suur eesti raamatuklubi 01.2008
DESCRIPTION
pisut rohkem kui aasta tagasi sai kirjastus Varrak Suure Eesti Raamatuklubi omanikuks. Nüüd, pärast aastapikkust kaalumist ja kogemist otsustasime kaks klubi – Suure Eesti Raamatuklubi ja Varraku Raamatuklubi – liita. Uue klubi nimeks saab Suur Eesti Raamatuklubi, kuna see väljendab kõige täpsemalt meie klubi olemust. Ühest suurest klubist võidavad kõik klubiliikmed. liikmeid, rohkem valikut, rohkem müügipunkte, rohkem soodsaid hindu ja rohkem klubiüritusi ning üllatusi.TRANSCRIPT
Kas sööme selleKs, et elada või elame
selleKs, et süüa?
Palju häid raamatuid!
SUUR EESTIRAAMATUKLUBI
01.2008
UUTAASTAT!
RAA
MATURIK
AST
Miks me nii arvame?
·Uuesklubisonkõikerohkem–rohkemklubi-liikmeid,rohkemvalikut,rohkemmüügipunkte,rohkemsoodsaidhindujarohkemklubiüritusiningüllatusi.·Loomulikultonrohkemkaraamatuid.Lisakstavapäraseleklubiraamatulelisandubigakuiseltkavalikraamat,miserinebklubiraamatustomažanrilt,avardadesseegameieliikmetevalikuvõimalusijavõttesarvesselugejateerinevaidmaitse-eelistusi.Loevalik-raamatustlähemaltselleajakirjakaheksandaltleheküljelt.·Senisestenampöörametähelepanulastele.Soovimekaasaaidataraamatu-sõbralikelastekasvatamisele,kessaak-sidlugemispisikuganakatatudvõima-likultnooreseas.Tahameneilepak-kudaköitvatjalaiavalikutlaste-kirjanduseparematestpaladest.Uueaastaesimenelasteklubiajakirijõuabomaliikmeteniuuenenudkujuljubaveebruaris.·Soovimeollaomaklubiliikmeteleveelgikättesaadavamad.Tänuklubideühendamiseleonmeilrohkemmüügi-punkte,kussaabkataloogisolevateraama-tutegalähemalttutvudajaneidsoodsaltosta.Lisaksmüügipunktideleteenindameteidendiselttelefoniteeljainternetikanalites.Võtkemeiegajulgeltühendust,kuitahatemõneraamatukohtarohkemteada,vajateheadnõuvalikulangetamiseksvõionteilküsimusiseosesraamatuklubiga.
Armas raamatuklubi liige,
ÜHINEMISINFO
�
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
Endiseltsoovimeklubiliikmetegajagadaomaparimaidteadmisikirjandusmaailmastoimuvast.Tahameteilesõnaotsesesmõtteskojukättetuuahulgaliseltlugemisväärseidraamatuid.Loodame,etmeietehtudvalikonteilesobivjameelepärane.
Julgustameteidrohkemavaldamaarvamustklubikohta.Andkemeileteada,mismeeldibjamis
mitte,millisedonteieootusedjasoovid.Võtameteiearvamusikindlastikuulda!
Jagageteisteklubiliikmetegaomamuljeid–klubireisist,äsjaloetudheastraamatust,huvitavastautorist–millestiganes,misemotsiooniontekitanud.Parimadmeienijõudnudloodsaavadkateistelelugemisekstrükitudningkaasautoridväikeseüllatusegapremeeritud.
Aitäh,etoletemeiegaolnud!Ilusatalanudaastat,paljuhäidelamusitoredatestraamatu-testjakuulumisestsuurderaamatusõpraderingi!
Kirjastuse Varrak tegevjuht Priit Maide
pisut rohkem kui aasta tagasi sai kirjastus Varrak Suure Eesti Raamatuklubi omanikuks. Nüüd, pärast aastapikkust kaalumist ja kogemist otsustasime kaks klubi – Suure Eesti Raamatuklubi ja Varraku Raamatuklubi – liita. Uue klubi nimeks saab Suur Eesti Raamatuklubi, kuna see väljendab kõige täpsemalt meie klubi olemust. Ühest suurest klubist võidavad kõik klubiliikmed.
Üheskoos teeme paremat klubi!
�
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
Pärast ühinemist jääb suuremal osal klubiliikmetest klubiliikme number endiseks, kuid seoses
tarkvarauuendustega oleme sunnitud väikese osa liikmenumbreid muutma. Palun kontrollige
kindlasti oma klubiliikme numbrit ajakirja tagakaanel olevalt aadressikleebiselt. Küsimuste
korral võtke ühendust Raamatuklubi klienditeenindusega. Meie uuele kodulehele www.serk.ee
pääseb sisselogimisega:
kasutajanimi: Teie kliendinumber
parool: Teie eesnimi
e-post: [email protected]: 6 460 218faks: 6 460 149www.serk.ee
Raamatuklubi uued
kontaktid
Hea nõuga on Teid valmis alati aitama meie raamatusõbralikud
klienditeenindajad Katrin, Getlin, Evelin, Silja, Ingrid ja Siiri.
Klubide liitumisega laienes ka klubi müügipunktide võrk. Alates jaanuarikuust saate klubiajakirjas olevaid
raamatuid osta alljärgnevatest Varraku kauplustest:
Kristiine KaubanduskeskusEndla 45, TallinnE–P 10–21
Rocca al Mare KaubanduskeskusPaldiski mnt 102, TallinnE–P 10– 21
Eesti Draamateatri fuajeePärnu mnt 5, TallinnE–R 11–19
Rävala majaRävala pst 6, TallinnE–R 10 –18L 10–15
Tammeri raamatuäriTuru plats 5, RakvereE–R 10–18L 10–15
NB!
�
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
240 lk, kõva köide, formaat 168 x 240 mm Kirjastus Varrak
KOOD 15743
Aive Luigelatargalt toitudes terveKs
��9.-T A V A H I N D199.-
KLUBIHIND
Kartul toidab ja tõstab tuju
Üks kartul annab sama palju kaloreid kui poolteist õuna. Õuna hammustades ei karda keegi paksuks minna, kartulit süües aga küll. Pelgalt kartulist pole keegi paksuks läinud, tervemaks ja rõõmsamaks aga küll.
Erinevaid toitumisteooriaid tuleb tänapäeval uksest ja aknast. Inimesed on segaduses: kas piim on mürk või vajalik kaltsiumiallikas? Kas süüa liha või sojat?
Mis on lubatud ja mis on keelatud minu veregrupile? Pole siis ime, et
lõpuks ei tea, keda või mida uskuda. Seepärast ongi nii vajalikud ja oodatud
meie oma kodumaised toitumisraamatud, mis toetuvad teadmistele, tervele talupojamõistusele ja pikaajalisele kogemusele. Just selline on ka Aive Luigela poolt kirjutatud raamat „Targalt toitudes terveks”. Autor usub, et puhas kodu
maine toit on meie tervise ja elujõu allikas.
KLUBIRAAMAT
�
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
��. jaanuarViimane äraütlemise
päev
Raamatu koostamisel
seadsin eesmärgiks tut
vustada tähtsamaid
toiduaineid, nende bio
keemilist koostist, toi
met meie organismile ja
tähtsamaid tervistavaid
omadusi. Lähtusin
põhimõttest, et toit pole
vajalik mitte üksnes
meie organismi käigus
hoidmiseks, vaid aitab
ka haigusi ära hoida ja
ravida. Püüdsin edasi anda
teadmisi toidu ja toiduainete ravijõust, mis põhinevad
tuhandete aastate pikkusel traditsioonil ja kogemustel.
Tähtsustasin seda, et me üksnes ei eelistaks töötlemata
ja mahepõllunduslikult kasvatatud kodumaist toitu,
vaid välistaksime ka toiteväärtuselt tühjad, säilitusaine
tega ja kunstlikult parendatud tooted. Retseptide
koostamisel lähtusin ratsionaalse toitumise põhitõde
dest. Soovitatud on kodu
maiseid, rafineerimata ja
kõrge toiteväärtusega toidu
aineid, mis aitaks meie kehal
püsida reipa ja tervena kuni
kõrge vanuseni.
Raamatu autor
Aive Luigela
Aive Luigela
Kui te pole selleks ajaks klubiraamatust loobumisest teada andnud, saadetakse raamat Teie elukohajärgsesse postkontorisse
Head uut aastat, kallid klubiliikmed!Uus aasta on uute alguste aeg. Aasta algus tähendab ka uusi isiklikke eesmärke ja endale antud uue aasta lubadusi. Sageli on need lubadused tervisega seotud: kes lubab suitsetamisest loobuda, kes tervisespordiga tegelema hakata, kes oma igapäevase toiduvaliku rohkem fookusesse võtta, kes kaalujälgijaks hakata.Kas tuleb tuttav ette?
Sageli ununevad lubadused mõne nädala möödudes. Tekib käegalöömise meeleolu, elu pöördub tavapärastesse rööbastesse ja aasta algul meid täitnud ergas motivatsioon kaob. Jällegi tuttav tunne?
Kui ind hakkab lahtuma ja me leiame tuhat vabandust, miks mitte oma lubadusi pidada, oleks tore, kui keegi meie püüdlusi toetaks, aitaks leida motivatsiooni.
Meie jaanuari klubiraamat toetab kõiki neid, kelle uue aasta lubadused olid tervisliku toitumise ja tervislike eluviisidega seotud. Lihtsas keeles eesti autori kirjutatud raamat aitab meil keerulised teaduslikud terminid lahti mõtestada ja olulised toitumistõed igapäevaellu rakendatavaks muuta.
Lisaks teooriale sisaldab raamat hulgaliselt vahvaid retsepte, mille katsetamine ei tohiks kellegile kontimurdvaks ülesandeks osutuda.Usume, et raamatus leiduva tarkuse argiellu toomine aitb meil elada tervemate ja energiaküllasematena.
ilusat talve ja palju häid raamatuid!
Suure Eesti Raamatiklubi juht
�
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
raamatu autorist„Sa vaata, kui ilusad nad on ja kui
palju neid tänavu on, lausa ime!”
hüüab Aive ja näitab oma peen
ras esimest aastat kasvavaid
säravkollaseid suvekõrvitsaid.
Kõrvitsad on tõesti ilusad ja oi
mida maitsvat ning tervistavat neist teha saab!
