tartu kaasav eelarve 2013 tulemused
DESCRIPTION
ÂTRANSCRIPT
2013ESIMENE AASTA
TEGEVUSED TULEMUSED
ÕPPETUNNID
2013. AASTAL SAI TARTUST ESIMENE EESTI OMAVALITSUS, MIS ALUSTAS KAASAVA EELARVEGA – ÜHE VÄIKSE OSA ÜLE LINNAEELARVEST SAID OTSUSTADA LINLASED.
Kaasavat eelarvet on maailmas palju katsetatud – alates Porto Alegrest Brasiilias kuni hiljutiste „klubiga“ liitujateni nagu San Fransisco, New York ja Reikjavik. Nüüd siis ka Tartus.
Nii nagu ikka millegi uuega alustades, ei kulgenud kõik sugugi tõrgeteta. Järgnevatel lehekülgedel antakse kiire ülevaade Tartu kogemusest: sellest, kuidas kaasavat eelarvet ette valmistati, ellu viidi, millega asi lõppes ja mida selle käigus õpiti.
TUTV
USTU
S
TARTU
TÖÖRÜHM(MÄRTSIS 2013)
TÖÖGRUPI KOOSOLEKUD KOLM
STSENAARIUMILÕPLIK
STSENAARIUM VOLIKOGU OTSUS
(JUUNI 2013)
PLA
NEE
RIM
INE
Märtsis 2013 lõi linn töörühma, kuhu kuulusid
linnapea, linnasekretär, abilinnapead, avalike
suhete osakonna töötajad, juristid, kõigi volikogu fraktsioonide
esindajad ja e-Riigi Akadeemia (eGA)
ekspert.
Märtsist juunini töötas töörühm eGA nõustamisel arutelukoosolekutel välja
3 erinevat stsenaariumi kaasava eelarve
läbiviimiseks.
3 stsenaariumit erinesid üksteisest nii eesmärgi,
ülesehituse kui aruteludemokraatia
osakaalu poolest.
Valmis lõplik stsenaarium. Volikogu kinnitas
stsenaariumi (joonis 2) ja kaasavaks eelarveks
eraldatava osa eelarvest – 1% investeeringute
eelarvest: 140 000 eurot (vt. joonis 3).
(joonis 2)
1 AUGUST
STSENAARIU
M
ÜLESKUTSE Protsessi tutvustamineVeebikeskkond
2 Ettepanekute koondamineVeebivormTraditsioonilised kanalid
ETTEPANEKUD SEPTEMBER 10th
Süstematiseerimine EksperthinnangudIdeede valik
EKSPERTHINNANG
SEPTEMBER - NOVEMBER
Ideede tutvustusüritusVeebiülekanne
IDEEDETUTVUSTAMINE
NOVEMBER
Hääletamine (veeb, hääletuskast) Häälte menetlemineVõitnud idee(d)
HÄÄLETAMINE NOVEMBER
Volikogu otsuse KEM otsuse elluviimine
OTSUSTEELLUVIIMINE
ALATES DETSEMBER
(joonis 3)
•Mõistetakse paremini eelarveloogikat ja väheneb kriitika.
•Saadakse paremini aru, kuidas linnas otsuseid tehakse ja suureneb usaldus tehtud otsuste vastu
•Suureneb koostöö kogukonna sees ja kogukondade vahel
•Protsessi kavandamine ja elluviimine paneb kõiki osapooli rohkem linna valupunktidele ja lahendustele mõtlema.
•Suureneb linlaste soov ka teistes linna ettevõtmistes osaleda
TARTU KOGUEELARVE [2013]
151 785 712 €
INVESTEERINGUTE EELARVE [9,5% KOGUEELARVEST]
14 483 667 €
KAASAV EELARVE
140 000 € Seega pidi esitatav idee: • olema objekt (hoone, ese vms) avalikus linnaruumis, millest võimalikult suur hulk linlasi osa saab
• olema teostatav 140 000 euro eest • olema teostatav 1 aasta jooksul
KAASAVA EELARVEGA SEATUD EESMÄRGID
EELA
RVE
EESM
ÄRG
ID
ELLUVIIM
INE
IDEEDEKSPERDID
HÄÄLETUS
OTSUS
IDEEDE
TUTVUSTUS
IDEEDEKSPERDID
HÄÄLETUS
OTSUS
IDEEDETUTVUSTUS
TULE
MUSE
D
PARGID
PINGID
VÄLJAKUD, PLATSID, TREPID
MÄNGUVÄLJAKUD
SPORT
KULTUUR,KOMMUNIKATSIOON
KUNST LINNARUUMIS
EMAJÕGI,ANNE KANAL
KÕNNI- JA KERGLIIKLUSTEED
JALGRATTATEEMAD
HOONED, RAJATISED JM.
