2008 õppeaasta projektid Leisi Keskkoolis

„Leisi muusikaelu mitmekesisemaks“

Käesoleva projekti eesmärgiks on olnud tuua Leisi Valla elanikele, ka kooliõpilastele,

suveelanikele, külalistele lähemale elav klaverimuusika, milleks oli vaja renoveerida

kasutatud kabinetklaver “Estonia”.

Projekt hõlmas neli külaliskontserti korrastatud klaveriga, mis võimaldas esineda

muusikatõppivatel noortel inimestel Saaremaa erinevatest paikadest ja kollektiividest –

Orissaare Muusikakool, õpetaja Kairit Levit; KG Huvikool INSPIRA , õpetaja Pilvi Karu,

SÜG koorid koos luuleteatriga - õpetajad Mari Ausmees, Riina Oeselg ja Rita Ilves.

Lisaks oma kooli jõulupeod, õpetaja Tiina Oks.

Omaealiste suurepärane muusikaline eneseväljendus, sh ise klaveril laulude saatmine,

innustab ja motiveerib kindlasti ka meie valla noori.

Et näidata klaveri võimalusi veelgi, oli ühe kontserdi esinejateks kutsutud professionaalsed

esinejad Tartust – Jorma Toots ning Ebbe Müntel (neljal käel).Kohaliku kontsertklaveri

olemasolu võimaldab vastu võtta ka Eesti Kontserdi poolt pakutavaid loeng- kontserte ja

muid erinevaid muusikalisi võimalusi, millest me seni oleme pidanud loobuma.

Projekt kestis 2008. aasta lõpuni.Projekti on rahastanud Eesti Kultuurkapitali

Rahvakultuuri Sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital, Eesti

Kultuurkapitali Saaremaa Ekspertgrupp, Kultuuriministeeriumi programm „Süvamuusika

Eestis“, Leisi Vallavalisus, kontsertide külastajad.

Renoveeritud klaver

Ebbe Müntel, Jorma Toots

Orissaare Muusikakooli õpilased koos õpetaja Kairit Levitiga

SÜG koorid koos luuleteatriga - õpetajad Mari Ausmees, Riina Oeselg ja Rita Ilves.

Ansambel Mandlike, õpetaja Pilvi Karu klaverisaatel.

Noored iseseisvalt

„Kogeda väliskultuuri läbi noortevahetuse“ „Experience foreigen culture

trough youth exchange”.

Projekti eesmärk oli tutvustada vastastikku Eesti ja Hispaania kultuuri, loodust, ajalugu ja

eluolu – noorte vajadusi ja huvisid ning hoomata nende erinevusi ja sarnasusi läbi

õpitubade korraldamise.

Projekti ettevalmistamise perioodi jooksul toimus teabematerjalide varumine, kindlustuste

sõlmimine, piletite, majutus- ja söögikohtade broneerimine, esmaabivahendite varumine

projektitegevuste kooskõlastamine partnergrupiga.

Projekti käigus õppisime Eesti ja Hispaania käsitööd, õppisime tundma Eesti ja Hispaania

rahvuskultuuri läbi rahvapillide, rahvalaulude ja rahvatantsude. Töötubade abil õppisime

tundma erinevaid kultuure. Õpitubades kasutasime grupitöö meetodit, diskussioone,

arutelusid, loodusmatka ja ajurünnakut.

Programmi mõtlesid välja projektis osalevad Eesti noored. See saadeti ülevaatamiseks

Hispaania poolele, kes kiitis ideed heaks. Nii Eesti kui Hispaania pool valmistas ette

töötubasid. Juhendajatele jäi rohkem ülevaatamise roll. Suur rõhk oli omavahelisel

suhtlemisel, küsimustel, huvi tundmisel teise riigi vastu. Tegevused olid enamjaolt

planeeritud nii, et kahe riigi noored võimalikult palju seguneksid.