Samamoodi on Aive elevil iga uue asja puhul, mida ta
teeb või millest jutustab. Kas räägime siis eesti põllu
mehe kasvatatud täisterajahust, tomatist kui armas
tuse õunast, porgandimoosist või maitsetaimepeen
rast aiasopis. Aive on katsetaja, kes ei toetu pelgalt
kuskilt loetu või kuuldu peale: pärast tuhnimist iidsete
taimetarkade raamatutes proovib ta kõik ise järele.
Sageli alustab ta seemne mulda panemisest. Aive aed
VäänaJõesuus on väike ja olen korduvalt imestanud,
kui palju taimi sinna mahub. Kuid seal nad kasvavad –
nagu pühitsetud maal – kiduraid pole, kõik on lopsakad
ja rõõmsad!
Hille Tarto
Porgand on jõujuurikas
Porgand on verekosutaja. Juba üksnes ühe porgandi söömine
päevas annab meile vajaliku päevase A-vitamiini koguse. See
igapäevane juurvili annab meile jõudu ning on eriti vajalik
südamele, aga porgandit tuleb õigesti tarvitada ja ka mitte
ülearu.
p o r g a n d 31
Looduslikku porgandit on teatud väga
kaua, tema kodumaaks loetakse Euroopat,
Aafrikat ja Aasiat. Porgand oli hästi tun-
tud antiikaja Kreekas ja Roomas. Room-
laste juures oli porgand laual piduroana.
16. sajandil peeti teda veel delikatessiks.
17. sajandil hakkas see köögivili levima
Euroopa maades kultuurtaimena, ilma et
oleks tuntud tema raviomadusi. Keskajal
hakati porgandit juba pidama võimsaks
ravimtaimeks. Sellest ajast on pärit toore
porgandi hoidmine mees, mis säilitas kõik
vitamiinid. Prantsusmaal ja Saksamaal
oli meeporgand jõuluroaks, et inimene
oleks terve kogu järgmise aasta. Praegu-
se kultuurporgandi eellased pärinevad
teadlaste kinnitusel Afganistanist, kus
metsik porganditaim on kasvanud juba
5000 aastat. Tänapäevase porgandi ajalugu
sai alguse Hollandis 18. sajandil ning just
sellelt maalt pärinevad paljud praegugi vil-
jeldavad porgandisordid. Aegade jooksul
on aretatud palju porgandisorte, tänaseks
on neid juba üle 80. Porgandeid on pikki
ja peenikesi, lühikesi ja jämedaid, valgest
purpurpunaseni. Parimateks peetakse
väikese südamikuga punakasoranži por-
gandit, mis sisaldab enim beetakaroteeni
(eelvitamiin A).
Karoteen muutub organismis
A-vitamiiniksUurimistöö kogu maailmas on näidanud
porgandi tähtsust söögisedelis, seda just
haigusi ennetavalt.Teadlaste uuringud
viimastel aastatel on tõestanud porgan-
di erilist osa inimese toidus, just eeskätt
karotenoidide sisalduse tõttu. Porgandi
karotenoidide sisaldust ületavad vaid
punane paprika ja astelpaju. Karote-
noide on porgandis palju, tema kolla-
ne-oranžikas värvus tuleneb peamiselt
beetakaroteenist, mis organismis muu-
tub A-vitamiiniks. Olgugi, et karotenoide
on porgandis palju, ei omasta organism
neid toorest porgandist (mõningate and-
mete järgi vaid 7%). Kuna karotenoidid
on rasvlahustuvad, siis kõige parem on
porgandi kuumutamine rasvaine ole-
masolul. Paremini omastame neid ka
peenelt riivitud porgandist ja mahlast.
Seega soovitus – näri porgand päevas ja
su silmad saavad korda, ei pea paika. Pea-
le beetakaroteeni (50 g porgandit katab
päevase A-vitamiini tarbe) on tähtis koht
ka B-grupi ja E-vitamiinil. Porgandis lei-
dub veel organismi tugevdajatena C-, P-,
PP- (foolhape), D-vitamiine; flavonoide,
antotsüaane; mineraalainetena magneesi-
umi, kaltsiumi, kaaliumi, fosforit, räni,
rauda, vaske, seleeni, väävlit, koobaltit
ja joodi. Porgandis on kuni 15% suhk-
ruid, ta on rikas aminohapete poolest,
on leitud veel letsitiini, koliini, betaiini,
pektiinaineid, flavonoide (17 ainet) ja
eeterlikke õlisid. Porgandis on rohkesti
kiudaineid, mis soodustavad seedimist.
Teena võib kasutada ka porgandipealseid
ja -seemneid. Porgandipealsetes leidub
flavonoide, antotsüaane, vitamiine ja
seemnetes peale nende veel eeterlikke
õlisid ja rasvhappeid. Kõik need toime-
ained teevad porgandist ühe tähtsaima
dieetköögivilja, mis tugevdab organismi,
hoiab ära vähi ja palju teisi haigusi ning
aitab hoida meid noorena.
Mitme tõve vastu
Porgandijuur on parim ravimköögivi-
li, mis peaks kuuluma nii toorelt kui ka
kuumtöödeldult igapäevasesse menüüs-
se. Toitumisteadlased soovitavad süüa iga
KLUBIRAAMAT
Raamatu I osas – toit tervise kaitsel saame teada, mis on tasakaalustatud toit, mida kujutab endast toiduring, miks on esmatähtis puhas toit, miks ja millal on vaja toitu rikastada toidulisanditega. Autor selgitab meile, et rasv ei tee meid paksuks, valk on elu alus, ensüümid on organismi käivitajad, mineraalained hoiavad korras meie luud ja lihased. Saame teada, mida kujutavad endast bioaktiivsed ained ning mida tähendab funktsionaalne toit.
II osa – tervislikud toiduretseptid sisaldab 31 peatükki, sealhulgas: • Kartul toidab ja tõstab tuju• Tomat tervistab ja äratab hellust • Kõrvitsa sees on miniapteek• Pastinaak turgutab südant ja annab jõudu• Paprikast väge ja värve• Spinatist mitu head korraga• Õunaäädikas – toidulisand ja ravim• Maasikas põske ja salatisse
�
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee Toiduainetest ja nende tervistavatest omadustest
oskab Aive kõnelda nii, et kohe tekib isu seda, millest
jutt, süüa, valmistada või kasvatada. Kord, kui salves
tasime saadet kapsa hapendamisest kodus, läksid nii
operaator kui autojuht, helimees kui valgustaja, samuti
mina ja režissöör pärast võtet poodi kapsapead
ostma…
Aive on palju kaasa saanud oma emalt ja vanaemalt.
Ikka meenutab ta: „Minu kodus oli nii, ema tegi nii
ja vanaema tegi nii, see on mul kohe hästi meeles...”
See on põlvkonnalt teisele, emalt tütrele edasi antud
pärimus, millega üks eesti naine on tulnud tänasesse –
arukalt, säästlikult ja loovalt. Aive ulatab oma teadmise
rahvale edasi.
Tema südamel on ka mure rahva tervise pärast. „Küll
tahaks, et inimesed teaks, kuidas saab toitumise abil
terve olla!” ütleb Aive sageli. Ja nüüd ongi võimalus
teada saada. Kasutage seda!
Hille Tarto, Prillitoosi toimetaja, Eesti Televisioon
Porgand on jõujuurikas
Porgand on verekosutaja. Juba üksnes ühe porgandi söömine
päevas annab meile vajaliku päevase A-vitamiini koguse. See
igapäevane juurvili annab meile jõudu ning on eriti vajalik
südamele, aga porgandit tuleb õigesti tarvitada ja ka mitte
ülearu.
p o r g a n d 31
Looduslikku porgandit on teatud väga
kaua, tema kodumaaks loetakse Euroopat,
Aafrikat ja Aasiat. Porgand oli hästi tun-
tud antiikaja Kreekas ja Roomas. Room-
laste juures oli porgand laual piduroana.
16. sajandil peeti teda veel delikatessiks.
17. sajandil hakkas see köögivili levima
Euroopa maades kultuurtaimena, ilma et
oleks tuntud tema raviomadusi. Keskajal
hakati porgandit juba pidama võimsaks
ravimtaimeks. Sellest ajast on pärit toore
porgandi hoidmine mees, mis säilitas kõik
vitamiinid. Prantsusmaal ja Saksamaal
oli meeporgand jõuluroaks, et inimene
oleks terve kogu järgmise aasta. Praegu-
se kultuurporgandi eellased pärinevad
teadlaste kinnitusel Afganistanist, kus
metsik porganditaim on kasvanud juba
5000 aastat. Tänapäevase porgandi ajalugu
sai alguse Hollandis 18. sajandil ning just
sellelt maalt pärinevad paljud praegugi vil-
jeldavad porgandisordid. Aegade jooksul
on aretatud palju porgandisorte, tänaseks
on neid juba üle 80. Porgandeid on pikki
ja peenikesi, lühikesi ja jämedaid, valgest
purpurpunaseni. Parimateks peetakse
väikese südamikuga punakasoranži por-
gandit, mis sisaldab enim beetakaroteeni
(eelvitamiin A).
Karoteen muutub organismis
A-vitamiiniksUurimistöö kogu maailmas on näidanud
porgandi tähtsust söögisedelis, seda just
haigusi ennetavalt.Teadlaste uuringud
viimastel aastatel on tõestanud porgan-
di erilist osa inimese toidus, just eeskätt
karotenoidide sisalduse tõttu. Porgandi
karotenoidide sisaldust ületavad vaid
punane paprika ja astelpaju. Karote-
noide on porgandis palju, tema kolla-
ne-oranžikas värvus tuleneb peamiselt
beetakaroteenist, mis organismis muu-
tub A-vitamiiniks. Olgugi, et karotenoide
on porgandis palju, ei omasta organism
neid toorest porgandist (mõningate and-
mete järgi vaid 7%). Kuna karotenoidid
on rasvlahustuvad, siis kõige parem on
porgandi kuumutamine rasvaine ole-
masolul. Paremini omastame neid ka
peenelt riivitud porgandist ja mahlast.
