uurimistÖÖde ja praktiliste tÖÖde koostamine,€¦ · õppevideo, õppemängud vm)...
TRANSCRIPT
Räpina Ühisgümnaasium
UURIMISTÖÖDE JA PRAKTILISTE TÖÖDE KOOSTAMINE,
VORMISTAMINE NING HINDAMINE
Juhendmaterjal
Räpina 2018
2
SISUKORD
1. ÜLDPÕHIMÕTTED ........................................................................... 3
1.1. Uurimistöö ja praktilise töö eesmärgid .............................................................. 3 1.2. Uurimustele esitatavad sisulised nõuded ........................................................... 3
1.3. Uurimustele esitatavad eetilised nõuded ........................................................... 4 1.4. Autori ülesanded ja vastutus .............................................................................. 4 1.5. Juhendaja ülesanded ja vastutus ........................................................................ 5
2. ÜLESEHITUS ...................................................................................... 6
2.1. Tiitelleht ............................................................................................................. 6 2.2. Sisukord ............................................................................................................. 6 2.3. Sissejuhatus ........................................................................................................ 6 2.4. Töö põhiosa ehk uurimuslik osa ........................................................................ 7 2.5. Kokkuvõte .......................................................................................................... 7
2.6. Võõrkeelne lühikokkuvõte ................................................................................. 8
2.7. Kasutatud allikad ............................................................................................... 8 2.8. Lisad .................................................................................................................. 8
3. TÖÖ ETAPID ....................................................................................... 9
3.1. Teema valik ja esialgne eesmärgi püstitus ......................................................... 9 3.2. Teemaga tutvumine ........................................................................................... 9
3.3. Töö kavandamine, eesmärgi püstitus ja uurimisplaani koostamine .................. 9 3.4. Allikmaterjalide valik ja läbitöötamine ........................................................... 10
3.5. Teema täpsustamine, uurimisküsimuste või hüpoteeside sõnastamine ........... 10 3.6. Materjali kogumine .......................................................................................... 11 3.7. Kogutud andmete töötlus ja rühmitamine ........................................................ 12
3.8. Materjali läbitöötamine ehk analüüs ................................................................ 12 3.9. Uurimistulemuste tõlgendamine ja üldistamine .............................................. 12
3.10.Teksti viimistlemine ja lõplik vormistamine ................................................... 13
4. VORMISTAMINE ............................................................................. 14
4.1. Üldnõuded ........................................................................................................ 14 4.2. Keelekasutus ..................................................................................................... 16
4.3. Tabelid ja joonised ........................................................................................... 16 4.4. Arvud, valemid ja loetelud .............................................................................. 17
4.5. Viitamine ......................................................................................................... 18 4.6. Viitamistehnikad .............................................................................................. 18 4.7. Kasutatud allikate loetelu ................................................................................ 19
5. HINDAMINE ...................................................................................... 21
6. KAITSMINE....................................................................................... 23
Lisa 1. KOKKULEPE UURIMISTÖÖKS........................................... 24
Lisa 2. RÄPINA ÜG UURIMISTÖÖ ARVESTUSKAART .............. 25
3
1. ÜLDPÕHIMÕTTED
Uurimistöö on individuaalõppe vorm, mille abil õpilased saavad omandada teadmisi
teadustöö alustest ja meetoditest. Uurimistöö on kindla struktuuriga eestikeelne kirjutis;
õpilase iseseisvalt planeeritud, läbi viidud ja kirjutatud teaduslik töö, mis vastab teaduslikele
töödele esitatavatele nõuetele. Uurimistööks võib olla praktiline töö.
Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt loodud teos, õpilasfirma, tehnoloogiline lahendus,
õppematerjal, projekt vms ja selle tegevuse kirjeldus ning kokkuvõte. Praktiline töö sisaldab
endas loomingulist, praktilist ja analüütilist komponenti. Praktilise töö tegemise käigus peab
paralleelselt valmima ka kirjalik/teoreetiline osa, mis aitab õpilasel oma tegevust paremini
mõtestada ning juhendajal saada paremat ülevaadet töö edenemisest.
Praktilise töö liigid on:
laboratoorsed tööd;
loomingulised tööd: etenduse lavastamine; kontserdikava ettevalmistamine ja selle
esitamine; kirjandus- või kunstiteose, tõlke, almanahhi, ajalehe, õpimapi,
moekollektsiooni, filmi, muusikavideo, heliplaadi vm loomine;
ürituse (konverents, konkurss, kontsert, näitus, õppekäik vm) korraldamine;
õppematerjalide (ülesannete kogumik, veebipõhine õpikeskkond, õppevahendid,
õppevideo, õppemängud vm) valmistamine;
õpilasfirma loomine ideest kuni lõpparuandeni;
tehnoloogiline lahendus: leiutis, arvutiprogramm, arvutimäng vm.
Käesolev juhend on aluseks uurimistööde ja praktiliste tööde koostajatele, juhendajatele ja
hindamiskomisjoni liikmetele. Samalaadsed nõuded on rakendatavad nii loovtöö kirjalike
osade kui ka teiste kirjalike tööde (referaadid ja esseed) koostamisel. Uurimistöödega saab
tutvuda kooli õpikute osakonnas.
1.1. Uurimistöö ja praktilise töö eesmärgid
Uurimistöö koostamisel ja praktilise töö tegemisel peetakse silmas järgnevaid eesmärke:
iseseisva mõtlemise arendamine;
seoste nägemise ja loomise oskuse arendamine;
tegevuse kavandamise ja kavandatu järgimise kogemuse saamine;
andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise kogemuse omandamine;
teadusliku kirjandusega töötamise kogemuse omandamine;
teadusliku töö korrektse (juhendi nõudeid järgiva) vormistamise kogemuse saamine;
korrektse väljendusoskuse omandamine;
töö tulemuste loogilise ja ülevaatliku esitlemise kogemuse saamine;
mõne probleemi või ainevaldkonna põhjalikuma uurimise võimaldamine;
teoreetiliste teadmiste praktiline rakendamine.
1.2. Uurimustele esitatavad sisulised nõuded
Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele, kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid. Uudsus
tähendab seda, et töö sisaldab midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole
4
esitatud. Töö peaks olema aktuaalne ehk omama tähendust tänapäeva seisukohalt.
Käsitletavasse teemasse suhtub autor võimalikult erapooletult, teeb järeldusi vastavalt
kogutud andmestikule ja ei lase end mõjutada üldlevinud arusaamadest, kui need pole
kooskõlas saadud tulemustega: autor peab olema objektiivne.
Kõik esitatud väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele ehk olema
tõestatavad. Arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada kujul, mis võimaldab töö lugejal saadud
tulemusi kontrollida (kontrollitavus). Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema
viidatud nii täpselt, et neid võiks vajaduse korral leida algallikatest.
Täpsuse ja selguse nõuded puudutavad nii termineid (kõik vajalikud mõisted on vaja
defineerida ja kasutada neid alati samas tähenduses); arutlusi (loogilisus, ühetähenduslikkus);
samuti andmeid ja arvutusi. Töö ülesehitus peaks olema võimalikult lihtne. Süsteemsus
tähendab seda, et eri väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks.
