OKTOOBER2013

EEsTi amETiühinguTE KEsKliidu uudisKiRi

Mida on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks ette võetud Prantsusmaal?

>> Loe lk. 6-7

Finantssektori töötajad lõid sektori esimese siinse ametiühingu. Miks ja kuidas?

>> Loe lk. 2-3

Narva õpetajate töötüli: usaldusisiku vallandanud Kreenholmi gümnaasiumi direktor sai trahvi

>> Loe lk. 4-5

TÄNAVU TARTUS: EAKL ametiühingunoored ülemaailmse väärika töö päeva aktsioonil 6. oktoobril Tartu raekoja platsil.

VÄÄRIKA TÖÖ PÄEV

aremPHommeoktoober 20132

JUHTKIRI

See Swedbanki juhtlause sai eriti ak-tuaalseks, kui nad üritasid kaotada Virtsu sadamas olevat sularahaautomaati. Siis mõtestati esimest korda lahti, mida ikkagi tähendab ühe organisatsiooni jaoks lähe-dus ja koosolemine.

Swedbanki hüüdlause on sel sügisel aktuaalne ka ametiühingule. Kahest as-pektist: esiteks loodi 11. septembril Eesti Finantssektori Töötajate Liit. Asutajateks on noored asjalikud juristid erinevatest finant-sasutustest, sealhulgas näiteks SEB-st, LHV-st ja Swedbankist.

olen mitmete aastate jooksul puutunud kokku pangandustöötajatega, kes a) kurda-vad ebaühtlast palgapoliitikat või b) kahtle-vad kõigi personaliotsuste seaduspärasuses või c) tunnistavad niisama, et ametiühing peaks olemas olema. Alati oli kahetsus tunnistada, et päris sobivat amtiühingut seni asutatud pole. Nüüd siis on. Väga väärikas valdkonnas. Ametiühinguliikumise kaasajastamise seisukohalt on see oluline samm. Töötame, et loodud liit võiks kuulu-da ka meie keskliidu perre.

Pangandus oli üks valgetest laikudest ametiühinguliikumise kaardil. On veel ehitus, aga ka lihtsalt tippspetsialistidele mõeldud ametiühing. Muide, 25% naistöö-tajatest tegutsevad just tippspetsialistidena raamatupidamisosakondades, suhtekorral-duses, müügivaldkonnas, logistikas.

Teine lähedust ja koostegemist puudutav märksõna ametiühingute vallas on meie regionaalne kate. Keskliit on kutsunud usaldusisikutest kokku mitmeid piirkond-likke koostöökogusid: Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Võru, Saaremaa. Oktoobris lisan-dus Haapsalu, varsti taastub ehk Rakvere ja lisandub veel mõni. See on süsteemne kava, olla usaldusisikule toeks ja julgus-tuseks igas Eesti maakonnas - innustada inimesi ametiühingusse kuuluma ka väikse-mates linnades, sest ametiühingute jaoks pole tähtis ainult Tallinn, Ida-Viru ja Tartu. Tahame olla kõikjal.

Niisiis. Swedbank sai kriitikat, kui kaldus kõrvale oma soojast lubadusest. Meie tee-me selle aga oma organisatsioonis teoks ilma suurte pealkirjadeta, sest see lihtsalt on ametiühingute loomuses. Liitumine ametiühinguga peab olema lihtne, seega ametiühingud peavad olemas olema kõigis majanduselu valdkondades ja seda igas Eesti maakonnas. Jätkame sellel suunal.

11. septembril asutati Eesti Finants-sektori Töötajate Liit (EFL). Miks ja kellele, räägivad EFL esimees Victo-ria Saue ning aseesimehed Tanel Erik Podar ja Silja Narusk.

Mis ajendas finantstöötajaid ametiühin-gut looma?

Selle loomine oli asutajatel mõttes pi-kemat aega. Meile oli teada Skandinaavia finantssektori positiivne kogemus koos-tööst ametiühingutega ja samas tekitasid meis küsimusi näiteks mõned finantssek-toris kasutusel olevad praktikad töösuhete valdkonnas, mille puhul muudatus kasuks tuleks.

Mis oli ametiühingu loomise juures kõige keerulisem?