Seega soovitus – näri porgand päevas ja
su silmad saavad korda, ei pea paika. Pea-
le beetakaroteeni (50 g porgandit katab
päevase A-vitamiini tarbe) on tähtis koht
ka B-grupi ja E-vitamiinil. Porgandis lei-
dub veel organismi tugevdajatena C-, P-,
PP- (foolhape), D-vitamiine; flavonoide,
antotsüaane; mineraalainetena magneesi-
umi, kaltsiumi, kaaliumi, fosforit, räni,
rauda, vaske, seleeni, väävlit, koobaltit
ja joodi. Porgandis on kuni 15% suhk-
ruid, ta on rikas aminohapete poolest,
on leitud veel letsitiini, koliini, betaiini,
pektiinaineid, flavonoide (17 ainet) ja
eeterlikke õlisid. Porgandis on rohkesti
kiudaineid, mis soodustavad seedimist.
Teena võib kasutada ka porgandipealseid
ja -seemneid. Porgandipealsetes leidub
flavonoide, antotsüaane, vitamiine ja
seemnetes peale nende veel eeterlikke
õlisid ja rasvhappeid. Kõik need toime-
ained teevad porgandist ühe tähtsaima
dieetköögivilja, mis tugevdab organismi,
hoiab ära vähi ja palju teisi haigusi ning
aitab hoida meid noorena.
Mitme tõve vastu
Porgandijuur on parim ravimköögivi-
li, mis peaks kuuluma nii toorelt kui ka
kuumtöödeldult igapäevasesse menüüs-
se. Toitumisteadlased soovitavad süüa iga
p o r g a n d 35
olnud porgandi-kohupiimavorm, mis sobib nii hommiku- kui ka õhtusöögiks. Tihti on laual toores kohupiimavaht pee-neks riivitud porgandiga ja marjadega või rosinatega ning porgandivõie. Porgandit kasvatan ise (on suure toiteväärtusega) just seepärast, et värskest otse peenralt võetud porgandist teha koos õunte või ebaküdoo-niaga moosi, seentega hoidiseid, letšot, ketšupit jm.
M õ n e d M i n u p o r g a n d i r e t s e p t i d
porgandi-õunakotletid3 keskmist porgandit1 kl tükeldatud õunu 0,5 kl piima3 sl mannat või täisteranisujahu2 muna 2 sl suhkrutsoola, muskaatinisu- või kaerakliisidrasvainet praadimisekshapukoort
riivi porgand ja hauta veidi piimaga, lisa manna või jahu, hauta tihedamaks, jahtudes lisa lahtiklopitud munad, peeneks tükeldatud või riivitud õun, suhkur ja maitseained. segahoolikalt, vormi kotletid, veereta kliides. praepannil aeglasel tulel helepruuniks ja anna laua-le hapukoorega.
Kotletid sobivad seedimise ja ainevahetuse korrastamiseks, südametegevuse turgutami-seks ja organismi tugevdamiseks.
porgandi-kohupiimavorm2−3 suuremat porgandit400 g 5%-list kohupiima3 sl maisimannat või -jahu3 muna1 sl suhkrut2 sl võidnoaotsatäis soolahapukoort
riivi jämedalt porgand, sega ülejäänud ai-netega ja munakollasega, munavalge lisa lõpus vahustatult. pane võiga määritud küp-setusvormi, pealt määri hapukoorega ja kata võitükikestega. Küpseta ahjus 200-kraadises kuumuses umbes 40 minutit. serveeri kohe kuumana hapukoorega või moosiga.
see maitsev vormiroog sobib nii külmalt kui soojalt, ka magusroaks koos kisselliga ning isegi tordiks, kaunistatult vahukoore ja mar-jadega. Magusroa korral tuleb lisada rohkem suhkrut ja kasutada segus puuviljatükikesi või marju. Vormiroog on toitev ja tervislik igal aas-taajal ning omapärane tänu krõmpsuvatele porgandiribadele (toores juurvili ei pehmene liialt hapus keskkonnas)
porgandikook2 suurt riivitud porgandit0,5 kl rosinaid või kuivatatud õunu0,5 kl hakitud kreeka pähkleid1,5 kl suhkrut3 muna1 kl õli1 kl täisteranisujahu1 kl valget nisujahu2 tl küpsetuspulbrit1 tl riivitud muskaatpähklit2 tl jahvatatud ingverit1 tl kaneelipulbrit1 sidrun
�
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
VALIKRAAMAT
tunnistad „Harjutustes”, et oskad kirjutada ainult elust endast, väljamõeldud lugude kirjutamine ei ole sulle omane. Kuidas sulle sobib päeviku kirjutamine? Kas see võiks olla sulle kõige omasem žanr?Raamatute kirjutamine (nagu muide ka lugemine) pole ju midagi muud kui arusaamise otsimine. Millegipärast on aga nii, et see arusaamine justkui põgeneb aina eest ja tema tabamiseks tuleb aina uusi nõkse leiutada. Talle tuleb läheneda kuidagi kaude, ükskõikse näoga, vilet lüües, nagu multifilmi hunt, kui ta teeb, nagu ta ei tahakski jänest kätte saada. Otse peale minnes teda ei püüa. Ja kirjanduses on nende žanrite ja vormidega millegipärast jälle nii, et ühe aja nad töötavad, siis tüütavad. Tüütavad ära, muutuvad justkui võltsiks. Aga just siirus on arusaamise otsimises kõige täht
Ilma postikuluta!
Annab boonuspunkti!
Tõnu Õnnepalu
FOT
O: L
y LE
STbE
Rg
Suurepärase uuendusena pakume nüüd välja võimaluse valida kahe boonuspunkte andva raamatu vahel või tellida hoopis mõlemad.
Kui klubiraamatuks on enamas
ti mõni tore ja praktiline käsi
raamat või teatmeteos, siis
valikraamatuks hakkab olema
midagi mõnusat lugemiseks
ja mõtteaineks – ilukirjandus,
ajalooteos või biograafia.
Valikraamatust ei pea ära
ütlema, selle saate soovi korral
tellida. Iga valikraamat annab
samuti boonuspunkti ja
vabastab postipaki postikulust.
Kirjanik Tõnu Õnnepalu veetis 2007. aasta sügisel kuu
aega Brüsseli lähedal Flandrias vanas majas, kus mõned
toad olid mõeldud külalistubadeks kirjanikele. Käesolev
raamat ongi seal kirjutatud, kuid Õnnepalu ei kirjuta
sugugi ainult Flandriast, kuigi ka sellest maast, selle
keelest, ajaloost ja kirjanike maja lähimast ümbrusest
saab nii mõndagi teada. Õnnepalu mõtiskleb mineviku
ja oleviku, maaja linnaelu, Eesti ja Euroopa, üksinduse
ja suhtlemise, kirjanduse ja elu üle. Ta vaatab looduse
muutumist oma lähemas ümbruses ja kirjeldab seda
väga haaravalt. Tõnu Õnnepalu on üks neid Eesti kirja
nikke, kelle mõtisklusi on tõepoolest huvitav lugeda,
tema keel on väga ilus, loomulik ja voolav, ta mõtte
käigud on haaravad ja teadmised laialdased. Raamat,
mis pakub tõelist lugemismõnu ja ka ajendit järele
mõtlemiseks.
9
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
sam. Nõnda pole mind see žanri küsimus kirjutamise juures nii esimese asjana kunagi huvitanud. Olen lihtsalt püüdnud kirjutada, sellest mis mind huvitab, sellest, millest ma igatsen aru saada. Pole ju mu romaanid õieti romaanid (ja samas võib neid kindlasti lugeda kui romaane), ja ega see päevikki pole õieti päevik. Ta on ikkagi kirjutatud mitte ainult iseendale, vaid veel kellelegi. Kellele – ega ma ei tea. Hingesugulasele, lugejale. Mul on tunne, et lugeja on alati targem kui mina. Ja kindlasti ta alati mingis mõttes ongi. Minu arust selline oma mõtete, oma kahtluste, hirmude, aimuste ja veendumuste jagamine on kuidagi tähtis. Et me koos mõtleksime oma aja üle, selle üle, kes me oleme, kuhu läheme. Vähemalt mulle on. Nõnda ma siis kirjutangi. See, kuidas või mida lugeja loeb, on tema vabadus. Ja just nimelt vabadus. Kirjandus on ikka vabaduse, võimaluste ruum, mitte etteantud vormide, läbimälutud tarkuse.
„Flandria päevik” sündis Belgias, kus sa tänavu sügisel nelikümmend päeva viibisid. Belgia on läbi aegade pälvinud kirjanikelt kriitikat, eesotsas Baudelaire’i kurikuulsate tähelepanekutega. mis mulje sulle Belgia jättis?Oh, jah, vaene vana baudelaire! Muidugi talle ei meeldinud seal belgias (ta plaanis seal aina kirjutada selliseid teoseid, nagu Pauvre belgique („Vilets belgia”) jne.), sest ta oli seal eksiilis, põgenes sinna oma võlanõudjate, osalt kindlasti ka iseenda eest. Pagulased on harva asukohamaaga rahul. Eks mullegi oli see omamoodi eksiil, kuigi vabatahtlik ja vägagi mugav. Aga ikkagi. Nüüd ma
olen tänulik, et sain seal olla, aga enamuse ajast ma seal ikka tahtsin pigem koju. belgia on ilus maa, aga seal saad aru, kuidas meil on vedanud, et meid omal maal nii vähe on. Et siin on nii palju ruumi. Seal elasin ka maal, aga noh, mis maa see oli: majad, teed, autod igal pool, kuigi lehmadlambad ka nende vahel. Eksiil, ma arvan, olgu ta mugav või vähem mugav, on alati kuidagi õpetlik. Seal sa oled oma elust väljas, see on nagu väike omaette elu. Sa oled iseendaga, oma eluga, ajaga kuidagi vahetumalt silmitsi kui kodus. „Flandria päevikus” kõneleb lisaks sinule endale ühe 13. sajandi munga hääl. Kust ta tuli? Kes ta on?Noh, see munk on muidugi ka mina. Seitsesada aastat tagasi. Siin Järvamaal ma olen kuidagi sellesse minevikku süüvinud, hakanud kuidagi nagu selgemalt nägema, kuidas see oli. Või mis „oli”. Eks me ole ka need, kes me oleme olnud: eelmised põlved, mõnede arvates ka eelmised elud. See munk on pärit Järvamaalt, siitsamast, ühe Järva vanema poeg. Teatavasti mõned vanemate pojad anti pantvangideks ja mõned neist pantvangidest olevat tehtud munkadeks. Eks ma siis kujutlenudki ühte sellist munka kusagil Flandria kloostris oma eluõhtul. Ta jutustab sellest, mis on olnud. Ma arvan, et kuidagi on see ikka edasi.