Olemasolevaid seisukohi tuleb vaadelda kriitiliselt. Tuleb jälgida, et väited oleksid tõestatud.
Selektiivsus tähendab nõuet valida valdkonnaga seotud erinevate probleemide, andmete,
meetodite seast niisugused, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni või mis kõige
paremini aitavad kaasa selle tulemuseni jõudmisele.
1.3. Uurimustele esitatavad eetilised nõuded
Teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine on lubatud ainult sel juhul, kui
algallikale on viidatud. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine
avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse. Mõne teise uuringu raames
kogutud andmete kasutamisel või analüüsimisel oma töös peab olema luba andmete
valdajalt või kaasautori(te)lt.
Tuleb tagada, et uuringu läbiviimine ei põhjustaks osalejatele kahju: ei füüsilist, vaimset,
kõlbelist ega materiaalset. Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on
õigus selles mitte osaleda või katkestada osalemine suvalisel etapil. Uuritavate isikute
anonüümsus peab olema tagatud. Uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode,
videosalvestuste, joonistuste jms materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek.
1.4. Autori ülesanded ja vastutus
Uurimistöö autori kohuseks on hoida kontakti juhendajaga ja informeerida teda võimalikest
probleemidest seoses töö koostamisega. Uurimistöö tegemise käigus on initsiatiiv
õpilasepoolne. Õpilane:
valib ulatuslikuma teema ja olulisema alateema,
valib juhendaja,
otsib teemakohase kirjanduse ja allikad,
töötab välja uurimistöö metoodika,
kogub ja analüüsib uurimismaterjali,
5
annab perioodiliselt juhendajale aru töö käigust,
vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest,
vormistab töö nõuetekohaselt,
kaitseb tööd kaitsmiskomisjoni ees.
1.5. Juhendaja ülesanded ja vastutus
Töö juhendaja on Räpina Ühisgümnaasiumi õpetaja. Õpilasel ja juhendajal on õigus kasutada
konsultantide abi väljastpoolt kooli. Õpilane ja juhendaja sõlmivad kirjaliku kokkuleppe
uurimistöö teostamiseks (vt lisa 1). Juhendaja:
suunab uurimistöö teema valimist;
aitab püstitada töö eesmärki ja kavandada töö ülesehitust;
aitab koostada uurimistöö kalenderplaani;
annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks;
aitab valida sobiva metoodika;
nõustab õpilast uurimistöö käigus;
juhendab töö sisulist ja kirjalikku vormistamist, vajadusel viib sisse korrektiivid;
annab hinnangu töö protsessi eri etappidele;
annab kirjaliku hinnangu õpilase tööle ja vastutab töö lubamise eest kaitsmisele.
6
2. ÜLESEHITUS Üldjuhul on uurimistöö üles ehitatud järgnevalt: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö põhiosa,
kokkuvõte, võõrkeelne lühikokkuvõte, kasutatud allikad ja lisad (vajadusel). Õpilasuurimuse
miinimummaht 20 lehekülge (lisasid arvestamata).
2.1. Tiitelleht
Tiitelleht on töö esimene lehekülg. Tiitellehel peavad olema välja toodud:
õppeasutuse nimi;
koostaja ees- ja perekonnanimi;
klass või kursus;
töö pealkiri;
töö liik (uurimistöö, referaat, loovtöö kirjalik osa jm);
juhendaja ees- ja perekonnanimi;
töö valmimise koht ja aasta.
2.2. Sisukord
Sisukord hõlmab kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos leheküljenumbritega.
Sisukord paikneb tiitellehe järel sissejuhatuse ees. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja
alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud liigendusele.
2.3. Sissejuhatus
Sissejuhatuses peaksid olema välja toodud:
teema olemus ja tähtsus;
teema valiku põhjendus;
töö eesmärgid (mida soovitakse tõestada või ümber lükata);
uurimisobjekt (mida uuritakse);
mõiste kõige üldisem määratlus;
uurimisprobleem (millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele
otsitakse vastust, mis on selles valdkonnas tehtud);
uurimistöö hüpoteesid;
töö alaosadeks jaotamise põhimõtete selgitus (millistest osadest töö koosneb ja mida
sisaldab);
ülevaade kasutatavatest andmetest ja nende kogumisest;
metoodika lühitutvustus.
Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal
töö sisu paremini mõista. Sissejuhatuse maht võiks olla 1–2 lehekülge. Sissejuhatus
viimistletakse töö vormistamisel koos kokkuvõttega viimasena, valmis kirjutada tuleb ta aga
varem. See aitab mõista, mida tegelikult tegema hakatakse. Kui autor soovib töö valmimisega
seoses kedagi tänada, on seda sobilik teha sissejuhatuse lõpus.
Praktilise töö sissejuhatus avab töö tausta ja lähtealused: annab ülevaate teemast, tehnikatest
ja materjalidest. Kirjeldatakse tööga seonduvaid eesmärke, lahendusvariante, võimalusi jne.
7
2.4. Töö põhiosa ehk uurimuslik osa
Töö põhiosa (allikmaterjalide ülevaade, kasutatud metoodika, tulemused) liigendatakse
teemast ja analüüsitud materjalist tulenevalt sobivateks peatükkideks ning alapeatükkideks.
Töö osad peavad moodustama sisulise terviku. Kui kasutatakse alapeatükke, siis peab neid
olema vähemalt kaks. Vältida tuleb liiga lühikesi, paarist lõigust koosnevaid peatükke.
Allikmaterjalide ülevaade on uuritava probleemiga seotud varem ilmunud tööde analüüs.
Allikmaterjalide ülevaates toodud faktid ja seisukohad peavad olema korrektselt viidatud.
Uurimistöö otsib vastust kindlale probleemile ehk uurimisküsimusele. Selleks viiakse läbi
andmete kogumine ja nende analüüs. Kasutatud metoodika osas kirjeldatakse ja
põhjendatakse uurimuses kasutatud andmete kogumise ja analüüsimise meetodeid.
Teemaarenduse käigus püüab autor lahendada tõstatatud uurimisprobleemi: kas tõestada
esitatud hüpoteesi või lükata see ümber. Probleemide üldisemalt käsitluselt liigutakse
konkreetsete andmete analüüsile. Autor arutleb, mis tulemustest järeldub, esitab oma
seisukoha või arvamuse ja põhjendab seda. Probleemi lahkamisel tuleb arvestada erinevate
autorite seisukohtadega, arvestada nii poolt- kui vastuargumente. Protsesse käsitledes tuleb
analüüsida nii positiivseid kui negatiivseid külgi ning nende omavahelisi seoseid.
Praktilise töö põhiosas antakse kirjeldus, millal, kuidas ja milliste vahenditega töö tehti.
Esitatakse töö teostamise etapid, tehnilised vahendid, kasutatud materjalid ning eelarve (kui
oli rahalisi väljaminekuid). Kirjeldatakse esilekerkinud probleeme ja lahendusi. Tööprotsessi
kohta võib võimalusel lisada ka pilte või videomaterjali.
