ÜlevaadeMaaettevõtluse büroo

25. mai 2015

15–74-aastaste tööhõive ülevaade, 2008–2014

ÜlevaadeMaaettevõtluse büroo

25. mai 2015

Kasutatavad mõistedTööealised — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimise aluseks võetav rahvastik vanuses 15–74.Tööga hõivatud isikud — ettevõttes töötavad isikud, olenemata nende töönädala pikkusest.Töötaja — ettevõttes tööandjaga kokkuleppe (lepingu) alusel töötav isik, kes saab töö eest rahalist tasu (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon).Töötu — isik, kelle puhul on samal ajal täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd.Mitteaktiivne - isik, kes ei tööta ega otsi tööd (õpilased, pensionärid, lapsehoolduspuhkusel olijad, töövõimetud, heitunud isikud).Heitunu - isik, kes on loobunud tööotsinguist, sest on kaotanud lootuse tööd leida.Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus hõivatute ja töötute summas.Struktuurne tööpuudus – olukord, kus tööotsijate kvalifikatsioon ei vasta pakutava töö nõudmistele (puudus oskustöölistest).Vaba ametikoht - vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.Primaarsektor (esmasektor) – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalapüük.Sekundaarsektor (töötlev) – tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus, ehitus.Tertsiaarsektor (teenindav) – hulgi- ja jaekaubandus, hotellid ja restoranid, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara rentimine ja äritegevus, avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus.Registreeritud töötu - Töötukassas ennast töötuna arvele võtnud töötu vanuses 16 aastat kuni vanaduspensioniiga. Registreeritud töötuse statistika

tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast Töötukassas töötuks registreerinud.Tegevusala — ettevõtte põhitegevusala, määratletud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi. EMTAK koos selgitustega on kättesaadav nii paberil kui võrguväljaandena eesti ja inglise keeles aadressil http://www.eer.ee/emtak.phtml.Linnalised asulad - linnad, vallasisesed linnad ja alevid.Maa-asulad - alevikud ja külad.SKP – sisemajanduse koguprodukt (Gross Domestic Product, GDP) eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport – import. Sisemajanduse koguprodukti moodustab ainult mingi riigi või piirkonna territooriumil mingi ajaühiku jooksul toodetud lõpptoodete ja -teenuste väärtuste (lisaväärtuse) summa. EUROSTAT- Euroopa Liidu Statistikaamet.

15–74-aastaste hõiveseisund Eestis 2008–2014Vanuserühm 15–74 aastat on Eesti tööjõu-uuringute valemi aluseks, mistõttu Eesti andmeid avaldatakse tavaliselt selles vanuses elanike kohta ning tekstis on kasutatud just peamiselt viimast vanusevahemikku iseloomustavaid näitajaid.Eestis teeb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) metoodikale tuginevat tööjõu-uuringut Statistikaamet, küsitledes juhusliku valiku alusel igas kvartalis umbes 2200 leibkonna tööealisi ehk 15–74-aastaseid liikmeid. Käesolevad andmed on avaldatud Statistikaameti korrigeeritud rahvaarvu alusel.Aastate 2008–2014 jooksul on Eestis hõivatute arv vähenenud 656-st kuni 624,8 tuhandeni (4,8%). Võrreldes aga vaadeldava perioodi madalaima hõivega 2010. aastaga oli 2014. aastal tööga hõivatuid 56 800 võrra rohkem (+10%).Tabel 1. Hõivatute arv majandussektorite lõikes, 2008–2014, tuhandetes

2008 2009 2010 2011 2012

2013

2014

Majandussektorid kokku

656,0 593,9 568,0

603,2 614,9

621,3

624,8

Primaarsektor 25,5 24,0 23,9 26,6 27,6 26,5 24,1

Lk 3 / 24

2008 2009 2010 2011 2012

2013

2014

Sekundaarsektor

230,9 186,4 171,9

195,5 191,1

187,9

188,1

Tertsiaarsektor

399,5 383,4 372,1

381,1 396,2

407,0

412,6

Märkus: aasta keskmine;2007.–2012. aasta andmed on korrigeeritud 14.02.2014. Allikas: Eesti StatistikaametHõive vähenes aastatel 2008–2010 primaarsektoris 25,5-st kuni 23,9 tuhandeni (-6,3%) ja sekundaarsektoris 230,9 tuhandest kuni 171,9 tuhande hõivatuni (-25,6%). Sama ajavahemiku jooksul vähenes hõivatute arv tertsiaarsektoris 27,4 tuhande ehk 6,9% võrra.Majandusolukorra paranemise tõttu suurenes hõivatute arv 2011. aastal primaarsektoris 2700 hõivatu võrra (+11,3%) ja 23 600 võrra sekundaarsektoris (+13,7%) ning tertsiaarsektoris 9000 hõivatu võrra (+2,4%), mis kokku andis hõive suurenemise 35 200 töötaja võrra (+ 6,2%).2011.–2014. aastatel on majandus liikunud ülespoole ja hõivatute arv suurenes 56,8 tuhande võrra (+10%). Hõive suurenes primaarsektoris 200 võrra, kuid valdava osa hõive kasvust (40,5 tuhat uut hõivatut) andis tertsiaarsektor. Sekundaarsektori hõive suurenes 16 200 hõivatu võrra (+9,4%).Tööhõive kõrgperiood aga langes ajale (aastad 2007–2008), mil majandusaktiivsus eelneva aastatega võrreldes oli juba languses, ning 2009. aasta jooksul vähenes hõivatute arv 62 100 töötaja võrra (-9,5%). Tööturu ja reaalmajanduse trendide nihkesoleku üheks põhjuseks oli asjaolu, et esmase reaktsioonina vähenenud tegevusmahtudele rakendati tööandjate poolt pigem osalist tööaega ja palgakärpeid.Eestis hakkas hõivatute arv vähenema ja tööpuudus suurenema alates 2008. aasta kolmandast kvartalist. Seda mõjutasid mööbli- ja puidu- ning tekstiili- ja õmblustööstuseekspordituru kokkutõmbumine ja töökohtade liikumine odavamate tööjõukuludega piirkondadesse (SRÜ, Aasia jt) ning märgid ehitusmahtude vähenemisest.

