"Erinevate aretuskomponentide kasutamine EPK aretusprogrammis“

P.maj. magister Tõnu PõlluäärEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Seminarile “Eesti punase tõu tulevik” Tartu, 24.03.09

TÖÖ SISU:• Kirjanduse ülevaade (ajalugu, komponentidest, ERDB,

aretusprogrammi koostamise põhimõtted, aretusväärtuste hindamise põhimõtted)

• Materjal ja metoodika• Uurimistöö tulemused (14 tunnust)• Kokkuvõte• Järeldused (16 )• Ettepanekud ( 6 )• Kasutatud kirjandus ( 53 nimetust )• Ilmunud publikatsioonid (23 nimetust )

TÖÖ EESMÄRK:Välja selgitada eesti punase veisetõu aretuses kasutatud

erinevate aretuskomponentide mõju lehmade: - eluaja piimajõudlusnäitajatele,- esmaspoegimiseale, - majanduslikule kasutuseale,- karjaspüsimisele ja praakimiste põhjustele, - sigivusnäitajatele, - välimikutunnustele

ning leida need tõud, milliste kasutamine aretusprogrammis

on edaspidi kõige efektiivsem.

Ajaloost:• 1862 – Imporditi ANG (Middendorff)• 1885 – TR asutamine• 1890-ndad – TP sisse toomine (tugev tüüp)• 1919 – Angli kasvatajate seltsi loomine• 1928 – nimetati tõug “eesti punane tõukari”• 1992 – ERDB loomine, FYN Rosen Eestisse• 10.11.92 – AÜ EPK loomine• 1996 – juhatuse asemel nõukogu• 2000 – esimesed karjad ületasid 8000 kg piiri• 14.11.02 – AÜ EPK ja ETKÜ ühinemine

EPK tõug on muutunud väga heterogeenseks,

näiteks:- 1984 ... 1987 sündinutest ~60% oli EPK verelisusega- 1992 ... 1996 sündinutest ~60% oli teisi tõuge

- 1997 ... 2002 sündidest ~75% heterogeense genotüübiga,

MATERJAL JA METOODIKA• Analüüsiti 01.01.05 karjas olnud ja ajavahemikul 01.01.1994 -

31.12.2004 väljaläinud 30126 lehma andmeid• Lehmad jaotati kõigepealt rühmadesse (15), rühmadest moodustusid

vastavalt verelisusele alarühmad (11) ja alarühmadest võrdlusrühmad (19)

• Kõikides rühmades analüüsiti aretuskomponentide mõju järgmistele tunnustele: eluea piimajõudlusnäitajad; esmapoegimise vanus; eluea pikkus; majandusliku kasutusea pikkus; väljamineku põhjused; välimikutunnused; sigimisnäitajad, kokku 14 tunnust

• Andmete analüüsil kasutati keskmiste võrdlust Bonferroni meetodil olulisuse nivool P<0,05. Andmed analüüsiti statistikaprogrammiga SAS.

• Korrelatsioonanalüüsil leiti korrelatsioonid erinevate tunnuste vahel.• Regressioonanalüüsil (ala – ja võrdlusrühmades) prognoositi

piimatoodangu ja esmaspoegimisea ning piimatoodangu ja kasutusea vahelisi seoseid selleks, et välja selgitada võimalikku rahalist sissetulekut.

RÜHMADEKS JAOTAMINE:

RÜHM- Moodustati 137 erinevat koodi (tõug oli oluline)- Rühmade moodustamisel algselt tõugu ei

vaadeldud- Sarnase verelisuse astmega ja teadaoleva

põlvnemisega- Üle jäi mittetäieliku põlvnemisega- Ka HF, NRF<50%, PPK<50%- Kes kuhugi rühma ei sobinud

RÜHMADEKS JAOTAMINE:1. Kaks domineerivat komponenti, millest 1. ≥ 50%, 2. < 50% + muud

