Mitmest moodulist koolitus koosneb? Kas teil

jäi ka kodutöid teha?

Õpilased: TORE koolitus koosneb kolmest

moodulist. Kodutööks jäi kaasata uusi õpilasi

TORE programmi.

Riive: Toimub kolm koolitust. Kolm korda ehk

üheksa päeva, siis on praktika, millele järgneb

kogemuskoolitus. Kodutööks jäi teha endale

selgeks, mis asi on TORE, ja tegevuskava, et

kuidas see koolis toimiks.

Mis te arvate, miks peaks sellest programmist

osa võtma?

Õpilased: Osa tuleks võtta sellepärast, et siis saab

toredaks.

Riive: Sellest programmist tuleks osa võtta, et

koolis oleks vähem vägivalda. Me hakkame

rohkem märkama, kui keegi vajab abi, kui keegi on

tõrjutud, kedagi kiusatakse või siis, kui kellelgi on

mure.

Viimane TORE koolitus toimub 27.-29. novembril.

Vaata ka www.tore.ee või

https://www.facebook.com/groups/TORETEGEVUS/

Kõik koos TOREdaks!

26.-28. septembril käisid Vasta Kooli 6.

klassi õpilased Karoline, Janelle, Andella, Thomas

ja õpetaja Riive Pilistveres TORE koolitusel. Vasta

Kool liitus TORE projektiga 2014. aasta septembris.

MTÜ NÜ TORE missioon on suurendada

koolides nende inimeste hulka, kes kannavad ja

levitavad inimsõbralikku, õppimist ja õpetamist

soodustavat, suhtlusjulgust ja -oskust arendavat,

vaimset ja füüsilist vägivalda taunivat, üksteist

toetavat ja erinevusi sallivat ning koostööle

orienteeritud mõtteviisi.

Küsitlesime 6. klassi õpilasi ja õpetaja

Riivet, mida nemad TORE programmist arvavad.

Kuidas te TORE programmist teada saite ja

miks olite nõus sellest osa võtma?

Õpilased: TORE programmist rääkis meile

kõigepealt klassijuhataja, kes soovitas liituda.

Täpsema info saime aga koolipsühholoogilt Lea

Metsiselt. Me olime nõus osa võtma, sest see tundus

lahe.

Riive: Meie koolis on väga tore psühholoog Lea

Metsis, kes hakkas TOREdast juba eelmisel aastal

rääkima. Siis küsiti koolis, kes tahaks ja kellel oleks

aega juhendajaks hakata ning ma pakkusin, et mina

võin see inimene olla.

Olite 26.-28. septembril oma esimesel TORE

koolitusel, mis toimus Pilistveres. Kas teile

meeldis seal ja mida te õppisite?

Õpilased: Meile meeldis seal väga, sest seal sai

erinevate inimestega suhelda. Me tegime seal

plakateid, mängisime mänge ja tegime paaris- ning

rühmatöid.

Riive: Väga meeldis, väga kihvt oli! Juhendajana

õppisin mänge, mida saan kasutada meie kooli

mängurühmas. Õppisin meie kooli lapsi paremini

tundma.

VASTA SÕNUMID November

2014

Vasta Kooli ajaleht

2

Selles numbris:

Kõik koos TOREdaks!

Septembrikuu Vasta Koolis

Puhkamine väsitab

Minust oleks võinud saada

kirikuõpetaja

Oktoobrikuu Vasta Koolis

Energiajookide kahjulikkus

Koolitoit

Rebaste pidu

Isadepäev

Omalooming

Meelelahutus

Tere, armas lugeja!

Vasta Sõnumid Toimetus: Vasta Kool Renate Johanson

Vasta k, 44034 Viru-Nigula Hanna-Liina Mäitse

vastakool1867@gmail.com Anu Laidinen

Meil on hea meel, et Sa just praegu hoiad

käes ajalehe Vasta Sõnumid uut numbrit.

See sõnumikandja on valminud loovtöö

raames. Leht ilmub kahes numbris.

Järgmine seitung ilmub aprillis.

HEAD LUGEMIST!

TOIMETUS

3

Kooli- ja lasteaiaelu sai vahva alguse värvikireva

looduse ning põnevate ettevõtmiste näol.

1. septembri aktusel tervitasime nii Vasta

kooli uusi kui ka vanu õpilasi. Uued aabitsad sai 14

õpilast! Teretulemast meie kooli! Lapsi tervitasid

direktor, vallavanem ja hoolekogu. Viimase poolt

kingiti oma esimesi koolisamme astuvatele

õpilastele magus aabitsatort. Vahvate piltidega torte

maitsesid ka lasteaialapsed. Aitäh, Toomas Laos ja

Varudi Mõis, maitsva suupiste eest!