Lk 4 / 24

Joonis 1. Hõivatud majandussektorite lõikes, 2008–2014, tuhandetes

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

100

200

300

400

500

600

700656 593.9 568

603.2614.9 621.3 624.8

25.5 24 23.9 26.6 27.6 26.524.1

Majandussektorid kokku Primaarsektor Sekundaarsektor

Tertsiaarsektor

Allikas: Eesti StatistikaametSeoses majanduslangusega on 2009. aastal toimunud hõivatute arvu vähenemine peaaegu kümnendiku võrra (-9,4%). Vähenemine oli kõigis majandussektorites: sekundaarsektoris 18,8%, primaarsektoris 5,1% ja tertsiaarsektoris 3,9%.Alates 2010. aastast on tööstuses toimunud muutused paremuse poole: metalli-, masina- ja elektroonikatööstuses on suurenemas kõrgtehnoloogiliste ja lõpptarbija toodete osatähtsus, tootmisettevõtluses edendatakse kohalikku tootearendust. Ettevõtted püüdlevad ja liiguvad kõrgematele ja kasumlikumatele funktsionaalsetele positsioonidele rahvusvahelistes tootmisvõrgustikes.Töötleva tööstuse ekspordi pöördumine kiirele kasvule 2010. aasta alguses tõstis Eesti majanduse madalseisust välja. Oluliseks teguriks osutus Eesti elektroonikatööstuse potentsiaali efektiivne ja jõuline kasutamine Rootsi kaudu liikuvas ekspordiahelas.Tööhõive kasvas 2011. aastal nii töötuse kui ka mitteaktiivsuse vähenemise arvel. 15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 334 000, mis on 14 000 vähem kui aasta varem. Mitteaktiivsete hulgas vähenes kõige rohkem pensioniealiste ja õpingute tõttu mitteaktiivsete arv. Majandusaktiivsuse suurenemine on toonud kaasa tööjõunõudluse kasvu, kus majanduse kasvutempo kiirenedes ja töömahtude suurenedes on ettevõtetel tekkinud suurem vajadus lisatööjõu järele. Töökohti oli lisandunud enim tööstuses, ehituses ja kaubanduses.2012. aastal oli majandusaktiivsuse alanedes oodata tagasihoidlikumat hõivatute arvu kasvu, mil hõive kasvaks võrreldes eelmise aastaga 15 tuhande inimese ehk 2,4% võrra1. Tegelik kasv moodustas 2,5% (+15,3 tuhat 1 Rahandusministeeriumi 2012. aasta suvine makromajandusprognoos.

Lk 5 / 24

hõivatut). Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem veonduse ja laonduse, info ja side, hariduse ning haldus- ja abitegevuste tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine. Varem hõive kasvu vedanud töötlevas tööstuses ja ehituses 2012. aastal hõivatute arv pisut vähenes. Tööhõive kasvas 2012. aastal peamiselt töötuse vähenemise arvel. Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2012. aastal 15–74-aastaste hulgas 32% (329 000), mis on 5000 võrra vähem kui aasta varem. Mitteaktiivsete hulgas vähenes kõige rohkem pensioniealiste ja õpingute tõttu mitteaktiivsete arv.Joonis 2. 15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2008 – IV kvartal 2014, tuhandetes

II kvartalIV kvartalII kvartal

IV kvartalII kvartal

IV kvartalII kvartal

IV kvartalII kvartal

IV kvartalII kvartal

IV kvartalII kvartal

IV kvartal

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

0 100 200 300 400 500 600 700

MitteaktiivsedTöötud

Allikas: Eesti StatistikaametTööotsingutes heitunud isikuid (kaotanud lootuse tööd leida) oli 2012. aastal 7000 (3000 võrra vähem kui aasta varem).2013. aasta keskmine hõivatute arv oli 621 300, mis on 6400 ehk 1,0% rohkem kui aasta varem. Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem veonduse ja laonduse, info ja side, hariduse ning haldus- ja abitegevuste tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine. Varem hõive kasvu vedanud töötlevas tööstuses ja ehituses ning primaarsektoris 2013. aastal hõivatute arv mõnevõrra vähenes.Tööhõive kasvas 2013. aastal peamiselt teenindava sektori ja töötuse vähenemise arvel. 2014. aasta II kvartalis oli hõivatute arvuks 624 300, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7 800 võrra vähem (-1,2%). Kui I ja II kvartali võrdluses soodustasid tööhõive kasvu suveperioodi hooajatööd, siis aastataguse sama ajaga võrreldes vähenes tööhõive nii negatiivsest rändesaldost tingitud tööealise rahvastiku vähenemise kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvu kasvu tõttu, samuti avaldas mõju eelmise aasta II

Lk 6 / 24

kvartali kõrge võrdlusbaas. 15–74-aastaste tööhõive määr oli II kvartalis 63,0%. I kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 1,9 protsendipunkti kõrgem ning 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti madalam (siis oli hõivemäär vastavalt 61,1% ja 63,2%). Eelnenud kvartaliga võrreldes kasvas hõivatud meeste arv ligi kaks korda enam kui naiste arv ning vanuserühmade võrdluses suurenes enim 50-aastaste ja vanemate töötajate arv.Tööhõive suurenemist mõjutas kõige rohkem töötajate arvu kasv töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning info ja side tegevusaladel. Tööjõu-uuringu andmetel oli II kvartalis hinnanguliselt 47 000 töötut, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 10 000 võrra ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähem. Töötuse määr (6,9%) oli madalam nii 2014. aasta I kvartali kui ka 2013. aasta II kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 8,5% ja 8,0%).Tööpuudus vähenes enam lühiajaliste (alla aasta tööd otsinud) töötute arvu kahanemise arvelt (neid jäi I kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähemaks). Pikaajaliste ja lühiajaliste töötute arv võrdsustus: kumbagi oli II kvartalis ligi 23 000. Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimased neli kvartalit püsinud stabiilsena, pikaajalise töötuse määr oli II kvartalis 3,4%.Joonis 3. 15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2008 – IV kvartal 2014, tuhandetes

I kva

rtal

II kv

arta

lIII

kva

rtal

IV k

vart

alI k

vart

alII

kvar

tal

III k

vart

alIV

kva

rtal

I kva

rtal

II kv

arta

lIII

kva

rtal

IV k

vart

alI k

vart

alII

kvar

tal

III k

vart

alIV

kva

rtal

I kva

rtal

II kv

arta

lIII

kva

rtal

IV k

vart

alI k

vart

alII

kvar

tal

III k

vart

alIV

kva

rtal

I kva

rtal

II kv

arta

lIII

kva

rtal

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

0

100

200

300

400

500

600

700

Tuha

t

Hõivatud

Mitteaktiivsed

Töötud

Allikas: Eesti StatistikaametKui I ja II kvartali võrdluses soodustasid tööhõive kasvu suveperioodi hooajatööd, siis aastataguse sama ajaga võrreldes vähenes tööhõive nii

Lk 7 / 24

negatiivsest rändesaldost tingitud tööealise rahvastiku vähenemise kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvu kasvu tõttu, samuti avaldas mõju eelmise aasta II kvartali kõrge võrdlusbaas. 15–74-aastaste tööhõive määr oli II kvartalis 63,0%. I kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 1,9 protsendipunkti kõrgem ning 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti madalam (siis oli hõivemäär vastavalt 61,1% ja 63,2%). Eelnenud kvartaliga võrreldes kasvas hõivatud meeste arv ligi kaks korda enam kui naiste arv ning vanuserühmade võrdluses suurenes enim 50-aastaste ja vanemate töötajate arv. 2014. a keskmiseks tööhõive määraks kujunes 63%.Tööhõive suurenemist mõjutas kõige rohkem töötajate arvu kasv töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning info ja side tegevusaladel.Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2014. aasta II kvartalis 15–74-aastaste hulgas 32% (320 000 inimest), seoses hooajalise hõive kasvuga kahanes nende arv I kvartaliga võrreldes 9000 võrra. Seetõttu jäi samas võrdluses vähemaks ennekõike neid, kes olid tööturult eemal terviseprobleemide tõttu (üldtrendina on nende arv viimastel aastatel siiski kasvanud). Vähenes ka tööotsingutes heitunud isikute (sooviksid küll töötada, kuid on kaotanud lootuse tööd leida) arv, II kvartalis oli neid 6000.Tööpuudus on vähenenud ning tööhõive kasvanud alates 2011. aastast, kuid nii hõive kasv kui ka töötuse langustrend on aasta-aastalt aeglustunud.2014. aastal oli aastakeskmine töötute arv 50 000, varasema aastaga võrreldes oli töötuid 9000 võrra vähem. 2014. aasta keskmine töötuse määr (7,4%) oli 1,2 protsendipunkti võrra madalam kui 2013. aastal (8,6%). Võrreldes kümnendi kõrgeima töötuse määraga 2010. aastal (16,7%) on tööpuudus kahanenud üle kahe korra. 2014. aasta näitaja põhjal kuulub Eesti pigem Euroopa Liidu madalama tööpuudusega riikide hulka.Tööpuuduse vähenemine jätkus ka 2014. aasta lõpus. IV kvartalis oli töötuse määr 6,3% ning töötute hinnanguline koguarv 43 000 (mis on võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga vastavalt 2,4 protsendipunkti ja 16 000 võrra vähem).Pikaajalisi (aasta või kauem tööd otsinud) töötuid oli 2014. aastal hinnanguliselt 23 000, sh kaks aastat või kauem tööd otsinuid 12 000. Võrreldes varasema aastaga vähenes pikaajaliste töötute arv 14% (sh kaks aastat või kauem tööd otsinute arv langes 25%) ja lühiajaliste (vähem kui aasta tööd otsinud) töötute arv 17%. Pikaajalise töötuse määr oli 2014. aastal 3,3%.15–74-aastaste tööhõive määr oli 2014. aastal 63,0%. Seega lähenes tööhõive määr buumiaegsele tasemele. Võrreldes varasema aastaga kasvas hõivemäär 0,9 protsendipunkti võrra. IV kvartalis oli tööhõive määr

