Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris

Liina Eik, 09.04.12

Uuringu eesmärk

Kaardistada tööjõu hetkeolukorda kalandussektoris (kalapüügi, kalakasvatuse ja töötlemise alasektorites, kalapüüniste ehituses, kalakaubanduses, riigi- ja järelevalveasutustes) ning prognoosida tööjõu vajadust sektoris lähi- (2013) ja pikas perspektiivis (2020).

Anda ülevaade sektoris hõivatud töötajate arvust, vanusest ning haridustasemest ja olemasolevast hariduspakkumisest, nagu ka sektori nõudlusest tööjõu väljaõppe ning täienduskoolituse osas.

Metoodika

Uuring toimus kahes etapis, kombineeriti kvalitatiivset ja kvantitatiivset meetodit.

I etapp: 4 fookusgrupi- ja 8 süvaintervjuud (sept-okt 2011) Tallinnas, Tartus ja Paldiskis (kalanduse tegevusgruppide, kalanduse erialaliitude ja tootjaorganisatsioonide, kalandusega seotud kutse- ja kõrghariduse andjate ning riigi- ja järelvalveasutuste esindajatega).

II etapp: kvantitatiivne ankeetküsitlus (jaan-veebr 2012) kalandussektori ettevõtete (95), kaubandusettevõtete (25), koolide (EMERA, EMA, TÜ, TTÜ, TLÜ, JKHK), riigiasutuste (Põllumajandus- ja Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, PRIA, Keskkonnaamet) ning kutseliste kalurite (FIE-d) seas.

ÜLDNÄITAJAD

Kalandusvaldkonna ettevõtete töötajate üldine haridustase (2011)

Kalandusvaldkonna töötajate vanuseline jaotus (2011)

Ettevõtete töötajate vanuseline jaotus

Rannakalurite vanuseline jaotus

Võõrtööjõud kalandusvaldkonnas (2011)

ALASEKTORID

Sisevete- ja rannapüük I

Töötajate arv

Sisevetepüügist osales uuringus 16 ettevõtet - 84 töötajat

Rannapüügist 28 ettevõtet - 83 töötajat

Kutselisi kalureid (FIE) – 400

Personali voolavus sisuliselt puudub

Kalapüügi osakaal sissetulekust 2010. aastal:

üle 60% kaluritest sai kuni 10% kalapüügist

21% kaluritest sai üle 50% kalapüügist

Kutseliste kalurite seas on väga erineva haridustasemega inimesi, suurim osa neist on kesk- ja kutseharidusega, kuid ka põhi- (21%) ja akadeemilise haridusega (10%) töötajate osakaal on suurem kui teistes sektorites.

Väljaõppe osas pooldas 42% kaluritest aastast “Meister-õpipoiss” kursust, kus vähemalt poole kursuse mahust moodustab praktika ning arvestatakse varasemaid õpinguid ja töökogemusi.

Mida vanem ja madalama haridustasemega on kalur, seda tõenäolisemalt ta enda sõnul täiendusõpet ei vaja.

Sisevete- ja rannapüük II

Sektori tuleviku prognoosi mõjutavad püügivõimalused.

Sisevetepüügis oodatakse aastaks 2020 töötajate arvu suurenemist kuni 7%, rannapüügis 45%

2013 lisavajadus 4 kaptenit, 2 püügimeistrit, 24 kalurit 2020 vajadus suureneb – 2 püügimeistrit, 7 kaptenit, 48 kalurit

Aastaks 2013 lõpetab püügi 5% FIE-dest, aastaks 2020 16% ja 27% veel ei tea.

Sisevete- ja rannapüük III

Traalpüük I

Uuringus osales 10 ettevõtet – 94 töötajat; kogu traalpüügi sektoris on orienteeruvalt 154 hõivatut.

Keskmine personali voolavus on väike, aastas on vahetunud 1% töötajatest.

Palju on üle 50- ja ka üle 65-aastaseid töötajaid. Ametikohtadest on vanemad töötajad kaptenite, püügimeistrite ja kalurite hulgas.

Noorte värbamisel konkureeritakse kauba- ja reisilaevadega nii Eestis kui välismaal, värbamist raskendab füüsiliselt raske töö ja töö hooajalisus.

Enamik töötajatest on kutseharidusega (74%).

Täienduskoolituse vajadus:

Merenduse ja kalandusega seonduvad koolitused, sh töö püünistega.

Seadustest lähtuvalt toidukäitlemise ja –hügieenialased koolitused.

Meeskonnad on hetkel enamasti komplekteeritud.

Prognoos arenguvõimalustele aastateks 2013 ja 2020 on sektoritest kõige pessimistlikum, tööjõu osas oodatakse lähiajal stabiilsust, kuid aastaks 2020 ennustab üle veerandi ettevõtetest töötajate vähenemist.

Tööjõuvajadus (enamasti asendusnõudlusest):

2013 aastaks: 1 kapten, 1 püügikapten, 1 tüürimees, 1 laevamehhaanik ja 2 püügimeistrit ning aastaks

2020 1 avamerekalur, 1 madrus, 2 püügikaptenit, 2 tüürimeest ning 5 kaptenit, 5 laevamehaanikut ja 5 püügimeistrit.

Sõltutakse otseselt nii püügikvootidest ja kütusehindadest kui välisturgudest.

Eesti kalanduse arendamise üheks prioriteediks on viia laevastik vastavusse püügivõimalustega, seega võivad sektorit tulevikus oodata täiendavad kärped.

Traalpüük II

Osales 2 ettevõtet – 79 töötajat.

Vanuseline struktuur on kaldu eakamate gruppide suunas (on ka üle 65-aastaseid töötajaid); aastaks 2020 võib eeldada suuremat asendusnõudlust kaptenite, tüürimeeste, laevamehaanikute ja tehnoloogide ametikohtadel.

Tööjõu värbamisel on konkurents teiste laevandusettevõtetega.

Teravaks probleemiks on püügikaptenite puudus – kuna Eestis ei koolitata vastavaid spetsialiste, kasutatakse võõrtööjõudu.

Suur osa töötajaskonnast on kutsekeskharidusega (38%), oluline osa on ka kesk- (21%) või rakenduskõrgharidusega (17%).

Täienduskoolitusi vajatakse seaduste ning toidukäitlemise ja -hügieeni alal. Probleemiks on ka keeleoskus, kuid seda on täiendkoolitusega raske lahendada.

Kaugpüük I

2013. aastaks prognoositakse töötajate arvu kasvu 28% ja 2020. aastaks 57%.

Tööjõuvajadus:

Aastaks 2013 on lisavajadus 2 püügikaptenit, 4 kaptenit, 4 tüürimeest, 4 tehnoloogi, 5 püügimeistrit, 6 laevamehaanikut ja 8 madrust.

Aastaks 2020. aastal on hinnanguliselt juurde vaja 1 inseneri, 4 püügikaptenit, 6 kaptenit, 6 tehnoloogi, 6 püügimeistrit, 6 tüürimeest ning 8 laevamehhaanikut.

Kaugpüük II

Uuringus osales 31 ettevõtet, hõivatuid 889 inimest. Kogu kalatöötlemise sektori töötajate arv võib olla orienteeruvalt 1457 inimest.

Töötajate vanus: noori töötajaid on kalatöötlejate, liht- ja abitööliste hulgas. Eakamad töötajad on laborantide ja tehnoloogide seas.

Võrreldes teiste alasektoritega on personali voolavus suurim (10%), eelkõige mittekvalifitseeritud tööjõu osas. Töö on füüsiliselt raske, hooajaline ning madalalt tasustatud.

Sektori töötajate haridustase on võrreldes teiste alasektoritega mõnevõrra madalam: ülekaalus on põhi- (18%) ja keskharidusega (50%) inimesed.