Asutamise käigus ilmnes, et see protsess ei olegi nii lihtne kui võiks arvata. Meie hinnangul oli kõige keerulisem dokumen-tide pool. Palju aega kulus õigusaktide analüüsile, ametiühingu ja usaldusisikute õiguste ning kohustuste kindlakstegemisele ja toimiva põhikirja koostamisele. Aga ka juhatuse liikmete leidmisele, kes oleksid nõus tasuta, aga samas pühendunult tööd tegema.

Eeskujuks olid Skandinaavia ametiühin-gud. Kui olime loomise otsuse juba teinud, võtsime ühendust Finansförbundet’iga ja Akademikerförbundet’iga Rootsist, saime neilt toetust ja infot. Samas võtsime põ-hikirja osas aluseks mitmete Eestis juba tegutsevate ametiühingute põhikirjad.

Meediast on jäänud mulje, et ettevõt-mise eestvedajad on juristid, ka neljast juhatuse liikmest on kolm juristid. Miks just juristid? Kas neil on teistest erksam sotsiaalne närv, on nad aktiivsemad või on mõni muu põhjus?

Ilmselt mängis oma osa asutajate sot-siaalne vastutustunne, üldine aktiivsus ja algatusvõime, aga ka teiste riikide eeskuju. Ja Kuna ametiühingu igapäevatöö seisneb suures osas tööõiguse tõlgendamises ning selle pinnalt tekkivates diskussioonides osalemises, siis juhatuse liikmete juriidiline haridus tuleb loodetavasti kasuks.

Kui paljud uue ametiühingu loojatest olid varem ametiühingutega kokku puu-tunud?

Vahetut kokkupudet ametiühingutega ei olnud asutajatest kellelgi. Samas oli olemas

teadlikkus ametiühingutest ja sellest, et Skandinaavias on ametiühingud töösuhete loomulik ja täisväärtuslik osa.

Analüütik Maris Lauri on meedias aval-danud arvamust, et teie ametiühingu loomise taga oli ebaühtlane palgajaotus finantssektoris. Oli see nii või kui palju sellel tõepõhja all on?

Ebaühtlane palgajaotus ja palkade teema ei olnud üldiselt EFL-i loomise põhjuseks. Pigem köitsid EFL-i asutajate tähelepanu mõned kaasused töösuhete lõpetamise valdkonnast.

Uus ametiühing on tegutsenud poolteist kuud. Kui palju oli asutajaliikmeid, kui palju on liikmeid praegu? Kuidas seda tule-must hindate? Mis on eesmärgid liikmete arvu osas?

Asutajaliikmeid oli kuus ja pärast eFL-i pressiteadet on liitunud veel umbes 20 uut liiget. Samas on finantssektori töötajate teadlikkus EFL-i olemasolust väga madal.

Pangatöötajad asutasid oma ametiühingu

Peep Peterson,EAKL esimees

Sinu lähedal, Sinuga koos

EFL esimees Victoria Saue

aremPHomme 3arem oktoober 2013

Finantssektori töötajate teavitamine on pea-mine väljakutse järgmiste kuude jooksul.

Millistest asutustest ja ettevõtetest teil prae-gu liikmeid on?

Swedbankist, SEB-st, LHV-st, Bigbankist ja ka väiksemate finantssektori tööandjate juurest.

Keda liikmeks ootate ja kus jookseb piir finantstöötaja ning tavatöötaja vahel? Kas teie ametiühingusse võivad astuda ka näi-teks autojuhid, sekretärid ja muud finant-sasjadega otseselt mitte kokku puutuvad töötajad, kui nad pangas tööl on?

Ootame liikmeks kõiki, kellel on tööleping finantssektori tööandjaga. Teatud erandid on, aga 99% finantssektori töötajatest vastavad kindlasti EFL-iga liitumise tingimustele.

Kui palju võiks umbes olla teie liikmete kesk-mine vanus? Millisele vanusegrupile teie ametiühing kõige suuremat huvi pakub?

Hetkel on keskmine vanus umbes 30, aga

kuna töötajate teadlikkus eFL-ist on madal, ei saa selle põhjalt veel järeldusi teha.

Milliseks hindate ametiühingu perspektiive nooremate töötajate hulgas?

Väga headeks, kuna noored on üldiselt aktiivsemad ja avatumad.

Kuidas on suhtunud ametiühingu loomisse kolleegid ja ülemused, mida on selle kohta öeldud? Kas patsutatakse pigem õlale või hoitakse eemale?

