T E A T R I E L U 2 0 1 5

TEATRIELU 2015

EESTI TEATRIL I IT EESTI TEATRI AGENTUUR

2016

Kogumiku väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

Koostajad: Ott Karulin, Leenu NiguKroonika koostaja: Tiia SippolKeeletoimetaja: Mari TuulingKujundaja: Kersti Tormis

Esilehel: „Vaenlane“. Stseen lavastusest. Texor Texel – Igor Rogatšov, Jérôme Angust – Aleksandr Ivaškevitš. Lavastaja Artjom Garejev. Kunstnikud Artjom Garejev ja Ellen-Alice Hasselbach. Foto Nikolai Alhazov. (Vene Teater)

Tagalehel: „Cardillac“. Stseen lavastusest. Lavastaja Vilppu Kiljunen. Kunstnik Kimmo Viskari. Foto: Harri Rospu. (Estonia)

Autoriõigus: Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur, 2016ISSN 1406–9628

Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

SISUKORD

Juhan Ulfsak ja Hedi-Liis Toome Midagi on valmis saanud, nautige, teatrisõbrad! 9

Anne Türnpu ja Madli PestiVastandite ühtsus 26

Sveta Grigorjeva ja Ott KarulinIseennast etendades 42

Luule Epneri vestlus Lembit PetersonigaTeater peab äratama kujutluse 62

Laura Mets, Mirko Rajas ja Anne-Liis MaripuuÜhiskonna demonteerimisest 76

Mart Kangro ja Jim AshileviDialoog läbi seina 94

Maike Lond Malmborg ja Riina OruaasAlati õhus hõljuv läbikukkumise võimalus hoiab närvi ärkvel 123

Ene-Liis Semper ja Ott KarulinNäidata, kuidas on olla inimene 150

TEATRIAASTA PILTIDESSiim Vahur 177Rünno Lahesoo 192Mats Õun 204

MÄLUHeili EinastoKrati kättemaks 220

KROONIKAÜlevaade 2015. aasta teatritegevusest Eestis 273Kristiina Reidolv Otsides teatrivälja tasakaalupunkti 277

7

KUTSE VESTLUSELEToimetame sel aastal Teatriliidu aastaraamatut Teatrielu 2015. Raamatu teema-käsitluse oleme kokku võtnud alltoodud tekstiga, aga lühidalt on mõte selles, ettavapäraste arvustuste, ülevaadete ja portreelugude asemel tahaksime pannaomavahel päriselt vestlema teatritegijad ja kriitikud.

Mis Sa arvad, kas sul võiks taolise ettevõtmise vastu huvi olla?Ole hea, anna meile peagi oma otsusest teada. Ja kui on küsimusi, anna julgesti

märku.Tervitustega, lootusrikkaltLeenu Nigu ja Ott Karulin

Teatrielu 2015 kirjeldus: Teatrielu 2015 jätkab aastaraamatuna, kuid keskendub sel korral dialoogile, kusvestluspartneriteks erinevate kunstnikupositsioonidega tegijad: ühelt poolt la-vastajad, etenduskunstnikud, teiselt poolt kriitikud. Seega loodame just vestlustvõrdsete partnerite vahel, mitte portreelugusid praktikutest.

Jutuajamiste teemaulatus on kõnelejate valida, aga palve on, et võimalikultpalju toodaks näiteid 2015. aasta uuslavastustest – kas dialoogipartnerite endivõi teiste tehtud. Lisaks pakume vestlejatele välja viis märksõna, mis on meiemeelest Eesti teatris praegu olulised:

teater kui rännak, kulgeminenegatiivsuse poeesia ja esteetikatühjus, paus lavalsugu, soostereotüübid ja nende murdmine Eesti teatrisrahvus, rahvusvahelisus ja rahvusülesus Eesti teatris

8

Märksõnade sisuga täitmine ja otsus, millest kõneleda (ei pea kõigist, aga vä-hemalt mõnest siiski – kas või selle eitamise kaudu), on vestluses osalejate enditeha.

Ja lõpetuseks üks lõiguke Gregory Batesoni „Metaloogidest“, mis võiks andaedasi seda, mida me neist vestlustest loodame:

Tütar: Aga issi, sa ütlesid, et kogu vestlus on ainult selleks, et teistele inimes-tele öelda, et sa ei ole nende peale kuri ...

Isa: Ütlesin või? Ei, mitte kogu vestlus, kuid suur osa sellest. Mõnikord, kuimõlemad inimesed on valmis tähelepanelikult kuulama, on võimalik teha roh-kem kui tervitusi ja viisakusi vahetada. Teha isegi rohkem kui informatsiooni va-hetada. Need kaks inimest võivad isegi teada saada midagi, mida kumbki neistvarem ei teadnud.1

1 Gregory Bateson, „Metaloog: miks prantslased“. Tõlkinud Silver Rattasepp. Loetav võrgus: http://web.zone.ee/bateson/prantslased.htm  

9

MIDAGI ON VALMIS SAANUD, NAUTIGE, TEATRISÕBRAD! JUHAN ULFSAK JA HEDI-LIIS TOOME

Hedi-Liis Toome: Soovisid Michel Houellebecqi samanimelisel romaanil põhi-neva lavastuse „Kaart ja territoorium“1 välja tuua just Eesti Draamateatris. Ütle-sid ühes lavastusega seotud intervjuus, et sulle tundus, et just selles teatris onalles veel teatud minevikuihalust ja see on sobiv toomaks lavale teost ühe ajakadumisest, metafoorina ka vana teatri kadumisest. Mulle tundub, et nii maa-ilmakuulsa ja tunnustatud kirjaniku nagu Houellebecqi teksti ei sobikski nagutuua lavale mujal kui Eesti Draamateatris. Või on vana teater sinu meelest tõestikadumas?2

Juhan Ulfsak: Siin tuleks vist üritada defineerida „vana teatrit“. Kui tuua näi-teks paralleele kujutava kunstiga, siis ega keegi ei maali enam nagu Rembrandtvõi Monet, aga kellelgi ei tule pähe neid „ära kaotada“ (kui, siis ehk mingilterroriorganisatsioonil) – nad lihtsalt on olemas ja on osa kunsti- ja modernismiajaloost. Kunagi tehtud lavastusi aga füüsilisel kujul enam ei eksisteeri. Alles onvaid majad, lavad, eesriie, teatrite sisemine tööjaotus ja hierarhiad. Ilmselt mõt-leme me vana teatri puhul katset neid olemasolevaid struktuure kasutades sedavana taasesitada või avastada. Kui keegi üritaks tänapäeval maalida täpselt naguMonet, siis oleks tegemist kas tsiteerimisega (iroonilise? uussiira?) või kitšiga.Kõik on sellest teadlikud. Teater aga püüab pahatihti sellest probleemist möödavaadata, arvates, et kuna ka vanem dramaturgia käsitleb tänapäeval mõistetavaidüldinimlikke teemasid, siis on nende sellisel kujul taasesitamine kuidagi endiseltautentne ja aktuaalne. Sellisest ebateadlikkusest sünnib palju tahtmatut kitši. Sel-line ebateadlikkus ongi ilmselt see, mida me nimetame vanamoodsaks, n-övanaks teatriks. Lootust, et me võime ilma kadudeta minna tagasi postdraama-

1 Michel Houellebecqi „Kaart ja territoorium“, lavastaja Juhan Ulfsak, esietendus 29. novembril 2015. aastal Eesti Draamateatri suures saalis.2 Vestlus toimus meili teel 1.–5. maini 2016.

10

või postmodernismieelsesse ajastusse, kannustab ilmselt ka igatsus mingi mine-tatud autentsuse või „teatri väe“ järele. Soome teatriteoreetik Juha-Pekka Hotinenon märkinud, et kui Shakespeare'i ajal olid lavalolijad targemad kui publik, siisnüüd on pahatihti vastupidi. Publik üritab küll kohati vastu tulla ja program-meerib ennast koos teatripileti ostuga lihtsama äratundmisrõõmu level’ile, jätteskeerukamad mõtted mõneks teiseks korraks – tuleb teatrisse n-ö nutma janaerma. Sellisel juhul tekib küsimus, miks ei võiks riik doteerida näiteks ka päe-vaseid teleseriaale? Aga kui rääkida pelgalt vormist, siis näiteks Eesti Draama-teatris etendunud Lembit Petersoni „Tartuffe“3 näitab, et võib kasutada peaaegukogu ajaloolise teatri võttestikku nii, et see mõjub värskena, sest tegijad on omavanamoodsusest mänguliselt teadlikud. Nad esitavad postdramaatilisele ajastulesihiliku väljakutse nii, et „klassikalisus“ muutub kohati metatasandiks, millegaosad näitlejad aktiivselt ja ka väikese huumorivõtmega suhestuvad. Seda manimetaksingi teadlikkuseks – lavastus võib olla vormilises mõttes „vana-moodne“, aga ta otsib autentsust siin ja nüüd.

„Kaart ja territoorium“ asetub tõesti postindustriaalsesse ajastusse, kus paljudvanamoodsad, seni vajalikud olnud ametid kaovad. Suur teater oma kummalisteillusioonitootmisvahenditega, nagu pöördlava, punane eesriie ja töökojad, kusvalmistatakse muuhulgas ka „realistlikke“ interjööre, peab senini kuidagi vastu.Ja selles on omamoodi nukrat ilu. Ma ei asetanud oma lavastuses seda melan-hooliat otseselt teatri konteksti, kuid tunnetuslikult oli see mulle tähtis. Sedaenam, et mäletan lapsepõlvest, kuidas isa, pikad küüned külge kleebitud, lavalmingeid švammist seeni loopis. Esitati „Peer Gynti“.4

Toome: Minu jaoks tõstatub siit tegelikult isegi mitu teemat. Üks on see teatudstatus quo’st kinnihoidmine – nii süsteemis kui esteetikas. Samas tundub vingu-mine, et teater on alati ajast veidi maas, mitte ees, paratamatuna. Ja viimasekümne aasta põhjal võib vist julgelt öelda, et teater on üldiselt oma elevandiluusttornist alla tulnud, sinu nimetatud ebateadlikkust on vähem. Aga suures osason see allatulemine muidugi konkreetsete inimeste või teatritepõhine nähtus. Jät-

3 Molière’i „Tartuffe“, lavastaja Lembit Peterson, esietendus 4. oktoobril 2015. aastal Eesti Draamateatrisuures saalis.4 Henrik Ibseni „Peer Gynt“, lavastaja Ago-Endrik Kerge, esietendus 23.04.1978 Eesti Draamateatris. Lembit Ulfsak mängis Bergriffenfeldti ja Kõhna isikut.

11

kuvalt ootaks, et teater (rahvusooperist kuni Cabaret Rhizome’ini) suudaks en-dale teadvustada ja tunnistada oma eesmärke. Ühelt poolt on see kindlasti vajaliküksikisiku tasandil, loojana (lavastaja, näitleja, valguskunstniku, muusikalise ku-jundajana jne), aga teiselt poolt ka organisatsioonina üldisemalt (sest vähemaltsuured teatrid on meil ikkagi institutsioonid): mis see on, mida meie teeme, miksmeie seda teeme ja kellele me seda teeme. Kõik ei saa teha kõike ühtemoodi –Võrru ei ole vaja teha uut NO99 (kuigi miks mitte ja see peaks tegelikult olemavõimalik), aga see ei tähenda, et enda tegevust ei peaks kaardistama või analüü-sima laiemas kontekstis.

Ulfsak: Jah, ma arvan ka et mingi tohutu võitlus „vana“ ja „uue“ teatri vahelon nii 2005. Küsimus on ju lõppude lõpuks ka maitses ja kindlasti on ka arenguid.See ei ole enam fookus ega suurim probleem. Nimetasin eelnevalt klassikaliseteatri esteetilist masinavärki kummaliseks – see on öeldud kusjuures pigem po-sitiivse alatooniga. Minule meeldib kummaline. Punane eesriie on ikka vägaLynch. Ma lihtsalt proovisin enda jaoks defineerida seda vanamoodsat teatrit sel-lises negatiivses tähenduses, kuna minu kui eksavangardisti hambusse see kontalati visatakse. Leidsin, et see vanamoodsus võiks tähendada teatud ebateadlik-kust, tänapäevaste kunsti- ja ühiskondlike arengute ja esteetiliste märgisüstee-mide sihilikku või laiskusest tulenevat tähelepanuta jätmist. Ei piisa ainultsoovist öelda, et armastus päästab maailma. Kahjuks või õnneks tuleb ka üsnahästi läbi mõelda, kuidas seda öelda.

Näiteks Draamateater on institutsioonina väga huvitavas seisus. Ta on suurja tähtis maja, kes defineerib ennast ka üldiselt konservatiivsemana, aga samasei ole sulgunud oma müüride vahele, vaid on vastupidi üllatavalt avatud. Ingo-mar Vihmar, Uku Uusberg, Lauri Lagle, Hendrik Toompere jr ... ja isegi minullubati teha. Draamateater on valmis oma suurel laval eksperimenteerima ja seeteeb nad minu jaoks hetkel isegi huvitavamaks kui mõne „vabatrupi“. Huvitavon ikka seal, kus materjal osutab mõningat vastupanu ja kus mõni mees veelahastab: „Video, video, jälle see video!“

Toome: Sinu mainitud „Tartuffe“ on positiivne näide sellest, kuidas n-ö häs-tihoitud vana võib olla taasleituna uudne ja nende kahe ühenduses tekib mingiuus esteetiline tervik. Ehk siis näide sellest, kuidas lavastus hakkab tööle justoma äratuntavuses ja seeläbi ka lihtsuses. Just sarnast lihtsuse ja samas üllatuse

„Kaart ja territoorium“. Stseenid lavastusest. Foto Mats Õun. (Eesti Draamateater)

13

14

„Kaart ja territoorium“. Vasakul ülal stseen lavastusest, vasakul all Isa – Lembit Ulfsak; all Noor näitleja – Pääru Oja, Töömees – Indrek Sammul. Foto Mats Õun. (Eesti Draamateater)

16

pitserit kandis minu jaoks Mart Kangro „Fantastika“5 NO99s. Oma argisuses onsee samas vist kõige elegantsem lavastus, mida ma näinud olen – mäng kõigemeeldivamas võtmes. Sarnaseid tundeid tekitasid minus veel Ingomar Vihmari„Laulud halli mere äärest“ Eesti Draamateatris, mis samuti võlus argise jaabsurdse ühtesulamisena, ning Iir Hermeliini kujundus Aare Toikka lavastusele„Ekke Moor“ VAT Teatris, kus esimesel pilgul lihtne puidust kahetasandilinepind muutus hetkega ükskõik mis mängukohaks.6

Ulfsak: Nagu ma ütlesin, on „Tartuffe’i“ tegijad oma valikutes vägagi teadli-kud ja seal on üks tasand, mida näitlejate mängu terasemalt jälgides võiks isegipungiks nimetada: teatud salapärane, irooniline metatasand, mis annab neileseda materjali käsitledes enesekindluse ja miks mitte ka teatud üleolekutunde,heas mõttes. Marius Petersoni mäng seal kuulub minu möödunud aasta elamustehulka. Minu arvates on Lembit Petersonil ja tema trupil üsna tricky huumorimeel.See võib aga jääda läbi hammustamata, kui kogu aju on okupeeritud rõõmus-tamisega selle üle, et lõpuks ometi üks lihtne klassikaline lugu, ei mingit post-draamat.

„Fantastika“ ei ole minu arvates üldse lihtne lugu, see nn lihtsus peidab endasüsnagi pretensioonikat ja riskantset ettevõtmist. Mart Kangro on minu jaoks Eestikõige huvitavam kontseptuaalne lavastaja.

Toome: „Kaart ja territoorium“ minu jaoks lihtsate lavastuste nimistusse eikuulu. Ootamatu oli esimese ja teise vaatuse suhteline erinevus: kui esimene olirütmiliselt läbikomponeeritud, siis teine pigem staatiline. Ma ütleksin isegi, etjulgelt staatiline, sest kes viitsib veel 21. sajandil vaadata väljamõeldud tegelaste(mitte näitlejate, kes esinevad oma nime all) monolooge, mis kestavad üle viieminuti. Kas sellel oli ka mingi esteetiline põhjus või pakkus selle võimaluse suur-tele teatritele tavaliselt kohustuslik vaheaeg kahe vaatuse vahel?

Ulfsak: Jah, kõigi mu vaheajaga lavastuste puhul on esimene ja teine vaatusolnud täiesti eri võtmes. Mul on raske mõista, kuidas peale trühvlikommi ja kon-jakipitsi on võimalik jätkata nii, nagu poleks vahepeal midagi juhtunudki.„Kaardi ja territooriumi“ puhul oli põhjus täiesti kontseptuaalne. Vaheaeg

5 „Fantastika“, lavastaja Mart Kangro, esietendus 25. aprillil 2015. aastal teatris NO99.6 Pipsa Lonka „Laulud halli mere äärest“, lavastaja Ingomar Vihmar, esietendus 15. veebruaril 2015. aastalEesti Draamateatri suures saalis. August Gailiti „Ekke Moor“, lavastaja Aare Toikka, esietendus 30. juulil2015. aastal VAT Teatri ja Kuressaare Linnateatri koostöös Kuressaare Sadamaaidas.

17

võimaldas teha sellise elusama esimese vaatuse, nagu ta oli, ning teises vaatusespidi sisse tulema Houellebecqi teostele omane nihe: ajanihe, vaatepunkti nihe,üksindus ja surm. Vaheaeg võimaldas tehniliselt sellise lavavahetuse, mis toetaksseda vaatepunkti muutust ka ruumipoeetiliselt.

Toome: Kuna lavastus „Kaart ja territoorium“ ei põhine ainult samanimeliselromaanil, vaid Houellebecqi tekstidel laiemalt, siis vaatleksin seda teemat samutilaiemalt. Houellebecqi viimane romaan „Soumission“ (eesti keelde pole see veeltõlgitud, aga seda on pealkirjastatud kui „Alistumine“) on üllatavalt ajakohane,autorit võib pidada lausa teatud mõttes selgeltnägijaks. Kuigi autorile omaselton romaani peategelaseks ikkagi üksikisik, intellektuaal, Pariisi Sorbonne’i üli-kooli kirjandusprofessor François, kes juba aastaid ei ole midagi väärtuslikkukirjutanud või publitseerinud, on isikliku allakäigu taustal toimumas ka Prant-susmaa allakäik – vältimaks paremäärmusliku partei Front Nationale võimule-tulekut, toetavad sotsialistid islamistlikku parteid, mis saabki võimule.Ben-Abbes, Prantsusmaa uus president, privatiseerib Sorbonne’i, mistõttuFrançois saadetakse pensionile. Ülikooli rektoriks saab usku vahetanud karis-maatiline belglane, kes pakub ka François’le võimaluse uueks eluks. Tingimusekson usu vahetamine, millega kaasneks hea töökoht, noor naine, staatus – kõik see,mida François on senini justkui otsinud. Uus rektor on äärmiselt veenmisjõuline,isegi pigem positiivne tegelane. (Võib-olla ka lihtsalt pragmaatiline inimene, see,kes „saab iga võimu ajal hakkama“.) Igatahes jäi mulle raamatu lõpus kahetinemulje: ühelt poolt tundus mulle, et Houellebecq annab mõista, et sellest ei olemidagi või et see on lihtsalt paratamatus, et näiteks Prantsusmaal hakkab domi-neerima islam kõigi oma negatiivsete ja positiivsete pooltega. Teiselt poolt tõsta-tus läbi selle teema minu jaoks suurem kujund inimese üksildusest, aga samaska paratamatust lootusest. Milleni ma tahan jõuda, on see, et kas äkki päeva-poliitiline küsimus pagulaste vastuvõtmisest ei olegi küsimus solidaarsusest võiempaatiast või humanismist, vaid inimlikkusest suuremal tasandil? Inimene onoma olemuselt üksik ja üksi ja ei olegi seetõttu võimeline endast kaugemale nä-gema. Seega pole praegu Euroopas toimiv mitte poliitiline ja sotsiaalne valik,vaid inimlik paratamatus. Just sellepärast võiks François võtta vastu rektori pak-kumise, sest see uus elu pakub talle teatava illusiooni, et armastus on võimalik.Pagulaskriis ja hirm islami ees näitavad justkui kinnitavat, et suured narratiivid

18

„Laulud halli mere äärest“. Ülal Petteri – Ivo Uukkivi, all Jarkka – Jaan Rekkor, Pasi – Tiit Sukk ja Petter – Ivo Uukkivi.Foto Teet Malsroos. (Eesti Draamateater)

19

(Euroopa kui kaasaegse kultuuri häll, kristlik ajalugu) on tõesti oma aja ära ela-nud. Põhimõtteliselt ei muutuks ju maailmas midagi, kui Euroopa sellisena, nagume teda täna tunneme, kaoks. Taimed võtavad maailma üle – ja miks nad eivõiks. Kas me elame ärevatel aegadel? Kas vana aeg saab tõesti otsa? Ja kas seeon tingimata kurb?

Ulfsak: Ma ei tunne, et see oleks kuidagi kurb. Võibolla inimesel, kes on kin-nitanud oma identiteedi tugevalt mõne sinu poolt loetletud suure narratiivikülge, on tõesti paanika, aga küllap tuleb kõigil kohanduda. Minu suur lemmikWisława Szymborska on öelnud, et ta tegi kunagi sellise vea, et püüdis armastadainimkonda, hiljem sai ta aru, et tuleb armastada inimest. Ma arvan, et ka Houel-lebecq oleks sellega üldjoontes nõus.

Toome: See on hea tsitaat. Armasta inimest, mitte inimkonda … „Kaardi jaterritooriumi“ lõpus, kus taimed maailma üle võtavad, oli minu jaoks midagiapokalüptilist, aga mitte negatiivses mõttes. Ka Endlas etendunud Laura Metsa„45 339 km² raba“7 lõppeb stseeniga, kus kõik inimesed on Eestist lahkunud jaEestist on saanud raba. Ökoloogilisest vaatenurgast väga hea projekt, sest maa-ilma on seeläbi tekkinud juurde üks suur loodusreservuaar. Ja kuigi pigem tun-dub, et lavastuse tegijad on üldiselt seisukohal, et riik ja Eesti ühiskond peaksidrohkem panustama, et siin maalapil elu ikka säiliks, ei ole selle lavastuse lõppsamuti mitte kurb, vaid pigem ilus.

Kusjuures esimene Houellebecqi raamat, mida ma lugesin, oli minu meelestseesama „Soumission“, ja esimene asi, millele ma mõtlesin – ja mis mind ka häi-ris –, oli, et see kirjanik on misogüün. Teiselt poolt tundub naine Houellebecqiromaanides ka mingi lootuse andja, eriti vanem naisterahvas, kes on kaotanudoma füüsilise ilu, aga on seda enam vaimselt arenenum, huvitavam. (See võibolla tegelikult minu enda soov näha neis vanemates naistes teatud positiivsust.)Sina tuled teatrist, kus minu meelest pole tehtud vahet nais- ja meesnäitlejatevahel. See ei tähenda kindlasti seda, et Krahl paistab silma sooneutraalse teatrina,vaid pigem seda, et näitlejad on selles teatris laval võrdsed. Kas naistel oli sinuhinnangul 2015. aastal piisavalt mängimisvõimalusi?

Ulfsak: Küsimus pole minu arust niivõrd mänguvõimalustes (ma usun, et sta-

7Andra Teede ja Laura Metsa „45 339 km² raba“, lavastaja Laura Mets, esietendus 21. novembril 2015.aastal Endla Küünis.

20

„Sugu: N“. Vasakul ja ülal Hilje Murel,all Evelin Võigemast, Ursula Ratasepp ja Mari-Liis Lill. Foto Kris Moor. (Vaba Lava)

21

22

tistika nais- ja meesrollide arvust ei pruugigi olla nii kohutavalt meeste poolekaldu), vaid oluline on rollide jaotus. Seda nii ühiskonnas laiemalt kui ka loo-mulikult teatris, mis mitte ainult ei peegelda šovinistlikku ühiskonnamudelit,vaid kohati on isegi veel isasem. Vaatasin just ajalehest ajaviiteks riigi tähtsateametikohtade palgatabelit. Palgad mind ei huvitanud, aga mis hüppas silma, olinaiste osakaal: heal juhul üks kümnest! See probleem algab väga sügavalt ja teatripuhul kui mitte varem, siis kindlasti teatrikoolist – alates vastuvõtukatsetest, kustähtsad „ennast juba tõestanud“ mehed teevad otsuseid ja kavalad naised ürita-vad olla „kaelaks, kes pead keerab“. Vastuvõtul arvestatakse mingeid ajast jaarust type casting’u printsiipe ja psühholoogilist profiili: seal, kus noormees onlahedalt mässumeelne, on tütarlaps pirtsakas ja hüsteeriline; kui noormees onkoomiline paksuke, on tütarlaps vormist väljas jne. Tänapäevases teatrikoolispeab olema võimalus, ma ütleks isegi kohustus, käsitleda performatiivsust krii-tilise feminismi vaatepunktist lähtudes. Siin on vana süsteemi vastupanuvõimeväga tugev ja ma usun, et see vajab radikaalsemaid muutusi ja abi välismaalt kü-lalisprofessorite näol. Ma tean, et ma utreerin ja asjad on viimastel aastatel pisutparanenud, aga kuna nii palju aega on raisku läinud, peaksid muutused olemakiiremad ja radikaalsemad. Et ei oleks nii, et naised peavad enne kümme aastatmeeste juhitud teatris ilusaid kleite kandma, kui tulevad välja sellise (respect!) pro-jektiga nagu „sugu: N“ Vabal Laval.8 Need asjad tuleks juba teatrikoolis selgeksteha ja võitlusväljale peaksid naised astuma juba oma agenda ja raskerelvadega.

Toome: Selle mõttekäiguga olen ma 100% nõus. Mulle endale tundub, et noo-red naised hakkavad teatris ka ise julgemalt rolli mängima: Mari-Liis Lill, KertuMoppel, Laura Mets. Ja mis minu jaoks kõige olulisem: ma saan naisena nendeüle salaja ja tegelikult ka avalikult uhkust tunda. Ja samas ei ole nende naiseksolemine mingi asi, mida pidevalt meelde tuletada, vaid pigem on nad kõikkujunenud või kujunemas omapärase käekirjaga lavastajateks.

Tulles tagasi Von Krahli ja teatritegemise viiside juurde, siis üks oluline lavas-tus, mida 2015. aastast samuti sinuga seostada, on Von Krahlis trupitööna sün-dinud „Budapest“. Kas seda võib vaadelda kui mõttelist järge „The Endile“?Rännak jätkub?

Ulfsak: Võib küll vaadelda. Mütoloogiline lõpp ja kahtlev uuestisünd ambiva-

8„sugu: N“, lavastajad Priit Võigemast ja Henrik Kalmet, esietendus 25. novembril 2015. aastal Vaba Laval.

23

lentsusesse. Ma usun, et neil meie hulgast, kellel mingil arusaamatul põhjusel ikkaveel säilib huvi etenduskunsti vallas katsetada, ei jää muud üle, kui aeg ajalt Ra-taskaevu tänavale koguneda ja midagi koos teha. Sest muidu kaob vähemalt minulkese, fookus ja, kui soovite, ka identiteet. Sest see, mida me Von Krahlis koos teemevõi oleme teinud, ongi päris minu teater. Usun, et teised tunnevad sedasama.

Toome: Kooslust Eelmaa-Ulfsak-Tauraite-Laur (puudub veel Vahtrik) olete teisegi bändiks nimetanud. Kui sa ise ütled, et teile endile on see võimalus kokkusaada ja n-ö oma teatrit teha, siis vaatajale võib teie nägemine laval olla võrreldavvõimalusega tulla veel kord oma lemmikbändi kontserdile. Kui tavaliselt tehaksesiis greatest hits show ja lastakse vana rasva peal liugu, siis „Budapesti“ see ei ise-loomusta. Küll aga tundus mulle, et vaatamata sellele, et etendud ise toimus vaa-tajate keskel ja neid teataval määral kaasates, ei olnud vaataja samal ajal justkuitähtis. Lõpus tahaksite ikkagi ju päriselt, mitte mängult ära haihtuda.

Ulfsak: Eks see, et meie bändi kokkusaamised nii harvad on, tulebki sellest,et me oleme minetanud oskuse teha lihtsalt üks iseendist väljaspool seisev „teat-ritükk“. Igaüks eraldi, teistes kooslustes võib teha mida iganes, aga selle koos-seisuga kokku tulles läheb asi kohe väga keeruliseks kätte ära. Tavaliselt meesimene kuu aega lihtsalt räägime, vaidleme ja teeme lolli nalja, siis üritame esi-etendust erinevatel põhjustel ära jätta ja lõpuks läheb asi nii hulluks, et oleks liht-salt patt seda teistele inimestele mitte näidata. Pärast jälle tundub, et mitte kunagienam. Nii et jah, ikka päriselt tahtsime ära haihtuda.

Toome: Väljastpoolt vaadates tundub, et ühiselt rännata saab teatris, kus ini-mesed lihtsalt ei tööta koos, vaid on koondunud mingi ühise idee taha. Sellistmõtlemist on selgelt tunda Von Krahlis ja NO99s nagunii, aga samuti CabaretRhizome’is või Tartu Uues Teatris.

Näiteks Ivar Põllu lavastatud „Odysseia“ oli samuti puhas rännak, korraga niiideeline kui füüsiline. Lavastus, mis viis vaataja bussiga Raadile ja Mõisavahesse,avas Tartut täiesti uue nurga alt. Bussis võõraste inimeste kaenlaalustes seisminevõi vastupidi neile lagipähe vaatamine oli korraga odüsseuslik kannatamineja samas ühendas võõrad inimesed üheks rännakuseltskonnaks. Samamoodi onrännaku elemente Põllu lavastatud TÜVKA diplomilavastuses „1987“9, mille

9 Ivar Põllu „Odysseia“ ja „1987“, lavastaja Ivar Põllu, esietendusid vastavalt 14. augustil ja 13. veebruaril2015. aastal Tartu Uues Teatris.

24

lõpustseenis sunniti kõiki vaatajaid ronima n-ö punkrisse, istumiseks ehitatudpoodiumite alla, ja lauldi laulu „Ei ole üksi ükski maa“. Kas võtta seda vastuiroonilisena või mitte, on iga vaataja enda valik, aga üldiselt ei ole võimalik sellessituatsioonis ajas rändamise eest põgeneda. Ja neile, kes 1987. aastal sündinud,pakkus lavastus võimalust mõtestada minevikku ja ühte kindlat ajastut.

Ulfsak: Ma nüüd paljastan kohutava saladuse – meil Krahlis ei olegi ühistideed! On komplekssed inimesed, kellel on omavahel ilus viha-armastuse suheja teatud tunnetus, mida ma ei oska sõnastada. Ja kohati läheb lihtsalt igatsusselle ühise tunnetuse järele nii suureks, et me üritame jälle midagi koos teha. Sel-les mõttes ei kuulu Von Krahli teater, nii nagu mina seda tajun, sellesse väike-teatrite ritta. Meile isegi ei meeldi teater. Oleme lõksus.

Toome: Teatriaasta auhindade žürii esimees Ott Karulin ütles teatriaasta au-hindade nominente kommenteerides, et sellel aastal olid nomineeritud mitmedsuured teatrid, aga tihti tänu sellele, et äramärkimist väärisid eelkõige seal töö-tavad külalised või siis nende näitlejad, kes tegid hea rolli nii koduteatris kui kaprojektis. Ka sinu enda kui külalise lavastatud „Kaardi ja territooriumi“ lava-kujundus oli nomineeritud, Indrek Sammul sai parima meeskõrvalosa preemia.Ka näiteks Mart Kangro, Tiina Tauraite, kes nomineeriti lavastuse „Fantastika“eest, ja Liina Vahtrik, kes tegi kaasa „Savisaares“, ei ole NO99 püsitrupi näitlejad.Või Lembit Peterson, Molière’i „Tartuffe“ ja Eesti Draamateater.

Kuidas sulle tundub, kas saab ikka veel või üldse rääkida suurte ja väikesteteatrite esteetilistest erinevustest? (Unustame siinkohal arvulise statistika, misnäitab, et suured teatrid koguvad ikka enamiku publikust.) Või on toimunudmingi lähenemine?

Ulfsak: Ma ei usu, et enam saab rääkida mingitest olulistest esteetilistes eri-nevustest, eks nende erinevuste otsimine ja rõhutamine ongi see bensiin, misseda väikest Eesti teatrivankrit veeremas ja erksana hoiab – et näe, ühed joovadsamovarist teed, aga teised aelevad muda sees! Kindlasti on hetkeseisu definee-riv ka see aastaauhindade üha arutum tähtsustamine, kus siis kogu teatripere,avangardistid ja klassikud üksteisele auhindu annavad ja pärast asja arutavad.Revolutsiooni faas on läbi ja me ei peaks enam nii erutuma, kui näeme uue es-teetika siirdeid suurematesse majadesse või näeme oma teatreid rahvusvahelistelfestivalidel. Midagi on valmis saanud, nautige, teatrisõbrad!

25

VASTANDITE ÜHTSUS ANNE TÜRNPU JA MADLI PESTI

Madli Pesti: Alustame sellest, et võtsid 2014. aasta sügisel juhendada Eesti Muu-sika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 28. lennu tudengid. Kui palju jõuad sellekõrvalt jälgida, mis toimub Eesti teatrielus?1

Anne Türnpu: Alati on piinlik, et ei jõua piisavalt palju teatrisse kolleegidetöid vaatama. Ja õigustused ei loe.

Pesti: Viimastel aastatel oled ise teinud üsna regulaarselt ainult üks-kakslavastust aastas, 2015. aastal küll kolm lavastust.2

Türnpu: See vist ongi minu jaoks õige tempo, jõuan ette valmistada. Hea märkon, kui käsitletav teema on kunagi ammu läbi lipsanud ja mingid materjalid,mõttekatked on olemas. Olen väga aeglane. Vajan aega süvenemiseks.

Pesti: Kas sul on kahju ka, et eriti just su muusikalavastusi mängitakse vaidmõne korra?

Türnpu: Ma vist ei oska selle eest hea seista, et mängitaks rohkem. Minurahuldus on protsess ja see, kui näen publiku pealt ära, mis töötab ja mis mitte.

Pesti: Palju lavastusi oled teinud kellegagi kahasse. Miks?Türnpu: Mul pole monomaaniat. Meeldib töötada inimestega, kel on oma

vaade asjadele. Meeldib, kui tõde sünnib vaidlustes, proovides. Või kui tunnen,et tõdesid on mitu. Kui on mitu vaatepunkti.

Pesti: Äkki saad õpetades lavastamise vajaduse rahuldada või on see hoopismuu asi?

Türnpu: Ma ei ole ju õppinud lavastajaks. Ma teen ainult lavastusi, millestma tunnen puudust või mis mulle ise kätte jooksevad. Ma ei tee ise midagi sel-leks, et lavastada. Seda ei ole, et marsiksin teatri uksest sisse, materjal näpus.

1 Vestlus toimus 6. märtsil 2016. aastal Tallinnas.2 Stockhauseni „Mantra“, lavastaja Anne Türnpu, esietendus 10. märtsil Elleri muusikakooli Tubina saalis; „Isuri eepos“, lavastajad Anne Türnpu ja Eva Klemets, esietendus 7. augustil Kodru Rabas; „Meditatsioonid Tormisega“, lavastajad Anne Türnpu ja Eva Klemets, esietendus 10. septembril teatriNO99 kammersaalis.

26

Näitlejat õpetades ei tohiks teda kogu aeg lavastada. Pigem peab näitlejat õpe-tama näitlejana. Sest lavastaja kasutab näitlejat kui tööriista, aga näitleja teab, etnäitlemine on kunst. Lavastades peidad ju ebakohad ära, aga õpetades juhid tä-helepanu just sellele, mida lavastades tahaksid peita. See on kohati vastupidineprotsess. Lavastamine on üldistamine, mingis mõttes ka lihtsustamine; näitlejaaga läheb igal õhtul kohtuma, kogema, uurima, miks ta tegelane nii ütleb, nii käi-tub, kiht-kihilt sügavamale; kui on aga valmis vastused, siis milleks kaevuda?Näitlejaid peaks õpetama mitu inimest, et oleks erinevaid vaatepunkte.

Pesti: Kas see tähendab, et ainult üks erialaõppejõud ei ole piisav?Türnpu: Mida rohkem on väljastpoolt tulevaid erinevaid impulsse, seda suu-

rem on tõenäosus, et õpilane ehitab üles oma süsteemi. Kui talle kogu aeg ainultühest suunast õpetust anda, siis ta võtab selle lihtsalt üle. Ja oma ei teki.

Pesti: Olen sama meelt ja mõtlen sellele ka teatriuurijaid õpetades. Kahe aastataguses intervjuus3 pidasid sa väga tähtsaks näitlejatudengitele käsitööoskuseõpetamist ja ei maininud olulisena n-ö vaimsuse õpetamist. Kas su arvamus onselles osas muutunud?

Türnpu: Aga kuidas vaimsust õpetada? Või on see miski, mille inimene endasees valmis teeb, püüdes ühitada ühitamatut? Kui hakata vaimsust õpetama, juh-tub new age ja seda tahaks vältida. Õpetada saab ikkagi ainult käsitööoskusi. Kõikmuu peaks tekkima sinna ümber. See, kuidas iga inimene oma loojasusega hak-kama saab, on väga keeruline protsess. Kuidas seda metsikut hobust taltsaksteha: kes teeb seda leivatüki, kes piitsaga.

Nüüdseks tean, mida on võimalik õpetada, mida ei ole. Vaimsust õpetab õpe-taja isiksus. Näiteks mind on õpetanud Üksküla, Peterson, Järvet, Tooming,Vilimaa, Normet, Raid. Ja kooli õhustik on see, mis peaks seda vaimsust hoidma.Seepärast on oluline, et kool toimiks aadressil Toom-Kooli4. Kõik näitlejad onsealt enne läbi käinud, ruumil on mälu. Oluline, et majas käiksid näitlejad,lavastajad, heliloojad, filmitegijad, muusikud, teatriloolased. Võimalikult erine-vad loojanatuurid.

Pesti: Räägi oma muusikalavastustest – Karlheinz Stockhauseni „Mantrat“

3 Madis Kolk „Vastab Anne Türnpu“, Teater. Muusika. Kino, 2014, nr 11, lk 4–14.4 „Põdernaine“, lavastaja Anne Türnpu, esietendus 8. juunil 2002. aastal Rakvere Teatri lavastusena Arastesoosaarel.

27

koostöös YXUS Ensemble’iga ja „Meditatsioone Tormisega“ tunnustati muusika-lavastuste aastaauhinna nominatsiooniga.

Türnpu: „Meditatsioone Tormisega“ vajasid dirigent Janne Fridolin ja noor-tekoor Vox Populi ning nad kutsusid meid Eva Kolditsaga appi. Tegime seekordteistsuguse materjalivaliku. Kui me tavaliselt oleme lähtunud Veljo Tormise endasuurvormist, siis seekord võtsime suurteostest fragmendid (lastelaulud, loodus-pildid, loitsud) ja püüdsime nendest ise terviku kokku panna. Varem oli alati tel-jeks Tormise enda keskne teos. Tormis on hämmastava vormitunnetusega.Materjali sidustamine oligi kõige keerulisem. Väga palju mõtlesime kordusest –et mis see on? Eesti vanemates lastelauludes, mis on oma funktsiooni kaotanudmaagilised tekstid, loitsud, toimib samuti kordus. Kordus nagu võistleks ajaga,aja kulgemisega, see peatab aja. Korduse kaudu kaotab tekst oma esmase tähen-duse, muutub rütmiks ning me satume mingile tasandile, kus me varem ei oleolnud. Korduse kaudu tekib alltekst. Lavastuses püüdsime neid hetki võimen-dada. Mõned lühemad laulud panime mitmekordsesse kordusesse. Püüdsimevaadata detaili ja samal ajal liikuda edasi.

Mängisime teatri NO99 kammersaalis ja pikemal seinal liikusid maastikefotopanoraamid: võsa, mets, raiesmik, raba, põld. Mõned võtted olid ka kaame-raga – lehekesed värisesid. Et inimene suudaks nende hetkedega kaasa minna jasuudaks seda seismajäänud aega tajuda. Me panime maha muru. Publik võttisära jalatsid, istus murul. Vastuvõtus muutis see üsna palju.

Pesti: Seega, loodus tõsteti siin teise konteksti ja mängiti vaataja tajudega. Seeon sinu tööde puhul ikka olnud oluline. „Meditatsioonide“ puhul sa tahtsid siistekitada mingi kummalise vastuolu: publik tuleb teatrisaali, aga istub seal murupeal ja vaatab veel loodust ka.

Türnpu: Just. Püüdsime ka akustilist ruumi muuta, kasutada väljendusva-hendina erinevaid kõlasid ja tuua esiplaanile laulja. Dirigent Janne Fridolin olivõib-olla maailma esimene dirigent, kes dirigeeris selili maas.

Pesti: Lähenesite Veljo Tormise materjalile dramaturgiliselt. Millised märk-sõnad sinule olulised olid?

Türnpu: Taju, narratiiv, kontekst. Tahtsime moodustada tajude rea. Nimetak-sin seda tajudramaturgiaks ning sinna võis sisse lugeda mitu narratiivi, alatesEesti ajaloost, lõpetades inimese elu või aastaringiga. Taju dramatiseerimine

andis narratiivide rohkuse. Laval oli ka mediteeriv inimene. See andis konteksti.Liina Jaska luges mantraid Tormise laulude sisse, Tormise laulude vahele,Tormise laulude ümber.

Pesti: Oled juba mitmel korral teinud koostööd YXUS Ensemble’iga ja lavas-tanud Stockhausenit. „Herbstmusik“ esietendus 2013. aastal teatri NO99 kam-mersaalis ja „Tierkreis“ esietendus 2014. aastal Tallinnas Heliose kinos.

Türnpu: Stockhausen otsib igas oma heliteoses uut muusikalist keelt, millegasuhelda universumiga. Muidu on nii, et me elame antuses ja me ei pane sedatähele. Aga tema astub selle välimise sisemisega kontakti, dialoogi. „Mantra“ onüles ehitatud korduse ja variaabluse vahelisele pingele. Kas narratiiv või detail.Meil oli hea koostöö kunstnik Kairi Mändlaga, kes püüdis selle narratiivi ja de-taili, korduse ja variaabluse vahelise pinge tuua ka lavakujundusse ja kostüümi.Sellest siis ringlava. Kogu põrand oli kaetud paberorigamidega ja interpreetide– mõlema klaverimängija, Kadri-Ann Sumera ja Age Juurikase – kostüümid olidorigamidetailidega.

Mängisime Tartus Tubina saalis ja Estonia kontserdisaalis. Kuna Stockhausenei suhtle eriti publikuga, vaid pigem kõiksusega, siis oli laval veel näitleja LauriKaldoja aitamaks leida publikul kontakti esinejatega. Näitleja lõi laval väga argi-seid tekste: jõi kohvi, luges lehte, toksis kirjutusmasinal. Nii nagu me oma iga-päevases elus teeme argitegevusi, aga osa meie teadvusest hulgub universumis.

Ühel hetkel hakkas näitleja avama kontserdisaali uksi. Kogu maja sai helisidtäis ja see mõjus puhastavalt. Samal ajal tulid sisse ka tänavahelid ja need moo-dustasid kokku omalaadse universumi, terviku.

Oli tunne, et ühel hetkel peab muusika oma keskkonnast välja murdma, sestStockhauseni muusika on väga kinnine struktuur. Ta püüab teha linke väljapoole,kuid mulle tundus, et neid linke oli vähe ja ma tekitasin neid linke visuaalis juur-de. Nagu Stockhausen ehitas oma teose üles mantrate, korduste peale, sama-moodi ehitasin mina lavastuse kordustele. Stockhauseni kosmilisus hakkasmõjuma väga argiste tegevuste kaudu.

Pesti: Veljo Tormise 85. sünnipäeva tähistati ka sinu ja Eva Kolditsa lavastu-sega „Isuri eepos“.

Türnpu: See on dirigent Janne Fridolini doktoritöö loominguline osa ja ta isevalis selle teose. Teos on fragmentaarne, keeruline oli panna sinna läbivat narra-

28

29

tiivi. Fragmendid on erinevatest ajastutest, erinevate funktsioonidega. Püüdsinleida niisuguse tasandi, mis seda kõike seoks. Näiteks inimese mälu ja unusta-mine.

Pesti: Lavastust vaadates fragmentaarsuse tunnet ei tekkinud. Mulle tundub,et publik tajus teost terviklikuna. Selle lavastuse puhul on esitusele eelnev ja järg-nev samaväärselt tähtis. Et lavastust kogeda, pidi hommikul kell neli olemaVargamäel platsis, müttama kilomeetri mööda mudast rabarada. Esimene asi,mis mulle silma torkas, olid rabarada ääristavad fotod puude otsas.

Türnpu: Vanad fotod ja ikoonid. Mets kui kirik. Publik palverännakul.Pesti: Mul seostus ka kadunud inimestega: isurid kui hääbuv rahvas. Türnpu: Käisime näitlejatega Ingerimaal. Viimati olin seal paarkümmend aas-

tat tagasi. Siis oli veel peresid, kus räägiti isuri keelt. Täna seda keelt argielus eikõneleta. On vanamammid, kes on võimelised folkloristidele isurikeelseid lau-seid ütlema, aga toimiv keel see enam ei ole. Äärmiselt valus.

Isurite maastikel justkui poleks omanikku, sest sealt on inimesi mitmeid kordiküüditatud, maha tapetud. Seal on mõned sõjaväelaste suvilad, sest see on piiri-tsoon. Ja mõned isurite majapidamised.

Kuidagi segamini olid Isuris kõik asjad: ühes hunnikus on vanaema pulma-kleit ja traktoristi saapad. Kultuurist saab risuhunnik. Mälu ja unustamine.

Pesti: Siit tähelepanek, mis sinu loomingus minu jaoks ikka kõlama jääb: vas-tandite ühtsus. Paned kokku täiesti erinevad asjad ja see hakkab tervikuna tööle.

Türnpu: Küsimus on perspektiivis, milliselt tasandilt pilti vaadata. Naguimpressionistide maalid: lähedalt vaadates on peened pintslilöögid, kaugemaltruumilised maastikud. Mida kaugem vaatepunkt, seda suurem üldistus. Lihtsalttuleks leida vaatepunkt, mis sinule olulisi detaile seob.

Pesti: „Isuri eepost“ tuli publik varahommikul vaatama läbi metsa. Keerulineoli, et enamiku jaoks see sündmus ei toiminud hommikuse äratajana, sest suurosa olid olnud öö otsa üleval ja tulnud pealinnast.

Türnpu: Me püüdsime liikuda sellise tempoga, nagu isurid ise toimetavad.Ega isur tavaliselt ei hüppa ega karju. Lehma enam ei ole, aga ärgatakse ikkalüpsiajaks. Tuleb pikk hommik. Lähed kalmistule.

Muuseas, isurid käisid ka kontroll- ja esietendust vaatamas. Nad ei uskunud

„Isuri eepos“. Jaak Lutsoja. Foto Kairi Mändla.

„Isuri eepos“. Jarmo Reha ja Risto Kübar. Foto Kairi Mändla.

„Isuri eepos“. Inga Salurand ja Lauri Kaldoja, paremal Bert Raudsep.Foto Kairi Mändla.

34

viimase hetkeni, et publik tuleb, et eestlased tulevad isurite pärast päikesetõusulkuhugi metsa.

Pesti: Oled ennegi teinud lavastusi ekstreemsetes kohtades ekstreemsetel kel-laaegadel (näiteks „Põdernaine“), kuid „Isuri eepos“ oli ikkagi fenomen. Kui olenrääkinud välismaalastega, siis ei usu keegi, et selline asi tänapäeval toimub.Antakse kuus etendust mitmesajale inimesele ja need on välja müüdud. Eestlasedon teatrihullud ja meie suveteatri fenomen on täiesti unikaalne. Professionaalsedtegijad teevad teatrit metsas ja see ei ole meelelahutus.

Türnpu: See hämmastas ka isureid. Et kuskil maailmas on koht, kus päikese-tõusul räägitakse isuri keelt. Ja tunnistajateks on mets ja publik.

Pesti: Just, etendust vaadates tuli sama mõte: üks rahvus on hääbunud, aganäe, päike tõuseb, ja siin raba serval räägitakse isuri keelt. Pärast etendust antisüüa hernetampi, isurite enda hommikusööki. Etenduse lõpus aga tuleb koorpuude tagant välja frakkides (eelnevalt on näha olnud isuri rahvarõivaid). Frak-kide järsk ilmumine sunnib seda tõlgendama. Võimalusi on mitmeid: mõtlesintaas vastandustele. Loodus versus kultuur. Lavastus algas loodusega ja lõppesinimtekkelise kultuuriga.

Türnpu: Mõtlesime, mis saab sekulariseerunud kultuurist, ununevast, kaduvast.Pesti: See tähendab, et seda kultuuri hakatakse edaspidi teatrisaalides ja muu-

des kultuursetes kohtades esitama.Türnpu: Jah. Teadsime algusest peale, et lõpp peab olema frakkides. See on

kuidagi ka Tormisel antud, kommentaatorite kaudu. Aga me peame mäletama,kust see algab. Itkust ema haual. Püüdsime tabada esitamise ja elamise vahelisthõõrdumist. Nii on see ju igasuguse rituaali puhul.

Pesti: On ka tähelepanuväärne, et Veljo Tormise juubelit peeti meeles mitmelavastusega. Lisaks „Isuri eeposele“ tõi Von Krahli Teater välja „Sünnisõnad“Peeter Jalaka lavastuses.5 2015. aastal nähtud lavastustest võiksime rääkida kateatri NO99 repertuaarist. Lavastused „Kõnts“ ja „El Dorado: klounide hävitus-retk“ seostuvad minu jaoks negatiivsuse poeesia ja esteetikaga.6 Mul oli nende

5 „Sünnisõnad“, lavastaja Peeter Jalakas, esietendus 7. augustil 2015. aastal Von Krahli Teatri lavastu-sena Noblessneri valukojas.6 „Kõnts“, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo; „El Dorado: klounide hävitusretk“, lavastaja Ene-Liis Semper, esietendusid vastavalt 17. oktoobril ja 22. detsembril 2015. aastal teatris NO99.

35

lavastuste vastuvõtmisega raskusi, sest need ületasid minu negatiivsuse vastu-võtuvõime. Minu jaoks on need paralleellavastused, ja väga sarnased. Hindanneid lavastusi küll visuaalsuse ja performatiivsuse aspektist.

Türnpu: Ükskõik millise stseeni ükskõik millisest teatri NO99 lavastusest mevälja lõikaksime, võiks iga teater olla selle stseeni üle uhke. Kui aga kõik needparimad palad kokku panna, on vaja head dramaturgiat, et seal oleks veel ruumiliikumisele, gradatsioonile, loole. Kui tipp on tipu kõrval, siis muutub see kõikmäelaamaks, mis paneb vaate kinni. On tunne, nagu tahaks riputada n-ö drama-turgilist soola, et mõni tipp oleks natuke kõrgem. (Ja ma pean siin silmas mõle-maid kõnealuseid lavastusi.) Ootasin kogu aeg mingisugust dramaturgilistüllatust, et näeksin korraks teisest rakursist. Lavastuste vorm ise on sügava ni-hestatusega, aga ma oleksin tahtnud nihestuse nihestatust. Et ma kuidagi pää-seksin sellest välja. Näiteks „Kõntsas“ anti teksti samas tonaalsuses ülejäänudstseenidega. Kui aga teksti andmisel oleks mingi tõstetus, oleks see mõjunudpalju võikamalt.

Pesti: Tõstetust nad ilmselt püüdsid saavutada stseeniga, kus etendajadkehastusid elevantide rongkäiguks, kuid selleks ajaks olin vaatajana juba väsinudühesugusest tampimisest näoli mudas.

Türnpu: Tundsin puudust Eero Epnerist. Ametlikult oli ta küll „Kõntsa“ dra-maturg, aga ma tundsin temast puudust. Mõlema lavastuse puhul.

Pesti: „El Dorado“ oli minu jaoks dünaamilisem ja detailsem, „Kõnts“ agaeriti ühe vitsaga löödud. „El Dorados“ tõusis minu jaoks esile Marika Vaarikülemklounina, aga näiteks Rasmus Kaljujärv esitas sama rolli, mille ta oli loonudoma soololavastuses „Lõpus on kõik õnnelikud, ja kui ei ole, siis pole veel lõpp“7.Tsitaadina mõjumiseks aga oli võõritustasandit vähe.

Türnpu: Marika Vaariku roll oli dialoogis lavastusega „Pedagoogilinepoeem“8.

Pesti: Tõepoolest, ka seal oli ta ülemvalitseja, boss. „Pedagoogilise poeemi“

7 „Lõpus on kõik õnnelikud, ja kui ei ole, siis pole veel lõpp“, lavastaja Tiit Ojasoo, esietendus 22. septembril 2012. aastal teatris NO99.8 „Pedagoogiline poeem“, lavastaja Tiit Ojasoo, esietendus 13. oktoobril 2012. aastal Permi teatrifestivalilja 20. oktoobril teatris NO99.

36

37

„Sünnisõnad“. Stseen lavastusest. Foto Kris Moor. (Von Krahli Teater)

„Kodumaa karjed“. Jaak Prints. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99)

39

õpetaja suri nagu kloungi „El Dorados“. Aga mis teemadel lavastused „Kõnts“ja „El Dorado“ sinu jaoks kõnelesid?

Türnpu: Lavastused olid pööratud tugevalt kehaliste tajude poole. Sellest,mida sa kehaliselt saad, jõuab pähe õige vähe. Need impulsid, mis ma kehalesain, olid tavatud ja tugevad. Tavatud teatris. Mu keha koges, aga ma ise jäinkõrvaltvaatajaks. Imestajaks, mis mu kehaga sünnib. Mul nagu puuduksid needmustrid või narratiivid, kuhu nii suured ja agressiivsed tajud paigutada.

Pesti: Minu reaktsioon oli vist sarnane. Negativism mõjus nii, et ma tahtsinneed lavastused võimalikult kiiresti maha raputada. Ei soovinud neid enda sisselasta. Eks teemadelt need tegelesid seitsme surmapatuga, inimkonna allakäiguga,isiklike kehaaistingutega.

Türnpu: Lugesin Madis Kolgi artiklit postmodernismi surmast.9 Mul ontunne, et see tõepoolest on tõsi. Postmodernismile pani järjekordse põntsu kapõgenikekriis. Tajusin kõnesolevate lavastuste puhul jõulist postmodernistlikenippide kasutamist, ja seda täie teadmisega, et need peavad toimima. Londoniselas enne teist maailmasõda üks ornitoloog, kes ükspäev avastas, et tihased onõppinud ukse taha jäetud piimapudelite fooliumist korki purustama ja seda-kaudu piima kätte saama. Tema jaoks oli see uus avastus ja ta teavitas sellestmaailma ornitolooge. Tuli välja, et kõik tihased üle maailma olid õppinud sellenipi ära. Looma- ja linnuliikidel on ühisteadvus, mis aitab neil tarvitada ühesu-gust kehalist informatsiooni. Mõned kunstnikud ei usu tihaseid: nad teavad, etsee võte peab töötama, aga ta ei tööta. Siis hakatakse jõuga suruma, et see töötaks.Nagu peksaks telekat, et see töötaks. Sellised kunstnikud muutuvad fundamen-talistideks. See on päris kummaline.

Pesti: Mulle läksid teatri NO99 2015. aasta repertuaarist enim korda „Kodu-maa karjed“ ja „Fantastika“.10

Türnpu: „Kodumaa karjed“ oli dramaturgiliselt väga hästi läbi töötatud. Sa-muti oli võimas Jaak Printsi kiirete muutustega näitlejatöö. Põhimõtteliselt sobi-vad need lavastused aga eelnevalt mainitud NO-teatri lavastuste ritta väga hästi.

9 Kolk, Madis 2016. Postmodernismi kriitika ja postmodernismijärgsed suundumused eesti teatris. – Vaateid eesti nüüdisteatrile. Toim L. Epner, R. Oruaas, M. Pesti. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 10 „Kodumaa karjed“, töögrupis Eero Epner, Hendrik Kaljujärv ja Kaarel Oja; „Fantastika“, lavastaja MartKangro, esietendusid vastavalt 21. veebruaril ja 25. aprillil 2015. aastal teatris NO99.

40

Pesti: Teatri NO99 puhul on minu jaoks probleemiks nende didaktilisus ja seevist haakub sinu pakutud fundamentalismi mõistega. Sageli surutakse vaatajalepeale selget seisukohta. Seda, mida ma saalis tundma peaksin. Näiteks „Kõntsa“ja „El Dorado“ puhul. „Kodumaa karjete“ puhul aga ma seda didaktilisust ei ta-junud. Tekstil on väga tugev dramaturgiline ja rütmiline kompositsioon. „Kodu-maa karjed“ on dokumentaalteater, kus valikud on küll dramaturgide tehtud,aga tulemus on piisavalt ambivalentne. Silme eest jooksis läbi Eesti ajalugu vii-masel kahekümne viiel aastal. Need, kes on kakskümmend viis aastat Eestis ela-nud, võtavad lavastust vastu teisiti kui need, kes on hiljem sündinud ja sedaperioodi ei mäleta. Tekstis on palju viiteid ja vihjeid, lauseid võetakse otse aja-kirjandusest. Kui inimene on sel ajal elanud, on mõned märksõnad ja hüüdlau-sed, mis lähevad otse kuhugi alateadvusse.

Türnpu: See mõjub umbes samamoodi nagu ETV sarja „ENSV“ vaatamine.Need, kes seda aega tunnevad, ei taha seda uuesti kogeda. Teiste jaoks onsee lihtsalt lõbus vaatamine, absurdikomöödia. Aga ei ole absurd, vaid õudusruudus.

Pesti: Mart Kangro „Fantastikas“ olid ka huvitavad vastandid. Lavastuse esi-mene pool oli jutustav, teine pool võimsa visuaaliga. Peateemaks autentsusegamängimine.

Türnpu: Selles mõttes on Kangro just puhas postpostmodernismi esindaja.Tema pole fundamentalist. Ta pigem mängib natuke lihtsameelset, et asjaga sü-gavamale minna.

Pesti: Ta püüab avada mingeid võimalusi, küsib mingite võimaluste järele.Türnpu: Tähelepanu fookus oleks nagu teises kohas. Teemadeks reaalsuse ja

näivuse suhe. Olemine ja näimine. Kas keel suudab seda väljendada või muutubuueks näivuseks. Ja milline näitlejatehnika peab sellises lavastuses olema! Jäikogu aeg mulje, nagu oleks tegemist väga juhuslike valikutega. Tegelikult oli agakõik viimseni lavastatud. Ühel hetkel tekib küsimus, mis see kordus on. Mis seeehedus on.

Pesti: Me kõnelesime sinu ja NO99 lavastustest ja teatriesteetikast. Kõlama jäiehk isegi üllatavalt palju ühiseid märksõnu: vaataja mõjutamine läbi kehalisetaju, kus käsitletav teema ei ole narratiivselt lahti seletatud; vastandite ühtsus jaterviktaju taotlus ning eheduse püüe. Moodustate kahtlemata olulised perfor-

41

matiivsed pintslitõmbed Eesti teatripildis – teatri NO99 2015. aasta repertuaariston lausa kõik lavastused nomineeritud teatriliidu aastaauhindadele. Türnpu: Jah, see on suur õnn elada ühes aegruumis NO99 teatritegemistega. See,et teatriajalugu kirjutatakse praegu.

42

ISEENNAST ETENDADESSVETA GRIGORJEVA JA OTT KARULIN

Ott Karulin: Mis on need eelmise aasta lavastused, mis sind kummitama on jää-nud?1

Sveta Grigorjeva: Tegelikult see paljuräägitud „Kõnts“2 oli elamus: see jäi kri-peldama ja meelde ning pani mõtlema. Loomulikult oli minu jaoks oluline lavas-tus „alastusest enam“3, ka siis, kui ma poleks seal osalenud. Selle lavastusenäitamine Eestis oli vajalik. Ma algselt ei arvanud, et see lavastus erilist furooritekitab, sest alastus laval on mujal maailmas, Euroopas, normaalne, aga et see niipalju negatiivset reaktsiooni tekitas ...

Karulin: Tõesti, teile trupis tundus, et vastukajas oli palju negatiivset? Kõr-valtvaatajana tundus see paljudele olevat üks positiivsemaid kogemusi üldse.

Grigorjeva: Meile endile oligi see positiivne kogemus ja me lootsime, et seepositiivsus nakkab, aga arvustustest lugesin mina välja selle, et jah, 17 inimestmidagi taidlesid laval, aga kuhu see alastusest enam siis jäi?

Karulin: Huvitav, mulle tundus, et see oli just esimene kord Eestis, kus alastusteatris murdis peavoolu konservatiivsusest läbi ja sellesse suhtuti pigem jaatavalt:oo, see on nii lahe asi, mida vaadata. Varem, kui mõelda kas või kuidas näiteksRisto Kübara kohta väideti, et ta ju võtab igas lavastuses tilli paljaks, siis „alastu-sest enam“ puhul toimus suhtumises positiivne nihe. Teieni see siis päriselt eijõudnud?

Grigorjeva: Ma kõnelen ka ainult enda eest, aga jah, võib-olla kuna ma iseosalesin, siis võtsin ma loetut ka märksa isiklikumalt ja iga vähegi negatiivsemasi jäi silma. Ega see lavastus oma olemuselt olegi provokatiivne, seal ei võetaalasti selleks, et näe, saame ja võtame! Kuigi ma saan jah aru, miks see võib mõjuda

1 Vestlus toimus 26.02.2016 Vaba Lava kohvikus.2 „Kõnts“, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, esietendus 17. oktoobril 2015 teatris NO99.3 „alastusest enam“, lavastaja Doris Uhlich, Eesti esietendus 19. septembril 2015 Vaba Laval, maailma-esietendus 5. augustil 2013 festivalil ImPulsTanz Austrias.

43

provokatiivse alastusena ja et sel juhul on isegi imelik imestada negatiivse taga-siside üle.

Karulin: See „enam“ lavastuse pealkirjas ei tähendanud ju muud, kui et fakt,et inimesed on laval alasti, pole enam kõige olulisem – sa vaatad sellest mööda,vaatad inimest. Me nägime mõlemad hiljuti Sivuaskeli festivalil lavastust „sexyMF“4, kus publik istub vastamisi hägustatud sooidentiteediga alasti esitajatega.Kas seda lavastust saaks Eestis teha?

Grigorjeva: Ma mõtlesin sellele vaadates, et mis siis juhtuks, kui selline asiEestisse tuua. Ma arvan, et saaks, ja olen täiesti kindel, et see tekitaks omajagufuroori.

Karulin: Milline sinu „sexy MF-i“ kogemus oli? Mulle oli see hästi ilus,intiimne, olemata seksuaalne.

Grigorjeva: Lavastusena oli see huvitav, ma pole varem midagi sellist näinud.Just tänu lavastuse mitmetasandilisusele: ma ei pea isegi vaatama ainult neidmind kütkestada püüdvaid inimesi, kes üritavad mõjuda kuidagi sümpaatseltvõi seksuaalselt. Mulle oli huvitavam jälgida publikut ja seda, kuidas nemad rea-geerivad. Näiteks oli seal üks meesvaataja – ja ma ei saanudki aru, kas ta oligipervert või üritas neid vastu provotseerida või mis ta tegi –, keda oli väga huvitavjälgida, sest see tõi nagu mingi reaalsuse sisse teatraalsuse vahele. Ma mõtlesin,et kas lavastaja peaks nüüd sekkuma.

Karulin: Mul oli täpselt sama tunne, ilmselt ka sama mehega. Ma olin ka niikaugele viidud, et kaalusin, kas mitte minna ja istuda selle mehe ette, et tüdruk,etendaja, ära päästa. See oli lihtsalt nii ebaaus etendaja suhtes.

Grigorjeva: See tüdruk polnud ka väga provotseeriv – teised kasutasidmärksa rohkem seksapiili, tema pigem pilku – ja kui see mees tema vastu istus,siis etendaja lihtsalt tardus. Mingi aja pärast proovis ta edasi teha, aga ma nägin,et ta ehmus ikka korralikult ära. See muutis asja minu jaoks vägagi reaalseks:kõik võivadki tulla ja me ei tea kunagi, kes sinna vastu istub. Eks see mees olipandud provokatiivsesse olukorda ja käitus samamoodi vastu.

4 casaBranca „sexyMF“, lavastajad ja kunstnikud Ana Borralho ja João Galante, esietendus Lissabonis2006. aastal ning Helsingis 5. veebruaril 2016 festivalil Sivuaskel. Lavastuse esitajad on vabatahtlikud riigist, kus lavastust mängitakse.

„alastusest enam“. Stseen lavastusest. Foto Siim Vahur. (Vaba Lava)

45

46

„alastusest enam“. Stseen lavastusest. Foto Siim Vahur. (Vaba Lava)

47

„alastusest enam“. Stseen lavastusest. Foto Siim Vahur. (Vaba Lava)

50

Karulin: Kui etendaja mind kui publikut provotseerib, siis millist reaktsioonita ootab? Iseenesest on ju loogiline provokatsioonile vastata provokatsiooniga,aga ma tunnen selliste lavastuste puhul tihti, et see on kõigest flirt, ehk vaatamatakõigele eeldatakse publikult samasugust käitumist nagu ikka ja kui sa teed mi-dagi enamat, põhimõtteliselt sama, mida kunstnik laval, siis sa justkui hävitadteose. Sa ütlesid, et see mees tõi reaalsuse sisse, seega kui me räägime provokat-sioonist laval, siis ikkagi kaitstud kunstiteose kontekstis, mingites raamides, ehksee provokatsioon on faktina teadvustatav, aga tegelikult keegi ei oota publikultteistsugust reaktsiooni.

Grigorjeva: Ei oota jah. Enamasti.Karulin: On see aus?Grigorjeva: Kas peab olema? See on tõesti huvitav küsimus. Eks ma ka teen

mõnevõrra provokatiivseid lavastusi, aga väga provokatiivseks ma asju ei aja, jamitte seepärast, et ei julge, vaid kuna olen ise olnud publikus olukorras, kusma ei taha mingite asjadega kaasa minna. Seetõttu tunnen, et see pole õiglane.Provotseerida saab erinevalt, ka leebemalt, aga samas: mis on leebe? Seda onraske mõõta, kuigi jah, ma tean, et vot see koht siin võib midagi tekitada; samasmõned kohad-mõtted, mis minu arvates ei peaks nii toimima, mõnele siiskimõjuvad provokatsioonina.

Karulin: Sa pole siiani väga üle neljanda seina publikusse veel läinud ...Grigorjeva: No „Carminaga“5 läksin ikka. Mul on tunne, et ma olingi algusest

lõpuni publikus, aga sealgi oli minu jaoks kindel neljas sein vahel, ma teadvus-tasin publikusse minekut, olin ettevaatlik. Publik ei pea kartma, et etendajapublikusse läheb. Tegelikult ma ju valmistan nad etenduses selleks ette, ka rek-laamtekstides oli öeldud, et miks peaks kunstnik kannatama, las kannatab publik.

Karulin: Mis eesmärki täidab provokatsioon publiku ruumi tungimise kaudu?Neljanda seina lõhkumisega pole nagu tänapäeval erilist mõtet tegeleda, seda te-hakse niigi palju. Teine eesmärk võiks olla panna end kunstnikuna ebamugavasseolukorda – nagu näiteks Renate Keerdi lavastuses „Pink Flamingos“6 –, mis sel-

5 „Carmina Trash“, koreograaf ja esitaja Sveta Grigorjeva, esietendus 3. oktoobril 2015 Kirjanike LiiduMusta Laega saalis.6 „Pink Flamingos, Crazy Horses“, lavastajad Renate Keerd ja Maria Ibarretxe, esietendus 24. septemb-ril 2014 Kanuti Gildi SAALis.

51

gelt tõstab kunstniku kontsentratsiooniastet. Sageli on see siiski mäng mängus,et noh, mängime siis natukene publikuga ka.

Grigorjeva: „Carmina Trash“ ühelt poolt tõstataski küsimuse, et miks maüldse publikusse ronin ja mida see lavastusele või mulle annab. Üks asi on jahsee risk, et ma ju ei tea, kuidas publik reageerib, ja ma pean olema kogu aeg 150%kohal, ei saa etüüdi etüüdi järel lihtsalt ära mängida, peab olema valmis teist-moodi olukorrast välja tulema. Sulle kui etendajale annab see mänguruumi ja kapublik peab olema kogu aeg valvel, 150% kohal. Teisalt jälle, ka sellist teatrit, kuskellelegi sülle ei ronita, on samuti palju tehtud; ma võin ka küsida, et miks sedateha, seda on ju nii palju, mis on selle point. Ometigi ma ei tee seda. Mul tulebmeelde, kuidas Peeter Raudsepp küsis ühel teatrikonverentsil Von Krahlis, etmiks need kaasaegsed tantsijad muudkui maas rullivad, kas see pole end jubaammendanud, oleme näinud juba küll seda, tehke midagi uut. Selle peale küsisHeili Einasto irooniliselt umbes sedasi vastu, et oot, aga kas teatris mitte ei kasu-tata koguaeg sõnu, oleme juba piisavalt kuulnud-kuulanud, teeksite äkki midagiuut? Naljakas, et postdramaatiline teater peab end muudkui õigustama ning nn„uuelt“ nõutakse muundumist millekski kütkestavamaks-uuemaks veel enne,kui see on kusagile omadega jõudnud.

Karulin: Olgu, ma provotseerin edasi. Etendaja ja publiku suhe on alati eba-võrdne, sest etendaja on alati võimupositsioonil. See tähendab, et publiku ruumiminnes etendaja kuritarvitab oma võimu ja saab seda teha, sest tal on turvapad-jaks teatris käitumise konventsioon, et publik ei hakka vastu. Mina lähen selliseidlavastusi vaadates närvi ja hakkan ausalt öeldes ihuma hammast kättemaksuks.Korra olen ma seda ka teinud. See oli lavastus „Uskominen“7, kus oligi üks eten-daja ja üks vaataja ja mis põhimõtteliselt oli jalutuskäik linnas. Alguses küsibetendaja: „Kuhu sa tahaksid minna?“ Ma teadsin, et dramaturgia näeb ette, etminnakse vaksalisse, ja ütlesin, et ükskõik kuhu, aga mitte vaksalisse. Seega pidita terve lavastuse minu pärast ümber tegema, mis tekitas aga minus meeletuidsüümepiinu, sest sel hetkel olin mina võimupositsioonil. Huvitav oli aga see, etma tundsin sellest hetkest ennast kaasvastutajana, -autorina ja pole kunagi niitähelepanelikult etendust kaasa teinud. Ma vist siiamaani igatsen teatris selliseid

7 Todellisuuden Tutkimuskeskuse „Uskominen“, autorid ja lavastajad Pekko Koskinen, Tuomas Laitinen,Risto Santavuori ja Juha Sääski, esietendus 16. aprillil 2010 Helsingis.

„Carmina Trash“. Sveta Grigorjeva.Foto Marko Kivimäe.

„alastusest enam“. Stseen lavastusest. Foto Siim Vahur. (Vaba Lava)

„Carmina Trash“. Sveta Grigorjeva.Foto Marko Kivimäe.

54

hetki, kus mind sunnitakse tegema midagi, mis teeb mu kaasvastutajaks. Sellesammuta, et ma lõhkusin etendaja dramaturgilise jada ära ja ta pidi selle uuestileiutama, jäänuks ma ikkagi passiivseks vaatajaks, istugu või etendaja mul näosvms.

Grigorjeva: Passiivseks vaatajaks võibki ju jääda, publiku äratamine ei pruugiüldse esmatähtis olla. „Carmina Trashi“ puhul mõtlesin ma, et kui ma publikusselähen, siis seda mingis mõttes juba oodatakse ega kardeta. See lavastus on kakunstniku enda lolliks tegemine: ma luban teile agressiivset asja, aga tegelikultmängin väga safe-mängu ega ületa suuri piire, olen isegi üsna malbe. See oligieesmärk: luba midagi, aga ära täida seda.

Karulin: Misasja, see on ju publiku petmine!Grigorjeva: Aga mis pole publiku petmine? Või mis on aus mäng? Siin tekibki

ju huvitav kontrast, et mis juhtub, kui ma otsesõnu ei luba, aga käitumise ja teks-tidega juhin publiku ootusi nii, et kui nad etendusele tulevad, peavad nad endümber lülitama, sest nad ei saa seda, mida neile lubati. Aga kas ikka lubati?

Karulin: Siit on nüüd kohe hea järgmise küsimuse juurde minna. Eelreklaamisütlesid sa, et tantsukriitikud peavad pileti eest maksma topelthinna. Kas see, etma ei tulnud „Carmina Trashi“ vaatama, oli kõige õigem viis, kuidas austadasind kunstnikuna?

Grigorjeva: Ma ei saa jah väita, et ma olen õnnelik, et tantsukriitikud ei tul-nud, kuigi ma otseselt ei öelnud, et ärge tulge.

Karulin: Tasuta pilet on kriitiku töövahend, nii et topelthind on ikkagi vägaselge sõnum. Mu esialgne reaktsioon oli, et mida kuradit, kelleks ta ennast peab,aga maha rahunenuna mõtlesin, et tegelikult tõesti, kui kunstnik ütleb, et ta eitaha saada kutselist tagasisidet, seda, et teda hinnatakse ja kõrvutatakse teistega,siis kriitikuna ongi kõige ausam mitte minna.

Grigorjeva: Arusaadav. See oligi küsimus, et kas lihtsalt ei tulda kohale, sestmind ju ei oodata, või mõeldakse asi läbi. Tantsukriitikutele kinda heitmine oliseotud ka etenduskunstide ühisauhinnaga. Ma sain omakorda väga vihaseks sel-lise tantsu kastitamise peale, et luuakse eraldi auhind eksperimentaalsematele,interdistsiplinaarsematele lavastustele, ja siis lihtsalt öeldakse, et, ahhaa, tantson kehakeskne liigutamine ja tantsužürii hindabki ainult neid. Ma ei ole selleganõus. See oligi mu esmaajend, et mulle öeldakse, et see, mida ma teen, pole tants.

55

Kuigi, reklaamtekstis oli ju selgelt märgitud, et tasuta saavad tulla need, keskirjutavad mõtiskluse sellest, kuidas nad on mittetantsukriitikud. Ses mõttes võisju vabalt midagi kokku mõelda, see oli ju täiesti tehtav pisike loominguline üles-anne.

Karulin: Ma olen mõlemal aastal uue etenduskunstide ühisauhinna žüriisolnud ja esimesel aastal me ka ise kaklesime päris palju. Mina olen pigem sinugaühte meelt, et tants ei tähenda ainult liikumispõhist mõtlemist. Nii esimese aastaühisauhinna laureaat Labürintteater G9 kui ka teise aasta Cabaret Rhizome onselgelt nähtused, mis teiste žüriide huviväljast välja jäävad. Mindki üllatas, etüle-eelmise aasta tantsuauhindade žürii keskendus vaid kehakesksele tantsule,sest ühisauhindade žüriile seda ei kommunikeeritud. Sel aastal aga olid sinaginomineeritud, aga tantsuauhinnale „Carmina Trashi“ eest.

Grigorjeva: Mul on isegi tunne, nagu ma oleks sundinud ennast neile peale:kõigepealt mu artikkel8, siis tulen välja provotseeriva lavastusega, mille kuulutanmitte-tantsuks ja kuhu ma ei kutsu tantsukriitikuid, nõuan neilt mõtisklusimittetantsu teemal, ja nüüd siis ...

Karulin: See kindlasti polnud poliitiline samm, ütlen žüriiliikmetega rääki-nuna. Pigem on eelmisel aastal tehtud viga nüüd päevakorrast maas, nii et sasaavutasid oma eesmärgi: mitte kastitada tantsu.

Grigorjeva: Etenduskunst on ikkagi mõistena problemaatiline. „Etendus“ kät-keb ju kogu teatrit, seega ma ei saa aru, mis tingimustele peab lavastus vastama,et olla etenduskunst.

Karulin: Teoreetiku vaatenurgast tekkis vajadus mõiste „etenduskunst“ järelesellest, et „teater“ võrdus liigselt „sõnalavastusega“. Samal ajal oli järjest raskemjaotada teoseid sõna-, tantsu- ja muusikalavastusteks. Statistikud ja teoreetikudaga peavad jaotama, see on meie töövahend struktuuri loomiseks. Ma olen agatäiesti nõus, et see mõiste meil alles sisustub, kuigi tegelikult on etenduskunstkatusmõiste, nagu varem oli teater.

Grigorjeva: Etenduskunsti eristatakse nii kindlalt n-ö tavateatrist, tekitataksebinaarne opositsioon, et etenduskunstis pole narratiiv nii oluline ja publikule jäe-takse otsad n-ö lahtisemaks.

8 Sveta Grigorjeva ja Jürgen Rooste „Sild üle arenguvaevavete“, Sirp, 12.06.2015.

Karulin: Kuidas sa ennast identifitseerid?Grigorjeva: Ma olen koreograaf. Koreograafia on samamoodi katusmõiste,

sest kõik on liikumine, ka teksti ülesehitus. Ma saan aru, et kui ma ütlen, et olenkoreograaf, siis mingis mõttes läheb mu mänguruum pisikeseks, sest arvatakse,et see on keegi, kes teeb liikumist kitsas tähenduses, aga ma tahangi seda ruumisuuremaks venitada.

Karulin: Etenduskunst ei tähendagi ju muud, kui et need on teosed, mida ko-getakse etendusel, mis on kokku lepitud ajas ja ruumis toimuv etendaja ja vaatajakohtumine. Kui täpsemaks minna, siis klassikaliselt räägitakse teatriteadusesmuutumatu struktuuriga lavastusest, mille esituskord on etendus, aga etendus-kunstides eeldatakse, et ka üksikus esituskorras on kunstiteose struktuuris suuritahtlikke muutusi. Samal ajal tekkis etenduskunsti mõiste ka institutsionaalsestmässust suurte sõna-, pigem repertuaariteatrite vastu. Vajadusest vastanduda.Sina justkui väidad, et sa ei vaja etenduskunsti mõistet sellise kaitsekilbina: olirevolutsioon ja sõda, aga see on möödanik.

Grigorjeva: Sa liigud jah õigel rajal. Ses mõttes, et ma ei karda tantsu ega ko-reograafia mõistet. Asi pole niivõrd selles, et mul on etenduskunsti mõistegaprobleem, kui selles, et selle läbi püütakse kitsendada teisi teatriliike, á la tants,aga miks ka mitte sõnateatrit ennast. Teisalt on mul etendaja või performer’i mõis-tega kana kitkuda ka seepärast, et sa alati etendad kõige rohkem iseennast. Sapead olema alati tugevalt esiplaanil selles individualistlikus maailmas, oma res-sursside pealt end kapitalistlikus maailmas maha müüma. Sa pead olema foreveryoung, forever experimental. Ühelt poolt on performer muidugi laiema ning inter-distsiplinaarsema loomuga termin, mis justkui ei kammitse kunstnikku, kes eitaha olla surutud mingisse „tantsu“ või „sõnateatri“ kasti. Samas see nn performerehk etendaja peab tänapäeval olema meisterlik ühes kindlas tehnikas-aspektis jasee on n-ö enda-etendamine ehk omaenese jõu radikaalne kasutamine pidevateprotsesside-kunstipraktikate käigus. Siia alla kuulub ka enda müümine. Inime-sest ja ta nimest saab bränd. Nt Henri Hütt on bränd, Sveta Grigorjeva on bränd,Renate Keerd on bränd jne. Kui minnakse Hüti tükki vaatama, oodatakse hüti-likku aseksuaalselt-hermeetilist kunstipanemist; kui minnakse Grigorjeva tükkivaatama, oodatakse järjekordset vihast sotsiaalkriitikat; kui minnakse Keerditükki vaatama, oodatakse sellest humoreskset kehagroteski. Ühelt poolt on see

56

57

muidugi kunstniku enda käekiri ja huvi, teisalt on siin lihtne jäädagi tegemaHütti ja Grigorjevat ja Keerdi, sest see on „toiminud“, seda on märgatud ja seeka müüb mingil määral. Ses mõttes tekib siin minu jaoks huvitav konflikt. Kuisa tahad olla n-ö edukas kunstnik, siis lisaks sellele, et pead olema creative as fuckja muudkui loominguliselt end pidevalt üle trumpama ja end n-ö kunstnikunareetma, pead seejuures tegema veel stressivaba nägu, olema paindlik, samas kanahaalne-nipsakas-krapsakas-kriitiline ning tegema seda kõike teiste silme all.Seda silmas pidades olid minu jaoks olulised ka Carmina Trashi avaldatud kirja-tükid kultuur.err-is, sest kõigele muule lisaks on „Carmina“ tänapäeva iroonilineviide sellele, milline üks kunstnik olema peab. Ses mõttes on kunstnik nagu po-liitik – ideaalne kapitalismi tööjõud. Ehk siis, mida rohkem oleme kutsutudolema innovatiivsed, dünaamilised, poliitilised, lausa revolutsioonilised omatöös ehk kunstipraktikas, seda suurem on oht, et meie subjektiivsus muutub jär-jest standardiseeritumaks, ja lõpuks pole vahet, kas see standardiseeritus leiabnäo purkisittuja või Pärdi-taolise kunstniku näol. Mõlemad võivad olla libedadsellid.

Karulin: Kas see muutus tuleb sellestki, et kui varem oli hea näitleja või katantsija heas mõttes savi, mida lavastaja või koreograaf oma äranägemise järgivoolida saab, siis postdramaatilises teatris hakkasid näitlejad sõnateatris kõne-lema tegelastena, kellel oli nende isikunimi, ja samal ajal tantsuteatris vähenesaina liikumise osatähtsus ning mõlemal puhul sündis lava-persona, etendaja.Seega teatrisse ei minda enam vaatama, kuidas keegi kehastab mõnd tegelast,vaid lava-persona’t, kes võib, aga ei pruugi muu hulgas ka mõnd tegelast kaasaskanda.

Võib-olla tuli soov näitlejad, tantsijad jt etendajateks ümber nimetada sellestki,et viimastel kümnenditel on kriitikud tahtnud, et kunstnikud kasutaksid omaühiskondlikku positsiooni, sest neid kuulatakse ka väljaspool nende teoseid. Sealttuli ka arusaam, et keegi pole laval kunagi ainult näitleja või tantsijana, vaid alatika kodanikuna, ja just see, kus näitleja/tantsija ja kodanik laval kokku saavad,ongi etendaja. Sa mainisid alguses „Kõntsa“, aga kas seal näidatav ikka on kakõigi nende, kes seal poris müttavad, isiklik seisukoht? Me tahame loota, et nadka kodanikena sellele alla kirjutaksid, või keelduks kaasa tegemast, kui teosnende seisukohtadega vastuollu läheb. Näed sa selles ohtu?

58

Grigorjeva: Oht on siin see, et nn moraalimajakad ei saa endale lubada silmakir-jalikkust.

Muidu on oht diskrediteerida kogu seda võitlusliini, mille kandvaks osaksehk oled olnud. Aga ses mõttes on kogu kunst-teater poliitiline, ka Draamateater.Hiljuti pidasin vestlust ühe Vene Teatri noormehega, kes ütles, et tema tahabainult kunsti teha, poliitika pole tema jaoks oluline ja see ei puutu kuidagi teat-risse. See on muidugi naiivne mõte, sest vabandust väga, aga kes sulle palkamaksab? Peateatriingel kõrgemast sfäärist? Tahad või mitte, aga ka „Onu Vanja“mängimine on sama poliitiline nagu „Savisaare“ mängimine – mitte nn hermee-tiline kunstitegemine.

Karulin: Sinu luulekogust9 jäi mind kummitama selline sõna või tegevus, mishaakub ehk ka „Carmina Trashiga“, nagu vihkamine. Et sa ei vihka kedagi vali-kuliselt, vaid kõiki.

Grigorjeva: Viha on minu jaoks väga positiivne tunne, mis kannab eelkõigeloovat konnotatsiooni. Muidugi on mu luuletused, tekstid, lavastused, sõnavõtudmingid reaktsioonid ja võib-olla ma olen keskmisest agressiivsem inimene, agaka agressiivsus, viha, on pigem pungilik hoiak, mitte see, et ma tahan kõiki äratappa. Ses mõttes, jällegi, kui ma ütlen luuletuses et „tahan keppida kõik ilusadtüdrukud kurvaks“ ei tähenda see seda, nagu ma tahaks trukkida strap-on-dildo’ga tüdrukuid perse, kuni nood nutma hakkavad, eks ju. Samamoodi polefraas „tahan tappa“ üks ühele, puude taga võiks metsa näha. Aga jah, viha onloovmootor. Viha on ilus. Aga see pole see viha, mis hetkel ühiskonnas käibel on.Ma ei räägi sellest. Vihal ja vihal on vahe.

Karulin: Viha on väga jõuline impulss. See on natuke nagu aevastamine, milleajal sa kaotad kontrolli kogu oma keha üle. Vihates kaotad sa kõik kultuurilisedreeglid ja kammitsad, jääb vaid puhas tunne ja sa ütledki, mida mõtled.

Grigorjeva: Kui mu luulekogu välja tuli, olin ma täiesti šokeeritud, mis tulemahakkas. Küll ma olin ikka naiivne.

Karulin: Tõesti? Juba pealkirjas „Kes kardab Sveta Grigorjevat“ on ju ähvar-dus sees, lisaks on see ühe ilmakuulsaima näidendi pealkirja parafraas. Sa panedend ise kohe poodiumile ja tekitad olukorra, kus ainus võimalus on mitte ainultvastata, vaid vastu rünnata.

9 „Kes kardab Sveta Grigorjevat“, 2013, kirjastaja MTÜ Värske Rõhk.

59

Grigorjeva: Ma olen aru saanud, et kui ma üritan kedagi provotseerida või šo-keerida, siis see luhtub. Ma tegelikult ei arvanud, et see kogu tekitab nii jõulistnegatiivset ja ka positiivset vastukaja. Teinekord kui ma olen arvanud, et mu tekstvõi lavastus võiks provotseerida, ei juhtu midagi, kõigil on tore. Eks ma ka õpinkogu aeg koos publikuga ja mõnikord läheb täppi, teinekord mitte. „Kes kardabSveta Grigorjevat“ ajal olin ma naiivne ses mõttes, et tõsimeeli leidsin, et ma kin-gin midagi maailmale ja äkki keegi leiab siit midagi, äkki kellelegi isegi meeldib.Ma sain ikka niimoodi vastu näppe ... Kui ma aga inimestega räägin, siis öeldakse,et sind ju nii kiideti. Ma ei tea, ma tundsin küll, et mind ainult sõimati igal pool.

Karulin: Üks, miks su luulekogu sai nii ägedat vastukaja, on rahvuse küsimus,mis ka tekstidest korduvalt läbi käib. Juba alates lavastusest „sõp-rus-est“10 oledsa rahvuse küsimusega tegelenud, kuigi luuletustes rohkem kui lavastustes.

Grigorjeva: Ma ei teagi, kuidas see nii läks ... Mulle tundus, et keegi ei räägisellest päris sedamoodi, kuidas mina olen seda tajunud ja läbi elanud. Mingilhetkel muutus identiteedi mõiste problemaatiliseks, sest ma ei saanud aru, miksmõne inimese jaoks on oluline teada, kas ma olen ikka eestlane või venelane. Siishakkasin ka mina mõtlema, et oot, miks see on oluline. Mult küsiti ka väga lolleküsimusi, nagu näiteks „Kui Putin tuleb, kelle poolt sa siis oled?“ Ma hakkasinselle peale muidugi naerma, aga küsija vaid kordas oma küsimust. Ema ka tege-likult kasvatas mind eestlaseks, sest ta kartis mu pärast, ja kutsus Sveaks, nii etalles ülikoolis ütlesin ma esimest korda, et minu nimi on Sveta. Mingi hetk tekkisselliste juhtude kuhjumise tõttu ka identiteedikriis, ma hakkasin analüüsima,miks mu ema kartis mind nt Svetaks kutsuda ja miks kõik mu sõbrad on eestla-sed, kui 15 aasta eest olid kõik mu sõbrad venelased; miks on see nii kategoorilineja kas see peab nii olema. Siis hakkaski see pall veerema ja siin ma nüüd olen:tšikk, kes sõidab eesti-vene kiiluvees ja ilmselgelt haibib ennast sellega kuulsaks,nagu mõned kriitikud on väitnud.

Karulin: Sa ütlesid, et neist teemadest ei räägita, aga ehk oli asi selleski, etneist ei räägi venelased briljantses eesti keeles ... Keel on eestlase identiteediskesksel kohal ja nii võis paljudele tunduda, et sa trügid nende liivakasti män-gima. Oleksid sa vene keeles kirjutanud, poleks ehk tähelegi pandud.

10 „sõp-rus-est“, koreograaf Sveta Grigorjeva, esietendus 9. veebruaril 2012 Sõltumatu Tantsu Ühendusesarjas „Première 2012”.

60

Grigorjeva: Midagi vast ikka oleks juhtunud, aga jah, alguses oli veebipoestoimetaja Carolina Pihelgas märgitud tõlkijaks.

Karulin: Praegu see küsimus sulle vist nii oluline enam pole. Kas seepärast,et oled kahtlemised oma identiteedis ära kahelnud või pole see enam ühiskon-naski nii päevakorral?

Grigorjeva: Eestlasi ja venelasi liidavad pagulased, eks ole. Selline lõimumine,et toome aga uue vaenlase pildile. Ma olen väga pessimistlik lõimumise suhtes.Ehk nooremad põlvkonnad jah suudavad, aga kui vaadata, mida tehakse, näiteks20 aastat liiga hilja luuakse venekeelne telekanal – no kes seda vaatab? „Kes kar-dab Sveta Grigorjevat“ ajal ma veel uskusin, et kõik on võimalik, aga enam mitte.Issand, see kõlab nii pateetiliselt ja traagiliselt.

Karulin: Sinu looming on siiski üsna päevakajaline, aga tundub, et impulsson olnud pigem individuaalne, mitte tunnetatud kohustus reageerida ühiskon-nas toimuvale.

Grigorjeva: Mingit kohustust küll pole. Mõnikord olen mõelnud, et mis mulviga on, miks ma nõuan alatasa mingit õigust taga. Sama ka vihaga: teistel onväga kerge konverteerida see hinnanguks, et ma olen lihtsalt emotsionaalne ini-mene.

Karulin: Võib vist siiski väita, et teemakäsitlustes ei otsi sa ühisosa, pigemvastupidi. Mõistad sa, miks võib olla raske näha sinu agressiooni taga midagienamat kui rünnakut vastaspoole suhtes?

Grigorjeva: Muidugi on see kahe teraga mõõk. Võiks ju valida hoopis teist-suguse strateegia, aga ju siis mulle endale pole muud strateegiad nii huvita-vad ... Tegelikult, me siin räägime muudkui vihast, agressioonist ja provotseeri-misest, aga ma olen pigem jälgija, introvert, kes ei julge ega taha inimestegasuhelda. Nii on ka „Kes kardab Sveta Grigorjevat“ autor roll, Carmina Trash nii-kuinii. Nad on poeetiliselt agressiooni või vihaga võimendatud ja mulle meel-dibki vinti peale ja üle keerata. Mind köidavad ka elus tugevad isiksused,kusjuures tugevus ei tähenda, et nad sõidavad teistele sisse, vaid seda, et neil onmingi eneseteadlikkus. Nagu näiteks Ivo Dimchev – mulle meeldib tema inten-siivsus, tema mõtlemine ja see, et keegi teine ei saa „Ivo Dimchevit teha“. Ilmseltmeeldivad mulle sellised tüübid seepärast, et ma ka ise olen selline. Pealegi, kuima kirjutaksin või looks malbemalt, siis tunneksin, et alahindan oma lugejat või

61

vaatajat, sest mille põhjal ma arvan, et minu loodu neile liiga agressiivse võivihasena mõjub? Ma vihkan ka ise teatris või lugedes, kui mulle tehakse asjadpuust ja punaseks, kui mind peetakse lolliks.

Karulin: Kohe, kui sa Dimchevit mainisid, hakkasin ma teis sarnasusinägema. Ka tema on oma lavastustes selgelt sama tegelane, mis on kontsentraatvõi liialdus temast inimesena, aga Dimchevi lava-persona’s on ka tugev annuseneseirooniat. Võib-olla ma teen sulle liiga, kui nüüd väidan, et sinul – veel –väga ei ole ...

Grigorjeva: Ma olen väga eneseirooniline. Kas või „Carmina Trash“, kus maläbivalt end kunstnikuna lolliks teen, ja ka raamatus teen ma endale ikka korra-likult liiga. Carmina on ju purkisittuja – sellena ma teda reklaamisin, sellena mateda tegelasena positsioneerisin ja ka etenduse lõpus ta ju ütleb: „Maailma lõpuson lava, kus kohtume kõik, ja seal mängib Pärt, sest kui ei mängi Pärt, näeb lavavälja selline ja kas sellist lava me tahamegi?” „Selline” tähendab aga seda, et lavaoli etenduse lõpuks purkisittuja prahti-paska täis. Carmina Trash on glamuurneperssekukkuja, trikster, ta ei tea, kuidas peab olema ja jätab selle lahtiseks, sestsee ongi ainuvõimalik vastus. Kõik, mis ma teen, on über-iroonia, suuresti muide– enda pihta.

Karulin: Huvitav, et mulle siis vastupidi tundub ... Sinu lavaline attitude onilmselt nii vastuvaidlemist mitte salliv ja nii kohal, et tundub, et seal ei saa ollateisi tõlgendusi kui see, mida pakutakse. Seda öelnuna saan ma ka muidugi aru,et ma olengi lasknud sul ennast ära petta. Ma jäin su hoiakusse kinni ega näinudpiisavalt vaeva ... Kurat, see on kõige hullem, mis kriitikuga saab juhtuda: kunst-nik petab ta ära.

Grigorjeva: Iiris Viirpalu leidis hiljutises TMKs, et „Carmina Trashi“ näol ontegu „mittetantsu“ manifestiga, ning Evelin Lagle väitis Sirbis auhindade galajärgselt, et tegu pole mitte tantsu, vaid perfomance-’iga, mis räägib tantsust.Nii et kui meil lokkab väidetavalt segadus tantsu defineerimisel, siis vähemaltLagle teab, mis on tants, ta teab! Sellest, et „Carmina Trash“ sai välja reklaamitudMITTEtantsuna, olemaks iroonia nn tants-tants kriitikute pihta, kes peavadkoreograafiaks sõnatut jäsemetevehkimist Bachi või khuuli träna saatel, nad aruei saanud. Nii et sa pole ainus. Ja mu võitlus jätkub.

62

TEATER PEAB ÄRATAMA KUJUTLUSELUULE EPNERI VESTLUS LEMBIT PETERSONIGA

Kõneleme Lembit Petersoniga 8. juunil, pärast Vanalinna Hariduskolleegiumiteatriklassi lõputöö, Pedro Calderón de la Barca „Armastusega ei tehta nalja”1

esietendusi. Lavastuses mängib kaks koosseisu ja Petersoni sõnul kestsid proovidseetõttu kaua, nõudes palju hoolt ning tähelepanu. Lavastaja hinnangul tasus seeend ära – selles lavastuses sündis midagi: kuigi tegemist on kauge klassikaga,tekstiga Hispaania kuldajastust 17. sajandil, hakkas see tänapäeva noorte ini-meste jaoks elama. Etendused „hingavad”.

Klassika ja kaasaeg

Petersoni isiklikus repertuaaris on üldse tähelepandavalt palju maailmaklassikat,ehkki ei puudu ka nüüdisaegne dramaturgia. Leidub autoreid – nii klassikuidkui ka kaasaegseid (nagu Jon Fosse, Ivan Võrõpajev, Jevgeni Griškovets) –, kelleloomingut ta on tõlgendanud korduvalt, ja näidendeid, mida on lavastanud kakskorda. Eriti oluline on talle olnud Molière, kelle näidenditel põhineb kuus lavas-tust, sh „Misantroop” ja „Tartuffe” kahes tõlgenduses. Peterson ise usub, et klas-sikat tuleb lavastada ikkagi kaasaja pärast, kuivõrd teater on niisugune kunst,mis toob mineviku olevikku, meie kaasaega. Ta rõhutab, et selleks ei ole tarvistõsta näidendeid tänapäeva olustikku; neis on niigi teemad ja aspektid, miskõlavad ka tänases päevas ja panevad vaataja kaasa mõtlema. Ta armastab klas-sikalisi näidendeid, sest need on nii sisurikkad ja nendes on alati midagi uut avas-tada – need tekstid puudutavad, panevad mõtlema ja sa tahad neid uuesti lugedaja tõlgendada või sama autori poole pöörduda. Peale Molière'i huvitab Petersoniväga ka Hispaania kuldajastu dramaturgia (näiteks Calderón), Shakespeare,Tšehhov, kuid välistada ei saa ka tänapäevaseid tekste. Nii klassikas kui kaasajadramaturgias on Petersonile tähtis autor – see, mida autor on mõtelnud ja öelda

1 Pedro Calderón de la Barca „Armastusega ei tehta nalja”, lavastaja Lembit Peterson, esietendus 7. juunil2016 Theatrumis.

63

tahtnud: „Püüan koos teiste etenduse kaasloojatega – näitlejad, stsenograaf, heli-ja valguskujundaja, publik – jõuda autorini, tema kavatsuse tuumani, see onhuvitav.” Seetõttu ei rutta ta ka autori teksti näidendis kärpima. Tänapäeva teatrison etendused tavaliselt lühikesed, kuid miks ei võiks vaataja etenduse atmosfää-ris viibida kolm-neli tundi, leiab Peterson. Päris teadlikult säilitab ta lavastadeska need kohad näidendis, mis tunduvad esmapilgul ebavajalikud või nõrgemad.

Ka teatriteoreetikud räägivad praegu palju sellest, et lavastused ei pea olematäiuslikud ning sageli seda ei taotletagi. On isegi kasutusele tulnud mõiste„mitteperfektsuse esteetika”: lavastatakse meelega sisse n-ö vigu või kasutataksemitteprofessionaalseid näitlejaid jne. Seda põhjendatakse tavaliselt nii, et kuilavastuses on ka nõrgad kohad, siis mõjub see elusana – elus asi ei ole perfektne,täiuslik lavastus oleks justkui surnud. Peterson nõustub selles osas, et mõradtekstis teevad selle elusaks – ka pärl kasvab vigastatud või vigases austrikarbis,mitte terves. Peterson meenutab, kuidas ta lavastas Hispaanias Shakespeare'i„Palju kära ei millestki”2: alguses oli sealsete projektijuhtide plaan ja isegi nõueteksti lühendada, aga kui näidendit koos näitlejatega lugema ja analüüsimahakati, siis ilmnes, kui vajalik on kõik selles tekstikehandis karakterite loomiselja autori mõtte lavastuse kaudu väljendamisel. Ei olnud ülearuseid lõike, kõikoli tekstis vajalik ja kärpeid ei tulnud teha. Seetõttu õnnestus säilitada struktuurialgpõhi. Kui algul hoiatati, et Hispaania vaataja ei kannata üle 1,5tunnist etendustvälja, seetõttu peab kärpima, siis sel korral juhtus Petersoni sõnul nii, et pärast2,5tunnist etendust tulid mõned vaatajad küsima, et miks nii lühike, oleks taht-nud veel vaadata ... Määravaks osutub sisuline põhjendatus ja see, kuidasõnnestub lavastuse mõtted ja teemad etenduses publikut puudutavalt kõlamapanna, lisab lavastaja.

Lavastaja, näitleja ja nende koostöö

Peterson nendib, et materjali valikut mõjutavad ka näitlejad, kellega ta töötab:tekste valides arvestab ta näitlejatega ja otsused tehakse trupiga ühiselt. „Minasaan luua näitlejate loomingust, loomingu põhjal,” ütleb Peterson, lisades, et

2 Esietendused 14. veebruaril 2003 Zamora Teatro Principalis ning 21. veebruaril 2003 Teatro CervantesesValladolidis.

64

lavastaja töömaterjaliks on just näitlejate endi looming, mis ei tähenda ainult eri-alaseid oskusi ja nende rakendamist – näitlejasse tuleb suhtuda kui isiksusse.Ühist teemat, ühisosa tuleb pidevalt otsida (ja leida!). Peterson peab kõige täht-samaks seda, et erialase arenguga koos käiks näitleja (aga ka lavastaja, iga teatri-tegija) vaimne ja hingeline areng.

Võib eeldada, et kui lavastaja loob näitlejate loomingu alusel, siis on olulinetrupi, s.o lavastaja ja näitlejate vaimne lähedus ning ühtekuuluvustunne. See onTheatrumis kindlasti olemas. Peterson tõdeb, et ta ei näe praeguses Eesti teatristeist teatrit/truppi, kes käiks Theatrumiga sarnaseid teid, kelle vaimsus oleksneile lähedane. Varem olid Petersoni sõnul tal lähedased otsingud, teed ja ideedJuhan Viidingu ja Tõnis Rätsepaga, kellega koos rajati 1990ndate alguses teatriõpeEesti Humanitaarinstituudis, millest kasvaski välja Theatrum. Peterson lisab, etomal ajal tundis ta sisemist lähedust ka Jaan Toominga ja Kaarin Raidi loome-laadiga.

Lavastajaid on muidugi mitmesuguseid, on ka üsna autoritaarseid või lausadiktaatorlikke lavastajaid ja teatrijuhte, aga Peterson peab oluliseks lavastaja või-met töötada näitlejatega koos, ja mitte ainult proovides, sest lavastus on terviklikprotsess alates proovidest kuni viimase etenduseni. Seetõttu püüab Peterson vaa-data iga etendust ja anda näitlejatele tagasisidet. Ta ei poolda niisugust teatrite-gemist, kus näitleja on nagu nukk või savi lavastaja käes ning temaga lihtsaltmanipuleeritakse. „Mõnda etendust vaadates ma näen, et näitleja täidab lihtsaltlavastaja ülesandeid ja käske. Selline teater ei ole huvitav,” ütleb ta. Samal põh-jusel ei meeldi Petersonile ka teater, mis muutub performance'iks – sel juhul kaobära näitleja looming. Petersoni hinnangul on kõige tähtsam, et näitlejate ja lavas-taja vahel valitseks usaldus, mõistmine, vastastikune täiendamine kõrgema ees-märgi nimel.

Ta lisab, et lavastaja juures on muidugi oluline anne: „Anne on miski, missulle on antud, anne on antus,” ja kui on antud anne lavastada, siis peab lavas-tama. Petersoni elus on olnud aegu, kui ta oli teatrist eemal ja tegi mitmesuguseidtöid, näiteks töötas puidutööstuses. Ta meenutab, et siis juhtus sedagi, et saedlauda ja lõikad kasvõi näppu, sest mõtteisse ja kujutlusse tuleb hoopis näiteks„Hamleti” lavakujundus, ja see oli justkui märk, et sa pead tegema teatrit, see onsulle antud. Petersoni sõnul on tähtis, et inimene tunneks ära, mida ta peabtegema, mis on tema ülesanne elus.

65

Andest üksi siiski ei piisa, nendib Peterson, lisades, et lavastajal ja näitlejateltuleb ka endaga pidevalt töötada – nii nagu Tolstoi kirjutas iga päev ühe lehe-külje, et valmistada ette inspiratsiooni tulekut.

Petersoni arvates on näitleja raske elukutse: väga oluline on näitleja identiteet,sest roll, mida näitleja mängib, võib mõjutada tema isiksust. Peterson on varemgirõhutanud, et näitleja ja roll moodustavad otsekui kaksainsuse ning näitleja eipea end rolli ära kaotama. „Rolli loomise aluseks on näitleja kujutlus, see on kõigeolulisem,” leiab ta. Petersonile on lähedased Mihhail Tšehhovi vaated näitlemi-sele. Mihhail Tšehhov rõhutab just nimelt lavakuju loomist fantaasias, kujutluses,ja siis selle kehastamist, ta räägib atmosfäärist, psühholoogilisest žestist jne,selgitab Peterson ja tõdeb, et Tšehhovi harjutused on olnud talle kasulikud. Sta-nislavski õpetuse juures tõstab Peterson esile füüsiliste tegevuste meetodit ehkhilisemat Stanislavskit. Ka Petersonile on oluline füüsiliste tegevuste partituur,nagu ta seda nimetab, kusjuures füüsilised tegevused ei tähenda ainult seda,mida näitleja otseselt teeb; füüsiliste tegevuste kaudu saab väljenduda rollivaimne ja psüühiline elu ja seda partituuri saab fikseerida, sel on omad rütmidja poeetika.

Tuleb nõustuda, et näitleja elukutse on tõepoolest raske – teda võib ohustadaläbipõlemine või ka sõltuvused, olgu alkoholist või muust. Lavakunstikoolis olijust hindamisel Loore Martma magistritöö, kus ta kirjutas sellest, kuidas näitlejasatub stressi ja depressiooni, mis tegurid siin kaasa mängivad ja kuidas ennastaidata, kui vahel on ehk isegi raske pärast etendust rollist välja tulla. Petersoniarvates on see psühhotehnika küsimus – näitleja ei tohi jääda rolli vangiks. Tarõhutab, et näitleja psüühika on väga õrn, ta on haavatav ja tundlik, seetõttu tulebtema psüühikat säästa, peab igal juhul hoiduma vägivallast, sellele tuleb vastuseista ja sellest teada anda.

Peale Tšehhovi on Petersonile oluline olnud ka Grotowski, kes räägib spon-taansusest, näitleja eneseavamisest, ent selle kõrval on üks väga tähtis element –distsipliin ehk see, kuidas spontaanset loomingut kontrollida ja end teadlikultinspiratsiooniks, loomisaktiks ette valmistada. See on ju ka igasuguse hea teatri-meetodi üks peamisi eesmärke. Lavastajana taotleb Peterson, et näitlejad mõis-taksid, mida ja milleks nad teevad, sest oluline on sõnum, mis jõuab publikuni.Peterson meenutab, et tema teatrikogemuses on olnud näitlejaid, keda vaadatesunustad ära, kuidas ta mängib: „Kas ta mängib hästi või mängib halvasti, ei ole

66

oluline, sest sa vaatad ja tajud seda, mida ta mängib. „Kuidas“ on lihtsalt nii hea,et muutub märkamatuks, teenib märkamatult sisu ja oskab just sisu märgatavaksteha.” Peterson toob näiteks Jüri Järveti.

See tähendab justkui sedagi, et näitleja, tema mäng (professionaalsuse mõttes)muutub otsekui nähtamatuks. Küsimusele, kas ka praegu on teatris niisuguseidnäitlejaid, jääb Peterson hetkeks vastuse võlgu, aga lisab, et on – näiteks kui vaa-data, kuidas Indrek Sammul mängib „Tartuffe'is”3, siis selles on midagi taolist.Ka siinkirjutajale jättis Sammuli Cléante´i roll „Tartuffe´is” väga tugeva mulje,sest kui ta kõneleb, siis on selgelt tajutav, kuidas ta mõtleb – ta arutleb, kaalutleb,see mõtlemise protsess on hästi jälgitav ja huvitav. See, et ta kõneleb värsis, eitõmba eraldi tähelepanu, tähtis on mõte, mitte retooriline meisterlikkus.

Molière ja „Tartuffe”

„Tartuffe“ jõudis lavale Draamateatri juhtide kutsel. Ühistööks Draamateatri jaTheatrumi vahel olid kaalumisel mitmed näidendid. Nüüd tuli lavastus väljaDraamateatri egiidi all, kuid kaasa teevad ka mitmed Theatrumi näitlejad. Vii-mati lavastas Peterson seal (koostöös Theatrumiga) Thomas Bernhardi näidendi„Harjumuse jõud” (1998). Nüüd langes Petersoni valik Molière'ile, kes mõjub au-torina praegugi väga kaasaegselt nagu ka tema „Tartuffe”. Peterson lisab, et ontahtnud lavastada koos kolm Molière´i näidendit: „Misantroop”, „Tartuffe” ja„Don Juan”, et neid mängitaks eestikeelses teatriruumis samal ajaperioodil, sestneis näidendeis on õieti samad teemad, nad on üksteisele lähedased – need onkomöödiad, kuid tegelikult on Molière ka sügavalt traagiline autor, kelle näiden-dites saavad koomilised olukorrad traagilise tähenduse, need põimuvad oma-vahel, nii et tekib tragikoomilisus. Peterson meenutab, et Riina Schutting kirjutaspärast vaatamist talle kirja, kus ütles, et näeb esimest korda „Tartuffe´i” lavasta-tavat niivõrd otseselt traagilises võtmes. Petersoni sõnul see ongi traagiline näi-dend. Veel täpsemalt: siin on naer läbi pisarate või pisarad läbi naeru. Tartuffeon silmakirjalik, aga silmakirjalikkust on ka kõigis teistes tegelastes. Peltsebuligapole võimalik Peltsebuli välja ajada ... Ja ometi pole Molière lootusetu, tõdeb

3 Molière’i „Tartuffe“, lavastaja Lembit Peterson, esietendus 4. oktoobril 2015. aastal Eesti Draamateatrisuures saalis.

67

„Tartuffe“. Ülal Cléante – Indrek Sammul, all proua Pernelle – Maria Klenskaja. Foto Siim Vahur. (Eesti Draamateater)

68

69

„Tartuffe“. Stseen lavastusest. Foto Siim Vahur. (Eesti Draamateater)

4 „Üks suvepäev“ esietendus 16. septembril Tahkuna tuletornis ja „Ma olen tuul“ 25. jaanuaril 2013 Salmekultuurikeskuses, mõlemad Theatrumi lavastustena.

70

Peterson, lisades, et väljapääsu võib leida targas siiruses ja lihtsas, omakasupüüd-matus armastuses. Need teemad on näidendis esindatud.

Negatiivsuse esteetika (kahes mõttes), Võrõpajev ja Fosse

Mis on õieti negatiivsuse esteetika? Esimesed assotsiatsioonid võivad kergestitekkida näiteks Grotowski mõistega via negativa: arusaam, et rolli luues peab näit-leja ennekõike hoiduma või loobuma kõigest liigsest. Grotowski räägib ka vaesestteatrist, mis on askeetlik, keskendub kõige olulisemale (ehk näitlejale) ning jätabteadlikult kasutamata need rikkalikud võimalused ja väljendusvahendid, mis ontänapäeval teatri käsutuses. Või ka Jacques Copeau „lage lava” (tréteau nu) – katemale oli tähtis loobumine, vahendite viimine miinimumini, et keskendudakõige olulisemale. Neis seostes tähendab „negatiivsus” eitamist, loobumist.Minimalism peab olema taotluseks, siis saab rääkida esteetikast – kui see poleaga teadlik valik, vaid põhjuseks on lihtsalt mugavus (või teatri vaesus sõnaotseses mõttes), siis pole tegemist esteetilise süsteemiga.

On autoreid, kelle tekstid juba eeldavad minimalistlikku esteetikat, sest neisseon sisse kirjutatud tühjus, vaikus, pausid. Näiteks Jon Fosse on niisugune autor,meil Jaan Kruusvall, keda on ka Fossega võrreldud.

Norra kirjanik Jon Fosse on tänapäeva autoritest Petersonile lähedane; ta onlavastanud Fosse näidendid „Üks suvepäev” ja „Ma olen tuul”.4 Peterson on Fos-sega mitu aastat tagasi ka isiklikult kohtunud ja pikalt vestelnud. Ühest Fosseantud intervjuust sai lugeda episoodi tema lapsepõlvest, sellest, kuidas ta lapsenakogemata endal veenid läbi lõikas ja surma lävele jõudis. Kliinilisest surmast tulita tagasi kogemuse ja kindla veendumusega, et meie surnud elavad koos meiega.See on sõnum, mille edastamine sai tema kirjandusliku loomingu peamiseks tee-maks, sisuks. Fosse ütles vastuseks Petersoni küsimusele, millist näidendit ta isekõige paremaks, õnnestunumaks peab, et see on „Ma olen tuul”. Kuid seda oliPetersonil keeruline lavastada, kuna teemaks on ühe tegelase enesetapp: „See onriskantne tekst: peab jälgima, et lavastus ei kallutaks enesehävitamise teele, eipoetiseeriks ja õigustaks selle teo sooritamise ahvatlust. Sest me ei tea, millisessereaalsusesse satub inimene, kes sellise teo sooritab. See ei pruugi olla vabane-

5„Joobnud“ esietendus 25. oktoobril 2014 ja „„Delhi“ tants“ 27. veebruaril 2015, mõlemad Theatrumisaalis.

mine, inimene võib sattuda veel hullemasse olukorda. Kindlasti tähendab seeaga eluaegset arusaamatust ja valu inimestele, kes teda on hoidnud ja armasta-nud.” Seda ohtu tuli Petersoni sõnul kindlasti vältida. Selle lavastuse puhul olilavastajale tähtis, et oleks suur lava – palju tühjust. Peterson kinnitab, et lavastusoli autoritruu ja Fosse tekstist tulenes ka see, et näitlejad mängisid kujuteldavateesemetega, s.o rekvisiite ei olnud. „Ma olen tuul” usaldab vaataja kujutlust, eipüüa sündmusi näidata olustikulise täpsusega, arutleb Peterson, lisades, et „Ühesuvepäeva” juures oli jällegi oluline mängukoht, mis sobiks näidendi ja selleteemaga kokku.

Mulle tundub, et niisugused tekstid (nagu Fosse või ka Kruusvalli näidendid)ei avane, kui mängida neid väga realistlikult või olmeliselt. Tühjus, vaikus, pau-sid peavad mõjule pääsema, olmelist tõepära ei ole tarvis taotleda. Peterson usub,et teatri ülesanne ei olegi anda täpselt edasi olustikku, teater peab äratama ku-jutluse. Ka Stanislavski teater ei olnud tema sõnul olustikuline; ta küll kasutaspalju detaile, taotles tõetruudust ja täpsust – Tšehhov ju ütles, et ta tahaks kirju-tada näidendi, kus ükski kilk ei laula jne –, aga Stanislavskile oli olustik vajalikselleks, et selle pinnalt tõukuda, tekiks poeesia, et lavastus tõuseks olustikuta-sandilt kõrgemale ja muutuks poeetiliseks. Olustik oli otsekui silla loomiseksvaatajaga kõige esmasel tasandil, et seejärel liikuda koos temaga hingelistele javaimsetele, poeetilistele tasanditele. Teater saab teha nähtamatu nähtavaks, usubPeterson.

Tulles tagasi negatiivsuse esteetika juurde, võib selle all mõelda (ja ongi vistmõeldud) ka seda, mida võib nimetada ka inetuse esteetikaks: koleda, vastiku,eemaletõukava näitamist laval otse, lausa naturalistlikult. Siin võib mõeldaVõrõpajevi „Joobnutele”, kus kõik tegelased on purjus – kas seda on aga mõtetlavastada nii, et purjus-olek mõjuks just nii nagu elus, oleks väga tõetruu? Võrõ-pajevi „„Delhi” tantsu” esteetika on seevastu teistsugune.5

Peterson luges „„Delhi” tantsu” tegelikult varem kui „Joobnuid” ja see aval-das talle väga sügavat mõju, nii et ta tõlkis näidendi kohe eesti keelde. Materjaliotsides ja valides arvestab Peterson alati ka näitlejatega, et neil oleks huvitavatja vajalikku tööd. „Joobnud” tuligi lavale varem, sest oli tarvis niisugust materjali,mis annaks tööd suurele trupile. Mõlemad näidendid on Petersoni sõnul lavas-

71

72

„„Delhi“ tants“. Katja – Laura Peterson. Foto Ülar Mändmets. (Theatrum)

73

„„Delhi“ tants“. Meditsiiniõde – Maria Peterson,Elatanud naine – Maria Klenskaja. Foto Ülar Mändmets. (Theatrum)

tatud autoritruult. „Autoritruuduse all mõistan seda, et jõuda autorini, aga säi-litada omapoolne dialoog temaga. Mitte kõiges ei pea lavastuse tegijad alati au-toriga nõus olema. Lavastus ja siis ka etendus on alati dialoog autoriga tema pooltetteantud teemadel,” ütleb Peterson. „„Delhi“ tantsu” puhul tähendab see, etoluline on muusikalisus – Võrõpajevi soov on, et näidendit interpreteeritaks nagumuusikateose partituuri. Tähtis on näidendi teema (mitte lugu), teemat varieeri-takse seitsme lühinäidendi kaudu, millest tekst koosneb. Rütmid on alati olulised,nõustub Peterson, lisades, et ka füüsilistel tegevustel on oma rütmid. Temalavastuste muusikalise kujundusega tegeleb tavaliselt Marius Peterson, neil onteineteist mõistev koostöö. „„Delhi” tantsu” jaoks palus Peterson aga HelenaTulvel kirjutada originaalmuusika.

Negatiivsust elu koleduste naturalistlikult tõetruu kujutamise mõttes Petersonei poolda, selline esteetika ei ole talle vastuvõetav ning ta on seisukohal, et natu-ralism ei ole (tema jaoks) teatris vajalik. Ta arutleb: teatrit on nimetatud peegliks,öeldud, et teater hoiab elul peeglit silme ees, aga kui me mõtleme peeglist, siispeegelpilt ei ole ju elu koopia – peegliklaasi taga on hõbedakiht. Kui teater ontegelikkuse peegel, siis ei pea ta peegeldama naturalistlikult, ei pea kopeerimakõike, mis elus on inetut, jõhkrat jne, arvab Peterson, uskudes, et täpse kujuta-mise asemel on tähtis, et teater ärataks vaataja kujutluse – et ma saaksin minnasellesse maailma sisse, kaasa elama ja kaasa mõtlema tänu kujutluse jõule.Võrõpajevi „Joobnud”, nagu öeldud, võimaldaks vaataja šokeerimist ja inetuseesteetika kasutamist, kuid Petersoni lavastus ei lähe seda teed. Näitlejate esituseskäituvad need joobnud tegelased pigem ekstsentriliselt, ebaharilikult, aga nadei mõju eemaletõukavalt. Kui päriselus me ei taha joodikutega kokku puutuda,nad panevad end lausa kartma, siis lavastuses on tegemist huvitava esteetikaga,milles näitlejad eksisteerivad ja mis on lavastuse sõnumi teenistuses.

Teater peaks elus välja tooma ilu, sõnab Peterson, kes nägi seda ilu ka Võrõ-pajevi „Joobnutes”, mille tegelased on kõik joobnud, kuid neil on valus vale pä-rast, milles elavad – ja selles valus seisnebki ilu. „Ilu ongi ehk see hõbedakihtpeegli taga,” ütleb Peterson, kuid leiab ometi, et „Joobnud” oli talle riskantne,piiripealne näidend: „Ma ei tahaks niipea taas sellisele territooriumile minna.”

74

75

Lõpetuseks: teatri mõju ja religioosne teater

Rääkisime Petersoniga ka sellest, kuidas teater inimesi (eeskätt vaatajaid) mõju-tab. Kas teater mõjub ainult pealispindsetele emotsioonidele ja afektidele (RiinaSchuttingu sõnutsi meie olemuse tuuma ümbritsevale „troposfäärile”) või võibteater mõjutada inimest sügavalt, isegi muuta tema elu? Kindlasti mitte iga la-vastus, aga mõni küll – on ju etendusi, mis ei lähe elu lõpuni meelest ära.

Peterson nõustub, et teatri mõju võib olla tugev, vaataja võib saada teatristtõuke, mis teda muudab, aga selleks, et ta saaks tõuke, peab ta olema juba piisa-valt vastuvõtlik. Peterson on oma sõnul palju mõtelnud religioossest teatrist jajõudnud arusaamisele, et seda ei eksisteeri: „Ei ole olemas religioosset teatrit,küll aga on olemas religioossed lavastajad ja religioossed näitlejad, kes teevadteatrit.” Peterson on veendunud, et teater ei asenda kunagi Kirikut, aga teatrittehes on võimalik teenida kõrgemaid eesmärke, tõe otsinguid.

76

ÜHISKONNA DEMONTEERIMISESTLAURA METS, MIRKO RAJAS JA ANNE-LIIS MARIPUU

Anne-Liis Maripuu: Laura, sa käisid hiljuti vaatamas Mirko lavastust „LemuelPitkini demonteerimine“1. Mis mõtteid see sinus tekitas?2

Laura Mets: Mulle väga meeldis jälgida nuku füüsilist muutumist. Ma peansilmas nuku lagunemist. See oli võttena väga lahe ja toimis lavastuse kontekstisülihästi. Ja kuna ma ise nukunäitlemisega ei tegele, tundus nuku kasutaminelaval väga huvitav. Lisaks sellele imetlesin näitlejate oskusi.

Mind ajas aga tohutult närvi, et Lemuel oli nii heauskne. Ta tegi kõike, midatalle öeldi. Ma tahaksin uskuda, et inimene suudab „ei“ öelda. Hakkasin mõtlemapõhjakäinud inimestele. Tihti nad arvavad, et teised on jõudnud heale järjele hästikergelt: neil on raha sellepärast, et nad lihtsalt on rikkad. Ma ei tea küll, mis oli,Mirko, sinu eesmärk või millele sa tahaksid, et publik mõtleks, aga mul tekkisselline mõte. Ühelt poolt ma saan aru ja tunnen neile kaasa, kuid ka pinnal püsi-miseks on vaja jõudu, jõudu öelda „ei“. Teiselt poolt seab lavastus küsimuse allausu inimeste headusesse: kas usud automaatselt, et inimene tahab sulle head,või oled skeptiline?

Mirko Rajas: Ma arvan, et sa tabasid väga hästi lavastuse ideed. „Lemuel“pidi esialgu esietenduma 2012. või 2013. aastal, kui ma ei eksi. 2015. aastal eioleks ma tingimata sama materjali kasuks otsustanud. Toona olid mulle teisedteemad olulised.

Lavastust tehes keskendusin küsimusele, kui kaugele tuleb inimene viia, etta ütleks „ei“? Millal tõstab ta käed üles ja ütleb, et ma ei mängi enam sedamängu kaasa? Kui suur on üldse tema valikuvabadus? Kohati tundub, et Lemuelise on süütu, aga teisest küljest, saatus ei ole midagi inimesest väljapoole jäävat,vaid on tugevasti inimesega seotud ja sõltub valikutest, mida ta elus teeb. See

1 Nathanael Westi „Lemuel Pitkini demonteerimine“, lavastaja Mirko Rajas, esietendus 4. oktoobril 2015.aastal NUKU lavastusena Hobuveskis. 2 Vestlus toimus 19.04.2016 Tallinnas.

77

oligi lavastuse peamine teema. Kõige tähtsam on, et inimene hakkaks mõtlema,kuidas asjad elus on. Mingeid pooli me otseselt ei valinud.

Maripuu: Sinu „Lemuelil“ ja Laura lavastusel „Eedeni aed“3 on minu jaoksüks ühine teema, ja selleks on keha objektistamine või esemestamine. Kui„Lemuelis“ on peategelane pigem ühiskondlike olude ohver, siis „Eedeni aias“näeme, kuidas üks peategelastest, Evelyn, hakkab järk-järgult ümber kujundamaoma elukaaslase väljanägemist. Lavastuse lõpus selgub, et Evelynile oli noor-mehe näol tegu ülikooli lõputööga. Adam oli Evelynile nagu savi skulptorile.

Mets: Huvitav on selle loo juures see, et Adam hakkas oma välimuse muutu-des ka teistmoodi käituma. Ta tegi asju, mida Evelyn kuidagi ei julgustanud: pet-tis teda ja kohtus teiste naistega. Paljud on öelnud, et see tüdruk oli nii kuri, jaimestanud, et kuidas on võimalik lähedase inimesega nii teha? Samas, mida ütlebmehe kohta see, et ta hakkab petma, kui ta soeng ära muudetakse ja talle uuedriided antakse?

Saalist lahkudes arvavad vaatajad tihti, et nad teavad, mida ma lavastusegaöelda olen tahtnud. Seejuures on huvitav, et mina ei öelnud ju midagi, vaid esi-tasin üksnes infot. Vaataja näeb tihti oma tõlgendust minu nägemusena.

Maripuu: Hea, et sa publiku reaktsiooni mainisid. Minu jaoks oli „Eedeni aia“puhul problemaatiline just see, et sa, Laura, ei võtnud Evelyni suhtes seisukohtaega positsioneerinud ennast kuidagi lavastuses käsitletud teemade suhtes.

Mets: Vaidlen vastu. Ilmselgelt positsioneerin ma end alati materjali suhtes.Pole võimalik lavastada end positsioneerimata, enda maailmatunnetust või -nä-gemust lavastusse panemata. See on niivõrd isiklik protsess. Samas aga ei peama õigeks oma positsiooni demonstreerimist laval ega oma nägemuse vaatajalepeale surumist. Pigem peab ta ise jõudma probleemi, küsimuse või ühiskonnasaktuaalse olukorra lähivaateni. Sama kehtib ka lavastuse „45 339 km² raba“4

kohta. Kui lavastaja on vaataja eest mõttetöö juba ära teinud, on minu meelestigav teatris käia. Kas ma peaksin nüüd seda tulemust vaatama minema?

Lavastus peaks andma taustsüsteemi, juhatama inimese probleemi juurde,avama maailma selle ümber, aga mitte võtma vastuseandja positsiooni. Eriti

3 Neil LaBute'i „Eedeni aed“, lavastaja Laura Mets, esietendus 8. veebruaril 2014. aastal Endla Küünis. 4 Andra Teede, Laura Metsa „45 339 km² raba“, lavastaja Laura Mets, esietendus 21. novembril 2015. aastalEndla Küünis.

78

„Lemuel Pirkini demonteerimine“. Stseen lavastusest, paremal Anti Kobin ja Tiina Tõnis.Foto Jaana Süld. (NUKU)

„Eedeni aed“. Evelyn – Kaili Viidas, Adam – Tambet Seling. Foto Mats Õun. (Endla)

81

82

praeguses maailmas, kus kõik tahavad sind suunata „õige“ poole, ei saa teaterolla koht, kus laval esitatakse „õiget“ või „valet“ maailmavaadet – nii kaoks teatrieluterve funktsioon ühiskonnas.

Evelyn on hästi tugev isiksus. Kuna tema maailmavaade on lavastuses domi-neeriv, siis on teda vaatajana lihtne hukka mõista. Minul lavastajana ei ole vajasinna kütust juurde lisada. Evelyni tegu on tõesti ebamoraalne, empaatilise olen-dina sa tunned Adamile kaasa, aga kui mõelda sellele, mida see mees ise tegi,ilma et teda oleks juhitud, siis ega tema ka just õigesti ei käitunud. Sa ei näinudminu hukkamõistu, kuna ma ei mõista Evelyni lõpuni hukka.

Maripuu: Kuidas sulle, Mirko, tundub, kas lavastaja maailmanägemus või-tunnetus peaks olema lavastusest välja loetav?

Rajas: Ma arvan, et lavastaja peab end lavastust tehes alati positsioneerima,aga ma ei ole kindel, kas see, kuidas ta materjali või lavastusega suhestub, peab100% ka laval välja tulema. Kõige tähtsam on üles leida teemad, mis sind ennastlavastuse või materjali juures puudutavad. Seejärel on oluline, et näitlejatel tekiksmaterjaliga isiklik suhe, et nemad muutuksid kunstnikeks. Kui publik tuleb saali,on oluline, et asjad, mida olete mõelnud ja väljendada püüate, jõuaksid mingilmoel ka publikuni.

Mets: Kerkib küsimus, mida lavastaja publikult ootab? Ma tahaksin uskuda,et kui ma ootan publikult rohkem, siis nad ka panustavad rohkem. Kui ma rääginneile kõik ette ära, siis ei ole neil vaja ise mõtlema hakata.

Maripuu: Ma olen teie mõlemaga nõus, aga minu meelest üks ei välista teist.Mulle isiklikult on oluline, et lavastaja seisukoht oleks lavastusest välja loetav.See annab mulle võimaluse aru saada, kuidas lavastaja maailma näeb, temagajustkui kohtuda. Seisukoha võtmine on osa dialoogist. N-ö ülevalt alla suhtuminening näpuga õigele ja valele osutamine ei ole minu meelest kunagi võimalik, sestisegi kui keegi tuleb tõde kuulutama, siis saab ta kuulutada üksnes oma tõde.

Mets: Kui sa lähed kellegi lavastust vaatama, siis sa niikuinii kohtud temaga:näed tema käekirja ja stiili. Need on alati unikaalsed.

Rajas: Lavastaja positsioonist saab aimu, kui vaatad ära ühelt lavastajalt kolm-neli-viis lavastust või kui jälgid, mida ta kümne aasta jooksul teeb. Teemad, midalavastajad lavastustes käsitlevad, on sarnased. See on nagu rännak: lavastajanasa otsid kogu aeg ja muutud üha täpsemaks.

83

Maripuu: Aga siiski, vastuseid küsimustele, kas kunstis on Laura meelest kõiklubatud ja kas Evelyni käitumine oli lavastaja silmis mingil moel õigustatud,„Eedeni aed“ mulle ei andnud. Minu jaoks on oluline, et teatritegijal oleks ühis-konnas toimuva suhtes oma arvamus ja et see väljenduks ka tema lavastustes.

Mets: Minu seisukoht on välja loetav sellest, et ma ei lase tekkida äärmuslusel:ma ei kihuta Evelyni tuleriidale viima ega Adamit häbipinki panema. Oleksintundnud end väga rumalana, kui oleksin seda teinud. Vältisin seda teadlikult,sest olukord pole nii lihtne. Sotsiaalse eksperimendi raames võib Adamis nähaebaõnnestujat – inimesena on ta selles testis moraalselt läbi kukkunud.

Küsimus on selles, kas sa lased ennast protsessil muuta või mitte. Siin tulebjälle rännaku teema sisse. „Raba“ tegema hakates mõtlesime, et ega muud meöelda ei saagi kui seda, et inimeste lahkumine Eestist on negatiivne. Kui noorednaised lähevad siit ära, siis keegi ei sünnita Eestis lapsi. Lihtne. Mis sõnumit meveel edastada saame? Välismaal elavate eestlastega rääkides sain aga aru, et neilon seal oma elu, neil on omad põhjused, miks nad Eestist ära läksid. Nad ei pruu-kinud Eestit vihata.

