Murrumets

Angunina poolsaarel asuvat metsamassiivi kutsutakse Murru- ehk Murumetsaks. Murrumets on läbi aegade olnud traditsiooniline jalutus-koht, kus omal ajal meeldis jalutada mõisadaamidele, hiljem aga Pühajärve ümbruse puhkajatele. Arvatakse, et nimekuju Murumets on algsem, pärinedes ajast, mil tegu oli hooldatud parkmetsaga.Taimestik on siin väga vaheldusrikas, salumetsailmelised laigud asenduvad järgmisel hetkel juba laanemetsaga. Madalamates, niiskemates kohtades pääsevad mõjule aga soostunud metsale iseloomulikud taimed.Vaikselt metsa all jalutades võib kuulda-näha rohkesti linde, neist kergemini äratuntavatest metsvinti, punarinda, puuko-ristajat, mitmed tihaseliike.

Murrumetsa matkarada

Rada kulgeb läbi Pühajärve pargi Murrumetsa ja tagasi. Rada on 3,5 km pikkune ja selle läbimiseks kulub ca 1-1,5 tundi. Rajal saab infotahvlite kaasabil jälgida ja õppida tundma meie metsade ja kultuurmaastike linde-loomi-taimi.

Kaitseala valitseja:Keskkonnaministeeriumi

Valgamaa KeskkonnateenistusKesk 12, Valga

Tel 76 66129Kaitse korraldaja:

Riiklik LooduskaitsekeskusPõlva-Valga-Võru regioon

Kolga tee 28, Otepää67405 Valgamaa

Tel: 765 5876

Voldiku tekst:Margit Turb, Tarmo Evestus

Fotod: Sven ZacekKujundus: OÜ Bubo

Trükise valmimist toetas:EAS

MURRUMETSA matkarada

Otepää looduspark

Pühajärve sõjatamm

Pühajärve sõjatamme tüve ümbermõõt on 698 cm ning kõrgus 22 m. Arvatakse, et selle auväärse üksiku puu iga võib küün-dida 300-400 aastani. Tüve õõnsuse tõttu on tema vanust võimatu täpselt määrata. Nime on sõjatamm saanud 1841.a. toimunud talupoegade vastuhakust Pühajärve mõisniku vastu.

 Punarind

Pühajärvetunnetusrada

Nüplisporditee

P

Utt-mägi

Tsäära-mägi

P

Tobramägi

Mülkemägi

Meoskimägi

42

Kannistikumägi

Nüpli

Ubasoo

Küljemägi

Maandumägi

Musumägi

Marguse oja

Küljemäesoo

Varikmägi

Savikink

Kolgamägi

Mõisalaht

Sulaojalaht

VilkaVilka

Väik

eEm

ajõg

i

Kolgalaht

Voki mägi

Sihva

Pühajärve

Juusa

Kondi

Kerku-

KANNISTIKU

Varikmägi

Mülke soo

Ubasoo

Varikmägi Nüpli oja

Ubasoo

Poslovitsamägi

Uue-Kolgalaht

Savivarikumägi

Mülke oja

Majakolgakäär

Nüpli oja

Lubjaahjukäär

Saarevaret

Poslovitsakäär

Nüpli oja

KivissarSaarekäär

Allika-mägi

Varsa-mägi

Liivanina

Kitsemägi

Angunina

Saareps

Roosaar

Juusa järv

OTEPÄÄ

Neitsijärveoja

Kukemäe sooKukemäejärv

KõrgepaluUue-Kolgamägi

Pikk-Kolga varetKangrulaht

Otipeipsijärv

Kärn-järv

Härjamägi

Rebastemägi

Aukamägimägi

Kondi-mägi

Voki oja

Juusaoja

Mäha

Neitsi-järv

Pühajärv

Sõsarsaared

Kloostrisaar

Murrumets

Koolirand

Lepassaared

Hobusemägi

Armuallikas

Kiigemägi

0 250 m 500 m

 Sõtkas

Pühajärv

Pühajärv on Otepää kõrgustiku suurim järv. Järve pindala on 286 ha, suurim sügavus 8,5 m. Pühajärve tekke kohta on teada mitmeid rahvajutte. Neist ühe järgi olla Pühajärv tekkinud saju tulemusena: “Otepää-lased arvanud muiste, et jumal Munamäel asub ja sealt kõik näeb, mida inimesed ümberkaudu teevad. Inimesed kartnud nuhtlust, kui pahasti elavad, seepärast elanud kõik eeskujulikku elu. Kaugemad elanikud nimetanud Munamäe ümbrust pühaks maaks. Pühal maal puudunud aga vett. Inimesed palunud, et jumal neile vett annaks. Korra tõusnud koledad pikse pilved; need

lõhkenud ja valanud hirmsasti vett maha. Veest tekkinud järv. Taevast tulnud järve peetud pühaks ja antud talle nimi Pühajärv. Inimesed viinud tihti Pühajärvele ohvreid.” Pühajärve omapäraks on tema väga keerukas kaldajoon ning järves asuvad 5 metsast saart: Pühajärve rannast hästi nähtavad Sõsarsaared, järve keskosas paiknev Kloostrisaar ning järve lõunaossa jäävad Suur- ja Väike-Lepasaar. Pühajärve lõunaso-pist saab alguse Väike-Emajõgi. Pühajärve elustik on väga mitmekesine; kaladest elavad siin haug, koha, ahven, särg, koger, angerjas. Lindudest pesitsevad tuttpütt, sinikael-part, piilpart, tuttvart, sõtkas, jääkoskel, jõgitiir, kalakajakas. Kannatlikumal vaatlejal võib avaneda võimalus kohata selliseid arglikke imetajaid nagu kobras, saarmas või mink, lindudest jäälindu või kalakotkast.

Apteekrimäemetsarada

Otepää looduspargi keskus

Otepää-Kääriku jalg- ja rattatee

Puude õpperada

Otepää-Kääriku jalg- ja rattatee

Murrumetsa matkarada

Tartumaratoni rada

Pühajärve õpperada

Pühajärve park