sõle tn 40a spordikompleks tallinn, harjumaa töö nr gl13043 … · 2016-02-19 · sõle tn 40a;...

Reaalprojekt OÜ Vaksali 17, 71020, Viljandi tel / faks 43 36144 Pärnu mnt 463, 10916, Tallinn tel 6 081 100 / faks 6 081 101 Reg nr 10765904 www.reaalprojekt.ee e-mail: [email protected]

Sõle tn 40a spordikompleks Tallinn, Harjumaa

Töö nr GL13043

EHITUSGEOLOOGILINE UURING

Tellija: Projektipea OÜ

Juhataja: M. Reier Ehitusgeoloog: P. Ilves

TALLINN august 2013

Sõle tn 40a; Tallinn

GL13043 01 Aruanne 2 Ehitusgeoloogiline uuring

KOOSSEIS

Sõle tn 40a spordikompleks Tallinn, Harjumaa

Lehekülg Aruanne

Seletuskiri ............................................................................................................... 3

Lisad 1. Puurtulbad .......................................................................................................... 7 2. Löökpenetratsiooni graafikud............................................................................. 11 3. Surupenetratsiooni graafikud.............................................................................. 17 4. Katseprotokollid ................................................................................................. 19 5. Puuraugud varasemast uuringust........................................................................ 23

Joonised

1. Üldskeem 2. Puuraukude asukoha plaan (M 1:500) 3. Geoloogilised profiilid (M 1:100/1:200)



SELETUSKIRI Objekti iseloomustus ja uuringu eesmärk

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli ehitusgeoloogiliste lähteandmete saamine Sõle tn 40a krundile kavandatava spordikompleksi projekteerimiseks. Sõle tn 40a krundile projekteeritakse pallimängu- ning harjutussaale ning ujulat ja olmeruume sisaldav spordihoone ning välistaadion koos platsidega vaba aja veetmiseks ning pallimängudeks ja parklad autodele ning jalgratastele. Projekteeritav hoone tuleb ~14 m kõrgune, hoone ujula tiivas (geol. profiilist II-II` kagu poole jääv osa) tuleb 1 korrus maa-alla (sügavus ~4.5 m). Töö vormistati kahes osas. Esimeses aruandes esitati uuringualal käesoleva töö käigus teostatud kõigi uurimistööde üksiktulemused (factual report). Käesolevas aruandes esitatakse koos selle töö raames teostatud puurimiste ja katsetega ka uuringualal tehtud varasemate ehitusgeoloogiliste uuringute andmed ning kõigi andmete töötlusel saadud tulemused (interpretative report). Teostatud tööde kirjeldus

Välitöö tehti objektil 5.-9. augustil 2013. aastal. Uuringupunktid märgiti välja ja seoti kõrguslikult RTK GPS-iga Trimble R6. Uuringupunktide asukohad koos suudme absoluutkõrgusega on toodud asendiplaanil joonisel 2. Objektil kasutatud uuringutööde liigid ja mahud olid järgmised: Puurimine (PA). Kokku 16 puurauku. Staadioni, platside, teede ja parklate alale tehti puuraugud sügavusega 0.7-2 m, projekteeritava hoone juurde tehti üks sügavam (3.5 m) puurauk. Hoone alale rohkem puurauke ei tehtud, sest varasemate uuringute käigus on sinna juba arvukalt puurauke tehtud. Puuraukudes kirjeldati pinnase läbilõige visuaalselt, mõõdeti uuringute aegne pinnaseveetase ja võeti pinnaseproovid laboriuuringuks. Puurimiseks kasutati puurseadet GM65GTT. Puurtulpade kirjeldused on toodud lisas 1. Löökpenetreerimine (LP). Kokku 10 löökpenetratsioonikatset. Löökpenetratsioonikatsed tehti sügavuseni, mis tagab lähteandmete saamise ka vaivundamendi projekteerimiseks. Löökpenetreerimisel kasutati puurseadmele GM65GTT monteeritud DPSH-A tüüpi penetromeetrit. Seadme parameetrid ja kasutatud katsemetoodika vastavad Eesti standardile EVS-EN ISO 22476-2:2005. Löökpenetratsioonil fikseeriti 0,20 m läbimiseks kulunud löökide arv N20SA. Löökide arvu N20SA graafikud on toodud lisas 2. Löökpenetreerimise andmeid kasutati pinnase läbilõike kindlaksmääramiseks ja pinnaseomaduste määramiseks korrelatiivsete seoste abil. Surupenetreerimine (SP). Kokku 2 surupenetratsioonikatset. Surupenetratsioonikatsed tehti sügavuseni, mida seadme võimsus võimaldas. Surupenetreerimisel kasutati puurseadmele GM65GTT monteeritud mehaanilist penetromeetrit. Katsete tegemisel juhinduti Eesti Standardist. Surupenetratsioonil mõõdeti pinnase vastupanu koonuse süvitamisele (qc). Otsaku eritakistuse (qc) graafikud on toodud lisas 3. Surupenetreerimise andmeid kasutati pinnaseomaduste määramiseks korrelatiivsete seoste abil. Laboritööd teostati Eesti Keskonnauuringute Keskuse Geotehnikalaboris. Puuraukudest võetud proovidel tehti järgmised laboriteimid: liivpinnase lõimis (2 tk), liivpinnase filtratsioonimoodul



(2 tk), liivpinnase kuumutuskadu (1tk) ja pinnasevee agressiivsus (1tk). Katseprotokollid on toodud lisas 4. Pinnaste klassifitseerimine. Staadioni, platside, teede ja parklate alale tehtud puuraukudes liigitati pinnased vastavalt teede projekteerijate poolt kasutatavale GOST-ile, projekteeritava hoone ala pinnaste klassifitseerimisel lähtuti Eesti Standardis kasutatavast klassifikatsioonist. Kuna hoone alale tehtud varasemate uuringute puuraukudes on pinnased samuti klassifitseeritud vastavalt GOST-ile, toodi ehitusgeoloogiliste tingimuste peatüki kihtide kirjeldustes pinnase nimetus mõlema normdokumendi järgi. Kasutatud varasemad uuringud. 1. Töö nr. T-278-77/A-2466. “Kalinini rajooni Laste ja Noorte Spordikool. Tallinn, Karl Marksi pst. 40.” Kommunaalprojekt, 1977 a. Tööst kasutati 6 puuraugu (asendiplaanil ja profiilidel tähistatud laiendiga 1) andmeid projekteeritava hoone ala pinnase läbilõike koostamiseks ja laboriuuringute andmeid pinnaste geotehnilisi omadusi iseloomustavate parameetrite kindlaksmääramiseks. Puuraukude kirjeldused on toodud lisas 5. Välitöö tegi objektil puurmeister K. Varimets, aruande koostas ehitusgeoloog P. Ilves. Ehitusgeoloogilised tingimused. Uuringuala paikneb klindieelsel tasandikul, kus pinnakatte moodustavad merelised (liivad), jääjärvelised (savipinnased) ja jää setted (moreen). Merelised liivad on kaetud mullakihiga ja alal varasema ehitustegevuse käigus paigaldatud täitepinnastega. Uuringuala maapind on tasane, maapinna absoluutkõrgused olid uuringupunktide juures vahemikus 5.7-6.95 m. Spordikeskuse välisrajatiste ala. Välisrajatiste alale tehtud puuraukude (PA 11-26) kirjeldused on toodud lisas 1. Välisrajatiste alal oli pinnasevesi välitööde ajal (august 2013. a.) maapinnast 1,0-1,9 m sügavusel ja madalamad puuraugud (0,7-0,8 m) olid kuni põhjani kuivad. Uuringute ajal oli pinnasevesi keskmisel tasemel, pinnasevee maksimumi perioodidel võib pinnasevesi olla maapinnast 0.5-1 m sügavusel. Välisrajatiste ala puuraukudes on täide jagatud alakihtideks 1a-1d ning muld ja mullased pinnased alakihtideks 2a ja 2b. Looduslikel mineraalsetel pinnastel on kasutatud projekteeritava hoone alal välja eraldatud pinnastega sama kihtide numeratsiooni. Projekteeritava hoone ala. Järgnevalt on toodud hoone alal välja eraldatud pinnaste kirjeldused ülalt alla, pinnase läbilõige on toodud geoloogilistel profiilidel (joonis 3) ning pinnaste omadusi iseloomustavad geotehnilised näitajad on toodud tekstiosa lõpus tabelis 1. Kiht 1 , täide. Kiht on moodustunud hoone alal teostatud varasemate ehitus- ja planeerimistööde käigus ning koosneb alal looduslikult esinevatest pinnastest ja kohaleveetud pinnastest, mis on kohati mullaga segunenud. Täide on heterogeense koostisega ja ebaühtlaselt tihenenud. Täide tuleb hoone alt eemaldada. Kihi paksus jäi hoone alal enamasti alla 1 m..