Suhtumine on erinev ja sõltub suuresti inimesest. Osad hoiavad eemale, osad toe-tavad, osad astuvad liikmeks.

Kui tihedat koostööd näete edaspidi ette teiste ametiühingutega?

Oleme kohtunud EAKL juhatuse esimehe ja ka teiste ametiühingute esindajatega. Nagu öeldud, on olemas kontaktid ka Rootsi ametiühingutega. Loodame teha koostööd kõigiga, kellega meil on ühiseid huve.

Palun tooge välja mõned asjad, mis ame-tiühingu loomisega meie finantssektoris nüüd muutuvad.

Ilmselt leiavad teatud muutused aset juba lihtsalt sellepärast, et EFL loodud on. Looda-me, et seetõttu pööravad tööandjad rohkem tähelepanu töötajate õigustele. Kindlasti on oluline areng ka see, et finantssektori tööandjatel tekib vastaspool, kellega töösu-hete alastel teemadel konsulteerida, ja see, et finantssektori töötajatel tekib võimalus pöörduda küsimuste ja murede korral eFL-i poole.

Kas olete mõelnud ka näiteks koolituste peale, et töötajad tööelus paremini orien-teeruksid ja end ka ise kaitsta suudaksid?

See on ka meie põhikirjaline eesmärk. Koolituste korraldamine eeldab aga laiapõh-jalist liikmeskonda, mille kogumine on prae-gu peamine tegevussuund.

Viimasel ajal on püütud kujundada mee-dias muuhulgas ka arvamust, et vajadus ametiühingute järele jääb pigem masina-purustajate aega. Teie kommentaar sellele?

Finantssektori tööandjate vastukaja (näi-teks Äripäeva vahendusel) oli ametiühingule positiivne. EFL on loodud tähtajatult ja iga päev on liikmeid rohkem kui varem. Järeli-kult on töötajatel olemas huvi töösuhetes rohkem kaasa rääkida ja me ei näe, et see huvi lähima paarikümne aasta jooksul kaha-nema hakkaks.

Pangatöötajad asutasid oma ametiühingu

Alustatud on 21 väärteome-netlust. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on puhkeaja reeglite eira-mine oluline rikkumine, mis kahjustab töötaja tervist nii füüsilisel kui vaimselt. Ta tõi eraldi välja tootmis- ja met-sandusettevõtted, kus piisava puhkeaja reeglite eiramine suurendab tööõnnetuse riski.

igapäeva-se või iga-nädalase puhkeaja reeglite rikkumist

tuvastas Tööinspekt-sioon aasta esimese üheksa kuuga.

74

Kolmandik Soome ehitajatest jääb tööta?

Soome ehitustööliste ame-tiühingu hinnangul jääb 30 protsenti ehitajatest tuleval talvel töötuks, vahendab BNS. «Mullu talvel jäi koju veerand töötajatest ja tänavu on olukord palju hullem,» ütles ametiühingu kesk-Soome piirkonna juht Pent-ti Haukimäki, kelle hinnangul on tulemas rängima langusega talv alates 1990. aastate kriisist.

Ametiühingute sooritatud vaat-lusel on paljudel tööplatsidel töö lihtsalt peatatud, sest kohalike omavalitsuste rahastamisvõima-lused on kahanenud.

tööjõukulud on kasvanud 0,8 protsenti ja materjalikulud kahanenud 0,1 protsenti, muud kulud on kasvanud 1,7 protsenti. tänavu suvel maist juuli lõpuni kahanes elamuehitus aastatagu-se ajaga võrreldes 3,2 protsenti ja kogu ehitussektori käive 0,3 protsenti.

EFL aseesimees Silja Narusk

EFL aseesimees Tanel Erik Podar

EAKL noortekogu tähistas ülemaailmset väärika töö päeva tänavu TartusaremPHommeoktoober 20134

Sellega tekitati aga vastuolu ÜRO juures tegutseva rahvusvahelise tööorganisat-siooni 98. konventsiooniga, mis ütleb, et töötajate ja tööandjate organisatsiooni-dele saab organisatsiooni loomisel, tegut-semisel või juhtimisel osaks piisav kaitse “mis tahes sekkumise vastu teineteise, teineteise esindajate või liikmete poolt”. Töötajate organisatsioonide asutamist tööandja valitsuskepi all võetaksegi aga sekkumisena.