7
7
7
IDEED 8
96
12
4
4
5
5
Tartlased esitasid 158 ideed (vaid 1 paberil, teised elektroonselt)
Hääletusele jõudis 74 ideed
Loomemajanduskeskuses toimus ideede tutvstusüritus, kus 15 inimest tutvustas oma ideed
Hääletada võis elektroonselt või paberil (Raekoja infokeskuses) iga vähemalt 16 aastane tartlane
IDEEDE HÄÄLETAMINE
Projekti jooksul ja lõppedes viidi läbi mitmed uuringud (ürituste vaatlus, fookusgrupi intervjuud ideede autorite ja ekspertidega, küsitlused), et hinnata protsessi ja selle kommunikatsiooni. Protsess pälvis väga suure meediaka-jastuse:
Hääletamisel anti 2645 häält: 2370 elektroonilist ja 275 pabersedelil.
Võitis idee "Investeering Kultuurikvartali esitlustehnikasse" - 773 häält
Hääletamas käis 3,3% Tartu hääleõiguslikest kodanikest. Kõige vanem hääletaja oli 92aastane, kes andis oma hääle elektrooniliselt. Hääletajate keskmine vanus oli 38 eluaastat. Mehi osales hääletusel 1106 ja naisi 1539.
HÄÄLETUSE STATISTIKA
40%35%30%25%20%15%10%5%
36%
22%
16-1920-29
30-3940-49
50-5960-69
70-7980+
20% 11%
HÄÄLETU
SE STATISTIKA
2370 ELEKTROONILIST HÄÄLT
2645
275 PABERSEDELIT
Mida linlased ootavad?
* rohkem ja nutikamalt eksponeeritud reklaami avalikus linnaruumis * rohkem rahvakoosolekuid (ideede esitamise etapis)* moodsat ja hästitoimivat veebi- ja hääletuskeskkonda * rohkem hääletamiskohti ja -võimalusi* rohkem selgust ja läbipaistvust linna kogueelarve koostamisest
Mida linnavalitsus saab teisiti teha?
* muuta stsenaariumi (korraldada arutelukoosole- kuid protsessi alguses, mitte keskel nagu nüüd; kaasata protsessi kavandamisesse rohkem vabaühendusi)* muuta hääletussüsteemi, et ka nö väikestel ideedel oleks suurem võimalus * mõelda rohkem noorte huvi äratamisele
PEAMINE EESMÄRK JÄRGMISEKS AASTAKS VÕIKS OLLA:
Hääletamisele jõuab 10-15 ideed, mis on sisult uudsed ning mille eesmärk ja teostus on kogukonna sees ja ka linna esindajate vahel ühiselt läbi arutatud. Igal ideel on oma tugev toetajaskond, kes oma ideed aktiivselt tutvustab. Vähemalt 10% hääleõiguslikest linlastest osaleb hääletusel ja teeb teadliku sisulise valiku.
PILOOTPROJEKTI ÕPPETUNNID
ÕPPET
UN
NIDSUURIMAD VÄLJAKUTSED JÄRGMISEKS KORRAKS:
Kuidas väikese inim- ja raharessursiga protsessi paremini selgitada ja võimsamalt reklaamida?
Kuidas motiveerida kodanikeühendusi ja kogukonnaliidreid ise aktiivselt kogukonda mobiliseerima ja sarnaste ideede taha koonduma?
Mikser Creative Studiowww.mikser.ee
Ahto [email protected]
LISAINFO:
www.tartu.ee/kaasaveelarve
Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia kohalike omavalitsuste programmi direktor, kaasava eelarve ekspert
Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond
SISU: KUJUNDUS: