TÜRI RAHVALEHT 26. oktoober 2012 1

TÜRI VALLA AJALEHT 26. oktoober 2012 nr 10 (803)

• Anu Žinovjev: martsipani maaletooja lk 5• III Türi Õunafestival läks korda lk 6–7• Vald tunnustab ettevõtjaid lk 8

SÕNUMID

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Riigile elatud elu lk 2• Turvalisusest Türil lk 3• Türil toimetab toidupank lk 4

Korraldavad Türi Arengu Sihtasutus ja Türi vallavalitsus

TÜRI VALD JA TÜRI RAHVALEHT KUTSUVAD:

Teisipäeval, 23. oktoobril tähistati Oisu Rahvama-jas Türi valla seitsmendat sünnipäeva. Sünnipäevale kohaselt tunnustati teene-kaid vallakodanikke kuld-sete ja hõbedaste aumärki-dega ning anti üle tänukiri ja teenetemärk tänavu Türi valla aukodanikuks nime-tatud Kalju Tammele.

Kontsertaktusel tunnustati Türi vallale osutatud silmapaist-vate teenete eest aukodanik Kalju Tamme, kes töötas pikka aega Türi keskkoolis, kuldse aumärgi saajaid Endla Sootlat, René Viljatit, Ants Oidekivi ja Vello Laprikut ning hõbedase aumärgi saajat Tarvi Roosi.

Külalistele esinesid Retla Kooli lastekoori ja mudilaskoo-ri ansamblid ning solistid Eda Libliku juhendamisel ning An-

ne Laimetsa klaveriõpilased. Kontserdil astus ka üles Ees-

ti Meeskoor dirigent Andrus Siimoni juhtimisel kavaga „Hin-gevalgus“. Koosviibimine lõppes sünnipäevatordi söömisega.

Valla sünnipäevale pühen-datud ettevõtmised algasid 6. oktoobril Türi Õunafestivaliga ning nädalalõppudel toimunud tantsuõhtutega Taikse ja Türi Kultuurimajas.

Parimatele said aurahad rinda

Ettevõtlusnädal ootab osalema5.–10. novembril 2012 toimub Järvamaa VI ettevõtlusnädal. Nädala eesmärk on arendada inimestes ettevõtlikku eluhoiakut ja soosivat suhtumist ettevõtlusesse.

Käesoleval aastal oleme planeerinud tegevusi 8–18aastastele noor-tele, et kasvatada ja õpetada neile ettevõtlikku eluhoiakut. Noortel on võimalus osaleda toredates „Ettevõtlusküla“ mängudes ja „Minu raha“ päeval ning külastada maakonna edukamaid ettevõtjaid. Türi valla koolid on olnud siin väga aktiivsed ja näidanud igati suurt huvi üritustel kaasa lüüa.

Alustavale ettevõtjale suunatud tegevused on olnud läbi aastate meile väga olulised. Selleaastasel ettevõtluspäeval 6. novembril rää-gime, kuidas leida äriidee ning kuidas oma äriidee edukalt ellu viia. Oma kogemusi jagavad nii alles alustanud kui ka juba pikalt tegutse-nud ettevõtjad.

Ettevõtlusnädal on hea võimalus omavahel kohtuda noortel, alus-tavatel ja tegutsevatel ettevõtjatel ning maakonna arendustööga tege-levatel inimestel, jagada oma kogemusi ning õppida teistelt.

Täpsemat infot ettevõtlusnädalal toimuvast leiate aadressilt www.jarva.ee

KATRIN PUUSEPPSA Järvamaa Arenduskeskuse juhataja

Sotsiaalkorter vajab mööblitSeoses Villevere sotsiaalkorteri ületoomisega Kabalasse vajavad üür-nikud mööblit, mida võiksid kogukonna liikmed neile annetada. Eriti tuntakse puudust riidekappidest, sektsioonkappidest ja öökappidest.

Kellel plaan vabaneda vananenud, kuid veel korralikust mööbli-tükist, võtta ühendust sotsiaalosakonnaga telefonidel 384 8220, 384 8223 või 387 7874.

Laupa mõisahäärberis on tehtud koolitööd 90 aastatLaupa Põhikool pidas oktoobri alguses OMA KOOLI NÄDALAT, et tähistada kooli tegevuse 90. aastapäeva täitumist uhkes mõisahäär-beris. Nimelt koliti 21. septembril 1922 – kolm aastat pärast mõisate riigistamist – Laupa mõisahäärberisse ümber naaberkülas Jändjal asu-nud Jändja algkool.

Tollest ajast järjepanu on Laupa mõisas tegutsenud kool.Oma kooli nädalal meenutas tänane koolipere Laupa kooli vii-

mase 90 aasta tegevusi. Kooli ajalooga seotud sündmusi jagus igale nädalapäevale. Nii said teoks matkapäev, ajaloopäev, stiilipäev ja mä-lupäev. Nädala võttis kokku õpetajate ja vilistlaste päev.

TR

teave

Türi valla sünnipäeva-kuu raames toimuvad veel:26. ja 27. oktoobril Türi Raamatukogus tasuta raamatulaat.28. oktoobril kell 12 pe-respordipäev Kabalas, kuhu on oodatud lustli-kult-sportlikult meeskon-namänge mängima nii väikesed kui ka suured kogu vallast. Päeva kor-raldab Türi Spordiklubide Liit koostöös Kabala Kul-tuuri- ja Spordiseltsiga.16. oktoobrist 18. no-vembrini on Türi Kultuu-rimaja klaasgaleriis Teet Reieri fotonäitus „Aasta-ring Türi vallas“

Kaitseliidu Järva Maleva poolt loevad Türi valla kuldse vapimärgi pälvinud teenekale ja tarmukale kaitseliitlasele Vello Laprikule (paremal) ette tervituse kaitseliitlased Janis Baranin ja Urmas Piigert. 2x Teet Reier

Tänavune Türi valla aukodanik Kalju Tamm abikaasa Elleniga.

Matkapäeval käisid Laupa kooli õpilased Jändjal vaatamas kunagise Laupa-Jändja algkooli asukohta. Kaarel Aluoja

2 TÜRI RAHVALEHT 26. oktoober 2012

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kuu aega tagasi tõdesin, et mi-nu jaoks on hirmutav, kui põ-hitegevuse kulude ühe olulise kokkuhoiu kohana nähakse val-las lähiaastatel haridusvaldkon-da. Vastukajana sellele olen po-liitikute suust kuulnud lohutus-sõnu, et tegelikkuses asi hull ei ole ja pealegi olevat ju võimalik lisavahendeid hankida projekti-põhiselt. Ehk teiste sõnadega – minu puhul on hirmul lihtsalt suured silmad.

Et asjades selgust saada, vaatame volikogu septembri-

kuu istungil hariduskomisjoni vastuseisust hoolimata vastu-võetud valla eelarvestrateegias 2013–2016 toodud arve.

Haridusvaldkonna tegevus-kuludeks prognoosib vallava-litsuse rahandusosakond 2012. aastaks u 3,923 mlj eurot. Aas-taks 2013 aga planeeritakse nendeks kuludeks u 3,909 mlj eurot ning 2014. ja 2015. aas-taks vastavalt u 3,870 ja 3,815 mlj eurot. Seda olukorras, kus alates 2013. aastast on vabariigi valitsus kavandanud enamiku

õpetajate palgamäära arvesta-tava tõusu, millest osa tuleb kindlasti katta kohalikel oma-valitsustel (tugi- ja abiõpetajad, lasteaedade ja huvikoolide õpe-tajad, ringijuhid jt).

Kõigil loetletutel on võrd-se kohtlemise põhimõttest tulenevalt õigustatud ootus palgatõusuks. Täna ei ole sel-ge, millisel määral rahastab riik edaspidi haridustöötajate täienduskoolitust ning õppe-kirjanduse soetamist, küll aga on selge, et juba käesoleval õppeaastal kallinevad ka hari-dusasutuste jaoks elekter, soo-jus jne. Ja kas on arvestatud haridustöötajate motivatsioo-nisüsteemi ning õpilaste toe-tamise komplekspaketi raken-damiseks vajalike vahenditega, mida volikogu augustikuu is-

tungil toetasid ka valitseva koalitsiooni volinikud?

Eelarvestrateegia tegevusku-lude dünaamikat näitava tabeli selgitavas tekstis on öeldud, et haridusvaldkonnas on ette nä-ha täiendavaid muudatusi ja et asutuste reorganiseerimine jätkub ka vaadeldaval perioodil. Seaduse kohaselt peab stratee-gia olema kooskõlas valla aren-gukavaga, aitama seda ellu viia, kuid arengukavas aastateks 2013–2018 ei ole uutest üm-berkorraldustest haridussüstee-mis kirjas ühtegi sõna ...

Murelikuks teeb ka see, et strateegia investeeringute kava ei näe nelja aasta jooksul ette sentigi Laupa, Retla ja Kabala kooli ning mitte ühegi lasteaia õppekvaliteedi tõstmiseks ja õp-pevahendite soetamiseks, rääki-

mata aastaid päevakorras olnud Särevere lasteaia uue hoone projekteerimisest. Kas on nii võimalik täita uute õppekavade nõudeid ja tagada valla haridus-asutuste jätkusuutlikkust?

Kuu on möödas valla ha-riduselu 325. aastapäeva tä-histamisest ning selle raames vallavalitsuse haridus- ja kul-tuuriosakonna korraldatud meeldejäävast konverentsist, millele järgnes vallavanema südamlik ja muresid mõistev pöördumine valla pedagoogide poole. Loodan väga, et seda mõistvat suhtumist haridus-valdkonna vajadustesse jätkub lugupeetud vallavanemal ja fi-nantsistidel ka 2013. aasta eel-arve koostamisel ning volikogul selle menetlemisel.

Jõudu selleks!

Sõitsin möödunud laupäeval Tallinna poole, Estonia teatris oli algamas esimese demokraat-likult valitud valitsuse, Mart Laari esimese valitsuse, 20 aas-ta tagusele algusele pühendatud konverents.

Raadios käis “Rahva teen-rite” saade, kus arutati toonase olukorra ja Mart Laari töö üle. Peeter Kaldre ütles, et tema jaoks on Eestis kaks suurt po-liitikut, kes eelkõige on olnud riigimehed ja alles siis polii-tikud: Lennart Meri ja Mart Laar. Ilmselt tahaks paljud siia ritta lisada veel mõnd nime ning kellegi jaoks tekitavad need inimesed hoopiski paha-meelt. Kuid on päris selge, et

emotsioonid, mis kaasnevad Mart Laari ja tema valitsuse tööst rääkimisega on alati tu-gevad.

Oma ettekandes imestas Liia Hänni selle üle, et elab müüt nagu oleks Mart Laar lõh-kunud Eesti põllumajanduse! Hänni rõhutas, et valitsuse töö-le hakates oli põllumajandusre-form juba käimas. Seda ümber pöörata polnud enam võimalik, sai veel teha jooksvaid kohen-dusi. Kui siia lisada paratamatu Venemaast turust lahtihaakimi-ne, see oli ju meie enda valitud vabaduse kaasnähe, siis oligi olukord keeruline, et mitte öel-da kriitiline.

Räägiti, kuidas vaba ühis-

konna ülesehitamisel olid nõu või ka jõuga abiks teiste riikide spetsialistid ja poliitikud. 1993. aasta eelarve pidi kuidagi kok-ku saama, kuid maksusüsteemi polnud ju olemas. Kranich mee-nutas, kuidas Laar nõudis uusi seaduseelnõusid „eilseks“. Töö oli tormiline. Toimiv maksusüs-teem tuli luua ning see valmis käsikäes USA majandusnõuni-kuga, igapäevaseks vahendajaks tõlk.

Meenutati, kuidas riigist tuli välja saada Vene väed. Lä-birääkimised olid tulised, otsiti toetust liitlastelt. Jüri Luik rää-kis, kuidas kohtumisel Mosk-vas lehvitas Boriss Jeltsin tema ees Clintoni ja Kohli kirju ning kurtis, et Eesti on nad kõik te-ma vastu üles keeranud. Jüri Luik kinnitas, et see oli suurim kompliment, mida üldse oli võimalik Eesti välispoliitikale teha. Ning Luik ei unustanud lisamast, et nii suurt toetust ja tuge, nagu ta sai oma ülemu-

selt Mart Laarilt, pole ta oma elus rohkem saanud kogeda. Lepped kirjutati alla ning väed lahkusid, Eesti sai reaalselt ha-kata oma territooriumi kontrol-lima.

Meenutati Narva kriisi, kus Ida-Virumaa valmistus välja kuulutama autonoomiat. Ning räägiti sellest, kuidas Laar eiras kõiki julgeolekusoovitusi ning sõitis Narva rahutuste keskele inimestega kohtuma. Jälle olid abiks head sõbrad piiri tagant, Carl Bildt lendas Eestisse, et näidata liitlaste tuge.

