Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine praktilise kollektiivläbirääkimise käsiraamatu

teenistuses

Seminar 23.08.11Tartus

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)

Võrdse kohtlemise ja soolisevõrdõiguslikkuse aspektid

partnerluses• kollektiivläbirääkimistel on oma olemuselt olemas

kõik võimalused selleks, et käsitleda kõiki tööelu üksikasju, kaasa arvatud laia ampluaad võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse alaseid küsimusi.

• kas kollektiivleping peaks jääma lihtsalt asenduseks individuaalsele töölepingule või muutuma laiemaks kokkuleppeks tööandjate ja töövõtjate vahel,milles sõlmitakse kokkulepped ka inimõigusi ja inimväärikust puudutavates küsimustes?

Euroopa Tööhõive strateegia

• kohaselt on sotsiaalpartneritel kanda oluline roll võrdsete võimaluste edendamisel – naiste tööhõive suurendamisel, teatud majandussektorites ja ametialadel meeste ja naiste esindatuse tasakaalustamisel ja naiste karjäärivõimaluste parandamisel.

• Kollektiivlepingutel on suur potentsiaal soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel!

Euroopa Liidu tasandi peamised sotsiaaldialoogihuvigrupid ja SVÕ

• Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), Euroopa Käsitööliste ning Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon(UEAPME), Euroopa RiigiosalusegaEttevõtete keskus (CEEP), Euroopa TööandjateFöderatsioon (UNICE) võtsid 2005. aastal vastu soolise võrdõiguslikkuse edendamise alase tegevusplatvormi, milles on määratud neli peamist tegevusvaldkonda:

• 1.võidelda sooliste stereotüüpidega 2. saavutada naiste suurem osalus otsuste tegemisel 3. toetada töö- ja pereelu ühitamist 4. võidelda palgalõhe vastu.

Igal aastal avaldatakse ülevaade saavutatud tulemustest ja läbiviidud tegevustest liikmesriikides.

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste,varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Võrdse kohtlemise ja soolisevõrdõiguslikkuse põhimõtete

käsitlemine Eesti seadusandluses

Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS)

• SoVS jõustus 1. mail 2004 ja see täpsustab detailsemalt: soolise diskrimineerimise keelu tööelus (§ 6), tööandja kohustuse anda seletusi isikule, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud (§ 7), diskrimineeriva töö- ja koolituspakkumise (§ 8) ning tööandja rolli

soolise võrdõiguslikkuse edendajana (§ 11).

SoVS § 11• Tööandja peab 1. tegutsema nii, et tema tegevus toetaks nii meeste kui naiste

kandideerimist vabadele töökohtadele ning neile võetaks tööle mõlemast soost isikuid

2.võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama neile edutamisel võrdse kohtlemise

3. kujundama töötingimused sobivaks nii meestele kui naistele, tõhustama töö ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi

järg järgmisel slaidil

SoVS § 11 ( järg) 4.hoolitsema, et töötaja oleks töökeskkonnas kaitstud soolise

ja seksuaalse ahistamise eest

5. teavitama töötajat SoVS garanteeritud õigustest ja andma regulaarselt töötajatele ja/või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest.

Võrdse kohtlemise seadus

• Võrdse kohtlemise seadus jõustus 1.jaanuaril 2009. Seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või

seksuaalse sättumuse alusel. Vastavalt seaduse § 12-le lasub tööandjal kohustus rakendada vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat

diskrimineerimise eest

Töölepingu seadus

• Töölepingu seaduse (jõustunud 1. juulil 2009) § 3 kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Võrdõiguslikkust arvestavad kollektiivläbirääkimised

• on kollektiivläbirääkimised,mille tulemusena toovad kokkulepitavad tingimused ja eelised võrdselt kasu nii mees- kui naistöötajatele

• Kollektiivläbirääkimised on hea mehhanism viimaks sisse sooliselt neutraalseid töökohtade hindamise süsteeme palgalõhe vähendamiseks, koolitusi naiste

karjäärivalikute parandamiseks, eripuhkust või pause tööelus töö- ja pereelu ühitamiseks, tööaja

paindlikku jaotamist ja muid meetmeid, mis aitavad saavutada meeste ja naiste võrdset kohtlemist tööelus.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsekohtlemise aspektid läbirääkimiste

ettevalmistamisel

• Kasulik on koostada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks töökollektiivis eraldi tegevusplaan

