sisukord sissejuhatus 3 aastaaruanne 2009...
TRANSCRIPT
1
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................. 3
AASTAARUANNE 2009 .................................................................................... 5
Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii näitused 2009 .......................................................... 21
Raamatupidamisbilanss ........................................................................................................ 22
2009. a. tulemiaruanne ......................................................................................................... 24
PAIKKONDADE KÄSITÖÖÜHENDUSTE AASTAARUANDED ............ 25
HARJUMAA JA TALLINN ................................................................................................ 25
HIIUMAA ............................................................................................................................ 28
IDA-VIRUMAA .................................................................................................................. 30
JÕGEVAMAA ..................................................................................................................... 34
JÄNEDA .............................................................................................................................. 36
JÄRVAMAA ........................................................................................................................ 37
KIHNU ................................................................................................................................. 38
LÄÄNEMAA ....................................................................................................................... 40
LÄÄNE-VIRUMAA ............................................................................................................ 42
PÕLVAMAA ....................................................................................................................... 43
PÄRNUMAA ....................................................................................................................... 45
RAPLAMAA ....................................................................................................................... 48
SAARE- ja MUHUMAA ..................................................................................................... 50
SETOMAA ........................................................................................................................... 53
TARTUMAA ....................................................................................................................... 54
VALGAMAA ....................................................................................................................... 56
VILJANDIMAA .................................................................................................................. 59
VORMSI .............................................................................................................................. 61
VÕRUMAA ......................................................................................................................... 62
ALALIITUDE AASTAARUANDED .............................................................. 64
Alaliitude Nõukoda .............................................................................................................. 64
Eesti Lapitöö Selts ................................................................................................................ 64
Eesti Paeliit ........................................................................................................................... 64
Kangakudujad ....................................................................................................................... 65
Käsitöö kollektsionäärid ....................................................................................................... 66
Käsitöömeistrid .................................................................................................................... 66
Mänguasjameistrite Liit ........................................................................................................ 66
MTÜ Rahvarõivas ................................................................................................................ 67
Pitsimeistrid .......................................................................................................................... 68
Vildimeistrid ......................................................................................................................... 69
Väikeettevõtjad ..................................................................................................................... 69
KOOSTÖÖPARTNERID JA KOOLID ......................................................... 70
Tallinna Ülikool ................................................................................................................... 70
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ......................................................................... 71
Eesti Käsitööõpetajate Selts AITA ....................................................................................... 73
Eesti Tööõpetajate Selts ....................................................................................................... 74
Käsitööd õpetavad ametikoolid ............................................................................................ 76
Erivajadustega käsitöömeistrite koolitamine ....................................................................... 76
2
TEGEVUSPLAAN 2010 ................................................................................... 77
2010. aasta olulisemate käsitööürituste kalender ................................................................. 83
Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii 2010. aasta näitused ................................................ 86
2010 aastateema PUUTÖÖ .................................................................................................. 87
Käsitööaasta 2011 ................................................................................................................ 88
AASTARAAMATU LISAD: ............................................................................ 92
1. Käsitööliit 80 juubeliaktuse kava .....................................................................................
2. Teataja nr. 22 (kevad) .......................................................................................................
3. Teataja nr. 23 (sügis) ........................................................................................................
4. Mardilaat 2009 .................................................................................................................
5. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu infovoldik 2009/2010 ..............................................
Aastaraamatu panid kokku Leen Jõesoo ja Liivi Soova
Keeleliselt toimetas Maie Leetoja
Kaane kujundas Kadi Pajupuu
Täname kõiki, kes andsid oma panuse aastaraamatu valmimisele
Head lugemist!
3
SISSEJUHATUS
Teie ees on järjekordne aastaraamat– nüüd juba neljandat korda paberkandjal. Kaks viimast
käsitööliidu juhatuse aruannet ja kolm tegevusplaani on kirjutatud meie arengukavast (2008 -
2011) tulenevatest eesmärkidest juhindudes. Kaks aastat on veel aega arengukavas püstitatud
eesmärkide täitmiseks. Majanduslikud olud annavad eriti tunda paikkondades, kus
käsitöövaldkonna juhitimine ja käsitöösündmuste korraldamine on ikka teiste tööde kõrvalt,
suuremalt jaolt vabatahtlik ettevõtmine. Nii käsitööliidu juhatuse kui maakondade ja käsitööd
õpetavate koolide aruandeid lugedes tundub aga, et tagasilöökidele vaatamata ei jää elu
seisma ning uusi algatusi on oodata kogu valdkonna ettevõtmistes.
Nüüd veebruaris aastaraamatule 2009 sissejuhatust kirjutades on mõtted juba eelolevate
aastate suursündmustel. Aastal 2011 on Tallinn kultuuripealinn ja oleme meiegi oma
ettevõtmised suuremaks planeerinud ning rahvusvahelise konverentsi välja kuulutanud.
Maakondades ja Tallinnas toimuvad ehtekojad loovad meile palju koostegemise võimalusi ja
loodetavasti aitavad käsitöövaldkonda senisest rohkem teadvustada nii noortele kui
täiskasvanutele.
2009 oli meil juubeliaasta. Aruandeaasta algusesse jäi pidu Estonia kontserdisaalis.
Kümnesse tabanud moeetendus oli meeldejääv nii rõivaste autoritele, nende esitlejatele kui
ka saalisolijaile. Sündisid uued koostööprojektid ja kindlustus teadmine, et rahvuslik rõivas
on ikka tõesti kaunis ja meeliköitev.
Aasta peateema oli kangakudumine. Suuremad sündmused – konverents Setumaal ja
teabepäev Tartus olid sisukad ja huvitavad. Korraldajatele lisapunktid, kõik laabus
suurepäraselt.
Teine käsitöö väikeettevõtjate foorum Haljalas läks üle ootuste korda ja võime kinnitada, et
on sündinud uus aastasündmus käsitöövaldkonna edasikestmiseks. Käsitöö väikeettevõtja
esimene aastaauhind läks Ulve Kangrole, kes on oma ettevõtluse üles ehitanud
traditsioonilise setu pitsi taaselustamisele.
Mardilaat uuenes ja käsitöö öö leidis juba esimesel aastal oma koha.
2009. aasta lõpul sai loodud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu fond SA Eesti
Rahvakultuuri Fondi juures, andes võimaluse jagada käsitöö valdkonna stipendiume.
Lisaks ühistele ettevõtmistele toimus aastal 2009 palju suuri sündmusi kohtadel. Väga oluline
oli, et TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias anti esimesed diplomid rahvusliku ehituse eriala
lõpetajatele ja novembris saadi rahvusvahelise akrediteerimise komisjoni poolt kõrge hinnang
õppeprotsessile ja kinnitati võimalust saada oma valdkonna oskusteabekeskuseks.
Kaante vahel on juhatuse poolt kinnitamiseks esitatud tegevusplaan aastaks 2010.
Aastateemaks puutöö ja ees ootamas palju sisukaid ettevõtmisi erinevates Eestimaa paikades.
Lisas on projekt käsitööaastaks 2011 ja kavandamisel uus arengukava alates 2012. aastast.
Siis saab käsitööliidu taastamisest juba kakskümmend aastat. Õnneks on veel piisavalt aega
kokkuvõtete tegemiseks, et siis uutele tuultele jõudu anda.
Liivi Soova
käsitööliidu esimees
4
5
EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIT
AASTAARUANNE 2009
Kutsumus ja kohustus
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (edaspidi ERKL) väärtustab, hoiab ja arendab
paikkondlikke eripärasid arvestades rahvuslikke käsitöötraditsioone kui kultuurinähtust ja
elatusallikat.
Olulisem aruandlusaastal
80 aastat käsitööliidu loomisest. Aktus Estonia kontserdisaalis. Aastaauhinna
Pärandihoidja ja teenetemärkide üleandmine. Moeetendus.
Aastateema − kangakudumine.
Näitused, koolitused, infopäev, mardilaada peateema.
Kangakudumise konverents Setumaal.
XIV käsitööpäev Raplamaal.
Käsitöökonkurss eesti-oma-kiri (õppepäevad, konkurss, näitus, kataloog).
Paikkondade keskseltside/ümarlaudade moodustamine ja teabepäevade korraldamine
paikkondades. Jõgevamaa Käsitööühenduste Ümarlaud.
ERKL-i struktuur
LAIENDATUD VOLIKOGU
liikmete ja toetajaliikmete, alaliitude ja koostööpartnerite esindajad ning auliikmed
VOLIKOGU
liikmete esindajad
JUHATUS
JUHATUSE ESIMEES
TEGEVJUHT
esitab juhatuse esimees, kinnitab juhatus
6
Liikmed
Auliikmed – Erna Aljasmets, Saima Loik, Anu Raud, Ingrid Rüütel
Liikmed – 8 maakondade keskseltsi: Harjumaa ja Tallinna Käsitöö Keskselts, Ida-
Virumaa Käsitööselts, Jõgevamaa Käsitööühenduste Ümarlaud; Läänemaa
Käsitööliste Ühendus, Tartumaa Käsitöö Keskselts, Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö
Keskselts, Viljandimaa Rahvakunstiühing, Virumaa Kunsti ja Käsitöö Selts.
21 maakondades tegutsevat käsitööühendust: Aila Näpustuudio, Eesti Lapitöö Selts,
Etno tuba, Hiiumaa Käsitööselts, huviselts Põimik, Järvamaa rahvakunstiühing
Veimevakk, Kesk-Eesti Käsitööselts, Kihnu folklooriselts Kihnumoa, Muhu Käsitööselts
Oad ja Eed, Narva Klubi Käsitöö, Põlva Käsitööklubi, Rahvakunsti Klubi, Pärnumaa
Rahvakunsti ja Käsitöökeskus, Räpina Käsitöökoda, Saaremaa Käsitöökeskus, Seltsing
Süstik Raplamaa, Seto Käsitüü Kogo, Tallinna Käsitöökeskus, Vormsi Käsitööselts,
Võrumaa Käsitööühistu ESI, MTÜ Näputöö Selts (Võrumaa) ning 5 käsitöökeskust:
Antoniuse Gild, Jäneda Käsitöökeskus (MTÜ Loometöö), Eesti Käsitöö Maja, Platsiveere
Meistrid, Käsitööpärl.
Toetajaliikmed – 30 käsitööga tegelevat väikeettevõtet.
Alaliidud
Alaliitude nõukoda – esimees Lembe Maria Sihvre, asetäitja Anu Randmaa.
Lapitöömeistrid – Anni Kreem, Eesti Paeliit – Eino Tomberg, Eesti Seppade Ühendus –
Gunnar Vares, erivajadustega käsitöömeistrid – Anneli Säre, kangakudujad – Veinika Västrik,
käsitöömeistrid – Kristi Teder, käsitöö kollektsionäärid – Ulve Kangro, MTÜ Rahvarõivas –
Anu Randmaa, mänguasjameistrid – Lembe-Maria Sihvre, pitsimeistrid – Eeva Talts,
siidimaalijad – Aita Rõemus, Vildikoda – Liina Veskimägi-Iliste, väikeettevõtjad – Kersti
Loite.
ERKL-i liikmelisus
Eesti Folkloorinõukogu
Eesti Vabaharidusliit
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsatsioon EVEA
Euroopa Rahvakunsti- ja Käsitöö Föderatsioon
Põhjamaade Käsitööliit
Koostööpartnerid Kutsekvalifikatsiooni SA Kutsekoda, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus
Koolid: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Rahvaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli
Viljandi Kultuuriakadeemia, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool. Kopli Ametikool,
Kuressaare Ametikool
Seltsid: Eesti Käsitööõpetajate Selts AITA, MTÜ Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, Eesti
Tööõpetajate Selts
Muuseumid: Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum (koostööleping 2006),
Eesti Vabaõhumuuseum, Heimtali Muuseum, Hiiumaa Muuseum, Mahtra
Talurahvamuuseum, Obinitsa Seto Muuseumitarõ, Setu Talumuuseum
Volikogu, juhatus ja töötajad
Volikogu Käsitööliidu laiendatud volikogu oli koos 14. veebruaril 2009.
Kohal oli 35 osalejat enamikust paikkondadest, volitatud liikmeid 18.
7
Aastaaruande 2008 ja tegevusplaani 2009 ning paikkondade ja alaliitude aruanded said
kõikide maakondade esindajad köidetult koos lisadega.
Olulisemat aastaaruandest 2008. Loodi uued ühendused MTÜ Rahvarõivas, MTÜ
Vaselised ning Harjumaa ja Tallinna Keskselts. Suund on sinnapoole, et keskseltsid
moodustuksid igas maakonnas. Jätkub kohalike infopunktide tegevus, igal pool need veel
hästi ei toimi. Jätkub ka andmebaasi kogumine. Oli väga hea koolitusaasta. Koostöös EAS-ga
õpetati väikeettevõtjaid seitsmes erinevas koolituskeskuses.
Ebaõnnestunud ettevõtmised: ei suudetud logo statuuti maakondadega edasi arendada.
Juhatuse töö 2008. a. hinnati ühehäälselt heaks.
Revisjonikomisjoni aruande esitas Jaane Tammiste. Aruanne kinnitati ühehäälselt.
Liikmemaks otsustati jätta endiseks: 200 krooni paikkonnad ja 1000 krooni toetajaliikmed.
Juhatus jätkab endises koosseisus, samuti revisjonikomisjon.
Revisjonikomisjon: Marge Tadolder, Kristi Teder, Jaane Tammiste.
Juhatus: Liivi Soova (juhatuse esimees); Ulve Kangro (käsitöökollektsionääride alaliit,
avatud setu pitsi meistrikoda Räpinas); Kersti Loite (Virumaa Kunsti ja Käsitöö Selts);
Kristina Rajando (Vormsi käsitööselts); Eeva Talts (Pärnu Rahvaülikool); Virve Tuubel (Eesti
Rahva Muuseum); Liina Veskimägi-Iliste (Tallinna Käsitöökeskus); Anu Randmaa (MTÜ
Rahvarõivas).
Juhatuse koosolekud 2009. aastal: 15. jaanuaril, 25. aprillil, 3. septembril, 25. novembril.
2009. a. töötasid käsitööliidus
Liisa Tomasberg – tegevjuht
Liina Veskimägi-Iliste – projektijuht (laadad)
Anne Velt – projektijuht (keskaja päevad)
Leen Jõesoo – projektijuht (aastaraamat, dokumendihaldus)
Kristel Kalda – internetilehekülje haldamine
OLULISEMAD TEGEVUSED ARUANDLUSAASTAL
Alus: ERKL-i arengukava aastateks 2008 - 2011
EESMÄRK 1: ERKL on hästitoimiv organisatsioon, mille võrgustik koosneb
paikkondlikest keskseltsidest, käsitöökeskustest ja valdkondi esindavatest alaliitudest.
Igas paikkonnas toimib infopunkt.
Kindel struktuur, ladus koostöö
Mõõdikud:
paikkondlike keskseltside arv
käsitöökeskuste arv
alaliitude arv
noorteorganisatsioonide arv
paikkondlike infopunktide arv
toimiv andmebaas
Olulisemad tegevused
Jätkati omavahelise kommunikatsiooni parandamist. Septembris toimus käsitööühenduste
juhtide ümarlaud, kus arutati käsitööliidu struktuuri toimimist ja muudatuste vajalikkust.
Täpsustati erinevaid veebipõhiseid võrgustikke (paikkondlikud keskseltsid, ühendused,
8
alaliidud) ning käsitöövaldkonna informatsiooni jagamist paikkondadega.
Anti välja paikkondade käsitööühendusi ja tööd tutvustav paikkondade 2010. aasta
kalender.
Jätkus tegevus uute paikkondlike keskseltside loomiseks. Moodustati Jõgevamaa
Käsitööühenduste Ümarlaud. 4. juunil 2009 konverents Põltsamaal. Ümarlaua juht on
Katre Arula.
Juba toimivad keskused Tallinnas (Eesti Käsitöö Maja, Platsiveere Meistrid, Käsitööpärl)
korraldasid oma tegevust seatud eesmärkidest tulenevalt. Suuresti piisava tööjõu puudumise
tõttu ei ole loodud soovitud kontakte Eestis toimivate käsitöökeskuste ja meistrikodade
vahel. Seda just paikkondade tasandil. Koduleheküljel puuduvad vajalikud viited suurematele
käsitöökeskustele. Käsitöövaldkonna üldiseks arenguks oleks taolise info omamine/jagamine
väga vajalik.
Alaliitude Nõukoja koosolekud toimusid 14. veebruaril ja 25. septembril. Alaliitude
tegevust on kajastatud infolehes Teataja ja olulisematest ettevõtmistest on huvilisi
informeeritud veebilehe www.folkart.ee kaudu.
Väga hästi on alustanud tegutsemist MTÜ Rahvarõivas (käsitööliidu alaliit). Vt. MTÜ
aastaaruannet alaliitude aruannete juures.
ERKL on kutsunud üles astuma käsitööettevõtjaid meie toetajaliikmeks. Toetajaliikmeid on
reklaamitud Teatajas ning mardilaadal. Pidevalt uuendatakse toetajaliikmete andmebaasi
meie kodulehel. 2009. aasta lõpuseisuga on ERKL-il 30 toetajaliiget.
Teavet käsitööliidu ettevõtmiste kohta on jagatud kõigil suurematel ettevõtmistel Tallinnas
ja paikkondades. Teavet käsitööliidu eesmärkidest ja suurematest ettevõtmistest on jagatud
olemasolevates infopunktides. Vt. Teatajate tagakülge. Paikkondlike infopunktide võrgustik
ei toiminud aruandeaastal vastavalt käsitööliidu ootustele. Peamine takistus on endiselt
materiaalsete vahendite puudumine paikkondades.
Käsitööliidu juhatuse eestvõtmisel toimus teabepäev Jõgevamaal. Juhatuse liikmed osalesid
käsitööpäeval, kangakudumise konverentsil ja ettevõtlusfoorumil, jagades teavet käsitööliidu
ettevõtmiste kohta.
Käsitööala andmete kogumist rahvakultuuri valdkondlikku andmekogusse juhib
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus. Koostöös maakonna rahvakultuurispetsialistidega
koguti ja täpsustati käsitöövaldkonna andmeid. Andmebaas on rakendatud tööle. Andmed
leitavad aadressil http://www.rahvakultuur.ee . Käsitöövaldkonna andmete kättesaadavus ei
ole veel kõigis paikkondades piisav ja andmebaasis olev ei anna rahuldavat ülevaadet kogu
rahvakunsti- ja käsitöövaldkonnast. Positiivse tulemi saamiseks tuleb tegevust jätkata ja otsida
uusi väljundeid. Käsitööliidu koostöö Rahvakultuuri Keskusega on 2009. aastast toiminud
kahjuks vaid koostööpartnerluse alusel. Puudub süsteemne teabevahetus.
Aruandeperioodil on jätkunud koostöö Käsitööõpetajate Seltsiga AITA ja Tööõpetajate
Seltsiga. Toimusid esimesed koosolekud ühistegevuse kavandamiseks Käsitööaastal 2011:
käsitöökonkurss õpilastele, ehtekojad jt. projektid. Vt. lisa Käsitööaasta 2011. Meie
puuduseks on asjaolu, et käsitööliidul ei ole jätkusuutlikke kontakte noorte huvikoolidega.
Peapõhjuseks huvikoolide suurem orienteeritus kunstile kui käsitööle. Põhjamaade ja teiste
Euroopa riikide kogemust arvestades tuleks ainelise kultuuri valdkonna arengule kasuks
senisest suurem koostöö.
9
EESMÄRK 2: ERKL on oma valdkonna tuntud ja tunnustatud institutsioon Eestis ja
Euroopas.
Meil on palju sõpru, oleme nähtavad
Mõõdikud:
kuulumine valdkonnaga seotud olulistesse ühendustesse Eestis ja Euroopas,
osalemine juhtorganite töös
koostööpartnerite arv
koostöölepingute arv
süsteem enda nähtavaks tegemiseks, meediaplaani olemasolu
toetav meediakajastus - ERKL-i tegevust kajastavad saated, ilmunud artiklid
Olulisemad tegevused
Koostöö Eestis ja Euroopas. Juhatuse poolt volitatud esindajate kaudu jätkus koostöö kõigi
ühenduste ja institutsioonidega, mille liige ERKL on. Esindajad on osalenud nimetatud
organisatsioonide aastakoosolekutel ja võtnud osa volikogude ja nõukogude tööst.
Aruandeaastal kuulusid meie esindajad järgmiste liikmesorganisatsioonide ja
koostööpartnerite tegevust juhtivatesse organitesse:
Kultuuriministeeriumi juures tegutsev vaimse kultuuripärandi nõukogu (Ave Matsin)
Kutsekvalifikatsiooni SA Kutsekoda (Liisa Tomasberg, Anu Randmaa)
Eesti Folkloorinõukogu (Liina Veskimägi-Iliste)
Eesti Vabaharidusliit (esindaja volikogus Kaja Leedjärv)
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsatsioon EVEA (esindaja volikogus I
poolaastal Liivi Soova, II poolaastal Kersti Loite)
Eesti Rahva Muuseumi nõukogu (nõukogu liige Liivi Soova)
MTÜ Eesti Muuseumiühing ( Virve Tuubel)
MTÜ ERM Sõprade Selts (Virve Tuubel)
Mulgimaa kultuuriprogramm (Ave Matsin)
MTÜ Fenno-Ugria Asutus (Liisa Tomasberg)
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse juures töötav tarbekunsti ja oskuskäsitöö
õppekava rühma nõukogu (Ave Matsin, Eeva Talts)
Tallinna Kopli Ametikooli nõukogu (nõukogu liige Liivi Soova)
Euroopa Rahvakunsti- ja Käsitöö Föderatsioon (juhatuse liige Liivi Soova)
Põhjamaade Käsitööliit (juhatuse liige Liivi Soova)
Oleme osalenud Eesti Folkloorinõukogu poolt korraldatud suurematel ettevõtmistel (Baltica,
näitus Riia Vabaõhumuuseumis).
Põhjamaade käsitööliitude juhid kohtusid Kopenhaagenis (märts), kus peateemaks oli Oslos
toimuv konverents (juunis 2010) ja juhtimisõiguste üleandmine Eestisse.
Lisaks käidi Euroopa Rahvakunsti- ja Käsitöö Föderatsiooni koosolekul Bratislavas
(september).
Rahvusvahelisel ajarännakute konverentsil Bridging Ages (Soomes septembris) käidi saamas
kogemusi rahvusliku kultuuripärandi ja käsitöö õpetamisest läbi ajarännaku meetodi, nt.
keskaja päevade.
14. veerbuaril 2009 anti ERM-i 100. aastapäeva puhul käsitööliidu poolt kingitusena üle Eesti
Vabariigi aastapäevaks ühistööna valminud tikitud lillevaip (aastateema 2008).
10
Jätkus koostöö Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsiga.
Koos Sõprade Seltsi Tallinna osakonna ja Tallinna Rahvaülikooliga korraldati Tallinnas Eesti
Rahva Muuseumi kogusid tutvustav loengutesari:
21. jaanuar – Piret Noorhani. Kanada eestlased ja nende kultuuripärand.
18. veebruar – Terje Anepajo. ERM filmikaameraga represseeritute mälestusi kogumas.
18. märts – Agnes Aljas. Eesti argielu dokumenteerimine. Välitööd Kihelkonna vallas 2008.
23. aprill – Tiit Sibul. Siberi setode juures suulist vanavara korjamas.
8. mai – ERMi konservaatorid annavad nõu, kuidas ja milliste vahenditega korrastada
rahvarõivaid:
Laili Kuusma, Inge Tuvike. Rõivaste ja peakatete puhastamine ning parandamine
Enno Rennit, Ülle Vahar. Nahkvööde ja -jalatsite puhastamine ning hooldus
Rein Olli. Metalldetailide ja -ehete puhastamine
Sügispoolaastal alustati kolme tsükliga, milles seekord tutvustatakse Eesti Rahva Muuseumi
filmi- ja fotokogusid.
27. november – ERMi teadur etnoloog Indrek Jääts. Filmikaameraga keelesugulaste juures.
Dokumentaalfilm „Permikomi sügis“ (2009).
10. detsember – ERMi peaarhivaar Tiina Tael. Fotograaf Johannes Pääsukese jälgedes.
Käsitööliidu visuaalne identiteet vajaks enam läbitöötamist ja konkreetseid meediaplaane.
Kahjuks on materiaalsete vahendite nappus olnud seni takistuseks käsitööliidu logo laiemal
propageerimisel. Logo tutvustamiskampaaniat paikkondades ei ole toimunud, kuid logo on
kasutatud aktiivselt ERKL-i trükistel (voldikud, raamatud, flaierid, alaliitude kalender jne.).
Suurim reklaamikampaania oli seotud mardilaada ja käsitöö ööga. Põhilised
reklaamiväljundid on olnud ajaleht, raadio ja tänavapostireklaam. Suuremate ürituste raames
on reklaamitud rahvakunstigaleriis toimuvaid näitusi.
Käsitööliidu tegevuse kajastamisel on olulisel kohal koduleht www.folkart.ee. Aasta jooksul
suudeti hoida kodulehte ajakohasena, kuid novembris 2009 ütles üles meie kodulehekülje
süsteem, mille parandamine võttis aega rohkem kui kuu, ning uuele kodulehele ei õnnestunud
vanast versioonist kanda ümber kõiki andmeid.
Inglisekeelne kodulehekülg ei ole aruandeaastal rahuldavalt toiminud.
Kirjastustegevus. Ilmus infoleht Teataja nr. 22 (kevad) ja nr. 23 (sügis), paikkondade
kalender 2010, Mardilaada leht 2009, reklaamvoldik 2009/2010, keskaja päevade ja
mardilaada flaierid 2009.
Plaan anda käsitööliidu poolt välja avalikkusele suunatud ajakirja on praeguses
majandusolukorras tegevusplaanist välja arvatud. Selle asemel on alustatud läbirääkimisi
ajakirjaga „Käsitöö“, kes edastab ka käsitööliidule olulist informatsiooni ning on vajadusel
nõus tegema meiega veelgi laiemat koostööd, näiteks andma välja lisanumbrit.
ERKL-ile laekuv info messidest jt. käsitöösündmustest on edastatud liikmetele läbi e-posti või
avaldatud internetileheküljel.
EESMÄRK 3: rahvusliku käsitöö säilimine on tagatud läbi elukestva õppe, järelkasvu
toetamise ja mitmekesise koolitustegevuse kaudu.
Õppida on mõnus, see viib asja edasi
Mõõdikud:
11
erinevatele sihtgruppidele (paikkondlike keskseltside ja alaliitude juhid, meistrid,
huvilised, õpetajad) suunatud koolituste arv
koolitustel osalenute arv
kutsekeskuste arv
kutsestandardite arv
väljaantud kutsetunnistuste arv
õppekirjandus (loengukonspektid, kursusematerjalid)
Olulisemad tegevused
Juhtide kool (25. septembril). Koolis arutati 2008/2009. aasta peamisi ettevõtmisi, vt.
täpsemalt Teataja nr. 23.
Väikeettevõtjatele. EAS-i toel toimus väikeettevõtjatele koolitusreis Novgorodi (märts).
Kahel päeval tutvuti paikkonna käsitöötraditsioonidega, külastati muuseume, meistrikodasid
ja tutvuti suveniiride müügikorraldusega Novgorodi kesklinnas.
ERKL-i koolituskeskus. 2009. aastal jätkati koolituskeskuses toimuvate teoreetiliste ja
praktiliste kursuste korraldamist. Jätkusid ka 2008. aastal hoo sisse saanud
rahvarõivakursused, mille põhisihiks ühe konkreetse eseme valmistegemine.
Koolitused programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“
1.1.0603.08-0002 raames.
Koolitusaasta iseloomustusena võib ütelda, et nii käsitööhuviliste kui –meistrite koolitusturg
on muutunud üldise majandussurutise taustal vägagi hinnatundlikuks - väljakutse
koolitusjuhtidele leida teemasid, mis inimesi tõesti huvitavad ning mida on võimalik ka
napimate vahenditega läbi viia.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu kursused 2009
Kevad
Kursus Juhendaja Maht Osalejad
1. Kiuvilt Liisa Kallam 8 4
2.
Uut ja vana villaga ehk
villavariatsioonid Piret Valk 20 7
3. Mütsi viltimine Liina Veskimägi-Iliste 4 8
4. Plekksõlg Silja Saarepuu 12 5
5. Sõba kudumine Hille Ahun-Vaarpuu 20 7
6. Raamatuköite lisakursus Ivi Laas 12 7
7. Vilditud kevadimed Maaja Kalle 8 13
8. Vilditud kevadimed II Maaja Kalle 8 12
9. Loov masintikand Tuija Vähevuori 15 10
10. Sõba kirjamine arhailise tikandiga Christi Kütt 5 12
11. Pitsisidus Monika Järg 24 7
12. Waldorfnukk Maaja Kalle 24 12
13. Niplispits algajatele Kristiina Halberg 24 14
14. Niplispits edasijõudnutele Kristiina Halberg 24 9
15. Salalaegas Pille Kivihall Jäi ära
16. Vanast uus Liisa Kallam, Liisa Tomasberg Jäi ära
12
17. Katsu mind Monika Järg Jäi ära
18. Kaupmeheraamat Pille Kivihall Jäi ära
19. Minu oma märk Virve Tuubel, Aili Palm Jäi ära
20. Värvid Eesti rahvakultuuris Virve Tuubel Jäi ära
21. Lihavõtteküünal Ulve Kangro Jäi ära
22. Tihuvabohu Andres Koidu Jäi ära
208 127
Sügis
Kursus Juhendaja Maht Osalejad
1. Polümeersavist ehted Terje Ennomäe 4 14
2. Keraamiline mosaiik Leen Kuutma 8 13
3. Kiirkursus algajatele kangakudujatele Hille Ahun-Vaarpuu 5 9
4. Vilditud ornament Liisa Tomasberg 4 11
5. Setu pits I Ulve Kangro 12 11
6. Meriino villast sall Liina Veskimägi-Iliste 5 6
7. Tekstiilide hingehoid Ulve Kangro 6 6
8.
Rahvuslikud mustrid polümeersavi
tehnikas Terje Ennomäe 4 11
9. Ühest puust riistad Andres Koidu 8 5
10. Vormime villa Liina Veskimägi-Iliste 4 12
11. Vanast uus ehk uued kuued mööblile Eeva-Liisa Kriis 8 14
12. Kangakudumine algajatele Hille Ahun-Vaarpuu 32 12
13. Shibori Piret Valk 12 11
14. Setu pits II Ulve Kangro 12 7
15. Pitsi- ja pakutrükk Liisa Tomasberg 4 12
16. Mänguasjad viie minutiga Ulve Kangro 4 7
17. Nunotehnika tööproovid Liisa Kallam 8 15
18. Vilditud müts Liina Veskimägi-Iliste 5 11
19. Plekksõlg Silja Saarepuu 10 11
20. Nõelviltimine Maaja Kalle 8 13
21. Vilt sisustuses Liisa Tomasberg, Liisa Kallam 8 11
22. Kingi jõuluks küünal Ulve Kangro 4 8
23. Kingi jõuluks küünal II Ulve Kangro 4 8
24. Ehe-(jõulu)-ehe Andres Koidu 8 5
25. Kangakudumine edasijõudnutele Monika Järg Jäi ära
26. Salalaegas Pille Kivihall Jäi ära
187 243
Rahvarõivaste valmistamise praktilised lühikursused Rahvarõiva Nõuandekojas Pikk 15
Kevad
Kursus Juhendaja Maht Osalejad
1. Kirivöö I Ruth Vilusaar 12 6
2. Kirivöö II Ruth Vilusaar 12 7
13
3. Kõlapooga valmistamine Ille Ahun-Vaarpuu 12 9
4. Rahvuslikud helmekeed Virve Tuubel 3 6
5. Säärepaelad Silja Nõu 4 3
6. Kangakudumise teoreetiline algkursus Maret Lehis Jäi ära
7. Kurrutatud pastelde valmistamine Kristina Rajando Jäi ära
8. Labakute kudumine Eeva Sander Jäi ära
9. Pikk-kuubede valmistamine Jürisson, Koppelmann Jäi ära
10. Pottmütsi kursus Maret Lehis Jäi ära
11. Sitsjaki õmblemine Reet Kapp Jäi ära
12. Sokkide kudumine Eeva Sander Jäi ära
13. Võrkvöö Silja Nõu Jäi ära
43 31
Sügis
Kursus Juhendaja Maht Osalejad
1. Kaaruspaelaga kaunistatud Anu Randmaa 4 6
2. Muhu tikandiga uude aastasse Silja Nõu 24 15
3. Sõbakanga kudumine Anneli Sootna 16 8
4. Tanude tikkimine ja õmblemine Silja Nõu 16 6
5. Kootud viklid ja vitsad Riina Tomberg Jäi ära
6. Niplispits rahvarõivastele Kristiina Halberg Jäi ära
7.
Rahvuslikud ehted väikese
isetegemisega Igor Tõnurist, Liisi Junolainen Jäi ära
8. Sitsjaki õmblemine Jäi ära
60 35
Programm "Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes
koolituskeskustes"
1.1.0603.08-0002
Kevad
Kursus Juhendaja Maht Osalejad
1. Raamatuköide Ivi Laas 21 16
2. Rahvarõiva üldkursus Silja Nõu, Vilve Jürisson 32 23
3. Meeste rahvarõivad Silja Nõu, Vilve Jürisson 32 9
4. Tekstiilide hingehoid Ulve Kangro 12 15
5.
