TALLINNA ÜLIKOOL

Terviseteaduskond

HORVAATIA JA SLOVEENIAReferaat

Koostaja:Risto MerimaaRühm: STSTB-1

Tallinn 2013

SISUKORD

Sissejuhatus..................................................................................................................................3

1. Haldusjaotus.................................................................................................................................4

1.1. Maakonnad............................................................................................................................4

2. Loodus..........................................................................................................................................5

3. Ajalugu.........................................................................................................................................6

3.1. Esiaeg.....................................................................................................................................6

3.2. Keskaeg..................................................................................................................................7

3.3. Uusaeg...................................................................................................................................7

3.4. Uusim aeg..............................................................................................................................8

3.5. 1990. ja 1991. aasta...............................................................................................................9

3.6. 1992. ja 1993. aasta.............................................................................................................10

3.7. 1995.....................................................................................................................................11

3.8. 2009–2013...........................................................................................................................11

4. Sloveenia....................................................................................................................................12

5. Riik.............................................................................................................................................13

Kokkuvõte..................................................................................................................................14

Kasutatud kirjandus............................................................................................................................15

2

SISSEJUHATUS

Eesmärk on tutvustada Sloveenia ja Horvaatia Vabariiki. Rääkida nende riikide ajaloost ja muudest

olulistest teguritest.

3

1. HALDUSJAOTUS

Horvaatia on jaotatud 20 maakonnaks ja pealinnaks Zagrebiks. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

1.1. Maakonnad

1. Zagrebi maakond (Zagrebačka županija)

2. Krapina-Zagorje maakond (Krapinsko-zagorska županija)

3. Sisaki-Moslavina maakond (Sisačko-moslavačka županija)

4. Karlovaci maakond (Karlovačka županija)

5. Varaždini maakond (Varaždinska županija)

6. Koprivnica-Križevci maakond (Koprivničko-križevačka županija)

7. Bjelovari-Bilo gora maakond (Bjelovarsko-bilogorska županija)

8. Primorje-Gora maakond (Primorsko-goranska županija)

9. Lika-Senji maakond (Ličko-senjska županija)

10. Virovitica-Podravina maakond (Virovitičko-podravska županija)

11. Požega-Slavoonia maakond (Požeško-slavonska županija)

12. Brodi-Posavina maakond (Brodsko-posavska županija)

13. Zadari maakond (Zadarska županija)

14. Osijeki-Baranja maakond (Osječko-baranjska županija)

15. Šibeniki-Knini maakond (Šibensko-kninska županija)

16. Vukovari-Srijemi maakond (Vukovarsko-srijemska županija)

17. Spliti-Dalmaatsia maakond (Splitsko-dalmatinska županija)

18. Istra maakond (Istarska županija)

19. Dubrovniki-Neretva maakond (Dubrovačko-neretvanska županija)

20. Međimurje maakond (Međimurska županija)

4

2. LOODUS

Horvaatia on bumerangikujuline ligi tuhandele kilomeetrile välja venitatud maa, mis ulatub

Dalmaatsia rannikutest üle Dinaari mägede kuni Doonauni, mistõttu maastikutüübid on väga

erinevad ja mitmekesised, paljus ka unikaalsed. See on Euroopa kõige jugaderohkem piirkond,

karsti laialdase esinemise tõttu on rohkesti keerukaid koopaid. Nendest 49 on sügavamad kui 250

m, 14 rohkem kui 500 m ja kolm koguni üle 1000 m sügavused. Üks kuulsamaid looduspiirkondi

on Plitvice oma 16-ne järvega ja nende vahele jäävate värviküllaste jugadega, mille toonid

varieeruvad erinevatest sinistest ja hallidest kuni mitmesuguste rohelisteni. Kuna Dinara aheliku

kõrgeim tipp (Veliki) Troglav (1913 m) jääb vaid 1,5 km üle piiri Bosnia ja Hertsegoviinaga, siis on

maa kõrgeim tipp nüüd müütilise inimpea kujuline Dinara (1831 m) samas piirkonnas, eelmisest

vaid 15–20 km loodes. Enamik mägesid ja lavasid ulatub 1000 kuni 1600 meetrini.

