VARJUPAIGAMENETLUS01.03.2012

Anneli Viks

rahvusvahelise kaitse talitus

Kodakondsus-ja migratsiooniosakond

teemad

Menetluse eesmärk Mõisted Menetluse skeem Olulisemad põhimõtted Statistika

2

Igaühe individuaalne õigus tagakiusamise eest varjupaika taotleda

(Inimõiguste ülddeklaratsiooni art 14)

vs

riigi suveräänne õigus kontrollida ligipääsu oma territooriumile

3

mõisted (1)

• Põgenik (refugee)

välismaalane, kes on lahkunud oma kodakondsusjärgsest riigist või alalisest asukohast mingi erakorralise sündmuse tõttu (nt looduskatastroof,

sõjaline konflikt jne).

• Varjupaigataotleja (asylum applicant)

välismaalane, kes taotleb Eestis viibides varjupaika ja kelle taotluse suhtes ei ole jõustunud lõplik otsus (ei ole ammendunud kõik edasikaebamise võimalused).

4

mõisted (2)

PAGULANE (refugee, recognized refugee, convention refugee)

välismaalane, kellele on antud kaitse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel, st on tuvastatud

- põhjendatud tagakisukartus- rassi, - usu, - rahvuse, - ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või- poliitilise meelsuse alusel.

5

mõisted (3)

TÄIENDAVA KAITSE SAAJA (subsidiary protection)

välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle välja või tagasisaatmine kodumaale võib talle kaasa tuua tõsise ohu, nt:

– surmanuhtlus – piinamine, muu ebainimlik või inimväärikust

alandav kohtlemine ja karistamine– rahvusvaheline või riigisisene relvakonflikt

6

mõisted (4)

Ajutise kaitse saaja (temporary protection)

erandlik menetlus põgenike massilise sisserände korral, eeldab Euroopa Komisjoni ja VV otsust, tegutsemine vastavalt riiklikule kriisiplaanile. Ei ole ELis peale direktiivi vastuvõtmist (2003) kordagi rakendatud

Rahvusvaheline kaitse

ühisnimetaja kolmele kaitseliigile

7

õigusaktid

Rahvusvahelised õigusaktid:– 1951. aasta Pagulasseisundi konventsioon (Genfi konventsioon, Eesti liitus

1997. a)

– Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, piinamisvastane konventsioon, lapse õiguste konventsioon jt rahvusvahelised lepingud

Euroopa Liidu õigusaktid– 4 määrust– 5 direktiivi

Eesti siseriiklikud õigusaktid

– Haldusmenetluse seadus

– Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

– Vabariigi Valitsuse määrused (4)

– Siseministri määrused (5)

– PPA peadirektori käskkirjad (2) 8

vastuvõtusüsteem

9

menetluse skeem

10

nn Dublini menetlus

EL nõukogu määrus nr 343/2003 (aluseks on Dublini

konventsioon 15.06.1990) kehtestab kriteeriumid ja mehhanismid taotluse läbivaatamise eest vastutava LR määramiseks2011. a

vastas Eesti 72 palvele vastu võeti 13 isikut, ootele jäid 31 isikut. Eesti on saatnud 24 palvet, millest 10 isikut said üle antud.

menetlustoimingud

Esmased menetlustoimingud

• isiku tuvastamine

• fotografeerimine

• sõrmejälgede võtmine e daktüloskopeerimine

• õiguste ja kohustuste tutvustamine

• isiku ja tema asjade läbivaatamine

• varjupaigataotluse ankeedi vastuvõtmine ja sisestamine

• varjupaigataotleja tunnistuse väljastamine• Vajadusel :

- isiku vanuse määramine- esindaja määramine (saatjata alaealised)- tervisekontrolli korraldamine - DNA proovi võtmine

12

menetlustoimingud

Sisulised menetlustoiminguid

• päritolumaa info otsimine ja analüüsimine

• intervjuu / küsitlus(ed)

• tõendite hindamine (sh ekspertiisid)

• ütluste usutavuse hindamine

• siseveendumuse kujundamine

• rahvusvahelise kaitse vajaduse suhtes otsuse langetamine

ja vormistamine kirjaliku motiveeritud haldusaktina

13

olulisemad põhimõtted

• tõendatuse skaala • suur diskretsiooni ulatus• otsus inimese saatuse ja elu üle • sõltumatus, erapooletus, hea haldustava• esikohal lapse parimad huvid• tavapäraste tõendite puudus• kahtluse korral taotleja kasuks• kategooriline keeld võtta mistahes moel ühendus

taotleja päritoluriigiga • otsusega antakse hinnang taotleja ütlustele, mitte

riigi poliitilisele ja inimõiguste järgimise alasele olukorrale või selle struktuuride toimimisele

• oluline roll koostööl tõlkidega• arvestamine kultuuriliste erinevustega

14

rahvusvahelise kaitse sisu

15

kaitse liik menetluse tähtaeg

elamisloa pikkus

elamisloa pikenda -

mine

dokumendid

pagulane Kuni 6 kuud (põhjendatud vajadusel pikendamine 6 kuud)

3 aastat 3 aastat 1.Elamisloakaart 2.Pagulase reisidokument

täiendav kaitse 1 aastat 1 aasta 1.Elamisloakaart2.Välismaalase pass

ajutine kaitse 2 kuud 1 aasta 6 kuu kaupa kuni

3 aastat

1. Elamisloakaart2. Reisiluba

varjupaigataotleja tunnistus ja PRD

statistika

statistika

Seisuga 31.08.201118

statistika

Seisuga 31.08.201119

statistika

Seisuga 31.08.201120

statistika

21Seisuga 31.08.2011

kokkuvõte

• eelnev on väga üldine vaade – reaalne varjupaigamenetlus on oluliselt nüansirohkem

• valdkond on tugeva rahvusvahelise tähelepanu all - UNHCR, EL, erinevad NGOd

• varjupaigamenetluses ei selgu üldjuhul lõplik tõde, määravaks saab kaitse vajaduse tõenäosus

• tegemist on detailselt reguleeritud põhjaliku menetlusega• kaitse sisuks on tähtajaline elamisluba, dokumendid ja

minimaalsed sotsiaalsed garantiid• Eestis on EL LR seas kõige vähem varjupaigataotlejaid

Tänan!

23