Kiht 2 , muld ja mullane liiv. Valdavalt koosneb hoone alal pindmine kiht mullast. Mullakihi hulka arvati ka kihi all lamava peenliiva mullaga segunenud ülemine osa. Kiht 2 paksus oli hoone alal 0.4-0.8 m. Kiht 3 , peenliiv. Kiht lamab täite- ja mullakihi all, kihi paksus on projekteeritava hoone alal 0.6-1.40 m. Peenliiv (nimetus GOST-i järgi samuti peenliiv) on ühtlaseteraline, peamiselt kesktihe, kohati tihe ning värvuselt enamasti valkjas. Löökpenetromeetri löökide arv (N20SA) oli kihis vahemikus 2-13 ja surupenetratsiooni otsaku eritakistus qc 2-10.7 MPa. Kiht 4 , mölline peenliiv. Kiht lamab peenliivakihi all, maapinnast 1.2-2.8 m sügavusel. Kihi paksus on hoone alal 0.7-1.4 m. Mölline peenliiv (nimetus GOST-i järgi: tolmliiv) on ühtlaseteraline, peamiselt kohev ja kesktihe ning värvuselt enamasti hall. Kiht oli enamasti veeküllastunud. Löökpenetromeetri löökide arv (N20SA) oli kihis vahemikus 2-17, peamiselt 2-10 lööki. Surupenetratsiooni otsaku eritakistus qc 2-8.8 MPa. Kiht 5 , savi. Kiht lamab möllise peenliivakihi all, maapinnast 2.3-3.6 m sügavusel. Kihi paksus on hoone alal 0.20-1.60 m. Kiht koosneb savist (nimetus GOST-i järgi samuti savi) ja kihi allosas ning õhema paksusega kohtades ka möllsavist (nimetus GOST-i järgi: liivsavi). Pinnas on hoone alal valdavalt voolava konsistentsiga ja värvuselt hall. Löökpenetromeeter süvitus kihis enamasti omakaaluga. Surupenetratsioonikatsetest läbis kihti SP5, keskmine otsaku eritakistus qc = 0.33 MPa. Kiht 6 , möll ja savimöll. Kiht lamab savikihi all, maapinnast 2.7-4.9 m sügavusel. Kihi paksus on hoone alal 0.7-2.1 m. Kiht koosneb tihedast möllist (nimetus GOST-i järgi: tolmliiv) ja plastse kuni kõva konsistentsiga savimöllist (nimetus GOST-i järgi: tolmsaviliiv). Löökpenetromeetri löökide arv (N20SA) oli kihis vahemikus 4-37, surupenetromeetri otsik jäi tiheda pinnase tõttu kinni vahetult kihi pinnal (qc > 12 MPa). Kiht 7 , savimöllmoreen. Kiht esineb uuringualal savimölli kihi all, maapinnast 4.2-6.2 m sügavusel. Kihti on puurimisega läbitud paksuses maksimaalselt 2.95 m, penetratsioonikatsed ulatusid puurimistasemest sügavamale, kuni 6.2 m sügavusele kihi pinnast. Moreen on sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas, mis koosneb saueosakestest kruusa ja veeristeni ning võib sisaldada ka rahne. Projekteeritava hoone alal esinev savimöllmoreen (nimetus GOST-i järgi: saviliivmoreen) on konsistentsi järgi enamasti kõva, kihi ülaosas osaliselt ka plastne ja sisaldab liiva ja kruusa läätsi ning vahekihte. Löökpenetromeetri löökide arv (N20SA) oli moreenikihi ülaosas minimaalselt 10, löökide arv kasvab sügavuse suunas ja ulatub kohati üle 100 löögi. Pinnasevesi oli välitööde ajal (august 2013. a.) projekteeritava hoone piirkonnas (PA 12, 13, 19) maapinnast 1,1-1,75 m sügavusel, absoluutkõrgusel 4.0-4.68 m. 1977 a. septembris on pinnasevesi projekteeritava hoone piirkonnas olnud mõnevõrra sügavamal - maapinnast 1.5-2.4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 3.38-4.33 m.