Marju Lauristin kõneles toonasest vaesusest ja sellest, kuidas ehitati üles pensionisüs-teemi ja toimivaid abisüsteeme. Lauristin kirjeldas erilist töö-õhkkonda, mis valitsuses toi-mis. Suur läbirääkimine, aruta-mine, vaidlemine. Ta rõhutas, et see eestvedamine, nõudlikkus ja julgus, mida pakkus peaminis-ter Laar, oli erakordne. Lauris-tin, nagu ka teised kõnelejad,

kinnitas, et kindlasti on Laar olnud läbi aegade Eesti parim peaminister.

Konverentsi südamliku ja teravmeelse lõpukõne, kus ta rääkis nii kordaminekutest kui ka vigadest, võttis Mart Laar kokku sõnadega: „Toonane riigi juhtimine oli nagu sõit Ameerika mägedes ja see oli uhke sõit.“

See konverents oli väärikas pilguheit vaba Eesti esimese demokraatlikult valitud valitsu-se tegemistele, inimeste ja riigi ees seisnud suurtele probleemi-dele ja lahendusteede otsimise-le. Eesti Päevaleht alustas oma esmaspäevast juhtkirja filo-soofi ja sotsioloogi Max Weber sõnadega: “On kahte sorti po-liitikuid – need, kes elavad po-liitikale, ja need, kes elatuvad poliitikast.“ Eestlane oskab olla kriitiline, jätkugu meil sa-mavõrd südant ja mõistust ära tunda riigimeest ja tema riigile elatud elu.

Kas hirmul on ikka suured silmad?

Riigile elatud elu

TOOMAS šADEIKOvolikogu haridus- ja noorsookomisjoni esimees

Valguse ja soo-juse lootusesMis parata, pime ja porine aeg ongi käes. Järjest vähem on päi-kest ja üha enam hallust. Ei ta-haks siinkohal öelda, et ka ma-sendust, ükskõiksust ja lootuse-tust. Nii hull see nüüd ka pole.

Oleme ikka arvanud, et pank on see, kes meie taskutest suure omakasuga üritab sinna vaevaga kogunenud rahanatukese kätte saada, nimetades seda küll elu-asemelaenuks, küll noore pere lae-nuks. Ägiseme suure laenukoorma all, maksame intresse, aga laena-mist ei lõpeta. Kuigi saaksime.

Kindlasti ei saa me aga lõpe-tada söömist. Võime küll mõne tunni-päeva nuriseva kõhuga vastu pidada, aga kauem ei saa kuidagi. Ja seda kaval kaupmees juba teab. Mööblitüki või uue mantli saab ostmata jätta, toidu-poodi peab aga vaatamata kõige-le külastama.

Tundub uskumatuna, et pea iga kümnes eestimaalane elab vaesuspiiril ja kümned tuhanded lapsed peavad õhtul tühja kõhuga voodisse pugema. Samas visatak-se iga päev prügikonteineritesse suurtes kogustes toiduaineid, mi-da tegelikult saaks kasutada.

Kõik see oli ajendiks, miks paar aastat tagasi loodi Eesti toi-dupank. Idee üllas ja natuke ro-binhoodilik: võtame rikastelt ja jagame vaestele. Tõsi, seda võt-mist nimetame täna vabataht-likuks annetamiseks. Piisab ka piskust. See on nagu „Kevade“ filmis, et kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool. Tähtis pole see, kas me ostame väikese või suure korvitäie, tähtis on soov aidata.

Ja rääkigu nad mida tahes eestlase kadedusest ja kitsidu-sest, esimene toidupanga suu-rem kogumisaktsioon Paides ja Türil näitas vastupidist – pea poolteist tonni toiduaineid pole ju olematu kogus. Loodetavasti jagub inimestel andmisrõõmu ka edaspidi. Südamesoojust ja hingevalgust on hallidesse sügis-päevadesse hädasti vaja.

TR

KAIA IVARiigikogu liige

TÜRI RAHVALEHT 26. oktoober 2012 3

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Oleme seoses mõningate viimase aja sündmustega oma väikese Türi linna ja siin elavate inimestega sat-tunud meediaväljaannete, raadio ning televisiooni meelisobjektiks, kui juttu tuleb turvalisusest ja polit-sei tegevusest.

ALO ALLEMANNTüri konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik

Käsitledes eelnevaid teema-sid, tihti alustatakse artikleid ja jutusaateid kui ka lõpetatakse neid, tuues näiteks Türit, ja ka siis, kui juttu tuleb sündmus-test mujal Eesti piirkonnas. Jul-gen öelda, et tihti moonutatult on välja kujunenud pilt, nagu oleks Türi üks Eesti suuremaid kuritegevuse kantse. See ei ole meeldiv ja positiivne tähelepa-nu, mida kohalik inimene on saanud kogeda, sest seni on ju Türi olnud kaunis aedlinn oma lillelaada ja kohalike tublide inimestega.

Olnut olematuks ei tee ja tuleb mõelda, kuidas edasi min-na siit, kus me oleme.

Selleks, et meid ümbritsev keskkond oleks turvalisem ja positiivsem, saab meist igaüks midagi ära teha.

On arusaadav, et kodani-ku turvalisuse ja turvatunde

tagamiseks on oluline politsei kohapealne reaalne nähtav ole-masolu.

Oma praeguse piiratud inimressursi juures püüamegi Paide politseijaoskonnas muuta omalt poolt võimalusel sisemist töökorraldust, mis ei ole samas lihtne, et oleks võimalik välja panna Türi konstaablipiirkon-da rohkem politseipatrulle ka õhtusteks ja öisteks tundideks. Türi konstaablijaoskonna tee-nindatavateks piirkondadeks on lisaks Türi vallale ka Väätsa vald ja Imavere vald ja ei saa ka nende piirkondade vajadusi ära unustada.

Ära ei saa ka unustada siin abipolitseinike tänuväärset abi, kes oma vabast ajast ja pere kõrvalt saavad aega öötundi-del patrullis käia, kelle arvelt on võimalik olnud välja panna rohkem patrulle.

Usun, et ükskord saavad ka Türi linna tänavad öisel ajal valgustatud ja kaamerad kohta-desse, mis seda vajaksid.

Aga nagu eelnevalt öeldud, siis turvalisuse tagamisse saab meist igaüks oma panuse anda.

Õigusrikkumise pealtnägija-na ei peaks jätma sellest teata-mata või sellele mitte reageerima arvates, et see pole minu asi, see ei puuduta mind või et politsei nagunii ei tule välja. Lõppkok-kuvõttes tabab see ringiga tagasi

tulles valusamalt ja tagantjärele kätega vehkimisel pole enam mõtet. Jätkuvalt võtab kodanike kõnesid vastu politsei tasuta lü-hinumber 110, kuhu saab teata-da õigusrikkumistest.

On kätte jõudnud sügisesed pimedad ilmad ja seoses sellega tuletaksin kõigile meelde, et pimedal ajal kõik jalakäijana liikluses osalevad inimesed hel-kurit kannaksid. Helkur on teie endi elukindlustus, nagu seda tavatsetud öelda. Ära unusta-takse või tahtlikult eiratakse ka nõuet, et jalgrattaga pimedal ajal liigeldes, peab jalgrattal põ-lema ees valge ja taga punane tuli. Samuti peab alla 16aasta-ne juht kandma kinnirihmatud jalgrattakiivrit.

Tuletan siinkohal lasteva-nematele meelde, et siin on teil selgitustöös olulisim roll, kuna tihti on lastel kiivri kandmise osas tekkinud millegipärast va-lehäbi ega taheta kiivrit kanda. Kui politsei nende rikkumiste eest kodaniku kinni peab ja hoiatab või trahvi teeb, ei ole tegemist kiusamise või riigi-kassa täitmisega, vaid see on ikkagi inimese enda turvalisuse nimel.

Teemasid, mida oleks va-ja korrata või mida selgitada, oleks veel palju ja seda ka tule-vikus teeme. Seniks aga kõigile palju positiivsust.

Turvalisusest Türil

Türi ja ChicagoKirjutama ajendas mind vestlus ühe Lõuna-Eestist pärit inimese-ga, kes kuuldes, et ma elan Türil, reageeris sellele hüüdega: „Türi on nagu Chicago, kus tulistatakse päise päeva ajal.“ Teatavasti lõi mafiooso Al Capone oma kuritegudega kolmekümnendatel aastatel USA linnale Chicagole väga halva renomee. Türi ei vääri sellist renomeed ja väiksele omavalitsusele on igal kuritegelikul sündmusel kaugeleulatuvad negatiivsed tagajärjed.

Elanike rahustamiseks on Türil toimunud tapmisele järgnenud politseikadettide patrullid, politseijuhtide külastus, ühe Paide kri-minaalpolitseiniku tagasiastumine, kuid see ei ole lahendus.

Kuna suured kuriteod on organiseeritud, ei saa neid ära hoida ega avastada ainult veenmise või kumminuiaga, mis on konstaab-li igapäevane tööriist.

Noormees, kes kannab igapäevaselt kaasas ebaseaduslikku relva, on organiseeritud ja tema mõtted on kuriteo organiseerimi-sel, mitte huvil lasta märklauda lasketiirus. Organiseeritud kurite-gevust saab ära hoida ja avastada politseinik, kes ei kanna igapäe-vaselt politseiriideid ega sõida politseivärvides autoga. Aastasadu on politsei jagunenud korrakaitse- ja kriminaalpolitseiks ja üks ei ole eelistatud teise ees. Ega politseipatrulli nägemine tänaval tooda ainult turvalisust, vaid seda teeb ka edukas kuritegude ära-hoidmine ja avastamine, mis on kriminaalpolitsei esmaülesanne, kuid viimastel aastatel on eelistatud korrakaitsepolitseid ja jäetud kriminaalpolitsei arendamine tahaplaanile.

Teatavasti ei läinud Al Capone vangi mitte tapmise või sala-viina müümise eest, vaid maksudest kõrvalehoidumise eest, mille avastas kriminaalpolitsei. Enamik Eesti avalikkusele kõneainet pakkunud korruptsiooni- või majanduskuriteod on on ära hoid-nud või avastanud kriminaalpolitsei.

Järgmisel Türi külastamisel võiks kolonel Raivo Küüti või ko-lonelleitnant Priit Suve tähelepanu pöörata asjaolule, et turvali-suse tagasitoomine Türile ei ole ühekordne politseioperatsiooni korraldamine, vaid Türi konstaablipiirkonnas rohkemate krimi-naalpolitseinike olemasolu, kelle põhiülesanne on kuritegude ära-hoidmine ja avastamine.

INDREK NAURvandeadvokaat

Elurõõm kutsub võimlemaSügise saabudes alustas eakate võimlemisrühm Elurõõm oma tundi igal laupäeval kella 9-10ni Sirje Nurga juhendamisel Lokutal vanu-rite majas. Tule ka Sina oma tervist kosutama. Jalutamise ja kepi-kõnni kõrvale sobib väga hästi üks tund nädalas mõnusat võimle-mist. Siin saad kõik oma lihased läbi töötada, rahulikult pingutada, venitada, lõdvestada, masseerida, õppida õigesti hingama, seda kõi-ke kepi ja tooli abil. Tasuks saad hea enesetunde, tervise, mõnusa seltskonna ja elurõõmu. Kohtumiseni võimlemistunnis.

EDDA KÜLASALU

LUGEJA KIRJUTAB

Paide politseijaoskonnas püütakse muuta praegust töökorraldust, et Türi konstaablipiirkonda jaguks patrulle lisaks päevale ka öötundideks. Teet Reier

Riigikogu IRL fraktsiooni väljasõit Järvamaale toimub 1. novembril 2012Osalevad Kaia Iva, Andres Jalak, Toomas Tõniste, Annely Akkermann, Andres Herkel, Erki Nool, Liisa-Ly Pakosta, Marko Pomerants, Reet Roos, Priit Sibul ja Tiit Riisalo.

Järvamaa IRL liikmete kohtumisõhtu saadikutega ja kokkuvõte päevast 1. novembril kell 17 Järvamaa Kutsehariduskeskuses Tallinna 46, Paide.Soovituslik eelregistreerimine kuni 29.10.2012

Täpsem info ja ajakava Tiina Lippant tel 5851 6441 tiina.lippant@irl.ee

2007. aasta sügisel nullist loo-dud rühm Käru Kärutajad on oma viie tegevusaastaga jõud-nud juba nii mõndagi. Osaletud on Raplamaa pidudel 2008. aastal Mahtras ja 2010. aastal Raplas.

2009. aastal jõuti noore rühmana suurele tantsupeole, millest jäi tantsijaile suur emot-sionaalne elamus ning soov osaleda ka 2014. aasta peol. Käesolevaks hooajaks on rühm

võtnud plaani osalemise 2013. aastal Saksamaal toimuval 50. Europeade festivalil ning val-mistumise 2014. aasta suureks tantsupeoks. Rühm tantsib Vändra kihelkonna riietes, mis valmisid 2008. aasta kevadel Kultuurkapitali toel.