Lk 8 / 24

aastakeskmisest kõrgem (63,6%), ületades 2013. aasta IV kvartali näitajat kahe protsendipunkti võrra. Lisaks majanduskasvule soodustas hõivemäära kasvu ka rahvaarvu kahanemine, rahvastiku vanuserühmade ebaühtlane suurus, pensioniea järk-järguline tõus ja mitmed muud tegurid. Kui rahvaarv väheneb, siis konkureerib samale hulgale töökohtadele vähem inimesi, seega soodustab see töötuse kahanemist ning hõivemäära kasvu. Aastakeskmine tööga hõivatute arv kasvas kahaneva rahvastiku tingimustes varasema aastaga võrreldes tagasihoidlikult (3500 võrra), hinnanguline tööga hõivatute arv oli 2014. aastal 625 000. Et viimase majandusbuumi ajaga võrreldes on rahvaarv pidevalt kahanenud, siis tööga hõivatute arv oli 2014. aastal võrreldes tööturu tippajaga 2007. aastal 5% ehk 33 000 inimese võrra väiksem.Tööhõive muutust mõjutasid 2014. aastal enim hõivatute arvu suurenemine info ja side ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel, jaekaubanduses, tervishoius ning veonduses ja laonduses (posti- ja kullerteenused), kuid ka hõivatute arvu langus põllumajanduses, töötlevas tööstuses ning finants- ja kindlustustegevuses.20–64-aastaste tööhõive määr, mis on strateegia „Euroopa 2020“ üks mõõdikutest, oli 2014. aastal 74%. Pärast majanduskriisi on hõivemäär aasta-aastalt liikunud lähemale Eestile strateegias seatud sihttasemele – 76%.Tööturul mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2014. aastal 15–74-aastaste hulgas 32% (317 000), mis on 3000 vähem kui aasta varem. 15–74-aastaste tööturul mitteaktiivsete arv vähenes enim õppijate ning pensionäride arvu vähenemise tõttu. Kasvas terviseprobleemide tõttu tööturult eemalejäänute arv. Tööotsingutes heitunud isikuid, kes on kaotanud lootuse tööd leida, oli 2014. aastal hinnanguliselt 6000 (IV kvartalis kasvas nende arv 7000-ni). Sageli on kuulda tööandjate poolt kurtmist, et tööd oleks neil pakkuda, kuid puuduvad vajaliku kvalifikatsiooniga töötajad. Vaikitakse maha, et enamasti on probleem põhjustatud töötajatele pakutavast liiga madalast palgast, kuid räägitakse põhiliselt ikka struktuursest tööpuudusest. Ettevõtjad ja nende teenistuses olevad nn analüütikud nutavad "töökat eestlast" taga, kuid tegelikult otsivad töötajat, kes madala palga eest ja kehvades töötingimustes teeniks ettevõtjaid ületunde tehes ja oleks veel selle üle õnnelik. Siin peaks täpsustama, et probleem pole mitte lihtsas oskustööjõu puuduses, vaid selles, et oskustööjõud ei ole nõus müüma oma oskusi-teadmisi 400–500 euro suuruse kuupalga eest ja eelistab töötada riikides, kus makstakse tööjõule inimväärsemat palka (näiteks Soomes u 2500–3000 eurot: liinibussi juht 2633, ehitaja 2465, meditsiiniõde 2817, tootearendaja 3312, tuletõrjuja 2908, õpetaja 3217) ja on oluliselt paremad töö- ja olmetingimused ning sotsiaalsed garantiid.

Lk 9 / 24

Paljuski on probleem ka selles, et Eestis tehakse tööd, mille lisandväärtus on väike ning suur osa kasumist peitubki madalates palkades. Niikaua kui selline skeem võimaldab omanikele head kasumit, ei juhtu mitte midagi. Kapitalisti eesmärgiks on teenida võimalikult väikese kulutustega võimalikult suurt tulu. Kui üldine palgatase, vildakad seadused ja nõrgad ametühingud seda võimaldavad, ei hakkagi omanikud oma ettevõtet moderniseerima ja kõrgema lisandväärtusega toodangule üle minema ning töötingimusi parandama.Räägitakse millegipärast töötaja efektiivsusest, tegelikult aga ei sõltu see töötajast vaid tööandjast, kasutatavatest tehnoloogiatest, toodangu liigist ja töökorraldusest ning suhtumisest töötajasse. Kui töötaja ei taha rahvusvahelises väärtusahelas odavamate funktsioonide täitmisele keskendunud madalatehnoloogilises ettevõttes väikesepalgalisena ka edaspidi olla ja kolib välisriiki, siis kohe kasvab teises riigis ka tema tööefektiivsus mitu korda ja talle makstakse ka korralikku palka.Sobivate töötajate leidmine muutub järk-järgult keerulisemaks, sest tööealine rahvastik ja töötute arv jätkavad alanemist. 2014. aastal vähenes nii tööealine rahvastik kui töötute arv 9000 inimese võrra. Konjunktuuriinstituudi k.a jaanuarikuu küsitluse järgi tõid tööjõupuuduse kui tootmismahu suurendamise peamise takistuse välja 18% teenindusettevõtetest, 8% töötleva tööstuse ettevõtetest ja 3% ehitusettevõtetest.

