tallinn 2015 - ema.edu.ee · me ooperilaulja jaakko ryhänen, rootsi jazzmuusik anders jormin ja...

Tallinn 2015

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia väljaanne

Koostanud Margus Pärtlas

Toimetanud Merit Lassmann ja Viida Raag

Küljendanud ja kaane kujundanud Maite-Margit Kotta

Tallinn 2015

ISSN 1736-5902

Trükitud AS Spin Press

3

SISUKORD

Saateks (Peep Lassmann) ........................................................................................................................................................................ 4

TEGEVUSARUANNE 2014

Valik sündmusi aastal 2014 ..................................................................................................................................................................... 6

EMTA nõukogus (Katrin Puur) ................................................................................................................................................................ 8

Halduslepingus seatud eesmärkide täitmine (Margus Pärtlas) ...............................................................................................10

Õppetöö ja üliõpilaskond (Jane Kreek) ............................................................................................................................................ 11

Akadeemilised üksused .........................................................................................................................................................................21

Klaveriosakond (Ivari Ilja) .................................................................................................................................................................21

Keelpilliosakond (Arvo Leibur) .......................................................................................................................................................21

Puhkpilliosakond (Toomas Vavilov) ..............................................................................................................................................21

Lauluosakond (Nadežda Kurem) ...................................................................................................................................................22

Dirigeerimisosakond (Tõnu Kaljuste) ...........................................................................................................................................23

Kammermuusika osakond (Helin Kapten) .................................................................................................................................23

Kompositsiooniosakond (Toivo Tulev) ........................................................................................................................................24

Muusikateaduse osakond (Toomas Siitan) ................................................................................................................................24

Interpretatsioonipedagoogika instituut (Lembit Orgse) ......................................................................................................24

Koolimuusika instituut (Kristi Kiilu) ...............................................................................................................................................25

Jazzmuusika osakond (Jaak Sooäär, Anto Pett, Tarmo Kivisilla) .........................................................................................26

Lavakunstikool (Peeter Raudsepp) ...............................................................................................................................................27

Kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakond (Marko Lõhmus) .................................................................................27

Meistrikursused ja külalisõppejõudude eriseminarid (Kai Kiiv) ...............................................................................................29

EMTA kontserdid (Brigitta Davidjants) ..............................................................................................................................................32

EMTA videod (Marek Vilba) ...................................................................................................................................................................37

Valik heli- ja videosalvestisi EMTA liikmetelt (Viida Raag)..........................................................................................................42

Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus (Viida Raag)....................................................48

Loodud heliteosed, autorikontserdid ..........................................................................................................................................48

Lavastamine, etenduste dirigeerimine, uued rollid ...............................................................................................................50

Valik kontserte .....................................................................................................................................................................................52

Teaduslikud publikatsioonid ..........................................................................................................................................................63

Ettekanded rahvusvahelistel konverentsidel ...........................................................................................................................66

Välis- ja avalike suhete osakond (Helena Tulve, Hanneleen Pihlak) .......................................................................................68

Täienduskoolituskeskus (Ene Kangron) ............................................................................................................................................72

Raamatukogu (Ilvi Rauna)......................................................................................................................................................................73

Üliõpilasesindus (Kristi Talistu) ............................................................................................................................................................75

Ametikohad 2014/2015. õppeaastal (Sirje Tuulberg) ...................................................................................................................76

Juhtimine ja akadeemilised töötajad 2014/2015. õppeaastal ..................................................................................................78

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2014. aasta lõpetajad ..........................................................................................................89

Majandustegevus (Ott Maaten, Ene Tõnissoo) ..............................................................................................................................97

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2014 .................................................................................................................................101

4

SAATEKS

2014. aastal tähistas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 95. aastapäeva. Märkimaks ära ebameeldivat asjaolu, et seni ei ole leitud võimalust meile nii vajaliku kontserdisaali kompleksi finantseerimiseks, toimus sünnipäeva tähistamine selleks spetsiaalselt püstitatud telgis – tulevase kontserdisaali asukohas. 23. septembril toimunud pidulikul kontsertaktusel anti üle audoktori diplomid Jaakko Ryhänenile ning Aleksandr Pepeljajevile, kolmas audoktor, Anders Jormin, ei saanud pidulikul sündmusel osaleda.

Sügisel algas õppetöö meie esimesel rahvusvahelisel magistritaseme ühisõppekaval „Nüüdismuusika interpre-tatsioon ja loome”. Sellel õppekaval õpivad heliloojad ja interpreedid ühiselt neljas muusikaülikoolis Hamburgis, Lyonis, Stockholmis ja Tallinnas. Avasemestri õppetöö toimus kõigil selle eriala üliõpilastel meie akadeemias.

22. mail andis USA suursaadik Jeffrey D. Levine meie dirigeerimise osakonna juhatajale professor Tõnu Kaljustele üle muusikamaailma ihaldatuima auhinna – Grammy. Selle sai ta koorimuusika kategoorias Arvo Pärdi loomingu-ga salvestatud plaadi „Adam’s lament” eest.

Ka riigisisest tunnustust jagus meie õppejõududele palju. Kultuurkapitali aastapreemia sai professor Paul Mägi, Valgetähe IV klassi teenetemärgi dotsent Margo Kõlar ja Galina Grigorjeva ning Valgetähe V klassi teenete-märgi dotsent Aavo Ots. Eesti Teatriliidu Priit Põldroosi nimelise auhinna sai professor Tõnu Tepandi ning Ants Lauteri nimelise lavastaja auhinna Mart Koldits. Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia anti dotsent Jüri Alpertenile. Helikunsti sihtkapitali aastapreemiate väärilisteks osutusid professor Matti Reimann, dotsendid Tõnu Kõrvits, Kristjan Randalu ja Taavi Kerikmäe ning Age Juurikas ja Kadri Voorand.

Meie üliõpilased olid jätkuvalt edukad mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel, aga eriti tahaks ära märkida kolme üleriigilist konkurssi – puhkpilliorkestri dirigentidele, koorijuhtidele ja pianistidele. Tore on, et neil konkurssidel saatis edu teiste hulgas ka ka meie välisüliõpilasi. Palju õnne Valter Soosalu, Sten Heinoja, Jose Gil Gil, Mihkel Kallip, Johan Randvere, Miguel Carcelen Caballero ja Edmar Tuul!

Peep Lassmann

rektor

TEGEVUSARUANNE 2014

6

Valik sündmusi aastal 2014

VALIK SÜNDMUSI AASTAL 2014

9. jaanuaril toimus Eesti Draamateatris pidulik auhinnagala, mille käigus anti kätte Eesti Kultuurkapitali aasta-preemiad. PAUL MÄGI pälvis aastapreemia laiahaardelise dirigenditegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal.

24. jaanuaril korraldati aasta esimene Jubilate-sarja üritus. EMTA orelisaalis tähistati loenguga maailmakuulsa Poola helilooja Witold Lutosławski 100. sünniaastapäeva.

25. jaanuaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Aasta dirigent-muusikaõpetaja tiitli sai doktorant JANNE FRIDOLIN. Aasta nooreks dirigendiks tunnistati sega-koori Noorus dirigent, dirigeerimisosakonna üliõpilane MAARJA HELSTEIN. Aasta koori ja aasta kooriplaadi tiitlid omistati kammerkoorile Head Ööd, Vend, mille üheks dirigendiks on EMTA üliõpilane PÄRT UUSBERG. Koostöös Eesti Heliloojate Liiduga välja antava aasta koorihelilooja tiitli sai kompositsiooniosakonna dotsent MART SIIMER. Aasta korraldajaks tunnistati dirigeerimisosakonna üliõpilane SANDER TAMM. Uno Järvela stipendiumifondi koo-limuusika üliõpilase stipendiumi pälvis magistrant ANNELY LEINBERG, Heino Kaljuste nimelise stipendiumiga tunnustati tänavu magistrant REET RISTMÄGIt.

2. veebruaril viidi läbi Yamaha stipendiumikonkurss pianistidele, mille võitis bakalaureuseõppe üliõpilane JOOSEP TEPPO.

23. veebruaril andis Vabariigi president Valgetähe IV klassi teenetemärgi MARGO KÕLARile ja GALINA GRIGORJEVAle. Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvis AAVO OTS.

25.–29. märtsini Venemaal Petrozavodskis toimunud VII rahvusvahelisel puhk- ja löökpillisolistide konkursil osales edukalt Aavo Otsa trompetiklass. Kuni 30-aastaste vanusegrupis võitis GATIS GORKUŠA I koha ja PRIIT RUSALEPP III koha.

27. märtsil jagas Eesti Teatriliit aastaauhindu. Priit Põldroosi nimelise auhinna sai TÕNU TEPANDI pikaaegse peda-googitöö eest kõnetehnika ja lavakõne õppejõuna. Ants Lauteri nimelise lavastajaauhinna sai MART KOLDITS.

10.–18. aprillini toimus Armeenias Gyumris konkurss-festival “Renaissance”, millel LINDA-ANETTE SUSS ja LAURA REMMEL saavutasid I preemia ning KAIA VOITKA III preemia.

11. aprillil anti Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika Päevade lõppkontserdil TÕNU KÕRVITSale üle Eesti Muusika Päevade 2014 preemia.

23. aprillil jagati festivalil Jazzkaar Eesti jazziauhindu. Noore Jazzitalendi auhinna pälvis üliõpilane KIRKE KARJA oma loomingulisuse, initsiatiivikuse ja aktiivsusega erinevates ansamblites.

3. ja 4. mail toimusid EMTA kammersaalis ja Tartu Ajaloomuuseumis Jubilate-sarja kontserdid professor RENÉ EESPERE 60. sünnipäeva tähistamiseks.

5.–11. maini Itaalias Piove di Saccos toimunud VII rahvusvahelisel muusikaõppurite konkursil saavutas klaveri eriala magistrant ANASTASSIA TŠIŽOVA II koha.

6.–11. maini Itaalias Filadelfias toimunud Paolo Serrao nimelisel konkursil saavutasid viiuli eriala üliõpilased ANETE AINSAAR ja MAARJA HELEN OSEROV keelpillide kategoorias mõlemad II koha ning kammeransamblite kategoorias I koha.

22. mail andis USA suursaadik Jeffrey D. Levine EMTA dirigeerimisosakonna juhatajale professor TÕNU KALJUSTEle üle muusikamaailma ühe ihaldatuima auhinna – Grammy. Kaljuste pälvis auhinna Arvo Pärdi loomin-guga salvestatud plaadi “Adam’s lament” eest. Salvestusega olid seotud ka Jaan-Eik Tulve ja Margo Kõlar.

7

Valik sündmusi aastal 2014

8.–9. juunil Bolognas toimunud rahvusvahelisel Andrea Baldi nimelisel pianistide konkursil võitis JOHAN RANDVERE grand prix’.

19. juunil viidi Estonia kontserdisaalis läbi traditsiooniline kontsert-aktus. Esinesid 2014. aasta lõpetajad, kaas-tegev oli EMTA sümfooniaorkester Paul Mägi juhatusel.

8.–11. septembrini toimunud IV Eesti Noorte Puhkpilliorkestrijuhtide Konkursil võitis II koha MIHKEL KALLIP ja IV koha PRIIT RUSALEPP.

22.–28. septembril olid kõik huvilised oodatud EMTA Sügisfestile, mis seekord oli pühendatud akadeemia 95. aastapäevale. Värske heli festival Sügisfest toimus juba 15. korda.

23. septembril tähistati EMTA 95. aastapäeva piduliku aktusega. Sündmuse tähistamiseks püstitati akadeemia kinnistule tulevase saalikompleksi kohale telk-kontserdisaal. Aktusel kuulutati välja EMTA uued audoktorid: soo-me ooperilaulja Jaakko Ryhänen, rootsi jazzmuusik Anders Jormin ja vene lavastaja Aleksandr Pepeljajev.

1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval, jagasid tunnustust Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital. Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia sai JÜRI ALPERTEN. Helikunsti sihtkapitali aastapreemia pälvisid AGE JUURIKAS (aktiivne ja isikupärane solist ja ansamblipartner), KADRI VOORAND (särav ja jõuline jazzmuusik), KRISTJAN RANDALU (tipptasemel kontsertide eest Eestis ja maailmas), MATTI REIMANN (pika ajalise pühendunud töö eest kammermuusika väärtustamisel), TAAVI KERIKMÄE (mitmekülgne ja uuendus-lik interpreet) ja TÕNU KÕRVITS (särava ja viljaka loomingulise aasta eest).

4. oktoobril täitus 120 aastat laulja ja laulupedagoogi Aleksander Arderi sünnist, mida tähistati EMTA kammer-saalis Jubilate kontserdiga.

4.–7. novembrini toimunud VI Eesti noorte koorijuhtide konkursi võitis VALTER SOOSALU, II preemia pälvis JOSE GIL GIL, III preemia EDMAR TUUL ning finalisti diplomid KSENIJA GRABOVA ja MAI SIMSON. Konkursi korraldas Eesti Kooriühing koostöös EMTA, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.

20.–28. novembrini toimunud VIII Eesti pianistide konkursi võitis STEN HEINOJA, saades ühtlasi ka ERSO, Eesti Kontserdi ja Eesti Heliloojate Liidu eripreemia, samuti Lilian Semperi fondi stipendiumi ja Helmi Valtmani mäles-tusfondi stipendiumi. II preemia sai JOHAN RANDVERE, III preemia MIGUEL CARCELÉN CABALLERO.

22. novembril Kölnis toimunud Euroopa filmimuusika ja -heli festivalil „SoundTrack_Cologne 11” võitis kompo-sitsiooni eriala magistrant MARIANNA LIIK Lääne-Saksa Ringhäälingu filmimuusika preemia.

29. novembril avaldati EMTA kammersaalis Jubilate kontserdil austust Viktor Gurjevile, kelle sünnist möödus 100 aastat.

1. detsembril San Franciscos toimunud võistlusel „Chanticleer Student Composer Competition” võitis dirigeeri-mise eriala üliõpilane KARIN KUULPAK oma kooriteosega I koha.

6. detsembril tähistati Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäeva mitme erineva sündmusega, mis olid koondatud ühise nime alla „Orelijubilate – Hugo Lepnurm 100”.

20. detsembril toimus Yamaha konkurss vaskpillidele, kus osales 18 vaskpillimängijat. Yamaha stipendiumi vää-riliseks tunnistati trompetist MÄRT METSLA.

2014. aasta kevadsemestril algatati koostöös Itaalia Suursaatkonnaga noorte ooperiprojekt „Tutto Verdi”, mille raames linastuvad EMTA kammersaalis aasta jooksul kõik Giuseppe Verdi 26 ooperit.

8

EMTA nõukogus

EMTA NÕUKOGUS

2014. aastal toimus kümme nõukogu istungit, neist viis 2013/2014. õppeaasta kevadsemestril ja viis 2014/2015. õppeaasta sügissemestril. Põhilisteks teemadeks olid õppetöö ja selle korraldus, EMTA 95. aastapäeva tähistami-ne, eelarveküsimused ja akadeemiliste üksuste aruanded.

EMTA nõukogu 2014. aasta esimene istung toimus 15. jaanuaril. Arutati läbi ja kinnitati 2014. aasta eelarve, võeti vastu parandused VÕTA tingimustes ja korras, kuulati ära dirigeerimisosakonna juhataja prof Tõnu Kaljuste aru-anne osakonna tegevusest.

19. veebruari nõukogus kuulati ära rektoraadi aruanne arengukava täitmisest. Lisaks kinnitati õppeteenustasud 2014/2015. õppeaastaks ning tulemusstipendiumide taotlemise ja määramise kord.

19. märtsil toimunud istungil kinnitati akadeemiline kalender 2014/2015. õppeaastaks, IUT jätkutaotlus, muuda-tused õppekavades ja doktoriõppe määruses.

23. aprilli nõukogu istungil toimusid korralised konkurss-valimised, mille tulemusena täideti 24 ametikohta. Klaveriosakonna lektori kohale valiti Sten Lassmann, keelpilliosakonna lektor-kontsertmeistri kohale Lea Leiten, assistent-kontsertmeistriteks Jelena Fomina, Thea Nestor ja Reet Ruubel; puhkpilliosakonna löökpilli dotsendiks Rein Roos, tuuba lektoriks Madis Vilgats, lektor-kontsertmeistriks Ralf Taal, assistent-kontsertmeistriteks Tiiu Jürma, Meeli Ots, Jana Peäske; lauluosakonna assistent-kontsertmeistriks Kaili Eerma, dirigeerimise osakonna professoriks Toomas Kapten ja dotsendiks Hirvo Surva, kammermuusika osakonna professoriks Natalia Sakkos ja saateklassi professoriks Helin Kapten, saateklassi dotsendiks Ave Sikk, nüüdismuusika interpretatsiooni dot-sendiks Taavi Kerikmäe, muusikaloo professoriks Toomas Siitan, koolimuusika instituudi muusikalise kujunduse professoriks Olav Ehala, keelpillipedagoogika dotsendiks Niina Murdvee, jazzteooria ning -ansambli lektoriks Teet Raik ja lavakunstikooli Alexanderi tehnika dotsendiks Maret Tormis. Kinnitati 2013. aasta eelarve täitmise ja majandusaasta aruanded.

21. mai nõukogus valiti lavakunstikooli professoriks Anu Lamp. Emeriitprofessoriteks nimetati Tõnu Reimann, Olavi Kasemaa ja Mare Teearu. Jaak Sooäär esitas jazzosakonna tegevuse aruande. Kinnitati audoktorite ja au-liikmete statuut. Audoktoriteks otsustati nimetada Aleksandr Pepeljajev, Anders Jormin ja Jaakko Ryhänen. Au-doktorite promoveerimine otsustati läbi viia EMTA 95. aastapäeva aktusel 23. septembril. Peeter Raudsepp kiitis osakondadevahelist ühisprojekti – ooperit „Korduma kippuvad küsimused” – ja avaldas lootust, et see ei jää vii-maseks. Akadeemia uueks juriidiliseks aadressiks kinnitati Tatari 13. Veel võeti vastu õppekorralduseeskirja muu-datus, mis puudutab lisa-aastale jäänud üliõpilaste eksamite sooritamist.

2014/2015. õppeaasta esimene koosolek toimus 25. augustil. Tavapärasest laiendatud koosolekust võtsid lisaks EMTA nõukogu liikmetele osa ka teised akadeemia õppejõud ja töötajad. Päevakorras oli sissejuhatus uude õppe-aastasse ning ülevaade 2014. aasta vastuvõtust. Mälestati lahkunud töötajaid – emeriitprofessor Ants Sööti ja autojuht Rein Kirist. Rektor andis lühiülevaate eesootavatest muudatustest seoses akadeemiliste töötajate töö-lepingutega. Lisaks andis ta teada, et hakatakse välja töötama uut arengukava ning septembri lõpuks on kavan-datud EMTA 95. aastapäeva tähistamine. Seejärel õnnitles ta suviseid juubilare ja tutvustas uusi kolleege Riho Esko Maimetsa, taas end meie majaga sidunud Virgilijus Noreikat ja Fulbrighti külalisprofessorit Scott Millerit, samuti lavakunstikooli uue kursuse juhendajat Mart Kolditsat. Pensionile siirdus lauluosakonna pianist-kontsert-meister Katrin Paat.

Margus Pärtlas jätkas töölepingute teemat – millal toimub atesteerimine ja konkurss, kuidas reguleeritakse koor-musi. Arendusprorektor Helena Tulve tutvustas lähenevat Sügisfestivali ning vaatas tagasi hästi käivitunud vana-muusikafestivalile Ceciliana. Samuti andis ta teada, et rahvusvahelisel ühisõppekaval „Nüüdismuusika interpre-tatsioon ja loome” (CoPeCo) hakkab meil sügissemestril õppima kaheksa välistudengit.

9

EMTA nõukogus

Haldusdirektor Ott Maaten selgitas muudatusi hoone halduses. Käivitus puutetundlik kaardisüsteem, renoveeriti orelisaal, osteti kaks Yamaha kabinetklaverit, analüüsiti ventilatsioonisüsteemi ümberehitamise võimalusi. Äsja remonditi fuajeed, uuendati elektronmuusika foonikat ja saali valgustust.

Margit Võsa tegi ülevaate vastuvõtust. Populaarsemad erialad olid lavakunst, elektronmuusika, jazzmuusika, laul ja kultuurikorraldus. Kokku võeti kõikidesse astmetesse vastu 260 üliõpilast, neist 62 ingliskeelsetele õppekava-dele.

Olga Tungal tervitas kokkutulnuid ametiühingu poolt. Suvel toimus ametiühingu toetusel reis Peterburisse.

10. septembril toimunud istungil kinnitati nõukogu 2014/2015. õppeaasta tööplaan. Ott Maaten tegi ülevaate eelarve täitmisest. Doktorinõukogu uueks kaasesimeheks valiti Imbi Tarum, uuteks liikmeteks Arvo Leibur ning Anne Türnpu. Kinnitati muudatused õppetoetuste ja stipendiumide määramise korras. Helena Tulve tutvustas EMTA 95. aastapäeva ürituste kava.

15. oktoobri istungil kinnitati EMTA ettepanekud 2015. aasta tegevustoetuse eraldamise lepingu osas ja kuulati ära muusikateaduse osakonna aruanne. Laiemalt arutati uue arengukava koostamise põhimõtteid, kinnitati aren-gukava koostamise alused ning ajakava.

19. novembri istungil kuulati kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakonna tegevuse aruannet. Kinnitati 2015. aasta vastuvõtutingimused. EMTA teaduse eetikakomisjoni liikmeteks kinnitati Allan Vurma, Jaan Ross, Kadi Liik ja Ülle Kirss.

2014. aasta viimasel nõukogu istungil 10. detsembril toimus 2015. aasta eelarve esimene lugemine. Kinnitati muudatused akadeemiliste ametikohtade täitmise ja õppejõudude atesteerimise korras, samuti vajaduspõhise eritoetuse taotlemise kord. Kristel Pappel tegi ülevaate doktoriõppe tegevuskava täitmisest. Lisaks kinnitati muu-datused õppekorralduse eeskirjas.

10

Halduslepingus seatud eesmärkide täitmine

HALDUSLEPINGUS SEATUD EESMÄRKIDE TÄITMINE

Eelmises aastaraamatus on põhjalikumalt kirjeldatud 28. jaanuaril 2013 EMTA ning Haridus- ja Teadusministeeriu-mi vahel allkirjastatud kolmeaastase halduslepingu eesmärke ja nendega seotud EMTA kohustusi. Siinkohal on ülevaade sellest, milliseid muutusi on eesmärkide täitmisel toonud 2014. aasta.

Õppekavade arv jäi 2014. aastal stabiilseks, ühtegi õppekava ei suletud ega loodud juurde. Vastuvõtuks avatud õppekavu on kõigi õppeastmete peale kokku endiselt 23. Seetõttu ei ole akadeemia õppekavade arvu vähen-damise eesmärgi täitmisele sel aastal lähemale liikunud, kuid kokku on lepitud kava, kuidas nimetatud eesmärk halduslepingus seatud tähtajaks 2015. aastal siiski täita.

Üliõpilaste ettevõtlikkusega seotud oskuste arendamisel on toimunud edasiminek. 75% 2014. a lõpetaja-test õppis ettevõtlusaineid vähemalt 3 EAP mahus. Head meelt teeb asjaolu, et muusikatudengitele valikainena pakutav kultuuriettevõtlikkuse moodul (20 EAP) kogub jätkuvalt populaarsust, seda on valitud rohkem kui aasta varem. Viimasel aastal on tõusnud ka kultuuriettevõtlikkuse lõputööde arv ja kvaliteet. Algatatud on tudengi-projektide konkurss ja välja pandud stipendiumid. Ettevõtlusõppest ja ettevõtlikkuse arendamisest on juttu ka käesoleva aastaraamatu alapeatükis „Kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakond”.

Koostöö tööandjatega on olnud üsna tihe. Tänu edukatele läbirääkimistele Rahvusooper Estoniaga avanes EMTA lauluosakonnal võimalus teha proove Rahvusooperi laval, mis peaks parandama lauluosakonna tuden-gite suure lava tunnetust ja erialaseid oskusi. Oktoobris toimus juba traditsiooniks kujunenud konkurss „ERSO akadeemia 2014”, kus EMTA üliõpilaste valimisolekut orkestrandi tööks hindasid ERSO muusikud eesotsas pea-dirigent Neeme Järviga. Maestro Järvi juhatas ka ERSO ja EMTA sümfooniaorkestri ühiskontserte 28. veebruaril Tallinnas ja 1. märtsil Jõhvis. Tänu heale koostööle ERSOga said 3 orkestridirigeerimise eriala lõpetajat soori tada oma magistrieksami Eesti esindusorkestriga. Lavakunstikool tõi välja lavastused koostöös Endla Teatri, Teatri No99 ja VAT Teatriga (lähemalt vt alapeatükki „Lavakunstikool”). Jätkunud on ka traditsioon kutsuda tööandjate esindajaid lõpueksamite komisjonidesse.

2013. a detsembris vastuvõetud doktoriõppe tegevuskava täitmisest andis aasta hiljem nõukogu ees aru dok-torinõukogu kaasesimees prof Kristel Pappel. Mitmed doktorantide motivatsiooni ja õpingutes osalemise aktiiv-suse tõstmisele suunatud punktid on täidetud ning kandnud ka vilja. Doktorantide vastuvõttu on piiratud ja vas-tuvõtuprotseduure muudetud rangemaks. Kohustuse anda igal aastal kolm doktoriõppe lõpetajat suutis EMTA 2014. aastal täita.

11

Õppetöö ja üliõpilaskond

ÕPPETÖÖ JA ÜLIÕPILASKOND

ÜLDIST

2014. aasta kevadel läbisid õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi õppekavad edukalt kordus-hindamise, mille tulemusena sai EMTA muusikapedagoogika ja interpretatsioonipedagoogika õppekavadel tähtajatu õpetamise ja kraadide väljaandmise õiguse. Sellega sai nn üleminekuhindamine EMTA jaoks läbi ning 2014/2015. õppeaastast kehtib kõigil meie õppekavadel tähtajatu õppe läbiviimise õigus.

Sügissemestril alustas tööd EMTA esimene rahvusvaheline ühisõppekava „Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome” (CoPeCo). Tallinna semestri lõpetas kaheksast üliõpilasest koosnev rahvusvaheline õpperühm edukalt. Järgmistel semestritel toimub õppetöö Stockholmi, Lyoni ja Hamburgi muusikakõrgkoolides. Vastuvõtu perioo-diks oli EMTA liitunud välisüliõpilaste vastuvõtu infosüsteemiga Dream Apply. Edasi arendati ka EMTA enda õppe-infosüsteemi. Üliõpilaste tagasisidest lähtuvalt loodi selles võimalus broneerida harjutusklasse.

VASTUVÕTT

Korraline vastuvõtt toimus 27. juunist 2. juulini ning täiendav vastuvõtt bakalaureuseõppe muusikapedagoogi-ka, pärimusmuusika ja audivisuaalse loomingu erialadel ning magistriõppe muusikapedagoogika erialadel 19. augus tist 21. augustini.

Bakalaureuseõppesse laekus kokku 551 avaldust, millest 391 olid esitatud lavakunstikooli ning 29 ingliskeel-sele muusika õppekavale. Immatrikuleerimisele esitati kokku 117 üliõpilaskanditaati, neist eestikeelsetele õppe-kavadele 105 ja ingliskeelsele õppekavale tasulisse õppesse 12. Magistriõppesse esitati kokku 189 avaldust, neist ingliskeelsetele muusika ja kultuurikorralduse õppekavadele 81. Immatrikuleerimisele esitati kokku 138 üli-õpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 91 ja ingliskeelsetele õppekavadele tasulisse õppesse 47. Doktoriõppesse laekus avaldusi 15. Immatrikuleerimisele esitati 5 uut doktoranti.

EMTA 2014. aasta sisseastujate arv ja vastuvõtukonkurss õppeastmeti oli järgmine (võrdluseks on toodud viie järjestikuse aasta andmed):

12


Üldine vastuvõtt akadeemiasse aastatel 2010–2014 Tabel 1

A asta Esitatud avaldusi RE + REV Vastuvõetud üliõpilasi Üldine konkurss

Bakalaureuseõpe

2014 551 117 4,71

2013 166 116 1,6

2012 618 139 4,45

2011 177 116 1,63

2010 680 119 5,7

Magistriõpe

2014 189 138 1,37

2013 109 100 1,09

2012 175 138 1,27

2011 142 137 0,96

2010 186 143 1,3

Doktoriõpe

2014 15 5 3,0

2013 10 3 3,3

2012 23 9 2,56

2011 27 10 2,7

2010 24 9 2,7

Vastuvõtt 2014. aastal Tabel 2

Akadeemiline üksus Bakalaureuseõpe Magistriõpe Kokku

Klaveriosakond 13 12 25

Keelpilliosakond 17 10 27

Puhkpilliosakond – puhkpillid – löökpillid

91

9-

19

Lauluosakond 11 13 24

Dirigeerimisosakond 7 11 18

Kammermuusika osakond – kammeransambel – saateklass

**

33

6

Jazzmuusika osakond – jazzmuusika – pärimusmuusika – kaasaegne improvisatsioon – nüüdismuusika interpretatsioon ja loome

71**

6*32

19

Muusikateaduse osakond 2 3 5

Interpretatsioonipedagoogika instituut 13 8 21

13


Akadeemiline üksus Bakalaureuseõpe Magistriõpe Kokku

Koolimuusika instituut 9 18 27

Kompositsiooni osakond 8 9 17

Lavakunstikool 19 10 29

Kultuurikorralduse osakond * 18 18

Kokku 117 138 255

* – vastuvõttu ei toimunud

Tabel 2a

Õppekava Doktoriõpe

Muusika ja teatrikunst 4

Muusikateadus 1

Kokku 5

Populaarsemad erialad olid ootuspäraselt lavakunst ja kultuurikorraldus, järgnesid helirežii, elektroakustiline looming, jazzmuusika ning klassikaline laul.

ÜLIÕPILASKOND ARVUDES

2014. aastast alates esitatakse õppijatega seotud statistika 10. novembri seisuga, mis on ka Haridus- ja Teadus-ministeeriumile statistika esitamise kuupäev.

RE ja REV õppekohal õppivad immatrikuleeritud üliõpilased aastatel 2010–2014 Tabel 3

Aasta

(10. november)

Üliõpilaste

arv

RE õppekohal / õppekulusid

hüvitamata

õppivad üliõpilased

REV õppekohal / õppekulusid

hüvitades

õppivad üliõpilased

2014 711 563 148

2013 710 571 139

2012 742 587 156

2011 748 560 145

2010 761 615 146

Riigieelarvelised (RE) õppekohad moodustati kuni 2012/2013. õppeaastani riikliku koolitustellimuse alusel, riigi-eelarvevälistel (REV) õppekohtadel õppisid peamiselt välisüliõpilased väljastpoolt Euroopa Liitu, samuti osa-koormusega ning lisa-aastal õppivad üliõpilased. Alates 2013. aasta vastuvõtust võib rääkida üliõpilastest, kes õpivad tasuta (õppekulusid hüvitamata), ning üliõpilastest, kes hüvitavad osaliselt oma õppekulud ise. Esimesse rühma kuuluvad üldjuhul eestikeelsetel õppekavadel õppivad üliõpilased, teise rühma ingliskeelsetel õppe-kavadel õppivad üliõpilased. Nagu näeme, ei ole olulisi muutusi üliõpilaste arvus kahel viimasel aastal toimunud.

14


Järgnevad tabelid annavad ülevaate üliõpilaste arvudest õppeastmete ja erialade lõikes, üliõpilaste soolisest ja vanuselisest koosseisust ning piirkondlikust päritolust.

EMTA üliõpilaskond aastatel 2010–2014 Tabel 4

(10. novembri seisuga) 2010 2011 2012 2013 2014

Bakalaureuseõpe 472 439 414 391 364

Magistriõpe 245 266 280 272 301

Doktoriõpe 44 43 48 47 46

Kokku 761 748 742 710 711

EMTA üliõpilaskond akadeemiliste üksuste ja erialade lõikes 2014. aastal Tabel 5

(10. novembri seisuga) Bakalaureuseõpe Magistriõpe Doktoriõpe

Klaveriosakond 43 30 3



404

151

2

Lauluosakond 33 31 3


Kammermuusika osakond - 10 4

Jazzmuusika 27 12 4

Pärimusmuusika 1 9 -

Kaasaegne improvisatsioon - 9 -

Muusikateaduse osakond 12 9 13

Interpretatsioonipedagoogika instituut 25 21 -

Koolimuusika instituut 35 36 -

Kompositsiooniosakond 34 19 6

Lavakunstikool 33 18 6

Kultuurikorraldus - 33 -

Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome - 2 -

Kokku 364 301 46

Üliõpilaste sooline ja vanuseline koosseis 2014. aastal Tabel 6

(10. novembri seisuga) 1. õpiaasta 2. õpiaasta 3. õpiaasta 4. õpiaasta

M Nkeskmine

vanus M Nkeskmine

vanus M Nkeskmine

vanus M Nkeskmine

vanus

Bakalaureuseõpe 37 70 22,1 45 67 22,2 72 73 24,4

Magistriõpe 55 106 27,6 46 94 30,3

Doktoriõpe 2 3 37,2 0 4 34 6 10 35,2 9 12 38,7

15


Üliõpilaste piirkondlik päritolu 2014. aastal Tabel 7

Piirkond Bakalaureuseõpe Magistriõpe Doktoriõpe

Tallinn ja Harjumaa 185 153 26

Tartu ja Tartumaa 27 36 3

Pärnu ja Pärnumaa 16 12 1

Hiiu maakond 4 2 -

Ida-Virumaa 12 11 -

Jõgevamaa 7 5 -

Järvamaa 9 3 -

Läänemaa 2 1 -

Lääne-Virumaa 14 5 -

Põlvamaa 9 2 -

Raplamaa 10 5 -

Saare maakond 6 5 -

Valgamaa 1 3 1

Viljandimaa 9 10 1

Võrumaa 12 7 1

Väljastpoolt Eestit 41 41 13

Kokku 364 301 46

ÜLIÕPILASTE AKADEEMILINE MOBIILSUS

Akadeemia üliõpilastel on võimalik õppida välismaal mitmesuguste rahvusvaheliste programmide ja stipen-diumide toel. Samuti saab külalisüliõpilasena valida üksikuid ainekursusi mõnes Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis. Välis maalasi õpib EMTAs nii immatrikuleeritud üliõpilastena kui ka külalisüliõpilastena.

Üliõpilaste akadeemiline mobiilsus aastatel 2010–2014 Tabel 8

AastaÜliõpilasi

kokku

sh EMTAsse

immatrikuleeritud

välisüliõpilasi

%sh EMTA

üliõpilased välismaal%

lisaks välis-

külalisüliõpilasi

2014 711 95 13,5 48 6,7 56

2013 710 82 11,5 48 6,8 49

2012 742 68 9,2 36 4,9 35

2011 748 68 9,1 28 3,7 45

2010 761 72 9,5 41 5,4 51

2014. aastal oli EMTAsse immatrikuleeritud välisüliõpilasi Iraanist (1), Austraaliast (1), Hiinast (23, lisaks 4 indi vi-duaalprogrammi alusel), Colombiast (1), Saksamaalt (2), Hispaaniast (11), Soomest (11), Prantsusmaalt (3), Gruusiast (1), Islandilt (1), Itaaliast (1), Jaapanist (1), Lõuna-Koreast (13), Leedust (3), Lätist (17), Venemaalt (1), Suurbritanniast (2), Rootsist (1) ja Ameerika Ühendriikidest (1).

16


EMTA üliõpilased õppisid vahetusüliõpilastena või olid praktikal Soome (8), Saksamaa (5), Rootsi (4), Itaalia (4), Hollandi (3), Türgi (1), Austria (2), Hispaania (2), Šveitsi (1), Taani (1), Inglismaa (16) ja Portugali (1) erinevates partner-kõrgkoolides. Erasmus ja Nordplus programmide raames õppis EMTAs välisüliõpilasi Läti (2), Islandi (2), Saksamaa (12), Sloveenia (1), Belgia (1), Prantsusmaa (1), Soome (3), Itaalia (11), Hispaania (5), Rootsi (2) ja Suurbritannia (16) erinevatest partnerkõrgkoolidest.

2014. aastal kasvas üliõpilaste riigisisene mobiilsus. Kui 2013. aastal õppis EMTAs 15 külalisüliõpilast, siis 2014. aastal oli neid 47 (Tallinna Ülikoolist 14, Tartu Ülikoolist 6, Tallinna Tehnikaülikoolist 1, Estonian Business School’ist 2 ja Eesti Kunstiakadeemiast 24). Kasvas ka EMTA üliõpilaste õppimine külalisüliõpilasna teistes ülikoolides. 2014. aastal valis 80 EMTA üliõpilast aineid TLÜs (29), TÜs (35), EKAs (14) ja TTÜs (2). Võrdluseks: 2011. aastal valis teistest ülikoolidest ained 13, 2012. aastal 36 ning 2013. aastal 41 EMTA üliõpilast.

ÕPINGUTE KATKESTAMINE

Õpingud katkestanud üliõpilaste arv aastatel 2010–2014 Tabel 9

2010 2011 2012 2013 2014

Bakalaureuseõpe 25 40 32 49 42

Magistriõpe 18 25 34 31 34

Doktoriõpe 4 8 4 2 4

Kokku 47 73 70 82 80

Katkestamiste peamised põhjused on jätkuvalt õppeaja lõppemine (üliõpilane ei ole suutnud õppe lõpukuu-päevaks õppekava täies mahus täita) ja omal soovil lahkumine (suundumine tööle, õpingute jätkamine teistes, sh välismaa kõrgkoolides). 2014. aastal hakkas kehtima õppekulude osalise hüvitamise nõue tudengitele, kes ei täida õppekava täies mahus. On positiivne, et omal soovil katkestamise põhjusena ei ole kordagi toodud õppekulude hüvitamise nõuet.

LÕPETAMINE

Lõpetajate statistika 2010–2014 Tabel 10

2010 2011 2012 2013 2014

Bakalaureuseõppe lõpetanudneist nominaalajaga

10665

10974

12261

7941

103

53

Magistriõppe lõpetanudneist nominaalajaga

5425

9348

9741

8057

72

48

Doktoriõppe lõpetanud (kalendriaasta lõikes)neist nominaalajaga

30

31

30

31

3

0

17


EMTA lõpetajad akadeemiliste üksuste lõikes 2014. aastal Tabel 11

Bakalaureuseõpe Magistriõpe Doktoriõpe

Klaveriosakond 9 9 -



9-

4-

-

Lauluosakond 15 5 -


Kompositsiooniosakond 6 5 1

Muusikateaduse osakond 2 1 -

Koolimuusika instituut 15 12 -

Interpretatsioonipedagoogika instituut 6 8 -

Jazzmuusika osakond – jazzmuusika – pärimusmuusika – improvisatsioon

82-

523

-

Lavakunstikool – lavakunst – teatrikunst ja teatripedagoogika – teatri- ja filmilavastamine

17--

-31

-

Kammermuusikaosakond – saateklass - 1 -

Kultuurikorralduse osakond - 5 -

Kokku 103 72 3

Lõpetajate tööhõive 2010–2014 Tabel 12

2010 2011 2012 213 2014

Bakalaureuseõpe

Lõpetajaid kokku 106 109 122 79 103

Jätkab erialasel tööl 30 10 25 4 21

Jätkab erialaseid õpinguid 70 91 81 61 69

Lapsehoolduspuhkusel 0 0 1 0 1

Mitteerialasel tööl või õpingud muul erialal 4 1 5 8 4

Vabakutseline 3 5

Muu / andmed puuduvad 2 7 10 3 3

(jätkub pöördel)

18


2010 2011 2012 213 2014

Magistriõpe



Jätkab erialaseid õpinguid 4 8 4 5 6

Lapsehoolduspuhkusel 1 0 5 4 5

Mitteerialasel tööl või õpingud muul erialal 0 8 12 3 5

Vabakutseline 5 10

Muu/andmed puuduvad 3 3 5 8 2

Doktoriõpe



EMTA lõpetajate kutsekindlus on stabiilselt kõrge: 87% bakalaureuse-, 83% magistri- ning 100% doktoriõppe lõ-petajatest jätkab erialaseid õpinguid või on erialasel tööl. Alates 2013. aastast näitame statistikas ka vabakut-seliste osakaalu, sest nii muusika- kui teatriinimeste hulgas on vabakutselise loovisiku staatus muutunud üsna tavapäraseks.

