t11390 tallinn-rannamõisa-kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ......reaalprojekt oÜ töö nr gl17056...

T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 2873/17

Tartu 2017

27

.11

.20

17

/// Tö

ö n

r 28

73

/17

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127

T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti


3

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................... 10

4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................... 13

5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15

5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................... 15

5.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................ 16

5.3. Müra ........................................................................................................... 17

5.4. Õhukvaliteet ................................................................................................ 18

5.5. Valgus ......................................................................................................... 18

5.6. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ........................ 19

5.7. Avariiolukorrad ............................................................................................ 19

6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 20



5

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11390 Tallinn-

Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu projekti koosseisu.

Projekti eesmärgiks on lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine.

Projektiga kavandatakse maanteelõigu ehitamine nelja sõidurajaga eraldusribaga

maanteeks koos lõigule jäävate ristmike ümberehituse ja liikluskorralduse muudatustega.

Projekteeritav ca 1,5 km p ikkune teelõik paikneb Harju maakonnas Harku vallas, piirneb

vasakult Harkujärve ning Tiskre küladega ja paremalt Tallinna linna Haabersti linnaosaga.

(vt joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH)

algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat

aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse

hindamisel.

Eelhinnang on koostatud eelprojekti koostamise staadiumis. Kavandatava tegevuse

kirjeldamisel on aluseks võetud projekteerija poolt edastatud eelprojekti materjalid (sh

joonised) seisuga november 2017.

6 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti


www.hendrikson.ee

Joonis 1.1 Projekteeritava T11390 km 2,6-4,1 lõigu asukoht. Väljavõte projekti asukoha

skeemist



7

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu “2.

Vastavalt VV määrusele:

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017

https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014




www.hendrikson.ee

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata, seega tuleb otsustajal

anda eelhinnang.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p

10) ning vastavalt VV määrusele §13 p 8 „tee rajamisega“.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul v ajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.



9

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt riigitee nr 11390 Tallinn-

Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu projekti koosseisus ning seda on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse

hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003




www.hendrikson.ee

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Projekti eesmärgiks on lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine.

Projektiga kavandatakse maanteelõigu ehitamine neljarajaliseks eraldusribaga

maanteeks koos lõigule jäävate ristmike ümberehituse ja liikluskorralduse muudatustega.

Vastavalt Maanteeameti tehnilisele kirjeldusele tuli käesoleva projekti koostamisel

aluseks võtta Tinter Projekt OÜ poolt koostatud töö nr 38 -11-TP „Maantee nr 11390

Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna Harkujärve-Tiskre lõigu km 2,612-5,312 tehnilise

projekti korrektuur II ehitusetapp“ ning seda muuta järgnevas: ristlõikes vähendada

eraldusriba laiust, projekteerida müratõkked ning valgustus projekteerida ainult

ringristmikule ja teeületuskohtadele. Samuti tuli Tinter Projekt OÜ poolt koostatud

lahenduses korrigeerida ebatäpsusi ja viia vastavusse kehtivate normide ja nõuetega.

Projekteeritud lahendus on mahutatud SKA Inseneribüroo OÜ poolt koostatud töö nr

09016 koosseisus oleva krundijaotuskava äralõigetega määratud alale ja olemasolevale

teemaa-alale ning arvestab piirkonna planeerigutega.

Ehitatav teelõik on kogu ulatuses 4 sõidurajaga ja eraldatud sõidusuundadega. Teelõigu

pikkuseks on 1622 m ja sõidutee laiuseks 15,3-22,4 m.

Parempoolne Tallinn-Rannamõisa sõidusuund järgib olemasolevat trassi, Rannamõisa -

Tallinn sõidusuuna osa on projekteeritud oleva tee kõrvale uuele muldele. Vana-

Rannamõisa tee ja Rannamõisa tee t-kujuline ristmik suletakse praeguses asukohas.

Selle asemele on projekteeritud Rannamõisa teele ringristmik ligikaudu 200m Tallinna

suunas.

