Tolerantsid ja istud.

IGOR PENKOV

Vahetatavus

Vahetatavuseks nimetatakse toote koostisosa omadust, mis võimaldab selle kasutada sobitamata.

Vahetatavus kergendab masinate valmistamist, kasutamist ja remonti, võimaldab kulunud või purunenud detaili või koostu asendada varudetaili või –koostuga, ilma et toote kasutusomadused halveneksid.

Vahetatavust saavutatakse vajaliku täpsusega detailide valmistamise ja nende koostamisega.

Vahetatavus tuleb tagada kogu tehnoloogilise protsessi käigus.

Vahetatavus võib olla täielik või osaline.

Tolerantsid

50H7

50u6

Ava Võll

Liite detaili, mis haarab teist detaili ehk mida mõõdetakse seestpoolt, nimetatakse avaks

Võll on haaratav ehk väljast mõõdetav element

Üldjuhul ei pea ava ja võll olema silinderpinnad

- Mõõde on geomeetrilise parameetri (pikkus, laius, kõrgus, vahekaugus,

sügavus) arvväärtus sobivates ühikutes.

- Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja

mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Nimimõõtmeid

tähistatakse arvutustes D, d, A või ka indeksiga – Dnom, dnom.

Tolerantsid

Tegelik mõõde – toote valmistamisel saadud ja otseselt mõõdetud mõõde.

Piirmõõtmed – suurim ja vähim lubatav mõõde Dmax, Dmin, dmax, dmin.

Piirhälbed näitavad piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet.

Piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järel (näiteks ,

, , )

1,0

2,040

03,040

025,0401,050

Tolerantsid

Tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus ehk piirmõõtmete või

piirhälvete vahe. Tolerants on alati positiivne suurus (märgita).

45

H9

f8

ES = 62

EI = 0

es = -25

ei = -64

ES – ava ülemine hälve, EI – ava alumine hälve,

es – võlli ülemine hälve, ei – võlli alumine hälve,

Dmax – ava suurim piirmõõde, Dmin – ava vähim piirmõõde,

dmax – võlli suurim piirmõõde, dmin – võlli vähim piirmõõde,

Dnom – ava nimimõõde, dnom – võlli nimimõõde,

T – tolerants, TD – ava tolerants, Td – võlli tolerants.

nomDDES max nomDDEI min nomddes max nomddei min

EIESTD minmax DDTD eiesTd minmax ddTd

Istud

Istuks nimetatakse detailide liikuvuse astet liite, st kui hästi või kui

halvasti nad üksteise suhtes liiguvad.

Istud liigitatakse:

- liikuvad, ehk garanteeritud lõtkuga,

- liikumatud, ehk garanteeritud pinguga,

- siirdeistud.

Dd

N

d D

S

a)

b)

a) lõtkist, b) pingist.

Liikuva istu puhul on võll enne koostamist alati

avast väiksem, pinguga istu puhul aga suurem.

Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed

nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa

pinguga.

Ava- ja võllisüsteem

Skemaatilisel kujutamisel nii ava, kui võlli tolerantsid näidatakse

ühepoolsetena.

Nimimõõde võetakse avale ja võllile ühesugune ning see ühtib kas ava

vähima piirmõõtmega – siis on avasüsteem, või võlli suurima

piirmõõtmega – siis on ist võllisüsteemis.

0+

–

Lõtkistud Siirdeistud Pingistud

Nimi-mõõde- ava

- võll

Avasüsteem

Nimi-mõõde

Võllisüsteem

+

–

0

PingistudSiirdeistudLõtkistud

Tolerantsjärkud

ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsjärku, mida tähistatakse IT (International

Tolerance) koos järgneva numbriga IT01, IT0, IT1, IT2, ..., IT18, ning seda tolerantsi

suurenemise (täpsuse kahanemise) järjekorras.