Käesoleva uuringu ajal mõõdetud pinnaseveetase vastab keskmisele tasemele, pinnasevee maksimumi perioodidel võib pinnasevesi prognoositavalt tõusta peenliivakihi (kiht 3) ülaossa, maapinnast 0.5-1 m sügavusele. Puuraugust PA 19 käesolevas töös võetud veeproovi andmetel pinnasevesi agressiivne ei ole (lisa 4), kuid hoone alale ca 35 aastat tagasi tehtud varasemas uuringus on täheldatud pinnasevee üld- ja süsihappelist ning ka sulfaatset agressiivsust. Vundeerimistingimused. Hoone ala pinnase läbilõige on toodud geoloogilistel profiilidel ning pinnaste geotehnilisi omadusi iseloomustavate parameetrite normatiivsed väärtused on toodud tabelis 1. Projekteeritava hoone ujula tiivas, kus 0-korrus rajatakse maa alla (sügavus ~4.5 m), jääb jaotusvundamendi rajamise sügavusele plastne kuni kõva möll ja savimöll ning savimöllmoreen, mis on rahuldava kuni hea kandevõimega ja vähe kokkusurutavad pinnased. Liivakihid ja voolava konsistentsiga savi kaevatakse välja. Süvendi rajamisel tuleb arvestada, et pinnasevee alandamine peab toimuma väljastpoolt vundamentide ala. Pinnasevee väljapumpamine otsa vundamendi süvendist põhjustab möllpinnase heljundumise (ebavesiliiva teke), mille tulemusena pinnas kaotab kandevõime ja tema struktuur rikutakse. Vundamendi süvend tuleb hoida veevaba, sest vee mõjul võivad savimöllpinnased leonduda. Struktuuri rikkumine ja leondumine vähendavad tunduvalt pinnase kandevõimet ja suurendavad kokkusurutavust. Kuna savimöllmoreen sisaldab kruusa ja liiva vahekihte ja läätsi, tuleb moreeni avamisel ehitussüvendis arvestada rohke vee juurdevooluga kruusastest/liivastest vahekihtidest. Keldrita hoone osa vundeerimisel jaotusvundamendile jääks taldmiku alla väga nõrk ja palju kokkusurutav voolava konsistentsiga savi. Seetõttu on hoone selle osa vundeerimisel soovitav kasutada otsaga savimöllmoreenikihti süvitatud vaiu. Vaiad tuleks moreenikihti süvitada vähemalt 1.5 m, sest kihi ülemine osa on kohati plastne (väiksema kandevõimega). Tabel 1. Pinnaste omaduste normatiivsed väärtused (Eesti standard)

Kiht Pinnas ρn

kN/m3 cu

kPa φ

kraadi E

MPa k

m/24h qski kPa

qbk kPa

1 Täide 17.0 2 Muld 16.0 3 Peenliiv 18.0 32 21 5 4 Mölline peenliiv 19.0 30 15 1 5 Savi 17.5 10 1.5 <0.01 6 Möll ja savimöll 21.0 60 22 0.1 35

7 Savimöllmoreen 22.8 95*

250** 30** 2 60 6700***

ρn (kN/m3) – mahukaal cu (kPa) – dreenimata nihketugevus φ (kraadi) – sisehõõrdenurk E (MPa) – deformatsioonimoodul k (m/24h) – filtratsioonimoodul qski (kPa) – vaiakülje ühikpinna vastupanu qbk (kPa) – vaiaotsa ühikpinna vastupanu * - moreenikihi ülaosa 1.5 m ** - moreenikihi keskmine *** - vaiaotsa süvitamisel moreenikihti ≥ 1.5 m


