UudislehtSeptember 2015 Nr 1

VICTA esimene lend

Lk 4

Heade kavatsuste kokkulepe

Lk 2

Õppimine kogemuste põhjal

Lk 5

Rajatava õppekompleksi plaan võimalike asukohtadega

IKT kolledž Viljandisse

September 20152

20. mail 2015 kirjutasid VICTA partne-rid alla heade kavatsuste kokkulep-pele, mille üheks eesmärgiks oli kaa-sa aidata rahvusvahelise IKT alase õppe- ja arenduskeskuse loomisele Viljandi piirkonnas.

Visioon aastaks 2025: VICTA-s õpib 1000 IKT tudengit, kelledest rohkem kui pooled on välistudengid. VICTA raames tekib igal aastal hulka uusi StartUP et-tevõtteid. Viljandisse on koondunud IKT sektori ettevõtted. Osad neist on ettevõtted, mis on alguse saanud VIC-TAS õppimise kõrvalt ning siia on koli-nud ettevõtteid ka mujalt Eestist ja väl-jaspoolt. Põhjus, kuna siin koolitatak-se IKT tööjõudu. Koostöö toimib suur-te rahvusvaheliste IKT ettevõ-tetega, kellele koolitatakse tööjõudu juba nende vajadu-si arvestades.

 Lühem eesmärk:  1. etapp   avada rakenduslikku IKT alast kõrgharidust pakkuv õppe-asutus 200 tudengile (õppe-keel eesti ja inglise). Kampus 200 tudengile saab asuma Viljandi jär-ve kaldal (asukoht täpsustamisel, Vil-jandi linnas või Viljandi vallas, Viiratsi poolsel küljel). Asukoha valiku kritee-riumiks on atraktiivsus ja võimalus laie-neda kuni 1000 tudengiga tudengilin-nakuks.

 Õppeasutuse juriidiline vorm oleks sihtasutus. Sihtasutus tagab õppeks vajamineva kaasaegse taristu ja keskkonna.

  Esimeseks etapis valmiks VICTA hoone, kus on 200 kohaga auditoo-rium, õppeklassid, söökla ja igati kaas-

aegne õpilaskodu 200 tudengile koos parkla ja haljastusega.

 Ärimudel:VICTA teeb koostööd erinevate rah-

vusvaheliste ettevõtetega (esimesed läbirääkimised juba käivad), mis telli-vad oma arendused või probleemila-hendused VICTA-lt.

VICTA rakendab õppetöös problee-mipõhist õpet, kus teadmisi ja oskusi saadakse läbi reaalsete projektide, mida õppe käigus lahendatakse. Ette-võtted tasuvad selle eest VICTA-le ja läbi sellise rahastuse on tudengitele õpe tasuta ning nii saame andekaid tu-dengeid vastu võtta sõltumata nende rahalistest võimalustest.

VõitjadIKT sektor - tööjõunappus saab lee-

vendust.Viljandi - pidurdub väljaränne piir-

konnast ning tekib uusi kõrgemat li-sandväärtust loovaid töökohti. Kui Vil-jandis on pidevalt kohal 1000 andekat tudengit, siis osad kooli lõpetajad jää-vad kindlasti ka Viljandisse elama, loo-vad siin pere, alustavad ettevõtlusega luues uusi töökohti ning see kajastub kindlasti ka Viljandi piirkonna positiiv-ses majanduskasvus ning kõrgemas keskmises sissetulekus.

 Esimese etapi maksumus jääb 5-7 miljoni EUR vahele (täpsustub projek-ti käigus) ja esimesed 200 tudengit saa-me vastu võtta 2 aastat peale finant-seeringu leidmist.

Heade kavatsuste kokkulepe

Esimeseks etapis valmiks VICTA hoone, kus on 200 kohaga auditoorium, õppeklassid, söökla ja õpilaskodu 200 tudengile.

PARTNERIDViljandi Gümnaasium A.Kitzbergi nim. Gümnaasium Viljandi Kutseõppekeskus SA Viljandi Hariduse Arengufond Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor SA Viljandimaa Arenduskeskus Viljandi Maavalitsus Viljandi Linnavalitsus Viljandi Vallavalitsus MTÜ Eesti Äriinglite Assotsiatsioon MTÜ JCI Viljandimaa SA Viljandi Haigla Mäeltküla Tööstuspark MTÜ IITEE OÜ ON24 AS Bed Factory Sweden OÜ LX Motors OÜ AS BHC AS Viljandi Aken ja Uks Sveba-Dahlen Baltic OÜ OÜ DAG Reklaam Bestra Engineering OÜ Eesti Höövelliist OÜ KOKO arhitektid OÜ Hansa Candle AS Pleksor OÜ Cleveron OÜ

Heade kavatuste lepingu allkirjastamine plaanitava õppekompleksi asukohas.