Märkimisväärsed tipud on Sveti Jure (1762 m) Makarska rannikuküla lähedal Biokovo ahelikus ja

Vaganski vrh (1758 m) karstinähtuste poolest kuulsas Velebiti ahelikus samuti vahetult rannikul.

Riigi põhjaosas on silmapaistvamaks tipuks Mali Raginac (1699 m). Seega on nüüdne noorim

Euroopa Liidu liige (1.7.2013) Horvaatia uute piiride kindlaksmääramisega oma varasemad

kõrgemad tipud kaotanud. Aadria mere rannikul on ligi 1200 rannajoonega paralleelset suuremat

või väiksemat saart, mis meenutavad uppunud mäeahelikke. Omamoodi saarena võib vaadelda ka

rannikulõiku kuulsa Dubrovnikuga, kuna maa põhialadega sellel kokkupuude puudub (vahepeal on

jupike Hertsegoviina rannikut). (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

5

3. AJALUGU

3.1. Esiaeg

3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti

lähedal. Keiser Augustus laiendas Rooma impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel

Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. (Wikipedia, Horvaatia,

2013)

285. aastal otsustas Vana-Rooma keiser Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on

praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

Kui 395. aastal Rooma impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia

ja Hertsegoviina alad Lääne-Rooma keisririiki ning Serbia, Kosovo ja Makedoonia jäid Ida-

Rooma keisririik (hilisemalt tuntud kui Bütsantsi riik). (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt.

Serbid liikusid Kagu-Serbia aladele ja laiendasid oma mõjualasid läände ja lõunasse.

Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid:

Dalmaatsia ja Pannoonia põhjas. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

9. sajandi alguses võtsid mõlemad asundused omaks kristluse, kuid põhja-horvaadid

langesid Frangi riigi mõju alla ning Dalmaatsias elavad horvaadid Bütsantsi riigi mõju alla.

Trpimir, Domagoj Dalmaatsia vürst Tomislav ühendas mõlemad rühmad 925. aastal ühtseks

kuningriigiks, mis kestis pea 200 aastat. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

9. sajandi keskel tungisid Horvaatia rannikule moslemid, Bütantsi keisri Basileios I

esimestel valitsemisaastatel suutis Bütsants siiski edukalt tagasi tõrjuda araablaste rünnakuid

Dalmaatsia rannikualadele ning keisririik saavutas taas kontrolli selles piirkonnas.

Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

6

3.2. Keskaeg

11. sajandi lõpupoole jäi troon vabaks ja mitmed võimurüselused nõrgestasid keskvõimu ja

kuningriiki. Põhja-horvaadid, suutmata kokku leppida valitseja asjus, ühinesid 1102. aastal

Ungari kuningriigiga, seda enda kaitseks Bütsantsi vastu. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

Aadria mere rannik läks 12. sajandi alguses juba Veneetsia vabariigi valdusesse. Ehkki

ungarlased püüdsid ka siin aladel võimutseda. Mõned Dalmaatsia linnad küll olid pidevalt

kahevahel – kord Veneetsia poolt, kord vastu. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

1242. aastal laastas mongolite pealetung Ungarit ja Horvaatiat. 150 aastat hiljem hakkasid

Balkanimaadesse sisse trügima türklased. Nad vallutasid 1389. aastal serblased ja 1526.

aastal ungarlased. Põhja-Horvaatia andis end vabatahtlikult Austria Habsburgide valdusse,

et vältida türklasi. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

15. sajandil sai veneetslastel sellisest kassi-hiire mängimisest villand ja nad võtsid asja

tõsisemalt käsile. Nii vajutasid nad oma rusika ja pitseri Aadria mere rannikule neljaks

sajandiks. Vaid Ragusa Vabariik – Dubrovnik jäi iseseisvaks. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

1527–1918 oligi Horvaatia Habsburgide käes, et moodustada puhvertsoon türklaste vastu,

kutsusid 16. sajandil austerlased ka piiriäärsed serblased Voina Kraisse – sõja piirile.