Marek Tamme küsimustele vastas
Tõnu Õnnepalu Flandria päeviK
304 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 15705
Ilma postikuluta!
Annab boonuspunkti!
jaanuari valikraamat!
��9.-T A V A H I N D�09.-
KLUBIHIND
KUNST
10
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
Siin kõik uus!
Edgar Valter. Maalid 1983–2005
Reprodukt sioonid Edgar Valteri õlimaalidest.
Kirjastus Elmatar216 lk, kõva köide, suur formaatKOOD 435081
��9.-K L U B I H I N D
Epp. Maria. Maal
Ajakirjade Kirjastus176 lk, kõva köide, suur formaatKOOD 427840
��9.-K L U B I H I N D
Kirjastus Varrak520 lk, kõva köideKOOD 15545��9.-
K L U B I H I N D
Eesti kunsti luguJuhan Maiste
Uus teos armastatud kunstiteadlaselt ja -raamatute autorilt. Autor kutsub lugeja kaasa sügavalt isikupärasele kunstirännakule läbi sajandite, põimides mineviku ja oleviku üheks looks, mille siduvateks märksõnadeks on loomine ja kultuuri kestmine. „Seda raamatut kirjuta-ma asudes näis, et mul on öelda palju. Lõpuridadeni jõudnuna olen veendunud pigem vastupidises. Mitte kunagi ei jõua ükski lugu lõpuni. Iialgi ei ole võima-lik midagi ära seletada. Ehk üksnes avada mõned uued vaatenurgad, tuua mõni episood lugejale lähe-male. Maailm on ime. Kunst on tema armulaud, mille imede imesid ei jõua keegi kunagi ära imestada.” J. Maiste
PIRITA KLOOSTER
Kella nelja paiku varahommikul kogunesid nunnad missale. Esimesena
kostsid „Opus dei” helid Tallinnas, seejärel kaugemal, ikka tunni võrra
lääne poole – Naantalis, Vadstenas, Taanis Maribos, Põhja-Saksamaal
Marienfriedis. Birgitiinide ordu rajas oma kloostrid Madalmaadesse ja
Prantsusmaale. Ordu asutaja Birgitta (1303–1373), Rootsi kultuuriajaloo
esimese suure naiskuju kauni liturgilise poeesia järgi oli iga nädalapäev
tähenduslik. Esmaspäeval oodati Maarja kuulutust, teisipäeval Kristuse
sündi … reedel löödi Kristus risti. Laupäeval oli kloostris sügav lein.
Pühapäeval tõusis Õnnistegija surnuist üles. Ja nii ikka edasi, aastast
aastasse, kogu Tallinna kloostri 170-aastase ajaloo jooksul.
Ordu asutaja Birgitta oli imeline naine ja poeet. Tema kaasaegne oli
Dante, kes oli selleks ajaks jõudnud oma „maise matka poolele teele” ja
„Jumaliku komöödia” kirjapanekuni. 13-aastaselt anti Birgitta naiseks
Västra Götalandi kohtunikule Ulf Gudmarssonile. Birgitta tõi ilmale
kaheksa last. Neljakümneaastaselt siirdus naine koos oma abikaasaga
palverännakule Santiago de Compostelasse. Siis elukaaslane suri ja Õn-
nistegija valis Birgitta välja. End usule pühendanud naine siirdus Rooma
ega tulnud enam kunagi koju tagasi. Birgittat võlus Igavese Linna püha
aura, legendide sära ja kuulsusrikas minevik, basiilika Peetruse haual
köitis meeli. Oma lihtsa ja sügava kõlaga inspireerisid Rooma kirikutes
kõlavad Gregoriuse viisid pühakuks sündinud naist jätkama valitud
teed. Birgitta lähetatud sõnum oli ühtaegu harras ja vali.
1370 andis paavst Birgitta poolt ellu kutsutud Pühima Lunastaja Or-
dule (Ordo Sanctissimi Salvatoris) tegutsemisõiguse. Birgitiinide esimene
klooster rajati 1384. aastal Vadstenas. Vätterni järve kaldal paiknevas
suures ja lihtsas hallis kivikirikus puhkavad pühaku säilmed tänini.
Läbi aastasadade on Vadstenasse tuldud palverännakule. Heinamaade
keskelt kerkib ka praegu esile lihtne kastikujuline kirikuhoone. Kõik
on siin ühtaegu askeetlik, võimas ja taevalik. Sajandist sajandisse on
nunnad kandnud üht ja sedasama rõivast, halli rüüd, mida raamistab
valge. Kirikupühade ajal seovad nunnad musta loori peale valge pae-
la, millel Kristuse haavade sümbolina võib näha viit veripunast täppi.
K I R I K U D J A K L O O S T R I D • 9 3
Praegused Tallinna nunnad on pärit Roomas Piazza Farnesel asuvast
konvendist, mille asutas Skandinaavia päritolu ema Elisabeth Hesselblad
1911. aasta 8. septembril.
Ehmatavalt kõrgele kerkib Pirita kloostrikiriku lääneviil. Nagu Põhja-
Saksa telliskivigootika või Soome kirikute puhul tavaks, kaunistavad
seda teravkaarsed nišid, mida kujutluses võiks pidada vaimuliku miit-
raks; seal seisavad, õlad längus, kloostri kunagised ehitajad – Birgitta
õpetuse „rüütlid” ja kohalikud kaubahärrad, keda kogutud küllus oli
ajendanud mõtlema vaesusele. Pirita klooster on Eesti ajaloo võimsai-
maid sümboleid, selle ehe ja hingestatud vormikõne veenab ajaloolaste
uudishimust, restauraatorite söakusest ja ooperimuusika pulbitsevast
üleküllusest hoolimata tänaseni. Hilissügisest alates on kloostri seinte
vahel vaikne.
Et kogumise asemele astus idee loobumisest, on ka Pirita kloostri-
kirik alasti ja paljas, vaba näitamise taagast, keskendunud olemisele
– puhas, selge ja raskepärane. Seinte ülaosas võib näha vööndkaari ja
tahukaliselt esilduvaid võlvikandu, mis, nagu Tallinnas tavaks, ei toe-
tu pikkadele tulpadele, vaid tsistertslaste vaimus konsoolidele. Enne
kui kirik süüdati, rippusid ühetasased ja ühekõrgused võlvid löövide
kohal nagu valged lootusepilved sügiseses taevas. Kuni saabus talv ja
Pirita jõgi ja
kloostri varemed.
W. Riefstahli
litograafia (1858).
Eesti
Ajaloomuuseum.
Tekstid Epp Maria Kokamägi, Viivi Luik
Maalid Epp Maria Kokamägi
Fotod ja filmid Johannes Arro
Album sisaldab reprodukt-sioone Edgar Valteri õlimaali-dest, mis pärinevad põhiliselt aastatest 1987–2005. Raamat on värvitrükis, kõvakaaneline ja ümbrispaberiga.
Kunstnik Epp Maria Kokamäe päevaraamatut ja mõtisklusi täiendab Viivi Luige nägemus Roomast. Kõiki tekste illust-reerivad Epp Maria Kokamäe maalid ja Johannes Arro fotod. Lisaks DVD, millel on mini-filmid kunstnikust, tema päe-vast Haapsalus ja Sepamaa talus.
208 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15675
Tõlkinud Martin Kasemaa, Helen Rohtmets, Virve Sõber, Tiit Teder, Pille Urbas ja Peeter Vissak192 lk, kõva köide, suur formaat, Kirjastus VarrakKOOD 53114
LOODUS
11
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
�99.-K L U B I H I N D
�19.-K L U B I H I N D
Tõlkinud Lauri Laanisto216 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15552
1�9.-K L U B I H I N D
Ohustatud liigid. Elusloodus väljasuremise ohusGeorge C. McGavin
„...väljasuremine ja looduslik valik käivad käsikäes.” Charles Darwin
Gaia kättemaks James Lovelock
„Miks Maa meie tegevusele vastu astub – ja kuidas me suudaksime siiski inimkonna päästa?”
Värvide lendSven Zacek
Tunnustatud noore loodusfotograafi uus raamat on üles ehitatud uudselt, tuginedes värvidele – linnuvärvidele. Lugejad saavad tutvuda erinevate Eesti lindudega alates mustvalgest mustviiresest ja lõpetades värvikireva jäälinnuga. Sven Zacek on võitnud auhindu nii Loomafoto kui ka Looduse Aasta Foto konkursidelt. 2006. aastal ilmus Varrakus tema esimene, väga menukas fotoraamat „Kohtumisi metsloomadega”.
ˇ
29
Kalakotkas pandion haliaetus
Teine mustvalge lind selles raamatus on esimesest palju suurem ja tuntum. Jutud
tema tegemistest on jõudnud kaugete maade ja merede taha. Kui mustviires on
umbes lendava taldriku suurune linnuke – mitte selle taldriku, mida rahvasuu ufoks
kutsub, vaid ma mõtlen mänguasja, mida lapsed käest kätte lennutavad –, siis kala-
kotkas on pigem SAT-TV taldriku suurune. Kalakotkas on mõõtudelt suurem ja isegi
tema mustvalge värvus on teistsugune. Mustviires on klassikaliselt mustvalge: ühelt
poolt must ja teiselt poolt valge. Üks pool on üleval ja teine pool on all. Kalakotkal
pole värvid nii selgelt piiritletud, tal on kõike igal pool. Ja tema värvid on pigem
pruunist mustani, mille vahele on pikitud valget. Ta oleks algselt justkui valge olnud
ja lennanud, selg ees, läbi pruunikasmusta võrgu, mis on määrinud ära tema selja ja
pritsinud värvi ka tema kõhupoolele.
Nagu mustviireski, sõltub kalakotkas oma elutegevuses veest. Nimi reedab tema
toidueelistuse ja kalu teatavasti mujalt kui veest eriti ei saa. See aga ei tähenda, et
kalakotkas valiks oma elupaigaks mõne väga veelähedase koha. Mustviires ei viitsi
kaua pead murda – kui sobiv veekogu ette satub, ongi tal kodu olemas. Kalakotkal ei
lähe eluaseme valik nii kergesti. Põhjuseks on tema suur kogu, sest esiteks ei võimal-
da see ehitada pesa vee peale ning teiseks on suured linnud õhkutõusul aeglasemad
ning kaitsetumad selliste maismaaröövlite ees nagu rebane ja hunt.
