Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis

Ülo KaasikEesti Pank

18. aprill 2013, Pärnu

Ettekande sisu

• Ülevaade maailmas ja euroalal toimuvast• Ülevaade Eesti majanduse olukorrast• Pikemast väljavaatest ja tootlikkuse kasvust

2

VÄLISKESKKOND

Maailmamajanduse kiire kasv on küll taastumas, kuid euroala majandusraskused jätkuvad.

3

Maailma majanduskasv on viimaste kümnendite võrdluses suhteliselt kiire

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

1980

1981

1982

1983

1984

1985

1986

1987

1988

1989

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Maailma SKP Kümnendite keskmised 2010-2017 keskmine

Maailma majanduskasv, %

Allikas: IMFWEO Data: October 2012 Edition

1 2 3 4 5 6 7 8 9

1

2

3

4

5

6

7

8

9

01/2006

04/2006 01/2007

4/200701/2008

04/200801/2009

04/2009

01/2010

04/2010

01/2011

04/2011

01/2012

04/2012

01/2013

IFO majanduskliima indeks 2006 I kv - 2013 I kv

HALB

hetkeolukord

ootused 6 kuu pärast

Kasv/buumTaastumine

JahtumineLangus

Aasia tärkavate turgude osa maailma tööstustoodangus on suurenenud, arenevate, eelkõige Euroopa turgude roll on vähenenud

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

USA Euroala Aasia tärkavad turud Kesk- ja Ida-Euroopa Muu Maailm

Panused maailma tööstustoodangu kasvu, %

Allikas: CPB Netherlands Bureau for Economics: World Trade Monitor,

Euroala eksport kasvab jätkuvalt, kuid sisenõudluse kasv ei ole veel taastunud

• Kõige enam on euroalal kannatanud investeeringud ja seeläbi ka tootmisvõimsus.• Euroala majandus hakkab eeldatavasti elavnema 2013. aasta teises pooles.

-6%

-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Sisenõudlus Netoeksport Muu SKP Aasta SKP prognoosi vahemik

Euroala (17 riiki) SKP, panused aastakasvu %

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

Euroala inflatsioon on jätkuvalt alanenud

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Inflatsioon EKP prognoos

Euroala inflatsioon

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

• Käesoleva aasta algusest on inflatsioon euroalal olnud alla 2%.

EESTI MAJANDUS

Kriisist hästi taastunud, kuid kriisieelne kasvutempo pole jõukohane.

Ettevaates sõltume nii meie peamiste kaubanduspartnerite käekäigust kui ka ettevõtete võimekusest sealsetel turgudel läbi lüüa.

Eesti majanduskasv on olnud viimase kümne aasta jooksul Euroopa kiiremate seas

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3

Euroopa viimase kümne aasta ostujõu konvergents

Reaalne ostujõud elaniku kohta suhtena EL27 keskmisesse, 2002-2011 keskmine

2003

-201

2 ke

skm

ine

reaa

lne

maj

andu

skas

v

Portugal, Kreeka, Itaalia

Kriisieelset kiiret kasvu edaspidi oodata ei oleVälisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu vähem kui varem, ka sisenõudluse kasv aeglustub

• Euroopa võlakriis pole veel läbi, välisnõudluse taastumine võib taas edasi lükkuda.• Eksportiva sektori suure osakaalu tõttu kandub välisnõudluse nõrkus edasi ka

sisenõudlusesse.

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Sisenõudlus Netoeksport Muu SKP Aasta SKP prognoos

Eesti SKP, panused aastakasvu %

Allikad: Eurostat, Eesti Pank

Kasvuväljavaade püsib peamistes ekspordi sihtriikides euroala keskmisest siiski positiivsem

• Eesti eksportiv sektor on suhteliselt heas olukorras tänu soodsale sihtriikide valikule.• Edasine ekspordi kasv sõltub lisaks välisnõudlusele ka Eesti majanduse

konkurentsivõimest.

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* 2014*

SKP kasv (%)

euroala Läti Leedu Soome Rootsi

* EuroopaKomisjoni sügisprognoos Allikas: Eurostat

Varem on Eesti ekspordi kasv suutnud ületada nõudluse kasvu sihtturgudel

Allikad: ESA, ECB, Eesti Pank

• Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel kasvas viimasel kümnendil 72%.