Vasakul pool Rannamõisa teed kulgev olemasolev jalgratta - ja jalgtee PK 10+80 – PK

11+67 õgvendatakse, kuna teest vasakule jääv tankla peab olema II ehituetapi alguseks

likvideeritud. Olemasolevale jalgrattateele on rajatud uued ühendused projekteeritud

bussipeatuste ja teeületuskohtadega. Paremale poole Rannamõisa teed on projekteeritud

uued jalgtee lõigud projekteeritud bussipeatustest teeületuskohtad eni. Vastavalt

Rannamõisa tee 14k detailplaneeringule on uued jalgteed projekteeritud mõlemale poole

rajatavat Vana-Rannamõisa tee lõiku.

Jalgratta- ja jalgteede katte laius on 2,0 – 4,0m, haljastatud tugipeenra laius 0,25m,

mulde nõlvakalle: 1:2.

Ehitatakse välja uued „Tiskre oja“ autobussipeatused ja nendevaheline teeületuskoht,

mis on ühendatud vasakul kulgeva olemasoleva kergliiklusteega. Lisanduvad

autobussipeatused Vana-Rannamõisa ringristmikule. Bussipeatustesse on projekteeritud

laiendused, ooteplatvormid ja paviljonid. Peatustesse on ette nähtud 15 cm kõrguse

äärekiviga platvorm, mis on ühendatud kergliiklusteedega. Ehitatakse välja uued

„Jõeküla“ autobussipeatused ja nendevaheline teeületuskoht, mis on ühendatud vasak ul

kulgeva olemasoleva kergliiklusteega ja paremal Tiskre teega.

Tiskre oja ületus on lahendatud eelneva projektiga ning jääb käesoleva projekti mahust

välja, kavandatavad tegevused algavad vahetult peale oja ületust.

Hetkel projekteeritaval teel sadeveekraavid praktiliselt puuduvad. Projektiga nähakse ette

uued kraavid kohtadesse, kus uue tee puhul on vee äravool takistatud (eelkõige vasakule

poole teed, kergliiklustee piirkondadesse, kus sadevee imbumiseks ruumi vähe).



11

Projekteeritud on ka välisvalgustus ülekäigukohtadele spetsiaalsete

ülekäigurajavalgustitega. Lisaks on projekteeritud ületuskohtadele eelnevatele ja

järgnevatele teelõikudele 140 m ulatuses märgistav valgustus, et tagada autojuhi

silmadele adaptatsioon ja hoiatada autojuhte ees olevast ohust. Bussipeatustesse on

projekteeritud teevalgustusest eraldi sisse ja väljalülitatav valgustus.

Vastavalt müra modelleerimise tulemustele on projektiga ette nähtud rajada Saare

kinnistu ette üks müratõkkesein pikkusega 140m ja kõrgusega teepinnast 3,5m.

Käesolev projektlahendus koostatakse kooskõlas järgmiste piirkonnas eelnevalt

koostatud projektidega:

SKA Inseneribüroo OÜ töö nr 09016 „Maantee nr 11390 Tallinn -Rannamõisa-

Kloogaranna km 2,612-5,312 remondi ja ehituse tehniline projekt“ (2010);

Tinter Projekt OÜ töö nr 38-11-TP „Maantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna Harkujärve-Tiskre lõigu km 2,612-5,312 tehnilise projekti korrektuur

II ehitusetapp“ (2011);

K-Projekt AS töö nr 15095 „Rannamõisa tee rekonstrueerimise põhiprojekt“

(2016);

Reaalprojekt OÜ töö nr G17137 „Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6 – 4,1

geodeetiline alusplaan“;

Reaalprojekt OÜ töö nr GL17056 „Mnt nr 11390 Tallinn -Rannamõisa-Kloogaranna

km 2,6 – 4,1 ehitusgeoloogiline uuring“.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse o lulisel määral loodusvarasid (nt liiv,

kruus ja killustik). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest,

millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala

piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav negatiivne

mõju puudub.

Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei

põhjusta olulisi negatiivseid mõjusid. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade

aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel.

Projektlahendus on kujutatud joonisel 3.1. Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile

kirjeldatud detailsemalt peatükis 5, koos mõju hindamisega.



www.hendrikson.ee

Joonis 3.1 Projektlahendus. Väljavõte eelprojekti projekti asendiskeemist



13

4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND

Projektiga haaratav ala hõlmab olemasoleva riigitee nr 11390 Tallinn -Rannamõisa-

Kloogaranna km 2,6-4,1 (vt joonis 1.1, ptk 1). Teelõik paikneb Harju maakonnas, Harku

vallas ning kulgeb Tallinna linna ja Harku valla vahelise piiri ääres.