Tööinspektsioon tuvastas õpeta-jate ametiühingut eiranud Narva Kreenholmi gümnaasiumi direkto-ri tegevuses rikkumisi ning otsus-tas teda karistada maksimaal-se võimaliku trahvisummaga ehk 400eurose trahviga.

Inspektsioonile esitas 4. septembril aval-duse Eesti haritlaste ametiühingu, mille liige Narva haridustöötajate ametiühing on, esimees Kalle Kalda.

Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tea-bespetsialisti Olga Kurdovskaja teatel tehti otsus gümnaasiumi direktori Gennadi Bõ-kovi väärteo asjus teatavaks 16. oktoobril, vahendab ajaleht Põhjarannik.

kalda on Põhjarannikule öelnud, et on inspektsiooni otsusega rahul, arvestades, et Bõkovit karistati maksimaalse trahvi-summaga, mis selles olukorras võimalik - 400 euroga.

“Gümnaasiumis jätkub omanikujä-relevalve, mis puudutab korraga mitut töövaldkonda, ning seda (inspektsiooni otsust) ei maksa vististi kõige aluseks pidada,” kommenteeris olukorda Narva

linnavalitsuse kultuuri- ja haridusosakonna juhataja Viktoria Lutus.

Narva Kreenholmi gümnaasiumi töötüli sai alguse, kui direktor lõpetas augustis töösuhte viie inimesega, kelle seas oli kõigi-le ootamatult ka kollektiivi uus usaldusisik - eesti keele õpetaja Katrin Look. Viimase vallandamiseks on aga vaja kooskõlastust ametühinguga.

Narva haridustöötajate liidu toetusel vaid-lustasid kaks inimest koondamise töövaid-luskomisjonis.

bõkov ütles tollal kommentaariks ajalehe-le Põhjarannik, et koondamised olid möö-dapääsmatud: kõigile ei jätkunud koormust ning samalaadsed asjad toimuvad palju-des haridusasutustes. Mis aga puudutab usaldusisikut, siis ei olnud tema volitused direktori sõnul korrektselt vormistatud ning tema kui kooli juht ei teadnud uue usaldusi-siku olemasolust midagi.

Bõkov tegi oma ametiühinguVastukaaluks õpetajatele lõi kreenholmi

gümnaasiumi juhtkond oktoobri algul oma ametiühingu. Selle ladviku moodustasid gümnaasiumi administratsiooni esindajad ning direktor Gennadi Bõkov ise.

5.-6 oktoobril korraldasid ameti-ühingunoored Tartus järjekordse noorteseminari, milles osales üle 20 ametiühingunoore eri sekto-ritest. Nagu varasemad, toimus ka see Friedrich Eberti fondi toel. Seminari ühe osana tähistati ka ülemaailmset väärika töö päeva.

Seminari esimest päeva alustas EAKL esimees Peep Peterson teemaga „Ame-tiühingud eile, täna ja homme“. Teiseks seminarikülaliseks oli sel päeval EAKL õigussekretär Tiia E. Tammeleht. Kolme tunni jooksul tuli tal vastata kümnetele küsimustele, samuti otsiti võimalikke lahendusi probleemsetele situatsiooni-dele tööelus.

Teisel päeval rääkis Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu esimees elle Pütsepp, kuidas värvata uusi liikmeid ja tutvustas usaldusisiku tööd nendega. Teine seminaripäev viis ametiühingunoored ka tänavatele. Et 7. oktoobril tähistati kogu maailmas väärika VÄÄRIKA TÖÖ PÄEV: Ametiühingunoored 6. oktoobril Tartu ülikooli ees.

Usaldusisiku vallandanud Narva Kreenholmi gümnaasiumi direktor sai trahvi

EAKL noortekogu tähistas ülemaailmset väärika töö päeva tänavu Tartusoktoober 2013aremPHomme 5

Samas läks Bõkov konflikti ka linnavõi-mudega, nõudes, et tühistataks kultuuri-osakonna juhataja käskkiri gümnaasiumis omanikujärelevalve korraldamise kohta. Direktor leidis, et sellise käskkirja andmise volitus võib olla vaid linnavalitsusel ees-otsas meeriga. Osakonnajuhataja Viktoria Lutus ütles aga Põhjarannikule, et Bõkovi nõudmist arutati juristidega ning otsustati järelevalvet jätkata.