Töö protsessist ja eesmärgist lähtudes analüüsitakse töö tulemust. Soovitatavalt analüüsitakse
töö kasulikkust, rakendatavust ja väärtuslikkust teistele. Teatud praktilise töö vormide
(kontsert, näitus vms) puhul on töö tulemuste kohta vajalik esitada pildi- või videomaterjali,
kui komisjoni liikmetel ei ole võimalik üritusest osa võtta.
2.5. Kokkuvõte
Kokkuvõttes peaks sisalduma:
lühike kirjeldus sellest, kuidas sissejuhatuses püstitatud probleeme uuriti ja püstitatud
ülesandeid lahendati;
tulemused eesmärkide kaupa (kas eesmärgid saavutati?);
hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine;
tehtud järeldused ja ettepanekud;
töö väärtused ja võimalikud rakendusvõimalused;
üleskerkinud probleemid ja võimalikud arendusvajadused;
küsimused edasiseks uurimistööks.
Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud. Kokkuvõttes ei püstitata
uusi probleeme. Kokkuvõte peab olema arusaadav iseseisva kirjutisena ilma põhiteksti
lugemata. Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad omavahel loogiliselt sobima, nad peaksid
8
moodustama omaette terviku. Viiteid kokkuvõttes ei kasutata. Kokkuvõtte pikkus võiks olla
1–2 lehekülge.
2.6. Võõrkeelne lühikokkuvõte
Resümee on töö võõrkeelne lühikokkuvõte. Resümees tuuakse välja töö:
eesmärgid,
metoodika,
tulemused,
järeldused.
Seega on resümee süntees sissejuhatusest ja kokkuvõttest. Resümee algab töö tõlgitud
pealkirjaga. Resümee maht võiks olla 1–2 lehekülge.
2.7. Kasutatud allikad
Kasutatud allikatena (bibliograafia) loetletakse töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikad.
Kui allikate loetelu on mahukas ning koosneb erinevatest andmeliikidest, siis võib loetelu
liigendada näiteks järgnevalt:
esmased allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjad, statistilised andmebaasid);
teaduskirjandus (monograafiad, artiklid, teaduslikud internetipublikatsioonid);
ajakirjandus (ajalehed, ajakirjad, internetiväljaanded);
suulised allikad.
Kõik tekstis esinevad viited peavad olema kasutatud allikate loetelus välja toodud. Samuti
peaks töö valmimisel üle vaatama, kas kõiki loetletud allikaid on ikka lõpptekstis viidatud.
Kui teatav kirjutis, andmestik vms on ilmunud trükisena ning toodud ka internetis, tuleks
eelistada paberkandja kasutamist. Kui materjal on ainult internetis, peavad kõik viidatud
artiklid olema salvestatud, kuna artikkel võidakse internetist kustutada ja siis on vajadusel töö
autoril viite korrektsust raske tõestada.
2.8. Lisad
Kui tekib vajadus lisada töösse materjali, mis põhiteksti ei mahtunud, paigutatakse see
kasutatud allikate loetelu järele. Lisadeks on materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille
sidumine sellega pole otseselt vajalik (suuremahulised arvandmed, tekstis olevate jooniste
aluseks olnud tabelid, kasutatud metoodiliste vahendite näidised, küsitluslehed, plaanid,
kaardid, mõõtmis-, uurimis- jm protokollid, dokumendi- või fotokoopiad, CD või DVD
plaadid). Iga üksik dokument (foto, tabel, jms) on eraldi lisa. Lisadele tuleb põhitekstis
viidata.
Praktilise töö lisad peavad olema korrektsed: tööjoonised ja visandid on loetavad,
kontserdikavas peavad olema kirjas muusika ja laulusõnade autorid, filmistsenaarium peab
olema arusaadav mitte ainult filmitegijale, vaid ka teistele lugejatele jne.
9
3. TÖÖ ETAPID
3.1. Teema valik ja esialgne eesmärgi püstitus
Teema valikul tuleb arvestada järgmisi asjaolusid:
uurimisteema on autori jaoks huvitav;
teema on aktuaalne ja eluline;
teema on õpilasele jõukohane;
tööle on võimalik leida pädev juhendaja;
teemavaldkonnas leidub mingi konkreetne, veel lahendamata probleem;
probleemi lahendamiseks on võimalik leida kättesaadavat algmaterjali;
teemat on võimalik edasi arendada järgmistes töödes;
teema võiks olla pigem kitsam ja konkreetsem.
Teema valikul püstitatakse töö esialgsed eesmärgid ning uurimisküsimused. Mõeldakse läbi,
mida välja selgitama hakatakse ja kuhu üldjoontes jõuda tahetakse. Sobiva uurimisteema
valimine on õnnestunud uurimuse alus.
3.2. Teemaga tutvumine
Uurimistöö autor peab esmalt visandama teema üldpildi. Teemaga tutvumise käigus teeb
autor endale selgeks töö teoreetilise tausta ning kujundab oma vaatenurga.
Allikmaterjalidega tutvumist võiks alustada mõne hea õpikutekstiga ja vaadata üle
üldentsüklopeediad. Seejärel tuleb tutvuda erialaste käsiraamatute ja ajakirjadega. Kasulik on
vaadata mõnd võimalikult uut ülevaateartiklit või monograafiat, mis uuritavat teemat käsitleb.
Võib kasutada internetimaterjale, kui neil on autor ning väljaandja (gümnaasium, ülikool,
kirjastus vms). Tekste lugedes teeb autor loetu kohta märkmeid ja lisab viited (allika
bibliograafilised andmed).
3.3. Töö kavandamine, eesmärgi püstitus ja uurimisplaani koostamine
Töö tegemist on soovitatav alustada ajakava koostamise, eesmärgi püstitamise,
uurimisküsimuste sõnastamise ning sobivate meetodite otsimisega.
Ajakava planeerimist on mõistlik alustada lõpptähtajast ning järk-järgult tulla tänasele päevale
lähemale. Arvestada tuleks sellega, et uurimuslik tegevus on ainult üks osa õppetegevusest
koolis ja liiga suuri plaane ei tohiks püstitada (vt lisa 2).
Töö eesmärk peab andma selge ettekujutuse sellest, mida soovitakse tööga tõestada või ümber
lükata. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema
kohta küsimusi ning püüda neile vastata. Uurimisküsimused konkretiseerivad eesmärgi
saavutamiseks tehtavate uuringute sisu.
Allikmaterjalide analüüsi, töö eesmärkide ja uurimisküsimuste alusel koostatakse töö esialgne
kava. Kava koostamiseks on kaks lähenemisviisi:
10
1. Kirjutatakse välja märksõnad, mis antud teema raames tunduvad olulised ja huvipakkuvad.
Märksõnad süstematiseeritakse. Selle töö käigus saab leitud pidepunktid seada loogilisse
järjekorda ning grupeerida sisuliselt lähedased märksõnad alapunktideks. Töö üldskeemi saab
kirjutamise ajal lisada uusi punkte ning välja jätta ebaolulisi või korduvaid osi.
