1. hiskonnapetus (12. klass)5.5 Tturg ja thive Madli-Maria Naulainen

2. Tturg

Tturgon turg

kus inimene mb oma tjudu

3. tandja ostab ttaja td, makstes selle eest palkaTandja on enamasti ettevtja 4. Kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori tandja on riik 5. Tturu erinevad osapooled on

Ttaja, tandja, riik

6. 7. Erinevate osapoolte huvid

Tandjaon huvitatud vimalikult suure kasumi teenimisest ja tjukulude ohjamisest

8. Ttajaon huvitatud vimalikult krgest palganubrist ja headest ttingimustest 9. Valitsusehuvi on kigi kodanike hivatus ja edukas toimetulek 10. Tealine elanikkond 15-74a Majanduslikultaktiivnerahvastik ehktjud inimesed, kes soovivad ttada ja on selleks ka vimelised (ttajad ja ttud) Majanduslikultpassiivnerahvastik ehkmitteaktiivne rahvastik ei soovi ttada vi ei ole selleks vimelised (koduperenaised, tudengid, tvimetud) 11. Tjud Ttajad ehk hivatud

• palgatlised, ettevtjad, vabakutselised, kes saavad oma t eest tasu

12. ka inimesed, kes ttavad perefirmas vi talus otsest palka saamata

13. inimesed, kes viibivad ajutiselt tlt eemal, nt haiguslehel vi sjaves vi lapsepuhkusel Ttud

• tahavad ja on vimelised td tegema, aga ei leia td

14. siia ei kuulu lapsed, pensionrid, koduperenaised, kes on valinud selle, et ei taha tga tegeleda

15. Aktiivne rahvastik Ttajaon isik, kes teeb td ja saab selle eest tasu, 3 liiki:

Palgattajad, kellele makstakse t eest palka, kes ttavad tlepingu alusel vi on valitud ametites

16. Ettevtjad, kes maksavad ise endale palka 17. Vabakutselised, kes saavad honorare, esinemistasusid jne Ttuon inimene, kes soovib ja on vimeline td tegema, kuid ei leia td

Ttegemise soovi nitab see, kui inimene otsib td, nt registreerib ennast tametis selleks, et ttu abiraha saada vi vastab ajalehtede kuulutustele

18. Ta peab olema vimeline td tegema, peab olema fsiliselt ja vaimselt nii terve, et saaks td teha. 19. Tpuudus Ttus ehk tpuudus on ttute osathtsus tjus

• Tpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega (hariduspoliitika thtis roll)

20. Struktuurne tpuudus- olukord, kus totsijate kvalifikatsioon ei vasta pakutava t nudmistele (puudus oskustlistest)

21. Ttus ja tjupuudus kivad ksikes Majanduspoliitika ks peamisi eesmrke ontisthive olukord, kus kik, kes tahavad ttada, seda ka teha saavad (reaalselt on olematu) 22. Registreeritud ttud 2001-2009 23. Tpuuduse mju riigile Ttuks jdes langeb elatustase oluliselt

Majanduslik kahju

ttute poolt tootmata jnud toodang

24. rakendamata ressursid on raiskamine Sotsiaalne kahju

lhiajaline tpuudus vs pikaajaline tpuudus

25. pikaajaline tpuudus muudab inimeste harjumusi, kaovad senised oskused, pshika kannatab; tekibsoodne pinnas kuritegevusele jne 26. 27. Riigi kulutused tpuudusel Tpuuduse puhulriigi kulutused kasvavad

• ttu abiraha, muud toetused

28. kaotatakse maksutulu, mida riik saaks

29. sotsiaal- ja tulumaks, sest inimesed ei teeni raha 30. vheneb tarbimine, jb saamata aktsiis Seega on tpuuduse vhendamine riigi huvides 31. 32. Hivepoliitika Passiivne tturupoliitika (riik tegeleb tpuuduse tagajrgede leevendamisega)

ttu abiraha 1-1,5a

33. ttuskindlustus

• vt lisaks Ttukassa (http://www.tta.ee/)

Aktiivnetturupoliitika (riik tegeleb tpuuduse ennetamisega)

uute tkohtade loomine

34. mberppevimaluste pakkumine 35. Majanduskasvu ja thive kava 2008-2011 Kavas on jtkuva majandusarengu tagamiseks vlja toodud neli Eesti valitsuse peamist vljakutset:

ettevtete vajadusele vastava hariduse arendamine ja tsuhete moderniseerimine tturu turvalise paindlikkuse suurendamiseks

36. teadus- ja arendustegevuse vimekuse kasvatamine ning selle suunamine senisest enam ettevtlust toetavaks 37. ettevtete uuenduslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivimet toetava majandus- ja investeerimiskeskkonna arendamine 38. energeetika keskkonnasstlikkusse suurendamine tagades samal ajal energia varustuskindluse ja energeetikasektori konkurentsivime 39. Majanduskasvu ja thive kava 2008-2011 Kava hlmab endas 9 eesmrki:

Stabiilse makromajandusliku keskkonna tagamine

40. Majanduse arengut toetava maksussteemi kujundamine 41. Fiskaalpoliitika pikaajalise jtkusuutlikkuse tagamine 42. Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise konkurentsivime suurendamine 43. Ettevtete tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivime tstmine 44.

Ettevtlust ja ettevtlikkust soosiva keskkonna arendamine

45. Energia varustuskindluse tagamine ja keskkonnasbraliku energeetika arendamine 46. Tju oskuste tstmine 47. Tturu paindlikkuse suurendamine ja telu kvaliteedi parandamine 48. Reisisaatjate koolitusFoto: Liis Treiman 49. Pealinna thive probleemide lahendused

Tallinn pakkus ttutele bussis reisisaatja ametit, mis on plvinud suure kriitika

50. Kokku on praegu tl 295 bussisidul abistavat endist ttut, kohti on 540 tarvis 51. Jaanuari alguses on lpetanud TAK lepingu 95 reisisaatjaga, kellest 42 ei tulnud tga toime 52. Kik saavad Eesti miinimupalka, mis on 4350 krooni, lisaks 100 kr piletimgi eest 53. Uus plaan on lumekoristustel rakendamine 54. Euroopa Liidu hivepoliitika Neli sammast

uus ettevtluskultuur

55. tlerakendamise uus kultuur 56. uuendustega kohandumise uus kultuur 57. vrdsete vimaluste uus kultuur 58. Kasutatud allikad

Natalia Sidorova Tturg ja tsuhtedhttp://www.slideshare.net/NataliSi/tturg-ja-tsuhted-presentation

59. Riigikantselei - Majanduskasvu ja thive kava 2008-2011http://www.riigikantselei.ee/?id=73361 60. TAK on lpetanud lepingu 95 reisisaatjaga http://www.e24.ee/?id=208351 61. 1. slaid -http://www.abhijitkar.com/.a/6a01116865fdfa970c0120a72c9ed6970b-800wi 62. 3. slaid -http://www.keltonresearch.com/flash/work-market.jpg 63. 11. slaid -http://scrapetv.com/News/News%20Pages/Business/images/homeless-people.jpg 64. 13. slaid -http://itnurk.com/files/upload/urod/2009/06/1245405287-560_01.jpg 65. 18. slaid - http://f.postimees.ee/f/2010/01/06/292462t55hfda5.jpg