Lepp

Koostas: Elerin Mumm2006

Lepa välimus

Lepp on heitleheline puu või põõsas, mis kuulub kaseliste sugukonda. Pungad on tavaliselt rootsulised ning kahe kuni kolme soomusega. Lehed on saagja servaga

jagumatud lihtlehed. Eestis kasvab lepp väga vastupidavana. Lepp võib taluda -35 kuni -50 kraadi.Lepaurvad on pikad ja peenikesed. Lepad võivad kasvada kuni 35 m pikkuseks.

Liigid

Lepal on paju erinevaid liike. Kokku on neid umbes 35. Nõukogude Liidu ajal kasvas Nõukogude Liidu alal 11 erinevat liiki looduslikult. Eestis kasvab 2 liiki looduslikult, nendeks on harilik lepp ja hall lepp.

LisaLeppEllen Niit

Ma tundsin leppa.Lepp oli lihtne puu,hall karjamaa-asukas,koore all ruske veri.Marjakorvile põhja lepaleht.Haigele varbale lepaleht -häda ja rohi, mõlemad eht.Lepavõsa mu kodumäe allnagu hallikas meri.Lepamähast punanelapse suu.

Ma tundsin leppa.Lepp on harilik puu –suvel päikesevari,soe raiesmaa maasikamarining sügiseigavaslepakäbidest karija talvel hakulpliidi all haguja kevadeurbkeset lumelangu.

Leppa nimetatakse alnuseks (ladina päraselt)

Kokkuvõte

Lepp on vastupidav puu, mis võib kasvada nii metsas kui linnas. Lepa erinevaid liike on umbes 35.

Nõukogude Liidu ajal kasvas Nõukogude Liidu alal 11 erinevat looduliku liiki. Eestis kasvab 2 liiki looduslikult. Lepp võib taluda kuni -50 kraadi.

Allikad

Dendroloogia (teine, ümbertöötatud trükk), Endel Laas, lk.29, lk.614-615, Tallinn, Valgus, 1987Eneke 2, lk. 244, Tallinn, Valgus, 1983Ene 5, lk 513, Tallinn, Valgus, 1990Puud ja inimesed (puude osast rahvakultuuris), Ants Viires, lk. 99, Tallinn, Valgus, 1975