Me jaotasime 30 noort gruppidesse, millest igaüks sai enda vastutada kindlate tegevuste

toimumise ja õnnestumise. Projekti tegevuste ettevalmistamisel suhtlesime põhiliselt

interneti teel. Partnergrupi leidis internetist üks noortest, kes oli osalenud nii eelmises

Euroopa Noorte büroo poolt toetatud projektis kui ka Euroopa Noorte koolitustel.

Vastasime Hispaania grupi partneriotsingule. Käesoleva projekti raames tulid nemad

Eestisse, seega iga tegevuse puhul on küll näha Eesti näiteid, kuid Hispaania pool rääkis

aktiivselt samalaadsetest asjadest oma koduriigis, et kultuure võrrelda.

Baskimaa lipp. Jalgpalliklubi Athletic lipp.Eesti ja Baski noored.

Ühispilt Maasi maalinna lähistel

Projekti on rahastanud Euroopa Ühenduse Programm Euroopa Noored, Pöide

Vallavalitsus, Muhu Vallavalitsus, Leisi Vallavalitsus, projektist osavõtjad.

Meeskonnatöö harjutamine

Linnamäng Kuressaares

Noorte võimalused

Trikiratturid Viljandimaa Noortekeskuses.

Piltidel on näha väike osa projektitegevustest.

Grupitöö

Käsitöötegevused Hellamaa Külakeskuses

Puutöö väikeses koolis Muhu Muuseumis

„Lambast kleidini“ „From Sheep to Dress“.

Projekti vajalikkuse põhjendus:

Maapiirkonnad tühjenevad kogu Euroopas. Piirkonniti unustatakse kohalik looduslik ja

kultuuriline eripära.

Nii Suur-Britannia põhjaosas asuv Cumbria kui meie kodusaar Saaremaa on olnud tuntud

kui kuulsad lambakasvatuse alad samuti ka populaarsed suvituskohad maal.

Noored väljaspool meie projekti on saanud läbi näituste, esitluste ja artiklite teada, millised

on nende piirkondade põlised elatusalad, on kuulnud kohaliku naturaalse toormaterjali

(vill, samuti lina, kiukanep) kasutamise tähtsusest ja näinud võimalusi selle moodsaks

tootearenduseks.

See on aidanud meil hoida atraktiivsena nii kohalikku looduskeskkonda kui säilitada

kultuuri ja käsitöö traditsioone. Noored on saanud oma vaba aega kasutada millegi

ühiskondlikult väärtusliku jaoks, mis neile endile ka huvi pakkus.

Läbi kohtumiste ja meediatöö toimus kohalike kultuuritraditsioonide tutvustamine

partnerile välismaal ja uute oskuste ning kogemuste jagamine teiste saarte noortega

kodumaal.

Üldiseks eesmärgiks on olnud tasakaalustatud regionaalne areng ja kohaliku elukeskkonna

parandamine maal, ajaloopärandi ja traditsioonide tutvustamine noorele põlvkonnale ning

kohaliku pärandi jätkusuutlikuse tagamine.

Saaremaa kui pärand- ja loodusturismi sihtkoha tutvustamine Suurbritannias.

Cumbria maakonnal ja looduskaunis Lake District´is, kui tuntud lambakasvatuspiirkonnas,

on ligi 500 aastane väärtuslik turismikogemus, mida meie partnerid meelsasti meiega

jagasid.

Projekti eelkohtumine Cumbria maakonnas

Projekti otsesed eesmärgid:

Tähelepanu juhtimine bioloogilisele ja kultuurilisele mitmekesisuse säilitamisele nii Eestis

kui Suur-Britannias:

Bioloogilise mitmekesisuse all mõeldakse siin vanu koduloomatõugusid ja nende

karjatamiseks vajalikke liigirikkaid pärandmaastikke.

Kultuurilise mitmekesisuse all aga on mõeldud piirkondlikke traditsioonilisi tooraine

töötlemise ja käsitööoskusi.

Rahvusliku käsitöö tegemine: Kuidas valmib loodussõbralik toode?