Käsitöö kui kultuurinähtus ja
elatusallikas
Kadi Pajupuu, Kadri Viires,
Ragnar Siil, Liivi Soova,
Liina Veskimägi-Iliste 8 51
6. Näituste kujundmine
Monika Järg, Kadi Pajupuu,
Kaire Jakobson 8 14
7. Raamatuköide Ivi Laas 9 14
113 142
Sügis
Kursus Juhendaja Maht Osalejad
1. Rahvarõivavalmistajate õppepäev 47
14
2. Naiste rahvarõivaste valmistamine Silja Nõu, Vilve Jürisson 36 15
3. Meeste rahvarõivaste valmistamine
Vilve Jürisson, Kübe
Koppelmann 36 13
4. Sissejuhatus muinasaja rõivaloosse Ave Matsin 8 19
5. Arhailise rõiva konstrueerimine Astri Kaljus 8 21
88 115
Lisaks on käsitööühenduste juhtidele, meistritele, huvilistele ning õpetajatele täiendkoolitusi
korraldatud ka alaliitude kaudu: alaliitude kursused, suvekoolid ja käsitöölaagrid. Vt. Teataja
nr. 22 ja 23 ja alaliitude aruanded.
Kõigil suurematel rahvakunsti- ja käsitöölaatadel on korraldatud meistrikodasid ja
õpitubasid lastele. Eraldi tasub mainida Tallinna rahvakunstilaada raames edukalt toimivat
lastelaata.
Väikeettevõtjate täiendkoolitus koostöös EAS-i ja Eesti Tekstiilikunstnike Liiduga
Käsitöö väikeettevõtjatele on ERKL koostöös EAS-i ja Tekstiilikunstnike Liiduga
korraldanud loengusarja
EMOTSIONAALNE MÜÜGIKESKKOND
Koolitus toimus kuues maakonnas: Tallinnas 17. aprillil ja 15. mail, Pärnus 24. aprillil ja 22.
mail, Tartus 9. ja 29. mail, Rakveres 11. septembril ja 30. oktoobril, Võrus 13. ja 27
novembril, Kuressaares 16. oktoobril ja 20. novembril.
Koolitusel olid käsitlemisel järgmised teemad
Avalik käsitöö. Kadi Pajupuu.
Kuidas me paistame. Mida meist teatakse, mida meist arvatakse. Käsitöö meedias. Interneti
võimalused.
Käsitöö maine minu erialal ja minu klientide pilgu läbi.
Kaire Jakobson, Monika Järg, Kadi Pajupuu, Urmas Puhkan.
Kliendi ootused. Huvi tekitamine, kliendisuhte hoidmine.
Tagasi maa peale. Müügikeskkonna kvaliteet. Urmas Puhkan.
Meistrikojad ja stuudiod. Kriitiline kolleeg. Toote positsioneerimine.
Praktiline harjutus. Meistri märk. Urmas Puhkan.
Koostoimimise võlu ja valu. Kaire Jakobson.
Milliseid sõnumeid meie tegevusest kannab müügikeskkond. Miks tullakse tagasi. Avatusest ja
kogukonnavaimust käsitöömüügi kontekstis.
Kujundusstiil kui osa promotsioonist. Monika Järg.
Kuidas firmastiil aitab mainekujunduse sihte realiseerida. Mida räägib meist pakend.
Idee ämmaemandad I. Kadi Pajupuu.
15
Inspiratsiooni leidmise teekondi.
Kodutöö kirjeldus. Müügikeskkonna analüüs. Ettevalmistus teisel koolituspäeval
toimuvaks personaalseks nõustamiseks – ootame osalejatelt nädala jooksul täidetud
küsimustikku ning pilte oma tootest (toodetest), mille osas nõu vajavad.
Meistrikojast laadakäruni. Merle Suurkask.
Kuidas organiseerida asjalikult ja emotsinaalselt. Koht ja konkurentsistrateegiad. Toodete
müügiedu erinevates müügikeskkondades.
Müügiprotsess on põnev. Kaire Jakobson.
Müümine on looming. Müüja teadmiste ja suhtlemisoskuse olulisus müügiprotsessis.
Kodutöö kokkuvõte. Kadi Pajupuu.
Ideaalse müügikeskkonna kuvand kodutööde põhjal.
Lummi lugu. Merle Suurkask.
Tootearenduse mõjutegurid. Materjalilood – kuidas mõjutab materjali kvaliteet ja
kättesaadavus toote elujõulisust.
Praktiline harjutus. Piirideta loomingulisuse meistriklass.
Kaire Jakobson.
Töö gruppides. Valmistatakse käsitööese, mis tuleb kohapeal müügisituatsiooni panna –
kujundada hind, teha hinnasildid, vajadusel lisada midagi veel toote müügiatraktiivsuse
huvides. Grupid kujundavad koos müügiväljapaneku. Toote müümine.
Samaaegselt toimub individuaalne nõustamine kursuslaste toodete baasil.
Kadi Pajupuu, Monika Järg, Merle Suurkask.
Idee ämmaemandad II. Monika Järg.
Ühe tootearenduse lugu. Innovatsiooni laineharjad ja -põhjad. Alternatiivsed ressursid
materjalipõllul.
Leiutamisest. Kadi Pajupuu.
Kasuliku mudeli lugu. Patendiamet kui sõber ja nõuandja.
Intellektuaalomandi kaitse.
Koolituse toeks loodi veebikeskkond TeoTeo www.teoteo.ee
Projekt "Käsitööga tööle II"
Projekti „ Käsitööga tööle 2“ nr. 1.3.0102.09-0036 rahastab Euroopa
Sotsiaalfond.
Maist 2009 kuni septembrini 2012 teeb Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit koostööd Viljandi
Kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskuse ja MTÜ-ga Virtuaalturg projekti
Käsitööga tööle raames.
Projekti üldeesmärgiks on õpetada töötutele käsitööalast tootearendust, ettevõtlust ja
internetikeskkonna kasutamist ning luua seeläbi uusi töökohti.
Projekt viiakse läbi Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis, Võrus.
Projekti sihtrühmaks on 180 eelneva käsitööoskusega töötut inimest, sealhulgas üle
poolteiseaastaste laste emad.
Koolituste piirkondlikud kontaktisikud on: Helgi Põllo (Kärdlas), Eeva Talts (Pärnus),
Kersti Loite (Rakveres), Virve Tuubel (Tartus), Kristi Jõeste (Viljandis), Maarika Sepp
(Võrus).
3 õppeperioodi jooksul koolitatakse igas piirkonnas 3 õppegruppi suurusega kuni 10 inimest
igas grupis. Iga õppeperioodi (algab sügisel ning lõpeb kevadel) jooksul viiakse läbi
regulaarselt kahenädalase intervalliga toimuvat tootearenduskoolitust, tsükliõppena
planeeritud ettevõtluskoolitust ning kevadisel poolaastal internetikeskkonna kasutamise
16
intensiivkursust. Õpperuppide koolitustegevusse kaasatakse vabatahtlikud kohalikud
maakonna käsitööspetsialistid, kes toetavad tootearenduskoolituste käigus vajaminevate
konkreetsete käsitööoskuste õpetamist. Iga-aastasel mardilaadal viiakse läbi Eesti
Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt korraldatud koolitust Eesti käsitööturu hetkeolukorrast
ning kaardistatakse koolitatavate tooteideede turusuutlikkust ja konkurentsivõimet. Enne
väikeettevõtjaks hakkamist saavad naised kuni 6 kuud mentoritelt abi.
Projekti tulemusel aidatakse töötutel käsitööoskustega naistel konkurentsivõimelisena
tööturule naasta.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustas septembris
2009 tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas. Projekti tegevuste kaudu
saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest
valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on
aidata ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid. 2009/2010 õppeaasta grupid
on komplekteeritud ning õppetöö kulgeb plaanipäraselt. Liigutakse eesmärgi poole jõuda päris
oma tooteni, mis julgustaks alustama käsitööetevõtlusega.
Esimene koolitusperiood kestab üheksa kuud – septembrist 2009 maini 2010.
Koolitustegevuse teavitamine. Koolituse korraldamine ja teavitamine on integreeritud
Tallinna Rahvaülikooli koolitustegevusega. Koolitusalane info on kättesaadav nii ERKL-i kui
Rahvaülikooli kodulehel ning infovoldikutes. Koolitust on propageeritud kõigil käsitööliidu
suurematel ettevõtmistel ning raadio ja ajalehe reklaamide kaudu. Teave on kättesaadav ka
Vabaharidusliidu teabekanalite kaudu.
Meistriõpe. Kutseeksamite korraldamine.
Rahvakunsti- ja käsitöömeistri kutsetunnistust antakse välja kuuel erialal: tekstiil, sepatöö,
kivitöö, nahatöö, puutöö, keraamika. Võimalik on taotleda II-V kutsetaset, alates 2008. aastast
lisaks erivajadustega käsitöömeistritele osaoskustunnistust.
Kutsekomisjoni koosseis 2009. aastal:
Liisa Tomasberg (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit – esimees),
Anu Randmaa (MTÜ Rahvarõivas – aseesimees),
Inna Soonurm (Riiklik Eksamikeskus),
Kadi Pajupuu (Tekstiilikunstnike Liit),
Kersti Laanmaa (Keraamikute Liit),
Pille Kivihall (Nahakunstnike Liit),
Mare Johandi (Kutsekoda),
Priit-Kalev Parts (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia),
Heigo Jelle (Seppade Ühendus/Eesti Kunstiakadeemia).
Alates 2009. aastast saab uue võimalusena taotleda rahvarõivameistri kutsetunnistust IV ja V
tasemel. Esialgu puudub selleks eraldi kutsestandard ja kehtib standard rahvakunsti- ja
käsitöömeister tekstiili alal. Koostatud on täiesti uus eksami juhend ja eksamiküsimused,
mille leiate www.folkart.ee.
2009. aastal sooritasid kutseeksami 23 inimest kutseharidussüsteemi kaudu
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool – sepa erialal väljastati 17 II taseme
kutsetunnistust
Kuressaare Ametikool – keraamika erialal väljastati 5 II taseme tunnistust
Kopli Ametikool – tekstiili alal (tikkimine) väljastati 1 III taseme tunnistus
17
Viis inimest Tartu Rahvarõiva Koolist said esmakordselt IV taseme kutsetunnistuse
rahvakunsti ja tekstiili alal rahvarõiva valmistajatena.
Osaoskustunnistusi anti välja koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega ja
Töökeskusega ”Juks”.
Kolmele inimesele omistati II taseme siidimaalimise osakutse ja ühele inimesele II taseme
keraamika glasuuripealse maali osakutse.
Kutsetunnistuse saamise võimalusi on tutvustatud käsitööliidu koolitustel ja seminaridel.
Teavet saab nii ERKL-i kui Kutsekoja veebilehe ja infolehe Teataja kaudu.
EESMÄRK 4: traditsioonide ja järjepidevuse väärtustamise, tegijate tunnustamise ja
tegevuse mitmekesistamise kaudu on säilinud elujõuline rahvuslik käsitöö.
Käsitööalased ettevõtmised on saavutanud ühiskonnas laia tuntuse.
Koos tehtud, hästi tehtud
Mõõdikud:
vaimse pärandi (erinevate käsitöötehnikate) kaardistus paikkondade kaupa
Pärandihoidja auhind
erinevate stipendiaatide hulk
mardilaada ja keskaja päevade toimumine
paikkondlike käsitöölaatade arv
käsitöönäituste arv
aastateemaga seotud ettevõtmiste arv
iga-aastased käsitööpäevad
käsitöö populariseerimisele ja uute toodete väljatöötamisele suunatud konkursside arv,
osalejate arv
avaldatud trükiste arv
Olulisemad tegevused
80 aastat käsitööliidu loomisest – 14. veebruaril tähistati käsitööliidu 80. aastapäeva.
Toimus aktus ja moeetendus Estonia kontserdisaalis. Moeetenduse lavastas Tantsuteater Tee
Kuubis. Vt. aastaraamatu lisadest juubeliaktuse kava.
Pärandihoidja auhinna 2008 said Silvi Alliman, Silja Nõu ja Reet Piiri. Autasud anti üle
14. veebruaril volikogule järgnenud aktusel Estonia kontserdisaalis. 2009. aasta
pärandihoidjateks on nimetatud Eevi Astel, Helgi Põllo, Aldo Järvsoo. Autasu antakse välja
käsitööliidu pidulikul üritusel Estonia talveaias 13. veebruaril 2010.
Aasta jooksul koguti raha Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu fondi avamiseks SA Eesti
Rahvuskultuuri Fondi juures. 2009. aasta lõpuks sai piirsumma 100 000 kr. täidetud.
Stipendiumid käsitöömeistritele. ERKL-i juhatuse ettepanekul on taotletud stipendiume ja
toetusi nii suurettevõtmiste korraldamiseks kui käsitöömeistrite tegevuse toetuseks erinevatelt
fondidelt ja institutsioonidelt (Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet,
Hasartmängumaksu Nõukogu, EAS ). Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia 2008
said Põlvamaa käsitööseltsi juht Asta Tagel (XIII käsitööpäevade korraldamine) ja
tekstiilikunstnik Ene Pars (näituse eest „Uuesti uus“) ning aastapreemia 2009 Lembe Maria
Sihvre ja Margit Sondberg (näituse eest „Oh laula ja hõiska“).
18
Seto Käsitöö Kogo sai kangakudumise konverentsi korraldamise ning mitmete käsitööd
propageerivate ürituste korraldamise eest tänupreemia kultuurkapitalilt.
Alustati Käsitööaasta 2011 ettevalmistamist. Koostati eelprojekt, millele järgnevad 2010. a.
lepingute sõlmimine ja tegevuste konkretiseerimine koostööpartneritega. Vt. tegevusplaani
lisa Käsitööaasta 2011.
Jätkus käsitööliidu suurürituste mardilaada ja keskaja päevade korraldamine. Toetutud on
traditsioonidele ja leitud ka uut. Olulisi muutusi läbis mardilaat, mis kestis sel aastal kolm
päeva ja lisandus käsitöö öö. Esimene käsitöö öö õigustas end ning tundub, et sellest kujuneb
uus tradistioon. Programmi vt. aastaraamatu liosadest Mardilaada leht.
Keskaja päevade raames toimus Tallinna raekojas juba teist korda karneval, millest on
plaanis kujundada traditsioon. Keskaja päevade projekt on kirjutatud programmi Tallinn
2011 ning on heaks kiidetud.
Paikkondlike traditsiooniliste rahvakunsti- ja käsitöölaatade korraldamine. Vt.
aastaraamatu lisadest Teataja nr 22.
Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis korraldati 25 heatasemelist näitust. Täpsemalt vt.
aastaaruande lisa nr 1. Juhatuse ettepanekul valiti parimaks näituseks aastal 2009 Lembe
Maria Sihvre ja Margit Sondberg näitus „Oh laula ja hõiska“.
Tänu kuraator Liisa Tomasbergi tööle on näitused muutunud nii sisult kui kujunduselt
paremaks.
Baltica raames toimus Riias rahvusvaheline ühisnäitus. Teemaks päikesesümboolika
rahvakunstis. Eestit esindas tekstiilikunstnik Liisa Tomasberg setuteemaliste vilditud
vaipadega.
Käsitöö propageerimine aastateema – kangakudumine – kaudu.
Aastasündmusena toimus 5.-6. mail rahvusvaheline kangakudumise konverents Setumaal.
Seto Käsitüü Kogo eestvedamisel Värskas aset leidnud konverentsi võib julgelt pidada
kangakudumise aasta tippsündmuseks. Toimusid õpitoad ja ettekanded. Lektoritena astusid
üles Anu Raud, Vaike Reemann, Kadi Pajupuu, Tarmo Mäesalu, Monika Järg ja Christi Kütt.
Vt. ka Teataja nr 23.
Ettevalmistused ja aastateema 2010 – puutöö – väljakuulutamine. Õppepäevade, trükiste,
konkursi planeerimine ja ettevalmistus.
Ettevalmistavad teemarünnakud Käsitööaasta 2011 teema ehe-ehe kordaminekuks.
Konkursside korraldamine
Eesti-oma-kiri
Konkursi edukaks õnnestumiseks toimusid õppepäevad. Loeng Tallinna
Rahvaülikoolis 13. novembril 2008 (K. Summatavet), Loeng ERM-i Näitustemajas
23. jaanuaril 2009 (V. Reemann, V. Tuubel)
Konkursile esitati töid 97 märgusõna all, kokku võttis osa 57 autorit või autorite
kollektiivi. Žürii koosseisus Monika Järg (žürii esimees), Aldo Järvsoo, Pille Kivihall,
Ele Praks, Virve Tuubel valis välja kaks võidutööd. Võitjateks olid valgalane Andres
Oreškin ja juba mitmendat aastat esimeste sekka jõudnud Kristiina Nurk Lääne-
Virumaalt.
Võidutööde näitus oli avatud 27. maist 16. juunini Eesti Käsitöö Majas
Eesti-oma-puu
Toimus puutööaastat ette valmistav õppepäev – ühepuupäevad Karuskosel (11.-14.
juunil Soomaal)
19
Töötati välja konkursi juhend. Oktoobris kuulutati välja uus konkurss
Vt. täpsemalt tegevusplaani juurde lisatud puutööaasta kokkuvõte
Kangakudujate alaliit kuulutas mardilaadal välja konkursi Minu (vana)ema põrandavaip.
XIV käsitööpäev peeti Raplamaal 25. aprillil. Paikkonnale iseloomulikult oli läbivaks
teemaks klaasikunst, kuna möödus 130 aastat klaasitootmise algusest Järvakandis.
Vt. Teataja nr 23.
Rahvusvahelise koostöö
Väikeettevõtjate õppereis Novgorodi (märts).
Osalemine pitsifestivalil Horvaatias (september).
Milano käsitöömessi külastamine (detsember).
Vaimse pärandi kaardistamise ettevalmistamiseks ei ole saavutatud loodetud taset.
Käsitööliit loodab panustada Kultuuriministeeriumi juures moodustatud vaimse
kultuuripärandi nõukogule, kus meid esindab Ave Matsin.
EESMÄRK 5: aastal 2011 eestlane väärtustab ja oskab tähele panna unikaalset eesti
käsitööd, mis on üheks eestluse identiteedi aluseks
Oma on armas
Mõõdikud:
unikaalsete käsitööesemete tunnustamine kvaliteedimärgiga
tootearenduspreemiate arv
konkursside võidutööde jõudmine käsitööturule
käsitööliidu poolt tunnustatud käsitööpoodide ja avatud meistrikodade arv
ERKL-i toetajaliikmete (väikeettevõtjate) arv
Olulisemad tegevused
Oma kvaliteedimärki on erineval ajaperioodil andnud välja Saaremaa keskus ja oma
kaupluses müüdavatele toodetele pannud ka Kodukäsitöö OÜ. Kahjuks on mõlemad
tegevused praeguseks erinevatel põhjustel seiskunud. Planeeritud üle-eestilise kvaliteedimärgi
andmine ei ole olnud edukas. Peamiseks põhjuseks on saanud käsitöötoodete rohkus, väga
erinev tase ja ka mõne toote osaline tööstuslik tootmine. Käesoleval hetkel peab käsitööliidu
juhatus planeeritud kujul kvaliteetmärgi andmist ebaotstarbekaks ja mitte jõukohaseks. Kuid
suurenenud huvi rahvusliku ja rahvuslikul ainesel loodud käsitöötoodete vastu annab
võimaluse just selle teemaga katsetada ning anda kvaliteedimärk väga headele koopiatele või
paikkonna traditsioonidele toetuvale toodangule.
Parima käsitöötoote valimine on piirdunud suurüritustel valituga.
Keskaja päevadel
Parim meister - Gyulmira Ibragimova, püsttelgedel kuduja Dagestanist
Ilus toode ja väljapanek - Nikolai Ivanov, Läti keraamik
Lastepärane töötuba- Natalja Litvinova
Mardilaadal
Põnev uus toode - Ulve Kangro kuivatatud pihlakatest ja hõbetraadist kaelakee
Parim toode - Katre Arula rahvuslikus stiilis köögitekstiilide sari
Parim rahvuslik toode - rahvuslikus stiilis rõivad See ilus TRIIBULINE. Autorid Raja Kohv,
20
Reet Kapp, Kübe Kopelman, Maia-Liis Urve
Stiilseim müügikoht - Emma Leppermanni stiilne, leidlik, terviklik
Parimaks rahvakunstigalerii näituseks valiti Lembe Maria Sihvre ja Margit Sondbergi
rahvuslikes rõivastes nukkude kollektsioon „Oh laula ja hõiska“.
Käsitööliidu juubelipidustustel Estonia kontserdisaalis anti esimest korda välja ettevõtja
auhind Käsitööettevõtja 2008. Esimese auhinna sai Ulve Kangro. Juhatuse otsusega antakse
parima käsitööettevõtja tiitlit edaspidi käsitööettevõtjate foorumil.
Käsitööettevõtjatest ERKL-i toetajaliikmeid reklaamitakse veebilehel www.folkart.ee ja
trükistes. Kahjuks ei ole täitunud eesmärk, et veebilehelt avaneksid lingid kõigi
toetajaliikmete kodulehtedele. Olemasolevate kodulehtede tase on kahjuks ebaühtlane.
Käsitööliit on jätkuvalt arvamusel, et head veebilehed võivad olla ka reklaamiks
toetajaliikmete toodangu müügile. Meie kodulehe kasutamine on pidevas tõusus. Seda eriti
tänu suurürituste (keskaja päevad, mardilaat) reklaamikampaaniale.
Viimasel kahel aastal on käsitööliit korraldanud erinevaid kursusi ja õppereise, mõeldes just
väikeettevõtjatele. Edaspidi peaks sellist tegevust suunama eelkõige toetajaliikmetele.
Välja anti konkursi eesti-oma-kiri võidutööde kataloog, kus tutvustatakse ka tööde autoreid.
Käsitööpoodide ja avatud meistrikodade kaardistamine. Omavalitsuste ja projektide toel
on antud välja käsitööpoode ja meistrikodasid tutvustavad kaardid Tallinnas, Lääne-Virumaal
ja Setomaal. Vt. ka www.folkart.ee
Tegevusplaanis püstitatud ülesanne käsitöötoodangu müügi korraldamiseks veebikeskkonnas
www.laat.ee ei saavutanud soovitud tulemust. Rubriik Käsitööliit soovitab jäi loomata. Meie
soovitustele tuginedes on küll mitmed käsitöö väikeettevõtjad ennast antud keskkonda
registreerinud ja müüvad oma toodangut.
Aruandeperioodil käivitati projekt Ring ümber käsitöö Pärnumaal. Lisaks tutvustas
käsitööliit „Postimehe“ reisirubriigis tuntumaid käsitööpoode ja meistrikodasid üle Eesti.
Mitmed ajakirjad ja ajalehed on lisaks tasulisele reklaamile tutvustanud erineva
rõhuasetusega meie käsitööd.
2009. aasta juunis esitleti majanduslikku kaardistust Eesti loomemajanduse hetkeseisust, mis
oli jätkuks 2005. a. sarnasele uuringule. Esimest korda oli loomemajanduse hulka
arvestatud ka käsitöö valdkond. Peame seda suureks edasiminekuks.
Käsitööettevõtluse toetamise eest sai Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Eesti Väikeettevõtjate
Assotsatsiooni EVEA kuldmärgi.
21
Aastaaruande lisa
Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii näitused 2009
AEG NIMI KORRALDAJA
6. - 19. jaan Ühe pere pitsid Kristiina ja Priit Halberg
20. jaan. - 23. veebr. Kootud vaibad Illi Lill
25. veebr. – 9. märts Riina Tombergi uus
kollektsioon
Riina Tomberg
10. – 23. märts Ulve Kangro uus kollektsioon Ulve Kangro
24. märts – 6. aprill Kiri emale Kristel Põldma
7. – 20. aprill Muhu Käsitööselts MKS
21.aprill – 4. mai Kaltsuvaibad Kulla Altmäe
5. mai – 18. mai
19.mai-25.mai
Võru linavabriku Vestra
nätusmüük
Kaido Kaust
26. mai – 15. juuni Konkurss
eesti – oma – kiri
ERKL
16. – 29. juuni Villa võlu Eve Tiidolepp
30.juuni – 13. juuli Oh laula ja hõiska Etno Tuba (Lembe Sihvre)
14. – 27. juuli Klaasehted Mariliis Makus
28. juuli – 10. aug. Vildinäitus Sireli-sireli Liina Veskimägi-Iliste
11. – 24. august Setupitsiline keraamika Aili Palm
25. aug. – 7. sept. Hea Villa näius Liisa Tomasberg, Ülle Saar
8. – 21. sept. Narva pitsimeistrid Olga Kubitskaja
22. sept- 5. okt. Eesti lapitöömeistrid Ene Pars
6. – 19. okt. Tallinna RÜ 50. H. Kivihalli
kalligraafia
Kaja Leedjärv
20. okt.- 2. nov. Haapsalu Kutsehariduskeskus
Ilu ei panda padaje
Marju Heldemaa
3. – 30. nov. Uusix Soome taaskasutus
näitus
ERKL
1. – 14. dets. Otepää kudumid ja Vestra
linane
Marge Tadder ja Kaido
Kaust, OÜ Vestra EX
15. dets – 4. jaan. Läks nahka Kristina Rajando
22
ERKL
Reg.nr. 80107338
Raamatupidamisbilanss seisuga 31.detsember 2009.a.
TUH.KROONIDES (komakohata)
Lisa Majandusaasta lōpp Majandusaasta algus
nr 31.detsember 2009.a. 31.detsember 2008.a.
AKTIVA
KÄIBEVARA
RAHA JA PANGAKONTOD 1 63 62
NÕUDED JA ETTEMAKSED
LÜHIAJALISED NÕUDED 2 116 122
ETTEMAKSED 3 21
NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 116 143
KÄIBEVARA KOKKU 179 205
AKTIVA KOKKU 179 205
PASSIVA
KOHUSTUSED
VÕLAD JA ETTEMAKSED
OSTJATE ETTEMAKSED 4
VÕLAD TARNIJATELE 22 57
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 4 26 57
KOHUSTUSED KOKKU 26 57
NETOVARA
EELMISTE PERIOODIDE AKUMULEERITUD TULEM 148 127
ARUANDEPERIOODI TULEM 5 21
NETOVARA KOKKU 153 148
PASSIVA KOKKU 179 205
23
24
ERKL
Reg.nr. 80107338
2009. a. tulemiaruanne TUH.KROONIDES (komakohata)
Lisa nr 2009.a. 2008.a.
TULUD
1. LIIKMETASUD
1.1 Mittesihtotstarbelised
Liikmemaksud 30 33
Liikmetasud kokku 30 33
2. ANNETUSED JA TOETUSED
2.1 Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused
Valitsuse sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 665 710 2.2 Sihtotstarbelised annetused ja toetused
Valitsuse sihtfinantseerimine projektideks 914 1071
Õppemaksud 245 268
Annetused ja toetused kokku 1824 2049
3. Muud põhitegevuse tulud 6 8
TULUD KOKKU 5 1860 2090
KULUD
Sihtotstarbelised kulud:
projektide otsesed kulud 6 -772 -897
stipendiumid -14 -12
koolituse otsesed kulud -67 -82
Sihtotstarbelised kulud kokku -853 -991
Mitmesugused tegevuskulud -148 -172
Tööjõukulud:
palgakulu -637 -680
sotsiaalmaksu kulu -211 -224
töötuskindlustuse kulu -6 -2
Tööjōukulud kokku -854 -906
KULUD KOKKU -1855 -2069
ARUANDEAASTA TULEM 5 21
25
PAIKKONDADE KÄSITÖÖÜHENDUSTE AASTAARUANDED
HARJUMAA JA TALLINN
Käsitööühendused
Tallinna Käsitöökeskus
Seltsing AMFORA – portselanimaal
Anija valla käsitööklubi
Käsitööettevõtjad
OÜ SORBUS- looduslikud käsitööseebid
FIE Avalaid Monika - ehted, polümeersavi, viltimine
FIE Smitt Helena- tikkimine, heegeldamine, õmblemine
FIE Eva Raudkivi- siid
Infopunktid
Keila Kultuurikeskus
Anija valla Kultuurikeskus
Tallinna Käsitöökeskus Pikk 15 Platsiveere meistrid. Vildikojas. (Saadaval
Käsitööliidu Teatajad ja voldikud)
Kose Päevakeskus
Harjumaa ja Tallinna Käsitöö Keskselts
Ajalugu Asutamine: 13. november 2008
Harjumaa ja Tallinna Käsitöö Keskselts on Harjumaa Kultuurikorraldajate Liidu üks osakond.
Keskselts on jagatud neljaks piirkonnaks, mida juhivad käsitöö kuraatorid: Põhja-Harjus Liina
Veskimägi-Iliste, Ida-Harjus Margit Aasmaa, Lääne-Harjus Külliki Kurmiste ning Lõuna-
Harjus Erge Loorits, kes koondab kokku kogu keskseltsi tegevuse.
Lähtudes keskseltsi esimesest aastast püstitati järgmised ülesanded:
1. Harjumaa ja Tallinna käsitöötegijate kaardistamine, mille tulemiks sai ülevaade
Harjumaa paikkonna käsitööst ja tegijatest. Kaardistamine jätkub.
2. Piirkonna kontaktisikute/koordinaatorite leidmine ja kinnitamine. Tulemina
moodustati Harjumaale 4 piirkonda (Põhja-, Lõuna- ,Ida- ja Lääne-Harju), kinnitati
piirkondade kuraatorid, kes omakorda tegelevad käsitöötegijate kaardistamisega ning
infovõrgustiku moodustamisega oma piirkonnas.
3. Harjumaa ja Tallinna käsitöösündmuste kalendri koostamine. Tulemina suuremad
tähtsündmused said aasta alguses käsitööliidu kodulehele ning listidesse. Muud
sündmused on näha aruandes.
4. Koolitused, õppe eesmärkidel väljasõidud. Piirkondades toimusid õpitoad. Üle-
eestilist infot koolituste kohta edastati e-maili teel.
5. Vabariiklikest ettevõtmistest osavõtt: käsitööpäev Raplamaal, Aasta teema 2009
kangakudumine oli Harjumaa käsitöö päeval Padisel läbiva teemana kajastatud,
Mardilaadast osavõtt külastusena ja kauba pakkujatena.
6. Harjumaa ja Tallinna Käsitöö Keskseltsi koduleht aadressil www.harjukultuur.ee
7. Harjumaa NOKIA/ROSINA otsimine jätkub. Üks hea võimalus on leida 18. mai-15.
juuni 2010 toimuval Harjumaa käsitöönäitusel„Harjumaa kaunimad käsitööd“
Kontaktisik: Erge Loorits, 5252220, [email protected]
Aadress: Hariduse 1, Kose alevik, Kose vald, 75101 Harjumaa
26
2009. aasta
Suuremad ettevõtmised, sh. suurim kordaminek Harjumaal
Harjumaa tähtsündmuseks oli Harjumaa käsitöö päev, 27. juunil Padisel. Uueks ettevõtmiseks
võib lugeda TÕNi (Täiskasvanud Õppija Nädala) raames toimunud käsitööpäeva Keila
Kultuurikeskuses. Planeerime käsitööpäeva ka 2010. aastal, sellest võib kasvada traditsioon.
Suureks kordaminekuks saab lugeda ka käsitööliikumise aktiveerumist valdades: Anija vallas
moodustati 14. septembril käsitööklubi ning Kose Päevakeskuses käivitus oktoobris käsitöö
töötuba, mõlemad on aktiivselt tegutsenud terve aasta.
Laadad,sündmused
11. jaanuaril Sulatustehnikas klaasi töötuba Raasiku Kunstikeldris.