Täienduskoolitust vajatakse eelkõige uute tehnoloogiate, kvaliteedi- kontrollisüsteemide ning toiduhügieeni alal.

Kalatöötlemine ja –käitlemine I

2013. aastaks prognoositakse töötajate arvu kasvu 16% ja 2020. aastaks 22%.

Võrreldes teiste alasektoritega oldi kalatöötlemises 2013 ja 2020. aasta suhtes kõige optimistlikumad, üle 50% ettevõtetest arvas, et võimalused paranevad oluliselt või mõnevõrra.

Tööjõuvajadus

Toidutehnoloogide puhul konkureeritakse teiste toiduainetööstuse harudega, madal palgatase, ettevõtete asumine suurtest linnadest kaugel.

Aastaks 2013 on hinnanguliselt juurde vaja 1 tehnoloogi, 2 kalandusspetsialisti, 2 seadistajat, 2 külmutusmehhaanikut, 4 tootearendajat, 6 kvaliteedispetsialisti, 6 kalatöötlemise meistrit, 100 kalatöötlejat.

Aastaks 2020 on lisavajadus 1 laborant, 1 seadistaja, 2 kalandusspetsialisti, 3 tehnoloogi, 3 külmutusmehhaanikut, 4 tootearendajat, 4 operaatorit, 5 kvaliteedispetsialisti, 10 kalatöötlemise meistrit, 86 kalatöötlejat.

Turu muutumise tõttu on tööstus ümber orienteerunud, varasema konservitootmise asemel tegeletakse praegu enamasti fileerimise ja külmutamisega või tehakse väga kvaliteetseid konserve välisturgudele. Samas võib see protsess pöörduda, kui idaturg avaneb.

Kalatöötlemine ja –käitlemine II

Kala- ja vähikasvatus I

Uuringus osales 19 ettevõtet - kokku 51 töötajat.

Personali voolavus kala- või vähikasvatusettevõtetes on väike, aastas on vahetunud alla 1% töötajatest.

Tööjõud leitakse peamiselt tuttavate kaudu, tihti on tegemist perefirmadega. Kasvatused asuvad enamasti maapiirkonnas, mistõttu on tööjõuressurss piiratud. Raske on leida abitööjõudu, samuti inseneri või spetsialisti tasemel töötajaid.

Vanusegruppide osakaal kalakasvatajate seas on tasakaalus, esindatud on nii nooremad kui vanemad töötajad.

Hariduse osas erineb teistest alasektoritest - 29% töötajaskonnast on akadeemilise kõrgharidusega.

Puudus on kalakasvatajatest kutseõppe ja kalahaiguste spetsialistidest kõrghariduse tasemel.

Prognoos: aasta 2013 arenguvõimaluste koha pealt ollakse optimistlikud, 69% arvas, et võimalused mõnevõrra või oluliselt paranevad, aastaks 2020 oodatakse 84% kasvu.

Töötajate arvus oodatakse kasvu: Aastaks 2013 on juurde vaja 1 tehnoloogi, 6 abitöölist ja 14 kalakasvatajat ning aastaks 2020 2 tehnoloogi, 4 kalandusspetsialisti, 7 abitöölist ja 27 kalakasvatajat.

Seni on kalakasvatuse töötajate arv püsinud stabiilses suuruses ning oodatud kasvu ei ole tulnud.

Probleemiks on investeeringute vajadus, ettevõtete väiksus, vanad tehnoloogiad.

Kala- ja vähikasvatus II

Osales 25 värsket või jahutatud kala müüvat kaubandusettevõtet, kus kalaga tegeleb 530 inimest (kokku 2057).

Kalakäitleja=üldklienditeenindaja

Aasta jooksul vahetub keskmiselt 5,1% kala käitlemise ja turustamisega seotud töötajatest.

Kõige enam leitakse nii kvalifitseeritud kui ka kvalifitseerimata tööjõudu läbi olemasolevate töötajate või tuttavate, samuti Töötukassa kaudu.

