töötuskindlustus – teooriast ja praktikast · töötuskindlustus – sotsiaalse kaitse ja...
TRANSCRIPT
Töötuskindlustus –sotsiaalse kaitse ja tööpoliitika ristteel
Töötuskindlustus kui sotsiaalkindlustusskeemeesmärk – kompenseerida töö kaotuse tõttu saamata jäänud töötasu uue töö otsimise ajal
Töötuskindlustus kui osa tööpoliitikasteesmärk – motiveerida tööle tagasi pöörduma
Töötuskindlustus sotsiaalse kaitse osana
Töötus kui sotsiaalne risk
Töötuskindlustuse asend Eesti sotsiaalkindlustussüsteemis
Töötuskindlustuse haakumine teiste toetuste ja hüvitistega
Töötus kui sotsiaalne risk
Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeks:Kindlustatavaks juhtumiks on töise tulu katkemine, nagu määratletud siseriiklikes õigusaktides, kui kaitstav isik, kes on töövõimeline ja valmis tööle asuma, ei ole suuteline leidma sobivat tööd
Hüvitise võib mitte määrata või hüvitise maksmise katkestada kui:
juhtum on põhjustatud isiku tahtlikust väärkäitumisest;isik on lahkunud töölt vabatahtlikult ilma mõjuva põhjuseta;isik ei kasuta talle pakutud tööhõiveteenuseid.
Töötuskindlustus Eesti sotsiaalkindlustussüsteemis
Varasemast töötasust sõltuvad hüvitisedvarem: haigushüvitis, sünnitushüvitishiljem: vanemahüvitis
Osamakseline sotsiaalkindlustusskeemtöötuskindlustusmakse
Hüvitise määr kindlaksmääratud, makse määr võib muutuda
Avalik-õiguslik korraldus, juhtimine kolmepoolsuse põhimõtetel
Muud hüvitised töötu sissetulekuna
KoondamishüvitisTöötu abirahaEelpensionid:
Ennetähtaegne vanaduspensionSoodustingimustel vanaduspensionVäljateenitud aastate pension
TöövõimetuspensionPuuetega inimeste sotsiaaltoetusedToimetulekutoetus
Töötuskindlustustööpoliitika kontekstis
Töötus kui tööturuseisund
Töötuskindlustuse mõju tööturukäitumiselevõimalik on nii positiivne kui ka negatiivne mõju
Tööleasumist toetavad stiimulidhüvitise määr ja maksmise kestusjärelevalve ja sanktsioonidhüvitiste sidumine aktiivse tööpoliitikaga
Euroopa õigusruumi mõjud
Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeks
EL direktiivid:direktiiv töötajate kaitsest tööandja maksejõuetuse korraldirektiiv kollektiivseid koondamisi käsitlevate
liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta
EL sotsiaalkindlustuse koordinatsioon
Töötuskindlustushüvitise määr Euroopa riikides (töötusperioodi alguses)
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
DK L S CH E FL NL SI HU P N B CY D F A LV SK EST CZ EL I
Allikad: MISSOC 2003, MISSCEEC 2002, MISSCEO 2002
Töötuskindlustusmakse määrad Euroopa riikides
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
SI FL SF EST LT LV PL CH CZ S SK HU I EL A F D E NL
TööandjaTöötaja
Allikad: MISSOC 2003, MISSCEEC 2002, MISSCEO 2002
Eesti töötuskindlustus võrreldes teiste Euroopa riikide skeemidega
Kvalifikatsiooniperiood keskmisest pikem;
Hüvitise maksmise periood keskmisest lühem;
Hüvitise määr alla keskmise;
Kindlustusmakse määr suhteliselt madal.