15-74 maa-asulate tööealiste hõiveseisund põhitöökoha asukoha järgi aastatel 2008–2014 Alates 2005. aastast tänu majanduse elavnemisele hakkas tööga hõivatute arv märgatavalt kasvama ning tööpuudus langema. 2008. aastal oli maal juba 193,9 tuhat hõivatut, mis oli 26 tuhande võrra ehk 15,5% rohkem kui 2005. aastal.Seoses 2008. aastal alanud majanduslangusega kahanes töökohtade arvukus 2010. aastaks 22 700 võrra. Kui 2008. aastal oli maal 97,9 tuhat töökohta, siis 2010. aastal vähenes töökohtade arv kuni 85,1 tuhandeni (-13,1%), mis 2011. aastal kasvas 94,3 tuhandeni (+10,8%). Järgnes vähenemine 2012. aastal kuni 92,6 tuhandeni (-1,8%), 2013. aastal 91,3 tuhandeni (-1,4%) ning 2014. aastal 90,7 tuhandeni (-0,7%). 2008. aastaga võrreldes vähenes 2010. aastal linnalistes asulates töötavate maaelanike arv 12 600 võrra (-14%), kuid järgnevate aastate jooksul

Lk 10 / 24

suurenes järk-järgult 12 900 töötaja võrra ning jõudis 2014. aastal 90,1 tuhandeni (+16,7%). Tabel 2. Maa-asulate* hõivatud põhitöökoha asukoha järgi, 2008–2014, tuhandetes

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

Kõik põhitöökoha asukohad

192,7

193,9

175,7

171,2

185,2

182,7

186,9

189,6

Põhitöökoht ja elukoht samas vallas 83

78,8

69,9 68,4 77,1 73,4

69,1

68,4

Elukohast erinev põhitöökoha asukoht

109,7

115,1

105,7

102,8

108,1

109,4

117,7

121,2

..linnaline asula 87,7

89,8

80,1 77,2 82,6 82,7 87

90,1

..Tallinn 38,3

38,5

34,1 33,4 35,9 38,9

39,4

36,9

..maa-asula 15,2

19,1

18,2 16,7 17,2 19,2

22,2

22,3

..välismaa 6,8 6,2 7,4 8,9 8,4 7,4 8,5 8,9Allikas: Eesti Statistikaamet. 2007.–2012. aasta andmed on korrigeeritud 14.02.2014.* Maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad. Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid.2009.–2010. aastatel toimus maa-asulates hõivatute üldarvu vähenemine 22 700 inimese võrra (-11,7%). 2011.–2014. aastatel seoses majanduse taastumisega hõivatute arv kasvas 18 400 võrra (+10,7%). Välismaal töötavate arv suurenes 2009.–2010. aastatel 2 700 võrra ja moodustas 5,2% maa-asulate hõivatutest. 2011. ja 2012. aastal vähenes välismaal töötavate arv vastavalt 500 ja 1000 inimese võrra ning välismaal oli tööl vastavalt 4,5% ja 4,1% hõivatutest.2013. aastal kasvas välismaal töötavate arv ja osatähtsus tagasi 2011. aasta tasemeni ning 2014. aastal 2010. a tasemeni (8 900), moodustades 4,7% maa-asulate hõivatutest.Kui 2008. aastal oli põhitöökoht ja elukoht samas vallas 40,6% hõivatutest ja linnalises asulas 46,3%-l ning välismaal 3,2%-l, siis 2013. aasta vastavad näitajad olid 37,0%, 46,6% ja 4,5%. 2014. aastal oli põhitöökoht ja elukoht

Lk 11 / 24

samas vallas 36,1% maa-asulate hõivatutest, linnalistes asulates 47,5%-l ja välismaal 4,7%-l.Joonis 4. Maa-asulate hõivatud põhitöökoha asukoha järgi, 2008–2014, %

2008 2010 2011 2012 2013 20140

20

40

60

80

100

40.6 39.9 41.6 40.2 37 36.1

46.3 45.1 44.6 45.3 46.6 47.5

9.8 9.8 9.3 10.5 11.9 11.73.2 5.2 4.5 4.1 4.5 4.7

Põhitöökoht ja elukoht samas vallas ..linnaline asula..maa-asula ..välismaa

Allikas: Eesti StatistikaametLinnalistes asulates saavad tööd pooled maaelanikest, seega mõjutab tööjõus osalemist lisaks maa-asula asukohale linnade suhtes ka nende taristu, sh transpordi kättesaadavus ja kulu. Vaatama suurtele raskustele majanduslanguse perioodil on põllumehed oma ettevõtted toimimas hoidnud, mistõttu on tööpuudus väiksem, kui olla võiks. 2011 ja 2012. aastal suurenes põllumajanduses hõivatute arv 2010. aastaga võrreldes 2100 inimese (+12,2%), kuid 2013 ja 2014. aastal vähenes vastavalt 1600 (-8,3%) ja 1500 (-8,5%) võrra.Ehituse, töötleva tööstuse, kaubanduse, hariduse ning tervishoiu- ja sotsiaaltöö valdkonnas töökoha kaotanud ja maale elama jäänud spetsialistidel ja oskustöölistel on kohapeal raske rakendust leida, mistõttu nad on sunnitud vastuvõetavat tööd ja teenistust otsima mujal – peamiselt linnades või välismaal. Põhilised tööalase pendelrände sihtpunktid on oma maakonnakeskused. Erandiks on Rapla maakond, kus Raplast suurem mõju on Tallinnal. Linnaliste piirkondade lõikes on maa-asulate elanikud tööalaselt sama piirkonna keskustest kõige enam seotud Tallinnaga. Pealinna regioonile järgnevad mitmed teiste suuremate Eesti linnade vahetud tagamaad ning väikelinnade tagamaad, mis asuvad linnalise keskusega samas omavalitsusüksuses, või siis rõngasvaldade maa-asulad.Maa-asulate elanike linnades paiknevate tööandjate juures töötamist põhjustab asjaolu, et sellistel töökohtadel on töötaja töötingimused paremad ja tööst saadavad tulud oluliselt kõrgemad, võrrelduna olukorraga, kus tööandja asub samas asulas ja vallas. Kuna maapiirkondade elanike töö ja

Lk 12 / 24

õppimine on järjest rohkem seotud linnadega, siis selleks, et inimesed jääksid või tuleksid maale, on eeltingimuseks head võimalused elanike liikumiseks, mis eeldab aga transpordisüsteemide arengut.Linnade töötajatest on töökoht loodud maa-asula tööandja poolt ainult 12% juhtudel.Põhjus, miks välismaale minnakse, on loomulikult suurem palk ja soov teenida rohkem. Ei soodusta siiajäämist ka meie ärikultuur, kus ebavõrdsus tippjuhtide ja keskastme juhtide ning oskustööliste palkade vahel on kohane mõnele kolmanda maailma riigile. See ei ole arenenud inimesele ja normaalsele ettevõtjale omane mõtteviis ja ei ole euroopalik ega ka skandinaavialik ärikultuur (nn “ratsa rikkaks“ ükspuha mis hinnaga, tööandjate ahnus ja ebaeetilisus, JOKK-skeemid jne) ja selles puudub ka eestlaslik talupojatarkus. Ei kaunista Eestit ka kõrgetele ametikohtadele upitatud poolharitlastest tõusikud, kellede eest hoiatas meid omal ajal veel president Lennart Meri. Lahenduseks on euroopalik ärikultuur, ettevõtjate ja töövõtjate õige haridus ja haritus ning väärikus omavahelistes suhetes. Samuti ka palkade ühtlustamine, oskuste ja vastutusega vastavusse viimine ning mõõduline kooskõla madalapalgaliste ja kõrgepalgaliste vahel. See oleks kahtlemata tingimuseks, milleta me väärikusest ja aususest Eesti Vabariigis rääkida ei saa.ESA esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta IV kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 2,7%. 2014. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 1,8%. IV kvartalis panustas majanduse kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala töötlev tööstus, peamiselt elektroonikaseadmete tootmise ning puidutöötlemise toel.Lisaks töötlevale tööstusele olid 2014. aasta viimases kvartalis Eesti majanduse suurimad kasvatajad veel energeetika ja kaubandus, millest viimases vedas kasvu tugeva sisenõudluse toel jaekaubandus. Samuti jätkas IV kvartalis tugevnemist välisnõudlus. 2014. aasta IV kvartalis suurenes kaupade väljavedu hinnamõjusid arvesse võttes 8,0%. Kaupade sisseveo kasv kiirenes hinnamõjusid arvesse võttes 6,6%-ni.Tegevusaladest pidurdas IV kvartalis majanduskasvu enim transpordi ja ehituse lisandväärtuse kahanemine.