Kõik projektis osalevad noored õppisidd tundma kiudude kvaliteeti ja erinevaid

kasutusotstarbeid. Õppisid ise niitma lammastelt villa, kraasima seda, ketrama villast

lõnga, kuduma tarbetekstiile ja valmistama rõivaid näituse ning moeetenduste jaoks.

Projekti raames valminud tööde esimene esitlus toimus noorte moeetendusel Saaremaa

Koolimood 2008. Noorema vanuseastme 12 st kollektsioonist võitis "From Sheep to

Dress" III koha, Takuse Niidirulli ning eriauhinna moejooniste eest.

Kogemuste jagamine ja vahetamine: Kuidas saada loodussõbralik toode populaarseks

noorte hulgas? Proovisime uurida, kuidas kultuuri ja keskkonnasõbralike meetoditega

valminud esemete abil võiks leida turismipiirkondade elanikele rohkem töö ja teenimise

võimalusi, saada põlistest traditsioonidest taaselustatud lisaväärtusi oma kodusaarele või

maakonnale.

Et teada saada kui suurt kõlapinda meie tegevus leiab noorsoo hulgas, selleks viisime

näituse ja kollektsiooni esitlused ka teistesse Eesti paikadesse (eelkõige väikesaartel) ning

suhtlesime aktiivselt meediaga.

Partnergrupp oli seotud meie tuttava koduloouurija ja pedagoogiga, June Lenna Hall`iga,

kes Leader projekti raames on Inglismaal tuntud naturaalsete kiudude messi WOOLFEST

algatajana ja paljude koolituste korraldajana.

June Lenna Hall

Valminud kollektsiooniga Inglismaal, "Woolfestil", suvel 2008

Päris

alguses.

Meie partnerorganisatsioonid on seotud ajaloo, tekstiilikäsitöö ning noorsoo

koolitusprojektidega Cumbrias – http://www.woolclip.com/ ; http://www.woolfest.co.uk/ ;

http://www.grampusheritage.fsnet.co.uk

Kasusaajad (kes, mis osas): Projektis osalevad neiud, nende pered, juhendajad - Uued

teadmised, kogemused.

Koolid – huvi äratamine ka teistes koolides antud teema vastu.

Kogukond – aktiivsed noored elavdavad kogukonna elu, toovad uut teadmist, arusaamist,

tuletatakse meelde ja äratatakse ellu vanu traditsioone.

Vald – jätkusuutlikkus seotud aktiivsete noortega, kellele on oluline oma kodupaiga areng.

Maakond – Noored, kes leiavad kodupaigas tegevust , tulevad maakonda tagasi ka pärast

õpinguid mujal Eestis või välismaal.

Partnerid – Erinevatest kultuuridest ühiste väärtuste ja sarnaste traditsioonide leidmine,

kogemuste vahetamine.

Projekti tutvustamas.

Märkimisväärne on see, et 2009 oli ÜRO rahvusvaheline naturaalsete kiudude aasta.

Märtsis toimus eelkohtumine Cumbrias, kus osales üks noor koos projektinõustajaga –

tulemuseks suvise kogu grupi - 9 tütarlast ja 2 juhendajat kohtumise koostöö kavandamine

ja sellest kõnelev artikkel Oma Saar, Meie Maa ja uudisteportaalis Roheline Värav.

Positiivsed kogemused vanade väärtuste ülesleidmisel on avanud noortele tee järgmisteks

väljakutseteks. Põlised koduloomad kaovad poollooduslikelt kooslustelt kui nende saadusi

ei kasutata.. Poollooduslikud kooslused rannaniidud, loopealsed ja puisniidud hävivad kui

ei ole enam kariloomi.