VÕTA

VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse) arvestamine 2014. aastal Tabel 13

Õppekava täitmiseks esitatud taotlused Arv Maht EAP

1 Varasemate õpingute arvestamine 40 1046,5

2 Mitteformaalse õppe (sh täienduskoolituste) arvestamine 1 6

3 Informaalse õppe (sh töökogemuse) arvestamine 3 34

4 Mitmekomponendiline arvestamine (kombinatsioon formaalharidusest, mitteformaalsest haridusest ja informaalsest haridusest) 3 74

5 VÕTA rakendamine kõrgkooli sisseastumisel 0 0

Kokku 47 1160,5

Võrreldes 2013. aastaga esitati VÕTA taotlusi 11 võrra rohkem, samas arvestatud ainepunktide maht on ligi kaks korda suurenenud (2013 oli vastav maht 623).

TAGASISIDE

Õppeaasta lõpus küsime oma lõpetajatelt tagasisidet õpingute sisu ja mahu ning õppekorralduse ja tugiteenuste kohta. Kahjuks oli vastajate osakaal ka 2014. aastal suhteliselt madal: bakalaureuseõppes ligi 10% ja magistri-õppes 25%. Oma vabavastustes tõstsid nii bakalaureuse- kui magistriõppe üliõpilased esile praktika, sh peda-googilise praktika kvaliteeti ja võimaluste paljusust. Üliõpilased väärtustavad õppejõudude professionaalsust, samuti hinnati kõrgelt individuaalset suhtlemist ja nõustamist nii õppetegevuses kui tugiteenuste osas. Vähem oldi rahul üliõpilaste kaasamisega otsustusprotsessidesse ning projektinädalate sisu ja korraldusega.

19


1 – ei rahulda; 2 – rahuldav; 3 – hea; 4 – väga hea; 5 – suurepärane

* 1 – liiga väike; 3 – optimaalne; 5 – liiga suur

MAG

BAK

Kokkuvõte 2014 lõpetajate rahuloluküsitlusest Joonis 1

0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0

0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0

Eriala/erialaste õpingute sisu

* Eriala/erialaste õpingute maht

Muude õpingute sisu

* Muude õpingute maht

Praktika (pedagoogilise vm erialase praktika) sisu

* Praktika (pedagoogilise vm erialase praktika) maht

Valikuvõimalused (valikained, kõrvalerialad) õppekava sees

Akadeemiast saadud ettevalmistust hilisemaks erialaseks tööks

Õpingute ajal õppejõududelt saadud tagasiside

Akadeemia poolt pakutud võimalused osalemiseks külalisõppejõudude meistrikursustel ja eriseminarides

Õppetööd puudutava info sisukus

Õppetööd puudutava info kättesaadavus

Tunniplaan

Eksamiplaan

Pillide seisukord

Õpperuumide seisukord

Harjutamisvõimalused

Üliõpilaste nõustamisteenuse kättesaadavus

Üliõpilaste nõustamisteenuse kvaliteet

Karjäärinõustamise kättesaadavus

Karjäärinõustamise kvaliteet

Akadeemia IT tugi õpingutele

Ühiselamu majutustingimused

* Ühiselamu maksumus

Õppetööks vajalike materjalide esindatus raamatukogus

Lugejateenindus raamatukogus

Raamatukogu kui õpikeskkond

Akadeemia poolt pakutud esinemiste või omaloominguliste tööde esitamise võimalused

Akadeemia üliõpilasesinduse tegevus

Akadeemia õppetööväliste tegevuste/ürituste sisukus

Akadeemia õppetööväliste tegevuste/ürituste hulk

20


2014

2013

2012

2011

Traditsiooniks on kujunemas ka bakalaureuseõppe uute üliõpilaste küsitlemine umbes kuu pärast õpingute algust. Allpool on toodud küsitluse kokkuvõte viimase nelja aasta võrdluses.

Kokkuvõte bakalaureuseõppe uute üliõpilaste rahuloluküsitlusest Joonis 2

EMTA sisseastujatele mõeldud info sisu ja kättesaadavus (veebileht, kuulutused ajalehtedes jms)

Vastuvõtu tehniline korraldus (dokumentide esitamine, operatiivse info kättesaadavus jms)

Sisseastumiseksamite (sh ühiseksamite) korraldus

Kas õpingute algus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kulges Sinu jaoks ladusalt ja probleemideta?

Õppetöö alustamiseks vajaliku info sisu

Õppetöö alustamiseks vajaliku info kättesaadavus

Üldhinnang õppeainele „Sissejuhatus ülikooliõpingutesse”

0 1 2 3 4 5

1 – ei rahulda; 2 – rahuldav; 3 – hea; 4 – väga hea; 5 – suurepärane

21

Akadeemilised üksused

AKADEEMILISED ÜKSUSED

KLAVERIOSAKOND

2014. aasta olulisemaks sündmuseks klaveriosakonna jaoks oli kahtlemata 20.–28. novembrini toimunud VIII Eesti pianistide konkurss – selle algatamine, läbiviimine ja üliõpilaste ettevalmistamine. Koostöös Eesti Klaveri-õpetajate Ühinguga korraldatud kolmevooruline suurüritus lõppes Estonia kontserdisaalis. Finaalis astuti üles koos ERSOga, dirigeeris Mihhail Gerts. Rõõmustas meie osakonna üliõpilaste rohke osavõtt ning kõrge tase seda-võrd tõsist pingutust nõudvast ulatusliku kavaga konkursist. Suure, nõudliku kava õppimine ja viimistlemine inspireeris ja mobiliseeris nii üliõpilasi kui ka õppejõude. Kokku osales 29 noort pianisti, neist 26 õpivad praegu EMTAs. Konkursi korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Tallinna Kauba-maja ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, ERSO, ERR.

Konkursil oli võidukas Sten Heinoja, kes lisaks I kohale pälvis eripreemiaid ja stipendiume. II koha sai Johan Rand-vere ja III kohale jõudis Miguel Carcelén Caballero. Diplomid finaali jõudmise eest pälvisid Mindaugas Neverovas ja Karl Peterson. EMTA eripreemia sai Auli Lonks.

10.–14. detsembrini toimunud Savšinski-nimelisel rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil Peterburis võitis diplomi Mariin Gill.

1. märtsil viidi koostöös TMKK klaveriosakonnaga läbi suur galakontsert „Tõrudest tammedeni IX”. 3. mail astus performance class raames üles meie lektor Sten Lassmann.

Klaveriosakonna õppejõud Age Juurikas pälvis 2014. aasta Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia väljapaistva kontserditegevuse eest. 2014. aastal alustas klaveriosakonna õppejõuna tööd Mihkel Poll.

KEELPILLIOSAKOND

Keelpilliosakonnas korraldati 2014. aastal arvukalt meistrikursusi. Traditsiooniliselt viidi Rootsi-Mihkli kirikus läbi kahel korral meie osakonna Bachi-teemalised kontserdid. 30. septembril toimus koostööprojektina „ERSO aka-deemia 2014”, kus valiti ERSO asendusmängijaid. Lõppvoorus osales 12 keelpilliosakonna üliõpilast. 17. detsembril toimus EMTA jõulukontsert Mustpeade majas, kus seekord esinesid akadeemia õppejõud. Keelpilliosakonda esin-dasid Arvo Leibur (viiul, vioola), Heiki Mätlik (kitarr), Rain Vilu (vioola) ja Lea Leiten (klaver).

Viiuli eriala üliõpilane Kaia Voitka läbis tiheda konkursisõela ja pääses Euroopa Liidu Noorteorkestri 2014/2015 koosseisu. Kokku kandideeris sinna 955 noort muusikut üle terve Euroopa. Tunnustust väärib kindlasti ka vioola-mängija Joosep Ahun, kes pääses orkestri reservi.

PUHKPILLIOSAKOND

Aasta algas osakonnale pidulikult – 2. jaanuaril tähistati EMTA kammersaalis kontserdi ja plaaditutvustusega emeriitprofessor Hannes Altrovi 70. sünnipäeva.

16. veebruarist 9. aprillini 2014 toimusid XXV EMTA rahvusvahelised trompetipäevad, mille raames viidi läbi roh-kelt erinevaid üritusi: festival, kontserdid, koolitusprogramm ning noorte trompetisolistide konkurss „Trompeti-talendid Tallinn 2014”. Konkurss toimus kuues vanusegrupis, üliõpilased osalesid professionaalide grupis. Meie

22


tudengitest saavutasid II koha Mihkel Kallip, III koha Gatis Gorkuša ja Chris Sommer. Võitjatele määrati Eesti Kul-tuurkapitali helikunsti sihtkapitali stipendiumid.

Märtsis toimus telekonkurss „Klassikatähed 2014”, kus eelvoorust pääsesid edasi kaheksa noort muusikut, nende hulgas kolm EMTA puhkpilli eriala tudengit: Rene Laur (altsaksofon), Pipilota Neostus (flööt) ja Anni Ruugla (flööt).

Populaarseks on saanud korraldada meie osakonna üliõpilaste kontserte Eesti erinevates muusikakoolides. 2014. aastal esineti Võrus, Tartus, Muhus, Suure-Jaanis, Keilas, Sauel, Viljandis, Paides ja Jõgeval. Koosmänguoskus on üliõpilastel väga hea. Samuti omatakse juba suurt solistikogemust – ainuüksi viimase poole aasta jooksul on orkestrisolistidena üles astunud kuus osakonna tudengit. Väga häid tulemusi on näidanud puhkpillikvintett (juhendaja Peeter Sarapuu), brassansambel (juhendaja Aavo Ots) ning flöödi- ja trompetiklass.

Paljud meie õpetajad ja õpilased dirigeerivad orkestreid, juhendavad ansambleid, arranžeerivad teoseid an-samblitele ja väiksematele orkestritele. Peale on kasvamas uus universaalne muusikutüüp – solist-kammermuu-sik-orkestrant-dirigent-arranžeerija-õpetaja.

Puhkpilliosakonna õppejõud on algatanud ja kunstiliselt juhtinud juba traditsiooniks saanud puhkpillimängijate suvelaagreid, populaarsemad neist on saksofonilaager Kundas, klarnetilaager Elvas, flöödilaager Rõuges ja vask-pillipäevad Võrus.

8.–11. septembrini korraldati IV Eesti Noorte Puhkpilliorkestrijuhtide Konkurss, kus EMTA üliõpilastest pääsesid finaali ja saavutasid II koha Mihkel Kallip ning IV koha Priit Rusalepp. Diplomitega sai premeeritud Liia Ringo ja Triin Viljus. Eripreemia, milleks oli kontsert EMTA brassorkestriga, võitis Mihkel Kallip. Konkursi eesmärgiks on innustada noori muusikuid tegelema puhkpilliorkestrite juhatamisega.

30. septembril toimus ERSO ja EMTA koostööprojektina „ERSO akadeemia 2014”, kus lõppvoorus osales 19 puhk-pilliosakonna üliõpilast. Juunis osalesid trompeti eriala üliõpilased EMTA hooaja lõppkontserdil Tallinna Mustpea-de majas. Sügis-talvel andis osakond oma panuse helilooja Heimar Ilvese 100. sünniaastapäeva tähistamisse ning osales iga-aastasel jõulukontserdil, mis sel aastal sisustati õppejõudude poolt.

20. detsembril viidi läbi YAMAHA konkurss vaskpillidele, kus osales 18 üliõpilast. Stipendium määrati trompetist Märt Metslale.

LAULUOSAKOND

EMTA noorte kultuuritegijate initsiatiivil sündis suuremahulise koostööprojektina kaasaegne ooper „Korduma kippuvad küsimused”, mis sai alguse lavastaja ja libretisti ühistest mõtisklustest vastutuse võtmise, täiskasva-nuks saamise ja oma elu tähtsate valikute tegemise teemadel. Projekt valmis ooperistuudio, lavakunstikooli, EMTA koori ja EMTA kammerorkestri ühistööna. Lavastajatöö tegi Laura Mets, libretist oli Andra Teede, heliloojad Marianna Liik ja Sander Mölder – kõik meie akadeemia üliõpilased. Muusikaline juht ja dirigent oli Taavi Kull. Ooperietendustele sai kaasa elada 15.–18. mail Tallinnas Telliskivi loomelinnakus. Niisuguses mastaabis koostöö-lavastust pole varem EMTA muusikaõppe ja lavakunstikooli vahel olnud.

Maikuus sai lavaküpseks ka teine ooperistuudio avalik etendus – Gaetano Donizetti koomiline ooper „Il campa-nello di notte” („Öökelluke”), mis etendus esmakordselt Eestis. Ooperi lavastas Taisto Noor, liikumisjuht oli Rufina Noor. Kunstnikutöö tegid Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala 2. kursuse üliõpilased Gerli Mägi ja Anette Konksi. Muusikaline juhendaja oli Ene Rindesalu. Etendustega astuti üles 21.–19. juunini Rahvusooper Estonia kammersaalis ja Suure-Jaani muusikafestivalil Olustvere mõisas.

2014. aastast alates on Rahvusooper Estonia ja EMTA lauluosakonna vahelisel kokkuleppel võimalus esmaspäe-viti õppejõududel kasutada Rahvusooper Estonia lava üliõpilaste laulutundide ja proovide läbiviimiseks. Koos-tööprojekt „EMTA esmaspäev Estonia laval” annab üliõpilastele võimaluse omandada hädavajalikku suure lava kogemust.

23


Projekti „Ooper gümnaasiumiõpilastele” raames esineti septembris Vanemuise teatri väikeses majas, samuti Valga ja Paide kultuurikeskustes. Lauluosakonna doktorant Jie Yin (tenor) osales solistina 27. detsember 2013 kuni 7. jaanuar 2014 toimunud Saksa-Skandinaavia Noorteorkestri projektis.

5. juunil Tallinnas Mustpeade majas toimunud EMTA hooaja lõppkontserdil astus lauluosakonna üliõpilastest üles Tamar Nugis. Septembrikuus osaleti Rahvusooper Estonia laadapäeval ja Estonia Valges saalis kontserdil rahvus-ooperi veteranidele. 26. septembril, tähistamaks EMTA 95. aastapäeva, osalesid ooperistuudio üliõpilased vilist-laste õhtu programmis.

Kevadisel konkursil „Klassikatähed 2014” pääses kolme esimese hulka Elina Netšajeva, kes sügisest alustas magist-riõpinguid EMTA lauluosakonnas.

DIRIGEERIMISOSAKOND

Dirigeerimisosakonnale oli kahtlemata olulisimaks aasta märksõnaks XXVI laulu- ja XIX tantsupidu „Aja puudu-tus. Puudutuse aeg”, mille kunstiline juht oli meie õppejõud Hirvo Surva.

Teiseks suursündmuseks oli dirigeerimisosakonna juhatajale professor Tõnu Kaljustele 22. mail üle antud Grammy, mille ta pälvis parima koorimuusika esituse kategoorias Arvo Pärdi loominguga salvestatud plaadi „Adam’s lament” eest.

Osakonna ja EMTA teiste üksuste tõhusa koostöö kõnekaks näiteks oli ühisprojektina valminud ooper „Korduma kippuvad küsimused”. Dirigeerimisosakonna poolt aitasid projektile kaasa kooridirigeerimise üliõpilane Ksenija Grabova ja EMTA koor.

2014. aastal loodi uus kooslus sinfoniettorkesteri näol, mille eesmärgiks on anda praktikavõimalus noortele heli-loojatele ja orkestridirigentidele. EMTA sinfonietta esimene avalik kontsert toimus Hopneri majas 4. mail. Selle projekti jätkumine on professionaalsete muusikute koolitamiseks hädavajalik. Dirigeerimise õppimine on eesti noorte hulgas üsna populaarne. Aasta-aastalt on EMTAs dirigeerimise õppimine muutunud populaarsemaks ka välistudengite seas.

KAMMERMUUSIKA OSAKOND

Osakonna tegevus on olnud mitmepalgeline ja aktiivne, seda nii üliõpilaste kui ka õppejõudude osas. Aastal 2014 käivitus koostöös EMTA kontserdibürooga projekt „Eesti heliloojate kammermuusika”. Projekti raames kohtuvad üliõpilased heliloojatega, esitavad nende teoseid ja saavad õpetust otse autoritelt. Tööprotsessile järgneb kont-sert. 18. aprillil toimuski kammersaalis esimene konkurss-kontsert Ester Mägi kammermuusikast helilooja osavõ-tul. Ester Mägi kammermuusika konkursi võitjateks osutusid Varvara Mikhaylova, Leevi Nielson, Sandra Klimaite, Nils-Kristjan Kosapoeg, Hans-Jürgen Kruus, Kristjan Plink, Julius Maaten, Mari-Liis Urb ja Natali Kaasik.

Kammeransambliõpetuses on endiselt tähtis paremini koordineerida üliõpilastevaheliste ansamblite loomist, suurendada läbivõetava repertuaari hulka, soodustada suure koosseisuga ansamblite teket. Rohkem tähele-panu tuleks pöörata kammeransambli eriala üliõpilaste võimalustele arendada end välismaal, näiteks Erasmus-programmi raames.

Kammermuusika osakonna üliõpilased ja õppejõud osalesid 11.–13. aprillini Balti riikide üliõpilaste kammermuu-sika festivalil Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias. Ühtlasi tähistati sealse akadeemia kammermuusikaosakonna 50. juubelit. Lisaks Eestile osalesid festivalil üliõpilasansamblid teistest välisriikidest. Festivali raames leidis aset hulgaliselt kammermuusika meistrikursusi. Eesti tudengid osalesid neljas meistriklassis ja andsid kontserdi. Paral-leelselt festivaliga toimus ka ulatuslik rahvusvaheline konverents.

24


Traditsioonilised iga-aastased vokaalkammermuusika avalikud kontserdid EMTA kammersaalis toimusid 29. ja 30. aprillil, kus osales kokku 14 lauljat ja pianisti. Aastal 2014 valiti kammeransambli professoriks Natalia Sakkos, noore õppejõuna asus saateklassi alal tööle Kristi Kapten.

KOMPOSITSIOONIOSAKOND

Värskelt loodud EMTA sinfoniettorkester andis 2014. aastal tööd ja praktikat heliloomingu ja orkestridirigeerimi-sega tegelevatele üliõpilastele. Koostöö kontserdibürooga on aasta jooksul samuti paranenud, mille tulemusena on ühiselt läbi viidud mitmed põnevad kontserdiprojektid.

Esimene koostöö uue orkestriga toimus 7. aprillil Tallinna Metodisti kirikus, kus esineti ka 30. aprillil. Meie üliõpi-laste uudisloomingut esitasid EMTA sümfooniaorkester ning kammeransamblid.

21. mail esitati kinos Sõprus audiovisuaalsete kompositsioonide kontserdil Einike Leppiku autorikava. Esitu sele tuli valik kolme õpinguaasta jooksul loodud teostest ning ulatuslikum uudisteos „Poco a poco morendo con amore” kammeransamblile, elektroonikale ja videole. Elektroakustiliste ja audiovisuaalsete kompositsioonide kontserdiga astuti üles ka 25. mail Mustpeade maja keldrisaalis. 27. augustil avati uus hooaeg EMTAs kontserdiga Katusekinos ning 27. septembril osaleti Värske heli festivali Sügisfest üliõpilaskontserdil.

Sügissemestril õpetas kompositsiooniosakonnas tänu Fulbrighti programmile elektroakustilise muusika erine-vaid aineid St. Cloudi ülikooli professor Scott L. Miller. Tema eestvedamisel toimusid ka mitmed elektroakustilise muusika kontserdid.

MUUSIKATEADUSE OSAKOND

Mahukaimaks ürituseks 2014. aastal võib pidada 8.–11. jaanuaril Tallinnas korraldatud VII rahvusvahelist muusi-kateooria konverentsi, mis korraldati koostöös Eesti Muusikateaduse Seltsiga. Konverentsi peaesinejateks olid William Caplin (Kanada), James Hepokoski (USA) ja Steven Vande Moortele (Kanada). Lisaks esines enam kui 30 väljapaistvat teadlast Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Brasiiliast, Inglismaalt, Saksamaalt, Austriast, Belgiast, Norrast, Soomest, Iisraelist, Armeeniast, Leedust ja Eestist.

Toomas Siitani koostatuna ilmus osakonna ja Eesti Muusikateaduse Seltsi ühine ajakiri Res Musica 6, milles kes-kenduti seekord muusikaloo uurimise erinevatele aspektidele. Kõik tekstid peale ühe on kirjutatud osakonnaga seotud õppejõudude ja teadurite poolt, nende hulgas on ka doktorandid Aleksandra Dolgopolova ja Heidi Hein-maa. 19.–20. septembrini toimus rahvusvahelise ühingu ICTM (International Council for Traditional Music) mitme-häälse rahvamuusika uurimisrühma seminar, mille korraldajaks oli Žanna Pärtlas.

2. detsembril andis Tartu Ülikooli Sihtasutus üle Tartu Ülikooli kunstimuuseumis sügissemestri stipendiumid ja preemiad. Perekond Maimetsa stipendiumi pälvis muusikateaduse eriala doktorant Geiu Rämmer. Teoreetiliste ainete õppejõuna alustas septembris tööd Riho Esko Maimets.

INTERPRETATSIOONIPEDAGOOGIKA INSTITUUT

2014. aasta oli interpretatsioonipedagoogika instituudile eriliselt teguderohke. Erinevaid külalisloenguid, koos-tööprojekte ja koolitusi oli eelmise aastaga võrreldes ligi kolm korda enam, seda paljuski tänu Sihtasutuse Archi-medes programmi Eduko pakutud rahalistele lisavahenditele.

Instituudi tähtsaimaks saavutuseks tuleb pidada kordushindamise tulemusel tähtajatu kraadide andmise õiguse omandamist õppekaval „Interpretatsioonipedagoogika”. Otsus andis instituudi tegevusele tulevikuks kindlus-tunde.

25


Üliõpilastega seotud projektidest oli suureks väljakutseks 17. märtsil koostöös Eesti Muusikakoolide Liiduga kor-raldatud Noorte Interpreetide Konkurss EMTAs, kus meie tudengitel oli täita mitmesuguseid rolle, millest vastu-tusrikkaim oli üliõpilasžüriide poolt preemiate väljaandmine. Lisaks viisid üliõpilased noortele instrumentalisti-dele läbi improvisatsiooni mängutuba ja ekskursioone.

13. mail esitleti uut loengukogumikku õppejõududele „Arutlusi keelpillimängu radadel ehk muusikalis-inter-pretatsioonilise tegevuse psühholoogia ja didaktika”. Teose ainese autor on Olavi Sild. Raamatu koostasid Niina Murdvee ja Mirjam Kerem. Kogumik on leidnud elavat kasutust ja heakskiitu erinevate erialade esindajate poolt.

Sügissemestril tööd alustanud õppejõudude ja üliõpilaste grupp viib läbi haridusteemalist uuringut muusikakoo-lide õpetajate hulgas (klaveri, keelpilli, akordioni jm erialad). Uuritakse hinnanguid omandatud hariduse, hilisema enesetäiendamise ja tulevikuvajaduste kohta. Uurimistööd nõustab akadeemia külalisprofessor Wilfried Gruhn. Osalevatele üliõpilastele on see ühitatud pedagoogilise lõputööga.

Väga sisukaks ja osavõtjaterohkeks kujunes ka 7. novembril toimunud interpretatsioonipedagoogika üli-õpilaskonverents ning sellele järgnenud avalik vestlusring noorte tegevõpetajatega „Pilliõpetaja esimene kümnend – kujutlused ja tegelikkus”.

Aasta jooksul toimus instituudi korraldusel rida huvitavaid ja osavõtjaterohkeid avalikke loenguid ja koolitusi: Michael Gaisleri loeng „Classical and contemporary string teaching”, infotund ja vestlusring „Ergonoomika – mis see on?”, Anto Peti täienduskursused „Improvisatsioon erialaõppes” ja Indrek Tustiti avalik loeng “Valmistumine meistrivõistlusteks. Tähelepanekuid tippsportlase treeningupraktikast”.

Mitmed üritused toimusid koostöös partneritega: loeng-kontsert „EMTA kannel 10 – Väino Maala 100” koostöös Eesti Kandleliiduga, Henryk Wereda loeng „Klaveri- ja muusikaõppest vaegnägijatele” koostöös Poola Vabariigi suursaatkonnaga, Claudia Buderi meistrikursus koostöös Eesti Akordioniliiduga ja enam kui 400 osavõtjaga üle-riigiline noorte klaveripäev „Kodumaine viis” koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooliga.

KOOLIMUUSIKA INSTITUUT

Haridusministeeriumi meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajas-tamine” alameetme „Õpetajakoolituse õppelaborid” raames (koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga) seati 2014. aastal sisse EMTA didaktikakeskus, mis varustati interaktiivse seinatahvli ja 24 tahvelarvutiga. Didaktikakes-kuse loomisel täiustati pilliparki 4 digitaalklaveri, rütmimuusika instrumentide (bass, kitarrid, trummikomplekt) ja vajaliku võimendusega, 16 klassikalise kitarri, 10 väikekandle ja Orff-instrumentaariumiga. Projekti raames re-monditi ka rütmimuusika klass.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava õpetajakoolituse edendamise programmi Eduko toel viidi EMTA didaktika-keskuses läbi järgmised töötoad:

• Pilliõpe klassiruumis 01.02, 01.03 ja 22.03.2014;

• Muusika kuulamise võimalusi eelkooliealiste lastega 13.03.2014;

• Draamapedagoogika võimalused õpetajatöös: lühike sissevaade draamapedagoogikasse ja selle töövormides-se, valik draamamänge muusikatundi 29.03.2014;

• Õpetaja enesekehtestamine 23.04.2014;

• Djembe-õpetuse töötuba 11.04.2014;

• Inspiratsioonipäev: kirjalik eneseväljendus 14.05.2014;

• Inspiratsioonipäev: kuidas ja miks õppida muusikaõpetajaks? 21.05.2014;

• Rütmikast üldhariduses 26.09.2014;

• Muusikalised tegevused eelkoolieas 27.11.2014.

26


2014. aasta peatähelepanu oli pööratud EMTA ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ühisõppekava uue õpetaja kutsemooduli käivitamisele ning eelmisel õppeaastal ilmnenud vajakajäämiste parandamisele. Veelkord vaadati põhjalikult üle praktikate sisu ja korraldus ning arutati praktikakoolidega koostöö tihendamise võimalusi.

Koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudiga viidi aastail 2013–2014 läbi uuring professionaalse muusiku muusikalise identiteedi mõjufaktoritest. EMTA-poolseks uurimisrühma juhiks oli külalisprofessor Wilfried Gruhn. Selle tulemusi tutvustati rahvusvahelistel konverentsidel Seoulis ja Helsingis.

3.–7. novembrini toimus EMTAs Nordic Network for Music Education (NNME) kursus „Quality of music teaching, learning and knowledge - perspectives on assessment and evaluation”. 18. novembril korraldati koostöös Heino Kaljuste Fondi, Jakob Westholmi Gümnaasiumi ja Eesti Muusikaõpetajate Liiduga Heino Kaljustele pühendatud koolimuusika päev „50 aastat muusika süvaõpetuse algusest Jakob Westholmi Gümnaasiumis”. Üliõpilased Hille Savi, Anneli Metsik, Kathi Koch ja Silja Uhs ning õppejõud Anne-Liis Poll ja Ene Kangron osalesid Erasmuse muusi-kapedagoogika Intensiivprojektis „Improvisatisoon” 4.–17. aprillil Hollandis Groningeni muusikakõrgkoolis.

Koolimuusika instituudi õppejõud Anu Sepp kaitses 12. septembril doktorikraadi Helsingi Ülikoolis. Tema väitekiri „From music syllabi to teachers’ pedagogical thinking: a comparative study of Estonian and Finnish basic school music education” seadis fookusse muusikaõpetaja pedagoogilise mõtlemise erinevad tasandid ning käsitles an-tud fenomeni võrdlevalt Eesti ja Soome muusikaõpetajate hinnangute põhjal.

25. jaanuaril anti Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu aastakontserdil „Päikese poole” üle Uno Järvela stipen-diumifondi koolimuusika üliõpilase stipendium Sille Ojastule. 18. novembril toimunud Heino Kaljustele pühenda-tud koolimuusika päeval „50 aastat muusika süvaõpetuse algusest Jakob Westholmi Gümnaasiumis” anti üle Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumid. Uno Järvela stipendiumifondi koolimuusika üliõpilase stipendiumi pälvis magistrant Annely Leinberg, Heino Kaljuste nimelise stipendiumiga tunnustati tänavu magistrant Reet Ristmägit.

JAZZMUUSIKA OSAKOND

Jazzmuusika osakond jõudis 2014. aastal oma kümnenda sünnipäevani, mida tähistati 15. märtsil EMTA bigbändi piduliku kontserdiga NO99 jazzklubis. Bigbändi juhatas Nick Smart Londoni Kuninglikust Muusikaakadeemiast ning kõlas legendaarse Kenny Wheeleri muusika.

5.–9. maini toimus Nordplusi toetusel rahvusvaheline IP „Girl Power in Jazz”, millest võtsid osa tudengid ja õppe-jõud seitsmest riigist.

Iga-aastane ansambliõpituba Göteborgi Muusikakõrgkooli tudengitega Rootsis ja meil lõppes kontserdiga festi-valil Tudengijazz.

Tuntud USA jazzikriitik ja -ajaloolane Larry Appelbaum külastas 21. aprillil EMTAt ning pidas seminari jazzmuusika olukorrast aastal 2014. Üritus toimus EMTA, USA saatkonna, Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu koostöös.

Kuigi kaasaegse improvisatsiooni erialal on käsil neljas aasta, on tegu siiski veel suhteliselt uue erialaga. Üli-õpilased suhtuvad õppetöösse entusiasmiga ja organiseerivad võrreldes eelmiste aastatega märgatavalt rohkem ise kontserte ja muid loomingulisi kohtumisi teiste kunstiliikide esindajatega. Eredaid ja silmapaistvaid esitusi oli mitmetelt üliõpilastelt.

Hulgaliselt oli menukaid esinemisi Helsingis 18.–22. augustini toimunud Nordplus intensiivprojekti „Improvise to Improve” raames. Väga kordaläinuks võib pidada ka üliõpilaste esinemisi meistrikursuste lõppkontsertidel. 2014. aastal hakkasid improvisatsiooni õppetama kaks noort õppejõudu – Jaan Krivel ja Jaak Sikk.

Pärimusmuusika eriala oluliseks saavutuseks oli Estonian Folk Orchestra plaadi „Imemaa-Wonderland” ilmumi-ne. Kollektiivis mängivad pärimusmuusika eriala tudengid EMTAst ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast. Helikandjat esitleti Tartus ja Viljandis. Estonian Folk Orchestra andis oma muusikalise panuse ka 24. veebruaril Pärnu kontserdimajas Eesti Vabariigi 96. sünnipäevale pühendatud pidulikul kontserdil.

27


Koostöös välis- ja avalike suhete osakonnaga esindati EMTAt Nordplus pärimusmuusika võrgustiku Nordtrad aas-takonverentsil Raulandis 29. aprillist – 4. maini.

Riho Pätsi Koolimuusika Fond andis septembri lõpupäevil stipendiumi üle silmapaistvale muusikahariduse eden-dajale, pärimusmuusikaga doktoriõppes tegelevale Celia Roosele.

LAVAKUNSTIKOOL

2014. aasta kevadsemestril saatis lavakunstikool uue lennu lõpetajaid teatrilavadele. Lõpukursuslased – arvult juba 26. lend – astusid kevadel üles kahe bakalaureuselavastusega: 17. jaanuaril esietendus Endla teatris Aleksander Vampilovi dramaatiline komöödia „Hüvastijätt juunis”, kus lavastajatöö tegi Andres Noormets; 4. juu-nil esietendus Teatris NO99 lavastus „Lenni & Kizoo” (põhineb Ringo Ringvee näidendil „Lenni”), lavastajaks Anne Türnpu.

Sama lennu lavastajaüliõpilase Laura Metsa bakalaureusetööna valmis Neil LaBute’i näidend „Eedeni aed”, mis esietendus Endla teatri Küünis 8. veebruaril. Koostöös EMTA mitmete osakondadega valmis ja esietendus 15. mail Telliskivi loomelinnakus kaasaegne ooper „Korduma kippuvad küsimused”. Lavastajatöö tegi taas Laura Mets, libreto autoriks oli sama kursuse üliõpilane Andra Teede.

Sügissemestril sai Lottemaa teemapargis Pärnumaal näha 27. lennu esituses estraadilavastust „Puhkamisest vä-sinud”, esietendus 8. augustil, mille autor ja lavastaja oli sama lennu üliõpilane Mehis Pihla. 22. ja 23. septembril andsid lavakooli tudengid oma panuse EMTA 95. aastapäeva väärikaks tähistamiseks – taaskord astuti üles eten-dusega „Puhkamisest väsinud”. 6. novembril esietendus bakalaureuselavastusena William Shakespeare „Torm” ühistöös VAT Teatriga Linnateatri hobuveskis. Etenduse lavastasid Peeter Raudsepp, Katariina Unt ja dramaturgia-tudeng Laura Kalle.

Ilmus „Lavastajaraamat II”, milles kaheksat Eesti lavastajat intervjueerisid lavakunstikooli 25. lennu üliõpilased. Kõigile esitati 52 küsimust lavastajatöö spetsiifika ja praktika kohta. Uus teos on järg 2001. aastal ilmunud „Lavas-tajaraamatule”.

2014. aasta Panso preemia sai dramaturgiaüliõpilane Mehis Pihla. Auhinna üleandmine toimus 30. novembril.

KULTUURIKORRALDUSE JA HUMANITAARAINETE OSAKOND

Erasmus LLP projekt MAPSI raames jätkati koostööd partnerkõrgkoolidega ning selle tulemusel viidi 25.–30. au-gustini läbi esimene ühine suveakadeemia, kus osales kolm meie õppejõudu ja viis kultuurikorralduse tudengit. Kultuurikorralduse osakond on aktiivne osaleja ka ActinArt muusikakõrgkoolide ettevõtlikkusele suunatud võr-gustikus, mille raames koolitati meie õppejõude portfoolio meetodi rakendamiseks kultuuriettevtõlikkuse moo-dulis.

2014. aastal lõppes ArtUpCareer raames loovtudengite ettevõtlusoskusi arendav koolitussari (valikainena muusi-kaja kunstitudengitele). Koolitus toimus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, toetajaks oli Ettevõtluse Arendami-se Sihtasutus. Kokku osales 44 tudengit erinevatelt erialadelt.

Osakonnale teeb head meelt asjaolu, et muusikatudengitele valikainena pakutav kultuuriettevõtlikkuse moodul kogub jätkuvalt populaarsust. Viimasel aastal on tõusnud ka kultuuriettevõtlikkuse lõputööde arv ja kvaliteet. Mooduli arenduse kogemustest on huvitunud Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia ning Krakowi Muusikaaka-deemia.

Koostöös EMTA kontserdibürooga algatati tudengiprojektide konkurss ning eraldati stipendium kahe muusikatu-dengi initsiatiivil interdistsiplinaarse etenduse elluviimiseks. Esmakordselt kaasati kultuurikorralduse õppekavas

28


välisõppejõud Sharyn Farnanit Šotimaalt, kelle teenusedisaini kursusel osales ka külalistudengite grupp Peter-burist.

Akadeemia erinevaid osakondi ja erialasid kaasava ooperilavastuse „Korduma kippuvad küsimused” edukaks val-mimiseks andis oma produtsenditöö panuse kultuurikorralduse tudeng Grete Nellis. Sügissemestril liitus meie meeskonnaga vilistlane Anna-Maria Ranczakowska-Ljutjuk.

29

Meistrikursused ja eriseminarid

MEISTRIKURSUSED JA KÜLALISÕPPEJÕUDUDE ERISEMINARID

KLAVERIOSAKOND

• TEPPO KOIVISTO (Soome) 31.03–01.04.2014

• ETERI ANDŽAPARIDZE (New York) 10.–12.04.2014

• VANESSA LATARCHE (London) 16.04.2014

• FERNANDO DE LUCa (klavessiin, Itaalia) 16.–18.04.2014

• HANDE DALKILIÇ (Türgi) koostöös PLMFi ja Türgi suursaatkonnaga 29.–30.04.2014

• BORIS BERMAN (Yale, USA) 21.05.2014

• CLAUDIO TROVAJOLI (Itaalia) 26.–28.09.2014

• GIORGOS KONSTANTINOU (Ateena, Kreeka) 05.–06.11.2014

KEELPILLIOSAKOND

• MARKO YLÖNEN (tšello, Soome) 29.–31.01.2014

• PAVEL BERMAN (viiul, Venemaa/Šveits) 01.–02.02.2014

• MICHAEL GAISLER (viiul, Israel) 03.–06.02, 21.–24.04 ja 13.–16.10.2014

• JAN-ERIK GUSTAFSSON (tšello, Soome) 17.–18.02.2014

• ALBERTO BOCINI (kontrabass, Šveits) 11.–12.03.2014

• FREDERIK MUNK LARSEN (kitarr, Taani) 23.–24.04.2014

• MIHHAIL ZEMTSOV (vioola, Holland) 02.–04.05.2014

• MARCO CHIANCHI (kitarr, Itaalia) 06.–08.05.2014

• EROS ROSELLI (kitarr, Itaalia) 22.–24.09.2014

• STANSILAV PRONIN (viiul, USA) Sügisfesti raames 24.09.2014

• SMARO GREGORIADOU (kitarr, Kreeka) 03.11.2014

• SERGEI KRAVTŠENKO (viiul, Venemaa) 21.–22.11.2014

• CHILINGIRIAN QUARTET (London) 05.03.2014

PUHKPILLIOSAKOND

• ANDREA MION (barokkoboe, Itaalia) vanamuusikafestival Ceciliana raames 27.02.2014

• ANDREA DI MARIO (barokktrompet, Itaalia) vanamuusikafestival Ceciliana raames 28.02.2014

• FREDERIC BELLI (tromboon, Saksamaa) 05.04.2014

• ZBIGNIEW MONKIEWICZ (metsasarv, Poola) 16.–17.04.2014

• OBERTO PASQUINI (flööt, Itaalia) 06.–08.05.2014

• CLAUDIO CONTI (klarnet, Itaalia) 22.–24.09.2014

• ANNE LA BERGE (flööt, Holland) 18.12.2014

30


LAULUOSAKOND

• GLORIA BANDITELLI (Itaalia) vanamuusikafestival Ceciliana raames 27.–28.02.2014

• LILIJA GREIDANE (Läti) 27.–28.03.2014

• VIRGILIUS NOREIKA (Leedu) 15.–17.04.2014

• KIRSTEN BUHL MØLLER (Taani) 23.–24.04.2014

KAMMERMUUSIKA OSAKOND

• MARCO CHIANCHI ja ROBERTO PASQUINI (Cosenza, Itaalia) 08.05.2014

• ALEKSANDR BONDURJANSKI (Venemaa) 30.–31.05.2014

• DANIELA UCCELLO (saateklass, Milano) 24.–27.09.2014


• DANIELE BRAVI (helilooming, Itaalia) ja ROBERTA GOTTARDI (klarnet, Itaalia) Sügisfesti raames 25.–26.09.2014

• heliloojate esitlusloengud ISCMi koostööprojekti „Heliloojate vahetus” raames: PATRICIA ALESSANDRINI (UK), MAGNUS BUNNSKOG (Rootsi), CHAMILLA ANNE MARIE SOL ANDERSSON (Rootsi), SANJA DRAKULIC (Horvaatia), koostöös Eesti Heliloojate Liiduga 26.09.2014

• CHRISTINA VIOLA OOREBEEK (Holland) 27.09.2014

• ROBERT REIGLE (Türgi) 29.09.2014

• NIELS ROSING-SCHOW (Taani) 07.–09.10.2014


• MARTIN KNUST (Rootsi), eriseminar „Music iconography – an overview about the different uses of this method” 17.–21.02.2014

• BETTINA BARTZ (Saksamaa) eriseminar 08.–11.04.2014

• LEOPOLD BRAUNEISS (Austria), eriseminar Arvo Pärdi muusikast „Another look at tintinnabuli: an introduction to aesthetics and compositional technique” 29.09–03.10.2014

• ANDREAS WACZKAT (Saksamaa), eriseminar „Carl Philipp Emanuel Bach and European enlightenment” 25.–28.11.2014


• IMKE MCMURTRIE (Saksamaa) hääleteraapia meistrikursus „Voice- and body-work in musictherapy” 25.–26.03.2014

31


JAZZMUUSIKA OSAKOND

• TILO AUGSTEN (improvisatsioon, Saksamaa) 13.–14.02.2014

• CHRISTOPH BAUMANN (improvisatsioon, Šveits) 27. 02.–01.03.2014

• PER ANDERS NILSSON (jazz, Rootsi) 19.–22.03.2014

• LIUDAS MOCKUNAS (jazz, Leedu) 26.–28.03.2014

• JULIO SÁNCHEZ–ANDRADE FERNÁNDEZ (jazz-löökpillid, Hispaania) 07.–09.04.2014

• ALFRED ZIMMERLIN (improvisatsioon, Šveits) 22.–24. 04.2014

• VIKTOR RITOVS (jazz, Läti) 13.–15.05.2014

• LIUDAS MOCKUNAS (jazz, Leedu) 26.–27.05.2014

• CARLO MORENa (jazz, Itaalia) 14.–18.09.2014

• PATRYK PILASIEWICZ (jazz, Poola) 22.–27.09.2014

• PATRICK SCHEYDER (jazz-klaver, Prantsusmaa) „Improvisatsioonist interpretatsioonini” 13.11.2014

• BART VAN ROSMALEN (improvisatsioon, Holland) 02.–03.12.2014

• AGUSTÍ FERNÁNDEZ (improvisatsioon, Hispaania) 10.–12.12.2014

• TIMO ALAKOTILA (pärimusmuusika, Soome) 04.11.2014

• HOCA NASREDDIN TRIO (Türgi) improvisatsioonikursus Sügisfesti raames 29.09.2014

32

EMTA kontserdid

EMTA KONTSERDID

2014. aastal korraldas EMTA kontserdibüroo kokku 140 avalikku üritust. Nende hulgas oli 6 ooperietendust, 5 doktorikontserti, 9 külaliskontserti, 25 soolokontserti, 16 klassikontserti, 1 audiovisuaalne kontsert, 6 jazzmuu-sikakontserti, 8 improvisatsioonikontserti, 1 lavastus ja 5 loengut. Jätkusid kontserdisarja „Le chic classique” kontserdid koostöös Prantsuse Instituudiga ning Jubilate-sari tähistamaks Witold Lutosławski, Aleksander Arderi, René Eespere, Viktor Gurjevi, Heimar Ilvese ja Hugo Lepnurme ümmargusi tähtpäevi. Akadeemia repertuaa-ri lisandusid uued kontserdisarjad: „Kitarriõhtu”, „Vilistlane” ning heliloojate sari „Kummardus”. Sel aastal alus-tati kontsertidega Suurgildi hoones ja Adamson-Ericu muuseumis. Esmakordselt korraldati hooaja lõppkontsert nimega „EMTA aasta muusikas”, kus esinesid EMTA parimad tudengid, jõulukontsert „Õppejõudude eri” ja hooaja avakontsert „Katusele!”.