Esimese klassi õpilaste esimene kuu koolis

möödus väga aktiivselt. Lisaks aktusel osalemisele

käisid nad õppekäigul Rakveres, Päästekeskuse Ida

päästekeskuses. Õpilastele näidati tuletõrjujate

igapäevaelu ja olmetingimusi, räägiti tuleohutusest

ning tutvustati tehnikat.

Lisaks eelnevale said 1. klassi õpilased osa

seenepäevast. Klassijuhataja Maret Salk kirjutab nii:

„09. septembri hommikul sõitis 1. klass Mahu

metsa. Kõigil olid kaasas korvid ja väikesed noad.

Algas loodusõpetuse õuesõppetund. Kõigepealt

rääkis õp Ülle seente ehitusest, omapärast ja sellest,

kuidas neid korjata nii, et loodusele liiga ei teeks.

Tunni ajaga said korvid seeni täis. Võtsime metsa alt

kaasa ka sammalt, puuoksi, pohli, käbisid. Kooli

jõudes hakkasime seentele raamatu abil nimesid

otsima. Enamus seeni olid juba tuttavad. Koolis

sättisime algklasside maja saali akendele väikese

metsaaluse, kus sambla sees “kasvasid” seened.

Puuoksad, marjad ja käbid lisasid metsahõngu.

Saime selgeks kodukoha seened. Käsitöötunnis

voolisime plastiliinist seeni. Matemaatikas

võrdlesime, millised on suuremad/väiksemad ja

otsisime nendest kujundeid. Saalis oli mitu päeva

seenelõhna.”

08. septembril tähistas Viru-Nigula staadion

oma 13. sünnipäeva. Selleks puhuks korraldas Vasta

kool spordipäeva. Hommik algas spordiviktoriiniga,

mille oli ette valmistanud õp Pekka. Osa võtsid kõik

õpilased ning oma panuse andsid ka õpetajad.

Viktoriini võitis 9. klassi õpilase Mirko juhitud

meeskond. Õpetajate arvestuses oli tublim õp

Marge, õp Mareti ja õp Ülle meeskond.

Päev jätkus kolme kooli jalgpalli- ja

teatevõistlustega. Jalgpallivõistlustel osalesid Uhtna

põhikool, Põlula põhikool ja Vasta kool (koosseisus

Andris Tauer, Carl Henrig Järvepere, Janari

Mäekivi, Mihkel-Krister Kriisa, Olger Tauer, Mairon

Nukk ja Sten Tof). Ägeda lahingu andis Vasta

kooli meeskond, kes lõpptulemusena võidudiplomi

kooli tõi! Palju õnne! Teatevõistlustel osalesid pea-

aegu kõik Vasta kooli õpilased. Õp Pekka oli ette

valmistanud väikeste n-ö viguritega võistlused, mis

pakkusid nii sporditegemise võimalust kui ka lusti.

Teatevõistlustel oli kõige tublim 9. klassi õpilase

Tarmo juhitud meeskond.

Pärast maitsvat lõunasööki jätkus

spordipäev vabas õhus kunstiprojektiga. Tegemist

oli “Kunstiga vandalismi vastu” projekti II etapiga.

Värviti ära 16 aknakatet ning valmis sai ka kooli

õuesõppeklassi “piraadilaeva” lipp. Aknakatteid

saab näha Viru-Nigula keskuses oleva vana

vallamaja aknaaukudes.

12. septembril külastas Vasta kooli 9. klass

projekti “Minu riik” raames Riigikogu.

Vanavanemate päeva puhul kuulutasime

välja fotokonkursi “Mina ja minu vanaema/

vanaisa”. Tegemist oli selfie-fotodega, kus laps (või

ka vanavanem) pildistas ennast koos oma

vanavanemaga (või lapsega).

Sel aastal osales Vasta kool tradit-

sioonilistel arvutijoonistusvõistlustel. 5. ja 7. klassi

õpilased saatsid ära oma arvutijoonistamise tööd

kahele konkursile: EENet joonistusvõistlusele

“Liigu terviseks” ja Robotex 2014 raames

toimuvale digitaaljoonistusvõistlusele (“Robot-

õpetaja” ja “2100”).

21. septembril osalesid Vasta kooli poisid

Viru-Nigula lauatennise X karikasarja I etapil.

Lisainfot ning muud põnevat saab lugeda

vastvalminud kodulehelt http://virunigulaltk.

weebly.com/.

26.-29. septembril võtsid 6. klassi õpilased

Andella, Janelle, Karoline ja Thomas koos õpetaja

Riivega osa ülevabariigilisest projektikoolitusest

TORE. Koolitus toimus Pilistveres.

29. septembril toimus lasteaias mihklilaat.

Lapsed tõid kauplemiseks kaasa sügisande,

küpsetisi. Omavalmistatud raha eest said pisikesed

laadalised oste sooritada. Oli meeleolukas

laadapäev. Õpetajad soovivad tänada kõiki

vanemaid, kes aitasid selle päeva õnnestumisele

kaasa.