Kärutajate seltskonnas on praegu tantsijaid nii Rapla- kui Järvamaalt. Kärutajate rühm ootab enda sekka aga ka uusi tantsijaid. Rühma oodatakse

üht tantsupaari ja lisaks ka kah-te meestantsijat. uutele tant-sijatele on meil pakkuda väga heal tasemel tantsutreeninguid, toredaid esinemisi Eestis ja väl-jaspool ning vahvat ja kokku-hoidvat seltskonda, kellega pole kunagi igav! Kärutajad saavad kokku igal teisipäeval kell 19 Käru koolimajas. Lisainfot saab tel 5302 2015 (Eva) või 5660 9141 (Ege).

EGE ZUKOV

Naabervalla rahvatantsijad ootavad enda hulka uusi liikmeid

Õpilasesindu-sed pidasid sü-gisseminari19.–21. otoobril toimus Tü-ri Ühisgümnaasiumis Järvamaa Noortekogu ja Järvamaa kooli-de õpilasesinduste sügisseminar, mille eesmärk oli tuua kokku Jär-vamaa õpilasesinduste liikmeid.

Peakorraldaja, Järvamaa Noortekogu esimehe ja Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse noor-sootööspetsialisti Kati Nõlvaku sõnul pole Järvamaa õpilasesin-dused pikka aega ühiselt kokku saanud.

Seminari kavas oli kaks pikka päeva, kus esinesid mitmed koo-litajad ning külalised. Põhikoo-litaja Uku Visnapuu suutis tänu professionaalsusele panna koos tegutsema erinevas vanuseastmes noored (10–18 aastat). Sellest, kuidas noored saavad politseitöö-le kaasa aidata, rääkis noorsoopo-litseinik Malle Hermanson. Eesti Õpilasesinduste Liidust tuli kooli-tama Britt Järvet.

Praktilisel koolitusel õpiti projekti kirjutama ning jagati näpunäiteid, kuidas seda ka ellu viia – millest alusatada, millist abi otsida keeruliste küsimuste tekkimisel ning kuidas tulemust ja mõju hinnata. Kõike seda selleks, et õpilasesindus oleks vääriliseks partneriks oma kooli huvijuhile, koolile ja kohalikule omavalitsusele.

Arutleti noori puudutavatel teemadel: kodukoha transport, koolireform, turvalisus koduko-has, kuidas olla aktiivne noor ning kuidas ennetada läbipõle-mist. Koolireformi teema mõjus noortele nagu „punane rätik här-jale“. Kaasahaaravaks kujunes simulatsioonimäng, kus väideldi teemal “Koolivorm”. Projekti-tööde käigus sündis mõte ja soov taaselustada Järvamaa Õpila-sesinduste Liit.

Sügisseminar oli eriline ka selle poolest, et peamised korral-dajad olid noored ise, kes panid koosolekutel paika ajakava, otsi-sid sponsoreid, valmistasid ette koolituskoha jms.

LyZELL LOHVARTTüri Ühisgümnaasiumi huvijuht

Õpetajad külas-tasid AurichitTüri Ühisgümnaasiumi õpetajate delegatsioon viibis 2.–6. oktoob-ril Saksamaal Aurichis. Arutati koostöövõimalusi kohaliku Be-rufsbildende Schule (BBS) kooli-ga. BBS koolis on viimastel aas-tatel tehtud mitmeid muudatusi. Pea täielikult on vahetunud õpe-tajaskond. Türil on seevastu täies-ti uus kool – Türi Ühisgümnaa-sium. Koostööprojektis osalemine on mõlemale osapoolele värskeks alguseks. Kindel soov on ühiseid projekte ka edaspidi jätkata.

Õpetajate delegatsioonide kohtumisel arutati koostöövõi-malusi ning leiti mitmeid mõle-male osapoolele huvi pakkuvaid teemasid.

TR

4 TÜRI RAHVALEHT 26. oktoober 2012

PIIRKONDLIKUDETTEVÕTLUS-PÄEVAD2012

Järvamaa Ettevõtluspäev 20126. novembril Paide Raekojas (Keskväljak 14)

uudisedKalakari salakarilÜhest selle nädala Järva Teatajast võis lugeda, et Järvamaa Kutse-hariduskeskus kavatseb järgmiseks sügiseks rajada Särevesse ligi miljon eurot maksva kalakasvatuse ning plaanib hakata vastavat eriala ka koolis õpetama.

Seoses kavandatava ehituse ja uue eriala loomisega küsis Tü-ri Rahvaleht kommentaari pikaaegselt Türi Tehnika- ja Maama-janduskooli juhilt ning praeguselt vallavolikogu liikmelt Toomas Šadeikolt.

Kuidas suhtute Järvamaa Kutsehariduskeskuse kavasse rajada Särevesse kalakasvatus ning hakata seal kalakasvatajaid kooli-tama?

Seoses selle kavaga tahaks välja tuua viis asjaolu, millega tu-leks arvestada:• Ajaloost. Kõigepealt peab ajaloolise tõe huvides meenutama, et Säreveres on kalakasvatajaid koostöös tolleaegse EPA spetsialisti-dega varemgi koolitatud. 30 aastat tagasi lõpetas kalakasvatuse eriala mitu lendu, kuid siis huvi hääbus vaatamata sellele, et kala-kasvandusi oli Eestis päris arvukalt ja ilmselt oli nende automati-seerituse tase oluliselt madalam, „tänu“ millele ka tööjõu vajadus suurem kui praegu. Siit siis küsimus – kas jätkub lähitulevikus huvilisi ja töökohti sellel erialal?• Tänasest päevast. Iga kutseõppeasutus peab täna järjest roh-kem mõtlema oma jätkusuutlikkuse kindlustamisele, mille üks oluline eeldus on selliste uute erialade avamine ja oskustöötajate koolitamine, kellest tööandjad huvitatud on. Kas olukorras, kus moodsaid kalakasvandusi on Eestis vaid käputäis, ka kalakasva-tuse eriala nende hulka kuulub ja sellise suurusega investeering pikemas perspektiivis end õigustab, ei oska ette näha.• Ajagraafikust. Optimistlikult loodetakse, et 700m2 ehitis val-mib juba järgmiseks sügiseks ja siis kohe on võimalik alustada ka õpetamist ning tootmist. Kuid samal ajal kurdavad kooli põllu-majandusvaldkonna töötajad järjest enam hädavajalike objektide (põllumajandustehnika hooldus- ja hoiuruumid, söödahoidla, kui-vati jms) ehitamise edasilükkamise üle, mis õppemajandi tegevust pärsib. Kas objektide rajamise järjekorraga on ikka kõik korras?• Majandamisest. On tore, kui kool saab ühe uue tänapäeva-se ehitise võrra rikkamaks, kus õpperuumide kõrval ka kõrgteh-noloogilist tootmist tahetakse alustada. Kuid tegemist on mitme aasta pikkuse tootmistsükliga, mis vajab kvaliteetset sööta, oskus-likku veterinaarset järelevalvet, asjatundlikku tehnika hooldust jne. Kas kõige sellega on arvestatud, sest koolil riigieelarvelisi va-hendeid ilmselt selleks ei jagu?• Asukohast. Uue ehitise asukohaks on kavandatud Pärnu–Rak-vere ja Türi–Viljandi mnt ristumiskoht, kust olemasolevad hoo-ned on kavas lammutada. Muidugi tuleb hooned, mille korras-hoidu ei suudeta tagada, likvideerida. Kuid on küsitav, kas arhi-tektuurimälestisena kaitse all oleva Särevere mõisahoone ja pargi vahetus läheduses on selleks ikka kõige sobivam koht. Juba sov-hoostehnikumi ajal pidasime õigeks uued tootmishooned püstita-da teisele poole Türi–Viljandi maanteed.

Kui kõigele ülaltoodule on mõeldud, siis miks mitte! TR

Juba paar kuud toimetab Türil Järvamaa toidupank. Aastal 2010 alanud ja vähe-kindlustatud perede abista-miseks mõeldud toidupan-kade liikumine on tänaseks kogunud enda ümber küm-me harukontorit, värskeim neist siis Türil tegutsev.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Kas teadsite, et statistika andmetel elab Eestis 100 000 inimest allpool vaesuspiiri, nen-de seas 45 000 last, kes peavad tihti tühja kõhuga magama mi-nema? Samas visatakse aastas ära kümneid tuhandeid tonne toiduaineid, millest võiksid kõhu täis saada tuhanded abi-vajajad.

Türil tegutsev Järvamaa toi-dupank on kutsutud ellu ühe Süda-Eesti sotsiaalkeskuse pro-jektina ja keskendub oma ette-võtmistes just kohalikele abiva-jajatele. Projekti koordinaatoriks on Peedu Pärl, kellega kohtusin toidupanga ruumides Türil Tal-linna 1.

„Mõtlesin sellele projekti-le kaks nädalat ja siis oli otsus selge, inimeste aitamine on töö, mida tahaksin teha,“ räägib Pärl. „Pea kaks kuud tagasi sai projekt käima lükatud. Tänu toetajatele oleme saanud sisustada kunagi kohvikule kuulunud keldriruu-mid Türil.“

Sisustusega aitas toidupanka Pärli sõnul Järva Maavalitsus. „Riiulid toidukaupade hoidmi-seks saime Järva Tarbijate Ühis-tult ja asjaajamiseks kõbuliku arvuti pani meile kokku AS Taig. Kohalik omavalitsus pole toidu-panga tegemisi kahjuks seni veel toetanud.“

„Idee on lihtne. Toetudes suurelt osalt vabatahlike tööle, kogume me kokku ettevõtete ja eraisikute annetatud toiduained ja toimetame need omakorda abivajajateni. Teretulnud on ka rahalised annetused, sest üksi vabatahtlike tööst ei piisa tege-vuse korraldamiseks. Ruumide rendi ja transpordi korraldamise eest tuleb meil ikka endil tasu-da,“ selgitas Pärl.

„Tegelikult saaksid ka fir-mad meid näiteks transpordiga aidata. Ja eraisikud võivad mei-le tuua ka näiteks üleliigseid aiasaadusi, mida nad ise ära ei tarbi, porgandeid, kartuleid jne. Kauplused saavad meile anda vaid neid toiduaineid, millel on “Parim enne möödas”, “Kõlblik kuni” tähistusega kauba neil se-da voli pole.

Lisaks tavaannetustele kor-raldame kampaaniaid, millest viimane toimus 20.–21. oktoob-ril Paide Maksimarketis ja Türi Konsumis. Kahe päeva jooksul oli neis poodides ametis viisteist vabatahtlikku ja koguti 1,3 ton-ni toiduained.“

Järgmised kampaaniad on Pärli sõnul kavandatud detsemb-ri algusesse ja jõulueelsele ajale. „Siis oleks meil hädasti vaja juba poole rohkem vabatahtlikke. Ja loomulikult ka heatahtlikke an-netajaid.“

Selleks, et kõik vajalik hä-dasolijateni jõuaks, tehakse koostööd kohelike omavalitsuste sotsiaalosakondadega. „Looda-me inimeste heale tahtele ja osa-võtlikkusele, üritame oma tööd teha hästi ning aidata paljusid abivajajaid,“ lisas Pärl.

Türil toimetab toidupank

teave

Toidupank ootab annetusiTüril Tallinna 1 E 9–13 ja R 9–13. Muudel aegadel kok-kuleppel.Toidupanka saab aidata tulles vabatahtlikuks, annetades toitu, korraldades oma ette-võttes üritusi või annetusi toi-dupanga toetuseks, toetades rahaliselt toidupanka konto nr 10220210780223. Saaja Süda-Eesti sotsiaalkeskus.Toidupanga asutasid 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbank. Toidupanga tegevust toetab alates 2010. aastast Avatud Eesti Fond.Toidupanga töö toetub vaba-tahtlikele, kes on abiks toidu kogumisel, ladustamisel, pakkimisel ja väljastamisel.

kommentaar

TIINA LARVENMTÜ SESOK juhatuse liige

Järvamaa Toidupank kuulub MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkes-kuse juurde. Kui Peedu Pärl pöördus selle ideega meie poole, siis olime kohe valmis seda toetama. Me näeme oma igapäevases tegevuses vägagi sageli, kuidas klientidel ei jät-ku toidu ostmiseks raha. Eriti murelikuks teeb, kui peres kas-vavad ka lapsed. Inimestel on raskused väga erinevatel põh-justel, sugugi ei saa ütelda, et probleem oleks alkoholis. Toi-dupanga abi on toetav teenus, see ei saa olla elustiil. Oleme võtnud seisukoha, et toiduabi saavad pered peavad osalema ka MTÜ teistes tegevustes (koolitused, nõustamised), mis võiksid pere toimetuleku-probleeme lahendada või toi-metulekuoskusi suurendada.