26. veebruarist 1. märtsini toimus esmakordselt vanamuusikafestival Ceciliana, mille raames sai osa võtta neljast kontserdist ja ühest loengust. Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamiseks 1. oktoobril korraldati EMTAs mitu loengut ja õpituba ning muusikalisi tervitusi viidi ka teistesse kõrgkoolidesse. Koostöös Tallinna linna muu seu-miga jätkus kammermuusikasari „EMTA trubaduurid linnamuuseumis”. Kokku oli selle sarja kontserte kuus. EMTA sümfooniaorkester andis aasta jooksul seitse iseseisvat kontserti.

Sügissemestril tähistati EMTA 95. juubelit. Seekordne Värske heli festival Sügisfest leidis aset 22.–28. septembrini, ületades kõik senised mastaabid. Festivali vältel toimus 11 kontserti, kaks etendust ja hulk muid sündmusi (loen-gud, meistrikursused, kohtumised heliloojatega). Kõlas kaasaegne klassika, Toivo Tulevi uudisteos „Stringendo”, uus muusika vanadele pillidele ja elektroonikale ja palju muud. Festival möödus väga menukalt ning seda eel- ja järelkajastasid mitmed trükiväljaanded, Klassikaraadio jt meediakanalid.

Kontserdibüroo tegi koostööd mitmete kultuuriorganisatsioonidega: ERSO, Eesti Jazzliit, Hispaania suursaatkond, Poola suursaatkond, Eesti Kontsert, Katusekino, Suurgildi hoone, Adamson-Ericu muuseum, Prantsuse instituut, Eesti Muusika Päevad, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Muusikanõukogu.

KONTSERDID 2014

JAANUAR

• 24. jaanuar EMTA orelisaal „Jubilate – Witold Lutosławski”

juubeliloeng

VEEBRUAR

• 1. veebruar EMTA kammersaal VII flöödilaupäevak

• 12. veebruar kohvik Paar Veini „Le chic classique” Agni Hallik (kitarr) Anete Ainsaar (viiul)

• 6. veebruar EMTA kammersaal Marje Lohuaru kammeransamblite

kontsert

Aleksandra Ilves (viiul), Silvia Ilves (tšello), Johan Randvere (klaver), Mari-Liis Urb (viiul), Natali Kaasik (klaver)

• 13. veebruar EMTA orelisaal Külaliskontsert Charlie Chaplini tummfilm „Suurlinna

tuled” koos Tilo Augsteni (Saksamaa) klaveriimprovisatsioonidega

• 14. veebruar EMTA kammersaal Petter Gotterbarn (löökpillid,

Saksamaa), Jaak Sikk (klaver), Aita Vaher (vokaal), Madis Meister

(kitarr, elektroonika)

• 16. veebruar Pärnu kontserdimaja 25 aastat rahvusvahelisi

trompetipäevi Eestis

• 17. veebruar Võru muusikakool Toomas Vavilovi klarnetiklassi

tudengid ja Võru muusikakooli õpilased

• 22. veebruar EMTA kammersaal Dorpat Trio

• 26. veebruar EMTA kammersaal Veronika Issajeva (klaver)

VANAMUUSIKAFESTIVAL CECILIANA:• 26. veebruar Adamson-Ericu muuseum Peeter Sarapuu (barokkfagott),

Reet Sukk (plokkflööt, traversflööt), Imbi Tarum (klavessiin), Reinut Tepp (klavessiin)

• 27. veebruar EMTA orelisaal

33

EMTA kontserdid

Terni Muusikainstituudi õppejõudude loeng „Vokaali mõjust instrumentaalile”

• 27. veebruar Adamson-Ericu muuseum Lauri Honkavirta (klavessiin) Laura Ollberg (klavessiin)

• 28. veebruar EMTA orelisaal Anna-Liisa Eller (kannel) Polina Miina (klavessiin) Leo Dubovski (klavessiin) Tiina Tomingas (klavessiin) Karolina Normak (barokkviiul) Ka Bo Chan (kontratenor)

• 28. veebruar Estonia kontserdisaal ERSO ja EMTA sümfooniaorkester,

solist Marko Martin (klaver) dirigent Neeme Järvi

MÄRTS

• 1. märts Rotermanni soolaladu Imbi Tarum (klavessiin) Andrea Di Mario (barokktrompet)

Andrea Mion (barokkoboe) Gloria Banditelli (laul)

• 1. märts Jõhvi kontserdimaja ERSO ja EMTA sümfooniaorkester,

solist Marko Martin (klaver) dirigent Neeme Järvi

• 1. märts EMTA orelisaal Külaliskontsert Christoph Baumann (klaver, Šveits)

• 1. märts EMTA kammersaal „Tõrudest tammedeni IX” TMKK ja EMTA klaveri eriala õpilased

ja üliõpilased

• 7. märts EMTA kammersaal 25. EMTA Rahvusvahelised

Trompetipäevad Aavo Otsa EMTA ja TMKK

trompetiklassi õpilased ning Priit Sonni Elleri-nim muusikakooli trompetiklassi õpilased

• 8. märts EMTA orelisaal

Tuulikki Jürjo Narva muusikakooli oreliklassi õpilased

• 8. märts EMTA kammersaal Veronika Issajeva (klaver)

• 12. märts EMTA kammersaal Külaliskontsert Alberto Bocini (kontrabass, Itaalia)

• 12. märts kohvik Paar Veini „Le chic classique” Héloise Bernard (laul) Leo Dubovski (klaver)

• 15. märts NO99 jazzklubi „EMTA jazzmuusika osakond 10!” EMTA bigbänd dirigent Nick Smart (Inglismaa)

• 16. märts EMTA kammersaal Külaliskontsert Pablo Peláez (klaver, Hispaania)

• 23. märts Tallinna Metodisti kirik Doktorikontsert „Virtuoosne barokk” Marju Riisikamp (orel, klaver)

• 26. märts EMTA orelisaal Kannatusaja kontsert Ott Indermitte (bariton) Mirva Helske (klaver)

• 29. märts Tallinna linnamuuseum „Trubaduurid linnamuuseumis” Kristiina Are, Polina Miina, Leo Dubovski, Tiina Tomingas jt

APRILL

• 1. aprill Lauluväljaku klaassaal RAM, HUIK! Dirigendid Valter Soosalu, Benjamin Kirk, Silja Uhs

• 2. aprill Hopneri maja EMTA praktikakoor, Euroopa

Kultuuripealinna Segakoor, TTÜ kammerkoor, Kaarli koguduse koor, naiskoor Unistuste Koor.

Dirigendid Kathi Koch, Grett Semidor, Liisa Rebane, Keili Simastel, Kadri-Liis Kõlar

• 2. aprill Paide kultuurikeskus 3. aprill Estonia kontserdisaal EMTA sümfooniaorkester Johan Randvere (klaver) dirigent Toomas Vavilov

• 7. aprill Tallinna Metodisti kirik Kompositsioonitudengite

uudisloomingu kontsert EMTA kammeransamblid EMTA Sinfoniett

• 9. aprill kohvik Paar Veini „Le chic classique” Anastassia Isubina Alexeeva (sopran),

Anastassija Tsizova (klaver)

• 12. aprill Tallinna linnamuuseum „Trubaduurid linnamuuseumis” Kristi Mühlingu kandleõpilased

• 13. aprill EMTA kammersaal Tanel Joamets (klaver)

• 14. aprill Tallinna Pühavaimu krik Primavera Orkester dirigent Josep Gil

• 19. aprill Tallinna Niguliste kirik TLÜ kammerkoor, Ene Salumäe

(orel), dirigendid Merlin Madisson ja Sander Tamm

• 19. aprill Teatri- ja muusikamuuseum Hara Alonso (klaver) Talvi Hunt (klaver)

• 22. aprill EMTA kammersaal „Kummardus Ester Mägile” Ester Mägi kammermuusika konkurss

• 24. aprill Lauluväljaku klaassaal Collegium Musicale, EMTA koor,

segakoor Noorus. Dirigendid Valter Soosalu, Benjamin Kirk, Markus Leppoja, Kuno Kerge, Sander Tamm

34

EMTA kontserdid

• 24. aprill EMTA orelisaal Alfred Zimmerlingi vabade

improvisatsioonide kursuse lõppkontsert

• 25. aprill Adamson-Ericu muuseum Külaliskontsert Frederik Munk Larsen (kitarr, Taani)

• 26. aprill Tallinna linnamuuseum „Trubaduurid linnamuuseumis” Heiki Mätliku ja Paul Danieli

kitarriõpilased

• 26. aprill EMTA kammersaal Doktorikontsert Marta Hrafnsdottir (laul, Island),

kaastegev Jaak Sikk (klaver)

• 28. aprill EMTA kammersaal Saana Kähkönen (viiul) Mirva Helske (klaver)

• 29. aprill EMTA kammersaal Aleksei Lõgun (klaver) Airike Kolk (sopran), Lucia Gualandi (metsasarv)

• 30. aprill Tallinna Metodisti kirik EMTA kompositsioonitudengite

loomingu kontsert EMTA sümfooniaorkester dirigent Toomas Vavilov

• 30. aprill EMTA kammersaal Eeva Kurenniemi (sopran, Soome) Anna Dõtõna (metsosopran) Terhi Laitinen (klaver)

MAI

• 2. mai EMTA orelisaal Poliina Miina (klavesiin)

• 2. mai EMTA kammersaal Loeng-kontsert „EMTA kannel 10,

Väino Maala 100” kandle eriala eilsed ja tänased

üliõpilased

• 3. mai EMTA kammersaal 4. mai Tartu Ajaloomuuseum „Jubilate – René Eespere” ansambel TampereRaw

• 3. mai Tallinna linnamuuseum „Trubaduurid linnamuuseumis” Tiina Välja ja Sirje Mõttuse

akordioniõpilased

• 8. mai kohvik Paar Veini „Le chic classique” Dmitri Tkachenko (laul, klaver)

• 5.–9. mai KUKU klubi „Girl power in jazz” Taani, Norra, Rootsi, Soome, Leedu,

Läti ja Eesti muusikud

• 9. mai EMTA kammersaal Doktorikontsert „Teistmoodi harmoonia” Hans-Gunter Lock REPOO Ensemble

• 10. mai EMTA kammersaal Leo Dubovski (klaver)

• 10. mai Tallinna linnamuuseum „Trubaduurid linnamuuseumis” Heiki Mätliku ja Paul Danieli

kitarriõpilased

• 15.–18. mai Telliskivi loomelinnak kaasaegne ooper „Korduma

kippuvad küsimused”

• 17. mai Tallinna linnamuuseum „Trubaduurid linnamuuseumis” Imbi Tarumi klavessiinitudengid

• 18. mai Tartu Jaani kirik 19. mai Tallinna Niguliste kirik „Tarkuse allikas” kammerkoor Voces Musicales dirigent Sander Tamm

• 20. mai EMTA kammersaal Külaliskontsert Boris Berman (klaver, Venemaa)

• 22. mai ja 23. mai Rahvusooper Estonia kammersaal Donizetti koomiline ooper „Il campanello di notte”

• 24. mai Rotermanni soolaladu „Meistrid ja sellid” Imbi Tarum ja varajase muusika

tudengid

JUUNI

• 5. juuni Mustpeade maja hooaja lõppkontsert „EMTA aasta muusikas”

AUGUST

• 27. august Katusekino hooaja avakontsert „Katusele!” Anne-Mai Edala, Kaisa Jõhvik,

Ove-Kuth Kadak jt EMTA kompositsioonitudengid

SEPTEMBER

• 20. september EMTA kammersal Külaliskontsert Värska leelokoor Verska Naase’

VÄRSKE HELI FESTIVAL SÜGISFEST:• 22. september EMTA telk „Puhkamisest väsinud” EMTA lavakunstikooli tudengite

stand-up

• 23. september EMTA telk Uus ilu: Avarus Ensemble

• 23. september EMTA telk „Puhkamisest väsinud” EMTA lavakunstikooli tudengite

stand-up

• 24. september Adamson-Ericu muuseum „Uue ja vana sümbioos” Eros Roselli (Itaalia, kitarr) ja Claudio Conti (Itaalia, klarnet)

35

EMTA kontserdid

• 25. september Suurgildi hoone „Innovatsioon ja traditsioon” Stanislav Pronin (viiul, USA/

Venemaa)

• 25. september EMTA kammersaal „Slow dance” Ansambel U: ja UMA

• 26. september EMTA kammersaal „Harlekiinid, improvisatsioonid ja

spektaaklid” Roberta Gottardi (Itaalia, klarnet),

Tallinn New Music Ensemble, EMTA ja ühisõppekava CoPeCo partnerkoolide tudengid

• 27. september Tallinna Reaalkooli aula „Tonaalfantaasiad” Helsingi Kammerkoor ja Uusinta Ensemble

• 27. september EMTA kammersaal „Uus muusika vanale pillile” The Roentgen Connection (Holland)

• 27. september ERR I stuudio „Eesti noored ja Soome profid” Uusinta Ensemble

• 28. september Suurgildi hoone „Eksperimentaalhingus” Hoca Nasreddin trio (Türgi)

OKTOOBER

• 1. oktoober EMTA kammersaal Rahvusvaheline muusikapäev Mirva Helske (klaver)

• 1. oktoober EMTA fuajee Rahvusvaheline muusikapäev Heiki Mätliku kitarriklassi ansamblid

• 1. oktoober EMTA auditoorium Rahvusvaheline muusikapäev Allan Vurma loeng „Mis juhtub meie

kõrvadega, kui kuulame muusikat liialt valjult”

• 1. oktoober EMTA elektronmuusikastuudio Mait Visnapuu loeng „Ruumi tähtsus

muusika kuulamisel”

• 1. oktoober EMTA orelisaal Rahvusvaheline muusikapäev Nadežda Kuremi avatud laulutund

• 4. oktoober EMTA kammersaal „Jubilate – Aleksander Arder”

• 10. oktoober EMTA kammersaal Klassiõhtu Aavo Otsa ja Priit Sonni

trompetiklass

• 16. oktoober Adamson-Ericu muuseum Kitarriõhtu

• 18. oktoober EMTA kammersaal Külaliskontsert Mami Nishio (klaver)

• 22. oktoober EMTA kammersaal Ele-Riin Volmer (klaver)

• 25. oktoober EMTA kammersaal Scott Miller (akusmaatiline looming)

• 28. oktoober Suurgildi hoone Kristjan Veermäe (klaver)

• 29. oktoober EMTA kammersaal Leila Röömel (klaver)

• 29. oktoober Frenchy „Le chic classique” Pille Saar (sopran) Ille Saar (klaver)

• 30. oktoober Tallinna Rootsi-Mihkli kirik Arvo Leiburi viiuliklassi kontsert

NOVEMBER

• 1. november EMTA orelisaal

Klassiõhtu Andres Uibo oreliõpilased

• 5. november EMTA kammersaal Kristjan Veermäe (klaver) Theodor Sink (tšello)

• 6. november Estonia kontserdisaal „Jubilate – Heimar Ilves 100” EMTA sümfooniaorkester Gatis Gorkuša (trompet) dirigent Toomas Vavilov

• 7. november EMTA kammersaal Mirva Helske (klaver)

• 8. november EMTA kammersaal Johan-Eerik Kõlar (klaver)

• 9. november EMTA kammersaal Tanel Joamets (klaver)

• 11. november EMTA kammersaal Klassiõhtu Toivo Nahkuri klaveriklass

• 14. november EMTA orelisaal Scott Miller (elektroonika) Nathan Hanson (saksofonid)

• 15. november EMTA kammersaal Klassiõhtu Age Juurikase klaveriklass

• 16. november EMTA kammersaal EMTA trompetiklassi kontsert

• 16. november Tallinna Rootsi-Mihkli kirik Keelpilliosakonna Bachi loomingu

kontsert

• 18. november Tallinna Kammerteater Doktorikontsert „RegiMetsaMäng” Celia Roose

• 18. november EMTA kammersaal Klassiõhtu Arvo Leiburi viiuliklass

36

EMTA kontserdid

• 18. november EMTA kammersaal Klassiõhtu Toivo Nahkuri klaveriklass

• 19. november EMTA kammersaal Vilistlane Naily Saripova (klaver)

• 20. november Adamson-Ericu muuseum Kitarriõhtu Heiki Mätliku kitarriklass

• 25. november Suurgildi hoone Anete Ainsaar (viiul) Maarja Helen Oserov (viiul)

• 26. november Tallinna Metodisti kirik Doktorikontsert „Remix” Andrus Kallastu

• 27. november EMTA kammersaal Hara Alonso (klaver)

• 29. november EMTA kammersaal Scott Miller (elektroonika) Pat O’Keefe (klarnet, bassklarnet)

• 29. november EMTA kammersaal „Jubilate – Viktor Gurjev”

• 30. november Tallinna Peeter-Pauli katedraal Vilja Sliževski õpilaste kontsert

DETSEMBER

• 6. detsember EMTA „Jubilate – Hugo Lepnurm 100”

• 7. detsember Estonia kontserdisaal EMTA sümfooniaorkester Linda-Anette Suss (viiul) dirigent Paul Mägi

• 9. detsember EMTA kammersaal Klassiõhtu Nataly Sakkose juhendatud

kammeransamblid

• 11. detsember EMTA kammersaal Külaliskontsert Agusti Fernandez (klaver, Hispaania) Anne-Liis Poll (vokaal) Anto Pett (klaver) jt

• 14. detsember EMTA kammersaal Klassiõhtu Toivo Nahkuri klaveriklass

• 15. detsember EMTA kammersaal Aavo Otsa trompetiklass

• 16. detsember EMTA kammersaal Marike Kruup (viiul) Ave Kruup (klaver)

• 16. detsember Adamson-Ericu muuseum „Jõuluootus” Imbi Tarumi klavessiiniklass

• 17. detsember EMTA kammersaal Leo Dubovski (klaver)

• 17. detsember EMTA orelisaal Scott Miller (elektroonika) Anne La Berge (flöödid)

• 17. detsember Mustpeade maja Jõulukontsert „Õppejõudude eri!”

• 18. detsember Adamson-Ericu muuseum Kitarriõhtu Mirjam Kivisild Svjatoslav Bortsov Paul Stahl

• 20. detsember EMTA orelisaal Jõulukontsert Andres Uibo oreliklass

• 30. detsember Suurgildi hoone Liisi Rusnak (vioola)

37

EMTA videod

EMTA VIDEOD

VIII Eesti pianistide konkursi finaal / Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Mihhail Gerts

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Aili Jõeleht ja Maido MaadikHD (185´)1. Rapsoodia Paganini teemale op. 43 / S. Rahmaninov, esit: Mindaugas Neverovas (klaver). 2. Klaverikontsert nr 1 c-moll op. 35 / D. Šostakovitš, esit: Johan Randvere (klaver), Indrek Vau (trompet). 3. Klaverikontsert nr 3 c-moll op. 37 / L. van Beethoven, esit: Sten Heinoja (klaver). 4. Klaverikontsert nr 1 b-moll op. 23 / P. Tšaikovski, esit: Karl Peterson (klaver). 5. Klaverikontsert nr 5 Es-duur op. 73 / L. van Beethoven, esit: Kristiina Rokaševitš (klaver). 6. Klaverikontsert nr 1 Es-duur / F. Liszt, esit: Miguel Carcelén Caballero (klaver)Salvestatud Estonia kontserdisaalis 27.–28.11.2014

Doktorikontsert / Alvaro Gómez Gómez, dirigeerimine; Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Video ja montaaž Marek VilbaHD (36´)1. Sümfoonia nr 2 D-duur op. 36 / L. van BeethovenSalvestatud Estonia kontserdisaalis 03.06.2014

Doktorikontsert / Hans-Gunter Lock, helilooming

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tammo SumeraHD (46´)1. Kolm fragmenti, esit: Leonora Palu (Bohlen-Pierce altplokkflööt), Edmunds Altmanis (Bohlen-Pierce klarnet), Diana Liiv (Bohlen-Pierce digiklaver), Andrus Kallastu (dir); 2. (Er-)Lösung, esit: Diana Liiv (Bohlen-Pierce digiklaver); 3. 2012! / H.-G. Lock, esit: Repoo Ensemble, Andrus Kallastu (dir)Salvestatud EMTA kammersaalis 09.05.2014

Doktorikontsert / Jun Zhao, klaver, saateklass

Video ja montaaž Marek VilbaHD (56´)1. Quattro Rispetti op. 11 / E. Wolf-Ferrari; 2. La tombe dit à la rose; 3. La pauvre fleur / A. Cogni, esit: Ksenia Kuchukova (sopran). 4. Se tra l’erba; 5. Sento nel core; 6. Quelle labbra non son rose / S. Donaudy; 7. Cavaradossi aaria „E lucevan le stelle” ooperist „Tosca” / G. Puccini, esit: Andrei Bogatsh (tenor). 8. Liu aaria „Tu, che di gel sei cinta” ooperist „Turandot” / G. Puccini; 9. Poljubila ja na pechal’ svoju (Armusin oma kurbusesse) op. 8 nr 4; 10. Son (Uni) op. 8 nr 5; 11. Molitva (Palve) op. 8 nr 6; 12. Oni otvetchali (Nad vastasid) op. 21 nr 4; 13. Siren’ (Sirel) op. 21 nr 5; 14. Otryvok iz A. Myusse (katkend A. de Musset’st) op. 21 nr 6; 15. Kak mne bol’no (Mul on valus) op. 21 nr 12 / S. Rahmaninov, esit: Merle Hillep (sopran). 16. Chun Si Qu (Kevade laul); 17. Mei Gui San Yuan (Unistades roosist) / H. Zi; 18. Hong Shan Shu (Sekvoia) / S. Chuanxin; 19. Feng Qiao Ye Bo (Öösel vahtrapuu-sillal) / L. Yinghai; 20. Se Jiang Cai Fu Rong (Lootoslille noppimas) / L. Zhongrong; 21. Wu Tong Shu (Punaste õitega puu) / X. Qiming; 22. Yan Zi (Pääsuke) / W. Zuqiang; 23. Xing Hua Tian Ying (Mandlipuu õied) / W. Zhenya, esit: Ksenia Kuchukova (sopran). 24. Alla danza / L. Denza, esit: Ksenia Kuchukova (sopran), Andrei Bogatsh (tenor)Salvestatud Tallinna raekojas 29.11.2014

38

EMTA videod

Doktorikontsert / Marju Riisikamp, orel, klaver

Video ja montaaž Marek VilbaHD (81́ )1. Ouverture süidist g-moll HWV 432; 2. Chaconne g-moll HWV 259 / G. Fr. Händel. 3. Introduzione e Pastorale; 4. Canzona francese in f; 5. Passagagli per Petronilla / B. Pasquini. Premier livre d’orgue: 6. Dialogue a-moll; 7. Récit de tierce en taille; 8. Dialogue sur les Grands Jeux; 9. Cromorne en taille à 2 parties; 10. Hümn „Veni creator spiritus” / N. de Grigny. 11. Sonaat C-duur K 72; 12. Sonaat C-duur K 159; 13. Sonaat f-moll K 69; 14. Sonaat G-duur K 201; 15. Sonaat d-moll K 1; 16. Sonaat g-moll K 30; 17. Sonaat h-moll K 27; 18. Sonaat D-duur K 214; 19. Sonaat d-moll K 434; 20. Sonaat D-duur K 416 / D. ScarlattiSalvestatud Tallinna Metodisti kirikus 23.03.2014

Doktorikontsert / Mihkel Poll, klaver; Mari Poll, viiul

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Kaspar KarnerHD (80´)1. Sonaat klaverile ja viiulile nr 28 Es-duur KV 380 / W. A. Mozart. 2. Sonaat viiulile ja klaverile nr 3 d-moll op. 108 / J. Brahms. 3. Viis meloodiat op. 35bis / S. Prokofjev. 4. Sonaat viiulile ja klaverile nr 3 a-moll op. 25 („Dans le caractère populaire roumain”) / G. Enescu. 5. Pala habaneera vormis / M. Ravel. 6. Albumileht / R. WagnerSalvestatud Estonia kontserdisaalis 16.10.2014

Domenico Cimarosa „Il matrimonio segreto” („Salaabielu”) / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio ja sümfooniaorkestri ühistöö

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Liina KullerkuppHD (136´)Libreto Giovanni Bertati, tõlge Malle Ruumet, lavastaja Giorgio Bongiovanni (Itaalia), dirigent Risto Joost, kunstnikud: Kristel Linnutaja, Eva Vellesaar-Mälk, Eneli Luiga (Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilased, juhendaja Inga Vares); muusikalised juhendajad: Ene Rindesalu, Ave Sikk; kontsertmeister Ene Rindesalu, lavastaja assistendid: Auri Jürna, Arete Teemets; itaalia keele konsultandid: Arete Teemets, Ille Saar; grimm Taimi Lume, klavessiinil Reinut Tepp; osades: Toomas Kolk, Pavlo Balakin – RO Estonia (Geronimo, rikas kaupmees); Anu-Mari Uuspõld (Elisetta, Geronimo vanem tütar); Marlena Keine, Sigrid Mutso (Carolina, Geronimo noorem tütar); Danna Malõško, Aule Urb (Fidalma, Geronimo õde, rikas lesk); Jie Yin, Hanno Mölderkivi – RO Estonia (Paolino, raamatupidaja Geronimo äris); Andrejs Krutojs, Tamar Nugis (Krahv Robinson); Ille Saar, Janari Jorro, Varvara Reino (Teenijad)Salvestatud Rahvusooperis Estonia 20.–21.05.2013

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 95. aastapäeva aktus ja kontsert

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tammo SumeraHD (100´)1. Aktus. 2. Käolina; 3. Pico; 4. Võilillemäng; 5. The tiger; 6. Ikaros; 7. Libre te quiero; 8. Ennemuistse jahipüssi kuul / M. Rajandi, esit: Avarus Ensemble – Tarmo Johannes (flöödid), Meelis Vind (klarnetid), Kadri Voorand (vokaal), Virgo Sillamaa (kitarrid), Kirke Karja (klaver), Aleksandra Kremenetski (löökpillid), Egert Leinsaar (viiul), Villu Vihermäe (tšello), Mingo Rajandi (kontrabass)Salvestatud EMTA telk-kontserdisaalis 23.09.2014

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Lauri KoolHD (67´)1. Valss-fantaasia / M. Glinka, esit: Kārlis Kundrāts (dir). 2. Kontsert viiulile ja orkestrile e-moll op. 1 / J. Conus; esit: Linda-Anette Suss (viiul); 3. Sümfoonia nr 8 G-duur op. 88 / A. Dvořák, esit: Paul Mägi (dir)Salvestatud Estonia kontserdisaalis 07.12.2014

39

EMTA videod

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester / dirigent Neeme Järvi

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Maido MaadikHD (72´)1. Avamäng ooperile „Gwendoline” / E. Chabrier. 2. Klaverikontsert nr 2 g-moll op. 22 / C. Saint-Saëns, esit: Marko Martin (klaver). Sümfoonia nr 3 h-moll op. 42 „Ilja Muromets”: 3. III Pidu vürst Vladimiri palees; 4. IV Ilja Murometsi kangelasteod ja kiviks muutumine / R. Glière. Süit balletist „Pähklipureja” op. 71a: 5. IV Trepak / P. TšaikovskiSalvestatud Estonia kontserdisaalis 28.02.2014

EMTA Sügisfest 2014 „Värske heli festival” / Ansambel U: ja EMTA UMA (Uue Muusika Ansambel)

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tammo SumeraHD (53´)1. Slow Dance / T. Hosokawa, esit: Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver), Vambola Krigul (löökpillid), Helena Tuuling (klarnet), Tarmo Johannes (flööt). 2. Himmelwärts / M. Kishino, esit: Tarmo Johannes (flööt), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Mart Kuusma (vioola), Vambola Krigul (löökpillid). 3. Sen VI / T. Hosokawa, esit: Vambola Krigul (löökpillid). 4. Wise Water / M. Mochizuki, esit: Jaanus Siniväli (kontrabass), Helena Tuuling (klarnet), Mart Kuusma (vioola), Taavi Kerikmäe (klaver), Vambola Krigul (löökpillid), Tarmo Johannes (flööt), Levi-Danel Mägila (tšello), Teno Kongi (tromboon), Valeria Stojakova (löökpillid), Merje Roomere (dir)Salvestatud EMTA kammersaalis 25.09.2014

EMTA Sügisfest 2014 „Värske heli festival” / Roberta Gottardi, Tallinna Uue Muusika Ansambel ning

Euroopa Liidu uue muusika loome ja esituse magistriprogrammi (CoPeCo) tudengid

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tammo SumeraHD (79´)1. Nach-Ruf... ent-gleitend... / G. Fr. Haas, esit: Miina Laanesaar (viiul), Talvi Nurgamaa (vioola), Johannes Sarapuu (tšello), Helena Tuuling (klarnet), Heli Ernits (oboe), Marion Aruvee (flööt), Arash Yazdani (dir). 2. Motion Harmony #6 / J. A. Brown, esit: Marion Aruvee, Émilie Girard-Charest, Arash Yazdani, Helena Tuuling (pendel). 3. Aris / D. Bravi; 4. Soft / F. Donatoni; 5. Altre Tracce / F. C. Ciardi; 6. Der kleine Harlekin / K. Stockhausen, esit: Roberta Gottardi (klarnet, bassklarnet). 7. Improvisatsioonid, esit: CoPeCo magistriprogrammi tudengidSalvestatud EMTA kammersaalis 26.09.2014

EMTA Sügisfest 2014 „Värske heli festival” / The Roentgen Connection

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tammo SumeraHD (65´)1. Gray Neon Life / E. Hamel, esit: Seth Woods (tšello). 2. Greca’s / Ch. V. Oorebeek, esit: Karolina Bäter (plokkflöödid), Goska Isphording (klavessiin), Seth Woods (tšello). 3. Beelden / M. Chyrzyński, esit: Karolina Bäter (plokkflöödid), Goska Isphording (klavessiin), Tammo Sumera (live-elektroonika). 4. Studio 2a / E. Casale, esit: Karolina Bäter (bassplokkflööt), Tammo Sumera (live-elektroonika). 5. Auprès, au loin / E. Vesik, esit: Karolina Bäter (plokkflööt), Goska Isphording (klavessiin), Seth Woods (tšello), Tammo Sumera (live-elektroonika). 6. Note del tuono / G. Castagnoli, esit: Goska Isphording (klavessiin), Seth Woods (tšello). 7. Slow Slower / H. Vega, esit: Karolina Bäter (plokkflööt), Goska Isphording (klavessiin), Seth Woods (tšello), Tammo Sumera (live-elektroonika)Salvestatud EMTA kammersaalis 27.09.2014

EMTA Sügisfest 2014 „Värske heli festival” / Uusinta Ensemble

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tanel KlesmentHD (63´)1. Läbi metsade / A.-M. Edala, esit: Malla Vivolin (flööt), Maria Puusaari (viiul), Emil Holmström (klaver), Markus Hohti (tšello), Mikko Raasakka (klarnet). 2. Nishida kanali ääres II / S. Pehk, esit: Mikko Raasakka (klarnet), Emil

40

EMTA videod

Holmström (klaver). 3. Obsession II / O. Tarkiainen, esit: Malla Vivolin (flööt), Emil Holmström (klaver). 4. Cottus / J. Tasker; 5. Ebakorrapärane pärl III / M. Liik, esit: Malla Vivolin (flööt), Maria Puusaari (viiul), Emil Holmström (klaver), Markus Hohti (tšello), Mikko Raasakka (klarnet). 6. Deformation of Thought / P. Pajusaar, esit: Maria Puusaari (viiul), Emil Holmström (klaver), Markus Hohti (tšello). 7. Quintet II „Pierrot” / T. Tuomela, esit: Malla Vivolin (flööt), Maria Puusaari (viiul), Emil Holmström (klaver), Markus Hohti (tšello), Mikko Raasakka (klarnet)Salvestatud Eesti Rahvusringhäälingu 1. stuudios 27.09.2014

Gaetano Donizetti „Il campanello di notte” („Öökelluke”) / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio etendus

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Katrin KvadeHD (73´)Lavastaja Taisto Noor, liikumisjuht Rufina Noor, kunstnikud: Gerli Mägi, Anette Konksi (Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilased, juhendaja Inga Vares); valguskunstnik Anton Kulagin (RO Estonia), muusikalised juhendajad: Ene Rindesalu, Ave Sikk, Tiina Kärblane; kontsertmeister Ene Rindesalu, itaalia keelest tõlkinud Malle Ruumet, eestikeelsete kõnetekstide autor Taisto Noor, grimm: Elis Niils, Kristiina Renser, Julia Loya (Grimmikooli õpilased, juhendaja Aimi Etverk); osades: Victoria Skornyakova (Serafina), Eerika Eensalu (Madama Rosa, Serafina ema); Olari Viikholm (Don Annibale Pistacchio, apteeker), Tamar Nugis (Enrico, Serafina endine armastatu, õigusteaduste tudeng), Auri Jürna – külalisena (Spiridione, apteekri abiline), Ille Saar, Aurelia Eespere, Héloïse Bernard, Xiaogi Yang, Yin Jin, Merilin Taul, Elo-Maarja Miilen, Anna Dõtõna, Sander Sokk, Yihe Zeng, Pavel Lapkovski, Taisi Pettai (pulmakülalised, sugulased, tuttavad)Salvestatud Rahvusooper Estonia kammersaalis 23.05.2014

Kontserdisari Vilistlane – Naily Saripova, klaver

Video ja montaaž Marek VilbaHD (62´)1. Sonaat nr 3 C-duur op. 2 nr 3 / L. van Beethoven. 2. Klaveripala nr 2 Es-duur D 946 / F. Schubert. 3. Rapsoodia h-moll op. 79 nr 1; 4. Rapsoodia g-moll op. 79 nr 2 / J. Brahms. 5. Sonaat d-moll K 9 / D. ScarlattiSalvestatud EMTA kammersaalis 19.11.2014

Marianna Liik ja Sander Mölder „Korduma kippuvad küsimused” / EMTA ooperistuudio, segakoori ja kammerorkestri ühistöö

Video ja montaaž Marek Vilba, heli Nikita ŠiškovHD (72´)Libreto Andra Teede (EMTA lavakunstikool), luulekatkendid: Tõnu Õnnepalu „Kuidas on elada, kui”; lavastaja Laura Mets (EMTA lavakunstikool), muusikaline juht ja dirigent Taavi Kull, koormeister Ksenija Grabova, kunstnik Keili Retter, valguskunstnik Reelika Palk (Viljandi Kultuuriakadeemia), liikumine: Kristina Paśkevicius, Karmen Ong (Argentiina Tango konsultant); korrepetiitor Kaili Eerma; osades: Maarja Aalmann, Kaisa Rüütsalu, Liisa Mets, Kaarel Kukk ja Egon Laanesoo (EMTA ooperistuudio), Jarmo Reha (EMTA lavakunstikool)Salvestatud Telliskivi loomelinnaku Rohelises saalis 17.05.2014

Orelijubilate – Prof Hugo Lepnurm 100

Video ja montaaž Marek VilbaHD (121́ )1. Sõnavõtud: prof Peep Lassmann (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor), Lauri Luik (Eesti Vabariigi Riigikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees). 2. Avamäng, esit: Kadri Ploompuu (orel); 3. Laul igavesest ülempreestrist; 4. Koraalieelmäng „See aeg on tõesti ukse ees”; 5. Sinu käes on kõik minu aeg / H. Lepnurm, esit: Ott Indermitte (bariton), Piret Aidulo (orel). 6. Lastepalade tsükkel „Kindes Gedanken”; 7. Koraaliprelüüd / R. Tobias; esit: Urmas Taniloo (orel). 8. Variatsioonid nr 2 viiulile ja orelile, esit: Daana Ots (viiul), Kristina Vilotševa (orel); 9. Tokaata / H. Lepnurm, esit: Merike Marli (orel). 10. Toccata quinta (sopra i pedali per l’organo, e senza) / G. Frescobaldi, esit: Ene Salumäe (orel). 11. Haec dies / Leoninus, esit: Tiit Kiik (orel). 12. Ciacona e-moll BuxWV 160 / D. Buxtehude, esit: Jaanus Torrim (orel). 13. Kaks variatsiooni koraali „Vom Himmel hoch, da komm ich her” teemale / J. Pachelbel,

