Tööjõuvajadus täna, aastal 2016 ja 2050?

Tiia RandmaEesti Kaubandus-Tööstuskoda

20.01.2010

Teemad

• Tööjaotusmudel täna ja tööjõuvajaduse– prognoosid– suure tõenäosusega arengud– ettevõtlikkus

• Tööjaotus- ja haridusmudel• Noorte tänased valikud versus

tööturu vajadused• Kokkuvõte

Elanike arv seisuga 01.01.2009

Läti; 2270894

Leedu; 3366357

Eesti; 1340935

Balti riigid kokku ligi 7 miljonit elanikkuEL 27 ligi 500 miljonit elanikku

Balti riigid kokku moodustavad EL 27 seas 1,4%

Tegutsevad ettevõtted 2008

Mikroettevõtted 1-9 (töötajat); 36

250; 81%

Keskmised ettevõtted 50-249;

1 327; 3%

Suurettevõtted 250+; 188; 0%

Väikeettevõtted 10-49; 7 088;

16%

¹- Tegutsev ettevõtte on Eestis registreeritud juriidiline isik, kes annab töödvähemalt 1 inimesele ja deklareerib nullist suuremat käivet ja makse

Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet

Hõive jagunemine ettevõtete suuruse järgi 2008

118 817; 23%

143 622; 28%132 284; 26%

117 318; 23%

Mikroettevõtted VäikeettevõttedKeskmised ettevõtted Suurettevõtted

Hõive jagunemine majandussektorite järgi

2008

Primaarsektor6%

Tertsiaarsektor37%

Ühishüvised, avalik sektor

25%

Sekundaarsektor32%

Hõivatud tegevusala järgi 2008

Mäetööstus1%

Elektrienergia, gaasi- ja

veevarustus2%

Hulgi- ja jaekaubandus

14%

Muud tegevusalad5%

Tervishoid5%

Haridus9%

Kinnisvara, rentimine ja muu

äritegevus7%

Avalik haldus ja riigikaitse

6%

Finantsvahendus1%

Veondus, laondus ja side10%

Hotellid ja restoranid

4%

Ehitus8%

Töötlev tööstus23%

Põllumajandus, metsandus ja

kalapüük5%

Hõivatute struktuur haridustasemete lõikes (%)

10

55

35

24

49

27

0

10

20

30

40

50

60

I haridustase II haridustase III haridustase

Eesti (2006-08) EL 27

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eurostat,Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Ametialade rühmad

JUHID SPETSIALISTID TEENINDAJAD OSKUSTÖÖTAJAD LIHTTÖÖLISED

seadusandjadettevõtete juhid, direktorid, osakonna juhatajad

jne.

füüsikud, programmeerijad, ehitusinsenerid, arstid, õpetajad, juristid, raamatupidajad, kunstnikud, tehnikud, politseiinspektorid

mehhatroonikud,personalijuhid

jne.

kontoriametnikudsekretärid, kirjakandjad, müüjad, stjuardessid, kokad, ettekandjad, hooldustöötajad, juuksurid, tuletõrjujad, politseinikud

jne.

põllusaaduste ja loomakasvatajadmetsalangetaja kalurid, kaevurid, ehitajad, keevitajad, mehhaanikud, lukksepad, õmblejad, masinaoperaatoridautojuhid, meremehed

jne.

välimüüjad, ajalehepoisid, koristajad, koduabilised, abitöölised, laadijad

jne.

Hõivatud ametiala rühma järgi 2008

Juhid13%

Spetsialistid27%

Teenindajad18%

Oskustöölised32%

Lihttöölised10%

Allikas: Eesti Statistikaamet

Tööjaotusmudel täna

LIHTTÖÖLISED LIHTTÖÖLISED 10%10%

OSKUSTÖÖTAJAD OSKUSTÖÖTAJAD 32%32%

TEENINDAJAD TEENINDAJAD 18%18%

SPETSIALISTID SPETSIALISTID 27%27%

JUHID JUHID 13%13%

Kui inimene teaks, kus maha kukub, küll siis õled alla paneks.

Eesti vanasõna

Tööjõuvajaduse prognoos (hetkel aastani 2016)

•koostatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel iga-aastaselt.

•detailne tööjõuvajaduse prognoos on sisendiks koolitustellimuse ja ka täiendõppe vajaduse kujundamiseks.

•prognoositakse arenguid 35 tegevusala ja 5 ametiala grupi lõikes.