“See ei ole kaugeltki esimene omani-kujärelevalve Narva koolides ja gümnaa-siumides, sealhulgas Bõkovi juhitavas õppeasutuses. Kui seal on kõik korras ega ole midagi varjata, siis miks säärane reakt-sioon? Mul on raske seda adekvaatseks nimetada,” imestas Lutus.

Ametiühingud nõuavad septembrist saati pikettidel ja miitingutel Bõkovi val-landamist. Narva linnapea Tarmo Tammis-te kutsus sõltumatu eksperdina kohale riikliku lepitaja Henn Pärna, kes kritiseeris bõkovi võimekust koolijuhina, ent tema vallandamiseks ei ole seni seaduslikku alust.

kinnitamata andmetel on linnavõimud otsustanud Bõkovi siiski vallandada. Amet-likku infot selle kohta polnud aga infokirja käesoleva numbri ilmumise ajaks tulnud.

HARITLASTE AMETIÜHINGU ESIMEES KALLE KALDA: loodan, et kontroll ei olnud ajenda-tud vaid murest lähenevate valimiste ees

“Tüli tõusetus Narva Kreenholmi Güm-naasiumis sellelt pinnalt, et direktor jättis informee-rimis- ja konsul-teerimiskohustuse täitmata ja valis selle asemel hoopis ametiühingu ingoreeri-mise kohustuse.

kas oli põhjuseks see, et objektiivne ja ammendav infor-matsioon koondamisega seotud asjaoludest koolis poleks mõ-ningaid direktor Bõkovi tehtud otsuseid ja teda ennast lasknud enam näida heas valguses? Või

oli põhjuseks hoopis see, et suvel Riigikogu poolt

kiirustades vastu võetud põhikooli ja gümnaa-siumi seaduse muuda-tuste üks kandev idee - rohkem vabadust

koolijuhile - oli uue õp-peaasta alguses piirilinna

haridusasutuse juhil (kasu-tades sealse piirkonna žargooni)

katuse sõitma pannud? Eks seda peab näitama Narva Lin-

navalitsuse poolt teostatav kont-roll. Ma loodan väga, et see saab olema põhjalik ja selle algatamine ei olnud ajendatud vaid murest lähenevate valimiste ees.“

töö päeva, korraldasid ametiühingunoored sel puhul temaatiliste plakatitega aktsiooni, mida võis märgata mitmel pool Tartu kesk-linnas.

Viimane tänavune noorteseminar toimub novembris Ida-Virumaal.

tartu seminar pole noortekomisjoni suure-matest sügisestest tegemistest ainuke: 13.-15. septembril 2013 toimus Leedus Šauliai linnas, 14. Balti Ametiühingute Noortefoo-rum. Räägiti sotsiaaldialoogist, olukorrast hariduse alal sektoris ja saime ülevaadet erinevate riikide AÜ elust. Kohtuti ka sealse-te sotsiaaldemokraatide ja haridusjuhtide esindajatega.

Grupitöö käigus arutati võimalusi liikme-lisuse suurendamiseks, inimeste informee-rituse tõstmiseks ja vanemate kolleegide kogemuste kasutamiseks. Ühe grupitöö video on tänaseks jõudnud ka internetti.

Järgmine, 15. foorum toimub tuleval aas-tal Eestis, EAKL noored juba valmistuvad selleks.

Andrei Võssoven, EAKL noortekomisjoni esimees

Tartu 5.-6. oktoobri noorte-seminari osalejad.

Balti Ameti-ühingute Noorte-foorum Leedus Šauliais.

Usaldusisiku vallandanud Narva Kreenholmi gümnaasiumi direktor sai trahvi

Eesti on 2012.-2013. aasta Eesti Inimarengu aruande järgi jätkuvalt Euroopa suurima soolise palgalõ-hega riik. Kuidas aga üldse tagada professionaalne võrdõiguslikkus töökohal?

Inimarengu aruandest tuleb välja, et Euroopa väikseima palgalõhega riigid on Sloveenia, Poola, Itaalia ning Malta. Prant-susmaa palgalõhe on aga üsna tähelepa-nuväärne ning Prantsusmaa sotsiaalminis-teerium töötab kõvasti selle parandamise nimel.

