triin maranditriinm/bioloogia/paljunemine.pdf · 2013-04-10 · kahepaiksed, kalad vastne moone...
TRANSCRIPT
• normaalsel juhul on vaja 2 vanemat
• vajalik gameetide (sugurakkude) olemasolu
• vajalik gameetide ühinemine (viljastumine) ja sügoodi (viljastunud munarakk) moodustumine
• alati kaasneb põlvkondade vaheldus koos ploidsuse muutumisega (2n - 1n - 2n)
VAJALIKUD TINGIMUSED:
SUGURAKKUDE VALMIMINE:
emassugurakkude valmimine
Kõige esmased sugurakkude eellasrakud tekivad loote rebukotis ja liiguvad sealt lootelistesse suguorganite algmetesse. Sellest hetkest alates on nende areng erinev.
• Küpsed sugurakud ei jagune enam
• On kehavõõrad rakud (kokkupuutes verega hävitatakse)
• On vastava tuuma / tsütoplasma suhtega
spermatogeneesovogenees
isassugurakkude valmimine
• algab suguküpsuse saabudes, toimub pidevalt ja lõpeb normaalsel juhul organismi surmaga
• tsükli kestvus on 68-80 päeva
• kui spermatogeenne epiteel on kahjustatud, siis normaalseid sugurakke ei moodustu
• toimub kehetemperatuurist 4°C madalamal temperatuuril (munandid munandikotis + eriline verevarustus)
• spermatogeneesis eristatakse 4 faasi
SPERMATOGENEESI FAASID:
1. Spermatogoonide mitoos - suureneb rakkude arv
2. Osast rakkudest kujunevad I järku spermatotsüüdid - neis toimub DNA replikatsioon
3. Meioos - küpsemisjagunemine: I järku spermatotsüüt
II järku spermatotsüüdid
spermatiidid
4. Spermatiidist kujuneb spermatosoid: kujuneb vibur (spermatosoidi saba), tuuma DNA pakitakse hästi kokku
… diferentseerunud isassugurakud
saba - tüüpiline vibur, arv: 0 - mitu, tavaliselt 1
keha - spiraalne mitokonder, mis toodab ATP-d viburi liikumiseks
pea - tihedalt pakitud DNA ja muundunud Golgi kompleks, mis sisaldab ensüüme munaraku kestade lagundamiseks
SPERMATOSOIDI EHITUS:
• algab lootelises eas, seiskub meioosi profaasis ja jätkub suguküpsuse saabudes 45.-55. eluaastani
• max. arv sugurakke on olemas juba 4-5 elukuuks, elu jooksul valmib neist u. 400
• küpsemise tsükli kestvus on 21-28 päeva, igas tsüklis hakkab küpsema 3-30 suguraku eellasrakku, millest valmib ja eraldub 1 (harva 2)
• meioos blokeerub II metafaasis ja jätkub pärast viljastumist
• elu jooksul munarakke juurde ei teki - toimub vaid olemasolevate küpsemine
4 FAASI:
I järku ovotsüüt
1. Ovogoonide mitoos - suureneb rakkude arv
2. Kasvustaadium - I järku ovotsüütides varuainete süntees, neis on toimunud juba DNA replikatsioon
3. Meioos - küpsemisjagunemine:
II järku ovotsüüt + 1 polotsüüt
otiid + 1 polotsüüt 2 polotsüüti
Ootiidid ja polotsüüdid erinevad üksteisest vaid tsütoplasma hulga poolest.
4. Ootiidist kujuneb valkude kuhjumisel küps munarakk
Polotsüüdid jäävad seotuks munaraku kestaga
... diferentseerunud emassugurakud
MUNARAKU EHITUS:
Kestad:• Rebukest - õhuke, moodustab munarakk ise
• Oolemm - moodustavad munasarja rakud
• Kolmandat järku kestad - tekivad munaraku liikumisel munajuhas (valkkest, pärgamentkest, lubikest munal)
Rebu - varuained: lipiidid, süsivesikud, valgud
Kuju - ümar või ovaalne
Jaanalinnu munarakk - 1.5 kg raske, heeringhail 30 cm pikk, inimesel läbimõõduga u. 0. 09 mm
… protsess, kus sugurakkude (gameetide) ühinemisel liituvad vanemate genoomid (gameetide tuumad). Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks.
1. Taastub diploidsus
2. Munarakk aktiveeritakse edasiseks jagunemiseks
3. Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks tasand
4. Määratakse uue isendi sugu (sugukromosoomidega)
5. Algab uue isendi ontogenees, mis lõpeb surmaga
Spermatosoidid on viljastamisvõimelised 48-60 tundi
Munarakk on viljastumisvõimeline 36 tundi
KEHAVÄLINE VILJASTUMINE:
vees
üsna juhuslik
ohtlik
sugurakke palju
kalad, kahepaiksed
KEHASISENE VILJASTUMINE:
emasorganismi suguteedes
juhuse osa väiksem
sugurakke vähem
järglasi vähem
lülijalgsed, roomajad, linnud, imetajad
MUNARAKU VILJASTAB 1 SPERMATOSOID!
Inimesel viljastub munarakk II metafaasis munajuhas
Ontogenees = embrüogenees + postembrüogenees
... isendi areng viljastumisest surmani
Embrüogenees (looteline areng) - organismi areng viljastumisest sünnini või munast koorumiseni, toimub munas või emasorganismis
Postembrüogenees - organismi areng sünnist või munast koorumisest surmani
viljastumine lõigustumine postembrüonaalne areng surm
Pratenogenees - uus organism areneb viljastumata munarakust
Munajuhasse läheb munarakk, mis on ümbritsetud folliikuliga
Folliikul - munarakk koos eriliste toitvate rakkudega - toidab munarakku ja toodab naissuguhormoone
Kollakeha - toodab naissuguhormoone: östrogeeni ja progesterooni - pidurdavad uue ovotsüüdi küpsemist ja soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist
Hiljem folliikul rebeneb ja muutub kollakehaks
Kui viljastumist ei toimu...
ovotsüüt hävib kollakeha hävib ja emakasein taandareneb
ovotsüüt ja emakaseina rakud eralduvad
menstruatsioon
NIMETADA JA KIRJELDADA 5 RASESTUMISVASTAT MEETODIT!