September 20153

Hendrik Sihver Chris Raagel Emil Kuldsaar Allar Anton Jagnar Roosimägi

Mihkel Väin Janek Ehasoo

Esimene kuu kooliaastast on läbi saanud ning vaatamata napile aja-le on ette võetud mitmeid huvita-vaid kooliväliseid projekte. Kooliga seotud projektidest ning nendega seotud inimestest mõne sõna juttu teekski.

Esimene projekt, millega liituma kutsu-ti oli kooli koduleht ning tekkis ka idee luua interaktiivne kooli siseveeb. Plaa-nime luua koolile kasutaja- ja sead-mesõbralikku siseveebi, kus kõik vajalik

on ühes kohas olemas - kalender, õp-peinfo, suhtluskeskkond ja palju muud huvitavat. Antud hetkel on siseveebi pro-jektiga liitunud kolm hakkajat veebiaren-dajat - Hendrik Sihver, Janek Ehasoo ja Karli Ots.

Teine projekt on VICTA esimese len-nu videokroonika. Kuna VICTA loomi-se puhul on tegemist ajalooliselt mär-kimisväärse sündmusega, võtab meie usin videogrupp aasta jooksul nii pal-ju videole kui mahub. Videomeeskond salvestab koolis ja väljaspool kooli esi-

mese lennu tegemisi-toimetamisi ning monteerib hiljem video ühtseks tervi-kuks. Meeskonda kuuluvad Allar An-ton, Chris Raagel, Emil Kuldsaar ja Hendrik Sihver.

Kolmas huvitav projekt on käesolev uudiskiri. Uudiskirja koostamise ning küljendamise taga on meeskond kujun-dajaid, küljendajaid ning copywritereid. Meeskonda kuuluvad Jagnar Roosimä-gi, Mihkel Väin, Hendrik Sihver ja Emil Kuldsaar.

Hendrik Sihver

Mida tehakse kooliväliselt?

Ettevõtja Arno Kütt pakkus arvamus-liidrite lõunal Viljandimaa elu paran-damise võimalusena välja luua Viljan-disse IKT ehk info- ja kommunikatsioo-nitehnoloogia kõrgkool.

Küti nägemuses võiks sellisel juhul õp-

pida Viljandis kümne aasta pärast tu-hat üliõpilast, sealhulgas palju välis-maalt tulnud noori. Arno Kütt on veen-dunud, et IKT kolledž aitaks Viljandi-maa keskmist töötasu oluliselt kergi-tada, sest infotehnoloogia valdkonnas makstakse head palka.

Viljandimaa murekohtadena tõi osaühingu Cleveron juht välja suure väljarände, väikese lisandväärtusega töökohad ning riikliku regionaalpoliiti-ka ja selle puudumise.

Avaldatud ajalehes Sakala 4.4.2013

IKT kolledž ViljandisseArno Kütt: Foto: Elmo Riig / Sakala

September 20154

VICTA loomisest ning visioonist ole-me juba eelnevatel lehekülgedel jut-tu teinud. Nüüd anname pisikese üle-vaate ka õpilastest.

Septembril 2015 alustas Viljandi kut-seõppekeskuses õpinguid grupp tegu-said IT-huvilisi. Õpilasi tuli Viljandisse kokku Eesti igast otsast – Tallinnast Ku-ressaareni. Esindatud on nii mees- kui naissugu, VICTA-s alustas IT-õpinguid neli õrnema soo esindajat. Õppureid leidub igas vanuses, neid kes on värs-kelt välja astunud gümnaasiumi uksest kui ka neid, kes omavad aastate pik-kust töökogemust ning olid avatud uu-tele väljakutsetele jätkusuutlikumas IT-valdkonnas. Leidub ka inimesi, kes on juba IT-alal varasemalt töötanud kuid leidnud, et vajavad enesetäien-damist ning otsustanud ennast proo-vile panna VICTA-s.

Õpilased on väga erineva tausta,

huvide ning plaanidega. Nii mõnigi on juba välja valinud konkreetse projekti, millega tegeleda, kuid leidub ka neid, kes veel ennast IT-maastikul otsivad. Õpilaste ridades on ka neid, kellel enne kooli oli kindel siht silme ees plaani-dest, mida õppida ja mis alal töödata. Klassis leidub väga erinevate kogemus-tega inimesi nii müügi, IT, tootmise kui teistest valdkondadest.

Suuremast osast õpilastest pakub huvi nutitelefonidele rakenduste loomi-ne ning populaarseks huviks on ka vi-deomängude arendus. Kuid kooli tuli ka konkreetse huviga inimesi, kelle sooviks on selgeks saada automatiseeritud toot-misseadmete tarkvara arendus või kü-berturve. Samuti leidub ka VICTA esime-ses lennus õppureid, kes tulid konkreet-sest ettevõttest huviga töökoha infoteh-noloogilist võimekust tõsta ning olemas-olevaid rakendusi optimeerida.