100

150

200

250

300

350

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

turuosa võit nõudlus jooksevhindades Eesti eksport kokku

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Kaupade ja teenuste eksport, reaalkasv

Kaubanduspartnerite kaalutud impordinõudluse kasv

Eesti ekspordi reaalkasv (a/a)Eesti ekspordi turuosa kasv (I kv 2002 = 100)

Töötute arv (sh pikaajaliste töötute oma) kahaneb

• Töötuse määr on viimaste aastate jooksul vähenenud, jõudes 2012. a lõpus 9,3%ni.

• Pikaajaliste töötute osakaal oli 52,7%, kuid pikaajalise töötuse määr langes buumieelsele tasemele .

Allikas: statistikaamet

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Töötuse määr

vähem kui 6 kuud 6 kuni 11 kuud 12 kuni 23 kuud üle 24 kuu kokku NAWRU

Töötute palgasoov ehk reservatsioonipalk on kasvanud

Väheneb odava värbamise võimalus töötute hulgas

Allikad: ETU, statistikaamet

Reservatsioonipalk 2012. a. (€) Muutus võrreldes 2011.a. mehed naised kokku mehed naised kokku I taseme haridus: kuni põhiharidus ja kutseharidus

571 436 531 -0,3% 10,4% 2,0%

II taseme haridus: keskharidus ja kutseharidus

653 486 581 13,5% 9,9% 12,7%

III taseme haridus: keskeriharidus ja kõrgharidus

893 634 726 31,3% 12,8% 21,3%

Majanduskasvust kiirem palgakasv ohustab kasumeid

• 2012. aastal suurenes kogu lisandväärtus jooksevhindades 6,6% ja palgafond 8,8%.

• Töötlevas tööstuses suurenes palgafond 6,1%, samas kui kasum vähenes 17,6% (!).

40

60

80

100

120

140

160

180

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

SKP Palgafond Kasum+kulum

Eesti sissetulekute põhise SKP komponendid, indeks 2005=100

Allikas: Eesti Statistikaamet

Palgasurve tugevneb tööturu kitsaskohtade tõttu

-6%-4%-2%0%2%4%6%8%10%12%14%16%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

1997 1998 1999 2001 2002 2004 2005 2006 2008 2009 2011 2012 2014

Keskmine palk (% a/a, vasak skaala)

Teenuste inflatsioon (%a/a, parem skaala)

• Keskmise palga kasvu ja teenuste inflatsiooni vahel on tugev seos.• Jõuline palgakasv kiirendab eelolevatel aastatel ka teenuste inflatsiooni.

Allikas: statistikaamet

Eesti inflatsioon jätkab aeglustumist juhul, kui toorme hinnatase palju ei muutu• Elektri kallinemine suurendas inflatsiooni selle aasta alguses 0,9 protsendipunkti võrra.• Jätkub eelmise aasta kõrgete toormehindade ülekandumine Eesti tootmishindadesse.

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tarbijahinnaindeks kokkuToiduained (sh alkohol ja tubakas)AlusinflatsioonEnergia

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Toiduained (sh alkohol ja tubakatooted)AlusinflatsioonEnergiaTarbijahinnaindeks kokku

Allikas: statistikaamet

SUURIM VÄLJAKUTSE ON TOOTLIKKUSE SUURENDAMINE

Edasise majandusarengu ja sissetulekute suurenemise võti peitub tootlikkuse kasvus

Bulga

aria

Poo

la

Läti

Ung

ari

Leed

u

Ees

ti

Tše

hhi

Slova

kkia

Horva

atia

Portuga

l

Malta

Küp

ros

Kreek

a

Sak

samaa

Itaa

lia UK

Holland

Soo

me

Belgia

Roo

tsi

Iirim

aa

Taa

ni

Šve

its

Norra

0

20

40

60

80

100

120

140

160SKP töötaja kohta 2012 (tuhat eurot)

Eesti: 27 tuhat eurot

Soome: 77 tuhat eurot

Allikas: Eurostat

Tootlikkus ja tootmisstruktuur võrrelduna Soomega

• Eesti tööjõu tootlikkus oli 2012. aastal 2,9 korda madalam kui Soome oma.• Mahajäämus tuleneb väiksemast tootlikkusest pea kõikidel tegevusaladel,

mitte erinevusest majanduse struktuuris.

