Sooline võrdõiguslikkus ja demokraatia

Tõnis Saarts Tallinna Ülikool

Riigiteaduste Instituut

Millest juttu?Miks võrdõiguslikkus on oluline, ehk

demokraatlikust kodakondsusest Väärtused ja poliitiline kultuurEesti väärtuspiltNaised ja poliitika Milles probleem?Millised on lahendused?

Demokraatlik kodakondsusKüsimus võrdõiguslikkuse ja demokraatia seostes -

küsimus kodakondsusestKodakondsus:

Mitte vaid pass taskus, vaid võimalus täiemõõduliselt poliitikas/ühisk. osaleda

Kõik grupid pole võrdsed – teatud gruppidele tarvis erikohtlemist

Feministlik perspektiiv: Naised surutud privaatsfääri, kus nende panus pole

väärtustatud. Pole võrdsused võimalusi meestega olla tippotsustajate seas.

Naised, kui sotsiaalselt deriveeritud – vaesus, kohtlemine tööturul, jne.

Poliitiline kultuurVäärtused, hoiakud ja uskumused, mis raamivad

poliitikatPoliitiline kultuur ei saa olla kõrge ega madal,

küsimus on avaldusvormidesÜks poliitilise kultuuri komponente suhtumine

soorollidesse: Eesti Maailma Väärtusuuringute alusel Euroopas vähim

soolist võrdõiguslikkust väärtustav ük. (poliitika, perekond, tööturu võimalused, jne.)

Eesti võrreldav Venemaa, Vietnami, Montenegro, Jaapani, Albaaniaga…

Eesotsas Põhjamaad ja Saksamaa

Eesti väärtuspilt IPoliitilisi kultuuri väärtusalus võib olla

feminiinne või maskuliinne Feminiinne (Põhjala) – poliitikas pehmemad,

sallivamad, kompromissialtimad väärtused. Maskuliinne (Eesti) – saavutuslikkus, edukulus,

“võitja võtab kõik” mentaliteet. Poliitikute poolt signaliseeritud sõnumid:

Naise kohus isamaa ees on laste sünnitamine Naine poliitikas pole tõsiseltvõetav Euroopa suurimad palgaerinevused pole

probleem, kuna naised pingutavadki vähem

Eesti väärtuspilt IIPõhjalikumad viimased analüüsid

(Sotsiaalministeerium, RASI 2005) näitavad partiarhaalset ühiskonnapilti: Palgavahed õigustatud, kuna mehed töötavadki

vastutusrikkamatel ametikohtadel Naiste ja meeste tööd erinevalt väärtustatud Mees leivatooja ja naine sõltuv ja perekeskne Naisi ei taheta eriti näha juhtivatel kohtadel Poliitika pole naiste ala (ligi pooled meestest sellest

seisukohal)EIA 2009 – nooremas põlvkonnas taas-

toodetakse neid väärtusi (Läänes vastupidi)

Naised poliitikas

Poliitika ei ole naise ala

Mehed on poliitikutena

asjatundlikumad kui naised

Meeste ülesanne on tegeleda

ühiskondlike asjadega, naiste asi

aga koduste asjadega

28%

34%

39%

46%

53%

58%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Naised

Mehed

Allikas: Sotsiaalministeerium & TLÜ RASI 2006

Naised poliitikas

Allikas: Sotsiaalministeerium & TLÜ RASI 2006

Naised poliitikas ja kodanikeühiskonnas

Naised tippotsustajate tasandil poliitikas (parlament+valitsus) Eesti siin Euroopa keskmine Siiski ei tasu arvata, et naised esindavad

poliitikas naisiNaiste aktiivsus kodanikeühiskonnas (Eestis

–4%, Euroopa –4% naiste kahjuks)Naised – rohkem hariduse, religiooni,

sotsiaalhoolekande ühendusedMehed - spordi ja poliitikaühendused

Naised parlamentides

42%

40%

39%

37%

32%

32%

22%

22%

21%

19%

15%

14%

14%

7%

20%

42%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45%

Holland

Soome

Norra

Hipaania

Saksamaa

Valgevene

Läti

Eesti

Itaalia

Leedu

Tšehhi

Sloveenia

Venemaa

Gruusia

Euroopa

Põhjala

Allikas: Inter-Parliamentary Union 2010

Naised ja poliitiline osalusNaised protestimas (Eestis mõnevõrra rohkem

mehed, samuti Euroopas). Noorem põlvkond aktiivsem protestimisel

Naised valijatena – valimisaktiivsus: Eestis 2003 (ligi 10% naiste kasuks) Euroopa keskmine on –6% naiste kahjuks

Naiste kuulumine parteidesse Eestis pole uuritud Arenenud riigid u. –3% naiste kahjuks

Naised huvitumas poliitikast: Eesti 2004 a. uuring – soolist erinevust ei ole Arenenud riigid u. –3% naiste kahjuks

Millisel määral Te üldse tunnete huvi poliitika vastu?

Allikas: EMOR 2004

Millisel määral Te üldse tunnete huvi po % mees naine

% 47 53

väga huvitatud 7 8 6

moningal määral huvitatud 44 43 44

vähe huvitatud 32 32 33

ei ole üldse huvitatud 16 17 16

ei oska öelda 1 1

Index Color Scale0 - 99 (w ith Chi-2)100 - 119 (w ith Chi-2)> 119 (w ith Chi-2)

VASTAJA SUGU

Naised ja valimiskäitumineValimiskäitumise teooriad:

Naised konservatiivsemad kui mehed (religioossus ja alalhoidlikkus – vanem põlvkond)

Naised vasakpoolsemad kui mehed (heaoluriik, sotsiaalne turvalisus – noorem põlvkond)

Eesti hääletuskäitumine - naised pigem vasakpoolsemad: Toetus SDE-le kõrgem naiste hulgas Paremerakondade (IRL ja RE) toetuses suuri soolisi

erinevusi pole Üldisest Eestis olulisim: vanus ja rahvus

Kus on probleemid?Ei saa öelda, et Eestis oleksid naised täiesti

teisejärgulised kodanikudProbleem pole niivõrd tugevalt poliitilise

aktiivsuse tasandil, vaid väärtustes: Naine võrdne kohtlemine tööturul Traditsioonilistest “Pätsu aja” väärtuste

propageerimisest loobumine poliitikas ja ühiskonnas

Naise väärtustamine isiksusena, mitte “sünnitusmasinana” isamaa heaks

Naise väärtustamine avalikus sfääris ja poliitikas

Kas on lahendused?Küsimus võrdsest demokraatlikust

kodakondsusest eri tasanditel: (1) poliitika, (2) erasfäär, (3) tööturg.

Institutsioonid (kvoodid, õigusvahemehed, valimisseadused, jne.) ei aita kui: Ühiskond ei taju probleemi Väärtused ei tule järele (Prantsusmaa)

Väärtusmuutused siiski väga aeglasedVaja on teatud kriitiline mass

eestkõnelejaid, kes kõigepealt üldse teadvustaksid probleemi!

Tänan tähelepanu eest!