Liiklussagedus vaadeldavas lõigus 2016 aasta andmetel oli 16789 autot ööpäevas (sh

16395 sõidu- ja pakiautot, 309 veoautot ja autobussi ning 85 autorongi). Kiirusepiirang

vaadeldavas lõigus on 70 km/h.

Olemasolev liikluskeskkond on liiklejaid häiriv: jalakäijatel on tipptundidel sõidutee

ületamine raskendatud ning suure liiklussageduse tõttu on tipptundidel raskendatud ka

sõidukite pealesõit maanteele ja vasakpöörete sooritamine maanteelt. Olemasolevad

ristmikud ei ole piisava läbilaskevõimega.

Teelõiku ümbritsevad avatud põllu- ja rohumaad ja (mõnevõrra harvemad) metsatukad.

Elamuid jääb tee lähedale enam lõigu algus- ja lõpuosas.

Vahetult enne lõigu algust ristub teega Tiskre oja (reg kood

VEE1094000), mis kulgeb edasi teest mõnevõrra eemal, paremal pool teed, ulatudes tee

lähedale (~40m kaugusele) veel lõigu keskosas (vt joonis 4.1). Vastavalt

looduskaitseseadusele on Tiskre oja kalda piiranguvöönd 100m ja ehituskeeluvöönd 50m

ning vastavalt veeseadusele veekaitsevöönd 10m.

Projekti piirkonnas registreeritud puurkaevud koos sanitaarkaitsealadega on kantud

joonisele 4.1. Projekteeritav tee jääb ühe puurkaevu sanitaarkaitsealale - PRK0018629.

Maa-ameti avaliku kaardirakenduse 4 andmetel asub projekteeritav lõik looduslikult

suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.1).

EEELIS-e 5 andmetel on projektialale lähimad looduskaitse alused objektid II

kaitsekategooria nahkhiireliikide elupaigad, mis asuvad Harku järve alal, aga need jäävad

teest vähemalt 300m kaugusele ning teest eraldab neid ka olemasolev asustus. Rohkem

kaitsealuseid loodusobjekte projekti lähipiirkonnas EELISe andmetel ei asu.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ei asu projekti piirkonnas kultuurimälestisi.

4 http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html 5 ©EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem -Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur

http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html



www.hendrikson.ee

Joonis 4.1 Tiskre oja (sinisega, koos kaitsevöönditega) ja puurkaevude (sinakas-

rohelisega, koos sanitaarkaitsealadega) paiknemine projekti piirkonnas. Maa-ameti avalik

kaardirakendus

Joonis 4.2 Projektiala põhjavee looduslik kaitstus . Maa-ameti avalik kaardirakendus



15

5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE

Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava

tegevuse (Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee km 2,6-4,1 laiendamise)

võimalikku keskkonnamõju, mitte maanteel olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist

juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava

tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on

projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava

tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes negatiivse mõju avaldumise oht

tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks.

Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju 6 projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Vasakul pool teed, kuhu tee laiendamine on kavandatud, näeb Harku valla üldplaneering

(kehtestatud vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138) lõigu alguses ette roheala

säilitamist. Sama ala on kantud rohevõrgustiku tuumalana ka koostamisel olevasse

avalikustamise läbinud teemaplaneeringusse „Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonest usalasid

täpsustav teemaplaneering“. Kuna teed laiendatakse vahetult olemasoleva tee kõrvale,

on roheala pindala võimalik kadu minimaalne ning oluline mõju rohealale puudub.

Mööda projekteeritavat teed rohealast edasi on enamusel osal lõigust üldplaneerin guga

tee kõrvale kavandatud tiheasustusala - elamumaa või elamu- ja ärimaa; ala on jaotatud

kruntideks ning planeeritud teedevõrk ja taristu. Ohutute liiklemistingimuste tagamine on

tiheasustusalal pigem positiivse mõjuga ning probleemid suure liiklustihedusega ja

hetkeolukorra ohtlikkusega on välja toodud ka üldplaneeringu seletuskirjas. Seega võib

öelda, et kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringu lahendusega vastuolus.