Piirialade serblased said omale autonoomse territooriumi Austria ülemvõimu all.

Horvaatiaga liitusid serblased aastal 1881. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

Aadria rannikut ähvardas 16. sajandil samuti türklaste pealetung, aga türklased ei saanud

sellega hakkama. Pärast Lepanto merelahingut 1571. aastal nad enam ei üritanud ka –

hispaanlased ja veneetslaste väed olid võidukad. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

3.3. Uusaeg

Pärast seda, kui Napoleon I-e väed 1797. aastal Veneetsiat raputamas käisid, läks Lõuna-

Horvaatia ja ka Ragusa prantslaste võimu alla. Napoleon ühendas Dalmaatsia, Istria ja

Sloveenia Illüüria provintsideks. Sealt tegelikult tekkis Jugo – Lõuna Slaavia kontseptioon,

pealinnaga Ljubljanas. Kui Napoleon 1815. aastal Austria-Ungari keisririigi käest Waterloo

all lüüa sai, siirdusid ungarlased järelejäänud tükke kokku korjama. (Wikipedia, Horvaatia,

2013)

Horvaadi rahvuslik ärkamine toimus 1835. 1848 toimus nn talurahva ülestõus, mida juhtis

Josip Jelacic. See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. (Wikipedia,

Horvaatia, 2013)

7

1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium

ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste

kätte. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

3.4. Uusim aeg

Kümme aastat enne Esimest maailmasõda emigreerus 50 000 horvaati USA-sse. Kui Austria-Ungari

impeerium sõjas lüüa saanuna tükeldati, sai Horvaatiast osake Serbia, Sloveenia ja Horvaadi

kuningriigist. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

1929. aastal rajati Jugoslaavia Kuningriik valitsusega Belgradis. Horvaadi rahvuslased seisid sellele

kõvasti vastu. Nad organiseerisid 1934. aastal selle riigi kuningale, Alexander I-le Marseille's

atentaadi. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

Esimeses maailmasõjas olid jugoslaavlased lubanud Itaaliale Aadria mere ranniku vastutasuna

toetuse eest võitluses Austria-Ungariga. Enamus Dalmaatsiast saigi 1918–1943 itaallastele.

(Wikipedia, Horvaatia, 2013)

Pärast seda kui sakslased 1941.(Joonis 1) aastal Jugoslaaviasse

sisse tungisid, seati üles nukuvalitsus eesotsas Ante Paveliciga,

Ustaša juhiga. Pärast sõda pages Ante Pavelic Argentiinasse.

Ustaša püüdis serblasi Serbiast välja ajada. Serblased pagesid

eelkõige Saksamaa suunal, kuid sakslased ei olnud selle üle kuigi

rõõmsad. Ustaša asus rajama koonduslaagreid. Erinevatel

andmetel tapeti neis 60 000–300 000 serblast, juuti ja rumeenia

mustlast. Öeldakse, et "Ustaša tappis kolmandiku serblastest,

kolmandiku ajas välja ja pööras kolmandiku katoliiklusesse.

(Wikipedia, Horvaatia, 2013)

Aga mitte kõik horvaadid ei olnud sellise verise poliitika poolt.

