲᓐᓂᖅᑎᑦᓯᓚᐅᖅᐳᑦ
ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᔪᑦ ᐊᑐᖅᑐᐊᕈᑎᖏᑕ ᓇᓕᖅᑲᖁᑎᒋᔭᖏᑦ ᐱᔾᔪᑎᖃᕐᖢᑎᒃ
ᒪᕐᕉᓐᓂᒃ. ᓯᕗᓪᓕᕐᒥᒃ, ᑮᓇᐅᔭᓕᐅᕐᓂᕐᓄᑦ ᑐᓂᐅᖅᑲᐃᓂᖅ ᐅᑭᐅᖑᔪᒧᑦ
ᒥᑭᓂᖅᓴᐅᓚᐅᕐᒪᑕ ᓈᒻᒪᒋᔭᐅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ ᐊᑭᓕᖅᑐᐃᕙᓐᓂᕐᒥ
ᖁᑦᓯᖕᓂᐅᑎᑕᐅᕙᒃᑐᒧᑦ 4 ᐳᕐᓴᓐᑎᒥᒃ ᑕᓪᓕᒪᑦ ᐅᑭᐅᑦ
ᐅᐊᔭᖅᑎᑕᐅᕙᓪᓕᐊᕙᓐᓂᖏᓂᑦ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᕐᒥ
ᑮᓇᐅᔭᑎᒍᑦ ᐊᑭᐅᓇᔭᖅᑐᖁᑎᖏᑕ ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᖏᓂ.
ᑐᒡᓕᐊᓂᓗ, ᔮᓄᐊᕆ 2011-ᒥ ᑐᓂᓯᕙᒌᓚᐅᕐᓂᖅ ᓄᓇᕗᑦ
ᑐᖖᒐᕝᕕᒃᑯᑦ ᑎᒥᖓᓐᓂᒃ ᐊᐅᓪᓚᖅᑎᑕᐅᓚᐅᕐᒪᑕ ᓯᕗᕐᒐᓂ ᐅᑭᐅᑉ
ᐃᓱᒋᓂᐊᖅᑕᖓᑕ ᑕᐃᒪᓗ 5-ᖑᔪᓂᒃ ᓯᕗᕐᒐᓂ ᐱᕙᒌᖅᓯᒪᓕᓚᐅᕐᖢᑎᒃ
4-ᖏᖅᑕᕐᐸᒃᑲᓗᐊᖅᑎᓪᓗᒋᑦ ᐅᑭᐅᑉ ᐃᓗᐊᓂ ᐊᑐᖅᑐᒥ. ᑕᐃᒪᓕ,
ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᓕᒫᕆᔭᐅᓂᐊᖅᖢᑎᒃ ᐊᑐᖅᑐᐊᖅᑎᑕᐅᔪᑦ ᐃᓚᒋᔭ-
ᐅᖃᑕᐅᓪᓗᑎᒃ ᑲᑐᔾᔨᖃᑎᒌᓄᑦ ᑎᓯᐱᕆ 31, 2010-ᐅᓕᖅᑎᓪᓗᒍ
ᑲᑎᓪᖢᒋᑦ $110-ᒥᓕᐊᓐᑖᓚᐅᓕᓚᐅᖅᐳᑦ.
ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓂᕐᒧᑦ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᒪᓕᒐᖁᑎᖏᑦ
ᐃᓗᓕᖃᕐᒪᑕ ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᕆᔭᖏᓂᒃ ᑭᒃᑯᑐᐃᓐᓇᐃᑦ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕈᑎᖏᓂᒃ ᑎᒍᒥᐊᖅᑕᐅᔪᓂᒃ (ᓂᐅᕕᖅᑕᐅᓯᒪᔪᓂᒃ
ᓇᖕᒥᓂᖃᖃᑕᐅᔾᔪᑎᓂᒃ ᐊᒻᒪᓗ ᓇᖕᒥᓂᖃᐅᑎᐅᔪᓂᒃ) ᐊᒻᒪᓗ ᐱᓯᒪᓂᕐᒧᑦ
ᑭᒡᓕᖃᖅᑎᑕᐅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ ᐱᓕᕆᐊᖃᖅᑎᐅᖃᑕᐅᓂᕐᓄᑦ. ᑭᒃᑯᑐᐃᓐᓇᐃᑦ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕈᑎᖏᓐᓂ ᓇᖕᒥᓂᖃᐅᑎᒋᔭᐅᔪᑦ ᐊᐅᓚᑕᐅᕙᒃᐳᑦ
ᑎᒥᒋᔭᐅᔪᓂᑦ ᓯᓚᑖᓂ, ᖃᐅᔨᒪᔨᒻᒪᕆᐅᓪᓗᑎᒃ ᕿᑐᕐᖏᐅᕐᓂᓕᕆᓂᕐᒧᑦ
ᐊᐅᓚᑦᓯᔨᐅᔪᓂᑦ, ᐊᑐᓂᓗ ᐊᔾᔨᒌᖖᒋᓐᓂᖃᖅᑑᓪᓗᑎᒃ ᐊᒻᒪᓗ
ᐊᔾᔨᒌᖖᒋᑦᑐᓂᒃ ᑎᓕᔭᐅᓯᒪᓂᖃᕐᑎᑕᐅᓪᓗᑎᒃ ᐊᑐᓕᖅᑎᑕᐅᓯᒪᓂᐊᖅᑐᓄᑦ
ᓇᓗᓇᐃᖅᑕᐅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ ᐃᓚᒋᔭᖓᓄᑦ ᑲᑎᓗᒃᑖᕐᖢᒋᑦ
ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᖁᑎᒋᔭᑦᑎᓐᓃᑦᑐᓂ. ᑲᑎᓗᒃᑖᕐᖢᒋᑦ ᐊᔾᔨᒌᖖᒋᑦᑐᓂᒃ
ᐊᐅᓚᑦᓯᔨᖃᕐᓂᕐᓂᒃ ᐊᒻᒪᓗ ᓴᓂᕐᕙᐃᓯᒪᖃᑦᑕᕐᓂᕐᓂ ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᐅᔪᓂᒃ
ᐊᑐᓂ ᓇᖕᒥᓂᖃᐅᑎᒋᔭᐅᔪᓄᑦ ᑕᐃᒪᓐᓇᐃᓚᕿᔾᔪᑎᖃᕐᐳᑦ
ᐱᔾᔪᑎᒋᕙᒃᖢᒋᑦ ᖃᐅᔨᓴᕐᓂᐅᕙᒃᑐᑦ, ᐅᖃᓪᓚᐅᓯᖃᖃᑎᒌᖕᓂᐅᕙᒃᑐᑦ
ᐊᒻᒪᓗ ᕿᒥᕐᕈᓂᕆᕙᒃᑕᖏᑕ ᕿᑐᕐᖏᐅᕐᑎᑦᓯᓕᕆᓂᕐᒧ
ᐅᖃᐅᔾᔪᐃᒋᐊᖅᑎᐅᓪᓗᑎᒃ ᑲᑎᒪᔨᕋᓛᖑᔪᓂᑦ, ᑖᒃᑯᐊᓗ
ᐃᓱᒪᓕᐅᕈᑎᓕᐅᓕᖅᐸᒃᖢᑎᒃ ᑎᒍᒥᐊᖅᑎᒋᔭᐅᔪᓄᑦ
ᓈᒻᒪᒃᓴᐃᓯᒪᓕᖁᓪᓗᒋᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᓕᔭᐅᖃᑕᐅᓯᒪᓕᖁᓪᓗᒋᑦ
ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᑲᑎᓗᒃᑖᕐᖢᒋᑦ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓂᕐᒧᑦ ᒪᓕᒐᖁᑎᖏᓂ.
ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓕᕆᓂᕐᒧᑦ ᐅᖃᐅᔾᔪᐃᒋᐊᖅᑎᐅᓪᓗᑎᒃ ᑲᑎᒪᔨᕋᓛᖑᔪᑦ
ᑎᒥᐅᔫᒻᒪᑕ ᓯᓚᑖᓂᖔᖅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ ᖃᐅᔨᒪᓂᖃᑦᓯᐊᕐᖢᑎᒃ
ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᓂᒃ ᐊᒻᒪᓗ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᔾᔪᑎᓂᒃ
ᐊᐅᓚᑦᓯᔨᐅᓂᐊᕐᓂᕐᒧᑦ.
maniliurtangit uvani nunaryuamit maniliurahuarnikkut
nutaanguqhimayumi ukuningat Kaniitian taalanut.
Uvani 2010 mi, hamna tutquumaviat hivulliqihvlutik
$54.0 milian taalanit ukuningat nunaqaqaaqhimayumi
akitturtauyut una ukiunganit nunguani maniliuqhimayangit
ikayuutainit. $21.5 milian taalanik ilaliutauhimavlutik
ukuningat nunaqaqaaqhimayumi atukkirtuiyut avvautingit
haffumingat malruk ihumagiyakhainit. Hivuanit, hamna
maniktautingit avikhimayangit haffumingat ukiunganit
mikhihimayangit ukuningat angiqhimayumi akiliakhait
ukturautainit uumingat 4% haffumingat tallimanit
ukiunganit ingilrayunit ukturautainit haffumingat
maniliurnahuarunut akia haffumingat tutquumaviat ikayuu-
tainit. Tuglianit, una Januali 2011 mi hivuani ukuningat
Nunavut Tunngavik Timigutait turaartitauhimayut pilihaar-
nahuaqhutik kinguani ukiungani kiuyauhimagamik
ukuningat 5 hivunikhautainit uumingaungittumik
atuqattartangit 4 tuniyauhimayangit ukiunganit. Ki-
uyauhimagamik, hamna akitturyuaqhimayangit ukuningat
nunataaqatauyunut uvani Desaipa 31, 2010 mi avvau-
tiqaqhutik tamatkiumayangit $110 milian taalanit.
Una Tutquumavingit maniliurnikkut atuagaq ilaliutauluni
haffumingat ilitquhiitainit kitkutuinnarnikkut himmautauhi-
mayut atuqtauniaut (ikayuuhiat unalu katilviuningit)
unalu ilaliutait iniqhimaittut parnauqatigiiktunut. Una
kitkutuinnarnut himmautauyut ikayuutit aulattitihimayut
katimayunut haffumingat hilataanit, qauyimattiartunut
maniliurnikkut aulattitiyunut, tamaat aallatqiit inikhautilik
maliktakhainit aturnahuartakhainit ilainnaagut
ilitquhiitainit. Tamainnut akuhimayut haffumingat aulatti-
tiyunut unalu avguiniq haffumingat ilitquhiitait tamainnut
ikayuutit inikhait kiuvlutik qauyihainikkut, katimaqattau-
tinikkut amiqhainikkut haffumingat Maniliurahuarnikkut
Kiudjutigiyamut Katimayiralaanut talvangaanit kiuvikhaliur-
pakhutik ukuningat tutquumayunut angiriiriaqaqhutik
unalu ilaliutauniaqhutik iluani Tutquumavit tamatkiu-
mayangit Maniliurnahuarnikkut Atuagaq. Una Maniliur-
nahuarnikkut Kiuvikhamut Katimayiralaat katimayiuyut
hilataani inungnit qauyimattiartunut ukuningat
maniktautitigut maniliurahuarnikkut aulattitiyunut.
43
1% –
2%
22%
4%
36%
1%
35%
2%8%
4%3%
11%
4%
51%
2%
12%
3%
44
ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᐃᑦ ᒪᓕᒃᖢᒋᑦ ᓇᖕᒥᓂᖃᐅᑎᐅᔪᓄᑦ ᐃᓕᐅᖅᑲᒐᐅᓯᒪᔪᑦ
ᐊᓯᐊᒎᖅᑎᑕᐅᓪᓗᑎᒃ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑕᐅᔪᑦ
WoEx4nsJk5 wMQ/sJ5 wlx8i xu̇ `Q5©Zlx5
@)!)u xy0p6bsymoMs6S5
Aviktugutingit Phihmayut Naunaitkutait
Ilitquhiingit haffumingat ikayuuhiat inikhait
ᓇᖕᒥᓂᖃᐅᑎᑦ ᑎᒍᒥᐊᖅᑕᐅᔪᑦ ᓴᓇᕝᕕᐅᑉᓗᑎᒃ ᑎᒥᒋᔭᐅᔪᓂᑦ
Tutquumayangit haffumingat Maniliurahuartunut Katimayunut
Aallat Maniliurahuarnikkut 35% – ᐊᓯᖏᓂ ᓄᓇᕐᔪᐊᓂ ᓇᓕᖅᑲᖁᑎᐅᔪᑦ