41

EMTA videod

esit: Erika Jefimova (orel). 14. Fantaasia G-duur BWV 572, esit: Svetlana Kekiševa (orel); 15. Nun komm, der heiden Heiland BWV 659 / J. S. Bach, esit: Denis Kasparovitch (orel). 16. Prelüüd ja fuuga C-duur; 17. Vater unser im Himmelreich / G. Böhm; esit: Ines Maidre (orel). 18. Moderato Es-duur / S. A. Rousseau; 19. Larghetto c-moll / A.-P.-Fr. Boëly, esit: Natalia Enko (orel, Moskva). 20. Koraalieelmäng „Eks sa heida, karjane” + koraal KLPR 369; 21. Koraalieelmäng „Kristus on kuningas” + koraal KLPR 299; 22. Koraal KLPR 202 + Järelmänguks (Jumal olgu tänatud) / H. Lepnurm, esit: Gustav-Leo Kivirand (orel)Salvestatud EMTA oreliklassis ja orelisaalis 06.12.2014

42

Valik heli- ja videosalvestisi

VALIK HELI- JA VIDEOSALVESTISI EMTA LIIKMETELT

Arboles lloran por lluvia / Helena Tulve

München: ECM Records, 20141 CD1. Reyah hadas ‘ala; 2. silences/larmes; 3. L’équinoxe de l’âme; 4. Arboles Iloran por Iluvia; 5. Extinction des choses vuesEsitajad: Charles Barbier (kontratenor – 1), Taniel Kirikal (kontratenor – 1, 4), Arianna Savall (sopran – 2, 3, 4, harf – 3), Riivo Kallasmaa (oboe – 2), Helena Tulve (tuulekell, klaasid – 2), Marco Ambrosini (nükkelharf – 4), Vox Clamantis, Hortus Musicus, Jaan-Eik Tulve (dir – 1, 3), NYYD Quartet, ERSO, Olari Elts (dir – 5)Salvestatud Niguliste kirikus oktoobris 2009 (1), Estonia kontserdisaaalis mais 2010 (5), Tallinna Issandamuutmise kirikus august – september 2010 (2, 3)

Brian Melvin’s Modern Times

Tallinn: Modern Times, 20141 CD1. Joe / W. de Silva. 2. Big J / J. Scofield. 3. Old man / N. Young. 4. Wanting and waiting / D. Kikoski. 5. Remembrandt; 6. Stone ends / B. Melvin. 7. The song that lives inside / S. Blake. 8. Two of us / P. McCartney. 9. P. M. : dedicated to Paul Motian / Melvin, Kass, Sööt, Sillamaa. 10. Bye-Ya / T. Monk. 11. Love / J. Coltrane. 12. The hustler / S. Turrentine. 13. Be still / I. SladeEsitajad: Brian Melvin (trummid), Raul Sööt (saksofon), Peedu Kass (bass), Virgo Sillamaa (kitarr)Salvestatud Peeter Salmela stuudios märts–aprill 2014

Complete piano music. Volume five / Heino Eller, Sten Lassmann

London: Toccata Classics, 20141 CD1. Caprice in F sharp minor; 2. Romanze in F sharp major; 3. Molto vivo in F sharp minor; 4. Nocturne in B major; 5. Presto in F sharp major; 6. Lyric waltz; 7. Waltz in B major; 8. Small waltz; 9. Méditation; 10.–6. Preludes, book II; 17.–2. Theme and variations in E major; 23. 13 pieces on Estonian motifsSalvestatud Old Granary stuudios märtsis ja juulis 2012

Eesti capriccio / Politsei- ja piirivalveorkester, dirigent Hando Põldmäe

Tallinn: Politsei- ja Piirivalveorkester, 20141 CD1. Eesti capriccio / R. Ploom. 2. Süit nr 3 mängufilmist „Nimed marmortahvlil” / M. Kõlar. 3. MU-NYYD-OH: Mu süda, ärka üles; Nüüd hingvad inimesed; Oh, kui õndsad on need pühad taevas / T. Kaumann. 4. Persona grata / R. Eespere. 5. Üks vana lugu / T. Aints. 6. Muusika mängufilmist „Malev” / Ü. KrigulSalvestatud Eesti Raadio 1. stuudios 2010–2014

EMTA koolimuusika instituudi üliõpilaste kontsertsalvestus 6. veebruar 2014

Film koolimuusika instituudi tegemistestTallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 20141 DVDKontsert: 1. Unes või ilmsi / J. Vanvinckenroye. 2. Lauluame kaanonit : Z. Kodaly metoodika ja relatiivne solfedžo. 3. Beata viscera / Perotinus. 4. Rütmimängud : C. Orffi pedagoogika. 5. Kask / J. Sibelius. 6. Libertango / A. Piazzolla. 7. Veere, veere, päevakene / regilaul Paistu kihelkonnast; sdn: A. Ermast. 8. Sajab lund / M.-L. Ilus; sdn: V. Maar. 9. Per la gloria d’adorarvi / G. B. Bononcini. 10. Improvisatsioon : hääle improvisatsioon. 11. Must mees / U. Naissoo; sdn: T. Raik. 12. Kamina ees / U. Loop; sdn: T. Raik. 13. Aeg / P. Rips-Laul

43


Esitajad: Saale Kreen, Helena Kukk, Liisa Rebane, Merlin Madisson, Triinu Kont-Kontson, Kathi Koch, Silja Uns, Kadi Uibo, Mirelle Jakobson, Anna Igoševa, Olga Kulikova, Reet Ristimägi, Kristiina Rebane, Triinu Aasaroht, Mariann Nirk, Antti Pajula, Pinja Ruokonen, Grete Saarum, Merve Aug, Julia Orlova, Kadri Niine, Marit Jalakas, Ilona Malõško, Siim Selis, vokaalansambel Wannabes, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia praktikakoor, Roosi Rõõmusaare (dir 13)

Ennemuistse jahipüssi kuul / ansambel Heliotroop

Eesti: Avarus Music: Heliotroop, 20141 CD1. Igapäevapaanika; 2. Ennmuistse jahipüssi kuul / M. Rajandi. 3. Oktoober / K. Karja. 4. Küsija tütarlaps; 5. Mooniväljadel; 6. Pikisilmi / M. Rajandi. 7. Urbanismi apoteoos / K. Karja. 8. Kogemata / M. Rajandi. 9. Ulg / K. KarjaEsitajad: Kadri Voorand (vokaal), Meelis Vind (bassklarnet), Kirke Karja (klaver), Madis Meister (kitarr), Mingo Rajandi (kontrabass), Eno Kollom (löökpillid)Salvestatud Eesti Raadio stuudios jaanuaris 2014

Heli ja keel: Variatio delectat: chamber Music from Estonia

Tallinn, Muusikasõprade Selts, 20142 CDdCD 1: Tšellosonaat / A. Mattiisen. Klaveritrio „Nõukoguliku inimese kolm palet” / A. Uritamm. Klaverikvintett d-moll, op. 5 / A. VolkonskiCD 2: Sonaat klarnetile ja klaverile nr 2; Neli gemmi ksülofonile, vibrafonile ja klaverile, op. 23 / H. Kareva. Variatio delectat : kitarrile ja klaverile, op. 49a; Tarzan mängib tšellot / R. Kangro. Malera Kasuku Trio : viiulile, tšellole ja klaverile / M. Kuulberg, L. Sumera, R. KangroEsitajad: Toomas Vavilov (klarnet), Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver), Madis Metsamart (löökpillid), Andre Maaker (kitarr)

Isa tuli koju / Lauri Saatpalu

Tallinn: L. Saatpalu, 20141 CD1. Varielu / V. Eplik. 2. Öine / R. Sibul. 3. Isa tuli koju / R. Jancis. 4. Linnasuve laul / S. Sheripov. 5. Elamisekunst / J. Kasar. 6. Käime katuseid mööda / H. Sal-Saller. 7. Humanoid / K. Jancis. 8. Lumevärv / H. Kalle. 9. Loodus / A. Valkonen. 10. Päev, miks looja läed / T. AintsEsitajad ka: Tanel Ruben (trummid), Raivo Tafenau (saksofon, akordion), Marti Tärn (kontrabass, Hammond klaver), Paul Daniel (kitarr)Salvestatud Matrix stuudios ja Tallinna linnahallis veebruaris 2014

Koju / Noorteorkester Reaalmažoor

Tallinn: Noorteorkester Reaalmažoor; MTÜ Kõrvale pai, 20141 CD1. Koju / muusika ja sõn: M. Johanson. 2. Ei mullast / M. Kappel; solist L. Koikson. 3. See on, laps, meie muld / T. Mägi; solist T. Mägi. 4. Hinge hõige / R. Puur. 5. Eesti muld ja eesti süda / R. Rannap; solist M. Matvere. 6. Teel koju / muusika ja sõn: S. Sisask; solist S. Sisask. 7. Kodu lõhn / R. Puur. 8. Maa / muusika ja sõn: M. Jürjens; solist M. Jürgens. 9. Kaunimad laulud : tsüklist „Viis ärkamisaegset laulu” / F. A. Saebelmann, A. Mattiisen; solist Bonzo. 10. Mingem üles mägedele : tsüklist „Viis ärkamisaegset laulu” / K. A. Hermann, A. Mattiisen; solist E. Meremaa. 11. Sind surmani / A. Kunileid, A. Mattiisen; solist K. Toome. 12. Isamaa ilu hoieldes : tsüklist „Viis ärkamisaegset laulu” / J. Leesment; solist A. Tamm; 13. Eestlane olen ja eestlaseks jään : tsüklist „Viis ärkamisaegset laulu” / K. A. Hermann, A. Mattiisen; solist M. Tammepõld. 14. Palve / T. Mägi; solist T. MägiArranžeeringud ja orkestreeringud: Rasmus Puur (1, 5, 8–11, 13), Tõnu Kõrvits (2, 3, 12, 14), Erki Pehk (6, 8)Dirigendid: Edmar Tuul (3, 5, 7, 11–14), Rasmus Puur (1, 2, 4, 6, 8–10)Salvestatud Eesti Raadio stuudiotes

44


Koletise tagasitulek / Kaspar Kalluste Trio, Kadri Voorand

Tallinn: Nu Beat, 20141 CD1. Rahvalaul; 2. Koristaja / sõn: K. Voorand; 3. Plaan A / K. Kalluste. 4. November / M. Tärn. 5. Koletise tagasitulek / sõn: K. Voorand; 6. Südalinn; 7. Oodates und / K. Kalluste; sõn: K. VoorandSalvestatud Eesti Rahvusringhäälingu stuudios veebruaris 2014

Liiv, meri ning mõtted / Pärt Uusberg

Tallinn: Kammermeeskoor Jõud, 20141 CD1. Ma laulan suust ja südamest; 2. Liiv, meri ning mõtted; 3. Tule, öö pimedus!; 4. Nad vaatavad üksteise otsa; 5. Kojuigatsus – kauguseigatsus; 6. Ei, meie ei tule kunagi tagasi siia randa; 7. Paradiis; 8. Mis on inimene?; 9. Küll on lainte hiilgus ilus; 10. Ma kuulan; 11. Viimne võimalus; 12. Nätse, Jeesus, mina tuleEsitajad: Kammermeeskoor Jõud, Pärt Uusberg (dir, klaver), Miina Laanesaar (viiul), Kaisa Vaagen (viiul), Angelica Averjanov (vioola), Ruslan Petrov (tšello), Aare Külama (klaver), Mikk Dede (vokaal), Siim Aimla (sopransaksofon)Salvestatud Rapla kirikus suvel 2014

Linda kivist Lilla daamini

Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 20142 CDdValik Tallinn–Tartu maantee äärsete paikade lugusid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule ArhiivistEsitajad: Anne Türnpu ja Piret Päär (lugeja), Andre Maaker (kitarr)

Magic of Sound / Fryderyk Chopin; Ralf Taal

Tallinn: Estonian Record Productions, 20141 CD1.–24. Prelüüdid op. 28; 25. Ballaad f-moll, op. 52; 26. Etüüd a-moll, op. 10/2; 27. Etüüd cis-moll, op. 10/4; 28. Etüüd Ges-duur, op. 10/5; 29. Polonees As-duur, op. 53; 30. Skertso b-moll, op. 31Salvestatud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias mais 2012

The Mighty Five / Alexey Kruglov, Jaak Sooäär Quartet

Москва: АртБит, 20141 CDScheharazade; Flight of the bumblebee or sorry Cezar / N. Rimski-Korsakov. Polovtsian dance; Prince Igor’s aria / A. Borodin. The old castle; The Great Gate of Kiev; Baba-Yaga, The hut on fowl’s legs / M. Mussorgski. Nocturne in F-sharp minor / M. Balakirev

More than fishermen / Joel Remmel Trio

Eesti: Paw Marks Music, 20141 CD1. Imeline nõuandja / A. Kremenetski. 2. Still alive / H.-J. Remmel. 3. More than fishermen; 4. Maast lahti; 5. Jaanuari vihm; 6. Correction / J.-R. Remmel. 7. Lullaby / A. Kremenetski. 8. Seitsme maa ja mere taga; 9. A cat with a short tale / J.-R. RemmelEsitajad: Joel-Rasmus Remmel (klaver), Heikko-Joseph Remmel (kontrabass), Aleksandra Kremenetski (trummid, löökpillid)Salvestatud Osnabrückis (Fattoria Musica) 2014

45


Ole hea / Estonian Voices

Eesti: Sheikid, 20141 CD1. Hey mr. Bubble / K. Voorand. 2. Ja jahtund süda jäta ilmale / V. Sillamaa, K. Voorand. 3. Cantaloupe island / H. Hancock. 4. Forgotten garden / M. Väli. 5. Tüli ; 6. Oota head meest / K. Voorand; 7. N’anga nala / A. Tamm. 8. Ole hea / K. Voorand. 9. Tokyo blues / H. Silver, D. D. Bridgewater. 10. Spinning wheel / D. Clayton-Thomas. 11. Little love song / sõn: K. Voorand; 12. Merel; 13. Kõik, mis sa teed, tee praegu; 14. Eriline / K. VoorandEsitajad: Maria Väli (1. sopran), Mirjam Dede (2. sopran), Kadri Voorand (alt), Mikk Dede (tenor), Arno Tamm (bariton), Aare Külama (bass)Salvestatud Eesti Rahvusringhäälingu 2. stuudios august–oktoober 2014

Opera quinta: VI sonata / Vivaldi; Baltic Baroque

Tallinn: Estonian Record Productions, 20141 CD1. Sonata XIII à violino solo e basso in Fa maggiore, RV 18; 2. Sonata XVI à violino solo e basso in La maggiore, RV 30; 3. Sonata XV à violino solo e basso in Si bemolle maggiore, RV 33; 4. Sonata XVI à violino solo e basso in Si minore, RV 35; 5. Sonata XVII a due violini e basso continuo in Si bemolle maggiore, RV 76; 6. Sonata XVIII a due violini e basso continuo in Sol minore, RV 72Esitajad: Maria Krestinskaja, Evgeni Sviridov ja Anfisa Kalinina (barokkviiul), Sofia Maltizova (barokktšello), Reinut Tepp ja Imbi Tarum (klavessiin), Grigori Maltizov (dir), Margo Kõlar (helirežissöör)Salvestatud Tallinnas Mustpeade majas 2011–2014

Pae kollektiiv / Pae Kollektiiv; all compositions are written and arranged by Kirke Karja

Tallinn: Pae Kollektiiv, 20141 CD1. Süüria; 2. Pööramatu; 3. Mr. Burns; 4. Siimu ballaad; 5. Hümn; 6. Interluudium; 7. Kivirullija; 8. ReleaseEsitajad: Allan Järve (trompet, flüügelhorn), Mairo Marjamaa (alt- ja sopransaksofon), Indrek Varend (tenorsaksofon), Keio Vutt (sopran- ja baritonsaksofon), Ingvar-Vilmar Leerimaa (tromboon), Kirke Karja (klaver), Madis Meister (kitarr), Siim Usin (kitarr, elektrikitarr), Tõnu Tubli (löökpillid)Salvestatud Eesti Raadio stuudios 2013

Reigi õpetaja: ooper 6 pildis / Eduard Tubin; Vanemuise sümfooniaorkester, solistid ja ooperikoor, dirigent Paul Mägi

Tartu: Vanemuine, 20142 CDdSalvestatud Vanemuise teatri suures saalis 09.–10.06.2014

Siin on ilus elada / Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tõnu Kaljuste (dir)

Eesti: Estonian Philharmonic Chamber Choir, 20141 CD1. Mu isamaa on minu arm; 2. Sind surmani / A. Kunileid. 3. Lauliku lapsepõli; 4. Ei saa mitte vaiki olla; 5. Kus on kullala kodu?; 6. Küll on ilus mu õieke; 7. Enne ja nüüd / M. Härma. 8. Ellerhein / F. A. Saebelmann. 9. Kannel / F. A. Thomson. 10. Isamaa mälestus; 11. Munamäe otsas; 12. Ilus oled isamaa; 13.–14. Kaks laulu laulumängust „Uku ja Vanemuine”: Oh laula ja hõiska; Kungla rahvas / K. A. Hermann

46


Tango meeting / kitarriduo Esteban Colucci – Heiki Mätlik

Eesti: H. Mätlik: E. Colucci, 20141 CD1. 9 de julio / J. L. Padula. 2. El día que me quieras / C. Gardel. 3. Corazón de oro / F. Canaro. 4. Los mareados / J. C. Cobian. 5. Milonga del ángel; 6. Adios nonino; 7. Milonga en re; 8. Libertango; 9. Poema valseado / A. Piazzolla. 10. Taquito militar / M. Mores. 11. Milonga arrugada / M. Coronel. 12. Gato / J. AguirreSalvestatud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias juunis 2013

Tuulefantaasia / Aavo Ots

heli- ja videosalvestus, montaaž ja DVD-teostus Marek VilbaTallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 20145 DVDdDVD 1–4: Aavo Otsa 2011/2012. õa trompetiklassDVD 5: Dies Festus; Unitas; Beneventum = Hea tuul / R. Eespere. Domus / J. van der Roost. Finlandia / J. Sibelius; sdn: A. Kuikka. Sonata pian’e forte / G. Gabrieli. Ave Maria / sdn: G. Bergler; Os justi / A. Bruckner. Diogenes / J. de Haan. Väike kontsert; Väike rapsoodia / A. Waignein. Pannonische Suite op 118 / J. Hausl. Džungel / T. Doss. El Torico de la Cuerda / L. Serrano Alarón. La virgen de la Macarena / hispaania rhvv; sdn: C. Custer. Fanfare and funk / O. Waespi. Trompetistid tuuril / F. CrepazEsitajad: Eesti Noorte Puhkpilliorkester, Brass Academy, Tallinna Muusikakeskkooli Puhkpillisümfoonikud, Jaan Ots (dir), Aavo Ots (dir); Ingmar Nõmmann, Jaan Mesi, Marion Aruvee, Märt Metsla (trompetid)

Tõnu Naissoo Trio, Els Himma, Avo Joala

Norway: Jazzaggression Records, 20141 CD; 1 LP1. The opening; 2. Shall I see you again?; 3. Boy and girl; 4. A journey into the unknown / T. Naissoo. 5. Come ever up to my joys / E. Felicius. 6. Haapsalu town / T. Naissoo. 7. Two old women / U. Naissoo. 8. Come ever up to my joys : instrumental / E. Felicius. 9. Little Monica; 10. Rhythmograms; 11. Super C / T. Naissoo. 12. Kadriorg / B. Kõrver. 13. Vortex; 14. Misty bay; 15. Repetitio / T. NaissooEsitajad: Tõnu Naissoo (klaver), Jüri Pliznik (bass), Eino Tandre (trummid), Avo Joala (flööt – 4, 7), Els Himma (vokaal – 5), Toomas Tiits (trummid – 10, 11), Aleksander Samohvalov (bass – 10, 11)Salvestatud Tallinnas 1960ndatel

Uus Eesti koorimuusika 2012–2014

Tallinn : Eesti Kooriühing, 20141 CD1. Kellel kõrvad on, see kuulgu / M. Kõlar; esit: Rahvusooper Estonia Poistekoor, dir H. Surva. 2. Jalgrataste talveuni / M. Siimer; esit: M. Siimer (klaver) instrumentaalans, dir M. Alango. 3. Sest me oleme tähed / T. Kiilaspea; esit: ETV Kontsertkoor, dir Õ.-A. Roosvee. 4. Vihmalaul / M. Tally; esit: Eesti Koorijuhtide Naiskoor, dir A. Siimon. 5. Üks pisuke lind / T. Kõrvits; esit: Eesti Koorijuhtide Naiskoor, dir Õ.-A. Roosvee. 6. Unelus / T. Aints; esit: Eesti Koorijuhtide Naiskoor, dir A. Siimon. 7. Sõna vägi / K. Hunt; esit: Raadio Laulustuudio Lastekoor, dir K. Hunt. 8. Mis on inimene? / P. Uusberg; esit: Tartu Akadeemiline Meeskoor, dir A. Ritsing. 9.–15. Seitse leelot lastekoorile / V. Tormis; esit: Raadio Laulustuudio Lastekoor, dir K. Tanner, K. Hunt. 16. Elul ei ole lugu / K. Matson; esit: kammerkoor Head Ööd Vend, dir K. Kiivet. 17. Люблю глаза твои / E. Seppar; esit: Segakoor K.O.O.R., dir R. Talmar. 18. Angele Dei / R. E. Maimets; esit: Raadio Laulustuudio Lastekoor, dir K. Hunt. 19. Tule, uni, uksesta / M. Vihmand; esit: Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, dir S. Selis. 20. Miks?; 21. Nagu niuhti / U. Lattikas; esit: Musamari Koorikoori Lastekoor, dir T. Mee. 22. Lööb suvelaulu rohutirts / P. Rips-Laul; sdn: J. Randvere; esit: P. Rips-Laul (klaver), Võru muusikakooli keelpillians, juh. M. Randvere, Tartu Karlova Gümnaasiumi Poiste Mudilaskoor, dir A. Traks. 23. Kuldkollane on / M. Kõrvits; esit: Collegium Musicale, dir E. Üksvärav. 24. Ilmutab kaleidoskoobi pööramisel kadumise ime / L. Hirsch; esit: Tallinna Muusikakeskkooli Kammerkoor, dir J. Fridolin. 25. Käänded / P. Volkonski; esit: Collegium Musicale, dir E. Üksvärav

47


Vivaldi senza basso / Baltic Baroque

Tallinn: Estonian Record Productions, 20141 CD1. Suonata a 2 violini da suonarsi anco senza il basso, RV 77; 2. Prima suonata da camera a 2 violini anco senza basso se piace, RV 70; 3. Seconda suonata a 2 violini da camera da suonarsi anco senza basso, RV 71; 4. Terza suonata a 2 da camera da suonarsi anco senza basso, RV 68Esitajad: Maria Krestinskaja ja Evgeni Sviridov (barokkviiul), Imbi Tarum (klavessiin), Grigori Maltizov (dir), Margo Kõlar (helirežissöör)Salvestatud Tallinnas Mustpeade majas 2013

Weekend Guitar Trio 20 / live at Estonian Concert Hall, featuring Una Corda, Kerikmäe, Remmel, Ruben

Tallinn: Weekend Guitar Trio, 20142 CDdCD 1: 1. 18th century fox / WGT; sdn: M. Tally. 2. Coca inca / Leemets; sdn: M. Tally; 3. Eemal tuli lähedale ehk kui WGT oleks mesilasi pidanud / M. Soo; sdn: L. Viira. 4. Sweet talk; 5. Setu lamentation / R. Jürjendal; sdn: Kerikmäe–Remmel–Ruben. 6. Shunk / M. Soo; sdn: Kerikmäe–Remmel–RubenCD 2: 1. Ways; 2. Aura; 3. Under the loupe / WGT. 4. Away / M. Soo. 5. Fiesta / R. Jürjendal. 6. Bird market / T. Leemets. 7. Kumab / Ü. Vinter, T. Leemets, M. Soo, R. Jürjendal

Öö valgus / muusika ja seaded: Helin-Mari Arder

Tallinn: H.-M. Arder, 20141 CD1. Veel oled sa tuul; 2. Nii valged ööd; 3. Olla koos; 4. Sügis on sügavik; 5. Õhtuhämaruse tunnid; 6. Sa läksid; 7. Kitsas; 8. Tule; 9. Valguse teisel poolel; 10. Sosista midagi head; 11. HetkEsitajad: Helin-Mari Arder (laul), Teet Raik (kitarr, trompet), Mart Soo (kitarr), Ara Yaralyan (kontrabass)Salvestatud veebruar–aprill 2014

48

Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus

ÕPPEJÕUDUDE JA TEADUSTÖÖTAJATE LOOMINGULINE NING TEADUSLIK TEGEVUS

LOODUD HELITEOSED, AUTORIKONTSERDID

RENÉ EESPERE

• „Concentus”, uusversioon (kitarr), esiettekanne: Argentina, Buenos Aires, Taani kirik 04.04.2014

• „Ante lucem”, oratoorium (sopran, bariton, meeskoor, puhkpilliorkester), esiettekanne: Liivimaa laulupidu, Läti, Valka laululava 31.05.2014

• „Epigramm IX” (tenor, klaver), esiettekanne: Tallinna raekoda 25.07.2014

• „Ludus tactus”, uusversioon (flööt, marimba), esiettekanne: Mustvee kirik 31.07.2014

• „Matbeth”, uusversioon (flööt, marimba), esiettekanne: Mustvee kirik 31.07.2014

• „Respectus”, uusversioon (kitarriorkester) 2014

• „In doubt” (kitarr) 2014

• „Tühi ruum” osad 8–14, 15–21 (kitarr) 2014

• Autorikontserdid: Tampere, Pikkupalatsi 02.05.2014, EMTA kammersaal 03.05.2014, Tartu ajaloomuuseum 04.05.2014

ROBERT JÜRJENDAL

• „Three kings” (kannel, harf, klavessiin), esiettekanne: Mustpeade maja 13.02.2014

• „Kevade tulek” (hääl, klaver), esiettekanne: Suure-Jaani gümnaasium 18.06.2014

• Muusika loodusfilmile „Maastiku mustrid”, Riho Västrik (rež), esilinastus: 21.02.2014

• Muusika dokumentaalfilmile „A lucky boy”, Pawel Kuczynski (rež) 2014

• Autorikontserdid: kavas teosed kitarrile ja elektroonikale: Tallinna Oleviste kirik 25.05.2014; „Tornimuusika”, Tartu Jaani kirik 29.06.2014; „Päikesetõusukontsert”, Tallinna Merepäevad 19.07.2014; Viljandi Kitarrifestival, Viljandi Nukuteater 18.10.2014; Tallinn, Radisson hotell 15.12.2014; Paide Wabalinna maja 26.12.2014

kaastegev Liis Viira (harf): Jõulujazz, Niguliste kirik 03.12.2014

TAAVI KERIKMÄE

• Originaalmuusika Johannes Pääsukese tummfilmile „Karujaht Pärnumaal” (1914), esiettekanne: Tallinna Kino-maja 30.09.2014

• „Serge ja Leon”, esiettekanne: Eesti raadio 1. stuudio, otseülekandega Klassikaraadios 15.04.2014

MARGO KÕLAR

• „Läbi varjude oru” (2 poiss-sopranit, koor, orel, sümfooniaorkester), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 09.04.2014

• „Maarjamaa vesper” (solistid, koorid, orel, puhkpilliorkester), esiettekanne: Pirita kloostri varemed 07.09.2014

• „Missapsalmid 2014” (eeslaulja, koor), 66 psalmi Pirita psaltri tekstile, esiettekanded: pühapäevadel ja pühadel, Pirita klooster 2014

49


TÕNU KÕRVITS

• Kolm laulu Ernst Enno sõnadele (tenor, klaver), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 19.02.2014

• „Üks pisuke lind” (naiskoor), esiettekanne: Tallinna Metodisti kirik 23.04.2014

• Muusika dokumentaalfilmile „Ester Mägi. Kadents ja teema”, Vahur Laiapea (rež), Ikoon, esilinastus: Kino Artis 19.05.2014

• „Stabat mater” (segakoor), esiettekanne: London 04.06.2014

• „Paabeli jõgede kaldail” (segakoor, keelpilliorkester), esiettekanne: Haapsalu toomkirik 14.06.2014

• „Moonlight, summer moonlight” (hääl, viiul, klaver, tšello), esiettekanne: festival „Wege durch das Land”, Nieheim, Gut Holzhausen 19.06.2014

• „Puudutus” (ühendkoor), esiettekanne: Tallinna lauluväljak 06.07.2014

• „Hümn sinisele taevale” (orel), esiettekanne: Tallinna ravusvaheline oelifestival, Tallinna Niguliste kirik 04.08.2014

• „Serenaad” (10-keelne kitarr), esiettekanne: Kopenhaageni kitarrifestival, Kopenhaageni Teatrimuuseum 06.08.2014

• Kolm pala klaverile, esiettekanne: EMTA kammersaal 24.11.2014

• Seaded Carlo Gesualdo madrigalidest 1611 (kammerorkester), esiettekanded: Tallinna Metodisti kirik 15.02.2014

HANS-GUNTER LOCK

• „Klaveripala” (BP-digiklaver), esiettekanne: Musica Sacra, Pärnu Elisabeti kirik 26.04.2014

• „Kolm fragmenti” (BP-altplokkflööt, BP-klarnet, BP-digiklaver), esiettekanne: EMTA kammersaal 09.05.2014

MALLE MALTIS

• „Linnu laul metsale” (sopran, fonogramm), esiettekanne: Pärnu Nüüdismuusika Päevad, Endla teatri Küün 09.01.2014

• Muusika nukufilmile „Papa”, Jelena Girlin ja Mari-Liis Bassovskaja (rež), Nukufilm OÜ 2014/Andrus Raudsalu

• Autorikontserdid: kavas „Res” (klaver, löökpillid, elektroonika, Tallinnas), „Night music” (elektroonika, Tartus), „Aja küsimus” (klaver), „Wavescape” ja „Counterflow” (suur ansambel), „Jääb järele vihm” (flööt, klaver, elekt-roonika, video), „Kandlekirjad” (kannel), „Dolce” (flööt, viiul, klaver), „A match” (metsosopran, tšello): Tallinna Õpetajate maja 23.01.2014, Tartu Ülikooli aula 24.01.2014

MART SIIMER

• „Ipsum esse” (uusversioon, sümfooniaorkester), esiettekanne: Vanemuise kontserdimaja 06.06.2014

• „Lüüriline fantaasia” (segakoor, klaver, keelpillikvartett), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 25.01.2015

• „Jalgrataste talveuni” (mudilaskoor, klaver, 2 plokkflööti, kannel, löökpillid), esiettekanne: Tallinna Metodisti kirik 23.04.2014

RAUL SÖÖT

• Autorikontserdid: koos ansambliga Deeper Sound: Kõltsu mõis 24.08.2014, festival Juu Jääb, Muhu 28.06.2014

TOOMAS TRASS

• „Missa de angelis” (segakoor, orel), esiettekanne: Tallinna toomkirik 24.08.2014

50


TOIVO TULEV

• „Now comes good sailing” (kammeransambel), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 18.02.2014

• „Stringendo” (viiul), esiettekanne: Sügisfestival, Tallinna Suurgildi hoone 25.09.2014

• Sümfoonia, esiettekanne: Tallinna Metodisti kirik 07.12.2014

• Autorikontsert: kavas „Lamentatsioonid”, kaastegevad Kädy Plaas (sopran), Iris Oja (metsosopran), Love Enström (tenor), Rainer Vilu (bass), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Daniel Reuss (dir): Eesti Muusika Päevad, Niguliste kirik 05.04.2014

HELENA TULVE

• „Südamaa” (klaver, sümfooniaorkester), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 11.04.2014

• „Sinna otsime teed tagasi” (metsosopran, flööt, keelpillikvartett), esiettekanne: Palamuse kirik 24.08.2014

• „Lost” (segakoor), esiettekanne: Tartu Jaani kirik 21.11.2014

• Autorikontserdid: kammerooper “It is getting so dark” (14 naishäält, instrumentaalansambel), Veronika Ports-muth (dir): Kadrioru loss 21.–22.02.2014

KADRI VOORAND

• „You took a girl got a woman” (hääl, jazz-ansambel), esiettekanne: Vanemuise kontserdimaja 22.04.2014

• „Will you make it in time” (hääl, jazz-ansambel), esiettekanne: Budapest, Jazzclub If Cafe 20.05.2014

• „Hey, Mr Bubble” (vokaalansambel), esiettekanne: jazz-klubi Philly Joe’s 16.06.2014

• „7 Star Friend” (vokaalansambel), esiettekanne: KUMU auditoorium 30.11.2014

• Autorikontserdid: Kadri Voorand Group: Vanemuise kontserdimaja 22.04.2014, Teater NO99 24.04.2014, Kuressaare kultuurikeskus 25.04.2014, World Jazz Festival, Riia 30.07.2014; Kadri Voorand Trio: Tallinn 16.05.2014, Lugano, Switzerland 26.03.2014, Budapest Music Centre 14.11.2014, Tallinn, Philly Joes 22.11.2014; Kadri Voorand ja Gyarfas Istvan Trio: Budapest Jazz Club 09.05.2014;

• Kadri Voorand ja EU Jazz Express band: Budapest 11.05.2014; Kadri Voorand Trio feat Ahto Abner: Tallinna Mere-päevad 19.07.2014

LAVASTAMINE, ETENDUSTE DIRIGEERIMINE, UUED ROLLID

JÜRI ALPERTEN

• Straussi operett „Nahkhiir”, dirigent, Mika Nikander (lavastaja), esietendus: Soome, Vaasa Ooper 10.01.2014

TEELE JÕKS

• Geneviève’i roll Hindemithi kammerooperis „Pikk jõulueine”, esietendus: RO Estonia 12.04.2014

• Frasquita roll Bizet’ ooperis „Carmen”: RO Estonia, kevad 2014

AURI JÜRNA

• Eduard Vilde „Tabamata ime”, lavastaja, esietendus: T-Teater, Eduard Vilde majamuuseum 25.01.2014

51


HELEN LEPALAAN

• Carmeni roll Bizet’ ooperis „Carmen”: RO Estonia 05.04.2014

• Armida roll Händeli ooperis „Rinaldo”, esietendus: RO Estonia 18.09.2014

PAUL MÄGI

• Tubina ooperi „Reigi õpetaja” muusikajuht ja dirigent, esietendus: Teater Vanemuine 04.04.2014

ANDRES OTS

• Kogenud merekaru roll lavastuses „Jäälõhkuja sajand”, esietendus: Tallinna Lennusadam, Jäälõhkuja Suur Tõll 19.06.2014

• Gibarjani roll lavastuses „Solarise needus”: Von Krahli teater, Noblessneri kvartal 07.06.2014

PAAVO PIIK

• „Varesele valu...” ja „Harakale haigus...”, teksti autor ja lavastaja (kaasautor ja -lavastaja Mari-Liis Lill), esietendus: Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater 15.03.2014

• „Kaota mu naine ära ehk mis tunne on olla mustkunstnik”, lavastaja (kaaslavastajad Henrik Kalmet, Paul Piik), esietendus: Tallinn, Kinoteater 11.10.2014

VERONIKA PORTSMUTH

• Dirigent Helena Tulve kammerooperis „It is getting so dark”, esietendus: Kadrioru loss 21.02.2014

ANU RUUSMAA

• „1001 & 1...” (tantsuetendus), kaaslavastaja, esietendus: T-Ballett 29.08.2014

AVE SIKK

• Dirigent ja pianist Rossini ooperi lühiversioonil „Itaallanna Alžeerias”, esietendus: Genf 24.01.2014

AIVAR SIMMERMANN

• „Olen kahekümne aastane”, juhendaja, esietendus: Viljandi Pärimusmuusika ait 18.03.2014

• „Õnnevale(m)”, eestvedaja, esietendus: Eesti Luguteater 04.02.2014

ANNE TÜRNPU

• Stockhauseni „Tierkreis” (multimediaalne heliinstallatsioon), lavastaja, YXUS Ensemble, Teater NO99, esi-etendus: kino Helios 27.10.2014

• „Metsik metsik linn” (audiovisuaaalne kontsertetendus), lavastaja: Kütiorg 12.07.2014

KATARIINA UNT

• Agnese roll lavastuses „Brand”, esietendus: VAT Teater 16.09.2014

52


VALIK KONTSERTE

JÜRI ALPERTEN

Kontserdid dirigendina koos Pärnu Linnaorkestriga: solistid Edmunds Altmanis (klarnet), Arvo Leibur (viiul), Maano Männi (viiul), kavas Altmanis, Saint-Saëns, Eller, Tšaikovski, Rahmaninov: Pärnu kontserdimaja 26.04.2014; kavas Busoni, Bachi, Liszti, Beethoveni, Chopini, Saint-Saënsi klaverikontserdid: „Suveuni suurkontsert” Pärnu kontserdimaja 10.08.2014; kaastegev Marcel Johannes Kits (tšello), kavas Elgar, Schubert, Rossini: Pärnu kontserdimaja 30.09.2014; kaastegev Sten Lassmann (klaver), kavas Brahms: Pärnu kontserdimaja 24.10.2014

TUULIKKI BARTOSIK

Kontserdid akordionistina: esinemised kollektiiviga Estonian Folk Orchestra: Pärnu kontserdimaja, plaadiesitluskontserdid Tartus ja Viljandis, veebruar 2014; Villu Talsi & Tuulikki Bartosik: Saku mandoliinifestival, 28.–29.2014; Tuulikki Bartosik ja sõbrad: Rõuge kunstikuur, juuli 2014; Duo Tuulikki Bartosik & Hannah James: Gower Folk Music Festival, Wales 2014; kaastegev Linnéa Sallay (metsosopran): Stockholm 2014; Duo Bartosik/Hjalmarsson: Rootsi 2014

OLAV EHALA

Esinemine pianistina: kaastegev Lembit Saarsalu (saksofon), kavas jazzstandardid, eesti muusika: Viin 02.12.2014, 26.02.2014; koos Ellerheina mudilaskooriga: Lauluväljaku klaas-saal 13.04.2014, Estonia kammersaal 04.05.2014, kevadkontsert 24.05.2014, Lauluväljaku klaas-saal 14.12.2014; kaastegevad Nele-Liis Vaiksoo, Jassi Zahharov, kavas Rannap, Valgre, Oit, Ehala jt: Laitse Graniitvilla õu 23.07.2014, Kaali järv 16.08.2014, kavas eesti autorite ja traditsioonilised jõululaulud: Kaarli kirik 08.12.2014; kaastegevad Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, kavas eesti autorite laulud: Tallinn, Nõmme kultuurikeskuses 14.11.2014; kaastegevad Lembit Saarsalu, Toivo Unt (kontrabass), kavas jazz-standardid, eesti muusika: Mustpeade maja, Taff-club 20.11.2014; kaastegev Lauri Liiv: Tartu linna aastalõpu ball, Vanemuise kontserdimaja 30.12.2014; 22 kontserti koos Nele-Liis Vaiksooga, kavas eesti ja välismaa autorite laulud: Eesti 2014

MARRIT GERRETZ-TRAKSMANN

Kontserdid pianistina: kaastegevad Iris Oja (metsosopran), Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello), Laur Eensalu (vioola), kavas Pärt, Mozart jt: Washington, Phillips Collection 29.05.2014; kaastegevad Iris Oja, Harry Traksmann, Anja Lechner (tšello), kavas Pärt, Silvestrov, Malle Maltis, Tõnu Kõrvitsa „Moonlight, Summer Moonlight” (esiettekanne): „Wege durch das Land”, Nordhein-Westfalen, Nieheim 19.06.2014; koos Yxus Ensemble’iga, kavas Thierry Escaichi „Chorus”: „Siin Rostrum!”, Eesti Raadio 1. stuudio 02.12.2014; E.-S. Tüüri autorikontsert, kaastegev Leho Karin, kavas „Dedication”, kaastegev Harry Traksmann, kavas „Conversio”: Mustpeade maja, 11.12.2014; kavas Pärdi „Te Deum”, „Salve Regina”, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tõnu Kaljuste (dir): Washington, Kennedy Center 27.05.2014, New York, Carnegie Hall 31.05.2014; kavas Pärdi „Lamentate”, ERSO, Tõnu Kaljuste (dir): Tallinna Jaani kirik, 11.09.2014