Ja kalakotkas ei kükita kuskil põõsas, tema tahab miljonivaadet, seepärast sobib tema
elupaigaks ainult puulatv. Tavaliselt on selleks mõni vana mänd, mille võra kannatab
suurt pesa ja suuri linde. Eestis on kalakotka levinud pesapaigaks rabasaarel kasvav
kõrge mänd, mis pakub üle lageda raba mitme kilomeetri kaugusele ulatuvat vaadet.
Ühesõnaga, kalakotkas valib elupaiga puu järgi, eelistades neid, mis asuvad veele või-
malikult lähedal, kuid pelgamata ka kuni 10 kilomeetri kaugusele jäävaid kalakohti.
Põhjus, miks kalakotkas on kuulsaks saanud ning miks tema kuulsus püsib, seisneb
kindlasti tema kamikazelikus jahistiilis. Tiirud ja kajakad püüavad väikesi kalu, kes
28
Maa ajaloos on olnud vähemalt viis suurt sündmust, mis on põhjustanud 95 protsendi liikide väljasuremise. Peamisteks põhjusteks on olnud vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muu-tumine. See raamat keskendub neist suurimale – inimtege-vusele. Rohkem kui 300 raba-vat värvifotot
Tuhatkond aastat on inimkond kurnanud planeet Maad mõtle-mata tagajärgedele. Nüüd, kui kliima on üha soojenemas, on loodus inimtegevusele vastu astumas. Autor on rohkem kui kahesaja teadusliku artikli autor ning Gaia hüpoteesi looja. 86-aastaselt kirjutatud raamat kujutab endast autori vaimset testamenti.
1935 a. ilmunud, kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi meistriteos, millele ajastuomane kriitika heitis ette eestlase tüpaaži halvustamist ja pessimismi õhutamist, kuid oli siiski sunnitud möönma uue, moodsa romaani sündi eesti kirjanduses.
Ma armastasin sakslastAnton Hansen Tammsaare
Kirjastus Pegasus232 lk, kõva köideKOOD 425853
Romaani uustrükile on lisatud kirjandusteadlase Mall Jõgi ja ajaloolase Kersti Lusti saatesõnad, mis avavad täiesti uuest vaatenurgast nii Vilde romaani kui ka kunagise talupoegade söaka vastuhaku võõrale võimule. 2008. aastal möödub 150 aastat Mahtra sõjast.
Mahtra sõdaEduard Vilde
Kirjastus Hardman440 lk, kõva köide KOOD 854822
Iroonilised nüüdisteemalised novellid tuntud luuseri Rui taevalike kommentaaridega.
„Ma olen siseemigrant. Õigesti kuulsite, siseemigrant, sisekas. Mitte aktiivne vaenlane, oh ei, nii loll ma ei ole.”
SiseemigrantMihkel Mutt
Kirjastus Fabian192 lk , pehme köideKOOD 965016
Anni peresse on sündimas väikevend ja õhkkond muutub aina närvilisemaks, kuni Annil on lõpuks vaid üks soov: et kõik oleks nagu enne. Kohtunud hämaraid jõude kummardava tegelasega, pöördub ta selle sooviga ka langenud inglite poole. Palve kipub aga üsna hirmuärataval viisil tõeks saama.
Mis sinuga juhtus, Ann?Aidi Vallik
Kirjastus Tänapäev248 lk, kõva köideKOOD 625866
Raamat on sündinud kauaaegse kirjandusõpetaja kogemusest, et luulelugu peaks õpetama kuidagi huvitavamalt, kaasaegsemalt. Selle käsitluse peamiseks sihtrühmaks on seega gümnaasiumiõpilased ja õpetajad, samas ka kõik luulelembesed lugejad.
Sõna sisse minnes: esseid eesti luuletajatestRaivo Kuusk
Kirjastus Eesti Raamat376 lk, kõva köideKOOD 656327
On kuumade 1990ndate algus. Iseseisvuse taastanud Eestis valitseb peata olukord ja ühiskonnas kehtib Metsiku Lääne mentaliteet. Kõik otsivad oma: kes tõde, kes õigust, kes raha, kes autoriteeti. Raamat viib kriminaalsesse heitlusse hullu aja hullud kangelased.
Punane elavhõbeAndres Anvelt
Kirjastus Eesti Päevaleht390 lk, pehme köideKOOD 431250
Raamatusse on koondatud internetipäevikus ja Eesti meedias avaldatud lugusid autori elust Ameerikas. Jätkub kohanemine. Halloweeniparanoiad, tänupühaummikud, kodu kujundusideedega ämm, viie mobiiltelefoniga äi... Ja kõige selle keskel üks eesti naine.
Minu Ameerika 2. Ülestähendusi unelmatemaalt 2003–2007Epp Petrone
Kirjastus Petrone Print288 lk, pehme köideKOOD 151967
139.-K L U B I H I N D
189.-K L U B I H I N D
219.-K L U B I H I N D
159.-K L U B I H I N D
249.-K L U B I H I N D
209.-K L U B I H I N D
189.-K L U B I H I N D
12
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
EESTI KIRJANDUS
Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad. Tegemist on Viimaste aastate ühe armastatuima eesti kirjaniku bestselleriga.
Mees, kes teadis ussisõnuAndrus Kivirähk
380 lk, kõva köideKOOD 791783
uus!
uus!
uus!
uus!
uus!
185.-K L U B I H I N D
13
01.2
008
AUDIORAAMAT
ww
w.s
erk.
ee
TEATER
Need päevaraamatud ei ole ainult kunstiinimestele. Ajakaaslastele on mälupildid kõnekamad kui noorematele, aga eneseks saamise okkaline rada on universaalne. Ja aeg, aeg ilmutub selles loos tähelepanuväärselt. Ja teater. Eesti Draamateater – südamemurdumise maja.
Voldemar Panso. Päevaraaamat 1. ja 2. köide
Kirjastus Eesti Draamateater740 lk, 2 köidet vutlarisKOOD 985304
Panso 1960–1970. aastatel kirjutatud portreed olulistest eesti kultuuriloojatest on hõrk kultuurilooline maiuspala ka aastakümneid hiljem. „Tagantjärele usun oma isa, kui ta ütles: kirjutamine olla mu pärisala. Aga võibolla ongi mu lavastused teatrikeelde kirjutatud raamatud?" Voldemar Panso
Kirjastus Tammerraamat288 lk, kõva köideKOOD 983164
Helgi Sallo räägib asjadest, mis on meile kõigile olulised. Need on armastus, lapsed, kodu, kaaslased, elu ja teater. Lugejal on võimalus elada kaasa loole, kuidas sai lummava lauluhäälega noorukesest naisest see Helgi Sallo, keda me kõik tunneme ja teame.
Helgi Sallo. Helgib ja helisebHille Karm
Kirjastus Ajakirjade Kirjastus200 lk, kõva köideKOOD 427888
16 intervjuud teatripraktikutega, kes on lavakoolis ise õppinud ja hiljem ka õpetanud. Küsimused püüdsid puudutada teatrikooli töist, sisulist poolt, mitte sedavõrd muud elu, juhtumeid ja traditsioone selles põnevas majas.
LavakooliraamatKalju Orro
Kirjastus Eesti Teatriliit590 lk, kõva köideKOOD 860441
299.-K L U B I H I N D
209.-K L U B I H I N D
199.-K L U B I H I N D
169.-K L U B I H I N D
uus!
„Võlutrumm”, „Miks merevesi on soolane”, „Miks tatravars on punane”, „Puuraiuja ja tema noorem õde” ja teisi jutte Aarne Üksküla suurepärases esituses.
Jaapani muinasjutte. CDLoeb Aarne Üksküla
Ajakirjade KirjastusKOOD 427918113.-
K L U B I H I N D
Alev Ström – Eurovärk. Alev Ström – Rootsielu. Alev Strömile külla. Alev Strömil külas. Alev Strömiga Stockholmis.Tarmo nimepäev. Raketijuht. Hiina saatkonna kokk. Uus kool. Hirved ja Arved Sarved.
Kreisiraadio Kreitest 3. 2CD
Kirjastus DigiboxKOOD 406982179.-
K L U B I H I N D
KOOD 15668319.-K L U B I H I N D
Menuromaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. Loeb Aarne Üksküla.
Audioraamat koosneb 6 CD-plaadist, kogukestvusega 7 tundi ja 30 minutit.
RehepappAndrus Kivirähk AUDIORAAMAT
uus!
uus!
uus!
uus!
uus!
uus!
uus!
Portreed minus ja minu ümber Voldemar Panso
ILUKIRJANDUS
14
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
Romaan räägib loo klassikalise filoloogia üliõpilastest UusInglismaal, kes metsas salajast rituaali taaselustades kogemata inimese ohverdavad ehk tänapäevasemalt öeldes lihtsalt tapavad. See on ülikooliromaan, mis räägib pisut romantilisel moel noorte inimeste sõprusest ja selle proovilepanemisest.
Salajane ajaluguDonna Tartt
Tõlkinud Liina Viires604 lk, kõva köide, Kirjastus PegasusKOOD 425617
Noored äärelinna naised väikeste lastega kodus – nende meelest on elu võtnud ootamatu pöörde ja nad kõik reageerivad eri viisil. Kes on maruvihane, sest talle tundub, et pereelus võidutsevad mehed, kes tõrjub surmamõtteid paanilise hoolikusega majapidamises.
Arlington parkRachel Cusk
Tõlkinud Kersti Unt, Sari „Moodne aeg”224 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15293
Kakskümmend aastat abielu endast märksa vanema Maxiga on kandnud toimeka ja rahuloleva Prue läbi vimmaka võõrastütre tekitatud probleemide ja emaduse. Nüüd on Violet koos oma uue abikaasaga New Yorgist tagasi ja korraga on Prue haaratud armulukku.
Täiuslik armastusElizabeth Buchan
Tõlkinud Tiina Viil344 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15330219.-
K L U B I H I N D
269.-K L U B I H I N D
219.-K L U B I H I N D uus!
Tõlkinud Tatjana Hallap608 ja 584 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15347449.-
K L U B I H I N D
Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Kaasvang Fariaga avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv MonteCristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Kaheköiteline raamat on kaunis kinkekarbis.
Krahv Monte-CristoAlexandre Dumas
uus!