Samas on üldplaneeringus ka välja toodud, et see detailselt teedevõrku ei lahenda nin g

et teede täpne asukoht ja liiklusskeemi lahendus määratakse hilisemate

teemaplaneeringute, detailplaneeringute, tee eelprojektide või tee ehitusprojektidega .

Harku valla teede ja juurdepääsude teemaplaneering on vallavolikogu 29.12.2016

otsusega nr 156 ka algatatud. Harku valla esindajad on kaasatud käesoleva projekti

koostamise protsessi.

6 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri üles t mõju.



www.hendrikson.ee

5.2. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Vahetult enne lõigu algust ristub teega Tiskre oja (reg kood

VEE1094000), mis kulgeb edasi teest mõnevõrra eemal, paremal pool teed, ulatudes tee

lähedale (~40m kaugusele) veel lõigu keskosas (vt joonis 4.1). Vastavalt

looduskaitseseadusele on Tiskre oja kalda piiranguvöönd 100m ja ehituskeeluvöönd 50m

ning vastavalt veeseadusele veekaitsevöönd 10m. Projekti koostamise ja elluviimise

käigus tuleb järgida nimetatud vööndites kehtivate piirangutega. Seejuures võib välja

tuua, et üldjuhul on ehitustegevus veekaitsevööndis keelatud, aga ehituskeeld ei laiene

kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikul t kasutatavale teele. Antud juhul on

tegemist olemasoleva teega, mis sisaldub ka üldplaneeringus ja ehitusega konflikti ei teki.

Projekteeritav tee jääb lisaks ühe puurkaevu sanitaarkaitsealale - PRK0018629. Antud

kaevu puhul tuleks välja selgitada selle kasutusotstarve ning sellest lähtuvalt kaaluda

sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks. Vastavalt Veeseaduse § 28

lg 3: ei moodustata sanitaarkaitseala, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10

m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks . Ning vastavalt sama seaduse § 28 lg 4 (1) võib

Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust,

kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50

inimese vajaduseks.

Hetkel projekteeritaval teel sadeveekraavid praktiliselt puuduvad. Projektiga nähakse ette

uued kraavid kohtadesse, kus uue tee puhul on vee äravool takistatud (eelkõige vasakule

poole teed, kergliiklustee piirkondadesse, kus sadevee imbumiseks ruumi vähe).

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem

naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd,

Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus

sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH tasemest.

Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on väike.

Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse

mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste külge.

Sademevee täpne koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Liiklusummikute ja paljude

pidurdustega alalt tekib sademevette rohkem saasteaineid kui ühtlasel liiklusel.

Sademevee saasteainete sisaldust mõjutab sademetele eelnenud kuivaperioodi pikkus.

Mida suurem see on olnud, seda enam võib saasteaineid esineda. Linnasisestel teedel

tekkiva sademevee saasteainete sisaldus on otseselt seotud linna heakorra tasemega

(tänavate puhastamisega). Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees

kevadtalvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite

kasutamise tõttu. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis - ja

ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka

väljapoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi).

Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee

võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga

aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproov ivõtja ja analüüsid teostab

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni,

As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Arvestades uurimistöödes toodud järeldu si, tuleks

sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15



17

000 autot ööpäevas.7 Antud juhul on liiklussagedus lõigul üle 15 000 auto ööpäevas,

mistõttu tuleb sadaveelahendustele kindlasti tähelepanu pöörata.

Oluline on, et sadevett ei juhitaks otse suublasse (Tiskre ojasse), vaid loodaks võimalus

sadevee eelnevaks looduslikuks puhastumiseks. Saastainete (eelkõige raskmetallide)

ohtlikkust on võimalik leevendada märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja

transformeerima erinevaid aineid. Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned

märgalataimed, näiteks harilik pilliroog.

Kus võimalik, on soovitatav lasta veel valguda ja hajutatult imbuda teeäärsele haljasalale,

mitte koguda kraavidesse. Kui teekraavid on siiski vajalikud, rajada need võimalikult

aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga , võimalusel looklevad. Teekraave ei

tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud

vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtree rub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja

puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja

puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest .

Veekeskkonna reostuse ohtu tuleb vältida ka ehitustegevuse ajal . Ehitusmasinate

parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega

pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehi tusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest

(Tiskre oja) ja kaevudest.

Vaba veega kraavide ja nendel paiknevate truupide rekonstrueerimisel tuleks ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavis väike ja võimalik heljumi sissekanne veekokku ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju oja seisukorrale ja vee-elustikule.

5.3. MÜRA

Eelprojekti raames on liiklusmüra detailsemalt käsitletud eraldi töös „Tallinn-

Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1: liiklusmüra modelleerimine“8. Töö tulemusel on

soovitatud Saare kinnistu ette rajada müratõkkesein pikkusega 140m ja kõrgusega

teepinnast 3,5m. Vastav müratõke on eelprojektis ka ette nähtud.

Tee lähedusse jäävate suhteliselt kõrge müratasemega kinnistute Tiskre tee 35, Tiskre tee 37 ja Tiskre tee 41 detailplaneering on varasemalt Maanteeametiga kooskõlastatud tingimusel, et vajadusel rajab müra leevendavad meetmed detailplaneeringu arendaja. Väljavõte detailplaneeringu kehtestamise korraldusest (Tallinna Linnavalitsus 10.05.2006 korraldus number 934): „Maanteeamet kooskõlastas 14. juunil 2005 detailplaneeringu järgmistel lisatingimustel: müra taotlustaseme määram isel arvestada, et tegemist on uue elamualaga; müra leevendusmeetmed rakendada enne ehitusloa väljastamist; arvestada Maanteeameti 30. mai 2005 kirjas nr 113-2/1141 toodud tingimustega. Maanteeameti esitatud tingimused on detailplaneeringusse sisse viidud. “ Tee rajamise järgselt on pisteliselt soovitatav kontrollida mürataseme vastavust kehtivatele piirväärtustele ning piirväärtuse ületamise korral rakendada täiendavaid müra vähendamise meetmed. Täiendavate müra vähendavate meetmete rakendamise vajadus

7 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas 8 Hendrikson & Ko, töö nr 2873/17, 2017.



www.hendrikson.ee

võib esile kerkida eelkõige juhul, kui liikluskoormused kasvavad prognoositust kiiremini või raskeliikluse osakaal suureneb (võrreldes prognoosituga). Suure liikluskoormusega (rohkem kui 3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8200 sõidukit ööpäevas) teelõigud kuuluvad iga 5 aasta tagant koostatava strateegilise mürakaardi ning müra vähendamise tegevuskava uuringuobjektide hulka. Vaadeldav maanteelõik on seega 2022. aastal valmiva maanteede strateegilise mürakaardi ning 2023. aastal valmiva müra vähendamise tegevuskava osa. Nimetatud uuringute raames hinnatakse täiendavalt mürakaitsemeetmete rakendamise vajadust ning vajadusel nähakse ette täiendavad meetmed. Mürauuringus on esitatud ka tingimused müratõkkeseinte akustilisetele parameetritele, millega tuleb projek ti edasistes etappides arvestada, mürauuring on lisatud eelprojekti materjalidele.

Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel

ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda

majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

5.4. ÕHUKVALITEET

Projekti realiseerimise järgselt ei too kavandatavad tegevused otseselt kaasa olulist õhusaastetasemete suurenemist. Vastupidiselt võib välja tuua hoopis õhusaastet vähendavaid asjaolusid – liiklus muutub sujuvamaks, väheneb pööret ootavate töös mootoriga seisvate sõidukite hulk. Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee -alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole. Ka suure liikluskoormusega teede ääres küündib normväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. See on eelkõige tingitud heitgaaside väljalaskeavade madalast kõrgusest maapinna suhtes. Edasi toimub saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) välisõhus, mistõttu kontsentratsioonid näiteks 20-30 m kaugusel teest on juba tagasihoidlikud, saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises

seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärs e

asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte

kasutada kemikaalide lahuseid).

5.5. VALGUS

Projektiga on ette nähtud ka täiendav välisvalgustus (sh ülekäigukohtade ja

bussipeatuste juurde). Arvestades, et projekti piirkonnas on tegemist asustatud aladega,

kus inimeste liiklemine on tõenäoline, parandab tee piisav valgustatus liiklusohutust ning

omab läbi õnnetuste ohu vähenemise positiivset mõju.