IVARI ILJA

Kontserdid pianistina: kavas R. Schumann, Chopin, Vanemuise Sümfooniaorkester, Paul Mägi (dir): Uppsala, Concert and Congress Hall 23.01.2014; kavas Chopini Klaverikontsert nr 1 e-moll, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Anu Tali (dir): Vanemuise kontserdimaja 04.12.2014, Estonia kontserdisaal 05. ja 06.12.2014; kavas Chopini Klaverikontsert nr 2 f-moll, Kymi Sinfonietta, Olari Elts (dir): Soome, Kotka kontserdisaal 01.10.2014, Kuusankoski

53


kontserdisaal 02.10.2014; kaastegev Dmitri Hvorostovski (bariton), kavas Tšaikovski, Medtner, Liszt, Rahmaninov, Mussorgski (erinevad kavavariandid): Prantsusmaa, Pariis, Theatre du Palais Royal 20.01.2014, Wiesbaden 03.02.2014, Baden Baden, Kurhaus 06.02.2014, Düsseldorf, Tonhalle 09.02.2014, Berliin, Konzerthaus 12.02.2014, Brüssel, Thetre La Monnaie, 03.03.2014, Genf, Victoria Hall Geneva 24.02.2014, Opernhaus Zürich 27.02.2014, Graz, Congress Graz Stephaniensaal 28.03.2014, Montreal, Maison Symphonique 16.05.2014, St. Paul, Ordway Music Theatre 19.05.2014, Boston, NEC Jordan Hall 29.05.2014, Toronto, Koerner Hall 01.06.2014; kavas vene heliloojate romansid Puškini tekstidele, Sviridov/Šostakovitš: London, Barbican Hall 10.03.2014, Los Angeles, LA Opera 22.05.2014, San Francisco, Davies Symphony Hall 25.05.2014; kavas Tšaikovski, Rubinstein, Bizet, Verdi, Glinka, Rahmaninov: Almatõ, Vabariigi palee 21.10.2014, kavas Glinka, Rimski-Korsakov, Mahler, R. Strauss: London, Wigmore Hall 23.11.2014

AGE JUURIKAS

Soolokontserdid pianistina: kavas Rahmaninov, Albéniz, Balakirev: Eesti, mai 2014, kavas Bach, Rahmaninov, Balakirev, Šostakovitš, Albéniz: festival „Musical summer”, Hispaania, Malaga, juuli 2014, kavas Bach, Rahmaninov, Mompou, Albéniz, Balakirev: Eesti, september–oktoober 2014

Kontserdid kammeransambli koosseisus (kaastegevad Leonora Palu, Meelis Vind, Levi-Danel Mägila, Andres Kaljuste, Tikhon Lukjanenko, Andrus Kallastu), kavas Grisey, Levinas, Tulev: Estonia kontserdisaal, veebruar 2014, kaastegev Ivi Ots (viiul), kavas Šostakovitš, Montsalvatge: Mustpeade maja, juuli 2014, kaastegev Toomas Vavilov (klarnet), kavas Schumann, Brahms, Mompou: Kadrioru loss 30.11.2014

TEELE JÕKS

Esinemised vokaalsolistina: Tallinna Barokkorkester, Raul Talmar (dir), kavas J. S. Bachi „Lihavõtteoratoorium”: Hiiumaa 01.04.2014, Tallinna Jaani kirik 02.04.2014; kaastegevad Pirjo Püvi (sopran), Piia Paemurru (klaver), kavas prantsuse soololaulud ja duetid: Tartu linnamuuseum 01.05.2014, Mustpeade maja 02.05.2014

ROBERT JÜRJENDAL

Esinemised ansambliga UMA, kavas omalooming: „Grüne Woche” 17.01.2014; UMA & Iris Oja, tekstid Anzori Barkalaja: Helsingi kaljukirik 20.11.2014

IRENE KABONEN

Esinemised lauljana: kaastegev Piret Aidulo (orel), kavas Corrette, Franck, Pergolesi, Schubert, J. S. Bach, Bach-Vivaldi: Tallinna Kaarli kirik 17.05.2014; Jõulumuusika tund: Tallinna Kaarli kirik 24.12.2014; viis muusikaõhtut: Tallinna Kaarli kirik 2014

Esinemised klaverisaatjana: Jaakko Ryhäneni (bass): RO Estonia Valge saal 12.04.2014; Mati Kõrts (tenor), kavas itaalia heliloojate vokaallooming: Tallinn 25.10.2014

HELIN KAPTEN

Esinemised klaverisaatjana erinevate laulusolistidega: kavas itaalia, vene ja prantsuse heliloojate looming: Tallinna raekoda 05.01.2014; kavas Donaudy, Zandonay, Tšaikovski, Rahmaninov: Laitse loss 21.09.2014; kavas tuntud aariad ja ansamblid ooperiklassikast: Narva kultuurikeskus 18.10.2014; kavas Schubert, Zandonay, Tosti, Rachmaninov jt: Pärnu raekoda 29.11.2014; kavas 19.–20. saj itaalia, prantsuse, ameerika, vene vokaalmuusika: Tallinna raekoda 29.12.2014; kaastegev Toomas Kuter (bariton), kavas vanad vene romansid: Kuressaare Linnateatri kammersaal 24.10.2014

54


KRISTI KAPTEN

Kontserdid pianistina: kavas Haydn, Liszt, Sun Yi-Qian, Lu Wen-cheng, Schubert, Chopin: Tohisoo mõis 27.03.2014, Hiina, Nan Chong, China West Normal University 04.04.2014; kavas Haydn, Schubert, Beethoven: Šotimaa – Perthi kontserdimaja 21.04.2014, Ardkinglas Estate 26.04.2014

TAAVI KERIKMÄE

Esinemised pianistina: soolokontsert, kavas Bussotti, Cardew, Pärt, Koha, Brown, improvisatsioonid: „Virtuosi Século XXI”, Brasiilia, Recifes 24.10.2014; otseülekandega loeng-kontserdid sarjas URR koos ansambliga U:, kavas Andrus Kallastu „Tropus De profundis” (esiettekanne), Märt-Matis Lille „Autumn Road” (esiettekanne), Kozlova-Johannes, Kasemets, Koha, Hosokawa, Yun, Takemitsu, Wen, Cage, Taavi Kerikmäe „Serge and Leon”, Saariaho, Murail, Schönberg, Boulez, Berio, Lachenmann, Tulve, Young, Riley, Feldman, Webern, Andriessen: Eesti Raadio 1. stuudio, jaanuar–detsember 2014; kaastegev Camilla Hoitenga (flööt), kavas Kaija Saariaho „Tocar” (flöödi ja klaveri versiooni esiettekanne), Tulve, Murail, Debussy, Messiaen: Estonia kontserdisaal 26.06.2014

NADEŽDA KUREM

Esinemised lauljana: kaastegev Piia Paemurru (klaver), kavas Mozart, Schumann, R. Strauss, Rahmaninov, Tšaikovski, Puccini, Dvořak, de Falla, Mascagni, Lüdig: „Lossimuusika”, Kadrioru loss 13.04.2014; kaastegev Andres Uibo (orel), kavas Mascagni, Puccini: jaanipäevakontsert „Vivat Italia”, Suure-Jaani kirik 23.06.2014; kavas Grieg, Soo-orkester, Toomas Vavilov (dir): päikesetõusukontsert, Hüpassaare rabasaar 23.06.2014

SIGRID KUULMANN-MARTIN

Kontserdid viiuldajana: kavas Virkhausi Viiulikontsert nr 2, ERSO, Taavo Virkhaus (dir): Estonia kontserdisaal 03.07.2014; kavas Vivaldi kontsert viiulile ja tšellole, Klaaspärlimäng Sinfonietta: Kreeka, Teatro Piraeus, Parnassose kontserdimaja, Ateena, 13.–05.12.2014; kaastegev Marko Martin (klaver), kavas Beethoveni sonaadid nr 4–6: Narva linnus, Mustpeade maja, juuli 2014; kaastegev Petr Nouzovsky (tšello), Irina Zahharenkova (klaver), kavas Dvořaki trio „Dumky”: Hopneri maja 09.11.2014; kaastegev Ralf Taal (klaver), kavas Beethoveni sonaadid nr 1–3: Narva linnus, 16.11.2014, Mustpeade maja, 20.11.2014

PEEP LASSMANN

Kontserdid pianistina: kaastegevad Raivo Trass (lugeja), Heli Veskus (sopran), kavas melodraama „Enoch Arden” ja soololaulud: „Richard Strauss 150”, Estonia kontserdisaal 15.02.2014; koos Tallinna Keelpillikvartetiga, kavas Schumanni ja Fauré klaverikvintetid: Tartu Ülikooli aula 16.04.2014, Estonia kontserdisaal 22.04.2014; koos Läti Muusikaakadeemia sümfooniaorkestriga, Andris Vecumnieks (dir), kavas Sumera klaverikontsert: Daugavpilsi kontserdisaal 27.06.2014; YXUS Ensemble’iga, kavas Stockhauseni „Tierkreis”: Tallinn, kino Helios 27.10.2014

STEN LASSMANN

Soolokontserdid pianistina: kavas Eller: üleriigiline noorte klaveripäev, Georg Otsa nim Muusikakool 07.03.2014; kavas Tubina klaverisonaat nr 2: Eduard Tubina päeva kammerkontsert, Tartu Heino Elleri nim Muusikakool 04.04.2014; kavas Saar, Eller, Tubin, Pärt, Mägi, E. Kapp: Peterburi Riiklik Kultuuri ja Kunstide Ülikool 20.05.2014

Muud kontserdid: kavas Brahmsi 1. klaverikontsert, Pärnu Linnaorkester, Jüri Alperten (dir): Pärnu kontserdimaja 24.10.2014; kaastegev Mikk Murdvee (viiul), kavas Eller, Brahms, A. Lemba, Kerem: Põltsamaa muusikakool 04.03.2014, Põlva muusikakool 06.03.2014; kaastegevad Pavlo Balakin (bass), Jana Boiko (metsosopran), kavas ooperiaariad ja ukraina romansid, sooloteosena Liszti „Rigoletto” parafraas: Saaremaa Ooperipäevad, Kuressaare Laurentsiuse kirik 26.07.2014; kaastegev Pavlo Balakin, kavas: Šostakovits, Eller, Mussorgski: Sillamäe kultuurimaja 13.11.2014, Tapa kultuurikoda 21.11.2014

55


ARVO LEIBUR

Kontserdid viiulisolisti ja/või kontsertmeistrina: Klaaspärlimäng Sinfonietta, Toomas Vavilov (dir), kaastegev Mari-Liis Uibo (viiul), kavas J. S. Bachi kahe viiuli kontsert: Bachi festival, Niguliste kirik 01.01.2014; Pärnu Linnaorkester, kavas Bach, Piazzolla: Pärnu, juuli 2014; Tallinna Kammerorkester, kavas Vivaldi, Piazzolla: Palmse mõis, juuni 2014, kavas Schnittke „Concerto grosso”: Mustpeade maja, mai 2014, kavas Pärdi „Tabula rasa”, Tšaikovski: Wuhan, Peking, juuni 2014; ERSO, kavas Tšaikovski: Estonia kontserdisaal, oktoober 2014

Soolokontsert, kavas J. S. Bachi soolosonaat ja duod: Haapsalu Maria-Magdaleena kirik, juuli 2014

Kammerkontserdid: kaastegevad Aare Tammesalu (tšello), Olev Ainomäe (oboe), kavas Mozart, Beethoven: Kadrioru loss, märts 2014; kaastegev Aare Tammesalu, kavas Paganini, Halvorsen jt: Kadrioru loss, veebruar 2014, kavas Cirri, Halvorsen: Mikkeli muuseum, september 2014; kaastegevad Toomas Vavilov (klarnet), Aare Tammesalu (tšello), iiri muusikud, kavas Pärt, Crusell jt: Dublin, detsember 2014

LEA LEITEN

Esinemine klaverisolistina: kavas Mozart, Corelli, Virumaa Kammerorkester: Rakvere gümnaasium 29.12.2014, Mustpeade maja 30.12.2014

Kontserdid klaverisaatjana: kaastegev Oksana Sinkova (flööt), kavas Enescu, Poulenc, Kangro, Eller, Martinů: Tšehhi, Mlada Boleslav 20.02.2014; kaastegevad Oksana Sinkova, Andreas Lend (tšello), kavas Czerny, Martinů, Mendelssohn: Mustpeade maja 02.01.2014, kavas Kuhlau, Enescu, Kangro, Vähi, Pärt, Czerny: Hopneri maja 01.11.2014, Sloveenia, Ljubljana, Kristalna dvorana 23.10.2014; kaastegev Kaija Lukas (viiul), kavas Beethoven, R. Strauss: Rapla muusikakool 21.05.2014, Mustpeade maja 22.05.2014; kaastegevad Arvo Leibur (viiul), Kadi Vilu (viiul), Rain Vilu (vioola), Tõnu Jõesaar (tšello), kavas Mozart, Wolf, Dohnányi: Saue kontserdisaal 18.11.2014, Mustpeade maja 18.12.2014; kaastegev Mari-Liis Uibo (viiul), kavas Gardel, Sarasate, Wieniawski, Rimski-Korsakov: Tallinna raekoda 30.12.2014

HELEN LEPALAAN

Kontserdid lauljana: kaastegev Martti Raide (klaver), kavas Schubert, Strauss, Berlioz: „Ilus möldrineiu”, Tartu Ülikooli aula, Estonia kontserdisaal, detsember 2014

Kaastegev suurvormides vokaalsolistina: kavas Duruflé Reekviem: Rootsi 20.08.2014; kavas Haydni „Harmoniemesse”: Šotimaa 20.10.2014; kavas Schuberti „Missa solemnis”: Tallinna Metodisti kirik, Pärnu kontserdimaja, november 2014; kavas Rossini „Väike pidulik missa”: Estonia kontserdisaal, Tartu kontserdimaja, detsember 2014

LIINA LILL

Esinemised klaverimängijana: kaastegevad Kai Kallastu (sopran), Atlan Karp (bariton), Andrus Kallastu (klaver), kavas stseenid Wagneri ooperitest: „Suveaaria”, Pärnu Eliisabeti kirik 16.07.2014, 09.08.2014; kaastegevad Kai Kallastu, Andrus Kallastu: „Musica Sacra. Richard Strauss 150 I–II” 11.10. ja 01.11.2014

HANS-GUNTER LOCK

Kontserdid elektronmuusikuna: kavas Drawbotical Melodies (interaktiivne installatsioon, joonistuslaud, isemängiv plokkflööt, klaviatuur, videoprojektsioon, elektrooniline heli): Araabia Ühendemiraadid, Zayedi Abu Dhabi ülikool 02.11.2014; kaastegev Christos Sakelaridis (digiklaver), kavas Er-(Lösung) Bohlen-Pierce häälestuses digiklaverile: Ateena, Onassis Cultural Center 15.09.2014

56


MARJE LOHUARU

Kontserdid klaverimängijana: kaastegev Urmas Vulp (viiul), kavas F. X. W. Mozart, Schubert: Haapsalu muusikakool 28.02.2014; kaastegevad Pille Lill (sopran), Andreas Lend (tšello), Kristjan Saar (tšello), Silvia Ilves (tšello), kavas Berg, Popper: „Riina Gerretz – in memoriam”, Rootsi-Mihkli kirik 08.07.2014; kaastegev Kädy Plaas-Kala (sopran), Arvo Leibur (viiul), kavas Barber, Copland, Gershwin, Bernstein: Kadrioru loss 01.06.2014, Loona mõis 17.07.2014; kaastegev Geraldine Casanova (sopran), kavas Satie, Fauré, Poulenc, Chausson: põllumajandusministeerium 01.10.2014; kaastegev Monika-Evelin Liiv (metsosopran), kavas Händel, Rahmaninov, de Falla, Cilea: Helsingi Eesti saatkond 17.10.2014; kaastegev Kädy Plaas-Kala, kavas Bach-Gounod, Wolf, Satie, Brahms, Reger, Frank, Bernstein, Mendelssohn: Kadrioru loss 14.12.2014, Käina muusikakool 22.12.2014

MATI LUKK

Esinemised kontrabassimängijana: kavas Tubin, Juht: Alatskivi Tubina muuseum, kavas Juht, Rossini, Ellington, Lai, Lennon-McCartney, Barroso: Mustpeade maja 20.11.2014

MARKO MARTIN

Kontserdid klaverisolistina: kavas Saint-Saënsi Klaverikontsert nr 2, ERSO, Neeme Järvi (dir): Estonia kontserdisaal 28.02.2014, Jõhvi kontserdimaja 01.03.2014

Soolokontsert: kavas Beethoven, Schubert, Liszt: Maidla mõis 09.07.2014

Kaastegevad Kädy Plaas (sopran), Sigrid Kuulmann (viiul), kavas Schumann: Mustpeade maja 20.02.2014; kaastegev Anna-Liisa Bezrodny (viiul), kavas Brahms, Ravel, Elgar: London, St. James’ Piccadilly 20.06.2014; kaastegev Sigrid Kuulmann, kavas Tubin: Alatskivi loss 31.05.2014, kavas Beethoven: Narva linnus 12.07.2014, Mustpeade maja 14.07.2014, kavas Beethoven, Schubert, Liszt: Kiltsi mõis 25.07.2014; kaastegevad Marika Järvi (flööt), Martin Kuuskmann (fagott), kavas Verdi, Morlacchi, Torriani: Pärnu kontserdimaja 18.07.2014; kaastegevad Jan-Erik Gustafsson (tšello), Anna-Liisa Bezrodny, kavas Debussy, Liszt, Schumann, Ravel: Mustpeade maja 28.08.2014; kaastegev Stravinski-nim kvartett (Venemaa), kavas Šostakovitši Klaverikvintett: Sillamäe kultuurikeskus 13.09.2014; kaastegevad Sigrid Kuulmann, Aare Tammesalu (tšello), kavas Mozart, Rahmaninov: Põlva muusikakool, Elleri-nim muusikakool 21.04.2014, Kadrioru loss 27.04.2014, kavas Rahmaninov: Viljandi Jaani kirik 01.11.2014, Kadrioru loss 02.11.2014, kavas Beethoven, Mendelssohn: Tallinna raekoda 31.12.2014

MATI MIKALAI

Klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai kontserdid: Mozart, Sumera, Reinecke Kadrioru loss 06.12.2014, kavas Debussy, Hindemith, Prokofjev: Vanemuise kontserdimaja 15.01.2014, Estonia kontserdisaal 11.02.2014, kavas Mozart, Debussy, Prokofjev, Mendelssohn: Soome, Vaasa 09.03.2014, kavas Mozart, Brahms, Bizet, Mendelssohn: Kadrioru loss 05.04.2014, kavas Mendelssohn, Brahms, Prokofjev: Estonia kontserdisaal 23.09.2014, kavas Mozart, Sumera, Reinecke: Kadrioru loss 06.12.2014

NIINA MURDVEE

Kontserdid viiuldajana: kaastegev Piret Aidulo (orel), kavas Lepnurm, Mägi: Tallinna Kaarli kirik 03.06.2014, kavas Händel, Lepnurm: Tallinna toomkirik 21.01.2014, 17.05.2014, 30.05.2014, kavas Vivaldi, Pärt, Schnittke: Tallinna Kaarli kirik 25.11.2014; kaastegevad Mikk Murdvee (viiul), Piret Aidulo, Irene Kabonen (sopran), Mati Palm (bass), kavas Torelli, Vivaldi: Jõulumuusika tund, Tallinna Kaarli kirik 24.12.2014

PAUL MÄGI

Kontserdid dirigendina: Uppsala Kammerorkesteriga Uppsala konserdi- ja kongressihoones: kaastegevad Katarina Giotas (metsosopran), Ivan Magri (tenor), kavas prantsuse ooperiaariad: 05.01.2014, kavas Ravel, Byström Busoni, Korngold: 06.03.2014,kavas Morhed, Zhibaj, Kien, Ntovas, Peterson, Riebe: 13.03.2014, kaastegev Klara

57


Hellgren (viiul), kavas Sibelius, Nielsen, Peterson: 08.05.2014, kaastegev Ellen Nisbeth (vioola), kavas Hensel-Mendelssohn, Bruch, Paganini, Bruckner: 11.09.2014, kaastegev Ulf Wallin (viiul), kavas Eespere, Schumann, Stenhammar: 20.11.2014; Vanemuise Sümfooniaorkesteriga: kaastegev Ivari Ilja (klaver), kavas Schumann, Chopin, V. Kapp: Uppsala konserdi- ja kongressihoone 23.01.2014, kaastegevad solistid, Vanemuise Ooperikoor, kavas ooperimuusika: Vanemuise kontserdimaja 07.02.2014, kavas Kaumann, Lill, Viira (esiettekanded), Tamberg: Estonia kontserdisaal 10.04.2014, kavas Dvořak, Peterson, Bernstein, Sibelius: Vanemuise kontserdimaja 16.05.2014, kaastegevad Aile Asszonyi (sopran), Aldo Caputo (tenor), Janis Apeinis (bariton), Vanemuise Ooperikoor, Tartu Noortekoor, kavas Franck, Gounod: Vanemuise ja Jõhvi kontserdimajad 19.–20.09.2014

Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga, kaastegev Kristine Blaumane (tšello), kavas Eespere, Tabakova: Cesis, Vidzeme kontserdimaja 31.05.2014

TÕNU NAISSOO

Esinemised klahvpillimängijana: Tõnu Naissoo Trio ‘68 LP uus väljaanne ja CD, kaastegevad eesti ja soome jazzmuusikud: Von Krahli baar, veebruar 2014; Tõnu Naissoo Trio kontsert koos soome jazzmuusikutega, kavas Tõnu Naissoo jazzkompositsioonid: JazzKaar, Teater NO99 jazziklubi 26.04.2014; koos ansambliga Kaseke: Sõru Jazz, Hiiumaa 22.06.2014, Tuletorni muusika, Rannapungerja 26.07.2014; Hammond Trio koosseisus: Suvemuusika, Pärnu ranna kõlakoda, august 2014; Tõnu Naissoo – Danel Aljo Duo: Radissoni Jazz salong, september 2014

LEMBIT ORGSE

Soolokontserdid klahvpillimängijana: kavas J. S. Bach, C. P. E. Bach, W. Fr. Bach, J. Haydn: Jõhvi kontserdimaja, Kohtla-Järve Gümnaasium, Lääne-Virumaa keskraamatukogu 01.10.2014; „Tundeline fantaasiameister – C. P. E. Bach 300” Estonia kontserdisaal 30.10.2014

Kontserdid solistina: kavas J. S. Bachi Klavessiinikontsert g-moll ning Kontsert kolmele klavessiinile d-moll (kaastegevad Reinut Tepp, Julia Ageyeva Hess), Tallinna Barokkorkester: Mustpeade maja 13.04.2014; kavas J. S. Bachi Klaverikontsert g-moll, Otsakooli Sümfooniaorkester, Kaspar Mänd (dir): Estonia kontserdisaal 18.10.2014

Kaastegevad Arvo Leibur (viiul), Oksana Sinkova (flööt), Aare Tammesalu (tšello), kavas J. S. Bach: Tallinn, Niguliste ja Jaani kirikud 01.01.2014; kaastegevad Oksana Sinkova, Aare Tammesalu, kavas J. S. Bach, Mozart: Kadrioru loss 23.03.2014; koos ansambliga Corelli Consort, kavas Haydn, C. P. E. Bach, Corelli, Meder: Maardu mõis 26.06.2014, Austria, Rohrau loss 29.06.2014; koos Rahvusooperi puhkpillikvintetiga, kavas Mozart Klaverikvintett Es-duur KV 452: „Olev Ainomäe 60” Kadrioru loss 23.08.2014; kaastegevad Tõnu Jõesaar (viola da gamba), Reet Sukk (plokkflööt), kavas Rameau, Haydn, Couperin: Kadrioru loss 12.10.2014

AAVO OTS

Esinemised dirigendina: solistid Miroslav Petkov (Saksamaa), Philipp Hutter (Šveits), kavas Herteli Trompetikontsert, Gershwini „Rapsody in Blue”, Vivaldi Kontsert kahele trompetile: „Trompetitalendid Tallinn 2014”, EMTA orelisaal 06.04.2014; Eesti Noorte Kontsertorkester, kavas Eespere, T. Kõrvitsa popurrii Valgre lauludest: WASBE konverents 14.07.2014; Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Sibeliuse Akadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastest koosneva ansambli dirigeerimine Tallinn Brass Academy raames, kavas Gabrieli „Vaimulikud sümfooniad”, „Canzon septimi toni” nr 1 ja nr 2: Tallinna Jaani kirik 15.11.2014, kavas Plog’i Skertso: EMTA kammersaal 16.11.2014

PEETER PAEMURRU

Kontserdid tšellomängijana: kaastegev Piia Paemurru (klaver), kavas Respighi, Kreisler, Chopin: Tartu Heino Elleri nim Muusikakool 27.02.2014, kavas Respighi, Kreisler, Bruch, Chopin, Dvořak, Schumann, Sibelius: Budapest 13.03.2014, kavas Dvořak, Saint-Saëns, Sibelius: „SOV – 70!”, Stockholmi ajaloomuuseum 30.08.2014; kaastegevad Maria Listra (sopran) ja Piia Paemurru: EV aastapäevakontsert, Kuusalu rahvamaja 24.02.2014

58


Hardushetked Tallinna Jaani kirikus: kaastegev Maris Oidekivi-Kaufmann (orel), kavas Vivaldi, Bach: 15.01.2014, kaastegev Piia Paemurru, kavas Respighi, Kreisler: 30.04.2014

PIIA PAEMURRU

Erinevad kontserdid klaverisaatjana: koos Vene Koorikapelliga, Olga Tungal (dir), kavas Chilcott: Mustpeade maja 29.03.2014, Peterburi Jaani kirik 27.09.2014, Tallinna Kaarli kirik 30.12.2014

Esinemised paljude nimekate eesti solistidega, näiteks: Pille Lill, Maria Listra, Arete Teemets, Aare Tammesalu, Nadia Kurem, Teele Jõks, Pirjo Püvi, Virgo Veldi, Kristina Kriit, Julia Savitskaja, Atlan Karp

Vt ka Peeter Paemurru

MATI-JOHANNES PALM

Esinemine lauljana: kavas Verdi ooperiaariad, Kostroma kubermangu sümfooniaorkester, Pavel Gerštein (dir): galakontsert „Parimate basside paraad”, Moskva konservatoorium 20.02.2014

ANTO PETT

Improvisatsioonikontserdid: kaastegev Adriano Ambrosini (klaver): Verona konservatoorium 23.01.2014; kaastegevad Anne-Liis Poll, A. Shorr, A. MacDonald, kuus näitlejat: Glasgow klaverifestival 03.03.2014; kaastegevad Anne-Liis Poll, Tapani Heikinheimo, Sanna Vuolteenaho: Helsingi Meri-Rastila kabel 19.08.2014

JANA PEÄSKE

Kontserdid klaverimängijana koos ansambliga YXUS Ensemble, kavas Stockhauseni „Tierkreis”: Tallinn, kino Helios 27.–28.10.2014, kavas Reinvere „Loodekaar”: „Siin Rostrum!”, Eesti Raadio 1. stuudio 02.12.2014

ANNE-LIIS POLL

Improvisatsioonikontserdid: Duo Anne-Liis Poll – Jaak Sooäär: „EKA–100”, Kumu kunstimuuseum 03.11.2014; koos improansambliga Häikijad: Telliskivi loomelinnak 29.03.2014; kaastegevad Laura Remmel, Britt Kalbus, Aita Vaher, Dana Indane, Domenico de Cesare: „Helisev valgus”, Tallinn, Okasroosikese loss 25.05.2014; koos Celia Roosega, kavas regilaulud ja häikimine: RegiMetsaMäng, Viljandi; Pärimusmuusika ait 26.07.2014; kaastegevad Aita Vaher, Dana Indane: jazzklubi Philly Joe 21.10.2014; kaastegevad Bart van Rosmalen, erinevad ansamblid: Tallinna ajaloomuuseum, 03.12.2014

Vt ka Anto Pett

VERONIKA PORTSMUTH

Kontserdid dirigendina: Popkooripidu, Tartu 12.07.2014; koos Euroopa Kultuuripealinna Segakooriga: lavastuslik suurkontsert-etendus, kavas Nystedt, Tormis, Pärt: Lennusadam 07.11.2014; osalemine kooriolümpial: Riia 11.–12.07.2014 (segakooride kategooria hõbediplom); jõulukontsert „Kling-li!”: Kose kirik 16.12.2014, Niguliste kirik 19.12.2014; Eesti Segakooride Liidu advendikontsert, kavas eesti muusika: Tallinna Kaarli kirik 06.12.2014; naiskoor Vero Vocale jõulukontsert: „Talvevõlumaa”: Vainupea kirik 21.12.2014

MARTTI RAIDE

Kontserdid pianistina: kaastegevad Arete Teemets (sopran), Aare Tammesalu (tšello), Mati Palm (bass), kavas A. Kapp, E. Kapp, Tšikovski: Suure-Jaani, Heliloojate Kappide majamuuseum 28.02.2014; kaastegev Mati Turi (tenor),

59


kavas Šostakovitš, Tubin, Tõnu Kõrvits, Schumann, Schönberg, Korngold: „Eliitkontsert”, Keila muusikakool 03.03.2014, Tartu Ülikooli aula 05.03.2014, Estonia kontserdisaal 11.03.2014, Karksi-Nuia kultuurikeskus 20.03.2014, Valga muusikakool 25.03.2014, Pärnu kontserdimaja 26.03.2014; kaastegev Heli Veskus (sopran), kavas R. Strauss: „Richard Strauss – 150” , Rahvusraamatukogu saal 14.05.2014; kaastegevad Ott Indermitte (bariton), Marcel Johannes Kits (tšello), kavas Lepnurm, Kreek, A. Kapp, Wolf, Schubert, Tüür, Schumann: Suure-Jaani, Heliloojate Kappide majamuuseum 17.06.2014; kaastegev Mati Palm, kavas Mart Saar, A. Kapp, V. Kapp, Arro, Jürissaar, Naissoo, Valgre: Hüpassaare, Mart Saare majamuuseum 23.06.2014; kaastegevad Pirjo Püvi (sopran), Priit Volmer (bass), René Soom (bariton), Helen Lokuta (metsosopran), kavas Schuberti soololaulud: Estonia kontserdisaal 14.10.2014; kaastegev Helen Lepalaan (metsosopran), kavas Schubert, R. Strauss, Berlioz: Tartu Ülikooli aula 03.12.2014, Estonia kontserdisaal 09.12.2014

KAI RATASSEPP

Klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai kontserdid: kavas Mozart, Sumera, Reinecke Kadrioru loss 06.12.2014, kavas Debussy, Hindemith, Prokofjev: Vanemuise kontserdimaja 15.01.2014, Estonia kontserdisaal 11.02.2014, kavas Mozart, Debussy, Prokofjev, Mendelssohn: Soome, Vaasa 09.03.2014, kavas Mozart, Brahms, Bizet, Mendelssohn: Kadrioru loss 05.04.2014, kavas Mendelssohn, Brahms, Prokofjev: Estonia kontserdisaal 23.09.2014, kavas Mozart, Sumera, Reinecke: Kadrioru loss 06.12.2014

Kaastegev Atlan Karp (bariton), kavas Mägi, Debussy, Sviridov, Ravel: Tallinna raekoda 20.06.2014

TAAVO REMMEL

Kontserdid kontrabassimängijana: koos ansambliga Hortus Musicus: Väravatorn 25.01.2014; Klaaspärlimäng Sinfonietta koosseisus, Andres Mustonen (dir), kavas Vähi, Tüür: London, St. Giles Cripplegate kirik 22.01.2014

JÜRI RENT

15 kontserti ja esinemist Tallinna Ülikooli Meeskoori peadirigendina: Emadepäeva kontsert, Estonia kontserdisaal 11.05.2014, Advendikontsert, Viljandi Pauluse kirik 05.12.2014, Advendikontsert, Pärnu Eliisabeti kirik 06.12.2014, Jõulukontsert, Tallinna Kaarli kirik 20.12.2014; 10 kontserti Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoori peadirigen-dina: Emakeele päeva kontsert, Hopneri maja 12.05.2014, Koori 25. sünnipäeva kontsert, Nõmme kultuurikeskus 01.11.2014, Jõulukontsert, Leesi kirik 14.12.2014, Jõulukontsert, Nõmme Rahu kirik 21.12.2014

ENE RINDESALU

Esinemised klaverisaatjana erinevate laulusolistidega: Young-Ko Kim, Maria Leppoja, Tamar Nugis, Sigrid Mutso, Andrejs Krutojs, Anu-Mari Uuspõld, Aule Urb: RO Estonia laadapäev, vabaõhulava 06.09.2014; Maria Melaha, Tamar Nugis, kavas katkendid Donizetti ooperist „Armujook”: RO Estonia Valge saal 16.09.2014; kavas Donizetti „Il campanello di notte”: „Ooper kooliõpilastele”, Vanemuise väike maja 22.09.2014, Valga kultuurikeskus 25.09.2014, Paide kultuurikeskus 29.09.2014; Egle Troon, Sigrid Mutso, Danna Malõsko, Maria Leppoja, Young-Ko Kim, Andrejs Krutojs, Tamar Nugis, Kesnia Kuchukova, kavas Mozart, Cimarosa ja Donizetti: EMTA 95. aastapäeva kontsert vilistlastele, EMTA ooperistuudio 26.09.2014; kaastegev Arete Teemets (sopran), kavas aariad Mozarti ja Puccini ooperitest: Tallinna vapipäev, Tallinna raekoda 22.12.2014

ÕNNE-ANN ROOSVEE

Kontserdid dirigendi ja klaverisaatjana: ETV Lasteekraani Muusikastuudio: hooaja lõppkontsert, Mustpeade maja 14.05.2014, Jõulukontsert, Tallinna Jaani kirik 15.12.2014; Eesti Koorijuhtide Naiskoor, kavas lääne ja eesti klassikaline koorimuusika: Rootsi-Mihkli kirik 30.06.2014

60


Esinemised dirigendina: Eesti Koorijuhtide Naiskoor, kavas Tõnu Kõrvitsa „Üks pisuke lind” (esiettekanne): Kooriühingu uudisloomingu kontsert, Tallinna Metodisti kirik 23.04.2014, kavas eesti koorimuusika: Gustav Ernesaksale pühendatud kontsert, Lauluväljaku klaassaal 30.11.2014

TANEL RUBEN

Kontserdid löökpillimängijana erinevates koosseisudes Eestis ja välismaal: Mustonen–Sooäär–Remmel–Ruben „Cross over music”, Sooäär–Vaigla–Ruben, Laima Vaikule band, Aldo Meristo – Hakan Levin kvartett, Hinkus feat Maarja, Lauri Saatpalu „Isa tuli koju”, Nick Smart – Jaak Sooäär kvartett, Sergei Manukjan – Villu Veski – Tanel Ruben, Weekend Guitar Trio, Sooäär–Kruglov kvartett, Avishai Cohen & Andres Mustonen jazzkvartett, Tanel Ruben & Victoria, Tape That, Drum Prana, Aleksei Kruglov – Jaak Sooääre kvartett, Ara Yaralyan – Holger Marjamaa kvartett, Pärnu Kammerkoor; osalemine VAT Teatri lavastuses „Nisa”

NATALIA SAKKOS

Kontserdid klaverimängijana: kaastegevad Heli Veskus (sopran), Helen Lepalaan (metsospran), Mati Turi (tenor), Rauno Elp (bariton), Toivo Peäske (klaver), kavas Brahms: Kuressaare Kammermuusika Päevad, Kuressaare kultuurikeskus 02.08.2014; kaastegev Imbi Kuus (viiul), kavas Schubert, Franck: Kadrioru loss 09.08.2014; kaastegev Leena Laas (viiul), kavas Beethoven, Brahms, Bernstein: Keila muusikakool 24.11.2014, Narva linnus 29.11.2014

PEETER SARAPUU

Fagotisolist: kavas Tüüri Fagotikontsert: „G. Otsa nim muusikakool – 95”, Estonia kontserdisaal 18.10.2014

Kontserdid koos ansambliga YXUS Ensemble, kavas Stockhausen „Tierkries”: 27.10.2014, kavas Tulve, Neuwirth: „Siin Rostrum!”, Eesti Raadio 1. stuudio 02.12.2014; esinemised erinevates kammerkoosseisudes: Bachi festival 01.–07.2014, Viljandi Vanamuusika Festival 11.07.2014, Järvi Suvefestival 15.07.2014, Haydni festival, Viin 27.06.2014

TOOMAS SIITAN

Kontsert dirigendina koos ansambliga Studio Vocale, kavas J. S. Bachi kuus suurt koorimotetti: Haapsalu Vanamuusikafestival, Haapsalu toomkirik 09.07.2014

AVE SIKK

Kontserdid klaverisaatjana: koos lauljatetrupiga Operachoice, kavas Mozart, Bizet, J. Strauss, Messager, Verdi, Bernstein: Interlaken 09.01.2014, hotell Beau Rivage, Weggis 06.09.2014, Genf 09.10.2014; kaastegev José Pazos (tenor), kavas Puccini, Verdi, Sorozabal, Massenet, Tšaikovski: 20.03.2014; kaastegevad Olivia Peccoud (sopran), Carine Séchaye (metsosopran), Hélène Cajka McClellan (alt), David Hernandez (tenor), Davide Autieri (bariton), kavas Schumann: „Pèlerinage de la Rose” 15.06.2014

Kontserdid ja esinemised Genfi Kõrgema Konservatooriumi üliõpilastega 2014

JAAK SOOÄÄR

Kontserdid ja esinemised kitarristina erinevates koosseisudes Eestis ja välismaal: Mustonen–Sooäär–Remmel–Ruben, Kruglov–Sooäär kvartett, Sooäär–Vaigla–Ruben, Heavy Beauty, Tuule Kann – Jaak Sooäär ja Riho Sibul, Tuule Kann – Jaak Sooäär, Nick Smart, Paul Shigihara – Jaak Sooäär, TereMoi 4, Sibul–Sooäär, Bennink–Remmel–Sooäär, Bennink–Sooäär, Jaak Sooäär trio, Kruglov–Sooäär–Ragazanov, The Dynamite Vikings, Küberstuudio: 2014

61


RAUL SÖÖT

Esinemised saksofonistina: kavas jazzistandardid, originaallooming: New York, Small’s 05.11.2014, New Jersey, Trumpet’s 06.11.2014, New York, Somethin’ Jazz Club 07.11.2014; koos ansambliga Brian Melvin’s Modern Times Quartet, kavas jazzistandardid, originaallooming: San Francisco, Sharp Park 17.11.2014

REET SUKK

Kontserdid plokkflöödi- ja barokkflöödimängijana: kaastegevad Meelis Orgse (barokkviiul), Kristiina Are (klavessiin), kavas Bach, Leclaire, Rameau: Vanalinna Muusikamaja 11.01.2014;

koos ansambliga Cantores Vagantes: kaastegev lautoduo Anna Kowalska – Anton Birula, kavas Purcell, Williams, Tollet, Hotteterre, Marais: Kõue mõis 07.05.2014, Niguliste kiriku Antoniuse kabel 08.05.2014; Anna-Kristiina Siitani tantsuetendus „Sihtkoht: akvaarium”: Ugala teatri väike saal 29.04.2014, Tartu Uus Teater 09.05.2014, Tallinna Kanuti saal 14.05.2014, kaastegev Ene Salumäe (orel): „Tuulemuusika”, Tartu Jaani kirik, Niguliste kirik, juuli 2014