GL13043 03 Lisa 5 Ehitusgeoloogiline uuring 23

Lisa 5. Puuraugud varasemast uuringust. PA 9(1) abs. = 5,80 m pinnasevee sügavus: 2,1 m (5-16 sept. 1977 a.) 0-0,3 m asfalt ja paekillustik 0,3-0,5 m mullane liiv, kaetud kasvukihiga 0,5-1,6 m peenliiv, kohev kuni kesktihe 1,6-2,8 m tolmliiv, kohev kuni kesktihe 2,8-4,0 m savi, voolav kuni pehmeplastne, kihi allosas üleminekuga liivsaviks 4,0-6,05 m saviliiv, kerge, plastne kuni kõva, tolmliiva vahekihtidega 6,05-8,0 m saviliivmoreen, plastne kuni kõva, kruusa, klibu ja veeristega PA 10(1) abs. = 5,84 m pinnasevee sügavus: 2,1 m (5-16 sept. 1977 a.) 0-0,45 m asfalt, paekillustik ja liiv 0,45-0,75 m mullane liiv, kaetud kasvukihiga 0,75-1,90 m peenliiv, kohev kuni kesktihe 1,90-3,0 m tolmliiv, kohev kuni kesktihe 3,0-4,1 m savi, voolav kuni pehmeplastne, kihi allosas üleminekuga liivsaviks 4,1-5,9 m saviliiv, kerge, plastne kuni kõva, tolmliiva vahekihtidega 5,9-7,5 m saviliivmoreen, plastne kuni kõva, kruusa, klibu ja veeristega PA 13(1) abs. = 5,86 m pinnasevee sügavus: 1,83 m (5-16 sept. 1977 a.) 0-0,5 m mullane liiv, kaetud kasvukihiga 0,5-1,70 m peenliiv, kohev kuni kesktihe 1,70-2,9 m tolmliiv, kohev kuni kesktihe 2,9-4,1 m savi, voolav kuni pehmeplastne, kihi allosas üleminekuga liivsaviks 4,1-5,3 m saviliiv, kerge, plastne kuni kõva, tolmliiva vahekihtidega 5,3-6,0 m saviliivmoreen, plastne kuni kõva, kruusa, klibu ja veeristega PA 17(1) abs. = 5,80 m pinnasevee sügavus: 2.30 m (5-16 sept. 1977 a.) 0-0,15 m paekillustik 0,15-0,4 m mullane liiv, kaetud kasvukihiga 0,4-1,80 m peenliiv, kohev kuni kesktihe 1,80-2,5 m tolmliiv, kohev kuni kesktihe 2,5-3,8 m savi, voolav kuni pehmeplastne, kihi allosas üleminekuga liivsaviks 3,8-5,7 m saviliiv, kerge, plastne kuni kõva, tolmliiva vahekihtidega 5,7-8,0 m saviliivmoreen, plastne kuni kõva, kruusa, klibu ja veeristega


GL13043 03 Lisa 5 Ehitusgeoloogiline uuring 24

PA 18(1) abs. = 5,78 m pinnasevee sügavus: 2,40 m (5-16 sept. 1977 a.) 0-0,5 m mullane liiv, kaetud kasvukihiga 0,5-1,70 m peenliiv, kohev kuni kesktihe 1,70-2,5 m tolmliiv, kohev kuni kesktihe 2,5-3,86 m savi, voolav kuni pehmeplastne, kihi allosas üleminekuga liivsaviks 3,86-4,55 m saviliiv, kerge, plastne kuni kõva, tolmliiva vahekihtidega 4,55-7,5 m saviliivmoreen, plastne kuni kõva, kruusa, klibu ja veeristega PA 19(1) abs. = 5,83 m pinnasevee sügavus: 1,50 m (5-16 sept. 1977 a.) 0-0,6 m mulla-liivasegune täide kiviklibu ja puiduprahiga 0,6-1,50 m peenliiv, kohev kuni kesktihe 1,50-2,4 m tolmliiv, kohev kuni kesktihe 2,4-3,8 m savi, voolav kuni pehmeplastne, kihi allosas üleminekuga liivsaviks 3,8-4,6 m saviliiv, kerge, plastne kuni kõva, tolmliiva vahekihtidega 4,6-7,0 m saviliivmoreen, plastne kuni kõva, kruusa, klibu ja veeristega

Narva

Paldiski

PROJ.