>>>

Septembrikuu Vasta Koolis

SEPTEMBER

4

6. klass koos klassijuhatajaga võttis

osa Eesti Pagari kampaaniast „Perenaise

riimid ritta!“. Koos luuletati, tehti klassipilt

ning saadeti teele. Parimad said kingituseks

põneva klassiekskursiooni Eesti Pagari leiva-

tehasesse Paides. Võitjad kuulutati välja 14.

oktoobril.

30. septembril külastas kooli

fotograaf, kes jäädvustas nii õpetajaid kui ka

õpilasi. Tehtud sai ka kogu kooli foto.

Krista Leppik

Puhkamine väsitab

18. oktoobril k.a-l kell 05.00 alustasime

õpetaja Anu juhtimisel Viru-Nigulast väljasõitu

Soome poole. Reisi võttis ette täiskoosseisus 6.

klass, kolm 7. klassi õpilast, kaks 8. klassi õpilast

ja neli täiskasvanut. Sadamasse jõudsime kell

6.30 ning laeva saime 7.30. Laev väljus Tallinnast

kell 08.00 ning maabus kell 10.40.

Kui jalg juba võõramaa pinda puudutas,

võtsime suuna Uspenski katedraali poole, mis on

ehitatud 1868. aastal. Uspenski katedraal on

suurim õigeusukirik Lääne-Euroopas. Kuldsete

kuplite ja punastest tellistest fassaadiga kirik on

üks selgemaid märke Venemaa rollist Soome

ajaloos.

Kui kirik oli ära vaadatud ja kohustuslikud

turistipildid tehtud, läksime Senati väljakule, kus

asub Helsingi toomkirik. Toomkirik on ehitatud

aastatel 1820-1850. Kirik on luteriusku. Uspenski

katedraaliga võrreldes oli too kirik hoopis

tagasihoidlikuma sisustusega, kuid mõjus siiski

väga suurelt.

Toomkirikust edasi võtsime jalge alla tee

kaljukirikusse (Temppeliaukio kirik). Kivist

nikerdatud maa-alune kirik asub Helsingi

südames, hoone valmis 1969. aastal. Kirik on

raiutud looduslikku kaljusse. Ringikujulist

kirikusaali katab vasest ja klaasist kuppel, mille

kaudu pääseb looduslik valgus kiriku sisemusse.

Suurepärase akustika tõttu kasutatakse kirikut

sageli kontserdisaalina. Sellest andis aimu ka

meie sealviibimise ajal toimunud muusikaline

näidendiproov.

Edasi asusime teele Linnanmäki poole,

kuhu jõudsime umbes kella 14ks. Lõbustuspark

oligi tegelikult meie reisi peamiseks sihtpunktiks.

Lustipargis saime olla viis tundi. Ilm oli küll juba

talviselt karge, kuid terve päeva saatis meid päike

ja õhtuks olime juba nii väsinud, et ei jaksanud

külma peale ärritudagi.

Kella 20.30 paiku olime tagasi Katajanokka

terminalis, kus vabade istmekohtade nägemine

õndsustunde tekitas.

Südaööks jõudsime tagasi Eestisse.

Kodutee möödus suures osas silmad kinni –

väsimus oli liiga suur.

Ei ole kerge terve päev puhata.

REISIMINE

5

Minust oleks võinud saada

kirikuõpetaja

Loovtöö raames küsitlesime Vasta Kooli kolme

direktorit, kelleks olid Harri Laugas (1960-1995),

Rein Oselin (1995-1998), Ülle Viller (alates 2008).

Uurisime, mis sundis neid omal ajal direktoriks

hakkama ning rääkisime koolielust laiemalt.

Kui vana Te olite, kui alustasite tööd direktorina

Vasta Koolis?

Harri: 28aastane ja 2kuune

Rein: 28aastane

Ülle: 44aastane

Mis ajendas Teid direktoriks hakkama?

H: Direktoriks olin ma juba Pikaristi koolis. Ajendit

polnud. See oli paratamatus, sest inimesi polnud ja

keegi pidi direktoriks hakkama. Tollal olin koolis

ainuke mees ja kuna ma olin instituudis spordiklubi

esimees, siis mul olid juhtimiskogemused olemas. Ja

ise ma ei kartnud midagi.

R: Ega mul mingit erilist ajendit polnudki. Sedasi

läks, et kui ma olin mõned aastad koolis töötanud,

hakkas eelmine direktor pensionile minema ja mind

kui noort meest koolis hakkasid kõik pidama tema

järglaseks. Ühtäkki hakkasin ma ise ka nii mõtlema.

Tagantjärele tundub see loogiline küll, siis aga tundus

see pooleldi isevooluteed minek.