Marssal Josip Broz Tito, kes oli sloveen-horvaat, astus Ustašale vastu. Tuhanded horvaadid sõdisid

tema partisanidena. Lõuna-Horvaatias tapeti vastulöögiks Ustašale serbia cetnikutele sadu horvaate

ja bosnialased sundisid kõik horvaatidest antifašisitid kommunistideks. Nad liitusid vastukaaluks

serbia antifašistidega. Selles horvaadi-bosnia sõjas suri 1 000 000 inimest. (Wikipedia, Horvaatia,

2013)

8

Joonis 1 : Horvaatia vabariik 1941.aastal

Pärast sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks –

Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia ja Hertsegoviinaks ja Makedooniaks. Ehkki

riigiplaneerimine oli stalinlik, edenes Horvaatias, eriti aga Sloveenias majandus võrreldes

lõunapoolsete vabariikikidega jõudsamalt. Nad nõudsid reforme, intellektuaalid ja üliõpilased

suuremat autonoomiat. Selle tagajärjena toimus "Horvaatia sügis 1971". Need reformimeelsed

saadeti kas riigist välja või heideti kompartei ridadest. Jugoslaavias oli NL ees see eelis, et Tito

lubas jugoslaavlastel väljaspool riigipiire tööl käia. Tagasitoodud raha, valuuta oli aga riigi

majandusele kasulik. Titol oli kombeks naaberriikidelt laenata ja ujutada Jugoslaavia riigid üle

odavate kaubandushüvedega – see viis riigid 1980. aastal pärast tema surma majanduskrahhini.

(Wikipedia, Horvaatia, 2013)

Languses olev majandus põhjustas veelgi suuremaid pingeid Jugoslaavia etniliste gruppide vahel,

ning eriti siis, kui Serbia poliitik Slobodan Milosevic hakkas oma serbe sundima midagi ette võtma

Kosovo albaanlaste asjus. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

Kartes serblaste ülemvõimu taastamist, leidsid paljud horvaadid, et on saabunud aeg lõpetada pea

nelikümmend aastat kestnud kommunism ja et tuleb hakata läbirääkima autonoomia asjus.

(Wikipedia, Horvaatia, 2013)

3.5. 1990. ja 1991. aasta

1990. aastal toimusidki vabad valimised ja Franjo Tudiman Horvaadi Demokraatlikust Parteist

võitis üsna kergelt vana Kommunistlikku parteid. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

22. detsembril 1990 avaldati uus Horvaatia põhiseadus. Sellega koos muutusid Horvaatias elavad

serblased rahvusvähemuseks. Uues põhiseaduses ei olnud ära märgitud rahvusvähemuste õigused –

riigiametitest lasti lahti massiliselt serblasi. 600 000 inimese suurune serblaste kogukond muidugi

hakkas autonoomiat nõudma. Kui Horvaatia kuulutas 25. juunil 1991 välja iseseisvuse, nõudis ka

serbia Kraijna piiriäärne kogukond iseseisvust Horvaatiast. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

Puhkes suur vastasseis, võitlemine (Kraijna asub Splitist natuke põhja pool) Krajinas, Baranjas

(Osijeki–Drava jõel) ja Slavoonias (Doonaust läänes). 180 000-liikmeline, 2000 tankiga Jugoslaavia

Rahvaarmee, mida juhtisid Serbia kommunistid, hakkas ise nõudma õigusi ja vabadusi serbia

rahvale ning etnilise diskrimineerimise lõpetamist. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

9

Nende kolme kuu jooksul, mis järgnesid 25. juunile, langes veerand horvaatidest Serbia sõjaväe ja

föderaalvägede kätte. Septembrikuus käskis Horvaadi Vabariigi valitsus luua blokaaad 32-st

föderaalsõjaväe üksusest – see tõstis üldist moraali ja tõi kohale selle sõjalise varustuse, mida selles

situatsioonis tarvis oli. Vastukäiguks blokeeris Jugoslaavia sõjalaevastik Aadria mere ranniku ja

ründasid strateegilise tähtsusega Vukovari linna Doonau kaldal. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

1991. aasta oktoobri alguses liikusid jugode föderaalarmee ja nüüdseks ka Montenegro

