turvaline paindlikkus rahvusvahelises võrdluses
DESCRIPTION
Turvaline paindlikkus rahvusvahelises võrdluses. Raul Eamets Tartu Ülikool RAHVUSVAHELINE PRAKTIKA JA EESTI VALIKUD 5 aastat töötuskindlustust Eestis , 8-9 veebr. Tallinn. Euroopa sotsiaalne mudel. Majandusliku konkurentsi efektiivne reguleerimine - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Turvaline paindlikkus rahvusvahelises võrdluses
Raul Eamets
Tartu Ülikool
RAHVUSVAHELINE PRAKTIKA JA EESTI VALIKUD
5 aastat töötuskindlustust Eestis,
8-9 veebr. Tallinn
Euroopa sotsiaalne mudel
•Majandusliku konkurentsi efektiivne reguleerimine
•Ametiühingud ja sotsiaalsete partnerite vaheline koostöö(tegevuse koordineerimine)
•Töötajate kaitse
•Sotsiaalne sidusus
Euroopa tööturg
• Kõrge töötus, võrreldes US-ga
• Hõive ei kasva
• Rahvastiku vananemine
• Teenindussektori ebapiisav areng
• Madal tööjõu mobiilsus
• Jäik tööturg
Eelnimetatud küsimustega tegelemiseks pandi Lissabonis paika kolm töösuunda, mis moodustavad nn Euroopa uue strateegia leppe:
1) Majandusreform, valmistamaks ette üleminekut rõhuasetuses teadmistel põhinevale majandusele. Selleks on tarvis läbimõeldud tegevuskava uute tehnoloogiate rakendamiseks, samuti teadus- ja arendustegevuseks ning siseturu arendamiseks
2) Euroopa sotsiaalmudeli kaasajastamine, investeerimine inimestesse ja võitlusse sotsiaalse tõrjutuse vastu.
3) Makromajanduslik poliitika majanduskasvu soodustamiseks.
Lissaboni strateegia
Lissaboni strateegia
Viimased arengud on näidanud, et esiplaanile on tõstetud majanduse konkurentsivõime tõstmine (hõive kasv ja tööturu paindlikkuse suurendamine), koos töötajate sotsiaalse kaitstuse säilitamisega (Euroopa sotsiaalse mudeli kaasajastamine)
Tööturu paindlikkus
• Tööturu paindlikkus näitab seda kui kiiresti tööturg kohandub muutuvatele makromajanduslikele tingimustele (mitmesugustele välistele šokkidele)
Tööturu paindlikkusTööturu paindlikkust iseloomustavad neli aspekti • Väline (numbriline) paindlikkus, seisneb tööandja võimes
töötajate arvu vastavalt vajadusele suurendada või vähendada ehk teisisõnu analüüsitakse, kui lihtne või keeruline on inimeste tööle võtmine või nende vallandamine.
• Tööaja paindlikkus, seisneb eelkõige erinevate tööajarežiimide kasutamises, osaajaga töötamises, paindliku töögraafiku kasutamises, ületundide tegemises jne.
• Funktsionaalne paindlikkus silmas peetakse ettevõttesisest töökorraldust, tööorganisatsiooni, kui kiiresti on võimalik tootmist ümber korraldada, kui lihtsalt saab töötajaid roteerida
• Palga paindlikkus. Palkade paindlikkus näitab, kuidas palgad reageerivad majanduses toimunud muutustele, mil määral ja kui pikaks ajaks on palgad fikseeritud kollektiivlepingutega.