Ma ei pea poole valimist õigeks. Ma tahaksin, et inimesed hakkaksid teemalemõtlema ja pigem loobuksid poole valimisest. Radikaalsust on praegu ühiskonnasväga palju. Sellepärast ma ei tahtnudki olla üks neist, kes ütleb, et need, kes lähe-vad Eestist ära, on nõmedad. See ei aita. Ega nad ei hakka sellepärast Eestisse pa-remini suhtuma. Aga seda meil just vaja on – et nad näeksid Eestit uuesti meeldivakohana, kus elada ja kuhu oma (kasvõi välismaalastest) kaasadega tagasi tulla.

Maripuu: Mirko, kas sinu jaoks on oluline käsitleda laval ühiskondlikkevalukohti?

Rajas: Need teemad on küll olulised, aga kui kõik hakkavad teatris väljen-dama oma isiklikke ühiskondlikke, poliitilisi arvamusi, tehes seda otse, ilmapoeesiata, siis on oht, et teater kaob ära, võtab ühiskonnas teise positsiooni. Maolen nõus, et lavastajal peab olema kindel eesmärk, mingi suur idee, aga ma eitea, kas ta peab oma lavastustes ühiskonnas toimuva suhtes otse, radikaalselt,tugevalt sõna võtma. Mingil määral teeb ta seda tahes-tahtmata, sest me elamepraegusel ajal ja me ei tee ju oma ajast ees teatrit ega aegunud teatrit. Kuime hakkame ennast kuidagi positsioneerima ja kuskile vahele segama, siis ühelhetkel ei ole teater enam teater, vaid miski, mis lajatab sinna tulnud inimestele

84

mingi idee või tugeva sõnumiga vastu pead. Teater peaks jätma inimesele vali-kuvabaduse. Teatri eesmärk on liikuda seestpoolt väljapoole: kõnetades inimesesiseelu, tuleks jõuda selleni, kuidas ta end maailmas või elus positsioneerib. Kuimuutume liiga emotsionaalseks, siis võib juhtuda, et me pigem lammutame kuiehitame.

Mets: Eesti ühiskond ei ole minu meelest praegusel hetkel veel lajatavaks teat-riks valmis. Või oleks „veel“ asemel õigem kasutada sõna „enam“? Mõnes mõttestundub, et publik on lajatavast teatrist edasi liikunud. Seetõttu ei ole „Raba“ kalajatav. Kui sõidad kellelegi oma tugeva ideega sisse, siis ta tõmbub kaitseseisun-disse.

„Raba“ üritab hiilida vaataja alateadvusesse teemaga, mis on väga poliitilineja aktuaalne. Me tahtsime lavastusega tuletada vaatajale meelde suurt välismaalelavate eestlaste hulka, mis teemana, nii kurb kui see ka ei ole, ei ole hetkel päeva-korral, sellest ei räägita näiteks riigikogus. Mõni aeg tagasi me põdesime hullult,nüüd me teame, et meie arv väheneb. Ma tahaksin lavastusega tõstatada küsi-muse, mitte esitada seisukohta. Minu küsimus on, kas me oleme ühiskonnanaotsustanud, et me sureme välja? Mulle tundub, et me oleme juba leppinud sel-lega, et oleme välja suremas ja et tegu on pöördumatu protsessiga.

Maripuu: Siinkohal tekib mul küsimus, mis see ühiskond on? Kes on see, keson selle otsuse teinud? Mina ei ole midagi otsustanud.

Mets: Sama küsimus kerkib üles Koidula [Ireen Kennik] ja Kadri [Adamsoni]mängitud tegelase vestluses. Kadri ütleb välismaal elava eestlasena, et mina eipuutu Eestisse, mina olen lihtsalt mina, mina ei ole statistika. Aga me kõik olemestatistika, me kõik loeme.

Sa, Anne-Liis, osutad siin sellele, mis tuli välja ka väliseestlastega tehtudintervjuudest. Eestlased ei näe ennast enam eestluse püsimajäämises kaasarää-kijatena. See ongi üks probleemi allikatest. Tegu on paradoksiga. Nagu ka sinaütled: mina ei ole midagi otsustanud. Me ei taha võtta endale vastutust ja selleprobleemiga tegeleda.

Rajas: Ma õppisin neli aastat Soomes. Olen kogu aeg oma kohuseks pidanudsiia tagasi tulla. Ma tahan arendada seda ühiskonda ja riiki nii palju kui vähegivõimalik. See on mingil määral ka minu kutsumus. Soomes olles igatsesin tagasiEestisse. Tallinn on üks minu lemmiklinnasid. Tunnen kunstnikuna kohustust

85

elada Eestis ja teha eesti asja. Ma ei tunne, et peaksin minema Londonisse endtäiendama. Kuigi ma ei heida seda ette ka nendele, kes seda teevad. Samas – alati,kui keegi kunstnikest läheb välismaale õppima, tekib mul soov öelda: „Kuivähegi võimalik, siis ära mine ära, ära loobu. Siin on ka väga põnev ja huvitav.“

Mets: „Raba“ üks eesmärke on tõmmata tähelepanu sellele, et oleme loonudühiskonna, kus inimestel, kes ei ole valged, kristlased ja heteroseksuaalsed, onväga raske ellu jääda. Kui kõiki inimesi koheldaks ühiskonnas võrdsetena ja meei tõrjuks kedagi välja, oleks elu siin palju kergem.

Maripuu: „Raba“ puhul ei saa üle ega ümber lavakujundusest. Illimar Vihmaron publiku jaganud kaheks ja pannud nad istuma kahele poole lava. Lava keskelon kõrge sein, mis varjab täielikult teisel pool seina toimuva. Teist poolt lavaruu-mist ja publikust on võimalik vilksamisi näha üksnes siis, kui keegi avab uksekahe korteri vahel. Pilti teisel pool toimuvast vahendab osaliselt kaamera. „Raba“puhul võib seetõttu rääkida puudumise või negatiivsuse esteetikast, vaatajal jääbpõhimõtteliselt pool etendust nägemata.

Mets: „Raba“ vahesein on pandud sinna tunde tekitamiseks. Oluline on teki-tada vaatajates huvi teisel pool seina toimuva vastu. Hea oleks, kui vaatajad kü-siksid pärast etenduse vaatamist: miks ma tahtsin kogu aeg näha, mis on teiselpool? Sama põnevuse ja huviga lähenevad inimesed neile, kes elavad väljaspoolEestit. „Kuidas sul seal ikka on? Räägi, mis sa seal teed?“ – „Midagi ei tee, tavalistelu elan: ärkan hommikul üles, söön hommikust, pärast lähen ujuma.“ – „Agamiks seal nii palju parem on?“ – „Põhimõtteliselt ei olegi.“ (naerab) Sellest seinaston vaja aru saada pigem emotsionaalselt, mitte mõistusega.

Maripuu: Tuleksin nüüd poliitiliste teemade juurest tagasi näitlemise, täpse-malt öeldes nukunäitlemise juurde. Näitleja on laval alati üheaegselt nii subjektkui ka objekt. Selleks objektiks või vahendiks on füüsiline keha, mida näitlejasubjektina kasutab oma eesmärgi saavutamiseks. Minu küsimus käib Christo-pheri rolli kohta lavastuses „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“5. Erni Kase ju-hitud „Kooloni“6 saates ütlesid, Mirko, et „Kentsaka“ Christopheri oli esialgu

5 Mark Haddoni „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“, lavastaja Sander Pukk, esietendus 8. märtsil 2015.aastal NUKU väikeses saalis.6 Avaldati 25. detsembril 2015. aastal, vt http://kultuur.err.ee/v/koolon/61aae804-d5b0-43de-b141-475e336da2cf/koolon-mirko-rajas-nukulavastuse-algimpulsid-on-samad-mis-draamalavastusel

86

„45 339 km² raba“. Vasakul ülal Meelis Rämmeld, all Tambet Seling ja Kadri Adamson; paremal stseen lavastusest. Foto Gabriela Liivamägi. (Endla)

88

plaanis mängida esimeses vaatuses nukuga, siis aga otsustati sinu keha kasuks.Kas sinu jaoks on vahet, missuguse objektiga sa mängid, kas oma keha võinukuga?

Rajas: Ma ei tea, kui palju sellest võib kirja panna; väljaspool prooviruumi ta-valiselt sellistest asjadest ei räägita ... Me otsisime kaua sobivat vormi. Kui ühesproovis katsetasime ilma nukuta, toimus tohutu vabanemine. Selgus, et nukk oliolnud sel korral takistuseks. Mul ei tekkinud proovis õiget objektiga suhestumist.Samuti ei leidnud me nukuga vormi, mis oleks sobitunud tervik-süsteemi. Kunaalusmaterjal on dramatiseeritud n-ö klassikalises võtmes, siis ilmselt nukk lihtsaltei sobinud sinna. Iseenesest ma sain aru, miks Sander [Pukk] lavastajana soovislavastust esialgu teha nukuga.

Nukust loobumine andis mulle võimaluse kõike, mis oli proovide jooksul ku-sagile sisemusse kogunenud, väljendada oma keha, hääle jne abil. Tundsin tohu-tut vabanemist. Kraad oli õige. Tihti öeldakse, et hoia sees, kogu, pane tegevusse.Nukuga mängimine prooviperioodi alguses andis mulle võimaluse koguda,koguda ja kui ühel hetkel sellest loobusime, oli õige valik peategelase läbielamis-test, sisemisest arengust juba tehtud. Nukk aitas mul rolli sisuliselt luua, sain aru,kuidas teised inimesed Christopheri suhtuvad ja temaga suhestuvad, kuidasteised teda näevad: nukulikult, objektilikult, surnult, kaamelt, nagu ta pärineksteisest maailmast.

Maripuu: Mis sa arvad, kas võib juhtuda ka vastupidi? Kas on võimalik,et näitleja, kes on rolli hakanud looma ilma nukuta, tunneb nukku kätte võttesvabanemist?

Rajas: Võib küll. Nuku puhul on huvitav see, et kõiki asju ei saa väljendada.Võid küll inimesena läbi katsetada ja nukku üle kanda, kuid tavaliselt tegelednukuga mängides esialgu tehniliste asjadega: kuidas nukk liigub või milline onimpulsside jada.

Nuku kasutamine või mitte kasutamine lavastuses selgub materjaliga kokkupuutudes. Ma ei ole veel ühtegi nukulavastust teinud ainult selle pärast, et onvaja teha nukuteatrit. Leian, et kui saab teha ilma nukuta, siis tuleb teha ilma.Mõnda teksti lugedes saad kohe aru, kas seda on võimalik nukuga teha või mitte.„Lemueliga“ tekkis äratundmine, et nuku abil saab peategelase lugu palju pa-remini väljendada kui näitlejaga. Põhimõtteliselt oleks saanud seda lavastust teha

89

ka näitlejaga. Selles loos on see n-ö objektistamine hästi tähtis, kõik need füü-silised demonteerimised jne. Nuku abil oli võimalik luua distantsi ning vältidasadistlikku joont. Päris näitlejaga oleks läinud ehk liiga tooreks … Mängulisusoleks ära kadunud.

Maripuu: Minu jaoks oli kõige õõvastavam näha nukku ilma hammasteta.See auk või tühjus selle koha peal, kus peaksid olema suu ja hambad, tekitasidkonteksti sobiva, pasliku distantsi ja õõvatunde.

Rajas: Seal on üks huvitav koht, kus Lemuelil võetakse skalp ära ja on näha,et ta pea on tühi. Seal ei ole mitte midagi. (naerab)

Maripuu: Ma küsiksin veel ühe küsimuse objekti ja subjekti suhte kohta laval.Mirko, kas oled tundnud näitlejana konflikti objekt ja subjekt olemise vahel? Sinukeha on materjal, millega sa töötad, samas ei ole sul võimalik lavale minnesMirkot lava taha jätta. Pean siinkohal silmas eelkõige lavastusi, kus nukku eikasutata.

Rajas: Seda konflikti mul tavaliselt ei teki. Lavastused on siiani alati valminudühise töö tulemusena lavastajaga: ei ole ühte ega teist liiga palju, vaid on kesktee.Püüan ka lavastajana seda keskteed näitlejatega leida. Suunata neid vastavaltoma pealisülesandele ja ideedele, aga samas neis kunstnikku leida püüdes. Mulletundub, et iga näitleja on eraldiseisev kunstnik, ta ei saa kunagi jääda ainultlavastaja tööriistaks. Heas mõttes hariduslik pool peaks teatris alati olemasolema. Mitte akadeemiline koolihariduslik pool, kuigi see pole ka paha, aga niinäitleja kui ka lavastaja peaksid lavastusprotsessi või materjaliga alati kasvama,kuskile arenema. Pole ju mõtet võtta näitleja ja temaga lihtsalt töö ära teha, kuinäitleja on pärast lavastuse tegemist täpselt samasugune inimene, nagu ta olienne. Kui inimene ei arene, siis on teatrieetikat või teatri põhiväärtusi kuidagirikutud.

Mets: Materjali valimine ongi teatrieetika küsimus: kas ma tõesti südamepõh-jas usun, et seda teemat on praegu vaja käsitleda? Pärast kooli avastasin, et keegiei kontrolli sinu valikuid. Sa võid teha üsna keskpäraseid asju ja ainus asi, missealjuures natuke valutab, on sinu südametunnistus. Hoolimata sellest, et Eestison teatrikülastusi väga palju, ei tohiks teater vaataja suhtes ebaausaks muutuda.Kuid seoses harimisega, millest Mirko just rääkis, tahtsin teie mõlema käestküsida: kas teatritegija peab publikut harima?

90

Maripuu: Ma arvan, et ei pea. Oluline on oma arvamust väljendada. See onmidagi muud kui tõe kuulutamine või harimine. Kedagi harides vaatad sa talleautomaatselt ülevalt alla.

Rajas: Küsimus on selles, kuidas harida. Mida üldse tähendab „harima“?Hariduse eesmärk on panna inimene mõtlema. Kui publik lahkub pärast eten-duse lõppu saalist samade mõtetega, kui ta saali tuli, siis on lavastus luhta läinud.Materjali valides mõtlen ma alati, mida see saab õpetada. Kui teen lavastust,püüan midagi uut õppida, et ma ei oleks pärast prooviperioodi lõppu sama ini-mene, kes ma olin enne. Harimine peab olema vaimne.

Maripuu: Kuidas sa, Laura, ise oma küsimusele vastaksid? Mets: Harimine on ehk jah halb sõna. See tähendab, et keegi teab kellestki

enam ja jagab temaga oma tarkust. Just nagu sa, Anne-Liis, ütlesid – tekitab ülaltalla positsiooni. Oluline on aga see, kuidas ma oma tööd teen ja materjali valin.See viimane on teinekord väga raske. Materjali otsides küsin endalt, kas see ontõesti see, mida ma teha tahan? Kas see on teema, millesse ma tahan pooleks aas-taks kaevuda? Kas see on see materjal, mille abil mul on võimalik inimesena edasiareneda? Kas see on see, mis on inimestele praegu põletava tähtsusega?

Maripuu: Laura, sa töötad alates 2014. aastast Endla teatris. Missugune onsee teater, mida Endla võiks teha? Kuidas sina seda näed?

Mets: Küsimus on selles, missugust teatrit tahavad teha need inimesed, kesseal töötavad. Enamik Eesti väiketeatreid, mis ei asu Tallinnas, peavad pakkumalaiemat ampluaad, sest mingi piirkonna vaatajad saavadki ainult seal käia. Agateisest küljest, sa pead olema idealistlik. Iga kord, kui räägin inimestega, kes töö-tavad Tallinnas, saan ma aru, et ma olen nende jaoks väga idealistlik. Väikelinnapubliku jaoks pead sa olema eriti idealistlik: kas need inimesed on vähem väär-tuslikud, kes elavad seal? Minu meelest ei ole. Nad pole ka rumalamad. Ma teenPärnus täpselt samasugust teatrit, nagu ma teeksin Tallinnas. See ongi eesmärk.Kui läksin Endlasse, siis kõik vaatasid mind kaastundliku pilguga. Kas teatri-maailm peab sellise suhtumisega tõesti looma perifeeriat?

Maripuu: Mirko, ma küsiksin nüüd sinu käest, missugust teatrit võiks NUKUteha või mis teemadel kõneleda?

Rajas: NUKU on huvitav nähtus Eesti kultuuriruumis. See teater on läbiaegade erinevaid ülesandeid täitnud. On tehtud lasteteatrit, populaarset noorte

91

muusikaliteatrit ja draamalavastusi. Nukulavastusi on tehtud nii lastele kui katäiskasvanutele, lisaks sellele on eksperimenteeritud erinevate žanrite, lavastajateja muuga.

Paar aastat tagasi toimusid väga suured muutused, vahetusid nii direktor kuika kunstiline juht7, ka trupp on aegade jooksul vahetunud ja uueneb praegugi.Millises seisus on NUKU täna, selgub ilmselt mõne aja pärast – uus identiteet onalles kujunemas. Ma usun, et lähima paari aasta jooksul vormub täpsemalt väljasee, mille pinnalt edasi tegutseda. Teater peab olema küll pidevas arengus, agamingid lähtepunktid peavad olema paigas. Neid juuri või alustalasid praeguNUKUs otsitaksegi. Millise suuna NUKU lõpuks võtab? Kas temast saab teater,mis teeb lavastusi lastele või täiskasvanutele või mõlemale? Millise terviku seekõik kokku moodustab? Ilmselt ühel hetkel tuleb valida veidi konkreetsemsuund, ei ole lihtsalt võimalik teha kõike. Tuleb leida vastused küsimustele: miksteatrit tehakse? Miks on seda vaja? Kellele seda tehakse? Kes on need inimesed,kes teatris töötavad? Vastustest nendele küsimustele moodustub tervik, millegaon võimalik edasi mängida. Väga tähtis on uus publik, mis NUKUle tekib; ini-mesed, kelles suudetakse huvi äratada. Kuna muusikale enam ei tehta, on suurosa publikust kadunud.

Teater kui selline muutub üha visuaalsemaks. Nukuteatri mänguvahendeidkasutatakse nii Linnateatris, Theatrumis, NO teatris kui Endlas. Visuaalsus ei oleenam iseenesest mingi eripära.

Mets: Nii Endlale kui NUKUle mõeldes on põhjust rääkida teatrist kui rän-nakust või kulgemisest. Mõlemas teatris oli umbes samal ajal paigalseis, nüüdon uus teekond alanud.

Rännak või teel olemine on iseenesest väga oluline, teater ei tohikski kunagivalmis saada. Me peame otsima, me peame iga päev alustama nullist. Muidugitekib vahepeal tunne, et üks faas on lõppenud, aga see on rännaku osa. Liikumineon oluline.

Anne-Liis, kuna sa oled Eestist natuke aega ära olnud8, tahtsin sult küsida,

7 2013. aastal sai NUKU kunstiliseks juhiks Taavi Tõnisson ja direktoriks Joonas Tartu.8 Anne-Liis Maripuu õppis aastatel 2009–2016 Saksamaal Berliini Vaba ülikooli magistrantuuris teatri-teadust.

kuidas näed sina NUKU positsiooni? Sa näed Eesti teatrimaailma kindlasti teisepilguga.

Maripuu: Ma ei tahaks kuidagi loobuda täiskasvanutele tehtavast visuaal-teatrist. NUKUs tehakse väga ägedaid asju. Tihti on nuku või mõne muu esemeabil võimalik mõtet palju täpsemini edasi anda kui tekstiga. Sealjuures ei tohiunustada, et NUKU ei tähenda mitte üksnes oskust nukke käsitseda, vaid neidka valmistada.

Ma olen liiga lühikest aega Eestis olnud, et rääkida NUKU positsioonist Eestiteatrimaastikul. Aga ma võin rääkida sellest, millisena ma sooviksin näha teatrit,kus ma töötan. Mulle meeldiks, kui see teater tegeleks oma lavastustes ka nendeteemadega, millest räägitakse ajakirjanduses. Need maailmad tunduvad tihtiüksteisest väga erinevad olevat. NUKUs töötavad väga avatud ja ärksad inime-sed. Ma tahaksin, olemata kindel, kas teater ise seda tahab, et NUKU ei oleksalati nii viisakas ja tore, et ta oleks teravam, provokatiivsem ja veidi ülbem. Seeei kehti muidugi lastelavastuste kohta.9 (naerab)

Mets: Minu meelest on samuti oluline, et NUKUs tehakse täiskasvanutelavastusi. Nukunäitlejat on tohutult huvitav jälgida. Väga põnev on vaadata ini-mest, kes on midagi endast nuku sisse pannud. Ma arvan, et seda on oluline näi-data. Laval ei pea alati olema näitleja, kellega vaatajal tekib osadustunne, selleasemel võib olla ka nukk. Kuigi Lemuel on nukk, samastub vaataja temaga, naguta samastuks „päris“ näitlejaga.

Maripuu: Mis teie järgmised lavastused on? Rajas: Mina tegelen praegu „Väikese printsiga“, mis peaks esietenduma

NUKU uues suures saalis 30. oktoobril 2016. Uue saali avamine on mõnes mõttesnagu uue teatri avamine, see annab alust uuteks ootusteks ja võimalusteks. Kuime kunstilise juhi ja direktoriga otsisime avalavastuse jaoks materjali, siis tundusmeile, et Saint-Exupéry „Väike prints“ võiks oma olemuselt sinna hästi sobida.Tegu on NUKU teatrile omaselt koguperelavastusega, mis kõnetab nii täiskas-vanuid kui lapsi. Sellepärast see saigi valitud. See on suur materjal, mida haarata,aga teisest küljest – lavastus peab olema väljakutse, see peab sind huvitavama.Ei ole mõtet teha avalavastust, mis oleks kindla peale minek. Olen saanud heakontakti lavastuse kunstniku Rosita Rauaga. Mul on õnnestunud temaga juba

9 Maripuu töötab NUKUs lavastusala juhatajana.

92

teha üks lavastus.10 Koos Rositaga leidsin „Väikse Printsi“ jaoks sobiva vormi. Mets: Alustan suvel proove Saksa näitekirjaniku Philipp Löhle näidendiga

„Das Ding“. Tekst keskendub erinevatele inimestele maailma eri paikades, kedaühendab üks väike puuvillatopp, millest saab särk. See on lugu ühest väiksestasjast, mis seob erinevaid inimesi. Näidend algab sellest, kuidas Fernão deMagalhães Portugali kuninga juurde läheb, et paluda talt laevu oma järgmiseksmerereisiks. Magalhãesi retk muutis kõike, mida inimesed maailmast seni tead-sid. Lavastus küsib, kuidas me oleme kasutanud teadmist, et maailm on ümmar-gune ja meil on võimalik importida asju Hiinast? Mõnes mõttes on teguinimkonna arengulooga.

Maripuu: Oma uutes lavastustes läbite mõlemad suuri vahemaid: kui Mirkoliigub planeetide, siis Laura mandrite vahel. Soovin teile mõlemale jõudu ja jaksuvalitud distantside läbimisel.

10 „Lemuel Pitkini demonteerimine”

93

„Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“. Christopher – Mirko Rajas. Foto Mart Laul. (NUKU)

DIALOOG LÄBI SEINAMART KANGRO JA JIM ASHILEVI

Jim Ashilevi: Mis sa teed siin siis?1

Mart Kangro: Ah?Ashilevi: Mis sa teed siin siis?Kangro: Kuule, see on see Püha Vaimu saali residentuur. Annavad kuuks

ajaks selle ... no et sa saad nagu taotleda residentuuri siin, et siis stuudiot kuuaega kasutada.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Ja ma siis siin üritan ... Mul on mingi vana idee, (valab plastpudelist

kraanivett klaasi) mis on selline idee, mis (pillab pudelikorgi maha ja korjab üles)kunagi ammu on nagu tekkinud seoses vlog'idega.

Ashilevi: Ahah.Kangro: Kuidagi koperdasin ammu-ammu suvaliste vlog'ide otsa. Tehes üht

lavastust, sattusime internetis formaadi peale nimega „Expert Village", kus ini-mesed on postitanud tutorial’e või õpetusi, kuidas midagi õigesti teha. Täiestielementaarseid asju: kuidas õigesti tekikotti vahetada, kohvi tassi valada, tehavahet õunal ja pirnil ... Üks mu lemmik on Marianne Californiast, kes on etiketi-õpetaja. Vähemalt ta arvab, et on.

Ashilevi: Mhmh. Kangro: Ja siis ta õpetab sulle erinevaid teadmisi. Muu hulgas näiteks, kuidas

süüa steiki. Saad aru, see on nii hull. Tal on kogu aeg üks ja seesama kostüümseljas, roosa täpiline hõlst. Ta istub oma poolpimedas toas, tema ees on klaasistlaud, millel on tühi taldrik, nuga ja kahvel, ja siis ta ütleb: „There are two wayseating a steak: either you want to cut one piece off and put it directly into yourmouth ... Or you want to cut the whole steak into several pieces in one go, putthe knife aside and just fork all pieces into your mouth.“ (imiteerib lihatüki suhupistmist)

(naeravad)

1 Vestlus toimus Kanuti Gildi SAALIs 29. veebruaril 2016.

94

95

Kangro: Ise on seejuures väga tähtsa näoga. Sa vaatad seda ja mõtled, et kust-kohast tal tuleb üldse idee teisi nii elementaarses asjas õpetama hakata ... Ja seeon saanud sada tuhat vaatamist. Ja mitte sellepärast, et ... Ühesõnaga, see onnüüd pikk jutt, mis ma sulle räägin.

Ashilevi: Jajaa. Meil on aega.Kangro: Jajaa, aa, selles mõttes, et noh ... Sada tuhat vaatamist. Mitte selle-

pärast, et see on kergelt öeldes naeruväärne, vaid sealt õpitaksegi ... Veel kom-menteeritakse, et vaat kui huvitav, ise ei tulnudki selle peale ...

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Ja siis ma hakkasin huviga otsima, mis seal vlog’induses toimub. See

on väga põnev ja rikas maailm, täis lahedaid ja värvikaid tegelasi. Ühelt poolton see tohutu industry. Paljudele on see elukutse. Sellega teenitakse raha ja sedatehakse väga meisterlikult. Aga on teistsugused vlog’id ka, sellised, kus sa näedtegelikult hoopis midagi muud kui seda, mida näidata tahetakse.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Tähelepanu paeluvad hoopis teised aspektid, kui on konkreetse

vlog’i eesmärk. Näed hoopis postitaja igatsust tähelepanu järele, üksindust, min-git lühist enese väljaelamises. Vaatad neid kui antropoloog, et ka selline rahvaselab kusagil meie seas. See tundub natuke isegi üllatav, kuidas need inimesedlihtsalt otsustavad rääkida millestki ja teevad seda nii enesekindlalt. Näiteks ontohutu vajadus rääkida sellest, et mul täna ei olegi ühtegi punast riideeset seljas.Muidu ma ju kannan kogu aeg punast. Aga näed, tuli välja, et on ka päevi, milma ei kanna punast – ja ma räägin sellest kogu maailmale, sest see on ju nii olu-line avastus. Kedagi see kindlasti huvitab.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Ühesõnaga, seal on lõputul hulgal monolooge anonüümsele adres-

saadile. Just see, et nad on monoloogid, kaamerasse räägitud monoloogid, onminu jaoks põnev. Ja minul on monoloogidega mingi oma zajoob jälle. Ma olenteinud siin erinevaid lavastusi.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Ja nendes lavastustes mina ka sageli räägin üksi, kujuteldava part-

neriga. Justkui räägiks, millest parasjagu mõtlen. Omaette. Tihti on need minumonoloogid sama triviaalsed kui mõned vlog’id, ainult kaamerat ei ole.

Ja kui tahta, siis võib ka nendest vlogger'itest mõelda kui kunstnikest. Neil onmingid mõtted, mida nad tahavad avaldada, mis otsivad publikut. Aga kui minupuhul on see tingimus, et ma pean nõusse saama hulga inimesi, enne kuisee minu monoloog lavale pääseb, siis neil on vaja lihtsalt võtta oma mobla ja fil-mida ... Neil puudub igasugune institutsionaalne filter. Selles on mingi peibutavvabadus. Samas see algstaadium on nagu sama – vajadus ennast väljendada.Nagu ka küsimus, et kas ma üldse leian publiku.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Pika jutu lõpetuseks: ma mõtlesin, kas saab kuidagi võrrelda neid

oma ja vlog’i monolooge ja leida sealt ainest millekski uueks. Vahetada ka iseehk meediumi. Kõik see ongi väga segane ja ei ole teada, kuhu täpselt välja jõuab.Sellepärast ma tulingi siia residentuuri. Ei ole otsest kohustust millegagi väljatulla, saan lihtsalt võtta aega ja selle mõttega tegeleda.

Ashilevi: Seda sa teed ka täitsa üksi?Kangro: Enamus ajast jah, üksi.Ashilevi: Ma arvan, et sul on õigus, see ongi mingi omaette oluline meedium

praegu. See selfie- ja vlog’induse maailm käivad käsikäes, need on üks ja samaasi tegelikult.

Kangro: Jah, põhimõtteliselt vist jah.Ashilevi: Inimesed presenteerivad ennast mingisugusele kujuteldavale pub-

likule mingis tohutus ootuses saada sealt midagi vastu. Saada seda, et neid akt-septeeritaks. Nad tahavad teha ennast kuidagi vajalikeks.

Kangro: Ja see on nii valdav. Mul tekkis korraks tunne, et kas ma ei tea midagivõi? Et ma olen midagi maha maganud, et oi, aga kõik tegelevadki sellega.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Ja mina justkui pean seda naeruväärseks. Naeruväärne olen hoopis

mina, kes ma nii arvan.Ashilevi: Jah, aga hästi imelik on ikkagi astuda see samm ja hakata seda eten-

dama, sest see on igal juhul roll. See on lihtsalt see, mismoodi kaamera mõjubinimesele. Ma ei kujuta ette, et keegi, kes on terve mõistuse juures ja eneseteadlik,saaks olla nii-öelda loomulik kaamera ees. See on alati mingisugune roll. Võib-olla mõni mõjub loomulikumalt kui teine ja isegi petab ära, aga just see moment,kus sa võtad kaamera välja ... Seal on mingi ümberlülitus, mis on hästi ebamugav.

96

97

Ma mäletan, et kui ma hiljuti tegelesin oma raamatu „Kehade mets“ kirjasta-misega ja promomisega, siis ma sain „Ringvaate“ saatesse minna. Ja kohe, kuima stuudiosse läksin, olin ma otsustanud, et kuna ma ise olen omaenda kirjastajaja mul ei ole kedagi teist, kes saaks mind esile tõsta, siis ma peangi seda ise te-gema. Ja võtsingi kohe stuudios iPadi välja, andsin Grete Lõbule oma raamatukätte ja kutsusin Marko Reikopi ka sinna. Tegin iPadiga kolme inimese selfie, etsaaks selle kohe panna Facebooki, et inimesed laigiksid ja näeksid, et mul värkkäib, olen siin ja seal ja see raamat on tähtis. (naerab kohmetult) Ma annan endalearu, et see oli lihtsalt otsus võtta see meedium kasutusele. Sest väljapoole see eipaistnud imelik – mitte keegi ei imestanud, et „vaat kus nüüd alles pildistabennast“. See on nii normaalne. See on ilmselt arenenud 00ndatest peale, kuiinternet jõudis juba kõikidesse kodudesse ja hakkas pihta see, et inimesed pidasidavalikult päevikuid, mis said nimetuseks blogid, hakati iseennast pildistama jaigapäevaelu dokumenteerima, aga mitte enda jaoks, vaid mingi publiku jaoksjustkui. Võib-olla alguses see oli mõeldud üksikutele sõpradele, aga see on inter-neti iseloom, et auditoorium on palju laiem, ja tegelikult on paljudel soov jõudaikkagi massidesse. Jube huvitav on jälgida, et näiteks viimasel Cannes’i filmifes-tivalil olid tegelikult suurimad staarid just nimelt videoblogijad.

Kangro: Ma arvan, et reality show'de tulek aitas sellele kaasa.Ashilevi: See valmistas selle kõik ette, jah.Kangro: Varem olid popstaarid ja siis need, kes üritasid kodus mängida pop-

staari. Aga nüüd piisab vaid kodus mängimisest: ise filmid üles, ise paiskad eet-risse ja kui läheb õnneks, siis saad ise ka staariks.

Ashilevi: Mulle tundub, et see on täielikult ümberpööratud hetk kultuurili-selt. 90ndatel veel olid popkultuuris, peamiselt muusikas, mingid megastaarid,aga uus jutt või seisukoht on valdavalt see, et seda enam ei ole. Kohe, kui internetvõimaldas niššide teket ja kadus ära suurte muusikakorporatsioonide monopol,siis juhtuski, et palju huvitavamaks muutus see, mida keegi seal oma Islandigaraažis tegi ja netti pani ja mis jõudis täpselt sama laia kuulajaskonna ette kuitegelikult see popstaar, kellesse pumbati neid ...

Kangro: Ressursse.Ashilevi: Kümneid miljoneid, et näidata teda pidevalt telekas jne. See iidolite

maailm muutus ja natuke murenes ära ja me olemegi jõudnud hetke, kus inime-sed vist hindavad nii-öelda lihtinimlikkust või?

98

„Fantastika“. Stseen lavastusest. Foto Veiko Tubin. (Teater NO99)

99

„Fantastika“. Vasakul Rasmus Kaljujärv, SimeoniSundja ja Jarmo reha, paremal stseen lavastusest.Foto Veiko Tubin. (Teater NO99)

102

(Kangro teeb natuke nõusolematut häält)

Ashilevi: Aga tegelikult see ei ole see.Kangro: See on fake.

(naeravad)

Kangro: See on totaalne fake. Just nimelt, seesama muusikatööstus korjas selletrendi üles. Hakkas seda võimendama. Hakkas ise neid garaaže tootma. Ikkagitöötab sada inimest selle ühe nimel, kes tundub olevat üksinda keldris.

Ashilevi: (mõtlikult) Jaa. Jaa.Kangro: Ja siis sa sageli vaatadki seda teeseldud loomulikkust. Teeseldud

reaalsust. Kõik need talendi-show'd ja superstaarisaated ju võimendavad seda.See oletatav talent surutakse mingisse formaati. Devalveerides nii igasuguseoriginaalsuse, kuigi ta just nagu otsiks originaalsust.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Põhiline on see, et sul oleks ikkagi rääkida see legend, kurb lugu, kui

raske sul on. Kuidas su vanaisa on väga haige või kasvatasid üksi lapsed üles.Formaat nõuab teatud kindlal viisil presenteerimist. Ma olen märganudvlog’ijate puhul seda, et paljud neist üritavad jäljendada mingit juba edukat mu-delit. Aga millestki jääb vajaka ja siis sa näedki seal pigem selle ürituse eba-õnnestumist. Teeskluse läbikukkumist.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Selles mõttes jah, see on segane.Ashilevi: See on sellepärast ka segane, et ambitsioon, millest see kõik algab,

on ju päris. Seal ei ole eriti midagi naeruväärset, see on päris oluline otsing. Maolen ka kunagi blogisid pidanud, nüüd juba üksteist või kümme aastat tagasi,pärast keskkooli, kui ma läksin esimest korda ülikooli. Ja siis mind väga võlussee, et mul on see tekst ja need ehedad tunded, läbielamised ja mõtted, mida masaan vormida. Iga postitus on nagu omaette teos. Samas ta on ka läkitus, ta poleainult teos, mida hinnata kirjanduskriitika vahenditega. Seal taga oli ikkagi tungmurda läbi üksildusest ja mingist seinast, mille vastu ma tundsin, et olen lömas-tatud. Ma praegu väljendun niimoodi poeetiliselt, aga hilistel öötundidel arvuti-

monitori sinise kiirguse valgel istudes sa oled nagu mingi ööliblikas klaasi vastas,vehid seal tiibadega ja loodad pääseda läbi. Ma ei tea, kuhu siis täpselt. Kas teiseinimeseni või? Tegelikult see tõi mu ellu küll sidemeid inimestega, mis on kardi-naalselt muutnud mu elukäiku ja seda, kes ma üldse olen tänaseks. Nii et tege-likult nii-öelda need kirjad jõudsid kohale. See on väga võluv interneti puhul,et ...

Kangro: Ta liidab teatud tüüpi inimesi.Ashilevi: Jah, nagu sa ütlesid, teatud tüüpi inimesi. Need signaalid, mida ma

välja saadan, korjavadki üles teatud tüüpi inimesed, kes on mingitel põhjustelhäälestunud sellele samale lainepikkusele. Nad korjavad selle üles. See ei oleainult internetis nii, see on ju ka offline-elus nii. Aga internetis juhtub see ettear-vamatumalt, sest sa ei tea kunagi, mis põhjusel keegi jõuab sinu materjali võihääleni.

Kangro: Internet teeb selle lihtsamaks.Ashilevi: Jah.Kangro: Suhtluse teeb lihtsamaks. Silmast silma, ma ei tea ... Sinu postitus

korjab ise üles need, keda see puudutab või kellele see korda läheb. Tallinnas onka kõnenurk Nunne tänava alguses. Ma ei ole kedagi näinud seal rääkimas.

Ashilevi: Ma ka mitte.

(naeravad)

Kangro: Ma kogu aeg käin sealt mööda ja mõtlen, et kas kunagi peaks otsalahti tegema?

(proovisaalist vertikaalselt läbi jooksev WC-toru soliseb valjult)

Kangro: Põhimõtteliselt me kõik oleme vuajeristid.Ashilevi: Jah. Sa ikkagi saad mingisuguse elamuse kellegi teise abil. Mis iga-

nes põhjustel sul ei ole firsthand võimalik mõnda kogemust või elamust saada,saad sa seda justkui teise inimese käest ... mitte laenata, see pole isegi laenuks,vaid lihtsalt see kingitakse sulle. Läbi klaasi.

Kangro: Sedasi saad sa osa ka kogemustest, mida pelgad. Teised kogevad seda

103

104

sinu eest. On sinu laiendiks. Aga tegijana, vlog’ides end filmides on see vist vas-tupidi. Ma sageli näen, et see tüüp seal tahaks olla tegelikult keegi teine. Ta elabseal välja mingit fantaasiat, et olen nüüd see tähtis inimene, mul on mingid huvi-tavad mõtted, mida kõik tahavad ka kuulda, ma märkan õigeid asju ja seda onvaja kõigile teada anda, ma näen väga hea välja, minu stiil väärib tähelepanu,minu suhtumine väärib tähelepanu, minu interpretatsioon millest iganes vääribtähelepanu ja on oluline.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Mis sest, et ma panen faktidega mööda. Oli see kirik siin aastast 2000

või oli ta 1000, vahet ei ole ... Ka see, et ma panen mööda või et mul on ükskõik,saab osaks minu tähelepanuväärsest stiilist ...

(Ashilevi naerab)

Kangro: Minu arvamusest saab asjade mõõdupuu. Kirik on vana siis, kui maarvan, et see on vana. See tüüp saab seal vlog’is ennast lihtsalt välja elada. Kasutabvaatajat kui vuajeristi ära. Ma olen kuu aega istunud siin proovisaalis – paljuskion see kõik samamoodi. Algimpulss on sarnane.

Ashilevi: Videomeediumis distants etendaja ja vastuvõtja vahel alati jääb, nadei saa kunagi kokku tegelikult, neid tõmbab teineteise poole kujutlus sellest, kuhunad tahavad jõuda, soov ühendumisest, aga seda tegelikult ei toimu, distantsalati jääb. Mina tegelen teatriga ikkagi selles usus, et teatris on võimalik see dis-tants ületada.

Kangro: (vaikselt) Mhmh.Ashilevi: Mingitel hetkedel. Imelik, et ma nii mõtlen, sest samas ma vist üha

vähem usun, et see on võimalik. Või ma tunnetan tugevamalt, et see distantsikkagi alati jääb. Aga ma tean, et see, mis mind käivitab, on ikkagi just see alg-impulss, mis on ka videoblogijatel. Tavasituatsioonides olen ma sotsiaalselt vägakohmetu ja häbelik, ma väga kardan võõraste inimestega suhtlemist. Kui näitekskoju tuleb postiljon, kes toob mulle paki, mille olen tellinud, siis ma kardan sedahetke, kui ma pean ukse avama ja korra temaga suhtlema. Sellega peaks tegelema(naerab), aga laval seevastu mul on tunne, et ma saan seal luua mingisuguse kont-rollitud keskkonna, kus on piisavalt turvaline, et ma tõesti saangi – vabandust,

ma nüüd kasutan sinu lavastuse pealkirja, aga –, ma saangi astuda sammu lähe-male.2 Vähemalt ma töötan selles usus, kuigi usk on väga ebakindel viimasel ajal.Aga muud mul ei ole ka.

Kangro: Sa rääkisid väga huvitavatest asjadest siin. (naerab korraks) Mina te-gelikult arvan ka, et sa saadki astuda sammu lähemale, aga selle nimel tuleb vägapalju pingutada. Mis siis, et teatrireaalsus on sarnane sellega siin, kus sa istudminu vastas. Kus me jagame samuti sama aega ja ruumi. Etenduse jooksul saameme kõik ju täpselt sama palju vanemaks. Ka publik. See ei ole sisenemine min-gisse fiktiivsesse aega, millest väljudes ma tulen tagasi samasse punkti, kust masinna läksin ... See kontakt võiks ju olla hästi vahetu. Aga see, et sa seda posti-meest kardad ja laval sa ei karda, tulebki sellest, et teatris säilib alati distants. Mi-nagi pelgan võõraste inimestega kohtumisi. See on nii ebamugav. Samas olen maoma loomult sotsiaalne. Kui inimestega see kokkulepe on saavutatud, et nüüdme suhtleme niiviisi, siis mulle väga meeldib suhelda.

Ashilevi: Jah. Mul on samamoodi.Kangro: Mul on ka see tunne, et laval saan ma teha mida iganes. Tõesti mida

iganes. Lihtsalt lugupidamine inimeste vastu, kes tulevad mind vaatama, ei lubamul teha mida iganes. Aga põhimõtteliselt mul on julgust teha seal mida iganes.Just nimelt sellepärast, et seal, kurat, alati on see müür vahel. Ma tean, et vägakergelt mulle ikka kallale ei tulda. Tänaval saaks kohe vastu vahtimist.

(Ashilevi muheleb vaikselt, mõistvalt)

Kangro: Igasuguseid situatsioone on laval ette tulnud. Aga enamasti ikkagion mingi piir, millest üle ei astuta. Seesama aastasadadega sisse istutatud koodkaitseb. Teatrilava jätab vaatajale alati võimaluse mõelda, et see ei tähenda seda.Et sina ei ole tegelikult Jim Ashilevi.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Sa oled hoopis mingi karakter.Ashilevi: Jah.Kangro: Ma ei ole kunagi Mart Kangro. Isegi kui ma väga püüan. Vaatajal on

2 „samm lähemale”, lavastaja Mart Kangro, esietendus 18. aprillil 2013. aastal teatris NO99.

105

tegelikult alust pidevalt kahelda, et kelle sõnu ma räägin? Kes see niiviisi mõtleb?Autoriteatri puhul ehk eeldatakse rohkem, et selles on midagi isiklikku. Minujaoks see ongi väga põnev paradoks teatri puhul. Inimesed on sealsamas ruumisminu ees, ma räägin nendega, vaatan neile silma, ja on väga raske neile selgeksteha, et mina nendega räägin.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: See ongi minu meelest huvitav moment. Distants ongi vajalik, sest

see ei oleks enam teater, kui müür kukub. Siis ta nähtavasti ei kvalifitseeru enamteatriks. Ma enda puhul ei tea, kas ma tahakski väga lõhkuda seda seina. Teisaltjällegi kontakt on ikkagi võimalik hetkedel, kui kogu publiku kontsentratsioonon sinul või tegevusel, mis laval aset leiab. Publikus olles sa eladki konkreetseltseda läbi, mis ruumis juhtub. Ja sa elad seda 100% läbi.

(proovisaalist vertikaalselt läbi jooksev WC-toru soliseb taas)

Kangro: Sa kirjutad ka, see on hoopis teine meedium. Ma kogu aeg mõtlen,et see on nii põnev, et sul on erinevateks ambitsioonideks erinevad vahendid.

Ashilevi: Mhmh, jah.Kangro: Kuidas sa enda jaoks seda seletad? Kas sa mõtled selle peale?Ashilevi: Kindlasti mõtlen. Igal juhul mõtlen. Need on nii erinevad viisid

ennast väljendada, kuigi tunduvad sarnased, sest lõppeesmärk justkui on sama:ikkagi jõuda teise või teiste inimesteni. Ma hakkasin tegelema mõlemaga, nii kir-jutamise kui näitlemise-lavastamisega, umbes ühel ajal, enam-vähem siis kui maolin 13 või midagi sellist.

(Kangro korraks nohiseb itsitades)

Ashilevi: Meil oli koolis igav ja me mõtlesime välja erinevaid ajaveetmiseviise. Tegime ka bändi jne. Aga mis jäid püsima, olidki peamiselt kirjutamine ja,ütleme, teater. Käisin näiteringis ka, tegin kodus koomikseid jne. Hiljem see kõiksüvenes, kui sellest sai teadlikult valitud tee.

(naerab korraks vaikselt läbi nina, et vabandada suurejooneliselt kõlanud sõnapaari„valitud tee“ ütlemise pärast)

106

107

Ashilevi: Ma arvan, et kirjutamise juures võlub mind just see, et mõnes mõttesmind nagu ei ole. Ma saan sinna panna ennast sisse nii palju, kui ma vajan võivajalikuks pean, aga minu füüsis või sugu ei mängi rolli enam. Seal ongi järelainult hääl ja see jutt, mida hääl räägib. Samas kui teatris on tegelikult ikkagivälimus number üks, mulle tundub. Esimese asjana sa näed selle inimese keha.

Kangro: Sa näed kohalolu.Ashilevi: Tema kohalolu. See on üks asi, mis erineb. Ja teine asi on see, et kir-

jutamine ikkagi on hästi üksildane tegevus. Mina vajan kirjutamiseks ikkagi eral-datust.

Kangro: Mhmh.Ashilevi: On inimesi, kes suudavad koostöös kellegagi kirjutada, aga see on

täiesti, tundub, et välistatud minu jaoks. Ma lihtsalt ei suuda isegi hakata mõt-lema, kui ma pean kellegagi koos kirjutama. Teater jällegi on ... Meie eelmiselkohtumisel sa ütlesid, et teatrist sa leiad enda laiendatud perekonna, kogukonna.Ka minu jaoks on see üks olulisemaid elemente teatrielu juures – et mul on seesõpruskond või laiendatud perekond. Üks tegevus, kirjutamine, võib soodustadahalvemal juhul väga suurt kapseldumist, ja teine pool aitab jällegi kiskuda mindsellest lahti ja teeb mind paremaks suhtlejaks, sotsiaalselt natukene võimeka-maks. See on see, mismoodi ma laias laastus näen neid kahte tegevusharu.

Kangro: Mina olen ääretult halb kirjutaja. Ka koolis olin masendavalt halbkirjandite kirjutaja.

(Ashilevi tahaks öelda, et ka tema polnud kirjandite kirjutamises kuigi tugev, aga ei tahaKangrot katkestada)

Kangro: Ka see, kuidas ma räägin. Alati mitmest teemast korraga, ma hüplennende vahel, lauseid lõpetamata. Verbaalne eneseväljendus on mulle alati olnudsuhteliselt suur väljakutse.

Ashilevi: Aga tead, mulle tegelikult tundub, et see, mismoodi inimene räägib,on vähemalt sama oluline kui see, millest ta räägib. See on praegu kõrvalekalle,või võib-olla ei ole, aga põhjus, miks mulle meeldib kuulata podcast’e, seisnebkiselles, et sealt ei ole välja puhastatud seda, mismoodi inimene räägib. Mulle meel-dib, kui selle inimese hääl on mu peas 30 minutit või tund aega, tema kõnerütm

„Kuidas võideti lääs?“. Stseen lavastusest. Foto Mikk-Mait Kivi. (Von Krahli Teater)

„Kuidas võideti lääs?“. Jim Ashilevi. Foto Mikk-Mait Kivi. (Von Krahli Teater)

„Kuidas võideti lääs?“. Stseen lavastusest. Foto Mikk-Mait Kivi. (Von Krahli Teater)

112

ja ... Seda jälgides ma tegelikult tunnetan inimese temalikkust – vaat see mullemeeldib. Minu jaoks ei ole ebamugav kuulata, kuidas sa räägid. Oma peas ma eikritiseeri seda, et issand, kui hüplikult su mõtted liiguvad.

Kangro: Mina enda puhul kritiseerin seda. Ma imetlen inimesi, kes on sõna-osavad ja ökonoomsed mõtte edastamisel.

(Ashilevi mõtleb, kas ta on intervjuu vältel seni olnud piisavalt sõnaosav ja mõtte edas-tamisel ökonoomne)

Kangro: Mulle on omane selline virvarr-läbisegi mõtlemine, mitte lineaarneühe mõttega lõpuni minek. Teater jätab mulle eneseväljenduseks mänguruumi.Esiteks on ettevalmistusperiood piisavalt pikk aeg, et sõnad lauseteks kogeleda,ja teiseks, nagu sa ütlesid, teatris on kõige olulisem asi kohalolu. Ma saan sõnalaval oma kohaloluga värvida. Kuigi nüüd tegelikult võiks vist vaielda selle üle,mis teatris peamine on. Kõige olulisem on siiski vaataja. Enamasti selleks, et eten-dus aset leiaks, on vaja vähemalt kahte inimest: ühte, kes vaatab, ja ühte, kedavaadatakse. Aga kui keegi ei vaata, siis etendust kohe kindlasti ei ole.

Ashilevi: Nagu Peter Brook kirjutas oma „Tühjas ruumis“ ...Kangro: Mhmh.Ashilevi: Teater algab sellest, kui üks inimene vaatab ja teine astub tühja

ruumi sisse, eks ole.Kangro: Kui see ruum ainult oleks tühi. See ruum on tähendusi täis. Jérôme

Bel jällegi on ütelnud, et lavale pole füüsiliselt inimest vaja. Ta on juba seal. Onvaja lava ja publikut, et ta saaks öelda, et see nüüd on etendus: vaadake. Aga ta-gasi tulles kirjasõna juurde, kuigi pea kõigis mu lavastuses on väga palju teksti,ei saa ma öelda, et see on tekstipõhine lavastus, sest tegelikult on see kohalolu-põhine. Kõik mu lavastused on kohalolupõhised. Näiteks kui võtta minu lavas-tuste tekstid ja neid lihtsalt lugeda, siis see on hoopis midagi muud.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Tahaks öelda, et eraldiseisvalt pole neil tekstidel lavastusega suurt

ühist. Need tekstid on muidugi eelnevalt komponeeritud ja sõna-sõnalt paberilolemas. Selles mõttes on ta nagu noodikiri – kes seda kirja ei tunne, ega see pealevaadates aru ei saa, kuidas see teos kõlab.

Ashilevi: Ma võin selle vähese põhjal, mis ma olen näinud sinu töödest, öelda,et nii see paistis ka mulle. Ja see on ka põhjus, miks sa äratasid minus huvi. Matunnen selles otsingus ära ka enda otsingu. Ma arvan, et see on ka minu jaoksteatris peamine ...

(proovisaalist vertikaalselt läbi jooksev WC-toru soliseb jälle valjult)

Ashilevi: ... saavutada kohalolu ja siis sellega midagi peale hakata. Teatrikoolilõpus ma tegin oma kolme kursusekaaslasega siukse ... ma nimetasin seda sünd-museks. (naerab) Korraldasin sündmuse, kus oli ka natuke koreograafiat. Ma olenkehaliselt nii ebakindel tegelikult, et see, et mina neile koreograafia tegin, onomaette nali. Nali iseendale.

(Kangro muheleb, püüdes mõista, mida Ashilevi täpselt silmas peab)

Ashilevi: Rõhk läks sellele, et me tegime harjutuse, kus kaks näitlejat kolmestpidid jääma vist peaaegu 20 minutiks kahekesi lavale ja hoidma silmsidet siuksepala nagu „Jesus’ Blood Never Failed Me Yet“ saatel. Üks vanamees laulab hädi-sel häälel ... (püüab veidi laulda) Üks ja sama laulurida lihtsalt kordub ja sinna tahaon helilooja Gavin Bryars ehitanud orkestreeringu, mis kasvab ajas. Lõpuks onkõik mõjuv ja võimas. Selle saatel nad pidid põrnitsema teineteist ja justkui elamaläbi seda ajahetke, mõeldes, et midagi muud peale teise inimese ei olegi. Nadelasid koos laval ühe pisikese elu läbi – aga läbi teise pilgu, püüdes olla ainultselle teise inimese jaoks ja kaudu laval. See oli naljakas, kuidas see kõik mõjus.Me mängisime seda kolm korda.

Kangro: Mhmh.Ashilevi: Ja iga kord tegelikult juhtus midagi emotsionaalset. Naerdi või läks

kellelgi tuju tõsiseks ja kurvaks isegi, oli pisaraid ... Mõnel inimesel oli seda huvi-tav vaadata, mõnel oli tohutult igav kindlasti, aga kokkuvõttes me tegelesimeselle ainsa asjaga, mis mind tegelikult huvitab. Ma ei arva, et ma siis otsustasin,et edaspidi tahangi ainult väga staatilisi asju teha, aga asja tuum oli ikkagi justnimelt kohalolu. Püüd teha aja möödumine võimalikult tajutavaks, teha aeg jainimestevaheline kontakt võimalikult tihedaks niimoodi, et selleks ettemääratud

113

114

ajaks, mis meile laval on antud, olekski see, mis siin toimub, kõige olulisem. Vahelnäitlejana ma laval ka tunnen seda, et kui etendus läheb hästi ja ma suudan sinnasisse minna, siis need poolteist või kaks tundi mul ei ole muid kripeldusi. Mul eiole tunnet, et mul jääb praegu midagi tegemata või et peaksin kuskil mujal olema.

Kangro: Mhmh!Ashilevi: Ma olengi ilma süümepiinade ja kahtlusteta selles tihedas ajas ja kui

etendus läbi saab, siis ma tunnen, et mu päevatöö on tehtud. Ma ei pea rohkemmidagi täna tegema. Korraks kaob ära see kahtlus ja hägune süütunne.

Kangro: Ma saan sinust väga hästi aru.Ashilevi: Väga tore. See on väga tore.

(naeravad)

Ashilevi: Aga selle jutu kokkuvõtteks ma tahaks hüpata edasi järgmisele tee-male, mida ma sinuga hea meelega arutaksin ...

Kangro: Kuule, enne kui sa sinna hüppad, ma pean hüppama vetsu. Lihtsaltma olen joonud ühe pudeli vett siin juba ära.

(Ashilevi naerab mõistvalt, Kangro lippab vetsu)

Kangro: (WCst tagasi tulles) See on ka midagi, peale mida on alati kergem tunne.

(naeravad)

Kangro: Sorry.Ashilevi: Ei, kõik on hästi. Teema, millega tahaksin edasi minna, ongi just

nimelt kehalisus laval. Sul on kindlasti palju öelda sel teemal, aga ma sissejuha-tavalt ütleksin omalt poolt, et see, mis ma just äsja rääkisin ideaalolukorra kohtalaval, kõlab, eriti paberile panduna, tõesti peaaegu maagiliselt. Justkui laval oleksvõimalik mingi totaalne side teistega. Justkui oleks võimalik olla nii kohal, kuiüldse olla saab, ja lahustuda sellesse hetke, saada teiste inimestega kokku selmääral, et see mõjub, justkui ma sulanduksin neisse.

Kangro: Mhmh.

115

Ashilevi: Tegelikult kui ma mõtlen kehalisuse peale, siis sealt algavad igasu-gused takistused minu jaoks laval. Need asjassepuutumatud mõtted, mis mullaval pähe tulevad, puudutavad peamiselt ikkagi seda, et milline ma praegu siinolen. Ja järsku tekib nii ebamugav eneseteadlikkus just sellepärast, et ma tunnen,nagu ma oleksin füüsiliselt ebapädev. Ma tajun näitlemist ka osaliselt nagu pilli-mängu harjutamist. Ma olen käinud muusikakoolis, nii et mulle see sarnasus tun-dub päris paikapidav tegelikult.

Kangro: Mhmh.Ashilevi: Ma tunnen, et lavastaja juhiseid täita püüdes ma justkui kasutan

oma keha instrumendina, ma üritan seda häälestada õigeks ja siis mängidaõigesti, võib-olla mingitel hetkedel isegi virtuoosselt. Ja see, mis ma nii sagelitunnen, on ikkagi kohmakus. Ma olen nagu mingisugune kehv instrument, misläheb jube kergesti häälest ära ja ei kõla alati nii, nagu ma tahaks. Mind on kor-raga kaks, on see kehaline mina, kes liigutab, teeb häält ja ütleb sõnu, ja on mõt-teline mina, kes istub puldis, jagab juhiseid ja käsklusi. Ja seal vahel on mingitakistus. Ma sageli tunnen ikkagi, et mul on omas kehas ebamugav laval, saadaru. Ma hakkan nägema ennast väljastpoolt ja ma hakkan tegelema pisiasjadega,nagu näiteks milline mu rüht praegu on või miks ma praegu selles asendis jubaviimased seitse sekundit olen seisnud, kas loomulikum ei oleks, kui ma tõstaksinoma parema käe ja toetaksin selle siia ...

Kangro: Aga kas sa ei arva, et see on lihtsalt sellepärast, et sinu keha reedabkõik?

Ashilevi: Just täpselt.Kangro: Sa võid oma suu kinni hoida ja arvata, et ma su mõtteid ei kuule, aga

su keha räägib edasi minuga.Ashilevi: Jaa.Kangro: Naljakas ongi see, et tihtipeale, kui ma kuulan näitlejaid rääkimas –

ma ei pea siin praegu sind silmas –, räägitakse tekstist, räägitakse kõnest ja rää-gitakse kehast. Minu küsimus on, mis asi on see tekst? Tekst ei ole see, mida näit-lejana rolliraamatust pähe tuubid, tekst on see, mida ma vaatajana loen, midama kuulen ja näen. Nii lihtne see ongi. Ja mulle tundub, et teatris sageli ülehin-natakse seda, mida ma kuulen, ja alahinnatakse seda, mida ma näen. Ja see onnii kummaline. Ometi me räägime: „Ma lähen etendust vaatama.“

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Meil on meeletu kirjandusliku teksti kultus. Miks ma oma töödes

väga sageli genereerin materjali ise, ka sõnalise? Sest ma tahan, et see materjalpärineks kehalt, kes seda esitama hakkab. On palju kritiseeritud seda, kui tullaksekokku ja hakatakse rääkima mingitel omadel teemadel. Miks seda kõike on vaja,kui meil on nii palju väärt kirjanduslikku materjali? Ma vaimustun sellest kirjan-duslikust materjalist seda lugedes, sest kui ma lähen sellel tuginevat teatrissevaatama, siis mida ma seal enamasti näen, küll mitte alati, on, kuidas keegi püüabolla keegi teine, kes ta ei ole. Ja kuidas selles ebaõnnestutakse. Samas ei tohikssee ju väga raske olla. Me nii või naa üritame elus kogu aeg olla keegi teine. Sellesmõttes on see vägagi orgaaniline olek.

(muhelevad)

Kangro: Diane Arbusil on väga lahe tsitaat: „Seda, mida inimene arvab, kui-das ta teistele näib, lahutab sellest, kuidas ta teistele näib, kuristik.“ Teine tsitaat,mis mulle väga meeldib, on: „You see someone on the street, and essentially whatyou notice is the flaw.“

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Ta ütles seda küll, pidades silmas inimese disharmooniat, aga tege-

likult me kõik teeme seda. Me võtame esimesena error'ist kinni.Ashilevi: Mhmh.Kangro: On see siis silmipimestav ilu või midagi vastupidist. Kuhu ma tahtsin

jõuda, oli see, et see keha ... No kuhu need inimesed arvavad, et nad oma kehapeidavad? Kuhu sa arvad, et sa selle paned? Või oma liikumise? Tantsijana endtreenides olen ma pidevalt üritanud midagi varjata. Samas, midagi kinni kattesilmuvad uued asjad nähtavale. Keha salvestab kõik.

Steve Paxtonil on etendus „Satisfying Lover“, mille ta tegi 60ndatel, kus takorjas kokku mingi 40 inimest tänavalt ja kirjutas igaühele paberil ette partituuri,mis oli hästi primitiivne. Inimesed pidid ükshaaval üle lava minema. Kõnnikümme sammu, siis oota, loe kümneni ja lahku teisele poole. Või mine vasakultparemale, keset lava seisata, pööra näoga publikusse, tee täistiir peale, lahku pa-remale. Ja nii nad kõik seal ükshaaval tegid ilma igasuguse lavalise kogemuseta.

116

117

See oli põhimõtteliselt antropoloogiline etendus. Sa vaatasid, kuidas need inime-sed seda sooritasid. Aga ilmselgelt oli see tekstist tulvil, selles kehade kõndimisesoli palju informatsiooni. Sagedasti ma näen teatris, et elatakse naiivses usus, etsuudetakse peita midagi, mis keha lavale toob. Peita tuleb vaataja peas midagi.Sa pead mind, vaatajat, häälestama, et ma paneksin oma tähelepanu õigeteleasjadele. Paljast kostüümist või grimmist ei piisa. Kuigi see muudab palju. Mispuudutab keha või füüsilisust, siis ilma kehata see hääl publikusse ei lähe. Agama samas ei arva, et see stiliseeritus, mida minu keha on läbi teinud 25 aastat,mille tulemusena ma olen omandanud mingi kehalise artikulatsiooni … Et muloleks selle tõttu kuidagi kergem kui sinul, ma ei usu. Sa ikkagi tood selle lavalekaasa, mis sul seal on, ja sa pead sellega tegelema.

Ashilevi: Jah.Kangro: Nii see on. Muud varianti ei ole. Mina ka pean lahti saama sellest,

mis mul seal on, kui see on häiriv. Tegelikult see situatsioon on sama nagu sul.Ashilevi: Tegelikult mulle on jube sümpaatne töötada sellises vormis, kus iga-

ühe iseärasused on lubatud juba eos. Mul on hästi veider siseneda lavastusprot-sessidesse, kus, nagu sa ütlesid, peab tegelema peamiselt varjamise ja nii-öeldaümberkehastumisega. Vat ümberkehastumine, see on mingisugune asi, mida maei usu.

Kangro: Mina võtaks „ümber“ ära: kehastu!Ashilevi: (naerdes) Jah, jah. Kuigi on inimesi, kes väga osavalt suudavad tõesti

tekitada minus tunde, et nüüd nad mängivad kedagi, kes on absoluutselt teist-sugune, kui nad tavaelus on.

Kangro: Aga ta teeb seda ikkagi enda kogemuse pealt.Ashilevi: No just.Kangro: Ma tahan seda öelda, et ma ei arva, et on mingi parem teater või hal-

vem teater. Tähendab, on. Aga see määratlus on sooritusepõhine. Ei saa öelda,et klassikaline psühholoogiline teater oleks halvem kui postdramaatiline teater.

Ashilevi: Olemuslikult.Kangro: Olemuslikult jah. On väga geniaalseid sooritusi, lihtsalt valikud on

siis järelikult õiged olnud. Näitleja on valinud õiged vahendid ja ta on selle istu-tanud endas õige koha peale. See kõlab metafoorina ...

Ashilevi: Ma saan sinust aru. See võib tunduda lugedes segane, aga oma

118

kogemuse pinnalt ma saan täpselt aru, mida sa räägid. Mind tõmbab alati ligikõige siiramate kavatsustega ellu viidud kohmetu või kohmakas esitus, sestsageli seal on alles palju rohkem seda olulist või seda, mida taheti väljendada,kui lõpuks selles ülihästi viimistletud stiliseeritud teoses.

Kangro: No kui see siirus on siiras, siis ma võin selle kohmakuse alla neelata.Võib-olla ma ei kasutaks sõna „siirus“ teatrist rääkides. Teater on ju manipulat-sioon. Ma teadlikult manipuleerin vaatajaga. Kus on selles manipulatsioonisruumi siirusele?

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Siiras on minu soov, et see manipulatsioon õnnestuks. Seda, et ma

olen kuidagi õilsam või loomulikum, ei saa öelda. Ma olen samasugune kelmlaval nagu iga teine.

Ashilevi: „Siirus“ on eksitav sõna.Kangro: Oma soovis võin ma olla siiras küll.Ashilevi: Huvitav, kuidas laval on selline omadus, et see tegelikult teeb esmalt

kõik hästi ebaloomulikuks ja ebamugavaks. Kuigi kokkuvõttes on seal võimalikjõuda just nimelt väheste kadudega kontaktini – ja see mind tõmbabki, ma tajunseda potentsiaali. Siiski minu natuuri puhul on mu esmane kneejerk-reaktsioonikkagi hakata esimestes proovides väga ebaloomulikult rääkima ja käituma,reaalselt halvasti näitlema. See hakkas juba koolist pihta, sest lihtsalt nii ebamu-gav on algul laval olla ja mul on konstantselt selline tunne, et ma peaksin olemahoopis teistsugune praegu selles rollis. Alles lavastusi sisse mängides tekibvabam ja nüansirohkem mäng.

Kangro: See on nagu kaamera mõju, millest me algul rääkisime. Kui kaamerafilmib, siis sa käitud väga teistmoodi.

Ashilevi: Jah.Kangro: Seda ei saa peast ära, kui keegi sind vaatab. See ongi see, mis käivitab

näitleja meis – keegi nüüd vaatab. See ütlebki: „Nüüd kiirga.“ Ma ei usu ühtegiinimest, kes ütleb, et suudab selle ära unustada. Võib juhtuda, et etenduses toi-muv kisub sind mänguliselt kaasa ja hetkeks sa unustad selle, et sa oled laval.Mul on olnud situatsioone, kus lavastus nõuab meeletut füüsilist täpsust ja pin-gutust, et sellega toime tulla, ja siis ma keskendun lihtsalt paku tabamisele. Siisei ole ka mahti mõelda, kas keegi vaatab või ei vaata. Aga valdavalt ju kõik kogu

119

aeg vaatavad ja ma näen, et nad vaatavad. Nad vaatavad juba siis, kui ma hakkanlavastust tegema.

Ashilevi: Kui oled alles omaette proovisaalis?Kangro: Põhimõtteliselt kohe, kui ma hakkan mõtlema selle asja peale, hak-

kavad nad vaatama.Ashilevi: Jah. Jaa.

(WC-toru soliseb)

Ashilevi: Aga mis sa arvad, mis see põhjus on, miks sul ja mul on vaja sedakõike laval teiste ees otsida ja läbi teha? Sest kõik inimesed ju ...

Kangro: Väga egoistlik ...Ashilevi: Kõik inimesed ju vähemal või rohkemal määral tajuvad seda, et

teiste pilgud saadavad neid ja nad ei ole kunagi üksi. Isegi siis, kui nad ei viibiparasjagu rahvarohkes kohas, on nad kas või mõtetes nii seotud inimestega, kesneid ümbritsevad. Me oleme kõik ühiskonna liikmed, me kõik oleme need, kesme oleme selles random inimkoosluses ja katsume hakkama saada. Miks meieseda kõike siis peame teiste ees eraldi veel tegema?

Kangro: (juba vastata kibeledes) Mis laval on teisiti kui tänaval, on see, et lavalsa tunned kohustust olla initsiaator. Sa oledki seda. Ehk siis sina küsid küsimuseja publik on kohale ilmumisega andnud märku, et ta on valmis sind kuulama.Mina teen seda konkreetselt selleks, et õppida enda kohta rohkem.

Ashilevi: Aga mida sa loodad teada saada?Kangro: Saan, kõike saan teada. Ma saan teada, kes ma selline olen, kus ma

elan, kes on need inimesed mu ümber. Kõike saan teada. Ma saaksin seda näh-tavasti teada ka ilma teatrita, aga teater on minu jaoks paeluv platvorm filosoo-filiseks diskussiooniks või dialoogiks. Siin on palju aspekte, aga põhipoint onikkagi mõtestada ja lahti harutada maailma, kus ma elan.

Ashilevi: Ja sa usud, et see on ka vaatajale väärtuslik ja vajalik?Kangro: See, mida mina teen?Ashilevi: Jah.Kangro: Ma arvan, et see nii on. Selles mõttes on teater konkreetne kunstiliik,

et sa saad seda ikka suhteliselt ruttu teada, kas need küsimused lähevad kellelegikorda, kas dialoog tekib, kas tullakse kaasa või ei.

120

Ashilevi: Jah.Kangro: Nähtavasti ma pärast esimest lavastust järgmist ei teeks, kui mul ei

oleks dialoogipartnerit. See kõlab jube ülbelt, mulle tegelikult ei meeldinud see,mis ma siin välja käisin, aga tegelikult see nii on. Teatris sa saad kohe aru, kassind kuulatakse või ei kuulata. Ja muidugi see ka süstib julgust, see toidab sedaalgatust sinus, kui sa näed, et see läheb kellelegi korda. Ma ise käin väga paljuteatris, ja mitte ainult teatris, käin näitustel, kontsertidel, loen, sest mina inime-sena leian sealt äratundmist. See äratundmine toidab teadmist, et ma ei ole üksi.Ma arvan, et see ongi see, milleks kunsti on vaja – et sa saaksid aru, et sa ei oleüksi. Et sa ei ole hull, et sa ei ole mingis oma trip’is. Sa võid olla, aga neid inimesion veel. Sama, mis vlog’induses on, seesama kollektiivsuse tunne, et mõtted onõhus ja keegi on selle kinni püüdnud ja sõnastanud. Sõnastanud viisil, mille pealema võib-olla ise ei oleks tulnud.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Paar päeva tagasi oli siin etendus, mille esitaja ütles, et ta toob Ka-

nutisse vahelduseks publikut ka, sest siin käib publikut nii hirmus vähe. Kui matahaks olla rahvamees, siis ma nähtavasti teeks midagi muud. Ma tegelen küsi-mustega, mis on mulle olulised. Niivõrd egoistlik on see. Paraku sellele, midama teen, on publikut nii palju, kui on. Ja kindlasti mitte vähe. Ma ei taha minnaseda teed, et suurema publiku võitmiseks hakkan rääkima mingitel teistel tee-madel, mis mulle ei ole olulised. Ma ei tea, mis ma tahtsin sellega öelda. Mul onläinud selles mõttes hästi, et ma olen päris palju teinud ka kommertslikkeshow’sid, revüü-asja. Ja ma tegin ikkagi omal moel ja seda eeskätt just nimeltsellepärast, et tõestada endale, et ma suudan ka midagi selles žanris pakkuda.Võib-olla ma sain oma glamuurijanu rahuldatud.

Ashilevi: Kui ma püüan ka ise vastata oma küsimusele, siis ma ei oska sinupoolt öeldule midagi lisada, sest ma olen sellega nõus. Kui üldse veel midagitäienduseks öelda, siis võib-olla seda, et mulle tundub, et see ei ole juhus, et inim-kond on välja mõelnud erinevaid viise kõnelemiseks. Ei kõnelda ainult ühe mee-diumi, näiteks kirjaliku teksti abil. Meediume on väga erinevaid, nad on olemaspõhjusega ja just senikaua, kuni neid on vaja. On ju ka kunstivorme, mida enamei eksisteeri, mis tunduvad vanamoelised või on tähendusest tühjaks jooksnud.Aga teater ja kirjandus pakuvad mulle võimalust rääkida asjadest, millest ei olegi

121

võimalik teistmoodi rääkida. Sest see ongi see keel, milles on rääkimine võimalik.Kui ma niimoodi mõtlen, siis see enam ei tundu seisnevat ainult mu enda egoist-likus tungis esineda ja pälvida heakskiitu hea esinemise eest. Olulisemates töödesmul tõesti avaneb võimalus rääkida asjadest, millest ei olegi võimalik kuidagiteisiti rääkida. Seda on raske hiljem sõnadesse panna või intervjuuvormis kokkuvõtta, et mis selle jutu sisu siis on, mida ma tahtsin rääkida, sest ma saingi sedaväljendada ainult selles vormis. Hiljem seda ümber sõnastades, lahti seletadesvõi ümber jutustades on see juba mingi muu asi, mingi muu jutt. Aga just nimeltsee kontakt, mis saab võimalikuks selles meediumis või ruumis, laval, on see,mis loeb. Ja mulle tundub, et see ongi lausa eluks vajalik, jah. See on päris suurasi.

Kangro: Ma olen sinuga täiesti nõus. Edevusel on ka oma osa, aga oluline onjust see, et ma saan selles meediumis rääkida teatud moel. Mida ma hindan vägapalju, on just see, kui keegi on oma meediumi ja selle võimalused läbi tunneta-nud. Ma alati vaimustun sellest, ükskõik mis valdkonnaga on tegu. Mul on hu-vitav, kui ma näen, et selle meediumiga endaga ka tegeletakse. Sulle räägitaksekahte lugu korraga. Üks asi on lugu, ja teisalt see, kuidas seda esitatakse, räägibomakorda lugu sellest meediumist, selle mehhanismidest. Ma ei ole kunagi väganõus selle kriitikaga, mis ütleb, et teater räägib väga palju teatrist endast.

Ashilevi: Mhmh.Kangro: Kes veel siis peaks rääkima ja olema kriitiline teatri suhtes, kui mitte

eeskätt teater ise? Teater peab tegelema sellega, et ta esitab endale küsimusi. Kõikpeavad endale küsimusi esitama.

(emb või kumb ohkab väsinult)

Ashilevi: Ma arvan, et me võime siin lõpetada.Kangro: Jah, lõpetame. Ma ei tea, kuidas sa selle kõik kokku kirjutad. (diktofoni

LCD-ekraanil jooksvat aega vaadates) Seda on meeletult palju, jah?Ashilevi: Ma arvan, et see on normaalne kogus juttu.Kangro: Sa transkribeerid selle ümber või?Ashilevi: Jah.Kangro: Aga järsku saada mulle siis see fail?

122

Ashilevi: Igal juhul.Kangro: Ma saan seal võib-olla lühemaks teha mingeid omi mõtteid, kui neid

siit üldse leiab.Ashilevi: Ei, absoluutselt. Koos teeme selle jutu täpselt selliseks, nagu see

olema peab. Tegelikult lõpuks me esineme ka paberil. Intervjuu lugeja ei saakunagi teada, mida me tegelikult siin rääkisime. Nad saavad teada seda, mis metahame, et nad arvaks, et me rääkisime.

Kangro: Täpselt. Väga tore oli sinuga rääkida.Ashilevi: Mul oli sinuga ka väga põnev rääkida.

123

ALATI ÕHUS HÕLJUV LÄBIKUKKUMISE VÕIMALUSHOIAB NÄRVI ÄRKVEL MAIKE LOND MALMBORG JA RIINA ORUAAS

Riina Oruaas: Meile ette antud märksõnad on hästi laiad, neid saab selgitadaväga erinevatel viisidel. Mul on raske rääkida 2015. aastast, kuna olin sellestsuure osa ära.1

Maike Lond Malmborg: Minu jaoks on need märksõnad liiga poeetilised. Maolen lavastusi tehes palju konkreetsem inimene. Vähemalt üritan olla. Ma tegelenhästi konkreetsete ülesannetega. Tunde pealt töö algab alles protsessi hilisemasjärgus, kui ma lasen sellel ligi tulla. Ka mina ei ole väga palju Eestis olnud. Kaksviimast aastat, 2014 ja 2015, olen palju ära olnud. 2015. aasta kevadel tegin Brüs-selis koos Pieter de Buysseriga lavastust „Immerwahr“2.

Sa ütlesid enne diktofoni käimapanemist, et õpetad tudengeid lugema jakirjutama. Kuidas see käib?

Oruaas: Ülikoolis töötamisest saab rääkida mitmel tasandil. On erialateadmi-sed ja -oskused ja on n-ö võtmeoskused, mis on kõige alus. Eneseväljendusosku-sega tuleb tegeleda nii kõnes kui ka kirjas, oluline on ka kriitilise lugemise oskus.Kas üliõpilane saab aru, mida ta loeb, või miks, mida ja millal ta kirjutab? Milli-sesse konteksti üks või teine tekst, pilt või lavastus kuulub? Kirjutama ja rääkimaõpetamise all mõtlen ma seda, kas tudeng on võimeline adekvaatselt edasiandma seda, mida ta on lugenud või näinud. 20-aastase jaoks ei ole 2000 või 500aastat tagasi kirjutatud loo ümber jutustamine kõige lihtsam ülesanne.

Lond Malmborg: Ja loo sees on veel teised lood, mis tuleks sealt üles leida. Oruaas: Täpselt. Kuidas on lugu kokku pandud? Milliseid vahendeid loo ju-

tustamiseks kasutatakse ja mis on nende vahendite tähendus? Kogu aeg tulebtegeleda sellega, kes oli Voldemar Panso või William Shakespeare. Tuleb rääkida,

1 Vestlus toimus Noku klubis 27. jaanuaril 2016.2 Maike Londi ja Pieter de Buysseri lavastus „Immerwahr“ esietendus 10. märtsil 2015 Kaaistudios Brüsselis,produktsioon: Hiros, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Kaaitheater. 

„Immerwahr“. Maike Lond Malmborg ja Pieter de Buysser.Foto Herman Sorgeloos.

126

millest Shakespeare’i näidend koosneb. Isegi 20–30 aastat tagasi toimunud sünd-mustest on vahel raske aru saada, aga Shakespeare kirjutas rohkem kui 400 aastattagasi.

Lond Malmborg: Peab konteksti teadma. Oruaas: Jah, oluline on nii konteksti tundmine kui ka tekstide sisemise struk-

tuuri mõistmine. Need küsimused on ka mulle endale olulised – ma ise ei tohinendes asjades naiivne olla.

Lond Malmborg: Mulle on oluline küsimus, kas see, kuidas ma teatud asjadlaval lahendan, annab edasi seda, mida ma tahan, või on see ainult minu endakõrvade vahel? See on vist alati kõige keerulisem. Et näha, kas see, mida ma otsin,ka päriselt olemas on, on vaja samm kõrvale astuda. Milline osa on liiga segane,milline ei ole veel selge, pole piisavalt puhtaks nühitud või on liiga pealiskaudne.

Oruaas: Lugema ja kirjutama õppimine on põhimõtteliselt sama asi. Teadus-tekste kirjutades on samad probleemid. Humanitaarteadustes toimub praeguväga palju ja selleks, et keegi su teksti märkaks, peab see olema väga selge, peadteadma väga täpselt, millega sa tegeled ja leidma selle edasi andmiseks õige viisi.

Lond Malmborg: Sõnade tähendus on ka oluline. Viimasel ajal mulle tundub,et keel muutub järjest kiiremini, sõnade tähendusi võib mõista nii või naa võikolmandat pidi. Kui sõna on liiga mitmeti mõistetav, siis järelikult ei ole see heasõna või väljend. Järjest rohkem tekib probleeme sellest, et sõnade tähendusi taas-luuakse väga kiiresti.

Oruaas: Sa ütlesid enne, et sa mõtled hästi konkreetselt. Kas räägiksid lähe-malt lavastusest, mis te koos Iggy Lond Malmborgiga sel sügisel tegite – „99Words for Void“3? Mis on lavastuse loomise konkreetne impulss?

Lond Malmborg: Selles lavastuses räägime kohe alguses ära, mis juhtumahakkab. Mind on alati huvitanud läbipaistvus lavastuse vormis ja struktuuris.Mulle meeldib, kui kõik on algusest peale selge. Aastal 2002 olime Kaja KannugaKanutis residentuuris, teemaks oli meil sõda ja seks, millega tegelesime nelinädalat. See jäi küll sinnapaika, aga mind hakkasid huvitama küsimused, mispuudutavad sõda. Kuidas sõda deklareeritakse, mis on need põhjused, ja enam

3 „99 Words for Void“ , idee, lavastus, esitus: Iggy Lond Malmborg, Maike Lond Malmborg. Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Baltoscandal Festival, Dublin Theatre Festival, Théâtre national deBordeaux en Aquitaine, Teaterhuset Avant Garden, esietendus: 11. novembril 2015 Kanuti Gildi SAALis.

127

veel – mis on see keel, retoorika, mida sealjuures kasutatakse? Ühel hetkel olinjõudnud juba küsimuseni, miks me oleme aja jooksul nii palju militaarset termi-noloogiat oma igapäevakeelde üle võtnud. Eriti mis puudutab kunsti: meil onstrateegiad ja me sihime millelegi ja me üritame mingit ala vallutada. Kogu selleterminoloogia, mis oli varem puhtalt militaarne, oleme võtnud oma igapäeva-sesse keelde üle. Projektikirjeldustes kasutatakse väljendeid aiming, triggering jne.Mida see keel teeb, kui me selle niimoodi kogemata üle võtame? Mida see keelteeb meie töödega, meie kunstiga? Meie teostega? Ma usun, et keel pole lihtsaltkokkulepe, vaid tal on ka mingi mõju. See, kuidas me räägime, mõjutab ka lõpuksmeie esteetilist vormi, tulemust.

Oruaas: Keel ei ole neutraalne. Lond Malmborg: Kindlasti mitte. Olin Brüsselis ja tegin Pieter de Buysseriga

lavastust, kui Pariisis toimus Charlie Hebdo terroriakt. Sõitsin iga päev metroogaproovi. Ühel päeval oli metroo täis sõdureid. Hambuni relvastatud, automaati-dega. Metroos olin mina üksi, ootasin rongi, ja neli sõdurit. Alguses ei saanudma aru, miks nad seal on, kas see on mingi õppus. Ühel päeval mõistsin, et nadon siin, et mind kaitsta. Mis see on, mille eest nad mind kaitsevad? Mis märgi-süsteemi nad kaitsevad? Kui nad on niimoodi hambuni relvastatud, siis ei tunnema end üldse turvaliselt. Siis tuli Iggy külla ja hakkasime sel teemal rääkima.Sealt hakkaski lavastus vaikselt kooruma. Rääkisime sellest, et meil on valgus-tusajastu juba olnud, meil on humanism ja demokraatia ja kõik need ilusad asjad.Mida see tähendab? Mis need humanistlikud väärtused või valgustusajastusttulnud tõekspidamised on?

Oruaas: Isegi juba renessansist sai see alguse. Lond Malmborg: Jah, isegi renessansist. Aga nüüd, mis need väärtused on,

mida me kaitseme aastal 2015 relvadega? Need on kõik pehmed väärtused, aganeid saab kaitsta ainult n-ö kõvade väärtustega. Hakkasime ideoloogiat keele võikeelemasina kaudu vaatama. Kuidas ideoloogia konstrueeritakse? Humanismbaseerub ainult keelel, humanistlike manifestide deklaratsioonidel „kõik inime-sed on võrdsed“ jms. Mida see tähendab? Kui kaevama hakata, siis ei tähendasee mitte midagi, muutub väga kiiresti tühjaks. Siis me hakkasimegi keelt n-ötühjendama.

Ma alustan alati sellest, et mind huvitab, kuidas mingi asi töötab. Kuidas see

„99 Words for Void“. Maike ja Iggy Lond Malmborg. Foto Tarvo Hanno Varres. (Kanuti Gildi SAAL)

130

käib? Kui ma varem tegelesin rohkem elektroonikaga, siis ma tahtsin teada, kui-das üks komponent teist mõjutab. Teatrit teen ma samamoodi. Ma tahan lammu-tada minu jaoks ebaselge küsimuse juppideks ja teada saada, mis selle tagapeidus on. Kuidas see töötab? Mis on demokraatia? Mind huvitab, kuidas sellenikeele kaudu minna saab, ja vaadata keele kaudu, kuidas see on konstrueeritud.Kui ma selle teemaga tegelesin, siis lugesin palju töid ja artikleid autoritelt, kestegelevad nn feminist war theory’ga. Autorid, kes lammutavad kogu rahvusvahe-liste suhete, sõjanduse ja militaaria pulkadeks ja analüüsivad seda feministlikuteooria kaudu. Hästi pea peale pööratud ja väga huvitav. Patricia Molloy on omadoktoritöös4 välja toonud, et 1960. aastal kasutati ajakirjas Vogue esimest kordan-ö tavalises kultuuriruumis sõna „strateegia“. See asendas hästi kiiresti sõna„planeerimine“. Enne seda tegeleti planeerimisega, aga siis muutus see stratee-giaks. Nüüd on igal firma brainstormingu’l ja think tank’il strateegia. Kaasa arvatudkunstnikel. Me ei planeeri enam, vaid meil on kindlad strateegiad ja meetodid,kuidas me tööd teeme.

Oruaas: Kuhu sa sihid? Lond Malmborg: Jah, kuhu sa sihid? Aiming, jah. Tundus huvitav, et see on

suhteliselt hiline. Ma arvasin, et see kõik on palju varem toimunud. Üleüldse toi-mub pidevalt terminite nö re-coining. See tähendab, et terminile lisatakse uustähendus, mis vana ära kustutab.

Oruaas: Otsene tähendus on „ümber müntima“, seotud rahamüntidega. Minujaoks oli „99 Words for Void“ selles mõttes üllatus, et Kanutis tehti nii tiheda teks-tiga lavastus. See, mis keelt me kasutame, on päris huvitav. Teiseks oli seal ükshea irooniline kujund, mis seostus ka lavastusega „Sugu: N“5 – miks raudrüütlid?Miks teil raudrüüd seljas olid?

Lond Malmborg: See tuli spontaanselt. Tahtsime tagasi algusesse, valgustus-aja-eelsesse aega, et tuua humanismi keeles olev vägivaldsus välja. Teiseks taht-sime selga panna Euroopa kuldaja militaarse kostüümi, et võimendada huma-nismi, mida me relvadega kaitseme. Üritasime näidata, et vägivaldsus on keele

4 Patricia Molloy, From the Strategic Self to the Ethical Relation: Pedagogies of War and Peace. TorontoÜlikool, 1999. 5 „Sugu: N“, lavastuslikuks tervikuks seadnud Priit Võigemast ja Henrik Kalmet, dramaturg Maria LeeLiivak, tekst Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Ursula Ratasepp, Evelin Võigemast ja Maria Lee Liivak, esietendus 25. novembril 2015 Vabal Laval.

131

kaudu humanismi sisse ehitatud. Iga inimene on vaba, kõik inimesed on sündi-nud võrdsena. See on väga vägivaldne väide, sest iga inimene ei ole vaba. Ini-mesed on sündinud väga ebavõrdsetes tingimustes. Kui humanismi põhi-väärtused kokku võtta, siis Je suis Charlie moodi sõnavabadus toimib „you cansay whatever you want as long as you say that you can say whatever you want“alusel. Kui sellele vastu väidad, siis lähed automaatselt Euroopa väärtustega vas-tuollu. Ja just nimelt sellist vägivaldsust me vaatleme.

Oruaas: Jah, see on irooniline. Ka „Sugu: N“ avastseeni on võimalik vaadataainult irooniliselt. Rüütel on see, keda peetakse päästjaks ja kaitsjaks, kuid rüütli-kultuur oli väga hierarhiline ja vägivaldne. Keskaegne maailm ei suhtunud ini-mestesse võrdselt. Rüütel kaitseb jäika kultuuri, kus inimese saatus on määratudtema päritoluga.

Lond Malmborg: Ei mina ega Iggy kanna laval kunagi kostüüme, aga kuname kõneleme sellesama humanismi keelt ja lavastuse esimeses pooles räägimeainult teatrist, siis tahtsime tugevat teatraalset sümbolit ja rüütel seda paraku on(naerab). See tundus kõige sobilikum. Kostüümidega oli palju nalja ja palju tööd.Rääkida saab ainult siis, kui keegi ei liigu, ja liikuda saab ainult siis, kui keegi eiräägi, sest muidu ei ole kuulda. Olen harjunud rääkima nii, nagu mul mõte jook-seb, ja tegema pausi seal, kus parasjagu vajalikuks pean. Selles olukorras oli seeõudne kostüüm vägivaldne ka meie endi suhtes. See hakkas meid kontrollima –millal ja kuidas me saame midagi teha. Kui palju saame liikuda ja kui palju saameöelda. Olime juba kaks kuud rääkinud ja tundus, et kõik voolab. Siis tulid kos-tüümid ja tundus, et kõik on lagunenud, midagi ei ole alles. Sellega oli huvitavmängida.

Üks asi, mille me kohe alguses ära otsustasime, on montaaži kasutamine. Seepakub mulle teatris alati huvi. Montaažis peab iseennast usaldama. Siin tulebmängu intuitsioon, mida ma algfaasis oma töödesse ei taha. Tuleb leida õigedasjad, mida panna kõrvuti. Kaks erinevat keelt – tühjade fraaside lausumine janende vahel lugude jutustamine – on kaks erinevat kõnevormi, retoorikat. Tuliteha nende kõnevormide montaaž ja rüütlikostüümi montaaž. Kõva metalse vä-givaldsuse montaaž. Üle saali oli peaaegu sada ühesugust PAR-lampi sirgelt reasnagu armee joone pealt rivistumas. Mind huvitab n-ö valede asjade üksteise kõr-vale panemine. Siis hakkab üks teist võimendama. Siis sa saad hakata küsima,

132

miks rüütlikostüüm. Kui sa lavastad 16. sajandi näidendi, siis sa ei küsi, miksrüütlikostüüm vajalik on.

Meil oli humanismiga nii huvitav tegeleda sellepärast, et see on nii meieümber ja sees. Me oleme selle sees kasvanud ja ei ole palju vahet, mis ideoloogi-lised muutused on vahepeal toimunud. Mul ei ole kodust midagi muud kaasaantud peale tavaliste humanistlike väärtuste. See on nagu terve mõistus, commonsense. Aga siis hakkad küsima, mis asi see tervemõistuslikkus on, mida me kait-seme ja mida kõige paremaks peame. Tavaliselt on mu esialgne küsimus suhte-liselt lihtne. Kui küsimus on väga spetsiifiline, saab vastus olla ka ainult spet-siifiline ja kitsas. Kui küsimus on lihtne, vahel isegi naiivne, saab hakata navi-geerima – mis mind huvitab, mida ma otsin.

Oruaas: Montaažiga seoses tuli mulle meelde üks Pascal Marthine Tayou ins-tallatsioon, mida nägin Londonis Serpentine’i galeriis. Selle installatsiooni seesoli peidus neoliberalismi kriitika, aga kujund töötas tugeva vastanduse pinnalt.Serpentine’i galerii on vana, kõrgete telliskivilagedega püssirohuhoidla, instal-latsioon oli tehtud spetsiaalselt selle jaoks. Lae all rippus puuvillapilv, mille altsai läbi liikuda. Eemalt vaadates oli see pehme ja vatine, midagi väga nunnut.Kui lähemale minna, siis paistsid selle seest katkised puutokid, mis nagu surusidpähe. See oli õudne. Teos meelitas vaataja enda juurde ja siis muutus ahistavaks.Tayou paneb kokku erinevaid materjale, nii et eemalt vaadates tekitab see ühe,lähedalt teise tunde.

Kui Eesti 2015. teatriaasta juurde tagasi tulla, siis see aasta tundub erandlikselles mõttes, et oli palju mastaapseid lavastusi: „Savisaar“, „Aadama passioon“,„Sünnisõnad“, „Odysseia“. 2015. aastal esile tõusnud lavastused on suured niiformaadilt kui ka neile osaks saanud tähelepanu poolest. Äraoleku tõttu näginmitmeid neist küll ainult video vahendusel.

Lond Malmborg: „Aadama passioon“6 oli Robert Wilsoni lavastus. Oruaas: Jah, aga tehti Eestis ja suuresti Eesti meeskonnaga. See toimus siin.

Eks siin ongi see rahvusülesus. Kas see on oluline, mis rahvusest on lavastaja?Mind huvitab järjest vähem mingi lavastuse kui eesti teatriga tegelemine, eriti

6 „Aadama passioon“, muusika Arvo Pärt, lavastus ja kujundus Robert Wilson, muusikajuht ja dirigentTõnu Kaljuste, produktsioon Eesti Kontsert ja Change Performing Arts, esietendus 12. mail 2015 Noblessneri Valukojas.

„Aadama passioon“. Stseen lavastusest. Foto Kristian Kruuser / Kaupo Kikkas. (Eesti Kontsert)

134

sõltumatul etenduskunstide väljal. Meil on kogu teater seotud rahvuse paradig-maga, aga kõige selgitamine ainult rahvusnarratiivi kaudu välistab muud või-malused. Uurija jaoks on väga huvitav arutleda selle üle, mis on laval ja kuidasasjad on kokku pandud. Näiteks tehnoloogiline teater – mis selle tähendus on?Kas sellele üldse on võimalik tähendust anda? Kõigepealt oleme ju inimesed.Posthumanistlikus keeles oleme küll kõigepealt organismid või mehhanismid.

Lond Malmborg: Teatris võib öelda ka, et oleme kooslused.Oruaas: Kooslus on ka loodusteaduslik sõna. Loodusteaduslik või kas või teh-

noloogiline paradigma või diskurss võiks sõjalise ja turundusliku diskursi väljavahetada. Ka rahvuslik diskurss on väga militaarne – kaitseme, säilitame. Vii-mane on tegelikult isegi talumajapidamise sõna. See kõlab nii, et paneme eestikultuuri purki ja siis säilitame. Kui sa midagi säilitad, siis sa paned ta ära sahv-risse. (Naer.)

Lond Malmborg: Sahvrisse jah. Eesti kultuur käibki sahvris, mitte külmkapis,mitte sellises peenemas kohas.

Oruaas: Teatavasti, mis vana sahvriga juhtub – ühel hetkel hakatakse sedatühjaks viskama. Siis läheb kõik taha aianurka kompostihunnikusse.

Lond Malmborg: Masina käsitlemise juures on sõna maintenance, hooldamine.Pühid tolmu ja …

Oruaas: Või siis masina käitamine. Käigus hoidmine oleks parem. Aga jällenii masinlik, et muutub militaarseks.

Lond Malmborg: Ka mina ei taha eesti päritolu rõhutada. See Eesti käib mi-nuga nagu okas kaasas kogu aeg. Mul on soololavastus „10 Journeys to a PlaceWhere Nothing Happens“7, millega olen kaks aastat etendusi andnud. Tavaliselton lavastust kutsuv festival organiseerinud mingisuguse seminari või artist talk’i,sageli mingi suurema ürituse. Nendel vestlustel esindan mina kunstnikku, majajuht esindab kunstiinstitutsiooni. Siis on vestlusel keegi, kes jagab raha riiklikulvõi kohaliku omavalitsuse tasandil, ja patroon, kes jagab eraraha. Lavastus tege-leb loeng-etenduste vormis erarahastuse võimalikkusega etenduskunstis. Isegikui sa ei taha sellest rääkida, pannakse see sulle nina alla: „Jah, aga see on Eesti.“Siis tuleb hakata tõestama, miks see lavastus ei räägi Eestist ja kuidas Eesti ei ole

7 Maike Londi „10 Journeys to a Place Where Nothing Happens“ on Kanuti Gildi SAALi kaasprodukt-sioon, esietendus 8. novembril 2013 Riias ideefestivalil Art and Economics.

135

kuidagi erinev Saksamaast või Belgiast. Mingid rahastamisskeemid on erinevad,aga kunstnikupositsioon on igal pool kõige hapram. Olime ükskord Kaja Kan-nuga Hamburgis, kus oli tekitatud väga keeruline olukord. Needsamad inimesedolid reas, vestlus toimus saksa keeles. Meile tõlgiti nende jutt ja meie vastasimeinglise keeles. Nemad vastasid meile jälle saksa keeles. Nad kõik oskasid inglisekeelt, aga nad otsustasid selle asja saksa keeles teha.

Oruaas: Kas publiku jaoks?Lond Malmborg: Ei tea, kelle jaoks. Meie juttu ei tõlgitud publikule saksa

keelde ja ei tõlgitud ka neile. Moderaator rääkis sissejuhatuseks pikalt ja laialt,mida on Eesti kohta uurinud, et siin on miljon teatrikülastust jne. Juba kolm lau-set hiljem ütles neist keegi, et meil siin Saksamaal, erinevalt teist, on kultuur ikkahinnas. Kuidas see nii kähku käib? Tulevad sellised õlalepatsutused, et oi, kas saikka saad hakkama. Ma olin kaks tundi rääkinud, et mul on kõik hästi, asja mõteei ole virisemises. Aga mingil põhjusel pidi mulle niimoodi patroneerivalt õlalepatsutama. Ja ma pean hakkama Eesti eest seisma, kuigi Eesti või mitte-Eesti eipuutu üldse asjasse. Lavastus on käinud suuremas osas Euroopa riikides. Pub-liku vastukaja näitab, et kõik saavad sellest aru. See lavastus räägib universaalsetkeelt, see probleem on igal pool, kõigil. Ei ole vahet, kas sul on natuke rohkemvõi vähem toetust, kunstniku prekaarne positsioon on igal pool sama. Kui seepatroneeriv hoiak jälle ette tuleb, siis mõtled, et miks me siin üldse räägime. Jasiis saad aru, et kui sa esindad kunstnikku, on sinu sõnad nii väikesed. Kunstnikon prekaarne ja tal on automaatselt seetõttu vestlusringis vähem usaldusväärsust.

Oruaas: Ühesõnaga, see kõik tõestab, et see, mida sa lavastuses teed, on õige?Sama situatsioon kordub.

Lond Malmborg: Kordab ennast, jah. Koos festivalikutsega tuleb jälle e-kiri,et meil on vestlusring, kas tahad osaleda? Siis ma jälle venitan sellega, sest ma eitaha sinna minna. Ei taha ära ütelda ka, sest ma saan aru, et see käib kuidagi sellelavastuse juurde. Inimesed tahavad sellest rääkida, sest mingil põhjusel on vaja.

Oruaas: Pärast mitut rahvusvahelist konverentsi olen saanud aru, et kuitahan, et minu sõnum jõuaks kohale, ei ole mõistlik rõhuda rahvusele. Kui sedateen, avastan end Ida-Euroopa paneelist, mis annab väga tugeva konteksti, midamina ise pole valinud.

Lond Malmborg: Ja kõik hoiavad sellest nii kiivalt kinni. Ma imestan ka, et

136

kunstis kureeritakse Ida-Euroopa programme. Miks me taastoodame seda Ida-ja Lääne-Euroopat? Seaduse järgi võib ju kokku leppida, et on üks Euroopa, agakultuuriruumis taastoodame kogu aeg Ida ja Läänt.

Oruaas: Ainus võimalus sellest stigmast üle olla on pöörata see positiivseks,aga kui kaua sa jaksad. Kui olla rahvusvahelisel väljal, siis tuleks tegeleda mingiteemaga, mis on sellel kunstiväljal või uurimisalal oluline.

Lond Malmborg: 2015. aastal või isegi eelmise majanduskriisi ajal hakkaspihta ja on nüüd veel hullemaks läinud see, et Lääne-Euroopa hakkas konstruee-rima Lõuna-Euroopat. Meedias on näha, kuidas aasta-aastalt on vaikselt Lõuna-Euroopa konstrueerimine toimunud. Nüüd on see kulmineerunud tänu sellele,et ideoloogiliselt on Lõuna-Euroopa võtnud teise suuna, on rohkem vasakpoolne.Kreeka, Syriza ja kogu see värk. Lõuna-Euroopa tootmine toimub su silme ees jasa mõtled, et see ei ole võimalik. Nii lihtsalt käibki termini ümbermüntimine:Lõuna-Euroopa alatoon on nüüdsest negatiivne ja läheb iga päevaga aina nega-tiivsemaks. Ja äkki on uus klaster tehtud. See on poliitiliselt vale, ideoloogiliseltvale, selline mentaliteet ja hoiak on rassistlik. On vaja nii vähe, ainult keelt, etkeegi poliitilisse perifeeriasse lükata. Nii on võimalik ära võtta õigus poliitilisteleotsustele, sõnaõigus. Samal ajal kasutab Ida-Euroopa seda olukorda ja pagulas-kriisi ära.

Oruaas: See on ka küsimus sellest, kas kuskil on mingi väli, mille kohta mevõiksime kokku leppida, et see on neutraalne? Kas me kunstiküsimustest leiameselle välja? Kas puhta kunsti sfäär on mingiski vormis apoliitiline?

Lond Malmborg: Ei ole.Oruaas: Sa oled nii kindel, et meil ei ole võimalik sellist paika leida?Lond Malmborg: Sõnakeskset teatrikunsti ei saa tõlgendada apoliitiliselt.

Sõna on tähendusi täis ja manipuleeritav, ta on ka ise manipuleerija. Ma ei usu,et on olemas tühi, puhas, ideoloogiavaba sõna. Kehale, koreograafiale võivisuaalsele põhinev sõnavaba teos, mis pühitseb tunnetuslikku ja abstraktset, onka statement. Teos, mis vastandab ennast igasugusele seisukohavõtule ja arvabennast välja „konkreetsest“, võtab siiski kohe „tõlgenda mind kuidas tahad, sinuprobleem“ seisukoha. Seegi on poliitiline avaldus.

Oruaas: Tehnoloogilises teatris ehitatakse mingeid agregaate, lõhutakse kivevõi pannakse masinad gaasiballoone üles-alla ketrama. Tegeletakse justkui puhta

„Odysseia“. Stseen lavastusest. Foto Gabriela Liivamägi. (Tartu Uus Teater)

mehhaanikaga. Minu jaoks oli 2015. aasta üks lahedamaid lavastusi Erik Alalooga„Obsession“8, mis oli väga puhas ja lihtsalt tehtud, samas sisaldas endas vägapalju. Tehnoloogilise teatri ajalugu uurides olen hakanud küsima, kas see, millegaAndrus Laansalu selle suuna algusaastatel, sajandivahetuse ajal välja tuli, olipoliitiline? Retseptsioonis oli see väga poliitiline, kuna ajakirjanduses käis kõvadebatt teatriuuenduse üle. Selle perioodi näidendid ja lavastused ei olnud sisultpoliitilised, puhas tehnoloogiline teater ei tegele üldse ühiskonna ega inimes-tevaheliste suhetega. Tegeletakse hoopis millegi muuga, aga Eesti teatri vägadomineeriv traditsioon teeb selle valiku poliitiliseks.

Lond Malmborg: Kui sõna välja jätta, siis keha, kogu ruumi ja keha dekonst-rueerimine ja nende omavaheline suhestumine ruumis on poliitiline. Öeldakse,et teater NO99 on sotsiaalne või poliitiline teater. Muidugi on olemas mingittüüpi teater või žanr, mis on selgelt ühiskonnakriitiline. See on üks asi. Etendus-kunstnik, kes arvab, et ta teos on lihtsalt „puhas“, unustab ära, et vaataja loebmärke ja analüüsib seda, üritab dekodeerida sümbolitesse peidetud tähendusi jaseoseid, mööda ei saa minna teatrist kui institutsioonist, seda ruumi külastavateinimeste sotsiaalsetest erinevustest jne.

Oruaas: Jah, me räägime küll, et Eesti teater on väga mitmekesine, ja tõepoo-lest, võrreldes üheksakümnendatega, siis kindlasti. Peeter Jalakas on olnud vägairooniline selle retoorika suhtes, et meil on teater ja on teistmoodi teater. See teist-moodi teater ehk kõik, mis ei ole ühtemoodi teater, on jälle kõik ühtemoodi teist-sugune teater. Mis sest, et need teistsugused on omavahel väga erinevad. Nüüdräägime esteetilisest mitmekesisusest juba sõna tõsisemas tähenduses ...

Lond Malmborg: See Teine. Oruaas: Meil on teatri kirjeldamiseks terve hulk sõnu: visuaalteater, füüsiline

teater, digitaalne teater, aga inimene selles teatris on ikka ühesugune. Näitlejadräägivad ja liiguvad laval ühtemoodi. On ette teada, kuhu pannakse rõhk või kustehakse paus. Siin on päris suur veelahe repertuaariteatrite ja sõltumatu väljavahel. Sõltumatu Tantsu Laval või Kanuti Gildi SAALis ma näen hoopis teistsu-gust inimest – sellist, kes on eelkõige inimene.

Lond Malmborg: Näeb küll, jah. (Naer.)

8 Erik Alalooga „Obsession“ esietendus 10. juunil 2015 Sõltumatu Tantsu Laval.

138

Oruaas: Seal näen ma inimest rohkem kui rolli. Kui kaua sa vaatad täpseltühesuguseid võtteid.

Lond Malmborg: Kui ma käin Kanutis või Sõltumatu Tantsu Laval, on multegelikult kahju, et ma ei näe seal noort tudengit. Käisin lavakunstikoolis TarmoJüristo kutsel vabakutselisusest rääkimas. Tuli välja, et nad ei tea sellest midagi.Siis mõtled küll, et kus nad on elanud. Meil oli nendega põgusalt juttu ka sellest,et nad ei tea midagi nendest inimestest, kes õpivad üle õue kunstiakadeemias.

Oruaas: 2015. aasta septembris oli Tartus teatrikõrgkoolide üritus sel teemal,kuidas me oma tudengid kokku saaksime.

Lond Malmborg: Mind ei ole keegi kuhugi ajanud. Ise peab minema kontaktiotsima. See on sama asi nagu kirjutama ja lugema õppimisega – et sa oleksid või-meline järeldusi tegema sellest, mida sulle õpetatakse, mida sulle räägitakse. Onüks asi, kui mulle öeldakse, et näe selline pudelikujuline välja, ole selline rohelineja tee sellist häält. Teine asi on, kas ma oskan analüüsida seda, mida mulle öel-dakse. Mina käin aeg-ajalt baaris tööl, et kunstiringkonna vaakumit lõhkuda.Kasvõi selleks, et osata pärast vaadata, millega ma täpselt tegelen. Kas ma nõus-tun sellega või ei nõustu.

Oruaas: Kloostrikooli moodi õpe aitab keskenduda ja tegeleda ühe asjaga põh-jalikult. Aga kui ükskõik milline õpe jääb väga kindlalt mingitesse raamidesse,kui ta ei astu sealt kordagi välja, siis edaspidises elus ei astu raamidest välja kaselle õppe läbinu. Siis tulebki üksteise järel uusi lavastusi, mis tegelevad ise-endaga, ja teatrit, mis tegeleb teatriga. Siis me lõpuks olemegi selles olukorras,et meil vaatab üks kindel osa ühiskonnast teatrit ja on kõigega kursis, aga kassee väljapoole ka resoneerib? Minu jaoks on meie publikunäitajad tõesti hullu-meelsed, aga samas on see publik üsna kitsas osa ühiskonnast.

Lond Malmborg: Sina ja mina. (Naer.) Oruaas: Mingi kapseldumine võib toimuda. Kas on inimeste käitumises min-

gid ohu märgid? Mina näen neid teatrite repertuaaris. 2015. aasta oli selles mõttesisegi teistsugune, kuna hoopis väga kummalisi ja huvitavaid projekte tuli esile.Kuid juba eelmise kümnendi lõpus tekkis tendents, et teater tegeleb ainult teat-riga. Kirjutatakse lahti kultuuri- ja teatriajalugu ja lõpuks on meil ainult teater,kus tegevus toimubki teatris. Sageli jääb metateatraalsus, mitmekordne vindipeale tõmbamine, ainult iseendaga tegelemiseks. Ma olen ka sellega väga nõus,

139

140

et inimesel peab olema midagi väljaspool põhitööd. Ei saa olla ainult teatri- jakunstielu.

Lond Malmborg: Mulle meeldib MIMprojecti teha, sest see annab võimaluserännata täiesti imelikes tsoonides. See ei ole kunst, see ei ole tehnoloogia, samason mõlemat. MIM on lihtsalt kamp lõbusaid selle, kes teevad jaburaid asju, misneile endile meeldivad. See on ainukene kriteerium: see peab meid endid huvi-tama. Tänu sellele, et kamp on hästi kirju, kõik liikmed on erinevatest valdkon-dadest, ei oska me ise kuidagi ette aimata, kuidas seekord läheb.

Oruaas: Ma läbisin hiljuti sissejuhatava programmeerimiskursuse. Juba seepani aju teistmoodi tööle. Pärast seda vaatasin Cabaret Rhizome’i „KuningasOidipust“9. See on tegelikult suur lavastus nii materjali poolest kui ka tehnilisesmõttes. Pärast programmeerimiskursust hakkasin aru saama, milline loogikaselle lavastuse aluseks on. Kui mulle „Kuningas Oidipuse“ programm ette pan-daks, ma ei loeks seda välja, aga mingil tasemel saan aru, mida siin tehakse.

Lond Malmborg: Ma ei ole rahul sellega, kuidas meil lavastusi välja tuuakse.Etenduskunstis on tavaline prooviperiood üks kuni kaks kuud. See on vabakut-seliste standard, mida Kulka toetab. Eeldatakse, et lavastuse tegemisele kulubselline aeg, aga nii ei ole lavastustel kvaliteeti. On palju suure potentsiaaligalavastusi, millest on näha, et tulemus on jäänud aja taha. Tegelikult jääb asi res-sursside taha. Enne prooviperioodi üritatakse aega näpistada muu töö kõrvalt,et kontseptsiooniga tegeleda. See on üks asi, mille peale peaks iga tegija tõsiseltmõtlema. See ei tööta, sellest ajast ei piisa hea lavastuse tegemiseks. Mida rohkemma käin etendusi vaatamas välismaal, seda rohkem näen, et ei tehta uisapäisaotsuseid, detailid on läbi töötatud ja professionaalne tase on kõrge. Ei ole näha,et minnakse üle õhukese jää. Meil on see probleem tõsine. Me toodame palju,etendusi on palju, teatrit on palju, aga aeg, mis kulub ühe asja põhjalikule tege-misele, on väga lühike. See teema vajab laiemat arutelu. Aga see tähendab res-sursside teistmoodi jagamist. Tänu sellele, et ma olen saanud oma etendusivälismaal mängida, on mul olnud sissetulek ja ma olen saanud kogu oma üle-jäänud aja uue töö peale kulutada. Ma olen aru saanud, et mul läheb ühe lavas-tuse tegemiseks aasta aega. Keegi ei toeta aasta aega ühe asja kallal nokitsemist.See ei tule kõne allagi. Aga ma arvan, et see on vajalik.

9 „Kuningas Oidipus“, Cabaret Rhizome’i lavastus, esietendus 27. novembril 2015 Erinevate Tubade Klubis.

141

Oruaas: See on vajalik, jah. Ma tunnen sedasama. Lond Malmborg: Just nimelt, et kvaliteeti natukene tõsta või muuta Eesti teat-

ris. Muidugi on teatreid, kellel on süvenemiseks vajalikke ressursse ja kes süve-neda tahavad.

Oruaas: Iseasi, kas nad teevad seda. Lond Malmborg: Aga see pole ju võimatu, kui teatris on hea tiim ja koos

otsustatakse sellise muutuse kasuks. Ma isegi ei mõtle, et siis läheb publikul liht-samaks. See võib olla vaatajale rõve või keeruline läbi hammustada, aga see peabolema tegijale nii selge, et iga detail on teadmisest läbi imbunud. Muidu on jukõik hästi, inimesed käivad teatris ja etendusi on rohkem. Sa ütlesid ka, et suur-vorme on rohkem. Aga kui palju seal on tegeletud sisuga, kui palju vormiga?

Kas vorm tegeleb ainult ilu, ainult poeesiaga? Ma olen üsna poeesiakriitiline.Ma olen veendunud, et poeesiat on lihtsam teha kui sisuliselt kompleksset asja.Lihtsalt sellepärast, et meil on olemas nii palju tehnilisi vahendeid ja vormilisivahendeid, mille abil poeesiat luua.

Oruaas: Et ilus oleks. Lond Malmborg: Või et ma tunneksin mingit vau-efekti. Hästi banaalselt öel-

des on see toss ja ilus valgus. Tänapäevased vahendid on nii võimsad ja mitme-kesised, et nendega saab lihtsasti teha ära veel lihtsamat asja. Aga mulle tundub,et me hakkame siin vaikselt auku astuma. Sõltumatul teatriväljal ei ole neid res-sursse, et võtta ühe lavastuse tegemiseks palju aega. Mulle tundub, et on oht, etme läheme lihtsama vastupanu teed.

Oruaas: Teater muutub kunstkäsitööks? Seda näen mina kõige enam reper-tuaariteatri realavastustes. Lavastus tehakse tehniliselt korralikult ära, materjaljäetakse süvitsi läbi töötamata. Nii ei ole võimalik jõuda uue kvaliteedini. Selleasemel on kõik üle lavastatud: täidetud, läbimõeldud, korralik, toimib nagu õli-tatult, aga uuele tasemele ei jõuta. Kui näiteks Tallinna Linnateatris suudetaksesee teatud tase ületada, materjal kontsentreerub ja kristalliseerub, on see vanahea teater, aga suurepärane teater. Kui kristalliseerumiseni ei jõuta, siis ma tun-nen, kuidas mulle ei anta etenduse ajal ruumi mõelda. Kõigepealt loksutatakseminu kõhulihaseid, et ma naeraks, siis virutatakse mulle kuskile obadus, vääna-takse must pisarad välja. Siis pigistatakse mu rind kokku, et ma tegelasele kaasatunneksin, kuna kõik on parasjagu nii ahistav ja ängistav. Siis võetakse jälle minukõhulihased ette, et ma naeraks, ja siis …

Lond Malmborg: (Naerab.) Kõvasti solgutatakse. Oruaas: Tänapäeva teatrivaataja, kes on harjunud lugema keerulisemat ku-

jundi- või teatrikeelt, tahab iseseisvust. Kui minult võetakse ära võimalus otsus-tada oma mõtete ja emotsioonide üle selle kaudu, et mulle tehakse kõik ettevalmis, jätab etendus mu tegelikult külmaks. See on just selline korralik kesk-pärane tase, see ei ole isegi mitte halb teater. Vaatad ära, katsud oma keha ja emot-sioonid endale tagasi saada ja lähed minema.

Lond Malmborg: Justnimelt see ette-taha ära tegemine häirib. Ma ei saa omamõtetega kuhugi minna, see on isegi mittekogenud teatrivaataja probleem.

Oruaas: Mulle tundub, et teatakse liiga hästi, kuidas tuleb teatrit teha. See eiole isegi see, et hoiame kindlalt oma traditsioonist kinni ja ärme lammutame vanateatrit veel, vaid siin tuleb mingi kommertsmõtlemine sisse: need asjad toimivad.Nagu Hollywoodi filmi vaataks. Me vajutame neid nuppe, sest need toimivad,aga see teatrikeel sõidab samas vana traditsiooni peal. Nii jääb mulje, et see ongivana hea psühholoogiline teater. Aga ta ei ole seda.

Lond Malmborg: Võimendame seda veel nüüd nii ja nii, selle asemel, et tehanii nagu köögis kastmega. Kastet tuleb keeta nii, et keedad ülearuse vee välja,kuni ta on tihe ja maitseb õigesti.

Oruaas: Õige konsistents, jah.Lond Malmborg: Tummine. Reduktsioon vist on see. Oruaas: Või välja destilleerimine. Lond Malmborg: Jah. Kisub jälle loodusteadustesse. (naer) Oruaas: Loodusteaduslik keel võib-olla ongi üks kõige neutraalsemaid asja-

dest rääkimiseks – kuidas puhastada välja õige asi. Kunstkäsitööks nimetan masellist teatrit, kus väljapuhastamise eesmärk on olnud välja timmida õige kraad,mis paneb vaataja teatud viisil reageerima. Siis mul tekibki tõrge. See ei ole isegimitte teatrimaagia, millest sa enne rääkisid. Pigem on see vaatajaga manipulee-rimine, mis tuleb sellest, et mõtet ei ole taga. See on üks äärmus.

Teine äärmus on Cabaret Rhizome’i näide. Milline metsik originaalne mõtle-mine – või teisiti, originaalne metsik mõtlemine, kui Lévi-Straussi mõistet kasu-tada. Erinevate Tubade Klubis on toimunud tohutu plahvatus. „KuningasOidipuse“ jaoks olid nad täitsa tublisti antiiki tundma õppinud. See, et see la-vastus on rõve ja seal on palju ülbet alastust, sobib väga hästi antiigiga kokku.

142

143

Lond Malmborg: Jube hästi minu meelest. Oruaas: Aga eelmine lavastus, „Otsuse anatoomia“10, tegeles väga nutikalt

kaasaja ühiskonnaga. Igas lavastuses tegeletakse suure sotsiaalse või kultuuriliseteemaga, millele tuleb leida tehniline lahendus. Probleem on selles, et mõlemadpooled, nii sisuline kui ka tehniline, on nii keerukad, et mõlemat peab väga hästivaldama, et tulemus oleks puhas.

Lond Malmborg: Jah, seal on kahe lavastuse mahu võrra tööd, et lõpuks saakssee üks kokku.

Oruaas: Mul oleks olnud väga hea meel, kui nad oleksid läinud „Otsuse ana-toomia“ teemadega edasi ja tegelenud just sellega, kuidas ühiskonnas mingidvalikud ja protsessid toimuvad, ja puhastanud seda. Antiigiga tegelemine meel-dib mulle väga, aga ka see lavastus ei jõua puhtuseni. Cabaret Rhizome’is onideid palju, aga nende läbitöötamiseks oleks küll vaja aega ja ressurssi.

Lond Malmborg: Kui ma enne ütlesin, et me peame võtma rohkem aega, siistegelikult peame võtma oma tööde eest rohkem vastutust. Kui teha, siis päriselt.Teha nii, et sa oled pärast sada protsenti rahul. Ei ole ühtegi „see on okei“ otsust.Mulle tundub, et kvaliteedi alla laskmine, „okeilt“ tegutsemine, võib saadalõpuks ohtlikuks.

Oruaas: Saalid on ju täis. Lond Malmborg: Jah, saalid on täis, nõudlust on, siis ei pea ka paremini. Kui

kahe kuu proovidega saab hakkama, siis miks sa peaks tegema kuus kuud. Sellisesuhtumise oht ilmneb just läbitöötamises, pisiasjades. See on kriitika ka mu endaja paljude asjade kohta, mida ma olen teinud. Ma ei ole seda tüüpi inimene, kesesikakuupäeva kukkudes ütleb, et lavastus on nüüd valmis ja rohkem ma sedaei puutu. Ma teen järgmisel hommikul pärast esietendust veel edasi. Iga kord,kui ma mängin, teen muutusi, kuni on kõikidest etendustest üks, mis on ideaalne.See, kas on parem või halvem, oleneb palju minust endast. Kuidas ma laval olenja mis ma teen. Ma teen vahel valesid otsuseid ja jään vahel liiga kauaks mingiasja peale. Hoian seda, et mul ei tekiks käega löömist: „See osa mulle päriselt eimeeldi, ma ei ole sellega päriselt rahul, aga noh, las ta olla.“

10 „Otsuse anatoomia“, lavastuse töögrupp: Ajjar Ausma, Päär Pärenson, Anatoli Tafitšuk, Joonas R. Parve, Liisa Linhein, Mart Manic, Mark Duubas, Karina K. Jensen, härra Eero ja Johannes Veski, esietendus 19. märtsil 2015 Cabaret Rhizome’i Erinevate Tubade Klubis.

„Kuningas Oidipus“. Stseenid lavastusest.Kuvatõmmised. (Cabaret Rhizome)

Oruaas: Ei lase autopiloodi peale?Lond Malmborg: Ei lase. Iga kord ma pean mingeid muudatusi tegema, aga

ma saan neid teha ainult mängimise käigus. Pärast esikat tehtud muutusi peanma järele proovima koos publikuga. Siis on näha, kas oli hea muutus või ei. Kuiei, muudan tagasi või muudan veel nii kaua, kuni asi on paigas.

Oruaas: Loengupidamine käib samamoodi. Sõltumata sellest, kui palju olenenne kursuse algust mõelnud, sünnivad paljud lõplikud otsused kohapeal. Koguaeg tuleb midagi muuta, seda juba praktilistel põhjustel, kuna näited vananevad.Näiteks teavad tudengid iga aastaga järjest vähem, mida kujutas endast „ÜhtseEesti Suurkogu“. See toimus aastal 2010. Kui ma 2011. aastal sellest esimest kordarääkisin, siis oli tunda, kuidas tähelepanu väga intensiivselt koondus. Tänasedesimese aasta tudengid olid viis aastat tagasi 14–15aastased. Täiesti arusaadav,et nad teavad sellest palju vähem. Viieteistaastane ei ole veel poliitiliselt nii tead-lik, see ei olnud tema reaalsus.

Lond Malmborg: Siis pead sa hakkama päriselt seletama. Oruaas: Jah, kogu aeg peab otsima, kuidas teadmised päriselt kohale viia,

kuna valmis definitsioon ei pruugi tudengile siiski selge olla. Aga esimene asi onkontakti leidmine. Nii nagu teatris, on ka ülikoolis iga kursus erinev. Uued ini-mesed, uus dünaamika. On väga üllatavaid hetki, kui millestki räägin ja audi-tooriumis on füüsiliselt tunda tähelepanu tõusu. Aasta pärast uue seltskonna eessama näide enam sama efekti ei tekita. Sellega peab kogu aeg tegelema – millegama nad konksu otsa saan? Ma võin kõik oma loengud ära pidada nii, et iga aastaon üks ja seesama repertuaar, aga nii ei tohi. Ei tohi minna autopiloodi peale,peab olema värske.

Lond Malmborg: Ma arvan, et sõltumatul skeenel on raske autopiloodi pealeminna, sest materjal, lavastuse teema ja kontseptsioon on iga kord erinev. See tä-hendab, et iga kord peab uue meetodi leiutama. Teema ja kontseptsioon määra-vad, kuidas üldse pihta hakata ja kuidas töötada. See aitabki masina värske hoida.Kui magama jääd, pole sul enam midagi. Iga kord tuleb nullist leiutama hakata.

Ma mäletan, kuidas tudengina esimesi installatsioone tehes soovisin, et muloleks üks universaalne meetod. See minu meetod. Küll ma siis teeksin ja küll musiis oleks lihtne. Kui idee tuleb, on meetod olemas ja siis ma execute’in selle(järjekordne militaarne väljend).

146

147

Oruaas: Teostad selle? Sooritad operatsiooni?Lond Malmborg: Teostan oma idee sellel meetodil ja saan tulemuse. Meetod

on nagu mingi garantii või abivahend. Aga ei leidnud ma meetodit! Olin pärismurtud ja mõtlesin, et nii ei ole võimalik tööd teha. Vaatasin teiste töid ja arvasin,et kõigil on oma meetod. Nüüd on aeg nii palju edasi läinud, et ma saan aru, etsee on osa protsessist. Meetodit ei ole, tööriistakast on tühjaks kantud. Siis tulebkileiutama hakata ja see võtab aega. Neil, kes on teatrikooli ABC läbinud, on justkuimeetod olemas. Aga etenduskunstis pole selle ABCga suurt midagi peale hakata.Ka neil tuleb sel juhul leiutama hakata.

Oruaas: See ABC on ühest küljest väga tehniline, aga samas tugevalt seotudkultuurisüsteemiga, mille osa ta on. Autopiloodi peale minnakse, kui tehnikadõpitakse ära ja suhtutakse neisse kui reeglitesse. Kuidas luua misanstseeni võitekitada lavaline pinge. Kuidas mängida tegelast, situatsiooni jms. See kõik näebväga ühtemoodi välja, sest tegeletakse ainult vahendi endaga ja selle taastootmi-sega. Selle asemel, et näha vahendit ainult kui vahendit. Kui sa võtad kas võiNO99 lavastused, kogu postdramaatilise, poliitilise ja performance-teatri, millestnende juures räägitakse, siis lähemalt vaadates näed, et seal on vana kool all.Nad kasutavad seda ABCd kui vahendit. Selleks, et teha näiteks „Kõntsa“11, tulebvahendit ülihästi vallata, õppida mehhanismi tundma selleks, et see üle mängidavõi kohandada uude süsteemi.

Kaks ja pool tuhat aastat teatriajalugu on väga pikk aeg, aga mõned nähtusedon äärmiselt püsivad. Näiteks komöödia süžeestruktuur hüppab välja täiestiuutes kultuurisüsteemides ja -tekstides. Oluline on teada neid struktuure jamõista, millistes mustrites me oleme harjunud mõtlema. Need struktuurid onäärmiselt kohanemisvõimelised ja paindlikud. Sellega tuleks tegeleda, mitte sel-lega, kumb on parem, kas realistlik ja loopõhine või postdramaatiline teater. Needon vahendid, mida ei peaks esitama dogmadena. Viimaste aastate kõige suurempsühholoogilis-realistliku teatri elamus minu jaoks oli Taavi Eelmaa mängitudSarah Kane’i „4.48 psühhoos“12, kus suurem osa etendusest oli videopildis. Seeoli nii piiripealne, nii realistlik ja psühholoogiline kui vähegi võimalik. Lava peale

11 Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi „Kõnts“ esietendus 17. oktoobril 2015 Teatris NO99.12 Sarah Kane'i „4.48 psühhos“, lavastaja Juhan Ulfsak, esietendus 14. septembril 2013 Von Krahli Teatris.

148

oli ehitatud isegi papist maja, sõna otseses mõttes. Aga see oli kõike muud kuisee, mida me tavaliselt mõtleme, kui ütleme „psühholoogiline realism“. Ta oliseda süvatasandil. See väga hull näidend oli suudetud nii inimlikuks teha, etkõik oli lihtsalt õige, laval oleva inimese psühholoogias oli kõigele põhjendusolemas. Selles tekstis on ainult fragmendid, mis kõik hakkasid omavahel seos-tuma. Ma tunnen puudust sellest, et dramaturgiasse suhtutaks kui vahendissevõi skeletti, mille peale saab midagi muud luua. On see siis tühjas saalis tool jakaks inimest rääkimas või on üles ehitatud interaktiivne arvutisüsteem, mis onsuuteline seitsmekümne inimese tegevusele korraga reageerima.

Õppejõutöö on halastamatu – kui mina olen läinud autopiloodile ja esitanudmingi väite, mille üle ma ei ole päriselt mõelnud, siis ma varem või hiljem saanaru, et tudengi peas on mingi klišee. Õppejõu töö peaks olema klišeede lahti võt-mine. Me ei saa enam selle vastu, et ümbritsev kultuuri- ja meediaruum on täisklišeesid. Töötada tuleb selle nimel, et mõelda, mida üks või teine sõna tähendab.Selle protsessi tulemus võib olla ka ootamatu. Sel juhul tuleb mul reageerida jataas oma tegevuse üle järele mõelda.

Lond Malmborg: Töötasin kunagi koos Erik Alaloogaga pool aastat EKAtegevuskunsti osakonnas, nüüd novembris pidin oma tööst rääkima EKA foto-tudengitele. Ma saan väga hästi aru, miks ma laval seisan. Aga tudengite eesseista ja rääkida millestki ja teha seda selliselt positsioonilt, et mina tean ja manüüd räägin sulle, on õudne. Igast kunstnikust õppejõudu ei saa. See on ikkaparas julgustükk, mingi otsus, mis peab olema peas ära käinud. Et ma saan sedateha ja ma tean, mida ma siin teen. Ma arvan, et sa tead, mida sa teed.

Oruaas: Ei tea alati. Ülikool oli minu jaoks loomulik tee ja õppejõuks hakka-mine käis asja juurde. Aga õppejõuks saamine on hoopis teine asi. Ma olen kõikoma kondid kuskil külmas veepõhjas vastu erinevaid kive ära murdnud. See tööei saa kunagi selgeks. Üsna kiiresti tuli arusaam, et ikka ja jälle tuleb otsast pealealustada, sest kogu aeg on uus olukord. Õppejõududele on üks tore motivatsioo-nilause: „Fail, fail again, fail brilliantly!“ ehk „Kuku läbi, kuku veel läbi ja siis kukueriti hästi läbi.“

Lond Malmborg: Kogu aeg peab leidma uusi vahendeid ja neid ümber hin-dama. Teatris võiks seda rohkem olla. Struktuurina meeldib mulle black boxrohkem kui galerii valge kuup, kus kunstiteos on valmis, fikseeritud. Mingil põh-

149

jusel mulle see alati õhus hõljuv läbikukkumise võimalus sobib. Mulle meeldib,kui ma pean endale otsa vaatama ja tunnistama, et nüüd ei tulnud välja. Pärastiga etendust tuleb üle vaadata, mis töötas, mis ei töötanud, miks töötas, miks eitöötanud. Lavastus ei ole kunagi lihtsalt valmis.

Oruaas: Ülikool on selles mõttes julm, et õppejõul on kolm kuud järjest samapublik. Teatris on igal õhtul uus publik ja uus võimalus.

Lond Malmborg: Sa peaksid seda näitlejatele rääkima. (Naer.) Oruaas: Kolm kuud järjest on auditooriumis samad inimesed saalis. Ei ole tu-

rundusosakonda, ei ole näitekirjanikku, kes teksti valmis kirjutab, ei ole kostüü-miosakonda, kes su ilusaks sätib. Ei ole lavatehnikut, kes hoolitseb selle eest, etprojektor töötab. Kõik peab ise tegema.

Lond Malmborg: See oleks hea loeng näitlejatele. Selline õudne unenägu, mil-lest sa higisena ärkad.

Oruaas: Et sa kukud esietendusel läbi ja mängid kolm kuud samale publikule. Lond Malmborg: … sama asja. Oruaas: See hoiab närvi ärkvel.

150

NÄIDATA, KUIDAS ON OLLA INIMENEENE-LIIS SEMPER JA OTT KARULIN

Ott Karulin: Alustan mujalt: vaatasin Kristian Smedsi „Tabu“1 ja mõtlesin, et kuiEestis nägid paljud sinu lavastust „El Dorado: klounide hävitusretk“ omamoodijärjena „Kõntsale“2, mida mina ei tajunud, siis „Tabus“ on küll justkui õhussamad küsimused ja tehtud sarnaseid esteetilisi valikuid – kas või klouni japidevalt pöörleva lava kasutamine. Tajud sa seda sarnasust?3

Ene-Liis Semper: See on päris imelik, et sa nii otseseid seoseid näed. Ma mui-dugi tunnen Kristianit ja tean, mida ta maailmast mõtleb, aga ma pole osanud meidnii sarnastena näha. Kristian on mulle minu endaga võrreldes tundunud veel põhi-mõttelisem. „Tabus“ vähendas ta väljendusvahendite hulka pea miinimumini, seeoli väga ilus lavastus. Minu isiklik lemmikkoht on „Tabu“ lõpus, kus enam mittemidagi ei juhtu: lava käib lihtsalt ringi ja pikkade „jalgade“ otsa tõstetud lambidpõlevad. See lõputute assotsiatsioonidega täituv „mittemiski“ seal lõpus kuidagiväga liigutas mind. Ma olen palju mõelnud, et kui õnnestub lavastuse lõpus keeratanagu uus lehekülg, avada mingi tasand, mida sa alguses ei aimanudki, siis on seeväga suur õnnestumine. Seda juhtub väga vähestes lavastustes.