Prognoosi komponendid

• hõive muutus (koos välismaal töötamisega)

• tööjõust välja liikumine (pensionile jäämine vanuse, haiguse või vigastuse tõttu, suremus)

• harudevaheline liikumine Tööjõu vajadus

Suurima tööjõuvajadusega tegevusalad 2016

0,9 0,91,1

1,41,5

2,1

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

tuha

t aas

tas

Ehitus

Tervishoid

Veondus, laondus, side

Hulgi- ja jaemüük

Haridus

Töötlev tööstus

Tööjõuvajadus ametirühmade lõikes

1,3

3,7

2,2

3,5

0,8

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

tuha

t aas

tas

Juhid

Spetsialistid

Teenindajad

Oskustöölised

Lihttöölised

Järgnevate aastate trendid Eesti tööjõuturul

• Potentsiaalsete töötegijate arv hakkab prognoosiperioodi lõpul vähenema

• Igal aastal lahkub pöördumatult tööjõuturult tänaste töötajate seast ligi 14 tuhat inimest

• Iga-aastaseks tööjõu vajaduseks kujuneb 11,5 tuhat inimest

• 2/3 tööjõuvajadusest moodustavad spetsialistid, oskustöölised ja masina- ja seadmete operaatorid

Elussünnid 1970-2008

Allikas: Statistikaamet

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

Tööjõu sisse- ja väljavool (tuhandetes)

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Uued töötajad Tööjõu väljavool

Allikas: Eesti Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tööhõive määr vanusegrupiti 2008

0102030405060708090

100

Norra Eesti

Allikas: Eurostat, Eesti Statistikaamet

Paratamatu reaalsus...

• täna on Eestis ühe pensionäri kohta 3 tööealist inimest (tööjõu hulka loetakse rahvastikust inimesed vanuses 15-74)

• aastal 2050 on ühe pensionäri kohta 2 tööealist inimest

• tööealisest elanikkonnast umbkaudu pooled on mitteaktiivsed (aastal 2007, 680 000 versus 300 000): – pensionärid– õppurid– pereliikme eest hoolitsejad– heitunud– puudega– vms.

Allikas: Statistikaamet

Paratamatu reaalsus

• Ühes tunnis sünnib lapsi:– Eestis 2 – Ameerikas 800 – Hiinas 3 300 – Indias 4 700

• 18-aastasi (keskhariduse tasemel lõpetajad) käesoleval aastal– Eestis 22 000 – Ameerikas 1 300 000– Indias 3 100 000– Hiinas 3 300 000

• Hiinas õpib 100% kolledži-õpilastest inglise keelt• Indias on 28% ja (Hiinas 25%) lastest ülikõrge IQ-

ga. Nende laste hulk Indias ja Hiinas eraldi on suurem kui Ameerikas üldse lapsi sünnib.

Allikas: Youtube, Did You Know?

Väga tõenäolised arengud

• uued tehnoloogiad– nanotehnoloogia – IKT-rakendused– “roheline majandus”

• kaasnev globaalne kiirendusefekt– Et jõuda 50 miljoni kasutajani, kulus

• Raadio 38 aastat• TV 13 aastat• Internet 4 aastat• IPod 2 aastat• Facebook, Youtube 1 aasta

Allikas: Youtube, Did You Know? CEDEFOP, Oskuste vajadus Euroopa tööjõuturul 2020

Väga tõenäolised arengud

• kasvab kättesaadava informatsiooni hulk – iga päev ilmub maailmas 3000 raamatut, mis

sisaldavad rohkem infot kui 18. sajandi inimene võttis vastu terve elu jooksul

– hinnanguliselt toodetakse maailmas uut ja unikaalset infot käesoleval aastal 1,5 exabaiti (1,5x10 000 000 000 000 000 000 baiti)

– näiteks Google-s 31 triljonit otsingut kuus– näiteks Youtube-s on 1 triljon videovaatamist

päevas– inglise keeles on 5 X rohkem sõnu kui

Shakespeare aegadel

Allikas: Youtube, Did You Know; CEDEFOP, Oskuste vajadus Euroopa tööjõuturul 2020

Väga tõenäolised arengud

• muutuvad nõudmised oskustele– hakkama saamine tohutu infohulgaga ja oskus

hinnata globaalse kommunikatsiooniga kaasnevaid võimalusi ja ohte

– interdistsiplinaarsus (erialade-vahelised sidusoskused, näiteks IT ja ärialased vm)

– ettevõtlikkus ja ettevõtlusalased oskused, oskus teha teadlikke valikuid ja ise vastutada tehtud valikute eest

– sotsiaalsed oskused– keskkonna alane teadlikkus kõigil elualadel

Allikas: Youtube, Did You Know; CEDEFOP, Oskuste vajadus Euroopa tööjõuturul 2020

Noorte valikud...