Järvamaa toidupanga koordinaator Peedu Pärl tutvustas oma ettevõtmist Türi õunafestivali külalistele. Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 26. oktoober 2012 5

persoon

Ilmselt vähesed türilased teavad, et juba paarküm-mend aastat on Säreveres martsipani vormitud, ena-masti Skandinaavia, aga vedikene ka kodumaise turu tarbeks. Viimased kümme-kond aastat kannab firma nime Convi Food Sweets OÜ ning selle tegevjuht ja oma-nik on Anu Zinovjev.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Ilmselt mäletavad ka vähe-sed kusagil seitsmekümnendate alguses valminud Eesti nukufil-mi, mis rääkis kena loo sellest, kuidas keskaegse Tallinna ap-teekrisell Mart pidi oma üle-muse näpunäidete järgi valmis-tama rohu, mis kõrge raehärra kõhu korda tegema pidi.

Kuna apteekrit vaevasid no-hu ja aevastamine, pidi ta pead-pidi potis olles Marti juhenda-ma. Too vigurvänt kasutas selle ära ning valmistas rohu oma äranägemist mööda, põhiliselt magusaid koostisosi kasutades. Nii sündiski esimene martsipa-num ehk mardileib, mis raehär-ra kõhu korda ja Mardist tema väimehe tegi.

Õnnelik maalaps

See kunagine mardileib on täna selleks tooraineks, mis Anu Zinovjevi juhtimisel Con-vi Food Sweets OÜ tootmises Säreveres muutub sadadeks ki-lodeks lõbusateks figuurideks ja tordikaunistusteks, mis siit siis omakorda mujule maailma ta-gasi rändavad ja vaid kümnen-dik ka Eestis turustatakse.

Anu on pärit Virumaalt. „Olen läbinisti maatüdruk ja õnnelik selle üle. Ma arvan, et linnalapsed ei oska kohati ai-matagi, millest nad on ilma jää-nud,“ ütleb ta naerdes. „Vane-mad elasid kõigepealt Tamsalu lähistel, sealt koliti Jõgevamaa-le ja lõpuks Järvamaale Väätsa kanti. Ja ikka elasime kogu aeg maal.

Koolitee tõi mu pärast Väätsa 8-klassilise kooli lõpeta-mist Türile keskkooli, mis aga enne viimast klassi pooleli jäi. Klassijuhataja oli täiesti arusaa-matuses, kui teatasin, et jätan kooli pooleli ja asun tööle. Läk-sin kohe pärast 11. klassi edasi õhtukooli 12. klassi ja lõpetasin selle nagu kord ja kohus, siis kui teised klassikaaslased päevase keskkooligi,“ meenutab Anu.

„See oli selline huvitav aeg, tekkisid kooperatiivid, valuuta-poed, mis pakkusid kohalikele ennenägematut kaupa, seda aga ainult kas dollarite, marka-de või kroonide eest. Samal ajal hakkasid meil äriajamise vastu huvi tundma ka esimesed välis-maised investorid.

Nii ma siis istusingi kokku-saamistel norrakatega, sõnaraa-mat taskus, ja püüdsin nende soove vahendada, vahel venisid

pausid üsna pikale, sest sobivat väljendit oli kohe raske leida. Aga lõppkokkuvõttes sai firma asutatud ja tootmine võis ala-ta,“ selgitab Anu.

„Särevere leidsime paar aas-tat hiljem, alustasime esialgu eramaja garaažipealsest kohan-datud väikeses tootmisruumis – ajad olid teised ja nõuded samuti,“ lisab ta.

„Ega kõik loomulikult libedalt näinud, nende paarikümne tegutsemis-aastaga olen käinud läbi tee sekretärist firmajuhi-ni. Poolteist aastat olin ka mujal tööl, sest norrakatest omanikud pöörasid tülli ja olukord läks keeruliseks. Tootmist aga õnneks ei kat-kestatud.

Ka haridusest tuli puu-dus kätte. Keskkooli lõpeta-sin õhtuses vormis ja kõrgha-ridusele mõeldes arvasin, et see tavapärane kõrghariduse omandamine, kus tuleb viis päeva nädalas koolis käia mul-le ikka ei sobi.

Siis aga juhtus nii, et Amee-rika Ühendriike külastades kut-susid mu tuttava lapsed mind kaasa õhtukolledži tundidesse. Sealt alates tundsin, et nüüd on sobiv aeg ka endal õpinguid jätkata. Sobivalt asutatiga parasjagu Paidesse Mainori majanduskool. Algul oli küll raske, lisaks igapäevatööle kulusid nädalalõpu kolm päeva hariduse omanda-misele. Hiljem õppekava-sid muudeti ja esialgsest viieaastasest õppekavast jäi järele kolm aastat, sel-le võrra läks natuke liht-samaks.“

Uus algus oli raske

Raske oli Anu ütlust mööda ka siis, kui norraka-te firma pankro-tistus ja oma et-tevõte loodi. „ E n n e oli liht-ne, kui o o t a -matuid vä l j ami -nekuid oli, andsid omanikele teada ja üldjuhul raha ka saadi. Kui tuli oma ressurssi-dega hakkama saada, avastasin järsku, et siiani oli tehtud ko-hati täiesti mõttetud kulutusi. Näiteks oli aastaga kulutatud kümme tuhat krooni reklaamile erinevates kataloogises. Müügi-mehed tulid oma ilusa jutuga ja nii sa ostsidki mingi pinna. Üks kõige kummalisem kataloog, mida tollest ajast mäletan, oli teatmik, kus olid sees erinevate firmade internetilingid.

Tänasel päeval lähed lihtsalt veebi, guugeldad ja leiad suhte-liselt lihtsalt otsitu, toona aga oli vaja koostada eraldi linkide kataloog.

Samuti oli keeruline pärast pankrotti minna sa-made tar-ni-

j a t e juurde kaupa saama – sageli tuli usalduse taastamiseks te-ha ettemaksu ja leppida väga lühikeste maksetähtaegadega. Kuigi tegemist ei olnud enam sama ettevõttega, oli paljude jaoks seda esialgu raske aktsep-teerida.”

Kui esimesed rasked aastad said üle elatud, läks Anu sõnul kergemaks. „Majanduslanguse ajal pidime küll oma toodan-gut vähendama, õnneks mitte palkasid. Peatselt said rikkad Skandinaavia firmad esimesest kokkuhoiurežiimist üle ja meilt

hakati taas rohkem tellima. Ning viimased aastad on päris kenasti läinud.“

Oma pood ja uus tootmishoone

Täna annab ettevõte tööd kahekümne seitsmele inime-sele. „Oleme investeerinud ka ühte Kirnas asuvasse krunti ja endisesse tootmishoonesse ning üritame esialgu oma va-henditega sinna uue tootmis-hoone kavandada. Kui vaja, siis tuleb võtta ka tõenäoliselt laenu. Laenuvõtmine pole ku-

nagi hea, aga vajalik siis, kui see võimaldab teatud protsesse kiirendada.“

Alates tänavusest kevadest saavad kõik magusasõbrad kü-lastada Türi kesklinnas asuvat poodi Õige Magus. „Kliendid on poe päris kenasti omaks võtnud. Oleme endiselt arengu-faasis, et leida sobivaid ja huvi-tavaid tooteid juurde. Eesmärk on kujuneda selliseks maius-tustepoeks, kus saadaval kaup, mida igalt poolt osta ei ole. Põhirõhk jääb aga martsipanist toodetele ning sellele valikule lisame hooajati ka midagi va-

helduseks juurde,“ räägib Anu.Mida aga oskab Anu, kes on

pea kakskümmend aastat olnud ühe ettevõtte arengu juures, soo-vitada neile, kes alles alustamas on? „Alustajatele soovitaks kan-natlikkust ja mõistlikku meelt, et esimeste sissetulekute saades seda kohe ei kasutataks kalli kontorisisustuse ja autode liisi-miseks, vaid pigem investeeriks äri arengusse, et saavutada sta-biilsus.

Kindlasti tasub ka oma äri-plaanidest paari lähema sõbra-ga rääkida – kõrvaltvaatajatelt võib vahel väga häid soovitusi ja ideid saada. Sellise suhtluse tulemusel on meil kaupluses näiteks müügil Soome perefir-ma Brunberg tooted – firma, kellest me paar kuud tagasi mi-dagi ei teadnud,“ lisab ta.

Kogu ettevõtlusega kaasne-vat emotsionaalset pinget ma-ha laadida ning koormat kanda on viimased kaksteist aastat aga aidanud Anu abikaasa, kel-lele ta jätkuvalt tugeva õlatun-de“ eest väga tänulik on.

Anu Žinovjev: martsipani maaletoojaanu Zinovjev

9.05.1975, Virumaaabielus, 3 last

Haridus:1982–1987 Laiuse Põhi-kool1987–1990 Väätsa 8. klas-siline kool1990–1992 Türi Keskkool1993 Türi Õhtukeskkool1998–2001 Mainori ma-janduskool, ärijuhtimise eriala.

Töö:1993–1994 Waiky1994–1995 Paide Kultuu-rikeskus1995–2004 Estmarsi Eesti OÜ2002–... Convi Food Sweet OÜ, tegevjuht ja omanik

Välismaine martsipan saab vormi EestisMartsipanitooted mis Säreveres sünnivad, tehakse Rootsist, Nor-rast ja Saksamaalt tarnitavast martsipanist. „Kohapeal mart-sipani valmistada eeldaks terve eraldi tootmise olemasolu. Seda võib omale lubada näiteks Kale-vi magusavabrik. Kui üldiselt ka-sutatakse martsipanis mandleid, siis Kalev valmistas kunagi mart-sipani hoopis arahhisest. Samuti katsetati ka metspähkleid ja see maitse oli samuti väga hea,“ sel-gitab Anu.

Tänasel päeval liigub 90% valmistoodangust väljapoole Eestit, vaid kümnendik jääb kodumaale.

6 TÜRI RAHVALEHT 26. oktoober 2012

kultuurJärvamaa tutvustas end Tallinnale12.–14. oktoobril toimusid Tallinnas Ülemiste keskuses Järvamaa päevad, kus Kesk-Eesti talunikud, äri- ja turismifirmad müüsid oma tooteid ja tutvustavad vabaaja veetmise võimalusi Kesk-Eestis.

Lisaks atraktiivsele kaubavalikule esinesid laupäeval ja pühapäe-val Ülemiste keskuse lavadel Järvamaa ansamblid, orkestrid, lauljad ja tantsijad. Järvamaa päevad olid avatud iga päev kella 12–20.

Projekti korraldasid Leader tegevusgrupid Järva Arengu Partnerid koostöös Lõuna Järvamaa Koostöökoguga. Lõuna-Järvamaalt osale-sid FIE Urmas Laks, kes müüs aiandustalus kasvatatavaid tooteid, Aita Müürsepp, kes müüs mett, Raismikuoja talu, kes müüs mahe-tooteid (teraviljatooted), Imbi Karu, kes müüs käsitöötooteid, Salme Andre, kes müüs imeilusaid siidsalle.

Laupäeval esinesid Türi Kultuurimaja kollektiivid – orkester Türi, Avaja, Naized, päevajuht oli Andris Avamere. Lisaks esinesid Türi Ühisgümnaasiumi rahvatantsurühm ja noorteansambel. Järvamaa päev Ülemistes läks korda ning soov on ka järgmisel aastal minna Tal-linnasse Järvamaad tutvustama ja Järvamaal toodetud kaupa müüma.

TR

Kultuurimaja alustas LõikuspeogaLaupäeval, 20. oktoobril kogunes Türi Kultuurimaja saali hulk mõnu-said pidulisi, kelle abil sai hoo sisse uus kultuurihooaeg. Peeti maha tore tantsuõhtu ansambli PS Troika saatel, kus vahepaladena sai rah-vas vaadata näiteid kultuurimajas tegutsevatest ringidest: eksootilist ladina tantsu ja Sigrid Naelapea juhendatavat kõhutantsu.

Lisaks toimus huvitav viktoriin Türi Kultuurimaja kohta, mille auhinnad olid välja pannud kultuurimaja tegusad töötajad ise! Alates marineeritud kukeseentest, lõpetades isetehtud värske leivaga. Põnev ettevõtmine oli sabatants läbi maja, mille eestvedaja oli Airi Jakob-son-Männik. Sabatants algas ja lõppes tantsusaalis, käies vahepeal läbi mitme korruse!

Hooaja avapeol inimesi tantsutanud ansambli PS Troika liikmed olid üllatunud, nähes sellist kultuurimaja, stuudiot, galeriisid, koh-vikut ja toredaid pidulisi. Laulja Allan Sarri ütlust mööda ei toimu selliseid toredaid ja südamlikke pidusid enam nii palju kui vanasti. Tantsuõhtute hiilgeaeg on ümber saamas, seda eelkõige ikka raha-koti kõhnuse tõttu, mis jätab meelelahutuseks inimestele väga vähe võimalusi. Hea tantsupeo eelarve on oluliselt suurem, kui seda või-maldab piletitest teenitav tulu! Õnneks mõned korrad aastas saavad Türi valla kultuuriasutused endale siiski lubada jalakeerutamiseks mõeldud õhtupoolikuid nii linnas kui ka mujal. Paremad majandusli-kud võimalused on selliste õhtute korraldamiseks eraettevõtetel, kelle kukrusse kukub lisaks piletirahale üht-teist ka baari läbimüügist.