2. Kõigepealt formuleeritakse töö makrostruktuur – peatükkideks jaotus, seejärel tuuakse
välja käsitlemist vajavad alapunktid.
Reeglina tuleb esialgset kava töö käigus kohandada, sest tööprotsessis tuleb uusi ideid, samuti
võib ette tulla takistusi materjalide hankimisel. Kava aga on kindlasti vaja selleks, et saada
ettekujutus tööst tervikuna.
3.4. Allikmaterjalide valik ja läbitöötamine
Töö koostamiseks vajalike allikmaterjalide leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase
iseseisvaks ülesandeks. Vastava oskuse arendamine on kõigi uurimistööde üks peamisi
eesmärke. Allikmaterjalidega töötamisel on soovitav silmas pidada järgmist:
1. Allikmaterjalidega tutvumisel tuleb tähelepanu pöörata uuritava temaatikaga seonduvatele
märksõnadele ja mõistetele. Töö käigus selgub, millistele allikatele tuleb edaspidi töö
koostamisel rohkem tähelepanu pöörata.
2. Uurimiseks valitav allikmaterjal peab olema võimalikult mitmekesine, haarama erinevaid
autoreid ning erineva teadusliku tasemega kirjutisi. Töö aluseks ei sobi võtta ainult ühe autori
kirjutisi. Otstarbekas on jälgida raamatute lõpus leiduvat märksõnade ja allikmaterjalide
loetelu, et hõlbustada teabe saamist otsitava probleemi kohta. Silmas tuleb pidada seda, et
kasutatav materjal oleks uusim kättesaadavatest.
3. Ajakirjandusmaterjalid peavad olema autoriteetsed, vältida tuleks nn kollast ajakirjandust,
mis ei ole faktitruu ega hinnangutevaba (eespooltoodu ei kehti juhul, kui konkreetne uurimus
nõuab just sedalaadi ajakirjanduse käsitlemist).
4. Allikmaterjalid on soovitav säilitada või salvestada terviktekstina.
5. Allikmaterjali põhjalikumal läbitöötamisel ja analüüsimisel on soovitav teha
lühikokkuvõtteid, mis sisaldavad uuritava probleemi kohta huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate,
definitsioone, probleemiarendusi jms. Kindlasti tuleb neile lisada autori nimi, teose pealkiri
ning kõik teised bibliograafilises kirjes nõutavad andmed. See lihtsustab hiljem viitamist ja
allikmaterjalide loetelu koostamist.
3.5. Teema täpsustamine, uurimisküsimuste või hüpoteeside sõnastamine
Samaaegselt uurimistöö eesmärkide ja põhiprobleemi püstitamise ja kava koostamisega tuleb
läbi mõelda ka uurimistöö hüpoteesid. Hüpotees on tõestamata väide – eeldatav vastus
uurimisküsimusele. Hüpoteesi püstitamine on uurimistöö loominguline osa, kus õpilane
11
kujutab endale ette võimalikke seoseid uuritavate objektide vahel ning sõnastab nendele
tuginedes oma uurimisküsimuse hüpoteesi.
Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi. Sellepärast on enne hüpoteesi
sõnastamist vajalik allikmaterjalidega põhjalikult tutvuda. Kui hüpotees on vastuolus varem
teaduslikul meetodil saadud tulemustega, peab see vastuolu olema põhjendatud. Hüpotees ei
pea leidma positiivset kinnitust. Lisaks sellele peab hüpotees olema kontrollitav.
3.6. Materjali kogumine
Uurimistöö käigus kogutakse materjale uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside
kontrollimiseks. Teoreetilise materjali allikaks on kirjandus. Empiiriliseks materjaliks on
uurimisküsimusest lähtuvad andmed. Viimaste kogumiseks kasutatakse vastavalt vajadusele
andmekogumismeetodeid, näiteks vaatlust, kirjalikku küsitlust, eksperimenti, katset, testi,
võrdlust, intervjuud või dokumentide analüüsi. Kui palju peaks uurimistöö jaoks materjali
olema, sõltub sellest, millise tööga on tegemist. Andmestik on piisav siis, kui autor saab selle
põhjal midagi väita või järeldada. Andmeid kogutakse nii palju, et neid jõutakse ka
analüüsida. Materjali kogumine ning kasutatavate meetodite valik sõltub uurimisküsimusest ja
uurimisteemast. Oluline on materjali kogumise protseduuri korrektsus.
Selleks, et püstitatud hüpoteesi kinnitada või ümber lükata, kasutatakse toetavat teoreetilist (st
teiste teadlaste poolt juba läbi töötatud, süstematiseeritud) materjali: teemakohaseid artikleid,
teaduslikke monograafiaid jne. Teooriat võrreldakse (kontrollitakse) täiendavate empiiriliste
uuringutega.
Kõik kogutud andmed ja nende kogumise viisid peavad olema dokumenteeritud, detailselt
lahti kirjutatud (kuidas meetodit kasutati; kelle hulgas, millal ja kelle poolt läbi viidi jne).
Harilikult koondatakse selline dokumentatsioon lugemise hõlbustamiseks töö lõppu, eraldi
lisadesse. Näiteks küsitluse korral tuleb esitada kasutatud küsimustik ning selle koostamise
põhimõtted.
Kõige laiemalt tuntud ja enamlevinud andmekogumise meetodid on kirjalik küsitlus,
intervjuu, vaatlus ja dokumentide analüüs.
Küsitlust ette valmistades tuleb enesele selgeks teha küsitluse eesmärk: mida tahetakse välja
selgitada ja kuidas saadud andmeid kasutatakse. Eelnevalt väljatöötatud hindamise skaala on
alus järgnevale andmetöötlusele. Valimi suurus peaks olema vähemalt 30 inimest. Küsimused
peavad olema omavahel seotud. See tähendab, et ühte olulist komponenti uuritakse läbi mitme
(vähemalt 2-3) küsimuse.
Intervjuud jagunevad struktureeritud ja struktureerimata intervjuudeks, suulisteks ja
kirjalikeks intervjuudeks. Intervjuu kasutamise korral on tähtis läbi mõelda, kuidas andmeid
12
koguda (suulise intervjuu lindistamine, kirjalike intervjuude küsimuste koostamine jne) ning
kuidas andmeid hiljem töödelda. Intervjueerimiseks piisab kahest või kolmest inimesest.
Vaatlus või jälgimine võib osutuda vajalikuks teatud teemade (sportlase sooritus, laste mäng)
uurimisel. Ka siin peavad andmed olema ühtlustatud, st kantud eelnevalt koostatud
vaatluslehele.
Andmete analüüs ja statistiline võrdlus on väga sageli kasutatavad uurimismeetodid.
Analüüsitakse nii olemasolevaid (eelnevad uuringud, statistika) kui kogutud andmeid.
Andmete analüüs ei ole mitte ainult statistiliste vastuste esitamine, vaid andmete läbi
mõtestamine ja tõlgendamine.