See pöördlava ... Ma poleks ise selle peale üldse tulnudki, et siin võib mingiotsene sarnasus olla. „El Dorados“ oli minu jaoks pöördlava ... Ma ei saa öelda,et see oli areen või et see seda polnud, kuigi igasugune ring muidugi automaat-selt tekitab selle seose. Mingi paratamatus, tsüklilisus elus on ka justkui selle lavakujuga seotud. „Tabu“ pöörleb minu jaoks justkui ühe teise koha peal. Kristianteeb, eks ole, praegu triloogiat, millest „Tabu“ on teine osa, inspireeritud TimoK. Mukkast. Esimene oli maalikunstnik Kalervo Palsast4, kus Smeds on üksindakolm tundi järjest laval ja mida ma kahjuks polegi näinud. Kui me kunagi tegime

1 Timo K. Mukka – Kristian Smedsi „Tabu“, lavastaja Kristian Smeds, esietendus 4. oktoobril 2015 Soomerahvusteatris.2 „El Dorado: klounide hävitusretk“, lavastaja Ene-Liis Semper, esietendus 22. detsembril 2015 teatrisNO99; „Kõnts“, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, esietendus 17. oktoobril 2015 teatris NO99.3 Vestlus toimus 21.06.2016 NO99 proovisaalis.4 Kristian Smedsi – Rosa Liksomi „Palsa – ihmisen kuva“, lavastaja Kristian Smeds, esietendus 23. augustil2014 Soome rahvusteatris.

151

Kristianiga Münchenis „Raskolnikovi imaginaarset Siberi tsirkust“5, siis vaata-sime tihti Palsa raamatut, ja see, mida see mees maalis, on üpris vapustav. Üli-tugev erootiline impulss seguneb veel tugevama surma-ihalusega ... Ta maalisette ka oma surma, kus on tuba voodiga ja jääpurikad voodi küljes. Tal on teisitöid veel, kus toas on talv. Selline paradoks, et toas on talv ja väljas kevad.

Nii Palsa kui ka Mukka olid pärit põhjast ja Kristian tuleb samuti sealt lähe-dalt. Smeds võtab väga tõsiselt seda, mida ta teeb, ja teda huvitab ilmselt kunstni-ku suhe jumalaga või kõiksusega. Ta tunneb väga suurt respekti loovuse kui jõusuhtes.

Karulin: Mulle tundub Smedsi lavastustest, et loovus on temale jumalik and,mida tuleb hoida.

Semper: Seda kindlasti, ja tal on muidugi ka õigus.Karulin: Ma pole varem nii mõelnudki, aga jumala teema on Smedsi teostes

alati sees olnud, kuigi tundub, et kui varem oli jumal küll kuskil kõrgemal olemasja liigutas masse, siis nüüd huvitab Smedsi aina enam indiviidi ja jumala vahetusuhe. „Tabus“ ei osanud ma loovisiku ja jumala suhet märgatagi või kui, siistegeles see lavastus pigem kunstniku jumalikkusega, aga sa veensid mu ümbernüüd.

Semper: Samal hetkel, kui sa tegeled loovisiku jumalikkusega, kui tahta sedanii sõnastada, tegeled sa ka loovisiku kaduvusega. See kõlab ehk totralt, aga eksme kõik küsime kogu aeg, miks me siin oleme ja mida me siin teeme. No ja missiis on sinu jaoks „El Dorado“ teema, kui sa ütled et see on „Tabuga“ seotud?Seal nähakse ka väga erinevaid asju ...

Karulin: Eks see on ka näide kriitiku vulgaartõlgendusest, et kui näed pide-valt pöörlevat lava, siis sa paratamatult otsid mälusopist üles kõik teised nähtudlavastused, kus sama võtet kasutati, ja püüad aru saada, kas see pöörleminetäidab sama eesmärki või mitte. Sa otsid referentspunkte, et lavastust kuhugipaigutada.

Semper: Kristiani lavastus oli mõnes mõttes äärmuseni lihtsustatud – ta ehitassuurt sümfoonilist pilti ja ilmselt oli temale pöördlava kasutamine väljapääsmatu,

5 Fjodor Dostojevski – Kristian Smedsi „Der imaginäre sibirische Zirkus des Rodion Raskolnikow“,lavastaja Kristian Smeds, kujundaja Ene-Liis Semper, esietendus 6. oktoobril 2012 Münchner Kammer-spieles.

152

153

„El Dorado: klounide hävitusretk“. Marika Vaarik. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99)

154

„El Dorado: klounide hävitusretk“. Stseen lavastusest. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99)

155

„El Dorado: klounide hävitusretk“. Helena Pruuli, Rasmus Kaljujärv ja Simeoni Sundja. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99)

158

kuna andis sellele muusika, valguse ja väga üksikute inimestega saavutatud maa-ilmale dünaamika.

Karulin: Sellest lähtudes on „El Dorado“ üsna vastupidine: pigem üleküllane.Semper: Ma tegin seda nii lihtsalt, kui oskasin, aga maailm ongi suur para-

doks, kus kõige lihtsamad asjad tunduvad millegipärast kõige keerulisemad.Karulin: Minu „El Dorado“ lemmikstseen selles mõttes, et see oli füüsiliselt

kõige vastikum, ongi pärast avastseeni, kui lava esimest korda pöörlema lähebja muusika peale tuleb. Tekkis füüsiline reaktsioon: pöörlemine pani pea ringikäima ja muusika oli selline, mis südamerütmi üle võtab; tekkis selline vastikus-tunne, et tahaks saalist põgeneda. Ma arvan, et see stseen kestis 10–15 minutit?

Semper: Pigem 28.Karulin: No näed, veel kauem. Igatahes ma täiesti piinlesin, aga kui stseen

lõppes, oli mul sellest kohutavalt kahju, sest minu arvates oli see just aeg, mil maolin lavastuses kõige rohkem sees, ja seda tunnet ma jäingi lavastuse lõpuniotsima, kus ühelt poolt on su meeled sada protsenti erksad ja sa püüad kõiki de-taile tabada, aga teiselt poolt see rutiinne pöörlemine lööb su ratsionaalse vastu-võtu lukku, nii et sa hakkad seda emotsionaalselt või ka füüsiliselt vastu võtma.

Semper: Ega see ratsionaalne vastuvõtt polegi ju teab mis – teatris kasutataksekõiki mõjutusvahendeid, et jõuda kuhugi sügavamale. Kas sulle tundus, et lavajäi pärast seda sissejuhatavat osa seisma? Pöörles ju edasi.

Karulin: Ma tean, et ei jäänud, aga ma vist eeldasin, et järgmised poolteisttundi on samasugused ja olin vist isegi natukene pettunud, et edasine oli ikkagikuidagi korralik, selgelt fookusesse tõstetud stseenidega.

Semper: No kui sa hakkad pool tundi pärast etenduse algust eeldama, etnüüd ongi nii, siis sa paratamatult lõikad ära võimaluse vaadata seda, mis tege-likult on. Kõige parem oleks leppida sellega, millega sa kohtud, et see ongi justselline hetk. Ja järgmine hetk võib olla juba midagi muud.

Karulin: Igaks juhuks rõhutan, et see pettumine oli minu jaoks positiivne justselles mõttes, et ma ei aimanud ette, mis edasi saab. Seda ma teatrist otsingi.Kuigi jah, ma ilmselt pettusin ka selles, et kui pöörlemise ajal on liikumis- jmdramaturgia küll hüsteeriline, aga siiski minimalistlik, siis sealt edasi muutussündmuse mängimine keskseks ja lavastus selles mõttes korralikuks.

Aga olgu, ma tahan siit jõuda tegelikult kujundini. Sa viitasid Palsa maalile,

159

kus toas on talv ja õues kevad, ja ma jäin mõtlema, kas sellise vastuoluta või pa-radoksita, nagu sa ise ütlesid, on üldse võimalik kujundit luua. Kust ammutabkujund jõu, kui selles pole vastandust?

Semper: Ma pole sellele kunagi mõelnud ... Kui ma tegin „Tüdrukut“6, siisilma riieteta tüdruk laval, keda publik näeb alastiolevana, kuigi teda ükski teinetegelane otseselt alastiolevana ei kohtle – see oli minu jaoks mänguline kujund.

Karulin: Ka „Tüdrukus“ oli vastandatud ühelt poolt esteetiliselt nauditavpuhas, sirgete joontega lavaruum ja alasti keha, ja teiselt poolt pisut isegi karika-tuursed tegelased.

Semper: Tegelik vastandus toimis ikkagi Rea [Lesta] kehastatud tegelase jaülejäänute vahel. Rea kehastatud Tüdruk liikus hoopis teisel tasandil kui ülejää-nud seltskond. Mind liigutas tolles hetkes meie kõigi inimlik kaitsetus hetkel,mil me kohtume täiusega. Mõtlesime näitlejatega igasuguste arhetüüpsete käi-tumiste peale, et kuidas keegi täiusega kohtudes õitsele puhkeb. Muidugi onneed tegelased karikatuursed, aga ma ei saa midagi parata, et see kummalinekamp mind liigutab. Inimese kujutlus millestki ilusast on alati nii väike. Kui mil-lestki, mida tahaks kotti toppida, teki sisse mässida ja tema lähedal olla, tal käestkinni hoida. See on tegelikult ülim kaitsetus. Mul on jube hea meel Rea üle, sestpublik võib-olla ei saagi aru, kuna ta ei tea, mida Rea tegelikult teeb, aga Reamängib kohutavalt keerulist osa. Noorele näitlejale on see pöörane väljakutsemängida nii, et sa nagu ei mängi, kuigi tegelikult mängid kogu aeg. Meil oli paljuläbimänge ja oli kohe selge, et kui Rea psühholoogiliselt „mängima“ hakkaks,muutuks tähendus kardinaalselt. Psühholoogilise teatri reeglite järgi ei saa sellisttasandit, mida ma sel hetkel otsisin, üldse tekkida. Ma olen väga uhke tema üle,et ta tegi end nii ausalt lahti, võttis enesekaitse maha ja samal ajal aktsepteerisminu nägemust sel määral, et ta ei mõjunud selles rollis ülbelt. Kuna Rea mängisabstraktsiooni ja teised oma suhet abstraktsiooniga, siis oli Real väga suur üles-anne täita.

Kui Rea kehastatud Tüdruk oleks mõjunud ülbelt või provokatiivselt, olekstekkinud hoopis teistsugune pilt, vale pilt.

Karulin: Ma ilmselt püüan sinuga vesteldes sõnastada teatavat ebalust, mis

6 „Tüdruk, kes otsis oma vendi“, lavastaja Ene-Liis Semper, esietendus 13. novembril 2014 teatris NO99.

„Tüdruk, kes otsis oma vendi“.Stseenid lavastusest. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99)

162

mul sinu kahe lavastuse suhtes on. Ebalust selles mõttes, et ma ei suutnud krii-tikuna laval nähtut piisavalt kirjeldada ja analüüsida, leida referentspunkte, millepealt tõlgendust vormistada. Näiteks „Tüdrukus“ on pikk Raivo E. Tamme mo-noloog, mis on eraldi võttes suurepärane ja väga hästi esitatud, aga vaadates tun-dus, et sellele on antud liiga palju lavaaega ja ma ei mõistnud selle kõrvalepõikeeesmärki lavastuses. Nii järeldasingi ma, et kuna see tuli hästi välja, siis polnudlavastajal südant seda kärpida.

Semper: Ma olen tegelikult kogu aeg mõelnud, et sõna peaks olema samasu-gune abstraktne eneseväljendusvahend nagu näiteks liigutus. Sõna on ju sama-sugune energia, aga kuidas teha niimoodi, et sõnakasutus teeniks suuremateesmärki, et ta ei jääks lihtsalt üheselt narratiivipõhiseks situatsioonikirjelduseks.Kui ma enne ütlesin, et me kõik oleme kaitsetud ilu ees ja kokkupuute ees sellega,siis tolles monoloogis ma mõtlesin pigem nende piltide peale7, mis selle meheseest välja tulvavad. Mulle tundus, et kui need pildid tulvavad sellise meeletumassiivina, nagu paisu tagant, siis tuleb välja väikese inimese kaitsetus selle ees,mida ta on pidanud ilusaks ja millega ta meelsasti ennast seob või seostaks. Minujaoks oleks see monoloog veel kaks korda pikem võinud olla, küsimus on pigemtegelase piiritus kujutlustejadas ja meeleheitlikkuses.

Me lugesime proovides Jouko Turkka „Motiive“8, kus ta on kirja pannud kõi-kide näitemängude süžeed, mida ta teeks, aga kunagi ei tee. Impulss ajakirjaksMina tuli ühest Turkka mõttest. Mees, kes tahab, et oleks kasvõi üks hetk, kuskõik pöörleb ümber tema. Mind liigutas paradoks, milles kord nädalas ilmuvastajakirjast saab lunastus. Mõte sellest, et inimene ei suuda ilmselt kunagi lõpuniuskuda, et ta on õige, ja kogu aeg kahtlustab, et ta pole õige. Ja see pidev kahtlussunnib teda lõpuks tegema asju, mis viivad krahhini.

Karulin: Kui sa ütled, et sõna võiks olla abstraktsioon, siis sa ei pea ju ilmseltsilmas, et tähendus muutub ebaoluliseks?

Semper: Tähendust ei saa kunagi täielikult ära kaotada, mälestus tähendusestjääb ju alati, isegi kui teha sürrealistlikku leelotust. Aga ma toon sulle ühe näite.Nägin kunagi [Luk] Percevali „Platonovit“9, mis oli lahendatud näiliselt tüüpilise

7 Monoloog räägib ja näitab, milline võiks olla tegelase ajakiri nimega Mina.8 Jouko Turkka „Aiheita“, 1982, kirjastus Otava.9 Anton Tšehhovi „Platonov“, lavastaja Luk Perceval, esietendus 26. jaanuar 2013 teatris NT Gent (Belgia).

163

temaliku võttega, et enamik aega seisavad näitlejad eeslaval rivis ja räägivad otsepublikusse ehk polnud meie mõistes po stanislavskomu stseene, kus näitlejadvahetult üksteisega suhtleksid. Tegelased olid lahendatud päris räige groteskipiiril, aga ilus oli see, et kuigi nad rääkisid kõik tekstid ära, oli kogu aeg selle allüks lõputu empaatia, kurbus, mida jube harva näeb. Ehk siis see karm ja esma-pilgul räige võttestik oli kantud suurest teadmisest, kui kurvad need inimesedtegelikult on. Näitlejate mõistmine, mida nad tegelikult mängivad, oli nii suur,et seda oli vapustav vaadata. Hiljem nägin ma üht teist tema lavastust, kus ta ka-sutas sama võtet, aga midagi jäi näitlejate poolt puudu. Seega oluline pole sõna,vaid mõistmine, mis on olukorra haavatav külg, ja idee, miks seda olukordaüldse laval näidatakse. Ma ei ole kunagi öelnud, et sõna pole vaja, aga ma leian,et sõna kasutatakse väga pinnapealselt. Kuna sõna on nii peen ja väga vähestelon käes see võti, kuidas väljendada seda, mis on sõnade taga, siis see on mindviinud järelduseni, et on nii palju asju, mida saab näidata rääkimata, ja ma kasu-taksin ise lavastajana sõna siis, kui seda on tõesti vaja.

Karulin: Sa oled kasutanud korduvalt sõnu nagu ilu, kurbus, haavatavus, agaretseptsioonis on sinu kui lavastaja kuvand hästi jõuline ja nii „Kõntsa“ kui „ElDorado“ puhul räägiti omamoodi negatiivsuse esteetikast ehk et neis lavastustesloodud maailm on julm ja negatiivne.

Semper: „Kõntsa“ retseptsioon on olnud väga mitmesugune, on ka öeldud,et see mõjub nagu palve, ja mulle sümpatiseerib see rohkem ... Mis asi on nega-tiivsuse esteetika?

Karulin: Mõiste on mu enda konstrueeritud ja tähendab kujundiloomet ne-gatiivsete emotsioonide tekitamise kaudu või ka negatiivseid emotsioone teki-tava ainese kasutamist kujundis. Vägivald, väljapääsematus ...

Semper: Kus on „Kõntsas“ vägivald?Karulin: Ma oma arvustuses kirjutasin ka pigem „Kõntsa“ religioossusest ja

jumalikkusest, aga juba ainuüksi see, et tegelased on kinnises ruumis, justkuivitriinis, et neilt on võetud kindel jalgealune, mitmes stseenis kostavad looma-likud urahtused jms – kõik see võib vägivaldsena mõjuda.

Semper: Mul võttis päris kaua aega, et aru saada, et inimesed näevadki maa-ilma väga erinevalt. Aga ma tõesti ei oska seda negatiivsuse esteetikat kommen-teerida. Mulle „Kõnts“ väga meeldib ... See sarnaneb „Platonoviga“ selles mõttes,

164

165

„Kõnts“. Stseen lavastusest. Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99)

„Kõnts“. Stseenid lavastusest.Foto Tiit Ojasoo. (Teater NO99)

168

et tegijad laval näitavad, kuidas asjad on, aga ei anna hinnangut. Nad näitavad,kuidas on olla inimene. Kui mõni teine inimene lavale vaadates seda ei näe, eivähenda see minu silmis lavalolijate veendumust. Kunstiteos on küll suunatudpublikule, kus iga vaataja saab valida oma perspektiivi, selle, mida ta näeb javälja loeb, milliseid kihte ta tunnetab ja kas see pakub talle midagi, aga minu kuiautori jaoks – ja see on jälle paradoks – on pori ilus ja seda ei saa publik muuta.

„Kõntsa“ lõpus, kus etendajad on täiesti väsinud ja lahtised, sest ega poris eiteeskle; kui nad lõpuks kummardavad, olen ma liigutatud, see on minu jaokselamuslik – näha teeskluseta inimest.

Pagan, see negatiivsuse esteetika ... See on huvitav väide, aga mis asi seeikkagi on? Kuidas näiteks kommunikeerida lollust laval? Mõttetühjus on minujaoks negatiivsuse esteetika ...

Karulin: Ega sa peagi sellega haakuma ...Semper: Kuidagi primitiivne on alustada vestlust väitest, et kole võib olla ilus.

See on algkooli tase.Karulin: Mul on korduvalt teatrist tulles olnud paha tuju, sest see, mida sa

laval näed, on küll suurepärane kunstiteos, aga see, mida ta sulle ütleb, teeb tujupahaks. Jällegi, minu arvates on see kunstiteose puhul saavutus. Seesama 28minutit, kui lava „El Dorados“ pöörleb, on mul halb olla, aga ma tunnen, et seeon elamus, mida ma vajan ja mida ainult sel viisil saabki saada. Seetõttu vaatasinka „Kõntsa“ kaks korda ja see on tõepoolest ilus – kas või tänu [Petri Tuhkaneni]valguskujundusele, mis ei mõjunud kui jõhkrad prožektorikiired vangistatuil,vaid sädeles vastu porilompidelt ja higipiiskadelt.

Semper: Meil vedas tohutult valguskunstnikuga. Petriga polnud mingitküsimustki, et mis teema või selle kihid on.

Karulin: Mõistad sa siiski, miks „Kõntsas“ loodud maailm või ka selle lavas-tajate positsioon võib tunduda julmana? Või on asi selles, et ta on tegelikkusepeegeldusena ehk liigagi aus?

Semper: Seda on päris imelik öelda, aga mulle on hakanud tunduma, et vägapaljud inimesed vist ei taha tegelikult näha, kuidas asjad on.

Karulin: On see publiku tahe üldse oluline? Inimeste soovimatus näha asju,nagu nad on, sind kunstnikuna ju ei piira.

Semper: Ma ise olen vaatajana sellistel hetkedel olnud küll pigem teravalt

169

tänulik. „Kõnts“ näitab ju inimese teekonda, selle lühidust ja mõnes mõttes välja-pääsmatust, aga sellega leppimine, sellele alistumine on see, miks ta on ka ilus.Saksa publik nägi seda miskipärast selgesti ja väga palju tuldi pärast eraldi tä-nama. Ma isegi ei oodanud, et see tagasiside nii ilus on, sest Eestis oli esimenepirakas just ära käinud ... Kuidas see oligi, et pärast „Kõntsa“ tahaks minna koju,võtta klaasi veini ja süüa midagi head. Mis on muidugi väga aus tagasiside: minaolen elus ja mina pole selline.

Karulin: Kui teos viibki su nii kaugele, et sul on sitt tuju ja sa tahad pärastjuua mitte klaasikese, vaid pigem pudeli veini, muusikat kuulata või lakke vah-tida ja mõelda, et mida sulle nüüd siis näidati ja miks see sind nii väga häiris, siiskas enamat saabki tahta.

Semper: Eitus ongi ülitugev reaktsioon millelegi, mis on kohale jõudnud.Karulin: Teistega arutades on jäänud mulje, et „Kõntsa“ puhul jäi väheseks,

liiga lühikeseks lunastuse osa, mida ennekõike nähti elevantide rongkäigustseenis.

Semper: Seal on nii palju hetki, mis omavahel moodustavad erinevaid kom-binatsioone, ja see teebki minu silmis teose teosena tugevaks, kui seal on paljumomente, mida võib meelevaldselt omavahel siduda ja näha seda, toda või kol-mandat. Öelda, et lunastuse osa on elevantide teekond, kõlab kaunilt, aga terveteos on ju seesama elevantide teekond ... ehk siis, küsimus on tähendustes, midavaataja endale peegeldab. Ma kunagi pidasin loengut Draama festivalil ja kõne-leja, kes pärast mind tuli, rääkis muuhulgas nüüdiskunstist ja tõi näite ühestvideoteosest, mida minagi näinud olen, kus galeriis, klassikalises white cube’is onfilmitud, kui ma nüüd õigesti mäletan, hunti ja kitsekest. Kaamera jälgib neidsuhteliselt kiretult 10–15 minutit. See teine esineja kirjeldas seda mõttetu teosena,umbes nii, et kuna loomad on valges galeriiruumis, siis ma näen, et nad on stres-sis ja hunt ei ründagi kitse, ta ei saagi seda teha, sest hundid ei käitu valges ruu-mis nii nagu tavaliselt. Milline pettumus. Ma hakkasin siis mõtlema, et sellineretseptsioon piirdub ratsionaalse kihiga ja peegeldust vaataja enda ootustessepole. Minu arvates on see ülikõva teos, sest ta peegeldab mulle seda, mida maeeldan – et hunt peab ründama kitse ja see ongi kõik, mida sa maailmast tead.Ja kui seda ei juhtu, siis oled sa rahulolematu ja ütled, et see on sitt teos, ajarais-kamine.

Ükskõik millise kujundi tugevus seisneb ju assotsiatsioonide jadas, mida seekäivitab; kihtides, mis sellega kaasa tulevad.

Sa ei ole näinud meie „Stundet“10. See Handke tekst on üks keerulisemaid,mis üldse võimalik: selles on ainult 17 lehekülge ja ainult remargid. Dialoog puu-dub täielikult. Mul kulus esmakordseks läbilugemiseks nädal aega, sest kunakogu aeg tulevad üha uued ja uued tegelased peale, pidin pidevalt lehti tagasikeerama, et silme ees hoida, mis eelnevalt toimunud on. Ta kirjutab poolenistiabstraktselt, nii et remarktekst on sageli pigem poeetiline ja üldse mitte konk-reetne – keegi tuleb vasakult, kannab lillebuketti, keegi tuleb paremalt, keeruta-des ümber sõrme võtmekimpu jne. Aga kui sa seda tegema hakkad, avastad, etiga hetk või sündmus saab toimuda ainult konkreetsete inimeste vahel, konk-reetsete parameetritega nagu vanus, sugu, kehaehitus jms. Mulle nii kohutavaltmeeldis sedasorti kompositsiooni ülesehitamise juures, et oli hästi selgelt võima-lik töötada vahetult ajas tekkivate seostega: midagi on vaataja silme ees juba toi-munud, nüüd järgneb sellele veel midagi, aga senitoimunu loomulikult mõjutabedasist ehk vaataja vastuvõtt on selgelt mõjutatud sellest, mis oli enne. Ühel het-kel tekib piiramatu hulk lugusid, mida saab assotsiatsioonide kaudu jutustada:kellegi kostüümivärv kordub teise tegelase kleidis, mingi liigutus või rütm kor-dub, mingid läheduse või agressiivsuse impulsid käivituvad sekundiga, kantunasellestsamast kleidivärvist või tuttavast sammukajast jne. Sellist assotsiatsioonidevõrku me ju kutsumegi inimestevaheliseks suhtluseks ja seda kõike on võimalikteha sõnadeta.

Mulle meeldib teatris väga aeg. See on paratamatus, sest aeg liigub ikkagiainult ühes suunas, aga seda ühes suunas liikumist ja teadmist sellest on võima-lik kasutada. See on seesama, et kõik, mida sa oled juba näinud, mõjutab seda,mida sa järgmisena hakkad vaatama.

Minu jaoks on kunstiteose tegelik suurus alati ja ainult tähendusväli, mida taloob iseenda ja vaataja vahel. Nagu ma varem ütlesin: etendus ei toimu mittelaval, vaid vaataja peas – ja veel parem kui kuskil mujal kui peas. Kujutlusvõimeja see, mida sa tegelikult näed, on miski, mille kallal võib lõputult tööd teha. Seeon kohutavalt huvitav.

10 Peter Handke „Die Stunde da wir nichts voneinander wußten“, lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper,esietendus 30. aprillil 2015 Thalia teatris.

170

171

Aeg on ka selles mõttes oluline, et etenduse ajal on vaataja ja näitleja kaks elu-sat inimest, kelle aeg liigub samas suunas, ja just teatris on võimalik sellele erititeravalt fokuseerida.

Karulin: Mind on viimastel aastatel paelunud teatris küsimus, mis põhjuselja kuidas saab laval aega võtta, pidada näiliselt pausi. Näiliselt selles mõttes, ettegevus ja mõte tegelikult ei peatu, kuigi pealtnäha näiteks korratakse pikaltsama liigutust. Ühtki liigutust pole aga võimalik korrata, alati midagi muutub,areneb. Mulle meeldib, kui laval võetakse ülbelt aega. Selleks, et ajaga tegeleda,tuleb seda alustuseks võtta.

Semper: Selleks, et teha ülbet pausi, nagu sa seda kutsud, peab selles pausisolema meeletu energia.

Karulin: Eelmise aasta ja ilmselt üldse üks suurimaid elamusi oli mulle JanFabre „Mount Olympos“, mis kestis 24 tundi järjest.11 Istusin 5. reas, kust nägika rõdupiirdele kinnitatud kella, mis iga stseeni alguses – ja tavaliselt kestsidneed 20 minutit – sekundeid nulli poole luges, et näitlejad teaksid, kaua lõpunion. Suur osa stseene oli üles ehitatud kordusele, ja eriti selle elamuse järel olenma vaielnud kriitikutega, kes ütlevad, et selliste mammutlavastuste puhul onokei vahepeal ära käia, sest mõttele saab ju stseeni alguses kohe pihta ...

Semper: See on seesama ratsionaalne vastuvõtt. Neid stseene ei tehta ju sel-leks, et sa pihta saaksid.

Karulin: Jah, selline suhtumine vihastab mind, sest kui sa saad ststeeni esi-mesel minutil linnukese kirja, et aa, sain mõttele pihta, siis sa ei teegi järgmistsammu ega küsi, miks lavastaja tahtel kestab see stseen 20 minutit. Sa ei võtaseda aega, et lavastusega kaasa minna, sind ei huvita, mida see stseen sinugateeb pärast seda, kui tõlgendada pole enam vaja. Sinu kehaga, sinu kui inime-sega.

Semper: Ega siis vana hea [Marina] Abramović ei istunud ilmaasjata needseitse või 27 tundi oma performance’ites. Kunstnikud üle maailma tegelevad juaastakümneid ühe ja sama küsimusega.

Karulin: Kui tulla alguse juurde tagasi, siis need „El Dorado“ 28 minutit ...Semper: No mõnikord ei ole ka 28, see pole päris nii paigas.

11 Jeroen Olyslaegersi – Jan Fabre „Mount Olympus, to glorify the cult of tragedy“, lavastaja Jan Fabre,esietendus 27. juunil 2015 Troubleyni egiidi all Berliner Festspieles.

172

Karulin: Igal juhul on need minutid just näide aja võtmisest, pausist, millekohta võiks kohe alguses öelda, et jah, sain pihta, ja seetõttu jääda ilma elamusest,kuidas see sind esiti füüsiliselt ja seejärel emotsionaalselt mõjutama hakkab.Mulle tundub, et just sellised pausid – mul pole neile praegu paremat nime-tust – on praegu teatris nii Eestis kui ka mujal kesksel kohal, et paljud kunstnikudtegelevad selle küsimusega. Nii ju ka Smeds, kes laseb „Tabus“ üksikutel statii-videl prožektoreil muidu tühjal laval pöörelda.

Semper: Seda, mida sa nimetad pausiks, on ju kunstis kasutatud juba ajast,mil tulid happening’id ja performance’id. Reaalne aeg mõjutab paratamatult, onilmselge, et pikemaajaline tegevus toimib vaatajasse teistmoodi kui lühemaaja-line. Kas sulle tundub, et see tendents on just praegu kuidagi teatrisse päralejõudnud?

Karulin: Mulle tundub jah, et kui selline paus oli varem pigem performance-kunsti pärusmaa, siis nüüd on teater, sh peavooluteater, selle üle võtnud. Ekspostdramaatilise teatri varajased esindajad kasutasid seda juba 1960.–70. aastatel,aga praeguseks on see muutunud sama iseenesestmõistetavaks teatrivahendiks,nagu seda on näiteks suure plaani loomine punktvalgusega vms.

Semper: Performance-kunst kaitseb end alati sellega, et seda tehakse üks kordega korrata õhtust õhtusse.

Karulin: Erinevus on selles, et teatris saab olla vaid püüe ühe- või ainukord-suse poole. Ka „Mount Olymposes“ korratakse samu liigutusi ja stseene, aga eel-dusega, et iga kord sünnib laval midagi ainukordset, mis sõltub juba energiast,mis saalist vastu saadakse. Sulle on ilmselt iseenesestmõistetav, et see nii on, agama siiski väidan, et vähemalt Eesti teatris esineb seda varasemast enam. NäiteksIvar Põllu lavastuste struktuur on üsna dramaatiline, tekstist lähtuv, aga pikadpausihetked tulevad sellest, kuidas ta kasutab muusikat. Et ta, jällegi, ülbelt lasebmuusikapalal kesta algusest lõpuni ja nii kaua peab kestma ka stseen ehk muu-sika dikteerib aja kulgemist. Teiselt poolt on märgiline seegi, et Juhan Ulfsaki„Kaarti ja territooriumi“ just Eesti Draamateatri suurel laval etendatakse ja see-läbi jõuab mõnes mõttes siiski alternatiivteatrimõtlemine ka laiema publikuni,harjutab neid seda tüüpi teatrit vaatama, mis omakorda muudab sellised võttednagu pikk paus tavapärasemaks ka dramaatilise teatri lavastustes.

173

Semper: Kas sa tajud seda nii, et ka lavalolijates on suurem julgus usaldadaseda, kas sel õhtul midagi toimub või ei toimu?

Karulin: Jah, ma arvan, et publikul on varasemast suurem võim. Mina tajunteatrit laval- ja saalisolijate energia vahetusena ja mulle tundub, et klassikalisekoolitusega näitlejatel on see energiavahetus sageli ühesuunaline: antakse omaenergia publikule, kes sellele muidugi reageerib naeruga või aplausiga vms, agapublikult vastu saadav energia tegelikult väga ei mõjuta lavastuse struktuuri.Kui saalis näiteks naerdakse n-ö vale koha peal, siis võetakse see laval teadmiseksja minnakse lihtsalt edasi, mängides selle reaktsiooni ebaoluliseks. Samas „MountOlymposes“, mis algas kell 16, tekkis kuskil kella kuue paiku hommikul, kui saalioli jäänud mõnikümmend inimest ja oli näha, et ka näitlejad on rampväsinud,vaatajates vastutustunne teose õnnestumise ees: pikkade stseenide ajal plaksutatirütmi kaasa, sest oli näha, et näitlejal on seda vaja, aga mis veelgi olulisem – õigelhetkel ehk siis, kui stseenis oli kohe-kohe pööre tulemas, oskas publik selle äratunda ja vaikida. Näitleja ja publik olid täielikult ühel lainel, mida juhtub vägaharva.

Semper: Ja selleks kulus siis kui kaua ... üle 12 tunni? Mind huvitab, kas tõestiongi vaja 12 tundi ühes situatsioonis veeta, et sa sellisel kujul kohale jõuaksid.

Karulin: Hmm ... Ja kui kümne paiku hommikul hakkasid tagasi saali tulemaneed, kes vahepeal magamas käisid, lagunes see ühine energiaruum jälle ära jama olin ausalt öeldes täitsa pahane, et nad tagasi tulid, sest mulle tundus, nagunad segaksid proovi, kuhu võõrastel pole asja. Aga jah, ma pole kindel, kas sedaon võimalik saavutada ka kiiremini või teisiti – näiteks sama lavastaja või teatrikõiki töid vaadates, mis annab sulle justkui piisavalt eelteadmisi, et veidi kiire-mini n-ö kohale jõuda. Kas seda saab vähemalt hetkeks ka klassikalise 2,5 tunnigasaavutada? Ma ei tea, aga ma otsin teatris alati seda hetke, mil vaatemäng muu-tub vahetuks ...

Semper: ... reaalsuseks, mida sa ei saa eitada.Karulin: „El Dorados“ see selleks 28 minutiks tekkis.Semper: Heal juhul tekivad pärast üht kehtestunud reaalsust veel teised, mis

on samamoodi vastuvaidlematud, aga kasutavad teisi vahendeid. Küsimus onvahendite valikus: üks pole parem kui teine, küsimus on selles, millise jõu ja tead-mise sa sellesse paned.

174

Karulin: Sellega kaasneb ka vaataja positsiooni nihe. Sa kas vaatad vaate-mängu ...

Semper: Kas sellega kaasneb vaataja üleolek?Karulin: Ei, otse vastupidi: vaatemängu ajal olen ma passiivne ja võimupo-

sitsioonil on lavalolija. Mina otsin teatris seda hetke, kus publik ja kunstnik onvõrdsed – niivõrd, kui see üldse võimalik on – või kui sul tekib kas või petliktunne, et minust sõltub see, mis laval edasi juhtub.

Semper: Sa räägid füüsilisest tasandist. Füüsiline üldistus on alati äärmiseltmõjuv, aga sama võimas on ka poeetiline üldistus. See vastutus võib ju kohalejõuda ka väga poeetilisel tasandil. Me viimasel teatripäevapeol tsiteerisime ühtElizabeth LeCompte’i lavastust, kus ta kordas sekundilise täpsusega lõiku vanastGrotowski lavastusest12. Kõige hämmastavam oli selle juures, et see mõjus hin-gematvalt ilusasti, kuigi oli täiesti lootusetu. See poeetiline lähenemine oli niilõplik ja paljastas nii halastamatult selle kunagise hetke tabamatuse.

Mulle kunagi meeldisid väga Rebecca Horni kineetilised objektid. Vahenditeareaal kunstis on jube lai ja mulle väga meeldis, kuidas tema kirjeldas oma ob-jektidega midagi kirjeldamatut. Ta tabas midagi, mida pole võimalik kirja pannaehk ta leidis vahendi, mis on palju enamat kui sõna. See tähendab, et ta oli kunst-nikuna väga õiges kohas. Kunstnikuna ongi kõige raskem ja ilusam see, et kuisa midagi näed ja saad aru, kuidas seda tuleks teha, siis tulebki end selles hetkesusaldada ja nii teha. Ning loota, et su vahendite valik on õige. Hea teose lummuson selles, et isegi kui sa näed, kuidas see on tehtud, ei anna see sulle seletust, kui-das ta tehtud on. See tähenduste hulk, mis võib väga lihtsate vahenditega ühteteosesse kätketud olla, on nii suur, et sa ei hammusta seda ühe korraga läbi. Seeon ilus ja annab lootust, et alati on võimalik otsast alata ja läheneda mingile het-kele või kogemusele või olemuslikule tõele uue nurga alt, mis võimaldab sellepraeguses hetkes taasluua. Luua side vaatajaga, millest sa unistad.

12 Poor Theater: A Series of Simulacra", lavastaja Elizabeth LeCompte, esietendus 19. novembril 2003 TheWooster Groupi egiidi all TPGs. Lavastuses kasutatakse katkendit Jerzy Grotowski lavastusest „Akropolis“(1964) Stanisław Wyspiański näidendi põhjal.

TEATRIAASTA PILTIDES

KIRI FOTGRAAFIDELE

Tere!

Toimetame sel aastal Teatriliidu aastaraamatut Teatrielu 2015. Tavaliselt on aas-taraamatusse kogutud fotosid puhtalt illustratsiooniks, ent sooviksime toimeta-jatena sel aastal asjale veidi teisiti läheneda.

Tahame paluda paaril eelmisel aastal teatrit enim pildistanud fotograafil pannakokku n-ö oma isiklik fotoreportaaž ehk valik 2015. aastal tehtud kõige põneva-matest/õnnestunumatest/ilusamatest teatrihetkedest. Fotosid võiks olla küm-mekond ja ideaalis võiks need kajastada võimalikult erinevaid teatreid jateatritegemise viise. Kui on soovi, võib iga foto juurde kirjutada lühikese kom-mentaari, ent see pole tingimata vajalik, küllap räägivad fotod ka ise enda eest.  

Kas Sa oleksid nõus taolises ettevõtmises osalema?

Heade soovidegaOtt Karulin ja Leenu Nigu

SIIM VAHUR

„Krabat“. Stseen lavastusest. (Tallinna Linnateater)

„Vennad Karamazovid“. Aljoša Karamazov – Pääru Oja, Grušenka – Kersti Heinloo. (Eesti Draamateater)

„Peeter Paan ja valge lind Wendy“. Peeter Paan – Sander Rebane. (Endla)

„Aadam ja Eeva“. Stseen lavastusest. (VAT Teater)

„Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine“. Stseen lavastusest.(Nargen Opera ja Kinoteater)

184

„Tagasitulek isa juurde“. Isa – Elmo Nüganen, Tagasitulija – Lembit Ulfsak. (Tallinna Linnateater)

186

187

„alastusest enam“. Stseen lavastusest. (Vaba Lava)

„Vanamees ja meri“.Stseen lavastusest. (Tallinna Linnateater jaVon Krahli Teater)

„Elevant“. Haide Männamäe ja Toomas Tross. (Piip ja Tuut Teater)

191

„Valgustaja“. Viktor – Tõnu Oja, Valgustaja – Ivo Uukkivi. (Eesti Draamateater)

RÜNNO LAHESOO

„Onegin“. Tatjana – Alena Shkatula,Onegin – Denis Klimuk.(Estonia)

„Epoché“. Irina Pähn. (Tallinna Ülikool)

„Kaua ma ootan“. Stseen lavastusest.(Tallinna Ülikool)

196

„XD“. Helle-Maria Mitt.(Tallinna Ülikool)

197

„Luikede järv“. Ketlin Oja. (Tallinna Balletikool)

„Ikoonid: Pärt“. Auli Lonks. (Tallinna Tantsuteater)

„Kehameel“. Triinu Leppik-Upkin. (Insightout Company)

„It's Looking Like A Castle if You Don’t Look Up“. Stseen lavastusest. Laura Keil ja Ruslan Stepanov.(Tantsulabor ja Tallinna Tantsuteater)

202

„HTK ehk Hästi treenitud klaviir“.Tatjana Romanova. (Fine 5)

203

„Armujook“. Belcore – Tamar Nugis,Adina – Ksenia Kutšukova. (Estonia ja EMTA)

MATS ÕUN

„Ajarefrään“. Helle Laas.(NUKU)

„Ekke Moor“. Markus Habakukk ja Lauli Otsar. (VAT Teater ja Kuressaare Linnateater)

206

„Gunn, Gunn, vana ...“. Gunn – Tõnu Oja, Lemps – Tiit Sukk. (VAT Teater)

207

208

„Seymore“. Stseen lavastusest.(R.A.A.A.M)

209

„Kahe lugu“. Ortiz – Guido Kangur, Lola – Karin Tammaru. (Endla)

„Põhiküsimus“. Spike – Tiit Sukk, Hilary – Marta Laan. (Eesti Draamateater)

212

„Siin elavad inimesed“. Shorty – Lauri Mäesepp, Milly – Carmen Mikiver. (Endla)

„Viimasel minutil“. Marianne – Ülle Kaljuste, Solveig – Kaie Mihkelson. (Eesti Draamateater)

„Kõik naistest“. Liina Tennosaar, Carmen Mikiver ja Karin Tammaru. (Endla)

„Sylvia“. Stseen lavastusest. (Eesti Draamateater)

MÄLU

220

:KRATI KÄTTEMAKSHEILI EINASTO

Inimesi on ikka tagant tõuganud soov saavutada rohkem, kui nende võimalusedlubavad. Eriti suur on ihalus maise vara järele, mis näib pakkuvat kiirteed pal-jude soovunelmateni. Kuid inimvõimetel ja -võimalustel on piirid ja nii pöördu-takse tihtilugu maagiliste või tehnoloogiliste abimeeste poole. Seega on ka lugukratist – varavedaja-vaimust – ühel või teisel kujul olnud aktuaalne igal ajastul.Käesolevas kirjatükis on juttu kahest Estonias lavastatud „Kratist“: Rahel Olbrei1944. aasta versioonist ja Marina Kesleri 2015. aasta variandist. Viimase kirjelduson esitatud kaldkirjas, algse libreto ümberjutustust kasutan Olbrei lavastusesträäkides ja see on märgitud rasvases kirjas.

Esimene vaatusI Krati tegemine1

Muusikas juba kõlab Krati tegemise teema, kuid veel on lava pime. Siis sähvatab noolenaneiu sinises kleidis, viipab käega ja tema juurde jookseb noormees hallis. Teineteisel mõ-lemast küünarnukist kinni hoides keerutavad nad rõõmust, nii et neiu punane alusseelikleegina välgub. Kuid nad pole üksi: ka pikk mees sinises mantlis jälgib neid, sünge kortskulmude vahel. Kui noored teda märkavad, osutab ta peaga tütarlapsele: mine! Koos noor-mehega lähevad nad laval avanenud ruumi.

Marina Kesleri „Kratt“ tutvustab kohe, veel enne lavaloo käivitumist, kolmepõhilist tegelast (ilmumise järjekorras): Peretütart, Sulast ja Peremeest, kes temalavastuses on põhilise intriigi käivitajad. Kuigi „Krati“ kõige esimeses versioonislembeliin puudus, peab Marina Kesler seda hiljem lisatut väga oluliseks, sest bal-leti idee ja väärtushinnangud väljenduvad eelkõige konfliktis ahne rahamaailmaja hingelise armastuse maailma vahel, selgitab koreograaf lavastuse kavalehel.Olbrei balletis astuvad Sulane ja Peretütar esile libretojärgselt alles II vaatuses.

*Esimene vaatus on pühendatud Peremehe maailma näitamisele.

1 Osade pealkirjad on pärit algsest libretost.

221

Libreto järgi toimub tegevus ristteel põllu lähedal, kuhu Peremees on tule tei-nud, et selle ümber linnu kombel tantsides ligi meelitada viljakust tagavaidvaime. Sealt satub mööda minema Tark, kes toimingut nähes soovitab Pere-mehel valmistada endale Kratt, kes talle kindlamini ihaldatud rikkusi tooks.Tõestuseks manab Tark pilte neist aaretest ja hüvedest, mida Peremees Kratiabil saavutaks.

I vaatuse tegevus toimub peamiselt sinakashallis ruumis, mida ilmestab tagalaval seisevmetalne monstrum, vähemalt kolme inimese kõrgune ehitis – viide suurlinna kõrghoonete,tööstusehitiste asjalikele torustikele ... millelegi tehislikule, inimkätega valmistatule, mittelooduslikule. Seljaga publiku poole seisab hulk halli riietatud inimesi, igaüks hoiab peakohal suurt kastkuupi, mille nad maha asetavad. Seejärel pöörab see näota, isikupäratarahvas end publiku poole, istub kastidele ja hakkab toimekalt, kuid masinlikult askeldama:nad liigutavad käsi vaheldumisi üles-alla, saevad ja asetavad midagi, sellal kui peremeesnende ees pikkade sammudega edasi-tagasi käib, neid oma tuuleveskina vehkivate kätegaja küljelt küljele hüpitustega tagant kihutades. Tema suured, avarad liigutused on täisvõimu ja jõudu – pole mingit kahtlust, kelle käes on ohjad. Näha on ambitsiooni olla mi-dagi enamat kui ta on, jõuda kaugemale kui olemasolevad võimalused ja tema käsutusesolevad inimjõud seda lubavad. Rühm, lõpetanud töö, jookseb laiali ja Peremees jääb üksilavale, silmitsi oma auahnusega, mis väljendub tema metsikutes pööretes. Siis jääb tamõtlema: poolkükis, jalad harkis, sõrmedega põlve patsutades. Kuni tuleb mõte (kõlabKrati teema): Peremees astub suurte sammudega mööda lava, keha lainetab kogu pikkusesedasi-tagasi, käsivarred lisavad sellele veelgi amplituudi – nagu läbiks ta mingi siseheit-luste (südametunnistuse?) ratta. Kummardub, haarab midagi meile nähtamatut maastja enda ümbert ning jääb otsustavalt, sirge seljaga seisma.*„Kratt” on esimene eesti algupärane ballett. 1930. aastate teisel poolel süvenesEestis nagu mujalgi Euroopas rahvuslikkuse rõhutamine nii olmes kui ka kunstis.Ajakirjas Teater toimusid arutelud rahvuslikkuse iseloomust kultuuris ja teatriosast selle loomisel või vormimisel. Kui lavastaja, teatritegelane ja kriitik HannoKompus pidas piisavaks „oma rahvuse vaimu- ja hingelaadi” tabamist,2 siis

2 Hanno Kompus, Teatri osa rahvusliku kultuuri ehituses. – Teater, 1934 nr 1, lk 5–7.

222

3 Henrik Visnapuu, Teatri osa rahvuslikus eneseteostamises. – Teater, 1935 nr 8/9, lk 274–275 4 Rahel Olbrei, tsit „Kratt” 1943 Vanemuises ja 1944 Estonias. – Seidi Raid (koost) Kes nägi Kratti? Eestirahvusballeti sünd. Mälestused. Tallinn: Eesti Teatri ja Muusikamuuseum 2006, lk 52–53

kirjanik Henrik Visnapuu rõhutas, et tähtis on ka riikliku iseseisvuse toonitamine:„Ei ole kõigepealt lubatav, et teater külvaks kahtlust ja kõhklust meie iseseisvusepüsivuse vastu, meie tõu väärikuse, meie töö ja tuleviku kohta.”3 Ei jäänud neistmeeleoludest puutumata tantsugi valdkond. Eelkõige puudutas see kasvavathuvi rahvatantsu, selle kogumise, uurimise ja taasloomise vastu. 1934. aastal toi-musid I Eesti Mängud, kus esitati kogutud ja soveldatud rahvatantse. 1926. aastalilmus Anna Raudkatsi raamat „Eesti rahvatantsud”, milles kirjeldati nii rahvahulgast kogutud tantsumaterjali kui ka selle baasil loodud autoritantse, näiteksRaudkatsi „Tuljakut”. 1938. aastal lisandus eelnimetatud teosele Rudolf Põldmäeja Herbert Tampere kirjutatud „Valimik eesti rahvatantse”. Viimatimainitud aas-tal kuulutas Estonia teater välja konkursi algupärase ooperi ja balleti saamiseksning konkursile esitatud tööde hulgas oli ka Eduard Tubina ballett „Kratt”. Kuigisee meeldis žüriile sisu ja muusika poolest, oli teos liiga lühike, mitte õhtut täitev,nagu konkursi tingimused ette nägid.4 Klaviir anti heliloojale tagasi soovitusegaseda täiendada ja ümber töötada. Tubin võttis ettepaneku vastu ja komponeerismuusikalist materjali juurde, nii et 1941. aastal pidi ballett Estonias välja tulema.Kuid selleks ajaks oli võim vahetunud ja Estonia teatri repertuaari üle langetasotsuseid Leningradist tulnud Aleksander Viner, kellele aga oli muusika ja ainestikvõõras. 1941. aasta sügisel vahetus võim taas ning sakslased „Kratile” takistusiei teinud, kuigi esmalt tuli ballett välja Vanemuises 1943. aastal Ida Urbeli lavas-tatuna. See oli väga menukas ja balletti mängiti üle kolmekümne korra. Vane-muise „Kratti“ vaatamas käinud Rahel Olbreil tekkis balleti vastu samuti huvi ja24. veebruaril 1944. aastal jõudis „Kratt“ ka Estonia lavale, kus seda jõuti eten-dada vaid kuus korda. Viimasel korral, 9. märtsil 1944, langes Estonia Nõu-kogude vägede pommitamise ohvriks.

Peremees võtab targa nõu kuulda ja hakkabki kolmel järjestikusel neljapäevaöösel Kratti tegema. Seejärel kutsub ta välja Kuradi, kes ta vasaku käe nime-tissõrmest kolm tilka verd võtab ja sellega Kratti pritsib. Peremees seisab, jalad harkis, äkitsi on ta õlgadel käed. Peremeest läbib värin ja siis hakkab

223

ta enda taga seisva tegelasega koos astuma – Peremees ees ja salapärane tegelane temaselja taga, kuni nad lahku lähevad ja näeme seda kummalist kuju: plass valge nägu vere-tava suuga, blondid juuksed kammitud sarvetaoliseks, seljas must-punane sabakuub japunasega ääristatud kõrged saapad – sooliselt ambivalentne, nagu tõeline kurat ilmseltongi. Veidi üleolevalt viibutab ta küünarnukist ette sirutatud kätt: no nii, millega siintegeleme? Peremees keerutab ja vingerdab, oma salasoove talle ette kandes, pugejalikultja võltsilt alandlikult. Meenub ühe kunagise riigimehe ütlus: kellele mina koogutan jakellele lükkan tagumiku näkku ... Kurat keerutab Peremeest teda otseselt puudutamata,kuid Peremees allub tema nähtamatule niiditõmbamisele vastuvaidlematult. Masin-monstrum tagaseinas võtab kergelt roosaka varjundi ning sellest vonklevad välja sarve-taoliste juuksekaunistustega, pikkades punastes kleitides piigad, kes tantsivad ümberPeremehe, andes konkreetse kuju osale tema rahuldamata ihadest. Naised kaovad, Pere-mees aga tuuritab ja keerutab, kujutluspilti kinnitades. Naised tipivad jälle küljetsi sisseja keerutavad – ja Kurat seisab, käed rinnal risti, ning noogutab Peremehele kinnitavalt:see ja kõik muu võib olla sinu päralt! Peremehe kihu tõuseb: suured pöördega jeté-hüppedüle lava annavad aimu tema ambitsioonide ulatusest, siis laskub ta korraks kõhuli, et jälletõusta ja naisi kordamööda tõsta, kuni on neist üleni ümbritsetud, naudingust joobudes.Oo jaa, see kõik peab kuuluma talle! Kõik! Toimub võitlusetaoline keskustelu või kaup-lemine Kuradiga, milles tooni annavad koospöörlemised, maadlemised, vastastikusedtõsted, paralleeljooksusammud ... Kurat osutab ta rinnale – su südamevere ma võtan ...Nüüd ilmub kolm paari, valgetes maskides, sootuna – või kahesoolistena –, punamustadessabakuubedes, veerevad maas, roomavad, siis võtavad Peremehel kuue seljast ja rullivadmeest käte vahel siia-sinna. Peremees on kui uimas, Kurat võtab pika nõela – tekib seosuimastisüstimisega –, mille otsa reastatakse helendavate kuulidena kolm tilka verd.Tagalaval olev masinmonstrum hakkab tuliselt hõõguma. Pulseeriva rütmi saatel liigutabKurat Peremehe kätt koos veretilkadega ja hoiab teda kõvasti, sellal kui sabakuubedes„teenrid” nende ümber toimetavad. Ruum on peaaegu pime, ainult monstrum on jällekülmalt metalne, vaid pisut punetav servist.

*Kesler ei ole kinni Eduard ja Erika Tubina libretos, mis selgelt tugines rahvaluu-lelistele materjalidele, vaid on toonud tegevuse tänapäeva. Peremees on väike-ettevõtja, kes ei ole oma firma tulemustega rahul. See rahulolematus teeb ta

224

„Kratt“ (1944). Kratt – Boris Blinoff. Arhiivifoto. (Estonia)

„Kratt“ (1944). Peremees – Valentin Lind, Kratt – Boris Blinoff. Arhiivifoto. (Estonia)

sarnaseks Kitzbergi „Kauka jumala” Mogri Märdiga – mõlema empaatiavõimehävitab rikkusejanu, kuid kui Kitzbergi näidend on traagiline, sest Märdi rahaküljes rippumine hukutab nii tema lähedased kui ka lõpuks tema enda, siis „Kra-tis“ tabab karistus üksnes Peremeest.

Kesleri balletis puudub Tark ning Kurat tõttab Peremehe rahulolematust hais-tes ise kohale, ahvatledes viimast nagu Mefisto Fausti. Pikemat ajalist mõõdetesimeses stseenis ei ole, Olbrei seevastu leidis koos kunstnik Voldemar Haasigaviisi aja kulgemise näitamiseks: kujunduses esineb kuu kolm faasi, kus esimeselkorral oli kuu veerandis, siis pooles ja lõpuks täis.

Kratt elustub ja tahab kohe oma tegija pea purustada, et selle hing Kuradilesaaks. Tark oli aga ettenägelikult Peremehe pähe potipära asetanud ja talle kakirve pihku seadnud, mille tera ees hoides on võimalik Kratti taltsutada. Kratton sunnitud Peremehe ees oma käskijat tunnistama.

Ja siis hakkab kogu Kuradi „meeskond” tema juhendamisel tööle, Peremees nende seas.Kõik tegutsevad: lainetavad, tõmblevad, vonklevad, kuni tagaseinal hakkab tööle masina-värk – külm ja metalne. Sellesse ilmub nagu mingi kuju, mis kohe kaob – videoprojekt-sioon hingab oma võtmes, muusikaga koos –, masinast väljuvad valguslained, paigutipaiskub välja punast, luues kujundi tukslevast eluvaimust. Masinas näeme suurt silma,siis DNA-ahelaid, veerevaid hammasrattaid, silma koos kulmuga, tuld, ja korraga astubsealt välja kandilise liikumisega tegelane. Kõik temas on nurgeline, närviline: liikumisesvalitsevad kukerpallid ja põlvedest murtud jalgadega paigalthüpped, küünarnukkidestpainutatud käterattad ja irevil hammastega suu.

Kuigi Argo Valdmaa videokujundus Kesleri lavastuses on võimas, jäi midagipuudu: tundus, et ballettmeister jäi liialt lootma tehnoloogilistele vahenditele.See näib olevat paljude nüüdistantsu koreograafide nõrkus: keha ja liikumine onliiga argised ning uued tehnoloogiad tunduvad ahvatlevad ja rikaste võimalus-tega, paraku aga jäävad nad, nagu „Kratiski”, pigem illustratiivseks abivahen-diks. Selleks et tehnoloogiast – või Kratist – maksimaalset kasu saada, tuleb sedapõhjalikult tunda. Kesler tunnistas ise5, et ei jäänud tulemusega rahule, sest

226

5 Marina Kesler vestluses loo autoriga 14. jaanuaril 2016. aastal.

227

soovis maagilisemat videot. Tema arvates peaks Krati sünd olema nagu univer-sumi või pahe sünd ja kuigi videos on universumi pöörlemine olemas, ei tulnudsoovitud mõte selgelt välja.

*Krati nimi tuleneb rootsi keelest (skatt tähendab naeru), algselt tunti seda üksnesLoode-Eestis, kuid kirjakeele kujunedes sai nimetus üldkasutatavaks. Kujutelminimese valmistatud kratist, kellele saab kuradi abiga hinge sisse, on tekkinudgermaani rahvaste mõjul. Leping kuradiga sõlmiti neljapaeva oosel (sest just sellenädalapäeva öösel reedeti Kristus ja võeti ta vangi) mones maagilises kohas ku-radile vasaku ehk kurja kae nimetissormest kolm tilka verd andes.6 Helilooja onmeenutanud7, et 1937. aastal oli ajalehtedes vaidlus krati või pisuhänna teemalning temal tulnud idee see teema muusikasse valada. Balleti mõte meeldis talleseetõttu, et „kratt on ju iseenesest väga liikuv olevus ja sinna võib siis tuua tant-sulist elementi juurde rühmade ja teiste osaliste näol”. Koos abikaasa Erikaga8

tegi Tubin valmis balleti kondikava: „Kõigepealt tuleks teha krati tegemine, siiskrati töö või midagi seal talus ja siis pannakse see kratt kinni, misjärel tasub krattperemehele kätte.” Tubin leidis, et kui süžee oli rahvaluulearhiivist pärit, siispeaks sealt ka muusika tarvis allika leidma, paraku oli väga raske leida midagiKratile ainuomast. „Lõpuks leidsin ühe humoristliku viiskese, mis algas sõna-dega: „Ämm piu-pau püksid jalga“. See oli tantsulugu. Sellest sai Kratile teema.Iga kord, kui Kratt tantsib, on see teema temal nagu põhjaks. Ja siis sai sealt suurhulk igasuguseid tantsumotiive ja mõnele isegi põhisammude koreograafia.”

II Krati tööPeremehe õues askeldab Sulane õllevaadiga, sellal kui Peretütar talgulistelelauda katab. Teda abistab Sulane ja noorte vahele sigineb vastastikune poole-hoid. Peremees, kes vaese Sulase lähenemist oma Tütrele ei salli, lahutab nadpahaselt ja käsutab tööle – Sulase väljale talguliste juurde, Tütre majja. Tule-vad talgulised, naljatlevad ja tembutavad, Sulane paneb Peretütrele pärja

6 Marju Kõivupuu balleti kavalehel 2015.7 Eduard Tubin, vt „Krati” loomine. – Seidi Raid (koost) Kes nägi Kratti? Eesti rahvusballeti sünd. Mälestu-sed. Tallinn: Eesti Teatri ja Muusikamuuseum 2006, 13–488 Elfriede (Erika) Saarik-Tubin (1916–1983) oli Vanemuise tantsija 1935–1944. Oli 1941. aastast abielus Eduard Tubinaga. Ta oli „Krati“ libreto autor.

pähe. Palju lõbu kõigile teeb Talgujäär oma karglemise ja puskimisega. Ühi-sest tantsust, mis nüüd algab, võtab osa ka Sulane Peretütrega.

Öö on läbi, saabunud on sinine, päikseta päev. Jällegi tehiskeskkond (kavalehe järgi toimubtegevus kohvikus), milles esmalt näeme Sulast, seejärel Peretütart. Viimase liikumine onstereotüüpselt tütarlapselik ja kelmikas, igatsevad käteringid ja ootus, käed koos, rohkestitippivaid liikumisi varbaotstel, Sulases on liigutavat poisikeselikkust. Nende pikk duetton täis looklevaid, iluuisutamislikult voolavaid pöörlemisi, keerutusi ja tõsteid. Ükski lii-kumis- ja kehajoon ei ole lõpuni sirge, vaid paindub kas puusast, põlvest või pahkluust,küünarnukist või randmest. Tantsijate sammud on pikalt sirutuvad ja rõhutatult ülekanna, mis rõhutab tegelaste õhkavast ja „pilvedel olevast” emotsionaalsest seisundisthoolimata nende maalähedust.

Niipea, kui Peremees Sulast ja oma tütart silmab, satub ta raevu, rebib pärjaTütre peast ja kihutab Sulase talust minema. Kui talgulised Sulase kasuksvahele segavad ja Talgujäär ka Perenaist puksib, ajab ta kõik raevus minema.

Tuleb Peremees, lööb armastajad lahku, Sulast kui sobimatut kosilast maas väntsutades.Tema üleolek ei ole mitte füüsiline, vaid vaimne, kuigi see avaldub kehaliselt suures jajõulises sammus, liigutuste tugevuses. Sulase võimetuski on vaimne, seda näeb tema te-gevusetusest. Tegelikult ei ole Peremehel Sulase vastu midagi isiklikku, ta lihtsalt ei vajaväimeheks olematu tengelpunga ja tagasihoidliku mainega tegelast. Peremees viib tütreminema ja kuigi too jookseb Sulase juurde tagasi ja kallistab teda, ei suuda see viimasemeeleolu tõsta.

*Ballett „Kratt“ kujunes Eduard Tubina loomingus üheks kesksemaks helitooks,mida helilooja kolmel korral ümber töötas.9 Ta püüdis ühendada rahvaloomingutmodernse muusika väljendusvahenditega. Muusikas kasutas Tubin arhetüüpseidmotiive, millest tooniandvaim on „virmaliste kujund“: kiire, kromaatiline ja suurihuppeid sisaldav helipilv korges registris. Selle kõrval on ka „rahutusekujund“ja „surmamotiiv“. Esimene väljendub ühe noodi kiirel kordamisel või kahe noodi(akordi, heligrupi) kiirel perioodilisel vaheldumisel (tremolo) ning viitab kõige

228

9 Muusikalise osa kirjeldus tugineb Kerri Kotta tekstile „Krati” 2015. aasta lavastuse kavalehelt.

229

üldisemas plaanis inimlikele kirgedele ja emotsioonidele, selles balletis eelkõigePeremehe ahnusele. See valitseb Krati tegemise pildis ning naaseb viimases pil-dis. Teine, „surma- või saatusemotiiv“, moodustub aga pendeldamisest kahemuusikalise liini – püsivalt alal hoitud heli ja kromaatilise laskuva helirea – vahel.Kõiki balleti erinevaid osi kinnistab ja seob esimeses pildis moodustuv ja Kratilavakujuga seonduv muusikaliste kujundite ring, mis uues kontekstis ja teisen-datuna naaseb iga jargneva pildi lopus.

Marina Kesler hindab10 Tubina muusikat väga, olles veidi kurbki, et see onvähem tuntud kui näiteks Arvo Pärdi oma (kelle muusikat ta kasutas lavastuse„Othello“ tarvis). Eriti meeldib Keslerile II vaatuse vokaalne osa. Seda eelmise„Krati“ (milles Kesler tantsijana kaasa tegi) lavastaja Mai Murdmaa ei kasutanud,nii et Kesler tundis end selle osa koreograafiat luues eeskujudest vabana.

Tuleb kaks noormeest, viibates enda juurde tütarlapsi, ning vallatlemine läheb lahti: poisidteevad „jõu- ja ilunumbreid”: kätelseise õhkulõhestavate spagaathüpete ja kõverate pöör-lemiste vahele. See väljendab nende ülemeelikut ja pulbitsevat nooruslikku energiat, misväikese kähmlusegi üle elab; tütarlapsed on koketsed ja kelmikad, sosistavad ja kihistavad(nagu teismelised tüdrukud sageli) ning kogu seltskond püüab Sulase ja Peretütre noru-seisust välja tuua. Tüdrukud keerutavad kolmekesi, üksteisel piha ümbert kinni hoidesja ülakeha tagasi kallutades, tekib kaks rivi ning poisid kummardavad liialdatud pidulik-kusega tüdrukuid tantsule kutsudes, kuid lõpuks lükkavad noored vaid armastajapaarikokku. Sulane haarabki Peretütre sülle ja keerutab teda hellalt ning seejärel lähevad nadveidi kõrvale; tähelepanu keskpunkti asuvad teised noormehed, kellega Sulane kohe liitub.Nende liikumises on võimendatud ja avardatud lavalisest rahvatantsust pärit elemente,nagu kaerajaani hüplevat sammu, kõverdatud põlvedega harkisjalu tammumist, rusikaskäed puusal, kukerpalli – kõik see toonitab mehelikuks peetud veidi karust ja jõulist olekut.Tütarlaste liikumine on seevastu täis ontlikku ja kelmikat tippimist, kepslemist kleidi-sabast kinni hoides, koketseid puusaõõtsutamisi – mis kõik rõhutavad tavapärast naise-likkust. Lõpuks võtavad noored paaridesse, kui Peremees suurte jõuliste hüpetega sissekargab: mis möll see siin käib?! Ta näeb Sulast ja Tütart koos ning ägestub veelgi enam:ma juba ütlesin, et ei! ning paiskab Sulase maha ega tee Peretütre anumisest väljagi.

10 Marina Kesler vestluses loo autoriga 14. jaanuaril 2016. a.

230

Kuigi publik ja teatrid hindavad süžeelisi ballette, on alates 20. sajandi teisestpoolest laval jõuliselt esindatud abstraktne suund, mille fookuses on (fikseeritudliikumisjadadega) tants ise. Estonia ja Eesti balletis laiemalt on siiski tähtsal kohalolnud jutustavad tantsulavastused, mille liikumiskeel on lähtunud teose aines-tikust ja karakterite siseelust – ja seda suuresti Estonia püsiva tantsurühma rajajaRahel Olbrei tegevuse tõttu. Olbrei rõhutas tantsu väljenduslikkust ja taotleskarakterite sügavust, tema jaoks oli dramaatiline alge balletilavastuses väga olu-line.11 Marina Keslerit võib selles osas pidada Olbrei mõttesuuna jätkajaks, sestka tema soovib rääkida lugusid liikumiskeeles. Ta on tunnistanud12, et töös tant-sijaga meeldib talle rääkida karakterite psüühikast, kuigi ta otseselt ei ütle, midatantsija peab näo või kehaga väljendama. Nagu Olbreigi, rõhutab ta tegelastetundeid: ahastust, armukadedust või muud, ning alles seejärel hakatakse otsimaneile vastavat liikumismaterjali. Kesler on veendunud, et kui tantsija teab, millistseisundit tema liikumine väljendab, on ta keha teistsugune kui siis, kui ta tantsib„ainult näoga“, st tunne peegeldub näoilmes, mitte terves kehas. Selleks et tant-sija keha oleks väljendusrikas, on vaja pinget ja sügavust, mis tuleneb vaid aru-saamisest, mida ja milleks tehakse. Kui koreograaf töötab mõttekaaslastega, naguOlbrei enda koolitatud tantsijatega või Kesler Jevgeni Gribiga (tantsis esietendu-sel Sulast), kulgeb tööprotsess sujuvalt.

Üksi jäänud peremees kutsub Krati ja saadab selle varandusi tooma, ise talusvajalikke talitusi tehes. Majast tulnud Peretütar leiab oma puruks tallatudpärja, tõstab selle üles ja läheb tasa nuttes majja tagasi. Sulane tuleb omavaranatukest ära viima, näeb aidaukse praokil olevat, piilub sisse ja näebesmakordselt Kratti. Kuna Peremees tuleb aidast, peidab Sulane enese ja näeb,kuidas Peremees taevast uurib ja läheb rahutuks, seab endale siis hundimaskiette, relvastub kirvega, kutsub Krati ja lendab Krati poolt õhku tõstetunaminema. Kuna Kratt kaob ära aita, tuleb Sulane peidust välja ning otsustab kaniisugust õhusõitu katsetada. Ta haarab kirve kätte ja kutsub Kratti, et seetedagi taevasse lennutaks. Kuid siis hakkab ta kahtlema ja loobub. Algab võit-

11 Olbrei tegevusele on pühendatud minu doktoritöö „Eesti balleti rajaja Rahel Olbrei: loometegevus, retseptsioon, pärand“. Tallinna Ülikool 2016.12 Marina Kesler vestluses loo autoriga 14. jaanuaril 2016. aastal.

231

lus nende vahel, kuni Sulane juhuslikult kirvetera Krati poole pöörab ja ta selkombel alistuma sunnib. Sellal kui Kratt oma haavatud jalga taga vedades aitalonkab, põgeneb Sulane õuelt.

Sulane on üksi läbipekstult maas ja ahastab: hoiab kätega peast kinni, sirutub põlvedeleüles ja vajub taas norgu, rullib end maas, sirutades jalga üles välja, lõpuks sirgub üles jasurub kätega nähtamatut seina laiali, murdub keskkohast – sisemine äng ei lase sirgeltolla. Kõik on pime, Peremees läheb taga kindla sammuga üle lava, tema kannul koperdabja kukerpallitab alandliku koerana Kratt – midagi on teoksil. Sulane jookseb neile hiilidesjärele. Pimedus, ähvardav muusika. Kogu tagasein on täis helendavaid, etenduse algulnähtud kuupkaste, mis nüüd on videoprojektsioonis iseseisva, keerleva elu omandanud.Varjud lükkavad lahti võetud masinmonstrumi lavalt ära. Tagaseinale ilmuvad kiirestimuutuvad rohelised numbrid – nagu äreva päeva börsiindeksi muutused, libisevad üleerinevate valuutade märgid ja ülalt hakkab sadama raha, mida Peremees õndsa näogaendale kahmab. Kratt kargleb ja keerleb hüpetega jõuliselt, vahepeal teevad koos küljele-visatud jalaga jooksusammu ning Kratt osutab allasadavale rahale: see kõik on Sinu – jaenamgi veel! Järgneb väike keskustelu Peremehe ja Krati vahel: esimene annab teisele ilm-selt ülesandeid, mida kõike veel on vaja teha. Peremees lahkub, kõige tunnistajaks olnudSulane aga jääb mõttesse, kõnnib mööda lava ja vaatab rahatähti (õiged? valed?): siin onmidagi mäda ... Kratt jookseb oma sibava ristsammuga sisse ja võtab soovimatu tunnistajaoma haardesse, toimub võitlus, mille käigus Sulane üritab Krati abil toimuva kohta sel-gust saada. Algul näib Kratt tahtvat ka Sulast „ära osta”, seejärel toimub äge võitlus jalõpuks näitab Sulane oma põlgust pakutava vastu, rebides maast võetud rahatähe tükki-deks. Ta jookseb ära, läbiklobitud Kratt aga vannub kättemaksu.

Kesleri balleti Krati koreograafia järgib oma nurgelisuses inimkäte tehtud olen-dite – nukkude, robotite – liikumise traditsiooni. Soov luua tehisinimene on saat-nud inimkonda vähemalt antiikajast peale. Pole ju vahet, kas soovitud objekt onmeistrile emotsionaalseks toeks, õpilaseks, teda igas mõttes ületavaks ideaal-inimeseks või pelgalt rikkuse ja kujuteldava õnne toojaks. Või kas see robot-nukk-kratt on valmistatud marmorist, metallist, plastikust või hoopis taaskasu-tusse võetud kodustest majapidamisriistadest (nagu luud ja hari). Selliste tehis-olendite liikumist on alati näidatud kandilisena, nõksulisena, ilma kurvide ja

232

„Kratt“ (2015). Kurat – Jevgeni Grib. Foto Harri Rospu. (Estonia)

„Kratt“ (2015). Peremees – Denis Klimuk, Kratt – Jonathan Hanks. Foto Harri Rospu. (Estonia)

234

voolavuseta, mis iseloomustavad looduse loomingut. Marina Kesler rõhutab13,et Kratt ise ei ole halb, vaid püüab kõigile meeldida ja anda neile, mida nad ta-havad, aga ta saab alati peksa. Just nagu raha pole iseenesest halb, kuigi sedakirutakse, samal ajal seda ihaldades. Kesleri jaoks on just rahaga seotud paljudpraeguse maailma pahed: uimastite tarvitamine, inim- ja relvakaubandus.

Raha langemise hetk meenutas mulle varieteestseeni Mihhail Bulgakoviromaanis „Meister ja Margarita”, kus raha eikuskilt publikule kaela sajab ningmida krabades ei märgatagi, kuidas tundmatu „professor” Woland lavalt haih-tub. Hiljem toob see taevast sadanud raha kasutajatele hulganisti sekeldusi.Kavalehel selgitab koreograaf Krati olemust kui mitmest ideest koosnevat alle-goorilist kujundit: Kratt on mote peremehe peas, patt inimese hingel, ebaausalviisil teenitud raha allikas, aga ühtlasi ka konkreetne olend. Kaasaegsed kratidon Kesleri arvates inimesed, kes pakuvad katteta lepinguid, toodavad valerahavoi on hakkerid, kes firma rikastumise nimel ebaausaid tehinguid teevad.

Teine vaatusIII ÕitsilisedMetsaraiestikus lesivad õitsilised ümber tule, tantsitakse. Tantsu vaheajal kohtuvad Peretütar ja Sulane.

Eesriide avanemine pakub ruraalse, varahommikuse idülli. Heledais pikkades lillemust-riga rüüdes, lehevanikuid peas kandvad naised tekitavad seose hommikuse uduga. Nais-koor laulab tantsijate vahel, kogu stseen on kätehõljutamiste, kergete hüpete ja alla-laskuvate kereringidega hõljuvalt õrn ja naiselik, tantsijate jalajoon on pehmenenud, sestvarvaskinga on asendanud pehmed sussid, mis võimaldavad üksnes päkkadele tõusta.Mehelik element tuleb järgmise stseeniga, kus noormehed lükkavad välja saunalava jaeestlastele-soomlastele nii südamelähedane saunatamine leiab tantsulise lahenduse. Kõikkohustuslikud atribuudid on esindatud: vihtlemine istudes, seistes ja liikudes, rütmikaltja hoogsalt; õlle joomine janu kustutamiseks, karused naljad, mida esindavad erinevadhüppevormid.

Olbrei lähtus „Krati“ koreograafia loomisel etnograafilisest materjalist, kuigi„autentset“ liikumist ei olnud tal kusagilt eeskujuks võtta, nagu ta ise ka tunnis-

13 Marina Kesler vestluses loo autoriga 14. jaanuaril 2016. aastal

235

tas intervjuus Justa Kurfeldtile14 1936. aastal. Ta oli seisukohal, et elavana säilinudeesti tants koosneb suurelt osalt võõrsilt laenatud materjalist. Selleks, et leida nnehtne rahvuslik osa, „puhastatagu rahvatants, heidetagu välja kõik võõras, töö-tatagu läbi kõik muuseumid ja arhiivid – võib-olla leidub siis see, mis on nii-öelda ürg-eestiline rahvatantsus”. Tänapäeval me ütleksime, et ürgset tantsu-pärandit ei saagi taastada, sest tants ei ole üksnes sammustik, vaid ka üldinekehahoid ja -tunnetus, mis antakse edasi kehaliselt. Kui kehaline järjepidevuskatkeb, siis kaob ka tantsu „ehedus”, mida ei saa taastada muuseumides säilitavavõi (tänapäeval) elektrooniliselt salvestatud vahenditega. Olbreil oli õigus sellesosas, et mingit erilist puhttantsulist omapära või liigutuskarakterit eestlastel eiole. Pigem võiksid omapärasemad tantsud olla need, mis „on kujunenud väljateatud töö- ja tegevusliikumistest, vahest sedalaadi nagu pulgatants”. Siiski kaht-les Olbrei toona selles, kas sellised tantsud on puhtal kujul laval kasutatavad,sest „kui ma seaksin lavale sellase labajalavalsi, nagu seda tantsivad praegu va-nimad tundjad – see on lõputa korduv ikka ühesugune tammumine tervel jalal,keha võimalikult liikumatuna ja rahulikuna hoides –, siis kukuks see tants kind-lasti laval läbi”. Olbrei oli veendunud, et kui labajalavalsi muusika järgi tehahüpete või keerdudega tants, mis teatrilaval oleks nauditav, oleks tulemusekssamasugune libatants, nagu seda on laval nähtud karaktertantsud. Need on sün-dinud stereotüüpsetest arusaamadest ja vastava tantsu mittetundmisest. „Kratti”lavastades oli ta tõenäoliselt tutvunud nii Raudkatsi kui ka Tampere-Põldmäekogumikega – sellest annab tunnistust tema ainus säilinud tants, Peretütre jaSulase duett balleti III vaatusest15, kuid sellega ta ei piirdunud. „Tahtsin seda niitõetruult rahva pärimustega põhjendada kui võimalik,” meenutas ta hiljem. Selpuhul ta käis Tartus Eesti Rahva Muuseumis kratitemaatikat uurimas: millest,kuidas ja millal kratt valmistati. „Tahtsin, et rahvas näeks seda, millest ta ainultkuulnud oli. Mõtlesin teha nii, nagu rahvatantse alguses tantsiti, nagu nad rah-valt ülestähendatud olid.”16

14 Rahel Olbrei, tsit, Justa Kurfeldt, Eesti balleti 10 aastat. – Teater 1936 nr 3, lk 68.15 Selle neljaminutilise tantsu taastas Artur Koit ning seda võib näha Heino Aassalu saates „Balletiminutid.Teerajajad”, mis tehti Eesti televisioonis 1986. aastal, vt https://arhiiv.err.ee/vaata/balletiminutid-teerajajad,minutid 29:05–33:45.16 Rahel Olbrei, 1926 – „Estonia“ balleti sünd. Algaastad. – K. Simmo (koost). AegKiri. Eesti kutseline teater 100. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2006, lk 55.

236

Marina Kesler jaotas pika õitsiliste stseeni hommiku-, sauna- ja peopildiks,mille ta, nagu teisedki stseenid, on koreograafiliselt lahendanud talle omases„post-mats-ekilikus” stiilis. Selles on klassikalise balleti joon liigestest murtud,kuid „Kratis“ on sisse põimitud eesti lavalise rahvatantsu kõige tuntumaid ele-mente, nagu kaera-jaani hüplemine, üle kanna sooritatud sammud, kere rõhuta-tud kallutamisega väljaaste vastassuunda, rusikas käte asetamine puusale.

Pikk stseen „rahvatantsudega”. „Targa rehealust“ esitavad õrnad neiud õõtsudes, tant-sijatest moodustunud ahelast läbi põimudes – see on ülistus ühtsusele, sõprusele, kogu-kondlikkusele. Tulevad noorukid, puhtad, heledais riideis, „rõõsad ja rõõmsad”, nendetants moodustab vastandi neidude omale: nad taovad endale jõuliselt rusikaga vastu põlvi,löövad käte plaksudes vastu maad, sooritavad maadhaaravaid ja laiu pöördeid ja tõstavadneide, kes tõste ajal jalgu korralikult kõverdatult ühel küljel hoiavad. Mõnes kohas mee-nutab noormeeste tants vahemeremaade oma, kuid siis teiseneb jälle „eestilikkusesse”ja stseen lõpeb jooksupolkaliku võttega.

Õitsiliste pilt on iseloomulik tüüpilisele balletile, milles tegevust sageli katkesta-vad rühma- ja solistide tantsud, mille peamiseks eesmärgiks on edastada meele-olu, luua teatud olustikuline atmosfäär ja muidugi näidata tantsijate oskusi.Olbrei ja Kesler, keda eelkõige paelub dramaatiline intriig, mitte kaunite tantsu-mustrite kujundamine, on sellega hätta jäänud. Õitsiliste pilt on balleti üks nõr-gemaid, kurtsid juba Estonia esimese, Olbrei lavastuse arvustajad, sest see näispaljuski kordavat varasemat talgupilti (Kesleril noorte lõbutsemist kohvikus).Olbrei lavastusele tehti etteheiteid, mida saab teha ka Kesleri versioonile: siin on„liiga palju tantsu”, st tantsud on illustratiivsed ega kasva tegevusest välja, üld-muljelt sarnased ja näivad sobivat pigem rahvatantsukontserdile kui balleti-lavale. Kesleri lavastuse teise vaatuse algus tuletas oma karges ilus meelde öko-kogukondade idüllilist, üksnes head ja puhast loodust. Illusioone on täis ka üles-kutse pöörduda tagasi oma ürgsete lätete juurde, mida iseloomustavad saun,liikumine looduses, loobumine tehnoloogiast. See kõik vastandub I vaatusemasinatele, hämarale ja ohtlikule linnale. Külaühiskond on sooliselt selgelt mar-keeritud, selle ideaaliks on kogukonna järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagaja –heteroseksuaalne (noor) paar. Selles keskkonnas on Sulase ja Peretütre suhe igati

237

soositud ja toetatud, seega on loogiline, et armastajate duett toimub kaaslasteheatahtliku pilgu all, saadetuna teiste samasuguste paaride tantsudest.

Järgnevate üldtantsude kestes avastab Sulane läheneva Krati ning juhtidesteiste tähelepanu Kratile, tõmbab pussiga kolmekordse võluringi, mille sulebnoalöögiga maa sisse. Kratt on sunnitud selles sõõris maanduma ega pääseoma raevutsemisest hoolimata ringist enne, kui Sulane selle pussi maast tõm-mates avab. Kratt tormab vihaga minema ja süütab Peremehe talu, mida kõikpäästma tormavad.

Äkitselt läheb hämaraks, valgus on järsku linlikult sinakashall ja üle lava lendab Kratt.Ärevus, segadus, kuni Sulane toob Krati lavale, rahva ette. Kratt on segaduses, ta ei saaaru, miks äkitselt teda ümbritseb ähvardavalt õõtsuv inimmüür. Krati kõrged karglusedotse üles ja neile järgnevad spagaathüpped koos põrandale laskumisega on täis ahastavatküsimist: milles asi, mida te tahate, lõpetage ära! Aga rahavaring kõigub küljelt küljele,lüües küünarnukist kõverdatud käsivarsi kokku, seejärel liigub jalahoope imiteerivatesammudega ette. Kratt saab nende vahel läbikatsutud-nätsutatud, kuni ta maha vajub jarahvamass ükskõikselt minema marsib. Läbipekstud pisuhänd rullib end maas edasi-tagasi, istub siis peast kinni hoides, tõuseb – kõik on valus ... Siis teeb Kratt juba varase-mast tuttava kägistamisliigutuse, millest võib välja lugeda soovi selle seisundi tekitajatelekätte maksta. Heitleb, mõtleb ... leiab tule – ja tekitab plahvatava pauguga tulekahju.Peremees, kelle juurde Kratt jookseb abi otsima, ei tee temast väljagi. Häire! Häire!

Selle stseeni Kratt ei ole enam tehisolend, vaid temasse on siginenud – inimestegakokkupuute tagajärjel? – midagi loodule omast, nagu valutundlikkus. Meenub14 aastat tagasi Estonias lavastatud Mauro Bigonzetti „Coppélia”, mille tehis-nukk Olympia samuti inimesestus ja kelles oli suur soov saada inimeseks. Onmidagi sellist ka Kratis? On ju kättemaksusoovgi inimlik joon, eeldades solvu-mist, mida masinad ei tunne.

Peremehe hoolimatusest Krati muresse õhkub seda muretust, mille masinadinimeses tekitavad: masin on masin, mis temaga ikka juhtuda saab?! Kõik onkontrolli all, kui midagi ei meeldi, lülitan välja! Kuid juba oleme jõudnud olu-korda, kus mõni masin ei lase end välja lülitada, paljude uute lennukite auto-

238

piloodid ei lase inimpilootidel juhtimist üle võtta isegi siis, kui need märkavadmasinas mingit viga. Nii et Kratt – või masin – ei ole kunagi täiesti ohutu. Isegikui teda saab välja lülitada, võib selle tegutsemine olla inimese reaktsiooni jaoksliiga kiire, nagu tunnistavad loendamatud masinate vahele jäänud jäsemed, ära-lõigatud sõrmed ja varbad ... Iga abimees, ka kõige lihtsakoelisem kaadervärk,tahab oskuslikku hoolt.

IV Maksamerelised17

Suure küünla ümber liiguvad rituaalses tantsus loomamaskides maksamere-lised, kes oma hinge on Kuradile müünud, nende seas on ka Peremees. Siiskutsub Pealik kõiki üles kirvestega virmalistena vehkima.

Olbrei lavastuse üks muljetavaldamavaid stseene oli just nimetatud maksame-reliste oma: väljutud oli realismi raamest. Tantsijatel olid käes helkivad kirved,mida liigutades loodi mulje virmalistest või virvatulukestest. Tants oli inten-siivne, oli tunda „ürgset ekstaasi, mida tahamegi näha nõidadeorgias”, kirjutatiarvustusis.

Plahvatused, tulekahju. Tagalaval on videopilt, hallides tööriietes rahvas jookseb hirmu-nult lavale ja käsi taeva poole tõstes näib hüüdvat: mis lahti? Rahvas üle lava. Mehedhaaravad naised kaitsvalt sülle ja viivad ohukoldest minema, uued naised viskuvad ohueest kaitset otsides põrandale, nende taga tiksub inimkell (meeste tõstetud sirgelt ja kan-gelt hoidvaid naisi pendeldatakse edasi-tagasi) ühe olukorra või ajastu lõppu. Naisedkukuvad, neid lohistatakse kui haavatuid või langenuid minema. Segadus, küsimused.See pole lihtsalt inimmass, vaid lõksu jäänud töölised, kes värisevate kätega edasi-tagasitammuvad, küljelt küljele õõtsudes, lahendust otsides. Isegi kui muu elu kokku vajub,

17 „Maksamerelised on niisugused tegelased, kes oma hinge on kuradile ühel või teisel kombel ära müünudja käivad koos pidutsemas ja sõidavad õhus ringi. Natukene tuletab see meelde võib-olla Walpurgi öö sõit-jaid. Aga see on kangesti muutunud eesti rahvapärandis ja nad on pannud neile maksamereliste nime. Seenimi olevat Saaremaalt pärit, kõige rohkem on see seal tuntud. Need tantsud käivad siis nendel niisugusesuure rituaaliga. Seal on üks pealik. Lõpuks, kui nad hakkavad kirved käes vehkima, siis taevas välgub neistkuma. See olevat virmalised. Niisugune müstiline lugu,” selgitas Eduard Tubin (vt Seidi Raid (koost) Kesnägi Kratti? Eesti rahvusballeti sünd. Mälestused. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2006, lk 46).

239

siis töö läheb edasi, sest oled oma töö külge aheldatud. Mahaviskumised, trampimine, üla-keha kookus, kehavise sammuga, kukkumine. Üksikud tõusmispüüded, kere ja käed õhuskaart joonistamas, seejärel mööda maad üksteiseni hiilides ja kokkuhoidvaid kägaraid moo-dustades. Kratt kargleb harkhüpetega inimkobarate vahel, keerutab, kuni need moodus-tavad lamava ringi, mis maad patsutades Krati üha tihedamasse rõngasse piirab. Krattjuubeldab – kättemaks on korda läinud! – ja sööstab siis minema. Inimesed kargavad ülesja marsivad otsustava sammuga kui proletaarsed sõdurid „kogukonna kaitsele” ja jook-sevad siis karjudes laiali.

Marina Kesler tunnistas18, et lavastus sündis just Maksamereliste stseenist, milleta lavastas 2013. aastal Arne Miku palvel Estonia teatrimaja 100. juubeli galakont-serdi tarvis. Koreograafi idee oli pilt rahutult ringi jooksvatest inimestest, taustalvideo lennukitest ja pommitamisest. Kesler nentis, et ilmselt jäi see vaatajailemeelde, sest talle helistati pärast kontserti ja kiideti. Muusikute arvates läinudlavaline tegevus ja video muusikaga hästi kokku – ja see on Kesleri jaoks alatisuur tunnustus, kui muusikud tema loominguliste lahendustega rahul on.Maksamereliste stseeni õnnestumine tõi kaasa pakkumise lavastada terveballett.

Kuigi lavastuses kasutatud videopilt on galakontserdil nähtust erinev, näemetulekahjut, mitte lennukeid, tekib ikkagi seos sõjaga – võimalik, et see johtub1944. aasta 9. märtsi pommitamisest, mille tulekuma oli näha 40 kilomeetri kau-guselegi. Selles hävingus, mis algas just „Krati” etenduse ajal, tehti varemeteksEstonia ja tuhanded kodud.

Järsku märkavad õitsilised tulekahju; Peremees tardub paigale, teised kaovadlaiali. Kui Peremees tahab oma põleva talu poole tõtata, tuleb Kratt talle vastu,et võtta oma käskija elu. Puhkenud heitluses jääb Peremees alla ja Krattkägistab ta. Krati kutsel ilmub Kurat, kes omastab Peremehe hinge ja kaobühes Kratiga. Vahepeal saabuvad külla õitsilised, silmavad Peremehe laipa jatarduvad paigale. Sulane ja Peretütar sammuvad käsikäes vastu koitvaletaevale, mis hajutab kõik eelmiste aegade piiratused.

18Marina Kesler vestluses loo autoriga 14. jaanuaril 2016. aastal.

240

241

„Kratt“ (2015). Stseen lavastusest. Foto Harri Rospu. (Estonia)

„Kratt“ (2015). Kratt – Eneko Amorós, Peremees – Jonatan Davidsson. Foto Harri Rospu. (Estonia)

243

Samal ajal on Peremees hämaras „linnas”, külmades toonides „maiste rõõmude” para-diisis, hasartmängulaua taga, Kuradiga kaarte mängides ja ümbritsetuna viimase teen-ritest. Mängupõrgusse hiilivad loomamaskides tegelased – Peremehe animaalsed ihad,hirmud, himud? Nad roomavad Peremehe ees ja kui tõusevad, siis tõukavad teda Kuradikäte vahele, kes keerutab Peremeest käte vahel ja seejärel maskides tegelaste rüppe tagasiheidab. Seejärel heidab Kurat Peremehe kui ohvri kaardilauast altarile: Peremees on seljagavastu lauda, põlvili, käed laiali, kere taha kallutatud, justkui ohvriloom, kellel hakataksekõri läbi lõikama. Kuradi käsilased koos maskides tegelastega sammuvad poolringis omamonotoonset, üha intensiivistuvat marssi, lõpuks lauani jõudes ja Peremeest selle kohaletõstes. Laud pööratakse kummuli ja sellest saab suur ratas, mis minema veeretatakse.Peremees on aga endiselt käsilaste haardes, kes teda nagu murdlainetes üles-alla loksuta-vad, kuni panevad ta viie valgussõõri ette maha, Kuradi jalge ette. Peremees anub Kura-dit, kes külmalt teda ja oma käsilasi silmitseb. Lõpuks lükatakse Peremees tagalaval suurderattasse, kogu mass jookseb kui nähtamatut ratast ringi ajades ja hoogu andes. Rattastpaistab Krati kuju, kelle ees Peremees taganeb, tahtmata oma tegude või kirgede eest min-git vastutust võtta. Kurat kaob koos teenritega, sisse sööstab „proletaarlastest” tagaaetudKratt. Lõpuks jäävad nad Peremehega kahekesi heitlema, Peremees viskub rattasse ja hak-kab selles üha kiirenevalt jooksma, samal ajal kui Kratt talle lepalehti viskab – tühi vaevkõik! Siis peatab Kratt ratta ja kägistab mehe – ning koos vajuvad nad põrguleekidesse.Taamal hõõgub punane tulekuma sinihallis öös. Inimesed jooksevad sisse, et leida vaidPeremehe maised jäänused. Taevas hakkab helendama koiduvalguses ning kokku tulnudrahvas võtab seljast „orjarüü”, et uute inimestena päevale vastu minna. Nende keskelsaavad kokku ja heidavad ühte Sulane ja Peretütar – lõpp hea, kõik hea!

Kui Olbrei „Kratt“ oli rahvuslikku karakterit rõhutav pilguheit külaühiskonnalekoos selles esinevate vastuoludega, siis Kesleri „Kratis” on rõhutatud modernist-likku vastandust pahelise (suur)linna ehk tehiskeskkonna ja idüllilise maa ehklooduse vahel. Olbrei loodud liikumine tugines lavalisele rahvatantsule ja pan-tomiimile ning stiliseeritud argiliikumistele, Kesleri koreograafia aluseks onmodernballeti jadad, mida vürtsitavad üksikud karaktertantsude võtted. Mõle-mad on oma ajastule iseloomulikud: Olbrei lavastuses on tunda 1930. aastate rah-vusluse tõusu ja nägemust eestlastest kui maarahvast; Kesleri lavastus toob esilerahvusülese urbanistliku keskkonna koos nostalgiaga „vana hea“ rustikaalse elu

244

järele. Kesleri lavastuse taustaks on linnastumisprotsess, mis Eestis toimus eritihoogsalt II maailmasõja järel. Inimeste koondumine linnadesse, industrialiseeri-mine – tegevus, kus masinate abiga võib ületada senised ajalis-ruumilised pii-rid – on kaasa toonud mitte üksnes pahede koondumise, vaid ühetaolistesttegevusest tingitud ihulised ja hingelised hädad. Juba 19. sajandi lõpul tekkisidmasinatevastased ülestõusud, kuid masinate ja robotitega seotud hirmud ei olekuhugi kadunud; neile lisanduvad muudki vaevused, sh ka töönarkomaania,millele võib näha viidet balleti lõpu „orav rattas” kujundis. Sellele vastandubidülliline maaihalus, mille juured on samuti linnastumise kasvus. Juba renessan-siajal õhkasid mõned linlased igatsevalt maa poole, mis üha enam hakkas seos-tuma kaotatud paradiisiga ehk Eedeni aiaga. Samas võtmes kalduvad maaelukäsitlema ka kaasaja läbipõlenud intellektuaalid, kes tehnoloogiliste ohtude kõr-val ei suuda näha looduse hirmutavat ja karmi olemust. Just sellist „puhta”, „elu-terve” ja olemuselt rõõmsa maaelu pilti pakub Kesleri „Kratt”. Peremehefaustilikule ambitsioonile ja ihale elust rohkemat saada, kui see pakub, vastandubSulase ja Peretütre olemasoleva lihtne nautimine ja auahnuse puudumine. Niihaakub see ballett kaasaja pingeliste diskussioonidega teemadel, kas inimesel onõigus suurusehullustuses (á la kosmosevallutused, geenidega manipuleerimine)oma ümbrus hävitada, kas õnnelik olemiseks ei peaks rohkem keskenduma „peh-metele väärtustele” ja eelistama kogukondlikku hüve individualismile.

Nii ei ole Kesleri „Kratt” üldsegi mitte üksnes lugu raha hukutavast võimustja armastuse ilust, nagu seda on olnud balleti varasemad versioonid. Ta toob sisse21. sajandil üha aktuaalsemaks muutuva teema, seda ise ehk täielikult teadvus-tamatagi, inimese kätetööst, selle saatusest, selle mõjust inimesele ja ümbritsevalekeskkonnale. Kratt on masinolend, valmistatud inimese ambitsioonide teostami-seks, kuid ta jääb alati „süüdi”, kui inimene vale liigutuse teeb. Ometi on meiepraegune maailm sedavõrd tehnoloogiaga läbi põimitud, et põgenemine maaeluidülli jääb tegelikkuses vaid mõtteliseks. Krati süüdimõistmine või lõhkumineei vii kuhugi, meil on vaja teda tundma õppida – see näib olevat Kesleri balletivarjatum moraal. Vastasel korral juhtub see, millele ballett tähelepanu juhib: Kra-til nagu mistahes masinal puudub südametunnistus, puudub halastus, ja temakättemaks inimesele selle saamatuse ja tölpluse eest on tema tegija – inimese –hävitamine.

KROONIKA

SISUKORDI osa ÜLDSTATISTIKA Statistikas osalevad etendusasutused 248Etenduspaigad Eestis 250 Teatrite esinemised välismaal 251 Festivalid Eestis 256 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 267

Ülevaade 2015. aasta teatritegevusest Eestis 273Kristiina Reidolv. Otsides teatrivälja tasakaalupunkti 277

II osa UUSLAVASTUSED JA ETENDUSTEGEVUS 282 Teatrite etendustegevus: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar,muu tegevus ja tulude-kulude jaotumine. Teatrite järjekord on vastavaltjaotusele tabelis (lk 248-249).2015. a esietendunud uuslavastusi 400Raadioteater 410Teatrikoolid 411Harrastusteater Eestis 416

Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 4232. Eesti Etendusasutuste Liit 4233. Eesti Harrastusteatrite Liit 4244. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 4255. Eesti Tantsuhariduse Liit 4256. Eesti Tantsukunstnike Liit 4267. Eesti Teatri Agentuur 426 8. Eesti Teatriliit 4279. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 432

III osa VARIA Auhinnad 434Eesti teatri aastaauhinnad 436Nimelised auhinnad 438Sõltumatu etenduskunsti auhinnad 439Stipendiumid 439Kolleegipreemiad 440Publikupreemiad 443Tunnustused välismaalt 444Konverentsid, seminarid jm 445Näitused 452Teatrierialade lõpetajad 453

Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 455Ilmunud raamatud ja videosalvestised 460

In memoriam 463

247

Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri-ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunudvaldkonna statistikat alates 2004. aastast,käesolev aastaülevaade on kaheteistkümnes.Aastatel 2004–2011 kogutud statistika antivälja aastakogumikes, aastast 2012 ilmub sta-tistika kokkuvõtvalt kogumikus Teatrielu,täismahus teatristatistika on kättesaadavaadressil statistika.teater.ee.

Teatristatistika hõlmab repertuaari-, etendus-tegevuse ja külastuste ning majandusstatis-tikat. Repertuaaristatistikas vaadeldakseteatrite lavastusi liikide, žanrite, sihtrühmadeja etendusasutuste omandivormi järgi. Eten-dustegevuse ja teatrikülastuste statistikakoondab etenduste ja külastuste arvud lavas-tusliikide ja žanrite võrdluses, etenduste jao-tumise statsionaaris ja väljaspool antavateksetendusteks ja nende külastatavuse ning ühekülastuse keskmise maksumuse teatriliigitija sihtrühma järgi. Majandusstatistika näita-jad on esitatud tekkepõhiselt ning siin eris-tatakse etendustegevusega otseselt seotudtulusid ja kulusid ning etendustegevusegakaudselt seotud tulusid ja kulusid.

2015. aastal teatristatistikas osalenud eten-dusasutused koos etendustegevuse põhinäi-tajatega on toodud järgnevas tabelis.

ÜLDSTATISTIKAÜlevaade statistikast

STATISTIKAS OSALEVAD ETENDUSASUTUSED

TEATER UUSLAVASTUSED KOGU REPERTUAAR ETENDUSED KÜLASTAJAD(sh uuslavastused)

avalik-õiguslik asutusEstonia* 6 33 249 153 657munitsipaal-etendusasutusKuressaare Linnateater* 5 12 93 10 507Tallinna Linnateater* 7 29 431 79 645riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutusedEesti Draamateater* 10 35 501 107 689Endla Teater* 10 25 330 76 497NUKU teater* 9 34 668 70 815Rakvere Teater* 8 28 383 72 468Teater NO99* 6 11 170 40 665Ugala Teater* 10 22 278 51 794Vanemuine* 18 51 496 157 816Vene Teater* 8 31 240 40 451eraetendusasutusedAjateater 1 2 22 2 550Albu vald 0 1 10 1 500Arena / Eesti Improteater 3 4 24 1 752Banaanikala Projektiteater 0 1 36 3 729Daysleepers 1 1 8 6 807Eesti Tantsuagentuur 2 4 65 9 340Emajõe Suveteater 3 6 57 6 283Fine 5 Tantsuteater* 2 3 17 1 746Goltsman Ballet 1 3 26 2 137Ilmarine* 4 9 198 14 748Just Meelelahutus 1 1 6 211Kanuti Gildi SAAL* 15 27 124 9 846Kell Kümme* 2 5 73 12 500Kinoteater 5 8 151 24 029Kukruse Mõisateater 1 1 11 1 200Liivi Muuseum 0 1 10 1 368Miksteater* 1 6 66 6 922millimeter performance group 1 1 6 120Must Kast 7 7 67 3 864Nargen Opera 2 2 17 7 256Oma Lava 1 1 25 2 075Piip ja Tuut Teater* 4 14 211 25 044Polygon Teater 5 7 46 5 192R.A.A.A.M.* 2 8 77 12 530Sundown Entertainment 1 1 16 2 791

248

249

* Etendusasutus sai 2015. aastal kultuuriministeeriumilt tegevustoetust. ** Vaba Lava kuraatoriprogramm – Vaba Lava on produktsioonimaja ning siin tabelis on välja toodud vaid Vaba Lava kuraatoriprogrammi lavastused ja mitte kogu projektiteatrite etendustegevus Vaba Lava teatrimajas (mis on vastavate erateatrite all).

TEATER UUSLAVASTUSED KOGU REPERTUAAR ETENDUSED KÜLASTAJAD(sh uuslavastused)

Sõltumatu Tantsu Lava* 10 15 111 7 441Tallinna Lasteteater 1 1 23 11 659Tallinna Tantsuteater 5 8 38 3 770Tartu Uus Teater* 6 15 134 9 709Teoteater 2 12 93 4 301Theatrum* 4 10 96 8 402Tuuleveski* 3 11 184 19 177Vaba Lava kuraatoriprogramm* ** 9 14 122 15 221Vana Baskini Teater* 3 7 138 17 551Varius 2 6 32 2 922VAT Teater* 8 20 213 21 951Vilde Teater 4 5 46 1 683Von Krahli Teater* 6 10 121 18 580KOKKU 216 550 6 434 1 146 564

2015. aastal oli teatrite repertuaaris 19 koos-töölavastust, neist 9 uuslavastust: „Harakalehaigus ...“, „Varesele valu ...“, „Vana õngit-seja“, „Kõige lihtsam meetod ...“, „Illusioo-nid“ „ ... and Blue“, „Kaota mu naine ära ehkKuidas minust sai mustkunstnik“, „Alus-

tame algusest“, „Liha luudel“, „Mikiveritagi“ ning uuslavastused „Alastusest enam“,„Molly Sweeney“, „Seymour“, „Wild Pla-ces : : Mountain“, „Vanamees ja meri“,„Sünni-sõnad“, „Ekke Moor“, „Retrospek-tiiv“ ja „Tüdrukud ei nuta“.

250

ETENDUSPAIGAD EESTIS 2015 (179)

Kaardil ja etenduspaikade nimekirjas on Eesti etendusasutuste kogu tegevusega – eten-duste, kontsertide, festivalide ja teatrite muu tugitegevusega – seotud mängupaigad Eestis.

HARJUMAAAaviku küla (1)Allika (2)Aruküla (12)Härmakosu (1)Harju-Risti (1)Harku (2)Jõelähtme (1)Keila (18) Kehra (2)Kiili (1)Kolgaküla (1)Kose (14)Kose-Uuemõisa (1)Kostivere (2)Kuusalu (8)Kõue mõis (14)Laagri (5)Laitse (21)Lohusalu (15)Loksa (4) Loo (1)Maardu (8)Naissaare (10)Ohtu (22)Padise (1)Paldiski (2)Rae (12)Saku (2)Saue (3)

Saula (1)Tallinn (5182) Tabasalu (2)Tooma talu, Üksnurme küla (16)Turba (1)Viimsi (27) Viinistu (10)

LÄÄNE-VIRUMAA Haljala (7)Jäneda (11)Kadrina (2)Kunda (2) Käsmu (1)Laekvere (5)Lasila (1)Pajusti (1)Palmse (7)Rakke (3)Rakvere (680) Roela (1)Tamsalu (6)Tapa (21) Tooma talu (13)Uhtna (1)Võsu (2)Väike-Maarja (2)

IDA-VIRUMAAAlajõe (1)Iisaku (5)Jõhvi (55)Kahula (1)Kiviõli (11)Kohtla-Järve (61) Kohtla-Nõmme (4)Kukruse (11) Mäetaguse (5) Narva (109)Narva-Jõesuu (5)Püssi (3)Rannapungerja (1)Saka (1)Sillamäe (15)Sinimäe (2)Toila (3)Voka (1)

JÕGEVAMAAJuula (1)Jõgeva (14) Kasepää (1)Mustvee (5)Pajusi (1)Palamuse (3)Põltsamaa (7)Sadala (2)Tabivere (2)

Voore (1)

JÄRVAMAAAlbu (2)Esna (7)Järva-Jaani (2)Koeru (4)Oisu (2)Paide (31) Peetri (1)Roosna-Alliku (2)Särevere (1)Tarbja (1)Türi (7)Vargamäe (26)

RAPLAMAAHagudi (1)Juuru (1)Järvakandi (2)Kehtna (1)Kohila (1)Kuimetsa (1)Käru (1)Märjamaa (12)Raikküla (5)Rapla (12)Valtu-Nurme (1)Vana-Vigala (1)LÄÄNEMAA

Haapsalu (26)Kõmsi (1)Kullamaa (1)Lihula (7) Pürksi (1)

HIIUMAAEmmaste (1)Käina (4)Kärdla (15)Kõrgessaare (1)

SAAREMAAKuressaare (187)Lümanda (2)Orissaare (3)Pärsama (1)Ruhnu (1)Salme (2)

PÄRNUMAAAudru (1)Häädemeeste (1)Kabli (1)Kaelase (10)Kihnu (2) Kilingi-Nõmme (3)Lindi (1)Metsapoole (1)Paikuse (1)

Pärnu (345) Surju (1)Tootsi (5)Tõstamaa (2)Uulu (1)Võiste (1)Vändra (2)

VILJANDIMAAAbja-Paluoja (3)Karksi (4)Kirivere (1)Leie (1)Mõisaküla (1)Olustvere (15)Suure-Jaani (2)Vastemõisa (3)Viljandi (197)

TARTUMAAAlatskivi (16)Elva (8) Kurepalu (1)Kõrveküla (1)Luunja (3)Puhja (3)Rannu (10)Rahinge (1)Reola (1)Tartu (891)

Vara (1) Võnnu (1)

PÕLVAMAAKanepi (1)Mooste (1)Põlva (13)Räpina (6)Saverna (1)Värska (3)

VALGAMAANõuni (1)Otepää (17)Tõrva (2)Valga (13)

VÕRUMAAAntsla (3)Haanja (1)Lasva (1)Mõniste (1)Obinitsa (12)Rõuge (2)Vana-Antsla (8)Varstu (1)Vastseliina (2)Võru (24)

Jämeda kirjaga on statsionaarse etenduspaiga nimi.

251

TEATRITE ESINEMISED VÄLISMAAL

Banaanikala Projektiteater Venemaa, Peterburi Festival KUKART Muinasjutt kuldsest kalakesest 1 120Eesti Draamateater Soome, Kuopio Eesti matus 2 301Estonia Hispaania, Sevilla Pähklipureja 4 7 150Estonia Soome, Tampere Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi 1 3 253Estonia Itaalia, Veneetsia Bajadeer 5 3 384Fine5 Tantsuteater, Vaba Lava Venemaa, Jekaterinburg festival Na Granii ... and blue 1 800Fine5 Tantsuteater Soome, Helsingi Teak Epoché 1 40Ilmarine Venemaa, Ivangorod ja Volosovo Lasteaiad 1, 28 ja 29 Laisk Liisu 3 185Ilmarine Venemaa, Kingissepa festival Piirideta teater Kasepuu kingitus 1 60Ilmarine Venemaa, Ivangorod Lasteaed 1, Põhikool Kasepuu kingitus 2 82Ilmarine Venemaa, Slantsõ kool Kasepuu kingitus 1 56Ilmarine Venemaa, Moskva Võssotski teatrimaja,

festival Riverside Left 2015 Kasepuu kingitus 1 300Ilmarine Venemaa, Vistino ja Ust-Luga kultuurikeskused Kasepuu kingitus 2 66Kanuti Gildi SAAL Belgia, Vooruit Possible Futures festival 10 journeys to a place

where nothing happens* 1 66Kanuti Gildi SAAL Belgia, Brüssel Kaaistudio´s 10 journeys to a place

where nothing happens* 1 32Kanuti Gildi SAAL Saksamaa Kampnagel 10 journeys to a place

where nothing happens* 1 80Kanuti Gildi SAAL Saksamaa Sophiensale boner 3 60Kanuti Gildi SAAL Saksamaa I-camp, Spielart festival boner 2 119Kanuti Gildi SAAL Šveits Schlachthaus,

Auawirleben festival boner 2 134Kanuti Gildi SAAL Norra Teaterhuset Avant Garden;

Bastard Festival boner 2 105Kanuti Gildi SAAL Rootsi Inkonst boner 1 53Kanuti Gildi SAAL Belgia, Brüssel Kaaistudio Immerwahr 2 200Kanuti Gildi SAAL Belgia, Brügge Kunstencentrum De Werf Immerwahr 2 200Kanuti Gildi SAAL Tšehhi, Praha Archa teater Immerwahr 2 200Kanuti Gildi SAAL Leedu Arts Printing House, Mutantants ehk

New Baltic Dance festival tuhat tantsu, midatantsida enne kui sured 1 200

Kanuti Gildi SAAL Saksamaa, Berliin Uferstudio, Open Spaces #3-15 Tanzfabri New work 4 280

Kanuti Gildi SAAL Saksamaa PACT Zollverein, Spring Festival Rhythm is Dancer 1 95

Kanuti Gildi SAAL Saksamaa, Essen Searching for the perfect moment 1 90Kanuti Gildi SAAL Leedu, Vilnius Gallery Kalnas, reFORMAT  Searching for the perfect moment 1 25Kanuti Gildi SAAL Norra BIT-Teatergarasjen SuperamaX 2 328

TEATER RIIK, LINN ESINEMIPAIK VÕI FESTIVAL LAVASTUS ETENDUSED KÜLASTUSED

252

TEATER RIIK, LINN ESINEMIPAIK VÕI FESTIVAL LAVASTUS ETENDUSED KÜLASTUSED

Kanuti Gildi SAAL Prantsusmaa St. Medard en Jalles, Festival les hommes et les souris SuperamaX 1 221

Kanuti Gildi SAAL Saksamaa, Berliin Schaubühne Two in your house 2 60Kanuti Gildi SAAL Venemaa, Moskva teatr.doc Two in your house 2 60Kell Kümme Venemaa, Peterburi Baltiiski Dom Hamlet 1 300Kinoteater Soome, Helsingi ja Suvilahti Rautatientori,

Suvilahti Kriminaalne õhtusöök 20 2 240Kinoteater Läti, Riia Sapņu Fabrika Kriminaalne õhtusöök 22 2 200Miksteater Belgia, Brüssel Brüsseli Eesti kool Telefonilood 1 85Miksteater Holland, Amsterdam Mixtree Telefonilood 1 30Miksteater Luksemburg Luksemburgi Eesti kool Telefonilood 1 70Miksteater Prantsusmaa, Pariis Eesti saatkond Telefonilood 1 30Miksteater Saksamaa, Frankfurt ja Köln Eesti koolid Telefonilood 2 90NUKU teater Sloveenia, Maribor Summer Puppet Pier Võlupood 2 250Piip ja Tuut Teater Belgia, Brüssel Tombergi kultuurikeskus Elu õied 1 76Piip ja Tuut Teater Belgia, Brüssel Tombergi kultuurikeskus Piip ja Tuut kontserdil 1 155Piip ja Tuut Teater Jordaania, Zaatari ja Irbid Zaatari põgenikelaager,

Irbidi vabaõhulava Piip ja Tuut kontserdil 3 827Piip ja Tuut Teater Soome, Tampere Tampere Alexandri kool Piip ja Tuut kontserdil 1 210Piip ja Tuut Teater Soome, Tampere Kämmenniemi vabaõhulava Piip ja Tuut kontserdil 1 66Piip ja Tuut Teater Prantsusmaa, Pariis Eesti suursaatkond Piip ja Tuut kontserdil 1 55

Luksemburg Téàtre Le 10 Piip ja Tuut kontserdil 1 130Piip ja Tuut Teater Belgia, Brüssel Tombergi kultuurikeskus Piip ja Tuut köögis 1 150Piip ja Tuut Teater Luksemburg Téàtre Le 10 Piip ja Tuut köögis 1 100Piip ja Tuut Teater Läti, Riia Zirgu Pasts black box Piip ja Tuut köögis 1 210R.A.A.A.M. Hiina, Sanghai festival Experimental Antigone 2 621R.A.A.A.M. Venemaa, Peterburi Aleksandra Teatri Uus lava Antigone 2 444R.A.A.A.M. Venemaa, Moskva V. Meierholdi nimeline

Keskus Antigone 2 489R.A.A.A.M. Belgia Centre Culturel d’Auderghem Fenomen 1 199R.A.A.A.M. Mongoolia, Ulaanbaatar Saint Muse 12. festival Soolo 1 244R.A.A.A.M. Venemaa, Moskva monodraama festival Solo Soolo 1 149Rakvere Teater Kanada, Toronto Toronto Tartu kolledž Leegionärid 2 142Sõltumatu Tantsu Ühendus Norra, Tromsø ja Kristiansand Blood Music 2 90Sõltumatu Tantsu Ühendus Norra, Bergen Pixel Festival Blood Music 1 60Sõltumatu Tantsu Ühendus Soome, Helsingi KÄIK 1 80Sõltumatu Tantsu Ühendus Austria, Viin brut Vienna,

Imagetanz festival Lonely lonely 2 130Sõltumatu Tantsu Ühendus Saksamaa, Hildesheim transeuropa festival Lonely lonely 2 150Sõltumatu Tantsu Ühendus Jordaania The Wolf Project 1 200

253

TEATER RIIK, LINN ESINEMIPAIK VÕI FESTIVAL LAVASTUS ETENDUSED KÜLASTUSED

Sõltumatu Tantsu Ühendus Norra Baerum Kulturhus The Wolf Project 2 100Sõltumatu Tantsu Ühendus Ukraina, Kiiev Zelyonka Fest The Wolf Project 1 151Sõltumatu Tantsu Ühendus, Vaba Lava Holland, Haag CaDance festival Wild Places::Mountain 2 150Sõltumatu Tantsu Ühendus, Vaba Lava Norra Sandnes Kulturhus Wild Places::Mountain 1 50Sõltumatu Tantsu Ühendus, Bærum Kulturhus,Vaba Lava Norra Coda festival Wild Places::Mountain 2 120Sõltumatu Tantsu Ühendus, Norra Hammerfest, Vaba Lava DanseFestival Barents Wild Places::Mountain 1 150Sõltumatu Tantsu Ühendus, Poola, Lublin International Dance Theatres Vaba Lava Festival Wild Places::Mountain 1 150Tallinna Linnateater Belgia, Brüssel Maailmale nähtamatud pisarad 1 394Tallinna Linnateater Venemaa, Peterburi Ma armastasin sakslast 1 150Tallinna Tantsuteater Venemaa, Peterburi Jaani kirik Ikoonid. Pärt 1 60Tallinna Tantsuteater Armeenia, Jerevan Jerevani Noorteteater Klapp 1 352Tallinna Tantsuteater Saksamaa, Köln Kölni Tanzfaktur Klapp 1 60Tallinna Tantsuteater Saksamaa, Köln Kölni Tanzfaktur Piaf. Double-box 1 60Tartu Uus Teater, Vaba Lava Inglismaa, London Londoni Eesti maja Mikiveri tagi 1 40Tartu Uus Teater, Vaba Lava Šotimaa, Aberdeen Aberdeen Transition

Extreme Building Mikiveri tagi 1 40Tartu Uus Teater, Vaba Lava Šotimaa, Edinburgh Augustine United Church Mikiveri tagi 1 40Tartu Uus Teater, Vaba Lava Šotimaa, Glasgow Glasgow Ivory Blacks Mikiveri tagi 1 40Tartu Uus Teater Valgevene, Minsk 2nd Youth Forum PURE MIND 1 100Teater NO99 Belgia, Brüssel NO45 Kodumaa karjed 2 180Teater NO99 Saksamaa, Hannover Theaterformen NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud 2 263Teater NO99 Prantsusmaa, Avignon Festival d'Avignon NO51 Mu naine vihastas 5 1 830Teater NO99 Sloveenia, Zagreb World Theatre Festival NO51 Mu naine vihastas 1 127Theatrum Belgia, Brüssel Theatre Moliere Ma olen tuul 1 200Tuuleveski Bosnia ja Hertsegoviina, Sarajevo 16. professionaalse nukuteatri

festival Lut Fest Tark Mašake 2 400Tuuleveski Kasahstan, Astana rahvusvaheline

nukufestival Kuralaj Tark Mašake 2 320Tuuleveski Venemaa, Moskva festival Teatrikarusell Uinuv kaunitar 3 300Vanemuine Georgia, Thbilisi Armastan! Armastan! Armastan! 1 330Vanemuine Belgia, Brüssel Casanova 2 1 112Vanemuine Läti, Riia Dilese Teater,

Baltimaade Balletifestival Gatsby. La Dolce Vita 1 600Vanemuine Läti, Valmiera Valmiera Kultuurikeskus Gatsby. La Dolce Vita 1 250Vanemuine Läti, Ventspils Juras Varti teater Gatsby. La Dolce Vita 1 227

Varius Rootsi, Göteborg Göteborgi Linnaraamatukogu Viis kuud Vildega 1 60

VAT Teater Läti, Riia Läti Kultuuriakadeemia Torm 1 112Vene Teater Venemaa, Peterburi Baltiisiki Dom Eluloomäng 1 120Vene Teater Venemaa, Peterburi Baltiisiki Dom Kirsiaed 1 650Vene Teater Venemaa, Peterburi Baltiisiki Dom Koera süda 1 650Vene Teater Valgevene, Mogiljov Mängurid 1 450Vene Teater Venemaa, Pihkva Mängurid 2 1 100Vene Teater Leedu, Vilnius Leedu Vene Draamateater Naisevõtt 1 250Von Krahli Teater Soome Karjaamo Teater Kuidas võideti lääs 3 597

58 lavastust 199 41 012

254

TEATER RIIK, LINN ESINEMIPAIK VÕI FESTIVAL LAVASTUS ETENDUSED KÜLASTUSED

Lisaks tabelis kajastatud lavastustele:

Eesti Instituudi Budapesti esinduses linastusveebruaris teatriõhtute sarjas Tartu UueTeatri lavastus „Ird, K.“, sissejuhatuse tegiteatriteadlane Ildikó Sirató.

Mihkel Raua näidend „Viimne voor“ esieten-dus Põhja-Soome näitlejate koostöös 3. veeb-ruaril Rovaniemi Teatris pealkirja all „Ame-rican Monkey“. Lavastaja Linda Wallgren,osades Markku Köngäs, Satu Lipponen, JyriOjansivu, Tomi Turunen. Meeskonna liikmedolid Rovaniemi, Kemi, Oulu ja Kajaani teat-ritest. Kõigis neis teatrites anti lavastusegakokku 60 etendust.

20.–27. märtsini andis Tartu Üliõpilasteateretendusi Gruusias Thbilisis, Telavis ja GorisMihhail Bulgakovi „Morfiumiga“, lavastajaIrakli Gogia.

10.–20. aprillini osales teater Ilmarine Mosk-va Kultuuriinstituudi ja teatri „Ezkizi v pros-transtve“ korraldatud rahvusvahelisel teatri-festival „Vasak kallas / Riverside Left“. Samalfestivalil juhendas Tartu Üliõpilasteatri juhtKalev Kudu teatriklounaadi meistriklassi.

Praha Lavastuskunstnike Kvadriennaalil:

17. juunil viis Erik Alalooga programmisSpaceLab läbi tehnoloogilise teatri töötoa„Mechanical Anatomy of Error“, mis tutvus-tas Eestis juba üle 15 aasta tegutsenud teatri-fenomeni ajalugu, aluskontseptsiooni ningpani osalejad sooritama performatiivset üles-annet.

20. juunil etendus kvadriennaali haruprog-rammis Festival Zlomvaz TÜ VKA visuaal-tehnoloogiatudengite lavastus „Error for Music“.

18.–28. juunini esindas Eestit Teater NO99projekt „Ühtne Eesti“. Omaette ruumid olidsisustatud parteikontorina, kus tutvustati nii„Ühtset Eestit“ kui ka pakuti esmast infor-matsiooni partei loomise kohta: jagati võimu-letulemise kohta brošüüre ja näidati uusiingliskeelseid „Valimiskoole“ (lektor HelenaPruuli), ingliskeelsena oli avatud „ÜhtseEesti“ kodulehekülg www.eestieest.ee. Eks-positsioon pälvis kvadriennaalil peapreemia(Golden Triga) ja kuldmedali innovaatilise lä-henemise eest lavakujundusele.

255

5.–8. juulini viibisid Prantsusmaal Avignonis,seoses Teater NO99 lavastuse „Mu naine vi-hastas …“ etendumisega festivali põhipro-grammis, visiidil kultuuriminister IndrekSaar ja kultuuriministeeriumi kunstide ase-kantsler Hillar Sein, kes kohtusid Avignonifestivali korraldajate Oliver Py ja Paul Ron-diniga, festivali „Les Boréales“ kunstilise juhiJérôme Rémyga ning Marseille’ aukonsulDominique Anglais’ga, et arutada edasisikoostöövõimalusi.

31. juulist – 9. augustini osales Tartu Üliõpi-lasteater Mihhail Bulgakovi „Morfiumiga“(lavastaja Irakli Gogia) rahvusvahelisel üli-õpilasteatrite festivalil Kestenburg, mis toi-mus Bosnia ja Hertsegoviina linnas BanjaLuka.

Septembri alguses oli Vanemuise muusika-tund „Appi! Ooper!?“ ringreisil AmeerikaÜhendriikides, kus esineti Washingtonis,Atlantas, San Franciscos, Seattle’is, Portlan-dis, Chicagos ja New Yorgis.

19. septembril andis Mart Sander 6 etendustmonolavastusega „Juhuslik nimetaja“ NewYorgis monolavastuste festivalil United Solo.

28.–30. septembrini toimus Peterburi Alek-sandra teatris kaasaegset Euroopa dramatur-giat tutvustavas sarjas kolme eesti uuemanäitemängu teatraliseeritud ettelugemine javestlus autoritega: Mari-Liis Lille ja PaavoPiigi „Varesele valu, harakale haigus“, AndraTeede „Estoplast“ ja Piret Jaaksi „Näha roo-sat elevanti“. Ülevaateloengu eesti uuemastnäitekirjandusest pidas Vanemuise teatri dra-maturg Sven Karja. Eesti näitekirjanduselepühendatud nädal valmis koostöös EestiTeatri Agentuuriga.

31. oktoobril esietendus Thbilisi Sandor Akh-meteli nimelises riiklikus teatris Kalev Kudulavastus, mis põhines Anton Tšehhovi lühi-näidenditel „Karu” ja „Abieluettepanek”.

29. novembrist – 5. detsembrini osales TartuÜliõpilasteater Valgevenes Minskis rahvus-vahelisel üliõpilasteatrite festivalil TeatralnyKufar lavastusega „Pärast kaldkriipsu”. Li-saks toimusid näitlejameisterlikkuse töötoadja draamalabor, kus töötati valgevene noorteautorite tekstidega, üht töötuba juhtis KalevKudu. Tartu Üliõpilasteater pärjati festivalilTeatralny Kufar 2015 žürii eripreemiaga val-gevene dramaturgia toetamise eest.

16.–18. detsembrini toimus Peterburi Alek-sandra teatris uuemat Euroopa dramaturgiattutvustav „Kaasaegsete Euroopa näidenditemaraton“, kus tutvustati Eesti, Itaalia, Rootsi,Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungarinäitekirjanike teoseid ning toimus PavelRudnevi modereeritud arutelu. Eestit esin-dava Andrus Kivirähi näidendi „Helesininevagun" ettelugemine toimus 18. detsembril,lugemise lavastas Pjotr Tšižov.