Hilaryuam Adjigiiktitauniq 36% – ᑲᓇᑕᒥᐅᑦ ᓇᓕᖅᑲᖁᑎᖏᑦ
Kaaniitian Adjigiiktitauniq 4% – ᐱᐅᓯᒋᐊᖅᑎᓯᒪᔪᑦ ᕿᑲᖅᑎᑕᐅᔪᓄᑦ ᐱᓕᕆᐊᑦ
Nakuuyumik Katilviuniit Ukturautait
4% – ᓂᐅᕕᒃᓴᓕᐊᖑᓯᒪᔪᑦ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓪᓗNiuvirtunut Ihuaqqutait unalu Niuvirtakhainit
3% – ᓱᑉᓗᐊᓗᐃᑦ, ᐱᓕᕆᔾᔪᑎᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᐊᕙᑎᓕᕆᔨᑦTuqhuatigut, Ikummaliqinit unalu Avatikhainit Ikayuutit
11% – ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᑦAvatikhait
12% – ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔨᐅᓂᕐᒧᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᑲᑎᖅᓱᐊᖑᓯᒪᔪᓕᕆᓂᕐᒧᑦManiliqinikkut Ikayuutait unalu Kampaniit
3% – ᓴᓇᕝᕕᐅᔪᓂᑦ ᓴᓇᐅᒐᓕᐊᖑᕙᒃᑐᑦ ᑐᓴᐅᒪᔾᔪᑎᓕᕆᔾᔪᑎᓪᓗPivallianikkut Ihuaqqutait unalu Aayiqatigiingnit
2% – ᐃᖏᕐᕋᐅᑎᓕᕆᔨᑦ ᐊᕙᑎᓕᕆᔨᒃᑯᓪᓗIngilrautiyut unalu Avatikhainit Ikayuutikhat
4% – ᑐᓴᐅᒪᖃᑦᑕᐅᑎᓕᕆᔨᑦ ᑐᓴᒐᒃᓴᓕᕆᔨᓪᓗTuraartitiniq unalu Tuhapkaiyunut
51% – ᐊᓯᖏᓂ ᓄᓇᑦᔪᐊᖑᔪᓂ ᓇᖕᒥᓂᖃᐅᑎᒋᔭᐅᔪᑦHilaryuam Ilaliutainit
8% – ᑲᑎᖅᓱᒐᐅᓯᒪᓪᓗᑎᒃ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᑦAtautimuurtut Maniktakhautit
2% – xyq5
Aahiit
22% – ᑲᓇᑕᒥᐅᑦ ᕿᑲᖅᑎᑕᖏᑦKaaniitian Katilviunit
2% – ᑮᓇᐅᔭᓪᓚᑦᑖᑦ ᓇᓕᖅᑲᓪᓗᐊᖏᓪᓗManiit Avvautingillu
45
23%
23%
3%
51%
4%
10%
12%
13%
5%
15%
11%
13%
3%
2%
12%
ᕿᑲᖅᑎᑕᐅᔪᑦ ᑐᓂᓯᔨᐅᔪᓂᑦ
WoEx4nsJk5 wMQ/sJ5 wlx8i xu̇ `Q5©Zlx5
@)!)u xy0p6bsymoMs6S5
Aviktugutingit Phihmayut Naunaitkutait
ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓂᕐᒥ ᐊᐅᓚᑦᓯᔨᐅᔪᑉ ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᖏᑦ
Ilitquhiingit haffumingat Maniliurnahuarnikkut Amiqhaiyuq
51% – ᐱᔅᓇᓯᐅᔪᓂNanminiriyangit
3% – ᓄᓇᓕᐅᔪᒥ ᐊᐅᓚᑦᓯᔨᐅᔪᓂNunalingnit Kavamaita
23% – ᐳᕌᕕᓐᓯᐅᔪᓂ ᐊᒻᒪᓗ ᓇᓗᓇᐃᖅᑕᐅᓯᒪᔾᔪᑎᓖᑦNunallaami unalu Angirtaaqhimayunut
23% – ᑲᓇᑕᒥ ᐊᒻᒪᓗ ᓇᓗᓇᐃᖅᑕᐅᓯᒪᔾᔪᑎᓕᑦKaanata unalu Angirtaaqhimayunut
12% – ᐳᕌᓐᑦᑯᑦ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓂᕐᒧᑦ ᐱᓕᕆᔨᖏᑦIlitariyauyut Maniliurnahuarnikkut Parnautit
15% – ᕗᐊᓪᑐᕐ ᓯᑳᑦ ᐱᓕᕆᐊᖃᖃᑎᖏᓪᓗWalter Scott Parnautingit
2% – ᓇᓗᓇᐃᒃᑯᑕᓕᖅᓯᒪᔪᑦ ᐊᒥᐊᕆᑲᒥᐅᑦ ᓇᓕᖅᑲᖁᑎᖏᑦNalunaiqtauyut US Avvautingit
5% – ᕕᐊᑦᕗᐊᔅ, ᕼᐊᐅᓱᕐ ᐊᒻᒪᓗ ᕙᐃᓕᔅWentworth, Hauser & Violich
3% – ᕕᐊᔾWedge
13% – ᑐᐊᕼᐅᕐᑎ ᐊᒻᒪᓗ ᐱᓕᕆᐊᖃᖃᑎᖏᑦDoherty unalu Ilagiiktunut
13% – ᔮᕆᔅᓘᔅᑭ ᕗᕋᐃᓱᕐJarislowsky Fraser
12% – ᓕᐊᑦᑯ ᐳᕋᔅᓲLetko Brosseau
11% – PJD-ᑯᑦ ᕿᑲᖅᑎᑕᖏᑦPJD Katilviuyut
10% – ᐱᐅᑎᐊᓪ ᕿᑲᖅᑎᑕᖏᑦBeutel Katilviuyut
4% – TD-ᑯᑦ ᓇᖕᒥᓂᖃᐅᑎᓂᒃ ᐊᐅᓚᑦᓯᔨᖏᑦTD Ikayuuhiat Aulapkainiq
Katilviuniit Tuniqhaiyunut
46
ᓯᕗᓂᕐᒥHivumuurtut
47
ᓯᕗᓂᐅᓂᐊᖅᑐᒧᑦ ᑕᑯᒋᐊᕐᓂᖃᖅᑎᓪᓗᑕ, ᐃᓱᒪᕗᒍᑦ
ᐅᑭᐅᖓ 2011 “ᖁᓚᕐᓇᖅᑑᓪᓗᓂ ᐅᑭᐅᖑᓚᐅᕐᓂᖓᓂᒃ”.
ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᑎᑦ ᐅᑎᖅᓯᒪᔫᔭᓕᕋᓗᐊᕐᒥᑎᓪᓗᒋᑦ
ᐊᑭᓖᒃᓴᖃᕐᓂᕐᒥ ᑐᐊᕕᐅᕐᓇᖅᓯᓯᒪᓂᐅᓚᐅᖅᑐᓂᑦ, ᐊᒻᒪᓗ,
ᓇᕐᒐᕐᓇᖅᑰᔨᒐᓗᐊᕐᑎᓪᓗᒍ ᑕᒪᓐᓇ, ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓃᑦ
ᒫᓐᓇᐅᔪᖅ 70 ᐳᕐᓴᓐᑎᓂᑦ 90 ᐳᕐᓴᓐᑎᓄᑦ ᖁᑦᓯᖕᓂᖅᓴᐅᓕᖅᓯᒪᕗᑦ ᒫᔾᔨ
2009-ᒥ ᐊᑦᓯᖕᓂᐅᓚᐅᖅᑐᓂᑦ, ᐊᖏᔪᒻᒪᕆᒻᒥᒃᓗ ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᖅᑕᖃᕐᓂ-
ᐊᕐᖢᑎᒃ ᑕᒪᒃᑯᐊ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ. ᑕᕆᐅᕐᔪᐊᑉ ᐊᑭᐊᓂ ᑲᒪᔨᐅᔪᑦ
ᐊᑭᓖᓴᕆᔭᒥᓐᓄᑦ ᑐᐊᕕᐅᕐᓇᖅᑐᒃᑰᓕᖅᓯᒪᒻᒪᑕ ᐊᒻᒪᓗ ᒐᕙᒪᐅᔪᐃᑦ
ᐊᒥᓱᑲᓪᓚᒻᒪᕆᐅᔪᓂᒃ ᖄᖏᐅᑎᓯᒪᔪᖁᑎᐅᔪᓂᒃ ᐊᐅᓚᑦᓯᓂᖏᑕ
ᐊᒃᑐᐃᓯᒪᓂᖓᑦ ᐱᔾᔪᑐᖃᕐᒪᑕ ᐊᖏᓂᖅᐸᐅᓪᓗᑎᒃ
ᐃᓱᓕᑲᐅᑎᒋᓂᐊᓕᖅᑐᓄᑦ ᐃᓱᒫᓘᑕᐅᓕᖅᓯᒪᔪᓂᒃ.