KUUP.

LITSENTSID:

KUUP.

PROJ.

PROJ.

OBJEKT

KUUP.

KONTR.

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR. REV

TÖÖ NR.200170/0498

EG 10765904-0001457 MA PROJEKTIPEA OÜ

EHITUSGEOLOOGILINE UURINGSÕLE TN 40a SPORDIKOMPLEKS, TALLINN, HARJUMAA

GL13043ÜLDSKEEM

1N/A

-

-

P. ILVES

AUGUST 2013

M.REIER

AUGUST 2013 0

Pärnu

PROJ.

KUUP.

LITSENTSID:

KUUP.

PROJ.

PROJ.

OBJEKT

KUUP.

KONTR.

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR. REV

TÖÖ NR.200170/0498



GL13043PUURAUKUDE ASUKOHA PLAAN

2M 1:500

-

-

P. ILVES

AUGUST 2013

M.REIER

AUGUST 2013 0

Kopli

Kesklinn

PROJ.

KUUP.

LITSENTSID:

KUUP.

PROJ.

PROJ.

OBJEKT

KUUP.

KONTR.

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR. REV

TÖÖ NR.200170/0498



GL13043PROFIILID

3.1HOR M 1:200

VERT M 1:100

-

-

P. ILVES

AUGUST 2013

M.REIER

AUGUST 2013 0

PROJ.

KUUP.

LITSENTSID:

KUUP.

PROJ.

PROJ.

OBJEKT

KUUP.

KONTR.

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR. REV

TÖÖ NR.200170/0498



GL13043PROFIILID

3.2HOR M 1:200

VERT M 1:100

-

-

P. ILVES

AUGUST 2013

M.REIER

AUGUST 2013 0

PROJ.

KUUP.

LITSENTSID:

KUUP.

PROJ.

PROJ.

OBJEKT

KUUP.

KONTR.

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR. REV

TÖÖ NR.200170/0498



GL13043PROFIILID

3.3HOR M 1:200

VERT M 1:100

-

-

P. ILVES

AUGUST 2013

M.REIER

AUGUST 2013 0

PROJ.

KUUP.

LITSENTSID:

KUUP.

PROJ.

PROJ.

OBJEKT

KUUP.

KONTR.

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR. REV

TÖÖ NR.200170/0498



GL13043PROFIILID

3.4HOR M 1:200

VERT M 1:100

-

-

P. ILVES

AUGUST 2013

M.REIER

AUGUST 2013 0

PROJ.

KUUP.

LITSENTSID:

KUUP.

PROJ.

PROJ.

OBJEKT

KUUP.

KONTR.

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR. REV

TÖÖ NR.200170/0498



GL13043PROFIILID

3.5HOR M 1:200

VERT M 1:100

-

-

P. ILVES

AUGUST 2013

M.REIER

AUGUST 2013 0

PROJ.

KUUP.

LITSENTSID:

KUUP.

PROJ.

PROJ.

OBJEKT

KUUP.

KONTR.

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR. REV

TÖÖ NR.200170/0498



GL13043PROFIILID

3.6HOR M 1:200

VERT M 1:100

-

-

P. ILVES

AUGUST 2013

M.REIER

AUGUST 2013 0

PROJ.

KUUP.

LITSENTSID:

KUUP.

PROJ.

PROJ.

OBJEKT

KUUP.

KONTR.

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR. REV

TÖÖ NR.200170/0498



GL13043PROFIILID

3.7HOR M 1:200

VERT M 1:100

-

-

P. ILVES

AUGUST 2013

M.REIER

AUGUST 2013 0

sõle tn 40a spordikompleks tallinn, harjumaa töö nr gl13043 … · 2016-02-19 · sõle tn 40a;...

Documents