Tsernogooria sõjavägi Dubrovniku vastu, et protesteerida ikka kestva blokaadi vastu nende

garnisonide ümber Horvaatias. 7. oktoobril suunati presidendipaleele Zagrebis raketirünnak, püüdes

sooritada atentaati president Tudjimanile. Kangelaslik Vukovari linn langes lõpuks 19. novembril,

kui Jugoslaavia armee lõpetas verise 3 kuu pikkuse piiramise, kus olid osalenud 600 tanki ja 30 000

sõdurit. Horvaatias toimunud kuue kuulise sõdimise jooksul suri 10 000 inimest, sajad tuhanded

põgenesid mujale ja kümned tuhanded kodud purustati tahtlikult. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

3.6. 1992. ja 1993. aasta

Pärast seda, kui Horvaadi parlament viis oma põhiseadusesse sisse muudatuse, mis lubas kaitsta

vähemusi ja nende õigusi, tunnustas Euroopa Liit, eelkõige Saksamaa pealekäimise tulemusena,

Horvaadi Vabariiki jaanuaris 1992. Kolm kuud hiljem tegi seda ka USA ja mais 1992 võeti

Horvaatia ÜRO täisliikmeks. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

Jaanuaris 1993 ründas Horvaadi armee ootamatult serblasi Kraijnas, surudes neid mõnes kohas

tagasi isegi 24 kilomeetrit saades nii oma kontrolli alla mõned strateeglilised punktid. Kraijna

serblased vandusid, et nad ei allu kunagi Zagrebile ja 1993 juunis hääletasid nad üksmeelselt selle

poolt, et liituda Bosnia serblastega ja lõppkokkuvõttes Suure Serbiaga. (Wikipedia, Horvaatia,

2013)

Isehakanud Kraina Serbia Vabariik pidas 1993 detsembis ka valimisi, aga ükski rahvusvaheline

üksus või riik neid ei tunnistanud. Jäktuv "etniline puhastamine" jättis vaid 900 horvaati Krainasse -

algselt oli neid 44 000. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

10

3.7. 1995

Maailma üldsus hakkas tõsisemalt jälgima jubedaid sündmusi Bosnia-Hertsegoviinas ja Horvaadi

valitsus leidis võimaluse, et hakata vaikselt koguma väljaspoolt riiki vägesid. (Wikipedia,

Horvaatia, 2013)

1. mail 1995 sisenes horvaadi armee ja politsei Lääne-Slavooniasse, Zagrebist idas, ning võttis

võimu. Kui horvaadid seal võimu kindlustasid, põgenes 15 000 serblast, olenemata sellest, et

horvaadid lubasid, et kättemaksu ei tule. Belgradi vaikimine pärast seda aktsiooni oli tõestuseks

sellele, et Kraijna serblased olid ülejäänud Jugode toetuse kaotanud. See julgustas horvaate edasi

tungima. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

4. augusti varahommikul 1995 tungisid horvaadid kallale mässajatest serbide pealinnale Kninile.

Kuna serbe oli poole vähem, põgenesid nad Põhja-Bosniasse, võttes kaasa 150 000 tsiviilisikut,

kelle juured Krajinas ulatusid sajandite taha. Sõjaline op ise kestis päevi, kuid sellel järgnesid kuud

terrorit. Kõikjal rüüstati ja põletati serblaste maju, rünnati üksikuid vanaldasi serblasi – justkui

kindlustades, et see rahvastiku vahetus oleks ikka püsiva iseloomuga. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

1995. aasta detsembris kirjutati Pariisis alla Daytoni Lepingule, mis tunnistas Horvaatia

traditsionaalseid piire ja Horvaatiale Slavoonia tagastamist – see tagastamine toimus tegelikult alles

1998. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

Ehkki stabiilsus on taastatud, oli selle leppe üks põhipunkte veel see, et lubatakse Horvaatiasse

tagasi tulla serblastest põgenikel. Elumajad, kohalik tööstus ja põllumajandus Kraijnas ja

Slavoonias olid sõjas tõsiselt kannatada saanud, ning see tegi serblaste tagasiasumise tõeliselt

kulukaks. Ning ehkki serblastest põgenikud, kes tagasi tulevad, on kohtunud suure

bürokraatiarägastikuga, annad Horvaadi valitsus pikapeale rahvusvahelisele üldsusele ja selle

nõudmistele alla. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

3.8. 2009–2013

1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks.