18. jaanuaril Keraamika töötuba Raasiku Kunstikeldris
30.mai Keila päev- Kevadlaat
31.mai Ühisjoonistamine vabas õhus (Tammiku mõisa park)
13. juuni VII Harju -Jaani kihelkonnapäevade kunstidepäev Peningi mõisas
22-23.august Kose kihelkonnapäevade käsitöölaat
29.november ADVENDILAAT - Keilas
detsember KÄSITÖÖ JÕULULAAT- Keila Sotsiaalkeskuses
12-13.dets. Kose jõuluturg (Kose Spordimaja)
Näitused
Jaanuar. Maalitud portselan – kultuurikeskuse ringi tööde näitus (Keila Kultuurikeskuses)
Kärt Seppeli keraamikanäitus (Keila Kultuurikeskuses)
Andres Tarto fotonäitus "Päevinäinud peeglid" (Raasiku Rahvamajas)
Veebruar. Maalitud portselan – Helgi Treimuth (Keila Kultuurikeskuses)
Tikanditega kodutekstiilid ( Keila Kultuurikeskuses)
Teksad teie teenistuses – lapitehnikas taaskasutusnäitus ja töötuba (Keila Sotsiaalkeskuses)
Märts. Kohtla-Järve Kaunite Kunstide Kooli keraamikanäitus (Keila Kultuurikeskuses)
Maalitud kapiuksed (Keila Sotsiaalkeskuses)
Näitus „Keila kangakudumisring 45. a.“ ning sündmuse tähistamise raames avatud 1 m
vaibakudumise töötuba (Keila Sotsiaalkeskuses)
Tavaline kaltsuvaip (Keila Sotsiaalkeskuses) 4. aprillil Hugo Hiibuse šaržide näituse avamine ja kohtumine vanameistri endaga! Kohapeal
võimalus lasta endast šarž joonistada :) (Raasiku Rahvamaja)
Aprill. Lihavõttenäitus – käsitöö+keraamika, sellest hakkab traditsioon tekkima (Keila
Kultuurikeskuses)
Mood pole moeasi – iseloodud rõõm (Keila Sotsiaalkeskuses)
Anija valla käsitöö näitus (Anija valla Kultuurikeskus) Mai. Ewa-Kaisa plakkmaalide näitus (Kose Raamatukogus)
Lihavõttenäitus ja töötoad (Anija valla Kultuurikeskus) „Sirlett“ – emadepäeva näitus– keraamilised tordid jne. (Keila Kultuurikeskuses)
Mõnusad käsitööd ja kunstivärk Tiiu Jalaka kogust (Keila Sotsiaalkeskuses)
Kevadine käsitööringide ülevaatenäitus (Keila Sotsiaalkeskuses)
Suur kevadnäitus (Keila Kultuurikeskuses)
Tartu kunstikoolkonna kunstniku Ermi Litoveri maalinäitus (Raasiku Rahvamaja)
Juuni. Raasiku valla käsitöömeistrite tööde näitus-müük (Raasiku Rahvamaja)
Vilma Virgepuu pokudest valmistatud figuuride näitus (Raasiku Rahvamaja) Harjumaa IV käsitöö päev (Padisel)
Juuni-august. Erna Aljasmetsa käsitööde näitus (Kose Raamatukogus)
27
August. Maalitud kapiuksed (Nõva Huvikeskuses)
September. Art Around Salo näitus. Kunsti- ja maalinäitus välimaa autoritelt (Anija valla
Kultuurikeskus) Oktoober.Vello Paberits – puutööd, näitus-müük (Keila Kultuurikeskuses)
„Sirlett“ – keraamikanäitus (Keila Kultuurikeskuses)
Liivika Juksaare tehtud piltide näitus (Raasikul Ernesaksa saalis)
Detsember. Eesti Lapitöö Seltsi näitus „Lapitehnikas seinatekstiilid.“ (Keila
Kultuurikeskuses)
Kingivihjed päkapikkudele– lapitehnikas suured nukud, kuused (Keila Kultuurikeskuses)
Suur Oru küla käsitöönäitus „Uued ja vanad käsitööd“ (Oru Raamatukogu)
Koolitused, töötoad
1. veeburaril tiffani-vitraaži töötuba. Juhendaja Tarvo-Aro Mett (Raasiku Rahvamaja)
15. veebruaril sulatustehnikas klaasvitraaži töötuba lastele ja täiskasvanutele (Raasiku
Rahvamaja)
22. veebruaril keraamika töötuba lastele ja täiskasvanutele (Raasiku Rahvamaja)
1. märtsil tiffani-vitraaži töötuba. Juhendaja Targvo-Aro Mett. (Raasiku Rahvamaja)
30. mail keraamika töötuba (Raasiku Kunstikeldris)
4. oktoober TÕNi nädala 1. KÄSITÖÖPÄEV Keila Kultuurikeskuses
alates oktoobrist igal kolmapäeval Kose Päevakeskuse käsitöö töötuba ( Kose Päevakeskus)
28. oktoobril Käsitööklubi õpituba pärlitehnika õpetus. Õpetaja Monika Avalaid (Anija valla
Kultuurikeskus) 18. novembril Käsitööklubi õpituba, makrameetehnika õpetus. Õpetab Külliki Heris (Anija
valla Kultuurikeskus) 9. detsembril Käsitööklubi õpituba, polümeersavist pärlite meisterdamine. Õpetaja Külli
Kroon (Anija valla Kultuurikeskus)
Probleemid, mis on paikkonnas takistuseks Probleeme pole, soov on leida igasse valda kontaktisik, kes koguks enda ümber käsitöötegijad
ning oleks neile innustajaks.
Koostöö erinevate organisatsioonidega
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Lapitöö Selts, Harjumaa Muuseum
2010. aasta tegevusplaan
Suuremad ettevõtmised Harjumaal
Laadad, sündmused
29. mail Keila päeva laat, võimalus müüa käsitööd
10. juulil Harjumaa V käsitöö päev Neeme külas Jõelähtme vallas (näitus- müük, töötoad,
Harjumaa muuseumi väljapanek vastavalt aastateemale 2010 puutöö)
Näitused
8.- 19. veebruar. Ehete näitus. Oma töid esitlevad Monika Avalaid ja Külli Kroon (Anija valla
Kultuurikeskus) 20.-27. märts. Keila Gümnaasiumi käsitööõpetaja Anneli Teimanni personaalnäitus (Keila
Kultuurikeskus)
Aprillis. Anija Valla käsitöö näitus (Anija valla Kultuurikeskus) Lihavõttenäitus – temaatilised tarbenõud Keila Kultuurikeskuse portselaniringilt 18. mai-15. juuni. Harjumaa käsitöö ülevaatenäitus „Harjuma kaunimad käsitööd“
(Keilas Harjumaa muuseumis ning Keila Kultuurikeskuses)
Septembris. Puuskulptuuride näitus (Anija valla Kultuurikeskus)
Koolitused, töötoad
28
26. jaanuar. Käsitööklubi õpituba Meisterdame hõbetatud traadist ja klaaspärlitest käekee.
Õpetaja Külli Kroon (Anija valla Kultuurikeskus) Märts-aprill. Lihavõtte keraamika töötuba. Kärt Seppel õpetab savist lihavõttemunade
tegemist, glasuurime ja põletame. (Keila Kultuurikeskuses)
Märts-aprill. Lihavõtte portselanimaali töötuba. Õpetaja Liisel Leppik, võimalus kõigil
soovijail maalida munatopse, kruuse ja portselanmune (Keila Kultuurikeskuses)
Oktoober. TÕN i nädala 2. KÄSITÖÖPÄEV (Keila Kultuurikeskuses)
MTÜ Tallinna Käsitöökeskus
Ajalugu Asutamise aasta 1999. Tallinna Käsitöökeskus loodi Eesti Kodutööstuse Edendamise
Keskseltsi struktuuri muutumisel Tallinna ja Harjumaa liikmete soovil. Hetkel tegutseb
käsitöömeistrite klubi, korraldatakse kangakudujate infopäeva ning viiakse ellu viltimisega
seotud projekte. Keskus on Harjumaa ja Tallinna Käsitöö Keskseltsi liige 2009. aastast.
Kontaktisik: Liina Veskimägi-Iliste, 56 674 671, [email protected]
Aadress: Estonia pst 5a, Tallinn
Suuremad ettevõtmised, sh. suurim kordaminek
Käsitöömeistrite klubi kevadine käsitöönäitus Tallinna Rahvaülikooli ruumides Juta Lutsu
eestvedamisel. Näitus rahvakunstigaleriis „Sireli sireli” (28.7.-10.8.2009). Kaastöö
kangakudujate infopäeva (Tartu Kõrgem Kunstikool) projekti kirjutamisel oktoobris.
Koostöö erinevate organisatsioonidega
Harjumaa ja Tallinna Käsitöö Keskseltsi liige. Koostöö Vildikoda MTÜ ga.
Probleemid, mis on paikkonnas takistuseks.
Üksikliikmed (FIE, käsitöö väikeettevõtjad), kes varem olid liikmed, kuuluvad
toetajaliikmena ERKL ega näe põhjust osaleda mitme MTÜ töös.
MTÜ Rahvakunsti Klubi
Ajalugu
Asutamise aasta 1989. Tegeleb põhiliselt erinevate käsitöökursustega, korraldab näitusi ja
tegeleb klubilise tegevusega.
Kontaktisik: Mare Sihvre, 56921601, [email protected]
Aadress: Kalevipoja 10, Tallinn
2009. aasta
Näitus „ 20 aastat Rahvakunsti Klubi“, keskaja päevad, mardilaat, sõpruskohtumine Jaapani
kooriga.
Probleemid, mis on paikkonnas takistuseks Lasnamäe linnaosa suhtumine kultuuritöösse negatiivne
Koostöö: Vabaharidusliit, ERKL, Dagestani Kultuuriselts Eestis.
2010. aasta tegevusplaan
Tekinäitus Pirita Sotsiaalmaja saalis kuni 5 veebruarini, osalemine keskaja laadal ja
mardilaadal. Näitus Keskraamatukogu võõrkeelte osakonnas.
HIIUMAA
Käsitööühendused
29
Kindlalt teada MTÜ Hiiumaa Käsitööselts ja MTÜ Ajaloolised Võtted.
Viimasel ajal on erinevaid mittetulundusühendusi ja seltsinguid juurde tulnud, aga nende
kohta puudub info, kuna neil on käsitöö üks paljudest tegevusaladest, põhitegevusalaks mingi
muu tegevus.
Käsitööettevõtjad
FIE– kindlalt teada, et tegutsevad edasi 3, ülejäänud kas on oma tegevuse lõpetanud
või pole meile teada.
OÜ – OÜ Hiiu Vill, OÜ Tuulepesa, OÜ Pitsu
Käsitöökauplused
Tuulepesa pood
OÜ Pitsu pood Heltermaa mnt.
Hiiumaa muuseumi müügiletid – FIE Ülle Lorits
Hiiumaa Turismiinfokeskuse müügilett
Infopunkt – puudub
Ülevaade pole täiuslik, kuna puudub sellekohane täpne info. Paljud ettevõtjad on oma
tegevuse lõpetanud, samas on juurde tulnud uusi, kelle tegevus pole veel laialt tuntud.
MTÜ Hiiumaa Käsitööselts
Ajalugu
Asutamise aasta 1998.
Loodud viie asutajaliikme poolt. Seltsi eesmärgiks on Hiiumaale omaste käsitöötraditsioonide
jätkamine, käsitöö kui omaette kunsti viljelemine ja propageerimine, kohalikust materjalist
tehtavate Hiiumaale omaste käsitöötoodete idee otsimine ja kavandamine, oma liikmetele
igakülgse abi osutamine.
Kohe pärast loomist aktiivne tegevus ei käivitunud, kuna liikmed olid väga tegevad oma
ettevõtluses. 2002. aastal muutus seltsi tegevus aktiivsemaks, valiti uus juhatus ja lisandus 19
uut liiget. Ajavahemikul 2002-2008 lisandusid veel 5 liiget, lahkus 2. Seltsi juhtis
kolmeliikmeline juhatus.
2009. a. valiti 5- liikmeline juhatus, seltsil oli 2009. a. lõpuks 32 liiget. Välja on kujunenud
traditsioonilised ettevõtmised – käsitöölaadad suvel ja talvel, väiksemad koolitused liikmetele,
käistöö kvaliteedimärgi – Hiiumaa Roheline Märk – ellukutsumine ja korra aastas
tunnustamine.
Kontaktisikud: Margit Kääramees (juhatuse esimees), 52 44 820, [email protected]
Kadri Kuusk (juhatuse liige), 51 29 263, [email protected]
Aadress: Vabrikuväljak 8, Kärdla, Hiiumaa
2009. aasta
16.-18. juuli – käsitöö näitus-müük „Millestki midagi“ Tuuru majas
18. juuli – X käsitöö- ja omatoodangulaat Kärdlas, Vabrikuväljakul
1. august – kohvikutepäeva käsitöökohvik „Teki all“ ja töötoad
Kärdlas, Mere 6
5.-7. november – Hiiumaa esindamine XIII mardilaadal Tallinnas Saku Suurhallis
oktoober-november – Hiiumaa Rohelise Märgi konkursi väljakuulutamine ja
läbiviimine
november-detsember – käsitööde ideekonkursi „Uus kingitus“ läbiviimine
11.-12. detsember – X käsitöö jõululaat Kärdla Kultuurikeskuses
käsitöö jõululaadal käsitöökonkursi ja Hiiumaa Rohelise Märgi võitjate
väljakuulutamine
30
2009. a. oli traditsiooniliste käsitöölaatade juubeliaasta – nii suve- kui talvelaat toimusid juba
10. korda.
Probleemid
Käsitööseltsi juhatuse liikmed on kõik väga hõivatud oma põhitegevusaladel ja seetõttu ei ole
võimalik tegeleda järjekindlalt seltsi asjadega.
Keeruline on tegevusi läbi viia, kuna rahastused tuleb leida projektipõhiselt ja projektide
tegemiseks, läbiviimiseks ning aruandluseks kipub juhatuse liikmetel aega nappima.
Käsitöölised pole väga aktiivselt kaasa löömas seltsi tegevustes laatade-välisel ajal, rohkem
armastatakse nokitseda omaette kui ühiselt.
Õnneks on paljud külaseltsid hakanud ise erinevate käsitööaladega tegelema, mis loob saare
erinevates piirkondades elavatele huvilistele paremad kaasalöömise võimalused.
Koostöö
Koostöös Ühendus Kodukant Hiiumaaga viidi läbi projekt „Traditsioonilisest käsitöö
tundmisest uue tooteni“, mille käigus koguti ja kaardistati osaliselt tikandite kasutamise info.
Antud projekt vajaks jätkuprojekti, kuna ühe aastaga ei jõutud just palju teha.
Koostöös Kärdla kultuurikeskusega korraldati juba 10. korda käsitöölaatasid.
MTÜ Hiiumaa Turismiliiduga koostöös viidi läbi kohvikute päeva käsitöötoad augustis ja
Hiiumaa meene ning „Uue kingituse“ käsitöökonkursid detsembris.
2010. aasta tegevusplaan
17. juuli – XI suur käsitöö- ja omatoodangu laat Kärdlas, Vabrikuväljakul
Näitus-müük Tuuru maja saalis enne laata ja laada ajal.
Üleriigilised seppade päevad enne laata ja laada ajal, koostöö Hiiu Folgiga.
Mardilaadal osalemine novembrikuus.
Käsitöökonkursid „Uus kingitus“ ja „Hiiumaa meene“ oktoober – detsember 2010.
17.- 18. detsember XI käsitöö jõululaat.
Koolitused
Hiiumaa Roheline Märgiga uute kvaliteetsete toodete tunnustamine
IDA-VIRUMAA
Käsitööühendused
1. Jõhvi Seltsimaja käsitööring
„Nobenäpp“
2. Jõhvi Pensionäride Ühenduse ring
„Jõhvi Kudum“
3. Kiviõli Pensionäride Liidu
käsitööring
4. Illuka käsitööring „Maarjahein“
5. Lüganuse naisteklubi
6. Pagari Seltsimaja käsitööring
7. Aseri käsitööring
8. Toila Selts „Merekivi“
9. Voka käsitööring
10. Toila käsitööring
11. Sonda Perenaiste Selts (seltsing)
12. MTÜ Narva Käsitööklubi
13. MTÜ Ida-Virumaa Käsitööselts
31
Käsitööettevõtjad
1. MTÜ „Maadaam“
2. Leonhard Bogdanov FIE
3. Kaie Taim FIE
4. Evelyn Hints FIE
5. Jekaterina Jegorovtseva FIE
6. SA E. Strauss
Käsitöökauplused
1. Käsitöökauplus Jõhvi Kaubakeskuses (Isetegija OÜ)
2. „Kingituste Kiirabi“ Kaubanduskeskus „Tsentraal“ Jõhvis (FIE Evelyn Hints)
3. FIE Karin Kaup (müügil kangad ning palju käsitöötarvikuid)
Infopunktid
1. Jõhvi Seltsimajas
2. Narva Käsitööklubi
MTÜ Ida-Virumaa Käsitööselts
Asutamine: 2000. a.
Ajalugu: Seltsi asutajate seas olid kaks Pärandihoidja tiitliga tunnustatud käsitöömeistrit–
Meedy Hiielo ja Meeri Raadik. Selts on korraldanud palju käsitööalaseid ettevõtmisi Ida-
Virumaal ja tutvustanud oma maakonna käsitööd Eestis ja mujal. On läbi viinud erinevaid
koolitusi oma liikmetele ja paljudele maakonna käsitööhuvilistele.
Suurematest ettevõtmistest võiks nimetada käsitöölaata “Viru Nikerdaja”, millest on saanud
iga-aastane traditsioon. Seltsi eestvedamisel viiakse läbi erinevaid käsitööpäevi, sealhulgas
Karjamäe hobitalu käsitööpäev ja vabariiklikud käsitööpäevad Uuskülas.
Seltsi eesmärgiks on jätkuvalt rahvuslike käsitöötraditsioonide järjepidevuse säilitamine Ida-
Virumaal, seltsi liikmete harimine, käsitööalase tegevuse propageerimine ja vastavasisulise
teabe levitamine seltsi liikmeskonna hulgas. Käsitööalaste teabepäevade, näituste,
konkursside ja teiste sündmuste organiseerimine.
Kontaktisik: Anne Uttendorf, 33 64 772, 55 47 273. [email protected]
Aadress: Kooli 2, Jõhvi, 41533 Ida-Virumaa
2009. aasta
Tähtüritused
XI käsitöölaat „Viru Nikerdaja“ Jõhvi Gümnaasiumis 11.-12. aprillil
Jõhvi jõululaat Jõhvi Seltsimajas 12. detsembril
Käsitöömeistri A.Praakli voldiku „Kirikindaid Virumaalt“ esitlus Ida-Virumaal
Näitused Näitus teemal „Kinnas“ „Viru Nikerdajal“ 11.-12. aprilil.
Õpilastööde näitus „Virumaa kindamustrite ainetel“ „Viru Nikerdajal“ 11.-12.aprillil.
Kevadnäitus Jõhvi Seltsimajas 7.-10.mail.
Konkursid Konkurss „Kinnas“ täiskasvanutele käsitöölaadal „Viru Nikerdaja“.
Konkurss „Virumaa kirikinnaste ainetel“ lastele ja noortele.
Koolitused Õppepäev „Märgviltimine“, Tatjana Petšeritsa 1. veebruaril.
Käsitööpäev Karjamäe hobitalus – keraamika maapõletus. I etapp 15. juunil, II etapp 11.-12.
juulil. koos Tarbekunstiseltsiga CDE.
Väljasõidud
14. aprill – ERKL- i 80. aastapäeva pidustused Estonia kontserdisaalis
25. aprill – käsitööpäevad Järvakandis
10. oktoober– väikeettevõtjate foorum Haljalas
8. november – mardilaat
32
Muud
Õpitoad Tuhamägede tantsupeol 7. veebruaril.
Avatud õpitoad peremessil „Terve pere“ 2. jaanuaril.
Avatud meistritekojad Jõhvi muinaspäevade ajal 28. augustil.
Avatud õpitoad jõululaadal Jõhvi Seltsimajas 12. detsembril.
Avatud õpitoad Iisaku külalaadal (Iisaku muuseum), Sillamäe ja Narva üritustel (Tatjana
Petšeritsa, Meedy Hiielo, Olga Kublitskaja).
Õpitubade teemad: viltimine, õletöö, klaasimaal, niplispits, erinev näputöö lastele.
Probleemid:
1. Suur maakond, suured vahemaad, halb ühistranspordikorraldus, et kaugemate
maakonna nurkadega on õhtuti ja puhkepäeviti bussiühendus kehv, siis paljud ei saa
meie korraldatud üritustest osa võtta. Seetõttu on aktiivsemad tegijad ikkagi Jõhvi ja
Kohtla-Järve lähedased paikkonnad.
2. Jätkuvalt info levitamine maakonna kaugematesse valdadesse keeruline, puuduvad
kontaktisikud, seetõttu puuduvad andmed tegelikust hetkeolukorrast maakonnas, kus
ja kui palju ringe või üksikisikuid tegeleb veel käsitööga.
3. Keeleprobleem – venekeelne kogukond jääb rohkem omaette ja tegutsevad põhiliselt
omakeskis, kuigi viimasel ajal on aktiivsemalt tulnud välja laatadele. Ja ka
õppepäevadel on lisandunud huvilisi.
4. Liikmeskonna vananemine– noori tegijaid ei lisandu. Ka eestvedajaid on vähe. Kõik,
kes teevad, on väga hõivatud, seepärast napib aega ja jäävad mitmed head ideed vahel
teostamata.
5. Puudub oma galerii– ei saa korraldada näitusi, mis oleksid atraktiivsed ja tekitaksid
inimestes teotahet, häid mõtteid ning ideesid.
Muu oluline
Erinevate ürituste ja tegevuste organiseerimisel on tõhus koostöö Ida-Virumaa Omavalitsuste
Liiduga, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega, Eesti Kultuurkapitaliga, mitmete
ümberkaudsete valdadega, Iisaku ja Sillamäe muuseumiga, Jõhvi valla allasutustega jpt.
Hea koostöö ka üksikute käsitöötegijatega, kes pole end registreerinud FIE-deks, vaid on
harrastajad. Peamiselt ikka pensioniikka jõudnud inimesed.
Kuigi tundub, et MASU mõjub paikkondade arengule soodsalt. Inimesed on hakanud
otsima ja kasutama kohapealseid vaba aja veetmise võimalusi. Ka on tärganud soov midagi
ise teha ja oma oskusi täiendada.
Jätkuvalt töised on sõprussidemed CDE Tarbekunstiseltsiga Tallinnast. Korraldame koos
õppepäevi, vahetame näitusi, õpime üksteiselt uusi käsitöövõtteid.
Laatadel osaleb palju käsitöömeistreid üle Eesti. Narva Muuseumis on pidevas arengus
Põhjaõu, kus käsitöökojad toimivad aastaringselt ja suveperioodil korraldatakse erinevaid
käsitööpäevi (nt. nädal seppadele, puutööle jne.)
2010. aasta tegevusplaan
23. jaanuaril– õppepäev “Klaasi-ja portselanimaal” Jõhvi Seltsimajas
27. veebruaril– käsitööpäev “Siidimaal, paelte punumine, viltimine” Jõhvi Seltsimajs
10.-11. aprillil– XII käsitöölaat “Viru Nikerdaja” Jõhvi Gümnaasiumis
mai-juuni– Ida-Virumaa Käsitööseltsi 10. aastapäevale pühendatud näitus Purtse Kindluses
15. augustil– käsitööpäev Karjamäe hobitalus
16. oktooberil– Seltsi üldkoosolek Jõhvi Seltsimajas
11. detsemberil– jõululaat Jõhvi Seltsimajas
33
MTÜ Narva Klubi Käsitöö
Ajalugu MTÜ Narva klubi KÄSITÖÖ on asutatud 09.01.2001; hetkel aktiivseid osalisi 16.
MTÜ peamised tegevused:
Eestis elavate rahvuste rahvuslike käsitöötraditsioonide säilitamine;
integreerine Eesti ühiskonda Eesti kultuuri ja rahvaloominguga tutvustamise kaudu;
erinevate kultuuri- ja rahvusühingutega sidemete loomine, hoidmine ja tugevdamine
Eesti piires ja välismaal;
käsitöö propageerimine linna-, regionaal-, vabariiklike ja rahvusvahelistest näitustest
osavõtmise kaudu;
ühingu liikmete aktiivse osavõtu toetamine linna sotsiaalsete ja kultuurialaste
arenguprogrammide realiseerimisel;
käsitöö ja käsitöönduste meisterlikkuse täiustamine, aga ka nende arengusuundade
otsimine.
Kontaktisik: Olga Kublitskaja 55 31 658, [email protected]
www.hot.ee/olgalace
2009. aasta
1. III Eesti rahvusvahelise pitsiseminari korraldamine 30. aprillil Tallinnas, 1.-2. mail
Narva Muuseumis. Osalejad Horvaatiast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Venemaalt,
Lätist, Hollandist ja Eestist. Näitused, õpitoad, loengud, Narva niplispitsistuudio
moedemonstratsioon.
2. 2006. aastal loodi Eesti esimene niplispitsitöökoda Narva linnuse Põhjaõues.
Demonstreeritakse 17. sajandi käsitöömeetodeid. Loomingulise käsitöökoja
korraldamine Narva linnuse Põhjaõue hoovis, mille eesmärk on arendada Ida-Virumaa
turismi juunist septembrini.
3. Narva käsitööklubi ja Narva niplispitsistuudio võttis osa Narva Muuseumi näitusest
„Niplispits riietuses ja interjööris“ 26.04.-16.05.
4. Narva käsitööklubi ja Narva niplispitsistuudio võttis osa Iisaku Muuseumi näitusest
„Niplispits riietuses ja interjööris“ 18.06.-26.08.
5. Narva käsitööklubi ja Narva niplispitsistuudio võttis osa Eesti Käsitöö Maja näitusest
Tallinnas „Niplispitsi heli“ 08.09.-21.09.
6. Eesti esindamine oma personaalse meistriklassi näitusega Prantsusmaal
rahvusvahelisel pitsifestivalil Luxeuil linnas, juunis.
7. Eesti esindamine oma personaalse meistriklassi näitusega Venemaal, Peterburis,
Puškini Muuseumis 1.03.-1.04.
8. XIII mardilaat Tallinnas 5.11.-7.11.
9. „Viru Nikerdaja“ Jõhvis, näitused ja meistriklassid 10.04.-11.04.
10. Pitsinäitus ja meistriklass Vene Kultuurikeskuses Tallinnas 25.09.
34
JÕGEVAMAA
Käsitööühendused
1. MTÜ Käsiteokoda
2. Kiwwja Lapiselts
3. Põltsamaa käsitööselts
4. Emadeklubi
5. MTÜ Kamari Haridusselts
6. Adavere Mõisa Selts
7. Käsitöökoda Kuldne Õlg
8. Lustivere Kultuurimaja käsitööring
9. Põltsamaa Kultuurimaja
kangakudumisring
10. Puurmani käsitööselts Kati
11. SA Kalevipoja Koda
12. Kaarepere kunstiring
13. Pajusi käsitööring
14. Võisiku- Kundrussaare Küla Selts
EWA
15. Lõuna –Eesti Rahvarõivaste
Piirkondlik Nõuandekoda
16. SA Jõgeva Linna Sotsiaalmaja
Käsitööettevõtjad
1. FIE Katre Arula – lapitöö, disain,
õmblemine
2. OÜ Alasi – sepised
3. FIE Kadri Vaikloo – linased rõivad
4. J.K. Sandras OÜ – silmus- ja
masinkudumine
5. Siimusti Keraamika OÜ
6. FIE Jaan Kabin – puutöö
7. Palamuse Klaasikoda
8. Sohvi äri – käpiknukkude
valmistamine
9. OÜ Rewool – villane lõng
10. Ingrid Juuse – nukud, vaibad
11. FIE Taimi Puus – rahvuslik käsitöö
12. Tabivere Ehtelaegas – käsitööehted
13. Äksi villatööstus
Käsitöökauplused
1. OÜ Puuhabe käsitöökauplus – käsitöötarvete müük
2. MTÜ Käsiteokoda – rahvuslik käsitöö, lapitööd jm. Põltsamaa Lossihoovis
3. FIE Eha Alt – käsitöötarvete müük
4. Ethel Hakkaja kunstiäri – kunsti ja käsitöö müük
Infopunktid
1. OÜ Puuhabe käsitöökauplus
2. MTÜ Käsiteokoda Põltsamaa Lossihoovis
MTÜ Käsiteokoda
Ajalugu Loodud 2009. aasta aprillis.
Põhieesmärgiks käsitööürituste korraldamine. Juhatusse kuuluvad Katre Arula ja Kersti Pook.
Oleme korraldanud kaks käsitöölaata, käsitöökonverentsi, avanud oma töö-, näituse- ja
kaupluseruumid Põltsamaa Lossihoovis, kus jõulude ajal toimusid töötoad ja jõulukohvik.
Kontaktisik: Katre Arula. 5513147, [email protected]
Aadress: Pargi 3a-7, Põltsamaa 48103, Lossi 1a Põltsamaa 48103
2009. aasta
Suuremad ettevõtmised, sh. suurim kordaminek
Jõgevamaa I käsitöökonverents 4. juunil.
Põltsamaa lossipäeva käsitöölaat 11. juulil.
Põltsamaa jõululaat 12. detsembril.
Käsiteokoja avamine Põltsamaa Lossihoovis 9. oktoobril.
Probleemid, mis on paikkonnas takistuseks
Põltsamaa piirkonnas on hea koostöö käsitööliste vahel, aga kaugemad maakonna nurgad
hoiavad omaette. Käsitöökonverentsi korraldades tuli see hästi välja, kuna peamised kuulajad
olid Põltsamaa piirkonna elanikud. Puudub ka ühine list, mille kaudu teateid edastada.
35
Koostöö erinevate organisatsioonidega
Jõgevamaa I käsitöökonverents 4. juuni Põltsamaa Lossirestorani ruumides– Põltsamaa Lossi
Arendus SA, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Põltsamaa Linnavalitsus, Jõgeva Maavalitsus,
Europ Direct Jõgeva.
Põltsamaa lossipäeva käsitöölaat 11.juuli Põltsamaa Lossihoovis– Põltsamaa Lossi Arendus
SA, Põltsamaa Kultuurikeskus, Põltsamaa Käsitööselts, Põltsamaa Emadeklubi, Põltsamaa
Kunstikool ja Põltsamaa Kunstiselts. Lisaks aitas palju vabatahtlikke käsitöösõpru.
Põltsamaa jõululaat 12. detsembril Põltsamaa Kultuurikeskuses– Põltsamaa Kultuurikeskus,
Põltsamaa Emadeklubi, Põltsamaa lasteaed Mari, Põltsamaa Lossi Arendus SA, AUKK
(MTÜ Ajakirjanduse Uurimus ja Koolitus Keskus).
2010. aasta tegevusplaan
Suuremad ettevõtmised
1. 3. juuli Põltsamaa lossipäeva III käsitöölaat
2. 11. detsembril XII käsitöö jõululaat
Käsiteokojas Põltsamaa Lossihoovis toimuvad läbi aasta näitused ja koolitused, müüakse
rahvuslikku käsitööd, lapitööd, kangastelgedel kootud esemeid ja muud põnevat käsitööd.
Septembris tahame välja kuulutada konkursi Kohalik Käpik, mis toimub terve aasta.
Osalema ootame eelkõige kohalikke noori ja vanu, kellele käsitöö südamelähedane. Selle
raames tahame tuua käsitöömaastiku kaardile ka Põltsamaa vanad käpikukirjad.
Põltsamaa Käsitööselts
Ajalugu
Eelkäijate jälgede talletamine, materjalide (fotod, väljakirjutised, koopiad jms.), mis
valgustaksid Põltsamaa ja endise Põltsamaa kihelkonna käsitööringide, koduste tegijate,
käsitööõpetajate ja ringijuhtide tööd, kogumine. Lisaks leidub värkstoas rahvuslikku käsitööd
puudutavat kirjandust, õppematerjale, esemeid, töövahendeid.
Aastaid on korraldatud käsitöölaatasid ja –näitusi, õppesõite ja ühiskülastusi.
Kindla koha on saanud kursused, õppepäevad vanade käsitöötehnikate elustamiseks.
Käsitööseltsi tegevus on olnud avatud kõigile, nii linna kui ümbruskonna rahvale. Alati on
oodatud ka need, kelle majanduslik seis ei ole kiita. Korraldanud oleme kaks vabariiklikku
käsitööpäeva: kangakudujatele ning vöökudujatele.
Kontaktisik: Anne Ütt, 55612312, [email protected]
2009. aasta
Põltsamaa Käsitööseltsi 10. sünnipäeva tähistati rahvakunstipäevaga “Rahvas ja rõivas”.
Osavõtt Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu 80. aastapäeva üritustest Tallinnas.
Näitused
“Põhja-Viljandimaa ja Põhja-Tartumaa rahvarõivad” jaanuaris.
“Rahvuslikud õlakatted” jaanuaris- veebruaris.
“Eesti rahvarõivas postkaartidel” jaanuaris- veebruaris.
Kangakudujate ühisnäitus (Põltsamaa linna, Põltsamaa ja Pajusi valla kudujatelt) aprillis.
Mardilaada, näituste ühiskülastus Tallinnas linna ja kahe valla käsitööhuvilistele novembris.
Koolitus
Kangakujate õppepäev Tartus oktoobris ja konverents Värskas maikuul.
Kursused , õppepäevad: kangakudujate algkursus, sõbakursus, kiri- ja kõlavöökursus,
jõulukaartide tikkimine jt.
Õpitoad lastekaitsepäeval, muuseumi ööl, lossipäeval, Pajusi mõisa päeval: kiri- ja kõlavöö,
taku- ja linaketramine, arhailine tikand ja selle kasutamine, laste kangakudumine, rahvuslike
36
vöömustrite ja seelikutriipude tutvustamine.
Meeldiv, et koostöös lasteaednikega külastasid rahvarõivaste näitust ja värkstuba ka väikesed
lapsed. Hea koostöö linna lastetööspetslistiga tagas lastekaitsepäeval käsitööseltsi õpitubades
lastele huvitava tegevuse.
Tegevusplaan 2010
Juuli-august. Värkstoas näitus “Tikime koos”
Juuni- juuli. Värkstoas näitus “Sõbalised”
Jaanuaris raamatukogus näitus “Kas hobuseraud toob õnne?”
Juunis õppereis Viljandimaale (Tarvastu Käsitöökoda, Bonifatiuse Gildi käsitöökojad
Viljandis, Karksi Käsitööring ja Tiina Ilusmets jne.)
Novembris ühiskülastus Mardilaadale Tallinnas
Oktooberis üleriigiline VIII kangakudujate päev Järvamaal
Detsembris kultuurikeskuses XIII käsitöölaat
Koolitus
Kursused: rahvuslikud õlakatted, kõla- ja kirivöö (koos Seto seltsiga), viltimine,
kangakudumine, seto pits ja selle kasutamine rahvuslike sugemetega rõivastel (koos Seto
seltsiga), rahvuslikud ehted, tikitud õnnitluskaardid .
Lühikursused ja õpitoad üritustel (lastekaitsepäev, lossipäev, Pajusi mõisapäevad jm.),
värkstoas ja lossihoovis.
Lisaks võtame osa vabariiklikest õppepäevadest, kursustest, seminaridest, alaliitude
koolitustest, juhtide koolist Tallinnas.