Tolerantsjärke kasutatakse:

IT01 ... IT7 – mõõteriistade ja kaliibrite valmistamiseks,

IT5 ... IT12 – täpsete koostamismõõtmetele, ehk istudele,

IT12 ... IT18 – talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks.

Detaili igat töötlemismeetodit iseloomustab optimaalne töötlemistäpsus.

rämedal hööveldamisel, freesimisel, puurimisel on see IT12 ... IT14,

puhtal freesimisel IT11,

puhastreimisel IT7 ... IT9,

peentreimisel IT8,

peenhõõritsemisel IT7,

peenlihvimisel IT5 ... IT7,

poleerimisel IT5.

Avade tolerantsitsoonid

A

B

C

CDD E EF FGF G H

JS

J

KM N P R S T U V X Y Z

ZAZB

ZC

+350

+300

+250

+200

+150

+100

+50

0

-50

-100

-150

m

Nimi-mõõde

Võllisüsteem

+

–

0

PingistudSiirdeistudLõtkistud

Võllide tolerantsitsoonid

a

b

c

cdd

eef

fg

f

g h

js

j

-350

-300

-250

-200

+150

+100

+50

0

-50

-100

-150

m

k m n p r

s t u v x yz za zb zc

0+

–

Lõtkistud Siirdeistud Pingistud

Nimi-mõõde- ava

- võll

Avasüsteem

Tolerantside väärtused

Võllide tolerantsid

Avade tolerantsid

Tolerantside ja istude märkimine

Tolerantsitsooni tähistatakse tähe ja numbri ühendina (täht näitab

põhihälvet, number aga tolerantsijärku.

Näiteks mõned tolerantsitsoonid: H9, h12, m7, K8, f5, G6.

35H7

35+0.025

35H7(+0.025)

35g6

35g6 35

35

35009.0025.035

009.0

025.0

009.0025.0

025.0

6

7

g

H

009.0

025.0

025.0

6

7

g

H

Näiteks mõned istud.

Avasüsteemis: Võllisüsteemis:9

9

d

H

6

7

js

H

5

6

p

H

9

10

h

D

6

7

h

JS

6

6

h

P

Soovitatavad istud

Detailide pinnakaredus

l

dxxyl

Ra0

1

lähtepikkus l

H3max

H1min

x

y2y3

y1

H1max H5maxH2max H4max

H3min H5minH2min H4min

keskjoon

5

1

minmax5

1

i

ii HHRz

Eelistada tuleb tunnussuurust Ra.

On kehtestatud eelisarvväärtuste pinnakaredusjärgud, millele vastavad Rasuurused m-tes on järgmised:

100; 50; 25; 12,5; 6,3; 3,2; 1,6; 0,8; 0,4; 0,2; 0,1; 0,05; 0,025; 0,012.

Detailide pinnakaredus

Töötlemisviis Ra, m IT

hööveldamine 3,2 ... 25 12 ... 14

freesimine 3,2 ... 50 11 ... 14

treimine 0,4 ... 12,5 7 ... 14

puurimine 6,3 ... 25 12 ... 14

hõõritsemine 0,4 ... 12,5 7 ... 10

lihvimine 0,2 ... 1,6 5 ... 8

poleerimine 0,05 ... 1,6 5, 6

hoonimine 0,05 ... 0,4 6 ... 8

Pinnakaredus ja täpsus sõltuvalt

töötlemisviisist Pinnakareduse tähis

a)

Ra1,6

b) c)

Ra0,2

Poleerida

d)

e)

Ra6,3( )

Pinnakareduse väärtused

Pindade kuju- ja asenditolerantsid

Pindade kuju- ja asenditolerantsid

Geomeetriahälbed

Baaspinna tähis

A

T

a) b)

T

c)

d)

D

a

d

b

D

e)

Rmin

Rmax

f )

g)

h)

Võlli tolerantsid

Võlli tolerantsid

Liistu tolerantsid