Ü: Ei ajendanud mitte miski, selles mõttes, et lihtsalt

tehti pakkumine ja kuna ma õppealajuhatajana koolis

olin, siis see niimoodi lihtsalt läks, sest direktoriks

saamisest pole ma kunagi unistanud.

Kas peale koolijuhtimise andsite/annate ka

ainetunde? Kui jah, siis milliseid?

H: Matemaatikat, füüsikat, keemiat, kehalist

kasvatust olen andnud.

R: Andsin. Hariduselt olen ma matemaatika- ja

füüsikaõpetaja. Neid tunde andsin palju. Olid ka ajad,

mil tuli anda kehalist kasvatust ja vene keelt. Kõige

rohkem meeldisid mulle ühiskonnaõpetuse tunnid.

Korvpallitreener olin ka mitu aastat.

Ü: Seda mida parasjagu vaja on. Tegelikult olen ma

algklasside ja bioloogiaõpetaja kutsega.

Millised koolid olete lõpetanud?

H: Tallinna Õpetajate Instituudi 1953. aastal ja

neli aastat hiljem, 1957 Tallinna Pedagoogilise

Instituudi.

R: Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogilise

Instituudi (praegu Tallinna Ülikool). Hiljem

õppisin ja lõpetasin Concordia Ülikoolis

meedia eriala ja kolm aastat õppisin ka

Usuteaduste Instituudis. Oleks ma ka selle

viimase lõpetanud, oleks minust võinud saada

ka kirikuõpetaja.

Ü: Kooliteed alustasin Vasta Koolis, siis peale

seda lõpetasin ma Kunda Keskkooli, tollel ajal

oli ta Alice Tisleri nimeline Kunda I Keskkool.

Peale seda lõpetasin ma Tallinna Peda-

googikakooli, siis lõpetasin Eduard Vilde

nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi, mis

hiljem nimetati ümber Tallinna Ülikooliks,

selle kooli olen ma neli korda lõpetanud.

Mis oli Teie lemmikõppeaine põhikoolis /

keskkoolis?

H: Ilmselt matemaatika. Mina keskkoolis ei

käinudki. Kui ma põhikooli lõpetasin, läksin

kohe Tallinna Õpetajate Instituuti, see oli nagu

praegune kümnes klass. Seal õppisin ma kuus

aastat nii, et nagu keskkool ja kõrgkool

korraga.

R: Matemaatika. Matemaatikaõpetaja meeldis

mulle väga ja tema eeskujul ma matemaatika

õpetajaks õppima läksingi.

Ü: Minu lemmiktunniks põhikoolis oli

bioloogia ja keskkoolis matemaatika.

Kelleks Te lapsepõlves saada tahtsite?

H: Ei mäleta.

R: Eriti ei mäleta. Seda, et ma õpetajaks tahtsin

saada, teadsin ma juba 8. klassis.

Ü: Lapsepõlves tahtsin ma saada õpetajaks. See

oli esimesest klassist selge sellepärast, et minu

sünnipäev on õpetajate päeval. Minu esimene

õpetaja ütles niimoodi, et „sinust peab saama

õpetaja, sest sina oled sündinud õpetajate

päeval“. Kuna ma olin kohusetundlik pisike

põnn, siis olin kindel, et minust peab saama

õpetaja.

>>>

INTERVJUU

6

Kus kohas olete veel töötanud?

H: Kui ma olin nooruk, siis ma olin suvevaheaegadel

maal, talus abilisena üksikute inimeste juures. Ja

viimasel instituudi-aastal koolivaheajal töötasin

Tallinna piimakombinaadis transporttöölisena.

Suvevaheaegadel pärast Vasta Koolis töötamise aja,

olin viis aastat pioneerilaagris juhatajaks. Neli aastat

Tabasalus ja üks aasta Käsmus terve suvi.

R: Peale Vasta Kooli olin seitse aastat Kiviõlis. Veel

on olnud tööd Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Viimased

kaheksa aastat olen töötanud Paides Järvamaa

Kutsehariduskeskuses.

Ü: Sonda Koolis.

Mis on Teile Vasta Koolist kõige rohkem meelde

jäänud? Mõni naljakas lugu, inimene ...

H: Ääretult töökas ja kohusetundlik Linda Lokotar

kokana. Naljakas oleks võibolla see, et hästi palju tuli

igasuguseid totraid kaebusi, nagu näiteks, et ma

panin hindeid (viisi) või ja kanamunade saamise eest.

Ja see oli kolmel esimesel tööaastal.

R: Toredaid inimesi oli palju. Tagantjärele oskan

vaadata, et kõige rohkem mõjutas mind tolleaegne

algklasside õpetaja Helve Tell. Ma küll ei oska päris

täpselt seletada, et kuidas, aga tema töökus ja

järjekindlus on siiamaani mulle eeskujuks, milleni

jõudmisest ma ikka veel pole loobunud.