Rahvarõiva Nõuandekoja töö
Nõustamine, uute õppematerjalide koostamine (rahvarõivaseelikute värvikaartide koostamine,
18. saj. särgilõigete valmistamine), kirjanduse soetamine, nelja liikme õppimine
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse Rahvarõiva Koolis Tallinnas ja Tartus, osavõtt V
rahvarõiva laagrist Tõstamaal ning rahavrõiva alaliidu õppepäevadest.
Uute õppematerjalide koostamine (rahvarõivaseelikute täpsed värvikaardid, 18. saj.
särgilõiked, jne.)
JÄNEDA
Käsitöötegijad Jäneda Käsitöökeskus
Lisaks lehtses u 10 inimest, Käravetel- 10, Amblas- 10, Aegviidus- 5, Tapal üle 10, tegijaid
on ka Albus ja Anijas, Ardu kangakudujad- 7.
Käsitööettevõtjad
Tapal Marika töötuba- pood
OÜ Spets HS – suvel üle-eestilised suurüritused Jänedal
Infopunkt Jäneda Käsitöökeskuses
MTÜ Loometöö – Jäneda Käsitöökeskus
Ajalugu
Loodud 30. märtsil 2006. a.
Põhieesmärgiks rahvusliku käsitöö ja rahvariiete propageerimine ning sellealane koolitus.
Järjepidevalt on Jäneda paikkonnas tegutsetud 7 aastat.
Kontaktisik: Luule Nurga. 5287107, [email protected], www.loomekool.ee
Aadress: Jäneda, 73602, Tapa vald, Lääne-Virumaa
37
2009. aasta
Niplispitsi õpetus, 104 õpitundi.
III kangakudujate õppelaager 24 õpitundi.
Läbi suve olid Jäneda Käsitöökeskuses näitused: niplispitsist, maalidest ja vaipadest.
Alustasime Ambla kihelkonna rahvariiete uuringutega.
Oleme liikmed Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidus, Tapa Arenduskojas.
Koostöö: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, OÜ Jäneda Mõis,
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Tapa Arenduskoda, Tapa vald, Ambla vald, Elitec Group
OÜ.
2010. aasta tegevusplaan
Kolm aastat ootame võimalust alustada rahvariiete valmistamise kooliga, seni jätkame
rahvusliku käsitöö õpetust tsükliliselt. Viime läbi IV kangakudujate õppelaagri. Jätkame
rahvariiete uuringutega.
JÄRVAMAA
Käsitööühendused
1. Kesk-Eesti Käsitööselts, Rahvariide Nõukoda
2. MTÜ Järvamaa rahvakunstiühing Veimevakk
3. Oisu käsitööseltsing Käbedad
4. Huviselts Põimik
5. Sõrandu külaselts
6. Türi Lapinguseltsing
Käsitööettevõtjad
1. Külli Kudumid Türil FIE Thea Vesman Türil –viltimine, vaipade kudumine,
taimedega värvimine
2. FIE Salme Andre Paides –siiditrükk tekstiilile
3. Uue- Auna käsitöötalu, Kuno Horn puutöö, Heli Kasak tekstiilitöö
www.uueaunatalu.ee
4. Kunstnik Resa Tiitsma nukutuba
Käsitöökauplused
1. Paide käsitööpood (Ene Kuldre)
2. Paide Art Shop (Marje Jürisoo)
3. Türi Käsitöötuba (Imbi Karu)
Kesk-Eesti Käsitööselts
Ajalugu
Asutatud 2002. a. juunis Järva maakonnas
Tegevuse eesmärk: kohaliku käsitöö edendamine, vanade käsitöötraditsioonide alalhoidmine
ja nende edasiandmine noormale põlvkonnale. Näituste ja õppepäevade korraldamine. Pidev
enesetäiendamine.
Seltsi tegevusse on haaratud kõik huvilised, olenemata east ja soost.
Seltsi tegevust juhib 3-liikmeline juhatus.
Kontaktisik: Imbi Karu, 56956639, [email protected]; Silvia Aarma, 5015975; Valdur
Vesman, 5023645
Aadress: Järvamaa, Türi vald, Türi-Alliku küla Alliku tee 4-2
38
2009. aasta
2009. aasta oli seltsile edukas ja väga teguderohke. Kirjutati mitmeid projekte, mis said ka
rahastuse. Kultuurkapitalilt - rahvariide triibuseeliku õpetamiseks, kohalikust
omaalgatusprogrammist keraamikapõletusahju soetamiseks ja kõige suurem projekt on Leader
programmist Kaunis kodukandi käsitöö, millega tegeleme ka sel aastal.
Toimus osavõtjaterohke Muhu tikandi õppimine. Selts osales ka augustis rahvarõivalaagris
Tõstamaal.
Kõige suurem üritus, mille korraldasime, oli maakonna käsitööharrastajate päev Särevere
mõisas 31.oktoobril. Osales ligi 70 osavõtjat. Kuulati Ulve Kangro loengut, kõikide valdade
käsitööharrastajatel oli võimalus üles panna oma näitus, vaadati moeetendust rahvuslikel
ainetel jne. Vastukaja päevale oli väga hea. Saavutasime oma eesmärgi, määratud sai uued
korraldajad, kelleks on järgmisel kolmel aastal Imavere käsitööharrastajad.
Käisime ka kahel õppereisil: Tallinnas Vabaõhumuuseumis ja Sagadis värviseeni otsimas.
Kord kvartalis toimus käsitöönäitus, teemadeks selle talve näputöö, oma kott, sõbad, vilditud
esemed.
Et kõige suurem probleem oli ruumide leidmine oma seltsitegevuseks, aga huvi käsitööalase
tegevuse vastu on suur, siis rentisime 2009. a. alguseks Türil Kooli t. 3 ruumid . Nüüd saab
aasta tegutsetud väga edukalt. Mure on rendiraha leidmine. Oleme teinud prokektitaotlused ka
Türi vallale ja ootame vastust. Selle aasta saame veel hakkama, aga oleks väga vaja abi, et
ennast ära majandada. Puuduva raha olen lisanud praegu oma rahakotist.
Teeme meelsasti koostööd teiste organisatsioonidega. Meiega koos tegutsevad MTÜ Näpiko,
VEIMEVAKK ja OÜ Kangaspuu.
Tegevusplaan 2010
2010. a. tegemised sõltuvad suurel määral raha saamisest. Oleme planeerinud järgmised
tegevused:
Õppepäevade korraldamine
Jätkub Leader programm
Õppereiside korraldamine Tallinna ja Viljandi Pärimuskultuuri Keskusesse
Koostöö muuseumidega
Trükise "Kaunis kodukandi käsitöö“ koostamine
Näitused "Kaunistame kodu kolme värviga " (veebruar), Paide Kultuurikeskuses,
"Villast Toodeteni" (juuni), Türil "Köök" (september).
Kavas on asutada keraamikaring, teha jätkuvalt koostööd teiste MTÜ-dega, kirjutada projekte
ja rahataotlusi kohaliku käsitöö edendamiseks, täiendada ennast pidevalt ning osaleda
käsitööalastel infopäevadel.
KIHNU
Käsitööühendused
Konkreetsed ühendused puuduvad, käsitöötegijaid on esindanud ning Kihnu käsitööd
tutvustanud folklooriansambel Kihnumua
Käsitööpoed
Suveperioodil Lohu käsitööpood,
Talvel müük Kihnu Muuseumis
Kihnu folkloori ja käsitööd on väljaspool tutvustanud folklooriansambel Kihnumua, mille
kunstiline juht on Katrin Kumpan. Folklooriansambel kuulub seltsinguna SA Kihnu
Kultuuriruum koosseisu, SA Kihnu Kultuuriruum juhataja on Mare Mätas, tel 50 71 453, e-
39
post [email protected], aadress Linaküla Kihnu vald Pärnumaa 88001.
Kihnu käsitööd teeb igaüks iseseisvalt oma kodus, seltse ühistegevuseks loodud pole ega
ilmselt ka plaanita lähiajal luua (organiseeritud regulaarne seltsitegevus Kihnus ei toimi
kultuurilistel põhjustel). Igaüks teeb käsitööd esmalt oma pere tarbeks, alles seejärel ning
vajadusel lisasissetuleku hankimiseks. Teave ühe või teise naise talvistest tegemistest liigub
külakaudu suuliselt, käiakse üksteise tööd imetlemas ning mustreid vahetamas. Käsitöö on
endiselt traditsioonilist laadi praktilisi vajadusi silmas pidades, uuendusi on vähe.
Üks erand siiski ühistegevuses on– traditsiooniline Kihnu pulm. Ühiselt ning suuremalt jaolt
ka noorte osavõtul aidatakse pruudil veimed valmis teha, igaüks koob paari sõrmkindaid või
kihnu sukamustrilised sokid, ristiemad kihnu sukad. Koos tehakse mitmel järjestikusel
pühapäeval säärepaelu, mida on kokku üle saja. Sukki ja kindaid eelistavad abilised pruudi
antud lõngadest kodus kududa ning hiljem valmis töö pruudile üle anda. On siiski ka
tänapäeval Kihnu perekondi, kellel pruudi veimed kodus valmis tehtud ning kogukonna abi ei
vajata. Veimed peavad olema tehtud ülikvaliteetselt, neid hindab pulmade käigus mitusada
kihnlastest käsitööeksperti.
Kõik kihnu naised koovad endiselt omale ja tütardele kördid, talveks kindad ja kapõtad
(meestesokid). Kootakse üpriski palju troisid. Varrastel kootakse palju, iseäranis aga
armastavad noored naised talvel telgedel kududa kihnu tekke ja põrandavaipu. Kihnu
käsitöömeistritelt tellitakse käised, tanud, vööd ja pulgapits (niplispits), mille järgi on
kogukonnasiseselt suur nõudlus (rohkem kui meistrid teha suudavad ning aatelistel põhjustel
ei müü nad oma tööd eriti väljapoole ning teevad kihnlastele asju nn. sõbrahinnaga).
Varasemaga võrreldes on tunduvalt vähem hakatud vamistama tikitud käterätikuid ja
padjapüüre, mida tehti veel mõni aeg tagasi igas peres enne jõule.
SA Kihnu Kultuuriruum tellis eelmisel aastal Kihnu sadu meetreid traditsioonilisi neeru- ja
lillemustrilisi põlleriideid abielunaiste tarbeks, jakiriideid ning rätikuid. Põlledest ülejäänud
riideribadest on valmistatud imeilusaid titemütse, vardakotte ning vöötaskuid, mida võimalik
osta Lohu käsitööpoest.
2009. aasta
Ilmusid kaks käsitöömeister Ärmä Roosi kogutud mustreid tutvustavat raamatut: „Kihnu
Roosi kindakirjad“ ja „Elumõnu“.
Tegelesime õpitubade läbiviimisega erinevatele mandrilt saabunud huvilistele.
Toimusid traditsioonilised Kihnu pulmad, käsitöötegemine hoogustus, toimus õpituba nn.
nuõrikumaja säärepaelte valmistamiseks.
Probleemiks on võib-olla käsitöö madal hind, mis ei taga ühelegi meistrile piisavat elatist.
Noorema põlvkonna huvi vähenemine käsitöötegemise vastu. Käsitöö müümine saab olla vaid
lisasissetulek pensionäril või töötaval inimesel. Püüame muuta tulevikus käsitöö tulusamaks
ettevõtmiseks suurendamaks seeläbi tööhõivet.
Koosööst kellegagi pole midagi kuulnud:) Vajalikud vahendid käsitöö tegemiseks hangime
iseseisvalt, kuigi vajaksime aeg-ajalt abi ja nõustamist.
40
2010. aasta tegevusplaan
SA Kihnu Kultuuriuumil on plaanis e-poe loomine käsitöö aastaringseks turustamiseks
võimaldamaks meistritele pidevat sissetulekut. E-poe loomise läbi kaardistame kõik Kihnu ja
Manija käsitöömeistrid, loetledes üles nende tugevused ning meistriklassi ühe või teise eseme
valmistamisel.
Tegeleme edasi piirkonnaspetsiifiliste käsitööesemete tootearendusega, näiteks kas või
hülgenahast toodete pakkumisega tulevikus (püügi seadustamise korral).
LÄÄNEMAA
Käsitööühendused
Jrk. nr. Ühenduse nimetus Asukoht Kontaktisik Tel. e-mail Valdkond
1 Rannarahva Kultuuriselts Ridala vald
Silvi Saarlo 5394111 [email protected] Kudumid
2 Osmussaare Fond Sa Noarootsi vald
Katrin Koppel
5076028 [email protected] Kudumid
3 Lõuna-Läänemaa Käsitööühendus
Lihula vald
Epp Kärvet 56227891 [email protected]
4 Matsalu Saviseltsing Lihula vald
Marje Loide 56157420 [email protected]
5 Lihula Rahvakunsti Seltsing
Lihula vald
Kaja Kivisalu
5060620 [email protected]
6 Virtsu Käsitööseltsing Hanila vald
Heli Riive 4775251 [email protected]
7 Asuküla Seltsing Ridala vald
Virve Targamaa
56693984 [email protected]
8 Rõude Küla Selts Martna vald
Inda Mõlder 53308033 [email protected] Vaibad
9 Martna Päevakeskuse Seltsing
Martna vald
Marju Kasterpalu 5039961 [email protected]
Klaas, portselan, siid
10 Vatla Külaselts Hanila vald
Helju Viikmann
53804536 [email protected] Õmblus
11 Palivere Naisseltsing Taebla vald
Urve Sikemäe 53947122 [email protected]
Klaas, portselan, siid
12 Kullamaa Käsitööselts Kullamaa vald
Maarja Jõevee
5257347 [email protected] Klaas, portselan
13 Läänemaa Kunstivara Haapsalu Aita Mõlder 5093749 [email protected] Maalikunst
14 Läänemaa Käsitööliste Ühing
Haapsalu Marju Heldema
56158119 [email protected] Käsitöö arendamine, koolitused
15 MTÜ Risti Rahvaselts Risti vald Thea Trummal
55672349 [email protected] Klaas, portselan
16 Noarootsi käsitööring Noarootsi vald
Janne Raba 55952846
17 Haapsalu Käsitööselts Haapsalu Aime Edasi 51981965 Haapsalu sall, käsitöö
18 Lääne-Nigula Seltsing ? Taebla vald
Maire Türkel 5169793 Käsitöö arendamine, koolitused
41
19 Ehte Kunsti ja Käsitöökoda Haapsalu Aide Leit-leppmets
56600383 [email protected] Käsitöö müük
20 Taebla Kultuurimaja Käsitöö Seltsing
Taebla vald
Ülle Meister 51920740
21 Risti Käsitööring Risti vald Ülle Reinbach
56683424 [email protected]
22 Ridala Maanaiste Seltsing Ridala vald
Merike Liivlaid
53463750
23 Vormsi Käsitööselts Vormsi vald
Kristina Rajando Eha salus
53936359 [email protected]
Käsitööettevõtjad
1. MARIMIRT OÜ
2. Liivia Leškin
3. FIE Urve Sikemäe
4. FIE Tiina Kannistu
5. Haapsalu Kutsehariduskeskus
6. FIE Epp Kärvet
7. FIE Henry Pähn
8. FIE Angela Essmann
9. Lääne Kadakas
10. Fie Maarja Jõevee
Käsitöökauplused
1. Ehte Kunsti- ja Käsitöökoda, Ehte 4, Haapsalu
2. Kauplus Marimirt Haapsalu Karja tn. 14
3. Kauplus Kift Haapsalu
4. Lihula käsitööpood
5. Üdrumaa käsitööpood
Läänemaa Käsitööliste Ühendus
Ajalugu
Asutatud 2005. aastal.
Eesmärk:
väärtustada Eesti ja Läänemaa algupärast rahvakunsti ja käsitöö traditsioone, nende
säilitamine ja kaasajastamine
koostöö arendamine erinevate organisatsioonide, seltside ja ettevõtjate vahel
Läänemaa käsitöötegijate koondamine (käsitööalasele turundustegevusele
kaasaaitamine ning selleks maakondliku võrgustiku loomine)
käsitööalase info levitamine, kogumine ja vahendamine
käsitööalase koolitustegevuse korraldamine kohapeal
käsitöö ja rahvakunstiga seonduvate ürituste ning tuluürituste korraldamine.
Kontaktisik: Marju Heldema, 561 58119, [email protected] või
Aadress: Keedika küla, Oru vald, Läänemaa 91005
2009. aasta
Suuremad ettevõtmised, sh. suurim kordaminek
1. november 2008- mai 2009 projekt Läänemaa suveniir. Konkursi eesmärgiks oli leida ja
tunnustada Läänemaale iseloomulikke suveniire või suveniiride ideid, mis rõhutavad
Läänemaa omapära, on originaalsed, esteetilised ja mida on võimalik toota ka väikestes
kogustes. Konkursile laekus 153 tööd 51 meistrilt. Välja anti 18 preemiat (50 000 krooni)
kokku 9 kategoorias. Partneriteks olid Haapsalu Linnavalitsus, Lääne Maavalitsus, Läänemaa
Turism, SA Haapsalu Piiskopilinnus, Raudteemuuseum. Projekti rahastas KOP
42
Raamatu „Haapsalu sall” väljaandmise toetamine kahe projektiga. Rahastasid kohalik
omaalgatusprogramm ja Haapsalu Linnavalitsus.
Haapsalu salli päev 8. augustil.
Töös on projekt Läänemaa käsitöö tutvustamine Eesti Rahva Muuseumis, mis on saanud
rahastuse ja eesmärgiks on Tartus tutvustada Läänemaad ja Läänemaa käsitööd
Aasta suurim kordaminek– projektid, mis on saanud rahastuse ja läbi viidud.
Probleem, mis paikkonnas on takistuseks– me teeme kõike põhitöö kõrvalt ehk 1/10 jõuga.
Koostöö erinevate organisatsioonidega
Haapsalu Linnavalitsus (meil on väga vedanud), Lääne Maavalitsus, Läänemaa Turism,
SA Haapsalu Piiskopilinnus, Raudteemuuseum, Läänemaa Arenduskeskus, Haapsalu
Kultuurikeskus, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Lihula Rahvaülikool
2010. aasta tegevusplaan
Suuremad ettevõtmised
27. märtsil käsitööliste ümarlaud
7.-8. mail Läänemaa käsitöö päevad Tartus
22. augustil Haapsalu salli päev
9. oktoobril III käsitööettevõtluse foorum Haapsalus
LÄÄNE-VIRUMAA
Käsitööühendused
1. MTÜ huviselts Elujoon
2. Muuga Maanaiste Selts
3. Jäneda Käsitöökeskus
4. Tamsalu käsitööring
5. Tapa käsitööring
6. Tudu Käsitöötare-muuseum
7. Viru-Nigula käsitööring
Käsitööringe ja seltse võib olla rohkem, sest kõik ei pruugi oma tegevusest meile teatada.
Käsitööettevõtjad
1. Aale Käsitöö OÜ
2. Viru Käsitöö Salong OÜ
3. Lõnga Liisu OÜ
4. Mirelle Käsitöö OÜ
5. Red Pearl OÜ
6. Marit Käsitöö OÜ
7. Liliina OÜ
8. Eve Sisa Ateljee
9. Jaanioja Mamsli Mängumaa
10. Ülle Murula FIE
11. Ene Inno FIE
12. Rein Leht FIE
13. Signe Taremaa FIE
14. AS E.Strauss
15. Sirje Nõmme FIE
Käsitöökauplused
1. Viru Käsitöö Salong
2. Jäneda Käsitöökeskuse hooajaline
kauplus
3. Mirelle käsitöökauplus Põhjakeskuses
4. Renate Kunstisalong
5. Marit
Infopunktid
1. Viru Käsitöö Salong Pikk 16 Rakvere
2. Jäneda Käsitöökeskus
43
Virumaa Kunsti ja Käsitöö Selts
Ajalugu
Selts asutati 1999. aastal. Selle 10 tegutsemisaasta jooksul oleme algatanud mitmeid
käsitööalaseid liikumisi, osalenud käsitööliidu töös, korraldanud näitusi, konkursse, koolitusi
jpm.
Kontaktisik: Kersti Loite, 5143795, [email protected]
Aadress: Pikk 16 Rakvere 44307
2009. aasta
Traditsiooniliselt viisime läbi konkursi eesti-oma-kiri maakondliku vooru, mis päädis
näitusega Rakvere Galeriis. Selgitasime välja ka virulaste lemmiktöö, milleks osutus
Külli Münteri vaip “Minu Eesti”. Mitmete meie meistrite tööd märgiti ära ka
vabariiklikul konkursil ning eksponeeriti võidutööde näitusel Eesti Käsitöö Majas
Tallinnas.
Koostöös Käsitööliidu ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga alustas
augustis projekt “Käsitööga tööle 2”, kus koolitust saavad töötud ja üle 1,5. a. lapsega
kodus olevad emad. Projekt kestab kolm aastat.
Septembris ja oktoobris toimusid Rakveres koolitused “Emotsionaalne
müügikeskkond” käsitööettevõtjatele, mis sai teoks koostöös EAS-i ja
Käsitööliiduga.
10. oktoobril toimus Haljala Rahvamajas II vabariiklik käsitööettevõtlusfoorum:
“Loomemajandus – kunsti ja käsitöö võimalused”, kus kogu päeva vältel oli
võimalus kuulata huvitavaid ettekandeid ning näha Lääne-Virumaa ettevõtjate
loomingut. Ettevõtlusfoorumit peame ka 2009.a. kõige tähtsamaks ettevõtmiseks, kuna
sündinud on uus traditsioon ning 2010.a. ettevõtlusfoorum toimub Haapsalus.
Novembris kaunistasid meie meistrite Jaanika Saare, Eve Sisa ja Kersti Loite tööd
Virumaa väljapanekut Helsingi mardilaadal, kus seekordseks teemaks oli Virumaa.
Mitmed meistrid osalesid Lääne-Viru Maakonna korraldatud Lääne-Virumaa
meenekonkursil detsembris.
Lisaks eespool mainitule oleme osa võtnud kõigist käsitööliidu ettevõtmistest ning
aidanud kaasa juunis Rakvere linna päevade raames toimuvale Pika tänava laadale.
Tegevusplaan 2010
2010.a. soovime jätkata juba traditsiooniliste ettevõtmistega: konkursi eesti-oma-puu
maakondliku vooru ja näituse korraldamine, projekt “Käsitööga tööle 2”, erinevad koolitused,
teabepäevad.
Uue suunana tahame käivitada traditsiooni, kus erinevad maakonnad saaksid oma meistrite
töid tutvustada Eesti Käsitöö Majas Tallinnas. Lääne-Virumaa oleks esimene, kes aprillis
sellise näituse korraldab.
PÕLVAMAA
Suuremad käsitööühendused
1. Põlva Käsitööklubi
2. Värska käsitööselts Kirävüü
3. Seto Käsitüü Kogo
44
Käsitööringid
1. Himmaste käsitööring ja
kodukorraldamine
2. Kanepi käsitööring
3. Saverna käsitööring
4. Kiuma Naiste Padjaklubi
5. Tilsi Põhikooli laste käsitööring
6. Põlgaste kooli laste meisterdamine
7. Leevaku käsitööring
8. Leevi rahvamaja käsitööring
9. Veriora käsitööring Liisu
10. Põlva Ühisgümnaasiumi poiste
meisterdamine
11. Miiaste käsitööring
12. Vana-Koiola padjaklubi
13. Räpna ÜG poiste tööõpetuse ring
14. Põlgaste Maaelu Seltsi käsitööring
15. Põlva Keskkooli puidutöö ring
16. Põlva päevakeskuse käsitööringid
(kangakudumine, naha-ja kunstiring,
õmblusring)
17. Saverna Naiste Lapi-ja Näputöö
18. Saverna Põhikooli käsitööring
19. Põlva ÜG tütarlaste käsitööring
20. MTÜ Päri Seltsi käsitööring
Käsitööettevõtjad
1. Mõisa Keraamika OÜ Kioma filiaal
2. Hurmioru Perering
3. Meistrite Maja käsitöötuba Räpinas
4. Piusa savikoda
5. Seto Talumuuseum
6. Süvahavva loodustalu
7. Mooste Linakoja keraamikatuba
Käsitöökauplused
1. Põlva Käsitööpood
2. Põlva Käsitööpood 2
3. OÜ Dorbekid käsitööpood „Kirri-Mirri”
Infopunkt puudub, ajutiselt on ülesanded jagatud maakonna Rahvakultuuri Keskuse
spetsialisti ja Põlva Käsitööklubi vahel.
Põlva Käsitööklubi
Ajalugu Põlva Käsitööklubi tegutseb järjepidevalt alates 1993. aastast. Klubi eesmärgiks on hoida
elavana rahvuslikke käsitöötraditsioone ning anda edasi kogemusi ja oskusi noortele. Klubisse
kuulub 26 käsitöömeistrit ja käsitööharrastajat, neist 6 noort uustulnukat.
Klubi on korraldanud 10 käsitööpäeva, koolitusi, teemanäitusi kodukandis ja välismaal,
ekskursioone ning jõulude ja juubelite tähistamisi .
Kontaktisik Asta Tagel, 79 95 157 ja 79 95 340 (kodus), 5247025, [email protected]
Aadress: Kesk 16, Põlva 63308
2009. aasta
Koolitused
1. Kangakudumine (okt-dets.veebr- okt.)
2. Kirivöö (veebruar)
3. Nunoviltimine (veebruar)
4. Jämedast lõngast kiiresti valmis (märts)
5. Salvrätiku tehnikas laastumaal (aprill)
6. Polümeersavis ehted (mai)
7. Jõulukaardid (nov.)
8. Põlva naise rahvarõivaste nõuandepäevad 1 kord kuus
Muud ettevõtmised
1. ERKL 80. aastapäeva peol Estonias (14. veebruar)
2. Maakonna koolide käsitöönäituste külastamine (10. aprill)
45
3. XIV käsitööpäev Järvakandis (25. aprill)
4. Käsitöölaat Põlva päevadel (29. mai)
5. Põlvamaa perede käsitöö- ja kunstipäev (25. september)
15 pere väljapanekud olid boksides vanaemadest –vanaisadest kuni lastelasteni.
6. Õppeekskursioon Lätti (Riia, Ogre) 23.-24. september.
(Kohtusime Läti rahvusliku käsitööühenduse juhi Linda Rubenaga. Tutvusime väga
esinduslikus salongis piirkondade rahvarõivaste komplektidega. Kohtusime Riia
Väikese Gildi Maja ja Ogre käsitöörahvaga. Külastasime Viktoria ajastu moenäitust ja
Mustpeade majas nukunäitust)
7. Klubi jõulupidu (20. detsember)
Klubi ettevõtmiste kohta saab täiendavat informatsiooni klubi blogist
http://polvakasitooklubi.blogspot.com
Tegevusplaan 2010
29. mail – UMA PEO käsitöölaat Põlva linna staadionil.
23.-24. aprill – ERKL-i käsitööpäevad Muhumaal.
13.-18. september – Põlvamaa isetegijate näitus Põlva Kultuurikeskuses.
30.november – käsitööalane jõululaat Põlva Kultuurikeskuses.
PÄRNUMAA
Käsitööühendused
Pärnumaal tegutsevad käsitööühendused ja seltsid on erineva suuruse ja haardeulatusega. On
kohalikul tasandil, peamiselt raamatukogude ja rahvamajade juures tegutsevad käsitööringid
ja klubid, on ka suuremaid seltse ja ühendusi, kellel on kasutada oma ruumid ja kes
korraldavad paikkonnale üritusi ja näitusi. Märkimisväärne on uute suuremate ühenduste teke
viimastel aastatel.
1. Pärnumaa Rahvakunsti ja Käsitöökeskus. Korraldab põhiliselt koolitusi, õppesõite ja
näitusi kogu maakonnale
2. Maarja-Magdaleena Gild on saanud omale maja, kujunenud arvestatavaks keskuseks
3. MTÜ Lüster teeb koolitusi ja korraldab näitusi, traditsiooniliselt toimuvad
rahvusvahelised portselanipäevad
4. MTÜ Tulilind teeb koolitusi, korraldab näitusi
5. Pärnu Pitsituudio korraldab nii koolitusi kui ka igal suvel suure rahvusvahelise näituse
6. Punane Torn viib läbi koolitusi, õppepäevi, näitusi
7. MTÜ Elulust haarab kaasa pensionärid
8. MTÜ Häädemeeste naiste ühing Martad tegeleb nii käsitöö arendamise kui ka
piirkonnas ürituste korraldamisega
9. Tahkuranna Naisselts on saanud oma maja, arendab piirkonnas käsitööd.
10. MTÜ Iiris on aktiivne tegutseja Allikukivil
11. Pärnu-Jakobi koguduse käsitööring harrastab eriti peent näputööd
12. Paikuse käsitööring tegeleb peamiselt viltimise, lapitöö ka kangastrükiga
Käsitööettevõtjad
Vastavalt kaardile “Ring ümber käsitöö” on Pärnumaal erinevate käsitööaladega tegelejate arv
suurenenud ja noorenenud
1. Kiviraie– Morsk
2. Viltimine FIE Kristi– Tuhkru Tamm
3. Viltimine Herdis Elmend
4. Kangakudumine Vaibakoda– Leeda
7. Sepatöö FIE Ahti Tedremäe
8. Puidulõige– Andrus Muru
9. Laastukorvid E-disain OÜ
10. Keraamika– Eddi Potitehas
46
Ots
5. Kangakudumine Vaibakoda– Ruth
Mae
6. Kudumid– Merle Baumann
11. Sossemetsa talu– lambakasvatus,
villatöö
12. Pihlaka talu– käsitöökoda
13. Naima Käsitöö– villaveski
Käsitöökauplused
1. Vikero Kauplus Hospidali 3 Pärnu
2. Pärnu Käsitöö Salong Vee 6 Pärnu
3. OÜ Suveniir Ringi 5 Pärnu
4. Punane Torn Hommiku 11 Pärnu
5. EK Galerii Kuninga 26 Pärnu
6. Arteljee Tori Oore tee 10
7. SA Tõstamaa Mõis Tõstamaa
8. OÜ Koduhing Pärnu- Jaagupi (müük
internetis)
Infopunktid
1. Pärnumaa Rahvakunsti- ja Käsitöökeskus Roheline 1b Pärnu
2. Maarja-Magdaleena Gild Uus 5 Pärnu
3. Tahkuranna Naisselts Tahkuranna
Pärnumaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskus
Ajalugu
Pärnumaa Rahvakunsti- ja Käsitöökeskus asutati 28. sept. 2007 Nooruse Maja (Rääma Noorte
Ühing Noorus) allüksusena. Eesmärgiks määratleti piirkonna infopunkti töö, maakonna
ürituste, näituste ja koolituste ning käsitööesemete müügi korraldamine.
Kontaktisik: Eeva Talts, 56453401, 4450070, [email protected]
Aadress: Roheline 1b, Pärnu
2009. aasta
Osalemine Pärnu hansapäevadel ja mardilaadal
Koolitused
Jaanuar – õppepäev ERM-is
Märts – Tekstiilide hingehoid Ulve Kangro
Aprill-mai EAS koolitus Emotsionaalne müügikeskkond
Septembrist alates projekt “Käsitööga tööle 2”
Oktoober – Loomemajanduse konverents Haljalas
Näitused
Mai – eesti-oma-kiri
Kaardi “Ring ümber käsitöö” väljaandmine
Osavõtt üritustest
Veebruar – ERKL sünnipäev Estonia teatris
Aprill – Raplamaa käsitööpäev
Juuni – Läti käsitöölaat
Selts Lüster
August – rahvusvahelised portselanipäevad
Detsember –salongiõhtu
Kuuajalised näitused Valgas, Tõrvas, Audrus
Tahkuranna Naisselts
Juuli – Rannarahva käsitööpäev
Juuni – Liivimaa kunstifestival Häädemeestes
Pärnu Pitsistuudio
Juuli – VIII rahvusvaheline niplispitsi näitus-seminar
Oktoober – Näitus Pärnu keskraamatukogus
47
Tegevusplaan 2010
Veebruar– õppepäev ERM-is
Mai– näitus Eesti oma puu (koos projekti ”Käsitööga tööle” näitusega) Pärnumaa
Rahvakunsti ja Käsitöökeskus
Juuni– Liivimaa kunstifestival Häädemeestel
24. -27. juuni– rahvusvahelised hansapäevad
25. -26. juuni– Pärnu pitsistuudo 10
5. -7. august– rahvusvahelised portselanipäevad
11. detsember – portselanimaali seltsi Lüster salongiõhtu
Jätkub projekt ”Käsitööga tööle 2”
Maarja-Magdaleena Gild
Ajalugu Alates 2007. aastast tegutseb Pärnu südalinnas Uus tn. 5 ajaloolise Steineri Aia kõrval
Maarja-Magdalena Gild. Nime on ühendus saanud Pärnu teadaolevalt vanima käsitööliste
gildi järgi.
Pärnu tarbekunstnikke ja käsitöölisi ühendav loomekeskus pakub võimalusi aastaringseks
professionaalseks loometööks. Gild hoiab au sees traditsioonilisi käsitöövõtteid ja jätkab
kohalikku kultuuritraditsiooni. Maja on kõigile avatud: külastajal on võimalus meistriga
suhelda, tööprotsessi jälgida, töid kaasa osta või tellida. Huvilised saavad osaleda õpitubades
ja kursustel. Gild on kujunemas arvestatavaks rakenduskunsti ja käsitöö oskusteabe
keskuseks. Eriala edendamiseks korraldatakse seminare, näitusi.
Pooltel meistritest on erialane kõrgharidus, Teised on harinud end täiendkoolitustel. On ka
vahetult meistri juures ameti selgeks saanuid.