Raamat on ühtaegu füüsiline teekond, vaimne otsinguretk ja reisimälestus. Autor, kes tundis, et ta elu on tupikusse jõudnud, läks seda muutma. Itaaliast otsis ja leidis ta köögimõnusid, Indias õppis mediteerima ning Indoneesias sensuaalsust ja vaimset tervenemist.
Söö, palveta, armastaElizabeth Gilbert
Inglise keelest tõlkinud Anne Kahk384 lk, kõva köideKOOD 15477219.-
K L U B I H I N D
uus!
uus!
Lühijuttude koondkogu „Viies kolonn ja esimesed nelikümmend üheksa juttu” ilmus 1938. aastal ning see on ka käesoleva eestikeelse kogumiku aluseks. Paljud juttudest on varem eesti keeles ilmunud, kuid siinsed uustõlked Enn Soosaarelt on originaalraamatu järjestuses.
Jutud IErnest Hemingway
Tõlkinud Enn Soosaar312 lk, kõva köide, Kirjastus PegasusKOOD 425846209.-
K L U B I H I N D uus!
PÕNEVUS
15
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
uus!
Peainspektor Alan Banks tegeleb Eastvale'i probleemidega. Naisi hirmutab piiluja. Üks vana naine võib olla langenud mõrva ohvriks. Lisaks sellele tuleb Banksil toime tulla tõsiasjaga, et ta on sisse võetud noorest psühholoogist Jenny Fullerist.
Pilk pimedusestPeter Robinson
Tõlkinud Tiia Krass288 lk, pehme köide, Kirjastus VarrakKOOD 15422
Kui džoki Martin Stukely sureb pärast Cheltenhami ratsavõistlusel kukkumist, mässitakse tema sõber Gerard Logan ühe kadunud videokasseti loosse. Nimelt arvab üks kurjategijate grupp, et kadunud kassett sisaldab informatsiooni hindamatu varanduse kohta.
PurustatudDick Francis
Tõlkinud Pille Runtal240 lk, pehme köide, Kirjastus VarrakKOOD 15446
Soomes röövitakse erakordse jultumusega rahaveoauto. Uurimises osaleb Anti Korpi, kes töötab Brüsselis Euroopa Liidu luurerühmas, mis tegeleb terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja äärmusrühmitustega. Selgub, et röövimine on ainult osake meeletust kuritööst.
ÜrgööIlkka Remes
Tõlkinud Kalle Kurg392 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14814
Jõukas ärimees sureb mürgitamise tagajärjel. Selgub, et terve tema kodu on kahtlusaluseid täis: armukest pidav noor abikaasa, rahaahne poeg, isa peale pahane tütar. Miss Marple asub peagi asja uurima ja näib, et võti peitub tuntud lastelaulus…
Taskutäis rukistAgatha Christie
Tõlkinud Ülla Jürviste224 lk, pehme köide, Kirjastus VarrakKOOD 15248
Kuues Hertsogkonnas möllavad intriigid, reedetakse üksteist ning elatakse aina sagenevate Punaste Laevade rünnakute varjus. Fitz, kes valdab sünnipäraselt oskust loomadega suhelda, on leidnud endale kaaslase hundis. Samal ajal suudab ta toime tulla ka telepaatiakunstiga.
Kuninglik salamõrtsukasRobin Hobb
Tõlkinud Kaaren Kaer328 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14746
Mida teha, kui usute, et teie eksarmuke on oma naise mõrvanud? Just sellise küsimuse esitab Meredith Mitchellile arheoloog Ursula Gretton lootuses, et Meredithi sõprus Cotswoldi peainspektor Alan Markbyga võiks tema dilemmale valgust heita. Markby lükkab kahtlustused tagasi – kuni prügimäelt leitakse naise laip.
Kes teisele auku kaevabAnn Granger
Tõlkinud Viive Nuggis278 lk, pehme köide, Kirjastus VarrakKOOD 15064
219-K L U B I H I N D
199.-K L U B I H I N D
89.-K L U B I H I N D
229.-K L U B I H I N D
259.-K L U B I H I N D
169.-K L U B I H I N D
Seersant Amy Callanil ja leitnant Caroline Cooke’il on palju ühist. Mõlemat sõjaväes karjääri teinud naist hakkavad seksuaalselt ahistama nende ülemused, mõlemad on sunnitud teenistusest lahkuma. Ja nüüd on nad surnud. Nende vägivallatunnusteta surnukehad leitakse nende enda kodust – nad on alasti vannis, mis on täis sõjaväes kasutatavat kaitsevärvi. FBI kogenud portreteerijad hakkavad jälitama sarimõrvarit – inimest, kes ihkab kättemaksu, kes on eraklik, kes on seotud sõjaväega, kes on mõlemale naisele tuttav halastamatu isehakanud korravalvur.
KülalineLee Child
Tõlkinud Tiina Aug432 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15392239.-
K L U B I H I N D
uus!
uus!
uus!
uus!
uus!
uus!
LEKSIKONID JA SÕNASTIKUD
16
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
Kas Taara oli muinasjumal? Kuidas toimusid vanad Eesti pulmad ja matused? Mis abi pakkusid hõbevalge, imerohi ja juudasitt? Mis ametimehed olid kallaspapp ja rehepapp? Mis kummalised kivid olid piksekivi ja kaarnakivi?
Eesti rahvakultuuri leksikonM. Hunt, I. Tõnurist, L. Vahtre, E. Karu, G. Troska, A. Viires.
Eesti Entsüklopeediakirjastus446 lk, kõva köideKOOD 702833
See väike raamat muutus üleöö uue filosoofilise suuna – eksistentsialismi – populaarseks manifestiks ja on tänaseni kõige lühem ja mugavam sissejuhatus Sartre’i eksistentsialismiõpetusse. Algselt oli loeng mõeldud aga peamiselt vastusena eksistentsialismi varastele kriitikutele.
Eksistentsialism on humanismJean-Paul Sartre
Tõlkinud Vivian Bohl112 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15514
Teatmik sisaldab tänapäeva ühiskonnakorraldust, asustust, haldusjaotust, rahvastikku. Samuti Eesti ajaloo kronoloogiat, tabelieid geoloogia, geograafia, eluslooduse ning looduskaitse alalt. Teavet antakse ka majanduse, hariduse, kunsti ja spordi vallast.
A ja O tasku- teatmik. Eesti
Eesti Entsüklopeediakirjastus528 lk, pehme köideKOOD 702826
Võimatu on ette kujutada multifunktsionaalsemat teatmeteost: siinsel enam kui 1000 illustreeritud leheküljel on koos viie keele sõnaraamat, taeva, maa ja inimkehaatlased, taime, looma ja instrumentide entsüklopeediad jpm.
Suur illustreeritud sõnaraamat. EestiveneinglisesaksaprantsuseJ.-C. Corbeil, A. Archambault
Kirjastus Pegasus1160 lk, kõva köideKOOD 425730
See on köitev lugu ühe juudiperekonna elusaatusest Eestis ja Venemaal. Inna Gens on sündinud Tartus 1928. aastal, õppinud Tallinnas Elfriede Lenderi gümnaasiumis ja Leningradi Ülikoolis. Praegu elab Moskvas.
Kodud ja kujutelmadInna Gens
Tõlkinud Nasta Pino200 lk, kõva köide, Kirjastus AtlexKOOD 441044
See kiirõppekursus on mõeldud nii algajatele kui ka keeleoskuse värskendajatele. Näidistekstide ja dialoogidega antakse edasi tähtsam sõnavara vastavalt olukorrale. Kaasasoleva CD pealt leiab kuulamiseks, kaasarääkimiseks ja lugemiseks tähtsamad dialoogid.
Itaalia keel 24 tunniga. Uus kiirõppekursusMaria Teresa Baracetti
Kirjastus Ilo240 lk, pehme köideKOOD 578797
Elujulgus, leidlikkus, töökus ja õiglane meel on nende mälestuste kirjapanijale toeks olnud nii Siberi vangilaagris, kuhu ta valekaebuse põhjal satub, kui ka pärast Siberist tagasitulekut; Eestis tuleb ju karmidel 1950ndatel jälle nullist alustada.
Ellujääja. MälestusedValentine Nõlvak
Kirjastus Varrak680 lk, kõva köideKOOD 14418
209.-K L U B I H I N D
209.-K L U B I H I N D
659.-K L U B I H I N D
259.-K L U B I H I N D
169.-K L U B I H I N D
199.-K L U B I H I N D
229.-K L U B I H I N D
uustrükk!
uus!
ESSEISTIKA JA MÄLESTUSED
uus!uus!
uus!
uus!
uus!
Raamat jutustab loo Tamma värvikast karjäärist, eraelust, võitudest ja kaotustest elus ja platsil. Lisaks kirjeldatakse läbi tema isiku ja kaasaegsete intervjuude kogu tollast korvpalli ja ühiskondlikku elu.
Tammiste. KirgMart Soidro
Kirjastus Mardikas340 lk, kõva köideKOOD 154777279.-
K L U B I H I N D uus!
uus!
LASTELE
17
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
„Punamütsike”, „Uinuv kaunitar”, „Tuhkatriinu”, „Saabastega kass”, „Sinihabe” jt klassikalised muinaslood on saanud meie kollektiivse kujutlusmaailma osaks. Käesolevas mahukas raamatus on need muinasjutud esitatud algsel ja terviklikul kujul. Nimeka tšehhi kunstniku Eva Frantová kaunid pildid.
MuinasjutudCharles Perrault
Tõlkinud Tatjana Hallap, Madli Kütt ja Madis Jürviste368 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14050
Palju põnevat infot väikesele raamatusõbrale – küsimus ja vastus, kohati vürtsitatud mõnusa huumoriga. Juttu tehakse nii ajaloost kui muistsetest tsivilisatsioonidest, universumist, taimedest ja loomadest ning paljust muust.
Mis? Millal? Kuidas?
Tõlkinud Tiina Voolaid320 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14616
„Muinasjutuvaramu” tutvustab kümmet maailma armastatuimat muinaslugu. Armastuse otsimine „Kaunitaris ja Koletises”, võitlus kurja vastu „Hansus ja Gretes”, tasu headuse eest „Mesilaskuningannas” – need ja paljud teised on igihaljad teemad ning sestap naudivad seda raamatut kindlasti nii noored kui ka vanemad lugejad.Raamatu teeb kordumatuks eri kunstnike ainulaadne ja omapärane stiil –raamatu on illustreerinud tunnustatud kunstnikud Šveitsist, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Ameerika Ühendriikidest.