256

FESTIVAL RIIK/LINN, TEATER AUTOR LAVASTUS ESITUSKORRAD KÜLASTUSEDmade in estonia maraton erinevad 20 esinejat maraton 2015 1 189

1 189Eesti Grete Gross Ahelad 1 80Eesti, MAGO Amandine Doat,

Otto Tammivaara, Grete Gross Intime 1 80Eesti Ireen Peegel Kon t akt & Kon t rast 1 80Eesti Maria Netti Nüganen NoLand 1 80Eesti Lizeth Wolk, Karita Tikka Oonõ 1 80Eesti, SNDO Amsterdam Tea Teearu Pigeon Diaries 1 80Eesti, Kert&Jacobe Kert Ridaste, Jacobe Geens Point of you 1 80Eesti, Kann&Šnaider Kaja Kann, Alissa Šnaider Töö teistega 1 80Eesti, Lars Schmidt Lars Schimidt Womb 1 80

9 720Itaalia, Balleto di Milano Verdi, Salè, Veratti Viva Verdi 1 683Itaalia, Balleto di Milano Adriana Mortelliti Šansoonid. Õhtu Raveliga...Boolero 1 726Eesti Kontsert erinevad Metsikud mezzod 1 70Eesti balletikoolid erinevad Lastegala 1 398Vanemuine Jaan Willem Sibul Appi! Ooper! 1 211erinevad erinevad Filmiprogramm 4 212

9 2 300PeaesinejaWHS, Sunfsoo Ahn Pick-Up Group Ville Walo Topeltpilt 1 214Programm kõigileNUKU teater Oscar Wilde Canterville'i lossi vaim 1 50Sõrmeteater Beso Kupreishvili Exravaganza 3 201CinéMarionnettoGraphe Pierre-Yves Guinais,des Fourmis Yoanelle Stratman Klõps 16 230teater Kawasemi-za Yoshiya Yamoamoto Sõnatud värsid 2 144Viktor Antonov Viktor Antonov Tsirkus niitidel 2 144Lichtbende Marie Raemakers, Rob Logister Tutu 2 254Jordi Bertrani kompanii Jordi Bertran Vaata luulet 1 154Helen Rekkor Helen Rekkor Üle vee 1 57Programm täiskasvanuteleNUKU teater Kaisa Selde, Siim Tõniste 1i 2 60VAT Teater Goethe, Marlowe, Toikka Faust 1 73Yael Rasooly Yael Rasooly Grammafon 2 79Vene Teater Jevgeni Korinag Kas ma tohiks olla Mozart? 1 32Irga Kompanii Tanja Weinstein,

Aleksandr Ljubašin Kolmas 2 98Teater NO99 Ene-Liis Semper NO47 Tüdruk, kes otsis oma vendi 1 146

FESTIVALID EESTIS

Tallinn Treff festival

Lack of Art

Jõhvi Balletifestival

257

FESTIVAL RIIK/LINN, TEATER AUTOR LAVASTUS ESITUSKORRAD KÜLASTUSED

tARTuffe etenduskunsti programm

Birgitta Festival

SAAL Biennaal

Saaremaa Ooperipäevad

Editta Braun kompanii Editta Braun Planeet Luvos 2 119Maribori Nukuteater Franz Kafka, Matija Solce Protsess 4 118Faux Teater Francisca Morton Rebitud 2 66Teater Metamorfoos Soile Mäkelä Saun 2 51Yael Rasooly Yael Rasooly Väljalõige 2 111Programm lasteleLibereci Naiivne Teater Michaela Homolová Lugu lambast, kes tuli taevast 3 151Ljubljana Nukuteater Hervé Tullet, Matija Solce Turlututu 2 116NUKU teater Herbert George Wells Võlupood 2 101

57 2 769Tallinna Muusikakeskkool W. A. Mozart Bastien ja Bastienne 1 195erinevad erinevad Bella Italia 1 2 161üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester erinevad Lastegala 1 1 672Teatro di Milano Giacomo Puccini Madama Butterfly 1 2 023Teatro di Milano Giuseppe Verdi Rigoletto 1 1 982Teatro di Milano Gioachino Rossini Sevilla habemeajaja 1 2 078Teatro di Milano Verdi, Salè, Veratti Viva Verdi 1 1 464

7 11 575Improteater Impeerium trupp Improkaader 1 100Tallinna Tantsuteater Ruslan Stepanov Klapp 1 75HTG trupp Lend 3.0 Oliver Issak Ma pole kunagi tahtnud surra lahingus 1 75Must Kast Piret SG Tanknaine 1 75Tallinna Tantsuteater Heili Lindepuu Tantsud Eesti filmidest 2 175

6 500Vanemuine Giuseppe Verdi Aida 1 1 142Tallinna Filharmoonia Joseph Haydn, R. A. Braun Loomine 1 1 062N. Satsi nim Moksva Federico Fellini,muusikateater Georgi Isaakjan Orkestriproov 1 836Tallinna Filharmoonia Gershwin, Bernstein,

Webber, Rodgers/Hammerstein Passion of Broadway 1 1 398N. Satsi nim Moksva Rimski-Korsakov, Borodin, Sherezade. muusikateater Fokin Polovetside tantsud 1 1 048The Inbal Dance; LEV Dance Company Barak Marshall, Sharon Eyal Wonderland. Killer Pig 1 683

6 6 169TAO Dance Theater Tao Ye 4 ja 5 1 313Markus Öhrn Markus Öhrn Bergman in Uganda 3 144Kanuti Gildi SAAL Evelyn Raudsepp, Henri Hütt But I Know From Your Smile... 3 190Kanuti Gildi SAAL Flo Kasearu House Music 3 187TAO Dance Theater Tao Ye Meistriklass 1 20fieldworks vzw, Heine Adval Heine Adval, Yukiko Shinozaki nothing's for something 2 263

fieldworks vzw, Heine Adval Heine Adval, Yukiko Shinozaki nothing’s for something 2 263Anne Teresa De Keersmaeker A. T. De Keersmaeker,

Boris Charmatz, Amandine Beyer Partita 2 1 467

Kanuti Gildi SAAL Hendrik Kaljujärv Rising Matter 2 148Superamas Superamas SuperamaX 2 228Kanuti Gildi SAAL Kristina-Maria Heinsalu,

Flo Kasearu The Best Sites of Tallinn 2 48Kanuti Gildi SAAL Chungin Tuvi tee 2 54Trajal Harrell Trajal Harrell Twenty Looks or Paris is Burning

at the Judson Church 2 180Kanuti Gildi SAAL Kristina Norman Tähetund 2 88CAMPO Bejamin Verdonck,

Pieter Ampe We don't Speak To Be Understood 2 17328 2 503

Aastaauhindade programmFine5 Tantsuteater Tiina Ollesk, Renee Nõmmik ... and Blue 1 120Rakvere Teater Anton Tšehhov 3 õde 1 447Kanuti Gildi SAAL kadrinoormets, Diego Agullo formlessly yours 1 30Theatrum Ivan Võrõpajev Joobnud 1 115Eesti Draamateater Madis Kõiv Keskmängustrateegia 1 626Tartu Uus Teater Labürintteatriühendus G10 Mõtteaines 4 66Kanuti Gildi SAAL Hendrik Kaljujärv Rising Matter 1 60Eesti Draamateater Mari-Liis Lill, Paavo Piik Varesele valu... 1 132Kinoteater Kruus, Leesalu, Kalmet, Piik Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine 2 268Kuraatoriprogramm Piiri pealVon Krahli Teater trupi ühislooming Budapest 1 77VAT Teater August Gailit Ekke Moor 1 183Teater NO99 Ene-Liis Semper, trupp NO51 Mu naine vihastas 2 368EMTA ooperistuudio Claude Debussy Pelléas-Mélisande 1 48EMTA lavakunstikool Anu Lamp ... ja Sõna sai lihaks 1 94Must Kast Birgit Landberg Ada ja Evald 1 74TÜVKA tantsukunst Kadri Sirel Eneseväljendus/hoorus 1 23EMTA lavakunstikool 27. lend Kassett 1 83TLÜ koreograafia osakond Indrek Hirsnik Kaua ma ootan 1 42TÜVKA tantsukunst Karoline Suhhov Las mehed kasvatavad vuntse 1 33TÜVKA tantsukunst Sylvia Köster Mix-(Official Dance) 1 20TÜVKA tantsukunst Age Linkmann SUPERPOOLIK 1 28EMTA, TÜVKA, TÜ, TLÜ ja EKA tudengid Pärismaalaste paaritumismängud 11 93EMTA, TÜVKA, TÜ, TLÜ ja EKA tudengid Piiri peal ehk nii me oleme 1 354TLÜ koreograafia osakond Julia Koneva XD 1 23Eesti Draamateater William Shakespeare Romeo ja Julia 1 122

FESTIVAL RIIK/LINN, TEATER AUTOR LAVASTUS ESITUSKORRAD KÜLASTUSED

258

SAAL Biennaal

DRAAMA

Balti Teatri FoorumTartu Uus Teater Ivar Põllu 1987 1 56Teater NO99 Mats Traat NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud 1 98Vanemuine Andra Teede Estoplast 1 119Theatrum Jaan Kruusvall Hääled 1 56Eesti Draamateater Mari-Liis Lill, Paavo Piik Varesele valu... 1 144Eesti Draamateater Tõnu Õnnepalu Vennas 1 142UueTantsu showcaseTallinn Tantsuteater Ruslan Stepanov Klapp 1 95Sõltumatu Tantsu Lava Zuga Ühendatud Tantsijad KÄIK 1 50Kanuti Gildi SAAL trupp Püha öö 1 60Kanuti Gildi SAAL Henri Hütt Rythm is a Dancer 1 80Kanuti Gildi SAAL Rene Köster Tzion 1 80Vaba Lava showcaseFine5 Tantsuteater Tiina Ollesk, Renee Nõmmik ...and Blue 1 98R.A.A.A.M. Anne Lepper Seymour 1 111Vaba Lava Helen Rekkor, Liisa Taul Üle vee 2 47Vaba Lava Peeter Raudsepp, Krista Köster fac!+do!+totum 1 72LisaprogrammTheatrum Jaan Kruusvall Hääled 1 70Tartu Uus Teater Ivar Põllu Mikiveri tagi 2 67Tartu Uus Teater Gabriela Liivamägi Selgroogupidikoos 1 54Tartu Uus Teater Ivar Põllu 1987 2 132dokfilm Maria Avdjushko Unditund 1 108seminar Eesti Teatri Agentuur OmaDramaturgia Turg 1 56ümarlaud ETKÜ, TÜ teatriteadus Teatriharidus Eestis 1 107vestlus TÜ teatriteadus Madis Kõivu mälestusõhtu 1 48näitus Stanislaw Ignacy Witkiewicz Metafüüsilised portreed; Hullumeelne ja nunnesitlus Eesti Teatriliit Teatrielu 2014 1 43

67 5 522Kevin Miller & co trupi ühislooming Ajalugu mõjutuste all 1 70Comagnie

d'Improvisatsion EUX trupi ühislooming Biograafia 1 70Ruutu 10 trupi ühislooming Harold 1 62Barzha trupi ühislooming Hüpe üle müüri 1 66Improteater Impeerium trupi ühislooming Muinaskangelane 1 70Improvisneyland trupi ühislooming Paarike igaühest 1 52JadaJada trupi ühislooming Pärani avatud 1 48Improgrupp Jaa trupi ühislooming Seistes püsti 1 57Eesti Improteater trupi ühislooming Sündinud Tallinnas XX sajandil 1 65Improssiivne, Kogu Moos trupi ühislooming Tere! Halb lukk 1 55

259

FESTIVAL RIIK/LINN, TEATER AUTOR LAVASTUS ESITUSKORRAD KÜLASTUSED

Teater Noorele Vaatajale

DRAAMA

260

Do Not Adjust Your Stage trupi ühislooming Wunderkammer 1 70Must Kast Kätlin Padesaar 5 grammi sisemist rahu 1 210VAT Teater Marge Ehrenbusch Aadam ja Eeva 1 74Piip ja Tuut Teater Soren Valente Ovesen Elevant 1 120NUKU teater Laura Hallantie Gelsomiina tsirkus 1 80Tuuleveski Eesti muinasjutt Jookse, Jaagup, jookse 1 60Sõltumatu Tantsu Lava Zuga Ühendatud Tantsijad KÄIK 1 70Miksteater Kaido Rannik, Tarmo Song,

Maarja Mitt Merele! 1 180Tsirkusekool Gregie de Maeyer Puur 1 180Must Kast Daniil Harms Õhupallid 1 50

9 1 024Peterburi Muusikaline Christopher Curtis,Komöödiateater Thomas Meehan Chaplin 2 1 670Peterburi Lensoveti nim Ivan Turgenev,teater Juri Butussov Kõik me kaunid inimesed 2 1 670Krõmovi Draamakool ja Aleksandr Ostrovski;Laboratoorium Dmitri Krõmov O-i. Hiline armastus 2 530teater Krasnõi Fakel Aleksandr Puškin,

Timofei Kuljabin Onegin 2 1 3008 5 170

Rakvere Teater Anton Tšehhov 3 õde 1 136Kanuti Gildi SAAL Maike Lond, Iggy Malmborg 99 Words for Void 1 70VAT Teater Marge Ehrenbusch Aadam ja Eeva 1 80Kinoteater Meelis Kubo, Karl Eelmaa Kaota mu naine ära 1 80Von Krahli Teater trupi ühislooming Keegi ei räägi koeraga normaalselt 1 100Teater NO99 trupi ühislooming NO43 Kõnts 1 190Teater NO99 Mart Kangro, Eero Epner, trupp NO44 Fantastika 1 80Sõltumatu Tantsu Lava Erik Alalooga Obsession 1 30Kanuti Gildi SAAL Alissa Šnaider Three Left Hours (everybody's piece) 1 60

9 826KOKKU 227 39 952

FESTIVAL RIIK/LINN, TEATER AUTOR LAVASTUS ESITUSKORRAD KÜLASTUSED

FESTIVALID EESTIS

MADE IN ESTONIA MARATON 7. märtsil 2015 Tallinnas Korraldaja: Kanuti Gildi SAAL. www.saal.ee Kaheksanda etenduskunstnike kohtumis-õhtu ehk lühivormide festivali osalejad:

draamamaa.weekend

Kuldne Mask Eestis

TeaterNoorele Vaatajale

Henri Hütt, Triin Aas, Helipojad, KristinaPaškevicius, Indrek Hirsnik, Silver Soorsk,Laur Kaunissaare, Eike Ülevain, Epp Kubu,Eva Labotkin, Rait Rosin, Laura Kõiv, NeleSuisalu, Marita Lumi, kadrinoormets, Car-mel Köster, Rene Köster, kirjastus ;paranoia,Hannes Aasamets, S.S. Fabrique jt.

261

ooperitund „Appi, ooper!?“ eesti ja vene kee-les, näitus ning kogupere töötoad. 

SAAREMAA OOPERIPÄEVAD 20.–26. juulini SaaremaalKorraldaja: Eesti Kontsert, www.concert.eeKaheksandat suve võõrustas Saaremaa piis-kopilinnuse hoovis ooperipäevi. Seekordsekspeakülaliseks oli Teatro di Milano, mille pea-näitejuht on ooperi- ja balletimaailmas tun-tud Carlo Pesta. Lisaks Verdi, Puccini ja Ros-sini ooperitele ja balletiõhtule toimusid ava-likud kohtumised, vestlused Kuressaare lin-nuse näitusesaalis, kontserdid kirikutes jarestoranitelgis.

TFT 2015 6.–9. augustini 2015 Tartus Filmifestivali tARTuffe etenduskunsti pro-gramm raames Tallinna Tantsuteatri eten-duskunstide programm. 2015. aastal kombatikino- ja etenduskunsti piire, nii tantsu- kui kasõnalavastustega osalesid Improteater Im-peerium, Teater Must Kast, Hugo TreffneriGümnaasiumi trupp Lend 3.0 ja TallinnaTantsuteater.

BIRGITTA FESTIVAL 7.–15. augustini 2015 Tallinnas, Pirita kloostrivaremetesKorraldaja: Tallinna Filharmoonia, www.filharmoonia.ee/birgitta11. korda toimunud festivalil esinesid 15 riigiteatrid ja artistid, sh Eestist, Lätist, Vene-maalt, Iisraelist, USAst. Festivali kavva kuu-lusid nii ooperi-, balleti-, oratooriumi-,muusikali- kui ka kaasaegse tantsu lavastu-sed. Festivali avaetendus, Haydni oratoo-rium „Loomine“, valmis seitsme riigi loo-minguliste jõudude koostöös, sh eriefektideja akrobaatiliste trikkide maailma tippklassilavakaskadööride trupp Stunt360.

LACK OF ART 11.–12. aprillini 2015 Tallinnas Korraldajad: MTÜ Eksperimentaalse Liiku-mise Keskus Kuraatorid: Hanna Parman, Merit Ridastewww.lack-of-art.weebly.comTsirkusekunsti interdistsiplinaarne minifes-tival toimus Kanuti Gildi SAALis. Paralleel-selt etendustega oli avatud näitus, kuseksponeeritud tööd tegelesid samade küsi-mustega, mis olid luubi all ka tsirkuselavas-tustes. Autoriteks Sohvi Viik, Liina Pääsuke,Kaarel Kuusk, Anneliis Kits, Katarina Meis-ter, Reginleif Trubetsky, Kenn-Eerik Kannike.

TALLINN TREFF FESTIVAL 4.–7. juunini 2015 TallinnasKorraldaja: NUKU teater. www.nuku.ee/festival Rahvusvaheline visuaalteatri festival, millekavas oli etendusi nii väikelastele, noortelekui täiskasvanutele rohkem kui 17 riigist ülemaailma. Peaesinejaks on Ville Walo trupiWHS (Soome) ja Sangsoo Ahn Pick-up Grou-pi (Lõuna-Korea) artistide koostöös valmi-nud suurlavastus täiskasvanutele „Topelt-pilt” („Double Exposure”). Festivalile anti Euroopa parimaid festivalekoondav märgistus EFFE Label.

JÕHVI BALLETIFESTIVAL 6.–10. maini 2015 JõhvisKorraldajad: Jõhvi Kontserdimaja, www.concert.ee/johvi-balletifestival-jbf-2015Alates 2008. aastast toimuva festivali eesmär-giks on tutvustada tantsuhuvilistele klassika-lise tantsu maailma, arendada Eesti balleti-haridust ja luua võimalusi koostööks. 2015.aasta festival oli pühendatud Itaaliale – pea-esineja oli Balletto di Milano. Lisaks tantsu-etendustele mahtus kavva veel Tiina Talu-mehe moedemonstratsioon, Vanemuise

262

Birgitta festivalile anti Euroopa parimaidfestivale koondav märgistus EFFE Label.

SAAL Biennaal17.–30. augustini 2015 TallinnasKorraldaja: Kanuti Gildi SAAL, kuraatorid:Priit Raud ja Annika Üprus, www.saal.ee 16. rahvusvaheline etenduskunstide festival,mis ühes nimevahetusega (varem AugustiTantsu Festival) hakkab toimuma üle aasta.2015. aasta programmis olid tööd Belgia,Austria, Prantsusmaa, Hiina, Norra, Jaapani,USA, Rootsi ja Eesti etenduskunstnikelt. Üri-tused toimusid üle linna nii tavapärastes kuiharuldasemates paikades: Kanuti Gildi SAA-Lis, Von Krahi Teatris, Teatris NO99, VabaLava teatrikeskuses ja Rahvusooperis Esto-nia ning Draakoni Galeriis ja linnaruumis.

DRAAMA 7.–13. septembrini 2015 Tartus, TallinnasKorraldaja: Eesti Teatri Festival, www.festival.eeFestival koosnes viiest programmist: PeeterRaudsepa ja etenduskunstide tudengite ku-raatoriprogramm „Piiri peal“, aastaauhin-dade programm, Balti Teatri Foorum ehkeesti omadramaturgiale keskenduv pro-gramm, Uue Tantsu showcase ja Vaba Lavaesimest hooaega tutvustav showcase.

Kuraatoriprogrammi, kus kõikide teatrikoo-lide tudengid näitasid oma parimaid koolila-vastusi, tõmbas kokku 101 tudengi koostöösvalminud etenduskunstide eluolust pajatavhumoorikas ühislavastus „Piiri peal ehk Niime oleme“. Toimusid konverentsid: teatri-koolide ümarlaud, Balti Teatri Foorumi raa-mes konverents OmaDramaturgiaTurg, sa-muti lavastuste arutelud, vestlusringid, esit-lused, filmi „Unditund“ esilinastus jpm. Välja anti Martelli publikupreemia lavastu-sele „1987“ ja kaks preemiat Balti Teatri Foo-

rumi programmis osalenud lavastustele: Vla-dislavs Nastavševsile Teatris N099 lavas-tatud „Tõde, mida ma olen igatsenud“ eest;parima näidendi preemia said Mari-Liis Lillja Paavo Piik Eesti Draamateatri ja TallinnaLinnateatri ühisprojekti „Varesele valu ...“ ja„Harakale haigus ...“ eest.

Improteatrite festival TILT!1.–3. oktoobrini 2015 TallinnasKorraldaja: Eesti Improteater, improteaterKogu Moos ja Improgrupp Jaa! www.improfestival.ee Kolmandal rahvusvahelisel improteatrite fes-tivalil toimus kuus töötuba ning lisaks kuue-le Eesti trupile andsid etendusi välisesinejadSoomest, Rumeeniast, Prantsusmaalt, Inglis-maalt, Venemaalt ja USAst.

TEATER NOORELE VAATAJALE 28.–29. oktoobrini 2015 TallinnasKorraldaja: ASSITEJ Eesti Keskus, www.assitej.ee Kolmandat korda toimunud kodumaine üle-vaatefestival koondas väiketeatreid ja ring-reisitruppe, kes esinesid festivalil oma värs-kemate lavastustega lastele ja noortele.Üheks festivali korraldamise eesmärgiks olipöörata tähelepanu Eesti lasteaedades ja koo-lides mängitavate etenduste kvaliteedilening tõsta noore vaataja teatri taset Eestis.Etendusi andsid Piip ja Tuut Teater, Mikstea-ter, NUKU teater, VAT Teater jt. Lisaks eten-dustele olid programmis arutelud, midajuhtisid Kirsten Simmo ja Rait Avestik ningõpitoad ja seminarid. Esmakordselt toimusteatrite laat, kus lastele ja noortele mängivadteatrid said tutvustada oma uuslavastusi.

KULDNE MASK EESTIS 12.–20. oktoobrini 2015 Tallinnas Korraldaja Eestis: MTÜ ART-Forum.www.goldenmask.ee

263

Traditsiooniliselt näidatakse Venemaa festi-vali „Kuldne mask“ nominentideks ja lau-reaatideks saanud lavastusi. Tavapäraselttoimuvad festivali raames seminarid, meist-riklassid ja loengud – seekordseks erisünd-museks kujunes kohtumine Novosibirskiteatri Krasnõi Fakel peanäitejuhi TimofeiKuljabiniga.

draamamaa.ee weekend6.–8. novembrini 2015 TallinnasKorraldaja: Eesti Teatri AgentuurVäliskülalistele suunatud Eesti teatri show-case-festival, kus tutvustatakse Eesti etendus-kunstnike ekspordipotentsiaaliga lavastusivälispartneritele. Osales 25 väliskülalist fes-tivalidelt Homo Novus (Läti), Tampere Teat-terikesä (Soome), Stage (Soome), Dialog(Poola), Auawirleben (Šveits), Bozar (Belgia),Wiesbaden Biennale (Saksamaa), Ruhrtrien-nale (Saksamaa) ning etenduskunstide kes-kustest Londonist (StoneNest, Theatre of Eu-rope), Brüsselist (Théâtre 140), Tamperest(Teatteri Telakka), Créteil'st (Maison des artset de la culture André-Malraux (MAC)),Trondheimist (Teaterhuset Avant Garden),Varssavist (Nowy Teatr).

Lisaks tabelis toodud festivalidele toimus Eestis veel erinevaid etendus-kunstide festivale:

Festival-manifest VDRUG 17. jaanuaril 2015 Sõltumatu Tantsu LavalFestivali korraldab Tallinna linn koostöös ajakirjaga PLUG.Kaasaegse vene kultuuri festivalil esitletikaht tantsulavastust: Sveta Grigorjeva„Smells Like Team Spirit“ ning Evi Pärna jaOlga Privise „Topeltstandardid“. Festival-manifest esitleb Eesti venekeelse kogukonnauusimat kultuuri, tutvustades avalikkusele

nii tuntud persoone kui ka underground’itegelasi.

13. TUDENGITE TEATRIPÄEVAD 13.–15. veebruarini 2015 ViljandisKorraldaja: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuri-akadeemia. www.harrastusteatrid.org/tudengid Festivalist võttis osa 8 teatritruppi, lisaksEesti harrastustruppidele Zona Lätist ja Hel-singi Üliõpilasteater Soomest. Kolme targažürii – Taavi Eelmaa, Jussi Kareinen ja SvenKarja – andis tagasisidet ja valis lemmikuksUru Noorteteatri lavastuse „Hr Paul“. Pub-liku lemmikuks kuulutati Helsingi Üliõpilas-teatri lavastus „SAAST – maailm ilmamõtteta“.

KOOLINOORTE TEATRIPÄEV11. märtsil 2015 Pärnus Korraldaja: Eesti Etendusasutuste Liit, Teater Endla Esimene koolinoorte teatripäeva läbiviija oliEndla Teater ja see kandis alapealkirja „Tea-ter on inimene“. 16 teatri ja teatrierialasidõpetava kõrgkooli poolt pakutud 70 töötoastja etendustest sai osa võtta üle 300 Pärnulinna ja maakonna õpilase. Programmis „Tea-ter 1 päevaga“ said gümnaasiumiealisednoored ise lavale tuua lühilavastuse, alatesnäidendi kirjutamisest, lavastamisest ja ku-jundamisest kuni näitlemiseni välja. Lavas-tamiseks valiti välja Taavi Tuuliku lühi-näidend „Mõttetu mees“, mis oli eelnevaltvälja valitud „Hea idee“ lühinäidendite kir-jutamise koolitus-konkursil osalenud töödehulgast.

EESTI TSIRKUSE FESTIVAL1.–30. aprillini 2015 Tallinnas, Tartus ja KeilasKorraldaja: Tsirkusestuudio Folie www.tsirkus.ee

264

Programmis oli ülemaailmse tsirkusepäevatähistamine 18. aprillil ning kaasaegse tsir-kuse etendused noortele ja lastele (Folie,OMAtsirkus), tänavaetendused (Schokoka-boom), peredele mõeldud sündmused (Piipja Tuut, Tsirkusering), humoorikad show’-etendused (Mustkunstnikud, Dan le Man),professionaalsed kunstiprojektid (Minifesti-val Lack of Art) ja linastus Horacio Alcala do-kumentaalfilm „Grazing the Sky” (His-paania, Portugal, Mehhiko 2013). 15 erinevatsündmust toimusid Kumu auditooriumis,Kanuti Gildi SAALis, Piip ja Tuut Mänguma-jas, Keila Kultuurimajas, Nõmme Kultuuri-keskuses, Viimsi huvikeskuses, OMAtsir-kuse saalis, Teatri Kodus Tartus, Kullo Laste-galeriis, Kalamajas ning Tallinna tänavatel.

KULDKALAKE 7.–12. aprillini 2015 Narvas Korraldaja: kultuurimaja Rugodiv Kooliteatrite festival, mille raames näidati üle30 lavastuse: muinasjutud väikestele, nuku-lavastused, kirjanduslikud kompositsioonid,filosoofilised lood, farsid, klassikute-drama-turgide näidendid. Festivalil osalejad on koo-lide teatritrupid, lasteteatrid ning välismai-sed kooliteatrid. Etendused toimusid venekeeles ja olid vaatajatele tasuta.

SUUR TŠAIKOVSKI 15.–19. aprillini 2015 Tallinnas Korraldaja: Rahvusooper Estonia Pjotr Tšaikovski 175. sünniaastapäevale pü-hendatud festival, kus tuli ettekandele valikhelilooja mitmekülgsest loomingust: ooper„Padaemand“, ballett „Uinuv kaunitar“, esi-mene klaverikontsert b-moll op. 23 ja kolmassümfoonia D-duur op. 29 Nikolai Aleksejevidirigeerimisel, ooperigala ja balletigala ningJohn Cranko dramaatiline ballett „Onegin“Tšaikovski muusikale. Festivali raames

toimus loengute ja teatrimaja ekskursiooni-dega haridusprogramm õpilastele.

TANTSUNÄDAL23.–29. aprillini 2015 Viljandis ja Viljandimaal Korraldajad: MTÜ OMA Stuudio ja TÜ Vil-jandi Kultuuriakadeemia. Tantsunädal tõi Viljandimaale nii kaasaegsetantsu lavastusi kui ka loovtantsu tunde,tantsuteemalise ööülikooli, fotonäituse ja es-makordselt rahvusvahelise non-conference’i,mille fookus oli tantsukunsti ja tantsu kõrg-hariduse vahelisel suhtel. Etenduste kavasolid ZUGA ühendatud tantsijate lavastus„Käik“, Renate Keerdi „KAMA“, Henri Hütti„Rythm is a dancer“, Ruslan Stepanovi„Klapp“, Maarja Tõnissoni „Body ShiftBody“ ja Arolin Raudva „Dying to Become“ning Kadri Noormetsa ja Diego Agullo„formlessly yours“. Nädala jooksul näitasidkoreograafia diplomietendusi tantsukunstiõppekava sellekevadised lõpetajad: SigridSavi, Kadri Sirel, Kristel Kermes, KarolinPoska, Age Linkmann ja Karoline Suhhov.

KORFEST 22. aprillist – 16. maini 2015 Tallinnas ja HelsingisTallinna Ülikooli koreograafiosakonna üli-õpilaste loomingut esitlev festival toimus 8.korda, etendused toimusid nii TLÜ teatrisStella, Vaba Lava teatrikeskuses, Tallinna Te-letornis kui ka Helsingi Teatrikõrgkoolis.Etendusid koreograafide-lavastajate MariaUppini, Tatjana Romanova, Julia Koneva jaÜüve-Lydia Toompere magistrilavastused jaJeremy Wade’i lavastus „Human Resources“Helsingi Teatrikõrgkooli tantsukunsti ma-gistritudengite esituses. Lisaks etendusid ba-kalaureuseõppe diplomilavastused ja Kar-men Ongi „Vaade läbi suletud silmade“ Ikursuse tudengitega ja emotsionaalseid sei-

265

sundeid uuriv Karl Saksa lavastus „Vastu-võtt“ II kursuse tudengitega.

TALLINN COMEDY FESTIVAL28.–30. aprillini 2015 Tallinnas Korraldajad: Komeediklubi, Kinoteater jaPOINT Kolme päeva jooksul astusid üles ligikaudu20 esinejat Eestist ja mujalt maailmast: OttSepp, Katariina Tamm, Tristan, Carey Marx(Suurbritannia), Felicity Ward (Austria) javeel palju teisi. Festivali raames toimus suurkomöödiaõhtu Tallinn Comedy Gala, kus esi-nesid Peeter Oja, Andrus Vaarik ja HenrikKalmet ning valitud välismaised esinejad.Festival toimus neljal laval: Nordea Kontser-dimajas, Von Krahlis, kohvikus Sinilind jakinos Sõprus. Festivalil kuulutati välja Nal-jastipendiumi saajad Laura Kalle ja RaunoPolman.

KULTUURIDESSANT4.–13. maini 2015 Tallinnas, Tartus, Pärnus,Narvas, Rakveres ja Viljandis Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lõ-petavate tudengite – näitlejate, tantsijate,muusikute, käsitöömeistrite, kultuurikorral-dajate jpt – lõputööde esitlusfestival. Lisaksetendustele, kontsertidele ja näitustele olidkavas loovust ja teadlikkust arendavad töö-toad, nt tutvustati koolinoortele füüsika jamuusika ühendamise võimalusi.

MAIKELLUKESE PÄEVAD22.–23. maini 2015 Von Krahli Teatris ja VeneTeatris Mänguliste kunstide festivali teemaks oli to-lerantsus. Osalejad: Silja Saarepuu ja VilluPlink, Mart Kampus, rühmitus Nagu NaineOleks Kodus (Mari-Liis Roos, Maria Hansar,Katrin Essenson, Liina Keevallik), kooslusRinghold (Eleonora ja Kalle Tikas); MKDK

muusikud (Raul Keller, Heiki Tikas, PearuHelenurm, Tarvo-Kaspar Toome, Siim Soop,Jaan Pehk jt) ning Estonian Bad Dream BigBand, Jüri Shestakov, Minna Hint, Rao Heid-mets ja Andrei Hvostov, Justine Schmitt jaEne Rämmeld Prantsusmaalt ning Ukrainateatribänd Dakh Daughters.

NOTAFE5.–11. juulini 2015 Viljandis Korraldaja: mtü evestuudio. www.notafe.ee 23. rahvusvaheline tantsuhuviliste suvekoolehk Noore Tantsu Festival, kus sadakond ini-mest koondub ühisest kirepunktist lähtuvaltjuulikuisesse Viljandisse. See, mis kohaletul-nuid ühendab, on aktiivne suhe kehasse javaimu. Suvekool pakub tervet nädalat hõl-mavat programmi, mis sisaldab erinevaidõpitubasid ja etendusi, modereeritud vest-lusi, diskussioone nii õpetajate kui esineja-tega jms.

HIIUMAA TANTSUFESTIVAL3.–9. augustini 2015 Hiiumaal, KäinasFestivali töötubade ja etendusõhtute prog-rammile eelnes lavastusprotsesside pro-gramm, mille käigus loodi kolm tantsu-lavastust ja üks tantsufilm. Lavastusprotses-side koreograafid: Karl Saks, Kristjan Ro-hioja, Laura Kvelstein, Sylvia Köster ja IngelVaikla. Etendusõhtutel esitati Henri Hüti,Julia Koneva, Kristjan Rohioja, Carmel jaRene Kösteri, Cid Pearlmani ning KennethFlaki ja Külli Roosna lavastusi. Töötube vii-sid läbi tantsu- ja teatriprofessionaalid niiEestist (Rene Köster, Anu Sööt, Kaisa Selde,Eline Selgis, Toomas Järvet, Kristel Laur) kuika välismaalt (Ruta Ronja Pakalne).

266

DE FACTO6.–7. augustini 2015 Pärnus www.defactofestival.comPärnu Uue Teatri Festival teemaks oli„urban/jungle/urban“ ja see toimus Pärnukesklinna eri paigus, nt vanal turul, Sütevakakooli hoovis ja mujal linnaruumis – valdavaltoli tegu kohaspetsiifiliste lavastustega. Esine-sid Stella Kruusimägi ja Brite Vilgo, HenriHütt ja Eerik Kändler, Helena Krinal, Pärnuperformance-grupp Real Life Company, SinanMansouri Palestiinast ja Rytis SaladžiusLeedust jt.

Linnafestival UIT19.–22. augustini 2015 TartusKorraldaja: MTÜ AvangradKolmandat korda toimunud interdistsipli-naarse rahvusvahelise festivali fookuses olidinstallatsioonid. Kuid kavas oli ka etendusi,filmiõhtuid, pidusid, linnatuure ja muid seik-lusi, kuhu publiku juhatas avaõhtul Tourd’ÖÖ ühissõit. Installatsiooniprojekt „Nihe“raames sättisid kunstnikud Roland Seer,Tõnis Jürgens & Kulla Laas ja Arthur ArulaEestist ning Dita Lesiņa & Guna Poga Lätistüles spetsiaalselt Tartusse loodud installat-sioone.

CIRCUS TREE 24.–29. augustini 2015 Tallinnas Korraldaja: Kaasaegse Tsirkuse Arenduskes-kus, www.circustree.eeRahvusvaheline kaasaegse tsirkuse ja täna-vakunsti festival tõi fookusesse kaasaegsetsirkuse kui uudse etenduskunsti, kus ei ka-sutata loomi ning mis on mõeldud eelkõigenoortele ja täiskasvanutele. Festival toimusKadrioru pargis, Kumus ja Nordea kontser-dimajas ning esinejad olid Prantsusmaalt,Soomest, Rootsist, Eestist ja Belgiast. Festivalipeaesineja on Race Horse Company Soo-

mest. Korraldati õpitubasid nii algajatele kuika professionaalidele.

A-FESTIVAL 8.–10. oktoobrini 2015 Tartus, Genialistideklubis ja Tartu Uues TeatrisKorraldaja: Tartu Üliõpilasteater.www.ut.ee/teaterTartu Üliõpilasteatri korraldatud tudengi-teatrite absurdifestivalil osalesid üliõpilas-teatrid Venemaalt, Belgiast ja Leedust:Moskva autoriteater Eskiisid Ruumis lavas-tusega „Hamlet. Taani. Rahu. Prints.”; Vil-niuse Ülikooli teatritrupp Minimum la-vastusega „Philopater” ja Liege'i KuninglikuÜlikooli teater Grimmide muinasjutul põhi-nev muusikalavastusega „Breemeni linnamoosekandid”, Tartu Üliõpilasteater esitaslavastust „Pärast kaldkriipsu”.

NÄIDENDIKUU Alates 2014. aastast tähistab Eesti TeatriAgentuur oktoobrit näidendikuuna ning selpuhul toimub üle Eesti teemakohaseid kok-kusaamisi ja sündmusi: seminar, loengud jaarutlusõhtud, näidendite ettelugemisõhtudja näitekirjanduskoolitus Eesti kirjanikele.Näidendikuule pühendatud arutelupäeval„teater | tekst“ kuulutati välja 2015. aastanäidendivõistluse võitjad. Raadioteater pakkus laupäeviti võimalustkuulata seitset Eesti autorite tekstide põhjallavastatud raadiokuuldemängu, sh AndresNoormetsa kuuldemängu „Asjad“ esieten-dus. Rakvere teater selgitas küsitlusega väljapublikule enim meeldinud algupärandi la-vastuse, milleks osutus „Johannese pas-sioon“ – tekst kanti 28. oktoobril tervikunaette.

267

RIIK TEATER VÕI ESINEJA,

AUTOR LAVASTUS ESITUSPAIK ETENDUSED KÜLASTUSED

Ameerika Ühendriigid Trajal Harrell Twenty Looks or Parisis Burning at the Judson Church (S) Von Krahli teatrisaal 2 180

Ameerika Ühendriigid Kevin Miller & co Ajalugu mõjutuste all Vaba Lava väike saal 1 70Austria Editta Braun kompanii Planeet Luvos Kanuti Gildi saal 2 119Belgia fieldworks vzw,

Heine Avdal Nothing’s for something Kanuti Gildi saal 2 263Belgia CAMPO We Don’t Speak To Be

Understood Kanuti Gildi saal 2 173Belgia Anne Teresa

De Keersmaeker Partita 2 Estonia teatrisaal 1 467erinevad Saaremaa Ooperipäevad Bella Italia Kuressaare lossi ooperimaja 1 2 161erinevad Lizeth Wolk ja Karita Tikka Oonõ Kanuti Gildi saal 1 80erinevad Lars Schmidt Womb Kanuti Gildi saal 1 80erinevad MAGO Intime Kanuti Gildi saal 1 80erinevad SNDO Amsterdam Pigeon Diaries Kanuti Gildi saal 1 80Gruusia Sõrmeteater Extravaganza NUKU Ovaalsaal 3 201Hiina TAO Dance Theater 4 ja 5 Vaba Lava suur saal 1 313Hiina TAO Dance Theatre Meistriklass Sõltumatu Tantsu Lava 1 20Hispaania Luz Arcas Janu uuristab Sõltumatu Tantsu Lava 1 31Hispaania Jordi Bertrani kompanii Vaata luulet NUKU Väike saal 1 154Hispaania Enámbar Danza Babaol Vaba Lava suur saal 1 40Holland Marie Raemakers,

Rob Logister Tutu Kanuti Gildi saal 2 254Holland 100Hands Kõige keskel Sõltumatu Tantsu Lava 2 157Iisrael Yael Rasooly Grammofon Von Krahli teatri baar 2 79Iisrael Yael Rasooly Väljalõige Von Krahli teatrisaal 2 111Inglismaa Do Not Adjust Your Stage Wunderkammer Vaba Lava väike saal 1 70Itaalia Teatro di Milano Rigoletto Kuressaare lossi ooperimaja 1 1 982Itaalia Teatro di Milano Madama Butterfly Kuressaare lossi ooperimaja 1 2 023Itaalia Teatro di Milano Sevilla habemeajaja Kuressaare lossi ooperimaja 1 2 078Itaalia Balletto di Milano Viva Verdi Kuressaare lossi ooperimaja 1 1 464Itaalia Balletto di Milano Viva Verdi Jõhvi kontserdimaja 1 500Itaalia Balletto di Milano Šansoonid /

Õhtu Raveliga … Boolero Jõhvi kontserdimaja 1 500Jaapan teater Kawasemi-za Sõnatud värsid NUKU Väike saal 2 144Leedu Leedu Vene Draamateater Närune armastus Vene Teatri suur saal 1 340Leedu Leedu Vene Draamateater Õhtusöök lollidega Vene Teatri suur saal 1 367

KÜLALISTEATRID ja -ESINEJAD EESTIS

RIIK TEATER VÕI ESINEJA, AUTOR LAVASTUS ESITUSPAIK ETENDUSED KÜLASTUSED

268

RIIK TEATER VÕI ESINEJA, AUTOR LAVASTUS ESITUSPAIK ETENDUSED KÜLASTUSED

Lõuna-Korea WHS ja Sungsoo Ahn Pick-Up Group Topeltpilt Vene Teatri suur saal 1 214

Norra Arch8 No Man is an Island Tartu Uue Teatri suur saal 1 47Norra Arch8 No Man is an Island Rahumäe Põhikooli aula 1 116Norra Arch8 No Man is an Island Eesti Tantsuagentuuri suur saal 1 23Norra Arch8 No Man is an Island TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 1 24Prantsusmaa CinéMarionnettoGraphe autokaravan Gustav Adolfi

des Fourmis Klõps Gümnaasiumi hoovis 16 230Prantsusmaa La Compagnie

d’Improvisation EUX Biograafia Vaba Lava väike saal 1 70Prantsusmaa Theatre l’Atalante Huis Clos Theatrumi saal 2 140Prantsusmaa Francoise Limouzy Taevatähtede sosin Theatrumi saal 1 63Rootsi Tentacle Tribe Nobody Likes

A Pixelated Squid Vaba Lava suur saal 1 114Rootsi Köster, Forsen WHAT’S BEYOND –

A MYSTERY OF SOUND AND SPACE Sõltumatu Tantsu Lava 2 45

Rumeenia Improvisneyland Paarike igaühest Vaba Lava väike saal 1 52Saksamaa Vorschlag:Hammer Mori no kokyu Vaba Lava suur saal 3 145Saksamaa Markus Öhrn Bergman in Uganda Kanuti Gildi saal 3 144Sloveenia Maribori Nukuteater Protsess Patarei vangla 4 118Sloveenia Lubljana Nukuteater Turlututu NUKU Ovaalsaal 2 116Soome Teater Metamorfoos Saun Vene Teatri väike saal 2 51Soome Glims&Gloms PapulaBOX Tartu Uue Teatri suur saal 1 52Soome JadaJada Pärani avatud Vaba Lava väike saal 1 48Soome Karttunen Kollektiv

koostöös Zodiak-Center for New Dance Jemina Vaba Lava suur saal 2 139

Soome TaDac Human Resources Vaba Lava suur saal 1 30Soome Anni Klein, Jarkko Partanen Dirty Dancing Kanuti Gildi saal 3 233Taani WE GO Music is Movement Genialistide klubi saal 1 58Tšehhi Libereci Naiivne Teater Lugu lambast,

kes tuli taevast Vene Teatri väike saal 3 151Venemaa Barzha Hüpe üle müüri Vaba Lava väike saal 1 66Venemaa Irga Kompanii Kolmas NUKU Väike saal 2 98Venemaa Viktor Antonov Tsirkus niitidel NUKU Ovaalsaal 2 144Venemaa Vjatšeslav Rõbnikov MONO Sapiens Vene Teatri väike saal 3 101Venemaa Teter na Liteinom Mitja armastus Vene Teatri suur saal 2 634Venemaa Peterburi Muusikaline

komöödiateater Chaplin Estonia teatrisaal 2 1 670

269

Venemaa Novosibirski teater Krasnõi Fakel Onegin Vene Teatri suur saal 2 1 300

Venemaa Krõmovi Draamakool ja Laboratoorium O-i. Hiline armastus Vaba Lava suur saal 2 530

Venemaa Peterburi Lensoveti nim teater Kõik me kaunid inimesed Estonia teatrisaal 2 1 670

Venemaa N. Satsi nim muusikateater Orkestriproov Pirita kloostri varemed 1 836

Venemaa N. Satsi nim Sherezade.muusikateater Polovetside tantsud Pirita kloostri varemed 1 1 048

Šotimaa Faux Teater Rebitud Von Krahli teatrisaal 2 66KOKKU 62 lavastust 119 25 167

RIIK TEATER VÕI ESINEJA, AUTOR LAVASTUS ESITUSPAIK ETENDUSED KÜLASTUSED

270

Külalised Eestis lisaks tabelis toodud etendustele ja esinejatele:

19.–20. märtsini esinesid Theatrumis Théâtrede l’Atalante’i ja La Compagnie Agathe Ale-xis lavastusega Jean-Paul Sartre’i „Kinninekohus“ („Huis clos“). Lavastajad Agathe Ale-xis ja Théâtre de l’Atalante’i juht Alain AlexisBarsacq. Etendused toimusid frankofoonia-kuu raames, koostöös Prantsuse InstituudigaEestis.

29. aprillil andis Tallinn Comedy Festivaliletenduse Joseph Morpurgo (Suurbritannia)stand-up-kavaga „Odessa”. Etendus toimusVon Krahli Teatris.

3. mail Rahvusooperis Estonia traditsiooni-line rahvusvahelise tantsupäeva balletigala,mille külalissolistid olid Maria Seletskaja jaDavid Jonathan (Flandria Kuninglik Ballett).

10. mail Nordea kontserdimajas ja 11. mailVanemuise kontserdimajas Alla Duhovashow’-balletitrupp Todes Moskvast lavastu-sega „Tantsime armastust“.

12.–14. juunini viibis Vabal Laval Saksa-Šveitsi teatrirühmitus vorschlag:hammer jaandis 3 etendust lavastusega „Mori NoKokyu”, mis räägib eksootilisena näivastjaapani kogukonna elust Saksamaal Düssel-dorfis.

19. augustil esines Vaba Lava teatrikeskusesmillimeter performance groupi korraldami-sel Kanada-Rootsi tänavatantsuduo TentacleTribe tantsulavastusega „Nobody Likes APixelated Squad“, esitajad ja autorid ElonHoglundist (Rootsi) ja Emmanuelle Le Pha-nist (Kanada).

25.–26. septembrini andis Vaba Lava teatri-keskuses etendusi Helsinki Dance Companykoreograaf Jyrki Karttuneni soololavastusega„Jemina – act as you’d know her“. Etendusedtoimusid Eesti Tantsuagentuuri kaasaegsetantsu etenduste sarjas Tantsutuur.

5. ja 6. oktoobril Tartu Kesklinna kooli vaba-õhuklassis Poola koreograafi Rafał Dziemi-doki tantsulavastus „Petja ja hunt. Rein-terpretatsioon“. Poola, Leedu ja Eesti koos-töölavastuses osalesid kolm tantsijat Eestist(Linda Vaher, Jaan Ulst ja Barbara Lehtna)ning kolm Leedust (Žana Gončiar, VilmaPitrinaitė, Paulius Markevičius). KorraldajaLinnafestival UIT.

17. oktoobril Theatrumi saalis Prantsuse kul-tuurifestivali ACCORD raames Paul Clau-deli oodist inspireeritud lavastus „Taeva-tähtede sosinad”, laval Françoise Limouzy jaGeorges Bécot. György Ligeti ja BenjaminBritteni muusikat esitas tšellist DelphineBiron.

24. oktoobril Nordea kontserdimajas „RoyalBallet Gala 2015“, mis valmis Pariisi Ooperi,Norra Rahvusooperi, Berliini Rahvusooperi,Slovakkia Rahvusballeti ja Bukaresti Rahvus-ooperi koostöös. Galal osalesid Andrey Bata-lov, Oksana Bondareva, Denis Matvienko jaAnastasia Matvienko Peterburist, AleksandrZaytsev Stuttgardist, Ekaterina MarkosvkayaMünchenist, Andrey Pisarev Kiievist, MariaMishina Moskvast ja paljud teised.

30. oktoobril Vaba Lava teatrikeskuses DanielSloss lavastusega „Really ...?!“, õhtu eriküla-line oli Kai Humphries Suurbritanniast.

12. novembril Sõltumatu Tantsu Laval VeliLehtovaara ja Eleonor Bauer neljast soolo-

271

lavastusest koondatud kavaga „Clandestinesites: Displaced“.

14.–15. novembrini muusikaliteater PeterburiOperett Narvas, Kohtla-Järvel ja Tallinnasmuusikaliga „Bremeni linna moosekandid“.

10. detsembril Sõltumatu Tantsu Laval norrakoreograaf Anne Kathrine Fallmyr koos tant-sijate Maja Roeli ja Ida Gudbrandseniga.

17. detsembril Sõltumatu Tantsu Laval tead-lane ja videokunstnik Daniel Bisigi (Šveits)ning valguskunstnik Thomas Dotzleri (Root-si), et uurida video, heli ja liikumise vahelisiseoseid. Ettenäitamisjärgset vestlust esitajateja publikuga viis läbi raaljuhitava tehno-loogia ja materjaliuuringute võimalusi, ten-dentse ja mõjusid uuriv arhitekt SiimTuksam.

18.–19. detsembrini Peterburi riiklik teaterBuff lavastusega „Vapper tinasõdur“ Nordeakontserdimajas.

19. detsembril Nordea kontserdimajas Jev-geni Griškovets monolavastusega „Hüvasti-jätt paberiga“.

25. detsembril Saku Suurhallis Moskva Lin-naballett lavastusega „Pähklipureja“.

28.–30. detsembrini Kanuti Gildi SAALisAnni Klein ja Jarkko Partanen lavastusega„Dirty Dancing“. Lavastuse aluseks on 1987.aasta samanimeline tantsufilm.

Külalisõppejõud ja töötoad:

Jaanuarist märtsini õppisid EMTA lavakunsti-koolis vahetusüliõpilased Rose BrufordCollege’ist Inglismaalt.

EMTA Lavakunstikooli külalisõppejõud:30. märtsist 2. aprillini Steven Ditmyeri(USA) Sanford Meisneri näitlemistehnikaõpituba; 9. oktoobril Boriss Pavlovitši (Vene-maa) loeng „Sotsiaalne teater Venemaal”.

EMTA lauluosakonnas külalisõppejõud:2. juunil Ioan Holender (Austria); 21.–23. sep-tembrini Fabio Maestri (Itaalia); 13.–14. ok-toobrini Asta Krikščiūnaitė (Leedu); 16.–18.novembrini Lioba Braun ja Maarja Purga(Saksamaa).

16.–18. veebruarini toimusid Hiiumaa Tant-sufestivali Tallinna sündmuste raames RutaRonja Pakalse (Läti) kaasaegse tantsu töö-toad kahes vanuseastmes (13+ ja 18+).

28. veebruaril toimus Sõltumatu Tantsu La-val Hispaania koreograafi Luz Arcase töö-tuba.

6.–7. juunini Sõltumatu Tantsu Laval Ungarikoreograaf Márta Ladjánszki töötuba „Kui-das mängida ja luua üheaegselt”, kus kes-kenduti erinevate improvisatsioonitehnikatekasutamisele loomingus.

15.–22. augustini Viinistul Mihhail Tšehhovinäitlemistehnika meistriklass Vjatšeslav Ko-korini juhendamisel.

20.–24. augustini toimus Tallinnas GoltsmanBalleti korraldamisel intensiivne treeningma-raton. Tantsualaste töötubade juhid olid Po-lina Mitrjashina (Venemaa), Tatjana Tara-banova (Venemaa), Maria Goltsman (Eesti) jaOleg Gladkihh (Venemaa).

19.–21. oktoobrini Eesti Teatriliidu saalisMoskva BabyLabi kuraatori, produtsendi jateatrihariduse spetsialisti Varvara Korovinatöötuba „Beebiteatri meetodid ja tehno-loogiad“.

272

Välissolistid RO Estonia lavastustes

G. Donizetti ooperi „Armujook“ Nemorinoosas Cataldo Caputo (tenor, Itaalia) 22., 31.jaanuaril, 21., 28. veebruaril.

G. Puccini ooperis „Boheem“ Rodolfo osasGeorge Oniani (tenor, Bonni Ooper, Saksa-maa) 9. aprillil; Luc Robert (tenor, Kanada)23. aprillil, 23. mail.

Galakontserdil „Georg Ots 95“ 21. märtsil:Helena Juntunen (sopran, Soome); MaksimPaster (tenor, Moskva Suur Teater).

P. Hindemithi ooperis „Cardillac“ Ohvitserirollis Jyrki Anttila (tenor, Soome) 14., 16., 21.mail, 6. juunil, 24. ja 27. septembril; Tütre rol-lis Tamara Gallo (sopran, USA) 14., 16., 21.mail, 6. juunil; Kavaleri rollis Sergiu Saplacan(tenor, Rumeenia) 14., 16., 21. mail, 6. juunil,24. ja 27. septembril.

G. Bizet’ ooperis „Carmen“ nimiosas StellaGrigorian (metsosopran, Gruusia) 10., 29. jaa-nuaril; don José rollis Luc Robert (tenor, Ka-nada) 12., 20., 28. novembril, 10. detsembril.

C. Gounod’ ooperis „Faust“ Margarete osasMarie Fajtová (sopran, Tšehhi) 12., 14., 26.veebruaril, 27. augustil, 3. septembril; Me-fisto rollis Priit Volmer (bass, Bonni Ooper)12., 14., 26. veebruaril ja Ain Anger (bass,Viini Riigiooper) 27. augustil, 3. septembril;Fausti osas Luc Robert (tenor, Kanada)27. augustil, 3. septembril.

G. Verdi ooperis „La traviata“ Alfredo osasMichael Wade Lee (tenor, USA) 10., 29. jaa-nuaril; Giordano Lucá (tenor, Itaalia) 23. okt,5. novembril; Sergiu Saplacan (tenor, Rumee-nia) 26. novembril, 2. detsembril.

P. Tšaikovski ooperis „Padaemand“ Her-manni osas Avgust Amonov (tenor, PeterburiMaria teater) 16. ja 19. aprillil, 9. mail.

Tšaikovski balletigala 17. aprillil: David Joh-natan ja Maria Seletskaja (balletitantsijad,Flandria Kuninglik Ballett).

Tšaikovski ooperigala 18. aprillil: AvgustAmonov (tenor, Peterburi Maria teater),Tamara Kalinkina (sopran, Ukraina Rahvus-ooper), Oleksandr Melnõtšuk (bariton, Uk-raina Rahvusooper).

Vana Tallinna Gala: Ain Anger (bass, ViiniRiigiooper), Marie Fajtová (sopran, Tšehhi),Luc Robert (tenor, Kanada) 29. augustil ja5. septembril.

G. Verdi ooperis „Rigoletto“ Hertsogi osasGiordano Lucá (tenor, Itaalia) 11., 25. aprillil,7. mail.

R. Wagneri ooperis „Tannhäuseri“ nimiosasJyrki Anttila (tenor, Soome) 3., 10., 19. juunil.

G. Puccini ooperis „Tosca“ Cavaradossi osasCarlo Barricelli (tenor, Itaalia) 12., 14. märtsilja Luc Robert (tenor, Kanada) 17. septembril,3., 15. oktoobril.

273

ÜLEVAADE 2015. AASTA TEATRITEGEVUSEST EESTISSaab rõõmuga tõdeda, et külastuste 1,1 mil-joni piir on taas ületatud – 1 146 564 vaatajat.Võrreldes eelmiste aastatega kasvas 2015.aastal nii uuslavastuste, etenduste kui külas-tuste arv. Enimkülastatud teatrid on jätkuvaltVanemuine (157 816) ja Estonia (153 657), kol-manda külastuste arvuga teater on EestiDraamateater (107 689). Eraetendusasutus-test kogus enim külastusi Piip ja Tuut Teater(25  044), tihedalt kannul on Kinoteater(24 029) ja VAT Teater (21 951), aga ka Tuule-veski (19 177) ja Von Krahli Teater (18 580).Samas moodustavad eraetendusasutuste jalavastusprojektide külastused 26% – võrdlu-sena võib niisiis öelda, et eraetendusasutusikülastati enam-vähem sama palju kui Esto-niat ja Vanemuist kokku. Kuid see ei tähendasugugi, et eraetendusasutuste osakaal vähe-neks, vastupidi – külastuste arv on suure-nenud riigiteatritel, kuid ka erateatrite jalavastusprojektide panus on iga aastaga ak-tiivselt kasvanud. Kui vaid mõni aeg tagasi,aastal 2012, piisas erateatrite kaalukausi tei-sele poolele ainult Vanemuise asetamisest,siis nüüd võib rõõmustada, et see on Estoniateatri külastuste võrra suurenenud.

Eestis kogutakse teatristatistikat juba eelmisesajandi esimesest poolest alates. Arvulisiandmeid on kajastatud nii ajakirjades Teater,Teatrimärkmik kui ka Teatrielu (viimasespealkirja all „Lavastuste ekspluateerimisestatistika"). Eesti Teatri Agentuur kogub sta-tistikat järjepidevalt alates 2004. aastast ja va-hendab andmeid Statistikaametile, avaldabneid statistikabaasis ja ka aastakogumikuTeatrielu kroonikas. Statistikas on esindatud kõik riigi- ehkrepertuaariteatrid, kellele on statistika esita-mine osa tegevustoetuse aruandest: nii ava-

lik-õiguslik Estonia, Tallinna ja Kuressaarelinnateater, sihtasutused kui ka erateatrid.Kuid aastate jooksul on vahetunud või muu-tunud osalevate teatrite arv, sest kõik lavas-tusprojektid ja erateatrid ei esita külastusteandmeid. Põhjused on erinevad. Kümne aas-ta võrdluses, perioodil 2004–2014, on aastakeskmine osalejate arv 33,5 etendusasutust.Esimestel aastatel oli teatristatistikas osale-vate teatrite arv 21–22, siiani kõige rohkemosalejaid oli aastatel 2012–2013 (41 teatrit).Käesolev, 2015. aasta statistika on kõige osa-lejaterohkem ja põhineb 49 etendustegevu-sega tegelenu andmetel (2014. aastal oli neid39): 11 riigiteatrit ja 38 erateatrit ja lavastus-projekti. Viimase selgituseks olgu öeldud, etkõiki, kes 2015. aastal lavastusi välja tõid, eisaa käsitleda püsi- või põhitegevuselt teatri-tena (nt Albu vald, Liivi muuseum, KukruseMõis) ning et üheksal neist oli 2015. aastalmängukavas vaid 1 lavastus. Aga seda rõõ-mustavam on nende olemasolu ega kahandalavastuste vähesus ka kuidagi nende oluli-sust Eesti teatripildis, sest nende hulgas onlavastusi, mis püsivad kavas juba mitmendataastat: „Kus sa oled, Juhan Liiv?“ ja „Varga-mäe unistaja“; näiteks on külastatavuseltväga kõrgel, 8. kohal ka Tallinna Lasteteatrilavastus „Tooma jõululegend“ ning 26. kohalDaysleepersi „Ma olen Ivo Linna“. Kolm statistikas osalejat on harrastusteat-rid: Tallinna Lasteteater ning staažikad har-rastusteatrid Teoteater ja Vilde Teater. Kuivälja arvata harrastusteatrid ja ühe lavastu-sega projektid, siis ilmneb, et enamus statis-tikas osalenud erateatritest (15) said 2015.aastal kultuuriministeeriumi tegevustoetust. Piletiga külastuse keskmine maksumusoli 2015. aastal 10,53 eurot (ilma km-ta) ehküle 1% Eesti keskmisest palgast. Olulisi eri-nevusi keskmises piletihinnas ei ole lavastus-liigiti, küll aga sihtrühmiti. Kõige kõrgemkeskmine piletiga külastuse maksumus onnoortelavastustel – 13,4 eurot. Noortele

274

tehtud lavastusi oli suhteliselt vähe – 28 –,kuid ilmselt olid need ka kulukad. Põhiosalavastusest on täiskasvanutele, kellele onkeskmine pileti maksumus (ilma km-ta) 11,9eurot. Kõige madalam maksumus on lavas-tustel, mis mõeldud väikelastele – 4,1 eurot,teismelistele vastavalt 8,9 ja lastele 7,6 eurot.Teatrite repertuaar lavastusliikide järgija etendused sihtrühmade järgi on joonistel1 ja 2. Keskmised piletite maksumused näita-vad võrreldes eelmise aastaga taas järjekind-lat tõusu. Sellega ühes kasvas ka teatriteetendustegevuse piletite müügist saadudtulu – 11% (ehk 1 230 204 eurot). Etendusasu-tuste tulud ja kulud kokku on tähistatud joo-nistel 3 ja 4. Analüüsivama vaatenurgateatrivälja majandustegevusele annab omaartiklis Kristiina Reidolv (lk 277).

Erinevatele sihtrühmadele mõeldud eten-duskunsti festivale oli teadolevalt 31, peami-selt olid kõik need festivalid rahvusvaheli-sed (vt lk 256–266). Samuti külastas Eestittaas märkimisväärselt suur arv välisteatreidja -esinejaid (62). Eesti teatrid annavad kesk-miselt 10% etendustest aastas välismaal,nende etenduste külastuste osakaal 2015.aastal oli 3,6% aasta külastustest. Sarnaseltkogu ülejäänud teatripildiga on ka välismaaletendatavatest lavastustest ligi pooled (45%)sõnalavastused. 2015. aastal anti väljaspoolEestit etendusi 58 lavastusega 22 riigis. Aas-tate vältel on selleski jätkuv tõusutrend niilavastuste arvu, etenduste kui ka külastuseosas (vt tabel lk 251). Siit lähtub ka teine Eestiteatri rahvusvahelisel pildil nähtavamaksmuutumise tähis 2015. aastal: teater NO99osalemine Avignoni teatrifestivali põhi-programmis Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoolavastusega „Mu naine vihastas“, mida män-giti nelja päeva jooksul viis korda täissaali-dele. Samavõrd oluline tunnustus tuli Prahakvadriennaalilt, kus teater NO99 „Ühtse

Joonis 12015. aasta teatrite repertuaar lavastusliikide järgi

sõnalavastused 63,5%

nuku- ja objektiteatrilavastused 7,3%

muusikalavastused7,7%

väike-lapsed (...–5) 7,9%

lapsed (6–11) 22,6% teismelised (12–16)

2,1%

noored (17–21) 3,9%

täiskasvanud (22–...) 63,5%

tsirkus 0,2%

tantsulavastused9,5%

mitmeliigi-lavastused 11,9%

Joonis 22015. aastal antud etendused sihtruhmade järgi

275

Eesti“ teemaline ekspositsioon pälvis Prahalavastuskunstnike kvadriennaali peapreemia(Golden Triga) ning Eesti ekspositsioon kuld-medali innovaatilise lähenemise eest lava-kujundusele.

2015. aasta oli ka näidendivõistluse aasta:toimus Eesti Teatri Agentuuri 15. näidendi-võistlus, millele saadeti 92 teksti, neist seitsetpremeeriti kuueliikmelise žürii poolt. Kahe-kümne aasta jooksul on lisaks traditsioonili-

Joonis 3. Etendusasutuste tulud suuremate põhitulude kaupa

toetused EL struktuurivahenditest6 378

0%

muud majandustegevuse tulud

4 075 7088%

kohvikutulu2 066 991

4%

toetused riigieelarvest30 540 162

62%

muud laekumised918 406

2%

toetused omavalitsustelt1 279 839

3%

toetused mujalt välismaalt232 457

0%

piletitulu omaetendustelt10 502 555

21%

Joonis 4. Etendusasutuste kulud suuremate põhikulude kaupa

tööjõukulud30 033 686

64%

halduskulud4 026 560

8%

kohvikukulud855 209

2%

maksed, kohustused jamuud kulud3 907 081

8%

majanduskulud8 331 920

18%

piletitulu festivalide külalistelt42 259

0%

276

sele üle aasta korraldatavale näidendivõist-lusele toimunud ka kaks laste- ja noortenäi-dendite ning üks rahvusvaheline võistlus.Võistlustele on kokku saadetud 1011 uut näi-dendit või näidendi ideekavandit, preemiavõi äramärkimise on neist saanud 119 ja la-vale jõudnud umbes pool premeeritutest. Vahemärkusena peab tõdema, et trükistilmub suhteliselt vähe näidendiraamatuid,2015. aastal üheksa. Keskmiselt näeb trüki-valgust aastas 10 näidendit või näidendiko-gumikku ja märgata on vähenemist. Järje-pidevaim näidendite väljaandja on EestiDraamateater, 2015. aastal ilmus teatri „Näi-dendiraamatu“ sarjas 23. eesti algupärand –Madis Kõivu „Keskmängustrateegia“. Aasta jooksul esietenduvate algupäran-dite arv on viimase kümne aastaga kolme-kordistunud ja nende osakaal sõnalavastusehulgas on viimase viie aasta jooksul püsinudkeskmiselt 45% ringis. Seega on algupäran-did enesele sõnalavastuste hulgas kindlakoha kätte võidelnud ja haaravad nüüd peapoole uuslavastuse arvust. Plahvatuslikultsuureneb algupärandite hulk suveperioodil,mil jutustatakse aja- ja kultuurilugusid, misomakorda põimuvad Eestist pärit isikulugu-dega. Isiklikku tasandit puudutavate lugudepuhul toimub ka märgatav lähenemine kaas-ajale, sellega kaasneb vormilise variatiivsusetuntav laienemine. Dokumentaalset materjalikasutavad, mitme teatri koostöös sündinudja rühmatööna valminud tekstid haaravadjärjest suurema osa uuemast näitekirjandu-sest. Aktiivsemalt kirjutavad teatrile lavasta-jad ise ja lavastamist jätkavad ka autorid,vähehaaval suureneb teatrile kirjutavatenaisautorite hulk. Jätkuvalt suur on nõudlusalgupärase komöödia järele. Sellest annabtunnistust asjaolu, et 2015. aasta näidendi-võistluse preemiatöödest jõudis esimesenalavale just komöödiatekst. Käesolev kroonika ei kajasta ainult statis-

tikas osalejaid, igal aastal on Eesti Teatri Agen-tuuri kodulehe (www.teater.ee) mänguka-vale tuginedes välja toodud ka need uusla-vastused, mida statistikasse ei esitatud: 2015.aastal 56 lavastust (suurematest erateatriteston nende seas näiteks Cabaret Rhizome,Point, PremProductions jt), nendega antudetenduste arv 2015. aastal oli 505. Teiste hul-gas on ka Eesti Kontserdi suurprojekt, üks2015. aasta kultuurielu märksõnadest, RobertWilsoni ja Arvo Pärdi „Aadama passioon“, mil-lega anti Noblessneri Valukojas 5 etendust. Kui need arvud lisada statistikas toodule,siis võib öelda, et 2015. aastal oli Eesti teatriskokku 272 uuslavastust, kogu repertuaarisüle 600 lavastuse ja kokku anti aastas ligi7000 etendust. Kui statistikale tuginedesveelgi julgemalt spekuleerida ja arvestada, etühel etendusel oli 2015. aastal keskmiselt 178vaatajat, ning liita need külastused 49 eten-dusasutuse poolt fikseeritud külastusele, siisvõiksime saada 2015. aasta etenduste kogu-külastuste arvuks 1 236 500. Kuid nende muljetavaldavate arvudegaEesti teatrite olulisus ei piirdu, sest lisaksetendustegevusele annavad teatrid suure pa-nuse Eesti kultuuripildi rikastamisse lisapro-grammide, sündmuste, hariduslike sarjade,telesaadete, kontsertide, õpitubade, festiva-lide jmt korraldamisega. Loomulikult on sel-les eriti aktiivsed kõik maju ja vastavattööjõudu haldavad riigiteatrid, aga ka era-teatrid: kokku vastavalt 2 413 sündmust 353448 osalejale (riigiteatritel 1 800 sündmust128 448 osalejale ning erateatritel 613 sünd-must 69 439 osalejale). Seega pakuvad eten-dusasutused kogu oma aastase tegevusegaüle 9400 kultuurisündmuse üle 1,5 miljonilekülastajale.

277

OTSIDES TEATRIVÄLJA TASAKAALUPUNKTIKRISTIINA REIDOLVSA Vaba Lava juhatuse liige ja TÜ teatriteaduse doktorant

Alustuseks peab ütlema, et Eesti kultuuri-poliitika ja publik väärtustavad teatrit – sedatõestavad nii etenduskunstidele eraldatavriiklik toetus kui publikuarv, mis aasta-aas-talt kasvavad. Teatristatistikat analüüsidesvõib tunnistada, et 2015. aasta oli Eesti teat-rile viljakas. Statistilisi näitajaid lähemalt uurides jääbaga silma tõsiasi, et teatriväli pole mitmes as-pektis tasakaalus: riiklike ressursside jagami-sel ei võeta piisavalt arvesse kvalitatiivseid(kunstilisi) ja kvantitatiivseid (publikuarv,uuslavastuste arv ja etenduste arv) tulemusi,finantsallikaid napib (teatrite rahastaminepõhineb peamiselt riiklikul subsideerimisel,kohalike omavalitsuste, erasektori või välis-fondide toetus on pigem marginaalne) ningteatrid on orienteeritud enamasti kohalikule,mitte rahvusvahelisele tegevusele. Artikli eesmärgiks on asetada kaalukau-sile erinevad majanduslikud näitajad, fiksee-rida kallutatus ja ülekaal ning pakkudalahendusi teatrivälja tasakaalupunkti leid-miseks.

Investeeringute kuldaeg2015. aasta algas etenduskunstide valdkon-nale hästi: kultuuriministeeriumi 2015. aastaeelarve liigendusest tuleb välja, et etendus-kunstide valdkonnale tervikuna on eralda-tud üle 45,4 miljoni euro. See sisaldabtegevustoetusi, programme ja avalik-õigus-liku Estonia toetust, kuid samuti investeerin-guid peamiselt maakonnateatritesse: ntUgala teatri renoveerimiseks eraldati 2015.

aastal üle 8,7 miljoni, Vanemuise teatri suuremaja lavatehnika vahetuseks üle 7,8 miljonija Rakvere Teatrimaja kino- ja proovisaali ehi-tuseks üle 1 miljoni euro.1

Sellist näitajat annab ajaloost otsida, näi-teks aasta varem oli riigitoetus etenduskuns-tide valdkonnale kokku üle 30 miljoni euro. Kultuuriministeeriumi arengukava2015–2018 toob välja ka investeeringuplaa-nid: 2015. a jooksul on lõpetatud NUKU suu-re saali ehitus2, 2016. a jooksul on lõpetatudUgala renoveerimine, Vanemuise lavateh-nika väljavahetamine ja black box’i ehitus,Rakvere teatri kino-proovisaali ehitus. Võib väita, et viimaste aastate teatripolii-tika olulisemaid suundi on teatrite (peamiseltriigiteatrite ehk riigi asutatud sihtasutuste)taristu parandamine: paari aasta jooksul in-vesteeritakse üle 17 000 elanikuga Viljandisseca 15 miljonit Ugala teatri renoveerimiseks,natuke alla 100  000 elanikuga Tartusse ca12 miljonit Vanemuise teatri suure maja lava-tehnika vahetuseks, üle 15  000 elanikugaRakverre kino- ja proovisaali ehituseks üle 1miljoni euro, lisaks NUKU juurdeehituseks,Teatriliidu Koolimäe puhkekodu-loomekes-kuse rekonstrueerimiseks jne.

Riigiosalusega teatrid3 versus erateatridKultuuriministeeriumi 2015. aasta riigitoe-tuse real on 28 organisatsiooni, neist 15 era-etendusasutust, sealjuures on lisandunudvõrreldes 2014. aastaga 4 erateatrit: KellKümme, Piip ja Tuut Teater, Miksteater,Fine 5 Tantsuteater. Kui kogu etenduskuns-tide valdkonda tulev toetus kultuuriminis-teeriumi eelarve liigenduse järgi on üle 45,4miljoni euro, siis erateatrid saavad koguma-hus ca 1,7 miljonit eurot. Sealjuures „suurteerateatrite“ Von Krahli teatri, VAT Teatrija Theatrumi toetus on ühtekokku ca 1,08miljonit eurot, ülejäänud toetus jagatakse 12

278

erateatri vahel. Erateatrite toetusmaht jääbseega alla 4% etenduskunstidele suunatudriiklikust kogutoetusest. Eesti Teatri Agentuuri statistikas osale-vad 36 erateatrit (Eestis on üle 40 erateatri),kellest paljud riigitoetust ei saa ning nad pea-vad piirduma seega kas Kultuurkapitali toe-tusega või piletituluga. 2015. aastal jagas Kultuurkapitali näite-kunsti sihtkapital toetusi välja natuke üle 1,7miljoni euro. Kuivõrd Kultuurkapitalist saa-vad toetust ka riigiosalusega sihtasutused(suurimate toetuste saajate seas olid kaNUKU ja Rakvere Teater, samuti eraldati toe-tusi Vanemuisele jne), siis kõigil erateatriteloli 2015. aastal võimalus konkureerida riigi-toetusele nii kultuuriministeeriumi kui kaKultuurkapitali kaudu maksimaalselt ca 3miljoni euro ulatuses.

Järgmiseks tuleks aga vaadata teatrite tule-musi ehk panust teatrivaldkonda. Vastavalt Eesti Teatri Agentuuri kogutud2015. aasta statistikale tuleb välja, et erateat-rid on toonud välja üle 56% uuslavastustest,andnud üle 40% etendustest ja toonud üle26% külastajatest. Vastavalt erateatrite spet-siifikale on erateatrite repertuaaris rohkemuuslavastusi, millel on lühem eluiga ehkväiksem arv mängukordi kui suurtel riigi-teatritel, kuna üldjuhul puudub erateatritelvõimalus kasutada statsionaarseid etendus-paiku ja ka saalid on tunduvalt väiksemad. 2016. aasta märtsis jagatud Teatriliiduaastapreemiatest 2015. aasta tegevuse kohtaoli ca 33% nominatsioonidest ja laureaatidesterateatrite päralt, sealjuures tuleb arvestada,et erateatrid ei osale balleti- ja muusikateatriauhindade kategoorias ning ka haldustööta-jaid neil üldjuhul pole. Seega pakuvad erateatrid väikese riigi-toetuse eest märkimisväärseid kvantitatiiv-

seid ja kvalitatiivseid näitajaid. Vastupidiseltigasugusele majandusloogikale, mille järgisuuremad organisatsioonid peaksid saavu-tama mastaabisäästu, on olukord meie teat-rites vastupidine: mida suurem teater, sedakallim on riigile nii üks etendus kui ka üksteatrikülastus. Erateatrid töötavad tunduvaltökonoomsemalt ja efektiivsemalt. See on kavastus küsimusele, miks peaks riik erateat-reid toetama – peale kunstilise ja koosseisu-lise mitmekesisuse on etendustegevusedelegeerimine kolmandale sektorile, naguriik nii mõneski teises valdkonnas teeb, riigijaoks ka tunduvalt odavam ja tulemuslikum.Siinkohal on põhjust osutada ka Eesti vaba-riigi põhiseaduse preambulale, et riik peabtagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimiseläbi aegade, ning kultuuripoliitika dokumen-dis „Kultuur 2020“ seatud printsiibile, et teat-reid toetatakse omandivormist sõltumata. Arvestades erateatrite panust teatrivald-konda on kahjuks riigitoetus erateatriteletasakaalust väljas.

TEATRITE MAJANDUSNÄITAJAD

TuludRiigitoetuse (nii kultuuriministeeriumi kuiKultuurkapitali) osakaal kogutuludest on rii-giteatritel kõige kõrgem Vene Teatril, Nukulja Vanemuisel (kõigil üle 70%). Erateatriteston see kõige kõrgem Von Krahlil, VAT Teatril,Fine5-l ja Kanuti Gildi SAALil (kõigil üle60%). Summana on majandustegevusest lae-kunud tulusid (piletimüügi, rendi, kohvikuja muud tulud) teeninud riigiteatritest kõigeenam Estonia, Vanemuine ja Draamateater,kellel on ka kõige suuremad saalid, ning mu-nitsipaalteater Tallinna Linnateater, erateat-ritest Vaba Lava, Theatrum, Vana Baskiniteater ja VAT teater. Omavalitsused toetavad valdkonda ca

279

1,28 miljoniga, sealjuures peamised toetusedlähevad munitsipaalteatritele Tallinna Linna-teatrile ja Kuressaare Linnateatrile, kuid kaTartu linn on võrreldes teiste omavalitsus-tega aktiivne, toetades stabiilselt riigiteatriVanemuise ja erateatri Tartu Uue Teatri tege-vust. Välistoetusi on kõige enam saanudNO99, Kanuti Gild ja Sõltumatu Tantsu Lava.Siiski on kohalike omavalitsuste, sponsoriteja välistoetuste maht teatrite eelarves suhte-liselt marginaalne.

KuludRiigiteatritest moodustavad tööjõukuludkõige suurema osa kogukuludest Vene Teat-ril, Estonial ja Endlal (ligi 70%), erateatritestVAT Teatril, Ilmarisel ja Von Krahlil (üle60%), sealjuures konkurentsitult kõige mada-lamad tööjõukulud kogukuludest on VabalLaval (14%). Kinnisvaraga seotud ehk majahalduse kulud võrreldes kogukuludega onkõige suuremad riigiteatritest Nukul (25%),munitsipaalteatril Kuressaare Linnateatril(üle 30%), erateatritest Teoteatril ja VabalLaval, kelle rendimaksed lähevad 7 aastajooksul teatrimaja ehituse katteks (mõlemalüle 45% kogukuludest).

Järeldused 2015. aasta teatrite statistikastAnalüüsides riigipoolset etenduskunstidevaldkonna rahastust ja tulemusnäitajaid,võib öelda, et riiklik rahastus on riigiteatritepoole tugevalt kreenis. Teatrite tegevus toetub lõviosas riigido-tatsioonile ja omatulude teenimisele, nii oma-valitsuste kui erasektori panus Eesti teatri-kultuuri on väike. Teatrid on nii kunstilises kui majandusli-kus plaanis suunatud peamiselt siseturule javälissuhtlus (teatrieksport ja -import, koos-töölavastused jmt), sealjuures lisarahastusedvälisfondidest, on napid.

Ettepanekud teatrivälja tasakaalustamiseks

Riiklik rahastus:Kultuuriministeeriumi arengukavas2015–2018 on toodud välja punkt: „Etendus-asutuste rahastamise alused on valdkonnagakokku lepitud ja seaduse muudatusettepane-kud on esitatud (2015).“ 2015. aastal etendus-asutuste rahastamise printsiipide väljatöö-tamise ja muutmiseni kultuuriministeeriumei jõudnud. Ilmselgelt on riigitoetus riigiteat-rite poole kreenis ja nelja väiketeatri lisandu-mine 2015. aasta tegevustoetuste reale kogu-summaga 37 000 eurot ei paranda väiketeat-rite ja vabatruppide tingimusi. TeatriteadlaneOtt Karulin viitas juba 2014. aastal, et 8 riigiosalusega sihtasutust (nimetades neid G8) onteatavas mõttes turul monopoolses seisundisning soovitas neil järgida jagavat stsenaariu-mit ehk jagada rohkem ressursse kolmandasektori teatrite ja vabakutselistega.4

Siinkohal on põhjust viidata ka konku-rentsiseadusele ja seal sätestatud riigiabi tee-male (peatükk 6), mille järgi riigiabi ei tohiksalusetult kahjustada või moonutada konku-rentsi. Riigiabi andja on kohustatud tagamariigiabi andmise läbipaistvuse ja efektiivsusest kompensatsiooni arvutamise aluseks pea-vad olema objektiivsed parameetrid, ningpärast riigiabi andmist peab kontrollima sellekasutamise sihipärasust. Seetõttu oleks vaja välja töötada süsteem-sed ja läbipaistvad riikliku rahastamise alu-sed, mis kohtleksid era- ja riigiteatreid võrd-selt, ning korrigeerida erateatrite ja riigiasu-tuste rahastamise proportsiooni, mis võtaksarvesse ka tulemusi ehk kvalitatiivseid(kunstilisi) ja kvantitatiivseid (uuslavastuste,etenduste ja publiku arv) näitajaid. Riigiteat-rid ise peaksid aga olema avatumad ning ja-gama ressursse vabakutseliste ja erateat-ritega, nt võimaldama oma etenduspaikades

280

ja proovisaalides erateatritel taskukohastehindadega etendusi anda või proove teha,pakkuma soodsatel tingimustel tehnikarentining tegema erateatritega koostöölavastusivõi kaasama oma lavastustes vabakutselisiloojaid. Vabakutselistele peaksid olema taga-tud sotsiaalsed garantiid.

Omavalitsused ja sponsoridNii teatrite ja riigi kui ka teatrite omavahe-lises koostöös tuleks töötada aktiivselt oma-valitsuste ja eraettevõtetega, et nii kohalikudomavalitsused kui ka eraettevõtted näeksidsuuremat potentsiaali koostöös kultuuriorga-nisatsioonidega, avaliku ja erasektori part-nerluses. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2012.aasta uuringu järgi toob igasse kultuuriüri-tuse eelarvesse panustatud euro piirkonda jakohalikku ettevõtlusesse tagasi neli eurot.Tuleks töötada välja ettepanekud maksusoo-dustuste tegemiseks eraraha kaasamisel. Seljuhul õnnestuks leida valdkonda lisaressurs-se, mis aitaksid jagada toetus- ja vastutus-koormat, mis täna on riigi õlgadel.

VälissuhtlusTeater ei pea olema ennekõike ainult Eestiinimestele mõeldud kunst. Nii nagu me eisaa elada oma rahvusriigis ilma välismaail-maga suhestumata, ei saa ka teater olla iso-latsioonis. Selleks et olla elujõuline, tulebosaleda rahvusvahelises vereringes. Pole tar-vis peljata, et välisuhted ohustavad meieomapära, meie omakultuuri – nii nagu välis-poliitika tundmine või selle kujundamisesosalemine ei sea tingimata ohtu meie rahvus-riiki, vaid vastupidi, tugevdab seda. Eestiteater suhtleb liiga vähe välisteatriga. Vaidvähesed aktivistid (nt Kanuti Gildi SAAL,R.A.A.A.M, NO99, Sõltumatu Tantsu Ühen-dus) teevad seda: 2015. aastal anti välismaal58 lavastusega ühtekokku 199 etendust,

kogudes 41  012 külastust, sealjuures enimkülastatud riigid olid naaberriigid Soome,Venemaa ja Läti. Aasta-aastalt on küll haka-tud välismaal üha rohkem külalisetendusiandma, kuid tervikpilti vaadates on teatri-eksport siiski pigem juhuslik ja põhineb iga-ühe enda oskustel. Välisteatrid annavad agaEestis külalisetendusi pigem festivalidel,mitte teatrite tavaprogrammis. Nagu teatri-teadlane Madli Pesti väidab: „Eesti teatrile onolnud omane pigem kultuuriliselt lähedastekontaktide tugevdamine ja elavdamine kuikultuuriliselt võõraste kontaktide otsimine.Päris võõra integreerimise või võõralt õppi-mise püüet on vähe.“5

Koostööl välisteatritega on mitmeidplusse: kunstiline mitmekesisus, professio-naalsete oskuste paranemine, kaasaegsetesetenduskunstides kaasa rääkimine, rahvus-vaheline tuntus, uue publiku leidmine ja ko-haliku publiku harimine, ning mitte vähemoluline – lisafinantsid välisfondidest. Kind-lasti on teatriekspordi arendamise jaoks olu-line ka etenduskunstide showcase’i korral-damine välisprodutsentidele ja -teatritele.Loodame, et Eesti Teatri Agentuuri draama-maa.weekend kasvab elujõuliseks show-case’iks, esindusfestivaliks, millel on rahvus-vaheline kandepind. Ka showcase’i korralda-mine vajaks nii riigi, erasektori kui ka teatriteeneste poolt suuremat panustamist ja tuge. Kultuurieksport ja -import on valdkond,millele tuleks teatritel suuremat tähelepanupöörata ja mida võiks tunduvalt rohkem kariiklikult suunata – avaliku ja erasektorikoostöös tuleks kohalikke loojaid lennutadakõrgemale ja kaugemale ning kohalikulepublikule näidata silmaringi avardamisejaoks rohkem välisteatrit. Sellest võidaks koguetenduskunstide maastik.

281

Kokkuvõte2015. aastal pingutas riik tugevalt riigiteatritesuunal, investeerides eelkõige maakonna-teatrite taristusse. See on oluline samm riigi-vara säilitamise mõttes, ent edaspidi vajaksidsuuremat tähelepanu ka etenduskunstidevaldkonnas endas toimuvad muutused: ühaenam tekib erateatreid ja vabatruppe, ühaenam eelistatakse vabakutselise staatust, ühaenam vaadatakse välismaale. Samuti vajakstähelepanu kultuuri regionaalne tasakaal:Eestis suuruselt kolmandas linnas Narvas,mille elanikkond on ca 60 000, sai 2015. aastaltoetust teater Ilmarine ca 60 000 euro ulatu-ses. Kultuuriministeerium on küll lubanudVaba Lava Narva teatrikeskuse rajamisejaoks eraldada alates 2016. aasta II poolest 10aasta jooksul kokku ca 2,5 miljonit, kuid toe-tus täisaastale kuni 250  000 eurot sisaldabnii ehitus- kui juba ka tegevuskulusid (per-sonalikulud ja halduskulud), mis kahandabselgelt reaalse investeeringu mahtu teatrikes-kuse ehitusse. Seega pole investeeringudNarva võrreldavad riigi investeeringutegateistesse maakonnakeskustesse, ometi on

Ida-Virumaa piirkond, mis vajab riigi erilisttähelepanu. Kultuuriministeerium on 2015.–2018. aas-ta arengukavas osutanud targalt etendus-kunstide hetkeolukorra analüüsis ohule: vä-hene koostöö teatrite vahel ja ressurssidemitte jagamine vähendab osade teatrite,ennekõike vabatruppide võimalusi publi-kuni jõuda. Arengukavas tuuakse välja kanõrkus: valdkonna välissuhtluse ja turusta-mise võimekus on ebaühtlane. Loodame, etkultuuriministeerium astub strateegilisi sam-me nimetatud nõrkuste likvideerimiseks jaohtude vältimiseks. Loodame, et lisaks riigi-toele suureneb teatrite koostöö ka kohalikeomavalitsuste ja erasektoriga, võites vald-konnale juurde lisaressursse ning jagadesvastutusekoormat riigiga. Loodame, et teat-rid ise muutuvad rohkem avatuks nii üks-teise kui ka välismaailma suhtes vältimaks„seisva vee sündroomi“. Nii õnnestuks leidaüles teatrivälja tasakaalupunkt, mis aitakshoida teatrielu ärksa, vitaalse ja rahvusvahe-liselt huvipakkuvana.

1 Ugala ja Vanemuine 2015. aasta statistikas investeeringute toetusi ei näita, kuna reaalsed kulutusedtehti 2016. aastal.2 NUKU suur saal valmib 2016. aastal.3 Siin ja edaspidi on kasutatud „riigiteatrite” mõistet avalik-õigusliku Rahvusooperi Estonia ning riigiosalusega sihtasutuste Draamateatri, NO99, NUKU, Vene Teatri, Vanemuise, Endla, Ugala ja RakvereTeatrimaja kohta.4 Vt Ott Karulini artiklit „Eesti teatri G8“. – Sirp 19. IX 2014.5 Vt Madli Pesti „Draamascandal ja Augustitreff: eesti teatri väliskontaktidest ja -mõjudest 1990. ja 2000.aastatel“ kogumikus „Vaateid eesti nüüdisteatrile“, 2016.

282

TEATRITE TEGEVUSÜLEVAATEDAVALIK-ÕIGUSLIK ASUTUS

RAHVUSOOPER ESTONIA www.opera.ee

Rahvusooper Estonia asutati 1906. aastal Es-tonia laulu- ja mänguseltsi baasil. Rahvus-ooperi nime kannab teater alates 1998. aas-tast, 2010. aasta märtsist kannab balletitruppEesti Rahvusballeti nime. RO Estonia on ava-lik-õiguslik asutus ja tegutseb eraldi Rahvus-ooperi seaduse alusel. Rahvusooper Estoniajuures tegutseb Estonia Poistekoor.

STATSIONAARID ISTEKOHTITeatrisaal 800Estonia Kontserdisaal 889Kammersaal 160Rahvusooper Estonia Talveaed 110Valge saal 160

KOOSSEIS:7 ooperisolisti, 45 kooriliiget, 9 balletisolisti,43 balletiartisti, 90 orkestriliiget.

Teatrijuht: Aivar MäeLoominguline juht: Vello PähnPeadirektori nõunik: Arne MikkBalleti kunstiline juht: Toomas Edur assistent: Age Oks administratiivjuht: Andrus KämbrePeakoormeister: Elmo TiisvaldPoistekoori direktor-dirigent: Hirvo SurvaDirigendid: Jüri Alperten, Risto Joost, Kaspar Mänd (al 1.01.2015), Lauri Sirp

Näitejuhid: Helgi Sallo, Kati Kivitar (lapse-puhkusel al 21.05.2015), Marko Matvere (al9.09.2015) Lauluteatri repetiitor: Hedi Pun-donen Muusikalavastuse assistendid: Ellen Maiste,Endel Nõgene, Silva ValdtPianist-repetiitorid: Tarmo Eespere, RiinaPikani, Jaanika Rand-Sirp, Ivo Sillamaa Balleti kontsertmeistrid: Vladima Jeremjan,Reet Kõiv (kuni 31.07.2015), Diana Liiv (al2.09.2015)Koori ja orkestri kontsertmeister: AshotDrnayan-Babrouski (al 3.03.2015)Repetiitor-pedagoogid: Elita Erkina, ViktorFedortšenko, Marina Kesler, Katrin Kivi-mägi, Daniel OtevrelOoperijuht: Mart Mikk (kuni 31.07.2015);assistent Heidi Sibul (lapsepuhkusel al20.04.2015); välissuhete juht: Helen Lepalaan(al 1.10.2015), ooperijuhi assistent: Mari-LiisTõnström (al 20.04.2015)Orkestri ja koori direktor: Aili Roose; assis-tendid: Anne-Mai Edala (lapsepuhkusel al13.10.2015) Einike Leppik (al 13.10.2015), Ro-salie Sirel (kuni 31.07.2015); etenduse juhid:Riina Airenne, Jüri Kruus, Rein Lepnurm,Anton Osul, Rein Taidla (kuni 31.07.2015)Trupijuht: Lea PetersonNoodikogu juhataja: Ove-Kuth Kadak(11.08.–13.11.2015), Jaan Kiiv (kuni 10.08.2015),Marianna Liik (al 14.11.2015), Signe Toomla(al 14.11.2015)

Balleti esisolistid: Eve Andre-Tuga (lapse-puhkusel al 13.08.2015), Anatoli Arhangelski,Jonatan Davidsson (esisolist al 1.08.2015),Luana Georg, Dzianis Klimuk, EkaterinaOleynik, Alena Shkatula, Sergei Upkin

Balletisolistid: Gabriel Davidsson (kuni31.07.2015), Jonatan Davidsson (solist kuni31.07.2015), Eugeni Dokoukine (al

283

18.08.2015), Jevgeni Grib, Jonathan Hanks,Heidi Kopti, Nanae Maruyama, Bruno Mic-chiardi, Marika Muiste, Marta Navasardyan,Aleksandr Prigorovski (kuni 13.11.2015)

Balletirühm: Adam Aitazzouzene (al11.08.2015), Eneko Amoros, Chiara Annun-ziato, Nadežda Antipenko, Francois Aulibe(al 17.11.2015), Aljona Bajandina, Helen Bo-gatsh, Tess Buck (kuni 31.07.2015), SvetlanaDanilova, Shira Ezuz (kuni 31.07.2015), Eli-sabetta Formento (al 11.08.2015), Maia Gont-šarenko, Darja Günter (lapsehoolduspuhkusal 29.08.2015), John Rhys Halliwell, ChristinaHarward (al 11.08.2015), Jaclyn Ann Higgins(11.08.–30.09.2015), David Horn, MihhailJekimov, Aleksandr Kanapljov (kuni14.09.2015), Daniel Kirspuu, Alexandre Ko-narev, Sanna Kondas, Christina Krigolson,Martin Lagos Kuusk, Giacomo De Leidi, SeiliLoorits-Kämbre, Giuseppe Martino (kuni19.06.2015), Marianne Mayer Bassing (kuni12.09.2015), Ashleigh McKimmie (al11.08.2015), Vadim Mjagkov, Marianna Mon-teleone (kuni 31.07.2015), Vitali Nikolajev,Alexander Nuttall, Ketlin Oja (al 11.08.2015),Daniel Ostfeld (kuni 31.07.2015), Giulia Pa-ganelli, Svetlana Pavlova, Maria Putyakova(al 11.08.2015), Michael Pontius (al11.08.2015), Zachary Rogers, Ingrid Rink(end Gilden) (lapsehoolduspuhkus al25.12.2014), Margaret Rodtšenkova (kuni31.07.2015), Oksana Saar, Anastassia Savela,Yana Savitskaya (al 11.08.2015), Ksenia Se-letskaja, Abigail Sheppard (kuni 31.07.2015),William Simmons, Mari Stankus (end Lofits-kaja), Triinu Upkin (end Leppik), AliayazUrata, Carlos Campo Vecino (al 17.09.2015),Paula Veiler, Urve-Ly Voogand, Özge Inci(8.01.–31.07.2015)

Ooperisolistid: Pavlo Balakin, Rauno Elp,

Kadri Kipper, Oliver Kuusik (al 20.05.2015),Andres Köster, Mart Laur, Juuli Lill-Köster,Helen Lokuta (lapsehoolduspuhkus kuni1.06.2015), Mart Madiste, Kristel Pärtna, AareSaal, René Soom, Janne Ševtšenko, Heli Ves-kus, Jassi Zahharov Lepingulised külalissolistid: Aile Asszonyi,Urmas Põldma, Priit Volmer

Ooperikoor: Rene Alas, Karin Andrekson,Eugen Antoni (al 1.12.2015), Sergii Bilokin (al29.09.2015), Oleksandr Brazhnyk, RomanChervinko, Ricardo Cuartero (kuni31.07.2015), Rachel Dyson, Triin Ella, DanilaFrantou, Georg Gurjev, Maire Haava, EveliHeinapuu, Vladislav Horuženko, Kati Jaani-mäe, Jaak Jõekallas, Maria Kais, Greete Kivi-sild, Aare Kodasma, Airike Kolk, KädiKosenkranius, Albina Kotšetova, Olev Kriisa,Priit Kruusement, Ludmilla Kõrts, MariaLeppoja, Martin Lume, Danna Malõško (al11.08.2015), Ivo Onton, Külli Ormisson, EvaRand, Pille-Riin Rajavee, Vyacheslav Rezni-chenko, Lydia Roos, Airi Sepp, Stanislav Šel-jahhovski (al 13.10.2015), Olga Zaitseva, KairiTammaru, Valentina Taluma, Sven Tarlap,Lembit Tolga, Andre Amadeus Trumm (kuni31.07.2015), Ülle Tundla, Kristiina Under,Aule Urb (al 11.08.2015), Mati Vaikmaa, KimYoung-Ko (kuni 31.07.2015)

Orkester: Mari Aasa, Priit Aimla, Johanna–Marie Ainomäe (7.10.2014–31.01.2015), OlevAinomäe, Maarja Allik, Edmunds Altmanis,Andreas Arder, Aabi Ausmaa, Imre Eenma(kuni 31.07.2015), Laur Eensalu (lapsepuh-kusel al 1.03.2015), Rait Erikson, Maksym Fi-latov, Maria Goršenina, Guido Gualandi,Andrus Haav, Eva-Liisa Heinmaa, JonathanHenderson (loominguline puhkus al10.08.2015), Eneli Hiiemaa, Adam Jeffrey,Sirje Juhkam, Marko Jõeleht, Aleksander

284

Jõgi, Madis Järvi, Marius Järvi, Valter Jürgen-son, Lisa Kawasaki (al 11.08.2015), HannoKedik, Helen Kedik, Ivar Kiiv, Mart Kivi,Saale Kivimaker-Rull, Marita-Merle Klimo-va, Kristina Kriit, Guido Kongas, Inno-MartKont, Kadri Kukk, Taavi Kuntu, Csaba Zol-tán Marján, Lembi Mets, Jüri Millistfer, Mai-rit Mitt (kuni 31.12.2015), Kaia Muttik,Kristjan Mänd, Maria Nesterenko, ToomasNestor, Jaan Normak, Karolina Normak, AnuLaas, Mart Laas, Mati Leibak, Anneliis Lind-re, Adrian Bravo Lopez, Leho Läte, Joel Ots,Roman Petuhhov (kuni 31.07.2015), EdaPeäske, Arne Pilliroog, Tiit Pärtna, ValdekPõld, Heiti Riismäe, Angelica Robert (endAverjanov), Mai Rosenroth, Liisi Rusnak,Kristjan Saar, Vello Sakkos, Misuki Shindo,Rene Sepa-laan, Raul Seppel, Eugen Simson-Valtin, Chris Sommer (al 11.08.2015), HennoSoode, Karmen Sookruus, Jacob Steuer (al10.03.2015), Liliana Tamm-Maaten, EivinToodo, Veljo Toodo, Kersti Tomingas, KerstinTomson, Leena Uibokand, Toivo Unt, KatrinUuli, Vigo Uusmäe, Toomas Uustalu, EsterVain, Henry-David Varema, Raimond Vend-la, Andrus Vihermäe, Marika Vihermäe,Madis Vilgats, Alar Villems, Kristi Volmer,Vahur Vurm, Anto Õnnis, Ann Õun, MarkoÕunapuu

UUSLAVASTUSED

Tsirkusprintsess Imre Kálmáni operett. Julius Brammeri jaAlfred Grünwaldi libreto, laulutekstid tõlki-nud Peeter Volkonski. Dramatiseerija ja la-vastaja Thomas Mittmann (Saksamaa), diri-gendid Jüri Alperten, Kaspar Mänd ja LauriSirp, valguskunstnik Anton Kulagin, koor-meister Elmo Tiisvald, lavastuse assistentEllen Maiste, näitejuht Helgi Sallo, vene

tantsu koreograaf Marina Kesler, liikumis-juht Hedi Pundonen, etenduse juhid ReinLepnurm ja Riina Airenne. Osades: Helen Lokuta või Janne Ševt-šenko – Vürstinna Fedora Palinska. AndresKöster või René Soom – Mister X. AnderoErmel või Urmas Põldma – Toni Schlumber-ger. Kadri Kipper või Hanna-Liina Võsa –Mabel Gibson. Väino Puura või Jassi Zahha-rov – Suurvürst Sergius Wladimir. Mart Laurvõi Märt Jakobson – Krahv Saskusin. MartMadiste või Jaak Jõekallas – Peter Petro-witsch. Aare Kodasma – Parun Peter Bru-sowsky. Andre Amadeus Trumm – ParunPeter Brusowsky; Luigi Pinelli. Lembit Tolga– Luigi Pinelli. Voldemar Kuslap või MatiVaikmaa – Stanislawski. Tõnu Kilgas – Peli-kan. Riina Airenne või Juuli Lill – CarlaSchlumberger. Elyca Edovald – Köietantsija.Kaido Leesmann või Tarmo Pärna – Jõumees.Maria Kaljula – Tsirkuseahv. Oliver Kilk,Anton Oswald Kuusk või Ats Varustin,Edgar Vunš – Kaksikud. Tiia Erm, ToomasHark, Einar Hillep, Andres Kask, Kristine Ki-vimäe, Tiina Nettau, Martin Urve, MargusSepp ja Jana Volke – Tsirkuseartistid. EestiRahvusballett, RO koor ja orkester. Esietendus 3. jaanuaril 2015 teatrisaalis.

Onegin Ballett Aleksandr Puškini teose ainetel. PjotrTšaikovski muusika, arranžeerija Kurt-HeinzStolze (Saksamaa), koreograaf ja lavastajaJohn Cranko (Stuttgardi Ballett), lavale sead-nud Jane Bourne (Suurbritannia), dirigendidJüri Alperten, Kaspar Mänd ja Vello Pähn,kunstnik Thomas Mika (Saksamaa), valgus-kunstnik Steen Bjarke (Taani), kunstnikuassistent Diana Eckmann (Saksamaa), repe-tiitorid Age Oks, Daniel Otevrel, Elita Erkina,Marina Kesler, Toomas Edur ja Viktor Fedort-šenko, pianist-repetiitorid Reet Kõiv,

285

Vladima Jeremjan ja Anna Pilipuitene, eten-duse juhid Anton Osul ja Jüri Kruus. Osades: Alena Shkatula või Luana Georg– Tatjana. Denis Klimuk või Jonatan Davids-son – Onegin. Kaire Kasetalu – Proua Larina.Svetlana Pavlova – Proua Larina; Tatjana tei-sik. Tess Buck – Tatjana teisik. Sergei Upkinvõi Jonathan Hanks – Lenski. Abigail Shep-pard või Svetlana Danilova – Olga. AnatoliArhangelski või Jevgeni Grib – Vürst Gre-min. Kaja Kreitzberg või Sanna Kondas –Amm. Eesti Rahvusballet. Esietendus 19. märtsil 2015 teatrisaalis.

Rahvusvahelise tantsupäeva galaTantsulavastus. Lavastaja Toomas Edur, val-guskunstnik Tiit Urvik, repetiitorid Age Oks,Daniel Otevrel, Elita Erkina, Katrin Kivimägi,Marina Kesler, Toomas Edur ja Viktor Fedort-šenko, helitehnik Mikk Nurga, etenduse juhtAnton Osul. Osades: Abigail Sheppard, Sergei Upkin,Brandon Alexander, Alena Shkatula, DenisKlimuk, Maksim Tšaštšegorov ja KatherinaMarkowskaja (Baieri Riigiballett Münchenis),Rena Narumi ja Anton Valdbauer (RootsiKuninglik Ballett), Maria Seletskaja ja DavidJonathan (Flandria Kuninglik Ballett), Gab-riel Davidsson, Jonatan Davidsson, LuanaGeorg, Nanae Maruyama, Svetlana Danilova,Jevgeni Grib, Ali Urata. RO orkester. Esietendus 3. mail 2015 teatrisaalis.

CardillacPaul Hindemithi ooper. Ferdinand Lioni lib-reto E. T. A. Hoffmanni novelli „Das Fräuleinvon Scuderi“ ainetel. Lavastaja Vilppu Kilju-nen (Soome), kunstnik Kimmo Viskari(Soome), dirigendid Lauri Sirp, Risto Joost jaVello Pähn, valguskunstnik Anton Kulagin,koormeister Elmo Tiisvald, lavastuse assis-tent Ellen Maiste, näitejuht Marko Matvere,

pianist-repetiitorid Ivo Sillamaa ja JaanikaRand-Sirp, etenduse juhid Rein Lepnurm jaRiina Airenne. Osades: Rauno Elp – Cardillac. HelenLepalaan – Cardillaci tütar. Tamara Gallo –Cardillaci tütar. Jyrki Anttila – Ohvitser. MartLaur – Kullakaupmees. Sergiu Saplacan – Ka-valer. Heli Veskus – Daam. Pavlo Balakin –Politseiülem. Teistes osades RO Estonia pois-tekoor, RO ooperikoor ja orkester. Esietendus 14. mail 2015 teatrisaalis.

KrattEduard Tubina ballett kahes vaatuses. Lib-reto autor Elfriede Saarik, lavastaja ja koreo-graaf Marina Kesler, dirigendid KasparMänd, Lauri Sirp ja Vello Pähn, kostüümi-kunstnik Gerly Tinn, valguskunstnik KarmenTellisaar, videokunstnik Argo Valdmaa, de-koratsioonikunstnik Madis Nurms, repetii-torid Elita Erkina ja Viktor Fedortšenko,koormeister Elmo Tiisvald, etenduse juhidAnton Osul ja Jüri Kruus. Osades: Anatoli Arhangelski – Kurat. Ma-rika Muiste või Marta Navasardyan – Pere-tütar. Sergei Upkin – Sulane. Ali Urata –Kuradi käsilane. Denis Klimuk või JonatanDavidsson – Peremees. Eneko Amoros võiJonathan Hanks – Kratt; Sulase sõber. JevgeniGrib – Sulane; Kurat. Oksana Saar, GiacomoDe Leidi – Kuradi käsilane; Sulase sõber. Giu-lia Paganelli, Elisabetta Formento, AdamAshcroft, Nanae Maruyama, Zachary RobertRogers, Evgeni Dokukin, Maria Seletskaja,Nadezhda Antipenko ja Alexander Nuttall –Kuradi käsilased. Heidi Kopti, Svetlana Da-nilova, Bruno Micchiardi ja Helen Bogatch –Sulase sõbrad. RO naiskoor, orkester ja EestiRahvusballett. Esietendus 18. septembril 2015 teatri-saalis.

286

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Aken ooperi- ja balletimaailma 10.01.2013 mitmeliigilavastus teism 5 2 435Armujook 15.05.2014 muusikalavastus noored 9 4 227Bajadeer 16.05.2013 tantsulavastus noored 13 7 832Boheem 29.10.2010 muusikalavastus täisk 3 1 422Cardillac 14.05.2015 muusikalavastus täisk 6 2 809Carmen 26.05.2011 muusikalavastus täisk 7 4 963Coppelia 4.03.2010 tantsulavastus teism 3 1 843Cyrano de Bergerac 25.05.2005 muusikalavastus täisk 2 709Faust 20.09.2012 muusikalavastus täisk 5 2 903Karlsson katuselt 6.11.2015 muusikalavastus teism 8 6 473Kratt 18.09.2015 tantsulavastus täisk 7 4 894Liblikas 13.09.2013 muusikalavastus täisk 2 642Luikede järv 28.11.2002 tantsulavastus täisk 5 3 550Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi 1.02.2008 tantsulavastus lapsed 10 9 824Medea 13.03.2014 tantsulavastus noored 4 2 085Mees La Manchast 22.03.2012 muusikalavastus noored 3 1 599Minu veetlev leedi 3.04.2008 muusikalavastus täisk 5 3 462Onegin 19.03.2015 tantsulavastus täisk 12 8 555Padaemand 16.04.2004 muusikalavastus täisk 3 1 529Pipi Pikksukk 5.03.2011 muusikalavastus lapsed 7 4 802Prints ja kerjus 26.01.2013 muusikalavastus teism 6 2 765Pähklipureja 3.12.2010 tantsulavastus lapsed 16 16 053Rahvusvahelise tantsupäeva gala 3.05.2015 tantsulavastus noored 1 566Rigoletto 9.11.2007 muusikalavastus täisk 3 1 593Rinaldo 18.09.2014 muusikalavastus noored 6 3 740Savoy ball 15.01.2014 muusikalavastus täisk 21 13 205Tannhäuser 14.03.2013 muusikalavastus täisk 3 1 303Tosca 13.05.2005 muusikalavastus täisk 5 2 746Traviata 19.12.1997 muusikalavastus täisk 8 5 182Tsirkusprintsess 3.01.2015 muusikalavastus täisk 28 19 185Tuhkatriinu 16.11.2012 tantsulavastus teism 4 2 134Uinuv kaunitar 14.11.2014 tantsulavastus lapsed 9 6 334Väike prints Hamlet 26.11.2014 mitmeliigilavastus lapsed 20 2 293

Repertuaari nimekiri

Väljaspool lavastuste statsionaari anti 9% etendustest, sh 10 etendust Hispaanias, Soomes jaItaalias. Aastas osales Estonia lavastustes 70 külalissolisti, neist 21 väljastpoolt Eestit.

287

Karlsson katuselt Tauno Aintsi muusikal lastele Astrid Lind-greni teose ainetel. Lavastaja ja dramatisee-rija Ain Mäeots, libreto autor Jaak Urmet(Wimberg), dramaturgiline abi Siret Paju, ko-reograaf Andre Laine, kunstnik Iir Herme-liin, dirigendid Kaspar Mänd ja Lauri Sirp,näitejuht Helgi Sallo, valguskunstnik PriiduAdlas, koormeister Elmo Tiisvald, kontsert-meistrid Jaanika Rand-Sirp, Riina Pikani jaTarmo Eespere, lavastuse assistent SilvaValdt, koreograafi assistent Hedi Pundonen,helitehnikud Kalev Timuska ja Lehar Lepler,

etenduse juhid Rein Lepnurm ja Riina Airenne. Osades: René Soom või Sepo Seeman –Karlsson. Mikk Jürjens või Kaarel Targo –Väikevend. Juuli Lill või Kaire Vilgats –Majasokk. Oliver Kuusik või Jassi Zahharov– Onu Julius. Mart Madiste või UrmasPõldma – Fille. Aare Saal või Rauno Elp –Rulle. Mart Laur või Märt Jakobson – Isa.Helen Lokuta või Janne Ševtšenko – Ema.Kati Jaanimäe või Kadri Kipper – Bettan.Andres Köster või Jaak Jõekallas – Bosse.Henri Liiv – Pelle. RO orkester. Esietendus 6. novembril 2015 teatrisaalis.

2015 MUUSIKA- TANTSU- MITMELIIGI- KOKKULAVASTUSED LAVASTUSED LAVASTUSED

uuslavastused 3 3 0 6kogu repertuaar 20 11 2 33etendused 140 84 25 249külastused 85 259 63 670 4 728 153 657keskmine pilet 15 13,5 7,1 14,2

Repertuaari koondnäitajad

Estonia alustas 110. hooaega renoveeritudteatrisaalis, toimus tehniliste ruumide üm-berehitus ja etendustehnika uuendamine. Pä-rast I rõdu laiendamist on teatrisaalis 700asemel 800 istekohta. Vaatesaali ja etendus-tehnika uuendamine läks kokku maksma ligi700 000 eurot. I rõdu ümberehituse muinsus-kaitse eritingimused koostas Liivi Künna-puu, projekteeris Juta Lember. Oktoobris anti Estonia maja keldris pidu-likult üle valminud kaasaegsed harjutus- jaolmeruumid Eesti Riiklikule Sümfoonia-orkestrile. Rahvusooperi eestvedamisel jakultuuriministeeriumi toel ehitati 20 ruumipindalaga u 400 m². Detsembris avati Estoniafassaadil neli uut kaughallatavat infoekraani,mis on loetavad päikesevalguse käes.

KORRALDATUD SÜNDMUSED

17. veebruaril toimus Estonia parklas muu-sika-aastale pühendatud II Estonia mara-ton, kus osalesid kultuuriministeeriumi,Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Draama-teatri ja Rahvusooper Estonia võistkonnad.

27. veebruaril toimus Eesti Rahvusballettikunstilise juhi Toomas Eduri algatusel Tal-veaias noorte balletiklubi esimene kohtu-mine.

Rahvusvahelise teatripäeva Eesti teatri aas-taauhindade pidulik galaõhtu toimus Rah-vusooperis Estonia, otseülekande tegi EestiRahvusringhääling ETVs.

288

15.–19. aprillini toimus teatri korraldamiselfestival „Suur Tšaikovski“. Festivali raamestoimusid etendused, galaõhtud, samuti hari-dusprogramm gümnaasiumiõpilastele.

31. mail toimus Tallinna Balletikooli gala, kusesinesid kooli lõpetajad, vanema ja nooremaastme õpilased, Rootsi Kuningliku Balleti-kooli õpilane David Ekman ning Eesti Rah-vusballeti solist Gabriel Davidsson.

13. augustil sõitis Estonia teatri rahvas kaheeritrammiga Kadriorgu, et presidendi roosi-aias ühiselt 110. hooaja algust tähistada. Es-

toonlasi külla kutsunud president ToomasHendrik Ilves on teatri patroon alates 2006.aastast.

4.–6. septembrini toimus traditsioonilineTeatrilaat.

10.–13. septembrini sõidutati Estonia teatri-bussiga rahvusooperisse huvilisi Narva, Vil-jandi ja Pärnu suunalt.

Estonia Seltsi 150. sünnipäeva puhul viidi 20.oktoobril 150 küünalt estoonlaste kalmudeleTallinna surnuaedades ja toimus Estonia

Estonia ball ball 2 1 579Harjumaa ball ball 1 752Balletilugu hariduslik sari 13 872Päikesekuningast kratini hariduslik sari 11 740Hunt ja seitse kitsetalle hariduslik sari 22 2 109Ka ooper kõlab tuttavalt hariduslik sari 17 998Kontsert kõige pisematele hariduslik sari 23 2 767Ekskursioonid teatris muu 274 4 976Arabella kontsertettekanne 1 662Balletigala kontsert 1 3 000Estonia Selts 150 kontsert 1 787Georg Ots 95 kontsert 1 747Kuldne klassika kontsert 1 563Musicante kontsert 12 1 141Ooperi- ja operetigala kontsert 1 1 500Naistepäevakontsert kontsert 1 121See oli hää mu südamel kontsert 2 282Jõulutervitus kontsert 1 761Tšaikovski festival festival 3 2 171Ida-Tallinna Keskhaigla 230. sünnipäev kontsert 1 600Tallinna Balletikooli gala 2014 kontsert 1 642Vana Tallinn Gala kontsert 2 1 287Teatrilaat kontsert, muu 3 8 500

395 37 557etendused, külastused 249 153 6572015 KOKKU 644 191 214

289

Seltsi Segakoori kontsert Tallinna Jaani kiri-kus; 22. oktoobril toimus galakontsert, kusesinesid Rahvusooper Estonia solistid,orkester, koor ja Eesti Rahvusballett. Kaaste-gevad olid Estonia Seltsi Segakoor ja bassJaakko Ryhänen Soomest. Kava koostas ArneMikk, dirigeerisid Neeme Järvi, Jüri Alpertenja Lauri Sirp. Kontserdi esimene osa oli pü-hendatud eesti heliloojatele: Evald Aav,Juhan Aavik, Raimund Kull, Artur Lemba,Eino Tamberg ja Gustav Ernesaks, nad kõikolid ka Estonia Seltsi liikmed. Teises osaskõlasid teosed maailmaklassikast.

18. novembril toimus Estonia Kontserdisaalis

Richard Straussi koomilise ooperi „Arabella“kontsertettekanne. Dirigent Vello Pähn. Solis-tid: Kristiane Kaiser (sopran, Austria), KristelPärtna (sopran), Pavlo Balakin (bass), JuuliLill (metsosopran), Morten Frank Larsen (ba-riton, Taani), Roman Sadnik (tenor, Austria),Oliver Kuusik (tenor), Aare Saal (bariton),Mart Laur (bass), Pirjo Püvi (sopran, Vane-muine), Helen Lokuta (metsosopran).

11. novembril toimus kolmandat korda töö-vahetuspäev nimega „Sassis päev". Päevaeesmärgiks on kolleegidele oma tööst aimuanda ja uusi ameteid proovida. Ametikohtivahetasid 55 Estonia töötajat.

KULUDTULUD

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu2 601 78219%

tööjõukulud9 479 77270%

halduskulud834 0026%

kohvik269 0912%

muud kulud1 523 41111%

majanduskulud1 530 13211%

toetused7 572 48756%

etendus-tegevusega kaudselt seotudtulud3 397 28525%

290

LINNATEATRID

KURESSAARE LINNATEATERwww.kuressaarelinnateater.com

Poolkutseline Kuressaare Teater sai 1935. aas-tal alguse Kuressaare Eesti Seltsi (1886–1940)näiteringist. 1998. aastal taasasutati Kures-saare Linnateater ja järgmisel aastal toimusesimene esietendus.

STATSIONAARID ISTEKOHTITeatrisaal 215Sinine saal 90Kuressaare Sadamaait 177

KOOSSEIS

Teatri juht: Piret RaukDirektori asetäitja loomealal: Aarne MägiLavastaja: Peeter Tammearu

UUSLAVASTUSED

Molly Sweeney Brian Frieli draama. Inglise keelest tõlkinudMalle Pärn. Lavastaja Peeter Tammearu,kunstnik Riina Vanhanen, valguskunstnik-helitehnik Priidu Adlas ja Tarmo Matt, muu-sikaline kujundaja Feliks Kütt, lavameistridAhto Matt, Kuno Lauton ja Margus Teras-mees, kostümeerija Laivi Koppel, etendusejuht Ene Pärtel, graafiline kujundaja LiisaSaaremäel. Lavastus valmis koostöös VabaLavaga. Osades: Piret Kalda – Molly Sweeney.Andres Raag – Frank Sweeney. Peeter Tam-mearu – Dr Rice. Esietendus 25. märtsil 2015 Vaba Lavasuure saalis.

Ekke Moor August Gailiti teose dramatiseering. Drama-tiseerija ja lavastaja Aare Toikka, koreograafKristjan Rohioja, kunstnik Iir Hermeliin, val-guskunstnik Sander Põllu, muusikaline ku-jundaja Ardo-Ran Varres, lavavõitluse seadjaTanel Saar, lavameistrid Ahto Matt ja RaulÕitspuu, valgustaja Tarmo Matt, kostümee-rija Laivi Koppel, kunstniku assistent PilleKose. Koostöölavastus VAT Teatri ja EMTAlavakunstikooliga. Kursuse juhendajad Pee-ter Raudsepp ja Katariina Unt. Osades EMTA lavakooli 27. lennu tuden-gid: Liisa Saaremäel või Lauli Otsar – NeenuMoor; Pille-Riin; Lapi naine. Karmo Nigula– Ekke Moor. Karl Laumets – Toomas Üüve;koguduse vanem Kaika Jüri; kraavihallOskar Ääreküla; Kapten; põdrapull Peppi;väike Ekke. Risto Vaidla – Aat Elme; Kogu-duse liige; Aleksander Jundi; Pootsman; Lapimees. Jürgen Gansen – Aat Elme; Mustlane;Koguduse liige; kraavihall Iivan; Tüürimees;Lapi mees. Markus Habakukk – Külapoiss;hobune Džabo; Koguduse liige; Kraavihall;jahimees Jürga. Saara Nüganen – Külatüd-ruk; mustlase tütar Malleke; Looni Läik;Eetsa Jörsi; Lapi naine. Ott-Henrik Raidmets– Kirjandushuviline; mustlase poeg Roman;Ruuts Laomaa; Koguduse liige; Kraavihall;põdrapull Nari. Christopher Rajaveer – Kir-jandushuviline; mustlase poeg Ruslan; Vee-liks Ekma; Kaubajuut; Koguduse liige;Kraavihall; Isa Uutšö. Ester Kuntu – Must-lase naine Roosi; Koguduse liige; Elda Indu;Lassi. Esietendus 30. juulil 2015 KuressaareSadamaaidas.

Ülevaataja Jesse Eisenbergi draama. Inglise keelest tõl-kinud Elisabet Reinsalu. Lavastaja ja muusikaline kujundaja PeeterTammearu, kunstnik Jaak Vaus, lavameister

291

Ahto Matt, valgustaja ja helitehnik TarmoMatt, kostümeerija Laivi Koppel, etendusejuht Ene Pärtel. Osades: Helene Vannari – Maria. AndresRaag – Zenon. Lauri Kink – David. Esietendus 28. septembril 2015 Kures-saare Linnateatri suures saalis.

Rääkivad riided Lavastus lastele. Teksti autor ja lavastajaAarne Mägi, muusika autor Laine Lehto,kunstnik Annika Aedma, valguskunstnikTarmo Matt, muusikaline kujundaja ToomasLunge, lavameister Ahto Matt, kostümeerijaLaivi Koppel, helitehnik Tarmo Matt.

Osades: Rauno Kaibiainen, Merilin Kir-bits, Taavi Lepik. Esietendus 12. novembril 2015 Kures-saare Linnateatri suures saalis.

Minu ema on päkapikk Lavastus lastele. Teksti autor ja lavastajaAarne Mägi, lavameister Ahto Matt, valgus-taja Tarmo Matt, kostümeerija Laivi Koppel,helitehnik Tarmo Matt. Osades: Aime Käen – Vanaema. Mati Tal-vistu – Isa. Piret Rauk – Päkapikk; Ema.Martin Vesberg – Poeg. Esietendus 10. detsembril 2015 Kures-saare Linnateatris.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Armastuse kirjad 9.11.2013 sõnalavastus täisk 9 628Eesti mees ja tema naine 23.03.2014 sõnalavastus täisk 7 837Ekke Moor 30.07.2015 sõnalavastus täisk 12 1 940Killu ja Mürakas 5.12.2013 mitmeliigilavastus lapsed 6 665Minu ema on päkapikk 10.12.2015 sõnalavastus lapsed 8 529Molly Sweeney 25.03.2015 sõnalavastus täisk 9 643Otsides varandust 28.11.2014 mitmeliigilavastus lapsed 1 59Rääkivad riided 12.11.2015 sõnalavastus lapsed 8 724Testamenditäitjad 29.07.2014 sõnalavastus täisk 11 2 254Vana õngitseja 19.01.2013 sõnalavastus täisk 4 346Wally kohvik 1.10.2013 sõnalavastus täisk 5 496Ülevaataja 28.09.2015 sõnalavastus täisk 13 1 386

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNALAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUS KOKKU

uuslavastused 5 0 5kogu repertuaar 10 2 12etendused 86 7 93külastused 9 783 724 10 507keskmine pilet 9 3,3 8,7

Repertuaari koondnäitajad

48% etendustest anti üle Eesti, väljaspool lavastuste statsionaare.

TALLINNA LINNATEATERwww.linnateater.ee

Tallinna Linnateater, kunagine Eesti RiiklikNoorsooteater, on tegutsenud ligi viisküm-mend aastat. Tal on olnud viis peanäitejuhti.Lavastusi tuuakse välja viies erinevas saalis,vabaõhulaval on pandud alus suveteatritraditsioonile. Linnateatril on oma rahvus-vaheline teatrifestival „Talveöö unenägu“.

292

Filmiprogramm lastele ürituste sari 22 3278Filmiprogramm täiskasvanutele ürituste sari 73 4 981Kuressaare filminädal ürituste sari 6 409

101 8 668etendused, külastused 93 10 5072015 KOKKU 194 19 175

MAJANDUSTEGEVUS

MUU TEGEVUS

KULUDTULUD

majandustegevusest laekuv tulu86 63529%

tööjõukulud218 36848%

halduskulud139 90431%

majanduskulud95 57421%

toetused215 49771%

STATSIONAARID ISTEKOHTIVäike saal 93Taevalava 169Põrgulava 182Lavaauk 320Kammersaal 71Hobuveski 142Salme Kultuurikeskus 618

293

KOOSSEIS

Teatrijuht: Raivo PõldmaPeanäitejuht: Elmo NüganenMuusikajuht: Riina RooseKunstnik: Kustav-Agu PüümanPeakunstnik: Reet Aus (al 19.10.2015)Lavastajad-dramaturgid: Diana Leesalu,Paavo Piik Dramaturgid: Triin Sinissaar, Kristiina Jalasto Projektijuht: Veiko TubinTrupijuht: Triinu SillasteNäitlejad: Argo Aadli, Aleksander Eelmaa(kuni 30.06.2015), Epp Eespäev, AnderoErmel, Mikk Jürjens, Piret Kalda, Henrik Kal-met, Karl-Andreas Kalmet (kuni 30.06.2015),Alo Kõrve, Hele Kõrve, Anu Lamp, TõnnLamp, Liis Lass, Allan Noormets, IndrekOjari, Kalju Orro, Märt Pius, Priit Pius, And-res Raag, Ursula Ratasepp, Anne Reemann,Elisabet Reinsalu, Maiken Schmidt, RainSimmul, Margus Tabor, Külli Teetamm, MartToome, Sandra Uusberg, Andrus Vaarik, He-lene Vannari, Kaspar Velberg, Evelin Võige-mast, Priit Võigemast (kuni 30.06.2015),Kristjan Üksküla

UUSLAVASTUSED

Krabat Otfried Preussleri teose dramatiseering.Saksa keelest tõlkinud Linda Ariva. Drama-tiseerija ja lavastaja Diana Leesalu, muusikaautor Ardo Ran Varres, koreograaf MaikenSchmidt, kunstnik Jaagup Roomet, valgus-kunstnik Emil Kallas, videokunstnikudAleks Tenusaar, Andres Tenusaar, Raivo Möl-lits ja Taavet Jansen, lauluõpetaja RiinaRoose, lavavõitluse seadja Indrek Sammul,mustkunsti juhendaja Meelis Kubo. Osades: Andrus Vaarik – Meister. MärtPius – Krabat. Mikk Jürjens – Lobosch. Alo

Kõrve – Witko. Indrek Ojari – Juro. Priit Pius– Hanzo. Mart Toome – Petar. Andero Ermel– Staschko. Veiko Tubin – Kito. Henrik Kal-met – Michal. Kristjan Üksküla – Merten.Kaspar Velberg – Lyschko. Argo Aadli – And-rusch. Maiken Schmidt – Eeslaulja. TõnnLamp – Tonda. Kristiina Jalasto – Külatüd-ruk. Helen Männik – Külatüdruk. Karl-And-reas Kalmet – Merten. Esietendus 31. jaanuaril 2015 Põrgulaval.

Sügise unenägu Jon Fosse draama. Norra keelest tõlkinudEha Vain. Lavastaja Madis Kalmet, kunstnikLilja Blumenfeld, valguskunstnik Neeme Jõe,muusikaline kujundaja Arbo Maran, kunst-niku assistent Eliise Selisaar. Osades: Elmo Nüganen – Mees. ElisabetReinsalu – Naine. Epp Eespäev – Ema. PiretKalda – Gry. Aleksander Eelmaa – Isa. Esietendus 7. märtsil 2015 Põrgulaval.

Melujanu Nüüdistantsulavastus. Algatajad MaikenSchmidt ja Paavo Piik, lõpetajad Henrik Kal-met ja Priit Võigemast, muusika autor VaikoEplik, kunstnik Anneli Arusaar, valguskunst-nik Emil Kallas, helikujundaja Veiko Tubin,eriefektide tehnilised lahendused EnarTarmo. Osades: Henrik Kalmet, Anu Lamp, LiisLass, Märt Pius, Priit Pius, Ursula Ratasepp,Maiken Schmidt, Külli Teetamm, Kaspar Vel-berg, Evelin Võigemast, Kristjan Üksküla,Priit Võigemast. Esietendus 18. aprillil 2015 Taevalaval.

Vanamees ja meri Ernest Hemingway teose dramatiseering. La-vastaja Martti Helde, dramatiseerija JimAshilevi, muusika autor Mihkel Zilmer,koreograaf Arolin Raudva, kunstnik Kristjan

294

Suits, kostüümikunstnik Liis Plato, valgus-kunstnik Rene Liivamägi, videokunstnikudEmer Värk, Hendrik Mägar, Jaak Ollino jr jaMikk-Mait Kivi, kunstniku assistent ImrePaabo, grimmikunstnik Liisi Roht, helikujun-daja Ranno Tislar, operaatorid Aivo Rannik,Erik Põllumaa, Janar Hakk, Sanna MariaRink ja Veiko Jaksi, tehniline juht Allan Räim,konsultant Enar Tarmo. Koostöölavastus VonKrahli Teatriga. Osades: Andres Ots – Vanamees. TõnisNiinemets – Noor Vanamees. Kait Kall –Avastaja. Kristjan Üksküla – Süütu. EvelinVõigemast – Valitseja. Ivo Reinok – Orb. LiisLindmaa – Sõdalane. Helene Vannari –Maag. Raho Aadla, Joonas Tagel, Simo Kruu-sement, Johann Rosenberg, Maarja Tõnisson,Age Linkmann, Mari-Liis Eskusson, KadriSirel ja Sigrid Savi – tantsijad. Esietendus 3. juunil 2015 Volta kvartalisTööstuse 47B Loftides.

Tagasitulek isa juurde Madis Kõivu draama. Lavastaja Adolf Ša-piro, lavastusdramaturg Toomas Kall, kunst-nik ja videokujundaja Vladimir Anšon,kostüümikunstnik Reet Aus, valguskunstnikEmil Kallas, muusikaline kujundaja RiinaRoose, arranžeerija Jaak Jürisson. Osades: Lembit Ulfsak – Tagasitulija.Elmo Nüganen – Isa. Anne Reemann – Ema.Kalju Orro – Vend. Epp Eespäev – ProuaKlaudi. Külli Teetamm – Hermine. PiretKalda – Anna. Rain Simmul – Peremees. Esietendus 16. septembril 2015 Taevalaval.

Veider orkester EMTA lavakunstikooli 27. lennu diplomi-lavastus*. Rodney Acklandi draama. Inglise keelest tõl-kinud Triin Tael. Lavastaja Adrian Giurgea,muusika autor ja muusikaline kujundaja

Jarek Kasar, kunstnik Reet Aus, valguskunst-nik Reelika Palk, lavastaja assistent LauraKalle. Osades: Elisabet Reinsalu – Vera. KasparVelberg – Paul. Liis Lass – Frida. Jürgen Gan-sen* – Georg. Liisa Saaremäel* – Jane. KarmoNigula* – Kurt. Saara Nüganen* – Laura.Laura Kalle* – Silvia. Markus Habakukk* –Vallo. Ott-Henrik Raidmets* – Oskar. Chris-topher Rajaveer* – Siim. Lauli Otsar* – Ester. Esietendus 23. septembril 2015 Salmekultuurikeskuses.

Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus Tiago Rodriguese draama. Portugali keelesttõlkinud Kristiina Jalasto. Lavastaja DianaLeesalu, muusika autor ja muusikalinekujundaja Veiko Tubin, kunstnik Annika Lin-demann, valguskunstnik Reelika Palk, heli-kujundaja Arbo Maran. Osades: Hele Kõrve – Kaelkirjak. IndrekOjari – Judy Garland. Margus Tabor – Mees,kes on minu isa; Tšehhov. Priit Pius – Vana-mees; Suhkrupakipanga teller; Panter; Polit-seinik; Pedro Passos Coelho. Esietendus 14. novembril 2015 väikesessaalis.

MUU TEGEVUS

Tallinna Linnateatri viiekümnenda sünni-päeva tähistamisürituste sarjas „Kontakt“toimus aasta jooksul 7 näitlejate kohtumis-õhtute salvestust, korraldajad olid VeikoTubin, Paavo Piik ja Henrik Kalmet, õhtuju-hid Henrik Kalmet ja Veiko Tubin.

Teatrisõprade klubis:4. septembril esitleti teatri 50. juubeli puhulilmunud raamatut „Olla! 50 mälestust jamälestuste mälestust“, mille autor on Pille-Riin Purje. Loeti katkendeid raamatust ning

295

2015 SÕNALAVASTUSED TANTSULAVASTUS MITMELIIGILAVASTUS KOKKU

uuslavastused 5 1 1 7kogu repertuaar 27 1 1 29etendused 404 13 14 431külastused 72 178 2 250 5 217 79 645keskmine pilet 15,3 15,7 15,4 16,4

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Aeg ja perekond Conway 23.02.2011 sõnalavastus täisk 7 620Aju jaht 22.02.2014 sõnalavastus täisk 21 1 929Amy seisukoht 29.10.2011 sõnalavastus täisk 12 1 521Armastus ja raha 26.04.2014 sõnalavastus täisk 22 2 216Hamlet 27.10.2012 sõnalavastus täisk 7 1 233Harakale haigus ... 15.03.2014 sõnalavastus täisk 21 3 586Hiirtest ja inimestest 4.10.2014 sõnalavastus täisk 26 3 065Igatsus 31.05.2014 sõnalavastus täisk 16 2 923Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4 12.03.2006 sõnalavastus täisk 4 634Kassirabal 9.11.2013 sõnalavastus täisk 6 1 088Kes kardab Virginia Woolfi? 23.01.2010 sõnalavastus täisk 29 2 242Koletis kuu peal 26.03.2011 sõnalavastus täisk 29 3 005Kolm vihmast päeva 23.02.2013 sõnalavastus täisk 17 1 565Krabat 31.01.2015 sõnalavastus noored 31 5 535Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus 14.11.2015 sõnalavastus täisk 10 900Lantimiskunstnikud 29.09.2012 sõnalavastus noored 18 11 190Ma armastasin sakslast 12.12.2009 sõnalavastus täisk 1 150Maailmale nähtamatud pisarad 3.04.2012 sõnalavastus täisk 7 3 905Melujanu 18.04.2015 tantsulavastus täisk 13 2 250Neli aastaaega 14.12.2013 sõnalavastus täisk 25 2 249Pál-tänava poisid 8.06.2013 sõnalavastus noored 12 5 578Surnud hinged 15.11.2014 sõnalavastus täisk 21 3 625Sügise unenägu 7.03.2015 sõnalavastus täisk 23 4 163Tagasitulek isa juurde 16.09.2015 sõnalavastus täisk 19 2 622Tõde ja õigus. Teine osa 12.02.2005 sõnalavastus täisk 3 521Utoopia rannik. I osa. Teekond 9.03.2013 sõnalavastus täisk 8 1 441Vanamees ja meri 3.06.2015 mitmeliigilavastus täisk 14 5 217Varesele valu ... 15.03.2014 sõnalavastus täisk vt Eesti DraamateaterVeider orkester 23.09.2015 sõnalavastus noored 9 4 672

Repertuaari nimekiri

Repertuaari koondnäitajad

Väljaspool statsionaari anti 1 etendus Brüsselis ja 2 Peterburis.

296

Eluhõiked kontsert 2 856Kontakt vestlussari 9 784Linnateater 50 juubelisari 4 1 690

etendused, külastused 431 79 6452015 KOKKU 446 82 975

KULUDTULUD

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu1 181 86539%

tööjõukulud 1 898 93764%

muud kulud333 66011%

majanduskulud507 66517%

toetused1 422 32147%

etendus-tegevusega kaudselt seotudtulud404 34314%

näidati videolõike ja fotosid kunagistest la-vastustest. Lugesid Mari Lill, Maria Avdjuš-ko, Kaspar Velberg, Alo Kõrve, UrsulaRatasepp, Külli Teetamm ja Argo Aadli, üri-tuse korraldajad olid Kalju Orro ja VeikoTubin. 29. oktoobril, 26. novembril ja 19. det-sembril toimusid meenutuste õhtud Noor-sooteatri sünnist ning Voldemar Panso ajastkoos tema kolleegide ja mõttekaaslastega. 25.septembril mälestusõhtu „Reet Neimaritmeenutades“. 70. sünniaastapäeva puhulmeenutasid teda Lea Tormis, Anu Lamp,Elmo Nüganen, Piret Kruuspere, Pille-RiinPurje jt. Vestluse salvestas Eesti Rahvusring-hääling.

Tallinna Linnateater avas oma juubelihooaja13. augustil tasuta kontserdiga linnarahvale„Linnateater 50: kutse sünnipäevale“ ja 15.augustil oma ala avamisega Arvamusfestiva-lil Paides, kus kutsuti kaasa mõtlema teema-del kultuur ja alkohol, kultuur ja sotsiaalne

vastutus ning moodsate ja traditsioonilisteperemudelite kujutamine teatrilaval. Arut-eludes osalesid Henrik Kalmet ja AndrusVaarik, ettevõtja Rasmus Rask ja kultuurimi-nister Indrek Saar, Reet Aus, Krister Paris,Mihkel Raud ja Veiko Tubin, arutelusid juhtisAro Velmet. Linnateatri korraldamisel toimusid ok-toobris Hele Kõrve plaadi „Eluhõiked“ esit-luskontserdid Salme Kultuurikeskuses.Laulude autor Maian Kärmas, Jazztrio jaNoorteorkestri Reaalmažoor keelpillikoos-seisu dirigent oli Rasmus Puur, kontserdidlavastas Alo Kõrve, videokunstnik VeikoTubin, kunstnik Anu Konze.

47%

halduskulud238 0328%

RIIGI ASUTATUD SIHTASUTUSED

EESTI DRAAMATEATERwww.draamateater.ee

Eesti Draamateater on püsitrupiga reper-tuaariteater, mis tegutseb riigi osalusega siht-asutusena. Eesti suurimas sõnalavastus-teatris töötab 40 näitlejat. Teatri repertuaarison klassika, samuti nii maailma kui ka Eestiuuem dramaturgia. Eesti Draamateatrisesmalavastatud algupärandid ilmuvad näi-dendiraamatu sarjas, „Esimese lugemise“sarjas tutvustatakse seni lavastamata Eestinäidendeid, prioriteediks on noorte autoritenäidendite esitamine.