Plokkflöödisolist: kavas Rameau „Pygmalion”, Vivaldi kontsert RV585, Bachi Missa A-duur: Peterburi filharmoonia Väike saal 15.03.2014

RALF TAAL

Kontserdid pianistina: kavas Beethoven, Schubert, Chopin, Debussy: Estonia kontserdisaal 05.04.2014; kaastegev Sigrid Kuulmann (viiul), kavas Beethoveni sonaadid nr 1–3: Narva linnus, 16.11.2014, Mustpeade maja, 20.11.2014

MARI TAMPERE-BEZRODNY

Kontserdid viiuldajana, kavas Locatelli, Prokofjev, J. S. Bach: Hispaania, Málaga 12.07.2014, Benicàssim 16.08.2014

IMBI TARUM

Kontserdid klavessinimängijana: kaastegevad Gloria Banditelli (sopran), Andrea Mioni (barokkoboe), Andrea Di Mario (barokktrompet), kavas Frescobaldi, Lignani, Scarlatti, Stradella, Sammartini, Franceschini, Rosenmüller: Rotermanni soolaladu 01.03.2014; kaastegev Julia Ageyeva Hess (klavessiin), kavas J. S. Bach, W. F. Bach, Mozart, Mattheson, Rannap: Kõltsu mõis 09.04.2014, kavas Le Roux, Mattheson, Eberl, Bach, Rannap: Kloostri Ait 23.05.2014, kavas Eberl, Kozeluch, Haydn, Mozart: Tallinna raekoda 01.07.2014, kavas Bach, Müthel, Buxtehude, Rannap: Rakvere muusikakool 16.10.2014, kavas J. S. Bach, J. C. Bach, Müthel, Buxtehude, Rannap: Mustpeade maja 06.11.2014; kaastegevad Fernando de Luca (klavessiin), Romeo Ciuffa (plokkflööt), kavas Telemann: Mustpeade maja 20.04.2014; kaastegev Jevgeni Sviridov (barokkviiul), kavas Vivaldi: Kadrioru loss 09.06.2014; kaastegevad Jevgeni Sviridov, Maria Krestinskaja (barokkviiul), kavas Vivaldi ja Vivaldi-Bach: Mustjala kirik 17.07.2014; kaastegevad Arvo Leibur (viiul), Aare Tammesalu (tšello), kavas Corelli, Vivaldi, Rameau: Kadrioru loss 26.10.2014

OLGA TUNGAL

Kontserdid dirigendina Vene Koorikapelliga: kavas Tanejev, Sviridov, Tšesnokov, Jašvili, Uusberg, Chilcott: „Vene Koorikapell 40”, Mustpeade maja 29.03.2014, kavas vene vaimulik koorimuusika: Rooma, Pantheon, märts 2014, kavas Sviridov, vene rahvalaulude töötlused: Estonia kontserdisaal 14.06.2014, kavas Uusberg, Tormis, Sarapik, Kreek, Sviridov, Chilcott: Peterburi Jaani kirik, 27.09.2014, kavas J. S. Bach, Sviridov, Jašvili, Illarion, Uusberg, Sarapik: Hopneri maja 02.11.2014, kavas Sviridov, Illarion, Mägi, Chilcott, jõululaulud: Kaarli kirik 30.12.2014

ANDRES UIBO

Soolokontserdid orelimängijana: kavas J. S. Bach: Tallinna Jaani kirik 01.01.2014, kavas J. S. Bachi koraalipartiitad: Niguliste kirik 06.01.2014, kavas Buxtehude, Uibo, Bach: Saksamaa, Langenhorni Orelinädalal 19.08.2014, kavas J. S. Bach koraalieelmängud: Tallinna toomkirik 27.12.2014

62


Muud kontserdid: kaastegev Nadežda Kurem (sopran), kavas Verdi, Donizetti, Bellini: Suure-Jaani kirik 23.06.2014; kaastegev Aare Tammesalu (tšello), kavas Bach, Mendelssohn, Mägi, Pärt, Tüür (erinevad kavavariandid): Saksamaa, Göllnitz 27.06.2014, Zieckau 28.06.2014, Altdöben 29.06.2014; kaastegev Mari-Liis Uibo (viiul), kavas Eller, Uibo, Pärt, Mendelssohn, Mägi: Riia toomkirik 16.07.2014, kavas Eller, Mägi, A. Kapp, Kušnarjov: Niguliste kirik 07.08.2014, kavas A. Kapp, Mägi, Uibo, Eller, Pärt, Tüür: Malta I orelifestival, Gozo saar 10.09.2014; kaastegev Jonathan Müller (trompet), kavas Albinoni, Bach, Tüür, Uibo, Buxtehude: Saksamaa, Fellbachi muusikafestival 24.08.2014; kaastegevad Aivars Kalējis (orel), Edouard Oganessian (orel), kavas Mendelssohn, Uibo, Liszt: Riia toomkirik 24.10.2014

VIRGO VELDI

Kontserdid saksofonimängijana: kavas Grigorjeva, Terranova: Itaalia, Wales, Rootsi, Peterburi, jaanuar–detsember 2014

TOOMAS VAVILOV

Kontserdid dirigendina: koos orkestriga Klaaspärlimäng Sinfonietta: kaastegev kammerkoor Collegium Musicale, kavas J. S. Bachi kantaadid: Bachi festival 01.–06.01.2014; kavas J. S. Bachi „Kohvikantaat”, instrumentaalkontserdid: Suure-Jaani, juuni 2014; kaastegevad Andres Paas (klaver), Julia Igonina (viiul), Rustam Komatškov (tšello), kavas Mozart, Haydn Beethoven: Kuressaare Kammermuusika Päevad 29.07.2014

ERSO ja „Klassikatähed”: Estonia kontserdisaal 16.04.2014

Kontserdid klarnetistina: kaastegevad Arvo leibur (viiul), Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello), kavas Crusell, Müller, Mozart: Pärnu 15.02.2014, Kadrioru loss 16.02.2014, Võru 17.02.2014; kaastegev Age Juurikas (klaver), kavas Schumann, Brahms, Mompou: Kadrioru loss 30.11.2014; kaastegevad Arvo Leibur, Aare Tammesalu, iiri muusikud, kavas Pärt, Crusell jt: Dublin 03.–06.2014; YXUS Ensemble’iga, kavas Stockhauseni „Tierkreis”: Tallinn, kino Helios 27.–29.10.2014, „Siin Rostrum!”, Eesti Raadio 1. stuudio 02.12.2014

KADRI VOORAND

Soolokontserdid jazzlauljana: Budapest 09.05.2014, 11.05.2014

Esinemised erinevates koosseisudes Eestis ja välismaal: Kaspar Kalluste Trio feat. Kadri Voorand, Kadri Voorand Group, Estonian Voices, Heliotroop, Avarus Ensemble, Kadri Voorand Trio feat. Ahto Abner, Kadri Voorand Trio, TereMoi 4, Kadri Voorand & Mihkel Mälgand

URMAS VULP

Sooloesinemine viiuldajana, kavas Nielsen, Gade: Kopenhagen, märts 2014

Kontserdid Tallinna Keelpillikvarteti koosseisus: kavas Fauré ja Schumanni klaverikvartetid, kaastegev Peep Lassmann (klaver): Estonia kontserdisaal, Tartu Ülikooli aula, aprill 2014, kavas Bartóki ja Britteni keelpillikvartetid: „Tallinna Keelpillikvartt – 30”, detsember 2014

Kontserdid kammermuusikuna: kaastegevad Heiki Mätlik (kitarr), Toomas Nestor (vioola), kavas J. F. B. La Trobe: Tallinna raekoda, juuni 2014; kaastegevad Toomas Nestor, Levi-Danel Mägila (tšello), kavas J. F. B. La Trobe: Pärnu, august 2014

63


LAURI VÄINMAA

Kontserdid pianistina: kaastegev Lauri Voipio (tšello), kavas Beethoven, Schumann, Chopin, Liszt, Fauré, Bruch, Tšaikovski: Soome – Mikkeli 23.02.2014, Kajaani 23.03.2014, Iisalmi 13.08.2014, Parkano 21.09.2014, Turenki 22.09.2014, Punkalaidu 18.10.2014, Vammala 19.10.2014; kaastegev Jüri Aarma (lugeja), “Pühendus” kavas Chopin, Liszt, Schumann: Abja-Paluoja kultuurikeskus 24.09.2014, Kuusalu muusikakool 01.10.2014, Kärdla muusikakool 15.10.2014, Tartu Elleri-nim muusikakool 03.10.2014, Põltsamaa muusikakool 21.10.2014, Estonia kontserdisaal 25.10.2014; kaastegev Piret Väinmaa (klaver), kavas Sisaski „Eesti rahvataevas”: Haapsalu muusikakool 02.12.2014

MARE VÄLJATAGA

Soolokontsert lauljana, kaastegevad Toivo Unt (kontrabass), Lembit Saarsalu (saksofon), Olav Ehala (klaver): „Tallinn 60”, Löwenruh park 16.07.2014

TEADUSLIKUD PUBLIKATSIOONID

• ALEKSANDRA DOLGOPOLOVA. Muusika perekondlikel talitustel 17. sajandi Narvas. – Res Musica 6, 2014. 37–49

• ANNE ERMAST. Plokkflööt üldhariduskooli muusikaõpetuses. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 124–153

• WILFRIED GRUHN. Gesundes Musizieren mit kontrollierten Bewegungen. Motorik und Vorstellungsbildung in neurokognitiver und biomechanischer Sicht. – Gesund und motiviert musizieren – ein Leben lang. Musikergesundheit zwischen Traum und Wirklichkeit (Üben und Musizieren. Texte zur Instrumentalpädagogik). Mainz: Schott, 2014. 43–52

• WILFRIED GRUHN, ANNEMARIE SEITHER-PREISLER. Der musikalische Mensch. Evolution, Biologie und Pädagogik musikalischer Begabung. Hildesheim: Olms 2014

• WILFRIED GRUHN. Musikerziehung im 21. Jahrhundert. Soziale Herausforderungen, pädagogische Aufgaben, empirische Evidenz. – Impulse zur Musikdidaktik. Festschrift für Mechtild Fuchs. Innsbruck: Helbling 2014. 13–22

• KADI HÄRMA, ANU SEPP. Laulmine. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 90–99

64


• KADI HÄRMA. Omaloomingu ja improvisatsiooni võimalustest muusikatunnis. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 108–123

• EERIK JÕKS. Keskaegne sakraalne ladina monoodia ja selle tänapäevane kõlapilt – normaalne tervik või „Siiami kaksikud”? – Res Musica 6, 2014. 144–185

• IRENE KABONEN. Wagneri ja Verdi ooperid Estonia laval. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 26–39 (ka ingliskeelsena)

• ENE KANGRON. Heino Kaljuste ja uuenduste aeg eesti muusikapedagoogika arenguloos. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 59–75

• KAJA KAUS. Émile Jaques-Dalcroze’i rütmika ja pedagoogilised põhimõtted. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 210–228

• KRISTI KIILU, ANU SEPP. Muusikalistest võimetest. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 78–89

• KRISTI KIILU, KRISTIINE MÕTTUS. The phenomenon of Song Celebration in the narratives of singers of children’s choirs. – Voices for tomorrow. Sixth International Journal of Intercultural Arts Education. Helsingi: Research Report 352, 2014. 137–146

• KRISTINA KUZNETSOVA-BOGDANOVITŠ. Cultural managers as intercultural leaders. Germany: LAP Lambert Academic Publishing, 2014

• KRISTINA KUZNETSOVA-BOGDANOVITŠ. Euroopa kultuuripealinn kui sisuline ja formaalne integrat-sioonivahend. – Kultuur! Pealinn. Muutus? Mõjutusi Euroopa kultuuripealinna aastast Tallinna kultuurielule. SA Tallinna Kultuurikatel, 2014. 91–106

• KRISTINA KUZNETSOVA-BOGDANOVITŠ. Experiential learning theory applied to the degree profiles of the arts and cultural management programmes in Europe. – ENCATC Journal of Cultural Management and Policy, 4(1), 2014. 14–30

• ANU KÕLAR. Oleviste kirikumuusikute mälestused kui ajalooallikad ja kultuurimälu peegeldajad. – Res Musica 6, 2014. 100–123

• EVA-LIISA LINDER. Witold Gombrowiczi ja poola absurdidramaturgia retseptsioon Eestis. – Autogenees ja ülekanne. Moodsa kultuuri kujunemine Eestis. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2014. 277–295

• URVE LIPPUS. The source of power: discussing the relations between musical structure and (ideological) message in some Veljo Tormis’ large-scale choral compositions. –Music That Changed Time. Vilnius: Lithuanian Composers’ Union; Lithuanian Academy of Music and Theatre, 2014. 54–61

• URVE LÄÄNEMETS. Sissejuhatus: didaktika kui õpetamise kunst. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 10–19

• KAIRE MAIMETS-VOLT. (Üles)tähendusi muusikast. – Sõbralik semiootika: semiosalongi tekste aastast 2011–2014. Tartu, Tallinn: Semiosalong 2014. 75–83

• ENE METSJÄRV. Tagasivaade – 50 aastat Artur Lemba surmast. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 40–47 (ka ingliskeelsena)

• NIINA MURDVEE. Põgus pilk Olavi Silla vaimsele pärandile. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 5–12 (ka ingliskeelsena)

• MALL NEY. Zoltán Kodály muusikahariduskontseptsioonist. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 156–185

65


• KRISTEL PAPPEL, TOOMAS SIITAN. „Uut ülestõusmist saksa vaimule ...”: Bachi Matteuse passiooni esmaesitustest Tallinnas ja Peterburis 19. sajandi ühiskondlike muutuste taustal. – Res Musica 6, 76–99

• MONIKA PULLERITS. Orff-pedagoogika. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 186–209

• ŽANNA PÄRTLAS. The functional system of the Seto one-three-semitone mode: an approach based on a distribution analysis of multitrack recordings. – The Sixth International Symposium on Traditional Polyphony. Tbilisi: International Research Center for Traditional Polyphony of Tbilisi V. Sarajishvili State Conservatory, 2014. 393–408

• ŽANNA PÄRTLAS. Soolised variatsioonid rahvaviisi teemale: seto viisid meeste ja naiste esituses. – Regilaulu kohanemine ja kohandajad. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014. 255–272

• MARTTI RAIDE. Bruno Luki muusikaliste ja pedagoogiliste põhimõtete kujunemisest. – Interpretatsiooni-pedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 57–73 (ka ingliskeelsena)

• KAI RATASSEPP. Õpetaja – teenäitaja, mõjutaja, mõttekaaslane. Lilian Semperi pedagoogikast. – Interpretat-sioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 48–56 (ka ingliskeelsena)

• JAAN ROSS, PÄRTEL LIPPUS. Temporal variation in singing as interplay between speech and music in Estonian songs. – Expressiveness in music performance. Empirical approaches across styles and cultures. Oxford: Oxford University Press, 2014. 184–199

• ANU SCHAPER. Muusikute mobiilsus ja muusika levik Läänemere ruumi idaosas Rootsi aja teisel poolel: kultuuriülekande teooria sobivusest regionaalse muusikaloo konstrueerimisel. – Res Musica 6, 2014. 21–36

• ANU SEPP. From music syllabi to teachers’ pedagogical thinking: a comparative study of Estonian and Finnish basic school music education (doktoritöö). Research Report 359, Helsinki University, 2014

• ANU SEPP, INKERI RUOKONEN, HEIKKI RUISMÄKI. Musical practices and methods in music lessons: a comparative study of Estonian and Finnish general music education. – Music Education Research, 2014. 1–19

• ANU SEPP, KADI HÄRMA. Muusikalugu ja muusika kuulamine. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 100–107

• ANU SEPP. Muusikaõpetaja rollist üldhariduskoolis. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 32–38

• ANU SEPP. Muusikaõpetuse didaktikast. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 20–31

• TOOMAS SIITAN. Estnische Idee und Musik: Konstruierung der nationalen Identität im 19. Jahrhundert. – Europa im Wandel: Literatur, Werte und europäische Identität: Internationale Konferenz der Konrad-Adenauer-Stiftung e.V., Tallinn 16.–19.05.2011. St. Augustin: Konrad-Adenauer-Stiftung e.V., 2014. 123–147

• ALLAN VURMA. The timbre of the voice as perceived by the singer him-/herself. Logopedics Phoniatrics Vocology, 39(1), 2014. 1–10

• ALLAN VURMA. Timbre-induced pitch shift from the perspective of Signal Detection Theory: the impact of musical expertise, silence interval and pitch region. – Frontiers in Psychology, 5:44, 2014

• TIINA VÄLJA. Ülevaade akordionimängu ja -õpetuse arengust Eestis. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 16–25 (ka ingliskeelsena)

66


ETTEKANDED RAHVUSVAHELISTEL KONVERENTSIDEL

• BRIGITTA DAVIDJANTS. Cultural wars between Caucasian nations and prospects for reconciliation. – Ljubljana 13.03.2014

• ALEKSANDRA DOLGOPOLOVA. Reglementierte Musik: Rolle der Musik bei Privatanlässen in Narva im 17. Jahr-hundert. – Saksamaa, Heidelbergi Teaduste Akadeemia 07.05.2014

• WILFRIED GRUHN, KRISTI KIILU. Impact factors on musical identity formation of professional musicians and music teachers. – XIII International Conference on Music Perception and Cognition. Lõuna-Korea, Seoul 03.–08.08.2014

• MART HUMAL. Chopin’s Prelude in F-sharp minor: form, harmony and counterpoint. – VII rahvusvaheline muu-sikateooria konverents „Performatiivsus”. Tallinn/Pärnu 08.–11.01.2014

• MART HUMAL. The rising cycle-of-fifths progression: its structural and formal implications. – VIII Euroopa muu-sikaanalüüsi konverents. Leuven 17.–20.09.2014

• MART HUMAL. On modernism in Estonian music (1900–1940). – Modernisation in the Music of Eastern Europer (1900–1940): The Perspective of Paratactic Comparativism. Vilnius 16.–18.10.2014

• OLAVI KASEMAA. Saksofon klassikalises muusikas ja džässis. Kaks erinevat toonikäsitlust. – Foorumi „XXI saj kunst ja pedagoogika” raames toimunud teaduskonverents. Klaipeda 29.11.2014

• KRISTI KIILU, MAIA MULDMA. Music education as part of Estonian basic school students’ values education. – XII JTEFS/BBCC konverents „Sustainable Development. Culture. Education”. Poola, Chełm 26.–28.05.2014

• KRISTI KIILU, MAIA MULDMA. Music education as part of Estonian basic school students’ values education. – 7th International Conference of Intercultural Arts Education „Arts, Technology and Cultures – from Invisible to Visible”. Helsingi Ülikool 17.10.2014

• KRISTI KIILU, WILFRIED GRUHN, KARIN TÄHT (TÜ), GERLI SILM (TÜ), KADRI PÕDER, REET RISTMÄGI. The deve-lopment of skills and attitudes for music teachers and musicians. – 7th International Conference of Intercultural Arts Education „Arts, Technology and Cultures – from Invisible to Visible”. Helsingi Ülikool 17.10.2014

• KAARI KIITSAK-PRIKK. Public cultural organization into foundation: consequences to the social impact, Esto-nian case. – 8th Interntional Conference on Cultural Policy Research. Saksamaa, Hildesheim 11.09.2014

• KAARI KIITSAK-PRIKK. Entrepreneurial education for music students: case of Estonia. – Professional Musician – Here and Now. Krakovi Muusikaakadeemia 11.12.2014

• KERRI KOTTA. Negotiating different identities in Arvo Pärt’s Adam’s lament. – Musica Practica, Musica Theore-tica. Poola, Poznan 08.–09.04.2014

• KERRI KOTTA. Form as interaction between harmonic prolongation and hypermeter. – EUROMAC 2014. Belgia, Leuven 17.–20.09.2014

• KERRI KOTTA. Estonian music with emphasis on Eduard Tubin. – NOBU, Nordisk Orkesterbiblioteks Union – Annual Conference. Tallinn 11.10.2014

• KERRI KOTTA. Eduard Tubin Symphony No 2 „The legendary” as two-dimensional cycle. –Modernisation in the Music of Eastern Europe (1900–1940): The Perspective of Paratactic Comparativism. Vilnius 16.–18.10.2014

• MARJE LOHUARU. The „Concept of chamberness”: aspects and development. – Rahvusvaheline üliõpilaste kammermuusikafestival. Vilnius, Leedu Muusikaakadeemia 10.04.2014

• KAIRE MAIMETS-VOLT. Distant bolero drums’ in Estonian national mega-hit „Koit” („Dawn”) by Tõnis Mägi. – I International Congress of Numanities (ICoN2014). The Role of Humanities in Contemporary Society: Semiotics, Culture, Technologies. Leedu, Kaunase Tehnikaülikool 02.–07.06.2014

67


• KRISTEL PAPPEL. Deutschbalten als Vermittler russischer Musik nach Deutschland. – Russische Musik in Westeuropa 1867–1917 „Ideen – Funktionen – Transfers”. Zürichi Ülikool, muusikateaduse instituut 24.05.2014

• KRISTEL PAPPEL. Kotzebue, das Theaterrepertoire in Reval und die musikästhetischen Diskussionen seiner Zeit. – Kotzebue-Gespräch III. Berliin, teaduste akadeemia 10.10.2014

• KRISTEL PAPPEL. Drama, Libretto, Fassungen unter der Lupe eines Regisseurs: Joachim Herz (1924–2010) inszeniert Puccinis „Madama Butterly” (avalik loeng). – Viini Ülikool, teatri-, filmi- ja meediateaduste instituut 31.10.2014

• MARGUS PÄRTLAS. Reinventing a tradition: the subordinate theme group in 19th-century concertos. – VII rah-vusvaheline muusikateooria konverents „Performatiivsus”. Tallinn/Pärnu, 08.–11.01.2014

• ŽANNA PÄRTLAS. Heterophony: theoretical approaches to the musical phenomenon and terminology. – 1th Seminar of the ICTM Study Group for Multipart Music. Tallinn, 19.–20.09.2014

• ANU SEPP. Teachers’ pedagogical thinking and music teaching. – 7th International Conference of Intercultural Arts Education „Arts, Technology and Cultures – from Invisible to Visible”. Helsingi Ülikool 17.10.2014

• ANU VEENRE. Reflections of non-Western musical cultures in Estonian music: Kuldar Sink on foreign musical cultures and nationalism in music. – 4th Winter School of the Estonian Graduate School of Culture Studies and Arts: „Absence, Presence, Distance: Ways of Seeing the Past”. Tallinna Ülikool 22.01.2014

• ALLAN VURMA. The voice problems of vocalists. – 22th Pacific Voice Conference. Poola, Krakow 11.04.2014; Salzburg Voice Symposium. 23.08.2014

68

Välis- ja avalike suhete osakond

VÄLIS- JA AVALIKE SUHETE OSAKOND

ÜLIÕPILAS- JA ÕPPEJÕUVAHETUS

ERASMUS+

EMTA on Erasmus haridusprogrammis osalenud 1999. aastast. Alates 2014. aastast kannab see nime Erasmus+. Programmi keskmes on Euroopa-sisene ja ülemaailmne õpiränne, õppejõudude vahetus ning rahvusvahelised koostöö- ja arendusprojektid. Üliõpilasvahetus võimaldab EMTA tudengitele kuni aastast õppimisvõimalust Euroopa muusikakõrgkoolides.

2014. aastal oli EMTAl kokku 127 partnerkooli, kuhu oli akadeemial võimalik saata õppima või praktikale 67 üliõpi-last. EMTAsse tuli neist õppima 47 üliõpilast. Erasmus+ programmi raames andsid EMTA õppejõud 29 meistrikur-sust teiste riikide muusika- ja teatrikõrgkoolides, EMTAs toimus 27 välisõppejõudude meistrikursust.

NORDPLUS

Nordplus on Põhja- ja Baltimaade koostööprogramm. EMTA kuulub klassikalise muusika võrgustikku Sibelius, jazzmuusikavõrgustikku Nordpuls, tantsu- ja muusikavõrgustikku ECA, pärimusmuusikavõrgustikku Nordtrad, teatrivõrgustikku Norteas, ooperivõrgustikku NordOpera, koolimuusikavõrgustikku NNME ja kultuuriettevõtlus-võrgustikku ActinArt.

Aastal 2014 õppis Nordplusi raames partnerkoolides 3 meie üliõpilast, EMTAsse tuli õppima 4 üliõpilast. Akadee-mia õppejõud andsid 7 meistrikursust teiste riikide muusika- ja teatrikõrgkoolides, EMTAs toimus 6 välisõppejõu-dude meistrikursust.

DORA

Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa elluviijaks on sihtasutuse Archimedes allüksus Kõrghari-duse arenduskeskus ning partneriteks Eesti kõrgkoolid. Programm kestab kokku seitse aastat (2008–2015) ning planeeritud 33,5 miljoni eurosest eelarvest tuleb 85% Euroopa Sotsiaalfondist. Tegevuste sihtrühmaks on nii juba õppivad ja töötavad üliõpilased kui ka potentsiaalsed Eesti kõrgkoolide magistrandid, doktorandid ja õppejõud.

Programmi raames toimusid 2014. aastal järgmised tegevused:

• kõrghariduse kvaliteedi tõstmine läbi välisõppejõudude lühiajalise kaasamise (2 õppejõudu);

• kõrghariduse kvaliteedi tõstmine läbi õppejõudude enesetäiendamise välisülikoolide juures (3 õppejõudu);

• rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine läbi Eesti doktorantide õpirände (6 doktoranti);

• välisüliõpilaste kaasamine magistriõppesse (5 magistranti);

• rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine läbi Eesti magistrantide õpirände (1 magistrant);

• noorteadlaste osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses (8 lähetust);

• „Study in Estonia” raames tutvustati EMTAt kolmel kõrgharidusmessil välismaal.

69


PROJEKTID

• Magistritaseme ühisõppekava „Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome”

EMTA koordineerib uut rahvusvahelist ühisõppekava „Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome” (Masters of Contemporary Performance and Composition ehk CoPeCo). Õppekava eesmärk on valmistada ette interpreete ja heliloojaid, kellel on uue muusika loomise ja interpreteerimise käigus toimuva loomingulise suhtluse koge-mus ning kes oskavad töötada interdistsiplinaarselt ja kasutada uusi tehnoloogiaid.

Õppekava töötati välja 2010–2013 LLP Erasmus programmi raames koostöös Stockholmi Kuningliku Muusika-kõrgkooli, Hamburgi Muusika- ja Teatriülikooli, Lyoni Kõrgema Riikliku Muusika- ja Tantsu Konservatooriumi ja Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsiooniga. Ühisõpe algas 2014. aasta septembris. Üliõpilased saavad õppida ühe semestri igas partnerkõrgkoolis.

• Nordplus intensiivprojekt „Slavic Opera” Helsingis 10.–14.02.2014

Projektis osalesid oopervõrgustiku NordOpera liikmeskoolide õppjõud ja tudengid. EMTAst osalesid laulu-osakonna õppejõud Nadežda Kurem, Piia Paemurru ja Rostislav Gurjev ning üliõpilased Ksenia Kuchukova, Danna Malõshko, Tamar Nugis, Kim Young Ko, Arvids Keinis ja Aule Urb.

• Nordplus intensiivprojekt „Girl Power in Jazz” Tallinnas 05.–09.05.2014

Eeskätt noortele naissoost jazzmuusikutele suunatud projekti koordineeris EMTA, partneriteks olid muusika-kõrgkoolid Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Lätist ja Leedust. Toimusid seminarid ja ansamblitunnid ning igaõhtused jämmimised KUKU klubis. Osalesid õppejõud Tanel Ruben ja Kadri Voorand ning üliõpilased Kirke Karja, Britta Virves, Rauno Pella, Heiko Remmel, Maarja Aarma, Virva Immonen ja Merje Kägu.

• Nordplus intensiivprojekt „Choreographer/Dancer and Composer/Musician, a Collaborative Platform”

Vilniuses 20.08–01.09.2014

Kunstidistsipliinide vahelisele koostööle keskenduva võrgustiku ECA projektis osalesid tantsu, muusika, disaini ja filmi erialade tudengid ja õppejõud võrgustiku partnerkõrgkoolidest. Akadeemiat esindasid Theordore Parker ja Alvin Raat.

• Nordplus intensiivprojekt „Improvise to Improve” Helsingis 18.–22.08.2014

Projekti koordineeris Metropolia Rakenduskõrgkool, osalesid tudengid ja õppejõud Islandilt, Rootsist, Norrast, Eestist ja Soomest. Projekti raames toimusid meistrikursused, grupitunnid ja kontserdid. Eestist osalesid õppe-jõud Anto Pett ja Anne-Liis Poll ning kaasaegse improvisatsiooni eriala üliõpilased Hara Alonso, Dana Indane, Aita Vaher ja Jekaterina Semjonova.

• Nordplus intensiivprojekt „Quality of Music Teaching, Learning and Knowledge – Perspectives on As-

sessment and Evaluation” Tallinnas 03.–07.11.2014

Projektis osales 50 üliõpilast ja õppejõudu koolimuusikavõrgustiku NNME (Nordic Network for Music Educa-tion) liikmeskõrgkoolidest Norrast, Soomest, Rootsist, Islandilt, Lätist, Leedust ja Eestist. Projekt oli suunatud magistritaseme üliõpilastele, kes tutvustasid oma käimasolevaid uurimisprojekte, millele andsid kommentaare osalevad õppejõud.

70


KONVERENTSID

• Nordplus pärimusmuusikavõrgustiku Nordtrad aastakonverents Raulandis 29.04–04.05.2014

Konverentsi põhiteemaks oli liikmeskõrgkoolide pärimusmuusika õppekavade ja pedagoogilise tegevuse võrdlus ja arutelu. Võrgustiku üldeesmärkideks on Põhja- ja Baltimaade pärimusmuusika erialade ja osakon-dade ühine areng institutsionaalse koostöö, üliõpilaste ja õppejõudude vahetuse, ühiste projektide ja õppe-kava koostamise kaudu. Võrgustikus osaleb 16 muusikakõrgkooli Taanist, Norrast, Rootsist, Soomest, Eestist ja Lätist. EMTAt esindasid pärimusmuusika eriala koordinaator Tarmo Kivisilla, õppejõud Janika Oras ja Tuulikki Bartosik ning tudengid Mihkel Roolaid ja Timo Kalmu.

• AEC (The European Association of Conservatories) välissuhete koordinaatorite konverents Aalborgis 26.–27. 09.2014

Konverentsi peateemaks oli välissuhtluse arendamine. Ettekannete keskmes olid 2014. a käivitunud Erasmus+ programm ja erinevad muusikahardiuse koostööprojektid. Osalesid EMTA välissuhete koordinaator Hanneleen Pihlak ning välissuhete spetsialistid Pilleriin Meidla ja Kai Kiiv.

• Nordplusi välissuhete koordinaatorite konverents Viljandis 21.–22.10.2014

Konverentsist võtsid osa Taani, Soome, Leedu, Läti, Norra, Islandi, Rootsi ja Eesti muusikaakadeemiate esinda-jad. Tegemist oli võrgustike Sibelius (klassikalise muusika tudengite ja õppejõudude vahetus) ning Nordpuls (jazzmuusika tudengite ja õppejõudude vahetus) ühise konverentsiga. Arutelu teemadeks olid senised ja tu-levased intensiivprojektid, kvaliteetse mobiilsuse tagamine, koostöövõrgustike organiseerimine. Osales EMTA välissuhete koordinaator Hanneleen Pihlak.

RAHVUSVAHELISED ORKESTRIPROJEKTID NING ÜLIÕPILASFESTIVALID

• Euroopa Liidu Noorteorkester

Osales Kaia Voitka (viiul)

• Orkester Norden

Osalesid: Juan Jose Restrepo Duarte (viiul), Laur Ints (viiul), Mann Helstein (vioola), Sandra Klimaite (vioola)

• Orkester Animato

Osalesid: Eeva-Maria Laas (viiul), Juan José Restrepo Duarte (viiul), Lucia Sanchis Alfonso (viiul), Juri Potštar (viiul), Maris Viisma (viiul), Kerstin Elisabeth Kullerkupp (viiul), Sandra Kaldma (viiul), Mann Helstein (vioola), Sandra Klimaite (vioola), Doris Mägi (vioola), Tarmo Hiis (tšello), Kristin Kuldkepp (kontrabass)

• Baltic Youth Philharmonic

Osalesid: Kristi Timma (viiul), Regina Udod (kontrabass), Heili Rosin (flööt)

• Nordplus löökpillifestival „Percussion Plus” Helsingis 12.–16.02.2014

Projekti koordineeris Sibeliuse Akadeemia, osalesid Põhja- ja Baltimaade muusikakoolide ning -kõrgkoolide esindajad. Festivali jooksul toimus 12 kontserti, 19 meistrikursust, seminarid ning loengud. EMTAst osalesid õppejõud Rein Roos ja Vambola Krigul ning löökpilli eriala üliõpilased Maarja Nuut, Kaspar Ernesaks, Brita Rein-mann ja Valeria Jagudina.

71


• Rahvusvaheline üliõpilaste kammermuusikafestival Vilniuses 11.–13.04.2014

Osalesid EMTA õppejõud professor Marje Lohuaru ning üliõpilaste trio koosseisus Aleksandra Ilves (viiul), Silvia Ilves (tšello) ja Johan Randvere (klaver).

Lisaks Eestile osalesid festivalil Läti, Leedu, Poola, Soome ja Norra tudengiansamblid. Festivali raames leidis aset hulgaliselt kammermuusika meistrikursusi. Eesti tudengid osalesid neljas meistriklassis ja andsid kontserdi, kus esitati Pärdi, Šostakovitši ja Piazolla teoseid.

STIPENDIUMID

• Yamaha stipendium – Joosep Teppo (klaver), Märt Metsla (trompet)

KOOSTÖÖVÕRGUSTIKUD

• Association Europeenne des Conservatoires, Academies de Musique et Musikhochschulen (AEC)

• Erasmus muusikavõrgustik Polifonia

• European League of the Institutes of Arts (ELIA)

• Association of Baltic Academies of Music (ABAM)

• International Network of Cooperation in the Arts (NICA)

72

Täienduskoolituskeskus

TÄIENDUSKOOLITUSKESKUS

2014. aastal oli EMTA täiendõppe kursustel kokku 585 osalejat, sh ettevalmistuskursustel 49 üliõpilaskandidaati ning 17 jätkukursustel osalevat õppurit. Kokku toimus 31 erineva mahuga koolituskursust (sh meistrikursused ja koolitusprogrammid). Iseseisva täiendõppe vormis õppis 7 õppurit.

2014. aastal lõppenud koolitusprogrammid:

• Muusikateraapia põhikursus (2012–2014, 8 lõpetajat);

• Muusikateraapia algkursus (2013–2014, 8 lõpetajat).

Osavõtjaterohkeks kujunesid koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskooli muusikaõpetajatele suunatud pike-mad koolitusprogrammid (4–6 EAP), mille läbiviimist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist (programm Eduko). Täienduskoolituskeskuse poolt esitatud hangetest rahuldati järgmiste koolitusprogrammide rahastami-ne (kokku 144 lõpetajat):

• Väärtused, loovad muusikategevused ja keeleõpe (2013–2014, 29 lõpetajat, õppekava juht Karin Muldma);

• Kitarrimängu ja loovuse arendamine muusikatunnis (2013–2014, 29 lõpetajat, õppekava juht Kristo Käo);

• Loojaks läbi lugude – väärtuskasvatus, pillimäng ja keeleõpe muusikategevustes (2014, 2 rühma, 58 lõpetajat, õppekava juht Karin Muldma);

• Kokkuvõttev ja kujundav hindamine muusikaõpetuses (2014, 28 lõpetajat, õppekava juht Inge Raudsepp).

Koostöös Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusega töötati välja uudne hindamisteema-line õppematerjal „Õppimist toetav hindamine muusikaõpetuses” (elektrooniline, autor Maria Jürimäe).

2014. aastal jätkus meistrikursuste planeerimine ja läbiviimine EMTA õppejõududele – toimus kokku 6 koolitus-kursust, mille läbiviimist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist (programm Primus). Meistrikursusi viisid läbi väljapaistvad õppejõud erinevatest riikidest: Eteri Andžaparidze (klaver, USA), Line Groth (vokaaltehnika, Taani), Bettina Bartz (muusikalugu, Saksamaa), Marko Ylönen (viiul, Soome), Jukkis Uotila (jazzmuusika, Soome), Stein Bakke (muusikadidaktika, Norra).

Täienduskoolituskeskus on koolituste planeerimisel ja läbiviimisel teinud koostööd EMTA välissuhete osakonna ja akadeemiliste üksustega, samuti teiste Eesti institutsioonidega – eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusega Innove, Sihtasutusega Archimedes (programmid Primus ja Eduko), Eesti Kontserdiga, Kitarrikool OÜga, Eesti Puhkpillimuusika Ühingu ja Eesti Muusikaõpetajate Liiduga.

73

Raamatukogu

RAAMATUKOGU

Seisuga 1. jaanuar 2015 oli EMTA raamatukogu fondi suurus 200 145 eksemplari:

• 37 722 raamatut;

• 129 441 nooti;

• 2782 teadustööd;

• 25 565 helisalvestist (sh 14 887 CDd);

• 3321 videosalvestist (sh 2553 DVDd);

• 118 nimetust perioodilisi väljaandeid.

2014. aastal täienes fond 5279 eksemplari võrra:

• 1609 raamatut;

• 2633 nooti;

• 38 teadustööd;

• 832 helisalvestist (sh 708 CDd);

• 120 DVDd;

• 10 CD-ROMi;

• 37 perioodilise väljaande aastakäiku.

Aasta jooksul lisas EMTA raamatukogu Eesti raamatukogude e-kataloogi ESTER 3754 bibliograafilist kirjet ja 7090 eksemplarikirjet. Seisuga 1. jaanuar 2015 oli raamatukogu fondist umbes 65% (130 337 kirjet) kataloogitud ESTERisse. Eesti artiklite andmebaasi ISE (Index Scriptorum Estoniae) lisati 115 kirjet ja rahvusvahelist muusika-teadusliku kirjanduse bibliograafilist andmebaasi RILM (Répertoire international de littérature musicale) täiendati 10 inglise- või saksakeelse sisukokkuvõttega artiklitest, mis on ilmunud EMTA väljaannetes.

ELNET Konsortsiumi eestvõttel (koos liikmesraamatukogude jõulise panusega) viidi aasta jooksul lõpule kaks suurt ettevõtmist. Augustis ühendati e-kataloogi ESTER Tallinna ja Tartu serverid. Eesti 15 suurema raamatu kogu ühiskataloog asub nüüd aadressil www.ester.ee. Oktoobri alguses võeti kasutusele uus raamatukogusüsteem Sierra.

Juba eelmisel aastal alustas initsiatiivgrupp koosseisus Ene Kangron, Toomas Siitan, Innar Järva, Margus Pärtlas, Maris Pajuste, Ene Rindesalu, Malle Ruumet ja Ilvi Rauna ettevalmistusi vokaalteoste eestikeelsete tõlgete and-mebaasi Loreta loomiseks. Õppeotstarbelise andmebaasi loomist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist (programm Primus) ja seda esitleti EMTAs 13. veebruaril. Loreta (www.ema.edu.ee/loreta) teeb kättesaadavaks võõrkeelsete ooperite, oratooriumide, kantaatide, laulude ja liturgiliste žanride eestikeelsed toimetatud tõlked ja seda haldab raamatukogu uus töötaja Maarja Leemet. Lähemalt saab Loreta kohta lugeda ajalehes Sirp ilmunud Ilvi Rauna artiklist „Loreta – vokaalteoste tõlgete andmebaas” (21.03.2014).

Suvel toimunud IAMLi (International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres) aas-takonverentsil valiti Ilvi Rauna muusikaõppeasutuste erialasektsiooni (Libraries in Music Teaching Institutions branch) asepresidendiks. Uue üksusena IAMLi struktuuris loodi liikmelisuse komisjon (Membership Committee), mille liikmeks valiti samuti Ilvi Rauna.