Kultuurimaja ees ootav hooaeg püüab aga pakkuda võimalikult mitmekesist ja põnevat tegevust nii ringides osalejatele kui ka pub-likule, hõlmates endas nii tantsupidusid, kontserte, teatrit ja näitusi. Möödunud laupäeval toimunud pidu näitas, et külastajaid Türi Kul-tuurimajas jagub ja huvilisi ringide toimetamiseks samuti.

Kiituseks kõikide Türi elanikele võiks öelda veel, et kultuurihuvi ei ole kuhugi kadunud ja kvaliteet, mida pakutakse ja nõutakse on endiselt kõrge! Ilusat alanud hooaega kõikidele Türi Kultuurimaja te-gelastele ja külastajatele. Tere tulemast Türi Kultuurimajja!

ANDRIS AVAMEREkultuuritöö spetsialist

Beebiga kultuurimajjaTüri Kultuurimajas alustab 29. novembril kell 11–12.30 huviring Beebiga kultuurimajja. Ootame lapsevanemaid koos kuni kaheaastas-te lastega mõnusatele kogunemistele, kus plaanime ühises mõnusas ringis mitmeid tegevusi (informatiivsed jututoad kutsutud spetsialis-tidega, õpime laste massaaži ja võimlemist, lastearsti nõuandenurk, unelaulude õppimine jpm). Kultuurimaja tantsuklassi võite lapsele ja endale võtta kaasa väikese alusteki. Infot saab küsida lisaks aili.avi76@gmail.com (tulijad võivad endast ka varem märku anda).

Türil pakutakse kala neljale30. oktoobril kell 19 astub Türi Kultuurimajas vaatajate ette Ko-möödiateatri etendus „Kala neljale“. Seda legendaarset telelavastust Heino Mandri, Ita Everi, Luule Komissarovi ja Ines Aruga peaosades mäletavad paljud televaatajad tänaseni. Vähesed teavad aga, et see põhines saksa autorite kuuldemängul, kuid on olemas ka spetsiaal-ne teatriversioon, mida nüüd uues tõlkes esmakordselt mängitaksegi.

Teener Rudolf on juba 30 aastat kolme õe – Charlotte, Cecilie ja Clementine heaks töötanud. Kõigiga neist on ta salaja intiimsuhetes olnud, nii et keegi teiste seiklustest ei tea. Truu teenistuse eest on kõik kolm teda oma testamendis meeles pidanud. Kui Rudolf osa pärandu-sest ennetähtaegselt kätte saada tahab, on sellel ootamatud tagajär-jed ja lugu läheb kriminaalselt põnevaks. Selles komöödias leidub nii musta huumorit, irooniat kui peent sõnalist nalja.

Osades Helgi Sallo, Elle Kull, Endrik Kerge, Anne Paluver või Dia-na Klas. Lavastus on pühendatud Elle Kulli 60. ja Helgi Sallo 70. tähtpäevale.

TR

6. oktoobril peetud suurel õunapeol sai näha, proovida ja osta kõike, mis vähegi õunaga seotud. Pakuti käsitööd, küpse-tisi, joogikaupa, toimusid õunateemali-sed rahvakoolitused ja konkursid ning valiti kauneim õunapuu. Tasuta sisse-pääsuga Türi Õunafestival on pühenda-tud Türi valla sünnipäevakuule.

AURIS RäTSEPTüri Arengu Sihtasutus

Festivali korraldasid Türi Arengu Sihtasu-tusega heas koostöös Triin Pärna, Katrin Soo-mets, Heli Petrovits, Piret Lai, Aimi Vessmann, Reelika Marrandi, Maire Pettai, Oisu Pereko-du lapsed, Ülle Välimäe, Sulo Särkinen, And-ris Avamere, Urmas Härm, Enn Viitmaa, An-neli Kenk, Teet Reier ja Marge Tropp.

Festivali toetasid Türi Vallavalitsus ja SDE Türi osakond, Eesti õunagrillimise meistri-võistluste korraldamist toetas Leader prog-ramm.

Väga suur tänu ka Oisu Perekodu lastele maitsva moosi keetmise ja Arvo Kuutokile ta-lupiima eest, Liivi Lohvartile ja Peep Lintsile sisuka ja meeleoluka õunateemalise rahvakoo-lituse korraldamise eest, Üllar Vahtramäele rahvakoolitusel Õunafestivali puu pookimise ja Silvi Lukjanovile festivali eelkajastuse eest Järva Teatajas, Jaanus Pollile ja Simole tehnili-se abistamise eest ja Getter Jaani “elektriauto-juhile” Peeter Kruusemendile!

Festivali korraldajad tänavad ka armulist ilmataati, kõiki kaubapakkujaid, artiste ja head publikut!

Kohtumiseni IV Türi Õunafestivalil, 5. ok-toobril 2013!

III Türi Õunafestival läks korda

Laulja Getter Jaani rõõmustas türilasi kahe omatehtud õunakoogiga. 4x Kutt Niinepuu

Moosisegamine on üks lõbus töö. 2x Teet Reier Auris Rätsep ja Liivi Lohvart. Kohe läheb õunapuu pookimiseks.

TÜRI RAHVALEHT 26. oktoober 2012 7

Fotokonkursi “Türi vald läbi kaamerasilma” tulemusedTüri vald kutsus koolinoori osalema fotokonkursil “Türi vald läbi kaamerasilma” ning jagama märgatud hetki teistega. Konkursi eesmärk oli koguda põnevaid fotosid pildipanka ja tutvustada Tü-ri valda siinse looduse, inimeste, sündmuste, vaatamisväärsuste, nähtuste ja huvitavate kohtade abil. Kahjuks oli osavõtt tagasi-hoidlik. Üleskutsele vastas 9 autorit, kes saatsid kokku 28 fotot. Töödega saab tutvuda valla kodulehe www.tyri.ee pildigaleriis.

Kaspar Indrek Palmeos (Türi Põhikool) kolm fotot – “Unus-tuste hõlma uinunud ajalugu”; Silver-Taavi Kaljula (Järvamaa Kutsehariduskeskus) kolm fotot – “Õhtune park”, “Kevadine lind” ja “Kevadpealinn”; Kätlin Savi (Laupa Põhikool) kaks fotot – “Laupa sild”, Laupa mõis; Merke Luuk (Türi Ühisgümnaasium) – “Sweet home, sweet home”; Triin Lepp (Türi Ühisgümnaasium) kolm fotot – “Eluline reklaam”, “Tantsurõõm”, “Keskpäev”; Anu Udula (Türi Ühisgümnaasium) – “Sügisene Türi”; Heid Mustkivi (Türi Ühisgümnaasium) kaks fotot – “Sügis südames”, “Tee raha-pajani”; Laura-Marie Reier (Türi Põhikool) kümme fotot – “Ke-vadpealinna peegeldused”; Hans-Erik Reier (Kesklinna Lasteaed) kolm fotot – “Sügisel on lõbus, eriti Türi lähedal maal”.

Ettevõtmist toetasid Kuma Foto, Türi ujula, Veskisilla, Convi Food Sweets, Kevade kohvik, Kolledži kohvik ja Päikese Kebab. Konkursi žürii otsustas loosida auhinnad kõikidele osalejatele.

Auhinnasaajatega võtame ühendust e-posti teel.

Aastaringist vallas sai fotonäitus16. oktoobrist kuni 18. novembrini saab Türi Kultuurimaja klaas-saalis vaadata Teet Reieri esimest fotonäitust, mis on pühendatud valla sünnipäevale. Autori sõnul on inimese elu ja maailm selle ümber täis paljusid hetki, mis väärivad jäädvustamist. „Eks me ürita kõik seda kuidagimoodi teha. Kunstnik pintsliga, kirjanik sülearvuti klaviatuuri toksides ja fotograaf läbi kaamerasilma pii-ludes. Kas see, mida ta sealt näeb, kunagi ka teiste silmade ette jõuab, on iseasi,“ ütles Reier oma näituse avamisel.

See näitus on kokkuvõte aastasest või natuke pikemast pii-lumisest koduvallas. Tuhandetest piltidest, mis selle aja jooksul tehtud, on näitusel väljas paarkümmend. Autori jaoks on oluline, et pildil, mis sünnib ühest kõpsust, oleks teistele midagi öelda. Teedu sõnul peaks iga pilt jutustama oma loo.

Teet Reier peab fotograafina ennast harrastajaks, kes oma esi-mese fotoka sai umbes kümneaastaselt. „Oma esimese peegelkaa-mera sain umbes viis aastat tagasi ja kasutan seda siiani aeg-ajalt. Praegu saab pea iga huviline endale peegelkaamerat lubada. Aga tähtis pole see, kui vägev aparaat sul kaelas ripub, vaid ikkagi ini-mene selle taga,“ lisas Reier. Tema sõnul saavad näituse uudistajad ise otsustada, millisesse kaalukategooriasse autor liigitada.

Fotonäitus „Aastaring Türi vallas“ on avatud k.a 18. novemb-rini. Seejärel on autoriga kokkuleppel võimalus huvilistel tellida näitust oma asutusse.

KATRIN SOOMETSkultuurispetsialist

III Türi Õunafestival läks korda

Õunakujulise palli sees olemine pakkus rõõmu lastele.

Uskumatu, mida kõike õuntest teha võib! Halika talu õunalett oli pikk ja väga isuäratav.

Hans-Erik Reier

Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 26. oktoober 20128

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Ettevõtluses loodud töökohta-dest sõltub omavalitsuse tulu-baas ja laiemalt omavalitsuses elavate inimeste heaolu. Ette-võtluse arendamisega tegelemi-ne ei ole küll seadustest tulenev kohaliku omavalitsuse ülesanne ja riik seda omavalitsustele ra-haliste vahendite eraldamisel ei arvesta, kuid omavalitsuse tulu-baas moodustub peamiselt ük-sikisiku tulumaksust ja see mo-tiveerib omavalitsust ettevõtlust toetama.

Türi vald on korraldanud valla ettevõtjatele viimasel neljal aastal Järvamaa ettevõtlusnädala raames väljasõite neile huvipak-kuvatesse kohtadesse. Varem ole-me külastanud Sillamäe sadamat, Eesti Raudteed, Tallinna lennu-jaama ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust. Kõigis neis on koh-tutud ettevõtete tippjuhtidega. Sellel aastal külastame Tartu tea-dusparki.

Türi valla iga-aastasest ette-võtluskonkursist on saanud juba traditsioon ja igal aastal märtsi alguses toimuval ettevõtluspäe-val on olnud rohkelt osavõtjaid.

Veel sellel aastal toimub ettevõtlusalane seminar Türi Ühisgümnaasiumis, kus oma ko-gemustest ettevõtluses räägivad Türi valla ettevõtjad, lisaks kü-lastatakse õpilastega Türi valla ettevõtteid.

Käesoleva Türi Rahvalehe vahel on erileht, mis tutvustab Türi valla ettevõtteid ja nende pakutavaid tooteid ning teenu-seid. Igaüks leiab sealt endale vajaliku toote või teenuse. Alati ei ole tarvis sõita mõnda suure-masse keskusesse, vaid vajaliku võib leida ka kohapealt. Sellega toetatakse ühtlasi ka kohalikku ettevõtlust.

Igal aastal oleme külastanud üle-eestilist turismimessi Tou-rest, kuhu oleme kaasa võtnud Türi valla turismiettevõtteid tut-vustavaid trükiseid.

Käesoleval aastal on toimu-nud kaks Türi valla ettevõtjate ümarlauda. Ümarlaudade kor-raldamine ettevõtjatele on hästi käivitunud. Sellel aastal oleme nendel tutvustanud valla te-gemisi ja kuulanud ettevõtjate

probleeme ning otsinud nendele koos lahendusi. Järgmisel aastal jätkame ümarlaudade korralda-mist ning kutsume neile ettevõt-jatele huvipakkuvaid koolitajaid või lektoreid.

Türi Vallavalitsuses on kok-kuleppel ettevõtjatega nende kontaktisikuks arendusjuht. Tema üheks ülesandeks on et-tevõtjaid aidata vallavalitsusega asjaajamisel ja ettevõtjate või-malike probleemidele lahendus-te leidmisel.

Eelmisel aastal läbisin Ma-jandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse korral-datud investorteeninduse õppe ja Türi vald on kaasatud inves-teeringute programmis Invest in Estonia. Esimesed investorpärin-gud on juba liikunud. Võimali-kud investorid on kurtnud selle üle, et kohapealt on keeruline leida kvalifitseeritud tööjõudu ja maaküsimuste lahendamise kee-rukust. Türi külje all Lokutal on ettevõtlusala, kuid probleem on selles, et keskvõim ei ole vaatama-ta korduvatele taotlustele andnud nõusolekut ettevõtlusala kruntide munitsipaliseerimiseks. Kui mõ-nele krundile tekib huviline, tuleb läbida aeganõudev protsess, kus

Maa-amet korraldab maatükile enampakkumise ja see võtab aega kuid. Kui tahame soodustada et-tevõtluse arengut maapiirkonda-des, peab olema ka omavalitsus-tel võimalus ettevõtlusalast maad munitsipaalomandisse saada. Sel-lised võimalused töötavad edu-kalt põhjamaades, kuid meil veel mitte. Kuni probleem laheneb, olen teinud koostööd eraoman-dis olevate kruntide omanikega. Pikemas perspektiivis hakkab investorteeninduse programm kindlasti vilju kandma.