Mis puudutab õpilasi, siis on tõepoolest nii, et aja

möödudes tulevad meelde rohkem koloriitsemad

kujud. Egon Mäitse näiteks - selge ja konkreetse

vaatega tõsine poiss, aga tegi head huumorit. Märt ja

Lauri Ehrenpreis - juba siis väga laia silmaringiga

poisid.

Üldiselt tuleb ütelda, et minu Vastal oleku ajal õpiti

palju ja kodudes toetati lapsi väga. Eriti helge on

mälestus tüdrukutest, kelle nimed on Tiiu Luik ja

Helen Rästa. Sellist tõsist suhtumist kodutöödesse ja

kohusetunnet ei ole ma rohkem kohanud.

Nalja sai ka kõvasti. Esmaspäevahommikuti tuli

eelmise nädala korrapidajal ette lugeda märkused.

Mõni oli päris lõbus, mõni tundub tagantjärele lõbus,

aga eks see kõik peegeldab tolleaegset kooli.

Ü: Koolis juhtub iga päev midagi naljakat. Inimene,

kes oskab huumorit teha, mulle väga meeldib. Vasta

Koolist võibolla on mulle kõige rohkem meelde

jäänud see aeg, kui ma ise siin õppisin. Eredalt on

meelde jäänud minuaegne direktor Harri Laugas, kel

oli väga terav huumor. Me kõik kartsime

matemaatika tundi väga, sest alati oli „lootust“

jääda peale tunde puid lautima ja muid asju

tegema. Aga kui tagantjärele mõelda, oli see hästi

mõnus ja terav huumor.

Mis on direktoriameti plussid ja miinused?

Miks te seda ametit soovitaksite?

H: Ausalt öeldes ega ma ei soovitakski, sest see

on raske. Tänapäeval on suhteliselt kerge. Omal

ajal tuli majandusküsimused kõik direktoril

lahendada. Tänapäeval on direktoril kerge, sest

vald teeb kõik ära: remondid, hooldab majade

ümbrused, leiab rahad palkade jaoks. Omal ajal

tuli ise palgad kombineerida. Näiteks keemia- ja

kehalise kasvatuse tunde Vasta koolis andsin ma

tasuta, sest raha polnud, aga tunnid tuli anda.

R: Raske küsimus. Ma arvan, et direktoritööga on

samuti kui teiste töödegagi. Seda saab teha, kui

see sulle meeldib ja kui sa tunned, et sul on

midagi anda teistele. Õpetajatöö on eriline töö

sellepoolest, et saab teha korraga kahte asja -

teenida raha (mida on muidugi väga vähe) ja

muuta maailma paremaks. Kui inimene usub

maailmaparandamisse ja ei pea kindlasti olema

miljonär, siis võib ta koolis töötada küll. Miinus

on, et mitte kunagi ei saa seadusega ettenähtud

puhkust täielikult ära kasutada. Päris palju

suudavad haridusmaailmale käkki keerata

igasugused poliitikud, kes arvavad, et kui jumal

andis ameti, siis sellega koos ka mõistuse.

Ü: Direktoriamet on tegelikult selles väikeses

põhikoolis nagu Hunt Kriimsilma üheksa ametit.

Direktori pärusmaa on alates solgitorudest

lõpetades õppeedukusega.

2017. aastal saab Vasta Kool 150-aastaseks.

Mida Te koolile sooviksite?

H: Ma sooviksin, et kõigil maakoolidel oleks oma

katseaed, kus toimuksid bioloogiatunnid, mitte

klassiruumides ei joonistataks tahvlile. Katseaed

arendab ja õpetab lastele ka kohusetunnet.

Tänapäeval on see suureks puuduseks.

R: Soovin saada kutset sünnipäevapeole. Koolile

soovin eelarve kümnekordistumist, võimalikult

vähe igasuguseid reforme.

Ü: Et see kool veel sellel ajal püsiks, sest see

sõltub väga palju meie riigipoliitikast.

INTERVJUU

7

OKTOOBER

Oktoobrikuu Vasta koolis

Oktoobrikuu algas õpetajate päeva

tähistamisega nii lasteaias kui ka koolis. 02.

oktoobril said lapsevanemad olla rühmas ja

tegeleda lastega. Personalil toimus samal ajal

huvitav sisekoolitus ja ettevalmistus lavastuseks.

03. novembril olid koolimajas õpetajateks Vasta

kooli 9. klassi õpilased. Noored võtsid oma uut rolli

väga tõsiselt ning täitsid oma kohustusi suure

innuga. Päeva algul tervitati kooliperet ning

tutvustati selle päeva uusi õpetajaid. Peale

koolitundides osalemise said õpilased kaasa lüüa

Kinobussi töötoas. Lapsed valmistasid multifilme

Vasta mõisa ainetel. 07. oktoobril toimus õpetaja-

tele väike aktus. Muu hulgas näidati videot meie

kooli 1. klassi laste mõtteavaldustest õpetajate ja

õpetamise teemal.