ᐊᑭᑦᑐᖅᐸᓪᓕᐊᓂᐅᔪᓂᑦᑕᐅᖅ ᐊᒃᓱᕈᓕᕈᑎᖃᖅᓯᒪᖅᑰᔨᒋᕗᑦ
ᓴᖅᑭᑉᐸᓪᓕᐊᓪᓗᑎᒃ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᔨᐅᔪᑦ.
ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᖃᓕᓚᐅᕐᒪᑕ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓂᐊᕐᓂᕐᒥᓐᓂᒃ
ᐱᖓᓱᐃᖑᔪᓂ ᓄᓇᓂᒃ/ᐃᒡᓗᕐᔪᐊᓂᒃ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᕐᓄᑦ
ᐊᒻᒪᓗ ᐋᖅᑭᐅᒪᔾᔪᑎᒃᓴᐅᓪᓗᑎᒃ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᐅᕙᒃᑐᓄᑦ.
ᐋᖅᑭᐅᒪᓂᐅᔪᓄᓕᕆᕐᒥ, ᑭᒡᓕᖃᖅᑑᓪᓗᑎᒃ ᐱᓕᕆᐊᖃᖃᑕᐅᓃᑦ
ᐱᔅᓇᓯᖃᖅᑎᓂ ᑮᓇᐅᔭᑎᒍᑦ ᐊᒥᓱᐃᕐᓚᒃᖢᑕ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᓂᒃ
ᑐᒃᓯᕋᖃᑦᑕᕐᓯᒪᓕᕐᒪᑕ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᓂᐅᔪᖅ
ᑐᑭᓕᐊᑦᓯᐊᖅᑰᔨᓕᕐᖢᓂ ᐃᓗᐃᒃᑲᐅᔪᒥᒃ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᖃᓕᖅ-
ᑎᑕᐅᓂᐊᕐᓂᖏᓄᑦ. ᐃᒡᓗᕐᔪᐊᓂᒃ/ᓄᓇᓂᒃ ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᕐᓂ
ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑦᓯᓂᑦᑎᓐᓂ, ᑭᓯᐊᓂᓕ, ᑭᒡᓕᖃᖅᑎᑕᐅᓪᓗᓂ ᐱᔅᓇᓯᐅᔪᓄᑦ
ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᓂᖅ ᐊᔪᓕᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᒪᑕ ᓂᐅᕕᖅᓯᒪᓕᕆᐊᒥᒃ
ᓇᖕᒥᓂᖃᐅᑎᒃᓴᓂᒃ ᐊᑭᑐᓗᐊᖅᑎᓐᓇᒋᑦ ᐱᔾᔪᑎᖏᓪᓗᒍ ᑭᒃᑯᑐᐃᓐᓇᐃᑦ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᖏᑦ REIT-ᑯᑦ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᖏᓂᑦ ᓇᓗᓇᐃᑦᑐᒥᒃ
ᑮᓇᐅᔭᐃᑦ ᐃᑎᖅᐸᓪᓕᐊᑎᑕᐅᓂᖏᓂᒃ ᐱᓯᒪᓕᕈᓐᓇᓚᐅᕐᒪᑕ ᐊᒻᒪᓗ
ᖁᒡᕙᖅᑎᑦᓯᒋᐊᕋᓱᖃᑦᑕᕐᖢᑎᒃ ᐊᑭᒋᔭᐅᔪᓂᒃ ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑦᓯᓯᒪ-
ᓕᕈᒪᓪᓗᑎᒃ ᑮᓇᐅᔭᓪᓚᑦᑖᑦ ᓇᓕᖅᑲᕆᓕᖅᑕᖏᓂᒃ ᑕᒡᕙᑲᐅ-
ᑎᒌᖅᑎᓪᓗᒋᑦ. ᑕᒪᕐᒥᒃ ᑭᒡᓕᖃᖅᑎᑕᐅᓪᓗᑎᒃ ᐱᔅᓇᓯᐅᔪᓄᑦ
Hivumut tautungnahuaqhuta, ukpiriyavut 2011
huli imailinganiaqhunittauq “Ukiungani Ayuqhar-
tunut”. Hamna hilaryuam maniliurahuarninga
naamakhiyuummirtinnagu haffumingat maniliugait
ayuqhautinit, unalu, arlingnartutut ittuuvluni, maniliu-
rahuarnikkut tadja 70% mit 90% mut qulaaniittuni
haffumingat Maasi 2009 nailihimaningit, akhut akihau-
tiqaqhutik kiuvikhautilik avataani hilaryuami. Una Euro-
pean atannirtuidjutiqarniq akiliakhat ayuqhautit unalu
aktuumayangit haffumingat gavamait ingilrayut ang-
iyaartunik akiliakhait kiuhimayangit angitqiyaanit ihu-
maluutinit. Tamna takukhauniaqhuni akitturpallaarninga
ihumaalutainit ukpiriyauyunit maniliurnahuarnikkut.