Majas toimib meistri- selli- õpipoisi süsteem. See võimaldab igal aastal vähemalt paaril
inimesel ameti korralikult selgeks saada.
2009. aasta
Raamatukogu vaiba avamine. 2008/2009 aastavahetusel korraldas Maarja-Magdaleena Gild
Pärnus omalaadse kunstisündmuse: linnarahva osavõtul kudusime suure rõõmsavärvilise
seinavaiba meie linna uude raamatukokku. Üritustesarja “Teeme ise jõulud” raames rändasid
teljed vaibalõimega mööda Pärnu avalikke asutusi, et linlased saaksid ühisesse vaipa oma
triibu kududa. Vaiba kujunduses on kasutatud fragmente Pärnumaa kihelkondade
triibuseelikutest kümnekordses suurenduses. Vaip anti Pärnu Raamatukogule üle raamatukogu
hoone pidulikul avamisel.
Korvipunumise õppelaager Kastnas meister Margus Rebase juhendamisel
Näitus “Koos” Punases Tornis (koos Pärnu Rakenduskunsti Ühinguga)
Osalemine õpitubadega taluturul Steineri aias
Maarja-Magdaleena Gildi maja pidulik avamine
Heade Soovide Puu Steineri aias (üritustesari “Teeme ise jõulud”)
Näitus “Päkapikud tööhoos” Gildi ärklisaalis.
Jõululaat Gildis, Steineri aias, Punases Tornis (üritustesari “Teeme ise jõulud”)
Tegevusplaan 2010 Iga kuu tesel laupäeval töötoad kell 11-15 Gildis
Aprill-oktoober– iga teine ja neljas laupäev kell 11-15 taluturg Steineri aias
22. mai - raamatulaat "Vanade raamatute uus elu", Steineri aed
24.-27. juuni rahvusvahelised hansapäevad
13.- 14. aug – Pärnu Gildipäevad, Gildi maja Uus tn 5, Steineri aed, Punane Torn, Rüütli
48
tänav. Palju ehedat ja ainulaadset eestimaist käsitöökaupa, lisaks muhe meelelahutus
28. nov – teeme ise jõulud: "Heade soovide puu" ehtimine, Steineri aed
Käsitööelu Pärnumaal
Mitmed organisatsioonid on saanud omale ruumid. Ruumide ülalpidmine on aga kallis.
Koostöö erinevate organisatsioonide vahel on tõhusalt suurenenud, peamiselt tänu koolitustel
tekkinud isiklikele kontaktidele ja ühisüritustele
RAPLAMAA
Käsitööühendused
1. Seltsing Vaiba-Liine, Piret Kuutok
2. Kabala kunsti- ja käsitööseltsing,
Katrin Grihin
3. Kaerepere Naistekool, Ebbe Luige
4. Käsitööseltsing KÄPIK , Eve
Burmeister
5. Alu käsitööring, Selma Käsper
6. Hageri Naistetuba, Illi Ernits
7. Laukna käsitööring, Vaike Post
8. Kädva käsitööring, Evi Talmet
9. Sulu küla õpikoda, Piret Marks
Käsitööettevõtjad
1. Alvar Heiste Sepikoda– sepised
2. Puraviku Tuuleveski OÜ– sepised
3. Honor KK OÜ – Mõisakeraamika
4. Klaasistuudio OÜ– klaasipuhumine,
klaasvitraaž
5. Hansaklaas OÜ, Ülle Kull - vitraaž
6. FIE Mari-Liis Makus – vitraaž, ehted
7. FIE Ülle Ehrpais – lapitööd
8. FIE Ivi Sark– lapitööd
9. FIE Kaie Porr– kaltsuvaibad
10. FIE Olev Suits– puidutooted
11. Kroon Puit OÜ– puidust tooted
12. Tamme talu– kudumid
13. Puupank OÜ, Valdur Tilk– puidust
tooted, materjalid
Raplamaa käsitööseltsing SÜSTIK
Käsitööalase tegevuse koordineerimine maakonnas, laatade, näituste ja koolituste
korraldamine.
Kontaktisik: Ivi Sark, 5128931, 4869281, [email protected]
Aadress: Metsa 9-6, Rapla vald, 79517 Raplamaa
Kabala kunsti- ja käsitööseltsing
Asutatud aastal 2006. Ringis tegutseb 10 naist, koos käiakse kord nädalas. Õpitakse erinevaid
käsitöötehnikaid.
2009. aastal toimusid IV Kabala käsitööpäevad. Jõuluehete ja kinkide meisterdamise
õppepäev. Iga-aastane kokkuvõttev näitus lastekaitsepäeval.
Kontaktisik: Katrin Grichin, 5228982, [email protected]
Aadress: Tamme sjk., Raikküla vald, Rapla mk. 78419
Hageri Naistetuba
Asutatud aastal 1988. Ringi tegevuses osaleb 12 naist, koos käiakse kord nädalas.
2009. aastal osaleti XIV käsitööpäeval Järvakandis, XIII Mini EUROPEADE raames
korraldatud käsitöölaadal Kohilas, Eesti Reumaliidu korraldatud Kepikõnnipäeva
käsitöömüügil Tallinna lauluväljakul. Toimus käsitöönäitus eakate päeval Hageri rahvamajas.
Lisaks jõululaadad Hageris, Kernus, Kohila Ärikeskuses.
Kontaktisik: Illi Ernits 53455049, Esne Ernits 55647719 [email protected] või
[email protected]. Aadress: Kohila vald, Hageri 79701, Hageri rahvamaja
49
Sulu küla õpikoda
Asutatud 2009 aastal. Ringis tegutseb 12 naist. Ringi põhitegevuseks on savikoolituste
korraldamine. 2009. aastal viidi läbi 4 koolitust. Peaeesmärgiks savipõletusahju ehitamine,
mis peaks valmima 2010 aastal.
Kontaktisik: Piret Marks, 56692390, [email protected]
Seltsing Vaiba Liine
Asutatud 2005. aastal. Tänaseks on liikmeid juba 19. Seltsing tegusteb Tohisoo mõisa
kangatoas, kootakse kangastelgedel ja müüakse oma toodangut, osaletakse käsitöölaatadel:
Näitus-müük potilaadal, Kohila valla päevadel ja Hageri laadal.
Kontaktisik: Piret Kuutok, 56988410, [email protected]
Aadress - Viljandi mnt. 37, Kohila, Raplamaa, 79801
Kaerepera Naiste Kool
Asutatud 1998 (eelkäija õpiring Ilo ) tegutseb Valtu Seltsimajas talveperioodil.
Kokku saadakse teisipäeva õhtuti paar korda kuus – kuni 17 naist. 2009. aasta menukamad
teemad olid: pärlitest ehete valmistamine, seebi tegemine, kalosside maalimine, puust karpide
kaunistamine kraklee ja salvrätitehnikas, sõlgede viltimine, siidisallide maalimine, uut
kosmeetikas ja meigikunstis.
Kontaktisik: Ebe Luige, 5257409, [email protected]
Käsitööseltsing KÄPIK Asutamise aasta: 2007, liikmeid 7
Käsitööring käib koos 1 kord nädalas.
Seltsingu tegevust toetas Leader Maaelu arengu meede 4. Koostöö Märjamaa valla,
Märjamaa Rahva Maja, Muhu käsitööselts OAD ja EED, Üdruma külaseltsiga.
Läbi viidi rahvusliku tikandi koolituspäevad Muhus, klaasikoolituse I ja II etapp Üdrumal.
Töid ja tegemisi kajastas näitus Märjamaa rahvamajas oktoobris 2009.
Probleemiks majanduslikul põhjustel ära jäävad koolitused– see on paraku üldine olukord.
Kontaktisik: Eve Burmeister, 56157757, [email protected]
Aadress: Märjamaa Haimre pst 17 78302
Raplamaa
2009. aasta suuremad ettevõtmised
25. aprill– XIV käsitööpäev Järvakandis
9. mai– VII kevadlaat- melumess Raplas
1. august– käsitöölaat Märjamaa päevadel
28. oktoober– õppereis Setumaale
5. detsember– jõululaat Hageris
19. detsember– VIII jõululaat Raplas
2010. aasta ettevõtmised
6. märts– ettevõtlike naiste päev Raplas
23.-24. aprill– XV käsitööpäevad Muhumaal
8. mai– VIII kevadlaat-melumess Raplas
29. mai– maakonna laulu-ja tantsupidu, käsitöölaat
17. detsember– IX käsitöömeistrite jõululaat
50
SAARE- ja MUHUMAA
Käsitööühendused
1. KadakMari.ee MTÜ
2. Kuressaare Pensionäride Ühendus (käsitööpood– käsitöötuba Tolli 9, Kuressaare)
3. Lapitööhuviliste ühendus Lapimoorid
4. Muhu käsitööselts Oad ja Eed (käsitööpood Muhus)
5. Mustjala Kodukultuuri Selts Koit
6. Randvere tööõppekeskus MTÜ (Randvere tööõppekeskuse kauplus)
7. Saare Maakonna Invaühing (käsitööpood Suur-Sadama 49, Kuressare)
8. Saaremaa Pimedate Ühingu korvikoda (käsitööpood Pikk 39, Kuressaare)
9. Tiiu Tanu MTÜ (käsitööpood Kauba 3, Kuressaare)
Käsitööettevõtjad
1. Good Kaarma OÜ (käsitööpood Kauba, Kuressaare)
2. Kirisilm OÜ (käsitööpood Liispet, Lossi 17, Kuressaare)
3. Liimeister OÜ
4. Nett tikand OÜ
5. Pilvelambad OÜ
6. Ruut&Triip OÜ
7. Sakadak OÜ (Randvere tööõppekeskuse kauplus)
8. Talumaa OÜ (Sepikoja esinduspood Saikla külas ja Lossihoov 1, Kuressaare)
9. Trentom OÜ (käsitöötarvete ja lõngapood Tallinna 9, Kuressaare)
10. Valjala Sepikoda OÜ
Käsitööpoed, -meistrikojad
1. Väravavahi käsitööpoeke Piiri külas Muhus (Asta Sepp),
2. Käsitööpood Valjala Seebikoda (Helina Mäekivi)
3. Lambanaha töötuba Liiva kaubahoovis Muhus (Janne Kommel)
4. Savikoda, Lossihoov 1, Kuressaare (Maila Juns-Veldre)
5. Käsitööpood Salmel (Maret Suik)
6. Käsitööpood Talupood Kauba 9, Kuressaare (Marika Samlik)
7. Käsitööpood Männiku käsitöötuba Koguva külas (Sirje Tüür)
8. Lossi Klaasikoda, Lossihoov 1, Kuressaare (Toomas Mäelt)
9. Käsitööpood Kuivastu sadama kail (Velli Saabas)
10. Käsitööpood Käsitöökoda, Kauba 5, Kuressaare (Ülle Sepp)
2009. aasta
Saare- ja Muhumaa käsitöö mõjutab kõiki meeli. Dolomiidi puudutusest aimub aastatuhandete
jooksul salvestunud kargust ja lilltikandi värvid toovad meelde heliseva suve. Kadaka lõhn
ning peen muster on kordumatu, vilu meretuule vastu aitavad lambavillased kampsunid ja
kindad. Traditsiooniline sepis loob turvatunde, looduslikud seebid õhkavad koduseid ja
kaugemaid aroome. Meie käsitöö hoiab traditsioone ja rõõmustab inimesi.
Aeg ja koht Sündmus Korraldaja Märkused
24. jaanuar
Muhu Muuseum
Näitus Muhu meistrite töödest
kunagises rahvakunstimeistrite
koondises UKU.
8. veebruar
Kuressaare
Kultuurikeskus
Lapitööhuviliste ühendus
Lapimoorid VI näitus
51
Kevad
Kuressaares
Koolitussari „Rahvakunstist
tänapäeva“
Kaie Kesküla
21. märts
Kaarma Põhikool
Maakonna käsitööhingega
inimeste kokkutulek
Imbi Padar
Märts
Kaali
külastuskeskus
Viikingite meistripäevad ja
arhailise käsitöö õppepäevad
Kaali ja Leisi kooli õpilastele
7.-20. aprill
Eesti Käsitöö Maja
Näitusmüük “Uiem ja vanem
Muhu muodi”.
Muhu
käsitööselts
Oad ja Eed
8. mai
Kuressaare
Infobrošüüri “Galeriid ja
käsitööpoed Kuressaares” esitlus
Reet Truuväärt 9 Kuressaares
tegutsevat galeriid
ja 17 käsitööpoodi.
4. juuni
Kuressaare
Kultuurikeskus
Konkurss Saaremaa suveniir 2009 Saare MV ja
Kuressaare
Linnavalitsus
43 erinevat tööd
Juuni
Lümanda
söögimaja hoov
Avati uus käsitööpood
Jaanika
Vakker
90% ulatuses ainult
kohalike meistrite
kaupu.
19.-27. juuni
Hellamaa
Külakeskus Muhus
Näitus „Muhu sukad läbi aegade“ Muhu
käsitööselts
Oad ja Eed
3.-5. juuli Kuressaare Lossi päevad koos
käsitöömüügiga
Saaremaa
Muuseum
31. juuli - 2. august Kuressaare merepäevad koos
käsitöömüügiga
Kuressaare
linnavalitsus
Suvi
Muhus Piiril
Väravavahi poes
Projektis INEXTEX osalenud
käsitööliste personaalnäituste sari
A. Sepp, A.
Kabur
15 osalejat
http://room.projectc
oordinator.net/~IN
EXTEX
September-
detsember
Koolitussari saaremaised
kudumisvõtted
Riina
Tomberg
26. september Mihklipäeva laat Muhus Liiva
kaubahoovis
Muhu
Käsitööselts
Oad ja Eed
29. september Mihklipäeva loomelaat Kuressaare
Kunstikool,
Kuressaare
Ametikool,
Kuressaare 2.
Lasteaed
Väga loominguline
ja noortepärane
üritus. Pakkus
erinevaid tegevus-
ja ostu-müügi
võimalusi lastele ja
noortele
12.detsember Pensionäride ühenduse jõululaat,
saarte valdade koostööd
sümboliseeriva kõlavöö kudumine
Helga
Nurmekann,
MTÜ Saarte
koostöökogu
Rohkelt külastajaid,
võimalus välja tulla
ka väga väikestel
tegijatel, ainult
saaremaine käsitöö
otse meistritelt
15. detsember Auhinnakonkurss KadakMari
2009:
Saaremaa
Omavalitsuste
Liit,
www.kadakmari.ee
52
Elutöö auhind silmapaistva
tegevuse eest Saare maakonna
rahvuslike käsitöötraditsioonide
hoidmisel ja edasiarendamisel –
Maimu Pere;
Meistri auhind väga heade
loomingulise ja tehnilise tasemega
tööde eest – Jaana Järsk;
Noore Meistri auhind
lootustandvale noorele
käsitöömeistrile – Teele Koel.
Rahvakultuuri
Arendus- ja
Koolituskeskus,
Muhu
Käsitööselts
Oad ja Eed,
Kuressaare
Ametikool,
Talupood,
KadakMari.ee
MTÜ, ajaleht
Meie Maa.
2010. aasta tegevusplaan
Aeg ja koht Sündmus Korraldaja
Veebruar Lapitööhuviliste ühendus Lapimoorid VII näitus Lapitööhuviliste ühendus
Lapimoorid
Veebruar Näitus Saare Kaunis Naine KadakMari.ee MTÜ,
Talupood
Veebruar Käsitöönäitus Tornimäel
Märts Käsitöönäitused üle Muhumaa Muhu Käsitööselts Oad ja
Eed
Märts Käsitöönäitus Salmel
Märts Käsitöönäitus Orissaares
11. märts
Kuressaare
Linnuse
keldrisaal
Saare maakonna käsitöönäitus „Loomine“ Rahvakultuuri Arendus- ja
Koolituskeskus, Muhu
Käsitööselts Oad ja Eed,
Kuressaare Ametikool,
Talupood, KadakMari.ee
MTÜ
Märts Maakonna käsitööhingega inimeste kokkutulek Mustjala Kodukultuuri
Selts Koit
23.- 24. aprill Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu käsitööpäevad
Muhumaal
Muhu käsitööselts Oad ja
Eed
02.- 4. juuli X Kuressaare lossi päev koos käsitöölaadaga Saaremaa Muuseum
06.- 08. august Kuressaare merepäevad koos käsitöömüügiga Kuressaare linnavalitsus
September Mihklipäeva loomelaat Kuressaare Kunstikool,
Kuressaare Ametikool
September Mihlipäeva laat Liiva kaubahoovis Muhu käsitööselts Oad ja
Eed
11.-12.
detsember
Jõulueelne laat Helga Nurmekann
Aruande koostasid:
Kaie Kesküla, Kuressaare Ametikool
Tiina Jõgi, Muhu käsitööselts Oad ja Eed
Imbi Padar, KadakMari.ee
53
SETOMAA
Käsitööühendused
1. Seto Käsitüü Kogo MTÜ
2. Värska Käsitööselts Kirävüü MTÜ
Käsitööettevõtjad
1. MTÜ Uusvada Potiseto
2. MTÜ Seto Ateljee-Galerii
3. MTÜ Seto Kolledži Ühing
4. MTÜ Värska Käsitööselts Kirävüü
5. OÜ Setomaa Turismitalo
6. OÜ Tõrvas
7. OÜ Katusõkatja
8. OÜ Alternatura
9. OÜ Ots Puutöökoda
10. OÜ Piksepini
11. FIE Maret Vabarna
12. FIE Jaanus Salm
13. FIE Rieka Hõrn
14. FIE Õie Sarv
15. FIE Meelis Krigul
16. FIE Silvia Valge
17. FIE Ants Sarv
18. FIE Raili Riitsaar
Käsitöökauplused
Setomaa muuseumid Värskas ja Obinitsas;
avatud ateljeed: Piusa Savikoda, Värska Käsitööseltsi Kirävüü töötuba ja Obinitsa
külakeskuse käsitööstuudiod.
Infopunktid
1. MTÜ Seto Käsitüü Kogo büroo Obinitsa külakeskuse II korrusel, kus toimub
organisatsiooni igapäevatöö ning jagatakse käsitööalast informatsiooni.
2. MTÜ Värska Käsitööselts Kirävüü töötuba Värska Kultuurikeskuse III korrusel.
MTÜ Seto Käsitüü Kogo
Ajalugu
Kogo asutati 18. juulil 2006. a. Obinitsas. Põhikirjaline eesmärk on seto traditsioonilisel
käsitööl põhineva ettevõtluse arendamine seto käsitöötraditsiooni järjepidevuse ja säilitamise
kaudu. Eesmärgi saavutamiseks oleme korraldanud koolituspäevi ja –sarju, tegelenud
ühisturundusega (ühiselt laatadel-messidel osalemine) ja otsinud erinevaid võimalusi
käsitööalase ettevõtluse toetamiseks.
Kontaktisik: Sigre Andreson, 50 71 029, [email protected]
Aaadress: Võrumaa , Meremäe vald, Obinitsa
www.kogo.ee
2009. aasta
Suuremad ettevõtmised, sh. suurim kordaminek
Suurimaks sündmuseks võiks nimetada Värska kultuurikeskuses toimunud Eesti Rahvakunsti
ja Käsitöö Liidu ning Seto Käsitüü Kogo koostööna aset leidnud kahepäevast
kangakudumiskonverentsi. Konverentsil oli võimalus kuulata ettekandeid Eesti parimatelt
tekstiilikunstnikelt, osaleda Värska Käsitööseltsi Kiravüü korraldatud kangakudumise
õpitubades ja vaadata DVD esilinastust kangakudumise õpetusest Setomaal. Külastati ka Seto
Talumuuseumi pitsinäitust ja osaleti jüripäeva kirmasel.
Aasta jooksul korraldasime 11 tsõõriklauda (õppepäeva) küünalde ja laastukorvide
valmistamisest aknakittimiseni. Aasta teised poolel algas koostöös MTÜga Vanaajamaja
väga populaarseks kujunenud traditsioonilise ehituse õppepäevade sari.
Ühise väljapanekuga osalesime Vastseliina maarahva laadal, Seto kuningriigipäeva laadal,
mardilaatadel nii Helsingis kui ka Tallinnas ja Antoniuse Gildi jõululaadal. Toredaks
elamuseks olid ka Petseri laat A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel ning Valge Daami
päevadel Haapsalus.
54
Koostöö erinevate organisatsioonidega
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, MTÜ Vanaajamaja, MTÜ Setomaa Turism, Setomaa
Valdade Liit, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Vastseliina Piiskoplinnuse SA.
2010. aasta tegevusplaan
Jätkub traditsioonilise ehituse õppepäevade sari koostöös MTÜga Vanaajamaja. Sügisel algab
käsitööalane koolitussari koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga. Samuti osaleme juba
traditsiooniks saanud laatadel-messidel ühise väljapanekuga. Jätkub ka büroo ja
organisatsiooni arendamine ning käsitööalase ettevõtluse toetamiseks uute teenuste
väljatöötamine. Uued võimalused ning eesmärgid vajavad organisatsiooni arengukava
koostamist ja Setomaa käsitöö arengukava täiendamist.
Täpsem tegevusplaan kinnitatakse üldkoosolekul veebruaris.
TARTUMAA
Käsitööühendused
1. Kodukultuuri Selts Tõrvandi
2. Ülenurme Käsitöö- ja Rahvuskultuuri Selts Nurmenukk
3. Puhja Maanaiste Selts
4. Kõrveküla Naisselts Miina
5. Luunja Maanaiste Selts
6. Alatskivi Maanaiste Selts
7. Vastse-Kuuste naisteklubi „Kolmapäev“
8. Vana-Kuuste Maanaiste Selts
9. Meeksi Maanaiste Selts
Tartumaa Käsitöö Keskselts
Tartu Maanaiste Liit
Ühenduse missioon
Eesmärk on koondada nii Tartu maakonna kui linna käsitöötegijaid, jagada käsitööalast infot
ja korraldada õppepäevi. Koostöösidemed on ka Valgamaa, Jõgevamaa, Saaremaa, Põlvamaa,
Lääne-Virumaa käsitöötegijatega.
Kontaktisik: Maire Henno, 55628457, [email protected]
Urve Kaasik (TML juhatuse esinaine), 53412408
Aadress: Jalaka 48, Tartu
www.tartumaanaisteliit.ee
2009. aasta
11. jaanuaril Ülenurmes Tartumaa käsitöötegijatele Setu pitsi õppepäev, õpetaja Ulve Kangro.
5. veebruaril ERM-is Virve Tuubeli loeng "Vaibast sõbani".
15. detsember 2008 – 23. aprill 2009 konkurss „Teeme oma vaiba“.
9. mail Vanemuises konkursitööde näitus ja võitjate autasustamine.
21. märtsil ERMis Virve Tuubeli loeng „Helmesehted ja helmestest keed“.
Märtsist – maikuuni Tartu Maanaiste Rahvakooli kangakudumiskursused Kõrvekülas ja
Luunjas.
Suvine koostööprojekt Humana Estoniaga - „Pluus on minu pakend“ (lõpp 14.juunil EPM-is
õppepäevana).
55
Osalemine Tammistu mõisapäevadel 27. juunil, 11.-12.juulil, 8. augustil (külastusmängu
„Unustatud vanad mõisad“ raames).
Osalemine Kodukant Eesti maapäeval.
Käsitöö õppetubade ja käsitöönäituse korraldamine 15. augustil Lõuna- ja Kesk-Eesti
maanaiste suvepäevadel Ülenurmes.
Osalemine mardilaadal 5.-7. novembril Tallinnas.
6. novembril bussitäie käsitööhuviliste käsitööreis mardilaadale, Raasiku villavabrikusse,
Karnaluksi kauplus-lattu.
Igal kolmapäeval toimub Ülenurmes käsitöö õppepäev, mille teema kohta saadetakse eelnev
info erinevate piirkondade käsitööhuvilistele. Õppepäevad on populaarsed ja osalejaid
arvukalt (teemaks on olnud pontšo kudumine, erinevad heegeldamistehnikad, hargipits,
liitpärlite valmistamine, siidimaal, pakend jne.)
Tähtüritused
Maakondliku konkursi „Teeme oma vaiba“ korraldamine ja ülevaatenäituse väljapanek
emadepäeval Vanemuise väikeses majas 9. mail.
Konkursile eelnesid vastavateemalised õppepäevad (Virve Tuubeli loeng-õppepäev).
Näitused
Osalemine mardilaadal (osalesid TML-i liikmesseltside käsitöötegijad ning Tartu Aiandus- ja
Mesindusseltsi kangakudumisringi liikmed).
10.-13.12. Ülenurmes jõulunäitus, millel osalesid ka Tartu linna ja maakonna käsitöömeistrid.
Koolitused Aastaringselt kestis käsitööhuviliste koolitus, hoogsalt on elavnenud käsitööalane tegevus
Puhjas, Luunjas, Kõrvekülas, Alatskivil. Mitmetes seltsides õpiti talvekuudel uusi käsitööliike
tundma.
Tartu Maanaiste Rahvakooli kangakudumiskursuse raames on läbi viidud koolitus Luunjas,
Kõrvekülas, Valgas.
Mitmes TML-i liikmesseltsis korraldati vähemalt üks paikkondlik käsitöönäitus.
Iga kuu teisel laupäeval tegutseb Ülenurmes LAPIKLUBI
Alates novembrist 2009 iga kuu esimesel pühapäeval kogunevad Ülenurmes Tartumaa
isetegijad (vt www.isetegija.net). Igal õppepäeval õpitakse mingeid käsitöövõtteid (soki
kudumine, süstikpits, kõlavöö, pakendi valmistamine, Muhu tikand jms.).
Probleemiks on ühisüritusteks sobiva aja leidmine, sest hajali asuvad huvilised on seotud
töökohustustega, piiranguid seab transport.
Muu oluline Tihedad koostöösidemed SA Eesti Agrenska fondiga, Tartumaa Käsitöö Keskselts on loonud
kontaktid Tartu Puuetega Inimeste Kojaga, Kalda ja Tähtvere päevakeskusega, Tiigi
Seltsimajaga, Tartu Aiandus- ja Mesindusseltsi kangakudumisringiga, Tartu MTÜ-ga
Iseseisev Elu. Pidev ja kauaaegne on koostöö TML-i kuuluvate seltside vahel. Väga viljakas
on koostöö Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Põllumajandusmuuseumiga.
Käsitöö populariseerimiseks on esinetud ETV saates “Prillitoos“, saatemeeskonna abiga on
läkitatud Tartumaa käsitööd Austriasse jõululaadale.
Tartu Käsitööklubi
Ajalugu
Asutatud 1995. Peamiseks tegevussuunaks on olnud temaatiliste käsitöö ja esemelise kunsti
näituste korraldamine, viimasteks olid laulupeomuuseumis
„Pitsid siit ja pitsilised sealt, veimevakast tänaseni” (2008) ja „Vaibamuusika (2009).
Näitustega kaasnevad seminarid, info ja õpipäevad, nõustamine.
Käsitööklubi korraldas V ülemaaliste käsitööpäevad "Linast linaseni" (2002).
Bussireise on korraldatud käsitööpäevadele, neist kaugeim Soome Turu käsitöömeistrite juurde.
56
Kontaktisik: Tiina Konsen, 53 478 479, [email protected]
Aadress: Leevikese 6-1 Tartu 50413.
2009. aasta
Suuremad ettevõtmised, sh. suurim kordaminek
Õnnestus suurprojekt VAIBAMUUSIKA, mis koosnes järgmistest etappidest:
1) Tartu kooliõpilased külastasid meistrite töökodasid ja tutvusid erinevate töövõtetega
2) koos meistritega valmistati ette ühisnäitus Tartu Laulupeomuuseumis (15.5-7.6.2009)
3) avalikkusele korraldati seminar, kus esinesid projektis osalenud tekstiilikunstnikud,
käsitöömeistrid, õpetajad ja koolinoored (15.06).
4) käsitöömeistrite töövõtted salvestati koos näituse eksponaatidega, tiraźeeriti ja jaotati
Tartu koolidele kultuurilooliseks abimaterjaliks
Probleemid, mis on paikkonnas takistuseks
Projektipõhine tegevus (fondide-kapitalide põhine toetus on ebakorrapärane, linnapoolne
tegevustoetus puudub).
Koostöö erinevate organisatsioonidega
Koostööpartnerid on Tartu Linnamuuseum ja laulupeomuuseum, ERM, kunstikoolid.
2010. aasta tegevusplaan
Suuremad ettevõtmised
Tartu Käsitööklubi suuremaks ettevõtmiseks on klubi 15. tegevusaasta tähistamine näituse ja
seminariga. Näitus avatakse seminari päeval, 26. märtsil ja seda saab
vaadata 24. aprillini 2010.
Seminar "Kunsti parameetrid käsitöös" jätkab varasematel seminaridel (2005, 2010)
käsitletud temaatikat käsitöö ja kunsti vahekorrast.
Ettekannetega esinevad:
Anu Raud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor
Ave Matsin, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja
Kadi Pajupuu, Tartu kõrgema Kunstikooli õppejõud
Kersti Loite, Virumaa Kunsti ja Käsitöö seltsi juht
Ulve Kangro, OÜ Hidante juht
VALGAMAA
Käsitööühendused
1. MTÜ Käsitöökelder
2. OÜ Ann MLT
3. Lüllemäe Rahvaõpistu
4. Karula Naisselts
5. Otepää Naisselts
6. Helme Käsitööseltsing
7. MTÜ Karukäpp.
8. MTÜ Käsitöökelder
9. Otepää Aianduse- ja Mesinduse Selts
10. Tõrva Puuetega Inimeste Liit (TPIL)
11. Hummuli Naisseltsing
Käsitööettevõtjad
1. Aivar Aan FIE
2. Aivar Rožanov FIE
3. Ann MLT OÜ
4. Brigita Morožova FIE
5. Goldstock OÜ
6. Kuno Paimre FIE
7. Käsitöökelder MTÜ
8. Mart Salumaa FIE
9. Otepää Aianduse- ja Mesinduse Selts
MTÜ
10. Otepää Naisselts FIE
11. Roosi Käsitööäri OÜ
12. Silva Stepanova FIE
13. Techne Töökoda AS
14. Virve Niilisk FIE
57
Käsitöökauplused
1. MTÜ Käsitöökelder Valgas
2. Anni Butiik Otepääl
3. Roosi Käsitööäri OÜ Valgas
4. MTÜ Käsitöökoda (Pille Valner) Taagepera lossi juures
Infopunktid
1. Valgas kaupluses Käsitöökelder, Kesk tn. 8
2. Otepääl kaupluses Anni Butiik, Pühajärve tee 2.
Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts
Ajalugu
Ühenduse tekke motivaatoriks oli 5 aastat tagasi Valga maakonna päeva korraldamine
mardilaadal Tallinnas. Õnnestunud ettevõtmine viis selleni, et 1. märtsil 2005 loodi Valga
linnas Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts (VRKK).
VRKK ühendab endas maakonna rahvakultuurist hoolivaid inimesi, kes soovivad, et meie
esivanemate vaimupärand säiliks ka tulevaste põlvkondade jaoks, oleks au sees olevikus ja
tulevikus.
Oma 5-aastase tegevusega on ühendus saavutanud maakonna tasandil hea tuntuse. Eelkõige
on sellele kaasa aidanud ühendusega seotud inimeste pühendunud tegevus valdkonna
arendamise ning väärtustamise nimel.
VRKK peab oma suuremateks saavutusteks
oma sümboolika (logo, lipp, tänukirjad, liikmekaardid) väljatöötamist ning tutvustamist;
iga-aastase rahvakultuurivaldkonna tänuürituse korraldamise traditsiooni algatamist ning
korraldamist;
iga-aastast rahvakultuuri valdkonna tublimate tunnustamist alates 2007. aastast, mil hakati
välja andma maakonna tegija sõlgesid viiele inimesele - elutöö eest, noorele tegijale,
rahvatantsu, rahvamuusika ja käsitöö valdkondade edendamise eest;
maakondlike rahvatantsu- ja rahvamuusikapidude ning teiste žanripäevade korraldamist;
vabariikliku käsitööpäeva korraldamist Valgamaal koostöös Eesti Rahvakunsti- ja
Käsitööliiduga;
Eesti Rahvakunsti- ja Käsitöö Liidu konkursside eesti-oma-... maakondlike eelvoorude
korraldamist
Kontaktisik: Marge Tadolder, 56 466 270, [email protected],
Aadress: Munamäe 18-5, Otepää 67403
MTÜ Käsitöökelder
Käsitööinkubaatori järglane. Tegutses Valga raekojas, praegu Kesk tn.8, Valgas
Kontaktisik: Mai Norman, 55915446. Aadress: Spordi 4-4, Valga, 68207
MTÜ Karukäpp Loodud aastal 2004 eesmärgiga tutvustada inimestele käsitööd, õpetada valmistama erinevaid
käsitöötehnikaid nii oma tarbeks kui elatise teenimise eesmärgil. Korraldatakse õppepäevi
ning osaletakse välimüükidel nii Eestis kui välismaal.
Mari Mõttus, 52 76 551, [email protected]; Aadress: Kaasiku 2, Otepää
Silvia Mägi, 524 7170, [email protected]
58
Helme Käsitööseltsing Toimetab Helme päevakeskuse juures. Valmistatakse kauneid käsitööesemeid ja korraldatakse
näituseid. Kontaktisik Laine Vettik, 5268628.
2009. aasta
Suuremad ettevõtmised, sh. suurim kordaminek
Valmis Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskseltsi arengukava. Eesti - oma - kiri alaliidu konkursi läbiviimine. Kordaminek – peaauhind
VRKK tänuüritus – Valgamaa rahvakultuuri kandjate tunnustamine.