• Põhikooli lõpetajatest 63% jätkab üldkeskhariduses, 29,6% kutseõppes

• 7% põhikooli lõpetajatest ei jätka õpinguid

• Põhihariduse jätsid pooleli:– 2005/2006 946 õpilast (keskmine vanus

16,6)– 2006/2007 849 õpilast (keskmine vanus

16,4)

Noorte valikud...

• 68% gümnaasiumilõpetajatest jätkab samal aastal kõrgharidusõppes

• neist 35% rakenduskõrghariduses ja 65% akadeemilises kõrgharidusõppes

• 10% gümnaasiumilõpetajatest jätkab õpinguid kutseõppes

• üle 20% gümnaasiumilõpetajatest ei jätka samal aastal õpinguid (vähemalt mitte Eestis)

• ISCO JA ISCED (PILT)

Õpilaste jagunemine kutse- ja üldkeskhariduses

Eesti haridussüsteem versus tööturg

• Väljalangevus 2006/2007– kutseharidus 14,7%– kõrgharidus 15,9% (loodus- ja täppisteadused

21%, tehnika, tootmine ja ehitus 18,7%)

• 20-24 aastastest noortest õpib 65% kõrgharidusõppes, mis on osakaalult Euroopa riikide seas 3. kohal

• enim kõrgkoolide lõpetajaid leiab tööd avalikus sektoris (42% lõpetanutest) ja vaid väga väike osa (5% lõpetanutest) on tööl oma firmas, füüsilisest isikust ettevõtja või vabakutselisena

Allikas: Kõrgkoolide vilistlaste uuring 2007, Klaris. Kutse- ja kõrgharidussüsteemistatistilised ülevaated 2008, Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti haridussüsteem versus tööturg

• ei toimi ühtse tervikuna ja ühtse eesmärgi nimel

• valmistab ette äärmusi, kandev keskkiht on kokku kuivamas

• majanduslikult edukates ühiskondades arvestatakse, et 50% töökohtadest eeldavad kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduslikku- ja 25% akadeemilist kõrgharidusõpet

30%

70%

70%

30%

0%

50%

100%

tööjaotusmudel haridusmudel

Vastuolu tööjaotus- ja haridusmudeli vahel

kutse- ja rakenduskõrgharidust eeldavad ametikohad/olemasolevad õppekohad

ülikooliharidust eeldavad ametikoha/olemasolevad õppekohad

Üliõpilased 2006/2007

Õppevaldkonna kood ja nimetus

Üliõpilaste arv 2006/07 õppeaastal

Õppevaldkonna osakaal üliõpilaste arvus

1 Haridus 4767 6,9%

2 Humanitaaria ja kunstid 7870 11,4%

3 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus 27355 39,8%

4 Loodus- ja täppisteadused 6831 9,9%

5 Tehnika, tootmine ja ehitus 9018 13,1%

6 Põllumajandus 1680 2,4%

7 Tervis ja heaolu 5716 8,3%

8 Teenindus 5584 8,1%

Kokku 68785 100%

Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem

Keskkonna valdkonna lõpetajad kõrghariduses aastal 2008

Geoteadused2%

Keskkonnakaitse79%

Tehnikaalad9%

Bioteadused10%

Vastuolud tööturu vajadustega teravnevad – ühe valdkonna näide

Eesti saab aastatel 2007 – 2013 53 miljardit eurotoetusi ...

Sellest:– Veemajanduse ja jäätmekäitluse

infrastruktuuri arendamine ~ 10 miljardit krooni

Vastuolud tööturuvajadustega teravnevad – ühe valdkonna näide

Kokkuvõte

• Täna sündivaid lapsi on vaja ette valmistada:– töökohtade jaoks, mida suures osas pole

veel olemas– kasutama tehnoloogiad, mida alles

leiutatakse– lahendama probleeme, mille olemust me

veel ei tea

Allikas: Youtube, Did You Know?

Kui üks nõu ep aita, siis katsu

teist.

Eesti vanasõna

Tänan kuulamast!

tiia@koda.eewww.koda.ee