Nii maapealne kui taevane materjal on üks ja sama.

Madli Muuga, Maria Nikkareva, Risto Pajust ja Ott Tuulberg.

12B klass

Universumi ühtsuse printsiip

Tänapäeva teadus käsitleb universumit energeetiliste mustrite maailmana, kus

aine koosneb lainetaolisest ja omavahel seotud energiavõrgustikust.

Elementaarosake või eraldi objekt on kaotanud endise tähenduse.

Kogu universum on omavahel seotud energiamustrite dünaamiline võrk:

aeg–ruum–energia on üks suur süsteem.

Universum on defineeritav kui dünaamiline lahutamatu tervik ja ta sisaldab endas alati ka

vaatlejat. Ükski inimene pole tervikust eraldatud osa, ükski nähtus ei ole iseseisev protsess,

vaid kõik kuulub tervikusse.

Universumi ühtsus oli tuntud kõikides traditsionalistlikes kultuurides, eriti selgelt aga

ida filosoofiates. Hinduismis võrreldakse maailma ookeanina, mida vaimselt arenenud inimene tajub tervikuna, nähes samal ajal iga

üksikut lainet eraldi.

1922. a. loodud Aleksandr Fridmani paisuva universumi mudel, mille kohaselt oli

universumi sünnihetk – Suur Pauk – umbes 10–13 miljardit aastat tagasi.

Sellest hetkest peale on universum pidevalt paisunud ja tema osad eemalduvad galaktika

keskusest üha suureneva kiirusega ning jahtuvad seejuures.

Algselt asusid kõik universumi punktid ühes kohas.

Graatõuna tunnevad inimesed rohkem kui tuhat aastat. Piiblis räägitakse temast kui Universumi

ühtsuse sümbolist, sest granaatõuna viljad sisaldavad väga palju (kuni tuhat ja rohkem)

korrapäraselt paigutatud seemneid.

Tänapäeval teame, et ka universumis paiknevad galaktikad nagu seemned

granaatõunas.

Granaatõun Universum

Täname tähelepanu eest! :)