Koostöö Valga Maavalitsusega esindusmeene väljatöötamisel.
Kirivöö valmistamise kursus.
Lüllemäe Rahvaõpistu viis läbi 8 tasuta koolituskursust (osalejaid üle 80 Valga- ja
Võrumaalt) programmi 1.1.0603.08-0002 raames ja rahvusvahelise lilleseade suvelaagri.
Korraldas õppereisi Pärnumaale, viis kohapeal koostöös Lüllemäe Külaseltsiga läbi Lüllemäe
külapäeva. Taotles rahalisi vahendeid Leader meetmest, mille toel valmis kõlakoda, soetati
keraamikaahi ja treipink ning külameetme toel soetati toolid ja diivanikomplekt.
2010. aastal toimub samuti õppereis ja erinevad tasuta koolitused programmi raames.
MTÜ Karula Hoiu Ühing, loodud Karula kihelkonna (asub Võru ja Valga maakonnas) ja
selle ümbruse kogukonna, kultuuri, looduse ja elukeskkonna kaitsmiseks, parandamiseks ja
uurimiseks. 2009. aastal andis ühing koostöös muuseumide ja käsitöölistega välja CD Karula
kihelkonna vanemast käsitööst (kirjeldused ja fotomaterjal). 2009 toimus Ähijärvel ka
kihelkonna piires näitus-laat, teemaks "Suitsusaun - kõigest häbenemata". Toimusid erinevad
suitsusaunaga seotud jutu- ja töötoad.
Ettevalmistused 2010 ilmuvale Karula kihelkonna traditsioonilise käsitöö raamatule.
4. märts – maakondlik tantsupäev "Sihva Sabak"
19. aprill – memmede tantsupäev Sangastes
23. mai – Valgamaa TP Otepääl
31. mai – osalemine Lõuna-Eesti memme-taadi suvepeol
6. juuni – Valgamaa laulupidu
Osalemine üldlaulu- ja tantsupeo läbiviimisel sh. tule tulemise teekond
Rahvamajade suvekursusel korraldatud 11 mentorkoolitust kollektiivide juhendajatele, koos
ERRSiga korraldatud 4 õppepäeva ja üks õppesõit kultuuritöötajatele
Probleemid, mis on paikkonnas takistuseks
Tööpuudus, madal ostujõudlus, kõrged rendihinnad
Oma maja/ruumide puudumine, kus kokku tulla, õppepäevi korraldada ja koordineerida
keskseltsi tegevust.
Koostöö erinevate organisatsioonidega
ERKL, ERRS, Karula Naisselts, Karula Rahvaõpistu, KOP, Kultuurkapital, Kultuurkapitali
Valgamaa Ekspertgrupp, Käsitöökelder MTÜ, Merle Tammela lilleäri, Nõuni Maanaiste Selts
Otepää Kultuurikeskus, Otepää Naisselts, Otepää Vallavalitsus, Rahvakultuurikeskus, Valga
Maavalitsus
2010. aasta tegevusplaan
Suuremad ettevõtmised
konkursi eesti-oma-puu maakondliku konkursi läbiviimine
2010. a. ilmub Karula kihelkonna traditsioonilise käsitöö raamat (MTÜ Karula Hoiu
Ühing)
osalemine käsitööpäevadel.
59
MTÜ Käsitöökeldris erinevate kursuste korraldamine,
vanade pitside ja mustrite kogude täiendamine
eesmärk säilitada olemasolevaid traditsioone ja motiveerida tegijaid.
toimuvad mentorkoolitused (9)
kultuurtöötajate õppepäevad üks kord kvartalis sh. õppesõit, osalemine rahvamajade
suvekoolis ja messil
Valgamaa tantsupidu
žanripäevad (4)
kollektiivide juhendajate tunnustamine, osalemine juubeliüritustel ja sündmustel
andmebaaside täiendamine
koostöö sh. Valgamaa Omavalitsuste Liiduga
Lüllemäe Rahvaõpistu korraldab õppereisi ja erinevaid tasuta koolitusi programmi
raames.
VILJANDIMAA
Käsitööühendused
1. Viiratsi
2. Sürgavere
3. Uue-Kariste
4. Karksi-Nuia
5. Õisu
6. Paistu
7. Holstre
8. Kõpu
9. Võhma
10. Suure-Jaani
11. Paala
12. Vastemõisa
13. Abja
14. Käsitööõpetajate aineühendus
Maanaiste ühenduste ja külaseltside juures tegutseb arvatavasti teist samapalju tegijaid.
Käsitööettevõtjad
1. MTÜ Bonifatiuse gild. Keraamikakoda, kehakattetöökoda, ehtekoda, vitraažikoda,
siidimaalikoda, restaureerimise koda. Kursused ja õppepäevad.
2. MTÜ Eesti Haabjaselts. Haabja ehituse ja kasutuse tutvustamine, ühepuupaatidega
seonduvale elulaadile ja käsitööoskustele kaasaaitamine.
3. OÜ Forge. Eesti suurim mõisasepikoda
4. MTÜ Koordikoda. Rahvuslikud sisustusteksiilid, rõivad
5. Krisanne OÜ. Rahvariiete, linaste esemete, stiliseeritud riiete ja käsitööesemete
valmistamine ja müük.
6. Lapi- ja Linakoda Olustvere mõisas. Avatud ateljee.
7. Lossi Gild MTÜ. Käsitöö õpitubade korraldamine ja juhendamine. Arhailised
tekstiilitööd. Muinasrõivad. Tekstiilitooted: telgedel kootud tekid/vaibad, kõlavööd,
säärepaelad, nõeltehnikas tooted, käsitsi kedratud lõngad, käsitsi trükitud kangad.
8. MTÜ Lõuna-Mulgimaa Kunsti- ja Käsitöökoda. Rahvusliku suunitlusega keraamika
(sõled, kruusid, karikad, liuad jne), nahkehistöö (raamatuköitmine) viltimine,
maalimine (akvarell, õlimaal), siidimaal, portselanmaal.
9. MTÜ Mulgi Ukuvakk. Rahvuslik käsitöö, rahvariided, kindad, sokid, telgedel kootud
esemed.
10. MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts. Eesti rahvusliku ehitus- ja puutöönduskultuuri
hoidmine ja edendamine.
11. Tarvastu Käsitöökoda. Kirivöö ja kangastelgedel kudumise nõustamine,
käsitöökursuste korraldamine, käsitöö müük.
12. MTÜ Töötoad. Rahvariideseelikud ja vööd, kaltsuvaibad, telgedel kootud tekstiilid,
puidust valmistatud töövahendid.
13. OÜ Vabamees. Keraamika valmistamine ja müük, kursuste ja õpitubade korraldamine.
60
14. Viljandi Aianduse ja Mesinduse Selts. Telgedel kudumine, silmuskudumine.
15. MTÜ Viljandi Käsitöökoda. Rahvuslik käsitöö: kudumid, rahvariided, kangasteljetööd
jm.
16. FIE Piret Ant
Puidust dekoratiiv- ja tarbeesemete valmistamine, Kesk-Eesti käsitöö müük.
Turismiinfo Viljandi maakonna kohta.
17. FIE Mirja Arm. Oma lammaste villast tehtud lõngast masinkootud sokid ja kindad,
käsitsi tikitud.
18. FIE Toomas Jugaste. Käsisepp.
19. FIE Maie Roosimaa. Heegeldatud peakatted, linikud, kotid, kübarad, pitsid.
Mulgikaabud.
20. FIE Tõnis Salong. Rauatööd, sepatööd.
Käsitöökauplused
1. Viljandi Käsitöökoda Viljandis
2. Käsitöökauplus Viljandis
3. Antvärk Võhmas
4. Maive Käsitöö Suure-Jaanis
5. Heimtali Muuseumis Heimtalis
Infopunkt Infopunkti kui sellist meil välja reklaamitud ei ole, aga igasugust infot nii maakondlike
ürituste kui vabariigis toimuvate ettevõtmiste kohta jagavad rahvakunstiühing ja käsitöö-
koda.
MTÜ Viljandimaa Rahvakunstiühing
Ajalugu
Asutatud 1990. aasta septembris. Selle aasta lõpus saab tegutsetud juba 20 aastat. Meie
ühingusse on koondunud hulk käsitöömeistreid ja -ringe kogu maakonnast. Koos viime läbi
maakondlikke ja piirkondlikke üritusi, tunnustame tublimaid meistreid.
Kontaktisik: Leida Mägi. 5290617, [email protected]
Aadress: Tallinna 5, Viljandi 71020
2009. aasta
Suurimad ettevõtmised läbi aastate on olnud aprilli algul toimuv maakondlik
rahvakunstipäev, möödunud aastal oli see juba 13. Teiseks suurürituseks jõulude eel toimuv
üle-eestiline käsitöömess ja see oli juba 14. Pidevalt viime läbi käsitööalaseid koolitusi,
töötavad kursused ja õpiringid. Toimusid järgmised kursused:
1. Rahvuslik element tänapäeva rõivastuses
2. Paikkonna mustrite kasutamine
3. Paikkondlike kultuuritraditsioonide tutvustamine
4. Tekstiilist rahvuslike mänguasjade valmistamine
ja palju teisi kursusi
Maakonnas viiakse pidevalt läbi erineva temaatikaga käsitöönäitusi: näiteks Viljandimaa
tekid, padjad, linased kodutekstiilid, keraamika jne.
Suurim ettevõtmine oli infotrükise “Ring ümber Viljandimaa 2010” käsitööalase materjali
kogumine.
Meil on koostöö paljude Viljandimaal tegutsevate käsitöömeistrite ja organisatsioonidega,
valmistame koos ette maakondlikke ja piirkondlikke üritusi. Lähemad koostööpartnerid on
Viljandimaa Omavalitsuste Liit, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi käsitöökoda, Eesti
Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Vabaharidusliit, Viljandi kultuurimaja jt.
61
Probleem on rahastamine. Ikka peab tõestama, et käsitöö on ka üks osa meie kultuurist ja selle
arendamiseks on ka raha vaja. Laulust ja tantsust peetakse rohkem lugu. Probleemiks on, et
meie linnas puuduvad käsitöönäituste korraldamiseks ruumid.
2010. aasta tegevusplaan
17. aprill– Viljandimaa 14. rahvakunstipäev, teemaks puidust käsitöö
17.-18. detsember– XV Viljandi käsitöömess
Pidevalt toimuvad koolitused ja maakonnas käsitööringide näitused.
VORMSI
Käsitööühendused
Vormsi Käsitöö Selts
Käsitööettevõtjad
Lia Ostapenko FIE
Käsitöökauplused
Käsitöökauplust ei ole. Käsitöömüük suveperioodil Vormsi Põhikooli käsitöötoas, Vormsi
Talumuuseumis, Rälby küla veskis, Hullo küla poes.
Infopunkt
Asub Hullo küla poes.
Vormsi Käsitöö Selts
Ajalugu Asutatud aastal 2000. Vormsi Käsitöö Selts (VKS) on peamiselt tegelenud vormsirootsi
kultuuripärandi tundmaõppimisega, jäädvustamise ning tutvustamisega. Erinevate tegevuste
läbi on selts püüdnud luua ka tingimused traditsioonilise käsitöö järjepidevusele. Juba teist
aastat jagame ühist ruumi ja ühiseid tegevusi Vormsi Põhikooli tütarlastega.
Kontaktisik: Kristina Rajando, 56616395, [email protected]
Aadress: Hullo küla, Vormsi vald, Läänemaa 91301
2009. aasta
Suurimat kordaminekut või ettevõtmist on raske esile tuua, sest kõik 2009. aastal toimunu
osustus mingil põhjusel oluliseks.
2009. aasta algas vastutusrikka ülesandega korraldada 6.-8.märtsil Vormsi kultuuripäevad II.
Maria Murmani auks 2008. a. algatatud varakevadisetel kultuuripäevadel keskenduti saare
asustusaegsetele käsitöötehnikatele helmekee valmistamise ja maapõletustehnika töötoas.
Töötubasid juhendas seltsi uus liige Marit Vaidla.
Vormsi Põhikooli käsitöötoas käis terve talve ja kevade ka kibe ettevalmistus suvekuudeks,
mil avati külastajatele Vormsi etnograafiliste esemete näitus ja saare käsitöötegijate
käsitöömüük. Käsitöötuba kujunes omamoodi kultuurikeskuseks, kus iga huviline sai
põhjaliku ülevaate saare kultuuriloost, rahvarõivastest ja käsitöötehnikatest.
Juulis jõudsid saarele Vormsi Käsitöö Seltsi uued kangasteljed, mis juba saabumisjärgsel
hommikul rakendust leidsid. Alustasime õpetaja Marju Tamme eestvedamisel Vormsi
vardakottide kudumise õppimisega. Eriliseks muutis kursuse näitus, kus seltsi liikmete
kogumistöö tulemusena eksponeeriti mitmeid erinevaid endisaegseid Vormsi vardakotte.
Kangastelgede ostuga ning kudumiskursusega elustus saarel jällegi kangakudumise
traditsioon.
Septembrist alustasid Vormsi Põhikooli tüdrukud käsitöötegevusega, mille tulemusena
valmivad põhikooli lõpuks Vormsi neiu rahvarõivad. Kogu Vormsi Põhikooli tütarlaste
62
õppetegevuse aluseks on VKS-i toel ja juhtimisel loodud Vormsi kultuuri-ja
käsitöötraditsioone hoidev käsitöö aine- ja tegevuskava.
Novembrist alates sai keskpunktiks Vormsi kurrutatud seelik, õieti selle valmistamise
õppimine. Seltsi liikmed said ülesandeks uurida vanu seelikuid ja leida infot nende
valmistamistavade kohta. Pika ettevalmistusperioodi tulemusena valmis kangakudumismeister
Kristel Põldmal tööskeem koheselt sissekootud kurruniitidega kanga kudumiseks. Keerulise
teema ettevalmistamise juurde kuulus ka kohaliku lambavilla kasutamine ehk villale sobiva
ketruse leidmine. Kursuse alguseks tõid osalejad uudistamiseks-imetlemiseks kaasa pea
sajaaastasi seelikuid ning esimese tööna kooti ühiselt näidisseeliku kangas ehk 4,5 m
kurruniitidega lambamusta kangast. Seeliku valmistamise õppimine jätkub 2010 aasta
veebruaris-märtsis vanutamise ja pihiku-allääre õmblemisega.
Seelikuprojekt ja kangastelgede ost on saanud võimalikuks mitmete erinevate toetajate
finantsabil: „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2008-2010“, Kultuurkapital,
Hasartmängumaksu Nõukogu ja Vormsi vallavalitsus.
2010. aasta tegevusplaan
õppida valmistama Vormsi kurrutatud seelikuid;
külastada Rootsis asuvat eestirootslaste muuseumi;
õppida korvipunumist, koptiköidet ja nõeltehnikat;
tähistada näitusega juuli lõpus Vormsi Käsitöö Seltsi 10. aastapäeva;
aidata algatada ja toetada poiste traditsioonilise aine- ja tegevuskava loomist.
VÕRUMAA
Käsitööühendused
1. MTÜ Näputüüselts
2. Aila Näpustuudio
3. MTÜ Vastseliina Käsitööühing
4. Vana-Vastseliina Külaselts
5. Sulbi Maarahva Selts
6. MTÜ Boose Naisselts
7. MTÜ Hauka Kunsti- ja Käsitööselts
8. MTÜ Kuldre Käsitöötare
9. Urvaste Naisselts
10. Tsooru Naisselts
11. Haanja Naisselts
12. Lasva Käsitööselts
Käsitööettevõtjad
1. Käsitööühistu ESI
2. OÜ Vestra
3. OÜ Võru Ukuharu
4. FIE Aino Tamberg
5. FIE Kati Hirsnik
6. Carmen Küngas Rahvrõivad
Käsitöökauplused
1. Käsitöökelder
2. Aino Kunstipood
3. Must Kass
4. Käsitöötarvete kauplus „Hõbenöps“
Infopunkti olemasolu
Arvestatav info liigub suuliselt. Rahvakultuuri spetsialist Maie Pau edastab talle saabunud
teated. Võrumaa Arenguagentuur jagab infot erinevate koolituste kohta.
63
MTÜ Näputüüselts
Kontaktisik: Marika Sepp, 51928199, [email protected]
Aadress: Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Kreutzwaldi 31 65609 Võru
2009. aasta
Probleemiks on puuduv käsitöölisi ühendav organisatsioon. Seoses konkursside ja näituste
toimumisega on käsitööliste omavaheline suhtlemine muutunud aktiivsemaks.
Kahjuks on ka mõned ettevõtjad ja ettevõtted lõpetanud tegevuse seoses raskete aegadega.
Suurim kordaminek on Võro Instituudi, MTÜ Näputüüseltsi, Orava Maanaiste Seltsi ja
Võro Seltsi ühisprojekt „Kultuuriliste ootuste kaardistamine Võru kultuuri- ja keeleruumis
ja Vana Võromaa käsitöökogu loomine.“ Projekti tulemusena on koostatud andmebaas
Vanal Võrumaal tegutsevatest traditsioonilisi oskusi omavatest inimestest ja käsitöölistest.
MTÜ Näputüüselts
Konkursi „Kingitus Võrumaalt“ organiseerimine.
Osalemine konkursil eesti-oma-kiri
Osalemine projektis „Kultuuriliste ootuste kaardistamine Võru
kultuuri- ja keeleruumis ja Vana Võromaa käsitöökogu loomine.“
Osalemine Võru folkloorifestivalil „Meistrite õu“
Osalemine Võru Linna 225. sünnipäeval Kreutzwaldi
Memoriaalmuuseumis üritusel „Linnaprouad teevad näputööd.“
Näituse „Valge+“ Võrumaa Muuseumis organiseerimine.
Käsitööühistu ESI
Keriguplatsi laadad.
Võru linnapäevade laat koos Võru Linnavalitsusega.
64
ALALIITUDE AASTAARUANDED
Alaliitude Nõukoda
Alaliitude nõukoda käis koos talvel volikogu ja sügisel Juhtide kooli ajal.
Nõukoja juhiks valiti taas Lembe Maria Sihvre.
Nõukoda arutas alaliitude võimalusi paremaks info edastamiseks. Eesmärgiks seati
andmebaaside korrastamine ja tegijates suurema huvi äratamine alaliitude tegevuse vastu.
Alaliidud on edukalt korraldanud ülevaatenäitusi ja koolitusi. Väikeettevõtjate alaliidu juhi
Kersti Loite eestvedamisel toimus sügisel suur ettevõtlusalane konverents Haljalas.
Kirjastatud on infovoldikuid, koostöö toimib ka maakondlike ühendustega. Infolevikus on
kindlasti veel arenemisruumi.
Saabuva Käsitööaasta 2011 kordaminekuks on palju ära teha ka alaliitudel. Taas saabuval
laste ja noorte laulu-ja tantsupeol on suur töö ees rahvarõivameistritel.
Lembe Maria Sihvre, 51 37 839, [email protected]
Eesti Lapitöö Selts
Lapitöö seltsi 2009. a. kokkutulek oli tänavu Tartus. Ülevaatenäitus toimus Tartu Ülikooli
Raamatukgus. Lisaks sellele leidsid aset väljapanekud, moeetendus ja töötoad Antoniuse
Gildi õuel. Seltsi külaliste, Tampere kunstnike tekstiilid olid eksponeeritud Jaani kirikus. Selts
külastas ka Eesti Rahva Muuseumi Raadil ja Eesti Põllumajandusmuuseumi Ülenurmel.
Kokkutulek kulmineerus seltskondliku koosviibimisega Nõos, seltsi vanima liikme Aina
Kirsipuu kodus. Seltsi liikmete parematest töödest koostati rändnäitus, mis ringleb tänaseni
Eesti maakondades.
Anni Kreem, 64 45 365
Eesti Paeliit
Paeliidu aasta tegu 2009: Paevana Rein Einasto raamat ”Nähtust ja tehtust”.
Paeliidu aasta tegijad 2009: Ella Vikk (paeõpe muuseumis ja õues, väljasõitudega
koolidesse, lasteaedadesse ja raamatukogudesse ning infokohver „Siluri sumadan“)
ja Külli Aus (paekunsti autorinäitused ja avalikud esinemised; oma taieste kinkimine Porkuni
Paemuuseumile; tänukiri Tamsalu vallalt).
Paeliidu olulised tegemised 2009. aastal
3.04. EGK aprillikonverents ”Unustatud maavarad.
8.05. Mäekonverents ”Mäenduse maine” Põltsamaal.
15.05. Euroopa mineraalide päev Rakke raamatukogus Rakke gümnaasiumi õpilastele
(Nordkalk).
16.05. Muinsuskaitse talgupäev (Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud). Tamsalu Lubjapargis
teabetahvlite paigaldamine.
29.05. “Prillitoosi” võttegrupp Tamsalu lubjapargis ja Porkuni paemuuseumis.
9.06. Õuesõppe õpetajate koolituspäev Tamsalu gümnaasiumis ja lubjapargis ning Porkuni
paemuuseumis.
11.09. Pandivere paekonverents Muuga mõisakoolis Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames,
65
„Vabaõhu- ja kohamuuseumid muinsuste kaitsel”.
28.10. Tallinna Tehnikakõrgkoolis KIVIPÄEV
17.12. Kivipäev Jakob Westholmi Gümnaasiumis.
Eino Tomberg, 6345906 ja 58168767 [email protected]
Kangakudujad
2009. a. käsitööliidu aastateema oli kangakudumine.
2009. aasta tegemised:
Kangakudumise konverents Setomaal maikuus, DVD esitlus
Näitus „Kirjad omale“, märtsis
Infopäev oktoobris, DVD esitlus
Mustrivihik „Vanaemade vaibad“ oktoobris
Kangakudumiseteemaline mardilaat, erinevad teljed
Konkursi „Minu vana(ema) põrandavaip“ väljakuulutamine mardilaadal novembris
Kangakudumisele pühendatud 2009. aastal oli mitmeid temaatilisi ettevõtmisi, mis
suurendasid huvi selle käsitöövaldkonna vastu.
Kevadiseks suursündmuseks sai 5.-6. maini toimunud kangakudumise konverents Värskas
koostöös Seto Käsitüü Kogoga. Kahel päeval kuulati ettekandeid erinevatelt
tekstiilikunstnikelt ja õpitubades oli võimalik end täiendada kohalike traditsiooniliste
töövõtete alal. Põhjalikumat ülevaadet Setomaale omasest kangakudumisest said osalejad
näha vastvalminud DVD-l „Kangakudamisõ oppus“, kus oma kogemusi jagas Kõivo Anna.
Näitusel eksponeeriti Christi Küti ja Anu Raua loomingut.
Üheks läbivaks teemaks aasta jooksul sai vanade mustriliste põrandavaipade väärtustamine.
Märtsis koostas Kristel Põldma Eesti Käsitöö Majas näituse „Kirjad omale“, kus olid välja
pandud Eesti erinevatest piirkondadest kogutud mustrilised vaibad. Nende põhjal valmis
septembriks mustrivihik „Vanaemade vaibad“, mis sisaldab erinevate autorite kümne vaiba
fotosid koos kudumisjuhistega.
VII kangakudujate infopäev toimus sel korral 3.oktoobril Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.
Õpitubades said huvilised proovida kudumist Kadi Pajupuu leiutatud reguleeritavate
piivahedega soaga, harjutada lõime käärimist ning tutvuda Soome Toika firma
arvutitelgedega. Tekstiilikunstik Eva-Liisa Kriis esitles uut algajatele mõeldud DVD-d
„Kangakudumise algõpetus“ ja tutvustas Antoniuse Gildis Ameerika päritolu AVL Looms
arvutitelgesid. Päeva jooksul olid vaatamiseks väljas tekstiiliosakonna tudengite kootud
vaibad, samuti infopäeval osalejate kaasatoodud tekstiilide näitus.
Novembrikuine mardilaat oli samuti pühendatud kangakudumise teemale, mistõttu oli
külastajatel võimalus tutvuda väga erinevate kangastelgede ja kudumisvõimalustega.
Jätkamaks mustriliste vaipade teemat, sai mardilaadal väljakuulutatud uus vaibakonkurss
„Minu vana(ema) vaip“, kuhu oodatakse vana tekstiili järgi kootud kaasaegset varianti. Kuna
tööde esitamise tähtajaks on 5. aprill 2010, siis võib konkursile esitatud vaipadest koostatud
näitus kujuneda 2010. aasta meeldejäävaks sündmuseks.
Kristel Põldma, Veinika Västrik 58 068 703, [email protected]
66
Käsitöö kollektsionäärid
Alaliidu eesmärgiks on omada ülevaadet Eesti erinevates paikkondades tegutsevatest
kollektsionääridest ning kaardistada kogutavad käsitööesemed ja erialane kirjandus. Samuti
anda nõu käsitööesemete korrastamise, säilitamise ning vastavalte töövahendite kohta.
Tutvustada erakogudes olevaid unikaalseid esemeid üldsusele.
2009 .a. viidi läbi käsitööesemete korrastamise ja säilitamise õppepäevi Tallinnas, Pärnus ja
Tõstamaal. On toimunud ka individuaalnõustamist.
Kollektsionäride alaliitu jätkub liikmete registreerimine.
Ulve Kangro, 55 34 051, [email protected]
Käsitöömeistrid
Käsitöömeistrite aasta suursündmuseks oli suvekursus Pärnus 4.-6. augustil teemal Voolitud
fantaasiad. Käsitöömeistrid on uudishimulikud uusi ideid ja kogemusi otsivad inimesed. Üks
võimalus nende leidmiseks on ühised koolitused Pärnus. Sel suvel juhatasid meid Anu Pink ja
Resa Tiitsmaa fimomaailma põnevate tegemiste juurde. Ajaloost teame, et voolimiskirg on
inimesele omane juba tuhandeid aastaid. Loodusliku savi kõrvale on tekkinud uusi huvitavaid
voolimismasse. Sel korral tutvuti fimosaviga. Polümeersaviga töötamine pakub loomisrõõmu
erinevas vanuses voolijale. Materjal allub kergesti näppudele, seda segades saab uusi
värvitoone ja kuumutamiseks piisab koduse praeahju 120 kraadist. Pakiti, lõigati, hööveldati,
vurriti ja liimiti. Tulemuseks ainulaadsed esemed– ehted, nööbid, pisiskulptuurid,
kaunistused.
Kristi Teder, 52 63 156, [email protected]
Mänguasjameistrite Liit
Mänguasjameistrid lõid möödunud aasta jooksul edukalt kaasa rahvakunstilaadal, keskaja
päevadel ja mardilaadal. Huvilisi oli palju, hoolimata MASUst on inimestes säilinud rõõmus
tuju ja lapsemeel. Üha populaarsemaks muutuvad kursused täiskasvanutele. Suur ettevõtmine
oli ja on veel kestvalt märtsikuuni 2010 Eesti mänguasjameistrite ülevaatenäitus. Jõulukuul
reisisid paljud autorinukud Pihkvasse, et osaleda näitusel, mille patrooniks ja organisaatoriks
oli Eesti Vabariigi konsul Pihkvas.
Näituse organiseerimisel juhtis vägesid Mare Hunt Tartu Mänguasjamuuseumist, koordineeris
ja abistas tuntud nukumeister Tiia Mets. Nukud immigreerusid tagasi Viljandisse Kondase
keskusesse, kus nendega saab teretutvust sõlmida veebruari keskpaigani, siis jätkub nukkude
rännutee Pärnusse, kus nad resideeruvad Uue Kunsti keskusesse.
Nukunäitus „Oh laula ja hõiska“, autoriteks Lembe Maria Sihvre ja Margit Sondberg, pälvis
Kultuurkapitali auhinna ja asus teele Soomemaale. Eesti rahvarõivis nukud tiirutavad Soomes
aastani 2011, siis tulevad jälle koju tagasi.
Eesti nukukunst on alustanud maailmavallutamist. Esialgu on dessandid lähetatud naabrite
juurde, edasi on terve maailm valla!
Edu, Eesti nukud! Ja muud mänguasjad!
Lembe Maria Sihvre, 51 37 839, [email protected]
67
MTÜ Rahvarõivas
Aastal 2008 loodi MTÜ Rahvarõivas. MTÜ on Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu
lepingupartner ja omab õigust kasutada ERKL logo.
MTÜ tähtsaim eesmärk on õpetada välja käsitöömeistreid ja huvilisi ning propageerida
rahvarõiva kandmist. Kõik meie tegevused on rakendatud selle eesmärgi täitmiseks.
MTÜ Rahvarõivas osaleb oma panusega ERKL suuremates ettevõtmistes (infopäevad, laadad,
koolitused) ja organiseerib iseseisvaid rahvarõivaste kandmist ja valmistamist
õpetavaid/propageerivaid üritusi ning meistrite koolitusi. MTÜ Rahvarõivas tegeleb ka
ERKL-i trükiste müügiga Apollo ja Eesti Rahva Muuseumi kaudu. Rahvarõiva Nõuandekoda
töötab aadressil Pikk 15 ja see on saadud Tallinna Linna volikogu otsusega rendile 10 aastaks.
Tegevused vastavalt 2009. a. kavale:
Veebiportaali Eesti Rahvarõivas loomine
• On loodud veebiportaal Eesti Rahvarõivad, mis kajastab kaasaja meistrite valmistatud ja
etnograafide poolt heaks kiidetud rahvarõivaid, koolitusi, valmistajate ja materjalide infot,
rahvarõiva taaskasutuse võimalusi, rahvarõivauudiseid ning rahvuslike rõivaste lehekülge.
• Hetkel toimub olemasoleva materjali sisestamine lehele
• Toimuvad läbirääkimised materjali juurdesaamiseks erinevate asutuste ja meistritega
Ootame materjalipakkujate, rahvuslike rõivaste valmistajate reklaami oma lehele.
Meistritunnistuse propageerimine
• Välja on töötatud eksamijuhend ja abimaterjalid meistritunnistuse taotlejale. Need on
Kutsekojaga kooskõlastatud.
• Koostöös Rahvarõivakooli Tartu rühmaga sooritas rahvarõivameistri eksami 5
rahvarõivavalmistajat. Ettevalmistustöö käib Tallinna rahvarõivakooli järjekordsete
lõpetajatega.
• Üksiktegijate nõustamine meistritunnistuse taotlemiseks toimub samuti jooksvalt.
• Tunnistust omavate meistritele teeme reklaami veebiportaalis.
Rahvarõivaalase teabematerjali täiendamine Nõuandekojas
• Nõuandekoja materjali täiendatakse pidevalt
• Viljandi Kultuuriakadeemiale on esitatud ettepanekud selle kohta, millised teemad võiksid
tulla lõputöödes uurimisele. Kokkulepe on sõlmitud ka varasematest töödest koopiate
tegemiseks
Trükiste väljaandmine
• Igor Tõnuristi raamatu „Rahvarõivakandja abiline“ kordustrükk on välja antud. Seda
levitatakse käsitööpoodides, üritustel, ERM-i müügipunktis ja Apollo kaudu.
• Rahvarõivaste hooldamise raamatu tellimine Ulve Kangrolt on ebakindla majandusliku
olukorra tõttu läbirääkimiste tasandil. Põhimõtteline nõusolek on Uvelt olemas.
• Kavas on Kustav Agu Püümani loengu “Rahvarõivas ja mood” materjalide paljundamine
ja köitmine spiraalköitesse.
Koolitus
• Rahvarõiva Nõuandekojas Pikk 15 toimuvad rahvarõivaalased koolitused koostöös
ERKL-ga.
Välja on kuulutatud 10 kursust sügis- ja 11 kursust kevadhooajal. Toimus kaks kursust
(meeste ja naiste rahvarõivaste valmistamine) Vabaharidusliidu toel. Tasulistest kursustest
toimusid sügishooajal tanude valmistamise, kaaruspaela, sõbakanga kudumise ja muhu tikandi
kursused. Paremaid aegu jäid ootama niplispits tanu äärde, rahvuslikud ehted ja kootud viklid
ja vitsad. Kevadhooajal toimuvale kirivööde kursusele võtsime vastu lisarühma ja suveks on
68
kavandatud ka teine lisarühm.
• Rahvarõivalaagris Tõstamaal ja 16. oktoobril rahvarõiva infopäeval toimusid
meistritunnistuse taotlemise õppepäevad.
• VI rahvarõivalaager Tõstamaal on leidnud käsitöö alal oma niši. Sel aastal toimusid kõik
planeeritud töötoad. Tagasiside osalejatelt on positiivne: õpetajad on oma ala professionaalid
ning Tõstamaa mõis koolituskohana on väga sobiv. Õigustanud on ka ekskursioonid ehedate
rahvarõivaste vaatamiseks. Seekord käidi Kihnu käsitöömeistrite juures.
Erinevad projektid
Koostatud on Põhja-Eesti meeste rahvarõivaste lõiked, neid saab osta nõuandekojast Pikk
tn.15
Rahvarõiva Nõuandekoda osales mardilaadal oma nõustamis- ja koolitusprogrammiga.