3.7. Kogutud andmete töötlus ja rühmitamine
Lähtuvalt püstitatud eesmärgist ja uurimisküsimusest tuleb kogutud materjal korrastada. On
kaks põhilist uurimismeetodit: kvantitatiivne ja kvalitatiivne. Kvantitatiivne uurimus
sisaldab täpseid andmeid, opereerib arvude ja hulkadega (kui palju? mitu korda? kui sageli?
jne), st püüab mõõta. Kvalitatiivne uurimus tegeleb asjade ja nähtustega, mida ei mõõdeta või
mida ei saa mõõta, oluline on hoopis kvaliteet, st omadused (tähendus, sisu, sarnasus,
erinevus jne).
Objekte ja nähtusi vaadeldakse, kirjeldatakse, hinnatakse, võrreldakse, analüüsitakse jne.
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs võivad esineda ka üheskoos, st analüüsil on olulised nii
andmete hulk kui ka omadused.
3.8. Materjali läbitöötamine ehk analüüs
Kogutud materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida ning seejärel analüüsida. Autor
tõlgendab kogutud andmeid ja arutleb mida saadud tulemused tähendavad või näitavad.
Uurimistöö tulemused saab esitada skeemide või tabelitena. Autor võrdleb oma töö tulemusi
varasemate sarnaste uurimuste tulemustega. Võimalusel võib saadud tulemuste alusel
pakkuda välja ideid teema edasiseks uurimiseks.
Materjali analüüsi juures on viimane aeg alustada töö reaalse kirjutamisega. Vastasel juhul
viiakse analüüsides läbi hulk protseduure, mis võivad hiljem osutuda ebavajalikeks.
Kirjutamise aluseks võetakse töö esialgne kava, mida vastavalt vajadusele muudetakse.
Kindel kava on kirjutamisel äärmiselt vajalik, kuna see aitab kirjatüki mahtu piiritleda.
3.9. Uurimistulemuste tõlgendamine ja üldistamine
Uurimistulemuste tõlgendamine ja üldistamine tähendab kogutud andmete ja nende
analüüsitulemuste lahtimõtestamist laiemas kontekstis. Uurimistulemuste tõlgendamise
käigus võiks keskenduda järgmistele küsimustele:
Mida saadud tulemused tegelikult näitavad?
13
Kas tulemusi võib pidada usaldusväärseteks?
Kas hüpoteesid leidsid kinnitust või mitte?
Milline on saadud tulemuste seos ja vastuolu varasemate uurimustega?
Milles seisneb saadud tulemuste uudsus?
Millised on töö peamised järeldused?
Kuidas töö kirjutamine mind mõjutas/arendas (autori positsioon)?
Uurimistöö tulemusi saab esitada skeemide või tabelitena, kuid nendes sisalduvad andmed
(arvud, protsendid jms) tuleb kindlasti tekstis lahti kirjutada. Töö tulemused esitatakse nii, et
need kasvavad loogiliselt välja eelnevast tööst ning need pannakse kirja sellisel kujul, et
lugeja neist aru saaks. Järeldusi tehes võib saadud tulemuste põhjal välja pakkuda ka
võimalusi teema edasiseks uurimiseks.
3.10. Teksti viimistlemine ja lõplik vormistamine
Uurimistöö kokkukirjutamist hõlbustab laiendatud kava koostamine. See aitab läbi mõelda,
millistest osadest töö koosneb, kas kõik osad vastavad teemale ja kuidas eri osad (teooria ja
tulemused) tervikuks siduda.
Töö lõplikul vormistamisel tuleb lähtuda Räpina Ühisgümnaasiumi uurimistööde ja praktiliste
tööde koostamise, vormistamise ja hindamise juhendmaterjalist.
Kui töö on valmis, tuleb see kindlasti läbi lugeda, soovitavalt paar päeva pärast töö
lõpetamist. Kirja- ja sõnastusvigade avastamiseks on kasulik lasta tööd lugeda mõnel
kolmandal isikul. Võimalusel tuleks tutvustada oma tööd klassikaaslastele.
14
4. VORMISTAMINE
4.1. Üldnõuded
Uurimistöö esitatakse A4 formaadis valgete lehtede ühel küljel arvutikirjas. Lehekülje
vasakusse serva jäetakse 3 cm ja paremasse serva 2 cm ning üla- ja alaserva 2,5 cm vaba
ruumi. Tekst vormistatakse normaallaadis, kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12
punkti. Tekst paigutatakse paberile rööpjoondusega, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid
sõrendusi. Reasamm on 1,5-kordne va tabelites ja loeteludes, kus reasamm on 1-kordne.
Lõiguvaheks on enne 0 pt ja pärast 6 pt. Töös taandrida ei kasutata. Vasakjoondusega
vormistatakse pealkirjad, kasutatud allikad ja tabelid. Oluliste mõistete rõhutamiseks on
lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade
ja väljendite puhul.
Kõik leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje
numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehe alumise veerise keskel.
Uurimistöö esitatakse kas köidetult või kiirköitjas. Kõvade kaante vahele köidetud tööl peab
nii ees kui taga olema puhas valge leht. Spiraalköitel pannakse valge leht ainult töö lõppu.
Peatükid ja alapeatükid nummerdatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne.
Peatükkide numeratsiooni alla ei kuulu sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikate
loetelu ja lisad. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega.
Töö iseseisvad osad (näiteks sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, kokkuvõte ja
teised esimese taseme pealkirjad) alustatakse uue lehe ülemiselt realt. Alapeatükid järgnevad
samalt leheküljelt.
Pealkirjade vormistamisel kasutatakse pealkirja laade. Pealkirjadel on vasakjoondus.
Pealkirjade suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 14 pt ja 12 pt paksus (Bold)
kirjas. Esimese astme pealkirjad trükitakse suurtähtedega.
Pealkirjad on jutustavad laused, küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Pealkirjade lõppu
kirjavahemärke ei lisata.
Tiitellehe elemendid (vt p 2.1.) trükitakse kirjasuurusega 14 punkti. Kõik tekstid on
joondatud keskele, va juhendaja nimi, mis joondatakse paremale. Töö pealkiri trükitakse
suurtähtedega. Punkti tiitellehel ei kasutata (vt näidis lk 15).
Sisukord koostatakse tekstitöötlusprogrammis automaatselt pealkirjade põhjal. Sisukord ise
jäetakse sisukorrast välja. Kõik töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga.