Lk 13 / 24

Maa-asulate hõivatud majandussektorite ja tegevusalade järgiAastakeskmises arvestuses toimus aastatel 2007–2008 hõivatute arvu kasv maa-asulates 1200 võrra (+0,6%). Seejuures toimus Eestis 2008. aasta jooksul hõivatute arvu tagasihoidlik suurenemine ainult teenindussektoris – kasv 5,5%, sekundaarsektori hõive oli stabiilne, kuid primaarsektoris toimus hõive vähenemine 16,2% võrra. Tabel 3. Maa-asulate hõivatute arv majandussektorite lõikes, 2008–2014, tuhandetes

Majandussektorid kokku

Primaarsektor

Sekundaarsektor

Tertsiaarsektor

2008 193,9 20,7 66,3 1072009 175,7 18,3 54,4 102,92010 171,2 19,3 52,5 99,32011 185,2 22,2 58,1 104,92012 182,7 21,4 57,6 103,72013 186,9 21,3 58,3 107,22014 189,6 19,7 58,5 111,4Allikas: Eesti Statistikaamet. 2007.–2012. aasta andmed on korrigeeritud 14.02.2014.Aastatel 2009 ja 2010 langes hõive töötlevas sektoris vastavalt 11 900 ja 1900 hõivatu, ehk 17,9% ja 2,9% võrra. Teenindusvaldkonna hõivatute vähenemine oli mõõdukas, ehk vastavalt 4100 ja 3600 inimese võrra s.o 3,8% ja 3,5%. Primaarsektori hõive langes 2009. aastal 2400 hõivatu võrra (-11,6%), kuid järgneval aastal suurenes 1000 võrra (+5,5%).Märgatav hõivatute arvu suurenemine toimus kõigis majandussektorites 2011. aastal, kui hõivatute arv kasvas 14 000 inimese ehk 8,2% võrra. Suurema osa juurdekasvust andsidtertsiaar- ja sekundaarsektor, kus hõive kasvas võrdselt 5600 võrra. Primaarsektori hõive suurenes 2–900 võrra. Hõive mõningane vähenemine toimus 2012. aastal (kokku 2500 hõivatu võrra s.o 1,3%). Seejuures hõivatute arv vähenes primaarsektoris 800, sekundaarsektoris 500 ja tertsiaarsektoris 1200 hõivatu võrra. Hõivatute arv suurenes 2013. aastal 4200 võrra (+2,3%), vähenedes ainult primaarsektoris 100 hõivatu võrra. Sekundaarsektori hõive suurenes 700 (+1,2%) ja tertsiaarsektori oma 3500 hõivatu võrra (+3,4%). Hõive kasvas ka

Lk 14 / 24

2014. aastal 2700 hõivatu ehk 1,4% võrra, suurenedes sekundaarsektoris 200 (+0,3%) ja tertsiaarsektoris 4200 (+3,9%) ning vähenedes primaarsektoris 1600 hõivatu võrra (-7,5%).Sekundaarsektori osatähtsus kasvas aastatel 2005–2007 kokku 3,4% (u 0,9 PP aastas) ja jõudis 34,6%-ni, mis 2010. a vähenes 30,7%-ni, ehk 2005. a tasemeni, suurenedes 2012. aastal 31,5%ni, mis 2013. a alanes 31,2%-ni ja 2014. a 30,8%-ni. Tertsiaarsektori osatähtsus oli 2005–2007. a stabiilselt 51–53% juures, mis suurenes 2008. ja 2009. aastal vastavalt 55,2% ja 58,6%-ni, vähenedes 2010. ja 2011. a vastavalt 56,6% ja 56,7%-ni, mis kasvas 2013. aastal 57,4%-ni ja 2014. a kuni 58,8%-ni. Joonis 5. Hõivatud maaelanikkond majandussektorite kaupa aastatel 2008–2014, (protsentides)

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

10

20

30

40

50

60

70

10.7 10.4 11.3 12 11.7 11.410.4

34.2 31 30.7 31.4 31.5 31.2 30.8

55.2 58.6 58 56.6 56.7 57.4 58.8

Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaarsektor

Allikas: Eesti Statistikaameti tööjõu-uuringudPrimaarsektori osatähtsus hõives vähenes 2007. a 12,8%-st kuni 10,4%-ni 2009. a, mis edaspidi aastatel 2010-2013 oluliselt ei muutunud, olles 11,3…12% piires, kuid 2014. a alanes tagasi kuni 10,4%-ni. Seega peamiseks tööandjaks on teenindav sektor, kus töötab üle poole hõivatutest maal ja üle 2/3 linnaliste asulate elanikest. Stabiilne hõive on tervishoius ja hariduses, juurde on tekkinud töökohad jäätmemajanduses, IT valdkonnas ja finantsteeninduses.Sisenõudluse jätkuvalt ebapiisav aktiivsus nõuab tööjõu suunamist sektoritesse, mis tegelevad rohkem ekspordiga. Samuti on võtmetähtsusega, et tööhõives kasvaks suurema tootlikkusega sektorite osakaal, mis eeldab muu hulgas esmalt tööjõu üldise kvalifikatsiooni taseme tõusu. Kui võrdlemisi suur osa elanikkonnast pakub madala lisandväärtusega teenuseid (hotellindus, maaturism, toitlustus, kaubandus jne), siis peab selle kõrval olema ka väga kõrge tootlikkusega töötlev tööstus ja välisturgudele orienteeritud teadmismahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid.Maapiirkonna hõivatute tegevusaladest on 2007–2008 kõige järsem osatähtsuse vähenemine toimunud põllumajanduse ja jahinduse valdkonnas –

Lk 15 / 24

2007. aasta 11,5%-lt kuni 9,3%-ni. Kuigi 2008. a toimus maa-asulates hõivatute üldarvu kasv 600 inimese võrra, vähenes siiski maapiirkonnas hõive eelneva aastaga võrreldes põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse (-3700), avaliku halduse (-1800), samuti veonduse, laonduse ja side (-700) tegevusaladel. Hõivatute osatähtsuse kasv on 2008–2011 toimunud hariduse ja finantsvahenduse (2 PP) ja põllumajanduses (1,1 PP). Tabel 4. Maapiirkonna hõivatud tegevusalade järgi, 2008–2014 (%)

2008 2009 2010 2011 2012 20132014Tegevusalad kokku, %

100,0 100,0 100,0 100,0 100,0100,0100,0

Põllumajandus ja jahindus

9,3 10,3 10,5 10,4 10,3 9,5 8,5

Metsamajandus 1,1 0,9 0,9 1,0 0,9 1,1 0,4Kalapüük ja vesiviljelus

0.04 0,04 0,04 0,06 0,05 0,07 0,05

Mäetööstus 0,8 0,8 0,8 0,7 0,6 0,8 0,7Töötlev tööstus 19,7 17,8 17,3 17,8 18,1 19,1 18,6Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 1,1 1,1 0,8 0,8 1,3 0,8 0,5Ehitus 12,2 11,3 11,4 11,7 11,3 10,3 10,5Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 13,1 12,7 13,9 12,4 11,0 11,0 12,4Hotellid ja restoranid 3,0 3,1 2,7 3,0 2,9 3,1 3,5Veondus, laondus 7,5 8,0 6,9 6,2 7,5 7,1 6,4Finantsvahendus 1,3 1,6 1,0 1,1 1,3 0,8 0,8Kinnisvaraalane tegevus 1,2 .. .. 0,8 1,0 1,0 1,2Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 2,9 3.0 2.9 3.3 3.3 3.5 3,0Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 2,5 1.8 1.9 2.2 1.8 2.1 2,0Haldus- ja abitegevused 1,5 2.0 2.3 1.7 2.4 2.6 2,1Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik

5,7 7,1 7,4 6,5 7,0 8,8 9,8

Lk 16 / 24

2008 2009 2010 2011 2012 20132014sotsiaalkindlustusHaridus 9,0 10,8 10,3 11,3 10,8 9,1 9,1Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 4,8 5,1 4,5 4,7 4,2 4,8 5,0Muud tegevusalad 1,7 1,6 2,0 1,9 1,8 1,6 1,2Allikas: Eesti Statistikaamet. Aasta keskmine. 2000.–2012. aasta andmed on korrigeeritud 14.02.2014.Põllumajandusliku hõive vähenemine 2013.–2014. aastail on seotud põllumajanduse majandusharu toodangu ja kokkuostuhindade vähenemisega ning tootmise vahendite ostuhinnaindeksi kasvuga.Vahepeal toimunud hõive vähenemise avalikus halduses põhjustas kulude kokkuhoid, mis kahandas uute töötajate palkamise võimalusi lahkuvate töötajate asemele.Endiselt avaldasid hõivele mõju kahanenud ehituses, vähenenud kaubaveomahud ja eelkõige transiidi ning postside mahud. Kui 2008. aastal oli töötlevas tööstuses hõivatute osatähtsus 19,7% kõigist hõivatutest, siis 2010. aastal kõigest 17,3%, mis järgnevatel aastatel järk-järgult suurenes kuni 19,1%-ni 2013. aastal, vähenedes järgneval aastal 18,6%-ni. Töötleva tööstuse ekspordi pöördumine kasvule 201.–-2013. aastatel tõstis Eesti majanduse madalseisust välja. Sellele aitas kaasa eelkõige arenevate turgude tugev nõudlus, mis omakorda toetas meie ekspordipartnerite majandusi. Negatiivselt mõjutas toodangu kasvu langus metalltoodete, kemikaalide, mööbli ja mootorsõidukite tootmises. Majanduskasvu toetas oluliselt sisemajanduse nõudlus, mis kasvas 8%. Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali kogumahutus, mis kasvas 21%.

Maa-asulate 15–74-aastased hõiveseisundi järgi Aastakeskmises arvestuses toimus aastatel 2007-2008 hõivatute arvu kasv maa-asulates 1200 võrra (+0,6%), kuid 2009.–2010. aastatel oli majanduskriisi tõttu hõivatuid juba 2008. aastaga võrreldes vastavalt 18 200 (- 9,4%) ja 22 700 (-11,7%) vähem. Hõivatute arvu mõõdukas suurenemine toimus järgnenud aastatel ning 2013. aastal oli hõivatuid 2010. aastaga võrreldes 15 700 inimese võrra enam (+9,2%). 2014. aastal suurenes hõivatute arv 2700 võrra (+1,4%).

Lk 17 / 24

Mitteaktiivsete arv vähenes maapiirkonnas 2008. aastal 2000 võrra ehk 1,6%, kuid seejärel suurenes 2009. aastal eelnenud aastaga võrreldes 4700 võrra (+3,9%). 2010. aastal alanes mitteaktiivsete arv 124 000-ni (-1,7%), 2011.–2013. aastatel jätkus mitteaktiivsete isikute arvu vähenemine kuni 110 000-ni (-11,3%). 2014. aastal vähenes mitteaktiivsete arv veel 1800 võrra (-1,6%). Mitteaktiivsete arvu vähenemine on seotud nii tööealiste üldarvu vähenemisega, kui ka pensioniealiste ja õpingutega seotud isikute arvu kahanemisega. Tabel 5. Maa-asulate 15–74-aastaste hõiveseisund, 2008–2014

2008 2009 2010 2011 20122013

2014

Tööjõud, tuhat 205,4 200,7 201,8 208,6 200,7200,

3202,

6

..hõivatud, tuhat 193,9 175,7 171,2 185,2 182,7186,

9189,

6..töötud, tuhat 11,5 25,1 30,6 23,4 17,9 13,4 13,0

Mitteaktiivsed, tuhat 121,5 126,2 124 116,5 112 110108,

215–74-aastased kokku, tuhat 326,9 327 325,8 325,1 312,6

310,3

310,8

Tööjõus osalemise määr, % 62,8 61,4 61,9 64,2 64,2 64,5

65,2

Tööhõive määr, % 59,3 53,7 52,5 57 58,5 60,2 61Töötuse määr, % 5,6 12,5 15,2 11,2 8,9 6,7 6,4Aasta keskmine. 2007.–2012. aasta andmed on korrigeeritud 14.02.2014. Allikas: Eesti Statistikaamet.Tööealistel on mitteaktiivsuse domineerivateks põhjusteks õppimine, tervislik seisund ja lapsehoolduspuhkusel olemine. Kui 2008. aastal oli 121 500 mitteaktiivset siis 2014. aastal 108 200, ehk 9,5% vähem.Mitteaktiivsete hulka kuuluvad õpilased, lapsehoolduspuhkusel olevad vanemad, pereliikme hooldamisega seotud isikud, puudega inimesed, koduperenaised, heitunud ja kinnipidamisasutuses viibijad. Vaatamata mitteaktiivsete arvu vähenemisele on nende osatähtsus tööealistest suhteliselt suur (34,8%), mis tähendab, et paljud tööealised, sh heitunud ei ole suutnud maal toimunud muutustega kohaneda. Suureks probleemiks on maa-asulate tööealiste elanike madalam haridustase, mis piirab oluliselt nende konkurentsivõimet tööturul. Kui 2008. aastal oli töötuid 11 500 ja töötuse määr 5,6%, siis 2009. ja 2010. aastal olid seoses üldise majanduslangusega vastavad näitajad 25 100 ja

Lk 18 / 24

12,5% ning 30 600 ja 15,2%. Majanduse taastudes vähenes aastatel 2011–2014 töötute arv 13 000-ni (2,4 korda) ja töötuse määraks kujunes 6,4%. Joonis 6. Maa-asulate 15−74-aastaste hõiveseisund 2008–2014, tuhat

2008 2009 2012 2013 20140

50

100

150

200

250

193.9 175.7182.7 186.9 189.6

11.525.1

17.9 13.4 13

121.5 126.2112 110 108.2

Tööjõud, tuhat ..hõivatud, tuhat

..töötud, tuhat Mitteaktiivsed, tuhat

Allikas: Eesti Statistikaamet.Maa-asulates oli saavutatud vaadeldava perioodi alguseks head hõivenäitajad kui 2008. aastal oli aastakeskmine tööhõive määr oli 59,3% (sh meestel 62,6% ja naistel 56%).Majanduskeskkonna järsk halvenemine 2008. aasta lõpus näitas, et tööjõukulude kärpimiseks oli järgnenud kahel aastal lisaks palkade langetamisele vältimatu ka töötajate arvu vähendamine.Maa-asulate tööealiste tööhõive määr oli märgatavalt vähenenud 2010. aastal (59,3%-lt kuni 52,5%-ni), soo lõikes oli hõivemääras toimunud samuti analoogsed muutused: meeste tööhõive määr oli vähenenud 67%-lt kuni 54,8%-ni ning naiste osas 56%-lt kuni 50,2%-ni.Tabel 6. Maa-asulate 15–74-aastaste hõiveseisund 2008–2014 soo lõikes, %