2. Kaks enamuses olevat komponenti vahemikus 25% ... 49,9%

3. Kolm komponenti vahemikus 25% ... 49,9%

4. Kaks komponenti, millest 1. ≥ 50%, 2. < 50%

5. Kaks komponenti, mõlemaid võrdselt 50%

6. Kolm komponenti, millest 1.= 50%, 2. ja 3. = 25%

8. Palju komponente, kõik alla 25%

9. Verelisus ja põlvnemine teadmata

10. Verelisus teadmata, põlvnemine teada

11. Verelisus teada, põlvnemine teadmata

12. EHF verelisusega lehmad

13. Ülejäänud lehmade rühm

14. NRF<50% verelised lehmad

15. PPK<25% verelised lehmad

ELLA EE 1859324 s.15.11.00 VM. 02.10.07 – ahtrus. Verelisus: AP 50% EPK 38% RH 12% 2 – 7456 – 4,61 – 344 - 3,24 – 242 - 586 Rühm: 1, alarühm: 3; võrdlusrühm: 4Rühmas 1 – kaks domineerivat komponenti, millest 1. ≥ 50%, teine < 50% + muud komponendid

OODE EE 4770978 s.08.89.03 VM. 30.01.06 – võrkmiku põletik. I laktatsioon vaid 26 päeva. Verelisus: SRB 36% RH 27% TP 20% EPK 17% Rühm: 2, alarühm: 9; võrdlusrühm: 19Rühmas 2 – kaks enamuses olevat komponenti vahemikus 25% ... 49,9%

RÜHMADEKS JAOTAMINE:ALARÜHM

- Moodustati rühmadest- Vaadeldi domineerivat tõugu (domineerivus

≥50%)- Eraldi kahekomponentsed võrdselt 50% (tõug ei

saanud määravaks)- Kõik < 50% verelisusega lehmad jäid eraldi

rühma

ALARÜHMADEKS JAOTAMINE:

Kokku moodustati järgmised alarühmad:

1. EPK > 50% + muud <50%

2. ANG > 50% + muud <50%

3. AP > 50% + muud < 50%

4. AY > 50% + muud <50%

5. RH > 50% + muud <50%

6. SRB > 50% + muud <50%

7. TP > 50% + muud <50%

8. Kaks domineerivat komponenti (50%+50%)

9. EPK > 50%, teine < 50%

10. Ülejäänud lehmade rühm

ÕISU EE 238826 13.02.98. Täna karjas. Verelisus: EPK 38% AP 25% RH 25% TP 12%4 – 7644 – 3,79 – 290 – 3,41 – 261 – 551 Rühm: 3, alarühm: 11; võrdlusrühm: 19Alarühmas 11 – kõik komponendid < 50%

MERKA EE 1127706 s.15.04.00 VM. 01.03.07 – muud põhjused. Verelisus: RH 56% EPK 25% AP 13% ANG 6%4 – 9136 – 4,16 – 380 – 3,35 – 306 – 686 Rühm: 1, alarühm: 5; võrdlusrühm: 15Alarühmas 5 – RH% ≥ 50 ehk RH vereliste alarühmas

RÜHMADEKS JAOTAMINE:VÕRDLUSRÜHM

Ühe verelisuse suurenemise (>50%) korral teine

väheneb (<50%)- Kõigepealt grupid EPK verelisusega (n EPK

enamuses ANG vähemuses ja vastupidi )- Edasi teiste verelisustega (n SRB suureneb muu

väheneb)- Enamus ei sobinud kuhugi võrdlusrühma

VÕRDLUSRÜHMADEKS JAOTAMINE:Võrdlusrühmi moodustati kokku 19:

1. EPK↑ ANG↓ 11. ANG↑ muu↓

2. ANG↑ EPK↓ 12. AP↑ muu↓

3. EPK↑ AP↓ 13. AY↑ muu↓

4. AP↑ EPK↓ 14. NRF↑ muu↓

5. EPK↑ AY↓ 15. RH↑ muu↓

6. AY↑ EPK↓ 16. SRB↑ muu↓

7. EPK↑ RH↓ 17. TP↑ muu↓

8. RH↑ EPK↓ 18. EPK↑ muu↓

9. EPK↑ TP↓ 19. Ülejäänud lehmade rühm

10. TP↑ EPK↓

 