Anu Randmaa, 56 682 283, [email protected]
Pitsimeistrid
Deviis: õppida ja õpetada on mõnus
Toimus palju kauneid näitusi ja suuremaid koolitusi
Näitused Jaanuar –perekond Halbergi pitsinäitus Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis
Aprill – Helju Väli näitus Järvakandis käsitööpäevadel
1., 2. mai – rahvusvaheline niplispitsi näitus Narvas . Osa võtsid Eesti, Läti, Venemaa,
Prantsusmaa, Horvaatia) Suurepärane moedemonstratsioon
Mai – Seto pitsi päevad Värskas. Konkursi teemaks pluus
Juuni-juuli – niplispitsi näitus Jänedal- Angelika Nöps, Kristiina Halberg, Helju Väli
17.-20. juuli – VIII rahvusvaheline niplispitsi näitus- seminar . Osa võtsid Eesti, Venemaa,
Inglismaa, Rootsi ja Läti pisimeistrid. Konkurrsi teema oli “Põll”. Meistriklassi viisid läbi
Venemaa Balahna pitsimeistrid. Külalisnäitus oli Aili Palmilt- Setu pits savis
August – Haapsalu salli päevad (kudumisvõistlus, demonstratsioon, oksjon)
September – Narva pitsimeistrid Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis
September – näitus “Eesti rahvuslikud pitsid” Lepoglavas- Horvaatias (Kristiina ja Priit
Halberg, Maire Kirna ja Ragne Kuntsel )
Koolitused
Märts, aprill – seto niplispitsi koolitus Obinitsas (Katõvärmilinõ pulgakõisiga koet pilo)
August – koolitus Saksamaal Schönsees– Angelika Nöps. Kristiina ja Priit Halbeg,
Eeva Talts
September – Priit Halbergi loeng Horvaatias “Eesti rahvuslikud pitsid”
November – Brügge heegelpitsi koolitus Valgas
Ulve Kangro koolitus “Tekstiilide hingehoid” Pärnus, Tallinnas, Tõstamaal.
Seto pitsi koolitused Türil ja Tallinnas– Ulve Kangro
Indviduaalkoolitus Jaapani käsitöömeistrile, raamatute autorile: Seto pits- Ulve Kangro,
Haapsalu sall- Aime Edasi
Piirkonniti toimuvad koolitused erinevates pitsitehnikates.
2009. aastal ilmunud kirjandus
Aime Edasi „Haapsalu sall“
Ulve Kangro „Seto pits“
Pitsimeistrid on tutvustanud oma töid ja tehnikaid Tallinna keskaja päevadel, kohalikel
hansapäevadel, mardilaadal ja mujal.
Osaleti konkursil eesti-oma-kiri. Ühe eripreemia sai Pärnu pitsimeister Birgit Pere töö
69
“Nooriku põll”.
Suurt tööd teeb Niplispitsi Selts, seltsil on ka laialdane koostöövõrgustik nii Eestis kui mujal.
Eeva Talts, 56 453 401, [email protected]
Vildimeistrid
Oluline sündmus oli Tuija Vähevuori (Soome Lahti Wellamao opisto - Soome vildiühingu
Filtti liige) masin- ja vabatikandi kursus 3.-5. aprillil koostöös ERKL ja Tallinna
Käsitöökeskusega. Kursus oli plaanitud eelkõige viltmaterjalist lähtuvalt. Osalesid
vildimeistrid ja õpetajad, aga ka teised huvilised.
Vildinäitus "Sireli-Sireli" 28. juuli.-10. aug. Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis. Koostöös
Tallinna Käsitöökeskusega.
2010. aastal planeeritakse vildilaagrit Vigalas.
Liina Veskimägi-Iliste, 56 674 671, [email protected]
Väikeettevõtjad
2009. a. oli käsitöö väikeettevõtjatele eriliselt tegus.
Jätkusid "Emotsionaalse müügikeskkonna" koolitused eri paikkondades. (Vt. täpsemalt
käsitööliidu 2009. aasta aruandest).
Augustis algas koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga projekt "Käsitööga
tööle 2", kus koolitatakse töötuid ja lapsega kodus olevaid emasid. Koolituse moto: tootega
turule. Koolitatavad saavad ka ettevõtluse algkursust.
Oktoobris toimus Haljala Rahvamajas II vabariiklik käsitööettevõtjate foorum
"Loomemajandus - kunsti ja käsitöö võimalused", kus kogu päeva vältel oli võimalus
kuulata huvitavaid ettekandeid ning nautida Lääne-Virumaa meistrite loomingut. Sellest
ettevõtmisest on kujunemas tore traditsioon.
Käsitöö väikeettevõtjad käisid märtsis Novgorodis tutvumas sealsete käsitöömeistrite ja nende
toodanguga. Detsembris külastati Euroopa üht suurimat kunsti- ja käsitöömessi Milanos.
Jätkub koostöö EVEA-ga. EVEA aastapäeval detsembris tunnustati käsitööliitu EVEA
kuldmärgiga.
Ka tuleval aastal tahame pakkuda väikeettevõtjatele erinevaid koolitusi ja õppereise koostöös
EAS-ga.
Oktoobris toimub III käsitöö väikeettevõtjate foorum Haapsalus. Samas antakse teist korda
üle aasta käsitöö väikeettevõtja auhind.
Kersti Loite, 51 437 95, [email protected]
70
KOOSTÖÖPARTNERID JA KOOLID
Tallinna Ülikool
Kontaktisik: Ene Lind, 6409439, [email protected]
Aadress: Narva mnt 25 10120 Tallinn
www.tlu.ee
Tallinna Ülikool on ainus kõrgkool Eestis, kus valmistatakse ette käsitöö ja kodunduse ning
tööõpetuse õpetajaid magistri tasemel. Vastavat teadus-, õppe- ja arendustegevust
koordineerib tööõpetuse osakond. Osakond kureerib õppetööd neljal õppekaval: 2
bakalaureuse õppekava – käsitöö ja kodundus, tööõpetus ja 2 magistriõppekava – käsitöö ja
kodunduse õpetaja, tööõpetuse õpetaja. Osakonna erialade õppekavad on praktilis-
loomingulise suunaga. Päeva- ja kaugõppe vormis õpib osakonnas käesoleval õppeaastal 179
üliõpilast. Osakonnas töötab 11 põhi- või osakoormusega õppejõudu.
Tööõpetuse osakonna missiooniks on toetada Eesti ühiskonna ja riigi jätkusuutlikku arengut
haridusteaduste valdkonnas tööõpetuse, käsitöö ja kodunduse õpetajate ettevalmistamise,
ainealase teadus- ning arendustegevuse ja nende tulemuste rakendamise ning akadeemilise
partnerluse arendamise kaudu. Osakonna esmaülesandeks on tagada, et Eestis oleks piisavalt
missioonitundega, loovust väärtustavaid tööõpetuse ning käsitöö ja kodunduse õpetajaid.
Osakond näeb enda rolli eesti esemelise rahvuskultuuri ning töötraditsioonide hoidmisel ja
arendamisel.
2009. aasta olulisemad ettevõtmised
Õppetöö
Eriti head meelt valmistab erialade suurenenud populaarsus. 2009. aasta sügisel asus käsitöö
ja kodunduse erialale õppima 34 tütarlast, tööõpetust 11 noormeest, mis on üle aastate suurim
sisseastujate arv.
Projektid ja arendutsegevus
Osakond on olnud kolm aastat partneriks EU 6. raamprogrammi teadusprojektis
“Understanding and Providing a Developmental Approach to Technology Education
(UPDATE )”, milles oli partnereid kuueteistkümnest erinevast Euroopa teadus- ning
haridsuasutusest.
Kuna tänapäeval on oma kompetentsi hoidmiseks oluline osaleda rahvusvahelistes
koostöövõrgustikes, siis on osakond sõlminud koostöölepingud teiste vastavaid õppekavu
kureerivate ja teadus- ning arendustegevust viljelevate ülikoolidega maailmas. Viimasel aastal
lisandus kolm kõrgkooli erinevatest riikidest (Taani, Rootsi ja Läti). Eriti tihedad sidemed on
osakonnal Helsingi Ülikooliga, kus osakonna õppejõud Ene Lind on valitud käsitöö
pedagoogika dotsendiks.
Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna üliõpilased on projekti ”Projektõppe juurutamine
oskusainetes” raames koostanud õppejõud Tiia Artla juhendamisel pimedate laste jaoks üle
seitsmekümne puuteraamatu. Raamatuid on eksponeeritud viiel näitusel Eestis. Veebruaris
2010. avatakase osakonna üliõpilaste tööde näitus Helsingi Keskraamatukogus.
Projekti „Veimevaka jälgedes” raames jäädvustasid üliõpilased perekond Kuuskemaa
erakogus olevaid rahvakunstiesemeid. Tulemus oli laiemale avalikkusele tutvumiseks välja
pandud näitusel Rahvusraamatukogus.
71
Õppejõud Andry Kikkulli juhendamisel töötasid tööõpetuse eriala üliõpilased projekti
„Moodulitena kokkupandava saunalava ideekavandite väljatöötamine ja prototüüpide
valmistamine” raames välja tootmisse mineva näidise. Töö tellijaks firma Serengeti OÜ.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
rahvusliku käsitöö osakond
Kontaktisik: Ave Matsin, 52 62 510, [email protected]
Aadress: Posti 1, 71004 Viljandi
www.kultuur.edu.ee
Rahvusliku käsitöö osakonna missiooniks on kultuuriprotsessis aktiivselt osaledes esindada
paikkondlikku ja rahvuslikku traditsiooni ning identiteeti tugevdavaid ja taasloovaid väärtusi.
Meie jaoks on oluline sotsiaalselt ja ökoloogiliselt vastutustundlik tegutsemine
traditsiooniliste käsitöötehnikate ja oskuste säilitajana, propageerijana ja taaslõimijana
kaasaegsesse tarbekeskkonda.
Osakonna laiemaks eesmärgiks on kujuneda koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning
Eesti Rahva Muuseumiga pärandoskuste uurimise ja rakendamise keskuseks Eestis.
Rahvusliku käsitöö osakonnas õpib hetkel kokku 56 üliõpilast: 25 rahvusliku ehituse erialal ja
31 rahvusliku tekstiili erialal. Põhikohaga õppejõude kahe eriala peale kokku on 10, lisaks
veel 30 tunnitasulist õppejõudu.
2009. aasta suuremad ettevõtmised
Õppetöö
Aasta kõige olulisemad sündmused olid seotud rahvusliku ehituse erialaga: oma diplomitööde
kaitsmiseni jõudsid esimese lennu rahvusliku ehituse eriala üliõpilased Kristi Ristmägi, Egon
Römer, Heiki Mürk, Erki Markson ja Tarmo Tammekivi. Viiest lõputööst kolme keskmes oli
vanade ehitiste renoveerimine: uue näo said maakivikelder, saun ja rehielamu. Ülejäänud kaks
keskendusid uute majade ehitamisele traditsioonilises võtmes: valmisid Mulgi suitsusaun ja
ait. Lõputööde kaitsmise komisjon eesotsas Eesti Vabaõhumuuseumi direktrissi Merike
Langiga hindas kõigi üliõpilaste tööd väga heaks.
Suvel võeti pärast kolmepäevaseid vastuvõtukatseid Soomaal Karuskose talus vastu uus lend
ehituse eriala üliõpilasi. Seekord oli soovijaid eelmistest aastatest rohkem ja esimesel kursusel
alustas septembris õpinguid kokku 15 üliõpilast.
Novembris väisas ehituse eriala rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon, kes hindas kõrgelt
uue eriala võimalusi saada oma valdkonna rahvusvaheliseks oskusteabekeskuseks.
Täienduskoolitused
2009. aastal toimus rahvusliku käsitöö osakonnas12 täiendkoolituse kursust, kus osales kokku
169 õppurit.
11.-14. juunil toimusid Soomaal järjekordsed puupäevad, mille seekordne teema oli "Ühest
puust riistad". Nelja päeva jooksul toimusid Raudna jõe kaldal Karuskose talu territooriumil
meistrite õpipajad ja traditsioonilise puutööalane seminar. Juhendajateks olid rahvusliku
käsitöö osakonna õppejõud ja üliõpilased ning teised oma valdkonna meistrid ja harrastajad.
Osakond võitis sügisel Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonkeskuse korraldatud riigihanke,
mille eesmärgiks oli leida koolitaja kutsekoolide käsitööõpetajate täienduskoolituse kursuste
läbiviimiseks. Detsembris toimunud esimesele kahepäevasele tootearenduskoolitusele
järgnevad kolm kahepäevast koolitust 2010. aastal.
72
Projektid Kevadel sai Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse kolmeaastane projekt „Käsitööga Tööle 2“,
mille eesmärk on töötute ja väikelastega kodus olevate emade käsitöö tootearenduse ja
ettevõtlusalane koolitus, mis aitaks neil väikeettevõtjaina tööle naasta. 2009. aasta septembris
alustati tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas (keskused: Kärdla,
Pärnu, Rakvere, Tartu, Viljandi, Võru). Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi
teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse
täiendada oma tootearenduse ja ettevõtluse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on aidata ette
valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid.
Rahvusliku käsitöö osakond on alates 2009. aasta septembrist partneriks Turu Ülikooli
veetavas Central Baltic INTERREG IV programmi 2007 2013 poolt rahastatavas projektis
Promoting Natural Material and Restoration Know-How. Kolmeaastase projekti eesmärgiks
on uurida ja populariseerida looduslikke materjale. Rahvusliku käsitöö osakonna rolliks on
koguda ja töödelda kõikvõimalikku loodusmaterjalide alast oskusteavet – välitöömaterjale,
raporteid, teadustekste, juhendeid jne. Samuti vaadeldakse vastavate oskuste ja tööviiside
praktilisi rakendusvõimalusi. Töö eesmärgiks on luua käsitööd ja loodusmaterjale vaatlev
ning perioodiliselt uuenev võrgulehekülg. Võrgulehel on plaanis regulaarselt anda ülevaade
ka valdkonna päevakajalisest infost ning tutvustada käsitööalal toimuvaid üritusi-ettevõtmisi.
Projekti raames plaanitakse välitöid mitmes Eesti piirkonnas.
Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöömeetme raames sai Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse käsitöö
osakonna projekt „Pärandtehnoloogiate rakenduskeskuse väljaarendamine (Pärtel)“.
Projekti eesmärk on luua ettevõtete, kutse- ja erialaliitudega koostöös pärandtehnoloogiaalane
rakendus- ja pädevuskeskus. Projekt hõlmab järgmisi allprojekte: rahvusliku tekstiili
õppekava rahvarõivavalmistaja ja nahatööde spetsialiseerumismoodulite väljaarendamine,
rahvusliku ehituse õppekava palkehitusinstruktori spetsialiseerumismooduli väljaarendamine,
rahvusliku metallitöö rakenduskõrgharidusõppekava väljatöötamine ja käivitamine aastal
2011 ning pärandtehnoloogia magistriõppekava väljatöötamine ja käivitamine aastal 2011.
Näitused Rahvusliku käsitöö osakonna näitusetegevus on jätkuvalt aktiivne. Aprillist maini sai vaadata
rahvusliku tekstiili üliõpilastööde näitust Viljandi teatris Ugala. Samal ajal oli Viljandi
Linnagaleriis rahvusliku ehituse I lennu (2005-2009) üliõpilastööde näitus "Puu
süü", mis andis ülevaate 4 aasta jooksul akadeemias õpitust.
Novembris võis Pärnus Endla teatri galeriis ja Pärnu Linnaraamatukogus näha rahvusliku
tekstiili tudengite tööde näituse “Käsi Soe Kiri Loe”. Näitustel oli eksponeeritud tekstiili
eriala üliõpilastööna valminud teoseid. Samal ajal oli ERKLi 2010. aasta teemale pühendatud
rahvusliku ehituse eriala õppetöid tutvustav näitus “Puuaastaring” üleval Eesti
Pärimusmuusika Aidas.
Novembri lõpul avati Ungaris Kecskemeti mänguasjamuuseumis koostöös Tartu
Mänguasjamuusuemiga koostatud näitus "Eesti mänguasi - traditsioon ja tänapäev". Näitus
tutvustab traditsioonilisi Eesti talulaste mänguasju, mille kõrval säravad värvika kontrastina
Eesti rahvakunstist inspireeritud kaasaegsed mänguasjad.
Detsembris oli eriala õppetööde näitus juba traditsiooniliselt üleval Palamuse muuseumis.
Teadus- ja arendustegevus
4. detsembril toimus Viljandi Pärimusmuusika Aidas rahvusvaheline konverents Kui käsitöö
kohtub teadusega: ajaloolised rõivarekonstruktsioonid. Konverentsi eesmärgiks on
73
tutvustada meie naabermaade ajaloolisi rõivarekonstruktsioone ja eelkõige küsimusi ning
probleeme, mis võivad nende valmistamise protsessis üles kerkida. Konverentsi ajal sai
Pärimusmuusika Aidas tutvuda Eesti arheoloogiliste rõivarekonstruktsioonide valikuga.
Veebruaris ilmus Rahvusliku Käsitöö sarjas esimene raamat „Etnograagilised sõbad ja
tekid: lühike õpetusraamat“ (autoriteks K. Jõeste, A. Matsin, C. Kütt), mis annab ülevaate
õppetööna valminud traditsioonilistest sõbakirjalistest vaipadest koos tegemisjuhistega.
Sügise ilmus inglisekeelne artiklite kogumik Viljandimaa pärandoskajatest 2008 aastal
(Traditional woodworking and building crafts in Viljandi county in 2008). Lisaks
ilmunud trükistele teevad osakonna üliõpilased ja õppejõud aktiivste kaastööd ajakirjale
„Käsitöö“.
2009. aastal sai ametliku Tartu Ülikooli spin-off firma staatuse Loomeagentuur, mille
tegevuse üheks eesmärgiks on õppetööna loodud esemete tootmine ja turustamine. Firma on
andnud lisaks osakonna raamatutele välja esimesed lauamängud: Kihnu doomino ja
Kiridoomino, mille prototüübid on valminud rahvusliku tekstiili eriala õppetööna.
Eesti Käsitööõpetajate Selts AITA
Eesti Käsitööõpetajate Selts loodi 1989. aastal. 2009. aastal sai selts 20 aastaseks. Pikk
tegutsemisaeg on näidanud, et tegeletakse õige asjaga. Seltsis on välja kujunenud
traditsioonilised üritused: igal aastal viiakse läbi suvine koolitus Eestimaa eri paigus ja sügisel
toimub konverents. Väljakujunenud traditsioonid toetavad jätkusuutlikkust. Suveüritusel on
peatähelepanu õpetaja kutsealasel koolitusel (töötoad, erialane kogemuste vahetamine,
silmaringi avardamine, uute sidemete loomine), sügisel on põhiteemadeks õpetajaks olemise
probleemid (ainekava, innovaatilised õppemeetodid, õppekava läbivad teemad jne.).
Eesmärgiks on ühendada õpetaja kutse- ja ametialased pädevused ühtseks tervikuks.
2009. aasta oli käsitöö ja kodunduse olümpiaadiaasta. Traditsiooniliselt korraldas Tallinna
Ülikool konkursi, mis kulmineerus üleriigilisel konkursil Tallinnas. Konkursi
ettevalmistamise ja läbiviimisega olid tegevad kõik seltsi liikmed koolides. Tunnustati
tublimaid õpilasi ja juhendajaid.
AITA ja ETS (Eesti Tööõpetajate Selts) pidasid ühiseid suvepäevi Võrumaal Rõuges.
Õppepäevade eesmärgiks oli teadvustada ja tähtsustada üleriigilise õppekava läbivat teemat
„Oma ja pärimuskultuur kultuuride mitmekesisuses“, õppida tundma ja väärtustama oma ja
teiste kultuuride pärandit ning eripära ja omandada teadmisi Eesti rahvakultuuri kujunemise
kohta. Suvepäevad pühitseti Rõuge kirikus.
Kolme koosoldud päeva vältel matkas kogu seltskond Ööbiku- ja Tindiorgu ning Suurele
Munamäele, tutvus Võrumaa käsitöötraditsioonide ning kultuuriväärtustega. Kohtuti oma ala
spetsialistidega (sepp Peeter Reemann, keraamik Aivar Rumvolt, Vahur Kõrbe). Võru
haridusjuht tutvustas Võru Instituudi tegevust. Tõelised oma kultuurihoidjad ja kandjad on
setod. Setomaa ülemsootska kaudu jõudsid kursuslasteni setode tööd ja toimetamised, mured
ja rõõmud.
Töötubades õpiti erinevaid viltimistehnikaid, masintappimist, pabertikkimist, sepa-, klaasi-,
naha- ja pärlitöid. Valmistati unenäopüüdjaid, vinüülplaadist korve, kivist, traadist ja plekist
putukaid ja skulptuure.
Kodutööna kaasavõetud ehted andsid ideid edasiseks loominguliseks tööks õpilastega.
Juubelikonverentsil „Mustri jälg ajas“ osales 96 seltsi liiget ja 14 külalist. Loengute teemad
74
olid harivad, vajalikud käsitööõpetajale silmaringi laiendamiseks. Täitus eesmärk – õppida
tundma ja väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ning eripära ning mõista end kultuuri
kandjana ja edasiviijana. Lektoriteks olid oma ala spetsialistid Vaike Reemann, Mare Kõiva,
Erika Pedak, Reet Piiri, Eevi Astel. Eesti Rahva Muuseumis toimus rahvariiete esitlus. Oma
loomingut tutvustasid seltsi liikmed, kes on õppinud Rahvariidekoolis. (Tiiu Rosenberg, Piia
Rand, Ele Kõiv, Silvi Allimann, Kristi Teder). Eriti huvitav oli Reet Piiri esitlus teemal
„Innovaatilisus rahvarõiva ainetel kaasaegses rõivastuses“.Teema on aktuaalne ja sellega
täitus eesmärk – omandada teadmisi ja kogemusi eesti rahvakultuuri arenemise kohta, viies
need teadmised ja kogemused käsitöötundidesse.
Sünnipäevapidu toimus Tartu M. Härma Gümnaasiumis. Tänati ja austati seltsi
asutajaliikmeid, auliikmeid ja külalisi. Selts võttis vastu 7 uut liiget. Kõik seltsi liikmed said
mälestuseks hõbesõle. Peoõhtul estlesid oma moeloomingut M. Härma Gümnaasiumi
õpilased. Elevust pakkus meie koostööpartner Ruffler OÜ, kes kinkis loosimise teel koolidele
õmblustarvikuid ning peavõiduna 3 õmblusmasinat.
2009.a. juubelikonverentsiks valmisid hõbesõled, mis on kingituseks kõikidele seltsi
liikmetele.
Uue kujunduse said seltsi kruusid ja tänu- ning aukirjad. Selle aasta särgikonkursi kavandi
tulemusena valmisid uhked särgid suvepäevadel osalejatele.
EKS AITAl jätkub koostöö Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga ning Eesti Rahva
Muuseumiga. Tähtis on luua noorteühendusi käsitööliitude juurde, õppida tundma oma
kultuuripärandit, viia noored muuseumitundidesse ja tuua käsitöömeistrid koolidesse.
Seltsil on toimiv kodulehekülg http://kasitoo.edu.ee, mille kaudu kuulume käsitöö kogukonda
ja aktiivne list [email protected], kus saavad osaleda kõik soovijad. Võrgustik toimib,
areneb ja täieneb kui loovust hinnatakse ja kaasatakse uusi tegijaid. Tunneme heameelt uute
liikmete üle. Võrgustikutegevus võimaldab korraldada õpetajate loomingu näitusi,
ekskursioone ja õppekäike naabermaadesse. Plaanis on läbi seltsi tegevuse rohkem tähelepanu
pöörata õpilaskonnale, haarata nad seltsi töösse. Seltsi üritustel saab infot käsitöövahendite ja
materjale puudutava kohta.
Kristi Teder, [email protected]
EKS AITA esinaine
Eesti Tööõpetajate Selts
1993-1994 aastal lükkas meie tööõpetuse õpetajaid (edaspidi tööõpetajad) ühinema Eesti
Käsitööõpetajate Seltsi AITA tollane juht Lehte Jõemaa, kes korraldas kontakte ja ühisüritusi
soomlaste tehniliste ainete ühendusega TAO-ry.
Kuna üle-eestilisest ühendusest ei tulnud midagi välja, siis asutati 1994 aasta detsembris
Tallinna Töö- ja Tehnikaõpetajate Selts (TTTS). Soomlaste algatusel ja toetusel korraldati
tööõpetajatele mitmeid kursusi rahvusvahelise ühisprojekti (Tallinn ja Helsingi linnavalitsus,
TAO ja TTTS jt) abil kaasajastatud Tallinna Arte Gümnaasiumi (tollal Tallinna 49.
Keskkooli) õppetöökojas.
Kuna TTTS liikmeteks astusid õpetajaid üle Eesti, siis võtsime 2003. aasta lõpus ühenduse
uueks nimeks Eesti Tööõpetajate Selts. Jätkasime koolituste korraldamist algul Tallinnas,
alates 2004 aga ka teistes Eesti piirkondades (Viljandi-, Järva-, Ida-Viru-, Hiiu- ja Tartumaal).
2008. aastast korraldame suvekursusi koos AITA-ga, need on toimunud Rapla- ja Võrumaal,
sellel aastal toimuvad need Viimsis.
Kuna tööõpetuse ruumid ning õpetamistingimused olid ja on enamikus üldhariduskoolides
ebanormaalsed, siis on selts teinud asutamisest alates mitmeid pöördumisi kohalikule
omavalitsusele, haridus- ja sotisaalministeeriumile. Nendes pöördumistes kirjeldasime
75
olukorda ja tegime ettepanekuid muudatusteks. 2002/03 aastal viisime läbi üle-eestilise
küsitluse üldhariduskoolide tööõpetuse ruumide vastavusest sotsiaalministri määrusele „Kooli
tervisekaitsenõuded”. Kokkuvõte uurimusest avaldati ajakirjas Haridus 2003/8. Kahjuks
toimis uuring vastupidiselt, uues kooli tervisekaitsenõuetest võeti välja peaaegu kõik
tööõpetuse ruume puudutavad punktid.
Pisut kokkuvõtvalt meie korraldatud koolitustest ja rahastatud projektidest. Teemadeks on
meil olnud sepistamine, mudeliehitus, paekivi töötlemine, vigursaagimine, elektroonika-,
metalli-, puidu-, klaasi ja nahatööd. 2004. aastal alustasime koostööd muuseumidega,
eesmärgil valmistada koolides muuseumiesemetest koopiaid, mida võiksid eelkõige lapsed
muuseumi külastades kasutada. Alustasime kurnimängu komplektide valmistamisega, kuid
kahjuks soikus huvitav algatus mitmete tehniliste ja organiseerimisraskuste tõttu. 2005. aastal
toimus meie eestvedamisel Tallinnas rahvusvaheline konverents „Käelis-loominguline
kasvatus – loomisrõõm”. Kaasasime üritusse veel kunsti-, käsitöö-, algklasside- ja
lasteaednike ühendused. Konverentsil esinesid ka soomlased, taanlased ja lätlased. 2006.
aastal viisime koos muusikaõpetajate aineliiduga läbi projekti „Igaühel oma pill”, mille
käigus koolitasime tööõpetajaid valmistama lihtsamaid rütmipille. Aastatel 2006-2008
korraldasime ja juhtisime projekti „Perering”, mille käigus valmistasid lapsed koos vanema
pereliikmega kooli tööõpetuse ruumides mitmesuguseid kodus vaja minevaid esemeid ning
kingitusi. 2007 kursusel tutvustasime tööõpetust Jaapanis ja õppisime kasutama jaapani saagi.
Samal aastal osalesime koos AITA-ga Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu algatatud konkursil
„Kingitus sõbrale”.
2009. aasta tähtsaim üritus oli muidugi suvekursus Võrumaal, millest võib täpsemini lugeda
AITA juhi Kristi Tederi oma seltsi ülevaateloost. Sellest suvekursusest kasvas välja mõte
korraldada koolitus joonestamist andvatele õpetajatele. Selle viisime läbi koos Kunstihariduse
Ühinguga. Õppemetoodiline seminar „Joonis tootearenduses ja disainis“ toimus 5. detsembril
TTÜ Insenerigraafika keskuses. Rahastamata jäi projekt „Eesti töö- ja tehnoloogiaõpetuse
infoportaal”.
Meie seltsis on hetkel 52 liiget, ETS kuulub Eesti Õpetajate Liitu ja Eesti
Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu. Meie esindaja on Rahvakunsti ja Käsitöö
Kutsenõukogus ning meie seltsi liikmed on REKK atesteerimiskomisjoni eksperdid ja REKK
kutsekomisjonide koosseisus.
Tõnu Tammar, 56499136, [email protected]
76
Käsitööd õpetavad ametikoolid
Rahvusliku käsitöö ja ettevõtluse ainekava alusel toimub käsitöö õpetamine järgmistes
ametikoolides:
Haapsalu
Kutsehariduskeskus
Ehitajate tee 3
Haapsalu
Tel.+372 6661740
Räpina Aianduskool
Pargi 32, Räpina
64505, Põlvamaa
+372 7961395
www.ak.rapina.ee
Vana-Vigala Tehnika- ja
Teeninduskool
Vana-Vigala
78003 Vigala vald
http://www.wigalattk.ee
Kuressaare Ametikool
Kohtu 22
93812 Kuressaare
+372 45 24 600
www.ametikool.ee
Sillamäe Kutsekool
Tallinna mnt. 13
40233 Sillamäe
+372 3925 160
Olustvere Teenindus- ja
Maamajanduskool
Müüri 4, Olustvere
Suure-Jaani vald
70401 Viljandimaa
+372 4374290
www.olustvere.edu.ee
Tallinna Kopli Ametikool
Kopli 98
11711 Tallinn
+372 6 618 039
http://kopliamk.haridus.ee
Erivajadustega käsitöömeistrite koolitamine
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Astangu 27
13519 Tallinn
+372 659 4001
http://www.astangu.ee/
Tallinna Puuetega Noorte Keskus Juks
Kadaka tee 153c,
12615 Tallinn
+372 673 7949
http://www.juks.ee/
77
EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIT
TEGEVUSPLAAN 2010
EESMÄRK 1: ERKL on hästitoimiv organisatsioon, mille võrgustik koosneb
paikkondlikest keskseltsidest, käsitöökeskustest ja valdkondi esindavatest alaliitudest.
Igas paikkonnas toimib infopunkt.
Kindel struktuur, ladus koostöö
Mõõdikud:
paikkondlike keskseltside arv
käsitöökeskuste arv
alaliitude arv
noorteorganisatsioonide arv
paikkondlike infopunktide arv
toimiv andmebaas
Olulisemad tegevused:
Kontsentreeruda käesoleva tegevusperioodi käsitööliidu arengukava (aastateks 2008-
2011) võimalikult heale täitmisele aastaks 2011 ja alustada ettevalmistusi uue
arengukava koostamiseks aastal 2011.
Toimivate võrgustike (paikkondade keskseltside, alaliitude) jätkusuutlikkuse
tagamine.
Alustatud uute võrgustike – väikeettevõtjad ja rahvarõivameistrid – täiendamine ja
toetamine koostöös MTÜ-ga Rahvarõivas ja väikeettevõtjate alaliiduga.
Uute paikkondlike keskseltside/ümarlaudade loomine: Pärnumaa, Saaremaa.
Toimivate käsitöökeskuste ja meistrikodade võrgustiku loomine ja andmepanga
avaldamine kodulehel.
Projekti Ring ümber kunsti ja käsitöö jätkamine paikkondades. Viljandimaa.
Paikkondades toimunud projekti Ring ümber käsitöö andmepanga avaldamine
kodulehel. Võimalike andmete uuendamine.
Alaliitude nõukoja esindaja kaasamine juhatuse töösse. Alaliitude teatmiku (ajalugu,
juhis, fotod) ettevalmistamine aastaks 2011. Alaliitude suuremate ettevõtmiste jätkuv
teavitamine infolehe Teataja ja veebilehe www.folkart.ee kaudu. Uute
koostöövõimaluste leidmine ja vajadusel alaliitude tugipunktide moodustamine
paikkondades. Uute alaliitude moodustamise jätkuv toetamine. Lähiaastate eesmärk -
väikeettevõtjate alaliidu tegevuse toetamine ja võimalusel uue MTÜ loomine.
Koostöös Käsitööõpetajate Seltsiga AITA ja Eesti Tööõpetajate Seltsiga pöörata erilist
tähelepanu huvikoolidega koostöö alustamiseks ning teha ettevalmistusi
78
Käsitööaasta 2011 ühisprojektidele ehtekojad ja käsitöö grafit. Vt. tegevusplaani
lisa 4 Käsitööaasta 2011.
Koostööpartneritega uute võrgustike loomine (uus aktiivne koostööpartner ajakiri
„Käsitöö“) ja ühisosa laiendamine (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Rahva
Muuseum). Käsitööliidu esindaja osalemine EVEA volikogu töös.
Toetajaliikmete andmebaasi avaldamine käsitööliidu infokanalite kaudu. Koolitus
veebilehe loomiseks.
Paikkondlike infopunktide tegevuse toetamine. Infomaterjalide trükkimine ja
jagamine infopunktidele − voldik, Teataja jt. trükised.
Koostöö Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskusega (Heli Kallasmaa) ja
maakondade rahvakultuuri spetsialistidega rahvakultuuri valdkondliku andmekogu
kontrollimiseks ja täiendamiseks käsitöö valdkonnas.
Paikkondlike teabepäevade korraldamine võimaluste piires.
Eesmärk 2: ERKL on oma valdkonna tuntud ja tunnustatud institutsioon Eestis ja
Euroopas.
Meil on palju sõpru, oleme nähtavad
Mõõdikud:
kuulumine valdkonnaga seotud olulistesse ühendustesse Eestis ja Euroopas,
osalemine juhtorganite töös
koostööpartnerite arv
koostöölepingute arv
süsteem enda nähtavaks tegemiseks, meediaplaani olemasolu
toetav meediakajastus − ERKL-i tegevust kajastavad saated, ilmunud artiklid
Olulisemad tegevused:
Jätkusuutliku koostöö tugevdamine Eestis ja Euroopas. Osalemine Euroopa
Rahvakunsti ja Käsitöö Föderatsiooni ning Põhjamaade Käsitööliidu aastakoosolekutel
ja seminaridel, Põhjamaade Käsitööliidu juhtimise ülevõtmine konverentsil Oslos.