25. juuni – 30. juunil, 2008 toimus välispartneriga kohtumine Cumbrias, Suur-

Britannias.Tulemuseks mõlema Põhja-Euroopa kultuuri vastastikune tutvustamine,

kogemuste vahetamine, näitus ja moeetendused. Eelnevad tegevused on andnud võimaluse

noortel teadvustada, kus ja kuidas kasvatatakse, töödeldakse villa ja kiutaimi. Kuidas need

põllumajandusharud on mõjutanud meie keskkonda ja mis on juhtunud, kui naturaalsete

kiudude tarbimine on vähenenud. Mis on juhtunud kui nende kasvatamine ja töötlemine on

ümberkolinud väljaspoole Euroopat.Rõivaesemete isevalmistamisel oleme saanud meelde

tuletada põliseid käsitöövõtteid ja teadmise, kui palju võtab aega materjalist valmis

tekstiilini jõudmine.

Moeetenduseks valmistumine on andnud esinemiskogemuse, julguse, õpetanud

meeskonna- ja koostööoskust. Välispartneriga suhtlemine on võimaldanud praktiseerida

inglise keelt ja andnud oskuse paremini suhelda teiste Euroopa kultuuridega.

Projekti on rahastanud Euroopa Ühenduse Programm Euroopa Noored, Kohalik

Omaalgatuse Programm, Leisi Vallavalitsus, Leisi Valla Kultuurikomisjon, projektis

osalejad.

“Leisi Keskkooli praktiline loodusharidus 2008. aastal

Leisi Keskkooli eelnevalt läbiviidud loodusharidusprojektide kogemus näitab seda, et

õpilased saavad vahetult looduses praktiliselt tegutsedes väärtuslikku informatsiooni

koolitundides õpitu kohta. Loodus aitab kaasa ka kaaslastega suhtlemisele ja ühtsustunde

suurenemisele. Loodusõpetuse tundides läbivõetavad teemad on klasside lõikes muutuvad.

Kui eelmistel aastatel teatud klassidega on looduspäevi läbi juba viidud, siis iga aasta on

õpilastele erinev ja uued läbivõetud teemad vajavad kinnistamist. Samuti on läbida

erinevad matkarajad. Kavandatud oli õppereis Matsalu Looduskaitsealale, mis andis

osavõtjatele suurepärase kogemuse. Looduslaagrid hõlmavad jalgsimatku loodusmajade

lähistel, töölehtede täitmist, diskussioone ja rühmatöid, maastikumänge, viktoriine. Kõik

see aitab kaasa teadmiste kinnistumisele, looduse praktilisele tundmaõppimisele ja ka

paremale sotsialiseerumisele.

Õpilaste teadlikkus suureneb neid ümbritseva keskkonna suhtes mida praktiline tegevus

teadmiste kinnistamiseks suurepäraselt võimaldab. Nad saavad ka paremini aru oma osast

looduse hoidjatena ja kaitsjatena. Erinevates klassides on õppekavas erinevad teemad

käsitlemisel. Looduspäevad aitavad kinnistada tunnisõpitud teadmisi. Lapsed õpivad

loodusega suhtlema, loodushoidlikult käituma.

Projekti on rahastanud Keskkonna Investeringute Keskus.

5. klass Läänemaal – looduse uurimine.

Jõel ja roostikus

11. klass - Konati matkarada

Töölehtede täitmine

“Leisi Keskkooli keskkonnaõppe õppekava koostamise koolitused”.

Leisi on ajalooliselt kujunenud Saaremaa põhjapiirkonna haridus- ja kultuurikeskuseks.

Leisi Keskkooli töötajad on huvitatud kooli jätkusuutlikkuse tagamisest. Eesmärgiks on

seatud keskkonnaalase õppe sisseviimine keskastme õppekavasse. Antud projekti raames

oli kavas kahe seminari läbiviimine. Esimene seminar toimub töörühmale õppematerjalide

ja -metoodikaga tutvumiseks Lihula Gümnaasiumis, teine Leisis, kus töörühm esitab

õpetajaskonnale aruande oma tööst ja viiakse läbi õpetajate koolitus.

Projekt lõppes 2008. aasta detsembris.

Projekti on rahastanud Keskkonna Investeeringute Keskus.