06. oktoobril käis muusikaõpetaja Maret

Salk viieteistkümne õpilasega Jõhvis “Teeme ise

muusikat” töötubades. Töötubasid oli kaks:

flamenco tantsutuba ja Aafrika trummide töötuba.

Poisid mängisid trumme ja tegid vahvaid liigutusi

ning häälitsusi juurde. Tüdrukud said aga tantsida.

Tegevust tubades jagus kolmveerand tunniks ning

pärast proove said kõik kontserdimaja suurel laval

esineda.

14. oktoobril pidas lasteaed Karupoeg Puhhi

sünnipäeva. Õpetajad esitasid lastele näidendi

"Puhhi äpardus sünnipäeval". Tantsiti ja lauldi koos.

Peo lõpul sõi iga rühm omavalmistatud küpsisetorti.

16. oktoobril osales 10 Vasta kooli õpilast

Priit Pärna III Animafilmifestivalil Tapal. Lastel

valmis koostöös juhendajate Ene Ehrenpreisi, Heidi

Johansoni ja Anu Laidineniga kaks lühimultifilmi:

üks rääkis Ehalkivi legendist ja teine Kongla Anni

hukkamisest. Multifilme on võimalik vaadata

aadressil https://www.youtube.com/watch?feature=

player_embedded&v=uoERIrJpdgc&list=PLGM7Y

dAuXh8vL-FfSfFdeGCcSBpmtt-bD või lihtsamal

teel, külastades veebilehte http://www.ppaff.eu/

uudised .

19. oktoobril toimus lauatennise Viru-Nigula

X karikasarja II etapp. Osalenud lastest olid parimad

järgmised Viru-Nigula noored: Carl Henrig

Järvepere, Andris Tauer, Olger Tauer. Parim Vasta

Kooli õpilane oli Reimo Luhaste. Samas tegi oma

esimese etteaste võistlussarja noorim osaleja 1.

klassi õpilane Gregor Tauer.

Neljapäeval, 30. oktoobril toimus Maidla

mõisas teist korda lauluvõistlus "Maidla rõkkab".

Osalesid Tudulinna, Kohtla-Nõmme, Maidla,

Uhtna ja Vasta Koolide laululapsed. Lauljad

esinesid kahes vanusegrupis: 10-11aastased ja 12-

13aastased solistid. Meilt võtsid osa Janelle

Heinmets ja Kristiina Kõrve. Janelle laulis laulud

"Ma otsisin sind" ja "Sügis pillub lehti" ning sai

oma vanusegrupis I koha! Kristiina laulis "Kõik

saame murelipuudeks" ja "Ice cold story" ning

saavutas III koha! Tüdrukud said taas kogemuse

võrra rikkamaks ja juurde esinemisjulgust.

Samal päeval külastas 4. klass

Viru-Nigula raamatukogu. Lapsed lugesid

üksteisele ette Ilmar Tomuski raamatut

“Kolmanda A kriminalistid”. Ettelugemises oli

parim Taisi Tonka. Lapsed said osaleda

viktoriinis. Tasavägises vastamises võitis ühe

punktiga poiste võistkond. Lastele meeldis päev

väga.

31. oktoobril tähistasime etteruttavalt

hingedepäeva aktusega „Teeme hingele pai“.

Meie kooli psühholoog kõneles oma hinge

hoidmisest. Peale kogunemist külastas kooli

õpilaskogu Viru-Nigula kalmistut, süütamaks

küünlaid endiste koolitöötajate kalmudel.

Krista Leppik

Lauatennise Viru-Nigula X karikasarja II etapi tublid.

8

Energiajookide kahjulikkus

Üha enam ja enam võime kohata nii noori kui

ka täiskasvanuid, kes tarbivad liigselt energiajooke.

Otsustasime allolevat artiklit kooliajalehes kajastada,

et tuletada õpilastele meelde energiajookide

kahjulikkusest.

Karastusjookide üheks liigiks on niinimetatud

energiajoogid, mida müüakse kui stimuleerivaid,

energiat andvaid ja sooritusvõimet parandavaid jooke.

Energiajoogi nimetust võib pidada petlikuks, sest

energiajook ei anna organismile olulisel määral

lisaenergiat. Küll aga aitavad energiajoogis sisalduvad

ained ära kasutada organismi olemasolevaid

energiavarusid. Energiajook sisaldab umbes sama

palju toiduenergiat kui tavaline karastusjook või

apelsinimahl. Samas müüakse ka kunstlike

magusainetega energiajooke, mille energiasisaldus on

nullilähedane. Ainus energiat andev koostisosa

energiajookides – sarnaselt karastusjookidega, on

suhkur.