15
Räpina Ühisgümnaasium
Mari Maasikas
11. klass
ELU VÕIMALIKKUSEST PEIPSI PIIRKONNAS
Uurimistöö
Juhendaja: Jüri Joovikas
Räpina 2019
õppeasutuse nimi
(ülaservas kolmandal real
keskele joondatud)
töö pealkiri suurtähtedega (lehe
keskel keskele joondatud)
töö liik (pealkirja all ülejärgmisel
real keskele joondatud)
koostaja ees- ja perekonnanimi
(lehe ülemise kolmandiku
lõpus keskele joondatud)
töö valmimise koht ja aasta
(viimase rea keskele joondatud)
juhendaja ees- ja perekonnanimi (ülejärgmisel
real pärast töö liiki) paremale joondatud
klass (nimele järgneval real
keskele joondatud)
16
Lisad tuleb pealkirjastada ja näidata materjalide päritolu. Rohkem kui ühe lisa esinemise
puhul tuleb nad nummerdada vastavalt tekstis viitamise järjekorrale. Iga lisa algab uuelt
lehelt. Lisa number ja pealkiri vormistatakse nagu peatükkide pealkirjad (näiteks: Lisa 1.
UURIMISTÖÖ PROJEKTI VORM).
4.2. Keelekasutus
Uurimistöö vormistatakse korrektses eesti keeles. Uurimistöös kasutatavad põhimõisted, mis
ei ole lugejatele üheselt mõistetavad, seletatakse lahti allikmaterjalide ülevaates.
Uurides õpilaste rahulolu õpikutega, tuleb seletada mõistet „rahulolu”. „Õpik” on seevastu
konkreetne mõiste ning uurimuses kasutatud õpikuid kirjeldatakse metoodika osas.
Võõrkeelsest kirjandusest refereeritud mõiste, mille tähendus ei ole eesti keeles kõigi jaoks
üheselt tuntud, tuleb töös esimest korda mainides sulgudes kursiivkirjas ka originaalkeeles
välja tuua.
Enesetõhusus (self-efficacy) on tugevalt seotud õpitulemustega.
Võõrkeelsest kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima lauseehitust ning
püüdma vältida liiga pikki lauseid.
Uurimistöö kirjutatakse kas umbisikulises vormis (tehti, uuriti ja järeldati) või mina-vormis
(tegin, uurisin ja järeldasin). Igal juhul peab vorm olema kogu töös ühtne.
4.3. Tabelid ja joonised
Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning
seoseid või illustreerida teksti.
Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb
tabeli peal (vt tabel 1). Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös.
Tabeli pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti
ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees viidatud (vt tabel 1).
Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti
2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass
Poisid 45 97 134 89 37
Tüdrukud 49 91 140 91 49
Kokku 94 188 274 180 86
Tabel peab olema loetav ka põhiteksti süvenemata. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema
nimetused, mis on andmetest eraldatud. Tabelite kujundus peab olema kogu töös ühtne.
17
Mahukad tabelid, mille esitamata jätmine töö põhiosas ei vähenda töö selgust, on mõistlik
panna töö lisasse. Üksikuid arvandmeid ei ole mõtet tabelisse paigutada, parem on esitada nad
tekstis.
Uurimuses osalejatest olid 51% poisid ja 49% tüdrukud.
Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale: graafikuid, diagramme,
skeeme, pilte, fotosid, kaarte jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud ja varustatud
allkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevus on selles, et joonise pealkiri asub joonise
all (vt joonis 1).
Joonis 1. Räpina Ühisgümnaasiumi logo (Räpina Ühisgümnaasiumi koduleht)
Uurimistöös esitatud fotode allkirjadele lisatakse ka info foto autori kohta, kui autor on teada
(Foto: Mari Maasikas, Foto: K. Kurg erakogu).
Nii joonised kui tabelid paigutatakse uurimistöös võimalikult lähedale tekstile, kus neile
esmakordselt viidatakse. Sõnad tabel ja joonis vormindatakse kaldkirjas suurusega 11 punkti,
tabeli ja joonise nimetus vormindatakse püstises kirjas suurusega 12 punkti.
4.4. Arvud, valemid ja loetelud
Ühekohalised arvud kirjutatakse sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks
punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või
tähis, siis kirjutatakse see numbriga. Käändelõppe arvudele harilikult ei lisata. Järgarvu järele
pannakse punkt. Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte “eelmisel aastal” või “käesoleval
aastal”. Nii tekstis kui tabelites peaks loobuma rohkema kui 3–4 tüvenumbriga arvude
kasutamisest. Suurte arvude korral on soovitatav kasutada kombineeritud kirjutusviisi, mille
puhul arv on märgitud numbritega ja suurusjärk sõnadega. Näiteks 1,42 milj elanikku või
211,3 tuh eurot. Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga.
Valemid eraldatakse muust tekstist kirjavahemärkidega, mis vastavad üldistele eesti keele
reeglitele. Kõik märgid, arvud ja tähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning kooskõlas
valemi sisuga. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses
tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi. Valemid kirjutatakse kaldkirjas kirja suurusega
12 punkti.
18
Loetelude koostamisel tuleb silmas pidada, et kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või
lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu elemendid üksteise järele ja eraldatakse komaga.
Vähemalt neljast elemendist koosnev loetelu vormistatakse kas täpp- või nummerdatud
loeteluna. Kui kasvõi üks loetelu elementidest sisaldab koma(sid), tuleb eraldusmärgina
kasutada semikoolonit. Kogu töö ulatuses tuleb kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida
liiga paljude erinevate stiilide kasutamist.
4.5. Viitamine
Kõigile töös esitatud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja
mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse kõigile teadaolevatele faktidele. Siiski on parem
pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Võõraste mõtete esitamist enda omade pähe
käsitletakse plagiaadina. Lisaks tuleb viidata kõigi töös kasutatavate teiste autorite fotodele,
graafikutele jm illustratiivsele materjalile. Hea toon näeb ette, et uurimistöös viidatakse
teaduslikule või vähemalt teaduslikkusele pretendeerivale kirjandusele.
Üldistatult saab teaduslikul ja mitteteaduslikul kirjatükil vahet teha selle järgi, kas tekstis
esinevad viited või mitte. Uurimistöös võiks kasutada allikaid, kus esinevad viited.
Teiste autorite seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või
refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena
tuuakse välja eriti ilmekad või huvitavad mõtted ja näited. Tsitaate võib lühendada või
katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada /…/ märgiga. Lühendus ei
tohi muuta originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides või kaldkirjas ning lõppema
viitega. Tsitaadil peab olema uurimistöö autori saatelause, mis seob teksti tervikuks.
„Niisiis on väikeriigi poliitika kunst, mille võti on tasakaal,“ on öelnud Lennart Meri (2007,
lk 254).
Peamine viis kirjanduse allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise
autori mõte kokku või jutustatakse ümber. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid
tekstist peab olema selgelt nähtav, kust ühe autori refereering algab ja kus lõpeb.
Võrdlus teiste Balti riikidega aitab meil paremini oma ajalugu mõista (Kasekamp, 2011, lk 9).
4.6. Viitamistehnikad
Räpina Ühisgümnaasiumi uurimistöödes kasutatakse nime ja aastaga viitamist. Nime ja
aastaarvuga viitamisel paikneb viide teksti sees ümarsulgudes, kuhu kirjutatakse autori
perekonnanimi või trükise pealkiri ja ilmumisaasta ning leheküljenumber (vt tabel lk 20).
Juhul, kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta ja leheküljenumber
nime järele sulgudesse.