Kalakaubandus I

Kala käitlemise ja turustamisega seotud ametikohti, millele on raske töötajaid leida, on veidi enam kui 1/10 kaubandusettevõtetes. Vastavate ametikohtade osas mainiti nii klienditeenindajat, fileerijat kui varustajat-autojuhti.

Viimastel aastatel on kalakaubanduse maht kasvanud 28% ning püsinud stabiilne 40% kaubandusettevõtete hulgas, 32% on see vähenenud.

Aastaks 2013 tehtavas prognoosis ollakse mõõdukalt optimistlikud – 36% näeb tulevikuski ette kalakaubanduse mahu kasvu. Sama seisu püsimist ennustab 36% ning mahu vähenemist prognoosib 28%.

Aastaks 2013 on lisavajadus 10 ostu- või valdkonnajuhti, 31 müüjat ja käitlejat ning aastaks 2020 vastavalt 11 ja 52 töötajat.

Kalakaubandus II

Püüniste tootmine

Uuringus osales 6 püünistega tegelevat ettevõtet, sh 1, kellel oli see peamiseks tegevusalaks; tegevusalal töötas12 inimest.

Püüniste tootjate seas on kõik töötajad kutsekeskharidusega.

Prognoositakse töötajate arvu vähenemist 2011-2013 -50%, 2020 täiendavat vähenemist ei prognoosita.

Riigiasutused I

Riigi- ja järelvalveasutustes, mis tegelevad kalandusvalkonnaga, töötab kokku 65 kalandusharidusliku taustaga töötajat.

Kalandusega seotud eriala lõpetanud riigi- ja järelvalveasutuste töötajate keskmine vanus on 38 aastat.

Riigiasutustes toimub värbamine avaliku konkursi korras, kasutatakse tööportaale, kuid ka sobivatele kandidaatidele otse ettepanekute tegemist, kuna vajaliku kompetentsiga inimesed on enamasti teada. Võetakse tööle ka koolilõpetajaid ning endiseid praktikante.

Järelvalveasutustes on raske leida häid töötajaid, kuna tööülesanded on keerukad ja eeldavad paljude seadusaktide tundmist ning vastutus on suur. Puudu on ka kalanduse spetsiifikat tundvatest juristidest.

Riigiasutused II

Valdavalt on riigiasutuste kalanduse valdkonnaga tegelevatel töötajatel kõrgharidus (magistritase). Töötajad on omandanud nii kalandusega seonduvaid kui ka teisi erialasid Eesti Mereakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Maaülikoolis jt kõrgkoolides.

Kalandusvaldkonnas töötava ametniku teadmised peavad olema mitmekülgsed - nii kalanduse, õiguse kui paljude teiste valdkondade alal. Täienduskoolitusvajadus on kalanduse ja kalabioloogia alal.

Aastaks 2013 vajatakse täiendavalt 5 kalandusvaldkonnaga seotud töötajat, sealhulgas 2 peaspetsialisti,1 nõunikku, 1 juhtivinspektorit ning 1 spetsialisti.

Aastaks 2020 prognoositakse lisavajadust 10 inimese järele, sh samuti 1-2 nõunikku ja 1 osakonnajuhataja, 6 peaspetsialisti ning 1 spetsialist.

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

Kõige keerulisemas seisus on traalpüügisektor: alasektorit mõjutab enim riiklikult sätestatud prioriteet viia kooskõlla

püügivõimalused ja püügivõimsus; lähiaastatel on oodata suurt pensionile minejate arvu, mistõttu tuleb tagada

asendusnõudluse kaetus ehk valmistada ette vajalikud uued töötajad.  

Ranna- ja sisevete püügis: Peamine probleem on kalurite suur arv. Vajalik oleks kutselise kaluri mõiste ümber defineerimine lähtuvalt näiteks

kalapüügi osakaalust sissetulekutes, mille sihttase võiks olla üle poole sissetulekust.

Regulatsioone oleks vaja ümber töötada ka harrastuskalurite osas, kuid sealse olukorra täpsemaks kirjelduseks tuleks läbi viia täiendav uuring.

