Temaatilise tunni läbiviimiseks1. kooliastmes

Koostas: Külli KorolPuhja Gümnaasiumi klassiõpetaja

HINGEDEAEG

• Muistsetel eestlastel kestis hingedeaeg ligi veerand aastat. See algas pärast mihklipäeva, mis oli sügisese pööripäeva püha ja lõppes toomapäeval, mis teatavasti on talvise pööripäeva püha.

• Hingedepäevad on päevad, mil usuti, et hinged tulevad koju, mil neid võõrustatakse ja mil nad sealt lahkuvad. Mõnel pool on hingedepäevi peetud järjestikustel esmaspäevadel ja teisipäevadel. Tavaliselt on seda tehtud siiski neljapäeviti

HINGEDEAEG

• Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui hingedeajal on tuuline, on hinged rahulolematud.

• Hingedeajal hoitakse kodud puhtad ja vaiksed.• Selleks, et hoiduda hingekesi häirimast, oldi

hingedeajal vaikselt, välditi mürategevaid töid nagu puude lõhkumine ja kolistamist.

• Keelatud oli naljatamine, naermine, kisamine.• Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.• Neil õhtuil on sobiv mõistatada mõistatusi ja

jutustada lugusid.

HINGEDE AEG ON VAIKNE AEG

KULDVILLAK

KLÕPS!

• Põhjarannikul on hingedeaeg tuntud ka teise nimetusega – JAGUAEG.

• Jaguaja järgi arvati ette eeloleva suve ilmasid.

• Päikesepaiste ning härmatis olid hea tähendusega. Need tähendasid päikeserikast suve, ilusat heinaaega ning head viljasaaki.

JAGUAEG ja ILMAENNUSTAMINE

• Ilusa ilma puhul lootis rannarahvas head kalasaaki, tuuline jaguaeg oli halva kalasaagi enne.

• Kui merevesi tõusis, oli oodata lumerohket ja sula talve, kui vesi rannast taandus, arvati tulevat külma talve.

• Rahutu, vahelduvate tõusude ja mõõnadega mere kohta arvati, et see päriselt ei jäätugi.

JAGUAEG ja ILMAENNUSTAMINE:

• Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse.

• Hingesandid olid enamasti lapsed.• Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust

surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid.

• Hingesandid laulsid NII (vt http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-0431--b.mp3 )

HINGESANDID:

• Arvati, et hingedeajal käisid hinged oma endistes kodudes, neid hüüti ka kodukäijateks.

• Kindlad päevad nädalas, esmaspäev ja neljapäev, olid nn. "hingede söötmise päevad„

• Hingede tulemise päeval tapeti mõni loom. Mõnel pool kana või kukk, mõnel pool jälle tall või põrsas.

• Tavakohased hingedepäeva toidud olid veel rammus leemesupp, verikäkid, tangupuder, kohupiim, koorimata piim ehk talupiim, õlu ja leib.

HINGED KÜLASKÄIMAS

• Lõuna-Eestis viidi hingedele mõeldud toit tavaliselt pööningule ja asetati olviaugus olevale lauakesele, räästa alla või selleks mõeldud ohvripakkudele.

Pildid: http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:678439

HINGEDELE KAETI LAUD:

„Sis viiti ingedele süüa. Ingedepäe olli kohe kaks nädalt peale mihklepäeva. Kanu ja kukka tapeti ja limbisuppi tehti ja viiti üles tare otsa pääle, et tulge nüüd kõik sugulased, sõbrakesed, õeksed ja vennaksed otsma. Kui inged jälle ära läksid, siis tapeti lammas ja tehti verikäkki ja viiti neile jälle seda.“

LÕUNA-EESTIS:

• Kaetakse laud aga tavaliselt tuppa või sauna.

Surnutepüha lauba õhta kattab majapere-naine laua roogadega ja kutsub siis surnud, kes omast majast surnud on ja ka sugulased ja tuttavad, keda aga mäletab, sööma. Kui juba natukene aega vaiksel viisil on mööda läinud, võtab perenaine kätte rätiku ja hakkab surnuid välja ajama, ööldes: „Sõite, jõite, minge välja!“ Peale selle istub oma pere lauda sööma ja pühitsevad vaiksel viisil surnutepüha.“

PÕHJA-EESTIS:

Hingedele köeti ka sauna ning pandi valmis vihad ja kibud veega.