ÜLLAR VAHTRAMäEarendusjuht

Türi vald toetab ettevõtlust ja tunnustab ettevõtjaid

Türi valla ettevõtted on edukadAjaleht Äripäev avaldas oktoobris Järvamaa ettevõtete edetabeli 2011. majandusaasta andmete põhjal. Esimesel kohal selles on Türi ettevõte Prelvex AS, mis lisaks Türi valla inimestele annab tööd ka teiste omavalitsuste elanikele. 2010. aasta samas TOP-is oli Türi ettevõte Nor-Est Wood teisel kohal. Äripäeva Järvamaa edetabelites on igal aastal aastal olnud 15–20 Türi ettevõtet.

Sama ajalehe edukate põllumajandustootjate 2011. aasta ede-tabelis on Estonia OÜ Eestis kolmandal kohal.

Eesti majandus on küll visalt tõusuteel, kuid väikese riigina sõltume majanduses meid ümbritsevast majandusruumist. Hea-meel on selle üle, et Türi vallas on palju ettevõtteid, mis on asu-tatud juba aastaid tagasi ja vaatamata vahepealsele majanduse järsule kukkumisele, on jätkuvalt edukad.

ÜLLAR VAHTRAMäE

Sügisene puulehtede äravedu Türi linnas Kokku riisutud puulehed on orgaaniline materjal, millest saab head komposti oma aias kasutamiseks. Maapiirkondades ja suu-rematel kruntidel, kus ruumi rohkem, peaks kompostimine olema esimene eelistus. Lehtede äravedu on põhjendatud vaid kompos-timise võimaluse puudumise korral.

Türi vald koos Türi Kommunaalasutusega korraldab Türi lin-na elamute juurest lehtede äraveo 29. oktoobril, 5. ja 12. novemb-ril 2012, muudel päevadel vastavalt kokkuleppele. Soovijatel esi-tada veotellimus telefonile 510 2775.

Lehed panna kuni 150 l prügikottidesse kodu juurde tänava äärde sõidukiga ligipääsetavasse kohta. Suuremaid kotte palume mitte kasutada. Muu prügi, sh okste paigutamine lehekottidesse on keelatud. Lahtisi lehehunnikuid ning muud prügi sisaldavaid lehekotte ära ei viida.

Kogujatel ei ole kohustust tühje prügikotte tagastada, kuna enamikul juhtudel need töö käigus purunevad.

TÜRI VALLAVALITSUS

teave

Järvamaa ettevõtlus-nädala raames toimub 6. novembriltraditsiooniline Türi valla ettevõtjate ühine väljasõit Tartusse.

Informatsioon ja registreerimine e-posti aadressil: yllar.vahtramae@tyri.ee või tel 504 0112 kuni 2. novembrini 2012.

Türi Vallavalitsus kuulutab välja eelläbirääkimistega pakkumise Türi vallale kuuluva sõiduki võõrandami-seks. Eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega on võimalik tutvuda internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis.

Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

Tulenevalt jäätmeseadusest (§ 69) tuleb korraldatud jäätme-veoga mitteliitunud jäätmeval-dajal esitada igal aastal hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks kohalikule omavalitsusele kirja-lik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. See hõlmab ka suvilate perioodilist vabastamist sügisel ja talvel, kui suvekodus ei viibita.

Seetõttu palume isikutel, kes on saanud korraldatud jäätme-

veo vabastuse ja nimetatud kin-nistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud, esitada kohalikule omavalitsuse-le hiljemalt 20. jaanuariks 2013. sellekohane kirjalik kinnitus.

Jäätmevaldajad, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse alates 21. jaanuarist 2013 korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks.

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, esitab kinnistu omanik/jäätmevaldaja

kohalikule omavalitsusele vasta-va taotluse. Taotluses palun ära märkida mitteliitumise periood ja põhjendus. Elamu kasutami-sel suvekoduna (suvilana) tuleb taotleda korraldatud jäätmeveo-ga mitteliitumist perioodile, mil-lal seda ei kasutata (näidata ära kuud).

Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja (kinnistu omanik) erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitu-

misest vabastada vaid juhul kui kohalik omavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise as-jaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

Kinnitus saata aadressile Tü-ri Vallavalitsus, Kohtu 2, Türi linn, 72213, Türi vald, või e-pos-tile Ott.Vilusaar@tyri.ee

Lisainfo: keskkonnaspetsia-list Ott Vilusaar, tel 384 8253, 5342 1140.

MTÜ KESK-EESTI JääTMEHOOLDUSKESKUS

Tähelepanu, korraldatud jäätmeveost vabastatud isikud

Eelmise aasta majandustulemuste põhjal ajalehe Äripäev koostatud Eesti põllumajandustootjate edetabeli kolmandale kohale platseerus Türi vallas tegusev OÜ Estonia. Pildil OÜ Estonia Oisus asuv Kõrtsi farm.

Muutuvad pühendusnimedega tänavate nimekujud Türi linnasTüri Vallavalitsus korrastab tänavate nimekuju ja aadressandmeid tänavatel, millele on antud pühendusnimed.

Türi linnas asuvate Kurrikoffi, Wiedemanni ja Kreutzwaldi tänavate nimed on pühendatud kunagisele pastorile ja tõlkijale Andreas Kurrikoffile, keeleteadlasele Ferdinand Johann Wiede-mannile ja kirjanikule Friedrich Reinhold Kreutzwaldile.

Korrektne ja õiguspärane on pühendusnimi, mis sisaldab isiku eesnime(sid) ja perekonnanime.

Türi Vallavalitsus kavandab Türi linnas asuvate tänavate ni-mekujude korrigeerimist järgmiselt: Kurrikoffi tänava asemel Andreas Kurrikoffi tänav, Wiedemanni tänava asemel Ferdinand Johann Wiedemanni tänav, Kreutzwaldi tänava asemel Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav.

Seoses sellega korrigeeritakse ka nimetatud tänavate järgi an-tud aadressiobjektide aadressiandmeid, asendades koha-aadressis esineva senise tänava nimekuju uuega.

Elukohaandmete märkimisel on tänavanimes esineva isikuni-me eesnime lühendamine lubatud ja kasutada võib eesnime esi-tähti (näit. F. J. Wiedemanni tn 17).

Täiendavat infot saab küsida: Heli Mättas, Türi Vallavalitsuse geoinfospetsialist, tel 384 8250, Heli.Mattas@tyri.ee.

Türi Kultuurimajas tulevad taas seltskonnatantsukursused1. novembril algab Türi Kultuurimajas algajate seltskonnatantsu-kursus. Esimesel treeningul hakkame kell 19 teise korruse klaas-saalis rumbat õppima. Edaspidi toimuvad treeningud kord näda-las ja püüame leida kõigile osalejatele sobiva aja. Kursusel osale-miseks ettemaksu pole. Osalemistasu 1,5 h treenigu eest on 5.-/ osaleja e 10.-/paar, mida saab maksta kohapeal. Seltskonnatant-sukursusel kaasalöömiseks on vajalik eelregistreerimine kas e-pos-tiga tantsukursus@hot.ee või tel 510 1902. Tule koos partneriga ja õpi selgeks rumba, samba, rokk, tša-tša-tšaa, fokstrott, aeglane valss, viini valss ja tango.

Tantsuoskus jääb kogu eluks!TR

TÜRI RAHVALEHT 26. oktoober 2012 9

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi Vallavalitsus korraldab eelläbirääkimistega pakkumi-se Türi vallas Türi linnas asuva Türi vallale kuuluva Wiede-manni tänav 1 asuvas hoones mitteeluruumi kasutusele andmiseks. Eelläbirääkimistega pakkumise objektide ja eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega on võimalik tutvuda in-ternetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kui ame-tiasutuse kantseleis.

Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

Türi maastikukaitsealal liiklejale avanevad ilusad vaatedTüri maastikukaitseala asub Järva maakonnas Türi ja Väätsa vallas, selle pindala on 3575 ha. Maastikukaitseala on moodustatud 1992. aastal maastiku kaitseks. Seoses Natura alade moodustamisega on Türi maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks lisandunud ühe liigi, ha-riliku võldase ja kolme elupaigatüübi (jõed ja ojad, puisniidud ja lam-miniidud) kaitse. Türi maastikukaitseala hõlmab osaliselt nii Türi-Karjaküla kui ka Pärnu jõe loodusala, mille kaitse eesmärkideks on alal leiduvate liikide ja elupaikade kaitse. Türi maastikukaitsealal on üks ühtne piiranguvöönd.

Maastikukaitsealal toimuvat reguleerib Vabariigi Valitsuse 26.11.2010 vastu võetud määrus nr 161 „Türi maastikukaitseala kaitse-eeskiri“.

Tagamaks alal leiduvate väärtuste säilimine, koostatakse alale kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskava on kaitstava ala põhiväär-tuste soodsa seisundi tagamise detailne tegevusplaan, milles antakse ülevaade ala kaitsekorrast, loodusväärtustest, kaitse-eesmärkidest, neid mõjutavatest teguritest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutu-sest, huvigruppidest ning alal korraldatavast riiklikust seirest. Kaitse-korralduskava on edaspidi aluseks Türi maastikukaitseala kaitsekor-ralduslike tegevuste rahastamisel ja elluviimisel.

Türi maastikukaitsealale koostatakse kaitsekorralduskava perioo-diks 2013–2022, kava koostavad Keskkonnaameti tellimusel Kobras AS ja Eesti Maaülikool.

Kaitsekorralduskava koostamise käigus toimusid välitööd maas-tiku hooldamise (maastikuilme säilitamiseks) vajalikkuse väljaselgita-miseks ja tööde mahu määramiseks, inventeeriti ja anti hinnang pool-looduslike koosluste seisundile ning kaardistati kaitstava ala tähised.

Türi maastikukaitseala maastikus on kõige iseloomulikumaks voored, mis on morfoloogiliselt väga mitmekesised ning vaadete poo-lest väga kaunid. Mitmetel voortel on pärandkultuuriline tähendus, mõned voored olid muistsel ajal pelgupaikadeks, mitmed on seotud muistenditega, mõnda voort peetakse hiiemäeks ning kohati võib lei-da kalmete jälgi. Kaitseala loodepoolse välispiiri lähedusse jääb Eesti ühe legendaarsema looduskaitse ja maastikuhoolduse populariseerija Jaan Eilarti sünnikodu.

Põllumajandusliku maakasutuse tulemusena on Türi maastiku-kaitseala avamaastikud jätkuvalt avatud ja selle tulemusena on piir-konnale iseloomulik maastikustruktuur hästi säilinud, hooldamata alade (niitmata, võsastuvate) osakaal on väike. Põllu- ja heinamaa-de jätkuv kasutamine on väga tähtis, et voorte vaadeldavus säiliks. Sama eesmärki silmas pidades on kaitsealal keelatud energiapuistute rajamine. Vältimaks voorte nõlvade täishoonestamist, on kaitsealal ehitamiseks vajalik Keskkonnaameti luba.

Poollooduslike koosluste inventuuri käigus anti hinnang poolloo-duslike koosluste seisundile. Pärnu jõe ääres leiduvad lamminiidud on võsastunud ning vajaksid taastamist, seejärel edaspidist pidevat niitmist.

Türi maastikukaitseala välispiiril on hetkel olemas ainult kolm piiritähist. Kavandatud on ala välispiiri tähistamine, sildid on ette nähtud Paide ja Türi vahelisele põhimaantee lõigule ning kõrval-maanteede äärde. Kuna praegu pole alal ühtegi infotahvlit, mis an-naks ülevaate kaitseala väärtustest, on plaan selline infokandja pai-galdada kaitseala keskmesse jäävasse Kirna külla, võimaluse korral ka Türi ja Väätsa asulatesse.

Kaitsekorralduskava koostatakse koostöös huvigruppidega, kor-raldatud on üks kaasamiskooslek. Järgmine koosolek on plaanis pida-da 30. oktoobril algusega kell 16.00 Türi vallamajas. Kaitseala asub suures osas eramaadel (87 %). Kaitsekorralduskavas kavandatud tööd kooskõlastatakse maaomanikuga.

Kava koostamist koordineerib Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise spetsialist Elina Einaru (tel 674 4807, e-post: elina.einaru@keskkonnaamet.ee). Kava koos-tajateks on Kobras AS ja Eesti Maaülikool ning vastutavad eks-perdid Kadi Kukk (tel 730 0319, e-post kadi@kobras.ee) ja Kalev Sepp (tel 731 3777, e-post kalev.sepp@emu.ee).