19
Ühelauselise refereeringu puhul paikneb viide lause sees, st enne lause lõpupunkti.
Mitmelauselise refereeringu puhul paikneb viide pärast viimase lause lõpupunkti.
Viitamiseks kasutatakse tekstiprogrammi lisa APA 6, mis lisab viited automaatselt.
4.7. Kasutatud allikate loetelu
Kasutatud allikate loetelu uurimistöö lõpus hõlmab endas kõiki töös viidatud allikaid.
Materjali, mille autor küll läbi töötas, kuid mida uurimistöö lõpptekstis ei ole refereeritud ega
tsiteeritud, allikate loetellu ei lisata, kuid need võib panna lisadesse. Kasutatud allikad
esitatakse loetelus autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori
tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse
loetellu pealkirja esimese sõna järgi. Esmalt loetletakse ladinatähestikulised ning seejärel
slaavitähestikulised allikad. Viite kirjeid ei nummerdata ja need joondatakse vasakule.
Andmed viitekirje jaoks leiab raamatu tiitellehelt ning tiitellehe pöördelt.
Viitekirje koosneb järgmistest osadest:
autor,
ilmumisaeg,
pealkiri,
andmed toimetaja kohta,
andmed kordustrüki kohta,
ilmumiskoht,
kirjastuse nimi.
Kasutatud allikate loetelu koostatakse automaatselt, kasutades tekstiprogrammi lisa APA 6.
Erinevate allikate vormistamise näited on koondatud tabelisse (vt lk 20).
Allika tüüp Tekstisisene viide Viitekiri kasutatud allikate loetelus RAAMAT (üks autor) (Meri, 2007, lk 67) Meri, L. (2007). Poliitiline testament. Tartu: Ilmamaa.
RAAMAT (üks autor, mitu samal
aastal ilmunud teost
(Unt, 2005a, lk 77)
(Unt, 2005b, lk 34)
Unt, I. (2005a). Andekas laps. Tallinn: Koolibri.
Unt, I. (2005b). Kuidas saada läbi geeniusega. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
RAAMAT (rohkem kui üks
autor)
(Kriiska, Mäesalu, Selart, Põltsam-Jürjo &
Piirimäe, 2014, lk 55) – esmakordsel viitamisel
(Kriiska jt, 2014, lk 66) – järgnevatel viitamistel
Kriiska, A., Mäesalu, A., Selart, A., Põltsam-Jürjo, I., & Piirimäe, P. (2014). Eesti ajaloo õpik
gümnaasiumile. I osa. Esiajast Rootsi aja alguseni. Tallinn: Avita.
AUTORITA ALLIKAD
(dokumendid, seadused,
aruanded, sõna-raamatud,
entsüklopeediad)
(Eesti talurahva ajalugu, 1992, lk 505) Eesti talurahva ajalugu. (1992). Tallinn: Olion.
ARTIKKEL kogumikust (Rohtla, 2003, lk 88–90) Rohtla, V. (2003). Tartumaa. - Kümme aastat Eesti Ajalooõpetajate Seltsi (lk 88–90). Tallinn:
Argo.
ARTIKKEL ajalehest ja
ajakirjast
(Lotman, 2018, lk 6–7)
(Ilves, 2018, lk 9)
Lotman, M. (2018, september). Paavsti diviisid. Paavsti mõju ja tegevus on globaalne. -
Diplomaatia, lk 6–7.
Ilves, T. (2018, 29. september). Seto ansambel Karmona meelitas Räpina pensionäride avapeole
saalitäie rahvast. - Koit, lk 9.
KIRJASTAMATA ALLIKAD (Leedmaa, 2006, lk 69) Leedmaa, R. (2006). Noorte perede uskumused ja hoiakud ökotoidu suhtes (bakalaureusetöö).
Loetud aadressil
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15565/Baktoo_Leedmaa.pdf?sequence=1&isAllowe
d=y (vaadatud 11.10.2018).
INTERVJUU, VESTLUS,
VAATLUSTE JA KATSETE
tulemused
(Tamm, 2018) Tamm, P. (2018). Peeter Tamme mälestused. (M. Murakas, intervjueerija).
ARHIIVIMATERJALID (Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, t 113 A I-III) Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, t 113 A I-III.
FILMID, VIDEOD (Nüganen, 2003) Nüganen, E. (Režissöör). (2003). Nimed marmortahvlil [Film].
INTERNETI MATERJAL
autoriga
(Ennet, 2015) Ennet, P. (2015). Valgussaaste häirib nahkhiiri. Loetud aadressil
https://novaator.err.ee/256618/valgussaaste-hairib-nahkhiiri (vaadatud 15.06.2018).
INTERNETI MATERJAL ilma
autorita
(Räpina Ühisgümnaasiumi kodukord, 2017) Räpina Ühisgümnaasiumi kodukord. (2017). Loetud aadressil https://yg.rapina.ee/wp-
content/uploads/2018/03/2017-01-11-R%C3%9CG-kodukord.pdf (vaadatud 11.10.2018).
INTERNETIMATERJAL
ilma kuupäevata
(Eesti Korstnapühkijate eetikakoodeks) Eesti Korstnapühkijate eetikakoodeks. (kuupäev puudub). Loetud aadressil MTÜ Eesti
Korstnapühkijate Koda: https://www.korsten.ee/korstnapuehkija-eetikakoodeks (vaadatud
11.10.2018).
E-KIRI (Kask, 2009) Kask, S. (09. 03 2009). Kuidas viidata. E-kiri Urmas Saarele.
5. HINDAMINE
Uurimistööd hindavad juhendaja ja komisjon.
Hinnatakse 100 punkti süsteemis:
90 – 100 punkti – hinne „5“
75 – 89 punkti – hinne „4“
50 – 74 punkti – hinne „3“.
Uurimistöö loetakse sooritatuks (arvestatuks) juhul, kui õpilane on saanud iga hinnatava osa
(töö protsess, töö sisu, töö vormistamine, kaitsmine) eest vähemalt ühe punkti ja kogu
uurimistöö eest vähemalt 50 punkti (vt tabel 2 ja lk 22).
Praktilise töö hindamisel arvestatakse ka järgmisi aspekte:
• tehniline teostus, viimistlus, nauditav esteetiline tulemus;
• isikupära, loovus, originaalsus;
• praktilisus, vajalikkus.
Tabel 2. Uurimistöö hinde kujunemine
Juhendaja Komisjon Kokku
Protsess 9 9
Sisu 16 - 16
Vormistus 8 - 8
Eelkaitsmine 5 5
Sisu, vormistus - 47 47
Kaitsmine - 15 15
33 67 100
22
TÖÖ PROTSESS Juhendaja hinnang (maksimaalselt 9 punkti)
I etapp 3 2 1 0
II etapp 3 2 1 0
III etapp 3 2 1 0 Teema valik ja mõtestamine, planeerimine ja tähtaegadest kinnipidamine;
asjatundlikkus ja aktiivsus; koostöö juhendajaga (regulaarne ja aktiivne kontakt,
soovitustega arvestamine); vaheetappideks valminud töö maht.