Teisel koolinädalal tegid õpilased ja

õpetajad üksteisega lähemalt tutvust ka klassi tutvumisõhtul. Õhtu toimus Valma seikluspargis, siinkohal suured tänud pererahvale VICTA esimest len-du võõrustamast! Vaatamata veidi keh-vale ilmale jätkus tegevust kogu grupi-le terveks õhtupoolikuks. Alustuseks tehti tutvumisring ning räägiti oma nime saamise lugu, peale mida tehti üksteisega lähemalt tutvust läbi tutvu-mismängude. Seejärel asuti tegutsema aktiivse ajaveetmisega. VICTA idee eestvedaja Arno Küti juhtimisel käidi lendamas helikopteriga, julgemad pa-nid ennast vihmast veidi märjal seik-lusrajal ka füüsiliselt proovile. Mööda seinu ning nööre ronimist, erinevate takistuste läbimist ning kaablitel liug-lemist jätkus kuniks veel väljas nii val-ge oli, et silm rada seletaks. Kätt proo-viti täpsuslaskmises ning mängiti korv-palli. Muidugi ei jäänud välja ka saun ja grillil küpsetatud maitsvad vorstike-sed ning sašlõkk.

Õhtu otsa tegutsenud seltskond ko-gunes lõpus veel korra kokku ning alus-tati arutelu mobiilimängu loomise tee-mal. Mõtlemisainet saadi üksjagu ning disaini ja mänguloogikat arutati kuni bussi saabumiseni. Sellest mobiilimän-gust teeme tõenäoliselt juttu ka mõ-nes järgmises numbris ning kirjeldame arendusprotsessi ning lisame ka pro-jektist pilte.

Hendrik Sihver

VICTA I lendÕppeaasta alguse puhul oli kohal ka president Toomas Hendrik Ilves.

VICTA esimene lend sai üles pildistatud.

September 20155

Septembrikuus külastasid VICTA esi-mese lennu õppureid kaks külalise-sinejat. Räägiti oma tegevusvaldkon-nast ning infotehnoloogia vajadus-test, probleemidest ning tutvustati uusi innovaatilisi rakendusi.

17. september 2015 külastasid klas-siruumi Wisemile tegevjuht Arti Kütt ja IT juht Kaiko Kaur. Wisemile on in-novatiivne sotsiaalne transpordi võr-gustik, mis ühendab läbi mobiilira-kenduse reisijad ja pakisaatjad auto-juhtidega. Autojuhid saavad sama teekonda sõitvate reisijate ning pa-kisaatjatega sõidu ja kütuse kulusid jagada. Reisijad ja pakisaatjad saa-vad seega väga mugava, soodsa ning kiire otse uksest-ukseni transpordi. Räägiti lähemalt rakenduse idee tek-kimise lugu ning tööpõhimõtetest ning loomulikult ei puudunud ka

käed-külge proovimine. Kõik said ra-kendust grupis ise katsetada ning hil-jem anda tagasisidet rakenduse töö-kindluse kohta. Lisaks kogunes ak-tiivsetelt õppuritelt hulgaliselt ideid ja mõtteid parandusteks. Lisaks pee-tud loengutele toimus ka väike works-hop, kus klassiruum jagati gruppi-deks ülesandega luua kavand mobii-limakse rakendusele.

25. september 2015 külastas aga VICTAt Kodumaa Kapitali Hoiu-laenu-ühistu juhatuse esimees Rait Kondor ja turundusjuht Kady Alurand. Sisseju-hatuse tegi Rait, kes rääkis Kodumaa Kapitali HLÜ missioonist, mille võiks kokku võtta järgnevalt:

“Pakkudes soodsaid ning inimese-le arusaadavaid pangateenuseid aita-me Eesti inimestel oma rahaasjadega toime tulla, nii et sellest saab kasu nii inimene ise kui kogu Eesti ühiskond.

Selleks kaasame kõiki Eesti inimesi pan-ga loomisesse.”

Samuti räägiti ka hoiu-laenuühistu visioonist, milleks on: “Saame suuri-maks kodumaiseks ühistupangaks, mil-le omanikeks on kõik liikmed. Loodav ühistupank toetab Eesti inimeste raha-asjade pikaajalist planeerimist ja pakub kõiki igapäevapanganduse teenuseid.”

Nii räägiti õppuritele lugu Kodumaa Kapitali HLÜ tekkimisest, põhimõttest ning vajadustest, lisaks said õppurid põhjalikuma ülevaate fintantsmaailmas toimuvast. Seejärel rääkis turundusjuht IT probleemidest finantsvaldkonnas ning arutleti ka kuidas neid oleks või-malik lahendada. Taaskord sai kogutud hulgaliselt häid mõtteid ning mõtlemi-sainet. Lahked õppurid pakkusid iga-külgset abi Kodumaa Kapitali HLÜ info-tehnoloogilistele probleemidele.

Hendrik Sihver

Õppimine kogemuste põhjalKodumaa Kapitali HLÜ juhatuse esimees Rait Kondor.

VICTA arendusjuht ja kooliväliste grupitegevuste koordinaator. Kuulehe peatoimetaja.margus.maido@victa.ee, skype: margus.maido, nr: 372 51 02 797