Energiajoogid ilmusid esimest korda turule

1960. aastatel Aasias, täpsemalt Jaapanis. Euroopasse

jõudsid energiajoogid alles 1987. aastal, kui turule tuli

Red Bull, mis pärineb Austriast. Ameerikasse jõudis

see 10 aastat hiljem. Tänaseks on müügil sadu

erinevaid energiajooke, mille kofeiinisisaldus ulatub

tagasihoidlikust 50 mg-st kuni murettekitava 505 mg-

ni purgi või pudeli kohta.

Energiajookidega seotud terviseprobleeme

seostatakse ennekõike liigse kofeiinikogusega.

Energiajookide liigse tarbimisega seotud põhilisteks

terviseriskideks loetakse

südame suurenenud löögisagedus ja

pekslemine

kõrgenenud vererõhk

unehäired ja unetus

suurenenud uriinieritus

hüperglükeemia (tulenevalt energiajookide

suurest suhkrusisaldusest), mis võib olla

ohtlik ennekõike diabeeti põdevatele ning

teistele ainevahetusprobleemidega inimestele

Kofeiin mõjutab ka und. On teada, et 100 mg kofeiini

(s.o väike tass kanget kohvi) toob endaga kaasa

magamajäämise edasilükkumise ning halvema

unekvaliteedi järgneva 3-4 tunni jooksul.

Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse

ohutuks päevaseks kofeiinidoosiks eri andmetel 300-

400 mg, alates sellest kogusest võivad hakata tekkima

kõrvalmõjud. Kuni 40 kg kaaluvate laste puhul

ei tohiks päevane kofeiinikogus ületada 2.5 mg

ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Noorukid ei

tohiks päevas tarbida üle 100 mg kofeiini.

Tihti aetakse omavahel segi energiajook

ja spordijook. Spordijook sisaldab kahte

iseloomulikku komponenti: süsivesikuid

energiaallikana ja elektrolüüte higiga kaotatud

mineraalainete korvamiseks. Energiajook

sisaldab aga kofeiini, mis vastupidiselt

spordijookidele soodustab vee eritumist

organismist ja tõstab vererõhku.

allikas: Tervise Arengu Instituut (10.10.2014)

...........................................................................

Joonis 1. Kas sa jood energiajooke?

Joonis 2. Kui tihti sa energiajooke jood?

TERVIS

Viisime novembris Vasta Koolis läbi

miniküsitluse, milles uurisime õpilaste suhet

energiajookidega. Küsisime, kas (Joonis 1)

ja kui tihti (Joonis 2) energiajooke juuakse.

9

Koolitoit

Loovtöö raames küsisime Vasta Kooli 1.-

9. klassi õpilaste käest, mida nad arvavad

koolitoidust, kas nad sooviksid hommikusööki,

millised on nende toidueelistused, lemmiktoit,

mis toite nad üldse ei söö.

Jooniselt 1 on näha, milline on õpilaste

arvamus koolitoidust. 50 õpilasest, kes vastasid,

et neile meeldib koolitoit, olid 22 tüdrukud ja

poisse oli 28. 18 õpilasest, kes vastasid eitavalt,

oli 12 tüdrukut ja 6 poissi. 19 õpilastest, kes

vastasid, et neile meeldib koolitoit mõnikord, oli

8 tüdrukut ja 11 poissi. Sellest võib järeldada, et

poistele meeldib koolitoit rohkem kui

tütarlastele. Enamasti ei meeldi õpilastele supid

ja nad kurdavad, et toit on kas liiga mage või

liiga soolane.

Küsimusele, kas kool võiks pakkuda

hommikusööki (Joonis 2), vastasid jaatavalt 70

õpilast ning eitavalt vastas 17 last. Enamus

sooviks hommikusöögiks saada putru, võileibu,

pannkooki või hommikuhelbeid piimaga.

Joogiks soovitakse teed, kakaod või jogurtit.

1.-3. klassi õpilased arvavad oma

lemmiktoiduks enamasti makarone vorsti-

kastmega ja hernesuppi. Lemmikjookideks on

vesi ja mahl. Enamikule lastest ei meeldi kala.

4.-6. klassi õpilastele meeldib kõige

rohkem kartul lihaga ning lemmikjookideks oli

piim ja karastusjoogid. Enamikule õpilastest ei

meeldi seened ja kala.

Enamik 7.-9. klassi õpilastest vastas, et nende

lemmiktoiduks on kartulid ja makaronid erinevate

kastmetega. Lemmikjookideks on erinevad mahlad ja

karastusjoogid. Suuremale osale selles vanuseastmes

ei maitse maks ja peet.

Kõik vastajad pakkusid tervislikuks toiduks

köögi-, juur- ja puuvilju.

Küsimusele, mida tavaliselt kodus süüakse,

vastati, et seda, mida ema teeb või mida parasjagu

külmkapist leiab.

Joonis 2. Kas kool võiks pakkuda hommikusööki?

Joonis 1. Kas koolitoit meeldib?