Juunist 2010 kuni 2013 on Eesti Põhjamaade Käsitööliidu juht ning liikmesmaade
seminaride ja konverentside korraldaja. Ettevalmistus 2011 novembris toimuva
rahvusvahelise konverentsi ja käsitöömeistrite laada korraldamiseks. Koostada plaan
eesti käsitöö valdkonda tutvustavate materjalide tõlkimiseks inglise keelde. Euroopas
ja Põhjamaades toimuvate messide ja festivalide info edastamine käsitööliidu
liikmetele.
Ühistegevused koostööpartneritega. Partnerluse täpsustamine, vajadusel
koostöölepingute sõlmimine
Osalemine Rahvakultuurikeskuse, Vabaharidusliidu, Eesti Folkloorinõukogu jt.
koostööpartnerite koosolekutel ja seminaridel.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liitu erinevates ühendustes/institutsioonides esindavad
isikud jäävad samaks kui 2009. aastal.
Logo statuudi ja kasutamisõiguste väljatöötamine. Logo kasutamine paikkondade
ettevõtmistel ja meistrikodades.
ERKL-i tegevuse kajastamine eesti- ja ingliskeelsel kodulehel www.folkart.ee,
ühildumine MTÜ Rahvarõivas kodulehega. Inglisekeelse veebilehe käivitamine.
Kodulehekülje struktuuri ja kujunduse uuendamine.
79
Teataja kirjastamine kaks korda aastas. Alaliitude, paikkondade ja ERKL-i
suurettevõtmiste reklaammaterjalide kirjastamine. Kalender-teatmiku 2011
koostamine. Planeeritav teema – puutöö.
ERKL-i tegevuse propageerimine erinevate väljaannete kaudu ja läbi suuremate
ettevõtmiste (käsitööpäevad, keskaja päevad, mardilaat jm.).
Koostöö ajakirjaga „Käsitöö“ ERKL-i suuremate eesmärkide ja ettevõtmiste
tutvustamiseks. Aastal 2012 täitub käsitööliidul 20 aastat taasloomisest. Võtta plaani
anda ajakirja „Käsitöö“ lisaväljaandena välja sel puhul erinumber. Vastavalt
võimalustele tuleb kaaluda, kas see ilmuks 2012. aasta veebruaris volikogu ajaks või
juba 2011. aasta novembriks, mõeldes rahvusvahelisele konverentsile. Ajakiri peab
olema kakskeelne.
Eesmärk 3: rahvusliku käsitöö säilimine on tagatud läbi elukestva õppe, järelkasvu
toetamise ja mitmekesise koolitustegevuse kaudu.
Õppida on mõnus, see viib asja edasi
Mõõdikud:
erinevatele sihtgruppidele (paikkondlike keskseltside ja alaliitude juhid,
meistrid, huvilised, õpetajad) suunatud koolituste arv
koolitustel osalenute arv
kutsekeskuste arv
kutsestandardite arv
väljaantud kutsetunnistuste arv
õppekirjandus (loengukonspektid, kursusematerjalid)
Olulisemad tegevused:
Puutööaasta koolituspäevade ning õppelaagri korraldamine Avinurmes 18. juunil. Vt.
tegevusplaani lisa 3 2010 aastateema puutöö.
Pakkuda jätkuvalt organisatsioonisisest koolitust: Juhtide kool 24. septembril.
ERKL-i koolituskeskuses toimuvate teoreetiliste ja praktiliste kursuste korraldamine
käsitöömeistritele ja -harrastajatele. Kursuste loend www.folkart.ee.
Programmi "Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes" 1.1.0603.08-
0002 täitmine.
Täiendkoolitused käsitööühenduste juhtidele, meistritele, huvilistele ning õpetajatele
alaliitude kaudu. Alaliitude kursuste, suvekoolide ja käsitöölaagrite korraldamine.
Väikeettevõtjate täiendkoolitus koostöös EAS-iga vastavalt projektidele. Leida
võimalusi toetajaliikmete koolituseks, seda eriti toimivate veebilehtede avamiseks.
Projeki Käsitööga tööle 2 läbiviimine järgmistes linnades: Kärdla, Pärnu, Rakvere,
Tartu, Viljandi, Võru.
Lastele mõeldud õpitubade korraldamine käsitööliidu ning paikkondlikel
rahvakunsti- ja käsitöölaatadel.
Koolitustegevuse teavitamine kodulehel ja flaieritel. Koostöö Tallinna
Rahvaülikooliga.
Meistriõppe korraldamine ja kutsetunnistuste rahvakunsti- ja käsitöömeister I-V
väljaandmine:
1. Teoreetiliste kursuste korraldamine Tallinnas ja mujal Eestis
2. Kutsetunnistuse saamise võimaluste propageerimine (koduleht)
3. Eksamite ja osaoskuseksamite korraldamine kutsehariduskeskustes, kutse- ja
80
kõrgkoolides (eksamiperiood aprillist juunini, võimalusel ka muudel aegadel)
Rahvusvahelise konverentsi „Ornament, võti maailma“ (november 2011)
toimkonna moodustamine ja ettevalmistamine (ruumid, programm, rahastus jne.)
Osalemine rahvusvahelistel koolitustel/konverentsidel Euroopas ja Põhjamaades.
Projektide Käsitöö Grafit ja Ehtekojad ettevalmistus ja läbiviimine koostöös
Käsitööõpetajate Seltsiga AITA, SA Laulupeo Sihtasutuse ja teistega. Vt.
tegevusplaani lisa 4 Käsitööaasta 2011.
Eesmärk 4: traditsioonide ja järjepidevuse väärtustamise, tegijate tunnustamise ja
tegevuse mitmekesistamise kaudu on säilinud elujõuline rahvuslik käsitöö.
Käsitööalased ettevõtmised on saavutanud ühiskonnas laia tuntuse.
Koos tehtud, hästi tehtud
Mõõdikud:
vaimse pärandi (erinevate käsitöötehnikate) kaardistus paikkondade kaupa
Pärandihoidja auhind
erinevate stipendiaatide hulk
mardilaada ja keskaja päevade toimumine
paikkondlike käsitöölaatade arv
käsitöönäituste arv
aastateemaga seotud ettevõtmiste arv
iga-aastased käsitööpäevad
käsitöö populariseerimisele ja uute toodete väljatöötamisele suunatud konkursside arv,
osalejate arv
avaldatud trükiste arv
Olulisemad tegevused:
Pärandihoidja auhinna väljaandmine.
Koostöö Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ja
Kultuuriministeeriumi juures tegutseva vaimse kultuuripärandi nõukoguga vaimse
pärandi kaardistamiseks, traditsiooniliste käsitööoskuste üleskirjutamiseks.
Koostöö TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga projekti pärandtehnoloogiate
rakenduskeskuse väljaarendamine raames.
Koostöö ERMiga konkurssi toetava õppekirjanduse väljaandmiseks.
SA Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu
fondi stipendiumide jagamise põhimõtete väljatöötamine koostöös fondiga ning
täiendavate annetuste kogumine.
Lühi- ja pikaajaliste stipendiumide taotlemine meistritele käsitöövaldkonna
edendamiseks, traditsiooniliste käsitöötehnikate omandamiseks (Kultuurkapital,
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet jt. fondid).
2009. aasta mardilaada korralduslike uuenduste (nt. käsitöö öö, nõuandekojad jm.)
kinnistamine. Mardilaada 2011 programmi väljatöötamine. Keskaja päevade
läbiviimine ja aasta 2011 päevade ettevalmistamine.
Rahvakunstilaatade korraldamine erinevates paikkondades. Vt. tegevusplaani lisa 1
2010. aasta olulisemate käsitööürituste kalender.
Rahvakunsti- ja käitöönäituste korraldamine Eesti Käsitöö Maja
rahvakunstigaleriis. Vt. tegevusplaani lisa 2 Eesti Käsitöö Maja 2010. aasta näitused
81
Juhatuse ettepanekul tuleks kaaluda näituste aja pikendamist kahelt kolmele nädalale.
Kaks nädalat on liiga lühike aeg, et soovijad jõuaksid näitusega tutvuda.
Balti riikide ühisnäituse „23 kaunist seelikut“ korraldamine 23. Baltica raames Eesti
Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis.
Aastateema 2010 – puutöö– propageerimine näituste ja meistrikodade kaudu
Tallinnas ja maakondades. Vt. tegevusplaani lisa 3 2010 aastateema puutöö.
Puutööd ja puutöömeistreid tutvustava kalendri väljaandmine. Presentatsioon
mardilaadal.
Aastateema 2011 – ehe-ehe – ettevalmistamine, trükiste ja õppepäevade
kavandamine. Vt. tegevusplaani lisa 4 Käsitööaasta 2011.
Konkursside korraldamine uute käsitöötoodete ja ideede saamiseks.
Konkurss eesti-oma-puu 2009/2010 (õppepäev, läbiviimine, näitus, kataloog) vt.
tegevusplaani lisa 2010 aastateema puutöö.
Konkurss eesti-oma-ehe 2010/2011. Ettevalmistus: juhend ja konkursi
väljakuulutamine, õppepäevad Tallinnas ja Tartus, konkurssi toetava trükise
ettevalmistamine koos ERM-iga.
Konkurss eesti-oma-ehe 2010/2011 põhikoolide õpilastele (5.-9. klass) koostöös
AITA ja Tööõpetajate Seltsiga.
Töötada välja uued alused käsitööliidu konkursside korraldamiseks alates 2012.
Konkursiga eesti-oma-ehe lõpeb eesti-oma sari.
Paikkondlike käsitöötraditsioonide tutvustamine käsitööpäevade kaudu: XV
käsitööpäevad Muhu- ja Saaremaal 23.-24. aprillil.
Eesti ja Euroopa käsitöömeistrite omavaheliste kontaktide tihendamine ja
ühistegevuse korraldamine. Osalemine laatadel.
Eesmärk 5: aastal 2011 eestlane väärtustab ja oskab tähele panna unikaalset eesti
käsitööd, mis on üheks eestluse identiteedi aluseks
Oma on armas
Mõõdikud:
unikaalsete käsitööesemete tunnustamine kvaliteedimärgiga
tootearenduspreemiate arv
konkursside võidutööde jõudmine käsitööturule
käsitööliidu poolt tunnustatud käsitööpoodide ja avatud meistrikodade arv
ERKL-i toetajaliikmete (väikeettevõtjate) arv
Olulisemad tegevused:
Väikeettevõtjate tegevuse toetamine oma alaliidu jõulisema tegutsemise kaudu.
Alaliidu ettepanekute ja tegevuste suurem kajastamine Teatajas ja veebilehel.
Kolmanda väikeettevõtluse foorumi korraldamine Haapsalus 9. oktoobril.
Parima käsitööettevõtja 2010 tunnustamine ettevõtlusfoorumil.
Moodustada kvaliteedimärgi komisjon ja võimalusel anda esimesed kvaliteedimärgid
üle väikeettevõtjate foorumil 2010 Haapsalus.
Toetajaliikmete tutvustamine meie kodulehel ja nende tegevuse toetamine vastavalt
võimalustele (koolitus, nõustamine,ühistegevused).
Parimate meistrite ja toodete valimine mardilaadal ja keskaja päevadel.
Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis toimunud näituste seast parima valimine.
82
Käsitööpoodide ja avatud meistrikodade kaardistamine paikkonniti ja
tutvustamine veebilehel. Võimalusel ka paberkandjal.
Trükis Ring ümber kunsti ja käsitöö Viljandimaal.
Rahastuse otsimine (tootearenduspreemiad) konkursside parimate tööde turule
toomiseks.
Uue käsitöötoodangu tutvustamine meedia vahendusel (kvaliteettoodangu
presentatsioonid, meistrite persoonilood).
Otsida uusi turgusid Eestis ja Euroopas ning pakkuda huvilistele otsekontakte
ERKL-i kaudu.
83
Tegevusplaani lisa 1
2010. aasta olulisemate käsitööürituste kalender
Aeg Sündmus Koht Kontakt
VEEBRUAR
13. ERKLi volikogu Tallinn [email protected]
MÄRTS
27. Läänemaa Käsitööliste
Ümarlaud
Haapsalu 5690617 Marju Heldema
APRILL
10. Viljandimaa 14.
rahvakunstipäev
Viljandi
kultuurimaja
52 90 617 Leida Mägi
10.-11. XII käsitöölaat Viru Nikerdaja Jõhvi gümnaasium 55 47 273 Anne
Uttendorf
23.-24. XV käsitööpäevad Muhu- ja
Saaremaal
Muhu saar ja
Saaremaa
51 63 773 Tiina Jõgi
MAI
4.-15. Konkurss eesti-oma-puu
maakondlik- ja Käsitööga tööle
II näitus
Rakvere galerii 5143795 Kersti Loite
5.-15. XVII Seto Pitsi Päevad Seto
Talumuuseum
Info Seto Talumuuseum
56566898
8. näitus ja (M)ELU MESS
kevadlaat
Rapla 51 28 931 Ivi Sark
15. Kevadlaat Mikitamäel Mikitamäe
vallamaja
Info 53420676
26. mai -
11. juuni
Konkurss eesti-oma-puu
võidutööde näitus
Eesti Käsitöö
Maja, Pikk 22,
Tallinn
50 41 943 Liisa
Tomasberg
JUUNI
3. XVI Lossipäeva käsitöölaat Põltsamaa
lossihoov
55 13 147, Katre Arula
11.-13. II Puutööpäevad Karuskosel Sandra küla [email protected], 5041943
Liisa Tomasberg
84
12.-13. Rakvere Linnapäevad - Pika
tänava käsitöölaat
Rakvere 5143795 Kersti Loite
19.-20. Vastseliina maarahva laat Vastseliina Info 785 1139, 509 630,
24. VANA AJA PÄEVAD Vastseliina 50 96 301 Ivar Traagel
24.-27. Rahvusvahelised hansapäevad Pärnu 444 83600,
2010@pärnu2010.eu
24.-27. Näitus 10 aastat Pärnu
Pitsistuudiot
Pärnu Kuninga
tänava põhikool
56 453 401 Eeva Talts
JUULI
6.-9. VII kangakudujate päevad
Sõrandus. Teema: suurrätt.
Sõrandu Sõrandu külaselts
Kaie Altmets 53 307 367
www.sorandu.org
8. - 11. Keskaja päevad Tallinna vanalinn [email protected]
6604 772
10. V Harjumaa käsitööpäevad Neeme küla,
Jõelähtme vald
525 2220 Erge Loorits
12.-16. Käsitöö ja kunstiõpetuse
suvekursus
Pärnu
Rahvaülikool
Nooruse maja 445 0070;
566 50006
16.-17. Hiidlaste käsitöö näitusmüük Tuuru maja,
Kärdla
52 44820 Margit
Kääramees
17. Käsitöö ja omatoodangu laat Vabriku väljak,
Kärdla
52 44820 Margit
Kääramees
29. juuli-
01.august
VII rahvarõivalaager Tõstamaa 56 682 283
Anu Randmaa
AUGUST
1. Otepää XIV rahvakunsti- ja
käsitööpäev
Otepää 56466720 Marge
Tadolder
6.-8. Portselani päevad Nooruse maja,
Pärnu
Nooruse maja 445 0070;
566 50006
7. XVII Seto Kuningriik Mikitamäe vallas Info 53420676,
14. Rukkimaarjapäeva laat Sangastes 56466720 Marge
Tadolder
22. Haapsalu salli päev Haapsalu 56158119 Marju
Heldema
85
28. Lüübnitsa sibula- ja kalalaat Lüübnitsa Info 53420676
SEPTEMBER
25. Mihklilaat Valga 56466720 Marge
Tadolder
OKTOOBER
9. III Käsitööettevõtluse foorum Haapsalu 56158119 Marju
Heldema
28. Lindora laat Võru- ja Setomaa
piiril
50 96 301 Ivar Traagel
NOVEMBER
11.-13. XIV mardilaat Saku Suurhall,
Tallinn
Liina Veskimägi-Iliste
56674671
6604 772
12. Puutöö seminar Saku Suurhall,
Tallinn
50 41 943 Liisa
Tomasberg
DETSEMBER
11. XII jõululaat Põltsamaa
kultuurikeskus
5513147 Katre Arula
17. IX käsitöömeistrite jõululaat Rapla 5128931 Ivi Sark
17.-18. Viljandi kodukäsitöö mess Viljandi
kultuurimaja
52 90 617 Leida Mägi
17.-18. Jõululaat Kärdla
kultuurikeskus
52 44 820 Margit
Kääramees
19. Talvepealinna laat Otepää 56466720 Marge
Tadolder
Kalender on veel üritustele avatud. Andke teada oma paikkonna tähtsatest sündmustest
86
Tegevusplaani lisa 2
Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii 2010. aasta näitused
AEG NIMI KORRALDAJA
4.jaanuar – 1. veebruar RE puutöönäitus:
Puuaastaring
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
2. – 15. veebruar Rahvarõivaste näitus MTÜ Rahvarõivas
16. veebruar – 1. märts Rahvuslike rõivaste näitus MTÜ Rahvarõivas
OÜ Kodukäsitöö
2. – 15. märts Seto Käsitüü Kogo Sigre Andreson
16. – 29. märts Isikunäitus: Eve Sisa Eve Sisa
30. märts – 12. aprill Muhu käsitöö Oad ja Eed
13. – 26. aprill Nukumööbli näitus
Oü Aluette 60 502, Tartu vald,
Äksi
27. aprill – 10. mai Linane liin (näitusmüük) Võru Vestra
11. – 24. mai Pitsinäitus Perekond Halberg
26. mai – 14. juuni Konkurss eesti-oma-puu
võidutööd
ERKL
15. – 28. juuni Isikunäitus: Keret Altpere Keret Altpere
29. juuni – 12. juuli Baltica festivali näitus ERKL
13. – 26. juuli Klaasehted Mari-Liis Makkus
27. juuli – 9. aug Vildinäitus Liina Veskimägi
Vildiveski ja co
10. – 23. august Isikunäitus: Kadri Kuusk ja
Aet Reha
Kadri Kuusk ja Aet Reha
Hiiumaa
24. august – 6. september Isikunäitus: Eve Tiidolepp Eve Tiidolepp
7. – 20. september Eesti pottmütsid OÜ Pileum
21. september – 4.
oktoober
Nukunäitus Etno Tuba
Lembe-Maria Sihvre
5. – 18. oktoober Õpilastööde näitus Tallinna puuetega noorte
töökeskus „ JUKS“
19. oktoober – 1.
november
Isikunäitus
Keraamika
Piret Kändler
2. – 15. november Näitusmüük
Linane liin
Võru Vestra
16. – 29. november Isikunäitus: Ulve kangro Ulve kangro
30. november – 13.
detsember
Sepiste näitus Oü Sepikoda
14.dets – 2. jaan Rahvuslik tootearendus Disainipood.ee
Korraldajal on õigus vajadusel graafikut muuta
Eesti Käsitöö Maja Pikk 22, Tallinn
Avatud: jaanuar-aprill E-L 10-18.00, P 10-17
mai-detsember E-L 10-18.30, P 10-17
Rahvakunstigalerii näituste kuraator Liisa Tomasberg, Telefon 50 41 943
87
Tegevusplaani lisa 3
2010 aastateema PUUTÖÖ
Teema-aasta algas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia näitusega PUUAASTARING
Rahvusliku ehituse ja puutöönduse näitus:
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on kuulutanud 2010. aasta puutöö aastaks. TÜ VKA rahvusliku
ehituse eriala püüab anda oma panust selle aasta sisuga täitmisel muuhulgas näitusega Puuaastaring.
Näituse eesmärk on tutvustada rahvuslikke käsitöötraditsioone ehituse ja puutöönduse vallas. Näituse
koostanud rahvusliku ehituse eriala üliõpilased ja õppejõud peavad oluliseks seista selle eest, et meie
tarbekeskkonnas elaks edasi see õilis lihtsus, mida võime näha maarahva pärandis. Näituse ülesandeks
on lumepallina veerema lükata terve puutöösündmuste laviin. See näitus ongi juba õnnelikult kaasa
tõmmanud Rahvusliku Ehituse Seltsi, Eesti Haabjaseltsi ja Kaleseltsi ning teisi sõbralikke kaasteelisi.
Näitus avati 2009. aasta lõpul Viljandi Pärimusmuusika Aidas, kust see rändas edasi Tallinnasse Eesti
Käsitöö Majja. Tallinnast rändab näitus edasi Tartusse Eesti Rahva Muuseumi näitustemajja
Kuperjanovi 9, kus see avatakse 12. küünlakuu päeval ning jääb kuni kevadeni.
26. veebruaril toimub Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas kõigile huvilistele ERKLi aastateema
konkursi eesti-oma-puu õppepäev. Aadress Kuperjanovi 9, Tartus.
Õppepäeval kuuleb loengut traditsioonilisest eesti puutööst, tutvustatakse püsiekspositsioonis olevaid
puuriistu ja saab vastuseid konkursi juhendit puudutavatele küsimustele.
Päevakavas:
Eelmise konkursi eesti-oma-kiri kokkuvõtted ja uue konkursi eesti-oma-puu tingimused.
Virve Tuubel ja Liisa Tomasberg
„Vana ja uuemat ühepuuasjadest”. Madis Rennu
„ Küübid Eesti Rahva Muuseumi kogudes”. Vaike Reemann
„Puud ja inimesed”. ERMi giidid ja restauraatorid
Konkursi eesti-oma-puu juhend vaata aastaaramatu lisadest Teataja nr 23
11.- 13. juuni toimuvad programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes
1.1.0603.08-0002” raames traditsioonilise puutöö õppepäevad
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning Eesti Haabjaseltsi
korraldatavad puupäevad toimuvad juba teist kevadet.
Puupäevade põhieesmärgiks on populariseerida Eestis traditsiooniliselt meeskäsitöövaldkonda
kuuluvaid – käsitsi puidutöötlemise – kaduma hakkavaid oskusi.
Sündmus toimub Karuskose talu territooriumil Raudna jõe kaldal. Õpipadasid juhendavad TÜ
Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna õppejõud ja üliõpilased ning teised oma
valdkonna meistrid.
Puupäevade raames saab vastuse küsimusele, kuidas valmistada toorest puust küljelt õõnestatud riistu
sääraselt, et need kuivamise käigus ei lõheneks, kuidas leida selleks sobilik materjal ning viimistlus.
Saab tutvuda nii ühepuupaatide valmistamise tehnoloogiaga, kui ka muude ühest puust voolitud
tarbeesemete (lusikad, kausid, ummiknõud) valmistamisega.
Puupäevade eesmärk on pakkuda tööalast täiendusvõimalust valdkonnast huvituvatele üliõpilastele,
käsitöömeistritele kui ka üldhariduskoolide õpetajatele.
18. juunil toimub Avinurmes Puutööaida pidulik avamine. Üritusele oodatud huvilised saavad tutvuda
uute ruumidega, kuhu on sisse seatud nii puutöökoda kui ka müügilett. Toimub laastutöö õpipada.
12. novembril planeeritakse korraldada mardilaada raames puutööd käsitlevat seminari ja
õpikojadasid.
88
Tegevusplaani lisa 4
Projekt
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Käsitööaasta 2011
Koostöös võidame!
Projekti eesmärk
Läbi traditsiooniliste ettevõtmiste ja uute algatuste on valdkond senisest nähtavam ja
pakub uusi väljakutseid omakultuuri tutvustamiseks käsitöötraditsioonide ning
paikkondliku kultuuripärandi kaudu.
Eestlane väärtustab ja oskab tähele panna unikaalset eesti käsitööd, mis on üheks
eestluse identiteedi aluseks
Euroopa ja Põhjamaade käsitööühenduste liikmetele ning kultuuripealinna külalistele
saab eesti käsitöö nähtavaks käsitööettevõtjate edulugude, näituste ja meistrikodade
vahendusel.
Koolinoored õpivad nägema ja seostama rahvuslikku kultuuripärandit kui ühtset
tervikut (laul, tants, esemeline kultuur).
Alljärgnevalt on välja toodud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu olulisemad ettevõtmised
käsitööaastal 2011.
Aastatel 2010 – 2013 on käsitööliit Põhjamaade Käsitööliidu juhtriik ja rahvusvahelise
konverentsi korraldaja. Kutsume lisaks Põhjamaadele osalejaid ka Euroopa Rahvakunsti- ja
Käsitööföderatsioonist.
NB! Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on mõlema nimetatud organisatsiooni liige.
1.Aastateema - Ehe ehe
Paikkondlik pärand, mis kaunistab ja pakub traditsioonilist või selle juurtest loodud uut.
2. Konkurss 2010/2011 eesti- oma- ehe
Traditsiooniline konkurss täiskasvanutele
Eesmärk: luua rahvuslikel traditsioonidel põhinevaid uusi ja tänapäevaseid ehteid,
aksessuaare, kaunistusi, mida võime kanda nii rahvarõiva kui muu tänapäevase riietusega.
Konkursile eelnevad õppepäevad Eesti Rahva Muuseumis ja Tallinna Rahvaülikoolis.
Võidutöid eksponeeritakse näitusel Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis 31.mai –
14.juuni 2011. Võidutöödest ilmub kataloog, mida presenteeritakse mardilaadal nov. 2011.
Konkurss eesti- oma- ehe põhikooli õpilastele (5.-9. klass). Võidutöödest koostatakse
veebikataloog ning samaaegselt laulu- ja tantsupeoga toimub võidutööde näitus
ehtekojas (telk).
89
3. XVII käsitööpäevad 15.-16. aprillil.
4. Rahvakunsti- ja laste laat Tallinna vanalinnas 17. -19. juunil.
Käsitöö müük. Meistrikojad ja õpitoad.
5. Keskaja päevad Tallinna vanalinnas 7. – 10.juulil ja karneval raekojas 7. juulil.
6. IV Käsitööettevõtjate foorum Tallinnas 8. oktoobril.
7. Mardilaat Saku Suurhallis 10.-12. novembril
Suurim käsitöövaldkonna ja rahvusliku elulaadi esitlus. Käsitöö ja eestimaise toidu müük.
Meistrikojad ja õpitoad. Osalevad käsitööd õpetavad koolid, muuseumid jt. valdkonnaga
seotud institutsioonid. Käsitöötoodangu presentatsioonid, uute raamatute esitlused jne.
Rahvuslik muusika.
8. Täiskasvanute ja koolinoorte ehtekojad maakondades Ehe ehe 2010 – 2011
A. Noortele suunatud rahvuslike ehete töötoad samaaegselt tantsu- ja laulupeo ülevaatustega
maakondades. Kevad 2011.
Meistrikojad toimuvad paralleelselt tantsu- ja laulupeo maakondlike ülevaatustega ja
kulmineeruvad peo ajal lauluväljakule püstitatud suures käsitöötelgis.
Meistrikodades saab valmistada eelnevalt koostatud õppevihiku materjalide põhjal kaunistusi
rahvarõivaste kandjatele ja peol osalejatele. Abimaterjaliks on õpetusi sisaldav vihik koos
lõigetega. Luubi all on kõikvõimalikud aksessuaarid: paelad, lindid, helmed, prossid, kotid,
peakatted jpm. Need on asjad, millele on varemalt liiga vähe tähelepanu pööratud.
Meistrikodade juhendajad saavad eelneva väljaõppe maakondades.
Õppmapp (tööjoonised, vihik jm.) valmib koostöös Käsitööõpetajate seltsiga AITA 2010. a
kevadeks, trükis sugiseks.
B. Ehtekojad maakondades 22. oktoobril 2011.
Kõik ehtekojad toimuvad üheaegselt kogu Eestis ja igas maakonnas on näitus (soovitavalt
kohalikus muuseumis), kus tutvustatakse antud paikkonnale omaseid, rahvarõivaste juurde
kuuluvaid kaunistusi/ehteid. Näitused valmivad koostöös Muuseumiühingu ja käsitööliidu
liikmesorganisatsioonidega maakondades.
Ürituse raames tegutsevad ka meistrikojad ning peetakse loenguid, õpetatakse valmistama
helmeid, kette, paelu, linte, peakatteid jm aksessuaare. Kõike, mis kuuluvad traditsiooniliselt
rahvarõivaste juurde ja mida võib edukalt kanda ka tänapäeva rõivaga. Rõhutatud on
paikkondlik eripära.
Maakondlikes ehetekodades tehtust parimat esitletakse novembris 2011 näitusel ehtekojas
Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis, maakondlikud ehtekojad kulmineeruvad mardilaadal
2011.
Tegevusplaan:
2009
Eelprojekti koostamine ja läbirääkimised koostööpartneritega
2010
Jaanuar: Projekti kooskõlastamine partneritega.
Veebruar: Projekti ja selle eelarve kinnitamine ERKLi volikogus 13.02.10.
Projekti Käsitööaasta 2011 töökomisjonide kinnitamine (vabariiklik ja maakondlikud)
90
Märts – mai: Töökoosolekud ja õppepäevad maakondlikele käsitööaasta
korraldajatele ja õpetajatele nii Tallinnas kui maakondades.
Õppematerjalide (tööjoonised, lõiked jne.) koostamine, paljundamine ja valik
September – detsember: Ehtekodade õppematerjalide paremiku trükkimine.
Konkursi eesti-oma-ehe I ja II väljakuulutamine. Õppepäevad konkursist osalejaile.
ERMi kogude põhjal koostatud ja konkurssi toetava õpperaamatu koostamine.
2011
Jaanuar – mai: Ehtekojad noortele maakondades.
22. oktoobri paikkondliku ehtepäeva ettevalmistamine. ERMi õpperaamatu trükkimine
ja esitlus volikogus 12.02.2011
Konkursi eesti-oma-ehe (täiskasvanud) žürii kokkuvõtted, võitjate väljakuulutamine,
võidutööde näitus rahvakunstigaleriis.
Juuni – august: Õpilaskonkursi eesti-oma-ehe žürii ja võitutööde näitus lauluväljakul.
Veebikataloogi esitlus ja avamine.
Projekti kudumisgrafiti eksponeerimine laulu-ja tantsupeo aegses Tallinnas.
Koolinoorte ehtekoja läbiviimine Lauluväljakul.
September – detsember: Ehtekodade läbiviimine maakondades 22.oktoobril..
Mardilaada ehtekoda Saku Suurhallis 10-13.novembril. Samas konkursi kataloogi
eesti-oma-ehe esitlus.
9. Rahvusvaheline konverents ornament – võti maailma 11.- 13. nov. 2011
A. Käsitöö öö mardilaadal 11. nov. Tutvumine meie käsitööga, presentatsioonid ja
külaliste etteasted.
B. 12.-13. nov. konverentsil räägivad oma edulugusid erinevate maade kunstnikud ja
käsitööettevõtjad, kelle toodangu aluseks on paikkondlik lugu või kohalik kiri,
ornament, muster jne.
C. Konverentsi ajal on avatud käsitöömeistrite näitused Tallinna galeriides.
Tegevusplaan:
2009
Konverentsi teema väljatöötamine ja kooskõlastamine Põhjamaade Käsitööliidu ning
Euroopa Rahvakunsti- ja Käsitööfoderatsiooni juhatustes ning esitlus Euroopa
Käsitööföderatsiooni aastakoosolekul Bratislavas.
2010
Kooskõlstused külalisesinejate ja käsitöömeistrite kutsumiseks Tallinnasse.
Konverentsi kava täpsustamine. Konverentsi ruumide, näitusesaalide ja majutuse
broneerimine. Konverentsi materjalide ettevalmistamine. Täiendava rahastuse
otsimine (EAS, kultuurkapital jt).
2011 / 1. poolaasta
Esinejate ja ettekannete täpsustus. Konverentsi kirjalikud materjalid ja sünkroontõlge.
Töökoosolekud.
2011 / 2. poolaasta
Konverentsi teeside tõlge ja trükkimine. Materjalide soetamine ja komplekteerimine.
Külaliste vastuvõtmisega seotud inimeste instrueerimine, logistika ja transport.
Konverentsi avamine ja eesti käsitöö esitlus mardilaada käsitööööl. Konverentsi
läbiviimine Solarise keskuses.
Konverentsi aruandlus ja kokkuvõtted.
10. Rahvakultuuri aastaraamat 2011. Peateema käsitöö. Raamat ilmub Rahvakultuuri
Arendus- ja Koolituskeskuse väljaandel 2012 veebruaris.
91
Projektimeeskond
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Liivi Soova
Liisa Tomasberg
Liina Veskimägi-Iliste
MTÜ Rahvarõivas
Anu Randmaa
Eesti Rahva Muuseum
Virve Tuubel
Käsitööõpetajate Selts AITA
Kristi Teder
Tööõpetajate Selts
Tõnu Tammar
Laulu- ja Tantsupeo SA
Liina Tepand
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus
Heli Kallasmaa
Lisaks projektimeeskonnale moodustatakse toimkonnad kõigis maakondades. Toimkonda
kuulub käsitööliidu, käsitööõpetajate seltsi ja kohaliku muuseumi esindaja ning rahvakultuuri
spetsialist.
Koostööpartnerid: Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Käsitööõpetajate Selts AITA, Eesti
Tööõpetajate Selts, Eesti Rahva Muuseum, maakondlikud muuseumid, Eesti Rahvakunsti ja
Käsitöö Liidu liikmed paikkondades, Eesti Maanteamet, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia,
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tallinna Rahvaülikool
92
AASTARAAMATU LISAD:
1. Käsitööliit 80 juubeliaktuse kava
2. Teataja nr. 22 (kevad)
3. Teataja nr. 23 (sügis)
4. Mardilaat 2009
5. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu infovoldik 2009/2010