Nii Eesti kui Prantsusmaa suur sooline palgalõhe on eelkõige seletatav tõsiasja-ga, et enamik tööealisi naisi on tööturul aktiivsed ning sellises olukorras ongi välja kujunenud eelkõige naistele suunatud töökohad ja töö- ning pereelu ühitamiseks sobilikud töötingimused, mis omakorda tähendab tihtipeale kahjuks ka madalamat palgataset.

Suures osas on käesoleva artikli näol tegu tõlkega prantsuse keelest, mille aluseks on võetud prantsuse sotsiaalministeeriumi kodulehel leiduv, kuid artikli viimane, sea-dusandlust käsitlev osa, on mugandatud Eesti kontekstile vastavaks.

Naiste ja meeste võrdne kohtlemine tööpostil nõuab tööandja austust ja lugupidamist mitmete oluliste printsii-pide vastu:

- Diskrimineerimise keelustamine tööko-hal

- Kõigile võrdsete tööle asumise ja kärjääri tegemise võimaluste tagamine

- Töötajatele esindajate tagamine (kirjali-ke ja suuliste kaebuste esitamise võimaluse tagamine, läbirääkimiste võimaldamine)

- töötajate personaalse info saladuses hoidmise tagamine ning seksuaalse ahis-tamise varajane väljajuurimine asutusest. Naiste ja meeste ebavõrdse kohtemise ilm-sikstulekul peab olema kindel ja reglemen-teeritud karistusmeetmestik nii töökoha sisekorraeeskirjas kui tööseadustikus.

Kuidas värvata töötajaid, et kõi-ki koheldaks võrdselt?

töökuulutuses on keelatud mainida soovi-tud kandidaadi vanust, sugu, perekonnaseisu või eelistada mõnda kandidaati vaid eelni-metatud alustel, kui töökogemus ja haridus on võrdväärsed. Vaid erandjuhtudel on õigus tööandjal eelistada ühte kindlat sugupoolt, kui töökoha sptesiifika seda nõuab.

Töövõtja ei tohi mingil juhul keelduda töö-taja tööle võtmisest, tuues põhjenduseks inimese soo, perekonnaseisu või raseduse. Kui nii tehakse, on inimesel õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, et oma õigusi kaitsta.

Kuidas tagada töötajatele võrdsed kar-jäärivõimalused, edutamine ja kohtlemine tööpostil?

Tööandja on kohustatud tagama sama või

aremPHommeoktoober 20136

Mida tehakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamiseks Prantsusmaal? võrdväärse töö tegijatele samaväärse töötasu: erinevast soost inimestele, kel on samad tööülesanded ja kohustused, ei tohi maksta asutusesiseselt erinevat palka.

Kõigil töötajatel olenemata vanusest, soost, perekonnaseisust, rassist ja muust sarnasest, peavad olema tagatud võrdsed võimalused enda professio-naalseks täiendamiseks (seminarid, töötoad, kursused, täiendõpe) tööandja kulul. Koolituskalender peaks olema kinnitatud iga aasta alguses.

Milline roll on töötajate esindajatel?

Töötajate esindajad peavad igal aastal tööandjale esitama kirjali-ku ülevaate asutuse hetkeseisust. raport peaks sisaldama vastuseid järgmistele küsimustele: milliseid probleeme on aasta jooksul koha-tud ja kuidas neid on lahendatud? Missuguseks hinnatakse võrdse kohtlemise printsiibi täitmist nii töö-tajate kui tööandja poolt? Milliseid koolitusvõimalusi on töötajatele tagatud? Mitu protsenti koolitustel käinutest olid mehed ja mitu prot-senti naised?

Selline raport annab kõigile võima-luse üle vaadata oma eelmise aasta tegevus ja hinnata soolise võrdõi-guslikkuse printsiibi täitmist oma ettevõttes. Raport peab olema ava-likustatud kõigile töötajatele ning

tööinspektorile.