• järgneb viljastumisele
• on sügoodi mitootiline jagunemine liikudes mööda munajuha emakasse
sügoot
moorula ehk kobarloode
blastula ehk põisloodeBlastula ehitus:
blastotsööl (sees vedelik või rebu)
blastoderm -pealmine rakkude kiht
embrüoplast - areneb loode
embrüo = loode
blastula = blastotsüst
gastrula ehk karikloode
Gastrula ehitus:
2-3 nädalal moodustuvad lootelehed:
ektoderm - välimine mesoderm - keskmine entoderm - sisemine
sügoot
moorula ehk kobarloode
blastula ehk põisloode
gastrula ehk karikloode
histogenees
Kudede moodustumine:- diferentseeritud valgusüntees - rakkude diferentseerumine - rakkude spetsiifiline paigutus
organogenees
Ektodermist - närvikude, osa sisenõrenäärmeid, epidermis koos tekistega, meelelundid
Mesodermist - luustik, lihased, sidekude, kuse-suguelundkond
Entodermist - seedeelundid, hingamiselundid
Organite kujunemine:- rakkude valikuline hukkumine - rakkude valikuline jagunemine - rakkude valikuline rändamine
1. Amnion ehk vesikest - kaitse rõhu, temperatuuri muutuste, kuivuse, põrutuste vastu, areneb ektodermist ja mesodermist
2. Allantois ehk kusekott - eritusfunktsioon, areneb ektodermist
3. Koorion - moodustab lootepoolse osa platsentast, areneb ektodermist
Lootelt - koorionihatud koorionist
Emalt - emaka limaskesta pindmine kiht
- ainevahetus ema ja loote vahel- gaasivahetus ema ja loote vahel- barjäär- toodab hormoone (progesterooni ja relaksiini, mis takistavad uute munarakkude küpsemist ja tagavad normaalse raseduse)
FUNKTSIOONID:
6-7 päeva pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale, kokkupuutekohas moodustub platsenta.
ühendavad veresooned
EMA LAPS
toitained
hapnik
hormoonid
antikehad
viirused
toksiinid
alkohol
ravimid
ainevahetusjäägid
süsinikdioksiid
... ohtlik on 1.-3. arengukuu, vahetult enne sündi ja sünnitus
- geneetilised väärarengud- vaegused- viirused- toksiinid- alkohol, tubakas- olmekeemia- ravimid- vitamiinid- kiirgused- mehhaaniline surve
TERATOGEENID- tegurid, mis põhjustavad
loote väärarenguid
- sünnijärgne areng pärast sündi või munast koorumist
otsene moondega
järglane sarnaneb üldplaanis vanemaga, on ainult väiksem
järglane erineb suguküpsest isendist mõõtmete ja välimuse poolest
roomajad, linnud, imetajad
käsnad, ussid, lülijalgsed, kahepaiksed, kalad
vastne moone valmik
vaegmoone täismoone
muna
vastne
kestumised
valmik
Muutused toimuvad järk-järguliselt aktiivse elutegevuse käigus
muna
vastne
valmik
nukk
= vagel, röövik
Nukk on puhkestaadium, ei toitu aktiivselt, hingavad, osa liigutavad
tarakanid, lutikad, täid, sihktiivalised, kalad,
kahepaiksed
kahetiivalised (kärbes, sääsk), kirbud, liblikad, mardikad,
kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad)
BIOLOOGILINE TÄHTSUS:
• väheneb konkurents elupaiga suhtes
• väheneb konkurents toidu suhtes
• soodustab organismide levikut
• teatud staadiumid sobivad talvitumiseks
VÕRRELDA KONNA VASTSET NING SUGUKÜPSE ISENDIT –
ELUPAIKA, TOITU, VÄLIMUST JNE.
1. Noorusjärk ehk juveniilne järk - organism kasvab ja areneb, suguküpsust pole.
2. Suguküpsusjärk - organismid on suguküpsed, paljunevad. Tihti viimane elujärk.
3. Vananemisjärk ehk raukumisjärk ehk seniilsusjärk -organsüsteemide töö häirub, langeb bioloogiline aktiivsus, ei paljune.
4. Surm
… algab viljastumise hetkest
… toimub igal tasemel
… on seotud organismi elueaga (mida lühem on max. eluiga, seda kiiremini vananeb)
Vananemist kiirendavad:
- lühike geneetiliselt määratud eluiga
- kiire ainevahetus (t°, südame töö jm.)
- väike kehamass
- kõrge t°
- aastaringne eluline aktiivsus
Vananemise põhjused:
- geneetiline määratlus (südame löökide arv, rakkude jagunemise võime)
- organismis kuhjuvad juhuslikud vead (vabade radikaalide teooria)
… organismi elutegevuse pöördumatu lahkamine
loomulik patoloogiline
haigustest vägivaldne
kliiniline bioloogiline
Teadvust pole, süda ei tööta, vereringet pole, ei hinga, reflekse pole, rakud on eluvõimelised.
Normaalsetes tingimustes 5-7 min.
Rakud hävinud, aju surnud, pöördumatu, võimalik elundite siirdamine.