Läbirääkimiste tegevuskavaettevalmistamise etapid

• 1. Töögrupi moodustamine• 2. Töökohal valitseva võrdse kohtlemise

olukorra kaardistamine• 3. Ebavõrdse kohtlemise väljaselgitamine• 4. Eesmärkide ja nõudmiste sõnastamineEttepanekud peavad olema selged, konkreetsed

ja mõõdetavad

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise aspektid

kollektiivlepingu projektis• Töö-ja palgatingimused Kuna töö eest saadav tasu mõjutab ka teisi sissetulekuliike (näiteks

pension, vanema- ja töötuskindlustushüvitis) mõjutab see inimese elukvaliteeti kogu inimese elu vältel

• Sooliseks palgalõheks ehk sooliseks palgaerinevuseks nimetatakse meestele ja naistele palgatöö eest makstava keskmise tunnitasu vahe

Ilma sotsiaalpartnerite kaasamiseta ei ole efektiivne palgalõhe vähendamine teostatav.

Võrdse palga komitee ülesandeks ettevõttes on tagada võrdväärse töö eest võrdse töötasu maksmine, viies ettevõttes läbi töökohtade hindamist ja koostades võrdse palga kava.

Kollektiivläbirääkimised soolisevõrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise teemadel

• Kollektiivläbirääkimiste protsess tugineb tihtieelnevale kehtivale kollektiivlepingule, millespuuduvad soolist võrdõiguslikkust ja võrdsetkohtlemist edendavad nõuded ning naiste osalemineläbirääkimiste protsessis on harv.

• Vajalik on koostada kontroll-leht kollektiivläbirääkimiste pidamiseks

soolise diskrimineerimise vältimiseks töökohal

Sooline võrdõiguslikkus ja võrdnekohtlemine lepingu teostamisel

• Enne kollektiivlepingu lõplikku allkirjastamist on soovitav kollektiivläbirääkimiste tulemuste osas läbi viia võrdse kohtlemise audit, mille käigus analüüsitakse kollektiivläbirääkimistes saavutatud kokkulepete mõju organisatsiooni erinevatele sotsiaalsetele gruppidele.

Rakendamine• Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine

töökohal ei lõpe kollektiivlepingu allakirjutamisega!• Uuringud näitavad, et juhtudel kui kollektiivläbirääkimiste

protsessis saavutati soolise võrdõiguslikkuse edendamise alaste kokkulepete sõlmimisel häid tulemusi, pöörasid sotsiaalpartnerid kollektiivlepingu rakendamise

protsessile vähem tähelepanu. See aga võib kaasa tuua olukorra, kus saavutatud kokkulepped jäävad kehtima ainult paberil ja praktikas neid tegelikult ei

rakendata.• Vajalik on võrdse kohtlemise audit

Kokkuvõtteks

• Edukate läbirääkimiste läbiviimiseks on vajalik erinevate osapoolte koostöö

• Ka soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab erinevate osapoolte koostööd (rajaleidja.ee)

ENUT

• Missioon

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ( ENUT) on mittetulundusühing, mis on pühendunud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kui ühe põhilise inimõiguse ja üldise hüve edendamisele kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Visioon

ENUTi visiooniks on naiste ja meeste võrdõiguslikkusel baseeruv

kodanikuühiskond, milles ENUTil on oluline roll avaliku sektori, avalikes huvides tegutsevate ühenduste ja erasektori ühendamisel võrdõiguslikkuse tagamiseks, olles sootemaatiline infoallikas ja kompetentsikeskus ning soouuringute edendaja Eestis.

ENUT saamislugu

ENUT registreeriti 1997.a. aprillis. Tallinna Ülikoolis (Narva mnt.25-410) asuv keskus on

esimene naiste ja meeste teabekeskus Eestis, kus on ka nais- ja sugupooleuuringute-alane raamatukogu.