SAUNVIHT ja KIBU

Foto: viikingitekyla.ee Foto:http://tuuli75.blogspot.com/2010_04_01_archive.html

• Kui hinged olid söönud, saadeti nad aupaklikult ära. Peremehe sõnad, milledega ta hinged teele saatis: "Ärge te üle oraste minge!"

• Tähendab, hingedel arvati olevat ka kaal ehk raskus ja üle oraste minnes oleksid nad kahjustanud järgmise aasta viljasaaki

• Kui hinged olid ära läinud, istusid teised pereliikmed lauda.

• Nii usuti, et ka hinged on osa ühtsest perest.• Eestlane ei kartnud oma hingi sugugi, vaid,

vastupidi, pidas neist väga lugu.

VEEL OLI KOMBEKS:

Foto: http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rr_rahvar6ivad

• 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval, 2. novembril koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.

• Vanaemade tarkus ütleb, et kui leek võbelema hakkab, siis on hing kohal.

• Süütame õhtul küünla, sest on lahkunute hingedega kokkusaamise aeg. Aeg, mil me saame osa oma esivanemate pärandusest. Aeg, mil meil esivanemate abil on võimalus olla üheaegselt nii siin- kui sealpool lävepakku.

2.November - HINGEDEPÄEV

• http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=449&op=lugu

• http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-hingedepaev.php

• http://www.postimees.ee/45573/hingedeajal-kaisid-ringi-hingesandid/

KASUTATUD MATERJALID:

LÕPP

Kuldvillak

MÕISTATUSED

Mängu-laud

100

200

300

100 100

300

200

300 300

200

100

200

500500 500 500

LINNUD-LOOMAD INIMENE

PUUD - TAIMED PUTUKAD

TAGASI tunni juurde

Mis on …?

LINNUD-LOOMAD 100

Nina niki-riki, kõrvad kiki-röki, saba rilli-ralli?

Vastus

HIIR

Mängu-laud

LINNUD-LOOMAD 200

Mees läheb lakka, lihaliud pea peal?

Mis on …?

Vastus

KUKK

Mängu-laud

LINNUD-LOOMAD 300

Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas?.

Mis on …?

Vastus

VARES

Mängu-laud

LINNUD-LOOMAD 500

Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob?

Mis on …?

Vastus

KURG

Mängu-laud

INIMENE 100

Lihane laut, luised lehmad?

Mis on …?

Vastus

SUU ja HAMBAD

Mängu-laud

INIMENE 200

Viis venda magavad ühes voodis?

Mis on …?

Vastus

JALG SAAPA SEES

Mängu-laud

INIMENE 300

Mis on …?

Ei ole kuulda ega näha, aga arvab asjad ja toimetab tööd?

Vastus

MÕISTUS, ARU

Mängu-laud

INIMENE 500

Mees ajab teda ära, mida enam ajad, seda enam tuleb tagasi?

Mis on …?

Vastus

HABE

Mängu-laud

PUTUKAD 100

Roheline mehike, rohelised jalad?

Mis on …?

Vastus

ROHUTIRTS

Mängu-laud

PUTUKAD 200

Kutsumata külaline, aga esimene toidumaitseja?

Mis on …?

Vastus

KÄRBES

Mängu-laud

PUTUKAD 300

Kes kargab tuhat korda kõrgemale, kui ise on?

Mis on …?

Vastus

KIRP

Mängu-laud

PUTUKAD 500

Must kui ronk - aga ronk ei ole, möirgab kui härg - aga härg ei ole, lendab kui lind - aga lind ei ole?

Mis on …?

Vastus

SITIKAS

Mängu-laud

PUUD, TAIMED 100

Pesa maas, munad taevas?

Mis on …?

Vastus

ÕUNAPUU

Mängu-laud

PUUD, TAIMED 200

Valge poiss, rohelised juuksed?

Mis on …?

Vastus

KASK

Mängu-laud

PUUD, TAIMED 300

Kõrvetab, aga ei pane põlema?

Mis on …?

Vastus

KÕRVENÕGES

Mängu-laud

PUUD, TAIMED 500

Missugused jalad ei kõnni?

Mis on …?

Vastus

SÕNAJALAD

Mängu-laud