Euroopa Liitu võeti Horvaatia vastu 1. juulil 2013. (Wikipedia, Horvaatia, 2013)

11

4. SLOVEENIA

Sloveenia, ametlikult Sloveenia Vabariik (sloveeni keeles Republika Slovenija), on riik Kesk-

Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia

piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas.

(Wikipedia, Sloveenia, 2013)

Sloveenia on olnud Rooma riigi, Karantaania vürstiriigi, Saksa-Rooma riigi, Austria-Ungari,

Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste riigi, Jugoslaavia Kuningriigi ja lõpuks Jugoslaavia

Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi osa. (Wikipedia, Sloveenia, 2013)

25. juunil 1991 kuulutas Sloveenia välja iseseisvuse, mispeale järgmisel päeval tungisid riiki

Jugoslaavia väed. Järgnes 10-päevane sõda, mille käigus langes 18 ja sai haavata 182 Sloveenia

võitlejat. Jugoslaavlasi langes 44, haavata sai 146 ning vangi võeti 4944. Lisaks hukkus 12 teiste

riikide esindajat, peamiselt ajakirjanikud ja Bulgaaria veoautojuhid. 2. juulil tegi Sloveenia

relvarahuettepaneku. Jugoslaavlased keeldusid, kuid 4. juulil see jõustus. Sloveenia lubas

Jugoslaavia vägedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda Horvaatiasse. 26. oktoobril 1991 lahkusid

Sloveeniast viimased Jugoslaavia väed. (Wikipedia, Sloveenia, 2013)

Tänase seisuga on Sloveenia majanduselt arenenuim endine sotsialistlik riik (endine Jugoslaavia

liiduvabariik). (Wikipedia, Sloveenia, 2013)

Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO

liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Jaanuarist juulini

2008 oli Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik. (Wikipedia, Sloveenia, 2013)

12

5. RIIK

Sloveenia on unitaarne parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb kahest kojast: alamkotta

(Riigikogu ehk Državni zbor) valitakse otse proportsionaalse süsteemi järgi 88 saadikut, kellele

lisanduvad ühemandaadilistes ringkondades valitud ungari ja itaalia vähemuse esindajad.

Valimiskünniseks on 4%, volitused kestavad normaaloludes neli aastat. (Wikipedia, Sloveenia,

2013)

Ülemkoda: Riiginõukogu ehk Državni svet koostatakse omapärasel korporatiivse esindatuse

põhimõttel. Sinna kuulub 40 inimest, kes valitakse:

tööandjate poolt — 4 esindajat

töövõtjate poolt — 4 esindajat

talupidajate, kaupmeeste ja vabakutseliste poolt — 4 esindajat

"mittemajanduslike" tegevusalade poolt — 6 esindajat

regioonidest — 22 esindajat

Selle koja liikmete volituste pikkus on viis aastat. (Wikipedia, Sloveenia, 2013)

Sloveenia President valitakse otse, kuid täita on tal peamiselt vaid esindusroll. Volituste tähtaeg on

viis aastat. (Wikipedia, Sloveenia, 2013)

13

KOKKUVÕTE

Sain uusi teadmisi Horvaatia ja Sloveenia vabariigi kohta ning kuidas saaksin edukamalt kasutada

Microsoft Wordi.

14

KASUTATUD KIRJANDUS

Wikipedia. (25. 0ktoober 2013. a.). Horvaatia. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Horvaatia

Wikipedia. (25. oktoober 2013. a.). Sloveenia. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Sloveenia

15