Tööandja kohustus võimaldada asutuse-siseseid läbirääkimisi

kui ühes asutuses töötab inimesi mitmest ametiühingust, on tööand-ja iga-aastaselt kohustatud korral-dama läbirääkimisi töötajate võrdse kohtlemise teemadel. Läbirääkimis-te peamisteks teemadeks on võrdse kohtlemise tagamine kõigile tööta-

Eesti Ametiühingute Keskliidu infokiri Homme Parem

Eesti Ametiühingute KeskliitPärnu mnt 41a Tallinn 10119

Toimetaja: Marko Kadanik6412 808marko@eakl.ee

kui töötaja tunneb, et tema suhtes on toime pandud rikkumine, võiks kõigepealt pöörduda oma esindaja poole. Kui see tule-must ei anna või selline võimalus puudub, kaitseb Eestis töötajate ja tööandjate huve

töövaidluskomisjon.

Prantsuse keelest tõlkinud ja mugandanud:

Kristi Stahl, Tallinna Tehnikaülikooli Tööstus-

psühholoogiaInstituudi personalitöö ja -arenduse magistrant

oktoober 2013aremPHomme 7

Mida tehakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamiseks Prantsusmaal? jatele ning koolituskalendri koostamine. Eelkõige tuleks läbi rääkida aga töökoha-põhised ennetusmeetmed ja see, kuidas tegeleda tagajärgedega, kui ebavõrdne kohtlemine on aset leidnud.

Sarnased läbirääkimised peaksid lokaa-lsemalt aset leidma ka ettevõtte haru-kontorites ja tütarfirmade,s kui tegemist on suurema firmaga. Vaid sellisel juhul on ühe ettevõtte siseselt tagatud kõigi-le võrdsed töötingimused ning juhtidel kindel teadmine, et nende ettevõtte mis-sioon ja visioon on teada kõigile tööta-jatele ja ühiseid väärtusi kannavad edasi

kõik nende töötajad.

Regulatsioonid EestisEestis reguleerivad võrdõiguslikkuse taga-

mist ja edendamist eV võrdse kohtlemise seadus ning soolise võrdõiguslikkuse seadus, millega peaksid olema tutvunud kõik tööta-jad ja tööandjad. Samuti sätestab EV Tööle-pingu seaduse § 3 võrdse kohtlemise põhi-mõte: tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse koht-lemise põhimõtet ning edendama võrdõigus-likkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Lisaks võiks iga tööandja vastavad klauslid kirjutada ka oma ettevõtte sisekorraeeskirja, sest nii on töötajaid informeeritud ka asutusesiseselt. Allikad:

- Prantsuse töö- ja sotsiaalministeeriu-mi koduleht http://travail-emploi.gouv.fr

- Riigi Teataja (Töölepingu seadus, Võrdse kohtlemise seadus, Soolise võrdõiguslikkuse seadus)https://www.riigiteataja.ee

- Eesti Inimarengu aruanne 2012/2013http://www.kogu.ee

Sotsiaalministeeriumi moodustatud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu koos-seis sai 24. oktoobril valitsuse kinnituse. Selle eesmärkideks on kinnitada soolise võrdõiguslikkuse poliitika üldsuunad ning täita soolise võrdõiguslikkuse sea-duses ettenähtud ülesandeid, nõustada valitsust soolise võrdõiguslikkuse eden-damise strateegia küsimustes, esitada valitsusele oma seisukoht ministee-riumide esitatud riiklike programmide vastavuse kohta soolise võrdõiguslik-kuse seadusele ja teha ettepanekuid soolise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud küsimustes. Nõukogu esimees on presidendi nõunik Iivi Anna Masso, koosseis on järgmine:

- Tartu Ülikooli rektor Volli kalm- Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimees Sigrid Västra - Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Britt Järvet- Sihtasutuse Innove juhatuse liige Silja kimmel - Statistikaameti peadirektori asetäitja tuulikki Sillajõe- Tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse

- EAKL esimees Peep Peterson- Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja toomas tamsar- Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel- EVEA president Kersti Kracht- Riigikogu IRL fraktsiooni esimees Kaia Iva- Riigikogu SDE fraktsiooni esimees Sven Mikser- Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps - Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Maret Maripuu- Eesti Mittetulundusühingute ja Siht-asutuste Liidu juhataja Maris Jõgeva- Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Siht-asutuse juhataja eha reitelmann- Eesti Naiste Koostööketi eesistuja Teresa Škaperina- Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse liige Raili Marling- Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott KasuriEesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast- Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper

Eesti valitsus kinnitas soolise võrd-õiguslikkuse nõukogu koosseisu