Traatusside

keskkonnasõbralik tõrje

Traatussi kahjustuse riski vähendamine kartulikasvatuses

Traditsiooniline aastalõpu kartuliseminar

ETKI Taimebiotehnoloogia osakonnas

8. detsember 2016, Saku

Eha Kruus, PhD

taimekaitse teadur

Naksurlaste tähtsus

• Maj. kaod – otsene kahju

– Rasketel huumusrikastel/ happelistel muldadel

– Kartul, köögivili, maasikas

• Kaudsed kulud – pritsimine organofosfaadiga?

-> Suurenenud keskkonnakahjustused

• Tume-viljanaksur A. obscurus

• Vasekarva nurmenaksur

Corymbites = Selatosomus aeneus

Paaritumine, mulda munemine

25-60p

BBCH 00-09; 10-15-19; 20-39; 40-59; 70-89; 91-99

15

.05

13

.06

28

.06

12

.08

11

.09

Mai Juuni Juuli Aug Sept

Muna areng mullas

1 aasta vastne mullas

2 aasta vastne mullas

3 aasta vastne mullas

29

.05

5 aasta vastne mullas Noormardikas mullas Nukk mullas u 1 k

küpsussööm

(Võimalik nukkumine/ noormardika puhkeseisund mullas) 4 aasta vastne mullas

Mardikas mullas

Viljavaheldus

Põldhein Talinisu Kartul Kartul Oder

1. a 2. a 3. a 4. a 5. a 6. a

Kartuli-lehemädanik

Oder Kartul Kartul Talinisu Põldhein

P. infestans

püsieosed

Samal maal

seemnekartuli järel

tarbekartuli

kasvatamine pole

praktiliselt enam

võimalik

Traatuss

Oder Kartul Põldhein

Traatussi vastsed

Naksurite vastsed

Talinisu

J1,

J2,

J3,

♀♂

J2,

J3,

J4,

J3,

J4,

(J5)

J4,

(J5)

♀♂,

0

J1,

(NJ4)

♀♂,

0

J1,

J2,

NJ4+5

♀♂,

0

J1,

J2,

J3,

NJ4+5

Mullaharimistööd

Kartul Taliraps Põldhein

Talinisu

Kü

lvie

eln

e k

ün

d a

ug

us

tis

N

uk

ud

,

(1.a

. tr

aa

tus

sid

)

Kõ

rre

ko

ori

min

e 8

-10

cm

N

uk

ud

Kõ

rre

ko

ori

min

e 5

cm

,

Sü

gis

kü

nd

(va

lmik

ud

)

(1.a

. tr

aatu

ssid

)

Hernes/ uba/ teravili

allakülviga

Huumusbilanss

juba 3 a

negatiivne →

Mu

na

d, N

uk

ud

(1.a

. tr

aa

tus

sid

,

va

lmik

ud

)

Söödi järel, kartuli

eelkultuuriks

• Raps

• Lutsern, mesikas

• Tatar

• Lina

• Hernes

• Valge sinep

• Ei soodusta munemist,

• Traatuss ei kahjusta

• Ei jäta mulda paksu

põhukihti, mis

lagunedes ahvatleks

valmikuid põldu

Agrotehnilised võtted

• Umbrohutõrje (mai-juuni)

– Munemisaegne hoolikas umbrohutõrje suunab

viljastunud emased köögiviljakultuuridest eemale.

– Kui põllul vastsete jaoks teisi toidutaimi pole, asuvad

nad kahjustama kultuurtaimi (isegi maasikat).

• Vaheribad

– Kõrreliste ja õistaimede kooslusega vaheribad

meelitavad traatussid põhikultuurilt (nt. maasikalt)

eemale.

– Ribad hooldada (niita) umbrohtumuse takistamiseks,

kuid kordamööda, et kasurid saaksid kolida ümber

Agrotehnilised võtted

• Sügava juurestikuga taimede suvine

kastmisrežiim?

– Munad, nukud ning noored traatussid hukkuvad

kuivas pinnases kergesti. Vanemad traatussid

siirduvad sügavale.

– Liigniiskes mullas jäävad vastsed pinnalähedale.

Varakevadine üleujutamine ?

• Vaheltharimine!

– Suvine mullaharimine vigastab mune ja nukke, ja

peatab edasise arengu.

• Väetamine

– K ja N

– Lupjamine (mulla pH)

• Mustkesa

– Hoida umbrohupuhas

• Haljasväetised?

– Mõningail juhtudel on andnud tulemusi

Agrotehnilised võtted

Lisameetmed

• Sordiresistentsus?

– Pole tootmises

• Meelitissööt

– Võimalik vaid väikesel pinnal

• Feromoonpüünised

– Kasutusala:

• Arvukuse seire

• Paaritumise segamine (isaste desorienteerimine)

Pole mõistlik:

• Kahjur mullas hajutatult ning sügaval ning

suudavad mürgi eest kiiresti põgeneda;

• 4-5 aastane elutsükkel - > mullas kõik

staadiumid, mürk mõjutab vaid õrnemaid neist

• Lausmürgitamine hävitab ka kasulikud

organismid.

Keemiline tõrje

BIOTÕRJE

• Looduslikud vaenlased

– Paracodrus apterogynus. • Zolk, K. 1924. Paracodrus apterogynus Halid. Kui tumeda viljanaksuri (Agriotes obscurus L.)

tõukude uus parasiit. TÜ Entomoloogia-katsejaama teadaanded nr.3. 10 pp.

– Hexamermis sp. • Doane, J.F.; Klingler, J.; Welch, H.E. 1972. Parasitism of Agriotes obscurus linneaus

(Coleoptera : Elatreidae) by Hexamermis sp. (Nematoda : Mermithidae). Mitteilungen der

Schweizerischen Entomologischen Gesellschaft , 45 pp. 299-300.

• Varesed (jt linnud)

• Biotõrjeagendid: mikroobsed insektitsiidid

– Seened

– Nematoodid

Entomopatogeensed

seened

• Roheline muskardiin Metarhizium anisopliae (Metsch), Sorokin

isolaadid V1002 ja LRC181A, põhjustasid A. lineatus’e

90 ja 100% surevust, 3 nädalat pärast inokulatsiooni.

•

• Teised M. anisopliae tüved põhjustasid surevust vahemikus 10

kuni 70%,

• Valge muskardiin Beauveria bassiana (Balsamo) Vuillemin

ja Paecilomyces fumosoroseus (Wize) ei tõvestanud

A. lineatus’t.

Ansari, M.A., Evans, M. & Butt, T.M. (2009). Identification of pathogenic strains of

entomopathogenic nematodes and fungi for wireworm control. Crop Protection

28:269-272.

Entomopatogeensed

nematoodid

• Heterorhabditis bacteriophora Poinar isolaat UWS1,

põhjustas oluliselt suuremat surevust (67%) kui

teised EPN liigid (0–50%), 3 n pärast inokuleerimist.

Ansari, M.A., Evans, M. & Butt, T.M. (2009). Identification of pathogenic strains of

entomopathogenic nematodes and fungi for wireworm control. Crop Protection

28:269-272.

AITÄH!