STATSIONAARID ISTEKOHTISuur saal 426Väike saal 170Maalisaal 70Kammersaal 150Laitse Graniitvilla 184

KOOSSEIS

Teatrijuht: Rein OjaPeanäitejuht: Priit PedajasLavastajad: Hendrik Toompere, Uku UusbergPeakunstnik: Riina Degtjarenko Muusikajuht: Malle MaltisDramaturgid: Ene Paaver, Kairi KruusNäitlejad: Tõnu Aav, Robert Annus, Alek-sander Eelmaa (al 1.09.2015), Ita Ever, KerstiHeinloo, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, TõnuKark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann,Piret Krumm, Marta Laan, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Markus Luik, Ain Lutsepp, MaitMalmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel,

297

Laine Mägi, Pääru Oja, Tõnu Oja, Ester Paju-soo, Merle Palmiste, Raimo Pass, Jaan Rek-kor, Inga Salurand (al 1.09.2015), IndrekSammul, Britta Soll, Tiit Sukk, Taavi Teplen-kov, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, HendrikToompere jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi,Viire Valdma, Martin Veinmann

UUSLAVASTUSED

Viimasel minutil Carin Mannheimeri komöödia. Rootsi kee-lest tõlkinud Anu Saluäär. Lavastaja Aleksan-der Eelmaa, kunstnik Krista Tool,valguskunstnik Priidu Adlas, muusikalinekujundaja Lauri- Dag Tüür, etenduse juhtAnneli Roosi. Osades: Ülle Kaljuste – Marianne, vanemnaine. Maria Klenskaja – Annlouise, vanemnaine. Kaie Mihkelson – Solveig, vanemnaine. Raimo Pass – Per, vanem mees. Mar-kus Luik – Staffan, mees parimates aastates.Harriet Toompere – Kristina, Marianne tütar;Sara, Marianne tütar. Esietendus 25. jaanuaril 2015 väikesessaalis.

Laulud halli mere äärestPipsa Lonka draama. Soome keelest tõlkinudMaimu Berg. Lavastaja Ingomar Vihmar,koreograaf Rauno Zubko, kunstnik IllimarVihmar, valguskunstnik Margus Vaigur,videokunstnik Sander Tuvikene, muusika-line kujundaja Ingomar Vihmar, lauluõpetajaMalle Maltis, etenduse juht Kadri Tammiste. Osades: Kersti Kreismann – Aila. ViireValdma – Hilkka. Guido Kangur – Taat;Jumal. Hilje Murel – Kerttu. Kleer Maibaum-Vihmar – Tytti. Ivo Uukkivi – Petteri. JaanRekkor – Jarkka. Tiit Sukk – Pasi. Mari Lill –Tiitinen. Tõnu Oja – Esko Vuorinen; Ametnik.Ester Pajusoo – Müüja; Jaapani turist. Rauno

298

Zubko – Hooldaja; Jaapani turist; ÕnnelikValsitantsija; Orienteeruja; Jeesus. Julia Ko-neva – Jaapani turist; Orienteeruja. Üüve-Lydia Toompere – Jaapani turist; Õnnelikvalsitantsija; Orienteeruja. Helena Pihel – Jaa-pani turist; Orienteeruja. Malle Maltis – See-niorikodu alaline elanik. Andreas AltmäeSeeniorikodu alaline elanik. Mihkel Roolaid– Seeniorikodu alaline elanik. Esietendus 15. veebruaril 2015 suures saalis.

Vennad KaramazovidFjodor Dostojevski teose dramatiseering.Vene keelest tõlkinud Aita Kurfeldt. Drama-tiseerija ja lavastaja Hendrik Toompere,kunstnik Pille Jänes, videokunstnikud Hend-rik Toompere ja Tauno Makke, muusikalinekujundaja Lauri Kaldoja, etenduse juht KarinUndrits. Osades: Mait Malmsten – Fjodor Karama-zov. Hendrik Toompere jr. – Dmitri Karama-zov. Mait Joorits – Ivan Karamazov. PääruOja – Aljoša Karamazov. Jüri Tiidus – Smerd-jakov; munk. Lembit Ulfsak – Staarets Zos-sima. Marta Laan – Katerina Ivanovna. MerlePalmiste – Proua Hohlakova. Kersti Heinloo– Grušenka. Taavi Teplenkov – Uurija; Raki-tin. Sulev Teppart – Miussov; Trahteripidaja.Tõnu Kark – Wroblewski; Grigori. Jüri Ants-maa – Munk; Kaardimängija; Tunnistaja. Esietendus 22. märtsis 2015 suures saalis.

SylviaA. R. Gurney draama. Inglise keelest tõlki-nud Ülev Aaloe. Lavastaja Teet Kask, kunst-nik Ülar Mark, muusika autor ThomasStrønen, kostüümikunstnik Triinu Pungits,valguskunstnik Margus Vaigur, etendusejuht Johannes Tammsalu. Osades: Inga Salurand – Sylvia. EgonNuter – Greg. Kaie Mihkelson – Kate. Mar-kus Luik – Tom; Phyllis; Leslie. Esietendus 29. märtsil 2015 väikeses saalis.

Romeo ja JuliaWilliam Shakespeare’i värssdraama. Inglisekeelest tõlkinud Georg Meri. Lavastaja Ingo-mar Vihmar, kunstnik Illimar Vihmar, val-guskunstnik Mari-Riin Villemsoo (TÜVKA),etenduse juht Liisa Liksor. KoostöölavastusTartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiaga. Osades 10. lennu teatriüliõpilased trupistMust Kast: Kristo Veinberg – Paris; Mercutio.Rauno Polman – Paris; Mercutio. Birgit Land-berg või Kaija Maarit Kalvet – Sinjoora Mon-tecchi; Julia. Kristjan Lüüs – SinjoorCapuletti; Lorenzo; Gregorio. Kaarel Targo –Sinjoor Capuletti; Lorenzo; Samson. MärtKoik või Silver Kaljula – Romeo; Tybalt. Mih-kel Kallaste – Benvolio. Laura Niils või LiinaLeinberg – Sinjoora Capuletti; Julia amm. Esietendus 29. mail 2015 väikeses saalis.

Tartuffe Molière’i komöödia. Prantsuse keelest tõlki-nud August Sang. Lavastaja Lembit Peter-son, kunstnik Lilja Blumenfeld, valgus-kunstnik Triin Suvi, videokunstnik TaunoMakke, muusikaline kujundaja Marius Peter-son, liikumisjuht Tiina Mölder, etenduse juhtAnneli Roosi. Osades: Maria Klenskaja – Proua Per-nelle. Rein Oja – Orgon. Liina Olmaru – El-mire. Uku Uusberg – Damis. Mari-Liis Lill –Mariane. Robert Annus – Valère. Indrek Sam-mul – Cléante. Marius Peterson – Tartuffe.Hilje Murel – Dorine. Aleksander Eelmaa võiTõnu Aav – Härra Loyal. Tarmo Song – Po-litseimeister; Flipote. Esietendus 4. oktoobril 2015 suures saalis.

Julia ja RomeoLauri Sipari ja Liisa Urpelaineni draama.Soome keelest tõlkinud Maimu Berg. Lavas-tajad Kersti Kreismann ja Martin Veinmann,kunstnik Inga Vares, valguskunstnik Sten

299

Martin Saarest, etenduse juht JohannesTammsalu. Osades: Kersti Kreismann – Julia. MartinVeinmann – Romeo. Esietendus 18. oktoobril 2015 Maalisaalis.

PõhiküsimusTom Stoppardi draama. Inglise keelest tõlki-nud Kalle Hein. Lavastaja Hendrik Toom-pere, kunstnik Riina Degtjarenko, video-kunstnik Tauno Makke, etenduse juht KarinUndrits. Osades: Marta Laan – Hilary. Tiit Sukk –Spike. Jüri Tiidus – Amal. Liis Haab – Julia.Taavi Teplenkov – Leo Reinhardt. HendrikToompere – Jerry Krohl. Inga Salurand – Ur-sula. Liisa Pulk – Bo. Ursula Ratassepp –Cathy. Kadri Tikerpuu – Elaine. Esietendus 31. oktoobris 2015 väikesessaalis.

Kaart ja territooriumMichel Houellebecqi teose dramatiseering.Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff. La-vastaja Juhan Ulfsak, dramatiseerija ja lavas-tusdramaturg Eero Epner, kunstnik LiisiEelmaa, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra,valguskunstnik Triin Suvi, muusikaline ku-jundaja Hendrik Kaljujärv, videokunstnikEmer Värk, operaator Jekaterina Abramova,fotode autor Paul Kuimet, etenduse juhtKadri Tammiste. Osades: Hendrik Toompere jr – Jed Mar-tin. Lembit Ulfsak – Isa. Elina Netšajeva –Olga. Ülle Kaljuste – Galerist. Indrek Sam-mul – Töömees; Detektiiv. Jaan Rekkor –Vana Kunstnik. Piret Krumm – Noor Kunst-nik. Pääru Oja – Noor Näitleja. Esietendus 29. novembril 2015 suuressaalis.

ValgustajaDraama autor ja lavastaja Uku Uusberg,kunstnik Kaspar Jancis, valguskunstnik And-reas Altmäe, videokunstnik Sander Tuvi-kene, etenduse juht Johannes Tammsalu. Osades: Ivo Uukkivi – Valgustaja. TõnuOja – Viktor. Harriet Toompere – Viktoria.Raimo Pass – Eino Truu. Guido Kangur –Semjon. Kristo Viiding – Voltäär. MarkusLuik – Monteskjöö. Robert Annus – Russoo.Uku Uusberg – Lavastaja G. Johannes Tamm-salu – Inspitsient. Jüri Antsmaa – Tehnilinetöötaja. Esietendus 12. detsembril 2015 väikesessaalis.

2015 SÕNALAVASTUSED

uuslavastused 10kogu repertuaar 35etendused 501külastused 107 689keskmine pilet 11,1

Repertuaari koondnäitajad

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 3,4%etendustest, sh „Eesti matusega“ 2 etendustSoomes, Kuopios.

Lisaks teatri põhirepertuaarile loeti sarjas„Esimene lugemine“ ette Eesti Teatri Agen-tuuri 2015. aasta näidendivõistluse võidutöö: Tark mees taskusNäidendi autor Piret Saul-Gorodilov. Luge-mise lavastas Raivo Trass. Lugesid: Hilje Murel – Sille. Andres Ots –Jaak. Tõnu Kark – Pets. Maria Klenskaja –Anna. Veljo Reinik – Andu. Merle Palmiste –Viika. Esimene lugemine 30. oktoobril 2015Kammersaalis.

300

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSEDAabitsa kukk 10.09.2004 sõnalavastus täisk 19 3 533Aiamajas 23.02.2014 sõnalavastus täisk 17 4 701Augustikuu 7.03.2010 sõnalavastus täisk 9 2 851Eesti matus 8.06.2002 sõnalavastus täisk 12 4 446Grönholmi meetod 30.03.2008 sõnalavastus täisk 14 2 018Harakale haigus ... 15.03.2014 sõnalavastus täisk vt TallinnaLinnateaterHõimud 21.09.2014 sõnalavastus täisk 23 3 093Hävituse ingel 25.11.2012 sõnalavastus täisk 16 2 107Julia ja Romeo 18.10.2015 sõnalavastus täisk 11 714Kaart ja territoorium 29.11.2015 sõnalavastus täisk 6 2 005Kass tulisel plekk-katusel 10.06.2014 sõnalavastus täisk 21 3 749Keskmängustrateegia 7.12.2014 sõnalavastus täisk 18 4 398Kuldne Lurich 2.11.2014 sõnalavastus lapsed 13 4 490Kõik on täis 18.01.2008 sõnalavastus täisk 20 3 292Laul, mis jääb 13.06.2014 sõnalavastus täisk 15 4 182Laulud halli mere ääres 15.02.2015 sõnalavastus täisk 17 4 013Leke 8.12.2013 sõnalavastus täisk 7 2 149Orvud 22.10.2013 sõnalavastus täisk 12 1 566Põhiküsimus 31.10.2015 sõnalavastus täisk 8 1 100Rahauputus 6.04.2002 sõnalavastus täisk 6 2 497Romeo ja Julia 29.05.2015 sõnalavastus täisk 8 834Saatuse heidikute kuu 16.06.2011 sõnalavastus täisk 17 2 085Sylvia 29.03.2015 sõnalavastus täisk 20 2 607Tartuffe 4.10.2015 sõnalavastus täisk 6 2 034Teed juuakse kell viis 3.11.2013 sõnalavastus täisk 21 7 578Tuhk ja akvaviit 10.05.2013 sõnalavastus täisk 19 6 705Tund aega, et hinge minna 16.02.2013 sõnalavastus täisk 13 573Utoopia rannik. II osa. Laevahukk 20.03.2013 sõnalavastus täisk 8 2 194Valgustaja 12.12.2015 sõnalavastus täisk 4 476Vana roosa maja 9.12.2012 sõnalavastus lapsed 14 4 190Varesele valu ... 15.03.2014 sõnalavastus täisk 23 3 203Vennad Karamazovid 22.03.2015 sõnalavastus täisk 17 4 901Vennas 9.02.2014 sõnalavastus täisk 24 2 899Viimasel minutil 25.01.2015 sõnalavastus täisk 32 7 757Wabadusrist 4.04.2014 sõnalavastus täisk 11 2 749

Repertuaari nimekiri

301

KORRALDATUD SÜNDMUSED

Eesti Draamateater andis välja plaadi „Kuisul valutab mõnikord süda. Draamakeldrilood“. Raimond Valgre ja tema ajastu lauleesitavad Märt Avandi, Mait Malmsten, TiitSukk, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, RobertAnnus, Raimo Pass ja Draamakeldri kvintett.

9. novembril toimus Maalisaalis Poola kirjan-duse õhtu. Kavas dokumentaalfilm „Róże-wiczi jõgikond”. Tadeusz Różewiczist japoola luulest vestles filmi režissööri ArturBurszta ja luuletaja Tadeusz Dąbrowskigaõhtu juht ja Tadeusz Dąbrowski valikkogu„Te Deum” tõlkija Hendrik Lindepuu.

Draamateatri heategevuslik jõulusahver toi-mus 7. detsembril teatri jalutussaalis. Sahvrikorraldaja on näitlejanna Kersti Heinloo.

Sarjas LINK: Maalisaalis 30. aprillil „Ingo-mari õhtu“, kus peateemaks oli Ingomar Vih-mari lavastus „Laulud halli mere äärest“,

samuti tema teised lavastused Draamateatrisning teater laiemalt, küsis Märt Avandi.8. detsembril Maalisaalis „Hääled. JaanKruusvall 75“ ja 15. detsembril Houellebecqi„Kaart ja territoorium“, kus vestlesid Houel-lebecqi tõlkijad Indrek Koff ja Triinu Tammning Houellebecqi lugeja Taavi Eelmaa. Kat-kendeid tõlkimisel ja veel eesti keeles ilmu-mata raamatutest luges Taavi Eelmaa.

Antsude piduKolleegipreemiate peo lavakava toimus det-sembri lõpus 17. korda.

Antsude pidu muu 1 181Esimene lugemine ürituste sari 1 35Pangalaen juubeliüritus 1 161Link vestlus 3 184Ringkäik ürituste sari 14 274

20 835etendused, külastused  501 107 689

2015 KOKKU 521 108 524

TULUD

majandustegevusest laekuv tulu1 230 46132%

toetused1 689 86743%

etendus-tegevusega kaudselt seotud tulud957 73525%

MAJANDUSTEGEVUS

KULUD

tööjõukulud2 360 22461%

halduskulud269 7127%

muud kulud597 60615%

majanduskulud637 61317%

302

ENDLA TEATERwww.endla.ee

Teatrit on Pärnus tehtud aastast 1875, alguseslaulu- ja näitemänguseltsis Endla ning kutse-lise teatrina 1911. aastast, kui valmis juu-gendstiilis teatrihoone kesklinnas. Siht-asutusena alustas Endla Teater tegevust 2012.aastal, asutajateks on Eesti riik, Pärnu linnning Paikuse vald. Endla eripäraks on 1968.aastal algatatud suvine hooaeg, mil mängi-takse statsionaaris Pärnu puhkajatele.

STATSIONAARID ISTEKOHTI

Suur saal 573

Küün 120

Valge saal 100

Kaelase mõisa park 150

KOOSSEIS

Teatrijuht: Ain Roost (kuni 31.01.2015), Roland Leesment (al 1.02.2015)Kunstiline juht: Ingomar Vihmar (al 15.02.2015)Lavastajad: Enn Keerd, Laura MetsDramaturgid: Piret Verte, Anne-Ly Sova (al 14.09.2015)Trupijuht: Aigi VeskiNäitlejad: Kadri Adamson, Ago Anderson,Märt Avandi (al 1.09.2015), Ireen Kennik,Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Kleer Mai-baum-Vihmar (al 27.08.2015), Carmen Miki-ver, Lauri Mäesepp, Kati Ong, Jaan Rekkor,Sander Rebane, Meelis Rämmeld (al1.09.2015), Sepo Seeman, Tambet Seling, Ind-rek Taalmaa, Karin Tammaru, Kaili Viidas

UUSLAVASTUSED

Kõik naistest Miro Gavrani komöödia. Horvaadi keelesttõlkinud Hendrik Lindepuu. Lavastaja jakunstnik Kaili Viidas, valguskunstnik Kar-men Tellisaar, muusikaline kujundaja JanekVlassov, lauluõpetaja Toomas Voll, lavameis-ter Kaido Päästel, etenduse juht Silja Koppel. Osades: Carmen Mikiver – Anita; Dorot;Maria; Biba; Agnes. Karin Tammaru – Liida;Greta; Niina; Mimmi; Karolina. Liina Tenno-saar – Stella; Olga; Jaana; Dada; Luisa. JaanusMehikas – Mees. Esietendus 20. veebruaril 2015 Küünis.

Peeter Paan ja Valge Lind Wendy J. M. Barrie lastejutustuse dramatiseering.Dramatiseerija ja laulutekstide autor SilviaSoro, lavastaja ja koreograaf Oleg Titov, muu-sika autor Feliks Kütt, kunstnik Liina Tepand,valguskunstnik Margus Vaigur, videokunst-nik Terina Tikka, muusikaline kujundaja Fe-liks Kütt, lauluõpetaja Toomas Voll, etendusejuht Astrid Kivila. Osades: Ireen Kennik – Mrs Darling. PriitLoog – Mr Darling. Fatme Helge Leevald –Wendy Darling; Jane. Kati Ong – Lisa; täiskas-vanud Wendy. Sander Rebane – Peeter Paan.Sepo Seeman – Kapten Konks. Lauri Mäe-sepp – Cecco. Ago Anderson – Smee. TambetSeling – Härra Starkey. Ringo Ramul – JohnDarling. Franko Mirjam – Michael Darling.Karl Edgar Tammi – Nana; Bill Jukes. ReinisPaatsi – Nips. Holger Orav – Peenike. Karl-Enrik Kriis – Esimene Kaksik. Alex-SanderLink – Teine Kaksik. Leonhard Sass Taalmaa– Tuutu. Sten Sepp – Loki. Ando Loosaar –Krokodill. Lisette Laanela – Tiigerliilia. TõnisTomson – Suur Panter. Lisette Sivard – VäleOrav. Lisanna Jürisoo – Vaikne Kotkas. Mar-kus Monak – Punane Lõvi. Oskar Seeman –Nana; Bill Jukes. Mark Monak – Üksik Hunt. Esietendus 7. märtsil 2015 suures saalis.

303

Kolm torukübarat Endla Noortestuudio lavastus. Miguel Mi-hura komöödia. Hispaania keelest tõlkinudMaria Kall. Lavastaja Enn Keerd, kunstnikKaido Torn, valguskunstnik Jaan Laur, muu-sikaline kujundaja Janek Vlassov, valgustajaJaan Laur, helitehnik Tarmo Jürgens. Osades: Feliks Kark – Don Rosario. Laura-Retti Laos – Paula. Oskar Seeman – Dionisio.Nora Aurora Vahenurm – Fanny. MihkelTomberg – Vastik Härra. Triin Killing – Ma-dame Olga. Deborah Kuusik – Carmela.Braien Mekleš – Buby. Ivo Orav – Don Sacra-mento. Steven Andreas Sinimeri – ElatanudSõjaväelane. Esietendus 14. märtsil 2015 Valges saalis.

Kahe luguEduardo Galáni tragikomöödia. Hispaaniakeelest tõlkinud Ruth Sepp. Lavastaja MadisKalmet, kunstnik Liina Unt, valguskunstnikMargus Vaigur, muusikalised kujundajad Fe-liks Kütt ja Madis Kalmet, helitehnik JanekVlassov, etenduse juht Silja Koppel. Osades: Karin Tammaru – Lola. GuidoKangur – Ortiz. Esietendus 8. mail 2015 Küünis.

Werther Johann Wolfgang von Goethe teose dramati-seering. Saksa keelest tõlkinud Edla Valdna.Dramatiseerija Triinu Ojalo, lavastaja LauraMets, kunstnik Maret Tamme, muusikalinekujundaja Feliks Kütt, etenduse juht SiljaKoppel. Osades: Fatme Helge Leevald – Lotte.Lauri Mäesepp – Johann. Sander Rebane –Werther. Karl Edgar Tammi – erinevad rollid. Esietendus 11. juulil 2015 Kaelase mõisapargis.

Midagi tõelistTom Stoppardi tragikomöödia. Inglise keelesttõlkinud Jaak Rähesoo. Lavastaja Enn Keerd,kunstnik Liina Unt, valguskunstnik MargusVaigur, muusikaline kujundaja Feliks Kütt,etenduse juht Astrid Kivila. Osades: Ago Anderson – Max. Ireen Ken-nik – Charlotte. Meelis Rämmeld – Henry.Kadri Adamson – Annie. Priit Loog – Billy.Lauri Mäesepp või Mihkel Kallaste – Brodie.Laura-Retti Laos või Nora Aurora Vahenurm– Debbie. Esietendus 24. juulil 2015 suures saalis.

Siin elavad inimesedAthol Fugardi draama. Inglise keelest tõlki-nud Silvi Väli. Lavastaja Enn Keerd, kunstnikAnn Mirjam Vaikla, valguskunstnik KarmenTellisaar, muusikaline kujundaja Feliks Kütt,etenduse juht Silja Koppel. Osades: Carmen Mikiver – Milly. SanderRebane – Don. Lauri Mäesepp – Shorty.Fatme Helge Leevald – Sissy. Esietendus 10. okoobril 2015 Küünis.

Tramm nimega IhaTennessee Williamsi draama. Inglise keelesttõlkinud Jaak Rähesoo. Lavastaja ja muusika-line kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnikLiina Unt, valguskunstnik Margus Vaigur, vi-deokunstnik Argo Valdmaa, etenduse juhtAstrid Kivila. Osades: Kleer Maibaum-Vihmar –Blanche DuBois. Kati Ong – Stella Kowalski.Priit Loog – Stanley Kowalski. Märt Avandi –Harold Mitchell (Mitch). Karin Tammaru –Eunice Hubbell. Ago Anderson – Steve Hub-bell. Ahti Puudersell – Pablo Gonzalez.Roland Leesment – Arst. Ando Loosaar –Sanitar. Esietendus 31. oktoobril 2015 suuressaalis.

304

45 339 km² rabaDraama autor ja lavastusdramaturg AndraTeede. Lavastaja Laura Mets, kunstnik IllimarVihmar, valguskunstnik Margus Vaigur, vi-deokunstnik Terina Tikka, muusikaline ku-jundaja Feliks Kütt, etenduse juht SiljaKoppel. Osades: Kadri Adamson – A välismaa-mehe stseenis; Naine stseenis Mad Max;Naine raba monoloogis jt. Ireen Kennik – Aeesti retseptinurga stseenis; Naine skaibiseksistseenis; B välismaamehe stseenis; Koidula jt.Tambet Seling – Seikleja monoloogis kamast;Mees skaibiseksi stseenis jt. Meelis Rämmeld– Ehitaja monoogis Underist; Mees stseenisMad Max jt. Esietendus 21. novembril 2015 Küünis.

KangelapsedLavastus lastele. Teksti autorid: Karl EdgarTammi, Fatme Helge Leevald, Sander Re-bane, Lauri Mäesepp ja Kristjan Lüüs. Lavas-tajad Fatme Helge Leevald, Kristjan Lüüs,Lauri Mäesepp ja Sander Rebane, kunstnikIllimar Vihmar, valguskunstnik Margus Vai-gur, videokunstnik Terina Tikka, muusikali-sed kujundajad Feliks Kütt ja Lauri Mäesepp,lauluõpetaja Feliks Kütt, liikumisjuhid HelenSolovjev ja Kardo Ojassalu, helitehnikudJanek Vlassov ja Siim Rohtväli, etenduse juhtAstrid Kivila. Osades: Fatme Helge Leevald – Sepinna.Sander Rebane – Sepo. Lauri Mäesepp – Priit.Kristjan Lüüs – Tambet. Esietendus 10. detsembril 2015 suuressaalis.

KORRALDATUD SÜNDMUSED

Esimene Koolinoorte Teatripäev: 11. märtsil võõrustas Endla teater Pärnulinna ja maakonna kooliõpilasi ja pakkuskoos 13 Eesti teatri, Viljandi kultuuriakadee-mia ja Eesti kunstiakadeemiaga kogu päevavältel erinevaid õpitube ja etendusi. Teatri-päevale registreerus üle neljasaja 1.–12. klassiõpilase, kes said osa kuuest etendusest ningenam kui kuuekümnest erinevast töötoast:videokujundus, butafooria, lavavõitlus, kõ-netehnika ja palju muud. Töötoad toimusidEndla teatris, Kontserdimajas, KunstideMajas, Muuseumis, Raekojas, Laine MägiTantsukoolis ja Sütevaka Humanitaargüm-naasiumis. Eraldi projekti „Teater 1 päevaga“ raamestõid gümnasistid ühe päeva jooksul lavalelühinäidendi „Mõttetu mees“. Näidendiautor on Tartu kooliõpilane Taavi Tuulik, kesosales koos kuue eakaaslasega 2015. a no-vembris välja kuulutatud „Hea idee“ kon-kursil. Parimaid ideid arendati MihkelSeederi juhendamisel näidendi kirjutamisekoolitusel ning veebruaris valis žürii neistkoolinoorte teatripäeval lavastamiseks TaaviTuuliku lühinäidendi. Neljaliikmelist lavas-tajate meeskonda vedas Ingomar Vihmar,kelle käe all said end teatri suurel laval proo-vile panna 11 noort näitlejat. Kunstnike mees-konda juhtis Liina Unt. Õpilased said kaasalüüa igas lavastuse valmimise etapis: tekstianalüüs, misanstseenide loomine, lavakujun-duse eskiiside valmimine, lavakujunduseehitamine ja kujundamine, kostüümide jagrimmi tegemine jne. Lavastus etendus 11.märtsi õhtul teatri suures saalis.

Teater kutsus kõiki 2. mail osalema Kaelasemõisaparki talgutele, et park suvelavastu-seks ette valmistada.

305

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED45 339 km² raba 21.11.2015 sõnalavastus täisk 6 571Armastuse õigekiri 14.09.2013 sõnalavastus täisk 12 1 232Boyband 25.02.2012 muusikalavastus täisk 15 5 756Eedeni aed 8.02.2014 sõnalavastus teism 1 88Eesti mees ja tema poeg 7.07.2011 sõnalavastus täisk 11 1 700Gaasivalgus 22.11.2014 sõnalavastus täisk 20 2 158Kahe lugu 8.05.2015 sõnalavastus täisk 18 2 483Kangelapsed 10.12.2015 mitmeliigilavastus lapsed 9 2 910Kaunitar ja koletis 11.12.2014 sõnalavastus lapsed 21 6 679Kolm torukübarat 14.03.2015 sõnalavastus noored 16 838Kvartett 1.08.2014 sõnalavastus täisk 17 2 935Kõik naistest 20.02.2015 sõnalavastus täisk 35 7 633Mandel ja merihobu 26.04.2014 sõnalavastus täisk 8 704Meie aja kangelane 1.11.2014 sõnalavastus täisk 16 4 069Midagi tõelist 24.07.2015 sõnalavastus täisk 15 4 243Peeter Paan ja Valge Lind Wendy 7.03.2015 mitmeliigilavastus lapsed 21 8 901Põrrr...!!! 8.10.2011 nuku- ja objektiteater v.lapsed 15 1 532Siin elavad inimesed 10.10.2015 sõnalavastus täisk 11 1 186Testosteroon 4.10.2008 sõnalavastus täisk 13 4 873Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid 4.10.2014 sõnalavastus täisk 11 2 011Topeltelu 11.10.2013 sõnalavastus täisk 14 6 429Tramm nimega Iha 31.10.2015 sõnalavastus täisk 8 4 474Vares 8.03.2014 sõnalavastus täisk 3 710Werther 11.07.2015 sõnalavastus täisk 10 1 291Woyzeck 10.07.2014 sõnalavastus täisk 4 1 091

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNA- MUUSIKA- NUKU- MITMELIIGI-LAVASTUSED LAVASTUSED LAVASTUS LAVASTUS KOKKU

uuslavastused 8 0 0 2 10kogu repertuaar 21 1 1 2 25etendused 270 15 15 30 330külastused 57 398 5 756 1 532 11 811 76 497keskmine pilet 9,5 12,1 4,2 8,5 9,4

Repertuaari koondnäitajad

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 13% etendustest.

Teatripäev festival 9 246Teatrikino film 320 23 728Jazzikohvik kontsert 254 2 012Kontserdiõhtud kontsert 106 2 969Seminarid muu 32 2 674

51 6 938etendused, külastused 330 76 497

2015 KOKKU 381 83 435

306

Teatri 105. hooaeg avati 6. septembril Endlakostüümidraamaga Pärnu Kahe Silla jooksul.Koostöös jooksu korraldajatega kutsuti huvi-lisi kostüümijooksule, toimusid kontserdid,ühineda sai ekskursioonidega, osaleda teat-rigalerii näituse avamisel, avatud oli kostüü-miladu jpm.

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu729 09328%

toetused854 95832%

etendustegevusega kaudselt seotud tulud1 072 75040%

tööjõukulud1 563 37568%

halduskulud155 5267%

kohvik180 6478%

muud kulud25 4551%

majanduskulud371 54716% KULUDTULUD

31%

307

NUKUwww.nuku.ee

Sihtasutus NUKU (Eesti Riiklik Nukuteater)asutati 1952. aastal ja on tänaseni Eesti ainusprofessionaalne riiklik laste- ja noorteteater.Tegutseb Tallinnas aadressil Lai 1. Aastal2010 laieneti ka Nunne tn 8 majja, kus hakkastegutsema Nukukunsti keskus ja muuseum,ning koonduti ühisnime NUKU alla. 2015.aasta sügisest alanud ehitustööde tõttu män-gitakse ajutises teatrimajas Auna tänaval.Teater on igakevadise Tallinn Treff Festivalikorraldaja.

STATSIONAARID ISTEKOHTIVäike saal 202Ovaalsaal 80Vahesaal 60Auna teatrimaja suur saal 153Auna teatrimaja väike saal 40Hobuveski 142Kino Heliose saal 189Kultuurikatla black box 510

KOOSSEIS

Teatrijuht: Joonas TartuKunstilise juhi kt: Taavi TõnissonLavastaja: Vahur Keller Peakunstnik: Britt Urbla Keller Kirjandustoimetaja: Kati KuusemetsNäitlejad: Liivika Hanstin, Anti Kobin, AreUder, Helle Laas, Sandra Lange, JevgeniMoissejenko, Tarmo Männard, Mart Müüri-sepp, Laura Nõlvak, Katri Pekri, Mirko Rajas,Andres Roosileht, Riho Rosberg, Kaisa Selde,Katariina Tamm, Mihkel Tikerpalu, Lee Trei,Tiina Tõnis, Taavi Tõnisson

UUSLAVASTUSED

1i Draama täiskasvanutele. Teksti autorid, la-vastajad ja kunstnikud Kaisa Selde ja SiimTõniste, valguskunstnik Triin Rahnu, video-kunstnik Siim Tõniste, helikujundaja EkkeVästrik. Osas: Kaisa Selde. Esietendus 11. jaanuaril 2015 Vahesaalis.

Ajarefrään Visuaalteatrilavastus täiskasvanutele. Tekstiautor ja lavastaja Jaanika Juhanson, kunstnikSander Põldsaar, valguskunstnik Märt Sell,helikujundaja Mait Visnapuu. Osas: Helle Laas. Esietendus 22. veebruaril 2015 Ovaalsaalis.

Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal Mark Haddoni teose dramatiseering. Drama-tiseerija Simon Stephens. Inglise keelest tõl-kinud Tõnn Lamp. Lavastaja Sander Pukk,muusika autor Urmas Lattikas, kunstnikAnnika Lindemann, valguskunstnik ReneLiivamägi, videokunstnik Lauri Urb. O sades: Anti Kobin – Ed, isa. Mirko Rajas– Christopher. Lee Trei – Judy, ema. LiivikaHanstin – proua Alexander; Tõusiklik naine;6. hääl. Riho Rosberg – Roger, härra Shears;Konstaabel; 2. hääl; Härra Wise; Mees letitaga; 1. joodik. Sandra Lange – 5. hääl; Nainetänaval; Teadustaja; Punkar; onu Terry. KaisaSelde – Siobhan. Mart Müürisepp 1. politsei-nik; härra Thompson; 3. hääl; 2. joodik; Meessokkidega; Mees telefoniga; Londoni trans-pordipolitseinik; Londoni politseinik. LauraNõlvak – proua Shears; proua Gascoyne; 1.hääl; Naine rongis; Naine Hampsteadis; Poe-müüja. Tarmo Männard – Isa Peters; Rhodri;4. hääl; Politseinik jaamas; Valvur jaamas;Londoni politseinik. Esietendus 8. märtsil 2015 väikeses saalis.

308

Dorian Gray portree Sõna- ja visuaalteatrilavastus täiskasvanu-tele. Oscar Wilde’i teose dramatiseering. Ing-lise keelest tõlkinud Krista Kaer. Dramati-seerija ja lavastaja Vahur Keller, muusikaautor ja helikujundaja Liina Kullerkupp, ko-reograaf Renate Keerd, kunstnik Britt UrblaKeller, valguskunstnik Madis Kirkmann,videokunstnik Kristin Pärn. Osades: Mart Müürisepp – Dorian Gray.Andres Roosileht – Henry Wotton. TarmoMännard – Basil Hallward. Liivika Hanstin –proua Vane. Kaisa Selde – Gladys. Lee Trei –Sadamanaine. Are Uder – Romeo. Riho Ros-berg – Alan Campbell. Riho Tammert –Amm. Jaune Kimmel – Sibyl Vane. RingoRamul – James Vane. Esietendus 14. juunil 2015 kino Heliossaalis.

Gelsomiina tsirkusNuku- ja objektiteatrilavastus lastele. Tekstiautor, lavastaja ja kunstnik Laura Hallantie,kaaslavastaja Sandra Lange, muusika autorKaspar Jancis, valguskunstnik Targo Miili-maa. Osas: Sandra Lange – Gelsomiina. Esietendus 6. septembril 2015 Auna teat-rimaja väikeses saalis.

Lemuel Pitkini demonteerimine Nuku- ja visuaallavastus täiskasvanutele.Nathanael Westi teose dramatiseering. Ing-lise keelest tõlkinud Kristiina Jalasto. Drama-tiseerijad Kristiina Jalasto ja Mirko Rajas.Lavastaja Mirko Rajas, muusika autor Mar-kus Robam, koreograaf Maria-Netti Nüga-nen, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnikMadis Kirkmann, kunstniku assistent SylviaKöster. Osades: Taavi Tõnisson – Lemuel Pitkinjt. Katri Pekri – Lemuel Pitkin; Arst; Prosti-

tuut jt. Anti Kobin – hr Slemp; Tom Baxter;Võõras jt. Katariina Tamm – Betty; Arst jt.Tiina Tõnis – proua Pitkin; Kahtlane naine;Wu Fong jt. Mihkel Tikerpalu – hr Whipple;Sam; Detektiiv jt. Esietendus 4. oktoobril 2015 Hobuveskis.

Miisu Nukulavastus koolilastele. Alusteose autorAnnie M. G. Schmidt. Hollandi keelest tõlki-nud Marian Laving. Dramatiseerija ja lavas-taja Andres Roosileht, muusika autor jahelikujundaja Mait Visnapuu, kunstnik KaljuKarl Kivi, valguskunstnik Triin Rahnu. Osades: Lee Trei – preili Miisu. LauraNõlvak – poua Küünarmõõt; kass Moori;Rääbakass; Deodorandikass; punane kass.Riho Rosberg – Peatoimetaja; härra Smit;härra Küünarmõõt; doktor Schuld; Pumba-kass; Koolikass. Kait Kall – härra Tibbe. Esietendus 18. oktoobril 2015 Auna teat-rimaja suures saalis.

Jõululugu ärkab ellu NUKU muuseumi muinasjuttude sari lastele.Autorid, lavastajad Laura Nõlvak, Mihkel Ti-kerpalu, Tarmo Männard ja Virko Annus,kunstnikud Gerli Mägi ja Kristel Hansen. Esitajad: Laura Nõlvak – Muinasjutu ju-tustaja. Mihkel Tikerpalu – Omaloominguliseloo jutustaja. Tarmo Männard – Jutustuse esi-taja. Esietendus 28. novembril 2015 NUKUmuuseumis.

Vaata, Madlike, lund sajab! Astrid Lindgreni lastejutu dramatiseering.Rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman.Dramatiseerija Kristiina Jalasto. LavastajaTaavi Tõnisson, muusika autor ja helikujun-daja Liina Kullerkupp, kunstnik Marion Un-dusk, valgus- ja videokunstnik Kristjan Suits.

309

Osades: Jaune Kimmel – Liisbet. GreteJürgenson – Liisbet. Lee Trei – Madlike. Get-ter Meresmaa – Madlike. Liivika Hanstin –Ema; proua Hansson. Tiina Tõnis – Ema;proua Hansson. Anti Kobin – Isa; Andersson.Riho Rosberg – Isa; Andersson. KatariinaTamm või Liisu Krass – Alva. Mirko Rajasvõi Ringo Ramul – Gustav; härra Hansson.Mihkel Vendel või Karl Robert Saaremäe –Poemüüja; Lehm. Esietendus 6. detsembril 2015 Kultuuri-katla black box’is.

Seoses Laia ja Nunne tänava teatrimajadestoimuvate ehitustöödega oli vanalinnas asuvteatrimaja alates sügisest suletud. Etendusteandmiseks valmis ajutine etenduspaik –Auna tänava teatrimaja, etendusi anti kaVabal Laval, Salme Kultuurikeskuses ja Ho-buveskis. Väljaspool Tallinnat anti 7% etendustest,sh 2 etendust Türgis lavastusega „Canter-ville’i lossi vaim“ ja 2 etendust lavastusega„Võlupood“ Sloveenias Maribori rahvus-vahelisel nukuteatrite festivalil Summer Pup-pet Pier.

KORRALDATUD SÜNDMUSED

UNIMA päev NUKU teatris2. veebruaril toimus Rahvusvahelise Nuku-teatrite Ühenduse UNIMA Eesti keskuseeestvedamisel esimest korda üritus „UNIMApäev NUKU teatris“. Viljandi Nukuteaterandis 3 etendust lavastustega „Värvilised sa-bakesed“ ja „Karu-Ott tahab magada“. 16.märtsil andsid etendusi Tallinna nukuteaterFonarik lavastusega „Võrukael rebasepoeg“ja Banaanikala „Muinasjutt kuldsest kala-kesest“.

NUKU teatri lavastus „Nublu” külastas 16.aprillist 8. maini kuut Eesti linna (Paide, Rak-vere, Pärnu, Võru, Põlva ja Viljandi), lisaksteatrietendustele viidi läbi ka tuletõrjeõppus.

Muuseumiööl, 16. mai õhtul avas NUKUmuuseum oma uksed kõigile huvilistele ta-suta. Teemaga „Öös on muusikat“ haakuvalttoimus mitmeid eriettevõtmisi, sh perfor-mance „Nuku ärkamine“. NUKU muuseumisarja „Kohtumine nukkudega“ üritus toimusalates sügisest igal teisipäeval ja oli mõeldudgümnasistidele ja põhikooli õpilastele, juhen-daja Katri Pekri. Laupäeviti ja pühapäevititoimus muuseumis minilavastuste pro-gramm, mille raames taaselustasid näitlejadkunagi teatrilavadel mängitud lavastusedning esitasid neid pooletunniste etendustenamuuseumikülastajatele.

22. märtsil tähistati NUKU teatri ja muu-seumi sünnipäeva eriprogrammiga. Lisaksetendustele toimusid kogu päeva jooksul eri-sündmused.

21. mail anti „Puuhaldjate loo” etendus viipe-keelse teatritõlkega, et nukulavastusest saak-sid aru ka kurdid ja vaegkuuljad lapsed, kelleemakeel on eesti viipekeel. Lavategevust las-teni viiva viipekeelse tõlke lõid ja esitasidlaval viipekeeletõlgid Hele-Riin Karja jaMari-Liis Ungerson.

Tallinn Treff Festival 2015 tõi 4.–7. juuniniEesti publikule vaatamiseks mitmekülgse va-liku tipptasemel visuaalteatrit. Festivalil olietendusi nii väikelastele, noortele kui täiskas-vanutele rohkem kui 17 riigist üle maailma.Peaesinejaks on Ville Walo trupi WHS (Soo-me) ja Sangsoo Ahn Pick-up Group’i (Lõuna-Korea) artistide koostöös valminud suur-lavastus täiskasvanutele „Topeltpilt”

310

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

1i 11.01.2015 sõnalavastus täisk 26 1112Ajarefrään 22.02.2015 mitmeliigilavastus täisk 16 720Ajuloputus 7.11.2011 mitmeliigilavastus noored 9 518Canterville'i lossi vaim 6.09.2014 nukulavastus teism 25 3 972Cosette 3.12.2011 nukulavastus lapsed 7 491Dorian Gray portree 14.06.2015 sõnalavastus täisk 25 5 550Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater 4.05.2014 nukulavastus lapsed 8 1 614Gelsomiina tsirkus 6.09.2015 nukulavastus lapsed 18 703Good-bye, baby! 16.11.2013 sõnalavastus täisk 12 493Hanel oli auto 2.05.2009 nukulavastus v.lapsed 19 1 481Isekas Hiiglane 5.09.2004 nukulavastus v.lapsed 20 875Jõululugu ärkab ellu 28.11.2015 sõnalavastus lapsed 41 1 060Kartlik jõehobu ja poiss, kes muutus tordiks 6.02.2011 nuku- ja objektiteater lapsed 14 955Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal 8.03.2015 sõnalavastus teism 16 2 931Klaabu 21.04.2010 nuku- ja objektiteater v.lapsed 9 1 072Kodud 9.04.2011 nukulavastus v.lapsed 29 1 514Käed ja kindad 6.03.2011 nuku- ja objektiteater v.lapsed 16 556Lemuel Pitkini demonteerimine 4.10.2015 mitmeliigilavastus täisk 6 451Lugu kahest vereliblest 2.03.2014 nukulavastus lapsed 17 1 149Lutsukomm ja 200 vanaisa 19.04.2009 nukulavastus lapsed 19 1 048Metsakülad 17.11.2007 nukulavastus v.lapsed 21 1 510Miisu 18.10.2015 nukulavastus lapsed 12 2 338Muinasjutud paberil 6.12.2013 nukulavastus lapsed 14 750Munatopskid 1.06.2013 nukulavastus v.lapsed 13 637Nublu 10.11.2013 nukulavastus lapsed 31 5 711Pesamunad 18.05.2012 nukulavastus v.lapsed 23 1 144Puuhaldjate lugu 23.02.2014 nukulavastus lapsed 33 4 026Rapuntsel 02.10.2011 nuku- ja objektiteater lapsed 18 2 888Tsuhh, tsuhh, tsuhh ... 05.11.2006 nukulavastus v.lapsed 22 1 866Vaata, Madlike, lund sajab! 6.12.2015 sõnalavastus lapsed 36 14 375Vepsa muinasjutud 1.10.2014 nukulavastus lapsed 23 1 145Vurr-vurr vurrkann 01.04.2010 nukulavastus v.lapsed 20 982Võlupood 7.12.2014 nuku- ja objektiteater lapsed 42 4 191Väike Gavroche 15.09.2013 nukulavastus lapsed 8 987

Repertuaari nimekiri

Repertuaari koondnäitajad

2015 SÕNALAVASTUSED NUKULAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU

uuuslavastused 5 2 2 9kogu repertuaar 6 25 3 34etendused 156 481 31 668külastused 25 521 43 605 1 689 70 815keskmine pilet 9,9 5,1 9,2 7

311

Kohtumine nukuga ürituste sari 17 315Nuku muuseum muu 314 17 858Nuku õpituba hariduslik sari 170 1 556Muuseum ärkab ellu ürituste sari 62 1 169Tallinn TREFF festival 57 2 769

620 23 667etendused, külastused 668 70 815

2015 KOKKU 1 288 94 482

TULUD

MAJANDUSTEGEVUS

majandus-tegevusest laekuv tulu474 94518%

tööjõukulud1 423 39655%

halduskulud667 41326%

majanduskulud492 85919%

toetused1 851 31171%

etendus-tegevusega kaudselt seotud tulud276 89511%

KULUD

(„Double Exposure”). NUKU teatri korralda-tavale festivalile omistati Euroopa parimaidfestivale koondav märgistus EFFE Label.

Augusti lõpus toimusid koolituspäevad 200õpetajale. Vestlusringe ja õpitubasid juhen-dasid teatri näitlejad ja lavastajad: KaisaSelde juhtimisel toimus õpituba „Mängudkehaga“; Laura Nõlvak viis läbi lavavõitlusekiirkursust; Mirko Rajas ja Taavi Tõnissonkõnelesid lavastamisest; Jevgeni Moissejenkonäitas ja õpetas, mil moel nukku elusaks„muuta“ ning Vahur Keller pidas õpetajateleloengu visuaalteatrist.

Seoses Laia ja Nunne tänava teatrimajadestoimuvate ehitustöödega valmis ajutine kahe

saaliga etenduspaik – Auna tänava teatri-maja. 6. septembril toimus teatri 64. hooajaavamine Auna teatrimajas ja selle ümbruses.Kõik olid oodatud osa saama Pelgulinnamaastikumängust, töötubadest, etendustestja üllatustest Auna tänaval.

312

RAKVERE TEATERwww.rakvereteater.ee

Rakvere Teatri sünniaasta on 1940. Tegutsebriigi osalusega sihtasutusena SA RakvereTeatrimaja. Viimasel kümnendil on kujune-nud kaubamärgiks, mis tähendab head an-samblimängu teatri 20 näitleja poolt niikümnetes Eesti väikeasulates kui ka suure-mates linnades. Rakvere Teater korraldabbiennaalina rahvusvahelist alternatiivteatritefestivali Baltoscandal.

STATSIONAARID ISTEKOHTISuur saal 411Väike saal 118Rakvere Rahvaaed 400Tooma talu Uuskülas 120

KOOSSEIS

Teatrijuht: Velvo Väli Kunstiline juht: Üllar SaaremäePeakunstnik: Eveli Varik Dramaturg: Anne-Ly Sova (kuni 31.07.2015),Triinu Sikk (al 24.08.2015)Korraldusjuht: Marika TintNäitlejad: Liisa Aibel, Helgi Annast, MargusGrosnõi, Saara Kadak, Erni Kask, Ülle Licht-feldt, Natali Lohk, Maarika Mesipuu-Veebel,Silja Miks, Marin Mägi-Efert, Tiina Mälberg,Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Eduard Sal-mistu, Toomas Suuman, Tarvo Sõmer, TarmoTagamets, Imre Õunapuu

UUSLAVASTUSED

Buratino Aleksei Tolstoi jutustuse dramatiseering.Dramatiseerija Adolf Šapiro. Vene keelest tõl-kinud Eero Spriit. Lavastaja Üllar Saaremäe,

muusika autor Olav Ehala, laulutekstideautor Juhan Viiding, kunstnik Kristi Leppik,lauluõpetaja Kadri Kask, liikumisjuht Liis-Katrin Avandi, fotode autor Andres Keil,etenduse juht Indrek Apinis. Osades: Imre Õunapuu – Buratino. LauriNebel – Papa Carlo. Saara Kadak – Malvina.Margus Grosnõi – Pierrot. Tarvo Sõmer – Ca-rabas Barabas. Liisa Aibel – Rebane Alice.Marin Mägi-Efert – Kass Basilio. MaarikaMesipuu-Veebel – Arlechino, Duremar. Ind-rek Apinis – Puudel Artemon, kõrtsipere-mees. Helgi Annast – Colombino, kilpkonnTortila. Ines Aru – Kõnelev kilk (hääl). ÜllarSaaremäe – Politseiülem (hääl). Esietendus 6. märtsil 2015 suures saalis.

Põhjas Jussi Sorjaneni draama Maksim Gorki teoseainetel. Vene keelest tõlkinud Lembe Hiedel,soome keelest tõlkinud Anne-Ly Sova. La-vastaja Jussi Sorjanen, lavastusdramaturgAnne- Ly Sova, kunstnik Jaanus Laagriküll,valguskunstnik Eve Teras, helikujundajaElmar Sats, fotode autor Jaanus Laagriküll,etenduse juht Aune Kuul. Osades: Anneli Rahkema – Nastja.Eduard Salmistu – Kleštš. Peeter Rästas –Satin. Tarmo Tagamets – Pepel. Natali Lohk– Nataša. Toomas Suuman – Kostõljov. MadisMäeorg – Näitleja. Kaili Närep – Vassilissa. Esietendus 26. märtsil 2015 väikses saalis.

Sinatraga kuu peale Marie Jonesi draama. Inglise keelest tõlkinudAndra Aaloe. Lavastaja Ivo Eensalu, kunst-nik Mae Kivilo, fotode autor Gabriela Liiva-mägi, etenduse juht Eili Neuhaus. Osades: Ülle Lichtfeldt – Loretta. TiinaMälberg – Francis. Esietendus 10. aprillil 2015 suures saalis.

313

Maailma parim küla Arto Paasilinna komöödia. Soome keelesttõlkinud Tauno Vahter. Dramatiseerija Kris-tiina Jalasto. Lavastaja Jaanus Rohumaa,muusika autor Rasmus Puur, kunstnik MaeKivilo, videokunstnik Jaanus Lekk, muusika-line kujundaja Veiko Tubin, helitehnik ElmarSats, liikumisjuht Getter Meresmaa, nuku-kunstnik Eve Teras, fotode autor Alan Proo-sa, operaatorid Joonas Erik Ojala, Kaur Teivaja Martin Kotter, etenduse juht Aune Kuul. Osades: Üllar Saaremäe – Eemeli Toro-painen. Ülle Lichtfeldt – Taina Korolainen.Anneli Rahkema – Henna Toropainen;Henna Heikura. Saara Kadak – Telediktor;Lendav Ingel. Margus Grosnõi – Aimo Räy-hänsalo; Arkadi Lebedev. Tarvo Sõmer – Se-veri Horttanainen. Imre Õunapuu – TaneliHeikura. Eduard Salmistu – Kari Reinikai-nen. Tarmo Tagamets – Sulo Naukkarinen.Liisa Aibel – Ajakirjanik; Sirja Sorjonen. Maa-rika Mesipuu-Veebel – Roheline; Maarika.Toomas Suuman – Talumees; Julius Ryteik-köinen. Tiina Mälberg – Soile-Helinä Tussu-rainen; Kuninganna. Peeter Rästas –Advokaat Ameerikast; Esimene kandidaat.Natali Lohk – Tuirevi Hillikainen. HelgiAnnast – Eveliina Mättö. Grete Jürgenson –Jutustaja; Roheline. Tanel Ting – Santeri Loik-kanen; Teine kandidaat; Araabia lendur. KarlSakrits – Sotkamo ehituskomisjoni liige; Jari-tapio Pärssinen. Märten Matsu – Sotkamonooremkonstaabel; Jussi, Eemeli poeg. GetterMeresmaa – Ajakirjanik; Roheline. LiisuKrass – Roheline. Martin Tikk – Roheline;Majandusanalüütik. Mihkel Vendel – KirurgAmeerikast; Araabia lendur. Karl RobertSaaremäe – Josif Nabulah. Esietendus 19. juunil 2015 RakvereRahvaias.

Sina maga, mina pesen nõud Stig Claessoni teose dramatiseering. Rootsikeelest tõlkinud Ülev Aaloe. DramatiseerijadAnne-Ly Sova ja Tarmo Tagamets. LavastajaTarmo Tagamets, kunstnik Peeter Rästas,valguskunstnik Märt Sell, muusikaline ku-jundaja Peeter Rästas, etenduse juht IndrekApinis. Osades: Toomas Suuman – John Anders-son. Helgi Annast – Ida Adriana. MaarikaMesipuu-Veebel – Juuksur; Intervjueerija.Peeter Rästas – Taksojuht; Türklane. Esietendus 2. oktoobril 2015 väikses saalis.

Must prints Iris Murdochi draama. Inglise keelest tõlki-nud Gerda Kordemets. Lavastaja Gerda Kor-demets, muusika autor Markus Robam,kunstnik Eugen Tamberg, valguskunstnikRoomet Villau, fotode autor Mark Raidpere,etenduse juht Eili Neuhaus. Osades: Hannes Kaljujärv – Bradley Pear-son. Eduard Salmistu – Francis Marloe. TarvoSõmer – Arnold Baffin. Tiina Mälberg –Rachel Baffin. Saara Kadak – Julian Baffin.Ülle Lichtfeldt – Priscilla. Liisa Aibel – Chris-tian. Esietendus 13. novembril 2015 suuressaalis.

Romaan Draama lauludega. Tekstide autorid ToomasRaudam, Ingmar Bergman, Juan Jose Millas,Mati Unt, Erich Segal, Erni Kask, ItaloCalvino. Osades: Margus Grosnõi – Osaleja (Too-mas Raudam „Tüdruk, kes läks lõhki“; Ing-mar Bergman „Erakõnelused“). TarmoKesküll – Osaleja (Juan Jose Millas „JorgeMaruja“). Toomas Suuman – Osaleja (MatiUnt „Hüvasti, kollane kass“; Erich Segal „Ar-mastuse lugu“). Imre Õunapuu – Osaleja

314

(Erni Kask „Henri hirm“). Vootele Ruusmaa(H. Elleri nim. Tartu Muusikakool) – Osaleja(Italo Calvino „Ühe abielupaari elu“). Esietendus 7. detsembril 2015 väiksessaalis.

Hansuke ja GretekeVendade Grimmide muinasjutu dramatisee-ring. Dramatiseerijad Kristiina Jalasto ja

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

3 õde 10.12.2014 sõnalavastus täisk 18 2 2038 armastavat naist 8.03.2013 sõnalavastus täisk 21 5 824Algused 14.03.2014 sõnalavastus täisk 14 956Armastus tööpostil 18.02.2012 sõnalavastus täisk 14 2 323Buratino 8.03.2015 mitmeliigilavastus lapsed 31 11 626Elu ja kuidas sellega toime tulla 17.10.2009 sõnalavastus täisk 10 1 908Hansuke ja Greteke 7.12.2015 sõnalavastus lapsed 17 6 268Kaasavaratu 3.12.2011 sõnalavastus täisk 13 3 076Lahuselu 6.09.2013 sõnalavastus täisk 5 323Leegionärid 6.04.2013 sõnalavastus täisk 3 243Leenane'i kaunitar 2.04.2011 sõnalavastus täisk 8 1 192Leping 24.05.2013 sõnalavastus täisk 28 2 886Lumehelbeke 9.12.2014 sõnalavastus lapsed 11 2 645Maailma parim küla 19.06.2015 sõnalavastus täisk 13 4 764Maalermeister 21.11.2014 sõnalavastus täisk 33 7 690Majahoidja 8.06.2001 sõnalavastus täisk 11 762Meie, mehed 7.03.2009 sõnalavastus täisk 2 367Mina olin veel väikene 15.05.2014 mitmeliigilavastus lapsed 6 950Must prints 13.11.2015 sõnalavastus täisk 10 3 176Oscar ja Roosamamma 16.11.2006 sõnalavastus täisk 17 1 693Põhjas 26.03.2015 sõnalavastus täisk 13 957Romaan 7.12.2015 sõnalavastus täisk 15 1 451Seitsmeteistkümnenda nuku suvi 19.09.2014 sõnalavastus täisk 4 393Sina maga, mina pesen nõud 2.10.2015 sõnalavastus täisk 7 617Sinatraga kuu peale 10.04.2015 sõnalavastus täisk 16 2 502Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu 14.02.2014 mitmeliigilavastus täisk 12 2 136Viimase öö õigus 19.09.2014 sõnalavastus täisk 18 2 009Üks pealuu Connemaras 13.06.2014 sõnalavastus täisk 13 1 528

Repertuaari nimekiri

Üllar Saaremäe. Lavastaja Üllar Saaremäe,kunstnik Kristi Leppik, helikujundaja SiimRandla, etenduse juht Indrek Apinis. Osades: Anneli Rahkema – Greteke. Mär-ten Matsu – Hansuke. Peeter Rästas – Metsa-vaht. Natali Lohk – Võõrasema; Nõiamoor;Haldjas. Indrek Apinis – Isa. Esietendus 7. detsembril 2015 suuressaalis.

315

UUSLAVASTUSED 7 1 8

KOGU REPERTUAAR 25 3 28

ETENDUSED 334 49 383

KÜLASTUSED 57 756 14 712 72 468

KESKMINE PILET 9,80 7,80 9,40

Repertuaari koondnäitajad

Kohvikukontserdid kontsert 13 520Loengud, kohtumised ürituste sari 35 1 117Rakvere Jazzukohvik kontsert 8 335Rakvere teatrikino ürituste sari 381 10 662RT esitleb ürituste sari 6 159

443 12 793etendused, külastused 383 72 468

2015 KOKKU 826 85 261

KORRALDATUD SÜNDMUSED

20. veebruaril tähistas Rakvere Teater oma75. sünnipäeva, otseülekannet sai jälgidaRakvere Teatri kodulehelt ja Postimees onli-ne’ist.

Sügisel, 11. septembril alustati teatri sisehoo-aega kontsertetendusega Rakvere Teatrimeeskvinteti 10. aastapäevaks. Jätkus sari „RT vestleb“, kus pärast eten-dust saab koos tegijatega süüvida lavastusse.Alustati uue sarjaga „RT matinee“, mis tähis-tab kord kuus laupäeva päevasel ajal mängi-tavat etendust. 12. septembril oli Andres Noormetsa la-vastuse „3 õde“ etendus; pärast etendust oliTeatrikohvikus arutelu. Vestlust juhtis ErniKask, külalisteks olid Andres Noormets jaEva Samolberg-Palmi, arutelu elavdas PeeterRästas. 22. oktoobril etendus „Põhjas“, järgnevasvestluses osalesid lavastaja Jussi Sorjanen jasotsioloog Juhan Kivirähk. 2. novembril toimus väikse maja kohvi-kus Iris Murdochi elu ja loomingut tutvustavõhtu. Vestlesid Murdochi tõlkija Riina Jesminja „Musta printsi" lavastaja Gerda Korde-

mets. Vestlusele järgnes mängufilm IrisMurdochi elust "Iris" (2001). 21. novembril olid „Sina maga, minapesen nõud“ etenduse järel Erni Kase küla-listeks lavastaja Tarmo Tagamets ja Tartu Üli-kooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai.19. detsembril arutleti lavastuse „Romaan“teemadel.

Oktoobris tähistatava eesti näidendi kuupuhul korraldas Rakvere teater näidendi-küsitluse. Teatri arhiivist valiti välja seitsenäidendit ja selgitati välja, millist aegadejooksul lavastatud teksti sooviks publik taaskuulda. Küsitluse võitis „Johannese pas-sioon“, tekst kanti tervikuna ette 28. oktoob-ril Rakvere Teatrikohvikus.

9. detsembril pandi nurgakivi Rakvere Teatrikino- ja proovisaali hoonele. Käsil oleva ehi-tuse käigus kerkib ajaloolisesse kompleksi144 kohaga kaasaegne kino ja täismõõdusproovisaal. Nurgakivi paneku juhatas sisseteatridirektor Velvo Väli, kõnet pidasid kul-tuuriminister Indrek Saar, Rakvere linnapeaMihkel Juhkami ja maja arhitekt Raul Vaik-soo. Traditsiooniliselt müüriti Rakvere kino-maja nurgakivisse silinder Virumaa Teataja,teatri mängukava, raha ja muude ajamär-kidega.

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 41%etendustest, sh lavastusega „Leegionärid“ 2etendust Kanadas, Toronto Tartu kolledžis.

2015 SÕNA- MITMELIIGI-LAVASTUSED LAVASTUSED KOKKU

316

TEATER NO99www.no99.ee

Teater alustas tegevust 2005. aastal, mil tegut-seti riigiasutusena Teater Vanalinnastuudio.Alates 2013. aastast tegutseb riigi asutatudsihtasutusena nimega SA Teater NO99.

LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTITeatrisaal 196Kammersaal 120Nordea Kontserdimaja 1 400

TULUD

MAJANDUSTEGEVUS

majandus-tegevusest laekuv tulu674 65819%

tööjõukulud1 386 78567%

halduskulud102 4195%

kohvik121 8486%

muud kulud51 5632%

majanduskulud419 03720%

toetused1 157 14532%

etendustegevusegakaudselt seotud tulud1 750 43849%

KULUD

KOOSSEIS

Direktor-loominguline juht: Tiit OjasooPeakunstnik-loominguline juht: Ene-LiisSemper

Tegevjuht: Katre Kasmel (kuni 28.02.2015),Paul Aguraiuja (al 1.03.2015)Dramaturgid: Eero Epner, Laur KaunissaareNäitlejad: Rasmus Kaljujärv, Eva Koldits,Rea Lest, Jörgen Liik, Helena Pruuli, GertRaudsep, Jarmo Reha, Simeoni Sundja, Rag-nar Uustal, Marika Vaarik

UUSLAVASTUSED

Meditatsioonid Tormisega Muusikalavastus. Helilooja Veljo Tormis,lavastajad Anne Türnpu ja Eva Klemets,kunstnik Kairi Mändla, dirigent Janne Frido-lin, valguskunstnik Airi Eras, videokunstnikAhto Vaher. Esitajad: Liina Jaska ja Noorte SegakoorVox Populi. Esietendus 10. septembril 2015 Kammer-saalis.

317

NO46 SavisaarAntiiktragöödia ja muusikal. Muusika auto-rid Vaiko Eplik ja Jakob Juhkam, teksti autorEero Epner, dramaturgiline abi Tarmo Jü-risto, laulutekstide autorid Aare Pilv ja VaikoEplik. Lavastajad ja kunstnikud Ene-LiisSemper ja Tiit Ojasoo, dirigent Janne Frido-lin, koormeister Jakob Juhkam, valguskunst-nik Pietu Pietiäinen, graafiline kujundajaMartin Pedanik, operaator Jekaterina Abra-mova, liikumisjuht Kristin Pukka. Osades: Marika Vaarik – Savisaar. Ras-mus Kaljujärv – Fuuria. Gert Raudsep – Nõu-nik; Joel. Helena Pruuli – Kadri. Liina Vahtrik– Vilja. Rea Lest – Kaja. Raivo E. Tamm –Mart; Linnar. Jörgen Liik – Erakondlane;Naaberriigi saadik; Koori liige. SimeoniSundja – Erakondlane; Naaberriigi saadik;Koori liige. Jarmo Reha – Jüri; Koori liige.Ragnar Uustal – Koori liige; Ohver. MonaLene Maanurm või Amelie Kubi – Tüdru-kuke. Noorte Segakoor Vox Populi – NeitsiteKoor. Esietendus 10. veebruaril 2015 Nordeakontserdimajas.

NO42 El Dorado: klounide hävitusretkDraama. Autor, lavastaja ja kunstnik Ene-LiisSemper, lavastusdramaturg Laur Kaunis-saare, koreograaf Jüri Nael, muusikaline ku-jundaja Lauri Kaldoja. Osades: Marika Vaarik, Jörgen Liik, He-lena Pruuli, Ragnar Uustal, Rasmus Kalju-järv, Rea Lest, Simeoni Sundja. Esietendus 22. detsembril 2015 teatrisaalis.

NO43 Kõnts Draama. Autorid Eero Epner, Tiit Ojasoo,Ene-Liis Semper ja trupp. Dramaturg EeroEpner, lavastaja Tiit Ojasoo, koreograaf JüriNael, kunstnikud Ene-Liis Semper ja Tiit Oja-soo, valguskunstnik Petri Tuhkanen, muusi-kalised kujundajad Ene-Liis Semper, JakobJuhkam ja Tiit Ojasoo. Osades: Gert Raudsep, Helena Pruuli,Jarmo Reha, Jörgen Liik, Marika Vaarik, Rag-nar Uustal, Rasmus Kaljujärv, Rea Lest,Simeoni Sundja. Esietendus 17. oktoobril 2015 teatrisaalis.

NO44 Fantastika Draama. Teksti autorid Mart Kangro, EeroEpner ja trupp. Lavastaja Mart Kangro. Osades: Gert Raudsep, Helena Pruuli,Jarmo Reha, Marika Vaarik, Ragnar Uustal,Rasmus Kaljujärv, Simeoni Sundja ja EeroEpner. Esietendus 25. aprillil 2015 teatrisaalis.

NO45 Kodumaa karjedMonolavastuse aluseks spordikommentaa-rid, poliitikute kõned, lugejakirjad, reportaa-žid, laulud, loosungid, intervjuud jpm. Tekstiautorid ja lavastuse töörühm: Eero Epner,Hendrik Kaljujärv, Kaarel Oja, Jaak Prints. Esitaja: Jaak Prints. Esietendus 21. veebruaril 2015 teatrisaalis.

318

Väljaspool statsionaari anti 17,7% etendus-test, sh Belgias 2 etendust lavastusega „Ko-dumaa karjed“ ning lavastusega „Mu nainevihastas“ 1 etendus Sloveenias ja nelja päevajooksul 5 etendust Prantsusmaal, Avignoniteatrifestivalil. NO99 trupp lendas Avignoniotse Hannoverist, Saksamaalt, kus anti festi-valil Theaterformen 2 etendust lavastusega„Tõde, mida ma olen igatsenud“.

MUU TEGEVUS

19. veebruaril tähistas Teater NO99 oma10. sünnipäeva. Praha Lavastuskunstnike Kvadriennaalil18.–28. juunini esindas Eestit Teater NO99projekt „Ühtne Eesti“. Omaette ruumid olidsisustatud parteikontorina, kus tutvustati nii

„Ühtset Eestit“ kui pakuti esmast informat-siooni partei loomise kohta: jagati brošüürevõimuletulemise teemal ning näidati uusiingliskeelseid „Valimiskoole“ (lektor HelenaPruuli), ingliskeelsena oli avatud „ÜhtseEesti“ kodulehekülg www.eestieest.ee. Teatri N099 ekspositsioon pälvis kvad-riennaalil peapreemia (Golden Triga) ja kuld-medali innovaatilise lähenemise eest lava-kujundusele.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Meditatsioonid Tormisega 10.09.2015 muusikalavastus täisk 5 470NO42 El Dorado: klounide hävitusretk 22.12.2015 sõnalavastus täisk 4 518NO43 Kõnts 17.10.2015 sõnalavastus täisk 11 1 929NO44 Fantastika 25.04.2015 sõnalavastus täisk 17 1 926NO45 Kodumaa karjed 21.02.2015 sõnalavastus täisk 49 7 278NO46 Savisaar 10.02.2015 mitmeliigilavastus täisk 11 16 174NO47 Tüdruk, kes otsis oma vendi 13.11.2014 sõnalavastus täisk 10 1 035NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud 13.09.2014 sõnalavastus täisk 12 1 601NO51 Mu naine vihastas 10.05.2014 sõnalavastus täisk 39 8 134NO53 Kadunud sõbra juhtum 18.01.2014 sõnalavastus täisk 7 855NO65 Suur õgimine 16.05.2012 sõnalavastus täisk 5 745

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUS MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU

uuslavastused 4 1 1 6kogu repertuaar 9 1 1 11etendused 154 5 11 170külastused 24 021 470 16 174 40 665keskmine pilet 11,3 7,7 20 15

Repertuaari koondnäitajad

UGALA TEATERwww.ugala.ee

Ugala Teater loodi 1920. aastal, professio-naalse teatri staatuse sai 1926. aastal. 2007.aastast tegutseb Ugala Teater riigi asutatudsihtasutusena. 2015. aastal suleti teatrimajaehitustöödeks ja sügisel avati asendusmajanaUgala Black Box ehk UBB, uus 250-kohalinekaasaegne teatrisaal endises tehasehoonesaadressil Pargi 1C.

STATSIONAARID ISTEKOHTISuur saal 487Väike saal 160Ugala Black Box – UBB 249Sakala keskus 194Olustvere rehetare 182Vargamäe rehetare 120Viljandi gümnaasiumi auditoorium 120Grand Hotel Viljandi konverentsisaal 60

KOOSSEIS

Teatrijuht: Kristiina AlliksaarKunstiline juht: Ott AardamDramaturg: Liis AedmaaMuusikajuht: Peeter Konovalov Peakunstnik: Liisa Soolepp (kuni 3.07.2015)Loomingulise ala assistent: Oleg Titov (al 1.09.2015, liikumisjuht kuni 31.08.2015)Lavastaja: Taago TubinNäitlejad: Tanel Ingi, Peeter Jürgens, JanaKena, Vallo Kirs, Luule Komissarov, KadriLepp, Kata-Riina Luide, Vilma Luik, TriinuMeriste, Martin Mill, Marika Palm, KristianPõldma, Arvo Raimo (kuni 14.10.2015), Mee-lis Rämmeld (kuni 31.08.2015), Adeele Sepp,Aarne Soro, Andres Tabun, Klaudia Tiitsmaa,Janek Vadi, Margus Vaher, Carita Vaikjärv,Tarvo Vridolin, Rait Õunapuu

319

NO99 Tantsulaager aktsioon 7 3 119NO99 Kokakool lastele ürituste sari 9 103Loengud kaasaegsest teatrist ja kunstist ürituste sari 4 160Kohtumine publikuga ürituste sari 4 200Sissejuhatus lavastusse ürituste sari 36 3 600Autoriõhtu kontsert 1 123NO99 Jazzklubi kontsert 28 1 309

89 8 614etendused, külastused 170 40 665

2015 KOKKU 259 49 279

KULUD

TULUD

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu577 65625%

tööjõukulud1 154 46257%

halduskulud115 1516%

majandus-kulud374 99918%

muud kulud185 9199%

kohvik210 66810%

toetused387 58916%

etendus-tegevusega kaudselt seotudtulud1 382 08759%

320

UUSLAVASTUSED

Amalia Kati Kaartineni draama. Soome keelest tõlki-nud Ülev Aaloe. Lavastaja Tanel Ingi, kunst-nik Jaanus Laagriküll, valguskunstnik Krist-jan Suits, muusikalised kujundajad TaagoTubin ja Tanel Ingi, etenduse juht Aili Nohrin. Osades: Klaudia Tiitsmaa – Amalia. And-res Tabun – Kari. Terje Pennie-Kolberg – Ka-roliina. Esietendus 31. jaanuaril 2015 Ugala teatriväikses saalis.

Cipollino seiklused Lavastus lastele. Gianni Rodari teose drama-tiseering. Itaalia keelest tõlkinud AleksanderKurtna. Dramatiseerija Donald Tomberg, la-vastaja Kristo Toots, kunstnik Rosita Raud,valguskunstnik Laura Maria Mäits, muusi-kaline kujundaja Üllo Kaur, liikumisjuhtOleg Titov, etenduse juht Kiiri Tamm. Osades: Martin Mill – Sibulapoiss Cipol-lino. Arvo Raimo – Sibulapapa Cipollone;Parun Apelsin. Peeter Jürgens – SibulapapaCipollone; Parun Apelsin. Triinu Meriste –Meister Viinamarjake; Krahvinna Kirss noo-rem. Kata-Riina Luide – Emand Kõrvits;Krahvinna Kirss vanem. Aarne Soro – IsandKõrvits; Hertsog Mandariin. Üllo Kaur – PirnPirnipuu. Kristian Põldma – Nuhkimismeis-ter Porknake. Jaana Kena – Krahvitar Kirsike;Vürst Sidrun. Margus Vaher – Sõdur Sidrun.Artur Linnus – Sõdur Sidrun. Tarvo Vridolin– Rüütel Tomat. Vallo Kirs – NuuskurkoerNuhik; Mutt. Esietendus 12. veebruaril 2015 Ugalateatri suures saalis.

Äärelinna bluus Jez Butterworthi draama. Inglise keelest tõl-kinud Erkki Sivonen. Lavastaja ja muusika-

line kujundaja Taago Tubin, kunstnik LiisaSoolepp, valgus- ja videokunstnik KristjanSuits, etenduse juht Pille-Riin Lillepalu. Osades: Janek Vadi – Dale. Meelis Räm-meld – Ned. Kadri Lepp – Joy. Esietendus 14. märtsil 2015 Ugala teatriväikses saalis.

Kaheksajalg Martin Alguse komöödia. Lavastaja ja muu-sikaline kujundaja Martin Algus, kunstnikIllimar Vihmar, valguskunstnik Rene Liiva-mägi, liikumisjuht Oleg Titov, etenduse juhtKiiri Tamm. Osades: Aarne Soro – Ville. Adeele Sepp– Jessika. Andres Tabun – Eduard, ehitaja;Teine ehitaja. Klaudia Tiitsmaa – Nora. TanelIngi – Mauno. Tarvo Vridolin – Einar. TriinuMeriste – Jessika. Vallo Kirs – Marco. JaanaKena – Kristi. Esietendus 18. aprillil 2015 Ugala teatrisuures saalis.

Teie ebaõnn on teie endi kätes Komöödia. Teksti autorid Marite H. Butkaiteja Lennart Peep. Lavastaja Lennart Peep,kunstnik Martin Veisman, muusikaline ku-jundaja Harlet Orasmaa, valguskunstnik IvarPiterskihh, etenduse juht Aili Nohrin. Osades: Kristian Põldma – Kristian. Ma-rika Palm – Marika. Rait Õunapuu – Rait. Esietendus 18. aprillil 2015 Grand HotellViljandi konverentsisaalis.

Vereliin Mark Doherty draama. Inglise keelest tõlki-nud Laur Lomper. Lavastaja Margus Kaster-palu, muusika autor Ain Agan, kunstnikLiisa Soolepp, valgus- ja videokunstnikKristjan Suits, muusikaline kujundaja PeeterKonovalov, liikumisjuht Raido Mägi, eten-duse juht Pille-Riin Lillepalu.

321

Osades: Meelis Rämmeld – Isa. KlaudiaTiitsmaa – Sal. Rait Õunapuu – Thomas. Pee-ter Jürgens – Isa Rice. Ain Agan – muusik. Esietendus 18. juunil 2015 Olustveremõisa reheküünis.

Making of „Kapsapea“ Lavastus Oskar Lutsu näidendi ainetel.Teksti autor ja lavastaja Ott Aardam, kunst-nik, valgus- ja videokunstnik Kristjan Suits,kostüümikunstnik Pille Küngas, muusikalinekujundaja Tõnis Leemets, liikumisjuht OlegTitov, etenduse juht Kiiri Tamm. Osades: Adeele Sepp, Kadri Lepp võiLaura Peterson – Elisabet. Aarne Soro – Sägi.Luule Komissarov – Ema. Triinu Meriste –Roosi. Tarvo Vridolin – Pliuhkam. MargusVaher või Andres Tabun– Vana lavastaja.Vilma Luik – Uus lavastaja. Kaarel Kauts –Revo. Esietendus 19. septembril 2015 UBBs.

Oleanna David Mameti draama. Inglise keelest tõlki-nud Kai Aareleid. Lavastaja ja muusikalinekujundaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soo-lepp, etenduse juht Pille-Riin Lillepalu. Osades: Klaudia Tiitsmaa – Üliõpilane.Janek Vadi – Õppejõud. Esietendus 3. oktoobril 2015 ViljandiGümnaasiumi auditooriumis.

Ema oli õunapuu Urmas Lennuki draama. Lavastaja Vallo Kirs,kunstnik Jaanus Laagriküll, valguskunstnikRene Liivamägi, muusikaline kujundaja Pee-ter Konovalov, etenduse juht Aili Nohrin. Osades: Andres Tabun – Tepo. Kata-RiinaLuide – Marion. Marika Palm – Hellen. Pee-ter Jürgens – Onu Sass. Tanel Ingi – Peteri.Leila Säälik – Ema (hääl). Gert Raudsep –Jakobi.

Esietendus 14. novembril 2015 UBBs.

Väike Pii ja kiigelaudLavastus väikelastele. Timo Parvela teosedramatiseering. Dramatiseerijad ja lavastajadKadri Lepp ja Martin Mill, muusika autorMari Jürjens, kunstnik Jaanus Laagriküll, val-guskunstnik Laura Maria Mäits, videokunst-nik Katre Sulane, animaator Sander Põldsaar,grimmikunstnik Ülle Konovalov, liikumis-juht Oleg Titov, etenduse juht Pille-Riin Lil-lepalu. Osades: Janek Vadi – Kuu; Toorekung;Esimene Vibalik. Kristian Põldma – Argon;Teine Vibalik. Triinu Meriste – Tibu; Kalakas.Tanel Ting – Pii. Esietendus 7. detsembril 2015 SakalaKeskuses.

322

KORRALDATUD SÜNDMUSED

16. mail tähistati viimast õhtut vanas teatri-majas enne remonti. Kahevaatuselisel gala-

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Amalia 31.01.2015 sõnalavastus täisk 29 4 039Cipollino seiklused 12.02.2015 mitmeliigilavastus lapsed 28 9 001Eesriie avaneb! 20.09.2014 sõnalavastus täisk 16 3 781Ema oli õunapuu 14.11.2015 sõnalavastus täisk 6 1 297Hirm sööb hinge seest 23.10.2104 sõnalavastus täisk 6 1 368Illusionistid 15.11.2014 sõnalavastus täisk 13 1 572Kahe isanda teener 25.01.2014 sõnalavastus täisk 7 1 841Kaheksajalg 18.04.2015 sõnalavastus täisk 17 4 436Lovesong. Ühe armastuse lugu 29.03.2014 sõnalavastus täisk 13 2 486Making of „Kapsapea" 19.09.2015 sõnalavastus täisk 10 1 661Mee hind 19.02.2011 sõnalavastus täisk 9 1 181Meeste kodu 4.02.2011 sõnalavastus täisk 7 3 699Mere märgid 12.08.2014 sõnalavastus täisk 20 2 337Oleanna 3.10.2015 sõnalavastus täisk 9 917Printsess Luluu ja härra Kere 23.04.2014 sõnalavastus lapsed 7 2 179Suur maalritöö 11.12.2012 sõnalavastus lapsed 6 600Teie ebaõnn on teie endi kätes 18.04.2015 sõnalavastus täisk 13 1 337Vana õngitseja 19.01.2013 sõnalavastus täisk 3 374Vanad ja noored 3.08.2013 sõnalavastus täisk 14 1 481Vereliin 18.06.2015 sõnalavastus täisk 15 2 414Väike Pii ja kiigelaud 7.12.2015 mitmeliigilavastus lapsed 16 2 291Äärelinna bluus 14.03.2015 sõnalavastus täisk 14 1 502

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUSED KOKKU

uuslavastused 8 2 10kogu repertuaar 20 2 22etendused 234 44 278külastused 40 502 11 292 51 794keskmine pilet 9,3 7,7 9

Repertuaari koondnäitajad

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 33% etendustest.

õhtul „U-Gala“ astus lavale kogu teatri kol-lektiiv, anti üle Kuldõuna publikupreemiadning meenutati tipplavastusi „Kolmest apel-sinist“ „Helesinise vagunini“ ja „Kihnu Jõn-

323

nist“ „Ukuaruni“. Meelelahutusprogrammikureeris Adeele Sepp, üheks õhtuks naasidUgala lavale Maria Soomets ja Karol KuntselVanemuisest, Üllar Saaremäe Rakvere teat-rist, Piret Rauk Kuressaare linnateatrist, GertRaudsep teatrist NO99 jpt. Comeback’i tegi le-gendaarne ansambel Ennupojad koosseisusElmo Nüganen, Allan Noormets, AndresNoormets ja Üllo Kaur.

29. juunil toimus remondieelse teatri tühjen-dusmüük ja 19. septembril avati uus hooaeg250-kohalises UBBs aadressil Pargi 1C esi-etenduse ning tantsumaratoniga. ÕhtuDJdeks olid Ugala töötajad, õue oli püstita-tud Viljandi Music Walki festivalitelk.

14. novembril esitleti UBBs Urmas Lennukinäidendikogumikku „Ükskord Eestimaal“,mis koondab ühte köitesse tema kolm näi-dendit: „Rongid siin enam ei …“, „Päevalõpus“ ja „Ema oli õunapuu“. Kogumiku eestpälvis Urmas Lennuk Kultuurkapitali kirjan-duse sihtkapitali näitekirjanduse aastapree-mia.

etendus-tegevusega kaudselt seotudtulud211 46912%

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu480 16127%

tööjõukulud1 108 80366%

halduskulud184 83311%

kohvik8 1071%

majanduskulud376 00422%

toetused1 079 43761%

KULUDTULUD

Kinoõhtu 2 525Tantsumaraton 1 706U-Gala 1 796

4 2 027etendused, külastused 278 51 794

2015 KOKKU 282 53 821

324

liki Saldre, Maria Soomets, Priit Strandberg,Kärt Tammjärv, Aivar Tommingas

Peadirigient: Paul MägiMuusikaosakonna produtsent: Marika Petti Dirigendid: Taavi Kull, Martin Sildos, LauriSirpPeakoormeister: Piret TaltsOoperikoori hääleseade õpetaja: TaistoNoor Orkestri kontsertmeister: Kadri SepalaanOoperisolistid: Simo Breede, Märt Jakobson,Merle Jalakas, Pirjo Jonas (end Püvi), MariaKallaste (kuni 30.06.2015), Valentina Kremen,Rasmus Kull, Karmen Puis, Jaan WillemSibul, Reigo Tamm

Ooperikoor: Rainer Aarsalu, Merle Aunpuu,Helen Hansberg, Kaja Ilmjärv, Elin Kaiv, Kat-rin Kapinus, Eve Kivisaar, Siiri Koodres,Endel Kroon, Alo Kurvits, Silja Lani, MilviLuik, Vaike Lätt, Matis Merilain, Edgar Mik-kel, Helen Nõmm, Risto Orav, Elmar Pool,Erkki Rebane (kuni 5.01.2015), Aime Roosi-leht, Andres Ross, Maire Saar, Ivar Saks,Uku-Markus Simmermann, Tarmo Teekivi,Oliver Timmusk, Margus Toode (kuni29.05.2015), Liina Tordik, German JavierGholami Torres-Pardo, Marika Villemson,Anne Vilt, Luule Veziko, Inge Õunapuu

Orkestri liikmed: Andri Annus, Olga Alfe-rova (kuni 23.08.2015), Lucia Sanchis Al-fonso, Markus Altrov (kuni 30.06.2015),Kristiina Birk (kuni 30.06.2015), Juan JoseRestrepo Duarte, Aivar Eimra, Tiina Enniko,Elle Fuchs, Urmas Himma, Heimo Hodanjo-nok, Heli Ilumets, Marie Jaksman, MaimuKaarde, Tõnu Kalm, Anna Kelder, LandeKits, Margus Kits, Aivo Koddanipork, RainKotov, Karen Kriit (kuni 3.03.2015), Sirli Laa-nesaar, Viljar Lang, Enno Lepnurm, Maria

VANEMUINEwww.vanemuine.ee

Eesti vanim teater, mis sai alguse aastal 1870Vanemuise laulu- ja mänguseltsist ning onkutseline teater 1906. aastast. Vanemuine onkolme lavastusliiki esindav teater: sõna-,muusika- ja balletiteater. Teater tegutses seniriikliku etendusasutusena, alates 2013. aas-tast Sihtasutusena Teater Vanemuine.

STATSIONAARID ISTEKOHTISuure maja saal 676Väikese maja saal 440Väikese maja ovaalsaal 50Sadamateater 150Teatri Kodu 100Obinitsa vabaõhulava 664

KOOSSEIS25 näitlejat ja 2 lavastajat; 9 ooperisolisti, 31kooriliiget, 66 orkestriliiget ja 3 dirigenti; 36 balletiartisti ja 5 repetiitorit.

Teatrijuht: Toomas PetersonPeakunstnik: Maarja MeeruTrupijuht: Eda Hinno

Draamajuht: Tiit Palu Dramaturg-toimetaja: Sven KarjaDramaturg: Anu Tonts Lavastajad: Ain Mäeots, Andes NoormetsNäitlejad: Kais Adlas, Raivo Adlas, JaanikaArum, Marika Barabanštšikova, MarkusDvinjaninov, Herta Elviste (srn 29.10.2015),Marian Heinat, Margus Jaanovits, TanelJonas (näitleja-lavastaja, näitlejate intendant),Merle Jääger, Hannes Kaljujärv, Linda Kolde,Sten Karpov, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, JüriLumiste, Andres Mähar, Piret Palu, RagnePekarev, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Kül-

325

Lepnurm (Kesvatera), Kristiina Luik, Hanno-Mait Maadra, Niina Mets, Hannes Metssalu,Laura Miilius, Heili Mägi, Hille Niilisk-Rees,Svetlana Nukka, Kattrin Ojam, Triinu Raud-ver-Tamm, Maria Okuško (kuni 5.02.2015),Merike Ots, Marina Peleševa, Jan Pentšuk,Kersti Perandi, Tõnu Pärtin, Aike Rand-mann, Olga Raudonen, Vitali Regensperger(al 1.11.2015), Kadri Rehema, Eveli Roosaar,Jaanus Roosileht, Anna Samsonova, KadriSepalaan, Jaanus Siniväli, Denis Strelkov,Eva-Maria Sumera (kuni 16.06.2015), MartiSuvi, Lauri Sõõro, Tanel Tamm, Evelin Tam-miku, Kulvo Tamra, Richard Tamra (al1.08.2015), Kait Tiitso, Žanna Toptši, JohannaTuvi, Ilja Šarapov, Anna Šulitšenko, MargusVahemets, Karl Vakker, Helena Valpeteris,Ilmar Varjun, Anne Vellomäe, Valdeko Vija,Linda Viller, Kai Visnapuu, Karina Vološina

Balletijuht: Mare TommingasRepetiitorid: Rita Dolgihh, Fabrice MauriceGibert, Jelena Karpova, Jelena Kõlar (Poz-niak), Rufina NoorBalletiartistid: Brandon Bernard Alexander,Hayley Jean Blackburn, Amy Louise Bow-ring, Diego Cardelli, Evgenia Chernavina(kuni 1.08.2015), Alain Eric Laurent Divoux,Alexander Germain Drew, Aleksandra HeidiFoyen (al 1.08.2015), Anton Jakovlev (al1.08.2015), Darli Jakovleva (al 1.08.2015),Maria Isabella Jacqueline Engel, Georgia ToniGiboin, Matthieu Marie Ferdinand Hervé,Jacob Louise Hoover (kuni 1.08.2015), Matt-hew James Jordan, Aivar Kallaste, Julia Kaš-kovskaja, Kersti Kuuse, Benjamin Kyprianos,Samuel Francis Lawman, Colin ThomasMaggs, Anthony Patrick Maloney (kuni1.03.2015), Kristina Markeviciute, TarasinaMichelle Masi, Lawrence Cameron Massie,Tatevik Mkrtoumian (kuni 1.06.2015), Meri-lin Mutli, Alicia Jane Nelson, Emma Marga-

ret Price (kuni 1.05.2015), Yukimi Otsuka,Raminta Rudzionyte, Janek Savolainen, Mi-rell Sork (al 1.08.2015), Silas Jonathan Stubbs,Janika Suurmets, Matteo Giulio Tonolo, JackMarcus Killen Traylen (al 1.08.2015), ViktoriaValujevski, Emily May Ward, George Willé-Williams, Joshua David Woodhams (kuni1.05.2015), Yukiko Yanagi (al 1.10.2015)

UUSLAVASTUSED

Gatsby. La Dolce VitaTantsulavastused esietendusid 25. jaanuaril2015 Vanemuise suures majas.

GatsbyMuusika autor Graham Reinolds (Duke El-lingtoni põhjal). Lavastaja ja koreograaf SilasStubbs, kostüümikunstnikud Ellen Cairns jaMare Tommingas, valguskunstnik Tõnis Järs,repetiitor Rufina Noor. Osades: Hayley Blackburn, Silas Stubbs,Yukimi Otsuka, Brandon Alexander, TarasinaMasi, Lawrence Massie, Benjamin Kypria-nos, Emma Price, Alicia Nelson. La Dolce VitaMuusika autor Nino Rota. Lavastaja ja koreo-graaf Silas Stubbs, kostüümikunstnik ja la-vastaja assistent Adriana Mortelli, valgus-kunstnik Giorgio Madia, videokunstnikJanek Savolainen, repetiitor Fabrice Gilbert,dekoratsioonikunstnik Maar-ja Meeru. Osades: Brandon Alexander, TarasinaMasi, Lawrence Massie, Benjamin Kypria-nos, Emma Price, Alicia Nelson, AnthonyMaloney, Kristina Markeviciute, Colin Tho-mas Maggs, Maria Engel, Raminta Rydžio-nyte, Alain Divoux, Fenella Cook, YukakoHorita, George Willé-Williams, Matteo GiulioTonolo, Georgia Giboin, Matthew Jordan,Kersti Kuuse, Joshua Woodhams.

326

Sööbik ja PisikUrmas Sisaski muusikal lastele ThorbjørnEgneri raamatu ainetel. Libreto autor ja la-vastaja Jaan Willem Sibul, laulutekstide autorLemme Krimm. Muusikajuht ja dirigentTaavi Kull, koreograaf Marika Aidla, kunst-nik Maarja Meeru, kontsertmeister Ele Sonn,etenduse juht Illar Rätsep. Osades: Rasmus Kull – Sööbik. SimoBreede – Pisik. Peeter Volkonski – Vanaisa.Marika Aidla – Hambahari; Hambaarst. Sas-kia Tori – Juss (hääl lindilt). Mari-Liis Tori –Ema (hääl lindilt). Esietendus 7. veebruaril 2015 TeatriKodus.

Meie oma tõde, meie oma õigusUrmas Lennuki draama Anton HansenTammsaare „Tõe ja õiguse“ esimese osa aine-tel. Lavastaja Tanel Jonas, kunstnik KristinaLõuk, muusika autor Priit Strandberg, val-guskunstnik Tõnis Järs. Osades: Aivar Tommingas – Andres,vanem. Veiko Porkanen – Andres, noorem;Andres, poeg. Kärt Tammjärv – Krõõt. MariaSoomets – Mari. Priit Strandberg – Juss. KarolKuntsel – Pearu. Jaanika Arum – Saunatädi;Kõrtsipreili; Lambasihver. Riho Kütsar –Sauna-Madis; Kirikuõpetaja; Kõrtsmik; Kõrt-siline. Esietendus 19. veebruaril 2015 Sadama-teatris.

Kui tuvid kadusidSofi Oksaneni draama. Soome keelest tõlki-nud Maimu Berg. Lavastaja Tiit Palu, kunst-nik Eugen Tamberg, valguskunstnik AndresSarv, videokunstnik Andres Keil, muusika-line kujundaja Toomas Lunge, etenduse juhtMeelis Hansing. O sades: Sten Karpov – Edgar Parts. LindaKolde – Juudit Parts. Reimo Sagor – Roland

Simson. Marian Heinat – Rosalie Arm. And-res Mähar – Hellmuth Hertz; Leitnant. Mar-gus Jaanovits – Menzel; Kapten Porkov.Hannes Kaljujärv – Hans Aumeier; Arst.Maria Kallaste – Lydia; Gerda. Markus Dvin-janinov – Richard; Rein. Esietendus 28. veebruaril 2015 Vane-muise suures majas.

Meister ja Margarita Mihhail Bulgakovi teose dramatiseering.Vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa ja MaigaVarik. Dramatiseerija Katrin Pärn. Muusikaautorid Alfred Schnittke, Elliot Goldenthal,Hector Berlioz, Howard Shore, Igor Stra-vinski ja Pjotr Tšaikovski. Lavastajad JanekSavolainen ja Katrin Pärn, koreograaf JanekSavolainen, kunstnik ja kostüümikunstnikLiina Unt, valguskunstnik Imbi Mälk, video-kunstnikud Argo Valdmaa ja Janek Savolai-nen, helikujundaja Janek Savolainen, repe-tiitor Rufina Noor, etenduse juhid Epp Villerja Maarja Liba. Osades: Helgur Rosenthal – Meister.Maria Engel – Margarita. Jüri Lumiste – Wo-land. Ragne Pekarev – Hella; Velsker; Sekre-tär; Välktelegrammi-neiu. Katrin Pärn –Peemot. Janek Joost – Korovjev; Azazello.Aivar Kallaste – Berlioz; Dr Stravinski; Pon-tius Pilatus. Jacob Hoover – Ješua Ha-Nostri;Andrei Fokitš Sokov. Benjamin Kyprianos –Marcus Rotitapja; Varenuhha. George Willé-Williams – Lihhodejev; Prof Kuzmin; Vares.Silas Stubbs – Bossoi; Rjuhhin; Mogarõtš;Juudas. Samuel Lawman – Semplejarov;Poplavski; Faun; Hulluarst. Diego Cardelli –Poplavski; Faun; Hulluarst. Anthony Malo-ney – Bezdomnõi; Leevi Matteus. Janek Sa-volainen – Bezdomnõi, Leevi Matteus. Geor-gia Giboin – Trammijuht; Bengalski, Vampiir.Kristina Markeviciute – Paljas naine vannis;Hulluarst; Südametu suitsetaja Jaltas. Janika

327

Suurmets – Frieda; Naine rõdul. RamintaRudzionyte – Natalja Prokofjevna. KerstiKuuse – Niza; Vampiir; Hulluarst. Alicia Nel-son – Prohhor Petrovitš; Naine rõdul. Esietendus 7. märtsil 2015 Vanemuiseväikeses majas.

Naeru AkadeemiaMitani Koki komöödia. Jaapani keelest tõlki-nud Margit Juurikas, kunstnik Iir Hermeliin,kostüümikunstnik Eve Ormisson, valgus-kunstnik Imbi Mälk, muusikaline kujundajaAare Toikka, etenduse juht Meelis Hansing. Osades: Hannes Kaljujärv – SakisakaMutsuo. Riho Kütsar – Tsubaki Hajime. TanelPärn või Jüri Urbel – Politseinik. Esietendus 17. aprillil 2015 Vanemuiseväikeses majas.

CarmenGeorges Bizet’ ooper. Muusikajuht ja dirigentPaul Mägi, lavastaja, koreograaf ja valgus-kunstnik Giorgio Madia, kunstnik MaarjaMeeru, videokunstnik Mikk-Mait Kivi, lavas-taja assistendid Anna-Liisa Zirkel, JanikaSuurmets, Marika Goldman ja Merle Jalakas,repetiitor Fabrice Gibert, koormeistrid KatrinNuume ja Piret Talts, kontsertmeistrid AndreHinn, Annelii Traks, Maarja Plink ja MargusRiimaa, assistendid Martin Sildos ja TaaviKull, valguskunstniku assistent Tõnis Järs,etenduse juhid Kaisa Riivald ja Ülle Tinn. Osades: Aleksandra Kovalevitš – Car-men. Boldizsar Laszlo – Don José. Janis Apei-nis – Escamillo. Aivar Kallaste – Escamilloassistent. Diana Higbee – Micaëla. Märt Ja-kobson – Zuniga. Karmen Puis – Mercédès.Pirjo Jonas – Frasquita. Taavi Tampuu – Mo-ralès. Simo Breede – Dancairo. Rasmus Kull– Remendado. Jaan Willem Sibul – Lillas Pas-tia. Kalli Pikas – Flamenkosolist. Tartu Poiste-koor, Vanemuise ballett, koor ja orkester.

Esietendus 22. aprillil 2015 Vanemuisesuures majas.

go neo und romantix kadrinoormetsa draama. Lavastaja ja lavaku-jundaja Andres Noormets, muusika autorCubus Larvik (Karl Saks, Hendrik Kaljujärv),kostüümikunstnik Maarja Noormets, valgus-kunstnik Margus Vaigur, etenduse juhtMaarja Liba. Osades: Kärt Tammjärv – Cucu. ReimoSagor – Gooma. Markus Dvinjaninov –Gooma. Kais Adlas – Miss Mix. Raivo Adlas– Maatrix. Piret Palu – Neoon. Sten Karpov –Romaan. Esietendus 25. aprillil 2015 Sadamateatris.

AidaGiuseppe Verdi ooper. Muusikajuht ja diri-gent Erki Pehk, lavastaja Madis Nurms, ko-reograaf Teet Kask, kunstnik Madis Nurms,valguskunstnik Margus Vaigur, koormeistridKadri Leppoja ja Piret Talts, kontsertmeistridKatrin Nuume ja Margus Riimaa, assistendidMartin Sildos ja Taavi Kull, kunstniku assis-tent Helin Tikerpuu, liikumisjuht Jelena Kar-pova, etenduse juhid Kaisa Riivald ja ÜlleTinn. Koostöös Pärnu Rahvusvahelise oope-rimuusika festivaliga Promfest. Osades: Jomante Shležaite – Aida. Anže-lina Švatška – Amneris. Eduard Martõnjuk –Radamès. Samsons Izjumovs (Läti Rahvus-ooper) – Amonasro. Romans Polisadovs –Ramfis. Märt Jakobson – Egiptuse kuningas.Reigo Tamm – Sõnumitooja. Vanemuise koorja orkester. Esietendus 20. mail 2015 Vanemuise väi-keses majas.

ObinitsaSeto draama. Teksti autorid Kauksi Ülle jaAin Mäeots, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik

328

Liina Unt, muusikaline kujundaja Ele Sonn,lavavõitluse seadja Priit Strandberg, liiku-misjuht Andre Laine, etenduse juhid MaarjaLiba ja Ott Kilusk, produtsent Marika Goldman. O sades: Vaino Linnus – Paali Kalju. MarjeMetsur – Maria Kalju. Kaia Skoblov – KatiKalju. Andres Mähar – Ivvan Kalju. SädeliSarv – Noor Anni. Janeli Blum – Noor Manni.Marian Heinat – Anni Kalju. Priit Strandberg– Mihkal Kalju. Ele Sonn – Alli Kalju. HelenaKesonen – Manni Kalju. Maarja Hõrn – SonjaAnastasia Kalju. Päivi Kahusk – Olli Kalju.Veiko Porkanen – Mihkal Hõpe, Niilo Hodju,Küüditaja jt. Merle Jääger – Matrjo Hõpe.Pärtel Külvik – Noor Mihkal. Truvar Riitsaar– Noor Mihkal. Artur Linnus – Mihkal Hõpe,Jaan Rõõmus. Ragne Pekarev – Patsi Hõpe.Karol Kuntsel – Aleksander Roop; Andre.Tanel Jonas – Nikolai Raag; Saksa ohvitser;Kaupmees. Ott Sepp – Miitra; Kurg; Külava-nem Luts; Papp Tamm. Kärt Kooser – Taga-mõtsa Senni. Väino Järv – Ohvitser; Slavin.Helen Külvik – Mõrsja Nati; Sekretär. ItiToom – Kaupmees; Raamatupidaja. MeriliUrbanik – Agni Raag; Teenijatüdruk. RiinuKülvik – Noor Patsi; Helgi Roop. Siim Naa-ber – Tepo Hõpe; pillimees. Jüri Jõul, HenriAruküla, Aap Kirsel, Siim Barkala, Imre Leo-pard, Priit Sonn – pillimehed. Esietendus 2. juulil 2015 Obinitsas.

Head tüdrukud lähevad taevasseUrmas Vadi tragikomöödia. Lavastaja jamuusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnikSilver Vahtre, kostüümikunstnik Reet Aus,valguskunstnik Margus Vaigur, etendusejuht Mai Jägala. Osades: Kärt Tammjärv – Mari ja Tiina.Piret Palu – Pille-Riin ja Polkovniku lesk. PiretRauk – Teele ja Lilli. Raivo E. Tamm – Mees. Esietendus 5. septembril 2015 Sadama-teatris.

Inetu pardipoegVanemuise Tantsu- ja Balletikooli lavastusHans Christian Anderseni muinasjutu aine-tel. Muusika autorid Camille Saint-Saëns,Franz Schubert, Jacques Offenbach. Koreo-graaf ja lavastaja Jelena Karpova, kunstnikAin Austa, kostüümikunstnik Külli Kukk,valguskunstnik Tauri Kötsi, videokunstnikJanek Savolainen, lavastaja assistent ElenaPoznjak-Kõlar, repetiitor Rita Dolgihh, eten-duse juht Illar Rätsep, helitehnikud ToivoTenno ja Vladimir Holm. Osades: Jette Pruulmann – Inetu pardi-poeg; Pardipoeg; Vesiroos. Mirell Mõtlik –Inetu pardipoeg; Pardipoeg. Anete Aunbaum– Emapart; Öökull. Gertrud Tomson – Ema-part; Öökull; Luik; Kass. Miina Eliise Luts –Pardipoeg; Tibu. Ksenia Ustinova, AnetteRüütli – Pardipoeg. Veronika Schmidt – Ussi-ke-Liblikas. Doris Keernik, Aleksandra Ulek-sin, Anna Malõševa, Madli Mägi – Vesi-roosid. Helen Jakob – Vesiroos; Hanepoeg.Kristofer Robin Kütt, Hardi Rosenthal –Kukk. Miia Marta Tärgla – Tibu. Saskia Lõh-mus, Mia Tamra, Miina Lesment, HannaMägi – Hanepojad. Oliver Aunbaum – Koer.Heleri Savolainen – Kass; Luik. LisabethLoigu – Kana; Luik. Diana Lanevskaja – Luik.Anett Pluum – Hani. Esietendus 19. septembril 2015 TeatriKodus.

Üritus Uku Uusbergi draama. Lavastaja ja kunstnikUku Uusberg, helitehnikud Toivo Tennoja Vladimir Holm, etenduse juht MeelisHansing. Osades: Aivar Tommingas – LeofredLuuk. Külliki Saldre – Helle. Jüri Lumiste –Meister. Margus Jaanovits – Kuningas. Mar-kus Dvinjaninov – Mõrv. Linda Kolde – Rita.Jaanika Arum – Niina. Uku Uusberg – Lavas-

329

taja G. Ott Sepp – Otto. Maria Soomets –Merliis Metsis. Meelis Hansing – Erki. Esietendus 28. septembril 2015 Vane-muise väikeses majas.

Kesköö PariisisTantsulavastus. Libreto autorid MichaelShannon ja Mare Tommingas, koreograaf jalavastaja Michael Shannon, kunstnik MareTommingas, valguskunstnikud Imbi Mälk jaMare Tommingas, videokunstnik TaaviVarm, repetiitorid Jelena Karpova ja MareTommingas, etenduse juht Kaisa Riivald. Osades: Lawrence Massie, Alain Divoux– Noormees; Morris. Hayley Blackburn, Ra-minta Rudzionyte – Tüdruk; Rose. MatteoGiulio, Diego Cardelli Tonolo – Salvador.Amy Bowring, Tarasina Masi, Maria Engel –Miss Black. Silas Stubbs, Jack Traylen –Roman. Alicia Nelson, Brandon Alexander –Madame Elsa. Teistes osades: Mirell Sork,Kersti Kuuse, Georgia Giboin, Merilin Mutli,Emily May Ward, Viktoria Valujevski, Yu-kimi Otsuka, Darli Jakovleva, AleksandraFoyen, Julia Kaškovskaja, Colin ThomasMaggs, Matthieu Quincy, Samuel Lawman,Alexander Germain Drew, Benjamin Kypria-nos, Matthew Jordan, George Willé-Williams,Anton Jakovlev. Esietendus 24. oktoobril 2015 Vanemuiseväikeses majas.

Üks mees, kaks bossi Richard Beani farss. Inglise keelest tõlkinudKalle Hein ja Peeter Volkonski. LavastajaAndres Dvinjaninov, kunstnik Riina Degtja-renko, muusikajuht Ele Sonn, valguskunst-nik Andres Sarv, helikujundaja Vaiko Vrei-mann, liikumisjuht Marika Aidla, etendusejuht Maarja Liba. Osades: Riho Kütsar – Charlie Clench.Ragne Pekarev – Pauline Clench. Külliki

Saldre – mrs Dangle. Priit Strandberg – Alanja muusik. Marika Barabanštšikova – Dolly.Reimo Sagor – Lloyd Boateng. Andres Mähar– Francis Henshall. Piret Palu – RachelCrabbe. Sten Karpov – Stanley Stubbers. Pee-ter Volkonski – Alfie. Märt Koik – Gareth; Va-namutt; Prükkar; Kelner. Mihkel Kallaste –Politseinik; Taksojuht; Jõuluvana; Baarmen.Karl Laanekask, Alari Piispea, Aivar Eimra,Margus Tammemägi ja Ele Sonn – muusikud. Esietendus 31. oktoobril 2015 Vanemuisesuures majas.

Õhtu KálmánigaOperett Imre Kálmáni loomingu ainetel. Lib-reto autor ja näitejuht Jaan Willem Sibul, la-vastaja ja koreograaf Fabrice Gibert,muusikajuht ja dirigent Taavi Kull, kunstnikMaarja Meeru, valguskunstnik Andres Sarv,koormeister Piret Talts, kontsertmeisterMade Sõlg, etenduse juht Kaisa Riivald. Osades: Karmen Puis – Krahvinna Ma-riza; Odette Darimonde; Silva Varescu. MerleJalakas – Ninon; Lisa, Tassilo õde; Marietta.Reigo Tamm – Raoul; Lahore prints Radjami.Rasmus Kull – Florimond; Napoleon SaintCloche; Boni. Simo Breede – Henri; KrahvTassilo; Edwin. Jaan Willem Sibul – LouisPhilippe; Feri. Pirjo Jonas – Violetta Cavallini;Stasi. Anete Aunbaum, Merly Teder, DianaLanevskaja, Gertrud Tomson, Eliise Oras jaHanna-Liis Sootla – tantsurühm. Vanemuisekoor ja orkester. Esietendus 7. novembril 2015 Vanemuiseväikeses majas.

Pildilt kukkujadTiina Laanemi draama. Lavastaja, kunstnik,valguskunstnik ja muusikaline kujundajaAndres Noormets, kostüümikunstnik MaarjaNoormets, valguskunstnik Jaanus Moor,etenduse juht Mai Jägala.

330

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Aida 20.05.2015 muusikalavastus täisk 3 2 157Armastan! Armastan! Armastan! 25.08.2014 sõnalavastus täisk 14 1 902Armunud kastis 8.09.2013 sõnalavastus lapsed 8 524Carmen 22.04.2015 muusikalavastus täisk 7 4 987Casanova 12.03.2011 tantsulavastus täisk 1 1 112Deemonid 19.09.2014 sõnalavastus täisk 10 1 809Detektiiv Lotte 28.11.2008 muusikalavastus lapsed 10 6 888Elling 8.12.2006 sõnalavastus täisk 4 405Estoplast 29.11.2014 sõnalavastus täisk 9 846Evita 27.11.2009 muusikalavastus noored 5 3 689Fanny ja Alexander 1.03.2014 sõnalavastus täisk 11 3 297Gatsby. La Dolce Vita 25.01.2015 tantsulavastus täisk 10 4 230GO – mäng kahele 25.10.2014 tantsulavastus täisk 4 808go neo und romantix 25.04.2015 sõnalavastus täisk 10 887Hea põhjatuule vastu 27.09.2013 sõnalavastus täisk 20 5 741Head tüdrukud lähevad taevasse 5.09.2015 sõnalavastus täisk 10 2 211Helisev muusika 27.11.2010 muusikalavastus täisk 6 3 486Inetu pardipoeg 19.09.2015 tantsulavastus lapsed 14 1 448Jevgeni Onegin 6.04.2013 muusikalavastus täisk 6 2 241

Osades: Maria Soomets – Ines. Merle Jää-ger – Emmy. Aivar Tommingas – Bruno.Helgur Rosenthal – Paul. Esietendus 21. novembril 2015 Sadama-teater.

Lotte UnenäomaailmasPriit Pajusaare lastemuusikal. Alusteoseautor Heiki Ernits, teksti autor Janno Põld-ma, laulutekstide autor Leelo Tungal. Muu-sikajuht Martin Sildos, lavastaja Tanel Jonas,koreograaf Janek Savolainen, kunstnikud IirHermeliin ja Rosita Raud, dirigent TaaviKull, valguskunstnik Tõnu Eimra, koormeis-ter Piret Talts, kontsertmeistrid Ele Sonn,Katrin Nuume ja Margus Riimaa, orkestree-rija Rasmus Puur, etenduse juhid MaarjaLiba ja Ülle Tinn, produtsent Marika Gold-man.

Osades: Linda Kolde või Adeele Sepp –Lotte. Jaanus Tepomees või Kaarel Targo –Bruno. Rasmus Kull või Priit Strandberg –Albert. Simo Breede või Jaan Willem Sibul –Adalbert. Pirjo Jonas või Merle Jalakas –Anna; Lotte ema; Õpetaja; Kaelkirjak. KarolKuntsel või Lauri Liiv – Helmut; Siga; Kooli-direktor; Lumemees Karl. Veiko Porkanenvõi Markus Dvinjaninov – Ritsikas; Saabas;Peedu. Marian Heinat või Hedi Maaroos –Jänesepreili; Kohvitass; Liisu. Kärt Tammjärvvõi Marin Mägi-Efert – Aurutiikraud; KanaBerta. German Javier Gholami Torres-Pardo,Alo Kurvits või Oliver Timmusk – Unenäo-maailma Uks; Putukas; Põrsas; Jänes. LeinoRei või Tanel Jonas – Kloun. Aivar Kallastevõi Janek Savolainen – Putukas; Põrsas;Jänes. Vanemuise bänd, koor ja orkester. Esietendus 28. novembril 2015 Vane-muise suures majas.

Repertuaari nimekiri

Kajakas 4.06.2014 sõnalavastus täisk 6 838Kaks vana naist 12.04.2014 sõnalavastus täisk 12 1 304Kesköö Pariisis 24.10.2015 tantsulavastus täisk 8 2 493Kosmonaut Lotte 5.05.2012 muusikalavastus lapsed 7 6 480Kui tuvid kadusid 28.02.2015 sõnalavastus täisk 10 4 229Kuldvõtmekese lugu 14.02.2013 mitmeliigilavastus lapsed 10 1 004Lotte Unenäomaailmas 28.11.2015 muusikalavastus lapsed 18 14 657Meie oma tõde, meie oma õigus 19.02.2015 sõnalavastus täisk 19 3 156Meister ja Margarita 7.03.2015 mitmeliigilavastus täisk 10 3 431Minu järel, seltsimees! 9.11.2013 sõnalavastus täisk 9 4 418Minu veetlev Tartu 6.12.2014 mitmeliigilavastus täisk 2 1 321Musta pori näkku 10.11.2012 sõnalavastus täisk 5 1 953Naeru Akadeemia 17.04.2015 sõnalavastus täisk 18 4 601Nukitsamees 6.03.2010 muusikalavastus lapsed 9 3 351Obinitsa 2.07.2015 sõnalavastus täisk 11 7 300Ooperifantoom 4.10.2014 muusikalavastus täisk 14 13 882Paanika 6.03.2010 sõnalavastus täisk 11 2 199Paplid tuules 22.02.2013 sõnalavastus täisk 2 708Pettson ja Findus 7.09.2012 sõnalavastus v.lapsed 29 2 842Pildilt kukkujad 21.11.2015 sõnalavastus täisk 5 977Punamütsike 15.11.2014 sõnalavastus v.lapsed 29 2 806Pähklipureja 26.11.2004 tantsulavastus lapsed 6 2 346Raimonda 5.10.2013 tantsulavastus täisk 5 1 746Rehepapp 18.10.2013 muusikalavastus täisk 7 2 712Reigi õpetaja 4.04.2014 muusikalavastus täisk 2 452Sööbik ja Pisik 7.02.2015 muusikalavastus lapsed 23 2 434Tappa laulurästast 9.02.2012 sõnalavastus täisk 15 2 745Väikese onu saaga 16.09.2011 sõnalavastus lapsed 5 488Õhtu Kálmániga 7.11.2015 muusikalavastus täisk 8 4 103Õhtu Straussiga 30.11.2012 mitmeliigilavastus täisk 3 1 076Üks mees, kaks bossi 31.10.2015 sõnalavastus täisk 7 4 961Üritus 28.09.2015 sõnalavastus täisk 9 2 135

331

2015 SÕNA- MUUSIKA- TANTSU- MITMELIIGI- KOKKU LAVASTUSED LAVASTUSED LAVASTUSED LAVASTUSED

uuslavastused 9 5 3 1 18kogu repertuaar 26 14 7 4 51etendused 298 125 48 25 496külastused 65 282 71 519 14 183 6 832 157 816keskmine pilet 10 14,3 8,7 9,2 11,8

Repertuaari koondnäitajad

332

Väljaspool lavastuste statsionaare anti5,6% etendustest, sh 1 etendus lavastusega„Armastan! Armastan! Armastan!“ ThbilisisGribojedovi-nimelises Vene teatris, 1 etendusballetiga „Casanova“ Brüsselis ja 3 etendusttantsulavastusega „Gatsby. La Dolce Vita“Baltimaade balletifestivalil Lätis (Valmieras,Riias ja Ventspilsis).

KORRALDATUD SÜNDMUSED

29. jaanuaril toimus väikses maja ovaalsaalisAndra Teede „Estoplasti“ arutelu. Vestlustjuhtis Ene Paaver.

18. aprillil toimus ovaalsaalis mälestusõhtu,millega tähistati kauaaegse lavastaja EppKaidu 100. sünniaastapäeva. Kaidu loome-teest andis ülevaate Tartu Ülikooli teatritea-duse professor Anneli Saro, katkendeid EppKaidu poolt lavale toodud muusikalistestlavateostest esitasid Vanemuise solistid Kar-men Puis ja Rasmus Kull ning klaveril EleSonn.

30. aprillil Vanemuises rahvusvahelise tant-supäeva balletigala, kus esinesid TallinnaBalletikooli õpilased ja lõpetajad: Ketlin Oja,Enelyn Kottise, Darja Panova, Alina Trostni-kova, Ljubov Samsonnikova, Kristina Vol-kova, Rudolf Bauman, Pavel Vjunenko jaRagnar Soonik.

Seitsmendat korda korraldati lastele kunsti-konkurss „Nägin teatrit“, seekordseks tee-maks „Heli ja valguse mäng“. Kõiki töideksponeeriti Vanemuise suure maja ülemisesfuajees, parimaid autoreid premeeriti teatri-meenetega. Sügisel oodati kõiki gümnasisteosalema konkursil „Arukas arvustaja“.

4.–14. juunini toimus Vanemuises KollaseKassi Suvekool, kuhu olid oodatud 13–16aas-tased noored. Vanemuise ooperisolistide Ras-mus Kulli ja Reigo Tamme juhendamiselvalmis kümne päeva jooksul ooperilavastus.

19. detsembril toimus Tartu Jaani kirikus Vane-muise Sümfooniaorkestri advendikontsert.Vanemuise aastalõpuball toimus 30. det-sembril Vanemuise teatris ja kontserdimajas.Õhtujuhid olid Marian Heinat ja ReimoSagor. Lisaks Vanemuise artistidele esinesidNele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala, Big BandTartu koos Kristjan Ilumäe, Aivar Tommin-gase ja Gerli Padariga kontserdikavas „Si-natra 100”, brittidest balletiartistide bändLäbi Linna, Vanemuise Sümfooniaorkester,Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu, Kelli Uus-tani ja Margus Jürisson ning hoogsaks tant-suks GlamBand.

Advendikontsert kontsert 1 500Appi! Ooper! hariduslik sari 13 1 185Aastalõpuball muu 1 1 923Balletigala muu 1 390Hooaja avakontsert kontsert 2 1 604Hooaja lõppkontsert kontsert 2 1 137Koolipäev teatris muu 4 752Lühiballetide gala kontsert 2 700Memory 2015 kontsert 7 4 544Nooremuine hariduslik sari 1 339Ooperigala kontsert 1 644Orkestrihommik hariduslik sari 1 50Paul Mägi meistrikursus kontsert 1 31Suvekontsert kontsert 1 5 700Sibelius 150 kontsert 2 834

40 20 333etendused, külastused 496 157 816

2015 KOKKU 536 178 149

333

etendus-tegevusega kaudselt seotudtulud2 247 60225%

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu1 972 77722%

tööjõukulud5 869 71364%

muud kulud905 40210%

halduskulud608 8787%

majanduskulud1 723 64019%

toetused4 824 55053%

KULUDTULUD

25%

VENE TEATERwww.veneteater.ee

Eesti Riiklik Vene Draamateater avati Tallin-nas 15. detsembril 1948 ja on seniajani ainukevenekeelne professionaalne teater Eestis.Teatrile panid aluse Moskva vanima teatri-instituudi (praegune Vene Teatrikunsti Aka-deemia) vilistlased. Repertuaaris on olnudkaasaegset Vene ja välisdramaturgiat, Vene jamaailmaklassikat, Eesti näitekirjandust, las-telavastusi. SA Vene Teater tegutseb riigi osa-lusega sihtasutusena.

STATSIONAARID ISTEKOHTISuur saal 621Väike saal 90Kaminasaal 40

KOOSSEIS

Teatrijuht: Tõnu LensmentKunstiline juht: Igor Lõssov, assistent: Aleksandra Andrejuk Lavastaja: Ivan Strelkin Dramaturg: Jelena SkulskajaKunstnik: Diana YansonLiikumisjuht: Olga PrivisMuusikajuht, helilooja: Aleksandr ŽedeljovNäitlejad: Ljubov Agapova, Ksenia Agar-kova, Ivan Aleksejev, Vladimir Antipp, Na-talja Dõmtšenko, Sergei Furmanjuk, ArtjomGarejev, Lidia Golovataja, Aleksandr Ivaške-vitš, Jelena Jakovleva, Tatjana Jegoruškina,Alina Karmazina, Dmitri Kordas, JekaterinaKordas, Dmitri Kosjakov, Tatjana Kosmõ-nina, Aleksandr Kutšmezov, Roman Maksi-muk (kuni 31.07.2015), Marina Malova,Tatjana Manevskaja, Anna Markova, ViktorMarvin (al 1.08.2015), Natalia Murina (al20.05.2015), Ilja Nartov, Aleksandr Okunev,

334

Maria Pavlova (al 1.01.2015), Igor Rogatšov(al 20.05.2015), Oleg Rogatšov, Larissa Savan-kova, Anna Sergejeva (al 1.09.2015), LeonidŠevtsov, Liilia Šinkarjova, Jelena Tarassenko,Anastassia Tsubina, Sergei Tšerkassov, DaniilZandberg, Aleksandr Žilenko, Juri Žilin

UUSLAVASTUSED

Vaenlane Amélie Nothombi draama. Prantsuse keelestvene keelde tõlkinud Igor Popov ja NataljaPopova. Lavastaja ja kunstnik Artjom Gare-jev, kunstnik Ellen-Alice Hasselbach, valgus-kunstnikud Anton Andrejuk ja Igor Ka-pustin, muusikaline kujundaja AleksandrŽedeljov. Osades: Aleksandr Ivaškevitš – JeromeAnguste. Igor Rogatšov – Tekstor Texel.Alina Karmazina – Politseinik. AlexandrKutšmezov – Politseinik. Julia Zozulja – Isa-bell. Esietendus 24. märtsil 2015 Vene teatriväikses saalis.

Kirsiaed Anton Tšehhovi draama. Lavastaja Igor Lõs-sov, kunstnik Isabella Kozinskaja, valgus-kunstnik Igor Kapustin, muusikaline ku-jundaja Aleksandr Žedeljov. Osades: Natalia Murina – Ranevskaja.Maria Pavlova – Varja. Anastassia Tsubina –Anja. Sergei Tšerkassov – Gajev. Sergei Fur-manjuk – Lopahhin. Daniil Zandberg – Tro-fimov. Aleksandr Okunev – Simeonov-Pištšik. Anna Markova – Charlotta. DmitriKosjakov – Jepihhodov. Marina Malova –Dunjaša. Leonid Ševtsov – Firss. Dmitri Kor-das – Jaša. Vladimir Antipp – Teekäija. Esietendus 24. aprillil 2015 Vene Teatrisuures saalis.

Valged öödFjodor Dostojevski teose dramatiseering.Dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline ku-jundaja Ivan Strelkin, kunstnik JekaterinaMalinina, koreograaf Ivan Aleksejev, valgus-kunstnik Anton Andrejuk. Osades: Aleksandr Žilenko – Unistaja.Alina Karmazina – Nastenka. Oleg Rogatšov– Pjotr I. Anna Markova – Sfinks. VladimirAntipp – Lõvi. Lidia Golovataja – Vanaema;Jekaterina. Ivan Aleksejev – Üürnik; Ingel. Esietendus 15. mail 2015 Vene teatrisuures saalis.

Pidu katku ajalLuulelavastus. Aleksandr Puškin, John Wil-soni luule. Lavastaja Igor Lõssov, muusikaautor Aleksandr Žedeljov, muusikajuhtMaria Kotlova, kunstnik Isabella Kozinskaja,valguskunstnik Anton Andrejuk, lavastajaassistent Dajana Zagorskaja. Osades: Alina Karmazina, Natalia Mu-rina või Jekaterina Kordas – Louisa. Anastas-sia Tsubina või Maria Kotlova – Mary. DmitriKosjakov või Igor Rogatšov – Vaimulik. OlegRogatšov või Eduard Tee – President. SergeiFurmanjuk või Aleksander Kuzin – Noor-mees. Dan Jersov või Daniil Zandberg – Vai-mulik. Dajana Zagorskaja, Antonija Kolu-jartseva, Jekaterina Burdjugova, Karin Lam-son, Katrin Sutt – koor. Esietendus 30. juulil 2015 Katariina kirikus.

Alasti kuningasJevgeni Švartsi teose dramatiseering. Drama-tiseerija ja lavastaja Milla Petrovitš, muusikaautor Aleksandr Žedeljov, laulutekstideautor Jelena Skulskaja, koreograaf SiimTõniste, kunstnik Darja Gorina, valguskunst-nik Igor Kapustin. Osades: Maria Pavlova – Printsess. Tat-jana Kosmõnina – Guvernant. Jelena Taras-

335

senko, Tatjana Manevskaja, Ljubov Agapova– Õuedaamid. Artjom Garejev – Kristjan.Aleksandr Žilenko – Heinrich. Juri Žilin –Kuningas – isa. Ilja Nartov – Kuningas-peig-mees. Leonid Ševtsov – Peaminister. Vladi-mir Antipp – Linnapea. Viktor Marvin –Kammerhärra. Sergei Tšerkassov – Narr.Aleksandr Okunev – Õuelaulik. Dmitri Kor-das – Õrnade tunnete minister. AlexandrKutšmezov – Kindral. Ivan Aleksejev – Kam-merteener. Arseni Kissin – Poiss. Esietendus 5. septembril 2015 Vene Teatrisuures saalis.

Kroonimine Marek Modzelewski draama. Poola keelesttõlkinud ja lavastanud Igor Lõssov, kunstnikIsabella Kozinskaja, valguskunstnik AntonAndrejuk, muusikaline kujundaja MariaKotlova. Osades: Viktor Marvin – Macek. AnnaSergejeva – Beata. Anastassia Tsubina – Tüd-ruk. Artjom Garejev – Peter. Jekaterina Kor-das – Bogna. Lidia Golovataja – Halina.Maria Pavlova – Naine. Oleg Rogatšov –Kazimir. Tatjana Kosmõnina – Kristiina. IgorLõssov – Kuningas. Esietendus 5. novembril 2015 Vene Teatrisuures saalis.

Viimane ohverAleksandr Ostrovski melodraama. Lavastajaja kunstnik Vlad Troitski, muusikaline kujun-daja Maria Kotlova, kunstniku assistentJelena Petrojeva. Osades: Natalia Murina – Julia Tugina.Jelena Tarassenko – Glafira Firsovna. IgorRogatšov – Vadim Dultsin. Dmitri Kosjakov– Luka Dergatsjov. Leonid Ševtsov – FlorPribõtkov. Tatjana Manevskaja – Mihevna,Pivokurova. Alexandr Kutšmezov – Lavr Pri-bõtkov. Alina Karmazina – Irina Lavrovna.

Juri Žilin – Saltai Saltanõts. AleksandrŽilenko – Vassili. Dmitri Kordas – Sakerdon.Ivan Aleksejev – Sergei. Daniil Zandberg –Mardari. Esietendus 20. novembril 2015 Vene teatrisuures saalis.

Kuidas koer õnne otsisMaailma muinasjutud lastele. LavastajaDajana Zagorskaja*, juhendaja Igor Lõssov,kunstnik Kristiina Kammori, valguskunstnikAnton Andrejuk, muusikaline kujundajaAleksandr Žedeljov. Osades: Katrin Sutt* – Koer. Karin Lam-son* – Orav. Dan Jersov* – Mees. MariaPavlova, Viktor Marvin, Anna Sergejeva,Eduard Tee*, Aleksandr Kuzin*, JekaterinaBurdjigova* – trollid. * TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrieriala11. lennu üliõpilased Esietendus 11. detsembril 2015 VeneTeatri suures saalis.

336

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

(Kõige) lihtsam meetod suitsetamisest loobuda 6.10.2013 sõnalavastus täisk 4 169Alasti kuningas 5.09.2015 sõnalavastus teism 7 2496Bernarda Alba maja 27.02.2014 sõnalavastus täisk 3 742Eluloomäng 19.11.2014 sõnalavastus täisk 10 612Illusioonid 5.10.2013 sõnalavastus täisk 5 161Jõuluvaimud 12.12.2009 sõnalavastus lapsed 3 1254Kas ma tohiks olla Mozart? 23.11.2012 tantsulavastus noored 5 609Kirsiaed 24.04.2015 sõnalavastus täisk 9 3248Koera süda 31.03.2012 sõnalavastus täisk 9 2874Kosmonautika päev 8.09.2012 sõnalavastus täisk 10 623Kroonimine 5.11.2015 sõnalavastus täisk 4 1066Kuidas koer õnne otsis 11.12.2015 sõnalavastus lapsed 14 4062Kuningas Rästahabe 19.12.2006 sõnalavastus lapsed 12 883Kõuts Pampuši muinasjutud 5.12.2014 sõnalavastus lapsed 1 251Lood Siilikesele 10.02.2012 sõnalavastus v.lapsed 5 350Mets 29.01.2011 sõnalavastus täisk 5 979Mick Jaggeri huuled 15.04.2014 sõnalavastus täisk 5 308Mängime teatrit 2.02.2014 sõnalavastus lapsed 16 393Mängurid 2.03.2012 sõnalavastus täisk 10 2981Naisevõtt 22.11.2014 sõnalavastus täisk 14 4978Onu Vanja 5.09.2014 sõnalavastus täisk 7 2001Palju õnne argipäevaks! 9.12.2005 sõnalavastus täisk 10 744Pidu katku ajal 30.07.2015 sõnalavastus täisk 9 1240Poiss, kes ei kartnud midagi 18.09.2014 sõnalavastus lapsed 17 1139Tuhkatriinu 6.12.2013 sõnalavastus lapsed 2 418Vaenlane 24.03.2015 sõnalavastus täisk 13 936Valged ööd 15.05.2015 sõnalavastus täisk 7 1801Viimane ohver 20.11.2015 sõnalavastus täisk 4 1602Viis õhtut 24.11.2011 sõnalavastus täisk 11 1000Õnn kaasa 19.04.2013 sõnalavastus noored 5 330Üks suveöö Rootsis 20.04.2012 sõnalavastus täisk 4 201

Repertuaari nimekiri

Väliskülalised etendused 7 1 442Jõuluvana töötuba muu 5 1 418Külas lastekirjanikud ürituste sari 6 618stuudio lavastus „SMRAH“ etendused 4 208

22 3 686etendused, külastused 240 40 451

2015 KOKKU 262 44 137

337

2015 SÕNA TANTSU-LAVASTUSED LAVASTUS KOKKU

uuslavastused 8 0 8kogu repertuaar 30 1 31etendused 235 5 240külastused 39 842 609 40 451keskmine pilet 8,2 6,8 8,2

Repertuaari koondnäitajad

KORRALDATUD SÜNDMUSED

Vene Teatri väikeses saalis kolmest monola-vastusest koosnev tsükkel „MONO sapiens“,mille raames näitas Moskva näitleja Vjatšes-lav Rõbnikov vene klassikal põhinevaidmonolavastusi. 29. jaanuaril etendus „Hullu-meelse märkmed“, mille lavastas VladimirLaptev Moskvast. 5. veebruaril Fjodor Dos-tojevski „Semjon Zahharõtš „Kuritööst jakaristusest““ ning 31. märtsil Anton Tšeh-hovi „Luigelaul“ (mõlema lavastaja ja esitajaVjatšeslav Rõbnikov).

Balti riikide vene teatrite ühisprojekt jaanuaris: Leedu Vene Draamateater andis Eestis eten-dusi Mihhail Bulgakovi komöödiaga „Zoikakorter“ (lavastaja Rolandas Atkočiūnas);Aleksandr Vvedenski muusikalise lavastu-sega „Jõulupidu Ivanovide juures“ (lavastajaJonas Vaitkus); Aleksandr Puškini „JevgeniOneginiga“ (lavastaja Jonas Vaitkus); Wil-liam Shakespeare'i „Kuningas Leariga“(lavastaja Jonas Vaitkus). Riia M. Tšehhovi nimeline Vene Teaterandis Eestis etendusi Elmar Senkovi autori-projektiga „Tahkudega klaas“, Richard Baerinäidendiga „Segased tunded“ (lavastaja Leo-nid Truškin), Andrei Platonovi novelliga„Fro“ (instseneeringu autor ja lavastaja Rus-lan Kudašov) ja Aleksei Štšerbaki fantaa-siaga Oskar Stroki muusikale „Tango OskarStrokiga“.

8. mail toimus teatri kunstilise juhi Igor Lõs-sovi kolmas loominguline kohtumine vaata-jatega. Kavas Igor ja Platon Lõssovi film„2 : 0“ ning Igor Lõssovi näidendi „Polkov-nik N-i dünastia“ ettelugemine.

Väljaspool statsionaari anti 5% etendustest,sh 1 etendus Leedus lavastusega „Naise-võtt“, 2 Pihkvas ja 1 Valgevenes Mogiljovislavastusega „Mängurid“ ning Peterburis3 etendust lavastustega „Eluloomäng“, „Kir-siaed“ ja „Koera süda“.