Käesolevat projekti rahastatakse „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013“ ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva keskkonna-kasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme “Looduse mitmekesisuse säilitamine” programmi „Kaitsekorraldus-kavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks“ alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

KADI KUKK ja TEELE NIGOLA

Huviringid Oisu Rahvamajas Käsitöö – kolmapäev, juhendaja Vaike Siemann Rahvatants – kolmapäev ja vastavalt vajadusele, juhendaja Velli Leesmaa Segakoor – teisipäev, juhendaja Eda Liblik Puhkpill – esmaspäev, juhendaja Eduard Allik Lastelaulutuba – esmaspäev, neljapäev, juhendaja Eda Liblik. Oodatakse lauluhuvilisi! Näitering – aeg täpsustamisel Noortetuba on avatud esmaspäevast neliapäevani! Lisainfo juhendajatelt või tel 387 1241, 5340 3551

Huviringid Taikse Kultuurimajas Käsitöö – esmaspäev, juhendaja Leili Rannik Rahvatants – päev kokkuleppel, juhendaja Helle Soo Zumba – esmaspäev, juhendaja Ülle Nerep Ansambel – esmaspäev, juhendaja Ülle Koppel Näitering lastele – kokkuleppel, juhendaja Ülle Koppel Pühapäevamängud – üks kord kuus, juhendaja Ülle Koppel Lisainfo juhendajatelt või tel 387 5539, 5340 3551

Huviringide tegevus Kabala RahvamajasSeeniorite naisrahvatants Segadik – juhendaja Heli Tammai

Naisrahvatants KABALAbajalad – esmaspäev, juhendaja Heli Tam-maiLine-tants- kolmapäev, juhendaja Ahty JuurikAeroobika – teisipäev, juhendaja Ketlin AllmaaSegaansambel – juhendaja Vaike PärnBeebiklubi ja mudilasring – täpsustamiselEakate klubi – kokkusaamised kord kuus, Leida Milberg

Türi Kultuurimajas1. novembril kell 18.30 alustab naisrahvatantsuühm, juhendaja Lili Välimäe4. novembril kell 14 alustab Lauluklubi. Oodatud on kõik laulu-huvilised. Juhendaja Helle MaalmanKultuurimaja infotelefon 387 8248, 5348 6882

Suuremad ettevõtmised sel aastal 1. novembril kell 18 mälumängu I voor, 6. detsembril II voor. Edas-pidi iga kuu I neljapäeval.24. novembril Pilistvere Kihelkonnapäev Pilistveres9. detsembril kell 14 Pärlipäev Kabalas31. detsembril aastalõpupidu Kabala mõisasLisainfo juhendajatelt või tel 5348 6882

Millistel sündmustel/tegevustes soovin osaleda oma piirkonna kultuuri- ja rahvamajas?

Täidetud kupongid palume viia hiljemalt 15. novembriks Kabala/Oisu sotsiaaltöötajate kätte, raamatukogudesse, Türi Vallavalitsuse infolauda või edastada katrin.soomets@tyri.ee.

Täname koostöö eest!

2012–2013 hooaeg kultuuri- ja rahvamajades on alanud

Meie suurvalla tekkimisest on möödas need aastad, mis on kujundanud valla näo ning te-gutsemisviisid, täna võime öel-da, et ühinemise mõju on ilm-nenud ja kujunemisaastad on möödas. Inimesed on harjunud uue Türi vallaga, mis ei olegi te-gelikult enam uus. Sugugi kõik ei ole läinud valutult ning pea-me ikka ja veelgi rohkem mõt-lema mitte ainult oma tegudele vaid ka inimeste tunnetele- just kodutunne, meie-tunne ja oma-vallatunne on see, mida peame hoidma ning looma. Ühest kül-jest on saabunud teatav rutiin, traditsioonid, positiivsed uuen-dused, omaksvõtt ja leppimine, ning teisest küljest on aeg sead-nud ka meie valla teele raskusi, mis nõuavad muutumist meis enestes ja meie ümber.

Julgen öelda, et mitmeid muutusi on tõepoolest vaja ning need saavad toimuda vaid siis, kui suudame näha tõelisi vaja-dusi, mitte keskenduda kõige seniolnu säilitamisele iga hinna eest. Üheks suureks vallaks sai-me me seitsme aasta eest- kuid ikka veel on meie sees harjumus jagada vald tükkideks ja vaada-ta neid eraldi. See mõtteviis ja hind, mida peame selliselt te-gutsedes lõpuks maksma, võib olla liialt kõrge ja osutuda hil-jem mitteasjakohaseks.

Viimane aastaring on Türi vallale olnud sündmusterikas- mitmed erinevad ja tavapära-selt kõrge kvaliteediga kultuu-

risündmused, traditsioonilised valla vapiüritused, tublid saavu-tused meie noorte muusikute, sportlaste ja ettevõtjate poolt aga ka ärevad sündmused, tur-valisusega seotud probleemid ning muutused vallajuhtimises. Tahan siinkohal tänada kõiki vallaelanikke, kes on aidanud kaasa, andnud oma panuse, pingutanud ning ületanud iseennast- te olete muutunud ise tugevamaks ja targemaks ning muutnud ka Türi valda rikkamaks ja väärtuslikumaks. Tänan siinkohal ka Türi valla eelmisi juhte, kõiki vallavoli-kogu liikmeid, vallavalitsuse töötajaid- Türi vald sammub täpselt sel teel, mida me kõik ühiselt oleme kavandanud ning kindlasti on põhjust ka edas-pidi kõikidega koostööd teha, kasutades ära häid kogemusi ja püüdes vältida vigu, mida para-

tamatult meeskonnamängus et-te tuleb, kui üksiküritajana oma mängu hakkame mängima.

Täna on mul Türi vallava-nemana rõõm ja uhkus tõdeda, et Türi vald on oma seitsme te-gutsemisaasta jooksul suutnud korda saata palju head ning ole-me jätkuvalt konkurentsivõime-lised, üks Eesti suurimaid maa-omavalitsusi. See tähendab, et meil on olemas võimalused, mi-da arukalt kasutades suudame toime tulla ning areneda. Usun, et valitud tee kvaliteetse elu-keskkonna, hariduse saamise ja enesearendamise võimaluste loomiseks on õige ning sellesse peame jätkuvalt panustama. Loodan, et ka edaspidi on pal-ju neid, kes valivad oma pere-le koduks just Türi valla ning teeme tööd selle nimel, et siia tahaksid asuda ka ettevõtted, kes pakuvad inimestele tööd ja

leivateenimise võimalust. Meil ei ole sageli võimalust ja tead-misi ehk võrdluseks teiste oma-valitsustega kuid soovitan siiski kõigil iseeneses mõtelda- mis on meil siin hästi ja ehk parem, kui kusagil mujal? Tean ja usun, et sugugi mitte paljudes paikades ei ole rohi rohelisem ega tae-vas sinisem ja elu muretum kui meil Türi vallas. Kriitika, mida kuuleme, on tegelikkuses tun-nistus sellest, et inimestel ongi oma kodukohale küllalt kõrged ootused ning kindlasti ka hoo-limine ja mure oma kodukoha pärast. Usun, et suudame üks-teist kuulates ja kuulda võttes oma koduvalda jätkuvalt pare-maks muuta.

Valla sünnipäeval tunnus-tasime ka oma tublimaid- valla kuuendale aukodanikule Kal-ju Tammele anti üle Tür valla vapimärk, kuldse aumärgi said Endla Sootla, Ants Oidekivi, Rene Viljat ning Vello Laprik, hõbedase aumärgi Tarvi Roos. Lisaks nendele oli tunnustami-seks esitatud veel mitmeid tub-lisid, töökaid ja andekaid Türi valla kodanikke- see on veel-kord tunnistuseks, et Türi valla kõige suurem vara ja uhkus on meie inimesed!

Hea Türi valla rahvas- soo-vin palju õnne meie valla sün-nipäeva puhul ning edu meile kõigile ja Türi vallale järgmis-teks aastaringideks!

PIPI-LIIS SIEMANNvallavanem

Palju õnne sünnipäevaks, Türi vald!

10 TÜRI RAHVALEHT 26. oktoober 2012

sport

OKTOOBER29.10 kell 15–16 kirjastus Atlex raamatu „Suhtlemine probleemse-te õpilastega“ esitlus Türi Kultuurimajas. Autorid räägivad teemadel, mis seonduvad probleemsete õpilaste ja õpetaja omavahelise suhtle-misega. Esitlusel müüakse kirjastuse Atlex õppemetoodilisi raamatuid ja käsiraamatuid. Vajalik eelregistreerimine tel 734 8915, 5551 1230, kairi.saag@atlex.ee 30.10 kell 19 Komöödiateater – „Kala neljale“ Türi Kultuurimajas

Kuni 7. novembrini Kuressaare pagulaskunstnike näitus Türi Kul-tuurimaja galeriis9.11 Kultuurimaja galeriis EESTI AKVARELLISTIDE ÜHINGU aastanäituse avamine. Näitus avatud 15. detsembrini.Kuni 30. novembrini Türi hariduselu 325. aastapäevale pühenda-tud näitus „OH kooliaeg“ Türi Muuseumis. Õpilastele muuseumi-tunnid leppida kokku muuseumiga tel 385 7429Kuni 18. novembrini Teet Reieri fotonäitus „Aastaring Türi vallas“ Türi Kultuurimajas

NOVEMBER1.11 kell 18 mälumängu I voor Kabala Rahvamajas1.11 kell 19 alustab Arvo Saadi juhtimisel seltskonnatantsu kursus algajatele Türi Kultuurimajas 4.11 kell 14 alustab Türi Kultuurimajas tegevust LAULUKLUBI Helle Maalmani eestvedamisel! Laulma on oodatud kõik lauluhuvilised emad-isad, vanaemad-vana-isad ja lapselapsed.13.11 kell 11 Vana Baskini Teatri kogupereetendus „Vahva rätsep“ Türi Kultuurimajas. Mängivad: Maarius Pärn, Merilin Kirbits, Kati Ong, Toomas Krall, Madis Milling, Enrique Fabregas ja Ivo Eensalu. See on lõbus etendus, kus on parajalt huumorit ja seiklusi, pisut ka põnevust ja armastust, rohkesti laule ja tantse. Pilet 8 €16.11 kell 21 peoõhtu Taikse Kultuurimajas17.11 kell 10 Tervise- ja tasakaalupäev Türi Kultuurimajas18.11 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas19.11 kell 15 alustab JRKÜ Veimevakk õmblemise kursus. Kursus

toimub üks kord kuus Türi Käsitöökoja ruumides Paide tn 16 teisel korrusel. Õpetajaks on Piret Kreitsman.19.11 kell 19 Vana Baskini teater – Jäägu meie vahele Türi Kultuu-rimajas Osades: Maria Klenskaja (Eesti Draamateater), Marika Ko-rolev, Eva Püssa (Vanemuine), Raivo Rüütel ja Madis Milling. Kestus: 2 tundi, pilet 8/10 €20.11 kell 13 osteoporoosipäev Türi Kultuurimajas. Korraldajad: Järva Reumaselts, Järva Diabeetikute Selts23.11 kell 18 tšellist Indrek Leivategija ning Lauri Väinmaa (klaver) kontsert väikeses saalis. Piletid 5 € ja 3 €24.11 kell 20.30 tantsuõhtu Oisu Rahvamajas24.11 Pilistvere Kihelkonnapäev Pilistveres25.11 kell 13 kadripäeva tähistamine Taikse Kultuurimajas25.11 kell 17 Kuressaare Rahvateatri Kitzberg/Uibo etendus „Kau-ka jumal“ Türi Kultuurimajas. Piletid 8 € ja 5 € (õpilased, pensio-närid)26.11 kell 18 kohtumisõhtu kommunikatsioonispetsialisti Raul Re-basega – kas ja kuidas peaksime Türi maine pärast muretsema? Tasu-ta. Türi Kultuurimajas Kevade kohvikus27.11 kell 10.30 doonoripäev Türi Kultuurimajas27.11 kell 19 Indrek Vau (trompet) ja Peep Lasmann (klaver) Türi Kultuurimaja väikeses saalis. V. Tormis – „Kümme tegemist trompeti ja klaveriga“ ESIETTEKANNE!! Piletid 4 € ja 2.50 €

Türi kirikus4.11 kell 16 Türi kirikus kammerkoori Head Ööd, Vend “Hinge-deaja kontsert”. Kavas on peamiselt vaimulik muusika. Dirigendid on Pärt Uusberg ja Külli Kiivet. Kontsert on tasuta. 7.11 kell 18 Türi kirikus kontsert: Maie Oksa (orel, laul). Kaastegev Türi koguduse ansambel. Kavas on M. Oksa jt looming. Tasuta.