Näitaja2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

Mehed ja naised

Tööjõus osalemise määr, % 62,8 61,4 61,9

64,2 64,2 64,5 65,2

Tööhõive määr, % 59,3 53,7 52,5 57 58,5 60,2 61

Töötuse määr, % 5,6 12,5 15,211,2 8,9 6,7 6,4

Mehed

Tööjõus osalemise määr, % 67 66,1 66,1

66,3 67,3 68,2 68,3

Tööhõive määr, % 62,6 55,6 54,8 58, 60,3 63,2 63,3

Lk 19 / 24

Näitaja2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

8

Töötuse määr, % 6,5 15,9 17,111,4 10,4 7,4 7,4

Naised

Tööjõus osalemise määr, % 58,7 56,8 57,7

61,9 61 60,7 61,9

Tööhõive määr, % 56 51,9 50,255,1 56,5 57,2 58,6

Töötuse määr, % 4,6 8,7 12,9 11 7,3 5,8 5,3Aasta keskmine. 2007.–2012. aasta andmed on korrigeeritud 14.02.2014. Allikas: Eesti Statistikaamet.Järgnes majanduse taastumine ja tööhõive määra järk-järguline kasv 2011.–2014. aastatel ning 2014. aasta aastakeskmiseks kujunes 61%. 2010. aastaga võrreldes on 2014. aastal keskmine tööhõive määr suurenenud 8,5 protsendipunkti (PP), sealhulgas naistel 8,4 PP ja meestel 8,5 PP.Joonis 7. Maa-asulate 15–74-aastaste hõiveseisund 2008–2014, %

Mehed ja naisedTööjõus osalemise määr, %

Tööhõive määr, %Töötuse määr, %

MehedTööjõus osalemise määr, %

Tööhõive määr, %Töötuse määr, %

NaisedTööjõus osalemise määr, %

Tööhõive määr, %Töötuse määr, %

0 10 20 30 40 50 60 70 80

2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008

Allikas: Eesti Statistikaamet.Kui 2008. aastal oli maa-asulate 15–74-aastaste töötuse määraks 4,6% ning naiste ja meeste omad võrreldavad (vastavalt 4,6% ja 6,5%), siis 2010. aastal olukord muutus märgatavalt ning keskmise 15,2%-lise töötuse määra juures oli naiste määraks 12,9%, kuid meestel oli töötus 17,1%. 2011–2014. aastate jooksul töötuse tase soo lõikes võrdsustus ja oli 2014. aastal keskmise taseme lähedal (6,4%), sealhulgas oli meeste töötus (7,4%) mõnevõrra kõrgem naiste omast (5,3%).

Lk 20 / 24

KokkuvõtteksÜlemaailmses finantskriisis ja majanduslanguses kaotas 2008. aasta teisest poolest kuni 2010. aasta alguseni töö 107 300 Eesti tööealist. Tööpuudus jätkas kasvu 2010. aasta alguses ning saavutas kõrgtaseme 2010. aasta I kvartalis (töötuse määr 19,8%), kuid aastakeskmisena vähenes töötus Eestis tervikuna 16,9%-ni, sealhulgas maapiirkonnas 15,5%-ni. Hinnates 2010. aastat tervikuna võib positiivsest küljest ära märkida tööpuuduse vähenemist aasta teises pooles. Edasine tööpuuduse langus on olnud märgatav, alanedes 2011. aasta I kvartalis 13,2% juurde, mis III kvartalis vähenes maapiirkonnas 10,4%-ni (sh meestel 11% ja naistel 9,8%), kuid aasta keskmiseks kujunes 12,5%. Tööpuudus on järjest vähenenud ning tööhõive kasvanud alates 2011. aastast, kuid nii hõive kasv kui ka töötuse langustrend on aasta-aastalt aeglustunud.2014. aastal oli aastakeskmiseks töötute arvuks 50 000, varasema aastaga võrreldes oli töötuid 9000 võrra vähem. 2014. aasta keskmine töötuse määr (7,4%) oli 1,2 protsendipunkti võrra madalam kui 2013. aastal (8,6%). Seega tööpuuduse määr alanes eelmisel aastal 7,4%-ni ja hõive kasvas 0,6%. Tegevusalade lõikes suurenes hõive enim veonduse ja laonduse, turismi ning info ja side valdkonnas. Hõivatute arv vähenes töötlevas tööstuses, põllumajanduses, finantssektoris, hariduses ja mäetööstuses. Tööhõive määr ehk tööga hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus on viimaste aastate jooksul kasvanud ja ulatus eelmisel aastal juba 2008. aasta tasemeni. Selle taga on lisaks hõive kasvule ka rahvaarvu kahanemine ja pensioniea tõus.Majanduskriisi üheks tagajärjeks oli heitunute arvu kasv. Kui majandusbuumi aegu oli neid 5000 ringis, siis kriisi ajal see kahekordistus (2010. a IV kvartalis oli neid 10 200). Kahaneva tööealise elanikkonna juures oli see väga suur kaotus, kuna pikk töötuseperiood vähendab töölesaamise tõenäolisust ja aeglaselt taanduva tööpuuduse tingimustes nad võivad osutuda tööturu jaoks püsivalt kadunuks. 2013. aasta II kvartalis oli tööga hõivatuid 632 100, mis on 18 100 võrra enam, kui eelneva aasta samal ajal (+2,9%). Maa-asulate vastavad arvud olid 191 900 ja 10 700 ning +5,1%. Seega on Eestis jälgitav tavapärane viitaeg majanduse kasvufaasi pöördumise ja tööturu reageerimise vahel. 2014. aasta II kvartalis oli hõivatute arvuks 624 300, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7800 võrra vähem (-1,2%).Vaatama sellele, et Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus 2011, 2012. ja 2013. ning 2014. aastal vastavalt 7,6, 3,2 ja 0,8 ning 2,1 protsenti