Töötuskindlustuse käivitumine
Majanduskeskkond ja tööturu olukord, kuhu töötuskindlustus paigutus
Esimesed kogemused (2002-2003)
Esilekerkinud probleemid
Registreeritud töötud ja tööjõu-uuringu järgi töötud
Allikas: Eesti tööjõu-uuringud
200003000040000
50000600007000080000
90000100000
Q1-
00
Q2-
00
Q3-
00
Q4-
00
Q1-
01
Q2-
01
Q3-
01
Q4-
01
Q1-
02
Q2-
02
Q3-
02
Q4-
02
Q1-
03
Q2-
03
Q3-
03
ETU 15-64 Registreeritud töötud
Registreeritud töötud abiraha ja kindlustushüvitise saamise järgi, 2003
Allikas: Tööturuamet, Töötukassa
05 000
10 00015 00020 00025 00030 00035 00040 00045 00050 000
Jaan
uar
Veeb
ruar
Mär
ts
Aprill Mai
Juun
i
Juuli
Augu
st
Sept
embe
r
Okt
oobe
r
Nove
mbe
r
Dets
embe
r
Ei saa abiraha egakindlustushüvitist
Töötuskindlustushüvitise saajaidkeskmiselt kuus
Abiraha saajaid keskmiselt kuus
Töötuskindlustushüvitise saajate osakaal uutest tööotsijatest (%), 2003
Allikas: Tööturuamet, Töötukassa
0
5
10
15
20
25
30
Jaan
uar
Veeb
ruar
Mär
ts
April
l
Mai
Juun
i
Juul
i
Augu
st
Sept
embe
r
Okt
oobe
r
Nov
embe
r
Det
sem
ber
Põhjused, miks registreeritud töötud kindlustushüvitisele ei kvalifitseeru
Kindlustusstaaži puudumine, sh:pika-ajaliselt töötud,
sh need, kes olid töötud juba töötuskindlustuse käivitumisel või on ammendanud hüvitise saamise õiguse;
noored, kes pole varem töötanud;tööturul „pendeldajad“, kelle lühikesed töötamise perioodid vahelduvad töötusega;
Töökaotuse põhjus:lahkumine omal soovil või poolte kokkuleppel;vallandamine väärteo (töökohustuste rikkumise vms.) tõttu
Sobivast tööst või tööturukoolitusest keeldumine.
Töötud töötuse kestuse järgi (% kõikidest töötutest)
Allikas: Eesti tööjõu-uuringud
0
10
20
30
40
50
60
70
1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002
Vähem kui 6 kuud 6-11 kuud üle 12 kuu
Kindlustushüvitise saajad vanuse järgi (%), 2003
Registreeritud töötud vanuse järgi (%), 2003
Allikas: Tööturuamet, Töötukassa
5,118,8
26,734,7
14,7
15-24 25-34 35-44 45-54 üle 55
17,3
22,1
24,8
27,3
8,5
16 -24 25-34 35-44 45-54 üle 55
Töötuskindlustushüvitise saaja “portree”
Allikas: Tööturuamet, Töötukassa
Kindlustushüvitise saajad soo järgi (%), 2003
Registreeritud töötud soo järgi (%), 2003
39,6
60,4
Mehed Naised
43,6
56,4
Mehed Naised
Töötuskindlustushüvitise saaja “portree”
Kindlustushüvitise saajate jaotus töösuhte lõpetamise põhjuse järgi (%), 2003
Allikas: Töötukassa
58,820,1
5,14,8 4,4 3,4 3,2
Koondamine Töölepingu tähtaja möödumine
Tööandja poolne kohustuste rikkumine Asutuse likvideerimine
Mittevastavus tööle Tööandja pankrot
Katseaja ebarahuldavad tulemused Pikaajaline töövõimetus
Kindlustushüvitise saajate osakaal hüvitise maksmise kestuse järgi (päevades), 2003
Allikas: Töötukassa
0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%
100%
veebruar märts aprill mai juuni
150..180
121..150
91..120
61..90
31..60
1..30
Kindlustushüvitiste ja palkade võrdlus
2160 2188
4802 5263
6560 6563
01000200030004000500060007000
Miin
imum
palk
TK h
üviti
seke
skm
ine
suur
us
TK h
üviti
stsa
anut
e ke
skm
ine
brut
opal
k
Kin
dlus
tatu
teke
skm
ine
palk
Eest
i kes
kmin
ebr
utop
alk
TK h
üviti
sem
aksi
mum
suur
us
Kollektiivse koondamise ja maksejõuetuse hüvitiste jaotus töötajate arvu järgi ettevõttes või asutuses
20
55 52
27
71
52 53
8
01020304050607080
1-4 5-9 10-49 50-249 üle 250
Kollektiivse koondamise hüvitis Tööandja maksejõuetuse hüvitis
Maksukiilu muutus 2001-2004
25,0
30,0
35,0
40,0
45,0
1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 10000 11000 12000 13000 14000 15000 16000 17000 18000 19000 20000
2001 2002 2004 Brutopalk
%