Hamna tutquumayakhait ukpiruhuutiqaqhutik maniliur-
nahuarnikkut uumingat pingahunik nanminirangit igluli-
urnahuarnikkut igluliurtakhainit maniktautikhainit. Una
igluliurnahuarnikkut inikhautait, unalu ikilukkaarnit par-
nautikhainit talvangaanit maniliuqhimayavut amihunit
maniktakhautikhainit kiuvikhait unalu tautungnaqhunilu
hamna parnautihimayangit tuvyaqhimavlutik pinahuarian-
gani tamatkiumayumit maniktakhautikhainit nalaumayu-
48
mik. Ukuningat igluliugait maniliurtamingnit, kihiani,
hamna iniqhimaittut parnautikhainit nalvaaqhivlutik
ayuqhautingit niuvirtitinikkut ikayuutainit haffumingat
ihuartumik akikhautikhainit ukuningat kitkutuinnait
himmautikhainit REIT maniktakhautikhainit qauyi-
mayangit hivituyumik maniktautigut aturnartumik
unalu angikliniqhailvutik akikhaita maniliurnahuaqhugit
maniktautingit avvautingit qilamiurtumik. Tamaat haf-
fumingat iniqhimaittumik parnautingit angiqhimavlutik
haffumingat angiklnahuartangit maniliurnahuarnikkut
inikhangit 18 nit tatqiqhiutikkut pinguhimaittumik
maniit ikayuutitigut talvangaanit hamna himmautikhait
ikivallianiaramik haffumingat pinahuartamingnit
upalungaiqhimataartangit parnautikhaitigut. Kiudju-
taanit, aturaarniaqhuni haffumingat Tutquumaviat
maniliurahuarniqhaigumik atuagaq
avvautinit uqumaidjutaanit.
Uvani 2010 mi, ilitturihimayavut ayuqhautihimayavut
takuttaartavut adjigiiktitaunit uumingalu katilviuniit
tamainnut angikliqhautinahuarlutik. Hamna kiuyauhi-
mayuq hamna nalaumayuq taamna maniliurnahuarn-
ikkut atuqhimayangit nakuuyumik takunnartuuvluni
(ilaliutauliqhuni niuvikhainit), kihimi hamna
angikliqhainikkutkigliinnaa akihautait aulayuittut
(ikayuutauyut katilviuniq) unalu ayurnaqhunilu nan-
minirinahuartangit. Nalaumayumik, hamna tutqu-
umaviat haffuminga nanmiriliurnahuaqhutik atuagaq
kiuvikhainit hitamanit tallimanilluniit ukiunganit,
kinguagut pilihaartangit uvani 2008 mi. Una 2008 ki-
udjutikhait iniqarniqhuni uvani Juun 2008 nalunairu-
ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᔪᑦ ᐊᖏᖅᓯᒪᓕᓚᐅᕐᒪᑕ ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑕᐅᓂᖏᑦ
ᐊᑯᓂᐅᓂᖅᓴᐅᓕᕐᓗᑎᒃ 18-ᓄᑦ ᑕᖅᑭᓄᑦ ᓈᒻᒪᖕᓂᖅᓴᐅᓇᔭᕐᓂᖏᑕ
ᑮᓇᐅᔭᓪᓚᑦᑖᓂᒃ ᓇᖕᒥᓂᖃᐅᑎᓄᑦ ᐃᓕᐅᖅᑲᐃᑎᑦᓯᒋᐊᖔᖖᒋᓪᓗᑎᒃ
ᐅᑎᖅᑐᒃᓴᖁᑎᒋᓂᐊᖅᑕᖏᑦ ᒥᑭᓂᖅᓴᐅᓪᓗᐊᕋᔭᕐᒪᑕ ᓯᕗᓪᓕᕐᒥᒃ