338

ERATEATRID

AJATEATERwww.ajateater.ee

Mittetulunduühing Ajateater alustas tege-vust 2010. aastal, tegutseb projektipõhiseteatrina. Asutajaliikmeteks ja loomingulisekstuumikuks on Katrin Valkna, Anne Velt jaTarvo Krall. Eesmärk on tuua vaatajate etteajalooainelisi lavastusi, tutvustades ja väär-tustades Eesti ajalugu ja kultuuripärandit.Lavastatud on seni vaid eesti autorite (LooneOts, Indrek Hargla) näidendeid.

STATSIONAARID ISTEKOHTIKatariina kirik 140Hopneri maja 40

UUSLAVASTUS

Patu käskIndrek Hargla draama. Lavastaja Anne Velt,kunstnik Maarja Naan, valguskunstnik TeetOrupõld, videokunstnik Aleksander Sproh-gis, helikujundaja Madis Jürgens, produtsentTarvo Krall. Osades: Katrin Valkna – Hildegard. LiisHaab – Mergelein. Veikko Täär – JohannesLange. Rauno Kaibiainen – vend Laurenz.Tarvo Krall – Ewalt Müntzer. Hans Kaldoja –isa Conrad. Esietendus 3. juunil 2015 Katariina kirikus.

etendus-tegevusega kaudselt seotudtulud861 66438%

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu279 04512%

toetused1 155 91250%

tööjõukulud1 487 03873%

muud kulud93 3265%

kohvik1 9580%

halduskulud164 0558%

majandus-kulud296 40914%

KULUD

TULUD

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSEDPatu käsk 3.06.2015 sõnalavastus täiskasvanud 8 1 480Rupertuse heategu 10.12.2014 sõnalavastus lapsed 14 1 070

kokku 2 22 2 550

Ajateatri korraldamisel toimus 2015. aasta Tallinna Vanalinna päevadel keskaegne rüütliturniir900-le vaatajale.

339

Repertuaaris

ALBU VALD

Albu vald on sihtasutuse A. H. TammsaareMuuseum Vargamäel asutajaliige. KoostöösAlbu valla ja Eesti erinevate teatritega on val-minud aastate jooksul erinevad teatriprojek-

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSEDVargamäe unistaja 18.07.2014 sõnalavastus täisk 10 1500

Repertuaaris

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSEDMuinasjutt kuldsestkalakesest 17.01.2011 sõnalavastus lapsed 36 3729

tid nii Vargamäel kui ka mujal Albu vallas,näiteks Kukenoosi viljakuivatis. 2015. aastalanti etendusi Vargamäe muuseumi rehe all.Albu valla lavastusprojekte juhib KaljuKertsmik.

UUSLAVASTUSI 2015. aastal ei olnud.

BANAANIKALA PROJEKTITEATER www.banaanikala.ee

MTÜ Banaanikala (sisuliselt sünd 1996) onloodud 2002. a veebruaris, kui rahvusvahe-line laste- ja noortelavastuste festival „Banaa-nikala“ hakkas vajama juriidilist isikut.Hetkel on festival puhkusel. Oma saal puu-dub. Teatri mängukavas olevat lavastust saabtellida mängimiseks üle Eesti.

Juhatuse liige: Allan Kress.UUSLAVASTUSI 2015. aastal ei olnud.

Kõik etendused on antud üle Eesti erinevateslasteaedades, kooli- ja kultuurimajades, sh1 etendus Venemaal Peterburis festivalil„Kukart“.

ARENA / EESTI IMPROTEATER www.improteater.ee

Mittetulundusühing Arena vahendab ja hal-dab Eesti Improteatrit, mis alustas tegevust2009. aasta sügisel. Lavastusi tuuakse väljamõlema kaubamärgi alt. Teatril puudub stat-sionaar. Etendusi antakse erinevates mängu-paikades.Teatri juht: Rednar Annus.

UUSLAVASTUSED

Jääge terveksImprolavastus valmis Päästeameti, RoyalService’i ja Marketing CommunicationAlliance OÜ koostöös. Lavastuse autorid ja esitajad: Rednar Annus,Mart Gabrel, Mirja Meriste ja Indrek Tamm. Esietendus 4. juulil 2015 Tartu Karlovasadamas.

2015 MITMELIIGILAVASTUSEDuuslavastused 3kogu repertuaar 4etendused 24külastused 1 752

340

Setu Impro International Improlavastus valmis koostöös Riia Impro-visatsiooniteatri** ja Teatr05-ga* Peterburist.Näitejuht Rednar Annus. Esitajad: Jekaterina Tšubukina*, AndreiVassiljev*, Vitali Kozlovski*, Elina Geida**,Raimonds Ruzenieks**, Rednar Annus, MartGabrel, Virko Annus ja muusik Indrek Tamm. Esietendus 3. augustil 2015 Värska sana-tooriumis.

Sündinud Tallinnas XX sajandil ... Improlavastus. Näitejuht ja etenduse juhtRednar Annus.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSEDImproproff 26.02.2014 mitmeliigilavastus noored 11 930Jääge terveks 4.07.2015 mitmeliigilavastus täisk 6 625Setu Impro International 3.08.2015 mitmeliigilavastus täisk 2 30Sündinud Tallinnas XX sajandil 30.09.2015 mitmeliigilavastus noored 5 167

Repertuaari nimekiri

Repertuaari koondnäitajad

Esitajad: Kaia Oidekivi, Kristel Aaslaid,Mart Gabrel, Rednar Annus, Sulev Võrno,Virko Annus ja muusik Indrek Tamm. Esietendus 30. septembril 2015 Vaba Lavaväikeses saalis.

DAYSLEEPERS

Osaühing on loodud 1999. aastal teatri- jatantsulavastuste loomise ja esitamise eesmär-giga. Ühingu juhataja Raivo E. Tamm.

Ma olen Ivo LinnaUrmas Vadi draama. Lavastaja Urmas Vadi,kunstnik Liisi Eelmaa, produtsent Elo-LiisParmas.

Osas: Raivo E. Tamm – Ivo Linna. Ansambel Super Hot Cosmos Blues Band:Janno Reim (solist, rütmikitarr), Erki Reim(kitarr, vokaal), Mati Sütt (basskitarrist), IljaSaharov (trummar). Esietendus 15. juulil 2015 Nordea Kont-serdimajas..

Repertuaaris

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSEDMa olen Ivo Linna 15.07.2015 sõnalavastus täisk 8 6 807

341

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSEDEesti pildid 21.02.2015 mitmeliigilavastus täisk 4 1 133Kama 29.11.2013 tantsulavastus noored 3 245Kehameel 11.04.2015 tantsulavastus täisk 3 97Life is a Cabaret 9.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 55 7 865

Repertuaari nimekiri

EESTI TANTSUAGENTUUR www.tantsuagentuur.ee

Eesti Tantsuagentuur (ETA) tegutseb alates1998. aastast. Agentuuri eesmärgiks on tant-sukunsti jätkusuutlikkuse ning kvaliteeditagamine Eestis, pakkudes kaasaegset ja pro-fessionaalset tantsuõpet, loome- ja esinemis-võimalusi tantsukunstnikele, tantsuõpeta-jatele ning tantsuga tegelevatele lastele janoortele. ETA koordineerib Tantsutuuri, Koo-litantsu, E.T.A. Tantsukooli ja Starlight Caba-ret’ tegevusi. Agentuuri juhataja on Raido Bergstein.

UUSLAVASTUSED

Eesti pildid Muusika- ja tantsulavastus Cyrillius Kreegi,Mart Siimeri, Pärt Uusbergi ja Veljo Tormisemuusikale. Autorid Elo Unt, Külli Kiivet jaKristel Laas, lavastaja ja koreograaf Elo Unt,muusikajuht ja dirigent Külli Kiivet, dirigentPärt Uusberg. Tantsijad: Julia Koneva, Karl-Gustav Ka-semaa, Liisa Laine, Raho Aadla ja SandraVeermets ning kammerkoor „Head ööd,vend“. Esietendus 21. veebruaril 2015 JõhviKontserdimajas.

KehameelNüüdistantsu lavastus sarjast Tantsutuur. La-vastaja ja koreograaf Kaja Lindal, kunstnikKristel Maamägi, valguskunstnik Raivo Par-rik, helikujundaja Argo Vals. Koostöölavas-

tus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi jaInsightout Companyga. Osades: Anu Ruusmaa ja Triinu Leppik-Upkin. Esietendus 11. aprillil 2015 Eesti Teatri- jaMuusikamuuseumi saalis.

KORRALDATUD SÜNDMUSED

ETA korraldamisel loodi koostöös Kooli-tantsu Kompaniiga tantsulavastus festivaliKoolitants 2015 osalejatega: Esimene LendKoreograafid Argo Liik, Olga Privis, LiisaLaine, Tuomo Railo, valguskujundus PriiduAdlas, muusika autor Markus Robam.Esitajad: 64 tantsijat erinevatest tantsustuu-diotest ja -koolidest üle Eesti. Esietendus 27. septembril 2015 SalmeKultuurikeskuses. 3 etendust Tallinnas, Jõhvis ja Tartus.

Eesti Tantsuagentuuri korraldamisel toimu-sid 17.–19. aprillini Tartu Uues Teatris ja Ge-nialistide Klubis noore publiku jaoks loovatetantsukunstnike võrgustiku NOBA etendus-programm ja töötoad. NOBA on Põhja- jaBaltimaade võrgustik, mille eesmärk on suu-rendada koostööd tantsukunstnike vahel, ja-gada teavet ning tõsta teadlikkust lastele janoortele suunatud tantsukunstist ja -kunst-nikest. NOBA Tartu kohtumise peateemaksoli „Ületades tantsulava piire“. Töötubasidjuhendasid Joan van der Mast ja Erik Kaiel.Esinevad Soome, Taani, USA-Hollandi jaEesti tantsukunstnikud.

342

EMAJÕE SUVETEATER www.suveteater.ee

Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Seltsasutati 1996. aastal, järgmisel aastal loodiEesti esimene iseseisev suveteater – EmajõeSuveteater, et sisustada suvist kultuurieluTartus. 2014. aasta sügisel heitis EmajõeSuveteater end ankrusse Tartu Tähe tänavaendise palvemaja kammerlikesse ruumidesseja nimetas maja Karlova Teatriks.

LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTIKarlova Teater 150Laulupeomuuseumi siseõu 150

Teatrijuht: Andres Dvinjaninov

UUSLAVASTUSED

Vinski ja VinsettiAapeli lasteloo dramatiseering. Soome kee-lest tõlkinud Välja Künnap. Dramatiseerija,

laulusõnade autor ja lavastaja Andres Dvin-janinov, kunstnik Maarja Meeru, muusikaautor Toomas Lunge. Osades: Karl Kristjan Puusepp või MikkKaasik – Vinski. Liina Tennosaar – preili Kri-bulin; Linnapea nõunik. Marika Barabanštši-kova – Ema. Riho Kütsar – Isa. Leino Rei –Apteeker. Margus Jaanovits – Tsirkuse direk-tor; Linnapea; härra Pumpmann. Andra Hiis-järv – Kaamel; Trapetsiartist. Astrid Hiisjärv– Kaamel; Tsirkuse artist. Rein Annuk –Kloun. Esietendus 18. juulil 2015 Laulupeomuu-seumi õues.

Romeo vs JuliaLauri Sipari ja Liisa Urbelaineni draama.Soome keelest tõlkinud Maimu Berg. Lavas-taja, heli- ja valgusekujundus Ingo Normet,kunstnik Maarja Meeru. Osades: Elina Reinold – Julia. IndrekOjari – Romeo. Esietendus 14. oktoobril 2015 Karlovateatris.

2015 TANTSULAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED KOKKUuuslavastused 1 1 2kogu repertuaar 2 2 4etendused 6 59 65külastused 342 8 998 9 340keskmine pilet 10,3 8,8 8,8

Repertuaari koondnäitajad

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSEDKarid ja kõrgused 8.11.2014 sõnalavastus täisk 3 203Romeo vs Julia 14.10.2015 sõnalavastus täisk 9 814Veebruariöö 4.12.2015 sõnalavastus lapsed 8 233Veel üks pilet 4.12.2014 sõnalavastus täisk 8 603Vinski ja Vinsentti 18.07.2015 sõnalavastus lapsed 15 2 210Üle linna Vinski 19.06.2014 sõnalavastus lapsed 15 2 600

Repertuaari nimekiri

FINE 5 TANTSUTEATER www.fine5.ee

Tegevust alustati 1992. aastal moderntantsu-teatrina Nordstar. 1997. aastast jätkab teaterprojektitrupina Fine 5 Tantsuteatri nime all.Olulisel kohal Fine 5 Tantsuteatri tegevuseson samanimelise kooli loomine 1994. aastalning osalemine festivalidel ja konkurssidel.

LAVASTUSTE STATSIONAAR ISTEKOHTITLÜ teater Stella 30

KOOSSEIS

Teatrijuht: Tiina OlleskKoreograaf-lavastaja: Renee Nõmmik

343

Veebruariöö Staffan Göthe põnevik lastele. Rootsi keelesttõlkinud Kalle Hein. Lavastaja ja helikujun-daja Finn Poulsen (Rootsi), kunstnik SilverVahtre, videokunstnik Anti Veermaa, muu-sika esitajad Indrek Kalda ja Paul KristjanKalda. Osades: Ingrid Isotamm – II. Kärt Ree-mann – KR. Andres Dvinjaninov – AD. Esietendus 4. detsembril 2015 KarlovaTeatris.

Pea kõik etendused anti statsionaarides –Karlova teatris ja Laulupeomuuseumi õues,lavastusega „Veel üks pilet“ anti 3 etendustka väljaspool: Kehras, Palmusel ja Keilas.

2015 SÕNALAVASTUSEDuuslavastused 3kogu repertuaar 6etendused 57külastused 6 283keskmine pilet 10,5

Repertuaari koondnäitajad

Kaunimad jõulud me elus kontsert 6 997Kaunimad laulud kinolinalt kontsert 18 5 001 etendused, külastused 57 6 283 2015 KOKKU 81 12 281

KONTSERTTEGEVUS Suveteater koordineerib Kaunimate AastateVennaskonna esinemisi. 2015. aastal anti 24kontserti üle Eesti kahe laulukavaga.

UUSLAVASTUSED

EpochéNüüditantsulavastus. Koreograaf ja lavastajaTatjana Romanova, kostüümikunstnik EliiseSelisaar, valguskunstnik Kaisa Paluoja, muu-sikaline kujundaja Theodore Lee Parker.Koostöös Tallinna Ülikooliga. Esitajad: Irina Pähn, Maria Uppin ja An-tonia Koluiartseva. Esietendus 23. aprillil 2015 HelsingiTeatriakadeemias.

HTK ehk Hästitreenitud klaviir Nüüdistantsulavastus. Koreograafid ja lavas-tajad Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik, valgus-taja Ants Kurist, graafiline kujundaja RainSaukas. Esitajad: Tiina Ollesk, Tatjana Romanova,Helen Reitsnik ja Simo Kruusement. Esietendus 18. oktoobril 2015 TLÜ teatrisStella.

344

GOLTSMAN BALLET

Mittetulundusühingu Inimese ArenguKeskus juures 2012. aastal tegevust alusta-nud tantsuteater.

LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTIKumu auditoorium 245Kadrioru lossi peasaal 80

Teatrijuht: Maria Goltsman

UUSLAVASTUS

Talvemuinasjutt suvelossisAjalooline tantsufantaasia lastele. Idee autor

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED... and Blue 6.11.2014 tantsulavastus täisk 10 1 492Epoché 23.04.2015 tantsulavastus täisk 3 120HTK ehk Hästitreenitudklaviir 18.10.2015 tantsulavastus täisk 4 134

2015 KOKKU 17 1 746

Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSEDKuu poiss 20.11.2014 tantsulavastus lapsed 11 1 597Talveunelm suvelossis 30.11.2015 tantsulavastus lapsed 15 540

2015 KOKKU 26 2 137

Repertuaari nimekiri

ja ajalooline konsultant Aleksandra Murre,lavastaja ja koreograaf Maria Goltsman,muusika autor Vladimir Ignatov, valgustajaAleksandr Kohhantšuk, kostüümikunstni-kud Tetyana Noveženina, Maria Goltsman,repetiitor Heili Parras. Koostöölavastus Kad-rioru kunstimuuseumiga. Etendusi anti niieesti kui vene keeles. Esitajad: Märt Agu või Dmitri Kosjakov –Muuseumi valvur. Maria Goltsman – Suurvürstinna Olga. Xenia Rudakova – Suurvürs-tinna Maria. Polina Žukova-Lazartšuk –Suurvürstinna Aleksandra. Goltsman Balletistuudio õpilased. Muusikud: Vladimir Igna-tov (klaver), Liina Fidelman (flööt). Esietendus 30. novembril 2015 Kadriorulossi peasaalis.

Pea pooled etendustest anti väljaspool lavastuse statsionaare, sh anti lavastusega „... and Blue“1 etendus Jekaterinburgis festivalil „Na Granii“ ning lavastus „Epoché“ esietendus HelsingiTeatriakadeemias.

Piletiga külastuse keskmine maksumus 4,4 eurot. Etendusi anti Sillamäel, Põlvas, Võrus, Raesja Tallinnas.

345

ILMARINE www.ilmarine-teater.ee

MTÜ Narva Teater Ilmarine asutati 1989. aas-tal Juri ja Irina Mihhaljovi algatusel, kelleümber koondusid mõned asjaarmastajatestnäitlejad. Repertuaar põhineb sõna- ja nuku-lavastustel, milles seguneb commedia dell’artemängulisus, musikaalsus, tinglikud lavavõt-ted ja leidlikkus. Teatri üheks eesmärgiks ontutvustada Eestis elavatele venelastele eestikultuuri ning kasvatada ja koolitada omavaatajat, mistõttu tegeletakse palju lastega.

STATSIONAAR ISTEKOHTIVäike saal 50

KOOSSEIS

Teatrijuht: Juri Mihhaljov Produtsent: Irina MihhaljovaNäitlejad: Jegor Jakovlev, Vassili Jakovlev,Tamara Matjanina, Elena Soonen, TatjanaVlasenko

Tark hiireke P. Rimski lavastus väikelastele. Lavastaja jakunstnik Juri Mihhaljov, muusikaline kujun-daja Vassili Jakovlev, helikujundaja ja valgus-taja Juri Vassiljev. Osades: Tamara Matjanina – Tark hiireke.Tatjana Vlasenko – Luiskaja hiireke. ElenaSoonen – Kiirustaja hiireke. Vassili Jakov-lev – Kass. Esietendus 5. mail 2015 Kohtla-Järvelasteaias Punamütsike.

HanepoegNuku- ja objektiteatrilavastus väikelastele.Teksti autor Nina Gernet. Lavastaja MykolaShustov, helikujundaja Vassili Jakovlev, val-

gustaja Vassili Jakovlev. Lavastus valmiskoostöös Ukraina Poltava AkadeemiliseNukuteatriga. Osades: Lel Khmelenko – Siil. MykolaShustov – Jänes. Tatjana Vlasenko – Aljonka.Elena Soonen – Rebane. Esietendus 24. augustil 2015 Narva laste-aias Sipsik.

Kaks naabrinnat P. Rimski lavastus lastele. Lavastaja ja deko-ratsioonikunstnik Juri Mihhaljov, kostüümi-kunstnik Tatjana Vlasenko, muusikalinekujundaja ja valgustaja Vassili Jakovlev, heli-kujundaja Juri Vassiljev, dekoratsioonikunst-nik Juri Mihhaljov. Osades: Tatjana Vlasenko – Tiina. ElenaSoonen – Mari. Vassili Jakovlev – Vana mees;Võlur. Esietendus 25. oktoobril 2015 kultuuri-majas Rugodiv.

Jõuluvana päkapikkudel külasLavastus väikelastele. Teksti autor, lavastajaja kunstnik Juri Mihhaljov, muusikaline ku-jundaja Vassili Jakovlev, helikujundaja ja val-gustaja Juri Vassiljev. Osades: Vassili Jakovlev – Jõuluvana. Tat-jana Vlasenko – Malja. Elena Soonen – Nalja. Esietendus 19. detsembril 2015 TÜ Narvakolledžis.

346

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSEDHanepoeg 24.08.2015 nuku- ja objektiteater v.lapsed 25 1 804Jõuluvana päkapikkudel külas 19.12.2015 mitmeliigilavastus v.lapsed 8 826Kaks naabrinnat 25.10.2015 sõnalavastus lapsed 22 1 872Kasepuu kingitus 26.11.2013 sõnalavastus lapsed 24 1 799Kiirustaja hiireke 28.11.2014 mitmeliigilavastus v.lapsed 23 1 385Laisk Liisu 12.11.2011 sõnalavastus lapsed 24 1 896Luiskaja hiireke 19.06.2014 sõnalavastus v.lapsed 18 1 306Pisuhänd 3.10.2014 sõnalavastus täisk 5 825Tark hiireke 5.05.2015 sõnalavastus v.lapsed 49 3 035

2015 SÕNALAVASTUSED NUKULAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED KOKKUuuslavastused 2 1 1 4kogu repertuaar 6 1 2 9etendused 142 25 31 198külastused 10 733 1 804 2 211 14 748keskmine pilet 2,5 2,4 2,2 2,5

Repertuaari nimekiri

Repertuaari koondnäitajad

64% etendustest anti väljaspool Narvat: üle Eesti erinevates koolides ja lasteaedades, sh lavas-tusega „Kasepuu kingitus“ anti 7 etendust Venemaal (2 neist festivalidel Kingissepas jaMoskvas). Lisaks etendustele viidi läbi eesti muinasjutu õhtu vene keelt kõnelevatele lastele.

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu29 13425%

tööjõukulud63 03269%

majanduskulud28 25131%

toetused86 84073%

etendus-tegevusega kaudselt seotud tulud2 3442%

KULUDTULUD

76%

347

JUST MEELELAHUTUS justmeelelahutus.ee

Mittetulundusühing Just Meelelahutus onloodud aastal 2015 Andres Oja algatusel, soo-viga viia meelelahutust eri paikadesse Eestis.

Pervert juhuse tahtelAndrew Goffmani monokomöödia. Inglisekeelest tõlkinud Triin Sinissaar, lavastaja And-res Oja, kunstnik Marion Undusk. Osas: Andres Oja. Esietendus 20. novembril 2015 ViljandiGümnaasiumi aulas.Lavastusega anti 2015. aastal kokku 6 eten-dust 211 vaatajale, keskmine pilet 7,8 eurot.

KANUTI GILDI SAAL www.saal.ee

Kanuti Gildi SAAL on sõltumatu esinemis-paik ja production house Tallinna vanalinnas,juriidilise nimega MTÜ Teine Tants. Alates2002. aastast on see koht kaasaegsele ja prog-ressiivsele kunstile, programmi loomisel ontegutsemispõhimõtteks olla kunstiliselt ak-tiivne, avatud, vastutav, seejuures oma stat-sionaarset truppi omamata. Lisaks rahvus-vaheliselt aktiivsele Eesti ja välismaise eten-duskunsti ja -kunstnike esindamisele ollaksefestivalide made in estonia, NU PerformanceFestival ja SAAL Biennaal korraldaja (kuni2015. aastani Augusti TantsuFestival).

STATSIONAARID ISTEKOHTIsaal 132stuudio 55kelder 45

SAALi kunstiline juht on Priit Raud.

UUSLAVASTUSED

elus ilu Helen Reitsniku ja Kärt Tõnissoni lavastus.Kostüümikunstnik Kaire Moistus, video-kunstnik Einar Lints, tehniline teostus EnarTarmo ja Jarmo Karing. Esitajad: Helen Reitsnik ja Kärt Tõnisson. Esietendus 20. veebruaril 2015 saalis.

Immerwahr Autor ja lavastaja Pieter De Buysseri, drama-turgiline abi Miles O'Shea, lavastusdrama-turg Esther Severi, kunstnik Herman Sorge-loos, helikujundaja Lauri-Dag Tüür, keele-konsultant Miles O'Shea. Lavastus valmiskoostöös Brüsseli Kaaitheateriga. E sitajad: Maike Lond ja Pieter De Buysser. Esietendus 10. märtsil 2015 Kaaistudios,Brüsselis.

formlessly yoursObjektiteatrilavastus. Autorid ja lavastajadkadrinoormets ja Diego Agullo, butafoor Sil-ver Rannak, fotode autor Jorge Ruiz Abána-des, tehnilised teostajad Emil Kallas ja RevoKoplus. Esitajad: kadrinoormets ja Diego Agullo. Esietendus 23. märtsil 2015 saalis.

RetrospektiivKinoteatri varasematele lavastustele tagasi-vaatav komöödia. Teksti autor Kinoteatrimeeskond, etenduse juht Brit Pavelson, teh-niline teostus Revo Koplus. Lavastus valmiskoostöös Kinoteatriga. Esitajad: Madis Kalmet, Erich Udras,Maria Klenskaja, Mari Lill. Esietendus 5. aprillil 2015 saalis.

KANUTIGILDISAAL

348

Kallis, ma valetasin Autorid ja lavastajad Katariina Ratasepp jaMaria Lee Liivak, lavastusdramaturg MariaLee Liivak, valguskunstnik Revo Koplus,videokunstnik Roland Laos, muusikaline ku-jundaja Lauri Kaldoja. Esitajad: Katariina Ratasepp, RolandLaos ja Lauri Kaldoja. Esietendus 22. aprillil 2015 stuudios.

Short Stories Autorid, lavastajad ja tehnilised teostajadHenri Hütt ja Üüve-Lydia Toompere, valgus-kunstnik Sander Põllu, helikujundaja Algo-rütmid. Esitajad: Henri Hütt ja Üüve-LydiaToompere. Esietendus 29. aprillil 2015 saalis.

Dipolm 2015TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitediplomilavastused. Autorid, lavastajad Brite Vilgo ja JaanikaTammaru, autor ja koreograaf Liisa Laine,kunstnikud Kaisa Ekbaum ja KristiinaTähtse, kostüümikunstnik Laura Oolma, val-guskunstnikud Jari Matsi ja Priidu Adlas,videokunstnik Kerttu Kruusla. Esitajad: Egle-Riin Rüütel, Miia Natka,Anette Rungi, Johhan Rosenberg, SiimPraats, Birgit Landberg, Silver Kaljula, Mih-kel Kallaste, Märt Koik, Kristjan Lüüs, Mar-tin Aulis, Kerttu Kruusla, Jari Matsi. Etendused 8. ja 9. mail 2015 saalis.

RSKSDNüüdistantsulavastus. Koreograafid ja lavas-tajad Carmel Köster, Rene Köster, valgus-kunstnik Oliver Kulpsoo, muusikalinekujundaja Rene Köster.

Tantsijad: Kreete Pillenberg, Helina Rein-järv, Janina Sarantšina, Rene Köster, CarmelKöster. Esietendus 28. mail 2015 saalis.

Three left Hours (everybody’s piece) Autor ja lavastaja Alissa Šnaider, lavastus-dramaturgid Laur Kaunissaare ja Taavi Eel-maa, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, video-kunstnik Tencu, helikujundaja Renzo vanSteenberg, fotode autorid Kristin Made ja LeeKelomees, graafiline kujundaja Jaan Evart,produtsent Mairika Plakso. Esitajad: Kaja Kann, Alissa Šnaider,Oliver Kulpsoo, Renzo van Steenbergen jaMairika Plakso. Esietendus 29. septembril 2015 saalis.

new work Nüüdistantsulavastus. Koreograafid Chris-tina Ciupke, Nik Haffner ja Mart Kangro,valguskunstnik Emma Juliard, valguskunst-nik Mehdi Toutain-Lopez, fotode autor And-reas Stirnberg. Esitajad: Christina Ciupke, Nik Haffnerja Mart Kangro. Esietendus 6. novembril 2015 Ufer-studios, Berliinis.

99 Words for Void Autorid ja lavastajad Iggy Malmborg jaMaike Lond, dramaturgiline abi Johan Jön-son, fotode autor Tarvo Hanno Varres, tehni-lised lahendused Kalle Tikas. Esitajad: Maike Lond Malmborg ja IggyLond Malmborg. Lavastus valmis koostöös Baltoscandal festi-vali, Teaterhuset Avant Gardeni ja Inkonstiga. Esietendus 11. novembril 2015 saalis.

349

Lavastatud ringkäigud

Festivali SAAL Biennaal algatusel valitudkunstnike poolt läbi viidud avastusretkedlinnaruumis.

House Music Autor Flo Kasearu, lavastajad ja kunstikudFlo Kasearu, Riina Maidre, valguskunstnikOliver Kulpsoo, tehnilised lahendused TõnuNarro. Esitajad: Flo Kasearu Majamuuseuminaabrid, sõbrad, külalised, perekonnad jatuttavad. Esietendus 20. augustil 2015 Flo KasearuMajamuuseumis (Pebre 8).

The Best Sites of Tallinn Autorid ja lavastajad Kristina-Maria Hein-salu, Doris Feldmann. Esitajad: Kristina-Maria Heinsalu, DorisFeldmann.

Esietendus 23. augustil 2015 Eesti Kaas-aegse Kunsti muuseumis.

TähetundAutor ja esitaja Kristina Norman. Partnerid Eesti Ajaloomuuseum ja TeaterNO99, kaasprodutsent Kanti Gildi SAAL,toetajad Tallinna Kultuuriväärtuste Amet,Eesti Kultuurkapital. Esietendus 23. augustil 2015 Eesti Ajaloo-muuseumis.

Tuvi tee (Via Columna)Autor ja esitaja: Chungin Han Minjujui. Esietendus 26. augustil 2015 Telliskivis.

31 ehk 25% etendustest anti välismaal: Saksa-maal (14), Belgias (4), Norras (3), Venemaal,Leedus, Tšehhis ja Šveitsis (2) ning Prantsus-maal ja Rootsis (1).

350

2015 SÕNALAVASTUS TANTSULAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED OBJEKTITEATER KOKKU

uuslavastused 5 2 7 1 15kogu repertuaar 6 5 15 1 27etendused 27 18 72 7 124külastused 1 705 1 573 6 198 370 9 846keskmine pilet 8,6 6,9 7,4 8,2 7,6

Repertuaari nimekiri

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

10 journeys to a place where nothing happens* 8.11.2013 mitmeliigilavastus täisk 3 17899 Words for Void 11.11.2015 sõnalavastus täisk 4 278boner 12.11.2014 mitmeliigilavastus täisk 10 471Diplom 2015 8.05.2015 mitmeliigilavastus noored 3 200elus ilu 20.02.2015 sõnalavastus täisk 6 214formlessly yours 23.03.2015 objektiteater täisk 7 370House Music 20.08.2015 mitmeliigilavastus täisk 3 187Immerwahr 10.03.2015 sõnalavastus täisk 6 600Kallis, ma valetasin 22.04.2015 sõnalavastus täisk 5 178Kaota mu naine ära ehk kuidas minust sai mustkunstnik 11.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 17 2 679Mutantants ehk tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured 28.03.2013 tantsulavastus täisk 2 404new work 6.11.2015 tantsulavastus täisk 4 280Pink Flamingos, Grazy Horses 29.09.2014 mitmeliigilavastus täisk 5 233Püha öö 17.09.2013 mitmeliigilavastus täisk 1 60Retrospektiiv 5.04.2015 sõnalavastus täisk 2 315Rhythm is a Dancer 27.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 5 450Rising Matter 17.11.2014 mitmeliigilavastus täisk 3 208RSKSD 28.05.2015 tantsulavastus täisk 8 639Searching for the perfect moment 15.03.2014 tantsulavastus täisk 3 170Short Stories 29.04.2015 mitmeliigilavastus täisk 4 172SuperamaX 23.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 5 777The Best Sites of Tallinn 23.08.2015 mitmeliigilavastus täisk 2 48Three Left Hours (everybody´s piece) 29.09.2015 mitmeliigilavastus täisk 7 393Tzion 26.11.2013 tantsulavastus noored 1 80Tuvi tee 26.08.2015 mitmeliigilavastus täisk 2 54two in your house 19.11.2011 sõnalavastus täisk 4 120Tähetund 23.08.2015 mitmeliigilavastus lapsed 2 88

Repertuaari nimekiri

Resident 2015 ürituste sari 11 439Vertikaalstart 2015 ürituste sari 1 86Kohtumine kunstnikuga ürituste sari 7 222Hiiumaa Tantsufestival esitleb ürituste sari 5 190Nordic Summer University sümpoosion 4 105EKA arhitektuuri avatud loengud loeng 18 2 168EKA poster ja performance muu 1 45Eesti Muusika Päevad 2015 kontsert 2 150Improtest 2015 kontsert 8 222festival Üle Heli kontsert 5 230Heigo Rosin, Joonas Weitling kontsert 1 80Silent Movie Night kontsert 2 320Valgustatud varjud kontsert 1 65No Man is an Island tantsufilm 1 40Evelin Raudsepp, Henri Hütt näitus 3 190Kunst ja võimusuhted aktsioon 2 50SAAL Biennaal 2015 festival 28 2 503made in estonia maraton festival 1 189Lack of Art festival 9 720

110 8 014etendused, külastused 124 9 846

2015 KOKKU 234 17 860

351

Maja programm

KORRALDATUD FESTIVALID:

SAAL Biennaalil (varem Augusti TantsuFes-tival) ehk 16. rahvusvahelisel etenduskuns-tide festivalil oli esinejaid Eestist, Belgiast,Austriast, Prantsusmaalt, Hiinast, Norrast,Jaapanist, USAst ja Rootsist. Üritused toimu-sid üle linna, sh 4 lavastatud ringkäiku ehkavastusretke linnaruumis, mille läbiviijateksolid festivali poolt valitud kunstnikud.

made in estonia maraton: igal aastal toimuvühepäevane etenduskunstnike festival, 7.märtsil 2015 toimus kaheksandat korda, et-teastetega enam kui 20 etenduskunstikult.

Lack of Art: 11.–12. aprillini Eksperimen-taalse Liikumise Keskusega koostöös toimu-nud tsirkusekunsti interdistiplinaarne mini-festival. Paralleelselt etendustega oli avatudnäitus, kus eksponeeritud tööd tegelesidsamade küsimustega, mis olid luubi all katsirkuselavastustes.

Kanuti Gildi SAALi maja programm 2015:18. septembril avati 15. hooaeg traditsiooni-lise „Vertikaalstardiga“, kus kunstnikud jaresidendid heitsid valgust ideedele, millekallal hooajal töötavad.

10. detsembril esilinastus Eike Ülevainu loo-dus-tantsufilm „No Man is an Island“. Filmioperaator Peeter Ülevain, muusika autorLauri-Dag Tüür, koreograafid Jaak Sapas jaEike Ülevain, monteerija Kadri Kanter.

SAALi residentideks olid kunstnikud RahoAadla ja Liis Vares. Residentuuri esitlused:30. oktoobril Raho Aadla „Soota 1“, 22. det-sembril „Soota 2“ ning 29. novembril „Resi-dent: Liis Vares“.

Kanuti Gildi SAALis EKA avatud arhitektuu-riloengute pidajad: Asmund Izaki, Eric DeBroche De Combes, Gilles Retsin, Jan Knip-pers, Jo Van Den Berghe, John Frazer, Kris-tina Schinegger, Kunle Adeyemi, MarioCarpo, Marjan Coletti, Robert White, SamJacob, Silvia Brandi, Siv Helene Stangeland.

352

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu24 5566%

tööjõukulud204 45149%

halduskulud49 07312%

majanduskulud164 28739%

toetused312 70475%

etendus-tegevusega kaudselt seotud tulud80 84619%

KULUDTULUD

5%

KELL KÜMME www.kell10.ee

Mittetulundusühing Kell Kümme on asuta-tud 2003. aastal filmide ja teatrilavastusteloomiseks ning kultuuriürituste korralda-miseks.

LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTIOhtu mõisa tallisaal 300Kõue mõis 200Villa Müllerbecki õu 300

KOOSSEISUS teatrijuht: Roman Baskin

UUSLAVASTUSED

SkandaalisaluJohn Patricku koomiline triller. Inglise keelesttõlkinud Liisi Erepuu. Lavastaja Roman Bas-kin, kunstnik Anu Leesment, lavameister

Tarvo Elblaum, rekvisiitor Karin Tetsmann,kostümeerija Kaire Pärnpuu, etenduse juhtTuulikki Tuul. Osades: Marta Laan – Joy Desmond. AloKõrve – Bruno Carpa. Roman Baskin – dr Ker-win Desmond. Mart Toome – uurija Quinn. Esietendus 5. märtsil 2015 Vaba Lava suu-res saalis.

Miljonite lemmik Alan Ayckbourni komöödia. Inglise keelesttõlkinud Joel Sang. Lavastaja Roman Baskin,kunstnik Anu Lensment, grimmikunstnikTiina Leesik. Osades: Marko Matvere – Vic Parks.Merle Palmiste – Jill Rillington. Henrik Nor-mann – Douglas Beechey. Ingrid Isotamm –Trudy. Kadri Sinijärv – Sharon Giffin. Esietendus 16. juulil 2015 Otepääl VillaMüllerbecki õuel.

353

2015 SÕNALAVASTUSED

uuslavastused 2

kogu repertuaar 5

etendused 73

külastused 12 500

keskmine pilet 8,7

Repertuaari koondnäitajad

Lavastusega „Hamlet“ anti etendus Peterbu-ris, festivalil Baltiiski Dom.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Armastus ei hüüa tulles 14.08.2014 sõnalavastus täisk 31 5 300Hamlet 15.07.2013 sõnalavastus täisk 3 700Miljonite lemmik 16.07.2015 sõnalavastus täisk 15 3 000Preili Julie 8.08.2013 sõnalavastus täisk 12 2 000Skandaalisalu 5.03.2015 sõnalavastus täisk 12 1 500

Repertuaari nimekiri

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu96 30078%

tööjõukulud57 10040%

muud kulud12 8009%

halduskulud16 00011%

majandus-kulud57 30040%

toetused27 50022%

KULUDTULUD

5%

354

KINOTEATER www.kinoteater.ee

Kinoteater MTÜ on sõprade rühmitus, mison alates 2011. aastast väljastanud noortestand-up’i tulijate ülesastumisi ning veabaktsioonidesarja „Manifest“. Kinoteatri tegemistega on seotud HenrikKalmet, Karl-Andreas Kalmet, Piret Krumm,Diana Leesalu, Jörgen Liik, Paavo Piik, Kata-riina Tamm, Kaspar Velberg ja kõik, kes onosalenud manifestidel.

UUSLAVASTUSED

Retrospektiiv Kinoteatri varasematele lavastustele tagasi-vaatav komöödia. Teksti autor Kinoteatrimeeskond, etenduse juht Brit Pavelson, teh-niline teostus Revo Koplus. Lavastus valmiskoostöös Kanuti Gildi SAALiga. Esitajad: Madis Kalmet, Erich Udras,Maria Klenskaja, Mari Lill. Esietendus 5. aprillil 2015 Kanuti GildiSAALis.

Tallinn Comedy GalaTallinn Comedy Festivali galaõhtu. KoostöösKomeediklubi ja POINTiga. Lavastajad Henrik Kalmet, Karl Kermes,Paavo Piik, Paul Piik ja Priit Pius. Esitajad: Piret Krumm, Katariina Tamm,Priit Pius, Henrik Kalmet, Ott Sepp, AndrusVaarik ja Peeter Oja. Esietendus 28. aprillil 2015 Nordea Kont-serdimajas.

Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine Komöödia. Idee autorid Paavo Piik, Paul Piikja Tõnu Kaljuste, muusika autorid JarekKasar ja Rasmus Puur. Koostöölavastus Nar-gen Operaga.

Osades: Piret Krumm – Piret. KatariinaTamm – Katariina. Nargen Opera instrumen-taalansambel – Muusikud. Esietendus 3. juulil 2015 Omari küünisNaissaarel.

Õpetaja Tammiku rehabiliteerimineMonolavastus. Teksti autorid Priit Kruus,Diana Leesalu, Henrik Kalmet, Paul Piik,Paavo Piik, lavastaja Priit Kruus. Esitaja: Priit Kruus – eesti keele ja kirjan-duse õpetaja Kruus. Esietendus 19. septembril 2015 KohvikSinilind.

Impressionistid Monokavad. Tekstide autorid Paavo Piik,Märt Pius, Priit Pius, Kaspar Velberg, lavas-tajad Kaspar Velberg ja Märt Pius, produtsentPaul Piik. Esitajad: Priit Pius, Märt Pius ja KasparVelberg. Esietendus 24. novembril 2015 TallinnaTeletornis.

355

KORRALDATUD FESTIVAL

Kinoteater on koos POINTi ja Komeediklu-biga festivali Tallinn Comedy Festival kaas-korraldaja. Sündmus toimus 28.–30. aprilliniTallinnas kohvikus Sinilind, Von Krahlis,Nokia Kontserdimajas ja kinos Sõprus. Festivali käigus kuulutati välja stand-up-kultuuri edendamiseks loodud Naljastipen-diumi laureaadid: Laura Kalle ja RaunoPolman.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSEDImpressionistid 24.11.2015 sõnalavastus täisk 12 1 418Kaota mu naine ära ehkkuidas minust sai mustkunstnik 11.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 31 4 979Kriminaalne õhtusöök 16.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 56 6 260Retrospektiiv 5.04.2015 sõnalavastus täisk 2 315Tallinn Comedy Gala 28.04.2015 sõnalavastus täisk 2 2 800Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine 3.07.2015 sõnalavastus täisk 10 2 800Võidab see, kellel on kõige hullem mees 20.09.2013 sõnalavastus täisk 8 990Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine 19.09.2015 sõnalavastus täisk 30 4 467

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNA- MITMELIIGILAVASTUSED LAVASTUSED KOKKU

uuslavastused 5 0 5kogu repertuaar 6 2 8etendused 64 87 151külastused 12 790 11 239 24 029

Repertuaari koondnäitajad

KUKRUSE MÕISATEATER kukrusemois.ee

Sihtasutus Kukruse Polaarmõis on Ida-Viru-maa suveteatri paik, kus alates 2011. aastastkahel järjestikusel suvenädalal teatrielamusipakutakse. Polaaruurija Eduard von Tolli,kes jäi kadunuks, otsides salapärast Sanni-kovi maad, auks ja mälestuseks on nimeta-tud Kukruse mõis Polaarmõisaks. Juhataja: Kaja Kama.

Kui seda metsa ees ei oleksUrmas Lennuki draama. Inspireeritud JuriNagibini, Henri Toyati ja Tšaikovski loomin-gust. Kontseptsiooni autor ja lavastaja EiliNeuhaus, muusika autor Pjotr Tšaikovski,kunstnik Irina Marjapuu. Osades: Ülle Lichtfeldt – paruness Na-dežda Filaretovna von Meck. Eduard Sal-mistu – kaupmees Zgutov. Madis Mäeorg –parunessi poeg Volodja. Margareth Villers –parunessi tütar Julia. Esietendus 21. juulil 2015 KukrusePolaarmõisa ballisaalis.

356

luuleauhinna väljaandmisel. Igal kevadel toi-mub Liivide ja liiviliku luule etluskonkursskoolinoortele. Aastast 2010 antakse koosJuhan Liivi klubiga välja auhinda Eesti Kir-janik.

UUSLAVASTUSI 2015. aastal ei olnud.

LIIVI MUUSEUM muusa.ee

Muuseum on Alatskivi valla allasutus. Muu-seum on asutatud 1988. aastal ning tegelebluuletaja Juhan Liivi pärandi säilitamise, uu-rimise ja tutvustamisega. Koostöös Alatskivivallavalitsuse ja Juhan Liivi nim Alatskivikeskkooliga osaleb muuseum Juhan Liivi

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Kui seda metsa ees ei oleks 21.07.2015 sõnalavastus täisk 11 1 200

Repertuaaris

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSEDKus sa oled, Juhan Liiv? 31.07.2014 sõnalavastus täisk 10 1 368

Repertuaaris

Detsembris oli Kukruse polaarmõisa pro-grammis muinasjutu „Lumehelbeke“ ainetellavastuslik jõulumaa lastele, kus ootasidmängud, tantsud, meisterdamine, kohtu-

mine jääkaru ja jõuluvanaga ning kingitused.Programm oli nii eesti kui vene keeles 21.–30.detsembrini, idee autor ja lavastaja Irina Art-simovitšene.

Etendused toimusid Alatskivil, Liivi Muuseumi rehe all, pileti keskmine hind oli 14,1 eurot.

MIKSTEATER www.miksteater.ee

Miksteater pakub omanäolist teatrikunsti las-tele ja noortele ning annab etendusi üle Eesti.

KOOSSEIS

Teatrijuht: Kaido Rannik. Näitlejad: Kaido Rannik, Kristo Toots

UUSLAVASTUS

Merele!Lavastus lastele. Teksti autorid ja lavastajadKaido Rannik, Tarmo Song ja Maarja Mitt,kunstnik Kaido Rannik, kostüümikunstnikJana Volke, helitehnik Kristo Toots. Osades: Kaido Rannik – Turvamees.Tarmo Song – Kunstnik. Maarja Mitt – Koris-taja. Esietendus 20. märtsil 2015 Piip ja TuutMängumajas.

357

2015 SÕNA- OBJEKTI-LAVASTUSED TEATER KOKKU

uuslavastused 1 0 1

kogu repertuaar 5 1 6

etendused 54 12 66

külastused 5 633 1 289 6 922

keskmine pilet 5,2 2,1 4,5

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Ennemuistsed jutud 7.12.2012 sõnalavastus lapsed 4 410Kuidas ta seda teeb? 9.10.2008 sõnalavastus teism 7 634Merele! 20.03.2015 sõnalavastus lapsed 7 642Pink 30.10.2014 objektiteater lapsed 12 1 289Saabastega kass 19.07.2014 sõnalavastus lapsed 13 1 756Telefonilood 10.09.2011 sõnalavastus lapsed 23 2 191

Repertuaari nimekiri

Repertuaari koondnäitajad

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu17 08637%

tööjõukulud28 43061%

halduskulud1 4373%

majanduskulud16 83236%

toetused18 23839%

etendus-tegevusega kaudselt seotud tulu11 143 24%

KULUDTULUD

Lavastustega anti etendusi üle Eesti erineva-tes koolides ja kultuurimajades, oma statsio-naarne mängupaik oli lavastusel „Saabastegakass“ Viimsi Vabaõhumuuseumis (120 iste-kohta). Lavastusega „Telefonilood“ 5 eten-dust erinevate riikide Eesti koolides(Luksemburgis, Brüsselis, Frankfurdis, Pa-riisi Eesti Saatkonnas ja Amsterdamis).

358

ühinguna. Must Kast on kogukonnateater –et asuda oma publikule lähedal, kõnetadaneid soove ja vajadusi, mis on vaatajale olu-lised, ja kasvada koos publikuga kunstilisiallahindlusi tegemata.

STATSIONAARID ISTEKOHTIGenialistide klubi 120Tartu Uue Teatri proovisaal 50

KOOSSEIS Teatri juht: Reeli LonksTurundusjuht: Marili PärtelNäitlejad: Silver Kaljula, Mihkel Kallaste,Kaija M Kalvet, Märt Koik, Birgit Landberg,Liina Leinberg, Kristjan Lüüs, Laura Niils,Lennart Peep, Rauno Polman, Marili Pärtel,Jaanika Tammaru, Kaarel Targo, Kristo Vein-berg

UUSLAVASTUSED

Ada ja EvaldSõna-, muusika- ja liikumislavastus. Autor,lavastaja ja kunstnik Birgit Landberg, valgus-taja Jari Matsi. Laval: Kaija M Kalvet, Laura Niils, BirgitLandberg, Jaanika Tammaru – Adad. KristjanLüüs, Kaarel Targo, Mihkel Kallaste ja RaunoPolman – Evaldid. Kärt Männa ja Karl MadisPennar – Muusikud. Esitendus 27. märtsil 2015 Genialistideklubis.

JuunituurEtüüdid õppimisest teatrikoolis. Autor ja la-vastaja Kaija M Kalvet, kunstnik Birgit Land-berg, valgustaja Jari Matsi, helitehnik PeterSuškov, kaasprodutsendid Ade Piht, HelenaTamm ja Imbi Türk. Laval TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 10.lennu lõpetajad: Birgit Landberg, Laura Niils,

MILLIMETER PERFORMANCE GROUP millimeter.ee

Ühingu eesmärgiks on teha koostööd žanri-üleselt ja luua tantsu, video ja elektrooniliseheli kaudu tugeva visuaalse mõjuga lavas-tusi. millimeter performance group asutati2012. aastal koreograaf Mihkel Ernitsa, tant-sija Laura Kvelsteini, helikunstnik Indrek Soeja visuaalkunstnik Einar Lintsi poolt.

UUSLAVASTUS

bare | touch Nüüdistantsulavastus. Koreograafid ArgoLiik ja Laura Kvelstein, lavastajad LauraKvelstein ja Mihkel Ernits, muusika autoridKeshava ja Indrek Soe, kunstnik Epp Kubu,kostüümikunstnik Marit Ilison, valguskunst-nik Neeme Jõe. Esitajad: Laura Kvelstein, Argo Liik. Esietendus 1. oktoobril 2015 TLÜ teatrisStella. 2015. aastal anti lavastusega 6 etendust120 vaatajale, pileti keskmine hind oli 7eurot. *19. augustil esines Vaba Lava suures saalismillimeter performance groupi korraldami-sel Kanada-Rootsi tänavatantsuduo TentacleTribe tantsulavastusega „Nobody Likes APixelated Squad“, esitajad ja autorid ElonHoglundist (Rootsi) ja Emmanuelle Le Pha-nist (Kanada).

MUST KAST www.teatermustkast.ee

Teater on loodud Tartu Ülikooli Viljandikultuuriakadeemia teatrikunsti 10. lennu üli-õpilaste poolt 2014. aastal mittetulundus-

359

Kaija M Kalvet, Jaanika Tammaru, LiinaLeinberg, Fatme Helge Leevald, Märt Koik,Rauno Polman, Kaarel Targo, Silver Kaljula,Lauri Mäesepp, Mihkel Kallaste, LennartPeep, Sander Rebane, Karl Edgar Tammi,Kristo Veinberg ja Kristjan Lüüs. Muusikud: Kaarel Kuusk, Ainar Toit, LauriMäesepp. Esietendus 12. juunil 2015 Rõuge Rahva-majas.

ÕhupallidDaniil Harmsi lastejutu dramatiseering. Dra-matiseerija ja lavastaja Kaija M Klavet, muu-sika autor Kaarel Targo. Osades: Katrin Kalma – Leena. LauraNiils – Krunn. Kristo Veinberg – Semjonov.Kaarel Targo – Tikker. Esietendus 20. septembril 2015 Genialis-tide klubis.

Tanknaine. Laevatüdruk (Women Like A War Maschine)Piret Saul-Gorodilovi lühidraamad. Lavas-taja Jaanika Tammaru, muusika autoridTobias Tammearu ja Tõnis Kirsipu. Osades: Jaanika Tammaru – Tanknaine;Laevatüdruk. Esietendus 28. septembril 2015 Genialis-tide klubis, etendusi anti ka inglise keeles.

5 grammi sisemist rahuMonolavastus teismelistele. Teksti autor Kät-lin Padesaar, lavastaja Silver Kaljula, valgus-taja ja helitehnik Kristo Kuusik. Osas: Silver Kaljula – Vladimir. Esietendus 18. oktoobril 2015 Genialistideklubis.

Persona Ingmar Bergmani draama. Rootsi keelest tõl-kinud Ülev Aaloe. Lavastaja Kaija M Kalvet,muusika autor Kaarel Kuusk, kunstnik BirgitLandberg, videokujundus Kristo Veinberg,valguskujundus Mari-Riin Villemsoo. Osades: Jaanika Tammaru – Elisabet Vog-ler. Laura Niils – Õde Alma. Mihkel Kallaste– Mees. Esietendus 8. novembril 2015 Genialis-tide klubis.

Padjatäis päikest India muinasjutud lastele. Teksti autor AnuSildnik, lavastaja, muusikaline kujundajaLennart Peep, kunstnik Birgit Landberg, val-guskunstnik Silver Kaljula Osades: Jaanika Tammaru – Liina. LauraNiils – Anna. Silver Kaljula – Priit. MargitTamm – Ema. Esietendus 13. detsembril 2015 Tartu UueTeatri proovisaalis.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

5 grammi sisemist rahu 18.10.2015 sõnalavastus teism 9 775Ada ja Evald 27.03.2015 mitmeliigilavastus täisk 4 275Juunituur 12.06.2015 sõnalavastus täisk 11 572Padjatäis päikest 13.12.2015 sõnalavastus lapsed 10 450Persona 8.11.2015 sõnalavastus täisk 8 400Tanknaine. Laevatüdruk 28.09.2015 sõnalavastus täisk 13 440Õhupallid 20.09.2015 mitmeliigilavastus lapsed 12 952

Repertuaari nimekiri

360

2015 SÕNALAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU

uuslavastused 5 2 7kogu repertuaar 5 2 7etendused 51 16 67külastused 2 637 1 227 3 864

Repertuaari koondnäitajad

NARGEN OPERA www.nargenfestival.ee

SA Lootsi Koda on asutatud 2003. aastal ees-märgiga korraldada festivale, näitusi ja kont-serte. Sihtasutus juhib Nargen Opera jaNargen Festivali tegevust ja lootsib suviseidkultuurihuvilisi Naissaarele.

STATSIONAARID ISTEKOHTIOmari küün 250Noblessneri valukoda 700

Kunstiline juht: Tõnu Kaljuste Korraldusjuht: Kadri Tikerpuu

27. märtsil tähistas teater oma 1. sünnipäevagalaõhtuga „Märtsidionüüsia“. Kavas oli Bir-git Landbergi lavastuse „Ada ja Evald“ esi-etendus, Teatriaasta auhinnagala otseüle-kande ühisvaatamine, avavalss Tartu Levi-muusika Orkestri saatel ehk Musta Kasti 1.sünnipäeva avapauk, teatriviktoriin, näiden-dikaraoke ja DJde-rohke pidu varajaste hom-mikutundideni. Ürituse kaaskorraldaja oliTeatriteaduse Üliõpilaste Loož. 29. märtsil oliETVs saade „Noore teatri sünd – Must Kast".

Lavastuste statsionaarides anti 45% etendus-test, suurem osa etendustest anti erinevatesEesti koolides ja kultuurimajades.

UUSLAVASTUSED

Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamineKomöödia. Idee autorid Paavo Piik, Paul Piikja Tõnu Kaljuste, muusika autorid JarekKasar ja Rasmus Puur. Koostöölavastus Kinoteatriga. Osades: Piret Krumm – Piret. KatariinaTamm – Katariina. Nargen Opera instrumen-taalansambel – Muusikud. Esietendus 3. juulil 2015 Omari küünisNaissaarel.

SünnisõnadNüüdismuusikalavastus Veljo Tormise muu-sikale. Muusikajuht Tõnu Kaljuste, lavastajaPeeter Jalakas, koreograafid Peeter Jalakas jaSimona Orinska, kunstnikud Edith Karlsonja Kärt Ojavee, videokunstnikud Emer Värkja Mikk-Mait Kivi, valgustajad Allan Räim,Madis Kirkmann, Rommi Ruttas ja Sten Val-gus, muusikalise juhi assistendid Elisa Huo-vinen ja Tõnu Kõrvits, helitehnik HaarTammik, tehnilised lahendused Enar Tarmo.Von Krahli Teatri ja Nargen Opera lavastusvalmis koostöös Eesti Kontserdi ja Eesti Fil-harmoonia Kammerkooriga. Osades: Ilona Korhonen – Runolaulja. IvoReinok – Kivi ja teksti esitaja lindilt. Ott Kar-tau – Puu ja teksti esitaja lindilt. Ragne Veen-salu – Vetelkõndija ja teksti esitaja lindilt.Taavi Eelmaa – Uitaja ja teksti esitaja lindilt.Jaan Väärt – Väinamöinen. Simona Orinskaja Ieva Putnina – Hinged. Silver Ulvik, Fran-cois Archanjo, Urmas Pitsi, Siim Koppel,Reigo Ahven – Drumlab. Tiina Tauraite jaErki Laur – teksti esitajad lindilt. Eesti Rah-vusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammer-koor, Tallinna Kammerorkester (lindilt), EestiRiiklik Sümfooniaorkester (lindilt). Esietendus 7. augustil 2015 Noblessnerivalukojas.

361

KONTSERDID

12. juunil Nargenfestivali avakontsert; 13. ja14. juunil Haapsalu toomkirikus Kreegi Päe-vad; 26. ja 27. juunil Ööülikooli salvestus Es-tonian Voicesi ja Kadri Voorandi trioga ning25. juulil Ultima Thule live-kontsert Naissaa-rel; 28. augustist – 11. septembrini Pärdi Päe-vade 11 kontserti Eestis, 26. septembril„Albumid: Adam's Lament – Grammy kont-sert“ Riia toomkirikus.

OMA LAVA www.omalava.ee

Loominguline Ühendus MTÜ Oma Lava onasutatud 2009. aastal ning selle moodustavadKülli Reinumägi ja Liia Kanemägi. Avalikeetenduste kõrval pakub Oma Lava harivasisuga lavastusi kooliõpilastele ja lasteaialas-tele.

UUSLAVASTUS

Paar sentimeetrit armastuseniNeil Simoni draama. Inglise keelest tõlkinudAnne Lange. Lavastaja Erki Aule, muusikaautor Peeter Rebane, kunstnik Kristel Maa-mägi. Osades: Egon Nuter – Jake, kirjanik;Molly. Külli Reinumägi – Maggie; Karen;Julie. Esietendus 15. juunil 2015 Vaba Lavaväikeses saalis.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Sünnisõnad 7.08.2015 muusikalavastus täisk 7 4 456Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine 3.07.2015 sõnalavastus täisk 10 2 800

KOKKU 17 7 256

Repertuaaris

2015. aastal anti lavastusega kokku 25 eten-dust 2075 vaatajale, sh 1 etendus Tartus Kar-lova Teatris ning 1 etendus toimus seosesEgon Nuteri juubeliga Vaba Lava suuressaalis.

PIIP JA TUUT TEATER www.piipjatuut.ee

Piip ja Tuut Teater sai nime kahe eesti klounijärgi, kes esmakordselt astusid publiku ettesamanimelise klounipaarina 1998. aastal.Piip ja Tuut Teatri peamiseks publikuks onlastega pered, sest klounipaar usub kooskogetud elamuste igikestvasse jõusse.

STATSIONAAR ISTEKOHTIPiip ja Tuut Teatri- ja Mängumaja 90

KOOSSEISTeatri juht: Marek DemjanovProjektijuht: Katrin ValknaNäitlejad: Haide Männamäe, Toomas Tross

UUSLAVASTUSED

Piip ja Tuut Vilde juuresLavastus lastele Eduard Vilde teoste ainetel.Dramatiseerijad ja lavastajad Haide Männa-mäe ja Toomas Tross. Lavastus valmis koos-töös Vilde muuseumiga. Osades: Haide Männamäe – Naine. Too-mas Tross – Mees. Esietendus 7. märtsil 2015 Vilde muuseumis.

362

Elu õied Komöödia täiskasvanutele. Teksti autorid, la-vastajad Haide Männamäe ja Toomas Tross,kunstnik Kristel Maamägi, graafiline kujun-daja Karmen Haiba. Osades: Haide Männamäe – kloun Piip.Toomas Tross – kloun Tuut. Esietendus 24. mail 2015 Piip ja TuutMängumajas.

Räppar Risto ja viimane hoiatusSinikka ja Tiina Nopola teose dramatiseering.Dramatiseerijad Anett Demjanov, KristiinaJalasto ja Marek Demjanov, laulutekstide jamuusika autor Jarek Kasar, lavastaja MarekDemjanov, kunstnik Kristel Maamägi.

Osades: Katrin Valkna – tädi Roosa. KarlErik Valkna – Risto. Anett Demjanov – Naa-ber ülakorruselt. Theodor Tabor – Naaberalakorruselt. Esietendus 19. septembril 2015 Piip jaTuut Mängumajas.

ElevantDraama. Teksti autor ja lavastaja Soren Va-lente Ovesen. Taani keelest tõlkinud KarinAndersen, helitehnik Marek Demjanov. Osades: Haide Männamäe – Naine. Too-mas Tross – Mees. Esietendus 30. septembril 2015 Piip jaTuut Mängumajas

2015 SÕNALAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED TSIRKUS KOKKU

uuslavastused 4 0 0 4

kogu repertuaar 9 4 1 14

etendused 114 21 76 211

külastused 10 630 2 963 11 451 25 044

keskmine pilet 5 6 3 4,3

Repertuaari koondnäitajad

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Doktor Kreutzwald ja must kunst 16.07.2014 mitmeliigilavastus lapsed 2 455Elevant 30.09.2015 sõnalavastus täisk 9 247Elu õied 24.05.2015 sõnalavastus täisk 39 4 518Lummus 19.02.2014 sõnalavastus täisk 5 163Piip ja Tuut 100-aastases Estonias 12.09.2013 mitmeliigilavastus lapsed 3 1 060Piip ja Tuut kontserdil 8.04.2005 tsirkus lapsed 76 11 451Piip ja Tuut köögis 18.10.2009 mitmeliigilavastus täisk 14 1 047Piip ja Tuut loomamuinasjutud 25.01.2014 sõnalavastus lapsed 16 2 377Piip ja Tuut Marsil 9.04.2011 sõnalavastus lapsed 12 1 021Piip ja Tuut metsas 19.04.2012 sõnalavastus lapsed 2 153Piip ja Tuut piparköögis 30.11.2011 sõnalavastus lapsed 14 1 363Piip ja Tuut Vilde juures 7.03.2015 sõnalavastus lapsed 3 132Räppar Risto ja viimane hoiatus 19.09.2015 sõnalavastus lapsed 14 656Valged jõulud, must kunst 19.12.2014 mitmeliigilavastus lapsed 2 401

Repertuaari nimekiri

363

Piip ja Tuut Teater lõpetas 2015. aasta eten-dustegevuse rekordarvu külastustega. 41%etendustest anti oma kodulaval Piip ja TuutMängumajas. 59% etendustest anti väljas-pool statsionaari suurtest vabaõhulavadestkuni eraaedadeni, sh anti 12 etendust välis-maal lavastustega „Elu õied“, „Piip ja Tuutköögis“ ning „Piip ja Tuut kontserdil“: Tam-peres, Riias, Luksembrugis, Brüsselis ja Pa-riisi Eesti saatkonnas ning 1. ja 2. mailEUNICi (Euroopa kultuuriinstituutide kesk-use) ja Briti Nõukogu kutsel Jordaania linnasIrbidis ning Süüria põgenikelaagris Zaataris. 9. mail anti lisaks etendusele Läti Kultuuri-akadeemia Zirgu Pasts teatrisaalis klouni lü-hikursus ning toimus akadeemia õppejõuLauris Gundarsi modereerimisel kohtumineteatri- ja filmieriala üliõpilastega.

21. ja 22. novembril tähistas Piip ja Tuut Män-

gumaja oma 5. sünnipäeva – kahe päevajooksul anti etendusi lavastustega „Piip jaTuut Marsil“, „Elu õied“, „Elevant“, „RäpparRisto ja viimane hoiatus“ ning „Piip ja Tuutköögis“.

Koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga toi-mus tegelaste Piip ja Tuut juhtimisel 12 saa-det sarjast „Piip ja Tuut köögis“ ning avatiERRi koduleht Lastejaam piduliku kontsert-saatega. Piip ja Tuut Mängumajas toimus 4 kont-serti sarjast „Minul on ...“.

Minul on kontsert 4 2 250Lastejaama pillerkaar telesaade 1 6 000Piip ja Tuut köögis telesaade 12 219 000

17 227 250etendused, külastused 211 25 044

2015 KOKKU 228 252 294

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu88 39252%

tööjõukulud45 91426%

halduskulud14 7858%

muud kulud74 68942%

kohvik15 9299%

majanduskulud27 35115%

toetused23 43514%

etendus-tegevusega kaudselt seotudtulud56 62334%

KULUDTULUD

364

TEATER POLYGON www.poly.ee

Teater Polygon on asutatud 8. mail 2008 Tal-linnas. Teatrikompanii on kutseline teatri-kunsti ja -hariduse keskus, mis toimib loov-isikute kohtumispaigana. Teater suundubomadramaturgia ja kodumaise klassika suu-nas. Oma koht on ka uue põlvkonna ja mõt-teviisi kasvatamisel. Polygoni Teatrikool onmõeldud vanuseastmetele alates algklassi-dest ja lõpetades täiskasvanutega.

LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTIPolygoni black box 50Kumu auditoorium 245Vana-Antsla mõisa ait 150Noblessneri jahtklubi 150

Teatrijuht: Tamur Tohver

UUSLAVASTUSED

OlevusedJuhan Viidingu ja Tõnis Rätsepa komöödia.Lavastaja Tamur Tohver, näitejuht KarinRask, lava- ja kostüümikunstnik Ellen-AliceHasselbach, helikujundaja Maksim Galanin,valgustaja Aleksander Erstu. Polygon Stuu-dio lavastus. Osades: Harri Ausmaa, Helen Kask,Sandra Laura Luhtein, Rebeka Rummel,Martin Kork, Aleksander Erstu, KristjanTammjärv, Jane Lauter, Siimar Kivisild, He-leri Heinrand, Kristina Ojaperv, Anna HelenaLiiv, Elisabeth Pikker ja Jaan Miikael Rääts –Olevused. Esietendus 7. mail 2015 Polygoni blackbox’is.

TuhkatriinumängPaul-Eerik Rummo draama. Lavastaja TamurTohver, kunstnik Kalju Karl Kivi, lauluteks-

tide autor Kätlin Palmsalu, muusikajuhtTarvo Krall, helikujundaja Maksim Galanin,valgustaja Aleksander Erstu, näitejuht KarinRask, liikumisjuht Siim Tõniste. TallinnaÜhisgümnaasiumi teatriklassi 1. lennu dip-lomilavastus. Osades: Elisabeth Sofia Adermaa, PirkeKaljula, Karin Käbi Kuus, Grete Lipp, KätlinPalmsalu, Helene Tismus, Harri Ausmaa* jaHenri Kuus*. *Polygoni Teatrikooli õpilased Esietendus 15. mail 2015 Tallinna Kirja-nike majas.

Palju õnne argipäevaks!Jaan Tätte komöödia. Lavastaja Tamur Toh-ver, lava- ja kostüümikunstnik Kalju Kivi,valguskunstnik Triin Hook, helikujundajaAndrus Rannaääre, valgustaja AleksanderErstu, assistent Anu Randmaa, produtsendidHelger Kavant ja Kristel Treier. Osades: Inga Lunge – Anna. ToomasTäht – Manfred. Maarius Pärn – Fred. KarinRask – Anett. Esietendus 31. juulil 2015 Vana-Antslamõisa aidas.

Õnne sünnipäevaks, Wanda June! Kurt Vonneguti tragikomöödia. Inglise kee-lest tõlkinud Valda Raud. Lavastaja TamurTohver, lava- ja kostüümikunstnik Kalju Kivi,valguskunstnik Triin Hook, helikujundajaMaksim Galanin, valgustaja AleksanderErstu, assistent Anu Randmaa. Osades: Tamur Tohver – Harold Ryan.Karin Rask – Penelope Ryan. Eero Spriit –Looseleaf Harper. Maarius Pärn – HerbShuttle. Aarne Soro – Dr Woodly. RagneVeensalu või Karin Käbi Kuus* – WandaJune. Kristjan Tammjärv* – Paul Ryan. *Polygoni Teatrikooli õpilased. Esietendus 27. novembril 2015 KUMUauditooriumis.

365

Valge maailmMuusikal lastele. Alusteose autor Andry Er-wald, muusika autor Tarvo Krall, lavastaja jalaulutekstide autor Tamur Tohver, kunstnikEllen-Alice Hasselbach, valgustaja Aleksan-der Erstu, liikumisjuht Siim Tõniste, produt-sent Kristel Treier. Osades: Kärt Tomingas – Jääkuninganna.Tarvo Krall – Jäädoktor. Maarius Pärn – Sips.Harri Ausmaa* – Naljamees. Jane Lauter*–Printsess Pai. Anu Randmaa – Krõps. *Polygoni Teatrikooli õpilased. Esietendus 4. detsembril 2015 Nobless-neri jahtklubi II korrusel.

Teatrikooli tegevusTeatrikooli koostööpartnerid olid TallinnaÜhisgümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaa-sium, Hugo Treffneri Gümnaasium ja TarsiKooliteatrite vabariiklik Suvekool. PolygoniTeatrikool on rahvusvahelise Euroopa teatri-kõrgkoolide ja -uurijate täiendõppe Interna-tional Platform for Performer Training liige.

29. aprillil toimus teatrikooli eksam pealkir-jaga „HYPE“ ning lõpetas kooli esimene teat-riklass. Polygon Teatri ja kooli koostöös valmisTalinna Vanalinnapäevade avalavastus.

Teatrikooli sisseastumiskatsed toimusid Tal-linnas 15. septembril ja Tartus 14. septembril,vastu võeti 200 õpilast. Õppejõud: Aita Va-her, Tamur Tohver, Karin Rask, Kärt Tomin-gas, Inga Lunge, Jane Lauter, Tanel Jonas,Priit Strandberg, Siim Tõniste ja paljud tei-sed. Tartus jätkasid kolm vanusegruppi: alg-klasside, põhikooli ja gümnaasiumi osas.

10. novembril toimus Polygoni Teatrikoolisarja „Õpilane : Õpetaja : Teater“ esimene se-minar. Tamur Tohver ja Kärt Tomingas tut-vustasid Anatoli Efrose teatrinägemust.Hariduslik sari on mõeldud nii praktilistekui teoreetiliste teemade ja maailmamainegateatriinimeste tutvustamiseks.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Lumejänesed 8.12.2014 sõnalavastus lapsed 2 223Olevused 7.05.2015 sõnalavastus täisk 8 410Palju õnne argipäevaks! 31.07.2015 sõnalavastus täisk 16 2 418Tuhkatriinumäng 15.05.2015 sõnalavastus noored 4 288Valge maailm 4.12.2015 muusikalavastus lapsed 9 858Väävelmagnooliad 23.10.2014 sõnalavastus täisk 4 377Õnne sünnipäevaks, Wanda June! 27.11.2015 sõnalavastus täisk 3 618

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUS KOKKUuuslavastused 4 1 5kogu repertuaar 6 1 7etendused 37 9 46külastused 4 334 858 5 192keskmine pilet 8,3 6,6 8

Repertuaari koondnäitajad

Väljaspool lavastuste statsionaari anti 21% etendustest.

366

(Saksamaa), valguskunstnik Priidu Adlas,muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, la-vastaja assistent Ekaterina Raykova-Merz,kunstniku assistent Ellen Hasselbach. Koos-töölavastus Vaba Lavaga. Osades: Roland Laos – Max. Martin Kõiv– Leo. Kristo Viiding – Robert. Lauri Kaldoja– Oskar. Liisa Pulk – Heidi. Muusikud: SiimSelis – klaver; Maris Liloson – laul. Esietendus 20. veebruaril 2015 Vaba Lavasuures saalis.

Libahunt August Kitzbergi draama. Lavastaja SergeiPotapov (Jakuutia), kunstnik Ervin Õuna-puu, muusikaline kujundaja Ardo Ran Var-res, valguskujundaja Priidu Adlas. Osades: Kristiina-Hortensia Port – Tiina.Liisa Pulk – Mari. Kristo Viiding – Margus.Martin Kõiv – Jaanus. Ivo Uukkivi – Pere-mees; Kukesese Mart. Piret Simson – Pere-naine. Mari Lill – Vanaema. Esietendus 8. juulil 2015 Viinistu kunsti-muuseumi katlamajas.

Ühendus R.A.A.A.M. www.raaam.ee

MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. loodi 2000. aas-tal. Erinevate kultuuriprojektide läbiviimi-sele spetsialiseerunud vabatahtlik ühendus,mille peamiseks töömeetodiks on erineva te-maatikaga dokumentaalse materjali ümber-töötamine igas vanuses publikule suunatudlavastusteks.

LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTIJäneda pullitall 290Viinistu Kunstimuuseumi katlamaja 200Vaba Lava suur saal 190Tapa raudteejaam 160

Teatrijuht: Märt Meos

UUSLAVASTUSED

Seymor Annie Bakeri draama. Saksa keelest tõlkinudMihkel Seeder. Lavastaja Andreas Merz-Ray-kova (Saksamaa), kunstnik Jelena Nagorni

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Alustame algusest 19.09.2014 sõnalavastus täisk 9 1 132Antigone 11.08.2010 sõnalavastus täisk 6 1 554Fenomen 22.03.2014 sõnalavastus täisk 18 2 762Imede aasta 5.07.2014 sõnalavastus täisk 10 1 404Libahunt 8.07.2015 sõnalavastus täisk 12 2 479Seymor 20.02.2015 sõnalavastus täisk 9 806Soolo 8.10.2012 sõnalavastus täisk 3 685Titanicu orkester 7.07.2013 sõnalavastus täisk 10 1 708

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNALAVASTUSED

uuslavastused 2kogu repertuaar 8etendused 77külastused 12 530keskmine pilet 11

Repertuaari koondnäitajad

367

SUNDOWN ENTERTAINMENT

Sundown Entertainment on 2015. aastal loo-dud meelelahutusürituste, sh lavastuste loo-misele ja etenduste korraldamisele spetsiali-seerunud ettevõte, mille produtsendid onEveli Reitelmann ja Henry Reitelmann.

UUSLAVASTUS

Grace ja Glorie Tom Ziegleri draama. Inglise keelest tõlkinudMaarja Aaloe. Lavastaja Vilja Nyholm-Palm,

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 45%etendustest, sh anti etendusi lavastustega„Fenomen“ Belgias ja Luksemburgis, lavas-tusega „Soolo“ monofestivalidel Mongooliasja Venemaal ning 27.–28. märtsini lavastu-sega „Antigone” Peterburi Aleksandra teatriUuel laval. Aprillis osaleti „Antigonega”Hiina ühe suurima teatriorganisatsiooni,

Shanghai teatriakadeemia kutsel ShanghaiEksperimentaalteatri festivalil. Festivalile olikutsutud üle 100 väliskülalise. Eestist sõitisHiina ja Peterburi 14-liikmeline trupp.

24. aprillil tähistas R.A.A.A.M. 15. sünni-päeva. Selle aja jooksul on esietendunud 38lavastust ja 34 neist on Eesti autoritelt tellitudalgupärandid.

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu99 47043%

tööjõukulud117 81751%muud kulud

2 0931%

majanduskulud109 22348%

toetused131 69357%

KULUDTULUD

kunstnik Ann Lumiste, rekvisiitor, kostümee-rija, produtsent ja etenduse juht Eveli Reitel-mann, valgustaja ja produtsent Henry Reitel-mann, helitehnik Pärtel Preinvalts. Osades: Ülle Kaljuste – Grace Stiles. HiljeMurel – Gloria Whitmore. Esietendus 14. juulil 2015 Üksnurme külaRehe küünis.

Lavastuse statsionaaris Saku vallas Reheküünis on 175 istekohta, 2015. aastal anti la-vastusega 16 etendust 2791 vaatajale, piletikeskmine hind oli 13,7 eurot.

368

Esitaja: Maarja Tõnisson. Esietendus 18. veebruaril 2015 SõltumatuTantsu Laval.

Dying to BecomeNüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas-taja Arolin Raudva, dramaturg Tarmo Jü-risto, kostüümikunstnik Nele Sooväli, val-guskunstnik Emil Kallas, videokunstnikHannes Aasamets, helikujundaja Henri Hütt. Esitaja: Arolin Raudva. Esietendus 18. veebruaril 2015 SõltumatuTantsu Laval.

lonely lonelyObjektiteatrilavastus. Autorid Tiina Sööt jaDorothea Zeyringer, lavastaja Dorothea Zey-ringer, dramaturgiline abi Anat Stainberg jaAndrea Salzmann, valguskunstnik AndreaSalzmann, helikujundaja Masha Dabelka,kostümeerija Laia Fabre. Esitajad: Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer. Esietendus 13. märtsil 2015 Viini teatrisbrut, festivalil Imagetanz.

NäkipunujaNüüdistantsulavastus. Autorid, lavastajad jaesitajad Kristiina Vilipõld, Mari-Liis Eskus-son, Merike Paberits, valguskunstnik VilluKonrad, kostüümikunstnik Triin Amur. Esitajad: Kristiina Vilipõld ja Mari-LiisEskusson. Muusik: Merike Paberits. Esietendus 26. märtsil 2015 SõltumatuTantsu Laval.

Economies of Effort 2Nüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas-taja Cid Pearlman, muusika autor KaarelKõivupuu. Koostööpartnerid AmeerikaÜhendriikide suursaatkond Eestis, LadyFest,Kickstarter.

SÕLTUMATU TANTSU LAVA http://stl.ee/

Sõltumatu Tantsu Ühendus on 2005. aastalloodud tantsukunsti arendav organisatsioon,kus tuuakse välja uuslavastusi, pakutaksetantsukunsti residentuure, kureeritakse nüü-distantsu debüütplatvormi PREMIERE jakoordineeritakse alates septembrist 2014 re-gulaarset etendustegevust Sõltumatu TantsuLaval. STLi loomingulist tegevust kureerivadkaheks aastaks valitud residendid, kelleks2014/15 ja 2015/16 hooajal olid etendus-kunstnik Erik Alalooga ning koreograafidKülli Roosna ja Kenneth Flak.

STATSIONAAR ISTEKOHTISõltumatu Tantsu Lava 60

Teatrijuht: Triinu Aron

UUSLAVASTUSED

Wild Places : : MountainNüüdistantsulavastus. Koreograafid ja lavas-tajad Külli Roosna ja Kenneth Flak, lavastus-dramaturg Thomas Falk, muusika autor Jo-seph Hyde, kostüümikunstnik AsaliaKhadjé, valguskunstnik Thomas Dotzler,produtsent Johanna Korgel. KoostöölavastusVaba Lavaga, partner Korzo Teater. Esitajad: Külli Roosna, Kenneth Flak jaPetras Lizauskas. Esietendus 6. veebruaril 2015 Korzo teat-ris, CaDance festivalil Hollandis.

Body Shift BodyNüüdistantsulavastus. Koreograaf MaarjaTõnisson, valguskunstnik Emil Kallas, muu-sikaline kujundaja Nele Suisalu, helikujun-daja Tanel Kulla, dekoratsioonikunstnikKadri Liis Rääk.

369

Esitajad: Tiina Mölder, Siim Tõniste, Ken-neth Flak, Külli Roosna, Krista Köster, Car-mel Köster, Üüve-Lydia Toompere, AugustPutrinš. Esietendus 8. aprillil 2015 SõltumatuTantsu Laval.

ObsessionObjektiteatri lavastus. Autor ja lavastaja ErikAlalooga. Esitaja: Erik Alalooga. Esietendus 10. juunil 2015 SõltumatuTantsu Lava.

alastusest enam Nüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas-taja Doris Uhlich, dramaturgiline abi Chris-tine Standfest, valguskunstnikud NadjaRäikkä ja Priidu Adlas, helikujundaja GeraldPappenberger, konsultant Yoshie Maruoka.Koostöölavastus Vaba Lavaga, partner Im-PulsTanz & insert (Theaterverein). Esitajad: Sveta Grigorjeva, Carmel Köster,Barbara Lehtna, Linda Vaher, Norbert Mets-tak, Jaana Heinsalu, Kerti Kass, Karolin

Poska, Katrin Kubber, Mari Liis Pruul, KaieKüünal, Siim Tõniste, Kadri Sirel, LiisaChrislin Saleh, Sigrid Savi, Viktor Aspel jaKaarel Kütas. Esietendus 19. septembril 2015 Vaba Lavasuures saalis.

Performance with subtitlesAutor Henri Hütt, dramaturgiline abi EvelynRaudsepp, muusika autor Algorütmid, graa-filise disaini dramaturg Eerik Kändler, tehni-line teostaja Erik Alalooga. Esitaja: Henri Hütt. Esietendus 7. oktoobril 2015 SõltumatuTantsu Laval.

Püha müra tihenemineNüüdismuusikalavastus. Autorid ja lavasta-jad Erik Alalooga, Taavi Suisalu, Tanel Kulla,Urmas Lüüs. Esitajad: Erik Alalooga, Taavi Suisalu,Tanel Kulla ja Urmas Lüüs. Esietendus 19. novembril 2015 SõltumatuTantsu Laval.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

alastusest enam 19.09.2015 tantsulavastus täisk 7 1 536Blood Music 22.10.2014 tantsulavastus täisk 7 328Body Shift Body 18.02.2015 tantsulavastus täisk 11 596Dying to Become 18.02.2015 tantsulavastus täisk 9 466Economies of Effort 2 8.04.2015 tantsulavastus täisk 2 101KÄIK 3.12.2014 tantsulavastus lapsed 37 2 095lonely lonely 13.03.2015 objektiteater täisk 6 351Näkipunuja 26.03.2015 tantsulavastus täisk 3 113Obsession 10.06.2015 objektiteater täisk 5 145Performance with subtitles 7.10.2015 mitmeliigilavastus täisk 4 157Procedure of Beauty 19.11.2014 tantsulavastus täisk 1 50Püha müra tihenemine 19.11.2015 muusikalavastus täisk 3 137The Wolf Project 12.10.2012 tantsulavastus täisk 4 451vägisi 11.02.2014 tantsulavastus täisk 1 31Wild Places : : Mountain 6.02.2015 tantsulavastus täisk 11 884

Repertuaari nimekiri

370

38,6% etendustest anti väljaspool lavastustestatsionaare, sh 5 lavastusega 19 etendustvälismaal: Norras, Saksamaal, Austrias, Hol-landis, Soomes, Jordaanias, Ukrainas jaPoolas.

Tantsuraamat ja juubelSõltumatu Tantsu Lava andis 2015. aasta sü-gisel välja Eesti esimese kaasaegse tantsu üle-vaateraamatu. Tantsuraamatu koostaja onEvelyn Raudsepp. Tantsust kirjutasid KaiValtna, Madli Pesti, Anu Ruusmaa, TaavetJansen, Liisi Aibel, Kadri Noormets, HenriHütt, Andreas W, Alissa Šnaider, Valle-StenMaiste jt. Uudse meetodina raamatukirjuta-misel Eestis katsetati avalikku ühiskirjuta-misplatvormi, kuhu oli kõigil võimalus 17.maini kaastööga panustada. „Eesti tantsu-kunst: nüüd ja →?“ väljaandja: SõltumatuTantsu Lava koostöös Eesti Teatri Agentuu-riga, Viljandi kultuuriakadeemiaga, EestiTeatriuurijate- ja Kriitikute Ühendusega.Tantsuraamatut esitleti 19. novembril Sõltu-matu Tantsu Lava 10. hooaja juubeliüritusel„DekaTants“ koos piduliku vastuvõtu, esi-etenduse ning Taavet Janseni, Liis Varese jaAndreas W näituse „10 kummardust gravi-tatsioonile” avamisega.

Sarjas GreenField (STLi modereeritud ette-

näitamiste sari, mille käigus kunstnikudvõtavad proovidest pausi, et publiku pealtoormaterjali katsetada): 24. septembril, hooaja avamisel, esitasidkahenädalase residentuuri tulemusi JoannaKaroline Kalm, Indrek Hirsnik, Sylvia Köster,Evelyn Tuul ja Maria-Netti Nüganen. Ette-näitamiste põhjal valiti Sylvia Köster jaJoanna Karoline Kalm lavastusprotsessigajätkama, et esietenduda veebruaris program-mis „Premiere 2016“. 12. novembril olid külalisteks Veli Lehto-vaara ja Eleonor Bauer oma neljast soolostEesti tarbeks loodud lavastusega „Clandes-tine sites: Displaced“ (lavastus toetub RolandBarthes’i teostele „Armunute diskursus“ ja„Tekstimõnu“). 10. detsembril esines norra koreograafAnne Kathrine Fallmyr, kelle residentuurilähtepunktiks oli massikoreograafia ja laulvarevolutsiooni fenomen. Koos norra tantsijateMaja Roeli ja Ida Gudbrandseniga uuriti isik-suse ja grupi omavahelist suhet heli, laulu jaliikumise kaudu. Järgnes vestlus. 17. detsembril esinesid Külli Roosna,Kenneth Flak, kes kutsusid Eestisse tehisin-tellekti uuriva Šveitsi teadlase ja videokunst-niku Daniel Bisigi ja Rootsi valguskunstnikuThomas Dotzleri, et uurida video, heli jaliikumise vahelisi seoseid.

2015 TANTSU-LAVASTUSED MUUSIKALAVASTUS OBJEKTITEATER MITMELIIGILAVASTUS KOKKU

uuslavastused 6 1 2 1 10kogu repertuaar 11 1 2 1 15etendused 93 3 11 4 111külastused 6 651 137 496 157 7 441keskmine pilet 5,6 7,5 5,5 6,9 5,6

Repertuaari koondnäitajad

371

TALLINNA LASTEATEATER

Tallinna Salme Kultuurikeskuse juurde 2015.aastal loodud teater. Teatri eesmärgiks onrikastada Eesti teatripilti professionaalsetekogupere- ja väikelaste lavastuste abil ningedendada juba pool sajandit tegutseva teatriMarionett tegevust. Teatrijuht: Meelis Pai.

UUSLAVASTUS

Tooma jõululegendMuusikal lastele. Libreto autor Leelo Tungal,heliloojad Priit Pajusaar ja Tiit Kikas, lavas-taja Alar Haak, muusikajuhid Tiit Kikas jaÜlla Millistfer, kunstnik Riina Vanhanen, val-guskunstnik Viktor Kabonen, helikujundajaMati Kaljulaid. Osades: Jüri Aarma – Korstnapühkija.Jüri Vlassov – Kingsepp. Jüri Pootsmann –Nooruke Toomas. Elina Born – Preili Kri-selda. Artur Raidmets – Apteeker. UrmasPõldma – Pagar. Margit Saulep – Kuulutaja.Meelis Pai – Kuulutaja II. Alar Haak – Jõulu-vana. Esietendus 22. novembril 2015 SalmeKultuurikeskuse teatrisaalis.

2015. aastal anti lavastusega 23 etendust11 659 vaatajale, pileti keskmine hind oli 8eurot.

majandustegevusest laekuv tulu20 26712%

tööjõukulud43 15926%

halduskulud25 20016%

majandus-kulud95 34658%

toetused145 92184%

etendus-tegevusega kaudselt seotudtulud7 0764%

MAJANDUSTEGEVUS

KULUD

TULUD

Greenfield 2015 5 230NUFORM 3 600Kultuuridessant 6 258Liikumise töötoad 17 375Tantsitavam mees 2015 1 45Unehalvatus: Nois or not 2 90Dance Battle 2 400Kontsert Artikulation 1 35VDRUG festival 2 150

39 2 183etendused, külastused111 7 441

2015 KOKKU189 11 807

Maja programm:

372

TALLINNA TANTSUTEATER www.tantsuteater.ee

Tallinna Tantsuteater on 2009. aastal loodudprofessionaalne tantsuteater. MTÜ TallinnaTantsuteatri lavastustele, mille sihtgrupikson laiem tantsu- ja teatrihuviliste auditoo-rium, lisanduvad erinevad koostööprojektidmuusika-, teatri-, kirjandus- ja kunstiorgani-satsioonidega.

KOOSSEIS

Teatri juhatus: Heili Lindepuu, Dmitri Harchenko Valguskujundaja: Triin Hook

UUSLAVASTUSED

Imelise otsingulNüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas-taja Kristjan Rohioja, muusika autor IndrekPalu, valguskunstnik Karl Marken, produt-sent Heili Lindepuu. Esitajad: Raho Aadla ja Kristo Viiding –Tantsijad. Indrek Palu – Muusik. Esietendus 7. aprillil 2015 Vaba Lava suu-res saalis.

Take me to the happy placeNüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas-taja Eliisa Lott, valguskunstnik Karl Marken,produtsent Heili Lindepuu. Esitajad: Julia Koneva, Aleksandr Žem-žurov – Tantsijad. Esietendus 7. aprillil 2015 Vaba Lava suu-res saalis.

Ikoonid. PärtMuusika- ja tantsulavastus Arvo Pärdi klave-riteostele: „Aliinale“, sonatiin nr 1, „Variat-sioonid Ariinuška tervekssaamise puhul“,

„Ukuaru valss“, „Für Anna Maria“, „Dia-grammid“, sonatiin nr 2, partiita. Autor, la-vastaja, koreograaf, kunstnik ja produtsentDmitri Harchenko, kaasprodutsent HeiliVaus-Tamm, valguskunstnik Triin Hook.Koostööpartner Tallinna Filharmoonia. Esitajad: Dmitri Harchenko, Endro Roo-simäe – Tantsijad. Auli Lonks – Muusik jaTantsija. Esietendus 30. aprillil 2015 Mustpeademaja valges saalis.

Tantsud Eesti filmidestNüüdistantsulavastus. Alusteosteks Eestimängu-, tantsu- ja dokumentaalfilmid, tele-lavastused jmt. Koreograaf, lavastaja, valgus-taja ja produtsent Heili Lindepuu. Esitajad: Aivar Kallaste ja Jaanus Tepo-mees. Esietendus 7. augustil 2015 TÜ vana kiri-kus, tARTuFFi etenduskunstide programmis.

It’s looking like a castle, if you don’t look upNüüdistantsulavastus. Koreograafid ja lavas-tajad Ruslan Stepanov ja Laura Keil, valgus-kunstnik Priidu Adlas, tehniline teostusPriidu Adlas, produtsent Heili Lindepuu.Koostöölavastus Tantsulaboriga. Esitajad: Ruslan Stepanov ja Laura Keil –Tantsijad. Esietendus 12. oktoobril 2015 TÜ ViljandiKultuuriakadeemia mustas saalis.

373

Koostööprojektid6.–9. augustini korraldas Tallinna Tantsutea-ter Tartu filmifestivali tARTuFF raamestantsu- ja improlavastuste etendustega eri-programmi. Jätkus hariduslik sari lastele „Raamat

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Ikoonid. Pärt 30.04.2015 mitmeliigilavastus täisk 11 949Imelise otsingul 7.04.2015 tantsulavastus täisk 5 565It's looking like ... 12.10.2015 tantsulavastus täisk 3 266Klapp 4.08.2014 tantsulavastus täisk 7 904Piaf. Double-box 25.04.2014 tantsulavastus täisk 1 60Take me to the happy place 7.04.2015 tantsulavastus noored 4 450Tantsud Eesti filmidest 7.08.2015 tantsulavastus täisk 5 356Viin 1845 1.12.2012 mitmeliigilavastus täisk 2 220

Repertuaari nimekiri

2015 TANTSU- MITMELIIGI-LAVASTUSED LAVASTUS KOKKU

uuslavastused 4 1 5kogu repertuaar 6 2 8etendused 25 13 38külastused 2 601 1 169 3 770keskmine pilet 7,8 5,9 7

Repertuaari koondnäitajad

tantsib“, Teatri Kodus viidi läbi laste tantsu-hommik, nii Tartus kui Tallinnas korraldatitantsu õpitubasid nii lastele kui täiskasvanu-tele. 30. septembrist – 13. oktoobrini toimusViljandis ja Tallinnas liikumistehnika meist-riklass, mille juhendajad olid Laura Keil jaRuslan Stepanov.

Raamat tantsib hariduslik sari 1 30Õpitoad hariduslik sari 7 157tARTuFFi etendus-programm festival 6 500

etendused, külastused 38 3 7702015 KOKKU 52 4 457

TARTU UUS TEATER www.uusteater.ee

Genialistide Klubi ja sõprade teatritegemisest2008. aastal sündinud teater tegutseb mitte-tulundusühinguna Uus Teater Tartus, Eestiühes vanemas säilinud võimlahoones aad-ressil Lai 37. Alates oktoobrist asus Tartu UueTeatri direktori kohale Raul Oreškin. IvarPõllu, Tartu Uue Teatri varasem juht ja asu-taja, asus kunstilise juhi kohale.

STATSIONAARID ISTEKOHTITartu Uue Teatri suur saal 151Tartu Uue Teatri proovisaal 50

KOOSSEIS

Teatrijuht: Raul Oreškin (al 1.10.2015)Kunstiline juht: Ivar Põllu Kunstnik: Kristiina Põllu

374

UUSLAVASTUSED

Viimne voor Mihkel Raua draama. Lavastaja IngomarVihmar. O sades: Mihkel Raud – Mihkel. Liis Lem-salu – Liis. Mart Sander – Mart. Rauno Pol-man – Fred. Esietendus 16. jaanuaril 2015 Tartu UuesTeatris.

1987Muusika- ja liikumislavastus. Autor, lavas-taja ja muusikaline kujundaja Ivar Põllu, val-guskunstnik Taavi Toom, lavameister KarlGriin, rekvisiitor Epp Peedumäe, kostümee-rija Epp Peedumäe, produtsendid MaarjaMänd ja Marie Kliiman. TÜ Viljandi Kultuu-riakadeemia teatrikunsti 10. lennu diplomi-lavastus. Esitajad: Birgit Landberg, Laura Niils,Kaija Maarit Kalvet, Jaanika Tammaru, LiinaLeinberg, Märt Koik, Rauno Polman, KaarelTargo, Silver Kaljula, Mihkel Kallaste, KristoVeinberg ja Kristjan Lüüs. Esietendus 13. veebruaril 2015 TÜ vanaskirikus.

Põletatud väljade hurmaaMuusika- ja tantsulavastus. Autor, koreo-graaf, lavastaja, kunstnik, valguskunstnik jamuusikaline kujundaja Renate Keerd, val-guskunstnik Taavi Toom. KoostööpartnerKompanii NII. Esitajad: Liisa Tetsmann, Taavi Rei jaGerda-Anette Allikas. Esietendus 12. märtsil 2015 Tartu UuesTeatris.

kokku • kukkumise • hetkIntervjuudele tuginev lavastus. Idee autorJaanika Arum, dramatiseerija Tõnis Park-sepp, lavastaja Loore Martma, koreograafKrista Köster, kunstnik Jo Nurm, valgus-kunstnik Taavi Toom, videokunstnikudMatti Adoma ja Rando Kruus, muusikalisedkujundajad Oliver Vare ja Rando Kruus, la-vameister Karl Griin, grimeerija MargitLepla, rekvisiitor Epp Peedumäe. Esitaja: Jaanika Arum. Esietendus 12. aprillil 2015 Tartu UuesTeatris.

OdysseiaLavastus vanakreeka eepose ainetel. Tekstiautor, lavastaja, kunstnik ja muusikaline ku-jundaja Ivar Põllu, valguskunstnik TaaviToom, videokunstnik Martin Rästa, tehnilistelahenduste loojad Karl Marken ja TaaviToom, lavameistrid Karl Griin, Marvin Mittja Robert Hussar, produtsendid MaarjaMänd ja Marika Goldman. Osades: Helgur Rosenthal, Maarja Jakob-son, Evald Aavik, Janek Joost, Katrin Pärn,Piret Simson, Siim Angerpikk. Esietendus 14. augustil 2015 Tartu UuesTeatris, bussis, Raadil, Annelinnas ja TartuBotaanikaaias.

BASKIN ehk Nalja põhivormidKomöödia. Teksti autor, lavastaja, muusika-line kujundaja ja valguskunstnik Ivar Põllu,valguskunstnikud Karl Marken ja TaaviToom, lavameister Karl Griin. Osades: Janek Joost ja Katrin Pärn. Esietendus 24. oktoobril 2015 Tartu UuesTeatris.

375

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

1987 13.02.2015 mitmeliigilavastus täisk 9 453BASKIN ehk Nalja põhivormid 24.10.2015 sõnalavastus täisk 15 2 113Illusioonid 5.10.2013 sõnalavastus täisk vt Vene Teaterkokku • kukkumise • hetk 12.04.2015 mitmeliigilavastus täisk 6 323Liha luudel 21.11.2014 sõnalavastus täisk 6 899Mikiveri tagi 21.09.2014 sõnalavastus täisk 10 319Mõtteaines 27.12.2014 mitmeliigilavastus täisk 14 234Odysseia 14.08.2015 sõnalavastus täisk 10 1 296PURE MIND 27.09.2013 tantsulavastus täisk 6 662Põletatud väljade hurmaa 12.03.2015 mitmeliigilavastus täisk 21 1 759Selgroogupidikoos 24.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 1 54Siil udus 12.04.2014 nukulavastus v.lapsed 28 840Zebra 7.03.2014 sõnalavastus täisk 2 351Tõde ei anta kellelegi andeks 19.09.2014 mitmeliigilavastus täisk 2 70Viimne voor 16.01.2015 sõnalavastus täisk 4 336

Repertuaari nimekiri

Väljaspool lavastuste statsionaare, peamiseltTallinnas, anti 30,6% etendustest, sh 4 eten-dust Londonis, Glasgows, Aberdeenis jaEdinburghis lavastusega „Mikiveri tagi“ning novembris lavastusega „PURE MIND“1 etendus Valgevenes festivalil Youth Forum.

2015 SÕNALAVASTUSED TANTSULAVASTUS NUKULAVASTUS MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU

uuslavastused 3 0 0 3 6kogu repertuaar 7 1 1 6 15etendused 47 6 28 53 134külastused 5 314 662 840 2 893 9 709keskmine pilet 14,6 13 7,7 12,5 13,2

Repertuaari koondnäitajad

Tartu linnakodanikud valisid üheks 2015.aasta Tartu aasta teoks Ivar Põllu rännakla-vastuse „Odysseia". 2015. aasta Kultuuri Teonominentide hulka kuulus ka Renate Keerdi„Põletatud väljade hurmaa“.

376

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu108 54138%

tööjõukulud146 31350%

halduskulud38 40513%

muud kulud6 9752%

majanduskulud103 56635%

toetused146 742651%

etendus-tegevusega kaudselt seotudtulud33 16611%

KULUDTULUD

53%

TEOTEATER www.teoteater.ee

Mittetulunduslik väiketeater on kultuuripil-dis püsinud alates 1991. aastast. 2006. aastastasub teater endisest laoruumist ümberehita-tud 50-kohalise black-box’i tüüpi saaliga teat-rimajas Kalamaja südames. Teoteater onvabakutselise püsitrupiga repertuaariteater,mille mängukavas on nii kodu- kui välis-maine dramaturgia, muusika- ja lastelavas-tused. Teoteater on läbi viinud sotsiaal-teatriprojekte ning korraldanud meelelahu-tusüritusi.

STATSIONAAR ISTEKOHTITeatri black-box 50

KOOSSEIS

Teatrijuht ja lavastaja: Piret Viisimaa Lavastaja: Jane Meresmaa-Roos Muusikajuht: Ivar Malmet

Vabakutselised näitlejad: Anneli Aru, Mo-nika Ausmees, Riho Enni, Gunnar Jaanovits,Märt-Jaanus Jelsukov, Andres Kuldma,Klaire Kuusk, Margus Kruusvall, Kati Lepp,Triinu Lepp, Priit Matiisen, Mirjam Gill, EneliMeresmaa, Jane Meresmaa-Roos, Eeva-LiisaMustkivi, Urmas Nurk, Andres Proode, Kris-ti Purge, Keit Reiska, Meeli Seermaa, MerikeTammik, Galina Tikerpuu, Karolin Tikerpuu,Lea Tikerpuu, Kristiine Truu, Jaanika Tutt

UUSLAVASTUSED

Tunnete maastik Eric-Emmanuel Schmitti draama. Prantsusekeelest tõlkinud Margus Alver. LavastajaErki Aule, kunstnik Kristel Linnutaja, kos-tüümikonsultant Jana Wolke, valguskunstnikAlar Simmermann. Osades: Galina Tikerpuu – Mdm Pomme-ray. Kristiine Truu – Dianne. Meeli Seermaa– Anca. Anneli Aru – Rodica. Erik Rüütel –Richard. Esietendus 21. novembril 2015 Teoteatris.

377

2015 SÕNALAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUS KOKKU

uuslavastused 2 0 2kogu repertuaar 11 1 12etendused 71 22 93külastused 2 511 1 790 4 301keskmine pilet 5,2 6,2 5,7

Repertuaari koondnäitajad

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu22 30258%

tööjõukulud9 35523%

halduskulud18 54545%

kohvik2281%

majanduskulud12 76231%

etendus-tegevusega kaudselt seotud tulud16 05142%

KULUDTULUD

53%

Sussid püsti Lavastus lastele. Teksti autor, lavastaja jakunstnik Jane Meresmaa-Roos, muusikaautor Daniel Jäätmaa, valguskunstnik AlarSimmermann. Osades: Meeli Seermaa – hiir Miša. Karo-lin Tikerpuu – sussipäkapikk Sula. KristiPurge – kingipäkapikk Hiie. Anneli Aru –härjapõlvlane Pääru. Esietendus 2. detsembril 2015 Teoteatris.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Habemeta jõuluvana 1.12.2012 mitmeliigilavastus lapsed 22 1 790Kõik (s)ängis 8.05.2010 sõnalavastus täisk 6 148Kõik armastavad Roosit 24.05.2007 sõnalavastus täisk 5 226Mängi minuga 15.04.2011 sõnalavastus täisk 10 253Naine ja klarnet 7.11.2008 sõnalavastus täisk 10 334Salapaik 25.11.2011 sõnalavastus täisk 5 98Sussid püsti 2.12.2015 sõnalavastus lapsed 3 298Söö mind ära 22.04.2012 sõnalavastus teism 6 189Tipi ja Täpi telemäng 13.09.2014 sõnalavastus lapsed 2 87Tirts ja tigu 17.04.2011 sõnalavastus v.lapsed 12 478Topeltwoody 25.03.2013 sõnalavastus täisk 9 279Tunnete maastik 21.11.2015 sõnalavastus täisk 3 121

Repertuaari nimekiri

THEATRUMwww.theatrum.ee

Theatrum on asutatud 8. detsembril 1994.aastal Eesti Humanitaarinstituudi teatriõp-petooli üliõpilaste ja õppejõudude (LembitPeterson, Juhan Viiding) ning VanalinnaHariduskolleegiumi teatriprogrammis osale-nute poolt. Esimesed kümme aastat tegutsesTheatrum mittetulundusühinguna, 8. sep-tembril 2005. a asutati sihtasutus Theatrum.

LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTITheatrumi saal 120Püha Katariina kirik 130Esna mõis 80Kloostri Ait 80

KOOSSEIS

Loominguline juht, lavastaja:Lembrit PetersonLavastaja, tegevjuhi abi, kujundaja: MariusPetersonLavastaja, dramaturg, kunstnik: Andri Luup Lavastaja, grimmeerija: Maria Peterson Tegevjuht, projektijuht, etenduse juht: Aive SarapuuTegevjuhi abi, projektijuht: Ere NaatTrupijuht, kosümeerija: Anneli Tuulik Lavameister, valguskunstik: Helvin KaljulaLavameister, helitehnik: Tarmo SongFotograaf: Laura PetersonTõlkija: Eva EensaarNäitlejad: Eva Eensaar, Helvin Kaljula,Andri Luup, Laura Peterson, Lembit Peter-son, Mare Peterson, Maria Peterson, MariusPeterson, Tarmo Song, Anneli Tuulik

378

UUSLAVASTUSED

PäikesetõusutundDraama. Teksti autor ja lavastaja MirkoRajas, muusika autor Ekke Västrik, kunstnikAnn-Mirjam Vaikla, kostüümikunstnik Kris-tel Maamägi, valguskunstnik Oskar Punga,nukukunstnikud Ene Mellov, Olga Bulga-kova ja Toivo Müürsepp, grimmikunstnikKaroliina Saatpalu. Osades: Anneli Tuulik – Kuninganna.Helvin Kaljula – Kuningas. Tarmo Song – Ju-tustaja. Johanna Aus – Tüdruk. Jonathan Pe-terson või Mirko Rajas – Noormees. AnnaKristin Peterson, Jakob Tulve – Nukujuht. Esietendus 9. jaanuaril 2015 Theatrumisaalis.

„Delhi“ tantsIvan Võrõpajevi draama. Vene keelest tõlkijaja lavastaja Lembit Peterson, muusika autorHelena Tulve, kunstnik Andri Luup, valgus-kunstnik Rene Liivamägi, kostümeerija PiiaRuber, grimmikunstnik Helga Aliis Saarlen,produtsent Aive Sarapuu. O sades: Eva Eensaar – Olga. Laura Peter-son – Jekaterina. Mare Peterson – Alina Pav-lovna. Maria Peterson – Meditsiiniõde. OttAardam – Andrjuša. Maria Klenskaja – Ela-tanud naine. Esietendus 27. veebruaril 2015 Theatrumisaalis.

Kolm õdeAnton Tšehhovi draama. Lavastaja Maria Pe-terson, kunstnik Mae Kivilo, valguskunstnikHelvin Kaljula, muusikaline kujundaja EvaEensaar, grimmikunstnik Helga Aliis Saar-len, produtsent Aive Sarapuu. VanalinnaHariduskolleegiumi teatriklassi lavastus. Osades: Karl Henrik Uuemõis – AndreiSergejevitš Prozorov. Helena Rummo –

379

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

„Delhi“ tants 27.02.2015 sõnalavastus täisk 15 1 002Hääled 1.08.2014 sõnalavastus täisk 7 536Joobnud 25.10.2014 sõnalavastus täisk 27 3 272Kolm õde 7.06.2015 sõnalavastus noored 10 635Linn 7.06.2008 sõnalavastus täisk 4 262Ma olen tuul 25.01.2013 sõnalavastus täisk 2 388Misantroop 4.06.2011 sõnalavastus täisk 6 498Päikesetõusutund 9.01.2015 sõnalavastus täisk 15 935Raud-Ants 27.07.2013 muusikalavastus täisk 2 129Reha 14.10.2015 sõnalavastus täisk 8 745

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUS KOKKUuuslavastused 4 0 4kogu repertuaar 9 1 10etendused 94 2 96külastused 8 273 129 8 402keskmine pilet 13 9,8 12,9

Repertuaari koondnäitajad

Natalja Ivanovna. Maria Madleen Kirja,Greta Liisa Grünberg – Olga või Teenija.Maria Liive – Maša. Anna Teele Orav,Amanda Hermiine Künnapas – Irina või An-fissa. Joonas Vatter, Dein Suvi – Ivan Roma-novitš Tšebutõkin; Fjodor Iljitš Kulõgin. SiimPüvi – Aleksander Ignatjevitš Veršinin. KaurKivilo – Nikolai Lvovitš Tusenbach. MarkkusPulk, Nathan Tulve – Vassili Vassiljevitš Sol-jonõi; Ferapont. Hardi Möller – Aleksei Pet-rovitš Fedotik. Jan Ehrenberg – VladimirKarlovitš Rode. Esietendus 7. juunil 2015 Theatrumi2. korruse saalis.

RehaUlmedraama. Teksti autor ja lavastaja AndriLuup, koreograaf Tiina Mölder, kunstnikMaarja Naan, valguskunstnik Helvin Kaljula,helikujundaja Tõnis Leemets, produtsent EreNaat. Osades: Mihkel Vooglaid – Enrico. Krist-jan Üksküla – Bill. Tiina Mölder – Bogatkin.Katariina Tamm – Goldie. Elisabeth Peter-son – Ricarda. Nero Urke – Richie. Esietendus 14. oktoobril 2015 Theatrumisaalis.

Kõik etendused toimusid lavastuste statsio-naarides, lavastusega „Ma olen tuul“ anti 1etendus Brüsselis teatris Molière.

Sarjas „Kuulamised“ ürituste sari 3 89õhtud uue Aida avamiseks kontsert 13 614

380

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu102 57119%

tööjõukulud309 12058%

halduskulud57 56711%

kohvikukulud46 7329%

muud kulud45 0008%

majanduskulud72 51014%

toetused260 34248%

etendus-tegevusegakaudselt seotud tulud177 06533%

KULUDTULUD

24%70%

KORRALDATUD SÜNDMUSED:

14. mail toimus Kloostri Aidas sarjas „Kuu-lamised“ T. S. Elioti „Neli kvartetti“ etteluge-mine, teose tõlkija ja esitaja oli Paul-EerikRummo, bambusflöödil improviseeris KristaCitra Joonas. 16. novembril sarjas „Kuulamised“: KarolWojtyła (paavst Johannes Paulus II) „Juveliiripoe ees”. Teksti ettekanne helifragmenditegaTheatrumi 2006. aastal valminud lavastusest.

22. oktoobril toimus Näidendikuu raamespeale „Reha“ (autor-lavastaja Andri Luup)etendust Kloostri Aidas vestluskohtumineTeatrumi uuslavastuse trupi ja lavastajaga.

23. novembril toimus Theatrumis teatroloogprof Dariusz Kosiński (Varssavi Teatriinsti-tuut, Jerzy Grotowski Keskus Wrocławis,Krakówi Jagellooni Ülikool) seminar „Teatrisjääme ellu”. Korraldajad Poola vabariigisuursaatkond Tallinnas ja Theatrum.

TUULEVESKI www.tuuleveskiteater.ee

Teater on loodud 1988. aasta kevadel Kohtla-Järve Noorteteatrina, 1993. aastast kannabnime Tuuleveski. 1996. aastast tegutseb mit-tetulundusühinguna, mille asutajateks onteatri töötajad. Teatri peamine vaatajaskondon Ida-Virumaal, kuid etendusi antakse ka

teistes Eesti linnades ja asulates. Teater onEesti Teatriliidu kollektiivliige ning rahvus-vahelise laste- ja noorteteatrite assotsiat-siooni (ASSITEJ) liige. Teater töötab Jõhvivallavalitsuse ja kultuuriministeeriumi toe-tusel.

381

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Dorogoj dlinnoju … 25.11.2011 muusikalavastus täisk 5 1 239Jookse, Jaagup, jookse 25.01.2015 nukulavastus teism 3 233Jõulu tohuvabohu 15.12.2015 sõnalavastus lapsed 16 4 102Lumehelbeke 4.10.2015 nukulavastus lapsed 65 5 108Muinasjutt unustatud asjadest 22.10.2014 nukulavastus lapsed 13 1 017Pinokkio seiklused 26.02.2012 nukulavastus v.lapsed 3 344Pöial-Liisi 13.03.2010 nukulavastus v.lapsed 66 5 130Tark Mašake 30.03.2004 nukulavastus lapsed 5 918Tulipunane lilleke 15.04.2014 nukulavastus lapsed 1 159Uinuv kaunitar 8.10.2008 nukulavastus v.lapsed 4 419Vana veski muinasjutud 20.09.2011 nukulavastus v.lapsed 3 508

Repertuaari nimekiri

KOOSSEIS

Teatrijuht: Valentina FursovaKunstiline juht, lavastaja: Irina Artsimovit-šene (Marjapuu)Näitlejad: Vassili Alfjorov, Ljubov Bogda-nova, Sofia Bulanova, Artur Postol, ValeriSõrtšenko, Veera Sõrtšenko, Boriss Vatin

UUSLAVASTUSED

Jookse, Jaagup, jookseNukulavastus teismelistele Eesti muinasjut-tude ainetel. Lavastaja Iryna Tsypina, kunst-nik Irina Marjapuu, valguskunstnik, muusi-kaline kujundaja ja helitehnik Valeri Sõrt-šenko, kostümeerija Veera Sõrtšenko, buta-foor Sofija Bulanova. Osades: Irina Artsimovitšene – Abikaasa.Vassili Alfjorov – Mees. Sofia Bulanova –Naine. Esietendus 25. jaanuaril 2015 Jõhvi Kont-serdimaja Kammersaalis.

Lumehelbeke Nukulavastus lastele. Alusteose autor Niko-

lai Ostrovski, lavastaja Eili Neuhaus, koreo-graaf Ljubov Bogdanova, kunstnik ja nuku-kunstnik Irina Marjapuu, valguskunstnik jamuusikaline kujundaja Valeri Sõrtšenko, rek-visiitor Sofija Bulanova, kostümeerija VeeraSõrtšenko. Osades: Boriss Vatin – Jõuluvana; Taat.Ljubov Bogdanova – Kevad. Irina Artsimo-vitšene – Lumehelbeke. Sofia Bulanova – Eit.Vassili Alfjorov – Mizgir. Esietendus 4. oktoobril 2015 Jõhvi Kont-serdimaja Kammersaalis.

Jõulu tohuvabohuKomöödia lastele. Teksti autor, lavastaja jakunstnik Irina Artsimovitšene, muusikaautor Valeri Sõrtšenko, valguskunstnik jahelitehnik Valeri Sõrtšenko, rekvisiitor SofijaBulanova, kostümeerija Veera Sõrtšenko. Osades: Artur Postol, Ljubov Bogdanova,Vassili Alfjorov ja Veera Sõrtšenko – Gnoo-mid. Boriss Vatin – Santa-Klaus. Sofia Bula-nova – Тundmatu. Esietendus 15. detsembril 2015 JõhviKontserdimaja kontserdisaalis.

382

2015 SÕNALAVASTUS MUUSIKALAVASTUS NUKULAVASTUSED KOKKUuuslavastused 1 0 2 3kogu repertuaar 1 1 9 11etendused 16 5 163 184külastused 4 102 1 239 13 836 19 177keskmine pilet 2,1 3,1 2,6 2,5

Repertuaari koondnäitajad

Teatril ei ole statsionaarset mängupaika, kõik etendused anti üle Eesti erinevates koolides jalasteaedades, 7 etendust anti teatrifestivalidel Kasahstanis, Bosnias ja Hertsegoviinas ja Vene-maal.

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu43 19551%

tööjõukulud42 70359%

halduskulud4 1426%

majanduskulud25 48435%

toetused35 89043%

etendustegevusega kaudselt seotud tulud4 8376%

KULUDTULUD

24%70%

383

VABA LAVA www.vabalava.ee

Sihtasutus Vaba Lava asutati 2010. aastalüheksa väiketeatri poolt. 2014. aasta sep-tembris avati teatrikeskus Tallinnas Telliskiviloomelinnakus. Vaba Lava on uut tüüpi pro-duktsiooni- ja rendimaja projektiteatritele.Teatrimajal ei ole peanäitejuhti ega truppi,vaid on administratiivne ja tehniline mees-kond. Loomingulise poole pealt vahetub igakahe aasta järel kuraatorite tandem. Lisaksetenduste andmisele Vaba Lava teatrimajassaavad projektiteatrid ja vabatrupid üle maa-ilma kandideerida kuraatoriprogrammi.Hooaja 2014/2015 kuraatorid olid Oleg Lo-jevski ja Madis Kolk. Hooaegade 2015/2016ja 2016/2017 kuraatorid on Viini interdistsip-linaarsete etenduskunstide keskuse „brutKoproduktionhaus” kunstiline juht ja direk-tor Thomas Frank ning teatriteadlane, -kriitikja Tartu Ülikooli teatriteaduse õppejõudMadli Pesti.

KOOSSEISJuhatuse liige ja tegevjuht: Kristiina ReidolvJuhatuse liige: Märt MeosVälissuhete juht: Inga KoppelKorraldusjuht: Kaisa PaluojaTurundusjuht: Kati RemmelkoorTehnikajuht: Priidu AdlasHaldusjuht: Eero DruusLavatehnikud: Margus Terasmees ja Alek-sander Eeri Laupmaa

KURAATORIPROGRAMMI UUSLAVASTUSED

Eesti ajaluguDraama. Teksti autor ja lavastaja Mart Kase,koreograaf Jaan Ulst, kunstnik Kristina Lõuk,valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik

Teele Kase, helikujundaja Tom-Olaf Urb,graafiline kujundaja Martin Pedanik, grim-mikunstnik Kaia Pihlak. Osades: Mari-Liis Lill, Andres Mähar,Uku Uusberg ja Bert Raudsep. Esietendus 22. jaanuaril 2015 Vaba Lavasuures saalis. Wild Places : : MountainNüüdistantsulavastus. Koreograafid ja lavas-tajad Külli Roosna ja Kenneth Flak, lavastus-dramaturg Thomas Falk, muusika autorJoseph Hyde, kostüümikunstnik AsaliaKhadjé, valguskunstnik Thomas Dotzler,produtsent Johanna Korgel. KoostöölavastusSõltumatu Tantsu Lavaga, partner KorzoTeater. Esitajad: Külli Roosna, Kenneth Flak jaPetras Lizauskas. Esietendus 6. veebruaril 2015 Korzoteatris, CaDance festivalil Hollandis.

Seymour Annie Bakeri draama. Saksa keelest tõlkinudMihkel Seeder, lavastaja Andreas Merz-Ray-kova (Saksamaa), lavastaja assistent Ekate-rina Raykova-Merz, kunstnik Jelena Nagorni(Saksamaa), kunstniku assistent Ellen Has-selbach, valguskunstnik Priidu Adlas, muu-sikaline kujundaja Ardo Ran Varres. La-vastus valmis koostöös R.A.A.A.M.iga. Osades: Roland Laos – Max. Martin Kõiv– Leo. Kristo Viiding – Robert. Lauri Kaldoja– Oskar. Liisa Pulk – Heidi. Siim Selis – Muu-sik (klaver). Maris Liloson – Muusik (laul). Esietendus 20. veebruaris 2015 suuressaalis.

Molly SweeneyBrian Frieli draama. Inglise keelest tõlkinudMalle Pärn. Lavastaja Peeter Tammearu,kunstnik Riina Vanhanen, valguskunstnik-

384

helitehnik Priidu Adlas ja Tarmo Matt, muu-sikaline kujundaja Feliks Kütt, lavameistridAhto Matt, Kuno Lauton ja Margus Teras-mees, kostümeerija Laivi Koppel, etendusejuht Ene Pärtel, graafiline kujundaja LiisaSaaremäel. Lavastus valmis koostöös Kures-saare Linnateatriga. Osades: Piret Kalda – Molly Sweeney.Andres Raag – Frank Sweeney. Peeter Tam-mearu – Dr Rice. Esietendus 25. märtsil 2015 Vaba Lavasuure saalis.

fac! + do! + totumCharles Bukowski teoste dramatiseering.Dramatiseerija ja lavastaja Peeter Raudsepp,koreograaf Krista Köster, kunstnik Keili Ret-ter, valguskunstnik Priidu Adlas, produtsentGrete Nellis. Esitajad: Peeter Raudsepp, Rene Köster,Carmel Köster, Hellar Bergmann ja KreetePillenberg. E sietendus 9. mail 2015 Vaba Lava suuressaalis.

Lühiajaline Dokumentaaldraama isade ja poegade suhe-test näitleja füüsilise kohaloluta. Teksti autorKonstantin Stešik, dramaturgiline abi LaurKaunissaare, lavastaja Semjon Aleksand-rovski, kunstnik Aleksei Lobanov, fotodeautor Mark Raidpere. Hääled: Kristo Viiding, Taavet Jansen,Alo Kõrve, Kaspar Velberg, Roland Laos,Meelis Rämmeld, Bert Raudsep, Laur Kau-nissaare ja nende isad. Esietendus 27. mail 2015 Vaba Lava suu-res saalis.

alastusest enamNüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas-taja Doris Uhlich, dramaturgiline abi Chris-

tine Standfest, valguskunstnikud NadjaRäikkä ja Priidu Adlas, helikujundaja GeraldPappenberger, konsultant Yoshie Maruoka.Koostöölavastus Vaba Lavaga, partner Im-PulsTanz & insert (Theaterverein). Esitajad: Sveta Grigorjeva, Carmel Köster,Barbara Lehtna, Linda Vaher, Norbert Mets-tak, Jaana Heinsalu, Kerti Kass, KarolinPoska, Katrin Kubber, Mari Liis Pruul, KaieKüünal, Siim Tõniste, Kadri Sirel, Liisa Chris-lin Saleh, Sigrid Savi, Viktor Aspel ja KaarelKütas. Esietendus 19. septembril 2015 Vaba Lavasuures saalis.

Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised Dokumentaaldraama. Teksti autor Aet Kuu-sik, lavastaja ja produtsent Tiina Sööt, kunst-nik Mai Sööt, valguskunstnik Priidu Adlas,helikujundaja Eerik Kändler, fotode autorMarianne Karm, kaasprodutsent Kaie Olmre. Osades: Anna-Liisa Reppo – naisteaja-kirja tegevtoimetaja Anna-Liisa. Merike Kau-nissaare – disainer ja meediauurija Merike.Andrus Tamme – drag queen Andrus. HelenKask – IT-valdkonnas töötav Helen. OlevSüdi – loodusteaduste õpetaja Olev. Esietendus 22. oktoobril 2015 Vaba Lavaväikses saalis.

sugu: NDraama. Autorid Mari-Liis Lill, Evelin Või-gemast, Hilje Murel ja Ursula Ratasepp, la-vastusdramaturg Maria Lee Liivak, lavastajaPriit Võigemast, laulutekstide ja muusikaautor Jarek Kasar, koreograaf Rauno Zubko,kunstnik Kairi Mändla, valguskunstnikPriidu Adlas, tehniline lahendus Eero Druusja Margus Terasmees, grimeerija GristinaPahmann, rekvisiitor Moonika Lausvee, fo-tode autorid Gabriela Liivamägi, Iris Kivi-

385

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

... and Blue 6.11.2014 tantsulavastus täisk 10 1 492alastusest enam 19.09.2015 tantsulavastus täisk 7 1 536Alustame algusest 19.09.2014 sõnalavastus täisk 9 1 132Eesti ajalugu 22.01.2015 sõnalavastus täisk 11 1 851fac! + do! + totum 9.05.2015 mitmeliigilavastus täisk 5 271Kohtume laeval täpselt kell kaheksa 7.12.2014 sõnalavastus lapsed 6 695Liha luudel 21.11.2014 sõnalavastus täisk 6 899Lühiajaline 27.05.2015 sõnalavastus täisk 10 146Mikiveri tagi 21.09.2014 sõnalavastus täisk 10 319Molly Sweeney 25.03.2015 sõnalavastus täisk 9 643Seymour 20.02.2015 sõnalavastus täisk 9 806sugu: N 25.11.2015 sõnalavastus täisk 10 3 968Tõelised naised, tõelised mehed ja ... 22.10.2015 sõnalavastus täisk 9 579Wild Places : : Mountain 6.02.2015 tantsulavastus täisk 11 884

Repertuaari nimekiri

salu ja Kris Moor, graafiline kujundaja UkuKristjan Küttis, kostümeerija ja etenduse juhtMoonika Lausvee, helitehnik Kalle Nettan,produtsent Kaarel Oja. Koostööpartner OÜKimu.

Vaba Lava 2015/2016 hooaja ideekonkursilelaekus projektiteatritelt, vabatruppidelt ja va-bakutselistelt loojatelt 244 taotlust, sealjuures43 neist Eestist ja 201 välismaalt. Taotlusi esi-tati pea kõikidest Euroopa riikidest, lisaksUSA-st, Brasiiliast, Hiinast, Jaapanist ja Aus-traaliast jm (ühtekokku 35 riigist). Vaba Lava kuraatoriprogrammi lavas-

Osades: Mari-Liis Lill, Evelin Võigemast,Hilje Murel ja Ursula Ratasepp. Esietendus 25. novembril 2015 Vaba Lavasuures saalis.

2015 SÕNALAVASTUSED TANTSULAVASTUSED MITMELIIGILAVASTUSED KOKKU

uuslavastused 6 2 1 9kogu repertuaar 10 3 1 14etendused 89 28 5 122külastused 11 038 3 912 271 15 221keskmine pilet 9,6 12,9 0 12,7

Repertuaari koondnäitajad

tuste visuaalse identiteedi ja lahenduste eestpälvis disainiagentuur Refleks Eesti loov-agentuuride iga-aastasel Loovusfestivalil2015. aasta digiagentuuri Kuldmuna. Lavastus „Lühiajaline“ (Semjon Alek-sandrovski, Vene/Iisrael) oli nomineeritudteatriaasta etenduskunstide ühisauhinnale.

386

KORRALDATUD SÜNDMUSED

Vaba Lava käivitas koostöös Läti Uue TeatriInstituudiga Interregi Kesk-Läänemere 2014–2020 programmi raames 2-aastase välispro-jekti „Theatre Expanded“, mille eesmärgiksoli 2015/2016 hooajal koolitada nii Eestis kuiLätis teatriprodutsente ja 2016/2017 hooajaltöötada koos teatriprodutsentidega ja eten-duskunstnikega välja sektoriteülesed koos-töömudelid (artistic intervention).

23. jaanuaril toimus lavastusprojekti „Eestiajalugu“ raames ühekordne ajalookonve-rents pealkirjaga „Eesti ajalugu“. Konve-rentsi formaadiks oli Pecha Kucha ehk igalesinejal oli 6 minutit ja 40 sekundit oma juturääkimiseks. Üles astusid ajaloolane MarekTamm, kirjanik Valdur Mikita, loodusfoto-graaf Remo Savisaar, arhitekt Raul Vaiksoo,majandusekspert Kristjan Lepik, koreograafJaan Ulst.

6.–15. septembrini toimus Vaba Lava ja Sõl-tumatu Tantsu Lava korraldamisel Eestikaasaegse tantsu artistidele ja etenduskunst-nikele Austria koreograafi Doris Uhlichi töö-tuba, mille tulemusel valmis lavastus„alastusest enam“ („more than naked”).

Teatrifestivali Draama 2015 raames toimus10.–12. septembrini Vaba Lava esimese hoo-aja showcase. Samas toimus koostöös EestiTeatri Agentuuriga väliskülalistele omadra-maturgia turg ja pressikonverents.

13. detsembril lõppes Eesti-sisene 2016/2017hooaja kuraatoriprogrammi ideekonkurss,mille teemaks oli lõimumine ja kohanemine.Kuraatorid Madli Pesti ja Thomas Frank va-lisid 2016/2017 hooaja kuraatoriprogrammi6–7 integratsiooniteemalist lavastust.

Vaba Lava teatrikeskuses andsid 2015. aastaletendusi 55 erinevat, nii kodu- kui välis-maist, teatritruppi: Saksamaalt ja Šveitsist,Hispaaniast, Soomest, Venemaalt, Hiinast,Norrast ja Kanadast, USA-st, Prantsusmaalt,Inglismaalt jm.

Kuraatoriprogrammi vestlused 8 460

Külaliste etendused 132 15 440

Näitused 13 3 900

Firmaüritused 34 6 499

Kultuuriüritused 15 3 990

Kontserdid 32 13 357

234 43 646Vaba Lava kuraatoriprogramm 122 15 221

2015 KOKKU 356 58 867

Vaba Lava maja programm:

387

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu24 5444%

etendustegevusega kaudselt seotud tulu279 62144%

tööjõukulud84 62814%

halduskulud270 87545%

majanduskulud243 72741%

toetused330 70352%

KULUDTULUD

7%

VANA BASKINI TEATER www.vanabaskiniteater.ee

1980. aastal asutas Eino Baskin Eesti NSVRiikliku Filharmoonia juurde VanalinnaStuudio, mis reorganiseeriti 1989. aastal teat-riks Vanalinnastuudio. Ümberkorraldustetõttu teatrist koondatud töötajate baasil moo-dustas Eino Baskin koos Aarne Valmisega2005. aasta jaanuaris osaühingu Vana BaskiniTeater.

LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTISalme Kultuurikeskus 628Lohusalu sadam 250

KOOSSEIS

Teatrijuht: Aarne ValmisKunstiline juht: Eino Baskin (srn 11.03.2015)

Kunstilise juhi kt: Eero Spriit (al 1.04.2015)Trupijuht: Jüri KarindiNäitlejad: Vello Janson, Ene Järvis, Tõnu Kil-gas, Marika Korolev, Väino Laes, Raivo Mets,Egon Nuter, Anne Paluver, Raivo Rüütel

UUSLAVASTUSED

Me ootasime teid pikisilmiCarole Greepi komöödia. Prantsuse keelesttõlkinud Inge Eller. Lavastaja Eero Spriit,kunstnik Jaak Vaus, lavameistrid Holger Sirelja Marek Sirel, valgustaja Reino Pärn, juuk-sur-grimeerija Janika Olup, etenduse juhtAale Kiigske. Osades: Jekaterina Novosjolova – Maria.Anti Kobin – Paul. Taavi Tõnisson – Martin.Merilin Kirbits – Sophie. Esietendus 15. juulil 2015 Lohusalu sada-mas.

388

PetisedJohn Patricku komöödia. Inglise keelest tõl-kija ja lavastaja Vello Janson, kunstnik JaakVaus, lavameistrid Holger Sirel ja MarekSirel, valgustaja Reino Pärn, juuksur-grimee-rija Janika Olup, etenduse juht Aale Kiigske. Osades: Marika Korolev – Theresa. AnnePaluver – Angelica. Janek Sarapson – Benja-min. Raivo Rüütel – Bozo. Kärt Reemann –Tania. Esietendus 6. novembril 2015 Salme Kul-tuurikeskuses.

ÕnnenumbridMike Yeamani komöödia. Inglise keelest tõl-kinud Andra Aaloe. Lavastaja Eero Spriit,kunstnik Jaak Vaus, lavameistrid Holger Sirelja Marek Sirel, valgustaja Reino Pärn, juuk-sur-grimeerija Janika Olup, etenduse juhtAale Kiigske. Osades: Helgi Sallo – Mamma. KatrinValkna – Jaana. Raivo Rüütel – Robert. Meri-lin Kirbits – Luisa. Rauno Kaibiainen – Sten.Mihkel Tikerpalu – Raju. Madis Milling –Mihkel. Esietendus 7. veebruaril 2015 Salme Kul-tuurikeskuses.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Kaitseingel minu õlal 28.11.2014 sõnalavastus täisk 25 1 985Kanuusõit algajatele 23.07.2014 sõnalavastus täisk 14 1 075Me ootasime teid pikisilmi 15.07.2015 sõnalavastus täisk 26 2 860Petised 6.11.2015 sõnalavastus täisk 18 3 890Südamesõbrad 10.12.2013 sõnalavastus täisk 9 880Tule tagasi, Gabriel 15.09.2013 sõnalavastus täisk 7 395Õnnenumbrid 7.02.2015 sõnalavastus täisk 39 6 466

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNALAVASTUSEDuuslavastused 3kogu repertuaar 7etendused 138külastused 17 551keskmine pilet 9,7

Repertuaari koondnäitajadLavastuste statsionaarides anti 13,7% eten-dustest, põhiosa etendustest anti üle Eestierinevates huvikeskustes, kultuuri- ja rahva-majades.