Sügisel tähistas 40 tööaasta täitumist EMTAs hinnatud töötaja Eti Sukmit, kes siirdus pensionile. Pika karjääri jooksul töötas Eti Sukmit konservatooriumi interpretatsiooniteaduskonna dekanaadi ja kaugõppe osakonna vanemlaborandina, sekretäri, helikabineti laborandi ja raamatukoguhoidjana.

74

Raamatukogu

Eesti Muusikakogude Ühenduse (EMKÜ) traditsiooniline sügisseminar, millest võtsid osa kõik raamatukogu töö-tajad, toimus sel aastal EMTAs ja oli pühendatud vanamuusikale. Reet Sukk koos ansambliga Cantores Vagantes tutvustas kesk- ja renessansiaja muusikat helis ja pildis. Ülevaate sama perioodi muusikakultuuri arengust andis Toomas Siitan.

Detsembris lõpetasid Reet Sukk ja Maarja Leemet Tartu Ülikooli avatud ülikoolis edukalt täiendusõppeprog rammi „Infopädevuse alused” (78 tundi / 3 EAP). Peamised käsitletud teemad olid: infootsingu põhimõtted andme-baasides, teemaportaalid, teadustööde repositooriumid, infoallikate hindamine, otsing EBSCO andmebaasides, e-kataloogis ESTER ja internetis.

Raamatukogu nõuandva kogu koosolek toimus 17. detsembril. Tavapäraste päevakorrapunktide kõrval arutati põhjalikumalt raamatukogu võlglaste küsimust ja kammermuusika nootide liigitamise võimalusi.

E-raamatukogu arendamise vallas viidi sügissemestril läbi kaks andmebaasikatsetust:

• Alexander Street Press muusikakogud – 13 kollektsiooni nootide, raamatute, audio- ja videofailidega;

• Education Source – 2850 haridusalase perioodilise väljaande abstraktid ning 1800 ajakirja ja 550 raamatu täis-tekstid.

Alustati Claudio Monteverdi (1567–1643) ja Aleksandr Skrjabini (1872–1915) kriitiliselt redigeeritud ja teaduslikult kommenteeritud kogutud teoste tellimist. Hetkel on Monteverdilt ilmunud 22 ja Skrjabinilt 6 köidet – need on ka raamatukogus kättesaadavad. Varasematest tellimustest täienesid Eduard Tubina, Franz Schuberti, Robert Schu-manni, Johann Sebastian Bachi, Georg Friedrich Händeli, Alban Bergi jt koguteoste kollektsioonid.

Väärika annetuse tegi EMTA raamatukogule Veljo Tormis, kes kinkis meile suure osa oma plaadi-, noodi- ja raamatu kogust. Eriti hinnaliseks teevad annetuse just Tormise enda vokaalteoste noodid, mille kõiki eri versioone on olnud keerukas hankida. Perekonna vahendusel jõudsid meieni ka Ants Söödi noodid. Oma materjale anneta-sid veel Heli Lääts (Peeter Saul) ja Anti Marguste.

75

Üliõpilasesindus

ÜLIÕPILASESINDUS

Üliõpilasesindusele on 2014. aasta olnud ülikoolisiseselt ja -väliselt teguderohke. EMTAs on esindus kaasatud eri-nevate organite töösse, kus tegeletakse akadeemia arendamise ning juhtimisega.

2014. aastal korraldati traditsioonilised tudengipeod, mille hulgas olid kevadine lõpupidu, sügisene rebaste sisse-õnnistamise pidu ja talvine jõuluball. Viimati nimetatu korraldati koos Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga. Kevadel toimusid üliõpilasesinduse valimised, kus enamuses osutusid valituks juba kogenud liikmed. Märkimisväärne oli sel kevadel EMTA lõpusõrmuse loomine, mis on leidnud palju head tagasisidet üliõpilastelt ja õppejõududelt. Nii-sugune sümboolika on kooli ajaloos esmakordne ning loodame, et lõpusõrmuse traditsioon suudab akadeemias kanda kinnitada.

Uue projektina alustasime Erasmuse tuutorlusprogrammiga, kus üliõpilasesinduse liikmed on juhendajateks ja tugiisikuteks EMTAsse õppima saabuvatele vahetustudengitele. Programmi raames käidi avastamas Aegna saart, tutvuti Tallinna põnevamate muuseumidega ning külastati Tartut. Taoline koostöö aitab välistudengitel kiiremini kohaneda Eesti eluga ning ühtlasi edendab kultuurilisi suhteid. Programm on leidnud suurt huvi Erasmus Student Network (ESN) Estonia tegijatelt. Üliõpilasesinduse liikmed tutvustasid programmi ESN Estonia üldkoosolekul ning see leidis palju positiivset vastukaja. Esmakordselt toimus ka EMTA ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasesinduste kohtumine. Arutati nii ühiste probleemide kui ka uute mõtete ja koostöövõimaluste üle. Üliõpilaste suureks rõõmuks jätkati lepingut ning head koostööd linna ühe suurima spordiklubiga Reval-Sport.

Väljaspool EMTAt võtame aktiivselt osa Eesti Üliõpilaskondade Liidu tööst. Kuna oleme võrreldes teiste avalik-õiguslike ülikoolidega üsna väike üksus, peame väga oluliseks rääkida kaasa otsustusprotsessides ja EÜLi aruteludel. Üliõpilasesinduse töö efektiivsuse tõstmiseks osaleb ka sellel õppeaastal üks juhatuse liige EÜLi mentorprogrammis, mis algas 2014. aasta augustis. Sel kevadel liitusime ka Tallinna Üliõpilaskondade Ümar-lauaga (TÜÜL), mis koondab endas Tallinna kõrgkoole. Lühikese aja jooksul oleme suutnud end TÜÜLi nõukogus märgatavaks teha. Rõõmustav on teiste üliõpilaskondade tõusev huvi EMTA üliõpilasesinduse tegevuse vastu ning soov teha midagi ühiselt – seda on näidanud nii kohtumised EKA üliõpilasesindusega kui ka ühine jõulupidu Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga.

76

Ametikohad

AMETIKOHAD 2014/2015. ÕPPEAASTAL

2014/2015. õppeaastal töötab EMTAs 162 koosseisulist õppejõudu, neist

korralisi 152

külalisõppejõude 10

Lisaks koosseisulistele õppejõududele viivad akadeemias õppetööd läbi ka 118 tunnitasulist õppejõudu. Aka-deemia liikmeskonda kuulub 18 emeriitprofessorit ja 11 emeriitdotsenti. Akadeemilise personali hulka kuulub ka 7 teadustöötajat.

Ametinimetuste järgi jagunevad koosseisulise akadeemilise personali ametikohad järgmiselt (võrdluseks nelja eelneva aasta näitajad):

Tabel 1

Ametinimetus

Isikuid

seisuga

31.12.2010

Isikuid

seisuga

31.12.2011

Isikuid

seisuga

31.12.2012

Isikuid

seisuga

31.12.2013

Isikuid

seisuga

31.12.2014

Üksikisikute %

isikkoosseisust

31.12.2014

Professor 31 34 34 33 32 18,9

Dotsent 52 53 58 59 57 33,7

Lektor 65 67 63 57 56 33,1

Assistent - - 20 19 17 10,1

Juhtivteadur 3 3 1 1 1 0,6

Vanemteadur 3 3 3 2 2 1,2

Teadur 2 3 4 4 4 2,4

KOKKU 156 163 183 175 169 100

Muusikahariduse spetsiifika tõttu töötab suur osa õppejõududest osakoormusega. Tegeliku pildi õpetamise ma-hust saame siis, kui taandame kõik osakoormusega õppejõud täisametikohtade ekvivalendile, mille põhjal on koosseisulise akadeemilise personali ametikohtade arv ja jaotus EMTAs järgmine (võrdluseks nelja eelneva aasta näitajad):

Tabel 2

Ametinimetus

Ametikohti

seisuga

31.12.2010

Ametikohti

seisuga

31.12.2011

Ametikohti

seisuga

31.12.2012

Ametikohti

seisuga

31.12.2013

Ametikohti

seisuga

31.12.2014

% ameti-

kohtadest

31.12.2014

Professor 26,65 27,25 27,4 27,5 26,85 22,3

Dotsent 37,2 37,35 40,45 43,45 40,75 33,9

Lektor 34,15 35,8 35,75 33,45 34,6 28,8

Assistent - - 13,9 13,0 13,15 10,9

Juhtivteadur 2,0 1,25 0,5 0,5 0,5 0,4

Vanemteadur 2,5 2,5 3,0 2,0 2,0 1,7

Teadur 0,75 1,75 2,25 2,75 2,35 2,0

KOKKU 103,25 105,9 123,25 122,65 120,2 100

77

Ametikohad

Järgnevas tabelis on esitatud kogu akadeemia personali statistika viimase viie aasta lõikes ametigruppide kaupa:

Tabel 3

Ametikohtade

koosseis

Seisuga

31.12.2010

Seisuga

31.12.2011

Seisuga

31.12.2012

Seisuga

31.12.2013

Seisuga

31.12.2014

Õppejõud 98,0 100,4 117,5 117,4 115,35

Teadustöötajad 5,25 5,5 5,75 5,25 4,85

Administratsioon 37,0 34,0 34,0 35,25 34,4

Klaverisaatjad 16,5 16,75 - - -

Abipersonal 16,9 18,06 16,46 16,01 14,7

Töölised 24,25 25,75 26,5 26,5 26,5

KOKKU 197,9 200,46 200,21 200,41 195,8

Akadeemia personalist 48,6% töötab osalise tööajaga. 2013/2014. õppeaastal oli osalise koormusega töötajaid 50,8% töötajate koguarvust.

Akadeemilise personali keskmine vanus ametinimetuste lõikes on järgmine:

Tabel 4

Ametinimetus Isikuid seisuga 31.12.2014 Keskmine vanus

Professor 32 61

Dotsent 57 52

Lektor 56 46

Assistent 17 50

Juhtivteadur 1 57

Vanemteadur 2 55

Teadur 4 39

KOKKU 169 51

Mitteakadeemilistel ametikohtadel töötavate isikute keskmine vanus seisuga 31.12.2014 on 52 eluaastat. Seisuga 31.12.2013 oli akadeemilise personali keskmine vanus 51 eluaastat ja mitteakadeemilise personali keskmine vanus 50 eluaastat. Seisuga 31.12.2014 oli akadeemia personali üldarv 251, sh meessoost töötajaid 109 ja naissoost töötajaid 142.

78

Isikkoosseis

JUHTIMINE JA AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 2014/2015. ÕPPEAASTAL(SEISUGA 31.12.2014)

NÕUKOGU

PEEP LASSMANN rektor

MARGUS PÄRTLAS õppe- ja teadusprorektor

HELENA TULVE arendusprorektor

OTT MAATEN haldusdirektor

JANE KREEK õppeosakonna juhataja

ENE TÕNISSOO pearaamatupidaja

IVARI ILJA klaveriosakonna juhataja

ARVO LEIBUR keelpilliosakonna juhataja

TOOMAS VAVILOV puhkpilliosakonna juhataja

NADIA KUREM lauluosakonna juhataja

HELIN KAPTEN kammermuusika osakonna juhataja

TÕNU KALJUSTE dirigeerimisosakonna juhataja

TOIVO TULEV kompositsiooniosakonna juhataja

TOOMAS SIITAN muusikateaduse osakonna juhataja

PEETER RAUDSEPP lavakunstikooli juhataja

JAAK SOOÄÄR jazzmuusika osakonna juhataja

LEMBIT ORGSE interpretatsioonipedagoogika instituudi juhataja

KRISTI KIILU koolimuusika instituudi juhataja

MARKO LÕHMUS kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakonna juhataja

KRISTEL PAPPEL doktorinõukogu kaasesimees

IMBI TARUM doktorinõukogu kaasesimees

URMAS VULP keelpilliosakonna professor

RENÉ EESPERE kompositsiooniosakonna professor

ANNE TÜRNPU lavakunstikooli dotsent

SILVIA LUIK bakalaureuseõppe üliõpilane

KRISTI TALISTU bakalaureuseõppe üliõpilane

HAAR TAMMIK magistriõppe üliõpilane

AARE TOOL doktoriõppe üliõpilane

KRISTIINA VEERDE magistriõppe üliõpilane

Nõuandvad liikmed:

REIN OJA kuratooriumi esindaja

TIMO STEINER Tallinna Muusikakeskkooli direktor

ILVI RAUNA raamatukogu juhataja

KADRI LEIVATEGIJA Tartu filiaali juhataja

79

Isikkoosseis

OLGA TUNGAL ametiühingu komitee esinaine

KATRIN PUUR nõukogu sekretär

KURATOORIUM

JAAK ALLIK Riigikogu liige

ERI KLAS dirigent, Tallinna Filharmoonia kunstiline juht

ENN KUNILA ettevõtja

TÕNIS LUKAS Eesti Rahva Muuseumi direktor

AIN LUTSEPP näitleja, Eesti Teatriliidu esimees

MARET MARIPUU Riigikogu liige

JAAN MÄNNIK endine Eesti Panga nõukogu esimees

REIN OJA Eesti Draamateatri teatrijuht

MAILIS REPS Riigikogu liige

SIIM SUKLES Eesti Olümpiakomitee peasekretär

KADRI TALI ERSO direktor

REKTORAAT

PEEP LASSMANN rektor 1,0

MARGUS PÄRTLAS õppe-ja teadusprorektor 1,0

HELENA TULVE arendusprorektor 1,0

OTT MAATEN haldusdirektor 1,0

KLAVERIOSAKOND

Koosseisulised õppejõud

IVARI ILJA osakonnajuhataja, professor 1,0

TOIVO NAHKUR professor 1,0

ANDRES UIBO professor 0,75

IMBI TARUM professor 0,5

MARKO MARTIN dotsent 1,0

MATI MIKALAI dotsent 1,0

KAI RATASSEPP dotsent 1,0

TOOMAS TRASS dotsent 1,0

LAURI VÄINMAA dotsent 1,0

AGE JUURIKAS lektor 1,0

STEN LASSMANN lektor 1,0

Tunnitasulised õppejõud

professor PEEP LASSMANN, emeriitdotsent ADA KUUSEOKS, lektor PIRET AIDULO, lektor MIHKEL POLL

80

Isikkoosseis

ÜLDKLAVERI LEKTORAAT


KAI RATASSEPP lektoraadi juhataja

VIKTOR GURJEV lektor 1,0

NIINA MAIOROVA lektor 1,0

KEELPILLIOSAKOND


ARVO LEIBUR osakonnajuhataja, dotsent 0,75

PEETER PAEMURRU professor 1,0

MARI TAMPERE-BEZRODNY professor 1,0

URMAS VULP professor 0,75

HEIKI MÄTLIK dotsent 0,75

TOOMAS NESTOR dotsent 0,75

KAUPO OLT dotsent 0,5

HENRY-DAVID VAREMA dotsent 1,0

KRISTINA KRIIT lektor 0,4

SIGRID KUULMANN-MARTIN lektor 0,4

LEA LEITEN lektor 1,0

MATI LUKK lektor 0,4

JELENA FOMINA assistent 0,75

THEA NESTOR assistent 0,75

REET RUUBEL assistent 0,5


emeriitprofessor TÕNU REIMANN, emeriitprofessor MARE TEEARU, emeriitprofessor TOOMAS VELMET, professor MARKO YLÖNEN, lektor ANNA-LIISA BEZRODNY, lektor ROBERT STAAK, lektor HARRY TRAKSMANN, lektor RAIN VILU

PUHKPILLIOSAKOND


TOOMAS VAVILOV osakonnajuhataja, dotsent 1,0

KALERVO OLAVI KULMALA professor 0,4

AAVO OTS dotsent 1,0

MIHKEL PEÄSKE dotsent 1,0

81

Isikkoosseis

RAIVO PEÄSKE dotsent 0,25

REIN ROOS dotsent 0,5

PEETER SARAPUU dotsent 0,75

INDREK VAU dotsent 0,25

VIRGO VELDI dotsent 0,5

ANDRES KONTUS lektor 0,75

VAMBOLA KRIGUL lektor 0,4

OKSANA SINKOVA lektor 0,5

RALF TAAL lektor 1,0

MADIS VILGATS lektor 0,25

TIIU JÜRMA assistent 0,75

MEELI OTS assistent 0,75

JANA PEÄSKE assistent 0,5


emeriitprofessor HANNES ALTROV, emeriitprofessor OLAVI KASEMAA, dotsent OLEV AINOMÄE, lektor REET KÄÄRIK

LAULUOSAKOND


NADEŽDA KUREM osakonnajuhataja, dotsent 1,0

EVA MÄRTSON-WILSON professor 0,75

VIRGILIJUS KESTUTIS NOREIKA professor 0,5

ROSTISLAV GURJEV dotsent 0,75

TEELE JÕKS lektor 0,5

HELEN LEPALAAN lektor 0,5

PIIA PAEMURRU lektor 1,0

TAAVI TAMPUU lektor 0,75

TAIMO TOOMAST lektor 0,75

HELI VESKUS lektor 0,5

KAILI EERMA assistent 1,0

PIRET HABAK assistent 0,75

MERIKE KÄVER assistent 0,5

IRINA OJA assistent 0,75

SIIM SELIS assistent 0,75


emeriitprofessor MATI-JOHANNES PALM, emeriitdotsent ANU KAAL, dotsent ÜLLE KIRSS, lektor IRIS OJA

82

Isikkoosseis

OOPERISTUUDIO


ENE RINDESALU stuudio juhataja, lektor 1,0

TAISTO NOOR dotsent 0,75

TIINA KÄRBLANE lektor 0,5

ANU RUUSMAA lektor 0,5

Tunnitasuline õppejõud

lektor AURI JÜRNA

HÄÄLESEADE LEKTORAAT


VILJA SLIŽEVSKI lektoraadi juhataja, lektor 1,0

UKU JOLLER lektor 0,5

TARMO SILD lektor 0,25


lektor JAANIKA KUUSIK

DIRIGEERIMISOSAKOND


TÕNU KALJUSTE osakonnajuhataja, professor 1,0

TOOMAS KAPTEN professor 1,0

PAUL MÄGI professor 0,6

ANTS SOOTS professor 1,0

JÜRI ALPERTEN dotsent 0,25

SILVIA LANDRA dotsent 1,0

JÜRI RENT dotsent 0,5

HIRVO SURVA dotsent 0,6

OLGA TUNGAL dotsent 0,5

ANDRES HEINAPUU lektor 1,0

VERONIKA PORTSMUTH lektor 0,6

ELMO TIISVALD lektor 0,25

IRINA IEVLEVA assistent 1,0

KRISTIINA KERMES assistent 1,0

AIME PÄRISALU assistent 1,0

TIINA RENSER assistent 1,0

ÕNNE-ANN ROOSVEE assistent 1,0

83

Isikkoosseis


lektor PEETER SAAN

KAMMERMUUSIKAOSAKOND


HELIN KAPTEN osakonnajuhataja, professor 1,0

MARJE LOHUARU professor 1,0

NATALIA SAKKOS professor 1,0

MARRIT GERRETZ-TRAKSMANN dotsent 0,75

TAAVI KERIKMÄE dotsent 1,0

MARTTI RAIDE dotsent 0,6

AVE SIKK dotsent 1,0

REINUT TEPP lektor 0,5


emeriitprofessor MATTI REIMANN, lektor KRISTI KAPTEN



TOIVO TULEV osakonnajuhataja, professor 1,0

RENE EESPERE professor 1,0

TÕNU KÕRVITS dotsent 0,6

MART SIIMER dotsent 1,0

PAOLO GIROL lektor 0,75

HANS-GUNTER LOCK lektor 0,5

MALLE MALTIS lektor 0,75

SIIM MÄESALU lektor 0,5

ELEKTRONMUUSIKA STUUDIO

Koosseisuline õppejõud

MARGO KÕLAR stuudio juhataja, dotsent 1,0


professor HELENA TULVE, professor TAPIO TUOMELA, lektor GALINA GRIGORJEVA, lektor EINIKE LEPPIK, lektor TAMMO SUMERA, lektor MAIT VISNAPUU

84

Isikkoosseis



TOOMAS SIITAN osakonnajuhataja, professor 1,0

MART HUMAL professor 1,0

URVE LIPPUS professor 1,0

KRISTEL PAPPEL professor 1,0

JAAN ROSS professor 0,5

LEIDA-TIIA JÄRG dotsent 0,4

KERRI KOTTA dotsent 1,0

ANU KÕLAR dotsent 1,0

JANIKA ORAS dotsent 0,4

RIHO ESKO MAIMETS lektor 0,5

ANU VEENRE lektor 0,25


professor MARGUS PÄRTLAS, dotsent INGMAR KURG, dotsent JAAN-EIK TULVE, emeriitdotsent MERIKE VAITMAA, lektor BRIGITTA DAVIDJANTS, lektoR ALEKSANDRA DOLGOPOLOVA, lektor EERIK JÕKS, lektor MAARJA KINDEL

MUUSIKALISTE ÜLDAINETE LEKTORAAT


KERRI KOTTA lektoraadi juhataja

HELIN LIPPMAA lektor 1,0

Teadustöötajad

JAAN ROSS juhtivteadur 0,5

ŽANNA PÄRTLAS vanemteadur 1,0

ALLAN VURMA vanemteadur 1,0

EERIK JÕKS teadur 0,6

KAIRE MAIMETS-VOLT teadur 1,0

ANU SCHAPER teadur 0,25

INTERPRETATSIOONIPEDAGOOGIKA INSTITUUT


LEMBIT ORGSE instituudi juhataja, dotsent 1,0

MIRJAM KEREM dotsent 0,75

NIINA MURDVEE dotsent 0,75

KRISTI MÜHLING dotsent 0,25

85

Isikkoosseis

IRINA FLOSS lektor 0,25

MARJA JÜRISSON lektor 0,25

IRENE KABONEN lektor 1,0

LIINA LILL lektor 0,25

ENE METSJÄRV lektor 0,5

TIINA VÄLJA lektor 0,25


lektor PAUL DANIEL, lektor LAURI JÕELEHT, lektor MART LAAS, lektor JEKATERINA ROSTOVTSEVA, lektor MEEME SAAREVÄLI, lektor KATRIN TALMAR, lektor HEDI VIISMA



KRISTI KIILU instituudi juhataja, dotsent 1,0

OLAV EHALA professor 0,75

WILFRIED GRUHN professor 0,4

ANU SEPP dotsent 0,25


professor ANU LEPPIMAN, dotsent URVE LÄÄNEMETS, dotsent MAIA MULDMA, dotsent MONIKA PULLERITS, dotsent ANNE TIKO, lektor KADI HÄRMA, lektor MERLE ILUS, lektor KAJA KAUS, lektor MALL NEY, lektor LIIVI URBEL

JAZZMUUSIKAOSAKOND


JAAK SOOÄÄR osakonnajuhataja, professor 1,0

KRISTJAN RANDALU dotsent 0,5

TAAVO REMMEL dotsent 0,75

TANEL RUBEN dotsent 1,0

RAUL SÖÖT dotsent 0,6

MARE VÄLJATAGA dotsent 0,4

TEET RAIK lektor 0,75

KADRI VOORAND lektor 0,6

RAIN RÄMMAL assistent 0,4


dotsent ARNE LUHT, dotsent TÕNU NAISSOO, dotsent TERO MIKAEL SAARTI, lektor TIIT KÕRVITS, lektor IVO LILLE, lektor ANDRUS LILLEPEA, lektor MART SOO

86

Isikkoosseis

IMPROVISATSIOONI ERIALA


ANTO PETT professor 1,0

ANNE-LIIS POLL professor 1,0


lektor JAAN KRIVEL, lektor JAAK SIKK

PÄRIMUSMUUSIKA ERIALA


TUULIKKI BARTOSIK lektor 0,4


lektor TUULE KANN, lektor TARMO KIVISILLA

LAVAKUNSTIKOOL


PEETER RAUDSEPP lavakunstikooli juhataja, dotsent 1,0

ANU LAMP professor 0,75

TÕNU TEPANDI professor 0,25

MARET MURSA TORMIS dotsent 1,0

JÜRI NAEL dotsent 0,25

ANDRES OTS dotsent 0,5

RIINA ROOSE dotsent 0,25

ANNE TÜRNPU dotsent 1,0

KATARIINA UNT dotsent 0,5

MARTIN VEINMANN dotsent 0,5

ANU AIMLA lektor 0,5

MART KOLDITS lektor 1,0

DIANA LEESALU lektor 0,5

PAAVO PIIK lektor 0,5

KÄRT TOMINGAS lektor 1,0


professor LUULE EPNER, professor KIMMO KARJUNEN, professor REIN RAUD, emeriitprofessor LEA TORMIS, dotsent MADIS KALMET, dotsent MERLE KARUSOO, dotsent JAN KAUS, dotsent PIRET KRUUSPERE, dotsent MARET KUKKUR, dotsent LAINE MÄGI, dotsent ANDRES PUUSTUSMAA, dotsent AARE TOIKKA, dotsent JEVGENIA TŠIGULINA, lektor LIIS-KATRIN AVANDI, lektor HELLAR BERGMANN, lektor REIN HEINSALU,

87

Isikkoosseis

lektor LIINA JÄÄTS, lektor LAURI KALDOJA, lektor LAUR KAUNISSAARE, lektor MARI-LIIS LILL, lektor EVA-LIISA LINDER, lektor TAIMI LUME, lektor LOORE MARTMA, lektor MAARJA MITT, lektor HEITI PAKK, lektor HOLGER RAJAVEE, lektor ANTI REINTHAL, lektor HELGA-ALIIS SAARLEN, lektor KRISTJAN SARV, lektor AIVAR SIMMERMANN, lektor TIIT TRELL, lektor VELLO VAHER, lektor KÜLLIKI VALDMA, lektor RAUNO ZUBKO, assistent ANDRANIK KECHEK, assistent KÄHTE VAINUS

Teadur EVA-LIISA LINDER 0,5

KULTUURIKORRALDUSE JA HUMANITAARAINETE OSAKOND


MARKO LÕHMUS osakonnajuhataja, dotsent 0,4

ANNUKKA JYRÄMÄ professor 0,95

KAARI KIITSAK-PRIKK lektor 0,5


professor JAAK KANGILASKI, professor AIRI LIIMETS, professor REIN RUUTSOO, dotsent KADI LIIK, dotsent MARGUS OTT, dotsent RINGO RINGVEE, lektor MARI-LIIS PAAVER, lektor ELINA REINOLD

KEELTE LEKTORAAT


REET VÄLJA lektoraadi juhataja, lektor 0,75

AIRE ISAND lektor 0,4

TIIU RELVE lektor 0,5

MALLE RUUMET lektor 0,75

MARIKA ÕISPUU lektor 0,5

TARTU FILIAAL

KADRI LEIVATEGIJA filiaali juhataja


lektor URSULA CHILLAUD, lektor TANEL JOAMETS, lektor ANDRES LEIVATEGIJA, lektor PRIIT SONN, lektor PILLE TANILOO, lektor LINDA VILLER, assistent IEVA KOSTANDA

EMERIITPROFESSORID

HANNES ALTROV

KUNO ARENG

OLAVI KASEMAA

IVO KUUSK

88

Isikkoosseis

VENNO LAUL

INGO NORMET

OLEV OJA

MATI-JOHANNES PALM

HEINO RANNAP

MATTI REIMANN

TÕNU REIMANN

JAAN RÄÄTS

HELJO SEPP

MARE TEEARU

LEA TORMIS

TOOMAS VELMET

ANTS ÜLEOJA

ENE-JUTA ÜLEOJA

EMERIITDOTSENDID

ANU KAAL

ADA KUUSEOKS

TIIU LEVALD

TEO-ENDEL MAISTE

ARNE MIKK

TOIVO PEÄSKE

URVE RAUDMÄE-TAUTS

ENN SEEP

IVI TIVIK

OIVI-MONIKA TOPMANN

MERIKE VAITMAA

89

Lõpetajad 2014

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA 2014. AASTA LÕPETAJAD

BAKALAUREUSEÕPE

KLAVER

JULIA BALTA dots M. Mikalai

TALVI HUNT lektor A. Juurikas

GRETA JAKOBSONAITĖ dots L. Väinmaa

JOONATAN JÜRGENSON prof I. Ilja

GRETE JÄDAL cum laude lektor T. Joamets

MARIANNE LAUMETS dots A. Kuuseoks

MAGONE RUNKA dots L. Väinmaa

LEA SAAME dots L. Väinmaa

OREL

KRISTINA VILOTŠEVA prof A. Uibo

VIIUL

RAŠEL AVITAL KAC cum laude prof A. Ficher, prof M. Gaisler

JURI POTŠTAR prof M. Teearu

ALTVIIUL

JOOSEP AHUN dots U. U. Zebriunaite, dots T. Nestor

MANN HELSTEIN dots U. U. Zebriunaite, dots T. Nestor

DORIS MÄGI dots U. U. Zebriunaite, dots T. Nestor

TŠELLO

ANN KUUT cum laude prof P. Paemurru

RUSLAN PETROV prof T. Velmet

KRISTIAN PLINK prof P. Paemurru

KLASSIKALINE KITARR

SIIM KARTAU dots H. Mätlik

FLÖÖT

ANEMARIJA DANOVSKA dots M. Peäske

HEILI ROSIN dots M. Peäske

90

Lõpetajad 2014

METSASARV

MATTIAS VIHMANN prof K. Kulmala

ANDREAS VÄLJAMÄE prof K. Kulmala

TROMPET

MIHKEL KALLIP cum laude dots A. Ots

TROMBOON

MARGUS TOOMPERE lektor A. Kontus

FAGOTT

TEA TUHKUR dots P. Sarapuu

SAKSOFON

GERT-OTT KULDPÄRG prof O. Kasemaa

TUUBA

ARGO VALS lektor M. Vilgats

LAUL

MAARJA AALMANN dots R. Gurjev

JELENA GERDIGA-KUMM dots A. Krancmanis

JING JIN prof M. Palm

MARLĒNA KEINE dots N. Kurem

ARVĪDS KEINIS prof M. Palm

KAAREL KUKK lektor T. Tampuu

RASMUS KULL lektor T. Tampuu

MARIA MELAHA dots A. Krancmanis

LIISA METS lektor H. Lepalaan

HELIS NAERIS dots N. Kurem

TAMAR NUGIS lektor T. Tampuu

TAISI PETTAI dots N. Kurem

VARVARA REINO lektor T. Toomast

KAISA RÜÜTSALU lektor T. Jõks

AULE URB dots A. Krancmanis

KOORIDIRIGEERIMINE

KUNO KERGE prof A. Soots

BENJAMIN THEOPHILUS MARTIN KIRK cum laude prof T. Kaljuste

MARKUS LEPPOJA prof A. Soots

VALTER SOOSALU cum laude dots H. Surva

SILLE APRI eksternõpe

91

Lõpetajad 2014

HELILOOMING

INDREK PALU prof R. Eespere

MART RASMUS PUUR cum laude dots T. Kõrvits

ELEKTROAKUSTILINE LOOMING

MARIANNA LIIK cum laude dots M. Kõlar, lektor M. Maltis

AUDIOVISUAALNE LOOMING

EINIKE LEPPIK lektor P. Girol

HELIREŽII

HAAR TAMMIK dots M. Kõlar, dots M. Siimer

NIKITA ŠIŠKOV cum laude prof R. Eespere, dots M. Kõlar

MUUSIKATEADUS

KRISTI KLOPETS dots K. Kotta

SAALE KONSAP dots K. Kotta

MUUSIKAPEDAGOOGIKA

kursuse juhendajad dots K. Kiilu, lektor A. Sepp

KADRI-LIIS HIRS

LIISI KAMS

KATHI KOCH

TRIINU KONT-KONTSON

CARINE JESSICA KOSTLA

JULIA KOZLOVA

SAALE KREEN

MERLIN MADISSON

AGO NIGLAS

MARLEEN NURM

JULIA ORLOVA

LIISA REBANE

KEILI SIMASTEL

SILJA UHS cum laude

KRISTIINA VEERDE

INSTRUMENDIÕPETAJA

Viiul

JOHANNA-MARIA JAAMA prof T. Reimann, dots N. Murdvee

TEELE TAKJAS prof U. Vulp, lektor K. Talmar

92

Lõpetajad 2014

Kitarr

MIRJAM KIVISILD dots H. Mätlik, lektor J. Ossipova

PAUL-HERMANN STAHL dots H. Mätlik, lektor J. Ossipova

Flööt

ANETA TRUJEVTSEVA lektor O. Sinkova

Löökpillid

VALERIA JAGUDINA dots R. Roos

JAZZMUUSIKA

Klahvpillid

HOLGER MARJAMAA dots K. Randalu

BRITTA VIRVES dots K. Ikonen, dots K. Randalu

Kitarr

MERJE KÄGU prof J. Sooäär

MADIS MEISter prof J. Sooäär, dots R. Sööt

Viiul

TAUNO VILU prof J. Sooäär, dots R. Sööt

Laul

MAARJA AARMA lektor K. Voorand

Flööt

ILJA GUSSAROV dots R. Sööt

Löökpillid

KARL-JUHAN LAANESAAR dots T. Ruben, A. Lillepea

PÄRIMUSMUUSIKA

TIMO KALMU dots J. Oras, V. Sliževski

MIHKEL ROOLAID dots J. Oras, V. Sliževski

93

Lõpetajad 2014

LAVAKUNST

kursuse juhendaja dots T. Ojasoo

Näitleja

JAANIKA ARUM

MARKUS DVINJANINOV

MARIAN HEINAT

LINDA KOLDE

REA LEST

JÖRGEN LIIK

ROMAN MAKSIMUK

VEIKO PORKANEN

HELENA PRUULI

JARMO REHA

REIMO SAGOR

SIMEONI SUNDJA

KÄRT TAMMJÄRV

RAGNAR UUSTAL

LINDA VAHER

Lavastaja

LAURA METS

Dramaturg

ANDRA TEEDE

MAGISTRIÕPE

KLAVER

MARTA ESPEJO FERNANDEZ prof P. Lassmann, lektor A. Juurikas

YUNGU LIU dots M. Mikalai

JELENA MATVEJEVSKAJA cum laude prof I. Ilja

SANDRA MEINDOK cum laude prof T. Nahkur

JEVGENIA MOTŠALOVA dots L. Orgse

ANNI POSKA prof I. Ilja

ANASTASSIJA TŠIŽOVA cum laude lektor A. Juurikas

OLESJA VORONJUK dots L. Orgse

94

Lõpetajad 2014

KLAVESSIIN

POLINA MIINA cum laude prof I. Tarum

VIIUL

LUCIA SANCHIS ALFONSO prof T. Reimann

KANNEL

ANNA-LIISA ELLER cum laude lektor K. Mühling

FLÖÖT

LIINA FIDELMAN cum laude lektor O. Sinkova

SAKSOFON

ANQI HUANG dots V. Veldi

METSASARV

MIHKEL OSS prof K. Kulmala

TROMPET

ISTVÁN BARÁTH dots I. Vau

LAUL

MARI KARJALAINEN lektor H. Veskus

KÄDY PLAAS-KALA dots N. Kurem

VICTORIA SKORNYAKOVA lektor H. Lepalaan

HELEN LOKUTA cum laude ekstern

AARE SAAL ekstern

KOORIDIRIGEERIMINE

GALINA MOROZOVA prof A. Soots

LIISA RAHUSOO prof A. Soots

ALLAN TAMME ekstern

ORKESTRIDIRIGEERIMINE

JOSE GIL GIL prof T. Kapten

GUNTIS KUMACEVS prof P. Mägi

KASPAR MÄND prof P. Mägi

HELILOOMING

IVAN CANCIALOSI prof T. Tulev

KADRI LAANES prof H. Tulve, dots T. Kõrvits

PÄRT UUSBERG cum laude prof T. Tulev, dots T. Kõrvits

95

Lõpetajad 2014

ELEKTROAKUSTILINE LOOMING

SANDER MÖLDER dots M. Kõlar, lektor M. Maltis

HELIREŽII

JOSÉ DIOGO CARVALHO GOMES NEVES cum laude dots M. Kõlar, lektor S. Mäesalu

MUUSIKATEADUS

KRISTIINA KIIS prof K. Pappel

SAATEKLASS

ALEKSEI LÕGUN prof H. Kapten

MUUSIKAPEDAGOOGIKA/KOOLIMUUSIKA

KATRI IILANE lektor A. Sepp

INGRID JUHT cum laude dots K. Kiilu

KRISTEL KUTSER lektor J. Suits

AVELI PAIDE lektor T. Parmo

ANTTI TAPIO PAJULA prof W. Gruhn

KAILI PERN dots M. Muldma

KADRI PÕDER cum laude dots K. Kiilu

ANNELI PUUSAAG cum laude dots M. Muldma

KAILI TŠERNOV dots U. Läänemets

AET VILL dots C. Roose

VESTA VOLTEIN lektor S. Medell

HELENA KUKK dots U. Läänemets

INTERPRETATSIOONIPEDAGOOGIKA

EDITH ALLIKA-REBANE dots K. Ratassepp, lektor E. Metsjärv

MAILIS KAMARIK dots L. Orgse, lektor L. Lill

MADLI METSTE dots M. Mikalai, lektor M. Jürisson, dots L.Orgse

HERLE PIUS cum laude dots R. Peäske

EVELIN TAMMIKU prof U. Vulp, dots N. Murdvee

TRIIN VILJUS dots T. Vavilov

OLGA ZAITSEVA dots A. Krancmanis, lektor I. Kabonen

MARINA ZOLOTARJOVA cum laude prof I. Ilja, lektor M. Jürisson

KULTUURIKORRALDUS

ANNA MARIA RANCZAKOWSKA-LJUTJUK prof A. Jyrämä

KALEV RUNDU lektor T. Seppel

KADRI SUNDJA prof A. Jyrämä

MONIKA TOMINGAS prof A. Jyrämä

EMILIE TOOMELA prof I. Ibrus

96

Lõpetajad 2014

JAZZMUUSIKA

Laul

REELIKA RANIK lektor A. Aimla

MARIA VÄLI lektor K. Voorand

Klahvpillid

JOEL-RASMUS REMMEL cum laude lektor K. Randalu

Saksofon

MAIRO MARJAMAA cum laude prof J. Sooäär

ALEKSANDR PAAL cum laude prof J. Sooäär

KAASAEGNE IMPROVISATSIOON

PRIIT LEHTO prof A.-L. Poll, prof A. Pett

LAURA REMMEL prof A.-L. Poll, lektor A. Aimla, prof A. Pett

JAAK SIKK prof A. Pett, prof A.-L. Poll

TEATRIKUNST

MAARJA MITT prof I. Normet

ELINA REINOLD cum laude prof I. Normet, dots P. Raudsepp

REEDA KREEN ekstern

TEATRI- JA FILMILAVASTAMINE

HELERI SAARIK teadur E.-L. Linder

DOKTORIÕPE

SIGRID KUULMANN-MARTIN prof M. Tampere-Bezrodny, prof K. Pappel

VERONIKA PORTSMUTH prof T. Kaljuste, dots K. Kotta, vanemteadur A.Vurma

PÁLL RAGNAR PÁLSSON prof H. Tulve, prof U. Lippus

97

Majandustegevus

Kodu- ja välsimaine sihtfinantseerimine 15,2%

Toetused, sihtfinantseerimine riigieelarvest 1,2%

Tasuline õpe 5,0%

Teaduse finantseerimine 2,3%

Muu majandustegevus 2,1%

Riiklik tegevustoetus 74,2%

MAJANDUSTEGEVUS

Majandusaasta 2014 lõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale kasumiga suuruses 240 148 eurot.

