Sissejuhatus astronoomiasse

Rapla Täiskasvanute Gümnaasium2006

Astronoomia

Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arengust.

Astronoomia arengut soodustanud tehnikasaavutused

Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei) Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859,

Bunsen, Kirchhoff) Raadiofüüsikaliste meetodite loomine

(1937, USA) Elektronarvutite ehitamine (1943 – 1946

USA) Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika

(1957 – 1958, NSVL ja USA)

Astronoomia harud

Astronoomia

astrometriataevamehaanika

astrofüüsikakosmogoonia

kosmoloogia

Astronoomiat võib

liigitada ka nii

Platon (427 - 348 e.Kr.) Osa taevakehadest

tähtede suhtes liikus, tõi Platon sisse lisaks tähtede sfäärile veel teise, nn. muutuste sfääri, millel liikusid päike, kuu ja tol ajal tuntud viis planeeti.

Aristoteles (384 - 322 e.Kr.) Aristoteles (384 - 322

e.Kr.) arendas süsteemi sooviga taandada planeetide keerukas liikumine erinevate telgedega ühtlaselt pöörlevatele sfääridele nii, et iga planeet oleks oma sfääril kinni. (Tema teravmeelne masinavärk koosnes kokku 55 sfäärist, lisaks veel kinnistähtede oma.)

Platoni-Aristotelese Universum Primitiivne

kosmoloogia üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust.

Platoni-Aristotelese Universum: kerakujuline Maa ja taevasfäärid selle ümber.

Klaudios Ptolemaios (83 - 161) Geotsentrilise maailmapildi

viimane konstruktor, viies planeedisfääride tsentrid eemale Maa tsentrist, mida loeti maailma keskpunktiks.

Seletada lisaks planeetide silmusekujulisele teele ka nende heleduse muutumist muutuva kauguse abil.

See süsteem oli katoliku kiriku toel inimkonna maailmapildiks rohkem kui tuhande aasta vältel.

Ptolemaiose süsteem

Mikolaj Kopernik (1473 - 1543) Esitas 1543. a.

heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese.

See üsna tänapäevane pilt sisaldas siiski endiselt kinnistähtede sfääri (nüüd juba Päikese ümber!) ja oli ka pisut ebatäpsem Ptolemaiose omaga võrreldes

Loe lähemalt

Kopernikuse heliotsentriline maailmasüsteem

Johann Kepler (1571 - 1630) Johann Kepler pani

oma kolme seadusega meie planeedisüsteemi lõplikult paika.

Loe lähemalt siit

Giordano Bruno

Tartu tähetorn Enne Tõravere

observatooriumi valmimist teostati vaatlusi siit,

Selles tähetornis määras Struve ka Vega kauguse maast.

Friedrich Georg Wilhelm StruveFriedrich Georg Wilhelm Struve(1793 – 1864)(1793 – 1864)

Eesti päritolu astronoom ja geodeet. Mõõtis esimese kolme mehe hulgas

tähe kauguse maast (Veega). Tegi koostööd C. Tenneriga

triangulatsioonitööde alal ühendas Soome Venemaa triangulatsioonivõrku.

Koos C. Tenneriga mõõtsid nn. Tartu meridiaani kaare pikkuse mis oma 25 kraadi ja 20 minutiga (2880 km) jäi aastakümneteks maailma pikimaks kaardimõõtmiseks.

Friedrich Georg Wilhelm STRUVE (1793-1864)

Tartu Tähetorni direktor aastatel1820-1839.

Tema nime Tartu observatoorium tänapäevalgi.

F.G.STRUVE

F. G. Struve mälestusmärk Tartu meridiaanil.

Carl Friedrich TennerCarl Friedrich Tenner (1783 Auvere – 1859 Varssavi)

Eesti päritolu geodeet ja topograaf, rajas ülevenemaalise triangulatsiooni-süsteemi ja ühendas selle euroopa analoogse süsteemiga.

Kindral, senaator, teaduste akadeemia liige.

Kepleri elliptiline orbiit

Tõravere Observatoorium Tartu lähedane

Tõravere on tähtis astrofüüsika keskus kogu maailmas

Tõravere teadlased on spetsialiseerunud helkivate ööpilvede uurimisele.

Peegelteleskoop Selline optiline

seade oli mitmete sajandite jooksul inimsilma pikenduseks universumi uurimisel.

Teleskoop - refraktor

Refraktor on läätsobjektiiviga teleskoop.

Suurimate refraktorite läbimõõt on 1 m piires.

Teleskoop - reflektor

Teleskoop – reflektor on peegelobjektiiviga teleskoop.

Suurimate reflektorite läbimõõt on umbes 10 meetrit.

Raadioteleskoop Tänapäevaste

raadioteleskoopidega mõõdetakse kosmilist raadiokiirgust.

Kasutatakse ka raadiolokatsiooni.

Kosmoses on võimalik uurida ka taevakehade infrapunast- ja röntkenikiirgust.