Muinasjutuvaramu
Tõlkinud Johanna Ross352 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14913
Väike tüdruk Kai sõbrustab kõhuuss Tõnisega ja vaatab aknast kraanasid. Või on need hoopis kaelkirjakud? Lustakas ja fantaasiaküllane lasteraamat. Käesolevale kordustrükile annavad lisaväärtuse Heiki Ernitsa värvirikkad pildid. Lõpus on väike autori tutvustus.
KaelkirjakAndrus Kivirähk
Kirjastus Tänapäev88 lk, kõva köideKOOD 625743
189.-K L U B I H I N D
159.-K L U B I H I N D
339.-K L U B I H I N D
349.-K L U B I H I N D
uus!
uus!
uus!
uus!
AJALUGU
18
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
Raamatus kajastub kogu maailmas toimunud sõdade ajalugu alates 1854. aastast kuni tänapäevani. Info on siin esitatud huvitavas ajakirjanduslikus stiilis koos lahinguväljal tehtud fotodega. Pilkupüüdvad tabelid ja tekstikastid annavad üksikasjalikku infot oluliste uuenduste, sündmuste ja isikute kohta.
Sõdade kroonika. Üle vaade sõjalistest konfliktidest 1854. aastast kuni tänapäevani.
Paul Brewer
Tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik400 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14944
Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist. Kogumik annab mitmekesise läbilõike Konstantin Pätsi elust ja võitlusest alates noorpõlvest ja lõpetades raugaeaga Venemaa vangipõlves. Öeldakse, et ühes veetilgas võib peegelduda terve maailm. Nõnda võib ühe inimese saatuses täielikult kajastuda tema maa ja rahva saatus.
Alasi ja haamri vahelKoostanud Anne Velliste
Konstantin Pätsi Muuseum290 lk kõva köideKOOD 154883
Raamatus on värskematele arhiiviandmetele ja paljude sündmustes osalenute mälestustele tuginedes käsitletud Venemaa julgeolekuorganite juhtide elukäiku, Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitilise ladviku võimuvõitlust, KGB mõju mitmete tuntud isikute saatusele.
KGB. Riikliku julgeoleku organite esimehed. Paljastatud saladused.Leonid Mletšin
Tõlkinud Margus Leemets836 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15637
319.-K L U B I H I N D
339.-K L U B I H I N D
289.-K L U B I H I N D
Endine Vene luureohvitser Litvinenko mürgitati 2006. aastal julmalt radioaktiivse polooniumiga. Lennukitest leiti tõendeid, et tappev mürk oli kohale toimetatud Venemaalt. Kuid mis juhtus tegelikult? Mis oli see, mida Litvinenko teadis, ja miks ta tapeti? Avameelne lugu Litvinenko elust ja surmast.
Dissidendi surm. Aleksander Litvinenko mürgitamine ja KGB tagasitulekA. Goldfarb, M. Litvinenko
Tõlkinud Tiia-Mai Nõmmik350 lk, pehme köide, Kirjastus PegasusKOOD 425983
Käesolev raamat Eestimaa aadlike vappidest on koostatud 1837. aastal Tallinnas ilmunud Paul Eduard Damieri kogumiku põhjal. Ando Pajus on kirjutanud lühikesed ülevaated suguvõsa päritolust ja ajaloost, mainitud on sellega seotud silmapaistvaid isikuid. Lisatud on sissejuhatus heraldikasse.
Eestimaa rüütel-konna vapiraamatPaul Eduard Damier, Ando Pajus
Kirjastus Tänapäev200 lk, kõva köideKOOD 625705369.-
K L U B I H I N D
229.-K L U B I H I N D
Ei käsitleta mitte ainult eri ajastute poliitikat ja võimuvõitlust, vaid antakse ülevaade ka ühiskonnast ja kultuurist. Asjatundlike ajaloolaste kirjutatud tekst on usaldusväärne, aga ka kergelt loetav. Raamat on illustreeritud arhiivifotode ja kaartidega, mis toovad silme ette võimuvahetused ja piiride muutumised.
Euroopa ajalugu. Antiikajast kolmanda aastatuhande alguseni
Tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik512 lk, kõva köide, suur formaat, Kirjastus VarrakKOOD 6856449.-
K L U B I H I N Duus!
uus! uus!
uus!
KÄSITÖÖ
19
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
ESOTEERIKA
Eesti/inglise/saksa keelne teos annab ülevaate autori valmistatud glamuursetest niplisehetest ja juhiseid keeruka pitsikunstiga tegelemiseks. Et vastavaid teadmisi ammutatakse peamiselt välismaisest kirjandusest, on oluline ka terminoloogia. Kaasas 2 mustrilehte.
NiplisehtedLia Looga
Jungi arhetüüpide teooriale põhineva 36 ennustuskaardi ja neid lahti seletava raamatu abil saate uurida oma psüühika varjatud saladusi ja heita pilku tulevikku. Kaasas olevad ennustuskaardid selgitavad minevikku, mõtestavad olevikku ja juhivad meid läbi tuleviku. Kaasas ennustuskaardid.
Tarkuse oraakelIvarna Kalinkova
36 kudumit nädalavahetuseks. Raamat sisaldab rida koertele mõeldud sviitreid, millel on lihtsad mustrid ning mille saab valmis teha vaid nädalavahetusega. Lisaks jagab nippe kudumiseks ning annab soovitusi sviitri suuruste valimisel.
Stiilsed kudumid koerteleIlene Hochberg
Käed on nagu elavad peeglid, mis peegeldavad isiksust, vajadusi ja ajendeid. Mõistes käte keelt, õpite mõistma oma vajadusi, väljendama oma loomingulisust ning tõepoolest mõjutama ka oma tulevikku. Raamat on mõeldud kõige tähtsamate käejoonte tutvustusena.
Käejoonte lugemineFrank C. Clifford
Täielik ja praktiline käsi- töö entsüklopeediaL. Ganderton, D. Wood
Kütkestav ja mänguline raamat sisaldab praktilisi õpetusi, sümbolite seletusi, rituaale ja ravimisviise, teksti ilmestavad üle 800 kauni illustratsiooni ja foto. Antakse ülevaade ennusta mise olemusest ja sellest, kuidas Kuu maagia mõjutab meie meeleolu, unenägusid ja suhteid.
Kuidas ennustada tulevikkuSally Morninstar
Mahukas raamatus leiavad käsitlemist kuusteist populaarset tikkimistehnikat. Iga tehnika puhul on esmalt juttu selle ajaloolisest taustast, seejärel näidatakse üksikasjalikult, kuidas vajalikke võtteid sooritada, järgnevad kujundusalased näpunäited ja lahti seletatud tööjuhendid.
Tikkimine
459.-K L U B I H I N D
129.-K L U B I H I N D
309.-K L U B I H I N D
Väljaandja Lia Looga80 lk, kõva köideKOOD 152254
Tõlkinud Teele Teder128 lk, kõva köide, Kirjastus TormikiriKOOD 421558
Tõlkinud Liia Tammes 512 lk, kõva köide, Kirjastus SinisukkKOOD 143146
Tõlkinud Lii Tõnismann320 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 13497299.-
K L U B I H I N Duus!
Vigala Sassi nime all tuntud autori raamatust võib saada näpunäiteid ja tehnikaid, kuidas toimida ühes või teises keerulises olukorras siis, kui valite Väe tee, mis on vägagi mitmetahuline ja hargnev risttee, sadade omaette radadega, mida mööda minnes võite mõnelt rajalt isegi väge omandada.
Väeraamat I osa (Warraku raamat)Aleksander Heintalu
209.-K L U B I H I N D
179.-K L U B I H I N D
199.-K L U B I H I N D
Tõlkinud Marju Algvere96 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14623
Tõlkinud Kaja Kappel128 lk, pehme köide, Kirjastus VarrakKOOD 13466
Tõlkinud Tiina Kanarbik256 lk, pehme köide, Kirjastus VarrakKOOD 13954
316 lk, kõva köideKOOD 154821229.-
K L U B I H I N Duus! uus!
uus!
uus!
uus!
Põhjalik raamat, mis tutvustab lugejale eri käsitöövorme: lapitööd, ristpistet, teppimist ja õmblemist. Rikkalik pildimaterjal annab ka suurepärase visuaalse ülevaate, millised valminud asjad välja näevad. Erinevad tehnikad on lihtsalt ja loogiliselt lahti seletatud.
uus!
20
01.0
8w
ww
.ser
k.ee
14.–27. jaanuarini raamatupoodides üle Eesti SUUR VARRAKU RAAMATUTE
SOODUSMÜÜK
Palju raamatuid väga heade hindadega!
Draamateater pakub Raamatuklubi liikmetele ja nende kaaslastele sellele etendusele soodustust -15% täishinnast. Täishind on 200 krooni, soodushind seega 170 krooni.
Etendus on Raamatuklubi liikmetele reserveeritud kuni 27. jaanuarini, kuid soovitame kassasse pöörduda võimalikult kiiresti.
Piletikassas öelge märksõna „Raamatuklubi”. Üks klubiliige saab osta kuni 4 piletit.
Etendus algab kl 19.00, ootame teid tervitusjoogi ja väikeste suupistetega kl 18.00 parketisaalis.
Kohtumiseni teatris!Suur Eesti Raamatuklubi
RAAMATUKLUBIGA TEATRISSE!
Lavastaja Roman Baskin (külalisena)Kunstnik Ervin Õunapuu (külalisena)Kostüümikunstnik Tuuliki Tolli (külalisena)Tõlkinud Ülev Aaloe, Viive Taro
Osades: Ita Ever, Maria Klenskaja, Tõnu Kark, Margus Prangel, Viire Valdma, Linda Vaher (külalisena) või Jaanika Tammaru (külalisena)
„Soome hobune” on terav, lustakas ja nukker pilt Soome maakohast ja selle elanike nõutusest kokkupuutumisel Euroopa Liidu elukorraldusega. Külameestel tekib äriidee: nad on kuulnud, et Sitsiilias on hobuseliha delikatess – müüme siis oma vanad hobused sinna maha, polegi teistest enam suurt kasu... Vaataja saab kohati naerda nii et silmad märjad – ja ometi on komöödias selgesti tuntavad traagilised lõimed. Soome küla – nagu eesti külagi – on muutumas: valulikult, naljakalt, keeruliselt, pöördumatult. Sirkku Peltola (1960) on tähelepanuväärne soome nüüdisdramaturg. Tema tegelased võivad olla veidrad, mõjuda isegi pisut karikatuursetena, ent nad on vägagi äratuntavad ja lopsakalt elulised. Peltola tekst on ühekorraga naljakas ja traagiline, soe ja salvav, tema keel tänapäevane. Ta pakub näitlejale ohtrasti mängumaterjali.