TULUD

Võrreldes 2013. aastaga suurenesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tulud 6,1% sh:

• riikliku tegevustoetuse maht suurenes 6,9% (tegevustoetus moodustas 74% EMTA kogutuludest); tegevustoe-tus sisaldas teadusraamatukogude tegevustoetust ning emeriiditasusid;

• teadustegevuse riiklik finantseerimine suurenes 2,5%;

• toetused riigieelarvest vähenesid 58%, kokkuvõttes tulud ja toetused riigieelarvest suurenesid 3,2%;

• toetused muudest allikatest suurenesid 28%;

• tulud sihtfinantseerimisest vähenesid 7%;

• tulud tasulisest õppest ja koolitusteenustest suurenesid 29%;

• tulud muust majandustegevusest suurenesid 7,8%.

KULUD

Võrreldes 2013. aastaga:

• tööjõukulud suurenesid 7,3%;

• vähenesid kantselei-, lähetuste-, sõidukite-, õppevahendite kulud;

• suurenesid kulud kinnistutele, inventarile ning käibemaksukulu.

Tegevuskuludest moodustasid tööjõukulud 67,7%, majanduskulud 32,3%

Tulude jagunemine 2014 Joonis 1

98

Majandustegevus

Toetused, muud maksed 6,2%

Sihtfinantseerimise vahendamine 4,2%

Õppevahendite kulud 5,7%

Põhivara kulum 3,8%

Kinnistute kulud 4,2%

Käibe- ja tollimaksu kulud 2,0%

Lähetuste kulud 1,7%

Kantseleikulud 1,6%

Inventari kulud 2,1%

Muud kulud 0,8%

Tööjõu kulud 67,7%

OSALUS MUUSA MAJUTUS OÜs

2009. aastal asutas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koos Eesti Kunstiakadeemiaga osaühingu Muusa Majutus, milles EMTA osaluse suurus on 37%. 2014. a lõpetas OÜ Muusa Majutus kasumiga ning EMTA osalus kasumis oli 30 793 eurot.

KINNISVARA HALDAMINE

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia omanduses on 31.12.2014 seisuga kaks kinnistut Tallinnas, asukohaga Tatari tn 13 ja Toom-Kooli tn 4. Kinnistutel asub kaks õppehoonet netopinnaga 10 996 m2 ning äri- ja eluhoone neto-pinnaga 538 m2.

TÄHTSAMAD MAJANDUSSÜNDMUSED 2014

• Liideti kinnistud Tatari 13 ja Rävala 16 ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kinnistu uueks aadressiks määrati Tatari 13. Kinnistute liitmine oli detailplaneeringu tingimus peahoone 2. ehitusjärgu – saalikompleksi – ehitami-seks.

• Uuendati klaveri- ja pilliparki.

• Renoveeriti EMTA peahoone fuajeesid ning välisfassaadi.

TÄHTSAMAD KAVANDATUD TEGEVUSED 2015

• Euroopa Struktuurfondidest ning Kultuurkapitalist taotletakse vahendeid peahoone 2. ehitusjärgu ehitustöö-de finantseerimiseks.

• Uuendatakse olulises mahus klaveri- ja muud pilliparki.

• Viiakse läbi Tatari 13 peahoone ventilatsioonisüsteemi ümberehituse projekteerimistööd.

Kulude jagunemine 2014 Joonis 2

99

Majandustegevus

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Tegevustulud 5 197 651 5 045 969 5 482 171 5 794 889 6 003 084 6 368 709

Tegevuskulud 5 156 802 4 959 436 5 692 600 5 755 822 5 980 253 6 155 461

Finantstulud- ja kulud -9 423 -49 780 -219 829 -1 133 4 273 26 900

Tulem 31 426 36 753 -420 258 37 934 27 104 240 147

Bilansimaht 8 374 744 8 428 250 8 545 060 8 043 304 8 149 213 8 609 915

Käibevarad 293 619 449 576 1 453 346 1 020 290 973 635 1 548 748

Põhivarad 8 081 125 7 978 674 7 091 714 7 023 014 7 175 578 7 061 167

Lühiajalised kohustused 579 288 654 181 1 251 142 768 007 1 235 397 1 455 951

Pikaajalised kohustused 563 173 505 033 445 140 383 439 0 0

Netovara 7 232 283 7 269 036 6 848 778 6 886 712 6 913 816 7 153 964

Laenud 619 613 563 173 505 033 445 140 383 439 0

Tegevuskulud/Tegevustulud 99,2% 98,3% 103,8% 99,3% 99,6% 96,7%

Laenud/Tegevustulud 11,9% 11,2% 9,2% 7,7% 6,4% 0,0%

Käibevara/Lühiajalised kohustused 50,7% 68,7% 116,2% 132,8% 78,8% 106,4%

Põhivarad/Bilansimaht 96,5% 94,7% 83,0% 87,3% 88,1% 82,0%

Laenud/Bilansimaht 7,4% 6,7% 5,9% 5,5% 4,7% 0,0%

Netovara/Bilansimaht 86,4% 86,2% 80,1% 85,6% 84,8% 83,1%

TÄHTSAMAD FINANTSNÄITAJAD

RAAMATUPIDAMISE

AASTAARUANNE 2014

102

Majandusaasta aruanne

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2014

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA

Majandusaasta algus: 01.01.2014

Majandusaasta lõpp: 31.12.2014

Äriregistri kood 74000547

Aadress: Tatari 13, Tallinn 10116

Telefon: 6 675 700

Faks: 6 675 800

Elektronpost [email protected]

Interneti kodulehekülg www.ema.edu.ee

Põhitegevusala: Akadeemiline teadustegevus, integreeritud õppe- ja teadustegevusel põhineva kõrghariduse andmine, õppe- ja teadustegevusel põhinevate teenuste osutamine ühiskonnale

Nõukogu 35 liiget

Nõukogu esimees Peep Lassmann

Audiitorettevõtja BDO Eesti AS

103


SISUKORD

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss ........................................................................................................................................................................................................ 104

Tulemiaruanne ........................................................................................................................................................................................105

Rahavoogude aruanne .........................................................................................................................................................................106

Netovara muutuste aruanne ..............................................................................................................................................................107

Raamatupidamise aastaaruande lisad ............................................................................................................................................108

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted .................................................108

Lisa 2 Raha ja raha ekvivalendid ....................................................................................................................................................... 114

Lisa 3 Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed ........................................................................................................................ 114

Lisa 4 Maksud .......................................................................................................................................................................................... 114

Lisa 5 Varud .............................................................................................................................................................................................. 114

Lisa 6 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates .................................................................................................................................... 115

Lisa 7 Põhivara ......................................................................................................................................................................................... 115

Lisa 8 Laenukohustused ...................................................................................................................................................................... 116

Lisa 9 Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud ............................................................................................................. 116

Lisa 10 Viitvõlad ...................................................................................................................................................................................... 116

Lisa 11 Müügitulu ................................................................................................................................................................................... 117

Lisa 12 Tulud ja toetused riigieelarvest .......................................................................................................................................... 117

Lisa 13 Toetused ja sihtfinantseerimise vahendamine ............................................................................................................. 118

Lisa 14 Sihtfinantseerimine ................................................................................................................................................................. 119

Lisa 15 Toetuste kohustused ..............................................................................................................................................................120

Lisa 16 Laenude tagatised ...................................................................................................................................................................120

Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud ..............................................................................................................................................121

Lisa 18 Muud kulud ................................................................................................................................................................................121

Lisa 19 Sihtfinantseerimise vahendamine .....................................................................................................................................122

Lisa 20 Tööjõukulud ..............................................................................................................................................................................122

Lisa 21 Tehingud seotud osapooltega ............................................................................................................................................123

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne .................................................................................................................................................125

Allkirjad 2014. a majandusaasta aruandele ...................................................................................................................................128

104


RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss (eurodes)

Lisa nr 31.12.2014 31.12.2013

VARAD

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid 2 1 215 770 615 823

Nõuded ostjate vastu 23 746 25 687

Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed 3 298 066 319 975

Varud 5 11 166 12 150

Käibevara kokku 1 548 748 973 635

Põhivara

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 6 560 929 530 136

Materiaalne põhivara 7 6 490 514 6 641 762

Immateriaalne põhivara 7 9 724 3 680

Põhivara kokku 7 061 167 7 175 578

VARAD KOKKU 8 609 915 8 149 213

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Laenukohustused 8 0 383 439

Maksuvõlad 4 191 886 179 151

Viitvõlad 10 88 017 125 914

Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 14 946 343 233 525

Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud 9 107 763 107 126

Toetuste kohustused 15 121 942 206 242

Lühiajalised kohustused kokku 1 455 951 1 235 397

KOHUSTUSED KOKKU 1 455 951 1 235 397

Netovara

Akumuleeritud ülejääk 6 886 712 6 848 778

Eelmise perioodi tulem 27 104 37 934

Aruandeaasta tulem 240 148 27 104

NETOVARA KOKKU 7 153 964 6 913 816

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 8 609 915 8 149 213

105


Tulemiaruanne (eurodes)

Lisa nr 2014 2013

Müügitulu 11 450 472 370 016

Tulud ja toetused riigieelarvest 12 4 952 449 4 800 497

Toetused 13 705 606 551 655

Sihtfinantseerimise vahendamine 13 260 182 279 708

Kasum põhivara müügist 0 1 208

KOKKU TULUD 6 368 709 6 003 084

Mitmesugused tegevuskulud 17 1 367 828 1 446 140

Tööjõukulud– palgakulu ja erisoodustused– sotsiaalmaks

20 4 169 7473 117 745

1 052 002

3 887 8142 906 607

981 207

Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 235 681 249 686

Sihtfinantseerimise vahendamine 19 260 182 279 708

Muud kulud 18 122 024 116 905

KOKKU KULUD 6 155 462 5 980 253

Tegevustulem 213 247 22 831

Finantstulud ja -kulud

Intressikulud -4 140 -7 761

Tulem osalustelt 30 793 11 689

Muud finantstulud ja -kulud 248 345

Finantstulud ja -kulud kokku 26 901 4 273

Aruandeaasta tulem 240 148 27 104

106


Rahavoogude aruanne (eurodes)

Lisa nr 2014 2013

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 213 247 22 831

Korrigeerimised– Põhivara kulum ja väärtuse langus– Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks– Käibemaksukulu põhivara soetuselt– Kasum/kahjum põhivara müügist/mahakandmisest– Korrigeeritud tegevustulem

7 235 681-34 10716 862

0431 683

249 686119

18 407-16 577

274 466

Nõuete ja ettemaksete muutus 43 809 -11 914

Varude muutus 5 984 -2 652

Kohustuste ja ettemaksete muutus -195 619 145 763

Rahavood põhitegevusest kokku 280 857 405 663

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusel -73 231 -431 645

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 780 041 8370

Laekunud materiaalse põhivara müügist 0 34 108

Laekunud deposiidiintressid 248 345

Rahavood investeerimistegevusest kokku 707 058 -388 822

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenude tagasimaksed 8 -383 439 -61 701

Makstud intressid -4 529 -7 872

Rahavood finantseerimistegevusest kokku -387 968 -69 573

Rahavood kokku 599 947 -52 732

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 615 823 668 555

Raha ja raha ekvivalentide muutus 599 947 -52 732

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 1 215 770 615 823

107


Netovara muutuste aruanne (eurodes)

Akumuleeritud

ülejääk

Eelmise perioodi

tulem

Aruande- perioodi

tulemKokku

Saldo seisuga 31.12.2012 7 269 036 -420 258 37 934 6 886 712

Akumuleerunud ülejääk -420 258 420 258 0 0

Eelneva perioodi tulem 0 37 934 -37 934 0

Aruandeperioodi tulem 0 0 27 104 27 104

Saldo seisuga 31.12.2013 6 848 778 37 934 27 104 6 913 816

Akumuleerunud ülejääk 37 934 -37 934 0 0

Eelneva perioodi tulem 0 27 104 -27 104 0

Aruandeperioodi tulem 0 0 240 148 240 148

Saldo seisuga 31.12.2014 6 886 712 27 104 240 148 7 153 964

108

Majandusaasta aruanne. Lisad

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

LISA 1

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (edaspidi EMTA) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Eesti Vabariigi hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtes-tatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätes-tatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, v.a juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.

Tulemiaruanne on koostatud lähtudes raamatupidamise seaduse Lisas 2 toodud kasumiaruande Skeemist 1. Arves tades EMTA põhitegevusest tulenevaid iseärasusi on muudetud tulemiaruandes ja netovaras kajastatud kirjete nimetusi ja struktuuri.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Arvestuspõhimõtete ja informatsiooni esitusviisi muutused

Maa bilansilises maksumuses 519 239 eurot, mida eelnevatel perioodidel on kajastatud lõpetamata ehitusena on ümberklassifitseeritud põhivara gruppi “Maa ja ehitised”. Vastavad ümberklassifitseerimise andmed on taga-siulatuvalt korrigeeritud. Maa on kajastatud soetusmaksumuse meetodil ja seetõttu ümberkvalifitseerimine ei põhjusta muutusi netovaras.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalentidena käsitletakse kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ja lühiajalisi kuni kolmekuulise lunastustähtajaga pangadeposiite.

Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantsee-rimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja -kohustused hinnatakse bilan-sipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümber-hindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Mitte-rahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil, bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuuta-kursi alusel.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse koolitusteenuse osutamise ja muu tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu, viitlaekumisi ja muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soe-tusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtu-

109


sega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral individuaalselt. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt lae-kuvaks hinnatud nõuded kantakse kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuet kajastatakse kuni lae-kumiseni või lootusetuks tunnistamiseni ja bilansist mahakandmiseni ostjatelt laekumata nõuete registris. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendami-sena. Nõuet loetakse lootusetuks kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootuse-tud nõuded on bilansist välja kantud.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumusse ei arvestata laenukasutuse kulusid ja varude soetamisel lisandunud mittetagastatavad mak-sud ja lõivud kajastatakse kuludes.

Varud on hinnatud bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügi-hinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritami-seks. Varude kuludes kajastamisel kasutatakse individuaalmaksumuse meetodit.

Osalus sidusettevõtjas

Sidusettevõtjaks on ettevõtja, mille üle omatakse olulist mõju, kuid mida ei kontrollita. Üldjuhul eeldatakse oluli-se mõju olemasolu juhul, kui ettevõtjas omatakse hääleõiguslikest aktsiatest või osadest 20–50%.

Omandatud osalust sidusettevõtjas kajastatakse soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse vajadusel allahind-lusega. Kui kajastatud osaluse soetusmaksumus on kõrgem kui EMTA osalus sidusettevõtja netovaras, mis on vähenenud dividentide väljamaksmise, kahjumi või mõnel muul põhjusel, hinnatakse osaluse soetusmaksumus alla kuni osaluse summani sidusettevõtja netovaras. Kui osaluse summa sidusettevõtja netovaras järgnevatel perioodidel suureneb, taastatakse allahindlus kuni osaluse soetusmaksumuseni või osaluse summani sidusette-võtja netovaras, olenevalt kumb neist on madalam.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varad alates 1917 eurost). Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mittemonetaarne vara, mida kasu-tatakse pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus ületab põhivara arvele võtmise piir-määra. Immateriaalset varaobjekti (tarkvara, kasutusõigused, muu immateriaalne vara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on EMTA poolt kontrollitav; on tõenäoline, et tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku tulu, vara soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav ja vara ei tulene EMTA siseselt tehtud kulutustest uurimis- ja arendustegevusele. Uurimis- ja arenguväljaminekud on kajastatud tekkimisel kuluna.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhin-nast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Põhivarade soetusmaksumusse ei kapitaliseerita uue ehitise avamiskulutusi, uue toote või teenuse tutvustamise

110


kulutusi (sh reklaamikulud), kulutusi majandustegevuse arendamiseks uues asukohas või uuele kliendisegmen-dile (sh töötajate koolituskulud), haldus- ja muid üldkulusid, laenukasutuse kulusid ning käibemaksu ja muid ta-gasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Materiaalset ja immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksu-musele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumidele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel) ning mille soetusmaksumus ületab põhivara kapitaliseerimise alampiiri 2000 eurot. Muid põhivara hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toi-mumise momendil.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel meetodil. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kui immateriaalse põhivara kasu-likku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, eeldatakse, et kasulik eluiga on kuni kümme aastat. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutu-nud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt.

Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad.

Amortisatsiooninormid aastas põhivaragruppide lõikes on alljärgnevad:

Hooned 2–4%

IT-seadmed 25%

Pillid 20%

Klaverid, orel 7–10%

Tööriistad, seadmed, mööbel 20%

Immateriaalne põhivara, tarkvara 25%

Piiramata kasutuseaga mitteamortiseeruvaks materiaalseks põhivaraks on maa, kunstiväärtused ning keelpilli-dest viiul, vioola, tšello ja kontrabass.

Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsiooni-meetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.

EMTA ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osu-tamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.

Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kae-tava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle

111


kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaeta-vat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoo-gusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinna-takse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes põhivara allahindluse kulude vähendamisena.

Materiaalne põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kah-jumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, tulemiaruandes.

Kapitali- ja kasutusrendid

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Muud rendi-lepingud kajastatakse kasutusrendin

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressi-kulu) ja kapitalirendi kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestu-sega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.

Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohus-tused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finants-kohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse need algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressi-kulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekke-põhiselt perioodikuluna tulemiaruande kirjel „Intressikulud”.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kui puudub tingimusteta õigus kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.

Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud

Muude ettemakstud tulevaste perioodide tuludena kajastatakse järgmiste perioodide eest ette saadud õppe-teenustasusid ning aruandeaastal laekunud muid tulevaste perioodide ettemakstud tulusid, mida pole kajasta-tud aruandeaasta tuludes.

112


Õppeaasta 2014/2015 eest tasutud õppeteenustasudena laekunud summadest on 49,9% arvestatud aruande-aasta tuludesse, 50,1% kajastatakse bilansipäeva seisuga bilansis saadud ettemaksetena ja kantakse tuludesse 2015. aastal.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud sihtotstarbel ja teatud tingimustel saadud toetust, mille saamiseks EMTA tegevus peab vastama teatud kindlaks määratud kriteeriumitele ning mille eest EMTA ei anna otseselt vas-tu kaupu ega teenuseid. Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse riigi raamatupidamise üldeeskirjas toodud põhimõtetest.

Sihtfinantseerimise liigid on kodumaine sihtfinantseerimine, välismaine sihtfinantseerimine ja mittesihtotstarbe-line finantseerimine.

Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimi-ne (v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine). Välismaine sihtfinantseerimine on mitteresi-dentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, saadud sihtfinantseerimine. Mittesihtotstarbeline on finantseerimine, mis antakse ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata toetusena, mida EMTA toetuse saajana kasutab oma äranägemisel.

Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimise-ga seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tu-luna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui toetus on laekunud.

Tulud ja toetused riigieelarvest on laekuvad summad õppetegevuseks, teadustööks, üliõpilastele õppetoe-tusteks, õppelaenude kustutamiseks, põhivara ostude finantseerimiseks ja emeriitprofessoritele tasude maks-miseks.

Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimist. Tegevuskulude kat-teks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Põhivara siht-finantseerimise põhitingimuseks on, et EMTA toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisel momendil st põhivara soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara soetusmaksumus kajastatakse vas-tavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalse või immateriaalse põhivarana.

Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahenda-mist. Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevus-kulude katteks või varade soetuseks. Vahendamise korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu edasi-antud toetuste kuluga.

Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivara soetatud ja puudub sisuline toetuse laeku-mata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui siht-finantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivara soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel „Saadud ettemaksed”.

Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajasta-takse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena bilansivälistel kontodel.

Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse:

• sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt EMTA toetuse saajana kaupu või teenuseid saab;

• sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab EMTAle toetuse saajana üle kaupu või teenuseid ning mil-lega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.

113


Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja tarnijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toi-muks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale (v.a pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla tarnijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt).

Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Teiselt avaliku sek-tori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivara kajastatakse õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses.

Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning EMTA toetuse vahendajana või saajana vastu-tab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja tagasimaksekohustus toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ning antud toetuste kulu.

Tulude arvestus

Tulude ja kulude arvestamisel on lähtutud tekkepõhisuse printsiibist.

Tuluna kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus kaupade müügi ja teenuste osutamise eest saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi.

Tuluna koolitusteenuse osutamisest kajastatakse tulud õppeteenustasudest. Tulu kajastatakse sellel perioodil, millal teenus osutati. Kui õppeteenuse osutamine kandub üle järgmisse majandusaastasse, kajastatakse saadud tasud bilansis kirjel „Saadud ettemaksed”.

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul, kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Tulu pikema perioodi jooksul osutatavate teenuste müügist ka-jastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (so tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu või projekti lõpptule-must ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, kuid on tõenäoline, et EMTA suudab katta vähemalt teenusega seotud kulud, on tulu kajastatud ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude ulatuses.

Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõe-näoline. Intressitulu kajastatakse siis, kui selle laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväär-selt hinnata.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõl-tub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv bilansipäevajärgne sünd-mus on sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid. Sellise sündmuse mõju on kajastatud lõp-penud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Sellise sündmuse mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Kui mõju on oluline, avaldatakse see lisades.

114


LISA 2 Raha ja raha ekvivalendid31.12.2014 31.12.2013

Kassa 1 598 0

SEB 1 039 944 449 888

Swedbank 174 228 164 415

Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal 0 1 520

KOKKU 1 215 770 615 823

LISA 3 Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksedLisa nr 31.12.2014 31.12.2013

Saamata sihtfinantseerimine 14 239 893 270 707

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 57 467 45 237

Ettemakstud maksud 706 4 031

KOKKU 298 066 319 975

31.12.2014 saamata sihtfinantseerimine põhivara soetuseks oli 19 959 eurot.

31.12.2013 saamata sihtfinantseerimist põhivara soetuseks ei ole.

LISA 4 Maksud31.12.2014 31.12.2013

Maksuvõlg Maksuvõlg

Käibemaks 3 383 1 407

Erisoodustuse tulumaks 1 405 2 519

Üksikisiku tulumaks 64 586 59 504

Sotsiaalmaks 109 612 104 018

Kohustuslik kogumispension 4 344 3 732

Töötuskindlustusmaks 8 556 7 971

KOKKU 191 886 179 151

LISA 5 Varud31.12.2014 31.12.2013

Valmistoodang (helisalvestised) 9 391 9 467

Valmistoodang (raamat „Kogemuste kuld”) 1 775 2 683

KOKKU 11 166 12 150

Raamatukauplustele on antud helisalvestisi realiseerimiseks seisuga 31.12.2014 summas 320 eurot ja raamatut „Kogemuste kuld” summas 960 eurot.

Seisuga 31.12.2013 helisalvestisi summas 256 eurot ja raamatut „Kogemuste kuld” summas 1215 eurot.

115


LISA 6 Osalused tütar-ja sidusettevõtjatesOÜ Muusa Majutus

Osaluse väärtus 31.12.2012 518 447

Allahindluse taastamine 11 689


Allahindluse taastamine 30 793


OÜ Muusa Majutus asukohamaa on Eesti Vabariik. EMTA osaluse määr OÜs Muusa Majutus oli 31.12.2013 ja 31.12.2014 37%.

LISA 7 PõhivaraMateriaalne põhivara

Maa ja

ehitised

Muusika-

instru-

mendid

Muu

põhivara

Lõpeta-

mata

ehitused

Transpordi-

vahendidKOKKU

Soetusmaksumus

31.12.20139 496 701 1 961 355 303 391 293 076 562 12 055 085

Soetused 11 154 43 462 26 169 250 0 81 035

Mahakandmine (–) 0 0 4 865 0 0 4 865

Soetusmaksumus

31.12.20149 507 855 2 004 817 324 695 293 326 562 12 131 255

Akumuleeritud kulum

31.12.20133 472 079 1 676 941 264 284 0 19 5 413 323

Aruandeaastal arvestatud kulum (+) 174 185 47 311 10 675 0 112 232 283

Mahakandmine (–) 0 0 4 865 0 0 4 865

Akumuleeritud kulum 31.12.2014 3 646 264 1 724 252 270 094 0 131 5 640 741

Jääkmaksumus 31.12.2013 6 024 622 284 414 39 107 293 076 543 6 641 762

Jääkmaksumus 31.12.2014 5 861 591 280 565 54 601 293 326 431 6 490 514

Immateriaalne põhivara

Tarkvara

Soetusmaksumus 31.12.2013 47 895

Aruandeaastal soetatud 9 442

Soetusmaksumus 31.12.2014 57 337

Akumuleeritud kulum 31.12.2013 44 215

Aruandeaastal arvestatud kulum 3 398

Akumuleeritud kulum 31.12.2014 47 613

Jääkmaksumus 31.12.2013 3 680

Jääkmaksumus 31.12.2014 9 724

116


LISA 8 Laenukohustused31.12.2013 seisuga kajastatud laenukohustus summas 383 439 eurot maksti täielikult 2014 aastal tagasi.

Tagasimakse tähtaeg

Saldo 31.12.2013 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Intressimäär

Pikaajalised pangalaenud 383 439 383 439 0

sh Nordea Pank Finland PLc Eesti filiaal 383 439 383 439 0 0,9% + euribor

Kokku 383 439 383 439 0

Laenukohustuste alusvaluutaks oli EUR. Informatsioon võlakohustuste tagatiste kohta on toodud Lisas 16.

Intressi arvestatakse intressimäära järgi, mis koosneb:

1) baasintressimäärast, milleks on euribor vastavalt intressiperioodile, millele lisandub 0,9% aastas

2) intressimäär seisuga 31.12.2013. a 1,241% p.a.

EMTAl on arvelduskrediit SEB pangas limiidiga 320 000 eurot, mille lõpptähtaeg on 01.11.2015. Leping on intres-simääraga 2,2210%. Leping on lõpetatav ühe kuulise etteteatamise tähtajaga. Seisuga 31.12.2014 arvelduskrediiti kasutatud ei ole. SEB pangas on kaks arvelduskontot. Üleöö deposiidi intressimäärad on 0,87% keskmiselt jäägilt ning 0,00% arvelduskonto miinimumjäägilt. Swedbankis on üleöö deposiidi intressimäär 0,01%.

LISA 9 Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud31.12.2014 31.12.2013

Tasuline õpe 103 765 101 903

Täiendkoolitus 2 497 4 272

Riigihanke pakkumise tagatis 200 600

Kinnistu Sakala 17 / Tatari 13 rendi tagatis 1 301 351

KOKKU 107 763 107 126

LISA 10 Viitvõlad31.12.2014 31.12.2013

Võlad töövõtjatele 43 361 58 903

Intressivõlad 0 388

Muud viitvõlad, sh võlad hankijatele 44 656 66 623

KOKKU 88 017 125 914

117


LISA 11 MüügituluMüügitulu tegevusalade lõikes:

2014 2013

Koolitus (tasuline ülikooli haridus) 315 304 244 597

Muu tulu majandustegevusest 135 168 125 419

KOKKU 450 472 370 016

Müügitulu on 100% teenitud Eestis.

LISA 12 Tulud ja toetused riigieelarvestTegevuskulude finantseerimine 2014 2013

Tegevustoetus 4 723 880 4 417 454

Kokku tegevuskulude finantseerimine 4 723 880 4 417 454

Teaduse finantseerimine

Institutsionaalsete uurimuste toetuseks 87 006 87 020

Teadusraamatukogudele teadusinformatsiooni hankimine 31 616 30 174

Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 27 640 22 600

Raha eraldamine riiklikust programmist „Eesti keel ja rahvuslik mälu” 3 000 5 800

Kokku teaduse finantseerimine 149 262 145 594

ESF projekti kaasfinantseerimine

Koolieelsete- ja üldhariduskoolide muusikaõpetajate täiendkoolitus, lõimitud muusikaõpetus- ja tegevused 0 18 192

Projekt TULE 3 669 37 445

Toetus esseekonkursi läbiviimiseks 0 1 170

Kokku ESF projekti kaasfinantseerimine 3669 56 807

Toetused (kolmandatele isikutele)

Õppetoetused üliõpilastele 67 101 170 677

Õppelaenude kustutamine 8 536 9 965

Kokku toetused 75 638 180 642

Kokku tulud ja toetused riigieelarvest 4 952 449 4 800 497

118


LISA 13 Toetused ja sihtfinantseerimise vahendamineToetuse andja 2014 2013

Kultuurkapital 51 343 39 878

Tartu Linnavalitsus 7 222 7 222

Sihtasutus Eesti Teadusfond 31 559 37 418

Kultuuriministeerium 3 000 11 787

Sihtasutus Archimedes 434 502 294 474

Rektorite Nõukogu 8 120 0

Tallinna Linnakantselei 3 000 0

Nordic Council of Ministers (Põhja- ja Baltimaid hõlmav programm Nordplus) 41 744 26 720

Hariduse Infotehnoloogia SA 794 9 193

The Education Audiovisual and Culture Executive Agency (projekt “Masters in Contemporary Performance and Composition” CoPeCo) 3 494 23 555

Tartu Ülikool (projekt HYPE, projekt LABOR) 7 859 13 665

Tallinna Ülikool (projekt LABORA) 50 097 0

European Com. Directorate (projekt MAPSI) 45 941 0

SA INNOVE (kitarriõppe projekt ) 0 9 168

Central Baltic Interreg IVA ACCESS -10 39 392

Hõimurahvaste Programmi Nõukogu 2 032 0

Muud sihtotstarbelised eraldised Eestist 5 868 26 088

Muud sihtotstarbelised eraldised Välismaalt 9 041 13 095

Kokku toetused 705 606 551 655

Sihtfinantseerimise vahendamine 2014 2013



The Education Audiovisual and Culture Executive Agency ( projekt „Masters in Contemporary Performance and Composition” CoPeCo) -645 73 322

Central Baltic Interreg IVA ACCESS 1 072 85 426

Kokku sihtfinantseerimise vahendamine 260 182 279 708

Kokku toetused ja sihtfinantseerimise vahendamine 965 788 831 363

Tuludest toetustest ja sihtfinantseerimise vahendamisest moodustab tegevuskulude sihtfinantseerimine

931 681 eurot (2013: 831 363 eurot) ja põhivara sihtfinantseerimine 34 107 eurot (2013: 0 eurot).

119


LISA 14 SihtfinantseerimineTulevaste perioodide tuluna sihtfinantseerimisest on kajastatud sihtfinantseerimine, mille kasutamine leiab aset järgmisel majandusaastal.

Sihtfinantseerimise andja 31.12.2014 31.12.2013

Haridus- ja Teadusministeerium 825 532 71 282

Sihtasutus Eesti Teadusfond 82 2 481


AS Teaspon 677 677


Hõimurahvaste Programmi Nõukogu 522 0

Nordic Council of Ministers (Põhja- ja Baltimaid hõlmav programm Nordplus) 8 832 22 985

Social Sciences and Humanities Research Council of Canada 1 505 2 204

The European Association of Conservatoires (AEC) 0 68

USA saatkond 0 664

Kultuuriministeerium 0 1 000

Nantes Europe Express (projekt „Traveling Youth Orchestra” – TYO) 0 2 872

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusikamuuseum 0 40

Eesti Kooriühing (2014. a laulu- ja tantsupeo toetuseks) 0 300

Kokku tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 944 104 232 309

Sihtfinantseerimise tagasimakse kohustused 2 239 1 216

Kokku tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 946 343 233 525

Seisuga 31.12.2014 on bilansikirjel „Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed” (vt Lisa 3) kajastatud saamata sihtfi-nantseerimise nõuded summas 239 893 eurot (31.12.2013: 270 707), mis jaguneb alljärgnevalt:


Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus 0 897

Tallinna Ülikool 50 097 0


Koninklijk Conservatorium te DenHaag 0 999


Nordic Council of Ministers (Põhja- ja Baltimaid hõlmav programm Nordplus) 2 352 70

Haridus- ja Teadusministeerium 0 240

(jätkub pöördel)

120



Hariduse Infotehnoloogia SA 794 0

Central Baltic Interreg IVA ACCESS 0 88 191

The Education Audiovisual and Culture Executive Agency (projekt „Masters in Contemporary Performance and Composition” CoPeCo) 0 39 273

Tartu Ülikool 7 789 11 725

Tallinna Tehnikaülikool 0 504

European Commision Directorate General Budget 565 0

Kokku saamata sihtfinantseerimine 239 893 270 707

Aruandeperioodil tagastati saadud sihtfinantseerimist summas 3578 eurot.

2013. a tagastati saadud sihtfinantseerimist summas 1508 eurot.

LISA 15 Toetuste kohustusedSihtfinantseerimise andja 31.12.2014 31.12.2013

SA Archimedes

Projekt „Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool”


Tallinna Ülikool 19 743 7 360

Eesti Kunstiakadeemia 31 512 10 277

Central Baltic Interreg IVA ACCESS

Eesti Kunstiakadeemia 0 25 994

Aalto ECON Small Business Center 0 15 023

Royal College of Music in Stockholm 0 17 234

Managing Art projects with Societal Impact

SIBA(FI) University of the Arts Helsinki, Sibelius Academy 15 853 31 895

Laurea (FI) Laurea-ammattikorkeakoulu OY 11 650 25 150

Bilboa (ES) Universidad del Pais Vasco/Euskal Herriko Unibertsitatea 17 442 29 179

EBS (EE) Estonian Business School 14 044 26 121

Kokku toetuste kohustused 121 942 206 242

Antud projektide juhtpartner on EMTA. Partnerite poolt esitatud aruannete alusel koostatakse koond, mis esita-takse sihtfinantseerimise andjale. Kulude aktsepteerimisel ja rahade laekumisel kantakse need edasi partneritele.

LISA 16 Laenude tagatisedNordea Pank Finland PLc Eesti filiaalist võetud laenu tagatiseks oli kinnistu asukohaga Tallinn, Toom-Kooli 4, mille bilansiline jääkmaksumus seisuga 31.12.2013 oli 622 510 eurot. Esimese järjekoha hüpoteek hüpoteegisummas 325 950 eurot. Teise järjekoha hüpoteek hüpoteegisummas 556 031 eurot. Kolmanda järjekoha hüpoteek hüpo-teegisummas 127 823 eurot.

121


LISA 17 Mitmesugused tegevuskuludMajanduskulud 2014 2013

Kantseleikulud 98 238 101 931

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 231 659 215 815

Renditud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 24 338 18 679

Lähetused 103 482 105 712

Sõidukite ülalpidamiskulud 12 909 13 696

Inventari, inventari remondi, ameti- ja eririietuse kulud 128 397 94 937

Õppevahendid ja materjalid 350 363 409 758

Muud kulud 60 71

Kokku majandamiskulud 949 446 960 599

Personalikulud

Päevaraha 28 189 25 637

Asutusevälised kursused 10 247 13 007

Kokku personalikulud 38 436 38 644

Muud kulud

Õppetoetused 134 592 237 809

Stipendiumid 230 301 191 534

Sõidusoodustus 1 901 3 420

Liikmemaksud 13 152 14 134

Kokku muud kulud 379 946 446 897

Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 367 828 1 446 140

LISA 18 Muud kulud2014 2013

Muud kulud (käibemaks, tollimaks jm maksud) 122 024 116 905

Kokku muud kulud 122 024 116 905

122


LISA 19 Sihtfinantseerimise vahendamine2014 2013

Projekt „Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool”


Tallinna Ülikool 81 593 19 178

Eesti Kunstiakadeemia 31 890 18 022

European Com. Directorate (projekt MAPSI)

EBS 25 698 0

Laurea University of Applied Sciences 32 028 0

University of the Arts Helsinki, Sibelius Academy 42 706 0

Universidad del Pais Vasco/Euskal Herrico Unibertsitatea 28 054 0

Projekt „Masters in Contemporary Performance and Composition”

Stockholmi Kuninglik Muusikakolledž 35 23 219

Hamburgi Muusika- ja Teatriülikool 35 22 204

Lyoni Kõrgem Muusika- ja Tantsu Konservatoorium 35 21 860

Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsioon -750 6 039

Central Baltic Interreg IVA ACCESS

Eesti Kunstiakadeemia -41 32 731

Aalto ECON Small Business Center 1 324 20 138

Stockholmi Kuninglik Muusikakolledž -211 32 557

Kokku sihtfinantseerimise vahendamine 260 182 279 708

LISA 20 Tööjõukulud2014 2013

Palgakulu ja erisoodustused 3 117 745 2 906 607

Sotsiaalmaks 1 052 002 981 207

Kokku tööjõukulud 4 169 747 3 887 814

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 197 199

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koosseisuliste töötajate keskmine arv 2014. a oli 256 (2013: 263), muid lepingulisi töötajaid 50 (2013: 47). Seisuga 31.12.2014 oli täistööajaga töötajaid 129 (2013: 131) ja osalise tööajaga töötajaid 124 (2013: 132). Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keskmine brutopalk 2014. aastal oli 1161 eurot (2013: 1081 eurot).

123


LISA 21 Tehingud seotud osapooltegaSeotud osapoolteks loetakse akadeemia juhtkonda, nõukogu liikmeid ning eelnevalt kirjeldatud isikute lähi-sugulasi ja nendega seotud ettevõtteid ning sidusettevõtet OÜ Muusa Majutus.

Ostud 2014 2013

Ruumide rent (OÜ Muusa Majutus) 2 233 2 133

EMTA juhtkonnaga ja tehingute sõlmimiseks volitusi omavate isikutega seotud asutustega on toimunud järgmi-sed tehingud:

2014 Soetused Müügid

Sihtasutused 9 094 0

Füüsilisest isikust ettevõtjad 1 886 0

Mittetulundusühingud 10 212 1 252

Loomeliidud, -ühingud ja nõukogud 1 316 6 185

2013 Soetused Toetused Müügid

Sihtasutused 11 336 0 2 828

Füüsilisest isikust ettevõtjad 1 386 0 0

Mittetulundusühingud 2 224 5 000 774

Loomeliidud, -ühingud ja nõukogud 13 485 0 2 045

Seotud osapooltelt on aruandeaastal ja võrreldaval perioodil ostetud teenuseid ja müüdud teenuseid.

Tegevjuhtkonna liikmete töötasud moodustasid aruandeperioodil 193 704 eurot (2013: 180 965 eurot). EMTA nõukogu koosneb 35 liikmest ja 2014. aastal toimus kümme nõukogu istungit, neist viis 2013/2014. õppeaasta kevadsemestril ja viis 2014/2015. õppeaasta sügissemestril. Nõukogu liikmed nõukogu töös osalemise eest tasu ei saa.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Tel: +372 627 5500 A. H. Tammsaare tee 47 Fax: +372 627 5501 11316 Tallinn [email protected] ESTONIA www.bdo.ee

BDO Eesti AS Registrikood 10309827 VAT nr EE100081343 Tegevusluba 1 BDO Eesti AS, Estonian limited liability company, is a member of BDO International Limited, a UK company limited by guarantee, and forms part of the international BDO network of independent member firms.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogule

Oleme auditeerinud kaasnevat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2014, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ning lisasid, mis sisaldavad aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat informatsiooni. Rektori kohustus raamatupidamise aastaaruande osas

Rektor vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga ning sellise sisekontrolli eest, mida juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada oma auditi põhjal arvamust selle raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime oma auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti). Nende standardite kohaselt on nõutav, et oleme kooskõlas eetikanõuetega ning planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindluse selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne on olulise väärkajastamiseta.

Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali hankimiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Valitud protseduurid sõltuvad vandeaudiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Nende riskihinnangute tegemisel võtab vandeaudiitor arvesse sisekontrolli, mis on relevantne raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja õiglasel kajastamisel, kavandamaks antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamise eesmärgil sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab samuti kasutatud arvestuspoliitikate asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning ka raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie auditiarvamusele.

Arvamus

Meie arvates kajastab kaasatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia finantsseisundit seisuga 31. detsember 2014 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.

/digitaalselt allkirjastatud/

Laile Kaasik Vandeaudiitor, litsents nr 511 BDO Eesti AS Audiitorettevõtja tegevusloa number 1 A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316 13. aprill 2015

128

ALLKIRJAD 2014. A MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia juhtkond on koostanud 2014 majandusaasta aastaaruande, millele on alla kirjutanud rektor

/allkirjastatud digitaalselt/

Peep Lassmann

Rektor, professor

tallinn 2015 - ema.edu.ee · me ooperilaulja jaakko ryhänen, rootsi jazzmuusik anders jormin ja...

Documents