KILLU EE 5881448 s.28.09.03 Täna karjas. Verelisus: RH 59% AP 25% TP 9% EPK 6%2 – 10603 – 4,64 – 492 – 3,50 – 371 – 863 Rühm: 1, alarühm: 5; võrdlusrühm: 15Võrdlusrühmas 15 –RH suureneb ja muu väheneb

AASA EE 3377307 s. 26.04.02 Täna karjas. Verelisus: RH 44% TP 32% EPK 12% ANG 6% AP 6%3 – 11347 – 4,80 – 545 – 3,15 – 357 – 902 Rühm: 2, alarühm: 9; võrdlusrühm: 19Võrdlusrühmas 19 – ülejäävate lehmade rühm, kuna ükski komponent ei ületa 50%

IIDOL EE 4019964 s. 04.12.03 Täna karjas. Verelisus: RH 25% NRF 22% EPK 20% TP 20% AP 13% 2 – 10761 – 4,21 – 453 – 3,59 – 386 - 839 Rühm: 13, alarühm: 11; võrdlusrühm: 19Ei sobi ei rühma, ala- ega võrdlusrühma, kuna kõik verelisused ≤ 25%

UURIMISTÖÖ TULEMUSED:Eluaja piimatoodang:

(keskmine 13288 kg)

+ -

kombinatsioon 50%+50% (14765 kg) liiga heterogeense genotüübiga

(kuni 49,7% parem kui tõu keskmine) (kuni -38,6% alla tõu keskmist)

SRB (15343), ANG (14785), TP (14067) AY (11313), RH (13413)

(15,5%) (11,3%) (5,9%) (-14,9%) (-1%)

AP koos EPK-ga (14795) AP + muud tõud (11772)

(11,3%) (-11,4%)

UURIMISTÖÖ TULEMUSED:Piima rasva- ja valgutoodang

+ tõu keskmine 587,5 kg 444,2 kg -

Vähem heterogeensemad liiga heterogeense genotüübiga

(toodang suurem, r+v samuti) (toodang madalam, nii ka r+v)

ANG, SRB ja TP AY ja NRF

R kg (695,9; 679,1; 626,8) (494,7; 445,8)

V kg (495,1; 526,1; 471,4) (372,6; 354,7)

Eluaja piima rasva- ja valguprotsent:

tõu keskmine 4,42% 3,33%

PPK ja NRF AY AP ja RH

r% 5,00 4,53 4,43 4,36 4,33

v% 3,42 3,41 3,32 3,29 3,31

UURIMISTÖÖ TULEMUSED: Tüüp:

tõu keskmine: 21,0 + -

RH, AP, NRF, SRB EPK ja ANG

22,3 21,9 21,9 21,5 20,0 20,0

Udar:

tõu keskmine: 34,1NRF, SRB, RH EPK, ANG

37,3 36,7 36,6 33,1 33,0

Jalad:

tõu keskmine: 13,5AP, TP, EPK AY, NRF, SRB, RH

14,0 13,8 13,6 13,3 13,3 13,3 13,3

UURIMISTÖÖ TULEMUSED:

Keskmine seemenduste arv:

tõu keskmine: 1,70

+ -

AY, NRF, EPK ANG, RH, SRB

1,56 1,57 1,69 1,78 1,75 1,74

Keskmine poegimiskergus:

tõu keskmine: 0,11

SRB AP

0,07 0,11

UURIMISTÖÖ TULEMUSED:

Keskmine eluiga ja majanduslik kasutusiga:

tõu keskmine: 5a 193p

+ -Vähem heterogeensemad liiga heterogeense genotüübiga

~5a (5a 347 ... 5a 124p) < 4a 77p (-30% kehvem kui tõug)

~10% parem kui tõug

ANG, EPK, TP PPK, NRF RH, SRB,

6a ; 5a 303p; 5a 256p 3a 307p; 4a 186p; 4a 310p; 4a 354p

Esmaspoegimisiga:

tõu keskmine: 30,6 kPPK, NRF, SRB, RH ANG, EPK

27,6 27,6 27,6 28,9 31,6 31,3

UURIMISTÖÖ TULEMUSED:

VÄLJAMINEKU PÕHJUSED:

1. Udara haigused - 25,7% (SRB 35,2%, AY 29,8%, AP 26%) ( ANG 23,8%, TP 25,1%)

2. Ahtrus – 23,2%(EPK 23,8%, AP 23,6%, ANG 23,4%) (SRB 12,2%)

3. Madal toodang – 12,4%(ANG 15,5%, SRB 15,5%) (AY 7,3%, RH 8%)

Vähem esines praakimise põhjustena leukoosi (0,1%),

nakkushaigusi (0,2%) ja võrkmiku põletikku (0,3%)

UURIMISTÖÖ TULEMUSED:REGRESSIOONANALÜÜS:

1. EPI pikenedes 1kuu võrra väheneb piimatoodang 4,2 kg päevas või

126,4 kg kuus = ~570 EEK lehma kohta kuus (rohkem väheneks ANG;

SRB ja AY verelistel). Erand AP verelised.

2. EPI 24, 28 või 32 k. korral annaksid parima toodangu ANG,SRB ja TP,

vähem AY ja AP verelised.

3. Kasutusea pikenedes aasta võrra suureneks piimatoodang 4736,5 kg

aastas, 13,0 kg päevas või ~400 kg kuus = ~1800 EEK lehma kohta kuus

(rohkem suureneks SRB, RH, NRF).

4. Kasutusea 3 ja 3,5 a. korral annaksid kõrgemat toodangut SRB ja RH,

madalamat EPK ja ANG verelisusega.

Alarühm Tegelikpiimatoodang

EPI24k

EPI28k

EPI32k

Kasutus-iga 3a

Kasutus-iga 3,5a

EPK>50% 13457 14311 13843 13375 12579 14888

ANG>50% 14785 17692 16154 14617 12817 15203

AP>50% 14001 13002 13640 14277 13988 16169

AY>50% 11313 12605 11741 10876 14330 16609

RH>50% 13413 13811 13487 13163 16365 19062

SRB>50% 15343 16117 15252 14307 17156 19880

TP>50% 14067 15155 14519 13882 13468 15925

SISSE-TULEK

EPK>50% 60557 64397 62292 60188 56604 66996

ANG>50% 66553 79612 72693 65775 57677 68415

AP>50% 63005 58511 61378 64246 62944 72762

AY>50% 50909 56724 52834 48943 64483 74742

RH>50% 60359 62148 60691 59233 73641 85778

SRB>50% 69044 72525 68634 64382 77202 89459

TP>50% 63302 68199 65335 62471 60605 71663

ETTEPANEKUD:1. Vanempaaride valikul tuleks vältida liiga heterogeenseid kombinatsioone.

2. Senisest rohkem tähelepanu tuleb pöörata lehmade pikaealisusele ja

tervisetunnustele, sest lehmad, kes püsivad kauem karjas, on majanduslikult

efektiivsemad.

3. Tähelepanu pöörata lehmade esmaspoegimisvanuse lühendamisele, kuna nii oleks

võimalik sissetulekut suurendada.

4. Suuremat tähelepanu peaks pöörama erineva verelisusega seemenduspullide

valikule lähtuvalt üksiktunnustest.

5. Aretusprogrammi koostamisel peaks aretusühistu koostöös loomaomanikega

selgitama välja prioriteedid, milliste tunnuste parandamisele tuleks edaspidi suuremat

tähelepanu pöörata, et lüheneks lehmade esmaspoegimisiga, pikeneks kasutusiga,

mis omakorda suurendaks piimatootmise efektiivsust tervikuna.

6. Eesti punase veisetõu aretusprogrammi sobiksid ka tulevikus rootsi punasekirju,

punasekirju holsteini, taani punase ja šviitsi tõud, kuid seejuures tuleks tähelepanu

pöörata individuaalsele paaridevalikule, et moodustada õigeid kombinatsioone.

Tänan kuulamast!

Safrei EPK 285 (AP 44% TP 31% RH 19% EPK 6%)