ᐸᕐᓇᐅᑎᒋᔭᐅᓚᐅᖅᑐᓂᑦ ᐱᔅᓇᓯᖃᖅᑐᓄᑦ ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᔪᓂᑦ.
ᑕᐃᒪᓕ, ᐊᑯᓂᐅᓂᖅᓴᖅ ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᐃᓗᐃᒃᑲᐅᔪᑎᒍᑦ
ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓯᒪᓕᕐᕕᒃᓴᖓᑦ ᐋᖅᑭᒃᓯᒪᓕᕐᓂᐊᖅᐳᑦ
ᒪᓕᒐᖁᑎᒋᔭᒥᓐᓂᒃ ᓴᓂᕐᕙᐃᕙᓐᓂᖏᑕ ᓴᖖᒋᓂᖃᕐᓂᕆᔭᖏᑎᒍᑦ.
2010 ᐊᑐᖅᑎᓪᓗᒍ, ᐊᔾᔨᐅᖖᒋᑦᑐᒥᒃ ᐃᓕᖓᓐᓂᒃᑰᓚᐅᕋᑦᑕ
ᐃᒪᓐᓇ ᓇᓕᖅᑲᕆᔭᐅᔪᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᑎᒍᒥᐊᖅᑕᐅᓪᓗᑎᒃ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᐅᔪᑦ
ᑕᒪᕐᒥᒃ ᑮᓇᐅᔾᔭᒃᓴᓂᖃᓚᐅᕐᒪᑎᒃ. ᑕᒪᓐᓇ ᑕᑯᒃᓴᐅᑎᑦᓯᓯᒪᓕᓚᐅᕐᐳᖅ
ᑮᓇᐅᔭᓕᕆᔾᔪᑎᑦ ᐃᓕᖓᓐᓂᕆᔭᖏᑦ ᐱᐅᓯᕙᓪᓕᐊᓂᖃᕐᒪᑕ
(ᐱᒋᔭᐅᖃᑕᐅᔾᔪᑎᑦ ᑎᒍᒥᐊᖅᑕᐅᔪᑦ ᐃᑲᔪᖅᑕᐅᓂᖃᓕᕐᖢᑎᒃ, ᑭᓯᐊᓂᓗ
ᐱᕈᖅᐸᓪᓕᐊᓂᖏᑕ ᑭᒡᓕᖃᖅᑎᑕᐅᓂᖏᓄᑦ ᐱᔭᕆᑐᓂᐅᔪᑦ
ᐊᓯᔾᔨᕆᐊᖖᒋᑎᓪᓗᒋᑦ (ᐃᑲᔪᖅᑕᐅᓂᖃᓕᕐᖢᑎᒃ ᓴᖕᓂᖁᑎᒋᔭᐅᔪᑦ)
ᐊᒻᒪᓗ ᐊᖏᔪᒥᒃ ᑕᒪᓐᓇ ᓇᓗᓕᐅᖅᑲᔾᔪᑎᐅᓕᓚᐅᕐᒪᑦ
ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᔨᐅᕙᒃᑐᓄᑦ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ. ᐃᒪᓐᓇᐃᑉᐸᒃᑲᓗᐊᕐᒪᑕ,
ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᕙᓐᓂᕐᒥ ᒪᓕᒐᖁᑎᒥᓐᓂᒃ
ᖃᐅᔨᒋᐊᒃᑲᓐᓂᕐᐸᒃᖢᑎᒃ ᐊᕐᕌᒍᑦ ᓯᑕᒪᑦ ᑕᓪᓕᒪᐅᔪᓪᓘᓐᓃᑦ
ᐊᑐᐊᓂᒃᓯᒪᓕᕌᖓᑕ, ᑭᖑᓪᓕᕐᒥᒃ ᒪᓕᒐᖁᑎᐅᔪᑦ
ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᕙᓐᓂᕐᒧᑦ ᖃᐅᔨᒋᐊᖅᑕᐅᓚᐅᖅᓯᒪᒻᒪᑕ
2008-ᖑᑎᓪᓗᒍ. 2008-ᒥ ᖃᐅᔨᒋᐊᕐᓂᖓᑦ ᑐᖖᒐᕝᕕᖃᖅᑎᑕᐅᓚᐅᕐᒪᑕ
ᔫᓂ 2008-ᒥ ᑎᑎᖅᑲᖁᑎᐅᔪᓄᑦ, ᓯᕗᓪᓕᐅᑎᑕᐅᖖᒋᓪᖢᑎᒃ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᐅᑉ ᑲᑕᒋᐊᖅᓯᒪᓕᕐᓂᐊᓵᖅᑎᓪᓗᒍ 2008-ᒥ
ᐊᒻᒪᓗ ᑕᐃᒪᓕ, ᓇᕐᒐᕐᓇᒻᒪᕆᒃᖢᑎᒃ ᐋᖅᑭᒋᐊᖅᓯᒪᓂᖃᓕᓚᐅᖅᑐᓄᑦ
2009-ᒥ. ᓂᕆᐅᒋᔭᐅᔪᑦ ᑮᓇᐅᔭᓕᕿᔾᔪᑎᓄᑦ ᐃᓱᒪᒋᔭᐅᓯᒪᔪᓄᑦ
ᐊᓯᔾᔨᖅᓯᒪᓕᕐᒪᑕ 2008-ᒥ ᖃᓄᐃᓐᓂᐅᓚᐅᖅᓯᒪᔪᓄᑦ ᐃᓚᖃᕐᖢᒋᑦ
ᐊᑭᑦᑐᖅᐸᓪᓕᐊᓂᐅᕙᒃᑐᑦ ᖁᑦᓯᖕᓂᕆᕙᒃᑕᖏᑕ ᒥᑭᓪᓕᒋᐊᓚᐅᕐᓂᖏᓂᒃ,
ᓇᖕᒥᓂᖃᐅᑎᐅᔪᓪᓗ ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑕᐅᔪᓂᑦ ᐅᑎᖅᑐᒃᓴᖁᑎᐅᔪᑦ
ᒥᑭᓪᓕᒋᐊᓚᐅᕐᓂᖏᓂᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᒥᑭᓪᓕᒋᐊᖅᓯᒪᓂᖏᑕ ᓇᓕᖅᑲᐅᓪᓗᑎᒃ
ᓂᐅᕝᕈᑎᖃᖃᑦᑕᕐᓂᓕᕆᓂᕐᓂᑦ ᐅᑎᖅᑐᒃᓴᖁᑎᐅᕙᒃᑐᑦ.
ᑕᐃᒪᓗᓕ, ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᐃᓱᒪᓕᐅᖅᓯᒪᓕᓚᐅᕐᐳᑦ ᐊᓯᐊᓂᒃ
ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓂᓕᕆᓂᕐᒥᓐᓂ ᒪᓕᒐᖁᑎᐅᔪᓂᒃ ᖃᖑᐅᔨᒋᐊᕐᓂᐊᕋᒥᒃ
2010 ᐅᑭᐅᖓ ᐃᓱᓕᑦᓱᒫᓕᖅᐸᑦ. ᐱᔾᔪᑎᒋᓪᓗᒍ ᓄᓇᕗᑦ ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ
ᑎᒥᖁᑎᖓᑦ ᐃᓐᑲᒻᑖᒃᓯᓕᕆᓂᕐᒥ ᐃᓐᑲᒻᑖᒃᓰᔭᕈᑎᐅᔪᓐᓇᕐᖢᑎᒃ
ᑎᒥᖁᑎᒋᔭᐅᒻᒪᑕ ᐊᒻᒪᓗ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᓂᒃ ᑎᒍᓯᕝᕕᐅᔪᓐᓇᖅ-
ᑑᑎᑕᐅᓇᑎᒃ ᓄᑖᓂᒃ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᐊᐃᑦᑑᓯᐊᖅᐸᒐᑎᒃ, ᖃᐅᔨᓴᕐᓃᑦ
ᐋᖅᑭᒃᓱᖅᓯᒪᓕᓚᐅᖅᐸᕗᑦ ᐃᔾᔨᐊᖅᓯᓂᖃᖅᑎᓪᖢᒋᑦ ᑮᓇᐅᔭᐃᑦ
ᐊᐅᓚᑕᐅᕙᓪᓕᐊᓂᕆᕙᒃᑕᖏᓄᑦ ᐱᔭᐅᕙᓪᓕᐊᓪᓗᑎᒃ
ᐊᑐᓂ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᖃᕐᕕᐅᔪᓂᑦ, ᐃᓗᐊᖅᑐᒥᒃ ᓄᑖᖑᓪᓗᑎᒃ
ᐊᓯᐊᒍᖔᖅ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᖃᕐᕕᐅᔪᓂᑦ ᑮᓇᐅᔭᖖᒍᖅᑎᑕᐅᔪᓐᓇᖅᑐᓂᑦ.
ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᑦ ᓴᓂᕐᕙᖅᑕᐅᓯᒪᔪᓄᑦ ᖃᐅᔨᓴᕐᓂᖃᕐᖢᑎᒃ, ᖃᕆᑕᐅᔭᑎᒍᑦ
ᖃᓄᐃᓕᖓᓕᕋᔭᕐᓂᐅᔪᓂᒃ ᒪᓕᓚᐅᖅᐳᑦ ᐱᑕᖃᓕᖅᑎᑦᓯᓂᕐᒥᓐᓂ 500-
ᑎᒍᑦ ᓇᓕᖅᑲᐅᓪᓗᒋᑦ ᖃᓄᐃᓐᓂᐅᓕᕈᓐᓇᖅᑐᓕᐅᕐᓂᕐᒥᓐᓂ. ᑕᒪᒃᑯᐊᓗ
ᐋᖅᑭᒃᓱᖅᑕᐅᓯᒪᓕᕐᒪᑕ, ᖃᓄᐃᓕᖅᓯᒪᓂᐅᔪᑦ ᐃᓕᐅᖅᑲᕐᑕᐅᓕᕐᖢᑎᒃ
ᒪᓕᒃᑐᕋᐅᑎᓯᒪᓪᓗᒋᑦ ᐱᐅᓂᖅᐸᐅᔪᓂᑦ ᐱᐅᖖᒋᓐᓂᖅᐸᐅᔪᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ
ᖃᓄᐃᓕᖓᓕᕋᔭᕐᓂᖏᑦ ᑕᑯᒃᓴᐅᑎᑕᐅᓪᓗᑎᒃ. ᖃᐅᔨᓴᕐᓂᐅᓚᐅᖅᑐᑦ
ᐃᒪᓐᓇ ᓇᓗᓇᐃᖅᓯᓯᒪᓚᐅᕐᐳᑦ, 1/3-ᓗᐊᖏᑦ ᖃᐅᔨᓴᖅᑕᐅᓚᐅᕐᑐᓂᑦ
ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᑲᔪᓯᓗᑎᒃ 4 ᐳᕐᓴᓐᑎᓪᓗᐊᒥᒃ ᐊᑭᓖᔪᓐᓇᖃᑦ-
ᑕᕐᓂᐊᕐᓂᖏᓂᒃ ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᓪᓗᑎᒃ ᑲᑐᔾᔨᖃᑎᒌᒋᔭᐅᔪᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ
ᐱᓯᒪᑐᐃᓐᓇᕐᓗᒋᑦ ᓂᐅᕕᓪᓚᑦᑖᖅᐸᒍᓐᓇᕐᓂᕆᔭᖏᓂᒃ ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ
ᑭᓇᐅᔭᖁᑎᓕᒫᖏᒍᑦ. 2/3-ᓗᐊᖏᓂ ᖃᐅᔨᓴᖅᑕᐅᓚᐅᖅᑐᓂᒃ,
ᑭᓯᐊᓂᑦᑕᐅᖅ, ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᐊᑭᓕᖅᑐᐃᔪᓐᓇ-
ᖃᑦᑕᕐᓂᐊᖖᒋᒻᒪᑕ 4 ᐳᕐᓴᓐᑎᒋᔭᐅᔪᑦ ᖁᑦᓯᖕᓂᖏᑎᒍᑦ ᒪᓕᒃᑎᑦᓯᓗᑎᒃ
ᓂᖑᖅᐸᓪᓕᐊᑦᑕᐅᓕᓂᐊᕐᓗᒋᑦ ᓂᐅᕕᓪᓚᑦᑖᖅᐸ-ᒍᓐᓇᐅᑎᒋᔭᐅᔪᑦ
ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᓕᒫᕆᔭᖏᑦ, ᑕᐃᒪᓕ
ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᖃᖅᑎᑕᐅᓯᒪᔾᔪᑎᒥᓐᓂᒃ ᓯᖁᒥᑦᓯᓯᒪᓕᕋᔭᕐᖢᑎᒃ.
49
taanit, taamna pilihaarniqhuni haffumingat pilihaaqhi-
mayangit maniliurnahuartunut nailiniqhautainit
ukuningat 2008 unalu kinguani, arlingnartumik him-
mautikhainit haffumingat 2009 mit. Itquqhimaittumik
haffumingat naahuriyauyut maniliurnahuarnikkut
itqurningit aallanngurtitauvlutik 2008 ngutillugu ilaliu-
tauyut haffumingat ikittumi ukturautainit haffumingat
akitturpallianinga, ikittumik katilviuniqhautigut uumin-
galu ikittumik adjigiiktitaunikkut maniliurnahuarnikkut
himmautikhainit. Talvangaanit, hamna tutquumaviat
ihumaliuqhimayangit pinahuariangani aallat maniliur-
nahuarnikkut atuagaq kiuvikhait kinguani 2010 mi.
Hamna Nunavut Maningnit Aulapkaiyut taaksiliuti-
laaqqait ilitquhianit unalu hukahimayut maniktau-
tikhainit ukuningat nutaaqanngittumik ilaliutikhainit,
uvagut tukiuqhimayavut hamna qauyihainikkut qanil-
rumi idjuaqhimayavut hamna maningnut ingilrayunit
tuniyauhimayut tamainnut haffumingat ikayuutikhait
inimingnit, haffumingatut una nutaaq aturiaqaqtut
ikayuutikhait. Una ikayuutit avguiniq qauyihaiyunut,
atuqhimavlutik qaritauyitigut adjikkutaanit pilihaaqhi-
mavlutik 500 nit avigiikhimayunit aturtakhagialik. Hamna
pilihaaqhimavluni, haffumingat takunnartut inikhaliurtau-
vlutik pinahuariangani nalaumayumik ayurnartunik
inikhautikhainit takunnaqhutik. Una qauyihaiyangit
kiuyauvlutik qanuq amiakkuuyungnaqhiyangit 1/3
piqutingit ikayuutauniarungnaqhiyangit hamna tuqtu-
uma- vinga huli ikayuutikhaliurahuartangit 4 % tigut
ukuningat nunaqaqaaqhimayunut katudjiqatigiingit
nunguttailinahuarlugit nanminiriyangit niuvirnahuartunut
aulattitinikkut haffumingat tutquumavituqauyunut. Uvani
2/3 piqutikhait, kihiani, una tutquumavingit ikayulairivut
tuniqhainikkut 4 % ukturautainit hiamahimaittumik
nanminiriyangit niuvirumayunut haffumingat tutquuma-
vigyuanganit.
Hamna tukiqaqhuni haffumingat tutquumaviat qanuq
ilitturiyauvluni ikitturaliit (avaliqanngittuni kihittitingit)
maniliurnahuarnikkut utiqhimayangit hivunikhangit qaffi-
uyunit ukiunganit uumingalu ilaliutikhainit inikhautikhait.
Amihut maniktautikhait upalungaiyautit qiniqhiaqhutik
maniliurnaittumik akiliqhipkaqtitaulaartunut talvangaanit
aktuumalaittangit tadja maniktakhautikhainit kiuvikhainit
aallanngurtitaulaittumik ukuningat ilitquhiutainit uktu-
rautainit. Qanurilinganiaqhutik ikittunik haffumingat
ukturautainit maniliurnahuarnikkut utiffaarnirumik, una
tutquumaviat haffumingatut maniktautikhait maningnit
naililaarungnaqhiyangit una ukturautainit haffumingat
ukiunganit ikayuutikhait nuaqaqaaqhimayumi katud-
jiqatigiit haffumingat tadja aturtangit 4% ukturautainit
huli hapumminahuarlutik uumingat nanminiriyangit
niuvirtitinikkut aulattitinikkut haffumingat tutquumavitat
ikayuutainit.
Hamna amirittiartavut haffumingat maniliurnahuarnikkut
hilaryuam avataini, hamna maliktakhavut unalu maniliur-
nahuartavut atuagat. Ukuningat qauyihainirnut unalu
ilauqataunirnut haffumingat maniktautikhait adjikku-
tavyaktut ilitturihimayugut qanuq hapummigiaqartavut
Tutquumavikput ikayuutit uvani nutaami hilaryuarmi
pinguhimaittumik amihunit tulurnartumik inikhaliulir-
nahuaraangapta.Akihautait huli hivumuuqhimayut
kihimi uvagut nakuuyumik ihumattiartavut tadja
inikh-autingit qayangnartumik ingilraraarniaqhuta.
ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᓐᓄᑦ ᑕᒪᓐᓇ ᑐᑭᖃᕐᐳᖅ ᐊᑦᓯᓐᓂᖅᓴᐅᔪᓂᒃ
(ᐊᑕᐅᓯᐅᑎᓪᓗᒋᑦ ᐊᒥᓲᓂᕆᔭᖏᑎᒍᑦ) ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓂᕐᒥᑦ
ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ ᐅᑎᖅᑐᒃᓴᖃᓕᕋᔭᕐᓂᑦᑎᓐᓂᒃ ᐅᑭᐅᖑᓂᐊᖅᑐᓂ
ᓯᕗᓂᕐᒥ ᐊᒥᓲᖖᒋᑦᑑᒐᓗᐊᓂᒃ ᐊᒻᒪᓗ ᐃᒻᒪᖄ ᐊᑯᓂᐅᓂᖅᓴᖅ
ᑕᐃᒪᓐᓇᐃᓐᓇᔭᖅᑎᓪᓗᒋᑦ. ᐊᒥᓱᑦ ᐃᓄᑐᖃᕐᓄᑦ ᐊᑭᓕᐅᓯᐊᖅᑖ-
ᕆᔭᐅᕙᒃᑐᓄᑦ ᖃᐅᔨᓯᒪᓕᕐᒪᑕ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᖃᖅᑎᑕᐅᓯᒪᓇᑎᒃ
ᐊᑭᓖᒃᓴᖃᓕᕐᓂᖏᓄᑦ ᐊᒻᒪᓗ ᒫᓐᓇᐅᔪᖅ ᐊᑭᓕᐅᓯᐊᕆᔭᐅᕙᒃᑐᓄᑦ
ᐱᓕᕆᐊᕆᔭᐅᔭᕆᐊᓕᓐᓂᒃ ᐊᑭᓖᔪᓐᓇᖃᑦᑕᔾᔮᖅᑰᖖᒋᒻᒪᑕ
ᑭᖑᕙᖅᑎᑦᓯᓯᒪᓇᑎᒃ ᐊᓯᔾᔩᑎᑕᐅᓯᒪᓕᖖᒋᑉᐸᑕ ᖃᓄᑎᒋ
ᐱᑎᑦᓯᕙᓐᓂᐅᔪᓐᓇᖅᑐᖁᑎᒥᓐᓂᒃ. ᑕᒪᒃᑯᐊ ᐊᑦᓯᓐᓂᖅᓴᐅᓕᖅᓯᒪᔪᑦ
ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑕᐅᔪᓂᑦ ᐅᑎᖅᑐᒃᓴᖁᑎᓕᐅᕙᒃᑐᑦ ᑕᐃᒪᓐᓇᐃᖖᒋᓐ-
ᓇᕐᓂᐊᖅᐸᑕ, ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᓲᕐᓗ ᐊᔾᔨᐅᓗᑎᒃ ᐃᓄᑐᖃᕐᓂᑦ
ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᐅᑎᑕᐅᕙᒃᑐᓄᑦ ᒥᒃᖠᒋᐊᖅᑎᑦᓯᓯᒪᓕᕐᓗᑎᒃ ᐊᕐᕌᒍᑕᒫᑦ
ᐃᓚᒋᔭᐅᖃᑕᐅᓪᓗᑎᒃ ᑲᑐᔾᔨᖃᑎᒌᓄᑦ ᐊᑭᓕᖅᑐᐃᕙᓐᓂᖏ
ᑕᐃᒪᓐᓇᐃᑎᑕᐅᓕᕐᓗᑎᒃ ᑭᓯᐊᓂᖃᐃ 4 ᐳᕐᓴᓐᑎᑉ ᖁᑦᓯᖕᓂᖓᓂᒃ
ᐊᑭᓕᖅᑐᐃᕙᓐᓂᕐᒥᓐᓂᑦ ᑲᔪᓯᓗᑕ ᑎᒍᒥᐊᕐᓂᐊᕈᑦᑕ
ᓂᐅᕕᕈᓐᓇᓪᓚᑦᑖᕈᑎᒋᔭᑦᑎᓐᓂᒃ ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ ᓇᖕᒥᓂᖁᑎᒋᔭᖏᓐᓂᒃ.
ᐅᔾᔨᖅᓱᑦᑎᐊᕋᓱᒃᖢᑕ ᓇᐅᑦᓯᖅᑐᐃᕗᒍᑦ ᓯᓚᕐᔪᐊᓕᒫᒥ ᑮᓇᐅᔭᓂᒃ
ᕿᑐᕐᖏᐅᖅᑎᑦᓯᓂᓕᕆᓂᐅᕙᒃᑐᓂᒃ, ᐱᓕᕆᐊᒃᓴᕆᔭᑦᑎᓐᓂᒃ ᐊᒻᒪᓗ
ᕿᑐᕐᒋᐅᖅᑎᑦᓯᕙᓐᓂᕐᒧᑦ ᒪᓕᒐᖁᑎᒋᔭᑉᑎᖕᓂᒃ. ᖃᐅᔨᓴᐃᓂᖅᑎᒍᑦ
ᐊᒻᒪᓗ ᐱᓕᕆᐊᖃᑦᓯᐊᕐᓂᖅᑎᒍᑦ ᑮᓇᐅᔭᖁᑎᒃᓴᐅᔪᓂᒃ
ᐊᔾᔨᐅᕐᓚᒃᑎᓪᓗᒋᑦ ᖃᓄᐃᓕᖓᓐᓂᐅᔪᓄᑦ ᐃᓕᑦᓯᕙᓪᓕᐊᒐᑦᑕ
ᖃᓄᖅ ᐱᐅᓂᖅᐸᐅᔪᑎᒍᑦ ᒥᐊᓂᕆᓕᕈᓐᓇᕐᒪᖔᑦᑎᒎ ᐸᐸᑦᑎᕕᒃᑯᑦ
ᓇᒥᓂᖁᑎᒋᔭᖕᒋᑦ ᑕᒡᕙᓂ ᓄᑕᐅᓪᓗᓂ ᐱᓕᕆᐊᖃᐅᓯᐅᓕᕐᑐᒥ
ᐃᖏᕐᕋᕙᓪᓕᐊᓂᑦᑎᓐᓂ ᖃᓄᐃᓕᑳᓪᓚᒍᓐᓇᕐᓂᕐᓂᑦ ᐊᑐᕋᔪᓗᐊᖅ-
ᑕᐃᓕᓗᑕ. ᓯᕗᓂᕐᒥ ᐱᔭᕆᑐᔫᔪᓄᑦ ᑎᑭᑉᐸᓪᓕᐊᕋᓗᐊᕐᑎᓪᓗᑕ
ᖁᓚᖖᒋᓚᒍᑦ ᐃᓂᒃᓴᕆᔭᑦᑎᓐᓄᑦ ᐃᓕᓯᒪᑦᑎᐊᕋᑦᑕ
ᐊᑐᕆᐊᖃᕐᓂᐊᖅᑕᕗᑦ ᐃᖢᐊᕐᓂᖅᓴᐅᖁᓪᓗᒍ.
50
51
52