Soome hobuneSirkku Peltola
Etendus on ühe vahe-ajaga ning kestab 2 tund ja 30 minutit.
olete oodatud!
Suur Eesti Raamatuklubi kutsub oma liikmeid 10. veebruaril Eesti Draamateatrisse vaatama menuetendust „Soome hobune”.
ww
w.s
erk.
ee
21
Draamateatri kassa on avatud iga päev kl 11–19Suletud 31.12.07–10.01.08tel. 680 5555
Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb autor köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmuvalitsejatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste vahel ning kuulsate mereröövlite värvikast elust.
Läänemere mereröövlidJuha Ruusuvuori
232 lk, kõva köideKOOD 623207
Päevikud algavad päevaga, mil Ingrid Bergmanil diagnoositakse vähk. Sellest hetkest jälgitakse paralleelselt kolme erineva inimese päevikuid – Ingrid Bergmani, Ingmar Bergmani ja nende tütre Maria. „Kolm päevikut” on sügavalt isiklik perekonnalugu.
Kolm päevikut Maria von Rosen ja Ingmar Bergman
232 lk, kõva köideKOOD 623541
See ohtralt fotodega illustreeritud käsiraamat pakub efektseid ja taskukohaseid ideid aia, rõdu või aknalaua kaunistamiseks taimekastide ja pottidega. Potiaial on palju plusse – potis saab kasvatada peaaegu kõiki taimi ja potiks kõlbab enamvähem iga anum.
Rõdu- ja terrassililledClare Matthews
144 lk, pehme köideKOOD 9782
See kudumisraamat pakub rohkem kui 20 kudumi – kottide, sallide, padjakatete, pleedi ning vaipade jaoks suurepäraseid kujundusi, huvitavaid lõngu ja lihtsaid mustreid. Jämedate varrastega kudumine läheb väga ruttu – ühel päeval kood ja järgmisel juba kasutad.
Jämedate varrastega kiirelt kootudSally Harding
128 lk, kõva köideKOOD 154X
Ilmselt on igaüks kogenud, et mõne inimesega suhtlemiseks kulub rohkesti energiat. Autor usub, et enda kaitsmiseks energiakaotuste vastu on olulisim tugev sisemine süsteem. Pakutakse erinevaid harjutusi ning lihtsaid vahendeid energiataseme tõstmiseks.
EnergiavampiiridJoe H. Slate
264 lk, pehme köideKOOD 952948
See raamat on inglise kirjanduses ainulaadne. „Vihurimäe” on loonud kuum, nägemuslik fantaasia koos sõna otseses mõttes täieliku, puhta ilmsüütusega, mis suudab pahet ja kurjust mõista ainult üldistatud, poeetilisel kujul ja seda sellisena ihaledagi.
VihurimäeEmily Brontë
328 lk, kõva köideKOOD 2619
Eelkõige "Väikese printsi" autorina tuntud Prantsuse kirjanik ja lendur SaintExupéry esikteos "Lõuna postilennuk" on kaunis ja lüürilises stiilis ülistus humanistlikele väärtustele. "Inimeste maas" kirjeldab ta sündmusi oma elust ja seiklustest lendurina.
Lõuna postilennuk. Inimeste maaAntoine de Saint-Exupéry
256 lk, kõva köideKOOD 6457
AUHINNARAAMATUD
22
01.2
008
ww
w.s
erk.
ee
Märkige oma valik tellimis-kupongi vastavasse lahtrisse.
A
USTATUD KLUBILI IGE!Iga kord, kui oled ostnud
VIIS KLUBIRAAMATUT, võid endale valida
siit leheküljelt
KINGITUSE
Iga kord, kui oled ostnud
VIIS KLUBIRAAMATUT, võid endale valida
siit leheküljelt KINGITUSE
Iga kord, kui oled ostnud
VIIS KLUBIRAAMATUT, võid endale valida
siit leheküljelt KINGITUSE
nr 1066
margistata
Ei
MA
KSTU
D V
ASTU
SEESTIS
VA
RRAK
AS
PÄRN
U M
NT 67A
10134 TA
LLINN
SUURE EESTI RAAMATUKLUBI REEGLID
Ära unusta!
Jaanuari klubiraamatust „Targalt toitudes terveks”
viimane äraütlemise päev on
22. jaanuar
A
USTATUD KLUBILI IGE!
1. Kõik klubi liikmed saavad 12 korda
aastas tasuta klubi ajakirja, kus tut-
vustatakse antud kuu klubiraamatut
ja uudiskirjandust kõikidelt eesti
kirjastustelt. Ajakirjast saab soodus-
hinnaga raamatuid tellida.
2. Klubiraamatuks valitud raamatut on
ajakirja esimestel lehekülgedel põhja-
likumalt tutvustatud ja selle hind on
eriti soodne. Iga klubiraamatu ost
annab ühe boonuspunkti.
3. Kui Te klubiraamatut ei soovi, tuleb
sellest kindlasti teatada enne viimast
äraütlemispäeva, milleks on iga kuu
22. kuupäev. Teatage sellest ühel järg-
nevatest viisidest.
• klubi kodulehel: www.serk.ee
• e-kirjaga: [email protected],
Lisage kindlasti oma nimi ja klubi-
liikme number või telefon
• telefonil 6460 218
(tööpäeviti 9.00-17.00), 6999986
• SMS-sõnumiga: numbrile 1311: SERK
(tühik) klubiliikme number (tühik)
klubiraamatu kood. SMSi hind on
5 krooni
• Täites ja postitades kupongi, mis on
ajakirja tagakaanel või faksides selle
numbrile 6460 149
4. Teatamata jätmist käsitleme telli-
musena ning klubiraamat saadetakse
välja.
5. Klubi ajakirjas tutvustatakse põhja-
likumalt ka valikraamatut. Iga valik-
raamatu ost annab samuti ühe
boonuspunkti. Valikraamatust ei pea
ära ütlema, kui Te seda ei soovi.
6. Raamatupaki saabumisel saadab
kohalik postkontor Teile koju teate.
Paki eest saab tasuda arve alusel,
mille leiate raamatupaki peal olevast
kiletaskust. Kui pakis on klubiraamat
või valikraamat, saate tellitud paki
ilma postimaksuta. Kui pakis ei ole
klubiraamatut ega valikraamatut, on
postimaks 49 krooni ühe tellimuse
kohta.
7. Iga viie boonuspunkti eest võite
endale valida tasuta auhinnaraamatu.
8. Klubiraamat ja teised antud kuu pak-
kumises olevad raamatud on klubiliik-
mele soodushinnaga saadaval ka
raamatuklubi müügipunktides
Tallinnas – Rävala pst. 6, Kristiine
Keskuses, Rocca al Mare kaubandus-
keskuses, Eesti Draamateatris ning
Rakveres Tammeri Raamatuäris.
9. Klubiliikmena tunnustatakse vähe-
malt 18-aastasi isikuid Eestis asuva
aadressiga. Ühelt aadressilt võib
klubisse kuuluda üks inimene.
Tellimuste täitmise aeg on keskmiselt
2 nädalat. Raamatupakke hoitakse post-
kontoris 3 nädalat!
Raamatuklubi jätab endale õiguse esitada postikulu arveid 60 kr korra eest neile
klubiliikmetele, kes on korduvalt jätnud raamatupaki välja ostmata.
NB!
Igapäevases kiiruses võivad mõned
asjad ununeda või piisava tähelepa-
nuta jääda. Seepärast tahame Sulle
meelde tuletada, et arve, mille alusel
saad tasuda Sulle saadetud raamatute
eest, on raamatupakiga kaasas.
Palun maksa arve kindlasti tähtajaks
ning märgi maksekorraldusele ka
viitenumber. Nii võid olla kindel, et
raha jõuab õigel ajal õige adressaadi-
ni. Endiselt on võimalus tasuda arve
postkontoris paki kättesaamisel.
Raamatu arve pakis!
Seek
ord
set
klu
bir
aam
atu
t
„Tar
galt
toi
tud
es t
erve
ks”
EI S
OO
VI
TEh
KE
RIST
SIIS
, K
UI T
E K
LUB
IRA
AM
ATU
T EI
SO
OV
I!
KO
OD
RA
AM
AT
U
PE
AL
KI
RI
TK
KO
OD
RA
AM
AT
U
PE
AL
KI
RI
EE
S
J
A
PE
RE
KO
NN
AN
IM
I
Klu
bili
ikm
ena
telli
n:
ALL
KIR
IK
LU
BIL
IIK
ME
NR
Ole
n o
stn
ud
5 k
lub
iraa
mat
ut.
Au
hin
nar
aam
atu
ks v
alin
(vt
lk 2
2):
01.2
008
Telli
mis
kupo
ng
Tsooniteraapia on meeldiv ja mõjus loodusravi meetod, mis aitab teil püsida terve igas vanuses ja igal eluetapil, alates puberteedieast kuni menopausiaastateni ja veelgi kauem. Tsooniteraapia põhineb asjaolul, et jalgadel on tuhandeid närvilõpmeid ning keha igale organile, funktsioonile ja osale vastab jalal oma reflektoorne punkt. Nende punktide mõjutamine stimuleerib närvikanalite kaudu vastava organi funktsioneerimist või kehaosa, mis on pinges, turses või kahjustunud õnnetuse, vigastuse või haiguse tõttu. Tsooniteraapia vabastab pingest, aitab organismil väljutada mürkaineid, vähendab valu ning virgutab organismi tervendamisvõimet. See aitab ka lõdvestuda ning on suurepärane emotsionaalse stressi ja pingete maandamise viis.
Tsooniteraapia naistele. Lihtsad eneseabivõtted igas eas naistele.Ann Gillanders
Tõlkinud Pille Runtal128 lk, pehme köideKOOD 3070
ERIPAKKUMINE
189.-T A V A H I N D59.-
ERIPAKKUMINE
Aadress: Pärnu mnt 67A, 10134, TallinnTelefon: 646 0218
Faks: 646 0149E-post: [email protected]