Sotsiaalne kaitstus
• Hõive kaitse
• Sissetulekute kaitse
• Kombineeritud kaitse (pere ja tööelu ühildamine)
Flexicurity (turvaline paindlikkus)
Algne idee oli muuta töökoha kaitstus hõive kaitstuseks (Hollandi majandusteadlane prof H. Adriaansens, 1995)
Tuleb leida tasakaal töötajate kaitstuse ning tööturu paindlikkuse vahel
Balti riigid versus TaaniTööturu paindlikkus
Sotsiaalne kaitstusAktiivne tööturupoliitika
Taani mudel, “kuldne kolmnurk”
Balti riikide mudel
Faktoranalüüs: muutujate valik
• Andmed – kasutada sai andmeid, mis olemas
kõikide EU25 riikide kohta• Peamiselt 2003. aasta Eurostati andmed• Oluline piirang muutujate arvule – väike valim• Muutujate valik mudelisse – statistiline
kriteerium + varasemates uuringutes kasutatud näitajad + intuitsioon
Muutuja Adaptiivsus/
paindlikkus
Sisstulekute kaitstus
Sotsiaalne kaitstus
Sotsiaalsete kulutuste osakaal (% SKP-st)) 0.9759
Sotsiaalsete kulutuste kogumaht inimese kohta 0.7952
Tööstaaž 0.6571
Töötuskindlustus 0.4116
Uue töökoha leidmise lihtsus 0.8275
Mobiilsus 0.7891
Koolitus 0.6183
Elukestev õpe 0.6606
Osaajaga töötajad 0.5423
Pikaajalise töötuse määr -0.7974
Noorte töötuse määr -0.5800
Eakate (55-64) hõive määr 0.9311
Ebavõrdus (80% vaesema suhe /20% jõukamatesse) 0.9894
Gini koefitsent 0.9328
Vaesus (40%) 0.8590
Vaesusrisk pärast tulusiirdeid 0.8901
-2.0
-1.5
-1.0
-0.5
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
-2.0 -1.5 -1.0 -0.5 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5
Adaptability
So
cia
l secu
rity
LVEE
LT
HUCZ
SK
PL
MT
CY
IE
PT
UK
ES
IT
EL
BEDK
NL
SE
FI
LUDE
FR
SI
AT
R2 = 0,11
-2.5
-1.5
-0.5
0.5
1.5
2.5adaptability/flexicurity
income securitysocial security
Denmark
Ireland
-2.5
-1.5
-0.5
0.5
1.5
2.5adaptability/flexicurity
income securitysocial security
Denmark
Netherlands
-2.5
-1.5
-0.5
0.5
1.5
2.5adaptability/flexicurity
income securitysocial security
Denmark
Estonia
-2.5
-1.5
-0.5
0.5
1.5
2.5adaptability/flexicurity
income securitysocial security
Denmark
Greece
Klasteranalüüsi olemus• võimaldab jagada objektid teatud neile omaste
karakteristikute alusel gruppidesse, mida antud teema kontekstis nimetatakse klastriteks
• objektid grupeeritakse klastritesse nii, et ühte klastrisse kuuluvad objektid on teatud (eelnevalt kindlaksmääratud) valikukriteeriumi põhjal sarnasemad samasse klastrisse kuuluvate kui teistes klastrites asuvate objektidega
• see tähendab, et eesmärgiks on samaaegselt maksimeerida klastritesisest homogeensust ning klastritevahelist heterogeensust
Klastrid
• EL, IT, PT, SK
• AT, BE, FR, DE, LU, FI
• MT, PL, ES
• CZ, HU, SI
• DK, SE, UK, NL
• EE, LV, LT, CY, IE
EL, IT, PT, SK
AT, BE, FR, DE, LU, FI
MT, PL, ES
CZ, HU, SI
DK, SE, UK, NL
EE, LV, LT, CY,
IE
Sotsiaalsete kulutuste osakaal (% SKP-st))
23.7 28.2 19.6 22.2 29.3 14.7
Sotsiaalsete kulutuste kogumaht inimese kohta
3976 7712 2628 2754 8306 2165
Tööstaaž 16.5 21 16.7 18.7 16.3 12.6
Töötuskindlustus 13 34.5 17.7 14.7 35.5 18
Uue töökoha leidmise lihtsus 8.5 17.8 11.7 14.7 34.3 27.2
Mobiilsus 4.8 9.2 6.3 5 20.8 6.8
Koolitus 15 27.8 20 20.7 41.3 23.2
Elukestev õpe 4 11 5 8.8 24.8 7.3
Osaajaga töötajad 6.7 17.3 9.3 5.2 28.8 10.8
Pikaajalise töötuse määr 53.3 35.7 43.7 47.7 21.8 38.5
Noorte töötuse määr 24.6 16.4 27.9 16.4 10.3 16.3
Eakate (55-64) hõive määr 37 35.8 33.4 31.6 57.1 48.1
Ebavõrdus (80% vaesema suhe /20% jõukamatesse)
6.3 3.95 4.9 3.3 4.1 5.1
Gini koefitsent 34.3 28.3 30.7 24.7 27.3 31.4
Vaesus (40%) 9.8 3.7 5 2.3 4 5.4
Vaesusrisk pärast tulusiirdeid 20.1 12.5 16.7 9.8 12.9 17.2
-2.0
-1.5
-1.0
-0.5
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
-2.0 -1.5 -1.0 -0.5 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5
Kohanemisvõime
Sots
iaaln
e k
ait
stu
s
Balti riigid
Turvaline paindlikkusVana Europe
?Seg
a gruppSeg
a grupp
Tänan tähelepanu eest !