Lk 21 / 24

eelmise aastaga võrreldes, jääb tööturgu lähiperioodil veel mõjutama 2008.–2010. aastatel tekkinud keeruline olukord ettevõtete majandustegevuses ning asjaolu, et ekspordihinnad langesid 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 1,1% ja impordihinnad 1,6%. Viimane ekspordi- ja impordihindade aastane langus oli 2009. aastal. Lisaks töötlevale tööstusele olid 2014. aasta viimases kvartalis Eesti majanduse suurimad kasvatajad veel energeetika ja kaubandus, millest viimases vedas kasvu tugeva sisenõudluse toel jaekaubandus. Samuti jätkas IV kvartalis tugevnemist välisnõudlus. 2014. aasta IV kvartalis suurenes kaupade väljavedu hinnamõjusid arvesse võttes 8,0%. Kaupade sisseveo kasv kiirenes hinnamõjusid arvesse võttes 6,6%-ni.Peamiseks tööandjaks maapiirkonnas on teenindav sektor kus töötab üle poole hõivatutest ja üle 2/3 linnaliste asulate elanikest. Stabiilne hõive on tervishoius ja hariduses, juurde on tekkinud töökohad jäätmemajanduses, IT valdkonnas ja finantsteeninduses.Tootmisressursside kallinemise ja piiratuse ning tugeva rahvusvahelise konkurentsi tõttu jätkub Eestis vähese tulukusega põllumajanduslike majapidamiste integreerimine suurematesse arenguvõimelistesse tootmisüksustesse ning selle tulemusena on oodata jätkuvalt põllumajanduslike ettevõtete ja hõivatute arvu stabiliseerumist koos põllumajandustootjate üheaegse majandusliku suuruse ja efektiivsuse kasvuga. Põllumajandusettevõtted saavad tulemuslikumalt kasutada avanevaid uusi tehnoloogiaid, paremaid meetodeid ja masinasüsteeme ning muid tootmiseks vajalikke vahendeid ja sisendeid, mis võimaldab tegutseda jätkusuutlikult, parandada organisatsioonikultuuri, tootlikkust ja toodete kvaliteeti ning muutuda efektiivsemaks. Kulutused tööpoliitikale kasvasid 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga ühtekokku 6,4%. Tööpoliitika kogukulude kasvu juures jäi aga kulutuste osakaal SKP-s ligilähedaselt samale tasemele, mis 2011. aastal. Perioodil 2011–2013 moodustasid tööpoliitika kulutused ühtekokku SKP-s 0,68 kuni 0,79%. Ühe vahendina kõrge tööhõive saavutamisel nähakse tõhusat aktiivset tööpoliitikat, mis aitab inimestel toime tulla kiirete muutustega tööturul, lühendada töötusperioodide kestust ja lihtsustada liikumist ühelt töökohalt teisele.Majanduse elavnemine kujunes oodatust mõnevõrra kiiremaks, kuid ettevõtjad ei ole kiirustanud uute töötajate värbamisega. Eesti SKP kasv aeglustus 2013. aastal hinnamuutuste mõju arvestades 0,8%-ni, EL-i majandus kokku suurenes aga 0,1%.

Lk 22 / 24

2014. aasta kokkuvõttes kasvas Eesti majandus 2,1 protsenti, mis jääb alla meie kasvupotentsiaalile. Kiiremat majanduskasvu takistas endiselt logistikavaldkond, nõrk konjunktuur tööstuses ja viimasel kahel aastal süvenenud nõudluse puudus ehituses. Rahandusministeeriumi 2014. a suveprognoos ennustas 2014. a majanduskasvuks 0,5% ning 2015. aastaks 2,5%. Rahandusministeeriumi 2015. a kevadprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu taas 2 protsenti ja 2016. aastal 2,8 protsenti. Peamiseks majanduse kasvuveduriks jääb sisenõudlus. Tööpuuduse määr jätkab prognoosi järgi langemist, olles järgmisest aastast alla 6 protsendi. Tööga hõivatute arv kasvab 2015. aastal sarnaselt 2014. aastaga 0,6 protsenti ning pöördub alates järgnevast aastast kuni pooleprotsendisesse langusesse. Seoses tööjõulise elanikkonna vähenemisega ja eeldusega, et tööjõus osalemise ning hõive määrad on maksimumi lähedal, on hõive edasise kasvu väljavaated tagasihoidlikud.Euroopa Komisjon2 prognoosib Eestile sel aastal 2,3% ja tuleval aastal 2,9% SKP kasvu.Sügisese prognoosiga võrreldes on Euroopa Komisjon Eesti majanduskasvu väljavaated paremaks hinnanud – toona oodati alanud aastaks 2% ja tulevaks aastaks 2,7% SKP kasvu.Peamine kasvu vedur on tarbimine, samas on ka eksport osutunud oodatust tugevamaks, hoolimata Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite majandusprobleemidest.Tarbimine jääb jõudsaks, saades tuge reaalsissetulekute kasvust, tulumaksukärbetest ja peretoetuste tõusust. Tänavu kasvab tarbimine 4,3% ja tuleval aastal 4,2%. Aastaks 2016 prognoosib komisjon Eestis nominaalpalga kasvu 5,1%.Palgakasvu taga on aga osalisest Eesti majanduses süvenev tööjõu pakkumise probleem, mis annab eriti tunda vanusegrupis 19-35. Probleemi on tinginud nii madal sündimus, kui vilgas väljaränne. Trendide jätkudes prognoosib komisjon tööpuuduse alanemist 2016. aastaks 6%-le.Elanikkonna ealise struktuuri muudatustega kaasnev mõju on oluline nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna. Majanduse edasise arengu ja tööhõive tagamise suhtes on oluline, kuidas edaspidi toimub ettevõtete efektiivsuse kasv, tööjõu ümberpaigutumine ja täiendõpe.

2 Euroopa Komisjon tõstis Eesti majanduskasvu prognoosi. 05.veebruar 2015. http://www.aripaev.ee/uudised/2015/02/05/euroopa-komisjon-tostis-eesti-majanduskasvu-prognoosi

Lk 23 / 24

Värske Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring3 näitab, et töösturite kindlustunne püsib stabiilselt tugev. Swedbank uuris ligi 300 Eesti tööstusettevõtte hinnanguid käibe ja tootmismahtude, tööjõu ning investeerimisplaanide osas. Küsitletud ettevõtete kogukäive on ca 6,3 miljardit eurot. Uuring hõlmas nii rasketööstuse, ehitusmaterjalide tööstuse, toiduainetööstuse, puidutööstuse kui muu töötleva tööstuse ettevõtteid.Käivet plaanib kasvatada 64% ning kasumlikkuse paranemisse usub 44% küsitletud tööstusettevõtetest. Samal ajal pärsib pea poolte ettevõtete arengut tööjõupuudus – eelkõige on puudus väljaõppega spetsialistidest. Uuringu kohaselt plaanib tänavu käivet kasvatada kaks kolmandikku ettevõtetest, oodates käibekasvuks keskmiselt 3%. Aasta varem oodati kasvuks 5,2% ning tegelik tulemus oli statistikaameti andmetel 4,2%.Ligi pooled ettevõtjatest väidavad, et nende arengut takistab tööjõupuudus - tööstuses on vaja rohkem insenere, seadmete operaatoreid ja projektijuhte.Nõrk koht on investeeringud – ettevõtete investeeringuid hoiavad tagasi ülevõimsused ja ebakindlus. Massilist investeerimist hoiab tagasi ebakindel välisnõudlus. Uusi investeeringuid plaanib teha 91% ettevõtetest. Pea pooled neist, kes plaanivad investeeringuid, kavatsevad investeeringute abil tõsta efektiivsust ning trend viitab sellele, et lihtsam töö on asendumas masinatega. Efektiivsusele suunatud investeeringute kõrval on tugevamalt fookusse tõusnud ka investeeringud tootearendusse. Kui 2013. aastal plaanis tootearendusse investeerida 8% ettevõtetest, siis sel aastal on protsent tõusnud juba 16-ni.Ülejäänud Euroopa Liidu riikide kohta nendib Euroopa Komisjon, et esimest korda 2007. aastast on tänavu lootust, et kõigi Euroopa Liidu riikide SKP kasvab. ELis prognoosib komisjon tänavu kasvu 1,7% ning euroalal 1,3%. Järgneval aastal kiireneb kasv vastavalt 2,1%-le ja 1,9%-le.

3 “Tööstusettevõtjate kindlustunne on tugev, paremat kasumit ootavad pea pooled firmad“, 11. märts 2015; http://arileht.delfi.ee/news/uudised/toostusettevotjate-kindlustunne-on-tugev-paremat-kasumit-ootavad-pea-pooled-firmad?id=70988863

Lk 24 / 24