SISU Juhendaja hinnang (maksimaalselt 16 punkti)
Materjal on kogutud sobiva meetodiga 4 3 2 0
Materjali hulk on piisav usaldusväärsete järelduste tegemiseks 4 3 2 0
Liigendus ja pealkirjad on selged, põhjendatud ja loogilised 4 3 2 0
Illustratsioonide valik, olemasolu või puudumine vastab töö iseloomule 2 1,5 1 0
Lisade valik, olemasolu või puudumine vastab töö iseloomule 2 1,5 1 0
VORMISTAMINE Juhendaja hinnang (maksimaalselt 8 punkti)
Teksti suurus, reavahed, äärised, lehekülgede nummerdus 2 1,5 1 0
Pealkirjad ja sisukord on vastavuses ja korrektselt vormistatud 2 1,5 1 0
Illustratsioonid, lisad ja kasutatud allikmaterjalide nimekiri on korrektsed 2 1,5 1 0
Viitamissüsteem on ühtne kogu töö ulatuses, kõigile allikaile on viidatud 2 1,5 1 0
EELKAITSMINE Komisjoni hinnang (maksimaalselt 5 punkti)
Ülevaade ja analüüs tehtud tööst 5 4 3 0
SISU ja VORMISTUS Komisjoni hinnang (maksimaalselt 47 punkti)
Sisu ja pealkiri on vastavuses 3 2 1,5 0
Eesmärgid on sõnastatud selgelt ja täpselt 5 3,5 2,5 0
Eesmärkidele on antud selged vastused (sissejuhatus ja kokkuvõte on
vastavuses)
7 5 3,5 0
Töö ülesehitus on loogiline 7 5 3,5 0
Analüüs on põhjalik, selge, täpne 7 5 3,5 0
Referatiivne ja uurimuslik osa on tasakaalus 7 5 3,5 0
Töö on keeleliselt korrektne, lausestus loogiline, sõnavara mitmekesine 7 5 3,5 0
Töö on vormistatud nõuetekohaselt 4 3 2 0
KAITSMINE Komisjoni hinnang (maksimaalselt 15 punkti)
Kõne on konkreetne, loogiline ja selge 4 3 2 0
Kaitsekõne on näitlikustatud (PowerPoint, muusika, fotod jm) 2 1,5 1 0
Autor valdab materjali, vastab küsimustele 4 3 2 0
Esinemine on atraktiivne, ladus; kõneleja suhtleb publikuga 3 2 1,5 0
Esitlus jääb etteantud ajapiiridesse (maksimum 10 minutit) 2 1,5 1 0
KOKKU PUNKTE
HINNE
23
6. KAITSMINE
Uurimistöö kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni (koolieksamikomisjoni) ja kaasõpilaste ees.
Kaitsmisele pääseb õpilane, kes on oma uurimistöö tähtajaks esitanud juhendajale ja
kaitsmiskomisjonile. Oma hinnangu uurimistöö kaitsmise kohta vormistab komisjon
protokollina.
Tutvustuse pikkus on 7–10 minutit, paberil on see maksimaalselt kaks lehte 12-punktilises
kirjas. Komisjonil on õigus aja ületanud tutvustus katkestada. Tutvustust tuleb näitlikustada
(PowerPoint esitlus, näitmaterjalid jms).
Töö tutvustus on soovitav vormistada kirjalikult paberkandjal sõna-sõnaliselt. Tutvustuse
tekst paigutatakse kõvale alusele, lahtised lehed pole soovitavad. Tutvustuse esitamist tuleb
eelnevalt harjutada. Koostatud tekst peaks olema sedavõrd tuttav, et autor oleks võimeline osa
tekstist peast esitama, kõnelema ilmekalt ja kuulajatega suhtlema. Esineja riietus peab on
korrektne (ülikond, lips / tagasihoidlik kostüüm). Millelegi osutamisel tuleb osutada
pliiatsiga, mitte sõrmega.
PowerPoint esitlus võiks koosneda järgmistest osadest:
tiitelleht (töö pealkiri, koostaja nimi, aastaarv);
töö teema, selle valimise põhjendus;
töö eesmärk;
teema 1 (1-3 slaidi);
teema 2 (1-3 slaidi);
teema 3 (1-3 slaidi);
kokkuvõte.
Ühele slaidile mahub (lisaks pealkirjale) viis kuni kuus rida teksti. Teksti suuruseks on 24 pt.
Kui esitlus sisaldab peamiselt pilte vm visuaalset materjali, võib slaide olla rohkem. Esitluses
kasutatud fotode ja jooniste allikatele tuleb viidata. Viited lisatakse näidete juurde väikeses
kirjas (10 pt).
24
Lisa 1. KOKKULEPE UURIMISTÖÖKS
Õpilane ........................................................................................................................................
Klass ............................................................................................................................................
Juhendav õpetaja .........................................................................................................................
Kaasjuhendaja .............................................................................................................................
Uurimistöö teema ................................................................................................................
Uurimistöö eesmärgid
- Mida soovitakse uurida? - Mis eesmärgil uurimistööd tehakse?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Meetodi lühitutvustus -Milliseid uurimisvõtteid kasutatakse?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Õpilane
Kuupäev, allkiri ______________________________________________________________
Juhendav õpetaja
Kuupäev, allkiri ______________________________________________________________
Kaasjuhendaja
Kuupäev, allkiri ______________________________________________________________
Õppealajuhataja
Kuupäev, allkiri ______________________________________________________________
25
Lisa 2. RÄPINA ÜG UURIMISTÖÖ ARVESTUSKAART
Tähtaeg Tegevus/tulemus Esitada Hinnang
10. klass
1. oktoobri III
nädal
Uurimisteema ja juhendaja valik aineõpetajale
2. detsembri II
nädal
Uurimisteema kinnitamine,
kokkuleppe sõlmimine
õppeala-
juhatajale
3. veebruari II
nädal taustainfo (tekstide
väljakirjutused koos algallika ja
lehekülje numbri näitamisega iga
lõigu lõpul)
eesmärgid
hüpotees või uurimisküsimus
peatükkide loetelu
uurimismeetodid
juhendajale I etapp
(juhendaja
hinnang)
4. märts - mai Andmete kogumine juhendajale
11. klass
5. september -
november
Andmete töötlemine juhendajale
6. detsembri II
nädal
Töö referatiivse osa vormistamine
ja esitamine
juhendajale II etapp
(juhendaja
hinnang) 7. detsembri II
nädal
Töö eelkaitsmine komisjon ja
kaasõpilased
Eelkaitsmise
hinne 8. veebruari II
nädal
Töö uurimusliku osa vormistamine
ja esitamine
juhendajale III etapp
(juhendaja
hinnang) 9. aprilli II nädal Töö redigeerimine, terviktöö
esitamine
juhendajale
10. mai II nädala
viimane
tööpäev
Valmistöö esitamise lõpptähtaeg õppeala-
juhatajale
11. mai III nädal Komisjon tutvub tööga,
retsenseerimine
12. mai IV nädal Kaitsmine