389

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu179 94258%

etendustegevusega kaudselt seotud tulu63 39721%

tööjõukulud93 87830%

halduskulud6 2442%

muud kulud8 9743%

majanduskulud200 64865%

toetused65 80121%

KULUDTULUD

7%

VARIUS www.varius.ee

Teater Varius on mittetulundusühing, mis te-gutseb teatrina 1987. aastast. Teatri asutaja,tekstide autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu.Esialgu oli tegemist luuleteatriga, mis tutvus-tas eesti autorite loomingut ning vähetuntudkirjandus- ja kultuuritegelasi. 1999. aastal sailuuleteatrist teater Varius.

LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTIRahvusraamatukogu teatrisaal 80Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 100

Teatrijuht ja lavastaja: Heidi Sarapuu

UUSLAVASTUSED

Suurem kui saatusDraama Nikolai Kultase elust. Teksti autor ja

lavastaja Heidi Sarapuu, kunstnikud KarmoMende ja Mare Kõrtsini, kostüümikunstnikJana Wolke, grimmeerija Anita Porila, val-gus- ja lavameister Raivo Parrik. Osades: René Soom – Nikolai Kultas. An-nabel Soode – Kristi Kultas. Peeter Kaljumäe– Artur Rinne. Urmas Põldma – Mihkel Org.Raivo Mets – Johannes Paabo; Soldat; Uurija;Suli; Polkovnik. Hain Hõlpus ja HennoSoode – muusikud. Esietendus 2. veebruaril 2015 Rahvusraa-matukogu teatrisaalis.

Unustatud primadonnaDraama Els Vaarmanni elust. Teksti autor jalavastaja Heidi Sarapuu, kunstnikud KarmoMende ja Mare Kõrtsini, helikujundaja Kül-liki Valdma, kostüümikunstnik Jana Wolke,konsultant Agne Kurrikof-Herman, valgus-ja lavameister Raivo Parrik.

390

Osades: Katrin Lehismets – Els Vaar-mann. Teistes osades: Heino Seljamaa – ErichKaljot. Diana Dikson-Soom – Mari. PeeterKaljumäe – Verner. René Soom – Uno. Esietendus 4. oktoobril 2015 Eesti Teatri-ja Muusikamuusemis. Lavastusega „Viis kuud Vildega“ anti 1etendus Rootsis, Göteborgis.

Kontserdikavaga „Varius laulab“ (esinesidPriit Volmer, René Soom, Urmas Põldma,Kätlin Truus, Peeter Kaljumäe, Raivo Mets jaOoper-Kvartett) anti 6 kontserti 1 080 vaata-jale, sh 1 kontsert Rootsis Göteborgi linnaraa-matukogus.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Laborant Viiding 21.03.2014 sõnalavastus täisk 9 720Suurem kui saatus 2.02.2015 sõnalavastus täisk 14 1 400UNDSET 6.05.2014 sõnalavastus täisk 1 98Unustatud primadonna 4.10.2015 sõnalavastus täisk 5 450Viis kuud Vildega 11.06.2013 sõnalavastus täisk 2 194Üksi ja vaba 21.11.2011 sõnalavastus täisk 1 60

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNALAVASTUSEDuuslavastused 2kogu repertuaar 6etendused 32külastused 2 922

Repertuaari koondnäitajad

VAT TEATER www.vatteater.ee

Eesti vanim vabatrupp ja kutseline erateaterVAT Teater on asutatud 1. oktoobril 1987, ees-märgiga viljeleda ja arendada kultuurialasttegevust ning eelkõige laste ja noorte kultuu-rialast teenindamist. 2001. aastast annab VATTeater etendusi Rahvusraamatukogu Teatri-saalis.

LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTIRahvusraamatukogu Teatrisaal 80Rahvusraamatukogu Tornisaal 70Rahvusraamatukogu suur saal 250Kumu auditoorium 245Hobuveski 142

391

KOOSSEIS

Teatrijuht: Tiina RebaneKunstiline juht: Aare ToikkaNäitlejad: Meelis Põdersoo, Tanel Saar, AgoSoots, Margo Teder, Katariina Unt

UUSLAVASTUSED

Mirandolina (La Locandiera)Carlo Goldoni komöödia. Lavastaja GiorgioBongiovanni (Itaalia), kunstnik Pille Jänes,valguskunstnik Sander Põllu, lavastaja assis-tent Auri Jürna, kunstniku assistent PilleKose, grimmikunstnik Helga-Aliis Saarlen,tehnilised lahendused Hendrik Kiisler jaRaul Õitspuu. Osades: Ago Soots – Krahv d’Albafiorita.Katariina Unt – Mirandolina. Margo Teder –Markii de Forlipopoli. Meelis Põdersoo – Ka-valeri teener. Tanel Saar – Fabrizio, võõraste-maja teener. Peeter Tammearu – Kavaler deRipafratta. Lauli Otsar* – Ortensia. Liisa Saa-remäel* – Dejanira. * EMTA lavakooli 27. lennu tudengid Esietendus 2. veebruaril 2015 Kumu au-ditooriumis.

Estonian Hikikomori Tiina Laanemi draama. Lavastaja MargoTeder, kustnik Liina Unt, valguskunstnikTriin Hook, videokunstnik Rivo Laasi. Osades: Meelis Põdersoo – Kelvin. Mar-tin Kõiv – Punane Jänes. Kristiina-HortensiaPort – Katja; Ema (häälena). Esietendus 24. märtsil 2015 Rahvusraa-matukogu Teatrisaalis.

Aadam ja Eeva Tantsulavastus noortele. Koreograaf MargeEhrenbusch, lavastaja Tanel Saar, lavastus-dramaturg Siret Paju, libreto autorid Aare

Toikka ja Tanel Saar, muusika autor MadisMuul, kunstnik Pille Kose, valguskunstnikSander Põllu. Osades: Ago Soots – Kurat; Algosake.Meelis Põdersoo – Aadam; Ingel; Puu & NagiParadiisis; Kitsepoiss; Lind, Merelaine. TanelSaar – Lemmikingel Miikael; Kitsepoiss; LindMerelaine. Kristiina-Hortensia Port – Lilith;Ingel; Puu & Nagi Paradiisis; Kitseema; Lind;Algosake; Merelaine. Liisa Pulk – Eeva; Ingel;Puu & Nagi Paradiisis; Kitsetüdruk; Lind;Algosake; Merelaine. Martin Kõiv – Jumal;Algosake. Madis Muul – Muusik. Esietendus 19. mail 2015 Rahvusraama-tukogu Tornisaalis.

Ekke MoorAugust Gailiti teose dramatiseering. Drama-tiseerija ja lavastaja Aare Toikka, koreograafKristjan Rohioja, kunstnik Iir Hermeliin, val-guskunstnik Sander Põllu, muusikaline ku-jundaja Ardo-Ran Varres, lavavõitluse seadjaTanel Saar, lavameistrid Ahto Matt ja RaulÕitspuu, valgustaja Tarmo Matt, kostümee-rija Laivi Koppel, kunstniku assistent PilleKose. Koostöölavastus Kuressaare Linna-teatri ja EMTA lavakunstikooliga. Kursusejuhendajad Peeter Raudsepp ja KatariinaUnt. Osades EMTA lavakooli 27. lennu tuden-gid: Liisa Saaremäel või Lauli Otsar – NeenuMoor; Pille-Riin; Lapi naine. Karmo Nigula– Ekke Moor. Karl Laumets – Toomas Üüve;koguduse vanem Kaika Jüri; kraavihallOskar Ääreküla; Kapten; põdrapull Peppi;väike Ekke. Risto Vaidla – Aat Elme; Kogu-duse liige; Aleksander Jundi; Pootsman; Lapimees. Jürgen Gansen – Aat Elme; Mustlane;Koguduse liige; kraavihall Iivan; Tüürimees;Lapi mees. Markus Habakukk – Külapoiss;hobune Džabo; Koguduse liige; Kraavihall;

392

jahimees Jürga. Saara Nüganen – Külatüd-ruk; mustlase tütar Malleke; Looni Läik;Eetsa Jörsi; Lapi naine. Ott-Henrik Raidmets– Kirjandushuviline; mustlase poeg Roman;Ruuts Laomaa; Koguduse liige; Kraavihall;põdrapull Nari. Christopher Rajaveer – Kir-jandushuviline; mustlase poeg Ruslan; Vee-liks Ekma; Kaubajuut; Koguduse liige;Kraavihall; Isa Uutšö. Ester Kuntu – Must-lase naine Roosi; Koguduse liige; Elda Indu;Lassi. Esietendus 30. juulil 2015 KuressaareSadamaaidas.

Gunn, Gunn, vana ... Draama. Teksti autor ja lavastaja Mart Kivas-tik, kunstnik Silver Vahtre, valguskunstnikSander Põllu, muusikalised kujundajad MartKivastik, Tiit Sukk ja Tõnu Oja. Osades: Tõnu Oja – Gunn. Tiit Sukk –Haimur; Lemp; Jürka. Esietendus 14. septembril 2015 Rahvus-raamatukogu Teatrisaalis.

Kuidas ma koera sõinJevgeni Griškovetsi monodraama. Vene kee-lest tõlkinud Jaan Ross. Lavastaja MargoTeder, kunstnik Pille Kose, valguskunstnikTriin Hook. Osas: Lauri Saatpalu – Vaikse ookeanilaevastiku madrus. Esietendus 14. oktoobril 2015 Rahvusraa-matukogu Teatrisaalis.

Klaasist loomaaedTennessee Williamsi draama. Inglise keelesttõlkinud Jaak Rähesoo. Lavastaja ja muusi-kaline kujundaja Katariina Unt, kunstnikPille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu,lavastaja assistent Siret Paju. Osades: Katariina Unt – Amanda Wing-field. Ester Kuntu* – Laura Wingfield. Karl

Laumets* – Tom Wingfield. Risto Vaidla* –Jim O’Connor. * EMTA lavakooli 27. lennu tudengid Esietendus 28. oktoobril 2015 Rahvusraa-matukogu Teatrisaalis.

Pal-tänava poisid 2Ferenc Molnári jutustuse dramatiseering.Ungari keelest tõlkinud Julius Mark. Drama-tiseerija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik jamuusikaline kujundaja Kaspar Jancis, val-guskunstnik Sander Põllu. Lavastaja assis-tent ja võitlusstseenide seadja Tanel Saar. Osades: Meelis Põdersoo – Erno Nemec-sek; I vanamees; Punasärklane; Leszik jt.Martin Kõiv – Dezsö Ceréb; III vanamees;Õpetaja Racz; Leszik; Cerébi isa; punasärk-lane jt. Mihkel Kabel – Janos Boka; II vana-mees; Weisz; Richter; Kolnay; Pasztor jt.Maarius Pärn – Feri Ats; IV vanamees; Csó-nakos; Leszik; punasärklane jt. Esietendus 10. novembril 2015 Rahvus-raamatukogu suures saalis.

393

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Aadam ja Eeva 19.05.2015 tantsulavastus noored 10 597Andromeda saar 1.03.2013 mitmeliigilavastus teism 5 357Brand 16.09.2014 sõnalavastus täisk 18 1 411Ekke Moor 20.07.2015 sõnalavastus täisk 13 1 944Estonian Hikikomori 24.03.2015 sõnalavastus teism 15 1 181Faust 29.11.2012 mitmeliigilavastus täisk 10 961Foorumteater 8.04.1999 sõnalavastus noored 27 1 879Gunn, Gunn, vana ... 14.09.2015 sõnalavastus täisk 14 1 469Karin ja Pearu 21.01.2012 sõnalavastus täisk 2 283Kas sulle meeldib porno? 30.01.2008 sõnalavastus teism 7 681Kirjaklambritest vöö 8.04.2010 sõnalavastus teism 2 181Klaasist loomaaed 28.10.2015 sõnalavastus täisk 8 767Kuidas ma koera sõin 14.10.2015 sõnalavastus täisk 8 540Masohhisti pihtimus 27.02.2014 sõnalavastus täisk 25 2 878Mirandolina 2.02.2015 sõnalavastus täisk 18 3 337Pál-tänava poisid 2 10.11.2015 sõnalavastus teism 6 1 513Sokrates. Pidusöök Prytaneionis 11.12.2013 sõnalavastus täisk 4 279Torm 6.11.2014 sõnalavastus noored 11 1 057Tsaar Saltaan 18.05.2013 mitmeliigilavastus lapsed 8 528Unfinished bisnes 20.10.2014 mitmeliigilavastus täisk 2 108

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNALAVASTUSED TANTSULAVASTUS MITMELIIGILAVASTUSED KOKKUuuslavastused 7 1 0 8kogu repertuaar 15 1 4 20etendused 178 10 25 213külastused 19 400 597 1 954 21 951keskmine pilet 9,9 7,3 8,6 9,7

Repertuaari koondnäitajad

12,7% etendustest anti Foorumteatri etendus-tega erinevates Eesti koolides, väljaspool la-vastuste statsionaare kokku 24% etendustest,sh 1 etendus lavastusega „Torm“ Riias teat-rikoolide festivalil.

Koostööprojektid ja haridustegevusKäivitus koostööprojekt PLATFORM Shift+Euroopa Komisjoni programmi Creative Eu-

rope raames, mille eesmärk on astuda vastudigiajastu väljakutsetele noorele vaatajalemõeldud teatris. Aasta jooksul osaleti kohtu-mistel Norras, Portugalis ja Saksamaal.

VAT Ekstra:28. aprillil toimus vestlusring uurimaks rolle,kus naissugu leiab end nii teatrilaval kui iga-päevaelus. Vestlesid Katariina Unt, Siret Paju

394

ja raamatu „Naiseks olemise kunst“ autorKatrin Saali Saul.

13. oktoobril toimus vestlus pealkirjaga„Eesti mees on rändritsikas?”, mis keskendusEMTA lavakunstikooli 27. lennu bakalaureu-selavastusele „Ekke Moor” ja tõi vestlusringikokku lavastaja Aare Toikka, ajaloolase JaakValge, filmi- ja rännumehe Riho Västriku.Vestlust modereeris Mihkel Seeder ja seekuulus Eesti Teatri Agentuuri korraldatavaNäidendikuu programmi.

VAT Teater tõlkis koostöös Goethe Instituu-diga eesti keelde uued saksakeelsed näiden-did: Jens Raschke „Kas kalad magavad?“,Thomas B. Hoffmanni „Armastusarmastus?Armastus!“ ning Lutz Hüberi „Raev“ ja„Proua Müller peab lahkuma“. Näidendidkanti 3. novembril lavastatud lugemistenaette.

VAT Teatri ja Drakadeemia loovkirjutamis-koolis toimusid näidendite kirjutamise baas-

kursus, näidendikirjutamiskursus noortele jalühiproosa kirjutamise kursus.

Jätkus haridustegevus: Foorumteatri töötoadja koolitused, lavastuste loomisele kaasa ai-tavad ja lavastustega kaasnevad töötoad, sa-muti teatriharidustöötoad koolides. Töö-tubasid saab tellida iseseisva sündmusena(ilma teatrikülastuseta) või pärast ükskõikmillise VAT Teatri etenduse külastust.

Drakadeemia lühiproosa kursus 7 70Drakadeemia näidendikirjutamise kursus 10 84Drakadeemia baaskursus 9 98VAT Ekstra 3 153Foorumteatri töötoad ja koolitused 17 279Lavastuste loomise töötoad 8 142Lavastustega kaasnevad töötoad 19 414Teatriharidustöötoad 50 1 033

123 2 273etendused, külastused 213 21 951

2015 KOKKU 336 24 224

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu182 39231%

etendustegevusega kaudselt seotud tulu20 1014%

tööjõukulud430 6071%

halduskulud14 0312%

muud kulud16 5663%

majanduskulud148 41024%

toetused379 90565%

KULUDTULUD

7%

395

VILDE TEATERwww.vildeteater.ee

Vilde teater on kõige pikaajalisemalt harras-tusnäitlejatega töötav kollektiiv Tartus – järje-pidevalt tegutsenud aastast 1949. 2005. aastaseptembris vormistati Vilde teater eraldi ju-riidilise isikuna mittetulundusühinguksMTÜ Vilde Teater. Igal aastal esietendub 3–4 lavastust. Vildeteatris on lavastanud Raivo Adlas, Jaan Too-ming, Jüri Kaldmaa, Meelis Hansing, LiisiTegelmann, Lennart Peep, Tess Pauskar,Tarmo Kruus, Ain Saviauk, Airé Pajur. Alates2013. aastast tegutseb Vilde teatri juures kanoortestuudio, mille juhendaja on KätlinPadesaar.

LAVASTUSTE STATSIONAARID ISTEKOHTIPepleri 27 40TÜ muuseumi pööning 100Tartu Kirjanduse maja 60Kotka kelder 50Tartu Rockiklubi 20

KOOSSEIS:Juhatus: Tarmo Teekivi, Aire Pajur, KristiinaMetsanurk. Liikmeid on üle 20 inimese erinevast vanu-sest ja rahvusest. Noortestuudios 10 liigetvanuses 15–22 aastat.

UUSLAVASTUSED

Vilde naised 60 minutigaStseenid Eduard Vilde elust Livia Viitoli„Eduard Vilde monograafia”, Kairi Tilga„Tossutäkuga Euroopasse” jt Eduard Vildeelulooliste teoste ainetel. Dramatiseerija AirePajur. Lavastaja, kunstnik, valguskunstnik jamuusikaline kujundaja Ain Saviauk. Osades: Imbi Uibo – Antonie ema;

Kattenbergi naine. Tiina Tasa – Linda Jür-mann. Astrid Hiisjärv – Antonie Gronau;Marie Under; Linda Jürmann. Kristiina Met-sanurk – Antonie Gronau; Ella Horn; MarieUnder. Tarmo Kruus – Eduard Vilde; MihkelMartna; Peeter Speek. Janno Puusepp –Eduard Vilde. Rein Annuk – Eduard Vilde;Katelsepp. Matti Linno – Eduard Vilde; JakobHermann Vahtrik. Maie Siilivask ja MattiVään – Tantsijad. Esietendus 19. mail 2015 Kotka keldris.

ProtsessFranz Kafka teose dramatiseering. Saksa kee-lest tõlkinud August Sang. DramatiseerijaPeeter Kollom, lavastaja Ain Saviauk, kunst-nik Silver Vahtre, valguskunstnik IndrekTobre, muusikalised kujundajad Ele Millist-fer ja Külli Ehastu. Osades: Priit Strandberg – Härra K., noorpangaametnik. Oleg Zeludkov – Franz. Krist-jan Kaarjärv – Willem. Rein Annuk – Onu.Matti Linno – Kohtuteener. Aire Pajur –Proua Grubach; Huld. Janno Puusepp –Peksja; Inspektor. Kristiina Metsanurk –Preili Bürstner. Tess Pauskar – Leni; Uurija.Tiina Tasa – Kohtuteenri naine. Tarmo Kruus– Titorelli. Margus Mankin – Berthold. TiitAlte – Kaplan. Mirjam Aavakivi, Anna Bir-gitta Põder, VihmaPisar Zobel või HelenaValtna – Tüdruk. Esietendus 9. septembril 2015 Tartu üli-kooli muuseumi pööningusaalis.

LõhestumineAiste Ptakauske draama. Lavastaja, kunstnikja muusikaline kujundaja Aire Pajur, muu-sika autor Leona Lewis, valguskunstnik Mar-gus Möll. Osades: Anne-Mai Tevahi – Salome. TuuliRindemaa – Palmira. Esietendus 11. septembril 2015 Kures-saare Linnateatris.

396

MinejadJanno Puusepa draama. Lavastaja, kustnik javalguskunstnik Janno Puusepp. Osades: Matti Linno – Matti. Rein Annuk– Rein. Andrus Novoseltsev – Peeter. TiinaTasa – Arst; Naine. Esietendus 24. novembril 2015 TartusPepleri 27 saalis.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

Lõhestumine 11.09.2015 sõnalavastus täisk 8 137Minejad 24.11.2015 sõnalavastus täisk 6 194Pime tuba 21.11.2014 sõnalavastus täisk 18 733Protsess 9.09.2015 sõnalavastus noored 10 480Vilde naised 60 minutiga 19.05.2015 sõnalavastus täisk 4 139

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNALAVASTUSEDuuslavastused 4kogu repertuaar 5etendused 46külastused 1 683keskmine pilet 8,3

Repertuaari koondnäitajad

2105. aastal anti 26% etendustest väljaspoollavastuste statsionaare, kultuurimajades jakülaseltsides.

VON KRAHLI TEATER www.vonkrahl.ee

Von Krahli Teater sai alguse 1992. aastal tä-nase teatrijuhi Peeter Jalaka ja tema toonasetrupi Ruto Killakund initsiatiivil ja tegutsesprojektiteatrina 1998. aastani, mil loodi VonKrahli Teatri esimene püsitrupp. 2011. aastalloodi TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatri-kunsti 8. lennu lõpetanutest uus, teine püsi-trupp. Alates 2015. aasta sügisest pannakseiga uue lavastuse jaoks kokku uus trupp,milles on enamasti näitlejaid nii esimese kuiteise püsitrupi koosseisust, aga ka näitlejaidväljaspoolt Von Krahli Teatrit.

STATSIONAARID ISTEKOHTITeatrisaal 135Proovisaal 38Alumine saal 80

KOOSSEIS

Teatrijuht, lavastaja: Peeter Jalakas (kuni1.05.2015), Mart Koldits (al 1.08.2015)Projekti- ja trupijuht: Katrin VingelTehnikajuht: Enar TarmoVideokunstnik ja disainer: Mikk-Mait KiviNäitlejad: Mari Abel, Jim Ashilevi, Taavi Eel-maa, Kait Kall, Ott Kartau, Erki Laur, LiisLindmaa, Riina Maidre, Loore Martma,Tõnis Niinemets, Ivo Reinok, Tiina Tauraite,Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Ragne Veensalu

UUSLAVASTUSED

BudapestDraama. Teksti autorid ja lavastajad TaaviEelmaa, Erki Laur, Tiina Tauraite ja JuhanUlfsak, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, val-guskunstnik Oliver Kulpsoo, tehnilised la-hendused Enar Tarmo, helitehnik Jürgen

397

Reismaa, etenduse juht Janno Jaanus, pro-dutsent Annika Vamper. Osades: Taavi Eelmaa, Erki Laur, TiinaTauraite ja Juhan Ulfsak. Esietendus 16. jaanuaril 2015 Von Krahlialumises saalis.

Kuidas võideti lääsDraama. Teksti autor lavastuse trupp, lavas-taja Akse Pettersson, kunstnik Jaakko Pieti-läinen, rekvisiitor Kristiina Praks, tehnilisedlahendused Enar Tarmo, tehnilised teostajadAllan Kallaste ja Jürgen Reismaa, produtsentKatrin Vingel. Osades: Jim Ashilevi – Jim. Kait Kall –Kait. Ott Kartau – Ott. Ragne Veensalu –Ragne. Tõnis Niinemets – Tõnis. Mari Abel –Mari. Joonas Heikkinen – Joonas. Esietendus 30. jaanuaril 2015 Von Krahliteatrisaalis.

Meie emad ostsid asju, et sõda ei tuleks Jelena Skulskaja teose dramatiseering. Venekeelest tõlkinud Andrei Ivanov ja Ingrid Vel-baum-Staub. Dramatiseerijad Ivan Strelkin jaJelena Skulskaja. Lavastaja Ivan Strelkin, ko-reograaf ja kunstnik Antonia Kolujartseva,videokunstnikud Emer Värk, Mikk-Mait Kivija Oliver Kulpsoo, helikujundaja Jürgen Reis-maa, rekvisiitor Kristiina Praks, tehnilisedlahendused Enar Tarmo, tehnilised teostajadAllan Kallaste ja Janno Jaanus, produtsentAnnika Vamper. Osades: Mari Abel – Poetess. Jim Ashilevi– Mööblimeister. Ott Kartau – Ekskavaatori-juht. Kait Kall – Poiss. Tõnis Niinemets – Ore-limängija. Riina Maidre – Olümpia. RagneVeensalu – Näitlejanna. Mart Koldits – Aja-kirjanik. Liis Lindmaa – Politsenik. Esietendus 10. aprillil 2015 Von Krahlialumises saalis.

Sünnisõnad Nüüdismuusikalavastus Veljo Tormise muu-sikale. Muusikajuht Tõnu Kaljuste, lavastajaPeeter Jalakas, koreograafid Peeter Jalakas jaSimona Orinska, kunstnikud Edith Karlsonja Kärt Ojavee, videokunstnikud Emer Värkja Mikk-Mait Kivi, valgustajad Allan Räim,Madis Kirkmann, Rommi Ruttas ja Sten Val-gus, muusikalise juhi assistendid Elisa Huo-vinen ja Tõnu Kõrvits, helitehnik HaarTammik, tehnilised lahendused Enar Tarmo.Von Krahli Teatri ja Nargen Opera lavastusvalmis koostöös Eesti Kontserdi ja Eesti Fil-harmoonia Kammerkooriga. Osades: Ilona Korhonen – Runolaulja. IvoReinok – Kivi ja teksti esitaja lindilt. Ott Kar-tau – Puu ja teksti esitaja lindilt. Ragne Veen-salu – Vetelkõndija ja teksti esitaja lindilt.Taavi Eelmaa – Uitaja ja teksti esitaja lindilt.Jaan Väärt – Väinamöinen. Simona Orinskaja Ieva Putnina – Hinged. Silver Ulvik, Fran-cois Archanjo, Urmas Pitsi, Siim Koppel,Reigo Ahven – Drumlab. Tiina Tauraite jaErki Laur – teksti esitajad lindilt. Eesti Rah-vusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammer-koor, Tallinna Kammerorkester (lindilt), EestiRiiklik Sümfooniaorkester (lindilt). Esietendus 7. augustil 2015 Noblessnerivalukojas.

Vanamees ja meri Ernest Hemingway teose dramatiseering.Lavastaja Martti Helde, dramatiseerija JimAshilevi, muusika autor Mihkel Zilmer,koreograaf Arolin Raudva, kunstnik KristjanSuits, kostüümikunstnik Liis Plato, valgus-kunstnik Rene Liivamägi, videokunstnikudEmer Värk, Hendrik Mägar, Jaak Ollino jr jaMikk-Mait Kivi, kunstniku assistent ImrePaabo, grimmikunstnik Liisi Roht, helikujun-daja Ranno Tislar, operaatorid Aivo Rannik,Erik Põllumaa, Janar Hakk, Sanna Maria

398

Rink ja Veiko Jaksi, tehniline juht Allan Räim,konsultant Enar Tarmo. Koostöölavastus Tal-linna Linnateatriga. Osades: Andres Ots – Vanamees. TõnisNiinemets – Noor Vanamees. Kait Kall –Avastaja. Kristjan Üksküla – Süütu. EvelinVõigemast – Valitseja. Ivo Reinok – Orb. LiisLindmaa – Sõdalane. Helene Vannari –Maag. Raho Aadla, Joonas Tagel, Simo Kruu-sement, Johann Rosenberg, Maarja Tõnisson,Age Linkmann, Mari-Liis Eskusson, KadriSirel ja Sigrid Savi – tantsijad.

Esietendus 3. juunil 2015 Volta kvartalisTööstuse 47B Loftides.

Keegi ei räägi koeraga normaalselt Draama. Teksti autor lavastuse trupp, lavas-taja Mart Koldits, valguskunstnik ja video-kunstnik Mikk-Mait Kivi, helikujundajaJürgen Reismaa, rekvisiitor Kristiina Praks,tehnilised lahendused Enar Tarmo. Osades: Jim Ashilevi, Tõnis Niinemets,Mehis Pihla ja Kertu Moppel. Esietendus 31. oktoobril 2015 Von Krahliteatrisaalis.

LAVASTUS ESIETENDUS LAVASTUSLIIK SIHTRÜHM ETENDUSED KÜLASTUSED

(Kõige) lihtsam meetod suitsetamisest loobuda 6.10.2013 sõnalavastus täisk 4 169Bloody Mary 9.03.2013 sõnalavastus täisk 10 1 256Budapest 19.01.2015 sõnalavastus täisk 28 2 319Keegi ei räägi koeraga normaalselt 31.10.2015 sõnalavastus täisk 10 867Kuidas võideti lääs 30.01.2015 sõnalavastus lapsed 19 1 714Meie emad ostsid asju, et sõda ei tuleks 10.04.2015 sõnalavastus täisk 12 832Millest me räägime, kui me räägime armastusest ehk Barbarella 13.11.2014 sõnalavastus täisk 5 513Sünnisõnad 7.08.2015 muusikalavastus täisk 7 4 456Vanamees ja meri 3.06.2015 mitmeliigilavastus täisk 14 5 217Von Krahli muinasjutud 19.12.2012 sõnalavastus lapsed 12 1 237

Repertuaari nimekiri

2015 SÕNALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUS MITMELIIGILAVASTUS KOKKUuuslavastused 4 1 1 6kogu repertuaar 8 1 1 10etendused 100 7 14 121külastused 8 907 4 456 5 217 18 580keskmine pilet 10,9 20,1 0 14

Repertuaari koondnäitajad

399

Krahli maja programm:6. märtsil Von Krahli Teatri filmikogumiku„Kontakt” esilinastus Von Krahli Teatris jaKinos Sõprus. Filmikogumikus on MarttiHelde „Superbia”, Raigo Saariste „KuuKuKontakt”, Triin Ruumeti „Reeda sünnipäev”,Vallo Toomla „Metanoia” ja Maria Reinupi„Mann Tantz”. Linastused Von Krahli Teatrisja kinodes üle Eesti.

Septembris avas uksed igakuine Kinosalong:22. ja 23. septembril esines Mari Jürjens (Po-kinen) oma lauludega ning näidati VonKrahli Teatri lavastuse „Eesti ballaadid“(2004) täispikka salvestust.

MAJANDUSTEGEVUS

majandustegevusest laekuv tulu143 07922%

etendustegevusega kaudselt seotud tulu51 2778%

tööjõukulud392 25663%

halduskulud29 6325%

muud kulud20 0433%

majanduskulud182 20129%

toetused466 92770%

KULUDTULUD

7%

14. ja 15. oktoobril kell 19.00 näidati lavastust„Luikede järv“ (esietendus 2003. aastal), õhtuesimeses osas esines Pille-Riin Karro, kedasaatis kitarril Rauno Pella.

17. ja 18. novembril oli vaatamiseks Mark Ra-venhilli „Mõned teravad polaroidid“, õhtujuhatas sisse Arno Tamm oma soolokavaga.

AUX, ürituste sari 5 2 000Kontakt, filmikassett 20 225Kinosalong 5 380

30 2 605etendused, külastused 121 18 580

2015 KOKKU 151 21 185

400

2015. AASTA UUSLAVASTUSI

ALBU VALLAS

Isuri eepos Lavastus põhineb isurite eluolul ja pärimus-likul materjalil, Veljo Tormise tsüklil „Unus-tatud rahvad: Isuri eepos”, Mart Saarekolmel koorilaulul isuri meloodiatele ja orto-dokssel liturgial. Lavastajad Anne Türnpu ja Eva Klemets,dirigent Janne Fridolin, kunstnik KairiMändla, helikunstnik Hendrik Kaljujärv, val-guskunstnik Siim Reispass. Esitajad: Risto Kübar, Inga Salurand, BertRaudsep, Lauri Kaldoja, Jarmo Reha, akor-dionist Jaak Lutsoja ja kammerkoor VocesMusicales. Esietendus 7. augustil 2015 Lõhmu soo-saarel Kodru rabas, Albu vallas. 6 etendust (etendused algasid Vargamäeparklast hommikul kell 4.30).

HALLISTE VALLAS

Arm Draama. Teksti autor ja lavastaja Siim Maa-ten, dramaturgiakonsultant Aapo Ilves,kunstnik Kristjan Suits, videokunstnik KaisaRoover, valguskunstnik Villu Konrad, muu-sikaline kujundaja Matis Leima. Osades: Madis Mäeorg, Artur Linnus,Katrin Kalma ja Rita Raave. Esietendus 10. juunil 2015 Halliste kirikukõrval Annatares. 10 etendust (2016. aastal 3 etendust).

CABARET RHIZOMEcabaretrhizome.eeerinevatetubadeklubi.ee

Otsuse anatoomiaInteraktiivne lavastus. Lavastuse töögrupp:Ajjar Ausma, Päär Pärenson, Anatoli Tafit-šuk, Joonas R. Parve, Liisa Linhein, MartManic, Mark Duubas, Karina K. Jensen,Härra Eero, Johannes Veski. Esietendus 19. märtsil 2015 ErinevateTubade Klubis. 13 etendust (2016. aastal 3 etendust).

Toitsi ja Magma ShowHuumori-show. Lavastuse meeskond: TõnisNiinemets, Kait Kall, Jim Ashilevi, EmerVärk. Esietendus 25. septembril 2015 ErinevateTubade Klubis. 5 etendust.

Kuningas OidipusSophoklese tragöödia. Lavastuse meeskond:Ajjar Ausma, Ott Kartau, Liisa Linhein, Joo-nas Parve, Päär Pärenson, Anatoli Tafitšuk,Sander Mölder, Ryan Chapman, Mark Duu-bas, Maria Kalm, Mart Männik, Eero Järviste,Johannes Veski. Esietendus 27. novembril 2015 ErinevateTubade klubis. 3 etendust (2016. aastal 7 etendust).

EESTI KONTSERT

Aadama passioonMuusikalavastus Arvo Pärdi muusikale(„Aadama itk”, „Tabula rasa“, „Miserere“ jalavastuse tarbeks valminud „Sequentiae”).Lavastaja, kujundus- ja valguskunstnik Ro-bert Wilson, muusikajuht ja dirigent TõnuKaljuste, kostüümikunstnik Carlos Soto,

401

kaaslavastaja Tilman Hecker, kaasstse-nograaf Serge von Arx, valguskujundajaA. J. Weissbard, dramaturg Konrad Kuhn,stsenograafi assistent Ann Mirjam Vaikla,pealavameister Alo Puustak, lavameisterHanna Parman, lavastaja assistent Märt Agu,kostüümikunstniku assistent Liina Keev-allik, tehnilised direktorid Janek Reimal,Mauro Farina ja Chris McKee, valgustehnikajuht Wee Cheng Low, peaprodutsendidMadis Kolk ja Elisabetta di Mambro, produt-sendi assistendid Tiiu Valper ja SimonaFremder, tehniline direktor Arno Jevgrafov.Lavastus valmis Eesti Kontserdi ja ChangePerforming Artsi koostöös. Osades: Michalis Theophanous – Mees.Lucinda Childs – Naine. Endro Roosimäe –Suur mees. Erki Laur – Teine suur mees. Tat-jana Kosmõnina – Üks naine. Triin Marts –Teine naine. Trevor Mattias Sakias – Poiss.Lui Laur – Teine poiss. Evelin Tanis – Tüd-ruk. Kätrin Kärsna – Teine tüdruk. MadisKolk – Pikk mees. Indrek Hirsnik – Pikkpoiss. Puude koor: Anu Baranin, AnuRandma, Desire Mägi, Erena Reilent, Eve Or-misson, Iida-Mai Einmaa, Inna Fleisher, Jaa-nus Odras, Kristiina Kiis, Kristina Samra, LiisPokinen, Liisa Linhein, Liisu-Kirke Normak,Liva Kalnina, Mairen Magnusson, MariannTammaru, Marta Hang, Meelis Sarv, Merje-Liis Sepp, Merlin Kulpsoo, Riina Ausma,Sandra Veermets, Silver Soorsk, Sylvia Kös-ter, Loora-Eliise Kaarelson, Mari Mägi, MarieKäige, Mari-Liis Mõis. Solistid: Andrea Lau-ren Brown, Maria Valdmaa, David James,Marianne Pärna, Endrik Üksvärav, Raul Mik-son, Tõnis Kauman, Tiit Kogerman, HenryTiisma, Andreas Väljamäe.Eesti Filharmoonia Kammerkoor, TallinnaKammerorkester ja solistid Harry Traks-mann, Robert Traksmann, Marrit Gerretz-Traksmann.

Esietendus 12. mail 2015 NoblessneriValukojas.5 etendust.

EESTI KUTSELISTE TANTSIJATE LOOMELIIT

Rahvusvahelise tantsupäeva galaNelja noore koreograafi lühilavastuste esma-esitused ning lavastused „Bitter Earth“ ja„Luul“. Õhtu lavastaja Dmitri Harchenko,valguskujundus Kaisa Paluoja, videokujun-dus ja trükised Einar Lints, plakati fotodTerence Dee, Maris Savik, Erik Prozes. Kor-raldaja Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit. Galaõhtu 11. mail 2015 Vaba Lava teatri-saalis:

Endast väljasKoreograaf Eve Andre-Tuga, muusika autorEskimo (Martin Kallasvee). Tantsijad: Marika Muiste, Jevgeni Grib(Eesti Rahvusballett).

FookusesKoreograaf Daniel Kirspuu, koreograaf jaassistent Kristin Pukka. Esitaja: Daniel Kirsipuu.

Do you …?Koreograaf Marika Aidla Tantsijad: Maria Engel, George Willé-Williams (Vanemuine).

Straight Up RhythmKoreograaf Matthew Jordan Tantsijad: Matthew Jordan, LawrenceMassie, Georgia Toni Giboin, Benjamin Kyp-rianos (Vanemuine).

Bitter EarthKoreograaf Jevgeni Grib. Tantsijad: Svetlana Danilova ja JevgeniGrib (Eesti Rahvusballett). Esietendunud2014. aastal Royal Ballet Galal.

402

LuulKoreograaf Triinu Leppik-UpkinTantsijad: Triinu Leppik-Upkin ja AlexanderNuttall (Eesti Rahvusballett).

HIIU ÖKO

Mamma lood ehk Hiiu eluvilosoohviaMonolavastus. Autor ja lavastaja MargusTabor, produtsent Aivar Viidik. Hiiu keeletõlk Järvi Kokla. Esitaja: Margus Tabor. Esietendus 11. juulil 2015 Hiiumaal Suu-remõisa lossihoovis. 6 etendust (2016. aastal 10 etendust).

IMPROTEATER IMPEERIUMwww.improimpeerium.ee

Näitlejad Merilin Kirbits, Kati Ong, MairiJõgi, Maarika Mesipuu-Veebel, Tarvo Krall,Rauno Kaibiainen, Erki Aule, Maarius Pärn;muusikud Tarvo Krall, Ragnar Toompuu,Madis Jürgens, Madis Kreevan; valgustajadMario Saarik, Martin Makarevitš.

Improteater Impeerium laval ... Igal kuul on uus külalisnäitleja, kellega män-gitakse etendus Tartus ja Tallinnas.

20. jaanuaril Genialistide klubis ja 22. jaanua-ril Tallinna Kammerteatris Priit Loogiga, 13. veebruaril Tallinna Kammerteatris ja 18. veebruaril Genialistide klubis Egon Nuteriga, 4. märtsil Genialistide klubis ja 11. märtsilTallinna Kammerteatris Veikko Tääriga,8. ja 17. aprillil Genialistide klubis Anne Veesaarega, 5. mail Tallinna Kammerteatris ja 11. mailGenialistide klubis Taavi Tõnissoniga, 6. oktoobril ja 21. oktoobril Karlova Teatris

Terje Penniega,4. novembril Karlova Teatris ja 6. novembrilTallinna Kammerteatris Ivo Reinokiga,3. detsembril Tallinna Kammerteatris ja 13.detsembril Karlova Teatris Indrek Ojariga.

Improkaader Filmiteemaline improlavastus. Meeskond: Kati Ong, Mairi Jõgi, Erki Aule,Tarvo Krall, Madis Kreevan, Mario Saarik. Esietendus 6. augustil 2015 festivali tAR-Tuff 2015 etenduste programmis TÜ vanaskirikus, Jakobi 1.

MuinaskangelaneImprolavastus muinaskangelastega: Kalevi-poeg, Suur Tõll, Kaval-Ants jt. Esietendus 1. oktoobril 2015 Vaba Lavaväikses saalis, improteatrite festivalil Tilt.

Mina olen ...Improlavastus lastele. Alusmaterjaliks eestimuinasjutud. Esietendus 2. novembril 2015 HopneriMaja diele saalis. 8 etendust.

KINOMAJA / KOHVIK SINILIND

mürisev vaikusLavastus elava muusikaga ja performance’ielementidega. Teksti autor ja lavastaja MartAas, muusika ja helide autor Tõnis Leemets,kunstnikud Erki Kasemets ja Kristiina-Hor-tensia Port, produtsent Ere Naat. Laval: Kristiina-Hortensia Port – Naine.Mart Aas – Mees. Tõnis Leemets – Munk,muusik. Erki Kasemets – Munk, tegevus-kunstnik. Esietendus 21. veebruaril 2015 kohvikuSinilind saalis. 5 etendust.

403

KOMÖÖDIATEATER

Kurt, tumm ja pime läksid kohtinguleLaurent Baffie komöödia. Inglise keelest tõl-kinud Hannes Villemson. Lavastaja RednarAnnus, kunstnik Riina Vanhanen, produtsentHannes Villemson. Osades: Anu Saagim, Kristel Aaslaidvõi Triin Tulev, Diana Klas, Tarvo Krall, VeljoReinik ja Aleksander Ots. Esietendus 29. juunil 2015 Aruküla laulu-laval. 34 etendust laululavadel ja kultuurimajades(2016. aastal 12 etendust).

KULTUURIKATEL

Trash to TrendReet Ausi moekontsert. Lavastaja ja kunstnikReet Aus, videokunstnik Emer Värk, korral-dajad MTÜ Reuse ja MTÜ Lilleoru. Moekont-serdiga koguti toetust Teadliku MuutuseKunsti Kooli ehituseks Lilleorgu. Muusika autorid ja esitajad: AnneTürnpu, Eva Koldits, Hendrik Kaljujärv,Jarek Kasar, Kärt Johanson, Maret Mursa,Reet Aus ja Tõnis Mägi. Etendused 20. ja 21. novembril 2015 Kul-tuurikatlas.

Mehhaaniline klaverRühmituse AudioKinetica audiovisuaalne la-vastus. Helilooja Aleksandr Žedeljov, lavas-taja Artjom Garejev, partnerid: EK:Labor,MTÜ Helitelg, Vene Teater, Kuusakoski AS. Muusikud: Hara Alonso (klaver), MartenAltrov (bassklarnet), Iva Lain (löökpillid);Insomnia kvartett: Mari Targo (viiul), ValeriaRjumina (viiul), Mairit Mitt (vioola), TheodorSink (tšello). Näitlejad: Jekaterina Kordas, Tatjana Kos-

mõnina, Viktor Marvin, Kristo Viiding, SiimTõniste. Esietendus 23. novembril 2015 Kultuuri-katlas. 4 etendust.

LABÜRINTTEATRIÜHENDUS G9

AjaproovInteraktiivne rännak-lavastus. Meeskond: Kristo Kruusman, Inga Vares,Keili Retter, Mari Mägi, Henry Griin, EveOrmisson, Kristel Maamägi. Etendused 14. ja 15. augustil 2015 PaideVallimäel, Arvamusfestivalil.2 etendust, kokku 70 osalejat.

OoteaegOsavõtulavastus. Ühel etendusel saab osa-leda 20 inimest. Lavastuse meeskond: Arthur Arula, EveOrmisson, Henry Griin, Illimar Vihmar, IngaVares, Keili Retter, Kristel Maamägi, KristoKruusman ja Mari Mägi. Esietendus 13. septembril 2015 endisesSuva sokivabrikus (Kotzebue 1) 10 etendust.

LAITSE GRANIITVILLA

Oled see, mida söödStseene toidublogija elust. Ivo Parbuse ja ErkiPalo viiekäigulise õhtusöögiga lavastus.Lavastaja Ivo Eensalu, produtsent TaunoKangro. Esitajad: Liina Tennosaar, Pirjo Levandi,Henrik Normann. Esietendus 19. novembril 2015 LaitseGraniitvillas. 5 etendust.

404

LUTSU TEATER

Täiuslik pulmRobin Hawdoni komöödia. Inglise keelesttõlkinud Liina Tordik. Lavastaja ja muusika-line kujundaja Jaan Willem Sibul, kostüümi-kunstnik Liisa Soolepp. O sades: Liis Haab – Rachel, mõrsja. MerleJääger – Daphne, pruudi ema. Birgit Land-berg – Judy, tütarlaps. Kärt Tammjärv – Julie,toateenija. Siim Maaten – Bill, peigmees. Jaa-nus Tepomees – Tom, isamees. Esietendus 21. juulil 2015 Alatskivi mõisakastellis. 6 etendust (2016. aastal 12 etendust Alatskivilja Tallinnas).

NAVA LAVA

Läbi Venemaa Dokumentaaldraama. Teksti autorid JaakKõdar ja Silvia Soro, lavastaja Silvia Soro,kunstnik Inga Kaldvee, helikujundaja Too-mas All, muusikaõpetaja Leida Kompus,naiskoori dirigent Ivi Harju. Osades: Luule Komissarov – Anna Soots.Aire Pajur – Liisa Born. Iivi Lepik – AnnaMarkus. Adelle Laande – Alvi Sarnet. RihoRosberg – Arvet (Karupoeg). Raivo Adlas,Arvo Raimo, Heino Rull – Ohvitserid. Teistesosades: Silvia Soro, Johannes Kõdar, AdeLaande, Argo Laande, Birgit Kruuse, MaarjaMõts, Sirel Kruuse, Gert Metsis, Jass KalevMäe, Erko Sild, Herta Soro, Marta Soro,Rebeka Jaeger, Helina Kitsing, Ahto Sarap,naiskoor Maimu. Esietendus 17. juulil 2015 Nava talusViljandimaal, festivalil Nava Lava X. 3 etendust.

NOORTEATER

Billy ElliotElton Johni ja Lee Halli muusikal, algver-siooni lavastaja Stephen Daldry. Libreto tõl-kija Kirke Kangro. Lavastaja-koreograaf TeetKask, muusikajuht Kaire Vilgats, kunstnikMaria Ducasse (Norra), valguskunstnik TruiMalten (Holland), kostüümikunstnik Chris-tina Lovery (Norra), lauluõpetaja DagmarOja, näitejuht Neeme Kuningas, koreograafAleksandr Ivaškevitš, stepptantsu koreo-graaf Matthew Jordan (Suurbritannia), stepp-tantsu õpetaja Monika Tomingas, produtsentMeelis Pai. Osades: Kaspar Kiisk – Billy Elliot. Ru-dolf Bauman – Billy Ellioti alter ego. MaximoErm või Jaagup Tuisk – Michael. Mait Malm-sten või Neeme Kuningas – Isa Jack Elliot.Kaire Vilgats – pr Wilkinson. Jaagup Kreem– Tony Elliot. Reet Linna – Vanaema. JüriVlassov – George. Andres Roosileht – hrBraithwaite. Mait Trink – Suur Davey. Dag-mar Oja – Ema. Rasmus Erismaa – Streigi-murdja; Kaevur. Silver Laas – Volinik;Kaevur. Peeter Veltmann – Peen Isa; Kaevur.Kalle Sepp – Tantsija; Kaevur. Airi Allvee –Kirjutusalusega naine; Kaevuri naine. TiitTralla, Priidu Aardam, Alar Haak, ReneKeldo – Kaevurid. Ave Oja – Leslie. Balleti-tüdrukud, politseinikud, linnarahvas ja tant-sijad ning ansambel Terminaator laiendatudkoosseisus. Esietendus 28. märtsil 2015 Nordea kont-serdimajas. 17 etendust

405

OMATSIRKUSwww.omatsirkus.ee

KingitusTsirkuselavastus. Lavastaja Kaja Kann, tsir-kusetrikkide tehnilised lahendused MargusTerasmees, Roman Neso Laupmaa, KaurKivilo, Jimmy, muusika ansamblilt TOOL. Tsirkuseartistid: Kristin Made, Kädi Met-soja, Kaur Kivilo, Johanna Terasmees, HeidiKann, Maarja Toomingas, Stig Paju ja OMA-tsirkuse noored. Esietendus 18. detsembril 2015 OMAsaa-lis (Kopli 25).3 etendust (2016. aastal 2 etendust).

OÜ 10 ASJA (mida enne surma nägemapeab)

2 neitsitSit-down-komöödia ehk aktiviseeritudmälestuste õhtu. Teksti autorid ja lavastajadPeeter Volkonski ja Onu Bella (Igor Maasik).Produtsendid Henrik Raave ja Martti Meumers. Esitajad: Peeter Volkonski ja Onu Bella. Esietendus 6. märtsil 2015 Võru kultuuri-majas Kannel. 13 etendust.

PIKK MARI

Kahtlus John Patrick Shanley draama. Inglise keelesttõlkinud Mikk Purre. Lavastaja Madis Kal-met, valguskunstnik Priidu Adlas, muusika-line kujundus Peeter Konovalov, kunstnik IviPiho, produtsent Arle Soeson. Osades: Guido Kangur – Isa Flynn. AnneVeesaar – Õde Aloysius Beauvier. UrsulaRatasepp – Õde James. Harriet Toompere –Donald Mulleri ema mrs Muller. Esietendus 2. septembril 2015 Püha Kata-riina kirikus. 11 etendust.

POINT point.ee

Mõtlemine on seks ehk Vana ja vaba Stand-up-komöödia. Teksti autorid ja lavas-tajad Paavo Piik ja Henrik Kalmet, produt-sendid Birgit ja Karl Kermes. Esitaja: Andrus Vaarik. Esietendus 1. märtsil 2015 Arukülarahvamajas. 19 etendust.

Elamise kunstStand-up-komöödia. Teksti autorid ja lavasta-jad Peeter Oja, Mart Normet ja Erik Moora,produtsendid Karl Kermes ja Enriko Valk,valgus- ja videokunstnik Petri Parrik. Esitaja: Peeter Oja. Esietendus 7. märtsil 2015 Keila Kultuuri-keskuses. 21 etendust.

Eesti 99Road-show. Teksti autor Marek Reinaas, muu-sika autor Jaan Pehk, heli-, valgus- ja video-kunstnik Petri Parrik, graafiline disainer javideokunstnik Mihkel Uba, produtsent KarlKermes. Esitajad: Peeter Oja ja Hannes Võrno,külaline Jaan Pehk. Esietendus 9. oktoobril 2015 Nordeakontserdimajas. 38 etendust.

PREM PRODUCTIONSprempro.ee

Mees metsastMonolavastus. Teksti autor ja lavastaja ReinPakk, kunstnik Sandra Lange, muusikalinekujundaja Mart Müürisepp. Esitaja: Mart Müürisepp.

406

Esietendus 20. aprillil 2015 Keila kultuu-rikeskuses. 25 etendust. (Sh toimus 25. oktoobril Nordea Kontserdi-majas Mart Müürisepa „Mees metsast“ ja JanUuspõllu „Brüsseli kapsas“ ühisetendusning avalik salvestus. Õhtut ohjasid MärtPius ja Karl-Andreas Kalmet.)

Pingviin ja raisakass Mihkel Muti monopolüloog. Lavastaja ReinPakk, kunstnik Riina Vanhanen, videokunst-nik Joosep Maripuu, muusika Jakob Juhkam,plakati autor Tiina Tammetalu. Esitaja: Jan Uuspõld. Esietendus 5. juunil 2015 Viinistu katla-majas. 22 etendust.

PäkapikkAndrus Kivirähki komöödia lastele. Lavas-taja Hendrik Toompere jr, muusika autorJaan Pehk, kunstnik Laura Verte. Esitaja: Jan Uuspõld. Esietendus 10. novembril 2015 Venekultuurikeskuses. 18 etendust üle Eesti.

PÄRNU KATLAMAJA

Vabadus vabanduseksSõna-, muusika- ja tantsulavastus. Alusekskümme 2013-2014 Eestis ilmunud ja eestlastepoolt kirjutatud artiklit, kõne, üleskutset. La-vastuse autor, koreograaf ja kunstnik AnnikaViibus, valgus- ja visuaalkujundaja AndresTölp, muusika autor Kilingi-Nõmme punk-bänd EXIT, projektijuht Kadri Vaas, tehnilinetugi Armand Kielas, reklaamikujundajaEva-Maria Brock. E sitajad: Lauri Kink ja Triin Lepik – sõna-dega jõud. Laura Pampa ja Kardo Ojassalu –

füüsiline tekst. Sander Saat – pilliga silbid. Esietendus 15. mail 2015 Pärnu katla-majas (Ringi 56). 5 etendust.

PÄRNU SUVETEATERsepo.ee

Minu pere ja muud loomadGerard Durrelli teose dramatiseering. Dra-matiseerija ja lavastaja Sepo Seeman. Osades: Piret Laurimaa, Sepo Seeman,Olavi Kõrre, Tiit Palu, Enel Seeman, JohannesSeeman, Marta Seeman, Karolin Kõrre, JuuliKõrre, Nora Liis Palu ja muud loomad. Esietendus 17. juulil 2015 kohviku Kom-fek sisehoovis. 10 etendust.

RUUTU10

2013. aastal Improgrupp Jaa!-st välja kasva-nud improkomöödiahuviliste kümneliikme-line trupp, mille kõik liikmed on läbinudimprovisatsiooni ja koomika koolituse iOteatris Chicagos. 2015. aastal korraldati koolitusi ja esine-misi nii Tallinnas kui ka Tartus. Tallinnas toi-musid etendused Von Krahli teatris,Kultuuriklubi Kelm pööningul ning teatrisNO99.

RÄNDTEATER VABA VANKER

MängPeep Maasiku lühinäidendi „Mäng on väi-kese inimese töö“ ainetel. Lavastaja LooreMartma, kunstnik Marion Undusk, heli-kunstnik Maarja Soomre, valguskunstnikMari-Riin Villemsoo, produtsent Maili Mets-salu, lavastuse töögrupp: Merike Paberits,Katre Kaseleht, Kristel Kutser ja Jaan Mets-salu.

407

Osades: Ivo Reinok, Rauno Kaibiainen,Kirsti Villard ja Jaan Pehk. Esietendus 18. veebruaril 2015 RaplaVesiroosi gümnaasiumis. 9 etendust (2016. aastal 3 etendust).

Eestlaste muistne luguIrooniline pärimuskomöödia. Teksti autorMari Tammar, lavastaja Rauno Kaibiainen,kostüümikunstnik Helen Lennuk, muusikaautor Kristel Kutser, assistendid JürgenVolmer ja Lennart Lennuk. Osades: Kadri Kalda, Maili Metssalu võiKirsti Kirsti Villard, Rauno Kaibiainen võiMadis Mäeorg, Kristel Kutser. Esietendus 17. mail 2015 Kikikumäejärvel. 5 etendust.

SAUEAUGU TEATRITALUsaueaugu.festival.ee

Ingeland Tõnu Õnnepalu draama August Gailiti„Ekke Moori“ ainetel. Lavastaja AleksanderEelmaa, kunstnik Katarina Klett, muusika-line kujundaja Garmen Tabor, valguskujun-daja Priidu Adlas. Lavastuseks valmislühifilm „Džabo silmades on tõde“ (režissöörKaur Kokk, operaator Sten-Johan Lill). Osades: Pääru Oja – Ekke Moor. KaieMihkelson – Neenu Moor; PraostiprouaOdja; Jevdokia Ääreküla; Eit; Külanaine; Ele.Külli Teetamm – Eneken Üüve; Kadi; PilleRiin; Dunja Ääreküla; Elda Indu; Lassi. TõnuOja – Toomas Üüve; Praost Odja; Iivan Sirota;Taat; Vana Indu; Juut; Noo; Isa Uutsõ. KasparVelberg – Jaagup Seenepoiss; Papp; Aleksan-der; Pierrot; Ekke. Tõnu Õnnepalu – Ülem-kelner. Esietendus 17. juulil 2015 SaueauguTeatritalus. 12 etendust (2016. aastal 15 etendust).

Mere märgidGardner McKay draama. Inglise keelest tõl-kinud Inna Feldbach. Lavastaja MargusKasterpalu. Osades Kadri Adamson ja MeelisRämmeld. Esietendus 12. augustil 2014 Ugala Teatrilavastusena, 2015. aastal anti lavastusega 24etendust, neist 4 etendust Saueaugu Teatri-talu nime all.

TAARKA PÄRIMUSTEATERtaarkateater.ee

Teater asutati 3. oktoobril 2006 Obinitsas,Seto seltsimajas. Pärimusteatri põhieesmärkon läbi teatrikunsti tagada seto kultuuri ellu-jäämine ja ühiskonna kultuurilise tegevusearendamine, setokeelsete näidendite lavale-toomine.

non-stop SETODokumentaaldraama setoks olemisest. La-vastaja Helena Kesonen, dramaturg KristiinaJalasto, kujundajad Mailiis Laur ja Ida Lep-paru, valgus- ja helikujundajad KarolinTamm ja Kristo Kuusik, video autorid MeeliTuoppi ja Taavi Toom, visuaalmaterjalid Eve-lin Urm. Osades: Artur Linnus, Riin Tammiste,Marija Jurtin, Kärt Kooser. Esietendus 31. juulil 2015 Kingo taluheinaküünis, Obinitsa külas. 7 etendust Obinitsas, Võrus, Tartus ja Tallin-nas.

TALLINNA KAMMERTEATER www.kammerteater.ee

Parimad palad vol 2Huumorikava parimate paladega lavastus-test „Sinised kilesussid jalas“, „Teatrikokk“,„Ravintola ehk Tolaravila“ ja „Egon & Ind-rek“.

408

Esitajad: Egon Nuter ja Indrek Taalmaa. Esietendus 1. aprillil 2015 Tallinna Kam-merteatris. 14 etendust.

Teater andis lavastustega „Sinised kilesussidjalas“, „Raineri hommik“, „Egon ja Indrek“,„Parimad palad“ ja „Hitler“ 2015. aastalkokku 43 etendust. Tallinna Kammerteatrisaalis, Vabriku 12, võõrustati ImproteaterImpeeriumi etendusi.

TANTSUTEATER ArTriksteringridtuksam.wix.com/artrikster

VassilissaTantsulavastus vene muinasjuttude ainetel.Lavastaja ja koreograaf Ingrid Tuksam, tekstiautor Helena Läks, kunstnik Eike Eplik,visuaalide looja Karmen Vigor, muusikaautor Jeremy Macachor, valguskunstnik VilluKonrad. Esitajad: Agur Seim, Sandra Annuste,Age Linkmann, Kristel Kermes, KarolineSuhhov, Kadri Sirel, Ingrid Tuksam, KasparSeeblum. Esietendus 2. oktoobril 2015 TÜ ViljandiKultuuriakadeemia black box’is. 4 etendust.

TEATER KARAHVIN

Maks ja MooritsWilhelm Buschi lastejutu dramatiseering.Saksa keelest tõlkinud Andres Ehin. Drama-tiseerija ja lavastaja Andres Lepik. Esitajad: Andres Tabun, Tarvo Vridolin jaAndres Lepik. Esietendus 29. novembril 2015 TallinnaKammerteatris. 6 etendust.

TEATRIHOOV

LigamentNüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas-taja Karolin Poska, helikunstnikud Kenn-Eerik Kannike, Rauno Avel, valguskunstnikIvar Piterskihh, videokunstnik CarmenSeljamaa. Tantsija: Kadri Sirel. Esietendus 26. novembril 2015 Koiduseltsimajas Viljandis. 3 etendust Viljandis, Tallinnas, Tartus.

Eremiidi tabamineNüüdistantsulavastus. Koreograaf ja lavas-taja Mai Sööt, helikujundaja ja kaasautor LilliTölp. Esitaja: Mai Sööt. Esietendus 26. novembril 2015 Koiduseltsimajas Viljandis. 3 etendust Viljandis, Tallinnas, Tartus.

TEATRIÜHENDUS MISANZEN

Üle vee / Laineid lausudes Visuaalteatrilavastus. Autor, lavastaja jamuusikaline kujundaja Helen Rekkor, kaas-autor Liisa Taul, kaasdramaturg Liis Väljaots,koreograaf Einar Lints, helimaastiku kujun-dajad Lee Taul ja Liisa Taul, valguskujundajaJari Matsi, kunstnik Maarja Pabunen. Esitajad: Mairi Jõgi, Rauno Kaibiainen,Shannon Quinn, Kristian Põldma, Lee Taul,Mauri Liiv, Märt Koik, Liisa Taul. Esietendus 31. juulil 2015 Viinistu katla-maja väikses saalis ja merekuuris. 10 etendust (2016. aastal 9 etendust).

TSIRKUSEKOOL

Puur Nukulavastus Gregie de Maeyeri jutustuse

409

ainetel. Dramatiseerija ja lavastaja Mart Kam-pus, kunstnik Liina Keevallik, valguskunst-nik Triin Rahnu, muusikaline kujundaja AitaVaher, lavameister Villu Teder. Osades: Taavi Tõnisson – Vend. AitaVaher – Õde. Esietendus 31. mail 2015 NUKU teatriväikses saalis. 3 etendust.

TSIRKUSESTUUDIO FOLIEwww.tsirkus.ee

Mis oleks kui ...Tsirkuselavastus. Autor, helikujundaja, kos-tüümide autor ja lavastaja Terje Bernadt, näit-lemistreener Dan Renwick (Austraalia). Esitajad: Tsirkusestuudio Folie grupidLost Monkeys ja DII Esietendus 16. aprillil Nõmme Kultuuri-keskuses. 2 etendust.

Viktor ja kollane keraTsirkuselavastus. Lavastaja Kaspar Jancis,koreograaf Kaja Lindal, tehniline teostajaEero Druus. Esitajad: Grete Gross, Ireen Peegel,Kaupo Pilder, Maarja Roolaht, Lizeth Wolk jaansambel Kriminaalne Elevant. Esietendus 17. juulil 2015 Noblessnerisadamas, Tallinna Merepäevade raames. 3 etendust.

Vaikus Tsirkuselavastus. Lavastajad Terje Bernadtja Kaja Lindal, koreograaf Kaja Lindal, heli-kujundaja Olger Bernadt, valguskujundajaPriidu Adlas, kunstnik Maarja Roolaht. Esitajad: Folie VIU grupp ja KaupoPilder.

Esietendus 26. augustil 2015 KUMUauditooriumis, rahvusvahelise kaasaegsetsirkuse festivali “Circus Tree” raames.

TÕSTAMAA MÕIS

Skvottimine võhikuteleDraama. Teksti autor ja lavastaja Gerda Kor-demets, kunstnik Kristjan Suits. Osades: Kersti Tombak – Hedvig. AndrusVaarik – Eeri. Esietendus 1. augustil 2015 Tõstamaamõisas. 15 etendust (2016. aastal 7 etendust)

VIIMSI SUVETEATER

Mereplekid Draama. Teksti autor Piret Saul-Gorodilov,lavastaja Eva Kalbus, muusika Jarek Kasar. Osades: Ene Järvis, Külli Reinumägi ningteatritrupp KOKK, 32. keskkooli teatrimees-kond ja tantsuklubi Koit tantsijad. Esietendus 3. augustil 2015 Prangli sa-dama kultuurikuuris Noor Kaardivägi. 10 etendust (ja 10 etendust 2016. aastal).

VON GLEHNI TEATER

Stseenid ühest abielustIngmar Bergmani draama. Lavastaja KaupoKruusiauk. Osades: Mari Abel – Marianne. MargusPrangel – Johan. Teistes osades: Mait Malm-sten, Katariina Unt, Bert Raudsep. Esietendus 21. mail 2015 Von Glehniteatris. 5 etendust.

410

*True Skin Tantsulavastus. Autorid ja lavastajad Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste ja Liis Tamm,valguskujundaja Karl Marken, kunstnik LiisTamm, helikujundaja Dillon Sutherland. Esitajad: Üüve-Lydia Toompere ja SiimTõniste. Esietendus 25. märtsil 2015 TallinnaBotaanikaaias. 4 etendust. *Juhuslik nimetaja Õudusdraama. Teksti autor, lavastaja ja esi-taja Mart Sander. Esietendus 3. augustil 2015 Tapa kul-tuurikojas. 22 etendust üle Eesti. *Universumi armastusUrmas Sisaski loomingul põhinev šamanist-lik multimeedialavastus. Muusikaline juhtVeronika Portsmuth, lavastaja Reeda Toots,videokunstnik Piibe Piirma, kunstnik GerliMägi, liivamaalija Madli Luuk, valguskunst-nik Priidu Adlas, helirežissöör KasparKarner. Esitajad: Tiiu Sisask, Siiri Sisask, UrmasSisask, Euroopa Kultuuripealinna Segakoorja solistid. Esietendus 1. oktoobril 2015 Vaba Lavasuures saalis.5 etendust. *Carmina TrashMittetantsulavastus. Lavastaja Sveta Grigor-jeva, dramaturg Jürgen Rooste, muusikaautor Kenneth Flak, valguskunstnik Johan-na-Mai Vihalem, kunstnik Kerli Ever, tehni-line tugi Vootele Ruusmaa. Lavastuses onkasutatud Tiit Palu, Antonio Vivaldi ja ABBAloomingut. Esitaja: Sveta Grigorjeva.

Esietendus 3. oktoobril 2015 KirjanikeLiidu Musta Laega saalis (Harju tn 1).

RAADIOTEATERraadioteater.err.ee

Karin ja PearuA. H. Tammsaare ainetel, teksti autor AutorAndrus Kivirähk. Raadioseade Toomas Lõh-muste, režissöör ja muusikaline kujundajaAare Toikka (VAT Teatri lavastuse põhjal),helirežissöör Külliki Valdma. Osades: Katariina Unt – Karin Vesiroos.Raivo Trass – Pearu Murakas. Meelis Põder-soo – Kelner Juku. Esietendus 21. veebruaril 2015.

Tervist, härra Vilde!Autor ja režissöör Heidi Sarapuu, helirežis-söör Külliki Valdma. Tegevusaeg: 1927–1933. Tegevuskoht:Eduard Vilde korter Kadriorus. Osades: Peeter Kaljumäe – Eduard Vilde.Liina Olmaru – Linda Vilde. Väino Rast –Friedebert Tuglas. Anni Jürine – Naabritüd-ruk Juta. Bert Raudsep – Ajakirjanik. ToomasTross – Töömees. Tegelased Vilde teostest:Toomas Tross – Naaber. René Soom – Viher-puu. Bert Raudsep – Keerup. Haide Männa-mäe – Mirjam. Esietendus 7. märtsil 2015.

Ma olen elus olemise tunneJim Ashilevi romaanist raadiole seadnudTamur Tohver. Režissöör Tamur Tohver, heli-režissöör Külliki Valdma. Osades: Rasmus Kaljujärv – Vaiko. Maa-rius Pärn – Niklas. Karin Rask – Solveia. Kris-tiina Hortensia Port – Ebe. Jane Lauter –Grete. Hugo Soosaar – Väike Vaiko. LiiselottaEmilie Jahnke – Väike Ebe. Esietendus 9. mail 2015.

411

asjadAutor, režissöör ja muusikaline kujundajaAndres Noormets, helirežissöör Külli Tüli. Osades: Tambet Tuisk – Hääl 1. AndresNoormets – Hääl 2. Esietendus 31. oktoobril 2015.

Kaheksa varbaga kuningasAutor Andrus Kivirähk, režissöör Kalju Orro,helirežissöör Külli Tüli, toimetaja ToomasLõhmuste, kaastöö eest tänatakse RiinaRooset. Osades: Andrus Vaarik – Valdek. PiretKalda – Sanitar. Esietendus 28.–30. detsembrini 2015.

TEATRIKOOLID

6.–12. septembrini toimunud teatrifestivaliDraama 2015 eriprogrammi „Piiri peal” ku-raator oli Peeter Raudsepp ja festival oli pü-hendatud teatrihariduse probleemidele ja tõikokku sadakond teatritudengit erinevatestlavakunste õpetavatest ülikoolidest. Spet-siaalselt festivali tarbeks lõid tudengid kaksühislavastust ning esitasid oma paremaid la-vastusi. Tudengitest koosnev žürii valis eel-mise hooaja teatriprojektidest välja festivalimängukava. Festivali raames toimus TartuÜlikoolis 6. septembril teatrihariduse-alanekõnekoosolek kõikide lavakunste õpetavateülikoolide, teatriüldsuse ning haridus- ja tea-dusministeeriumi esindajate osavõtul. Koolide ühislavastused teatrifestivalilDraama 2015:

Pärismaalaste paaritumismängudEkskursioonlavastus linnaruumis. Lavasta-jad Liisa Pool, Laura Kalle ja Jan Teevet,kunstnikud ja kostüümikunstnikud LiisaPool, Laura Kalle, Jan Teevet, Mirjam Aimla. Esietendus 8. septembril 2015, algusega

Tasku keskuse Rimi kalaleti eest, kokku 8ekskursiooni.

Piiri peal ehk nii me oleme101 tudengi koostöös valminud etendus-kunstide eluolust pajatav humoorikas ühis-lavastus. Esitavad: Eesti Muusika- ja Teatriaka-deemia lavakunstikooli 27. ja 28. lend, TartuÜlikooli teatriteaduse tudengid, Eesti Kuns-tiakadeemia stsenograafiatudengid, TartuÜlikooli Viljandi Kultuuriakadeemia eten-duskunstide (teatrikunsti 10. ja 11. lend, tant-sukunsti, teatrikunsti visuaaltehnoloogia)tudengid, Tallinna Ülikooli koreograafia tu-dengid. Esietendus 9. septembril 2015 Vanemuiseteatri suures majas.

TALLINNA ÜLIKOOL

Kommuun Labürintteatrilavastus. Lavastaja Kairi Kivi-rähk*, kunstnikud Erika Sall, Inga Vares,Kristel Maamägi ja Eve Ormisson, helikujun-daja Dmitry Natalevich. *Tallinna Ülikoolifilmi- ja meediakooli bakalaureusetöö. Osades: Kaisa Selde, Märt Koik, KristoVeinberg, Pärtel Soosalu, Liisa Linhein, UkuTalmar, Kristel Jänes, Helina Reinjärv, JaninaSarantšina. Esietendus 17. mail 2015 Tallinna 22.lasteaias Vilmsi 9. 5 etendust.

KorFest 2015Tallinna Ülikooli koreograafiaosakonna ühis-lavastused:

Vaade läbi suletud silmadeKompositsioon Argentina tango tehnikaga.Külaliskoreograaf Karmen Ong, jumestus:

412

Meigikool, juuksurid: TTHKs juuksuri erialaõpilased. TÜ koreograafia I kursuse tantsijad:Häldi Kasak, Kirsi Mari Lepik, Carolin Ligi,Katre Sabbal, Janeli Sikaste, Kristin Tagam,Sandra Veeremets, Ilona Vapper, Laura Lõh-mus, Helin Jürmann, Vladislav Kruzo, OskarPunga. Etendused 29. ja 30. aprillil 2015 TallinnaÜlikooli Teadlaste Foorumi aatriumis.

Vastuvõtt Liikumistehnikate ja emotsionaalsete seisun-ditega kompositsioon. KülaliskoreograafKarl Saks, muusika autorid Biosphere,Muslimgauze. TLÜ koreograafia II kursuse tantsijad:Marie Käige, Mari-Liis Velberg, Liis Rinde,Merje-Liis Sepp, Liis Pokinen, LeaanikaParras, Johanna Tarand, Carolin Beres, Ma-rian Kuklane, Helina Reinjärv, Rene Köster,Siim Praast. Etendused 6. ja 7. mail 2015 TLÜ Stellateatris.

KorFest 2015: koreograafia magistriõppe diplomilavastused:

EpochéKoreograaf, lavastaja ja kunstnik TatjanaRomanova, juhendaja Renee Nõmmik,helikujundaja Theodore Lee Parker, valgus-kujundaja Kaisa Paluoja, kostüümikunstni-kud Eliise Selisaar ja Elvira Romanova,tehniline abi Roman Pankratov. Tantsijad: Antonia Koluiartseva, IrinaPähn, Maria Uppin. Esietendus 23. aprillil 2015 Helsingi Teat-riakadeemias, 10.-11. mail TLÜ Stella teatris.

XDKoreograaf ja lavastaja Julia Koneva, juhen-daja Helena Pihel, kostüümikunstnik KätlinKikkas. Esitavad: Helle-Maria Mitt, Marie Käige,Siim Praats. Esietendus 23. aprillil 2015 Helsingi Teatri-akadeemias, 27.-28. aprillil TLÜ Stella teatris.

Su naer mu unne lõikasKoreograaf ja lavastaja Maria Uppin, juhen-daja Sille Kapper, valguskunstnik AntsKurist, muusika autorid Alfred Schnittke,Urmas Sisask, Sander Tuvikene, Robi Uppin,The Cinematic Orchestra. ProdutsendidTLÜ, Fine5 Tantsuteater ja Eesti Tantsuagen-tuur. Tänu: Marten Esko, Jüri Uppin, IvarSäde ja AS Susi, Kristjan Sarv. Tantsijad: Irina Pähn, Aleksandr Žemžurov. Etendused 27. ja 28. aprillil 2015 TLÜStella teatris.

Short StoriesIdee autor, lavastaja ja teostaja Üüve-LydiaToompere ja Henri Hütt, juhendaja Sille Kap-per, helikujundaja ans Algorütmid, valgus-kujundaja Sander Põllu. Partnerid: TallinnaTeletorn, Tallinna Ülikool, Eesti KaitseväeOrkester, PACT Zollverein, Kanuti GildiSAAL. Etendused 6. ja 7. mail 2015 Tallinna Tele-tornis.

KorFest 2015: koreograafia bakalaureuse-õppe diplomilavastused:

Viies pööripäevKoreograaf, lavastaja ja valguskunstnik JaanUlst, juhendaja Sille Kapper, muusika autorArdo Ran Varres. Tantsijad: tantsuansambel Leigarid. Esietendus 1. novembril 2014 Salme Kul-tuurikeskus.

413

5 Scientifically Proven Things that WillMake Your Life Happier Koreograaf Madli Paves, juhendaja TiinaOllesk, muusika autor Ragnar Kjartansson. Esitajad: Árný Rún Árnadóttir, BrynjaBjarnadóttir, Elísa Lind Finnbogadóttir, Ingi-leif F. Wechner, Madli Paves, Merlin Hoch-meier, Erla Rut Mathiesen.

Kaua ma ootan ...Koreograaf Indrek Hirsnik, juhendaja ReneeNõmmik, kunstnik Anna Tamm, muusikaautor Arvo Pärt. Esitajad: Erena Reilent, Siim Praats, KirtiTambre. Etendused 23. ja 24. aprillil 2015 TLÜStella teatris.

KusKusLavastaja ja koreograaf Kairi Reinvee, juhen-daja Heili Einasto, muusika autor Tiit Kikas. Esitajad: Kirsi Mari Lepik, Sandra Vokk,Laura Barbo. Etendused 23. ja 24. aprillil 2015 TLÜStella teatris.

VaatenurgadKoreograaf Magdalena Donerstak, juhendajaHeili Einasto, muusika autorid: Philip Glassja Max Richter. Tantsijad: Jaroslav Galitskij, AnnetteRungi, Kirti Tambre ja Helle Laanes. Etendused 29. ja 30. aprillil 2015 TLÜStella teatris.

X punktKoreograaf Egor Zadoya, juhendaja MariaGoltsman, muusika autor Ólafur Arnalds. Tantsijad: Egor Zadoya, Greetel JoannaVõrk. Etendused 29. ja 30. aprillil 2015 TLÜStella teatris.

Mõte ≠ MõteKoreograafia Kirti Tambre, juhendaja AngelaArraste, muusika autor Tõnis Mägi. Tantsijad: Helle Laanes, Anette Rungi,Magdalena Donerstak. Etendused 6. ja 7. mail 2015 TLÜ Stellateatris.

Sounds like MusicKoreograaf Liisa Laine, juhendaja Ülle To-ming, muusika autor Ólafur Arnalds, valgus-kunstnik Priidu Adlas, kostüümikunstnikLaura Oolma. Tantsijad: Egle-Riin Rüütel, Miia Natka,Annette Rungi, Johhan Rosenberg, SiimPraats. Etendus 8. mail 2015 Kanuti Gildi saalis.

Side lõppKoreograaf Sofia Ketova, juhendaja MariaGoltsman, muusika autor Alvin Raat, trom-petil Allan Järve, valguskunstnik AljonaTubaleva, lavastuskunstnikud AleksandraRezvaja, Rauno Raat. Tantsijad: Erena Reilent, Kaili Puusepp,Jaroslav Galitski, Sofia Ketova. Etendus 16. mail 2015 Tallinna Teletornis.

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA

OOPERISTUUDIO

Pelléas ja MélisandeKaheosaline ooperiõhtu. Lavastaja AuriJürna, konsultant EMTA ooperistuudio juhtEne Rindesalu, lavakunstnik Pille Kose,valguskunstnik Sander Põllu, fotograaf jakujundaja Hanna Allsaar. 1. Katkend Claude Debussy sümbolistli-kust ooperist „Pelléas ja Mélisande”, mispõhineb Maurice Maeterlincki samanimeliselnäidendil.

414

Osades: Héloïse Bernard ja Sander Sokk. 2. Gian Carlo Menotti lühiooper „Tele-fon”. Tõlkinud Aarne Mikk. Esitajad: Tamar Nugis ja Maria Leppojavõi Janari Jorro ja Kadri-Liis Kukk. Esietendus 12. märtsil 2015 Von Glehniteatris 3 etendust.

ArmujookDonizetti koomiline ooper, RahvusooperEstonia lavastus. 19. ja 20. mai etendustel olidosades Eesti Muusika- ja Teatriakadeemianoored lauljad. Etendusi dirigeeris LauriSirp. Osades: Yie Jin (doktoriõppe IV kursus) –Nemorino, kohalik töömees (20.05). MariaMelaha (magistriõppe I kursus) 19.05, KseniaKutšukova (magistriõppe II kursus) 20.05 –Adina, poeomanik.Andrejs Krutojs (magistriõppe II kursus)19.05, Tamar Nugis (magistriõppe I kursus)20.05 – Belcore, maffiapealik. Egle Troon (ma-gistriõppe II kursus) 19.05, Elina Netšajeva(magistriõppe I kursus) 20.05 – Giannetta,klatšidaam.

*14. aprillil esinesid EMTA lauluosakonna üli-õpilased ooperimuusika kontserdil HeinoElleri nim Tartu Muusikakooli Tubina saalis;21. juunil astuti Suure-Jaani Muusikafesti-valil üles kontserdil Olustvere mõisas; 1. ok-toobril tähistati Pärnu kontserdimajas koos-töös Eesti Muusikanõukoguga rahvusvahe-list muusikapäeva; 21. oktoobril oli ülemaa-ilmsele itaalia keele nädalale pühendatudkontserdil ooperistuudio aukülaliseks Itaaliasuursaadik Marco Clemente, õhtu kava sisal-das aariaid ja ansambleid Itaalia ooperitest; 11. detsembril esitasid magistriõppe esimeseaasta üliõpilased kammersaalis kaasaegsemuusikateatri kursuse raames stseene Boris

Blacheri teosest „Abstraktne ooper nr 1”.Tudengeid juhendasid lavastaja Liis Kolle,Maria Bachmann, Ene Rindesalu ja Iris Oja,lavakava kunstnik oli Maarja Pabunen (EestiKunstiakadeemia).

LAVAKUNSTIKOOL

... ja sõna sai lihaks Lavakõneeksamiks valminud kava. Aluseksvana testamendi lood, inspireeritud eesti kir-jandusest ja maalidest. lavakava koostaja, la-vastaja ja lavakõne õppejõud Anu Lamp. Esitajad 27. lennu tudengid: Jürgen Gan-sen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, KarlLaumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen,Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Chris-topher Rajaveer, Liisa Saaremäel, RistoVaidla, Laura Kalle, Karl Koppelmaa jaMehis Pihla. Esietendus 2. veebruaril 2015 EMTA lava-kunstikooli Mustas saalis. 6 etendust, 304 vaatajat.

Idioot FM Nüüdistantsulavastus Fjodor Dostojevskiromaani ainetel. Lavastaja Aleksander Pepel-jajev, kunstnikud Mirjam Aimla, Bibi-AnnKahk, Eliise Selisaar (EKA stsenograafia-tudengid), juhendaja Inga Vares, videokujun-daja Rasmus Puksmann. Osades: Jürgen Gansen, Markus Haba-kukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Ni-gula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-HenrikRaidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saare-mäel, Risto Vaidla, Laura Kalle, Karl Koppel-maa, Mehis Pihla. Esietendus 25. märtsil 2015 EMTA lava-kunstikoolis. 9 etendust, 585 vaatajat.

415

Lavakavad:

Lavakate stand-up-monoloogide ja näidendi-lugemise õhtu11. oktoobril esitasid lavakooli tudengid näi-dendikuu raames monolooge ja näidendikat-kendeid. Laval noored dramaturgid ja näit-lejad Laura Kalle, Johan Elm ja Teele Pärn,Ingmar Jõela ja Jane Napp, Priit Põldma jaUrsel Tilk, Jan Teevet ja Ilo-Ann Saarepera.

Ese osutab vastupanu29. novembril esitas lavakunstikooli 28. lendEesti Teatri- ja Muusikamuuseumis humoo-rikaid etüüde. Juhendajateks õppejõud AnneTürnpu, Mart Koldits, Jüri Nael ja HellarBergmann.

BA ja HT4. detsembril esines lavakunstikooli 27. lendBetti Alveri ja Heiti Talviku loomingul põhi-neva luulekavaga Betti Alveri muuseumisJõgeval.

KASSETT Lühinäidendid. Esietendus 2. juunil 2015kultuurklubis Kelm, kokku 4 etendust.

Mu naist vägistati Absurdne krimitriller. Teksti autor ja lavas-taja Mehis Pihla, kunstnik Kati Stimmer. Esitavad: Ott Raidmets, Karmo Nigula,Risto Vaidla ja Karl Laumets.

Bonobodel on pohhuiTeksti autor Johannes Valdma, lavastaja KarlKoppelmaa. Esitavad: Liisa Saaremäel, ChristopherRajaveer, Markus Habakukk, Jürgen Gansen.

Osta elevant äraAutor ja lavastaja Laura Kalle. Esitavad: Ester Kuntu ja Lauli Otsar

Koostöölavastused teatritega:

Ekke Moor Koostöölavastus VAT Teatri ja KuressaareLinnateatriga. Esietendus 30. juulil. 25 etendust, 3884 vaatajat.

Klaasist loomaaedKoostöölavastus VAT Teatriga. Esietendus 28. oktoobril. 8 etendust, 767 vaatajat.

Torm Koostöölavastus VAT Teatriga. Esietendus 6. novembril. 11 etendust, 1 057vaatajat.

Veider orkester Koostöölavastus Tallinna Linnateatriga. Esietendus 23. septembril. 9 etendust, 4 672 vaatajat.

Magistrilavastused:

Vanamees ja meriMartti Helde magistrilavastus Ernst He-mingway teose ainetel. Lavakooli tudengiteosalusel, Tallinna Linnateatri ja Von KrahliTeatri koostöö, esietendus 3. juunil 2015 Voltaklubis.

Stseenid ühest abielust Kaupo Kruusiaugu magistrilavastus IngmarBergmani teose ainetel. Osades: Mari Abel – Marianne. MargusPrangel – Johan. Teistes osades: Mait Malm-sten, Katariina Unt, Bert Raudsep. E sietendus 21. mail 2015 Von Glehni teatris.

416

HARRASTUSTEATER EESTIS

ALBURAHVA TEATERalburt.weebly.com

TrepikodaKriminaalne komöödia. Teksti autor KüllikeVeede, lavastaja Tiit Tammleht. Osades: Küllike Veede – Marta. MareKabel – Sveta. Leo Valdvee – Volmer. AirePitk – Kass. Merike Kernu – Koer. Maarja Liiv- Liisi. Erko Elmik – Ants. Erko Elmik, VeljoKukk – Võõrad. Esietendus 26. juunil 2015 Kassiaru puh-kemaja õuel. 9 etendust.

EESTI LUGUTEATERluguteater.ee

Eesti Luguteater on improvisatsiooniline tea-ter, mille eesmärgiks on kogukonnas luguderääkimise ja kuulamise abil muutuste käivi-tamine ja vastastikuse arusaamise toetamine.

Inimene malelaualLavastuses jagavad trupi liikmed oma isik-likke lugusid ellujäämisest ja rasketest vali-kutest sõja ajal. Lavastuse meeskond: Priit Ahte, MariLipp, Triin Siiner, Aivar Simmermann, Mar-git Sõrve, Uku Valner, Jaan Väärt. Kujundusja valgus Johanna Mai Vihalemm, heli SvenSosnitski, projektijuht Triin Siiner. Esietendus 9. septembril 2015 Eesti Aja-loomuuseumi Maarjamäe lossi tallihoones. 4 etendust.

Saame õhtul linnas kokku Osavõtuteatri lavastus valmis Goethe Insti-tuudi projekti MÄNGUKIHK! raames, koos-tööpartner Kultuurikatel.

Lavastuse meeskond: Martin Haljas, Kat-rin Laansalu, Mari Lipp, Triin Siiner, MargitSõrve, Jaan Väärt. Esietendus 10. septembril 2015, algusBalti jaama turu jaamapoolse värava juures. 2 etendust.

KAARI SILLAMAA Laste ja Noorte Muusikateaterwww.lkkk.ee/teater

Koerhaldjas Mia Muusikal lastele. Kadi Urbase raamatu „Miamuinasjutud” ainetel. Libreto ja muusikaautor Kaari Sillamaa. Lavastaja ja koreograafKatre Jaani, muusikajuht Hille Savi, kunstnikRiina Vanhanen. Osades: Getter Jaani, Kaire Vilgats, EmilRutiku, Kaarel Orumägi, Contra ning KaariSillamaa Laste ja Noorte Muusikateater. Esietendus 2. detsembril 2015 NordeaKontserdimajas.

Salme Etnorokkmuusikal põhineb eeposel „Kalevi-poeg“. Libreto autor Kaari Sillamaa, heliloojaja muusikajuht Kaarel Orumägi, lavastajaGerda Lukkonen, koreograaf Kertu Raja,kunstnik Riina Vanhanen. PühendatudSalme Kultuurikeskuse 50. sünnipäevale. Esitajad: Kaari Sillamaa Noorte Muusika-teater ja vilistlased. Esietendus 16. novembril 2015 SalmeKultuurikeskuses. 1 etendus.

KULTUUR AITAB HINGATAwww.hot.ee/m/mtykah

Viipekeel kui tantsNüüdistantsulavastus. Lavastajad ja koreo-graafid Evelyn Uisk ja Kalmer Liimets, muu-

417

sikaline kujundaja Kaarel Kuusk, viipekeele-tõlgid Hele-Riin Karja ja Mari-Liis Ungerson,projektijuht Kristin Viljamaa. Tantsivad kur-did ja vaegkuuljad. Esietendus 17. mail 2015 Viljandis.4 etendust Tartus, Tallinnas, Pärnus.

RUUSA NÄITEMÄNGU SELTSING

Lahvka Jan Rahmani komöödia. Lavastaja Tarmo Ta-gamets, lavastaja assistent Siim Sareal, kunst-nik Riina Vanhanen, muusikaline kujundajaImre Õunapuu, dekoratsioonide meistridSergei Mestiljainen ja Vello Rannaste. Korral-dajad MTÜ Ruusa kultuuri- ja noorteühingning Ruusa Näitemängu seltsing. Osades: Väino Puura, Maive Käos, AguTrolla, Tõnu Zernask, Vello Oper, Helje Põv-vat, Tiia Kokman-Konsap, Tambet Krasnov,Siim Sareal, Liili Saar, Elina Apsolon, ÜloKivisild, Juulia Paulson, Lenna Võikar,Maarja-Lill Mahlakas, Hanna Mathiesen,Robin-Sulev Mahlakas, Tormi Trumsi, OlarTuuling. Esietendus 24. juulil 2015 Pääsna külas,Räpina vallas. 9 etendust (2016. aastal 5 etendust).

SAAREMAA TEATER

Vedelvorst Hugo Raudsepa komöödia. Lavastaja VäinoUibo, helitehnik Rein Rand, kunstnikud ElliTänavots ja Kersti Sepp, projektijuht ElliTänavots. Osades: Leelo Laus – Mari, Näsnärudaperenaine. Rando Väljaots – Kustav, temapoeg. Virgo Neemre Joosep, sulane. Tiia Ma-rist – Maali, teenija. Maarjus Kupits – Eedo,karjapoiss. Juhan Nemvalts – Tanel, kirikuvöörmünder. Anna Maria Lember – Tiiu,

tema tütar. Merike Meriloo – Natja, must-lane. Ain Hannus – Lõõtsa- ja laulumees.Tantsutrupp Kalle Kadariku juhendamisel. Esietendus 4. juunil 2015 Mihkli talu-muuseumis.

SALME TEATERsalmeteater.ee

Limbo Margareta Garpe draama. Rootsi keelest tõl-kinud Maarja Aaloe. Lavastaja, valgus- jahelikujundaja Reet Paavel, kunstnik HannaAllsaar. Osades: Rainer Miller või Vane Üksküla– Bill. Mare Pohla-Tiisler – Betty. Rita Palatu– Viktoria. Inge Kaseleht – Milla. Airi Alt-nurme – Lolo. Katrin Rahe – Hanna. HannaAllsaar – Kim. Esietendus 7. novembril 2015 RakvereKultuurikeskuses.

SARGVERE MÕIS

TäisringKomöödia. Teksti autor ja lavastaja KatiSaara Vatmann, assistent-inspitsient MariaIndira Murutar, lavastustugi Rein Laos. Osades: Lauri-Kare Laos – Indiaanlane.Meelis Sarv – Mõisavalitseja. Pirjo Levandivõi Diana Klas – Naine. Lõõtsamees AinHannus, rahvatantsijad Kalle Kadariku ju-hendamisel. Esietendus 20. juunil 2015 Sargvere mõisas. 19 etendust (2016. aastal 12 etendust)

SEASAARE TEATERwww.hot.ee/s/seasaare

Lakalaulik Artur RinneElulooline komöödia. Teksti autor, lavastaja,kunstnik, muusikaline kujundaja ja valgus-

418

kunstnik Margus Vaher, koreograaf KatrinHommik. Osades: Kait Aidnik, Valdeko Jaanson,Kristjan Kaarjärv, Annika Kiis, Agu Lall, MariLember, Anne Mikson, Voldemar Nikolajev,Indrek Paju, Marika Poolakese, Ane Purgas,Reet Raudsepp, Aino Tuuksam ja MaarjaVildo Esietenduse 4. märtsil 2015 Seasaare Teat-ris (Väike-Turu 3, Viljandi).

SOERA TALUMUUSEUM

HundimõrsjaDraama. Aino Kallase „Hundimõrsja“, Cla-rissa Pinkola Estese „Naised, kes jooksevadhuntidega“ ja August Kitzbergi „Libahundi“ainetel. Autor ja lavastaja Jaan Urvet, kunst-nik Reet Nurmsalu, lavastuses kasutatakseErkki-Sven Tüüri muusikat. Esietendus 29. juulil 2015 Soera Talumuu-seumis Hiiumaal. 9 etendust.

TABIVERE HARRASTUSTEATER

BelvedereAnatoli Djatšenko draama. Lavastaja ja muu-sikaline kujundaja Esta Sokk. Osades: Helgi Herman – Naine 1. KatrinSokk – Naine 2. Rein Karu – Mees. Esietendus 3. juuli 2015 Tabivere Rahva-majas.

TARTU ÜLIÕPILASTEATERteater.ut.ee

Pärast kaldkriipsuViktor Krasovcki romantiline noortedraama(Olukord 2222/...) Lavastaja ja muusikalinekujundaja Kalev Kudu, vene keelest tõlkinudAare Pilv, kunstnik Kudrun Vungi.

Osades: Kertu Raja või Merjam Ahmet,Mark Harald Männik, Tairi Leis, JoosepSarapuu, Merilin Jürjo, Sven Paulus. Esietendus 14. mail 2015 Tartu Uue Teatriproovisaalis. 9 etendust.

MEDEA rehabilitatsioon. Projekt nr 2Monolavastus. Teksti autor Antonin Marto(Irakli Kakabadze), lavastaja ja kunstnikIrakli Gogia (Georgia). Estonian-GeorgianArt Centeri ning nullteatri ühistöö. Osas: Tairi Leis – Medea. Esietendus 12. augustil 2015 Tartu kohvi-kus Armastus (Rüütli 5). 6 etendust

Kirsiaed. Work in progressAnton Tšehhovi draama ainetel. Lavastaja jamuusikaline kujundaja Kalev Kudu, lavas-taja assistent ja valguskunstnik Enor Niine-mägi, liikumise seadja Jaanika Tammaru(Must Kast) Esitavad: Tairi Leis, Mark Harald Män-nik, Kristi Luha, Kristel Raudik, MihkelKohava, Priit Kivisilla, Alina Annely Strokin,Epp Valdaru, Annabel Berg, Elo Järv, AnneliOjaste, Andreas Aimse, Enor Niinemägi jaKalev Kudu. Esietendus 17. detsembril 2015 Tartu Üli-kooli peahoones, ruumis 027. 4 etendust.

Teater OTPAD

Elasid kord ...Muinasjutt täiskasvanutele Oleg Bogajevinäidendi „Maria põld“ ainetel. Dramatisee-rija, lavastaja ja kunstnik Galina Didkovs-kaja, muusikaline kujundaja Sergei Barsukov,valguskunstnik Mario Gorbatšov, koreograafRoman Smolov.

419

Osades: Natalia Tšikul – Maria. MarinaKannula – Praskovja. Olga Vassiljeva – Sera-fima. Roman Smolov – Veiderdaja 1; Hilter;Sõdur. Vladimir Tšikul – Veiderdaja 2; Stalin.Deniss Muhhametšafikov – Goebbels. JüriKannula – Veiderdaja 3; Beria. Esietendus 27. märtsil 2015 Kiviõli Rah-vamajas.

TEOTEATER /vt lk 376/www.teoteater.ee

Tunnete maastikEric-Emmanuel Schmitti draama. Prantsusekeelest tõlkinud Margus Alver. LavastajaErki Aule, kunstnik Kristel Linnutaja, kos-tüümikonsultant Jana Wolke, valguskunstnikAlar Simmermann. Osades: Galina Tikerpuu – Mdm Pomme-ray. Kristiine Truu – Dianne. Meeli Seermaa– Anca. Anneli Aru – Rodica. Erik Rüütel –Richard. Esietendus 21. novembril 2015 Teoeatris.

Sussid püstiLavastus lastele. Teksti autor, lavastaja jakunstnik Jane Meresmaa-Roos, muusikaautor Daniel Jäätmaa, valguskunstnik AlarSimmermann. Osades: Meeli Seermaa – hiir Miša. Karo-lin Tikerpuu – sussipäkapikk Sula. KristiPurge – kingipäkapikk Hiie. Anneli Aru –härjapõlvlane Pääru. Esietendus 2. detsembril 2015 Teoteatris.

TERATEATERterateater.weebly.com

Terateater on Põhja-Eesti Pimedate Ühingujuures tegutsev Eesti pimedate ja vähenägi-jate teater.

Tristan ja IsoldeLavastus on sündinud stuudiotööna. Lavas-tuse tekst sündis koosloomemeetodil ja etüü-dide vormis, mille kirjutas sidusaks lavastajaJaanika Juhanson. Kohvikus tegutsevad: Raili Ilves – Mina-tegelane. Ahti Tomp – Kaspar. Hedy Haava-laid – Mirt. Helen Künnap – Eleonora ehkElli. Ališer Hožanijazov – Boriss. Julia Kaba-nova – Jaana. Indrek Kaljumäe – Jack. AireBornschein – Liine. Katrin Margus – Rutt.Ella Alemaa – Sirje. Sven Andresen – Valter.Taavi Piller – Edvin. Päivi Randver – Mirjam.Mihhail Võssotski – Marfon. Esietendus 2. juunil 2015 Eesti Lastekir-janduse Keskuse hoovis. 2 etendust

T-Teaterwww.tteater.ee

mul on sulle üks jutt ... Avameelne draama. Lavastaja Auri Jürna.Lavastuse meeskond: Georg Logins, ElgarLepp, Mauro-Mark Musting, Hanna Allsaar,Marta Hang, Inna Hallik, Jan-Erik Aruvald,Martin Mikk, Auri Jürna, Raiko Rajandu jaRiho Uibo. Esietendus 5. veebruar 2015 X-Baaris(Tatari 1, Tallinn).

Sõnadeta mäng Sõnadeta lavastus Samuel Becketti teosteainetel. Lavastaja Auri Jürna. Esietendus 14. detsembril 2015 TTÜTudengimaja saalis. 3 etendust (2016. aastal 5 etendust)

420

VILDE TEATER /vt lk 395/ www.vildeteater.ee

Vilde naised 60 minutigaStseenid Eduard Vilde elust Livia Viitoli„Eduard Vilde monograafia”, Kairi Tilga„Tossutäkuga Euroopasse” jt Eduard Vildeelulooliste teoste ainetel. Dramatiseerija AirePajur. Lavastaja, kunstnik, valguskunstnik jamuusikaline kujundaja Ain Saviauk. Osades: Imbi Uibo – Antonie ema; Kat-tenbergi naine. Tiina Tasa – Linda Jürmann.Astrid Hiisjärv – Antonie Gronau; MarieUnder; Linda Jürmann. Kristiina Metsanurk– Antonie Gronau; Ella Horn; Marie Under.Tarmo Kruus – Eduard Vilde; MihkelMartna; Peeter Speek. Janno Puusepp –Eduard Vilde. Rein Annuk – Eduard Vilde;Katelsepp. Matti Linno – Eduard Vilde; JakobHermann Vahtrik. Maie Siilivask ja MattiVään – Tantsijad. Esietendus 19. mail 2015 Kotka keldris.

ProtsessFranz Kafka teose dramatiseering. Saksa kee-lest tõlkinud August Sang. DramatiseerijaPeeter Kollom, lavastaja Ain Saviauk, kunst-nik Silver Vahtre, valguskunstnik IndrekTobre, muusikalised kujundajad Ele Millist-fer ja Külli Ehastu. Osades: Priit Strandberg – Härra K., noorpangaametnik. Oleg Zeludkov – Franz. Krist-jan Kaarjärv – Willem. Rein Annuk – Onu.Matti Linno – Kohtuteener. Aire Pajur –Proua Grubach; Huld. Janno Puusepp –Peksja; Inspektor. Kristiina Metsanurk –Preili Bürstner. Tess Pauskar – Leni; Uurija.Tiina Tasa – Kohtuteenri naine. Tarmo Kruus– Titorelli. Margus Mankin – Berthold. TiitAlte – Kaplan. Mirjam Aavakivi, Anna Bir-gitta Põder, VihmaPisar Zobel või HelenaValtna – Tüdruk.

Esietendus 9. septembril 2015 Tartu üli-kooli muuseumi pööningusaalis.

LõhestumineAiste Ptakauske draama. Lavastaja, kunstnikja muusikaline kujundaja Aire Pajur, muu-sika autor Leona Lewis, valguskunstnikMargus Möll. Osades: Anne-Mai Tevahi – Salome. TuuliRindemaa – Palmira. Esietendus 11. septembril 2015 Kures-saare Linnateatris.

Minejad Janno Puusepa draama. Lavastaja, kustnik javalguskunstnik Janno Puusepp. Osades: Matti Linno – Matti. Rein Annuk– Rein. Andrus Novoseltsev – Peeter. TiinaTasa – Arst; Naine. Esietendus 24. novembril 2015 TartusPepleri 27 saalis.

VIRUMAA RAHVAÜLIKOOLI SELTS ja RANNA-VIRU RAHVATEATER

Maili. Virumaa Rahvaülikooli luguAjalooline draama. Teksti autor Olavi Ruit-lane, lavastaja Tiit Alte, kunstnik Riina Van-hanen, muusikaline kujundaja Elmar Sats. Osades: Carmen Mikiver, Tarvo Sõmer,Margus Mankin, Kaido Veski, Tea Parts jaTauno Küngas. Lisaks harrastusnäitlejadüle Eesti ning rahvatantsijad, -muusikud jalaulukoorid Kundast. Esietendus 5. augustil 2015 Kundamõisas. 4 etendust.

421

VÕRU KULTUURIMAJA KANNELwww.vorukannel.ee

SimmaniluguDokumentaaldraama põhineb 1932. aastalVäimelas Väiso külas elanud noormehe OssiKuruski jutustusel. Stsenarist ja idee autorHeiki Kelp, lavastaja Ago Soots, kunstnikOkeiko. Esitavad: Sander Lebreht, Meelis Põder-soo, Agur Seim, Toomas Ojasaar, Aira Udras,Airi Pütsep, Harri Lindmets, Kaspar Kaaslaning tantsijad Võru segarühmast Siisik, ju-hendaja Marianne Jaanson. Esietendus 2. augustil 2015 August TeppoLõõtsatalus. 5 etendust.

HARRASTUSTEATRITEolulisemad sündmused:

Seoses rahvusvahelise harrastusteatrite teat-ripäeva tähistamisega 28. märtsil Rakveresvahendati Balti riikide ja Põhjamaade harras-tusteatrite pöördumist maailma harrastus-teatrite poole. Esimese pöördumise kirjutasIslandi Harrastusteatrite Liidu presidentThorgeir Tryggvason. Rakveres toimunudteatripäeva tähistamisel oli avatud teatrilaat,kus oli teatritel võimalus tutvustada oma2015. aasta repertuaari ja suveprojekte.

V Harrastusteatrite Suvekool toimus 3.–8. augustini Kundas.Suvekoolis osalesid harrastusnäitlejad ja -la-vastajad üle Eesti. Nädalase väljakutse võttisvastu 25 harrastajat vanuses 18–65 eluaastat.Põhiteemad: massistseenide lavastamine japürotehnika. Suvelavastuse spetsiifikast rää-kis Elmo Nüganen (Tallinna Linnateater), su-velavastuse pürotehnilistest lahendustesträäkis Margus Terasmees (Trikivabrik). Tao-

line protsessis õppimine oli kasulik nii har-rastusnäitlejale kui ka -lavastajale. Suvekoolitulemusena valmis lavastus, mida mängitineli korda ajavahemikul 5.–8. augustini 2015Kunda mõisas. Lavastuses kaasa mängimineandis võimaluse uusi teadmisi kohe proo-vida.

Rahvakultuuri mentorprogramm (2013–2017)Eesti Harrastusteatrite Liit veab harrastus-teatrite valdkonna mentorite programmikoostöös Rahvakultuuri Keskusega. 2015.aastal toimusid koolitus lavastajatele ja näit-lejameisterlikkuse koolitus.

VälissuhtedNEATA (Põhjamaade ja Baltikumi Harrastus-teatrite Alliansi) koosolek toimus IATA/AITAkongressi raames 6.–7. juulini 2015 Ypres,Belgias. Järgmine NEATA festival toimubFääri saartel 2016. aasta oktoobris. Jätkus Balti riikide koostöö: novembris2015 toimus kolme riigi kohtumine Riias.Järgmine BaltiRamp toimub 2017. aasta sep-tembris Jūrmalas, Lätis, ja omavahel vaheta-takse lavastajaid.

Harrastusteatrite olulisemad festivalid13.–15. veebruarini XIII Tudengite Teatri-päevad Viljandis.22.–24. maini rahvusvaheline nukuteatritefestival „Teater kohvris“ Viljandis.

21.–22. augustini XV Külateatrite festival Pa-lamusel, osales 33 harrastusteatrit 34 lavas-tusega. Kokku oli osalejaid 300. Neli esine-miskohta, kus toimusid etendused paralleel-selt: Palamuse Rahvamaja, Oskar Lutsu Pa-lamuse gümnaasiumi väike saal, PalamuseO. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi väikesaal ja Palamusel asuv Rehemöldri hoov. Esi-

422

nejatele andis tagasisidet žürii koosseisusKaido Veski (Eesti Harrastusteatrite Liit) jaVilma Luik (Ugala Teater); Rait Avestik (teat-rikriitik) ja Tiina Tegelmann (Eesti Harrastus-teatrite Liit) ja Madis Kolk (Teater.Muusika.Kino) ja Maret Oomer (Eesti Har-rastusteatrite Liit).

Rahvusvaheline teatrifestival BaltiRamp11.–13. septembrini KuressaaresKokku osales osavõtjana festivalil 150 teatri-tegijat Eestist, Lätist ja Leedust. Balti riikideteatrifestival BaltiRamp tõi Eestisse kokku 6lavastust, igast riigist 2 lavastust. Festivali la-vastustele andis tagasisidet vabakutselinenäitleja Soomest Taisto Oksanen. Festivalilesaabusid vaatlejatena Lätist Riia harrastus-teatrite lavastajad. 2015. a. korraldas festivaliEesti Harrastusteatrite Liit koostöös Saare-maa Rahvakultuuri Seltsiga ja Saaremaa har-rastusteatritega. Teemaks oli kolme riiginäitekirjandus. Etendused toimusid Kures-saare Linnateatris. Osalesid Jõelähtme Lavagrupi „Truudu-setusest“, autor Egils Snore (Läti), lavastajaMaie Ramjalg; Vilde Teatri „Lõhestumine“,autor Aiste Ptakauske (Leedu), lavastaja AiréPajur; Anykščiai Kultuurikeskuse Teatri(Leedu) „Margarita“, autor Mara Zalite(Läti), lavastaja Jonas Buziliauskas; JonavaTeatri (Leedu) „Ristumine peateega”, autorJaan Tätte, lavastaja Živilė Martinaitienė; Re-zekne Harrastusteatri (Läti) „Palju õnne argi-päevaks!“, autor Jaan Tätte, lavastaja MaraZalaiskalns, ja Liepajas Metalurgu Harrastus-teatri (Läti) „Uisud”, autor Laura SintijaČerniauskaite (Leedu), lavastaja Daina Kan-devica. Viimasel festivali päeval kohtusid Baltiriikide harrastusteatrite esindajad. Tehti üle-vaade hetkel kolmes riigis toimuva kohta.

KOOLITEATRITE olulisemad sündmused:

Festivalid23 –24. jaanuarini „Tuulelapsed” Jõgeval.31. jaanuaril Teenifest Laulasmaal.13. veebruaril õpilasetlejate riigikonkurssTartus. 14.–16. märtsini Saaremaa MiniteatripäevadKuressaares.

Kooliteater 2015:10.–12. aprillini Haapsalus: gümnaasiumi-klasside (10.–12. kl) teatritruppide festival.Eesti Harrastusteatrite Liit korraldas riigifes-tivali koos Läänemaa Ühisgümnaasiumiga.Festivalil osales sellel aastal 14 kooliteatrit 11maakonnast ning Tallinnast ja Tartust. Järg-mine festival, 35. kooliteatrite festival, toi-mub Rakveres.24.–25. aprillini Narvas: põhikooli klasside(5.–9. kl.) teatritruppide festival toimus koos-töös Narva Laste Loomemaja ja kooliteatriga16. Tuba. Festivalist võttis osa 14 maakonnaja Tallinna ning Tartu kooliteatrid. Järgminefestival toimub Jõõpres, Pärnumaal.8.–9. maini Jõgeval: algklasside (1.–4. kl) teat-ritruppide festival. 12. mail Tartus: teatrifestival „Savilind”puuetega lastele.20.–21. novembrini Jõgeval: Betti Alverilepühendatud luulepäevad „Tähetund”.

Kooliteatrite ühisprojektKirjandusliku teatriprojektiga tähistatiEduard Vilde 150. juubelit. Teatrilaager toi-mus 25.–28. juunini Lääne-Virumaal Muugamõisas – Muuga põhikoolis. Laagri jooksulvalmis ühine vabaõhulavastus „MängimeEduard Vilde loomingut“, mis etendus lau-päeval 27. juunil Muuga mõisa pargis. Suve-laagris osalejad: Tallinna Merekalda Koolist,

423

Tartu Mart Reiniku Koolist, Võru KesklinnaKoolist, Aseri Keskkoolist, Puurmani Põhi-koolist, Põltsamaa Kultuurikeskusest, Tal-linna Rahvaülikoolist ja Muuga Põhikoolist.Lavastuse kunstiline juht ja lavastaja JaanusTepomees.

TEATRIORGANISATSIOONIDASSITEJ Eesti Keskuswww.assitej.ee

Üksikliikmed: Rein Agur, Rait Avestik, HiieFluss, Mart Kampus, Katrin Nielsen, EduardOdinets, Kirsten Simmo, Inga Vares. Teatrid: Banaanikala Projektiteater, HeinoSeljamaa Teater Kohvris, Ilmarine, Mikstea-ter, Must Kast, NUKU, Piip ja Tuut Teater,Teater Sõber, Tsirkusekool, Tuuleveski, VATTeater.

20. märtsil toimunud üldkoosolekul valiti ju-hatus: Toomas Tross (esimees), Rait Avestik,Katrin Nielsen, Kaido Rannik, KirstenSimmo, revident Tiina Rebane.

20. märtsil tähistati rahvusvahelist noorevaataja teatri päeva Piip ja Tuut Mängu-majas. Esietendus Miksteatri lavastus „Me-rele!“ ning toimus õpetajatele, kultuuri-töötajatele ja koostööpartneritele suunatudinfoseminar, kus osales 35 inimest. EsinesidToomas Tross ja Kirsten Simmo. Rait Avestiktutvustas AEK kodulehe uusi võimalusi: aru-telufoorumit ja infokanalit „Teata teatriela-musest“.

ASSITEJ Eesti Keskuse 2015. aasta kõige olu-lisemaks tegevuseks oli festivali „Teater noo-rele vaatajale 2015“ korraldamine 28. ja 29.oktoobril Tallinnas Vaba Lava teatrikeskuses,VAT Teatris ning Piip ja Tuut Mängumajas.

Toimusid etendused, 4 töötuba-seminari, 2etenduste arutelu, klubiõhtud ning teatritelaat. Festivali etendustel ja üritustel käiskokku 845 inimest, nende hulgas 25 regist-reeritud õpetajat ja kultuuritöötajat, kes osa-lesid kaelakaardiga kogu festivalil. 19.–21. oktoobrini toimus Eesti Teatriliidusaalis keskuse poolt korraldatud kolmepäe-vane töötuba „Beebiteatri meetodid ja tehno-loogiad“, mida juhtis Varvara Korovina(BabyLab, Moskva). Osales kaheksa teatri-tegijat. Osalemised välisfestivalidel ja koolitustel:Katrin Nielsen osales 19.–24. aprilliniFRATZ-festivalil, Augenblick Mal’il Saksa-maal ja ASSITEJ Internationali 50. aastapäevagalal Berliinis ning Kaido Rannik 21.–24.aprillini Augenblick Mal’il ja ASSITEJ Inter-nationali 50. aastapäeva galal Berliinis. Jaa-nika Tammaru osales Saksamaal lavastajateseminaril 6.–11. juulini.

EESTI ETENDUSASUTUSTE LIIT www.eeteal.ee

EETEALi liikmeks on 20 teatrit: asutajaliik-med RO Estonia ja Von Krahli Teater, liik-med SA Eesti Draamateater, SA Eesti TeatriFestival, SA Rakvere Teatrimaja, SA UgalaTeater, SA Vene Teater, MTÜ R.A.A.A.M,MTÜ VAT Teater, MTÜ Teine Tants, OÜ VanaBaskini Teater, SA Endla Teater, SA TeaterVanemuine, SA Teater NO99, Tallinna Linna-teater, Kuressaare Linnateater, SA NUKU,Tartu Uus Teater, SA Vaba Lava ja MTÜ KellKümme. Juhatus ja tegevjuht:2015. aasta esimesel poolel oli EETEALi ju-hatuse esimees Raivo Põldmaa ning juhatuseliikmed Aivar Mäe, Joonas Tartu, TiinaRebane ja Kristiina Reidolv. Septembris 2015valiti uus juhatus: Priit Raud (esimees), Aivar

424

Mäe, Kristiina Alliksaar, Velvo Väli ja Kris-tiina Reidolv. EETEALi tegevjuhina töötasMonika Larini, sekretärina Marika Tint jaraamatupidajana Tuuli Jaansen.

EETEAL pidas läbirääkimisi Eesti Lavasta-jate Liidu ja Eesti Lavastuskunstnike Liidugakollektiivlepingu küsimustes ning töökoos-olekuid EV kultuuriministeeriumiga Eten-dusasutuse seaduse muudatuste teemal.Juhatuse liikmed ja tegevjuht osalesid kul-tuuriministri kokkukutsutud ümarlaudadelseoses kultuuri rahastamise ja riigireformi te-maatikaga. Aasta jooksul toimusid mitmedteatrite rahastamist puudutavad kohtumisedEETEALi liikmete, EV Kultuuriministee-riumi teatrinõuniku, kantsleri ja ministriga.EETEAL sõlmis Eesti Näitlejate Liiduga uuepalgaleppe.

EV 100 teatriprojekt: EETEAL koordineerib5-aastast projekti, mille tulemuseks on tuua24 teatri koostöös publiku ette Eesti vabariigisajandi lugu. Aastal 2015 toimusid läbirääki-mised EV riigikantseleiga projekti organisat-sioonilistes küsimustes ja teatrite turun-dusjuhtide kokkusaamised projekti planeeri-tavate turundustegevuste kaardistamiseks jaajakava loomiseks.

Koolinoorte Teatripäev: EETEAL algatasKoolinoorte Teatripäeva traditsiooni popula-riseerimaks laste ja noorte hulgas teatrit ningtutvustamaks valdkonna eriilmelisust. Esi-mene Koolinoorte Teatripäev toimus 11.märtsil Endlas ja selle raames toimus ligi 60erinevaid teatriameteid tutvustavat töötuba.

Koolitused: mais toimus maksukoolitusmitteresidentide maksustamisest teatrite raa-matupidajatele; detsembris aastaaruandekoolitus teatrite raamatupidajatele ningkoostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemia

teatriosakonnaga alustati valgustajate kooli-tust, mille esimene tsükkel toimus 14.–16.septembrini 2015.

EETEAL osales Euroopa EtenduskunstideTööandjate Liitude Liiga (PEARLE*) töös:toimusid 2 konverentsi Hamburgis ja Prahas.Juunis toimunud Hamburgi konverentsipõhiteemadeks olid sotsiaalse dialoogi pro-jekt, kultuuriinvesteeringud erinevates liik-mesriikides, viipekeelse teatri võimalused,erinevate riikide strateegiad illegaalse pileti-müügi takistamiseks.Novembris toimunud Praha konverentsipeateemad olid Schengeni viisaruumi prob-lemaatika, sotsiaalse dialoogi tugevdamineLõuna-Euroopas, Euroopa regulatsioonidmuusikainstrumentidega reisimiseks, autori-õigused ja Euroopa Liidu kultuuri alliansialusdokumendi ettevalmistamine.

EESTI HARRASTUSTEATRITE LIIT www.harrastusteatrid.org

Seisuga 31. detsember 2015 oli Eesti Harras-tusteatrite Liidul 55 liikmesteatrit, teatri-truppe tegutseb valdkonnas kuni 480, sh onka kooliteatrina tegutsevad trupid. Juhatuse koosseis (2014–2016): Kaido Veski(esimees), Ruth Grünthal, Priit Põldma,Maire Sillavee, Tiina Tegelmann.

Korraldatud festivalid: Kooliteater 2015Haapsalus ja Kooliteater 2015 Narvas, Küla-teatrite festival ning žürii tööd erinevatelmaakondlikel teatripäevadel. Liidu korraldamisel toimusid harrastus-teatrite suvekool Muugal koostöös VirumaaRahvaülikooli Seltsiga, harrastusteatritesuvekool Kundas ja koolinoorte kirjandus-liku projekti läbiviimine, samuti jätkusharrastusteatrite mentorprogramm.

425

Liidu esindus osales rahvusvaheliselEDERDi kohtumisel ja tänu Eesti kultuuri-ministeeriumi toetusele korraldas liit rahvus-vahelise Balti riikide harrastusteatrite fes-tivali BaltiRamp. Rahvusvahelisel tasandilkäivitus IATA/AITA ühenduse tegevus ningNEATA kohtumiste ja festivalide jaoks kaEuroopa teatriprojekt noortele.

Ülevaade Eesti Harrastusteatrite Liidu liik-mesteatrite 2015. aasta statistiliste andmetegaon koondatud liidu kodulehele. Kokkuvõt-valt võib öelda, harrastusteatritel valmibkeskmiselt 1-2 uuslavastust aastas. 2015. aas-tal esietendus 40 lavastust, kokku anti 178etendust, vaatajaid oli kokku 11 341, teada-olevalt saadi piletitulu 2015. aasta etenduste-gevuse eest 65 930 eurot. Statistikat ei esi-tanud 20 liidu liikmeks olevat teatrit ja 7 har-rastusteatril puudus aktiivne tegevus. Regulaarset statistikat Eesti Teatri Agen-tuurile oma tegevuse kohta annab Teoteater,2015. aasta andmed esitas ka Vilde Teater.

EESTI KAASAEGSE TSIRKUSE ARENDUSKESKUSwww.tsirkusekeskus.ee

Mittetulundusühing on katusorganisatsioon,mis arendab Eesti kaasaegse tsirkusekunstivaldkonda ja koondab selle viljelejaid. Tsirkusekeskuse asutajaliikmed: Tsirku-sestuudio Folie MTÜ, Eesti Tantsu ja Tsirku-seteraapia Liit, AD Productions MTÜ, EestiMustkunstnike Liit, Piip ja Tuut Teater MTÜ,Tsirkusekool ning artistid Kadri Hansen jaMerit Ridaste. Juhatus: Anu Tähemaa (esimees), TerjeBernadt, Kadri Hansen, Haide Männamäe.

Eesmärkideks on arendada Eesti kaasaegsettsirkust, saavutamaks kunstivormi tunnusta-

tus, nähtavus ja rahastatus kultuuripoliitiliselmaastikul, ning Eesti nüüdistsirkuse konku-rentsivõime, jätkusuutlikkuse ja ekspordivõi-mekuse suurendamine ning valdkondade-vahelise koostöö arendamine.

Arenduskeskuse korraldamisel toimus 1.–30.aprillini Eesti Tsirkuse Festival, mis on väljakasvanud 18. aprillil tähistatavast ülemaa-ilmse tsirkuse päeva sündmustest. Festivalimitmekülgne programm oli suunatud niitäiskasvanud vaatajatele kui ka noortele jalastele.

2015. aasta kevadel naasid Lahti Tsirkuse-koolist tsirkusestuudio Folie õpilased LizethValme ja Grete Gross, kes on omandanudkolme aasta jooksul tsirkuseartisti õhuakro-baadi elukutse. Arenduskeskuse liige Folieon mitme rahvusvahelise võrgustiku liige:Fresh Arts Coalition Europe, Network Inter-national Circus Exchange, Nordic-BalticCollaboration.

EESTI TANTSUHARIDUSE LIITtantsuharidus.ee

Juhatus: Anu Sööt (esimees), Lii Ainsalu;tegevjuhi kohusetäitja: Sille Ardel. Volikogu: Ilma Adamson, Sille Kapper, TanelKeres, Heili Lindepuu, Mall Noormets, JaneMiller-Pärnamägi, Silvia Purje, Anne Tamm-Kivimets, Annika Viibus.

Liidu poolt antakse igal kuul välja Tantsuinfokuukirja. Alates 2014. aasta septembrist ilmu-vad kuukirja numbrid veebipõhiselt aadres-sil kuukiri.tantsuharidus.ee. Liit annab igal aastal 9. novembril välja GerdNeggo stipendiumi, et tunnustada ja toetadaoma tööle pühendunud Eestis töötavat tant-suõpetajat.

426

ETHLi erialase enesetäienduse stipendiumiantakse välja kord aastas, 29. aprillil, rahvus-vahelisel tantsupäeval, liidu ühele või mit-mele liikmele koolitustel, festivalidel jmerialastel enesetäiendustel osalemiseks niiEestis kui ka välismaal.

EESTI TANTSUKUNSTNIKE LIIT www.tantsuliit.ee

Liikmete arv: 63Juhatus: Raido Bergstein (esimees), DorisFeldmann, Laura Kvelstein, Külli Roosna,Monika Tomingas, Maria Uppin, MihkelErnits.

Olulisim oli 2015. aastal Eesti kaasaegsetantsu platvormi UUS TANTS korraldamineDRAAMA festivali raames Tartus. Alatesjuulist ei kuulu ETKL enam Eesti Teatriliitu.Alustati ettevalmistusi liitumiseks Eesti Tant-suhariduse Liiduga, mis jõudsid lõpule2016. aasta alguses. Aktiivselt osaleti EestiTantsunõukogu ja Kultuuri Koja tegevuses.

EESTI TEATRI AGENTUUR www.teater.eestatistika.teater.eedraamamaa.ee

Sihtasustuse juhatus: Andres Laasik. Nõu-kogu: Monika Larini (esimees), Jaak Allik,Tiina Rebane, Hillar Sein ja Ain Lutsepp(kuni 18.03.2015), Riina Viiding (al18.03.2015).

Agentuuri lepingute maht kasvas 25%: sõl-miti 117 lepingut repertuaari- ja harrastus-teatrite ning ringhäälinguorganisatsiooni-dega. Lisaks 20 agendilepingut algupäran-dite autoritega, millest 8 lepingut puuduta-sid uusi algupärandeid. Võõrkeelest tehtud

tõlgetele sõlmiti 41 agendilepingut, neist 29olid uued tõlked. Võõrkeeltesse telliti 14 eestialgupärandi tõlget. Agentuuri näidendikogutäienes 258 uue teatriteksti võrra. Teatrigaseotud inimesed ja teatritudengid laenutasidteatritekste 2116 korral. Agentuuri kodulehe-külg www.teater.ee on endiselt mahukaiminfoallikas nii jooksvate teatrisündmuste kuika teatriga seotud ürituste kohta. KoostöösEesti Teatriliiduga ilmus Teatrielu 2014, millekroonika tugineb agentuuri kodulehe jastatistikabaasi materjalidele ning on agen-tuuri koostada.

Jagatud mõtete sarja raames toimus kaksavalikku arutelupäeva: 8. mail korraldatikoostöös Eesti Arhitektuurikeskusega Arhi-tektuurikatla ruumides seminar "teater |ruum". Sõna võtsid Aet Ader, Marten Kae-vats, Siim Tuksam, Jaanika Juhanson jaPriidu Adlas, Johannes Veski, Andres Noor-mets ja Veronika Valk.16. oktoobril toimus Kirjanike Liidu MustaLaega saalis teemapäev "teater | tekst". Esi-nesid: Luule Epner, Hent Kalmo, Urmas Len-nuk, Martin Algus, Tõnis Parksepp, SiretPaju, õhtut juhtis Andrus Vaarik.

Agentuuri soovitusel ja lähetusel osales Mih-kel Seeder 16. maist kuni 4. juunini saksa-keelsete näidendite tõlkijate seminaril, mistoimus 30. juubelit tähistavate Mülheimiteatripäevade raames. Osalemise eesmärgiksoli saada teadmisi saksa uuema näitekirjan-duse, selle tõlkimise ning tõlkeseminaridekorraldamise kohta, et tulevikus korraldadakoolitusi ka eesti näidendite võõrkeelde tõl-kijatele.

Agentuuri 2015. aasta näidendivõistluselelaekus 92 näidendit. Võistlustöid luges ja hin-das kuueliikmeline žürii, kuhu sel aastalkuulusid Peeter Helme, Ott Karulin, Kertu

427

Moppel, Siret Paju (esinaine), Raivo Trass jaAndrus Vaarik. 16. oktoobri seminaripäevalkuulutati välja näidendivõistluse võidutööd,millest Loore Martma juhendamisel lugesidnäitlejad ette katkendeid. 30. oktoobril toi-mus Draamateatri Kammersaalis näidendi-võistluse võidutöö, Piret Saul-Gorodilovi„Tark mees taskus“, esimene avalik lugemine.

Agentuuri korraldamisel toimus 10.–13. sep-tembrini koostöös Eesti Teatri FestivaligaDraama Balti Teatri Foorum, kus kolleegideleLätist ja Leedust tutvustati Eesti teatri oma-dramaturgia paremikku. 13. septembril toi-mus ürituse raames konverents OmaDrama-turgiaTurg, kus tuli jutuks viimastel aastatelkolmes Balti riigis lavale jõudnud uuem näi-tekirjandus.28.–30. septembrini toimus Peterburi Alek-sandra teatris kaasaegset Euroopa dramatur-giat tutvustavas sarjas kolme Eesti uuemanäitemängu teatraliseeritud ettelugemine javestlus autoritega: Mari-Liis Lille ja PaavoPiigi „Varesele valu, harakale haigus“, AndraTeede „Estoplast“ ja Piret Jaaksi „Näha roo-sat elevanti“. Ülevaateloengu Eesti uuemastnäitekirjandusest pidas Sven Karja. Koostöös Eesti teatrite ja teatriorganisat-sioonidega tähistati oktoobrit kui näidendi-kuud, mille jooksul sai osaleda näite-kirjandust puudutavatel sündmustel üleEesti. Selle raames toimus Eesti Teatri Agen-tuuri, Eesti Kirjanike Liidu ja loovkirjutamis-kooli Drakadeemia ühistööna mitmepäevanenäitekirjanduskoolitus Eesti kirjanikele.6.–8. novembrini toimus agentuuri korralda-misel kolmas Eesti teatri showcase-festivaldraamamaa.weekend, kus 11. riigist pärit kü-lalised tutvusid Kanuti Gildi SAALi, TeaterNO99, Rakvere Teatri, Kinoteatri, SõltumatuTantsu Lava, Von Krahli Teatri ja VAT Teatriloominguga.

EESTI TEATRILIITwww.teatriliit.ee

Liikmete arv: 1456Juhatus: Ain Lutsepp (esimees), PriiduAdlas, Jaak Allik, Dmitri Harchenko, JaanikaJuhanson, Anu Lamp, Rein Oja, Gert Raud-sep, Peeter Raudsepp, Ene-Liis Semper, Hil-lar Sein, Heli Veskus. Töötajad: Riina Viiding (vastutav sekre-tär), Marion Leppik (organisatsioonisekre-tär), Haldi Ojamaa (õigusnõunik), GuidoViik (raamatupidaja, lapsepuhkusel olevatöötaja asendaja kuni 1.07.2015), AnnikaVisnapuu (raamatupidaja, al 1.07.2015).Toimus 8 juhatuse ja 2 volikogu koosolekut.

Peeti palgaläbirääkimisi (TALO koosseisus)valitsusega töötasu alammäära kehtestami-seks ning kultuuritöötajate töötasu alam-määra vastavusse viimiseks haridustöötajatepalgatasemega. Sõlmiti kollektiivlepingvalitsusega ja koostati kultuuriministeeriumining TALO poolt allkirjastatud ühiste kavat-suste protokollis kokku lepitud palgamaat-riks. Osaleti vabakutseliste sotsiaalsete ga-rantiide töörühmas kultuuriministeeriumis.Alustati riiklike läbirääkimistega sooduspen-sionide ja väljateenitud aastate pensionideseaduste muutmiseks lähtuvalt õiguspäraseootuse printsiibist. Ettevalmistamisel olevasse etendusasu-tuste seaduse muutmise seadusse on ühekomponendina sisse toodud Teatriliidu pooltjuba 2005. aastal kultuuriministeeriumileja teatriavalikkusele tutvustatud AITA ehkarvestusliku inimtööaasta põhine rahasta-missüsteem. Koos teiste loomeliitudega võeti osa jus-tiitsministeeriumi poolt ettevalmistatavaautoriõiguse seaduse muutmise seaduse ette-valmistamisest.

428

Teatriliit osales sotsiaalpartnerina poliiti-kate kujundamises, seadusloomes (tehti ette-panekuid seaduseelnõude väljatöötamiseksja seaduste muutmiseks, oli esindatud eel-nõude koostamise ja läbirääkimiste töögrup-pides) ning pidas töötasuläbirääkimisi valit-suse ja tööandjatega. Eesti etenduskunstide arengukava2013–2020 eestkosteorganisatsioonina teos-tati järelevalvet arengukava elluviimise üle.

Koordineeriti ja vahendati oma liikmesorga-nisatsioonide koostööd, kaitsti ja esindatinende ühiseid huve riigi- ja omavalitsusasu-tustes, kohtus, töövaidlusorganeis ja suhtlu-ses teiste samalaadsete ühendorganisat-sioonidega. Kutsekoja dekoraatori, lavameistri ja val-gustaja kutse andjana kinnitati uus kutse-komisjon ning esitati Kutsekojale kinnitami-seks uued kutsestandardid (dekoraator, lava-meister, valgustaja), mis on seotud 8-tase-melise Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga(EQF). Valmistati ette ja viidi läbi järjekord-sed kutseeksamid. Uuendati kutseandmiseõigust kuni 2019. aastani.

Kinnitati teatri aastaauhindade žüriide koos-seisud 2016. aastaks. Käivitus uute žüriide(kokku 60 liiget) töö ja selle aastaringne ku-reerimine. Kaaskorraldati teatri aastaauhin-dade gala Rahvusooperis Estonia. Anti väljaligi 30 auhinda. Varem välja antud 2 sõna-,muusika-, balleti- ja tantsulavastuse eriau-hinna asemel antakse alates 2015. aastastvälja ühisžürii poolt määratud etenduskuns-tide ühisauhinda. Aasta lavastuse auhindaasendab alates 2015. aastast teatrikunsti eri-auhind. Reet Neimari nimelisele kriitika-auhinnale kinnitati aga eraldiseisev statuut. Balti Teatri Festivali ehk omadramaturgiafestivali asutajana otsustas Teatriliidu juha-

tus, et BTF traditsiooni võiks jätkata show-case’i formaadis ning teha ettepaneku festi-vali sisulise programmi koostamiseks nii2015. aastal kui ka edaspidi Eesti TeatriAgentuurile.