– Tootlikkuse erinevus on eriti suur töötlevas tööstuses, teenused on konkurentsivõimelisemad.

– Võrreldes Soomega on Eesti majanduse struktuuris tootlikumate tegevusalade osatähtsus suurem. Kui Eestis oleks tegevusalade tootlikkus sama mis Soomes, oleks Eesti tootlikkus Soome omast 24% kõrgem.

Eesti ja Soome tegevusalade võrdlus, 2011

• Kõrgtehnoloogilistel tegevusaladel on Soome ja Eesti tööjõu tootlikkuse käärid väikseimad, vahe alla 2 korra.– Need tegevusalad on koguhõive seisukohast vähetähtsad: 4,2% hõivest Eestis, 5,3% Soomes.

• Madaltehnoloogilistel tegevusaladel on tootlikkuse käärid suurimad, vahe üle 3 korra.– Need tegevusalad on hõive poolest tähtsad: 38% hõivest Eestis, 30% Soomes.

• Erinevused on suured töötlevas tööstuses, Eesti teenuste pool on suhteliselt konkurentsivõimelisem.

[Märkus: OECD ja Eurostat jagavad tegevusalad kõrg-, kesk- ja madaltehnoloogilisteks nende teadus- ja arendustegevuse mahukuse, haru keskmise haridustaseme ja IKT kasutamise järgi.]

Kõrgtehnoloogiline tööstus

Kõrgtehnoloogiline teenindus

Madaltehnoloogiline tööstus

Madaltehnoloogiline teenindus

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90Lisandväärtus töötaja kohta 2011 (tuhat eurot) Eesti Soome

Allikas: Eurostat

Tootlikkuse pikaajaline kasv ning sissetulekute ühtlustumine• Palgakasv on tasakaaluline siis, kui see võrdub tootlikkuse kasvuga.• Eesti palgad saavad Soomele järele jõuda, kui meil on tootlikkuse kasv pikas

perspektiivis Soome omast kiirem.• Aastatel 2002 – 2012 kasvas SKP eurodes töötaja kohta keskmiselt umbes

7,4% Eestis ja 2,3% Soomes. Kasvuerinevus oli seega ligikaudu 5 pp.• Erinevus reaalses, s.t hinnatõusuga kohandatud tootlikkuse kasvus oli umbes

2,5 pp.• Eeldame, et nominaalne tootlikkuse kasv on ka tulevikus 5 pp Soome omast

kiirem.• Sel juhul jõuaks Eesti tootlikkus Soomega samale tasemele 21 aastaga.• Eelnev arvutus põhineb lineaarsel projektsioonil. Samas kehtib reegel, et

mida lähedasem on meie sissetulekute tase Soomele, seda väiksem on tootlikkuse kasvuerinevus. Kui seda arvesse võtta, siis jõuame Soomele järele aeglasemalt.

• Kui kasvuerinevus on keskmiselt 4 pp, jõuame Soomele järele 27 aastaga, ning kui kasvuerinevus on 3 pp, siis 35 aastaga.

Kokkuvõte

Maailmamajanduses on oodata taastumist, kuid euroala pole veel raskustest üle saanud.

Eesti majanduskasv kujuneb lähiaastatel märksa aeglasemaks kui kriisieelsetel aastatel. Väliskeskkonnaga seotud riskid on jätkuvalt aktuaalsed ning välisnõudluse taastumine võib taas edasi lükkuda.

Töötuse vähenemise ning tööealiste migratsiooni tõttu on kahanenud vaba tööjõu ressurss. Kui töötasufondi kasv jääb pikemalt ületama lisandväärtuse kasvu, hakkab see survestama ettevõtete kasumeid.

Kuulumine euroalasse, soodne intressitase ja euroala keskmisest kiirem majanduskasv hoiavad Eesti majanduskeskkonna investoritele atraktiivsena. Uute investeeringute tegemisel peab siiski arvestama ka kesisema kasvu, tugevama palgasurve ning intresside tõusu võimalusega.

Eestis on kõrgtehnoloogilistel aladel tootlikkus Soomele lähedasem kui madaltehnoloogilistel aladel ning võrreldes Soomega on Eesti majanduse struktuuris tootlikumate tegevusalade osatähtsus kõrgem.