Soovitused I

Kaugpüügis tegutseb vaid 2 ettevõtet ning tööjõuvajadus on väga spetsiifiline nii laevajuhtimise kui ka mehaanika osas. Vajalikud on kalkulatsioonid, kas on mõistlik koolitada vajalikke inimesi Eestis või toetada nende koolitamist välismaal.

Kalatöötlemise ja –käitlemise kvalifitseerimata tööjõu voolavuse osas tuleks parandada koostööd kohalike omavalitsustega - kombineerida KOV-i poolseid sotsiaalmajanduslikke toetusi ettevõtete poolt pakutavaga.

Kala- ja vähikasvatuste puhul tuleks aidata riiklikult kaasa finantseerimisvõimaluste leidmisele ettevõtete laiendamiseks ning moderniseerimiseks.

Soovitused II

Soovitused III

Vajalik on välja töötada kalandushariduse arengu kontseptsioon.

Kalandusalane õpe peaks olema laiapõhjaline ja kaasaegne ning hõlmama nii kalandusvaldkonna spetsiifiliste kui ka üldteadmiste ja oskuste andmist.

Haridus- ja teadusasutused peaksid tegema rohkem koostööd õppekavade osas ning soodustama (üli)õpilaste mobiilsust.

Nooremate kalandusvaldkonna õppejõudude väljakoolitamist tuleks riiklikult soodustada.

Riigi tasandil tuleks julgustada kalandusvaldkonna haridusasutuste projektipõhiste rahastusvõimaluste taotlemist ning viia sisse täiendavaid finantseerimisskeeme.

Soovitused IV

Suurendada tuleks koostööd ettevõtete ja koolide vahel (praktika) ning praktika planeerimisel arvestada tegevusvaldkondade töö sesoonsusega.

Vajalik on tihendada ja laiendada ka ettevõtete, administratsiooni ja koolide koostööd nii õppetöö kui uuringute ja täienduskoolituse alal. Esmalt võiks korraldada kõigi osapoolte vahelise ümarlaua.

Järelkasvu soodustamiseks tuleks toetada kalandusvaldkonna õpet üldhariduskoolides, näiteks mõne õppeaine raames (bioloogia vms).

Soovitused V

Kutseliste kalurite väljaõpe võiks toimuda kutseõppe tasemel:

arvestades kalurite varasemaid õpinguid ja töökogemusi ning eriala spetsiifilist tööaja sesoonsust;

õpe võiks toimuda 6 kuni 12 kuuni;

õppekava väljatöötamisel peaks arvestama Rannakalur I ja II kutsestandardiga;

õppekava peaks andma valdkonnast laiapõhjalised teadmised ning suur osakaal võiks olla praktikal;

rahvusvahelist koostööd praktika osas võiks teha näiteks Soome koolidega.

Kalandussektori tööturul on kõige suurem puudus tehnoloogidest, keda võiks koolitada kutseõppe tasemel. Samuti tuleks tagada kala ja kalatoodete tehnoloogia ümber- ja täiendusõppe võimalused.

Tuleks toetada kalakasvatuse alase kutse- ning täiendõppe kättesaadavust.

Kalahaiguste spetsialistide osas tuleks luua stipendiumiprogramm, võimaldamaks koolitada vajalikke spetsialiste välismaal.

Kokkuvõte

Kalandussektor on jätkuvalt tugevalt seotud traditsioonide ning ajalooga, kuid läbimas suuri muutusi teel märksa turumajanduslikuma mudeli poole.

Tegemist on üleminekuajaga, kus on eriti oluline protsesside hoolas jälgimine ning ebasoodsamasse olukorda jäänud osapoolte toetamine ka riigi poolt.

Samuti on riigil võtmepositsioon tegemaks algatusi, et kalanduse alasektoreid järk-järgult läbiv ümberkorraldumise ning uue identiteedi leidmise protsess hariduses saaks otsustavalt läbitud.

TÄNAN!