Täiendav info:Türi Kultuurimaja tel 387 8248Oisu Rahvamaja tel 5340 3551Kabala Rahvamaja tel 5348 6882www.tyri.ee

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

Eelmisel aastal sai Türi linn endale uued ja kenad teabetahvlid. Vabriku puiestee servas asuva tahvlini aga vihmasel sügisel ei pääse, lihtsalt vesi on ees. Nii peab sealtkandi rahvas sajusel ajal teadete lugemiseks tõenäoliselt binoklit kasutama. Teet Reier

Türi valla jalgpalli lipulaev Gan-vix jõudis taas karikavõistlustel esikaheksa hulka ja seda vii-mase viie aasta jooksul juba kolmandat korda. Eesti meist-rivõistlustel esinetakse ilma eri-lise eduta, teises liigas ollakse kolmandad, paraku tagantpoolt. Hirmuäratavalt palju on tööd olnud väravavahtidel, sest iga 18,5 minuti jooksul tuli kum-marduda, et pall oma võrgust välja võtta. Probleem ei ole nii-võrd meie rohelise areeni palli-võlurite tehnilistes oskustes ega üldises taiplikkuses mängu lu-geda kui just mängudele kohale jõudmises.

Karikavõistlused on aga hoo-

pis midagi tummisemat. Nagu vanad lahinguratsud ajavad mehepojad kõrvad kikki ja tor-mavad kohale, kui kohtuniku avavile trillerdamist kuulevad. Tullakse linnast, tullakse maalt, sekka ka lahe tagant ning mäng võibki alata.

Türi Ganvix – FC Velldoris

Esimese kümne minuti jook-sul toimub väljaku ühest servast teise jooksmine, pall ustava sõb-rana kord ühe, kord teise valdu-ses. Juhtuma hakkas 14 minutil kui Arsen Abeljan müristas palli postide vahele. See võttis meie unelmate võistkonnal pinged maha ning siis juba hakati ladu-

ma iga kahe minuti järel, Ergo Eelmäe, Aleksander Saharov ja Karlis Seire. Seis tablool juba nagu muinasjuturaamatus 4 : 0. Vahetult enne puhkeruumi minekut näitas Ergo, et tema on täna kuningas ja lõi veel ühe vä-rava.

Tänu Vitali Gansenile kor-raldati vaheajal väikene tead-miste proov, millest väljusid kaks pealtvaatajat Türi jalgpalli ajalu-gu käsitletava raamatu võrra rik-kamatena. Veel jätkus Gansenil aega ja tahtmist jagada kõikidele pealtvaatajatele kalendreid lah-kuva aasta mälestuseks.

Pausilt naasnud Ganvixi me-hed olid rõõmsad ning teatasid,

et eesmärgiks on karikavõit. Mängu jätkudes leidsid ka vasta-sed endale selles päevas päikese – 5 1. See oli aga nagu just suiga-tanud karuoti ärritamine. Saha-rov, Seire ning Marko Vellamäe tegid lõpunumbriteks müstilised 8 : 1 Veel paar võimalust, mille peale röögatas Gansen Toriseja-na, „No sealt peaks ikka ära löö-ma,“ jäid kasutamata.

Nii oligi koht kaheksa hulgas tagatud, saavutust jääb meenu-tama taevasse tõusnud ilutules-tik. Kuna viimased 1/8 mängud peetakse 24.10, siis ei saa me hetkel ka teada, kellega tuleb järgmisena jalad kokku panna.

VEIKO VALANG

Ganvix tegi seda taasTüri Ganvix mänguhoos. Ann Valang

Kardihooaeg oli edukas2012. aasta kardihooaeg on lõppenud. Türi poiss Karl Leesmaa (11) võistles esimest hooaega uues võistlusklassis Rotax Minimax, kus võistlevad 11–13aastased. Väga tugevateks konkurentideks olid nii Eesti meistrivõistlustel kui ka Baltic Cupil lõunanaabrid lätlased Mihails Budovskis ja Valters Zviedris, kes on väga suurte rahvusvaheliste sõidukogemustega. Tihe rebimine selle kolmiku vahel läbis kõiki võistlusi ja pakkus ka pealtvaatajatele palju põ-nevust.

Klassis Rotax Minimax 2012 Baltic Cup sõideti kokku 6 etap-pi Lätis, Leedus ja Eestis. Karl Leesmaa sai II koha, esimene oli lätlane Mihails Budovskis ja kolmas lätlane Valters Zviedris. 2012 Raha24 kardispordi Eesti meistrivõistlustel sõideti 8 etappi Eesti radadel.

Karl Leesmaa sai III koha Mihails Budovskise ja Valters Zvied-rise järel. Lisaks toimus eraldi arvestus Eesti koolinoorte MV 2012, kus Karl Leesmaa sai klassis Rotax Minimax I koha. Hooaja tulemustega võib väga rahule jääda.

Kõik võistlused olid väga pingelised ning ettearvamatud. 2013 on plaan jätkata võistlemist võistlusklassis Rotax Minimax. 2011 sõitis Karl Leesmaa klassis Micro ning oli Baltic Cup sarjas II, Eesti MV sarjas IV. Hooaeg õnnestus Türi poisil kindlasti ka tänu rohketele toetajatele.

TR

Karl Leesma võistles esimest hooaega uues võistlusklassis Rotax Minimax. Erakogu

Mälumängurid alustavadKultuuri- ja Spordiklubi ALEM annab teada, et mälumängu see-riavõistluse esimene etapp toimub 9. novembril kell 19 Säreve-re spordihoones. Oodatud on kõik eelmistel aastatel karastunud võistkonnad ning ka uued tegijad. Täpsemat infot saab Türi Spor-diklubide Liidust telefonil 525 0582.

Türil toimus jõusaalikoolitus20. oktoobril jagas Türi linna võimlas huvilistele võimlemis- ja jõusaalitarkusi treener Tarmo Tiits. Nii said osalejad teada, kuidas võimlemisharjutustega leevendada tekkivaid seljahädasid, paran-dada rühti ning anda koormust nendele lihastele, mida me iga-päevatöös aktiivselt ei kasuta. Samuti räägiti, kuidas ja milliseid harjutusi sooritada jõusaalis ning kuidas seejuures vältida vigastu-si ja õigesti toituda.

Tarmo Tiits on mitme meie nimeka sportlas ja võistkonna per-sonaaltreener. Koolitus toimus projekti „Tervelt tööle“ raames ja selle korraldas Türi Spordiklubide Liit. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond ning Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove.

TR

TÜRI RAHVALEHT 26. oktoober 2012 11

Ale talu müüb nisu, otra ja söö-dajahu. Koit Teder 515 3808.

Soovin üürida Türil 2toal ahju-küttega korteri pesemisvõimalu-sega. Tel 5558 0336.

vana ja uus

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet ReierKorrektor: Reet PiikKüljendaja: Elin KaldaRaamatupidaja: Marge TroppTüri Arengu SA juhatuse liige:Auris RätsepTrükkija: AS KroonpressLevitaja: AS Eesti PostVäljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

u 1930 René Viljati erakogu

teated

Ostan vanu (enne 1945. aas-tat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa lin-nadest, küladest, inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljat

tel 525 8325

reneviljat@hot.ee

Kuuluta ja reklaami Türi Rahvalehes

UUED KODANIKUD

KEILIN ROOTSMAA 21.08.2012KRISTOFER HANSEN 27.08.2012

KAISA TÄHISTE 23.08.2012MERLI METSARE 01.09.2012MIRJAM MALLAS 07.09.2012

TIMO-MATIAS LEBEDEV 04.09.2012KÄTRIIN PÄRNMAA 05.09.2012

MARIBEL SOOMUSTE 18.09.2012KAISA PÄRN 18.09.2012

AMELIA SINIVER 24.09.2012GEORG SEEMANN 23.09.2012

LOORA LAI 14.09.2012ROMET JÕESMA 19.09.2012

REIN LUUKAS 26.09.2012STEVEN ILJIN 05.09.2012ROBI LEPIK 04.10.2012

OLIVER JÜRIS 01.10.2012EKKE HANS MARKUS 12.10.2012

Palju õnne!

2012René Viljat

Tänaseks on suurem osa Viljandi tänava alguse puitarhitektuurist hävinenud. Vanade hoonete asemele on ehitatud uus Maxima pood ja kauabaveoks kasutatakse nüüdisaegset tehnikat.

Toomas Nõmmiku majas Türil Viljandi tänaval oli võimalik linnakodanikel osta peenemaid napse. Maja hoovil suure plankaia taga asusid AS Rotermanni tehaste teraviljasaaduste ladu. Seekord on oma hobusega koos pildile jäänud Voldemar Esko.

kuulutused

Küttesüsteemide ehitus.Tel 513 8314, www.avmterm.ee

Pühapäeviti kell 15.45–17.30 Türi ujula aeroobikasaalis KUN-DALINI jooga. Kaasa matt, pleed ja veepudel. Tasu annetus-lik. Info 513 2129.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või

asetseda piiranguvööndis.Tel: 55 40 150

ERIK VAHTER 18.08.2012BORIS HAPAJEV 22.08.2012

LYDIA LIBLIK 29.08.2012AURIS MÄSAK 27.08.2012ANNA MADJAR 21.08.2012

AVO PIIRMA 05.09.2012BERNHARD ALLIKSAAR 08.09.2012

SULEV HURMA 08.09.2012VÄINO PAAS 18.09.2012

VAIKE VÕERAHANSU 25.09.2012OLEV MERILO 28.09.2012

UDO SAIK 19.09.2012MALLE KASK 07.10.2012

ALEKSANDRA ŠUVALOVA 14.10.2012REIN LAIDLA 18.10.2012

ARDO TOPASIA 20.10.2012ARNO-ARVED KITSNIK 15.10.2012

ANTS KIVILO 18.10.2012ENNO FREI 01.10.2012

ALIDE GAVRILOVA 11.10.2012LAINE SILLAMAA 29.09.2012

ENE TEDER 04.10.2012Avaldame kaastunnet omastele

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

Parim puitbrikett otse tootjalt koju kätte.Müügil kütteklotsid kottides.

Vedu 7 päeva nädalas!

Telefon: 5568 4784 e-post: aivar@estobrik.eu

www.estobrik.eu

12 TÜRI RAHVALEHT 26. oktoober 2012

reklaamlugejaküsimus

Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et juba kaks kuud tegutseb Türil Järvamaa toidupank, kes on vabatahtlike abiga korraldanud esi-mesi suuremaid kogumisaktsioone Paide Maksimarketis ja Türi Kon-sumis.

Küsimus on: kui suur kogus toiduaineid annetati Järvamaa toi-dupangale nendes poodis toimunud kahe kogumispäeva jook-sul?

Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud Türi kesklinnas asuv kommipood Õige Magus ja selleks on 195grammine martsipa-nist puuviljakorv.

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, telli-da ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning fi-nantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabussi peatused:

Kabalarahvamaja juureskell 11.30–12.30Võhmalinnavalitsuse juureskell 13.00–14.30Suure-JaaniKonsumi kaupluse juureskell 15.30–18.00

IV kvartalis1. ja 15. oktoobril5. ja 19. novembril3. ja 17. detsembril

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu avab LEADER-strateegia rakendamiseks 26. november - 3. detsember 2012. a taotlusvooru järgmistele meetmetele:

Meede 3 Ettevõtluse mitmekesistamine Meede 5 Organisatsiooni ja strateegia arendamine

Toetust saavad taotleda Imavere, Türi ja Väätsa vallas tegutsevad ettevõtjad, ettevõtjaid ühendavad mittetulundusühingud, sihtasutused,

kohalikud omavalitsused ja kohalik tegevusgrupp.

Täpsem informatsioon ning juhendmaterjalid taotlusvoorude kohta asuvad Lõuna-Järvamaa Koostöökogu veebilehel www.koostookogu.ee.

Taotlusi võetakse vastu 26.11-3.12.2012. a Lõuna-Järvamaa Koostöökogu kontoris posti teel aadressil Paide tn 6, Türi, 72211, või e-posti teel koostoo@koostookogu.ee.

Infopäevad taotlejatele toimuvad: Imavere Rahvamajas 12. novembril kell 15-17

Türi Kultuurimajas 13. novembril kell 15-17Väätsa Mõisas 14. novembril kell 15-17

Infopäevadel osalemisest palume teatada e-postiga koostoo@koostookogu.eehiljemalt 9. novembriks

Saku MetallHaapsalu UksetehasViljandi Aken ja Uks

KvaliteetakenHörmann

METALLUKSEDPUITAKNAD, KATUSEAKNAD

SISE- JA VÄLISUKSEDTULETÕKKEUKSED

GARAAŽIUKSED, VARIKATUSED

Kõigi toodete paigaldus!

13.02 SAKU 14.02 RAPLA 19.02, 12.03 TALLINN Salme Kultuurikeskus 26.02, 25.03 TARTU 28.02 PÄRNU 6.03 VILJANDI

13.02 ARUKÜLA 26.03 KUIMETSA Algus kl 19 (pühap kl 16)

Kala neljaleKala neljaleKala neljaleKala neljaleW. KohlhaaseR. Zimmer tel. 5038045

HELGI SALLO, ELLE KULL, ENDRIK KERGE, ANNE PALUVER VÕI DIANA KLASTüri Kultuurimajas 30. oktoobril kell 19