Kultuurkapitali toetusel jätkus kirjastustege-vus. 2015. aastal anti välja koguteose „Eestisõnateater 1965–1985“ I köide, Teatrielu 2014ning Eesti teatrikoolide sarja 7. raamat „ENSVTeatriühingu Lavakunsti Stuudio 1961–1971Tallinnas“. Ettevalmistusfaasi jõudis Juta Le-histe elulooraamat, Jean Benedetti „Stanis-lavski and the Actor“ tõlkimine, K. Stanis-lavski „Näitleja rollikujundustöö“ toimeta-mine ning Mai Murdmaa isikuraamat. Jätkus Eesti Teatri Biograafilise Leksikoniprojekt. E-leksikon on kättesaadav Teatriliidukodulehel ning see täieneb jooksvalt. EestiTeatri Agentuuri juurde loodi ETBLi jätku-projektiks toimetaja ametikoht. Kultuurkapitali abiga hooldati kolme kal-mistut (Metsakalmistu, Tallinna Siselinnakalmistu ja Tartu Raadi kalmistu). ValmisMetsakalmistu laiendusprojekt. Toimus Koo-limäe loomemaja projekti edasiarendaminekoostöös kultuuriministeeriumiga ning reno-veerimisprojekti korrigeerimine koostöösarhitektuuribürooga ESPLAN. Loomemajaprojektijuhiks valiti Aivar Mäe. Jätkusid kodulehe ja liikmeregistri aren-dustööd ning täiendused. Teatriliidu liikme-tele jagati Kultuurkapitali toel tervisetoetusining pakuti juriidilist nõustamist. Korraldatikaks iga-aastast tööõigust käsitlevat semi-nari. Tegutsemist jätkas loovisikute sotsiaal-sete garantiide kindlustamiseks asutatudTeatriliidu Gild, koordineeriti SeeniorideÜhenduse ja Eesti Teatri Tehniliste TöötajateÜhenduse tegevust. Riina Viiding osales Rahvusooper Esto-nia nõukogu, TALO juhatuse, SA Kutsekoja,

429

sotsiaalministeeriumi poolt ellu kutsutudelukestva õppe korraldamise komisjoni,ETUC naiskomisjoni ning sotsiaalministee-riumi töötervishoiu ja töökeskkonna reformikomisjoni töös. TALO esindajana võttis RiinaViiding osa tööjõuvajaduse seire-, prognoosi-ja tagasisidestamise süsteemi ehk OSKAkoordinatsioonikogu tööst. Marion Leppik käis kogemusi omanda-mas ja liidu välissuhtlust arendamas Suurbri-tannia näitlejaid, lauljaid, lavastajaid, lavas-tuskunstnikke ja lavastuskorraldajaid koon-davas kutseliidus Equity. Riina Viiding ja Marion Leppik osalesidnõukoja European Skills Council for the Au-diovisual and Live Performance sectors töös.

TEATRILIIDU SEENIORIDE ÜHENDUSLiikmete arv: 431.Juhatus: Juris Žigurs (esimees), Epp Viller,Anne Margiste, Tiiu Randviir, Eha Kard, AnuKaal.

EESTI NÄITLEJATE LIITwww.enliit.eeLiikmete arv: 506.Juhatus: Gert Raudsep (esimees), Tanel Jonas,Rasmus Kaljujärv, Jekaterina Kordas, TõnnLamp (aseesimees), Mari-Liis Lill (tema ase-mel alates 19.05.2015 Kersti Heinloo), EnnLillemets (aseesimees), Priit Loog, VilmaLuik, Karmen Puis, Tanel Saar, Kristjan Sarv,René Soom, Tarvo Sõmer, Tiina Tõnis.Volikogu: Märt Jakobson, Erni Kask, EvaKlemets, Juuli Köster, Priit Loog, Tatjana Ma-nevskaja, Tõnis Niinemets, Ragne Pulver,Veljo Reinik, Andres Roosileht, MaikenShmidt, Aarne Soro, Sulev Teppart, HendrikToompere jr.Revisjonikomisjon: Rednar Annus ja Anne-Reet Margiste.Liidu vastutav sekretär on Eneken Aksel.

Eesti Näitlejate Liidu alaliit on Eesti SolistideLiit (esinaine Karmen Puis).

Eesti Näitlejate Liidu Volikogu toimus 7.märtsil Eesti Teatriliidus, toimus 11 liidu ju-hatuse koosolekut.

Sõlmiti uus kollektiivleping EETEALiga ningpalgakokkulepe aastaks 2016, oma liikmetelesõlmiti Ergoga õnnetusjuhtumi kindlustus,osaleti Loomeliitude Seltsingu töös ja iga-kuistel kultuuriministeeriumi, loomeliitudeja Kultuuri Koja ühisistungitel. Liit tegi omaettepanekud AutÕS uude redaktsiooni, etkaitsta esitajate ja autorite õigusi. Muudeti te-levisiooni lähtetasusid (miinimumtariife)aastaks 2016. Alustati läbirääkimisi EestiRahvusliku Filmiprodutsentide Ühinguga, etsõlmida kollektiivleping. Viidi läbi näitlejate palgauuringud teatri-tes. Loomeliitude ja loovisikute seaduse alu-sel eraldati loometoetusi ja loomestipen-diume, maksti teatripiletite toetusi, tervise-toetusi, telliti ajakirjandust auliikmetele,õnnitleti juubilare, saadeti viimsele teele kol-leege: Ferdinand Veike, Inna Taarna, EinoBaskin, Arvo Raimo, Herta Elviste ja LindaRummo. Liidu Auraha pälvis Raivo E. Tamm, kel-lele anti see üle rahvusvahelisel teatripäevalRahvusooperis Estonia. ENLi auliikmeks va-liti Leonid Ševtsov.

ENL on Rahvusvahelise Näitlejate Föderat-siooni (FIA) liikmesorganisatsioon.

EESTI LAVASTAJATE LIITwww.lavastajateliit.eeLiikmete arv: 82. Juhatus: Jaanika Juhanson (esinaine), Kati Ki-vitar, Eili Neuhaus, Peeter Raudsepp, LeinoRei, Raivo Trass, Anne Türnpu. Revisjoni-

430

komisjoni kuulusid Allan Kress ja Eero Spriit.Liidu vastutav sekretär on Eneken Aksel.

Üldkoosolek toimus 12. aprillil Eesti Teatri-liidus, aasta jooksul toimus 11 juhatuse koos-olekut.

Igakuiselt osaleti kultuuriministeeriumiümarlaua istungitel, samuti Kultuurikojanõupidamistel. Alustati kollektiivlepinguläbirääkimisi teatrijuhtidega.

Jaanuaris kirjutati alla koostöölepingudSoome Lavastajate ja Dramaturgide Liiduning Rootsi Teatri- ja Filmilavastajate Liidugaaastateks 2015–2016.Sõlmiti koostööleping ka Venemaa Lavasta-jate Gildiga aastateks 2015-2016.Pillapalu Koos Oleku Keskuses toimus suve-kool teemal „Identiteet ja (Eesti) kultuur“.

Loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel ja-gati kultuuriministeeriumi poolt eraldatudenesetäiendamiseks mõeldud stipendiume63 korral, teatripiletite toetusi anti 25 korral,samuti anti tervisetoetusi ja telliti liidu auliik-metele ajakirjandust, õnnitleti juubilare jamälestati lahkunud kolleegi Eino Baskinit.

EESTI LAVASTUSKUNSTNIKE LIITwww.lavastuskunst.eeLiikmete arv: 63Juhatus: Maret Kukkur (esinaine), Pille Jänes,Ene-Liis Semper, Arthur Arula, Hille Ermel,Inga Vares, Rosita Raud, Liina Tepand, KristiSaaremäe.

2015. aasta oli liidu jaoks Praha Kvadrien-naali aasta: liit korraldas seitsmendat kordaEesti rahvusekspositsiooni osalemise, pea-korraldajaks liidu esinaine Maret Kukkur.Projekti rahastus tuli Kultuurkapitali näite-kunsti sihtkapitalilt ja Kultuurkapitali

Nõukogult ning EV kultuuriministeeriumilt. Eesti ekspositsiooniks tegi liit teatrileNO99 ettepaneku tutvustada „Ühtse Eestisuurkogu“ projekti (2010, lavastajad Tiit Oja-soo ja Ene-Liis Semper) ning esitada sedalive-installatsioonina: näituseruumidesse ra-jati Ühtse Eesti parteikontor, kohal olid kanäitlejad Rea Lest, Helena Pruuli, Jörgen Liik,Jarmo Reha ja Simeoni Sundja. Tutvustatimanipulatsioonitehnikaid, näidati lühenda-tud versiooni filmist „Kust tuleb tolm jakuhu kaob raha“ ning jagati inglisekeelseidbrošüüre „Kuidas võtta võimu?“ Projektikuraator oli Eero Epner. Projekt võitis PQ ’15 peaauhinna „Kuld-ne kaarik” ja eriauhinna innovatiivse lähene-mise eest stsenograafiale. Eesti Teatriliidujuhatuse poolt tunnustati ühistööd teatri-kunsti eriauhinnaga.

2015. aastal viidi lõpuni Maimu Vannase loo-mepärandist raamatu koostamine, mis ootabrahastust ja trükkimist. Koostöös Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumiga alustati Kustav-AguPüümani loomepärandist raamatu koosta-misst, trükise väljaandja on Tallinna Linna-teater.

2015. aastal said koos EETALiga algusekollektiivlepingu sõlmimisega seotud läbi-rääkimised.

EESTI KUTSELISTE TANTSIJATE LOOMELIITwww.ektl.eeLiikmete arv: 165 Juhatus: Dmitri Harchenko (esimees), ErnstRaiste, Kalju Saareke (kuni 31.08.2015),Lemme Saarma (al 1.09.2015), Janika Suur-mets ja Triinu Upkin (Leppik).

Loomeliidu üldkoosolek toimus 31. augustil2015.

431

Liidu korraldamisel toimus 11. mail 2015Vaba Lava teatrikeskuses rahvusvahelisetantsupäeva gala. Selleks puhuks esietendusneli uuslavastust, mille autoriteks olid kaksliidu liiget Tallinnast (Eve Tuga (Andre) tant-sulavastus „Endast väljas“ ja Daniel Kirspuu„Fookuses“) ja kaks Tartust (Marika Aidla„Do You...?“ ja Matthew Jordan „Straight UpRhytms“). Lisaks uuslavastustele etendusidtantsulavastused „Luul“ (koreograaf TriinuUpkin) ja „Bitter Earth“ (koreograaf JevgeniGrib). Õhtu visuaali toetas Einar Lintsi pooltloodud videokujundus, valguskujunduseteostas Kaisa Paluoja, õhtu stsenaristiks jalavastajaks oli Dmitri Harchenko.

Koolitus: TRE (Tension and Releasing Exer-cises) koolituste korraldamine ja läbiviiminekoostöös Vanemuise teatri ja Tallinna Balleti-kooliga. Toimus kümme 3-tunnist koolitustTallinnas ja Tartus 1. märtsist kuni 8. juunini2015. Koolitustel oli 83 osalejat, läbiviijaks oliEKTLi liige Kristiine Otsing.

Korraldati ühiseid väljasõite ja etendustekülastusi, samuti peeti traditsioonilist hinge-depäevaüritust Metskalmistul ning korral-dati liikmetele jõuluüritusi nii Tallinnas kuika Tartus. Liidu esindajatena käisid Ülo Vili-maa ja Ilse Adusson Viljandis Ida Urbelimälestustahvli avamisel. Traditsiooniliselttoetati liikmete erialast enesetäiendust, ravi-kulusid ning erinevate kultuuriüritustekülastusi. Liidu liikmed võtsid osa erinevates koo-litustest, meistriklassidest ja erialastest kon-kurssidest Eestis, aga ka Viinis ja Salzburgis(Austria), Falunis (Rootsi), Spoletos, Comos(Itaalia) jm.

EESTI TEATRI TEHNILISTE TÖÖTAJATE ÜHENDUS

Juhatus: Roland Leesment (esimees), MargusVaigur (aseesimees), Külli Root (aseesinaine),Tauno Makke, Leiger Mets, Villu Teder jaKadri Varblane.2015. aastast tegutseb ühenduse eestvedajanaTÜ Viljandi kultuuriakadeemia etendus-kunstide osakonna visuaaltehnoloogia õppe-tooli juhataja Eve Komissarov.

ETTTÜ on eriala- ja ametiühing, mis koon-dab teatri tehnilistel aladel töötavaid ja selleala õpetamisega tegelevaid isikuid. Mittetu-lundusühingu ülesanneteks on erialasteametioskuste arendamine ja täiendamine;erialase informatsiooni vahendamine; eri-alaste koolituste ja suhtlemise korraldamine;erialase hariduse ja enesetäiendamise eden-damine; liikmete sotsiaalsete huvide esinda-mine; liikmete töö- ja kutsealaste õigusteteostamine kollektiivsete läbirääkimiste pi-damise ja erialalepingute sõlmimise kaudu.

EESTI TEATRIUURIJATE JA -KRIITIKUTE ÜHENDUSteatriuurijad.org.ee/etyLiikmete arv: 64Kuni 30. maini 2015 olid ühenduse juhatusekoosseisus Riina Oruaas (esinaine), LeenuNigu, Ene Paaver, Madli Pesti, Mihkel See-der. Ühenduse üldkoosolekul, 16. mail 2015,valiti uus juhatus (al 1.06.2015): Madli Pesti(esinaine), Heidi Aadma, Ene Paaver, MihkelSeeder, Hedi-Liis Toome.

Korraldatud üritused:24. jaanuaril 2015 toimus EMTA lavakunsti-koolis teatrikriitika vestlusring „Kriitik vspraktik. Kuidas lugeda kriitikat ja vastatameediale?“ Vestlusringis osalesid Ott Karu-

432

lin, Keiu Virro ja Evelin Lagle. Vestlust juhtisEva-Liisa Linder, kuulajatena osales u 70 ini-mest. Vestlusring toimus kolme ühendu-se/institutsiooni koostöös: EMTA lava-kunstikool, omaalgatuslikud kultuurimee-diad ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikuteÜhendus.29. jaanuaril 2015 toimus ETUKÜ traditsioo-niline lavastuse arutelu: teemaks lavastus„Estoplast”. Üritus toimus Vanemuise väi-kese maja ovaalsaalis. Kohtusid ETUKÜ liik-med, Teatriteaduse Üliõpilaste Looži (TÜL)liikmed ja „Estoplasti” näitlejad. 7. septembril 2015 toimus ETUKÜ aastakon-verents, mida nimetati ümarlauaks peal-kirjaga „Teatriharidus Eestis“. Tegemist oliulatusliku, 80 osavõtjaga üritusega koguEesti teatriharidusmaastiku kaardistamiseks.Konverents oli osa festivali Draama 2015 pro-grammist.

Artiklikogumiku „Vaateid Eesti nüüdisteat-rile“ artiklite toimetamine. Kogumik koon-dab ekspertide kasitlusi Eesti teatri erivaldkondade arengust 1990. aastatel ja nul-lindatel. Kogumiku artiklid pohinevadETUKU aastakonverentside ettekannetel.Raamat ilmub koostoos Tartu Ulikooli kul-tuuriteaduste ja kunstide instituudiga TUKirjastuse valjaandena.

Tunnustamine: Hea Teatri Auhinna 2014. aasta laureaadiksvaliti lavastaja ja näitleja Lauri Lagle, auhindanti ule 14. jaanuaril 2015 teatris NO99 pärast„Kadunud sõbra juhtumi“ etendust. Lau-reaadile kingiti kunstnik Alice Kase segateh-nikas maal. Koostoos Kanuti Gildi SAALiga antaksevalja Eesti Soltumatu Etenduskunsti Au-hindu. 2014. aasta loomingu eest palvisid au-hinnad Hendrik Kaljujärv lavastusega„Rising Matter“ (aasta läbilööja auhind) ning

Kaja Kann projekti „Knit the World” eest:raamat „Eratee”, fotonäitus „Kes varastaspäeva?” ja soololavastus „Be Real My Dear”.Samuti Zuga Ühendatud Tantsijad lavastuse„Käik“ eest. Auhinnad anti ule 29. aprillil2015 tantsupaeva hommikusoogil KanutiGildi SAALis.

Ühenduse liikmed külastasid etenduskuns-tide festivale Praha kvadriennaal (Praha),Baltic Circle (Helsingi), Foreign Affairs (Ber-liin) ning vaatasid teatrit Riias, Stockholmis,Berliinis ja Londonis, samuti etendusi IFTRikonverentsi ajal Hyderabadis Indias. ETUKUliikmed võtsid osa Rahvusvahelise Teatriuu-rijate Foderatsiooni FIRT-IFTR aastakonve-rentsist „Theatre and Democracy“, mistoimus 6.–10. juulil 2015 Hydarabadis Indias.

EESTI TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM SÄREVI MUUSEUMITUBAwww.tmm.ee

Üritused14. jaanuaril toimus muuseumi ekspositsioo-nisaalis kohtumisõhtu Helle Laasiga. Vestlustjuhtisid Jaanika Juhanson ja Kirsten Simmo.14. märtsil toimus Särevi Teatritoas kostüü-mikunsti töötuba, kus kunstnik Kristel Maa-mägi juhendamisel valmis paberist kleit. 26. märtsil toimus rahvusvahelise teatripäevaraames kohtumisõhtu butafooridega. Osale-sid butafoorid erinevatest teatritest ja TÜVKA etenduskunstide osakonnast. Töötoaviis läbi Marko Odar TÜ VKA-st.28. märtsil toimus rahvusvahelise teatripäevaperehommik, kus külalisena osales näitlejaTiina Tauraite koos perega. Toimusid vestlus-ring ja teatrimängud.7. aprillil toimus Särevi Teatritoas Lauri Saat-palu luuleõhtu „Rekvisiitor“ sarjast „Pajatsvõi poeet“.

433

11. aprillil esietendus muuseumi eksposit-sioonisaalis Kaja Lindali ja Insightout Com-pany tantsulavastus „Kehameel“. Etendusedtoimusid ka 12. ja 13. aprillil. 11. mail toimus Särevi Teatritoas Priit Strand-bergi luuleõhtu „Laulud ja luuletused“ sar-jast „Pajats või poeet“.13. mail toimus Särevi Teatritoas Eldor Ren-teri 90. sünniaastapäevale pühendatud mä-lestusõhtu. Õhtut juhtis Arne Mikk.Tallinna Vanalinna Päevade raames toimusid2. ja 4. juunil Assauwe hoovis TÜ VKA eten-duskunstide 11. lennu tudengite lasteetendu-sed „Pannkoogitort“, lavastaja Liisu Krass (4etendust). 3. juunil esitas Teater Marionettetenduse „Kvartett“ ning lavastaja MartPuust viis läbi marionett-nuku valmistamisetöötoa.4. oktoobril esietendus muuseumi eksposit-sioonisaalis Variuse teatri lavastus „Unus-tatud primadonna. Els Vaarman“, autor-lavastaja Heidi Sarapuu. Järgmised etendu-sed toimusid 5. ja 6. oktoobril ning 29. ja 30.novembril. Kokku 5 etendust 2015. a.22. oktoobril toimus Särevi Teatritoas MariJürjensi luuleõhtu „Viisita“ sarjast „Pajats võipoeet“.26.–29. novembrini eriprogramm Panso Päe-vad 2015: 26. novembril esines Aita Vaher Särevi Teatri-toas luuleõhtuga „Siutsud ja säutsud“ sarjast„Pajats või poeet“. 27. novembril toimus kohtumisõhtu lava-kooli IX lennuga. Kohal viibis 10 näitlejat jaerialaõppejõud Merle Karusoo. Vestlust juh-tis Kirsten Simmo. 29. novembril esinesid muuseumis lavakooli28. lennu tudengid etüüdikavaga „Ese osu-tab vastupanu“. Aasta jooksul anti lavastusega „Laborant Vii-ding“ 9 etendust.

Näitused18. märtsil avati Särevi Teatritoas Eldor Ren-teri 90. sünniaastapäevaks valminud näitus.Koostaja Annely Voitka, kunstnik Jane Kaas.12. juunil avati muuseumi peamajas skulp-tuurikogu tutvustav näitus „Suurkujud“.Kuraator Maris Rosenthal, kunstnikud KärtEinasto ja Joonas Rumvolt.12. novembril avati Vanemuise teatris näitus„Naine lavastab Vanemuist“. Näituse koos-tajad: Kirsten Simmo, Annely Voitka, TanelVeeremaa. Kunstnik: Katre Rohumaa.1. november 2015 – 30. jaanuar 2016 oliAssauwe tornis eksponeerimisel Rait Aves-tiku fotonäitus „Meie marionetid. Meie,marionetid“.

HaridustööKevadel ja sügisel toimus Annely Voitkajuhendamisel teatrikunsti ring, kus kooliõpi-lased vanuses 8–12 kohtusid kord nädalaserinevates teatriteemalistes tundides. Kokkuviidi muuseumis läbi 5 linnalaagrit ja teatri-teemalisi haridusprogramme 58 korral.

KogumistööTeatriosakonnas on vastu võetud ja inventee-ritud 2014. a teatrite kavalehed ja osa digi-fotodest. Kostüümikogusse lisandusid Ugalateatri kostüümid ja isikukogudesse VoldemarPanso, Lembit Antoni, Mauri Rausi, IngoNormeti, Reet Neimari, Maimu Vannase,Ruts Baumani jt materjalid.

Trükised„Sonettide sarmikas daam. Intervjuu SilviaLaidlaga“. 18. raamat arhiivitrükiste sarjastELAVIK. Koostaja Kirsten Simmo, inter-vjuude läbiviija Iivi Lepik. Kujundaja KadiPajupuu. Kirjastus SE&JS.

434

VARIA

AUHINNAD

Riiklikud teenetemärgid

Valgetähe IV klassi teenetemärk:teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, VATTeatri ja Von Krahli Teatri asutajaid, kes panialguse ka rahvusvahelisele teatrifestivalileBaltoscandal ja oli pikka aega selle kunstilinejuht;teatri-, tele- ja filminäitleja, vanameisterFeliks Kark, kes on teinud kümneid rolle niiRakvere teatris kui ka Pärnu Endlas, lisakspaljudes filmides ja on ka suupillimängu tra-ditsiooni hoidja; Üllar Saaremäe, jõulise natuuriga näitleja jaomanäolise käekirjaga lavastaja ning punk-laulupeo korraldaja, Rakvere Teatri peanäi-tejuht;filmilooja Veiko Õunpuu, kelle tuntud fil-mid on „Tühirand“, „Sügisball“, „Püha Tõnukiusamine“ ja „Free Range“.

Valgetähe V klassi teenetemärk:teatrikriitik Pille-Riin Purje, paljude teatri-looliste raamatute autor ja Raadioteatri toi-metaja;Leida Rammo, Eesti vanim tegutsev näitleja,kes on mänginud ligi 70 filmis ning töötanudDraamateatris, Estonias, Endlas, Noosooteat-ris ja Rakvere teatris.

Riikliku kultuuripreemia pikaajalise välja-paistva tegevuse eest sai lavastaja ja balleti-tantsija Ülo Vilimaa.

Riikliku kultuuripreemia 2015. aastal avalik-kuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest sai näitleja Marika Vaarik (rollide eest TeaterNO99 lavastustes).

Kultuurkapitali aastapreemiad

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutöö-preemia: Evald Aavik – näitlejale, kelle ainu-laadsed ja jõulised tegelaskujud on läbi eriaegade rikastanud Eesti filmikunsti omainimliku sügavusega.

Näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia: LeaTormis – Eesti teatri õpetajale. Näitekunsti valdkonna aastapreemia: UgalaTeater – nutikas ja õdus UBB 2015 (Ugalablack box).

Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia:harrastusteatrile Virumaa RahvaülikooliSelts – erinevate rahvakultuuri valdkondadeühendamise eest haridusliku teatriprojekti„Maili. Virumaa Rahvaülikooli lugu“ korral-damisel.Preemiaid jagati 21. jaanuaril 2016 Paide kul-tuurikeskuses, õhtu lavastasid Birgit Land-berg ja Raho Aadla, laval olid teater MustKast ja muusikaline duo Tõnis Kirsipu jaKulno Malva. Õhtust tegi ülekande ERR.

Kirjanduse sihtkapital:14. märtsil 2015 anti üle aastaauhinnad 2014.aastal loodud teoste eest. Näitekirjanduseaastaauhinna laureaadiks sai Tõnu Õnne-palu mononäidendiga „Vennas".Emakeelepäeval, 14. märtsil 2016 anti üle2015. aasta näitekirjanduspreemia UrmasLennukile kogumiku „Ükskord Eestimaal“eest, kus on kolm näidendit: „Rongid siinenam ei ...“, „Päeva lõpus“ ja „Ema oli õuna-puu“ (väljaandja Ugala Teater). Näitekirjan-duse kategoorias olid nomineeritud veelkuus teatriteost: Eero Epneri, Tarmo Jüristo,Aare Pilve „Savisaar“; Eero Epneri, HendrikKaljujärve, Kaarel Oja „Kodumaa karjed“;Jaan Kaplinski „Neljakuningapäev“; Tiina

435

Laanemi „Estonian hikikomori“ ja „Pildiltkukkujad“; Urmas Vadi „Head tüdrukud lä-hevad taevasse (teised vaatavad ise, kuidassaavad)“.

Harjumaa 2015. aasta teatripreemia pälvisRahvusooper Estonia solist Mart Laur. Pree-mia anti üle Harjumaa teatripäeval, 1. aprillil,Harju Maavalitsuse ja Harjumaa Omavalit-suste Liidu poolt koostöös RO Estoniaga.Pärnumaa aasta noore tegija tiitli pälvisEndla teatri lavastaja Laura Mets. Pärnumaaomavalitsuste liidu kultuuri- ja spordikomis-joni kultuuriauhinnad anti kätte 8. jaanuaril2016. aastal Pärnu Kontserdimajas toimunudTähesäral.

Tartu Kultuurikandjad 2015:Aasta teose looja – koreograaf ja lavastajaRenate Keerd.Aasta uustulnuka preemia – teatri Must Kastlavastaja ja näitleja Silver Kaljula.Aasta kultuurisündmus – Tartu Uue Teatrilavastus „Odysseia“. Tunnustusüritus toimus 17. veebruarilAthena keskuses ja selle lavastas Katrin Pärn.

Viljandi linna 2015. aasta teatripreemia saiAndres Tabun säravate rollide eest lavastus-tes „Amalia“ ja „Ema oli õunapuu“. Eesti Vaegkuuljate Liidu „Selge kõneleja2015“ auhinna pälvis teatrinäitlejate kategoo-rias Helgi Sallo. Auhinna andsid 27. det-sembril enne „Minu veetleva leedi“ etendustüle Eesti Vaegkuuljate Liidu esindajadKülliki Bode ja Ene Oga.

Raadioteatri näitlejaauhind:Tambet Tuisk – vaimuka sõnamängulise osa-täitmise eest Andres Noormetsa kuuldemän-gus „Asjad“ (Hääl 1) ning minimalistlikuja sisutäpse järjejutulugemise eest (Jakob

Wassermanni „Caxamalca kuld“).Kolmandat korda tunnustasid RaadioteatritMTÜ Kakora kuuldemängude kuulamise jahindamise nõukogu nägemispuudega liik-med 2014.–15. aasta loomingu eest:Parima kuuldemängu autor – Andrus Kivi-rähk, „Kaheksa varbaga kuningas“.Parim naisosatäitja – Piret Kalda, Sanitariroll kuuldemängus „Kaheksa varbaga kunin-gas“.Parim meesnäitleja – Andres Raag, JuhanLiivi roll Rein Põdra kuuldemängus „Kunin-gapuu“.Parim lavastaja – Aare Toikka, Jim Ashilevikuuldemäng „Godzilla“.Parim kõrvalosatäitja – Katariina Unt kuul-demängus „Godzilla“.Eritunnustus – Margo Kõlar, „Kuningapuu“muusikaline kujundus.

Eesti Näitlejate Liidu auhind – Raivo E.Tamm. Eesti Näitlejate Liidu auliikmeks valiti Leo-nid Ševtsov.

Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute ÜhenduseHea Teatri Auhinna 2015. aasta laureaat onhelilooja, sõnalavastuste muusikaline kujun-daja ja näitleja Ardo Ran Varres, muusika-liste kujunduste eest lavastustele „EkkeMoor“ (Kuressaare Linnateater, VAT Teater,Lavakunstikool) ja „Libahunt“ (R.A.A.A.M).Auhind anti üle 3. märtsil 2016 pärast lavas-tuse „Popi ja Huhuu“ esietendust Theatru-mis.

27. Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat onVillu Kangur. 12. aprillil anti Palamusel üleMTÜ Sokuturi poolt annetustena kogutudpreemiasumma 4615 eurot ja 61 senti ningskulptor Ahti Seppeti taies „Kolmveerandõuna”.

436

Eesti loovagentuuride Loovusfestivalil Kuld-muna pälvis disainiagentuur Refleks 2015.aasta digiagentuuri Kuldmuna Vaba Lavakuraatoriprogrammi lavastuste visuaalseidentiteedi ja lahenduste eest.

EESTI TEATRI AASTAAUHINNAD

Auhinnad 2015. aasta loomingu eest anti ülerahvusvahelise teatripäeva pidulikul tähista-misel 27. märtsil 2016 teatris NO99, kätteand-misest tegi ülekande Eesti Rahvusring-hääling. Auhindade väljaandja on Eesti Teat-riliit, rahastajad Eesti Kultuurkapital ja Eestivabariigi kultuuriministeerium.

TEATRIKUNSTI ERIAUHINDAnnab välja Eesti Teatriliidu juhatus.Lavastaja-kunstnik Ene-Liis Semper, kuraa-tor Eero Epner, näitlejad Rea Lest, JörgenLiik, Helena Pruuli, Jarmo Reha ja SimeoniSundja ning näitejuht Tiit Ojasoo (kõik Tea-ter NO99) ja produtsent Maret Kukkur (EestiLavastuskunstnike Liit) – innovatiivse lähe-nemise eest teatrikunstile, Praha kvadrien-naali peaauhinna Kuldne Kaarik pälvinudlavastusprojekti „Ühtne Eesti” eest.

SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD Žürii: Luule Epner, Pille Jänes, Ott Karulin,Madis Kolk, Kalju Orro, Madli Pesti, PeeterRaudsepp.

Lavastaja: Artjom Garejev – lavastus „Vaen-lane“ (Vene Teater).

Kunstnik: Illimar Vihmar – kujundus lavas-tustele „Laulud halli mere äärest“, „Romeoja Julia“ (mõlemad Eesti Draamateater) ning„45 339 km² raba“ (Endla Teater).

Naispeaosa: Marika Vaarik – nimiosa lavas-tuses „Savisaar“ ja osatäitmine lavastuses „ElDorado: klounide hävitusretk“ (mõlemadTeater NO99).

Meespeaosa: Jaak Prints – osatäitmine lavas-tuses „Kodumaa karjed“ (Teater NO99).

Naiskõrvalosa: Hilje Murel – Glorie lavastu-ses „Grace ja Glorie“ (Sundown Entertain-ment), Dorine lavastuses „Tartuffe“ (EestiDraamateater) ja osatäitmine lavastuses„sugu: N“ (Vaba Lava).

Meeskõrvalosa: Indrek Sammul – Cléantelavastuses „Tartuffe“ ja osatäitmised lavastu-ses „Kaart ja territoorium“ (mõlemad EestiDraamateater).

Sõnalavastuste muusikalise kujunduse au-hindEesti Autorite Ühingu žürii: Olav Ehala,Tõnu Kõrvits, Märt-Matis Lill.Helena Tulve – originaalmuusika ja muusi-kalise kujunduse eest lavastusele „“Delhi“tants“ (Theatrum).Ardo Ran Varres – originaalmuusika ja muu-sikalise kujunduse eest lavastusele „Krabat“(Tallinna Linnateater).

MUUSIKALAVASTUSTE AUHINNAD Žürii: Virge Joamets, Saale Kareda, KerriKotta, Tiina Mattisen, Raili Sule.Rauno Elp – ooperi „Cardillac“ nimiosaliserolli jõulise ja veenva lahendamise eest (Rah-vusooper Estonia).Vello Pähn – Paul Hindemithi ooperi „Car-dillac“ ja Richard Straussi ooperi „Arabella“kontsertlavastuse kõrgetasemelise muusika-lise teostuse eest (Rahvusooper Estonia).

437

BALLETIAUHIND Žürii: Heili Einasto, Ago Herkül, Kaja Kreitz-berg, Rufina Noor, Tiiu Randviir.Luana Georg – Tatjana lavastuses „Onegin“(Eesti Rahvusballett).

TANTSUAUHIND Žürii: Kristiina Garancis, Laura Kvelstein,Evelin Lagle, Kaja Lindal, Jane Raidma.Renate Keerd – väljakutsuvalt isikupärasekoreograafilise käekirjaga jõuline kunstniku-natuur füüsilis-visuaalses teatripildis.

ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND Tunnustab erinevaid etenduskunste põimi-vaid lavastusi, mis oma otsingulisuses avar-davad teatrikunsti väljendusvahendeid.Žürii: Heili Einasto, Saale Kareda, Ott Karu-lin, Kerri Kotta, Kaja Kreitzberg, LauraKvelstein, Evelin Lagle, Madli Pesti. Cabaret Rhizome – lavastused „Otsuse ana-toomia“ ja „Kuningas Oidipus“.

KRISTLLKINGAKESE AUHIND Kahele noorele teatriinimesele esimeste mär-kimisväärsete lavatööde eest.Žürii: Kristiina Garancis, Laura Kvelstein,Evelin Lagle, Kaja Lindal, Jane Raidma. Raho Aadla – eriilmelised rollid lavastustes„Klapp“ ja „Imelise otsinguil“ (Tallinna Tant-suteatris) ning otsingulised work-in-progressperformance lavastused Kanuti Gildi SAALis2015-2016.

Žürii: Luule Epner, Pille Jänes, Ott Karulin,Madis Kolk, Kalju Orro, Madli Pesti, PeeterRaudsepp. Laura Mets – lavastused „45 339 km² raba“,„Werther“, „Eedeni aed“ ja „Titanic. Ilusadinimesed mängivad suuri tundeid“ ( EndlaTeatris) ning „Korduma kippuvad küsimu-sed" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias).

TEATRITÖÖTAJA AUHIND Žürii: Toivo Kaev, Anton Kulagin, RolandLeesment, Enar Tarmo, Marika Tint, KristaTool.

Lavastust ettevalmistava töötaja auhindOliver Kulpsoo – Von Krahli Teatri ja vaba-kutseline valgustaja. Meeskonnamängija,väljakujunenud loojavaimu ja rafineeritudsilmaga kunstnik, kes kaitseb Siioni lõvinaoma isikupärast käekirja. Prožektoritega kir-jutab poeemi, mis tõstab lavastuse teatri-põrandast lahti ning laseb tal peegelduda pil-vedel ning meie südametes. Tasub meenu-tada, et seal, kus pole valgust, on pimedus.

Etendust teenindava töötaja auhindMadis Kirkmann – valgusala juhataja. Põh-jalik ja järjepidev töö NUKU teatri valgusosa-konna ülesehitamisel, juhtimisel ja uueletasemele viimisel; lisaks uuslavastuste val-guskujunduste loomine ja igapäevane pü-hendunud töö valgusala juhataja ja val-gustajana.

Haldus- ja administratiivtöötaja auhindLiina Viru – kirjandustoimetaja. 2015. aastalesietendunud lavastuste kavalehtede koosta-mise eest. 9 aastat pühendunud tööd Rah-vusooperis Estonia kavaraamatute ningmuude teatrilooliste trükiste koostamisel jatoimetamisel. Läheneb tekstidele värske pil-guga ja avab lavastusi nüansirikkalt. Liinakoostatud sisukad kavad on raamaturiiuli-väärilised. Ooperiteater on Liina sügav ar-mastus, mis kajastub tema aupaklikussuhtumises kolleegidesse ja soovis publikutharida. On oma töös põhjalik, täpne ja kiire.

438

NIMELISED AUHINNAD

Ants Lauteri nimeline näitlejaauhindVälja antakse kaks auhinda kuni 10 aastatteatritööd teinud noorele näitlejale või lavas-tajale. Auhinna määramisel peetakse silmaskandidaadi erialast arengut.Žürii: Üllar Saaremäe, Külliki Saldre, Gar-men Tabor, Juhan Ulfsak, Katariina Unt.

Ursula Ratasepp – osatäitmised lavastustes„Melujanu“ (Tallinna Linnateater); „sugu: N“(Vaba Lava); Õde James – „Kahtlus“ (MTÜPikk Mari); Roberta – „Harakale haigus …“(Tallinna Linnateater); Mari – „Kuldne Lu-rich“ (Eesti Draamateater); Caroline Cassidy– „Kassirabal" (Tallinna Linnateater); Tatjana– „Utoopia rannik. I osa. Teekond“ (TallinnaLinnateater); Carol Conway – „Aeg ja pere-kond Conway“ (Tallinna Linnateater); „Tal-linna Linnateater laulab. Õnnelik õhtu“;Erica – „Ma armastasin sakslast“ (TallinnaLinnateater); Kristi – „Wargamäe Wabariik“(Tallinna Linnateater); Julia – „Romeo jaJulia“ (Emajõe Suveteater); Cordelia – „Headööd, vend“ (Eesti Draamateater, Kanuti GildiSAAL); Anna van Gogh – „Vincent“ (TallinnaLinnateater); „Impro 3 – Punane Hanrahan“(Tallinna Linnateater); Koor – „Kuidas maõppisin sõitma“ (Tallinna Linnateater) ningfilmirollid Kertu – mf „Kertu“ (Amrion) jaKadri – mf „Vehkleja“ (Making Movies Oy,Allfilm, Kick Film).

Laura Peterson – osatäitmised: Jekaterina –„“Delhi“ tants“ (Theatrum); Marta – „Joob-nud“ (Theatrum); Célimène – „Misantroop“(Theatrum); Elizabeth – „Ring“ (MTÜ KellKümme); Fanny – „Tuulesaared“ (Theatrum,HEF); Naine – „Planeet“ (Theatrum); Naine– „Peeter Volkonski viimane suudlus“ (TartuUus Teater); Iti – „Nukitsamees“ (Vane-

muine); Mara – „Maarja kuulutamine“(Theatrum); Esmeralda – „Jumalaema kirikukellamees“ (Emajõe Suveteater); Gädvi, Kats,Väike laps – „Börs ja Börsitar“ (Ugala); Kass– „Kass, kes kõndis omapead“ (Vanemuine);Gerda –„Lumekuninganna“ (Vanemuine);Helina, Marina, Tädi – „Tühirand“ (Vane-muine); Nastenka – „Valged ööd“ (Theat-rum); Monika – „Juveliiri poe ees“ (Theat-rum); osatäitmine telesarjas „Klass: Elu pä-rast“ (ERR) ning filmiroll Erna – mf „Risttuu-les“ (Allfilm / Baltic Pine Films).

Natalie Mei nimeline auhindAntakse muusikalavastuse kõrgetasemelisekujunduse esiletõstmiseks. Žürii: Arne Mikk, Jaan Mikkel, Rosita Raud,Inga Vares. Maarja Meeru – isikupärase värvilahendu-sega kunstilise terviku loomise eest mas-taapse lavapildi ja karakteersete kostüümidekaudu Georges Bizet’ ooperile „Carmen“(Vanemuine).

Reet Neimari nimeline kriitikaauhindAnnab välja Eesti Teatriliidu juhatus. Pille-Riin Purje – järjepideva näitlejale pöö-ratud tähelepanu, harvaesineva süvenemiseja põhjalikkuse eest 2015. aastal ajakirjandu-ses avaldatud teatriartiklites ning TallinnaLinnateatri 50-aastast tegevust kokkuvõtvasteoses „Olla!“.

Priit Põldroosi nimeline auhindTeatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuu-rimusliku või teatripedagoogilise tegevuseeest. Žürii: Kadi Herkül, Piret Kruuspere, IngoNormet, Katri Aaslav-Tepandi, Lea Tormis.Andres Laasik – sisuka, rikkalikule arhiivi-materjalile toetuva, uurimuslikus laadis väl-japeetud raamatu „Teatri vang. Leo Kalmeti

439

kirjutamata elulugu“ (2014) eest; samuti ar-vestades varasemat sisukat elulooraamatut„Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikkahea pärast“ (2011) ning pikaajalist viljakatkriitikutegevust.

Salme Reegi nimeline auhindKunstiliselt silmapaistva ja lastepärase tööeest. Žürii: Enn Lillemets, Haide Männamäe, Kat-rin Nielsen, Reeda Toots, Jaanus Vaiksoo. Mirko Rajas – meisterlik ja kütkestav peaosalavastuses „Kentsakas juhtum koeraga öiselajal“ (NUKU Teater).

Nimelised auhinnad, mis antakse üle auhinnale nime andnu sünniaastapäeval

Voldemar Panso nimeline auhindLiisa Saaremäel, lavakooli 27. lennu näitle-jaüliõpilane. Preemia võitja kuulutati välja 30. novembril,pärast „Ekke Moori“ etendust Kanuti GildiSAALis. Preemiat rahastab Eesti Kultuurka-pital ja selle andis üle Eesti Teatriliidu esi-mees Ain Lutsepp.

Karl Adra nimeline auhindŽürii: Lea Tormis, Piret Kruuspere, Ingo Nor-met, Kalju Orro ja Margot Visnap.Kersti Kreismann – draamanäitleja, kellekorrektne eesti keel, kõnekultuur ja sõnumiselgus kõige paremini publikuni jõuab. Au-hind anti üle 17. märtsil 2015 Eesti Draama-teatris. Auhinnaga kaasneb Sándor Sternijoonistuse järgi Vaike Pääsukese poolt kujun-datud auaadress ning Kultuurkapitali raha-line preemia.

EESTI SÕLTUMATU ETENDUSKUNSTI AUHINNAD

Auhinna 2015. aasta loomingu eest andisvälja 29. aprillil, rahvusvahelisel tantsupäe-val, Kanuti Gildi SAAL koostöös Eesti Teat-riuurijate ja -kriitikute Ühendusega. Auhindatoetab Eesti Kultuurkapital. Žüriisse kuulu-sid Madli Pesti (Eesti Teatriuurijate ja -kriiti-kute Ühendus, Vaba Lava), Riina Oruaas(Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus),Priit Raud (Kanuti Gildi SAAL) ja TriinuAron (Sõltumatu Tantsu Ühendus).

Auhinna laureaadid: Riina Maidre ja Flo Ka-searu lavastusega „House Music” – perfor-matiivne installatsioon, mis muutis tänavalavaruumiks ja ühendas kogukonna. Lavas-tus esietendus 20. augustil Flo Kasearu Ma-jamuuseumi ees etenduskunstide festivaliSAAL Biennaal 2015 raames.

Henri Hüti nimeline muusikalise kujun-duse eripreemia: Renzo Van Steenbergen – performatiivseheli-muusika hooaja eest.

STIPENDIUMID

Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja stipen-diumi pälvis Inna Sulg, tantsukinesioloogiaja -anatoomia valdkonna õppejõud TallinnaÜlikoolis. Stipendiumi väljaandja on EestiTantsuhariduse Liit. Tartu Kultuurkapitali hotell Londoni sihtka-pitali 2015. aasta stipendiumi pälvisid Vane-muise teatri draamanäitlejad Linda Kolde jaTanel Jonas (2014. aasta stipendiumi pälvisMaria Soomets). Mait Agu nimelise tantsustipendiumi päl-visid Tallinna Ülikooli koreograafia magis-triõppe kevadel lõpetanud koreograafidTatjana Romanova ja Jaan Ulst.

440

Komeediklubi, Kinoteatri ja Pointi pooltväljaantava Naljastipendiumi pälvisidLaura Kalle ja Rauno Polman.

Eesti Rahvuskultuuri FondSA nõukogu stipendium loomingulisekstegevuseks: Urve Tauts.Adelaide’i Eesti Muinsuskaitse Seltsi fondistipendium Rahvusooper Estonia naistantsi-jale loominguliseks tegevuseks: Ketlin Oja. Alexander Kofkini fondi stipendium toeta-maks näitlejate ja lavastajate täiendõpet vä-lismaal: Janek Joost, Piret Krumm jaKatariina Tamm. Kristi ja Siim Kallase fondi stipendium toeta-maks loomingulist tegevust Eesti ajaloo mõ-testamisel teatris: näitleja Merle Jääger,dramaturg Ülle Kauksi ja lavastaja Ain Mäe-ots, silmas pidades 2015. aastal valminud la-vastust „Obinitsa”, et tunnustada aastate-pikkust tegevust Setumaa paikkondliku aja-loopärandi ja kultuuri mõtestamisel ja esita-misel teatrikunsti abil.Rain Lõhmuse fondi stipendium toetamaksnoori andeid: Maria Netti Nüganen, õpingu-teks Amsterdami Kunstikoolis Hollandis la-vastaja-koreograafi erialal. Voldemar Panso fondi stipendium toetamaksEesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakuns-tikooli üliõpilaste ja magistrantide õppereise:Mehis Pihla, osalemiseks Robert McKeestsenaristika seminaril „Story“ Iirimaal. ERKF stipendium: Ardo Ran Varres, muu-sika loomiseks muusikalavastusele „Käidi jakülvati varjude seemneid, sest valgus hakkasvõrsuma“ (esietendus aprillis 2016).

KOLLEEGIPREEMIAD

RAHVUSOOPER ESTONIA 109. hooaeg (2014/2015)Preemiad andis üle riigikogu kultuurikomis-joni esimees Laine Randjärv.Parimad kolleegid: ooperisolist Rauno Elp,balletiartist Sergei Upkin, orkestriartistAdam Jeffrey, kooriartist Sven Tarlap, rek-laamijuht Alo Lõoke, heliala juhataja KalevTimuska, värvija Malle Kaalep, peakokkKalvi Sedrik ja pianist-repetiitor JaanikaRand-Sirp.

TALLINNA LINNATEATERParim lavastus – „Kurbus ja rõõm kaelkir-jakute elus“, lavastaja Diana Leesalu. Parim lavakujundus – Vladimir Anšon, „Ta-gasitulek isa juurde“. Parim lavastust toetav kujundus – Emil Kal-las,valguskujundused lavastustele „Melu-janu“ ja „Tagasitulek isa juurde“). Parim meesosatäitja – Lembit Ulfsak,Tagasi-tulija lavastuses „Tagasitulek isa juurde“. Parim naisosatäitja – Hele Kõrve, Kaelkirjaklavastuses „Kurbus ja rõõm kaelkirjakuteelus“. Parim meeskõrvalosatäitja – Priit Pius, „Kur-bus ja rõõm kaelkirjakute elus“). Parim naiskõrvalosatäitja – Epp Eespäev,Ema lavastuses „Sügise unenägu“ ja ProuaKlaudi lavastuses „Tagasitulek isa juurde“. Parim lavastusala töötaja – vanemrekvisiitorTerje Kessel-Otsa. Parim maja töötaja – trupijuht Triinu Sil-laste. Eripreemia – Kalju Orro (Teatrisõprade klu-bis toimuvate juubelisündmuste vedamise,alatise ajaloo talletamise ja kõiges kaasamõt-lemise eest). Juhtkonna näitlejapreemia – enim etendusiandnud meesnäitleja Argo Aadli ja nais-

441

näitleja Maiken Schmidt. Parim maja töötaja– publikuteenindaja Anneli Meister ja auto-juht Märt Keerutaja. Indrek Ojari pälvis ka Linnateatri sponsoritetunnustuse – ta pälvis nii ESPAKi kui ka EestiPäevalehe preemia. Nordeconi preemia päl-vis koristaja Ly Kustavus.

NUKU TEATER Hooaeg 2014/2015Lipulaev (parim lavastus) – „Kentsakas juh-tum koeraga öisel ajal”, lavastaja SanderPukk). Maailma Meister (parim kunstnik) – BrittUrbla Keller, „Kapten Granti lapsed” ja „Do-rian Gray portree”.Pärl (parim naisnäitleja) – Helle Laas, „Aja-refrään”. Ladvaõun (parim meesnäitleja) – MirkoRajas, Christopher Boone’i roll „Kentsakasjuhtum koeraga öisel ajal”. Suurim Üllataja – „Dorian Gray portree”mängupaik Heliose kino. Rusikas Silmaauku (parim meeskõrvalosa-täitja) – Andres Roosileht.Rusikas Vasakusse Silmaauku (parim nais-kõrvalosatäitja) – Liivika Hanstin. Välk ja Pauk (parim helikujundaja) – LiinaKullerkupp. Puhas Võit (parim külaline) – lavastaja San-der Pukk.Osavnäpp (parim töökodade töötaja) – õmb-leja Jelena Meškova. Hall Kardinal (parim etendust teenindav töö-taja) – grimeerija Aimi Etverk.Töömesilane (parim korraldus- või administ-ratiivtöötaja) – kommunikatsioonijuhtHannele Känd. Majavaim (parim maja teenindav töötaja) –majatehnik Villu Teder.Auruvedur (enim etendusi andnud mees-näitleja) – Are Uder (353 etendust).

Igiliikur (enim etendusi andnud naisnäit-lejad) – Katri Pekri ja Kaisa Selde (282 eten-dust).

EESTI DRAAMATEATER Käsu-Ants (lavastajapreemia) – Theatrumikunstiline juht Lembit Peterson, Molière´i„Tartuffe“.Naispeaosa Suur Ants – Maria Klenskaja,Annlouise’i rolli eest lavastuses „Viimaselminutil“. Meespeaosa Suur Ants – Rein Oja, Orgonlavastuses „Tartuffe“.Naiskõrvalosa Väike Ants – Hilje MurelDorine lavastuses „Tartuffe“.Meeskõrvalosa Väike Ants – Indrek Sam-mul, töömees; detektiiv lavastuses „Kaart jaterritoorium“.Ilu-Antsu preemia – Lilja Blumenfeld,kostüümi- ja lavakujundus lavastusele„Tartuffe“.Parim tehniline töötaja ehk Asi-Ants – val-gusemeister Triin Suvi. Abi-Ants ehk parim teenindav töötaja –müügijuht Elen Jaaska.Kaval-Ants – Ülle Kaljuste, kes on alativalmis teatri heaks kaasa lööma: suusatab,laulab, küpsetab – ja muu niikuinii.Aasta hõivatuimad näitlejad (preemiat toetasMyFitness) – Taavi Teplenkov (mängis 125etendust, preemiat toetas MyFitness) jaMarta Laan (mängis 129 etendust).

ENDLA TEATER Parim lavastaja – Laura Mets, lavastused„Werther“ ja “45339 km2 raba“.Parim naisnäitleja – Karin Tammaru, rollidlavastustes „Kahe lugu“, „Kõik naistest“,„Tramm nimega Iha“.Parim meesnäitleja – Priit Loog, rollid lavas-tustes „Tramm nimega Iha“, „Midagi tõe-list“, „Peeter Paan“, „Kaunitar ja koletis“.

442

Parim kunstnik-kujundaja – Feliks Kütt,muusikalised kujundused lavastustele„45339 km2 raba“, „Siin elavad inimesed“,„Midagi tõelist“, „Kahe lugu“, „PeeterPaan“, „Werther“.Parim lavastust ettevalmistav ja tehnilinetöötaja – videomeister Terina Tikka.Parim administreeriv ja korraldav töötaja –haldusjuht Kaido Lüll.Parim kõiki teatritöötajaid teenindav töötaja– kassapidaja Siret Ruus.Parim kohviku töötaja – teenindaja KattiPeedimaaHõivatuim naisnäitleja – Ireen Kennik (130etendusega) ja hõivatuim meesnäitleja – PriitLoog (132 etendusega).

RAKVERE TEATER (76. aasta)Traditsioonilise raudnaela said: Parim naisnäitleja – Natali Lohk, Tuirevi Hil-likaineni „Maailma parim küla“, Nataša„Põhjas“ ning Nõid, Võõrasema ja Haldjas„Hansuke ja Greteke“. Parim meesnäitleja – Toomas Suuman, JohnAndresson „Sina maga, mina pesen nõud“,osaleja „Romaan”, Talumees ja Julius „Maa-ilma parim küla” ning Kostõljov „Põhjas”. Parim lavastaja – Üllar Saaremäe, „Buratino”ja „Hansuke ja Greteke”.Parim kunstnik – Kristi Leppik, „Buratino”ja „Hansuke ja Greteke”.Lihtsalt imeline – Tarmo Kesküll, lavastuse„Romaan” muusikaline juhtimine. Parim etendust teenindav kolleeg – AuneKuul. Parim lavastust ettevalmistav kolleeg – TiitKalm. Parim teenindaja – Külliki Koulen. Parim korraldaja – Mari Rohtla.

UGALA TEATER Parima lavastaja – Tanel Ingi lavastuse„Amalia“ eest. Parima kujundaja – Jaanus Laagriküll,kunstnikutöö lavastusele „Ema oli õuna-puu“.Parim naisnäitleja – Klaudia Tiitsmaa Ama-lia rolli eest lavastuses „Amalia“. Parim meesnäitleja – Janek Vadi Õppejõurolli eest lavastuses „Oleanna“.Särava sutsu eripreemia – Andres Tabun,Tepo lavastuses „Ema oli õunapuu“ ja JanekVadi Toorekung lastelavastuses „Väike Pii jakiigelaud“.Parim lavastusala töötaja – lavatehniline juhtGennadi Gorjajev. Parim maja töötaja ja preemia „Südamegatehtud töö“ – Ugala korraldusjuht HeigoTeder. Parim uus tulija – kostümeerija, juurdelõi-kaja-modelleerija Pille Küngas.Eripreemia – Kristjan Suits, UBB ehk Ugalablack box’i idee ja teostuse eest.

Kõige hõivatumad Ugala näitlejad olid 2015.aastal Klaudia Tiitsmaa (104 etendust), kel-lele pani eripreemia välja Espak, ja KristianPõldma (92 etendust), keda premeeris RahvaRaamat.

VANEMUINE Draamatrupi kolleegipreemiaid: Parim naispeaosa – Külliki Saldre, Helle rolllavastuses „Üritus“. Parim meespeaosa – Aivar Tommingas, Leoroll lavastuses „Üritus“.Aasta lavastuseks hindas draamatrupp UkuUusbergi autorilavastuse „Üritus“.Parim naiskõrvalosa – Piret Laurimaa, rollidlavastustes „Head tüdrukud lähevad tae-vasse“, „Üks mees, kaks bossi“, „go neo undromantix“.

443

Parim meeskõrvalosa – Priit Strandberg, rol-lid lavastustes „Meie oma tõde, meie omaõigus“, „Üks mees, kaks bossi“, „Obinitsa“,„Lotte Unenäomaailmas“.Hea kolleegi preemia – Priit Strandberg.Aasta hõivatuim näitleja – Karol Kuntsel(110 etendust).

Vanemuise loomenõukogu aastaauhinnad:Larseni balletiteatri aastaauhind – Janek Sa-volainen, Vanemuise teatri balletiartist japaljude lavastuste koreograafia looja. Nissan Autospiriti muusikateatri aastaau-hind – Kadri Sepalaan, Vanemuise sümfoo-niaorkestri kontsertmeister. EMT sõnateatri aastaauhind – Priit Strand-berg, mitmekülgse loomingulise tegevuseeest. Kinema tehnilise töötaja aastapreemia – Ma-rika Raudam, dekoratsiooniala juht. Kinema administratiivtöötaja aastapreemia –Mikk Männaste, IT-spetsialist.

PUBLIKUPREEMIAD

RAHVUSOOPER ESTONIA SEB Panga publikupreemia – Helen Lokutaja Oliver Kuusik.

TALLINNA LINNATEATER Publikupreemia – Indrek Ojari.

NUKU TEATER Puhas Kuld – „Kentsakas juhtum koeragaöisel ajal”, lavastaja Sander Pukk.

ENDLA TEATER Ajavahemik märtsist 2015 kuni märtsini2016. Parim naisnäitleja – Kadri Adamson, rollideeest lavastustes „Olga, Irina ja mina“, „45 339km² raba“ ja „Midagi tõelist“.

Parim meesnäitleja – Ago Anderson rollideeest lavastustes „Valged heteromehed“,„Tramm nimega Iha“ ja „Midagi tõelist“.Parim lavastus – „Tramm nimega Iha“,lavastaja Ingomar Vihmar.

UGALA TEATER 2014/2015 hooaja Kuldõuna-nimelised pree-miad. Parim kujundus – muusikal „Hiired on hii-red“, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatri-kunsti visuaaltehnoloogia 10. lennu üli-õpilased Marko Odari, Laura Maria Mäitsi,Eliisa Vellama, Liisa Liksori, Anni Eimpalu,Kaisa Riivaldi, Maarja Räni, Katre Sulase,Meeli Tuoppi ja Anna Rosalie Uudre.Parim naisnäitleja – Klaudia Tiitsmaa, pea-osa lavastuses „Amalia“, samuti Katharina,Krista ja Yolanda rollid lavastuses „Hirmsööb hinge seest“ ning Nora roll lavastuses„Kaheksajalg“. Parim meesnäitleja – Tanel Ingi, Võõramaa-lane Ali lavastuses „Hirm sööb hinge seest“ja Mauno lavastuses „Kaheksajalg“.Parim lavastus – „Amalia“, lavastaja TanelIngi.

RAKVERE TEATER Hooaeg 2014/2015 Naisnäitleja – Saara Kadak.Meesnäitleja – Margus Grosnõi.Parim lavastus – „Uno bossa ehk Uno Loobiseitse elu“, lavastaja Hardi Volmer. Hooaeg 2015/2016Naisnäitleja – Saara Kadak.Meesnäitleja – Üllar Saaremäe.Parim lavastus – „Maailma parim küla“(lavastaja Jaanus Rohumaa).

444

DRAAMA 2015Martelli publikulemmiku auhinna pälvisTartu Uue Teatri ja Tartu Ülikooli ViljandiKultuuriakadeemia 10. lennu (Teater MustKast) koostöös sündinud Ivar Põllu lavastus„1987“. Auhinnaks Martelli publikupreemialaureaatidele on viiepäevane inspiratsiooni-ja puhkusereis Prantsusmaale Martellikonjakimõisasse.

NÄIDENDIVÕISTLUS Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendi-võistluse laureaadid kuulutati välja 16. ok-toobril Tallinna Kirjanike Liidu Musta Laegasaalis. Näidendivõistlusele laekus 92 näiden-dit ning neid luges ja hindas kuueliikmelinežürii: Peeter Helme, Ott Karulin, Kertu Mop-pel, Siret Paju (esinaine), Raivo Trass jaAndrus Vaarik.I preemia: Piret Saul-Gorodilov „Tark mees taskus“.II preemia: Loone Ots „Gerondid ehk Lõpp“.III preemia: Kiti Põld „Mata mind kaunilt“.Eripreemiad: Tiit Palu „Lugusid loomadest“ja Katrin Ruus „Poolonu ehk Teekond sini-sesse“. Ära märgitud: Erki Aule „Astuge edasi!“ jaLiis Lukk „Kallis, ma olen õnnelik“.

ESSEEKONKURSS 15. jaanuaril kuulutasid Suurbritannia suur-saadik Eestis Chris Holtby ja Eesti Rahvus-balleti kunstiline juht Toomas Edur etenduse„Uinuv kaunitar“ eel välja esseekonkursi„Minu tantsuelamus“ võitjad. Parima töö autoriks oli nooremas vanuse-rühmas Mirel Mesila Tallinna Reaalkoolistja vanemas vanuserühmas Stina Aava Gus-tav Adolfi Gümnaasiumist. Laureaatidele onauhinnaks sõit Londonisse sealse balletielugatutvuma.

TUNNUSTUSED VÄLISMAALT

EFFE Labeli 2015–2016 märgistus anti 31 riigisündmustele, Eestist pälvisid selle 24 festi-vali, teiste hulgas Tallinn Treff Festival, Bir-gitta Festival ja NoTaFe. Euroopa parimaidfestivale koondav märgistust EFFE Label an-takse välja festivalide silmapaistva kvaliteeditunnustamiseks. EFFE märgistusel on kolmkriteeriumit: kunstiline pühendumus, kogu-konna kaasamine ja festivali rahvusvahelineja ülemaailmne suunitlus.

Praha kvadriennaalil 22. juunil toimunud au-hinnatseremoonial Archa teatris pälvis Tea-ter NO99 „Ühtse Eesti“ teemaline eks-positsioon Praha lavastuskunstnike kvad-riennaali peapreemia (Golden Triga). Lisakspälvis Eesti ekspositsioon kuldmedali inno-vaatilise lähenemise eest lavakujundusele.

Festivali Draama 2015 Balti Teatri Foorumiprogrammi parima lavastaja preemia sai Vla-dislavs Nastavševs Teatris N099 tehtud la-vastuse „Tõde, mida ma olen igatsenud“eest; parima näidendi preemia said Mari-LiisLill ja Paavo Piik Eesti Draamateatri ja Tal-linna Linnateatri ühisprojekti „Varesele valu...“ ja „Harakale haigus ...“ eest. Draama 2015festivali Balti Teatri Foorumi programmisnäidati lavastust „Varesele valu ...“.

Tartu Uue Teatri ja Kompanii Nii koostöösvalminud lavastus „PURE MIND“ võitispeapreemia rahvusvahelisel teatrifestivaliValgevenes „II Theatre Youth Forum”. Lavas-tuse autor ja lavastaja on Renate Keerd, esi-tajad Liisa Tetsmann, Taavi Rei, Gerda-Anette Allikas, Maarja Roolaht ja Imre Õuna-puu.

Tartu Üliõpilasteatri lavastus „Pärast kald-kriipsu“ (autor Viktor Krasovski, lavastaja

445

Kalev Kudu) pärjati Minskis rahvusvaheliselüliõpilas- ja noorteteatrite festivalil TeatralnyKufar 2015 žürii eripreemiaga valgevene dra-maturgia toetamise eest.

KONVERENTSID

23. jaanuaril toimus Vaba Lava teatrikeskuseslavastusprojekti „Eesti ajalugu” raames aja-lookonverents Pecha Kucha formaadis ehkigal esinejal oli rangelt ainult 6 minutit ja 40sekundit oma ajalootõlgenduse esitamiseks.

24. jaanuaril toimus lavakunstikoolis teatri-kriitika arutelu „Kriitik vs praktik. Kuidas lu-geda kriitikat ja kuidas vastata meediale?”Vestlusringis osalesid Ott Karulin (Sirbi pea-toimetaja, teatrikriitik), Keiu Virro (ETV saate„Ringvaade” toimetaja, Klassikaraadio saate„Teatriluup” toimetaja-saatejuht, teatrikriitik,Müürilehe kolleegiumi liige), Evelin Lagle(tantsukriitik ja -uurija, ajakirja TantsuinfoKuukiri toimetaja). Vestlust juhtis Eva-LiisaLinder. Arutelu toimus Artishoki, Müürilehe,Rada7, U, Värske Rõhu, ÕU ning Lasteteatriblogi poolt ellu kutsutud omaalgatuslike kul-tuurimeediate kriitikakursuse raames.

20. märtsil korraldas ASSITEJ Eesti Keskusrahvusvahelise lastele mõeldud teatri päevapuhul Piip ja Tuut Mängumajas seminari„Teater kooli ja lasteaeda: kunst või hal-tuura?“. Seminaril arutleti lasteteatri olu-korra üle Eestis. Esinesid Kirsten Simmo,Rait Avestik, Kaido Rannik, Toomas Tross jt.

8. mail toimus Arhitektuurikatlas Eesti TeatriAgentuuri jagatud mõtete sarja kohtumineteater | ruum. Seminaripäev jagunes ette-kanneteks, triloogideks ja aruteluks ning saiteoks koostöös Eesti Arhitektuurikeskusega.

Esinesid Aet Ader, Siim Tuksam, PriiduAdlas, Johannes Veski, Marten Kaevats, And-res Noormets ja Veronika Valk. Päeva kulgusuunas ja arutelusid juhtis Jaanika Juhanson.

6.–7. juunini toimus Saueaugu TeatritalusTeatriteaduse Üliõpilaste Looži (TÜL) 18. ke-vadkool pealkirjaga „Siit koolist, sealt koo-list, keskpõrandale kokku”. Ettekanded olidsissejuhatuseks Draama festivali ajal toimu-vale teatrihariduseteemalisele konverentsile.Kolmes paneeldiskussioonis võtsid sõnanoored teatriteadlased Tartu Ülikoolist, näit-leja- ja lavastajatudengid Viljandi kultuuri-akadeemiast ning lavakoolist, koreograafia-tudengid Tallinna Ülikoolist ja EKA stseno-graafiatudengid.

7. septembril toimus Tartu ülikoolis ümar-laud „Teatriharidus Eestis“. Seoses 2015.aasta Eesti Teatri Festivali DRAAMA pro-grammiga, mille üks osa oli teatrikoolidel,keskenduti teatrihariduse olevikule ja tulevi-kule. Arutelul osalesid kõik teatriga seotudharidusasutused: Eesti Muusika- ja Teatri-akadeemia, kus õpetatakse näitlejaid, lavas-tajaid, dramaturge ja ooperilauljaid (PeeterRaudsepp, Kirstel Pappel, Auri Jürna); TÜViljandi kultuuriakadeemia etenduskunstideosakond, kus koolitatakse näitlejaid, lavasta-jaid, koreograafe, butafoore ja teatri visuaal-tehnolooge (Garmen Tabor, Eve Komissarov,Kai Valtna); Eesti Kunstiakadeemia stseno-graafia osakond (Lilja Blumenfeld); TallinnaÜlikooli koreograafia osakond (Heili Ei-nasto), teatriteaduse eriala Tartu Ülikoolis(Anneli Saro) ning huvikool Drakadeemia,kus koolitatakse näitekirjanikke (Siret Paju).Teatreid esindas Vanemuise direktor ToomasPeterson ja päeva modereeris TÜ teatritea-duse lektor Madli Pesti.

446

13. septembril toimus Vaba Lava väikses saa-lis, teatrifestivali Draama 2015 raames, kon-verents OmaDramaturgiaTurg, kus anti üle-vaade viimastel aastatel kolmes Balti riigis la-vale jõudnud uuemast näitekirjandusest. Esi-nesid Gintė Pranckūnaitė (Leedu teatri-kriitik), Marius Ivaškevičius (Leedu näitekir-janik), Rasa Bugavičute (Läti NäitekirjanikeGildi esinaine), Ieva Rodiņa (Läti teatrikrii-tik), Siret Paju (Drakadeemia juhataja) ningMartin Algus, kes rääkis oma värskest loo-mingust intervjuu vormis (intervjueerijaAndres Laasik). Vaba Lava plaane tutvust-asid Kristiina Reidolv, kuraatorid Oleg Lo-jevski ja Madis Kolk ning Madli Pesti.Korraldaja Eesti Teatri Agentuur.

18. septembril toimus Tallinna Kirjanike MajaMusta Laega saalis sarja „Etüüde nüüdiskul-tuurist“ konverents pealkirjaga „(Mitte)koh-tumine tundmatuga: kultuuriajaloo kuju-tamine ja tõlgendamine etenduskunstides“.Ettekanded: Madis Kolk – „Vaimulike kuju-tamine eesti aja- ja kultuuriloolises teatris“,Ene Paaver – „Suurmehed ja naissuurmeheduuemas kultuuriloolises dramaturgias“, Jaa-nika Juhanson – „Kultuurilugu kuuldemän-gudes 1990. aastatest tänaseni“, KerttuMänniste – „Kultuuriloo elustamine mälu-asutustes. Kunstitõde ja muuseumitõde“,Mari Laaniste – „Seal, kus meid ei olnud:„Kohtumine tundmatuga”“, Pille-Riin Purje– „Liivale kirjutav Suuman“, Anneli Saro –„Liivi kõnetused. Juhan Liiv eesti nüüdisteat-ris“ ja Luule Epner – „Kokkusaamisi eestikultuurilooga Madis Kõivu dramatur-gias“.  Samas toimus kogumiku „Võlus javaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maa-ilm. Etüüde nüüdiskultuurist 5“ tutvustus.Korraldajad Tallinna Ülikooli humanitaartea-duste instituudi (TÜHI) eesti kirjandus- jakultuuriuuringute keskus, Eesti KirjanikeLiit ja Eesti Kunstiakadeemia.

16. oktoobril toimus Kirjanike Liidu MustaLaega saalis Eesti Teatri Agentuuri jagatudmõtete sarja teemapäev teater | tekst. Esine-sid Luule Epner, Hent Kalmo, Urmas Len-nuk, Martin Algus, Tõnis Parksepp, SiretPaju, õhtut juhtis Andrus Vaarik. Päeva teisespooles kuulutati välja Eesti Teatri Agentuuri2015. aasta näidendivõistluse võitjad. Kuue-liikmeline žürii, kuhu kuulusid Peeter Hel-me, Ott Karulin, Kertu Moppel, Siret Paju(esinaine), Raivo Trass ja Andrus Vaarik, tõs-tis võistlusele saadetud 92 näidendi hulgastesile 7 teksti. Katkendeid võidutöödest luge-sid ette näitlejad Loore Martma juhen-da-misel.

23. novembril toimus Theatrumis prof Da-riusz Kosiński (Varssavi Teatriinstituut, JerzyGrotowski Keskus Wrocławis, KrakówiJagellooni Ülikool) seminar „Teatris jäämeellu”. Poola teatri 250. juubelile pühendatudseminari tõlkis poola keelest eesti keelde Ma-rius Peterson. Korraldajad Theatrum ja PoolaVabriigi suursaatkond Eestis.

VESTLUS- ja KOHTUMISÕHTUD, KOOLITUSED

20. jaanuaril toimus Eesti Teatri- ja Muusika-muuseumis kohtumisõhtu nukunäitleja, -la-vastaja ja lastekirjanik Helle Laasiga, kaas-vestlejateks „Ajarefrääni“ lavastaja JaanikaJuhanson ja teatriosakonna juhataja KirstenSimmo.

Seoses Stanisław Ignacy Witkiewiczi näiden-divalimiku „Hullumeelne ja nunn: 14 pöö-rast näidendit“ ilmumisega toimusid vestlus-õhtud Kołakowskist, Witkiewiczist ja poolakirjandusest 27. jaanuaril Tartu Lutsu raama-tukogus, kus vestlesid Mihkel Kunnusja Hendrik Lindepuu; 28. jaanuaril Tallinna

447

Kirjanike Majas Kirjanduslikul kolmapäevalvestlesid Jürgen Rooste ja Hendrik Linde-puu.

29. jaanuaril toimus Vanemuise väikse majaovaalsaalis Andra Teede „Estoplasti“ arutelu.Vestlust juhtis Ene Paaver.

9. veebruaril toimus Eesti Rahva Muuseuminäitusemajas konverents sarjast „Mus-Kul{A}tuur“, mille alapealkiri oli „Areen“ jamis keskendus teadusteatrile (ajaloo)muu-seumis. Teiste hulgas esinesid konverentsilRiin Tammiste Taarka Pärimusteatrist ja TriinSiiner Luguteatrist.

17. veebruaril toimus Estonia parklas muu-sika-aastale pühendatud II Estonia maraton,kus osalesid kultuuriministeeriumi, EestiRahvusringhäälingu, Eesti Draamateatri jaRahvusooper Estonia võistkonnad. Võist-luste peakohtunik oli Allar Levandi, raja-meister Mati Lilliallik ja võistlust kom-menteeris Taavi Libe.

27. veebruaril toimus Eesti Rahvusballetikunstilise juhi Toomas Eduri algatusel Talve-aias noorte balletiklubi esimene kohtumine.Klubi hakkab kokku saama iga kahe kuutagant ja mõeldud on see noortele vanuses15–26. Esimene kokkusaamine oli pühenda-tud balletile „Medea“, vestlesid ToomasEdur, endine baleriin ja balletipedagoog TiiuRandviir ning Eesti Rahvusballeti solistidLuana Georg ja Sergei Upkin.

17. märtsil toimus Fotomuuseumis näituse„Eesti balleti portreed“ autorite Stina Kase jaMaris Kerge vestlusõhtu.

Märtsis tähistas Eesti Teatri- ja Muusikamuu-seum teatrikuud sündmustega:

14. märtsil Särevi Teatritoas kostüümikunstitöötuba, juhendajaks Kristel Maamägi; 26. märtsil kohtumisõhtu ja töötuba teatritebutafooride juhendamisel; 28. märtsil teatriteemalise perepäeva küla-lised olid Tiina Tauraite ja Erki Laur perega.

28. märtsil tähistasid Rakvere Spordikesku-ses harrastusteatrite rahvusvahelist teatri-päeva harrastusteater KaRakTer ja EestiHarrastusteatrite Liit. Toimus harrastusteat-rite repertuaari ja suveprojekte tutvustavteatrilaat ning turniir, kus võisteldi näitlemis-oskust, huumorimeelt ja sportlikke võimeidproovile panevates ülesannetes.

28.-29. märtsil toimusid Tartu NäitemängudePäevad 2015, mille raames esinesid TartuUues Teatris igas vanuses Tartu õpilasnäitle-jad: 15 põhikooliõpilaste truppi, 5 algklassi-laste truppi ja 7 gümnaasiumitruppi. Esi-nemisi jälgis žürii: Margus Kasterpalu, Hel-gur Rosenthal, Deivi Tuppits, Kaur Riismaaning Peeter Piiri või Maret Oomer.

7. aprillil astus Särevi Teatritoa sarjas „Pajatsvõi poeet“ oma tekstidega publiku ette LauriSaatpalu.

Aprilli alguses toimus NUKU teatris Vene-maa marionetimeistri Viktor Antonovi 10-päevane meistriklass. Õpetusest said osanukumeistrid, näitlejad, kunstnikud ja TÜViljandi kultuuriakadeemia üliõpilased.Marionetimeistriklass toimus projekti „Euro-pean Puppetry Knowledge Exchange“ toel,mille eestvedajaks on Lubljana NukuteaterSloveeniast ja partneriteks NUKU teater Ees-tist ning DRAK teater Tšehhist.

16. ja 17. aprillil toimus Viljandis TartuÜlikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja

448

Ida-Tallinna Keskhaigla korraldatud rahvus-vaheline konverents-koolitus „Häälepäev2015 – hääl kui algupärane sotsiaalmeedia“.Teemadeks hääle kasutamine kõne- ja laulu-tehnikas ning hääle tervishoid. Lisaks loengutele oli võimalus osaledaerinevates õpitubades, näiteks teraapilinehääletöö, häälele keskendunud Alexanderitehnika jpm.

17.–19. aprillini toimus Tartu Uues Teatris jaGenialistide Klubis Eesti Tantsuagentuurikorraldamisel loovate tantsukunstnike võr-gustiku NOBA (Nordic-Baltic Dance Net-work for Young Audiences) etendus-programm, töötoad ja arutelud. Esinejaid oliTaanist, Soomest, Hollandist ja Eestist. Koh-tumise eesmärgiks oli leida ja vahetada ideid,kuidas luua heal tasemel tantsulavastusinoortele.

18. aprillil toimus Vanemuise väikese majaovaalsaalis mälestusõhtu, millega Vane-muine märkis Epp Kaidu 100. sünniaasta-päeva. Kaidu loometeest andis ülevaateTartu Ülikooli teatriteaduse professor AnneliSaro, muusikalisi katkendeid lavastustest esi-tasid Vanemuise solistid Karmen Puis ja Ras-mus Kull, klaveril Ele Sonn.

Viljandi Tantsunädala raames toimus 23.–25.aprillini rahvusvaheline non-conference peal-kirjaga „DANCE ARTIST IN/ AND/ TO/WITH/ AGAINST/ OR/ IN LOVE WITHHIGHER EDUCATION IN DANCE“, milleraames esinesid Viljandis tantsuharidusearuteludes esinejad Saksamaalt, Austriast,Kanadast, Rootsist, Taanist jm. 29. aprillil toi-mus Liis Varese õpituba ja esitleti noorte ko-reograafide diplomilavastusi: Karoline Suh-hovi „Las mehed kasvatavad vuntse“ TÜVKA mustas saalis ja Age Likmanni „Super-poolik“ Koidu Seltsimajas.

24. aprillil toimus Kirjanike Liidu MustaLaega saalis Eduard Vildele pühendatudkonverents, esitleti kirjaniku 150. sünniaas-taks valminud uurimusi (Pille-Riin Larm,Riho Saard, Jaak Valge). Päeva lõpetas JanKausi poolt kokku pandud kirjanduskavaVilde tekstidest.

28. aprillil toimus VAT Teatri sarjas „VATEkstra“ vestlusring uurimaks rolle, millestnaissugu leiab end nii teatrilaval kui iga-päevaelus. Vestlesid Katariina Unt, Siret Pajuja raamatu „Naiseks olemise kunst" autorKatrin Saali Saul.

30. aprillil toimus Eesti Draamateatri sarjas„LINK“: Ingomari Vihmari õhtu. Peateemakslavastus „Laulud halli mere äärest“, samutitema teised lavastused Draamateatris ja tea-ter laiemalt. Küsija Märt Avandi.

8. mail toimus Vene teatri kunstilise juhi IgorLõssovi kolmas loominguline kohtuminevaatajatega. Kavas oli Igor ja Platon Lõssovifilm „2 : 0“ ja Igor Lõssovi näidendi „Polkov-nik N-i dünastia“ ettelugemine.

11. mail esines Särevi Teatritoa luuleõhtutesarjas „Pajats või poeet“ Priit Strandberg.

13. mail oli Eesti Teatri- ja Muusikamuu-seumi meenutusteõhtu pühendatud teatri-kunstnik Eldor Renterile, samas avati JaneKaasi kujundatud näitus Renteri töödest.

4.–14. juunini toimus Vanemuises KollaseKassi Suvekool, kuhu olid oodatud 13–16aastased noored. Vanemuise ooperisolistideRasmus Kulli ja Reigo Tamme juhendamiselvalmis kümne päeva jooksul ooperilavastus.

6.–7. juunini toimus Sõltumatu Tantsu Laval

449

Ungari koreograafi Márta Ladjánszki töötuba„Kuidas mängida ja luua üheaegselt”, kuskeskenduti erinevate improvisatsioonitehni-kate kasutamisele loomingus.

15. augustil kutsus Tallinna Linnateater omaalale Arvamusfestivalil Paides, et arutledateemadel kultuur ja alkohol, kultuur ja sot-siaalne vastutus ning moodsate ja traditsioo-niliste peremudelite kujutamine teatrilaval.Aruteludes osalesid Henrik Kalmet ja And-rus Vaarik, ettevõtja Rasmus Rask ja kultuu-riminister Indrek Saar, Reet Aus, KristerParis, Mihkel Raud ja Veiko Tubin, arutelusidjuhtis Aro Velmet.

20.–24. augustini toimus Tallinnas GoltsmanBalleti korraldamisel intensiivne treening-maraton, kus tantsualaste töötubade juhti-deks olid Polina Mitrjashina (Venemaa),Tatjana Tarabanova (Venemaa), Maria Golts-man (Eesti) ning Oleg Gladkihh (Venemaa).

4. septembril esitleti Tallinna LinnateatriTeatrisõprade klubis teatri 50. juubeli puhulilmunud raamatut „Olla! 50 mälestust ja mä-lestuste mälestust“, mille autor on Pille-RiinPurje. Loeti katkendeid raamatust ning näi-dati videolõike ja fotosid kunagistest lavas-tustest. Lugesid Mari Lill, Maria Avdjuško,Kaspar Velberg, Alo Kõrve, Ursula Ratasepp,Külli Teetamm ja Argo Aadli, ürituse korral-dajad olid Kalju Orro ja Veiko Tubin.

8. septembril tähistati Underi ja Tuglase Kir-janduskeskuse muuseumiosakonnas HenrikVisnapuu 125. sünniaastapäeva. EttekandeVisnapuu teatripärandist pidas Loone Ots,avati näitus „Teatrikirjanik Visnapuu: avane-vad pildid“ ning katkendi komöödiast „Maa-dam Sohk ja Pojad“ esitas projektitrupp„Hevi-8“.

10. septembril toimus Tartus Ülikooli koh-viku Talveaias Madis Kõivu esimeselesurma-aastapäevale pühendatud mälestus-õhtu, kus rääkisid lavastusest „Keskmängu-strateegia“ ja Kõivust endast Luule Epner,Piret Kuusk, Arne Merilai, Eduard Parho-menko ja Mart Trummal.

11. septembril toimus Tartu Ülikooli kirikus,festivali Draama raames, Teatrielu 2014 esit-lus. Kogumikku tutvustas Ott Karulin,arvustas Kadi Herkül. Tiia Sippol tegi üle-vaate aasta teatristatistikast.

25. septembril osalesid Tallinna LinnateatriTeatrisõprade klubi vestlusringis „Reet Nei-marit meenutades“ Lea Tormis, Anu Lamp,Elmo Nüganen, Piret Kruuspere, Pille-RiinPurje jt. Salvestas Eesti Rahvusringhääling.

11. oktoobril esitasid lavakad Näidendikuuraames EMTA lavakunstikooli valges saalisoma stand-up-monolooge ja näidendikatken-deid. Laval olid noored dramaturgid ja näit-lejad Laura Kalle, Johan Elm ja Teele Pärn,Ingmar Jõela ja Jane Napp, Priit Põldma jaUrsel Tilk, Jan Teevet ja Ilo-Ann Saarepera.

Teatriteaduse Üliõpilaste Looži korraldatudvestlusõhtud kultuurilokaalis Arhiiv: 13. oktoobril vestles Euroopa teatriskeenestNO99 dramaturg Laur Kaunissaare ja 20. ok-toobril oli Näidendikuu kohtumisõhtu esine-jaks Ott Aardam.

13. oktoobril toimus sarjas „VAT Ekstra“vestlus pealkirjaga „Eesti mees on rändritsi-kas?”, mis keskendus EMTA lavakunstikooli27. lennu bakalaureuselavastusele „EkkeMoor” ja tõi vestlusringi kokku lavastajaAare Toikka, ajaloolase Jaak Valge, filmi- ja

450

rännumehe Riho Västriku. Vestlust moderee-ris Mihkel Seeder ja see kuulus Eesti TeatriAgentuuri korraldatava Näidendikuu pro-grammi.

Festival Kuldne Mask Eestis kutsus 15. ok-toobril Vene Teatrisse avalikule kohtumiseleNovosibirski teatri Krasnõi Fakel peanäite-juhi Timofei Kuljabini, kelle lavastust „One-gin“ oli võimalus samas näha 16. ja 17.oktoobril. Kohtumist modereeris Jaak Allik.

19. oktoobril pidas vene lavastaja Boriss Pav-lovitš EMTA lavakooli valges saalis avalikuloengu sotsiaalteatrist Venemaal.

19.–21. oktoobrini toimus Teatriliidus Beebi-teatri töötuba, juhendaja Varvara Kurovina(BabyLab, Moskva).

20. oktoobril allkirjastasid Sihtasutuse EestiRahvuskultuuri Fond (ERKF) nõukogu esi-mees Eri Klas ja Leida Rammo lepingu, mil-lega ERKFi juurde asutatakse Leida RammoLinnateatri fond.Fondi eesmärgiks on toetada Tallinna Linna-teatrit ning tunnustada teatri loomingulistkollektiivi.

22. oktoobril esines Piret Kruuspere Underija Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminarilteemaga „Teatriajaloost ja -historiograafiast:eesti teatrikirjutuse näitel“.

22. oktoobril toimus Särevi Teatritoas MariJürjensi luuleõhtu.

22. oktoobril toimus Näidendikuu raamespeale „Reha“ (autor ja lavastaja Andri Luup)etendust Kloostri Aidas vestluskohtumineTheatrumi uuslavastuse trupi ja lavastajaga.

28.–30. oktoobrini toimusid Peterburi Alek-sandra teatris kaasaegset Euroopa dramatur-giat tutvustavas sarjas arutelud, kolmeuuema Eesti näitemängu teatraliseeritudettelugemine ja vestlus autoritega: Mari-LiisLille ja Paavo Piigi „Varesele valu, harakalehaigus“, Andra Teede „Estoplast“ ja PiretJaaksi „Näha roosat elevanti“. Eesti näitekir-jandusele pühendatud nädal valmis koos-töös Eesti Teatri Agentuuriga. Ülevaate-loengu Eesti uuemast näitekirjandusest pidasVanemuise teatri dramaturg Sven Karja.

Näidendikuu puhul korraldas Rakvere Tea-ter näidendiküsitluse: teatri arhiivist valitivälja seitse näidendit ja selgitati välja, millistaegade jooksul lavastatud teksti sooviks pub-lik taas kuulda. Küsitluse võitis „Johannesepassioon“, tekst kanti tervikuna ette 28. ok-toobril Rakvere Teatrikohvikus.

28.–29. oktoobrini toimus festivalil „Teaternoorele vaatajale“ Vaba Lava väikses saaliskogemusseminar „Väiketeatrite ellujäämis-strateegiad“ ning Sõltumatu Tantsu Lavalseminar „Kaasaegne teater ja haridus: mõnedmõtted ja võimalused“. Samas toimus kakaks õpituba: Toomas Trossi juhitud „Klounja koomika: inimlik vaatepunkt“ ja AitaVaheri töötuba „Hääleimprovisatsioon tervi-seks“.

29. oktoobril toimus Linnateatri Teatrisõp-rade Klubis meenutuste õhtu Noorsooteatrisünnist ja keskkonnast, mis uut teatrit ümb-ritses. Oma mälestusi jagasid Mari-Liis Küla,Lea Tormis, Märt Kubo ning teatri asutaja-liikmed lavakunstikateedri II lennust, fotodevaliku tegi Kalju Orro.

Sama juubelisarja järgmised sündmused„Linnateater 50: Voldemar Panso aeg“ toimu-

451

sid 26. novembril ja 19. detsembril. KõnelesidNoorsooteatri esimese peanäitejuhi Volde-mar Panso kolleegid ja mõttekaaslased.2. novembril toimus Rakvere teatri väiksemaja kohvikus Iris Murdochi elu ja loomin-gut tutvustav õhtu. Vestlesid Murdochi tõl-kija Riina Jesmin ja „Musta printsi" lavastajaGerda Kordemets. Vestlusele järgnes mängu-film Iris Murdochi elust "Iris" (2001).

VAT Teater tõlkis koostöös Goethe Instituu-diga eesti keelde uued saksakeelsed näiden-did ja 3. novembril kanti need lavastatudlugemistena ette: Jens Raschke „Kas kaladmagavad?“ (tõlkija Eili Heinmets, lavastajaAare Toikka, näitleja Liisa Saaremäel); Tho-mas B. Hoffmann „Armastusarmastus?Armastus!“ (tõlkija Liis Kolle, lavastaja LauraKalle, näitlejad Karmo Nigula, Jürgen Gan-sen ja Lauli Otsar) ning Lutz Hüberi „Raev“(tõlkija Mihkel Seeder, lavastaja Jim Ashilevi,näitlejad Evelin Võigemast ja Tõnis Niine-mets) ja „Proua Müller peab lahkuma“ (tõl-kija Mihkel Seeder, lavastaja Auri Jürna,näitlejad Elina Reinold, Aita Vaher, Liisa Pulkja VAT Teatrist Tiina Rebane, Margo Tederning Tanel Saar).

10. novembril toimus Polygoni Teatrikoolisarja „Õpilane : Õpetaja : Teater“ esimeneseminar. Tamur Tohver ja Kärt Tomingas tut-vustasid Anatoli Efrose teatrinägemust.Hariduslik sari on mõeldud nii praktilistekui ka teoreetiliste teemade ja maailmamai-nega teatriinimeste tutvustamiseks.

16. novembril toimus Theatrumi sarjas „Kuu-lamised“ Karol Wojtyła (paavst JohannesPaulus II ) „Juveliiri poe ees” teksti ettekannehelifragmentidega Theatrumi 2006. aastalvalminud lavastusest.

23.–24. oktoobrini toimus Käsmu Loomema-

jas Eesti Teatri Agentuuri, Eesti KirjanikeLiidu ja Drakadeemia koostöös näitekirjan-duskoolitus Eesti kirjanikele. 28.–29. novembrini Sõltumatu Tantsu Lavalbreiktantsu töötuba, juhendaja Marek Vetik.

26. novembril toimus Teatrisõprade klubisjärjekordne Linnateatri juubelihooaega tähis-tav sündmus: „Linnateater 50: VoldemarPanso aeg“. Kõnelesid Noorsooteatri esimesepeanäitejuhi Voldemar Panso kolleegid jamõttekaaslased.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi korralda-tud Panso Päevad 2015 kavas: 26. novembril Särevi Teatritoas sarja „Pajatsvõi poeet?“ Aita Vaheri luulekavaga „Siutsudja säutsud“. Teda saatis kitarril Marek Tam-mets. 27. novembril toimus kohtumisõhtu IX lennuesindajatega. Kursust juhendas Merle Karu-soo, lõpetajate hulgas on Roman Baskin, Too-mas Lõhmuste, Madis Kalmet, Guido Kan-gur, Anne Veesaar, Marika Vernik jt. Õhtusttegi otseülekande ERRi kultuuriportaal.29. novembril esitas lavakunstikooli 28. lendehk Anne Türnpu ja Mart Kolditsa kursusmuuseumis humoorikaid etüüde pealkirjaga„Ese osutab vastupanu“.

1. detsembril toimus Tallinna KinomajasKaljo Kiisa mälestusõhtu: avati näitus ningkavas olid digiteeritud ja restaureeritud män-gufilmid „Ohtlikud kurvid“ (Tallinna Kino-stuudio 1961, Gosfilmofondis 2010) ja„Hullumeelsus“ (Tallinnfilm 1968, digitaal-selt taastatud 2012).

8. detsembril toimus Eesti Draamateatri Maa-lisaalis „LINK: Hääled. Jaan Kruusvall 75“.Kirjanikku meenutasid ja katkendeid näiden-ditest esitasid Aleksander Eelmaa, Hans

452

Kaldoja, Margus Kasterpalu, Maria Klens-kaja, Mari Lill, Pääru Oja, Carmen Mikiver,Margus Mikomägi, Tõnu Oja, Garmen Tabor.Sisse-juhatuse tegi kirjandusteadlane ToomasHaug.

1. detsembril Kloostri Aidas sarjas „Kuulami-sed“ Fanny de Siversi „Jõuluaja kirju“. Esi-nesid Vello Salo, Jaak Johanson ja Krista CitraJoonas.

15. detsembril Eesti Draamateatri Maalisaalis„LINK: Houellebecqi „Kaart ja territoo-rium““. Vestlesid Houellebecqi tõlkijad Ind-rek Koff ja Triinu Tamm ning Houellebecqilugeja Taavi Eelmaa. Katkendeid tõlkimiselja veel eesti keeles ilmumata raamatutestluges Taavi Eelmaa.

21. detsembril kaitses Hedi-Liis Toome TÜkultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõu-kogus oma doktoritööd „The functioning oftheatre in the city of Tartu: a comparativeperspective“ filosoofiadoktori kraadi taotle-miseks teatriteaduse alal. Juhendaja profes-sor Anneli Saro, oponendid dr Peter Evers-mann (Amsterdami Ülikool) ja dr Ott Karulin.

Virtuaalses saatesarjas „Suitsuruumilood“avaldati 2015. aastal vestlused Tanel Ingiganing Gert Raudsepaga. Sarja autor ja kaas-vestleja Heigo Teder.https://soundcloud.com / suitsuruumilood

NÄITUSED

10. veebruarist – 17. märtsini oli Mari-LiisKüla 90. sünnipäevale pühendatud näitus„Karakter värvis ja vormis“ Eesti Draama-teatri parketisaalis. Ene-Liis Semperi koosta-tud näitusel on väljas valik Eesti teatrikunstisuurkuju kavandeid.

11. veebruaril avati Tallinna LinnateatriPanso saalis fotonäitus „Fotograaf Mati Unt“.Eksponeeriti Mati Undi tehtud fotosid, mil-lest suurem osa oli avalikkuse ees esimestkorda.

20. veebruaril avati NUKU muuseumis näi-tus „Näitleja: Helle Laas“. Näituse looja olimuuseumi juht Maria Usk. Näitlejanäitus olimuuseumi püsiekspositsioonis hooaja algu-seni.

14. märtsist – 12. aprillini oli Mikkeli muu-seumis teatrile pühendatud näitus „Komöö-dia kunst. Teatrikuu näitus commediadell’arte’st”. 17. sajandi Itaalia teatri- ja karne-valiatmosfääri kajastasid Johannes Mikkelikogusse kuulunud Jacques Callot’ (1592–1635) commedia dell’arte aineline ofordisari„Balli di Sfessania” ning selle eeskujul valmi-nud skulptuurid. Näituse kuraator KerttuMänniste, kujundaja Maret Kukkur.

8. aprillil avati Tallinnas Salme Kultuuri-keskuses teatriloolase ja fotograafi Rait Aves-tiku fotonäitus „Meie marionetid. Meie,marionetid“. Näitusel oli 41 portree- ja grupi-fotot teatri Marionett nukkudest.

10. aprillil avati Estonia teatri I rõdu galeriiskauaaegse estoonlase, peadirigent KirillRaudsepa (100. sünniaastapäeva puhul) büst,mille autor on skulptor Tõnu Maarand.

30. aprillil avati Alatskivil Liivi muuseumisnäitus „Liivi mängides“, kus on kaardistatudkõik Juhan Liivi elul ja loomingul põhinevadlavastused, mis on Eestis lavalaudadele jõud-nud Vanemuises, Rakvere Teatris, EndlaTeatris, Teater NO99s, Tartu Üliõpilasteatrisja Liivi muuseumis. Näituse tekstid koostasPiret Jaaks ja näituse kujundas Artur Kuus.

453

1. maist kuni 19. juunini oli RO Estonia Irõdu galeriis avatud Rünno Lahesoo fotonäi-tus „Teekond“, mis andis ülevaate TallinnaBalletikooli endistest ja praegustest õpilastestning Eesti Rahvusballeti tantsijatest.

8. septembril avati Underi ja Tuglase Kirjan-duskeskuses näitus „Teatrikirjanik Visnapuu:avanevad pildid“. Ettekande Visnapuu teat-ripärandist pidas Loone Ots ning katkendikomöödiast „Maadam Sohk ja Pojad“ esitasprojektitrupp „Hevi-8“.

19. novembril avati Sõltumatu Tantsu Lavakümnendale sünnipäevale pühendatud näi-tus „10 kummardust gravitatsioonile“, kusoli kujutatud Taavet Janseni, Liis Varese jaAndreas W uurimustöö tehnoloogia ja inim-keha suhetest. Kaamera abil oli vaadeldudkukkumise struktuuri kui tantsu olemuseväljendust, lammutatud kukkumine aatomi-teks ja laotatud seinale. Näitus jäi avatukshooaja lõpuni.

Detsembris oli Endla Teatrigaleriis avatudkaks näitust: Sammassaalis Endla lavastus-juht Andrus Jõhviku kureeritud „Teaterkukla poolt“ (rohkem kui viiskümmendportreefotot endlalaste kukaldest) ning Teat-rikohvikus oli performance'i-, installatsiooni-ja uue meedia kunstniku Taje Trossi graafika-näitus „Performance Formula“.

TEATRIERIALADE LÕPETAJAD

EESTI KUNSTIAKADEEMIAStsenograafia Bakalaureuseõppe lõpetajad: Anette Konksi, Gerli Mägi, Epp Salulaid,Gerda-Katrina Samm, Kaia Tungal, LauraVerte.

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA

LAULUOSAKONDBakalaureuseõppe lõpetajad: Héloïse Susannah Emanuel Bernard (lektorT. Toomast), Anna Dõtõna (lektor H. Lepa-laan), Janari Jorro (lektor T. Tampuu), Kadri-Liis Kukk (lektor H. Veskus), Egon Laanesoo(lektor T. Toomast), Ille Saar (dots N. Kurem),Sander Sokk (dots R. Gurjev), Edgar Tron(lektor T. Toomast).

Magistriõppe lõpetajad: Danna Malõško (dots N. Kurem), SigridMutso (lektor T. Jõks), Maria Leppoja (lektorH. Veskus), Maria Petrov (lektor T. Toomast),Yihe Zeng (dots R. Gurjev).

LAVAKUNSTIKOOLMagistriõppe lõpetajad(ühisõppekava Tallinna Ülikooli Balti filmi-ja meediakooliga): Martti Helde, kirjalik lõputöö „Lavastajakuus seisundit. Lavastusprotsessi kirjeldus“; Kaupo Kruusiauk, kirjalik lõputöö „Stseenidühest abielust. Lavastusprotsessi analüüs“; Marianne Kõrver, kirjalik lõputöö „Lavastuse„Solarise needus“ loomeprotsess“; Maario Masing, kirjalik lõputöö „„Gomoku“lavastusplaani kirjeldus ja analüüs“.

TALLINN BALLETIKOOL LIII lennu lõpetajad (erialaõppejõud TiiuRandviir-Tölp ja Viesturs Jansons):

454

Enelyn Kottise, Ketlin Oja, Darja Panova,Ljubov Samsonnikova, Ragnar Soonik, AlinaTrostnikova, Kristina Volkova, Pavel Vju-nenko.

TALLINNA ÜLIKOOL Koreograafia Bakalaureuseõppe lõpetajad: Magdalena Donerstak – tantsulavastus „Vaa-tenurgad“, juhendaja Heili Einasto; IndrekHirsnik – tantsulavastus „Kaua ma ootan ...“;Sofia Ketova – tantsulavastus „Side lõpp“;Liisa Laine – tantsulavastus „Sounds likeMusic“; Madli Paves – tantsulavastus „5Scientif cally Proven Things that Will MakeYour Life Happier“; Kairi Reinvee – tantsu-lavastus „KusKus“; Kirti Tambre – tantsula-vastus „Mõte ≠ Mõte“; Jaan Ulst – tantsu-lavastus „Viies pööripäev“; Egor Zadoya –tantsulavastus „X punkt“; Armand Fazullin- „Improvisatsioon võistlustantsus“; MariiJoala – „Visualiseerimise kui meetodi kasu-tamine noorte tantsuõppes balletitunni näi-tel“; Helle Laanes – „Helju Mikkeli tantsu-keel Eesti autoritantsu loomingus“; KristiLeedmaa – „Labani liikumisanalüüsi kasu-tamine 7–14aastaste tüdrukutega erinevateliikumisvõimaluste avastamiseks“.

Magistriõppe lõpetajad: Julia Koneva – tantsulavastus „XD“, juhen-daja Helena Pihel; Tatjana Romanova – tant-sulavastus „Epoché“, juhendaja ReneeNõmmik; Üüve-Lydia Toompere – lavastus„Short Stories“, juhendaja Sille Kapper;Maria Uppin – tantsulavastus „Su naer muunne lõikus“, juhendaja Sille Kapper.

TARTU ÜLIKOOL Teatriteaduse eriala Bakalaureuseõppe lõpetajad: Egle Adams – „Ivar Põllu lavastuse „1987“

sünnilugu”; Liisbet Erepuu – „Teatripeda-googiline töö Saksa ja Eesti teatrites”; MaarjaKalmre – „Näitleja rolliloome semiootilineanalüüs „Utoopia ranniku“ lavastuste näi-tel”; Ulla Lehtsaar – „Maurice Maeterlincki„Sinilinnu” lavastused Pärnu teatris Endla”;Merit Maarits – „Pink Floydi „The Wall“ kuikultuurietendus ja selle funktsioonid“; An-nemari Parmakson – „Performansiteater:mõiste ja eripära”; Anna-Liisa Purtsak –„Püstijalakomöödia Eestis 21. sajandi algu-ses”; Triinu Sikk – „Kalju Komissarov kuiteatripedagoog: sissevaade esimese semestrinäitlejameisterlikkuse tundidesse”.

Magistriõppe lõpetajad: Mari Aruväli – „Aja- ja ruumipoeetika teatriskolme lavastuse näitel” (juhendaja LuuleEpner); Kadi Lääne – „Reaalsus ja fiktsio-naalsus teatris lavastuse „Peeter Volkonskiviimane suudlus“ näitel“ (juhendaja AnneliSaro); Liisa Ojakõiv – „Naistegelased Eestimonolavastustes” (juhendaja Anneli Saro);Liis Ots – „Uussiirus Eesti teatris” (juhendajaMadli Pesti); Deivi Tuppits – „Vaino Vahingusubjektsus näidendite „Potteri lõpp“, „Suve-kool“, „Testament“ ja „Mees, kes ei mahtu-nud kivile“ kui autobiograafiliste draama-narratiivide näitel” (juhendaja Madis Kolk).

Doktoritöö: Hedi-Liis Toome – „The functioning oftheatre in the city of Tartu: a comparativeperspective“. Juhendaja professor AnneliSaro, oponendid dr Peter Eversmann (Ams-terdami Ülikool) ja dr Ott Karulin. Kaitsminetoimus 21. detsembril 2015.

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Tantsukunst (XXIII lend)Kristel Kermes, Maarja Kukumägi, Age Link-

455

mann, Susanne Org, Karolin Poska, SigridSavi, Kadri Sirel, Karoline Suhhov, BriteVilgo.

Teatrikunst (10. lend, 2011–2015) Näitleja õppesuund: Silver Kaljula, MihkelKallaste, Märt Koik, Fatme Helge Leevald,Liina Leinberg, Kristjan Lüüs, Lauri Mäe-sepp, Laura Niils, Rauno Polman, Sander Re-bane, Karl Edgar Tammi, Kaarel Targo, KristoVeinberg. Lavastaja õppesuund: Birgit Landberg, Jaa-nika Tammaru. Harrastusteatri juhi õppesuund: Kaija MaaritKalvet, Lennart Peep.

Teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala Lavastuskorraldaja: Imbi Türk. Multimeedia spetsialist: Kerttu Kruusla.

MÄNGUFILMID

1944Stsenarist Leo Kunnas, režissöör Elmo Nüga-nen, produtsent Kristian Taska, kaasprodut-sendid Maria Avdjuško ja Ilkka Y. L. Matila,operaatorid Rein Kotov ja Mart Taniel, kunst-nik Kalju Kivi, kostüümikunstnik MareRaidma, helilooja Jaak Jürisson, helirežissöörJyrki Rahkonen, monteerijad Tambet Tasujaja Kimmo Taavila. Tootja Taska Film. Osades: Kaspar Velberg – Karl Tammik.Kristjan Üksküla – Jüri Jõgi. Maiken Schmidt– Aino Tammik. Gert Raudsep – Ants Saa-reste. Hendrik Toompere jr – Kristjan Põder.Karl-Andreas Kalmet – Vladimir Kamenski.Henrik Kalmet – Voldemar Piir. Pääru Oja –Sanitar Elmar Säinas. Priit Strandberg – Lem-bit Raadik. Priit Pius, Märt Pius – Vend Käär.Kristo Viiding – Leonhard Talu. Jaak Prints –Autojuht Richard Pastak. Magnus Mariuson

– Taanlane Carl. Mait Malmsten – Omavalit-suse tegelane. Tõnu Oja – Omakaitse leitnant.Sepo Seeman – Taluperemees. Anne Ree-mann – Omakaitse naisvõitleja. Anne Mar-giste – Talunaine. Peeter Jürgens – Talumees.Eliise Makrjakov – Väike tüdruk. Ain Mäeots– Kapten Evald Viires. Peeter Tammearu –Kreml. Rain Simmul – Prohhor Sedõhh. Mar-tin Mill – Alfred Tuul. Ivo Uukkivi – RudolfKask. Kristjan Sarv – Abram Joffe. AnderoErmel – Oskar Lepik. Marko Leht – ValterHein. Priit Loog – Paul Mets. Dein Suvi, KarlValkna, Karl Poll, Ken Rüütel, Jakob Tulve –Lennuväe abiteenistus. Mängufilmi kestus 100 minutit. Esilinastus 8. veebruaril 2015 Berlinalefilmifestivalil Saksamaal, 15. veebruaril Tal-linnas.

Vehkleja Stsenarist Anna Heinämaa, režissöör KlausHärö, produtsendid Jörg Bundschuh, IvoFelt, Kai Nordberg ja Kaarle Aho, operaatorTuomo Hutri, kunstnik Jaagup Roomet, kos-tüümikunstnik Tiina Kaukanen, heliloojaGert Wilden jr, helirežissöörid Peter Riegel jaMaik Siegle, monteerijad Tambet Tasuja jaUeli Christen. Tootja Making Movies. Osades: Märt Avandi – Endel. Ursula Ra-tasepp – Kadri. Hendrik Toompere – Kooli-direktor. Liisa Koppel – Marta. Joonas Koff –Jaan. Egert Kadastu – Toomas. Ann-Lisett Re-bane – Lea. Elbe Reiter – Tiiu. Jaak Prints –Direktori abi. Kirill Käro – Aleksei. LembitUlfsak – Jaani vanaisa. Leida Rammo – Val-vur ühiselamus. Raimo Pass, Erkki Tikan –Ohvitserid. Maria Avdjuško – AmetnikLeningradis. Alina Karmazina – TreenerArmeeniast. Sergei Tšerkassov – Konferans-jee. Aleksandr Okunev – MGB ülem. PiretKalda – Jaani ema. Kaie Mihkelson – Post-kontori töötaja. Mimosa Wagner – Tüdruk

456

postkontoris. Mona Wagner – Tüdruk post-kontoris. Maria Klenskaja, Andres Lepik –Õpetajad. Svetlana Dorošenko, Maie Ramjalg– Müüjad turul. Mihhail Pastšuk – VehklejaMoskvast. Alla Milovidova – Treener Mosk-vast. Svetlana Tširkova-Lozovaja, JevgeniKaravajev, Boris Joffe – Rajakohtunikud. Ing-mar Germ, Romel Rautam, Hendrik Rautam,Laura Huul, Hanna Pähn, Darja Zabronok,Krettel Maide, Ingrika Tuulik, Karlote Karm,Svetlana Trõnova, Anneli Proosväli, KasparTõnisson, Aleksander Luka, Tauno Runtal,Marvel Leesment, Rihard-Reno Germ –Vehklemisklubi lapsed. Tõnu Oja, AnuLamp, Merle Kappel, Paul Laasik, TatjanaManevskaja, Ahti Puudersell, Carmen Miki-ver, Helle Kuningas, Kaili Närep, Aino Joa,Jaak Känd, Merike Püüding, Sirje Päästel,Aime Nikopensius, Liivi Prints, Uudo Laane,Saima Jakobson, Annika Kodasma – Lapse-vanemad koosolekul. Episoodides: Rain Sim-mul, Haide Männamäe, Andrus Eelmäe jt. Mängufilmi kestus 98 minutit. Esilinastus 5. märtsil 2015 Soomes kinosMaxima, 11. märtsil Tallinnas.

Supilinna salaselts Inspireeritud Mika Keräneni lastekrimka-dest. Režissöör Margus Paju, stsenaristidMihkel Ulman ja Christian Gamst Miller-Harris, produtsendid Esko Rips ja DianaMikita, kaasprodutsent Jesse Fryckman, ope-raator Meelis Veeremets, kunstnikud JaagupRoomet ja Kaisa Mäkinen, kostüümikunstnikKristina Lõuk, helilooja Liina Kullerkupp,helirežissöörid Matis Rei ja Tarvo Schmei-mann, monteerijad Harri Ylönen ja MarionKoppel. Tootja Nafta Films. Osades: Olivia Viikant – Mari. ArabellaAntons – Sadu. Hugo Soosaar – Olav. KarlJakob Vibur – Anton. Mirtel Pohla – KadriHeller. Evelin Võigemast – Reet Haljandi. Ott

Aardam – Hannes Haljandi. Tiit Lilleorg –Peeter Remmelgas. Sten-Markus Rohtla –Leo. Gregori Kelder – Vant. Mariliis Lille-mägi – Cätly. Sampo Sarkola – Arttu Pelto-maa. Karin Rask – Sadu ema. KaidoHöövelson – Sadu isa. Jaak Prints, Tõnu Oja– Politseinikud. Jonathan Peterson – OnuKristjan. Ireen Peegel – Mask. Ain Lutsepp –Linnapea. Argo Aadli – Hillar Vesimaa. ArdoRan Varres – Valvur. Peeter Volkonski – Raa-matukoguhoidja. Sander Rebane – PaulVeenre. Lauri Nebel – Surnuaiavaht. KüllikiSaldre – Peaõde. Alo Kurvits – Jõumeheatraktsiooni juht. Anu Lamp – Proua Rovel.Teistes osades: Edgar Külaots, Pille Rossi,Anni Aguraijuja, Kristi Ruusna, Riste Lehari,Trevor Mattias Sakias, Oleg Rogatšov, ReinPruul, Maria Peterson, Tõnu Karjatse, Anas-tassia Savela, Marika Muiste, Oksana Saar,Svetlana Danilova, Anatoli Arhangelski,Daniel Kirspuu, Lauri Sirp. Mängufilmi kestus 104 minutit. Esilinastus 8. mail 2015 Tartu kinosEkraan.

Roukli Stsenarist ja režissöör Veiko Õunpuu, pro-dutsent Tiina Savi, operaator Erik Põllumaa,helirežissöör Janne Laine, monteerija LiisNimik. Tootja Filmiühistu Roukli. Osades: Juhan Ulfsak – Jan. Mirtel Pohla– Marina. Eva Klemets – Eeva. Peeter Raud-sepp – Villu. Lauri Lagle – Lowry. MeelisRämmeld – Indrik. Tambet Tuisk – Ratsanik.Taavi Eelmaa – Peedu. Mängufilmi kestus 99 minutit. Esilinastus 17. septembril 2015 Tallinnakinos Sõprus.

Must alpinistStsenarist ja režissöör Urmas Eero Liiv, pro-dutsent Anneli Ahven, kaasprodutsendid

457

Kaspar Kaljas ja Aurelio Laino, operaatorAnts Martin Vahur, kunstnik Katrin Sipelgas,kostüümikunstnik Eugen Tamberg ja KatrinSipelgas, heliloojad Tiit Kikas ja Arian Levin,helirežissöör Horret Kuus, monteerijadUrmas Eero Liiv ja Tambet Tasuja. TootjaKopli Kinokompanii. Osades: Priit Pius – Eero. Reimo Sagor –Olle. Hanna Martinson – Marleen. Liis Lass– Anne. Veiko Porkanen – Margus. Rait Õu-napuu – Indrek. Vadim Andrejev – Miilits.Kõrvalosades: Valeri Sanžejev, Vanda Jakše-jeva, Andrei Vinokurov, Artjom Dovgopolõi,Jevgeni Solonikin, Marina Jelina. Mängufilmi kestus 103 minutit. Esilinastus 18. novembril 2015 TallinnasPimedate Ööde filmifestivalil.

LÜHIMÄNGUFILMID

MausoleumStsenarist, režissöör ja muusika autor LauriRandla, produtsent Peeter Urbla, kaaspro-dutsendid Osku Pajamäki ja Ilkka Mertsola,operaator Peter Salovaara, kunstnik JuuliaJokinen, kostüümikunstnik Maria Rosenq-vist, helirežissöör Jorma Kaulanen, montee-rija Leo Liesvirta. Tootja Exitfilm. Osades: Victor Kotowicz von Lahnberg –Abrikossov. Aleksandr Okunev – Silin. MattiOnnismaa – Stalin. Eduard Toman – Stalinihääl. Sergei Furmanjuk – Saša. Ilja Nartov –Miša. Natalia Dorošenko – Abrikossovinaine. Andrei Lukjanov – Stalini sekretär.Vladimir Antip – Zinovjev. Dmitri Kononen-kov – Sõdur. Filmi kestus 26 minutit. Esilinastus 11. märtsil 2016 Tamperefilmifestivalil Soomes.

BordersStsenarist Gustaf Borman Bränngard, režis-

söör Mikk Mägi, produtsent Hanna Samo-son, operaator Madis Reimund, kunstnikGetter Vahar, helirežissöör Sten-Olle Moldau.Tootja BOP! Osades: Rain Tolk, Jaanika Arum, OlgaGrišina, Indrek Liivlaid, Raigo Saariste,Reigo Andok, Janina Sarantšina, Tija-MareSihvart, Mattias Naan. Filmi kestus 18 minutit. Esilinastus 19. oktoobril 2015 Tallinnakinos Sõprus.

Lühifilmide kassett Kontakt Martti Helde „Superbia“; Raigo Saariste „KuuKu Kontakt“; Triin Ruumet „Reeda sünnipäev“; Vallo Toomla „Metanoia“; Maria Reinup „Mann Tanzt“. Tootja Von Krahli Teater. Filmide kestuskokku 84 minutit. Esilinastus 6. märtsil 2015 Von KrahliTeatris.

Lühifilmide kassett Lennud unes ja ilmsi Helen Takkini „Elo“; Edina Csüllögi „Liblik-mees“; Leeni Linna „Tiibadeta piloot“; CarlosE. Lesmese „Äralend“. Filmide tootmist ontoetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti FilmiInstituut. Filmikassett esilinastus 9. oktoobril 2015Tallinna kinos Solaris.

Elo Stsenaristid Margus Paju ja Helen Takkin,alusteose autor Indra Feldman, režissöörHelen Takkin, operaator Heiko Sikka, pro-dutsendid Liisa Orav ja Esko Rips. TootjaNafta Films. Osades: Katriin Meribel Kungla –Elo. Kärt Tammjärv – Helena. Kaie Mihkel-son – Urve. Henrik Kalmet – Ants. Liis Bar-kala – Ema.Filmi kestus 19 minutit.

458

Liblikmees Stsenarist Urmas Reisberg, alusteose autorMehis Heinsaar, režissöör Edina Csüllög,operaator Jarmo Kiuru, produtsendid PeeterUrbla ja Kristo Jürmann. Tootja Exitfilm. Osades: Nero Urke – Anselm. ToomasSuuman – Ernesto. Raimo Aas – Boruslawski.Billeneeve – Irmgriid. Filmi kestus 15 minutit. Esilinastus 11. juunil 2015 Viimsi kinos.

Tiibadeta piloot Stsenarist ja režissöör Leeni Linna, operaatorRein Kotov, produtsent Anneli Ahven. TootjaKopli Kinokompanii. Osades: Priit Võigemast – Kurg. KarinRask – Karin. Mart Toome – Pääsu. AloKõrve – Tuvi. Dominic Sillat – Albatross (pi-loot). Henrik Kalmet – Albatross 2. Mia-He-lena Madisson – Mia. Raimo Pass –Lennujuht. Anti Reinthal – Lõbustuspargi in-struktor. Markus Dvinjaninov – Magnus.Abdul Duray – Silmaarst. Ivar Värk – Lennu-väe leitnant. Filmi kestus 15 minutit.

ÄralendStsenarist Carlos E. Lesmes, operaator Sten-Johan Lill, produtsent Kristjan Pütsep, tootjaAlasti Kino. Osades: Argo Aadli ja Maia Mägi.

DOKUMENTAALFILMID

UnditundPortreefilm Mati Undist. Režissöör ja produt-sent Maria Avdjushko, operaatorid MihkelSoe ja Jüri Muttika. Filmis osalevad Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Maimu Berg,Viivi Luik, Ingo Normet, Arvo Valton, KerstiKreismann, Joel Sang ja Kalju Komissarov. Tootja Ugri Film, filmi valmimist on toetanud

Eesti Kultuurkapital ja Eesti Filmi Instituut.Filmi kestus 54 minutit. Esilinastus 11. septembril 2015 Draamafestivalil Athena kinosaalis.

Karmil pinnalPortreefilm Palestiina tantsija Maherist. Re-žissöör Toomas Järvet, stsenaristid ToomasJärvet ja Priit Pruks, produtsent Eero Tal-vistu, operaator Max Golomidov. Filmi kestus 74 minutit. Esilinastus 8. oktoobril 2015 Tallinnakinos Artis.

Kirjad Islandilt Portreefilm lauljanna Annika Tõnurist. Režis-söörid Peeter Brambat ja Ruti Murusalu, pro-dutsent Peeter Pedak, operaatorid MeelisKadastik, Toomas Jürgens, monteerija KalleKäärik. Tootja Colla Voce, AD Oculos Film. Esilinastus 22. oktoobril 2015 Tallinnakinos Artis, 24. detsembril ETVs.

TELESAATED JA SALVESTUSED

EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGEESTI TELEVISIOON

Saatesari „Kontakt“Tallinna Linnateatri näitlejate kohtumis-õhtute salvestused: 21. jaanuaril külalisteks Elisabet Reinsalu jaMargus Tabor. ETV eetris 23. jaanuaril 2015.18. märtsil Külli Teetamm ja Andero Ermel.ETV eetris 20. märtsil 2015. 15. aprillil Mart Toome ja Veiko Tubin. ETVeetris 17. aprillil 2015. 16. septembril Mikk Jürjens ja Indrek Ojari.ETV eetris 18. septembril 2015.14. oktoobril Argo Aadli ja Andrus Vaarik.ETV eetris 16. oktoobril 2015.

459

18. novembril Allan Noormets ja AndresRaag. ETV eetris 20. novembril 2015. 16. detsembril Liis Lass ja Maiken Schmidt.ETV eetris 18. detsembril 2015.„Kontakti“ sari on osa Tallinna Linnateatriviiekümnenda sünnipäeva tähistamisest,korraldajad Veiko Tubin, Paavo Piik ja Hen-rik Kalmet, õhtujuhid Henrik Kalmet jaVeiko Tubin.

NO99 Avignoni päevikTeater NO99 lavastuse „Mu naine vihastas“gastroll Avignoni festivalil. Autor Mihkel Kärmas, režissöör Raivo Mari-puu, produtsent Piret Priisaar.ETV eetris 22. detsembril.

Piiripealne hetk Teatrifestivali Draama 2015 erisaade uuribteatriharidusele keskendunud kuraatori-programmi „Piiri peal“, mille kuraatoriks onPeeter Raudsepp. Saatejuht ja toimetaja KeiuVirro, režissöör Jüri Muttika, operaatoridRasmus Puksmann, Jako Krull ja Antti Kop-liste, produtsendid Grete Nellis, Katrin Mai-mik ja Jüri Muttika.ETV eetris 3. septembril.

2015. AASTAL SALVESTATUD LAVASTUSED:

SavisaarPoliitiline muusikal. Autorid Vaiko Eplik,Jakob Juhkam, Eero Epner, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Teater NO99 2015. Salvestatud 27. veebruaril 2015 Nordea Kont-serdimajas, režissöör Marek Miil, kestus 3tundi (2 vaatust). ETV eetris 26. detsembril 2015.

Mee hindDraama autor ja lavastaja Ott Aardam. UgalaTeater 2011.

Salvestatud 20. mail 2015 Ugala teatri väiksessaalis, režissöör Kadi Katariina Priske, kestus2.15 (2 vaatust). ETV2 eetris 15. jaanuaril 2016.

Aabitsa kukk Monokomöödia autor ja lavastaja AndrusKivirähk. Eesti Draamateater 2004. Salvestatud 2. juunil 2015 Maalisaalis, režis-söör Kadi Katariina Priske, kestus 1.40. ETV2 eetris 30. detsembril 2015.

Brand Henrik Ibseni värssdraama. Lavastaja IngoNormet. VAT Teater 2014. Salvestatud 3. juunil 2015 ETV 4. stuudios,režissöör Elo Selirand, kestus 2.30 (2 vaatust). ETV2 eetris 12. juunil 2016.

TestamenditäitjadIndrek Hargla draama. Lavastaja Peeter Tam-mearu. Kuressaare Linnateater 2014. Salvestatud 1. juulil 2015 Kuressaare Sada-maaidas, režissöör Elo Selirand, kestus 2tundi (2 vaatust).

Meie aja kangelaneMihhail Lermontovi teose dramatiseering.Dramatiseerija ja lavastaja Galina Polišuk.Endla Teater 2014. Salvestatud 27. augustil 2015 Endla teatrisuures saalis, režissöör Rait Roland Veske-maa, kestus 2.25 (2 vaatust).

Tuvi Andri Luubi komöödia. Lavastaja MariaPeterson. MTÜ Arhipelaag 2013. Salvestatud 20. detsembril 2015 ETV 4. stuu-dios, režissöör Elo Selirand, kestus 2.19(2 vaatust). ETV2 eetris 15. aprillil 2016.

460

ILMUNUD RAAMATUD JA VIDEOSALVESTISED

1944 filmiraamat / koostaja Leo Kunnas;fototoimetaja Siim Vahur; kujundaja VilluKoskaru, fotod: Andres Teiss, Renee Altrov,Erkki Tikan. – Taska Film, 2015. 118 lk.

Allas, Anu. Spiel der Unsicherheit / Un-sicherheit des Spiels : experimentelle Prak-tiken in der estnischen Kunst und im est-nischen Theater der 1960er Jahre / Um-schlaggestaltung Kordula Röckenhaus, Um-schlagfoto Jüri Tenson. – Bielefeld : trans-cript, c2015. 309 lk.

Balletivihik / tekst Liina Viru; toimetajadRahel Otsa, Piret Verte; kujundaja Reili Evart;fotod Harri Rospu, Rünno Lahesoo, LiinaViru. – Rahvusooper Estonia, 2015. – 50 lk.

Cleese, John. Igatahes... / inglise keelest tõl-kinud Mai Tõnisoo; toimetanud Siiri Soidro;kujundanud Margit Randmäe, kaane kujun-danud Richard Ogle. – Tänapäev, 2015.398 lk.

Draama : Eesti teatri festival 2015. Festivalieelraamat / koostaja Maarja Mänd; kujun-daja Evelin Somelar, kujundusgraafik JannoPreesalu. – Eesti Teatri Festival, 2015. 101 lk.

Draama. Estonian Theatre Festival Draama2015 / texts: Sven Karja and Andres Laasik;translation: Kaur Sinissaar; editor MaarjaMänd; graphic designer Janno Preesalu. –Eesti Teatri Festival, 2015. 22 lk.

Draama 2014 [Võrguteavik] Järelraamat /koostaja Kadri Naanu; kujundaja Evelin So-melar; fotod: Lauri Kulpsoo jt. – Eesti TeatriFestival, 2015.

Eesti sõnateater 1965–1985. I köide, Teatri-protsess: taustad, ilmingud, peegeldused.Lavastajaportreed / toimetuskolleegium:Piret Kruuspere (peatoimetaja ja pilditoime-taja) jt.; nime- ja lavateoste register AnneSaagpakk; saatesõna Lea Tormis; kujundajaMari Kaljuste. – Eesti Muusika- ja Teatriaka-deemia lavakunstikool; Eesti Teatriliit; EestiTA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2015.752 lk.

Eesti tantsukunst: nüüd ja →? : sfäärid, väl-jad, horisondid, plaanid, utoopiad / koostajaEvelyn Raudsepp; toimetaja Eva-Liisa Lin-der; kujundaja Mariana Hint. – SõltumatuTantsu Lava, 2015.

Eha, Elle. Taevas avaneb tasapisi. MälestusiMäekülast / kujundaja ja toimetaja Ülo AloVõsar; šaržid Evald Reier, kaane kujundajaKertu Sillaste. – E. Are, 2015. 128 lk.

ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio1961–1971 Tallinnas / koostajad Anne Mar-giste ja Anne Tuuling; toimetaja Ene Paaver;kujundaja Mari Kaljuste. – Eesti Teatriliit,2015. 288 lk.

It moves, it speaks. talks at Notafe / talksmoderated by Sybrig Dokter; interviews con-ducted by Erni Kask; design Maria Muuk,design editor Kristjan Mändmaa; photosMarja Noormets, Christin Lunts, Hedi Jaan-soo. – evestuudio, 2015. 142 lk.

Koppel, Annika. Karu südamega mees. ArvoIho elu ja looming / Annika Koppel; toime-taja Mari Karlson; kujundaja Andres Tali. –Tänapäev, 2015. 352 lk.

Normet-Saarna, Haldi. Kohtumised legen-didega [vestlused vene filminäitlejate ja -re-

461

žissööridega] / Haldi Normet-Saarna; toime-taja Daila Aas; kujundaja Lemmi Kuulberg. –Argo, 2015. 176 lk.

Purje, Pille-Riin. Olla! 50 mälestust jamälestuste mälestust : Eesti NSV RiiklikNoorsooteater / Tallinna Linnateater 50 /Pille-Riin Purje; registrid koostanud TriinSinissaar; toimetaja Mari Tuuling; kujundajaKersti Tormis, fotograafid Priit Grepp jt. –Tallinna Linnateater, 2015. 473 lk.

Raig, Kulle. Saaremaa valss. Georg Otsa elu/ autori tõlge; kujundaja Kersti Siitan. 2.,täiend. tr. – K & K, 2015. 255 lk.

Райг, Кулле. Мистер Икс : жизнь ГеоргаОтса / перевод с эстонского языка ТатьяныВерхоустинской; редактор Людмила Елан-ская; оформление Керсти Сийтан. – K & K,2015. 275 lk.

Saareke, Kalju. Elu kui kabaree / toimetajaTiina Kanarbik; eessõna: Lauri Leesi; kaanekujundaja Heino Prunsvelt. 2. tr. – Robkin,2015. 253 lk.

Sonettide sarmikas daam. Intervjuu SilviaLaidlaga / koostaja Kirsten Simmo, eessõnakoostaja ja intervjuude läbiviija Iivi Lepik;toimetaja Kerttu-Liina Tuju; kujundaja KadiPajupuu, fotograafid: Henno Saarne jt. – EestiTeatri- ja Muusikamuuseum : SE&JS, 2015.134 lk.– (Elavik ; 18. raamat).

Teatrielu 2014 / Eesti Teatriliit, Eesti TeatriAgentuur; koostajad Ott Karulin, Kristel Pap-pel; kroonika koostaja Tiia Sippol; kujundajaKersti Tormis. – Eesti Teatriliit, 2015. 425 lk.

Toome, Hedi-Liis. The functioning oftheatre in the city of Tartu : a comparative

perspective / supervisor Anneli Saro;Faculty of Philosophy, Institute for CulturalResearch and Fine Arts, University of Tartu,Estonia. – University of Tartu Press, 2015. 254lk. (Dissertationes de studiis dramaticisUniversitatis Tartuensis; 3).

Tooming, Jaan. Teater kui saladus. Šamaa-nid, näitlejad, näidendid / toimetaja LiisVaher; kujundaja Mari Ainso. – Ilmamaa,2015. 173 lk.

Uibo, Väino. Naeru varjus läbi elu : anek-dootlikke teatrimälestusi / kujundaja AndeKaalep; fotod: Arnold Moskalik, Peeter Sirge.– Petrone Print, 2015. 207 lk.

NÄIDENDID

Arike, Anneli; Rüütli, Katerin. Rõõmumul-lid. Näidendeid ja laule väikestele ningsuurtele / muusika ja noodigraafika: KaterinRüütli ja tekstid: Anneli Arike; illustratsioo-nid: Rando Rüütli. – K. Rüütli, 2015. 154 lk.

Berg, Eleonora, pseud. Kartulid ja apelsinid.Filmistsenaarium / toimetaja Kätlin Kontor;kujundaja Siiri Timmermann, kaanekujun-daja Lembitu Mikker, kaanefoto Arno Mik-kor. – Kartulid ja apelsinid OÜ, 2015. 679 lk.

Hint, Miina. Kohus / kujundaja Minna Hint.– MR, 2015. 66 lk.

Kaplinski, Jaan. Neljakuningapäev / toime-taja Triinu Tamm; aastakäigu kujundaja AskoKünnap. – Kultuurileht, 2014. 80 lk. – (Loo-mingu Raamatukogu 2015, nr. 1).

Kivisildnik, Sven, pseud. Olovernes. Kaksvaadet elule / toimetaja Mariina Paesalu; ku-jundaja Matthias Sildnik, kaane kujundaja

462

Marko Kekishev. – Saarde : Jumalikud Ilmu-tused, 2015. 160 lk.

Kõiv, Madis. Keskmängustrateegia. Stseenekolmes vaatuses proloogi ja epiloogiga /toimetaja Ene Paaver; sarja ja raamatu kujun-daja Kert Lokotar, esikaane foto Herkki ErichMerila, tagakaane foto Priit Pedajas, lavas-tuse fotod Mats Õun. – Eesti Draamateater,2015. 169 lk. – (Näidendiraamat; 23).

Lennuk, Urmas. Ükskord Eestimaal. Näi-denditriloogia / koostaja Liis Aedma; toime-taja Kiti Põld; järelsõna Pille-Riin Purje;kujundaja Valter Jakovski. – Ugala Teater,2015. – 291, [1] lk. : ill.

Luts, Oskar. Aeg & õnn: mõtteid ja unistusi.Kaks näidendit / sisaldab näidendeid „Kapsa-pea“ ja „Valimised“; koostaja Sirje Endre; ku-jundaja Rein Seppius. – SE & JS, 2015. 183 lk.

Noa, Genadi. Armastus / toimetaja AndiKokk; kujundaja Mart Varik. – G. Noa, 2015.127 lk.

Oopkaup, Margus. Heldur ja naised. Näi-dendikogumik. – Fantaasia, 2015. 72 lk.

Walcott, Derek. Oo tähine, tähine öö / ing-lise keelest tõlkinud, järelsõna ja kujundajaMathura, Gérard de Nervali luuletuse tõlkijaMarit Karelson; toimetaja Aare Pilv; kaane-illustratsioonid Kairi Orgusaar. – Allika-äärne, 2015. 103 lk.

Witkiewicz, Stanisław Ignacy. Hullumeelneja nunn. 14 pöörast näidendit / poola kee-lest tõlkija ja järelsõna autor Hendrik Linde-puu; toimetaja Leelo Laurits; kaanekujundusMatthias Sildnik. – Hendrik LindepuuKirjastus, 2015. 560 lk.

Кивиряхк, Андрус. Синият вагон / sisaldabnäidendeid „Helesinine vagun“ ja „Eestimatus“; перевод от естонски Ивайло Злат-ков. – София : Ерго, 2015. 126 lk.

VIDEOSALVESTISED

Jan Uuspõld monokomöödias „Brüsselikapsas“ / autor Rein Pakk; Prem Produc-tions; etenduse salvestus: Andres Raave. –Prem Productions, 2015. 1 DVD (1 t 16 min)

Risttuules = In the crosswind = Боковойветер / režissöör ja stsenarist Martti Helde;operaator Erik Põllumaa; kunstnik-lavastajaReet Brandt; helilooja Pärt Uusberg; produt-sendid Pille Rünk, Piret Tibbo-Hudgins. –Film distribution [levitaja], 2015. 1 DVD(84 min.)

Vehkleja = Фехтовальщик = [The fencer] /režissöör Klaus Härö; stsenarist Anna Heinä-maa; operaator Tuomo Hutri; helilooja GertWilden jr; kunstnik Jaagup Roomet; produt-sendid Kai Nordberg, Kaarle Aho, JörgBundschuh, Ivo Felt. – Allfilm; Tespi [levi-taja], 2015. 1 DVD (1 t. 35 min.)

463

IN MEMORIAM

Eino Baskin 17.06.1929–11.03.2015Herta Elviste 12.06.1923–29.10.2015Kalju Haan 27.08.1937–27.09.2015Garibaldi Kivisalu 07.11.1924–21.05.2015Jüri Latko 18.07.1948–28.01.2015Inna Taarna 20.08.1926–30.01.2015Arvo Raimo 13.12.1940–14.10.2015Linda Rummo 05.08.1921–16.12.2015Kalju Saareke 15.08.1926–20.09.2015Margus Tuuling 26.12.1941–02.04.2015Ferdinand Veike 13.11.1924–14.08.2015