Samas tuleks uue valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse

vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile

ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse

võimsusega.



19

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada (eriti elamute läheduses).

5.6. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest

jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele

ettevõtetele.

Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb

ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

5.7. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla

keskkonnale ohtlikud.



www.hendrikson.ee

6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et käesoleva T11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud

tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning

KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju

vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja kor rektsete töömeetoditega.

Negatiivse mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

Vastavalt looduskaitseseadusele on Tiskre oja kalda piiranguvöönd 100m ja

ehituskeeluvöönd 50m ning vastavalt veeseadusele veekaitsevöönd 10m.

Projekti koostamise ja elluviimise käigus tuleb järgida nimetatud vööndites

kehtivate piirangutega.

Projekteeritav tee jääb puurkaevu PRK0018629 sanitaarkaitsealale. Kaevu puhul

tuleks välja selgitada selle kasutusotstarve ning sellest lähtuvalt kaaluda

sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks. Vastavalt

Veeseaduse § 28 lg 3: ei moodustata sanitaarkaitseala, kui vett võetakse

põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Ning vastavalt

sama seaduse § 28 lg 4 (1) võib Keskkonnaamet määrata veehaarde

sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse

põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese

vajaduseks.

Sadeveelahenduste projekteerimisel on oluline, et sadevett ei juhitaks otse

suublasse (Tiskre ojasse), vaid loodaks võimalus sadevee eelnevaks

looduslikuks puhastumiseks. Kus võimalik, on soovitatav lasta veel valguda ja

hajutatult imbuda teeäärsele haljasalale, mitte koguda kraavidesse. Kui

teekraavid on siiski vajalikud, rajada need võimalikult aeglase vooluga ja rohke

loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada

veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi

saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub.

Veekeskkonna reostuse ohtu tuleb vältida ka ehitustegevuse ajal.

Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,

kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -ehitusmasinate parkimiskohad

peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest (Tiskre oja) ja kaevudest.

Vaba veega kraavide ja nendel paiknevate truupide rekonstrueerimisel tuleks

ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavis

väike ja võimalik heljumi sissekanne veekokku ei too kaasa o lulist negatiivset

keskkonnamõju oja seisukorrale ja vee-elustikule.

Tee rajamise järgselt on pisteliselt soovitatav kontrollida mürataseme vastavust

kehtivatele piirväärtustele ning piirväärtuse ületamise korral rakendada

täiendavaid müra vähendamise meetmed. Täiendavate müra vähendavate

meetmete rakendamise vajadus võib esile kerkida eelkõige juhul, kui

liikluskoormused kasvavad prognoositust kiiremini või raskeliikluse osakaal

suureneb (võrreldes prognoosituga).

Suure liikluskoormusega (rohkem kui 3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8200

sõidukit ööpäevas) teelõigud kuuluvad iga 5 aasta tagant koostatava strateegilise

mürakaardi ning müra vähendamise tegevuskava uuringuobjektide hulka.

Vaadeldav maanteelõik on seega 2022. aastal valmiva maanteede strateegil ise



21

mürakaardi ning 2023. aastal valmiva müra vähendamise tegevuskava osa.

Nimetatud uuringute raames hinnatakse täiendavalt mürakaitsemeetmete

rakendamise vajadust ning vajadusel nähakse ette täiendavad meetmed.

Projektile lisatud mürauuringus on esitatud tingimused müratõkkeseinte

akustilisetele parameetritele, millega tuleb projekti edasistes etappides

arvestada.

Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada

päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks

paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises

seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele

tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab

olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida

ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel

tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Uue valgustuse rajamisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse

vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale

objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid

olema ka optimaalse võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada (eriti elamute läheduses).

Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja

võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on

teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette

ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda

muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi

omavatele ettevõtetele.

Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed

tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti

on keelatud.

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt

tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis

võivad olla keskkonnale ohtlikud.

t11390 tallinn-rannamõisa-kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ......reaalprojekt oÜ töö nr gl17056...

Documents