0

5

10

15

20

25

30

meeldib e i meeldi mõnikord

tüdrukud

poisid

0

10

20

30

40

50

60

70

80

jah ei

KÜSITLUS

10

Rebaste pidu

17. oktoobril toimus Vasta Koolis

algklasside majas rebaste pidu, millest võtsid osa

1.-4. klassi õpilased koos õpetajatega.

Algklasside rebaste pidu on meie koolis

omamoodi traditsiooniks saanud - sel aastal

toimus ta juba kuuendat korda. Peo korraldajaks

on alati neljas klass. Rebaste pidu korraldatakse

selle jaoks, et võtta vastu esimene klass

algklasside majja. Esimese klassi õpilastele anti

lahendada ülesandeid, kus pidi panema proovile

oma oskusi, korraldati mänge, tantsiti ja lauldi.

Pidu külastas ka TORE-vants, kes jagas

kallisid ja mängis lastega ringmänge. TORE-

vants kuulub meie kooliperre eelmisest aastast.

Olgu öeldud, et kõik 1. klassi õpilased

läbisid sisseelamiskatsed edukalt.

Sportlik isadepäev

08. oktoobril tähistati Viru-Nigula

spordisaalis Vasta Kooli õpilaste isadepäeva.

Seekord toimus see sportlikumas võtmes.

Oli suur rõõm näha, et sellel aastal oli

kohe eriti palju isasid-vanaisasid-onusid-vendi

lustima tulnud. Isad said oma oskusi proovile

panna viktoriinis isadepäeva ajaloo kohta, said

teha jõuharjutusi ja mängida võistkondlikke

mänge. Isegi luuletama pidi! Iga klass oli midagi

ette valmistanud.

Päeva lõpus pakuti kõigile soovijatele

maitsvat salatit, mida garneeriti vorstiga, ja

magustoiduks oli kohupiimakook, mille kõrvale

sai rüübata morssi.

LUSTIMINE

DETSEMBRI ÜRITUSED

12. detsember - jõululaat

15.-18. detsember - jõuluproovid

18. detsember - jõululõuna

19. detsember - jõulupidu, algus kell 18.00

11

OMALOOMING

Maarja Anne Muttik

8. klass

Jan Erik Luik

8. klass

Janelle Heinmets

6. klass

Armastus mere vastu

Sammud mere äärde viivad,

häid mõtteid pähe toovad.

Soe päike paitab põski,

ei tee kurvaks mitte miski.

Soe tuul ja rannaliiv

mind argipäevast eemale viib.

Seda kõike ma armastan,

oma hinge nõnda kosutan.

Sipelgad juba lõpetavad töö,

varsti saabumas on hämar öö.

Laev särades mööda sõidab,

see vaatepilt mind alati köidab.

Raske on lahkuda siit,

kus pole muret ega vaeva.

Kuid siiski peab,

sest tähti juba näen ma taevas.

Mia Pintmann

7. klass

Maailm täis armastust

Silmis sära,

maailmas kära.

Kes siin käis?

Maa jälgi täis.

Õnnevärav

selle taga.

Mulle näib, on

maailm

armastust

täis

Helander Lehtla

5. klass

Kolm haikut armastusest

ARMASTUSEGA

TEED SA MU PÄEVA RÕÕMSAKS

AITÄH, EMAKE

ARMASTUSETA

OLEKS MU PÄEVAD MUSTAD

ILMA ISATA

ILMA VENNATA

POLEKS MU PÄEVAD RÕÕMSAD

TÄNAN, VENNAKE

Andella Tsilk

6. klass

12

MEELELAHUTUS

Matemaatikatunni ajal küsib õpetaja

klassilt: “Kui ma võtan metsast maha

30 kaske, 27 kuuske, 73 leppa ja 58

mändi, siis mitu puud ma kokku

saaks?”

Juku tõstab käe ja lausub: "Päris

suure trahvi saate!"

Õpetaja: „Nimeta, Juku, üks

Austraalia haruldane loom!”

„Elevant”

„Elevant ei ela ju Austraalias!”

„Aga sellepärast ta seal haruldane

ongi!“

Õpetaja käsib: “Kõik, kes ennast

puupeaks peavad, tõusku püsti!”

Keegi ei tõuse.

Lõpuks veab Juku end aegamisi püsti.

“Nii et sina, Juku, arvad, et oled

puupea?”

“Seda just mitte, õpetaja, aga justkui

piinlik vaadata, et te üksi seisma

peate..."

Õpetaja bioloogiatunnis: "Loomi,

kes imetavad, nimetatakse

imetajateks. Aga kes on siis

linnud?"

Juku: "Munetajad!”

Juku on muusikatunnis tooli peal püsti ja õpetaja küsib:

"Mida sa teed, Juku, miks sa tooli peal püsti seisad?''

Juku vastab: "Ma üritan kõrgeid noote püüda.''