Tallinn Siber Tallinn, juuni-juuli 2012

Ene-Silvia Sarvereisi-blogiks meldud lood, mida on hiljem veidi tiendatud ja piltidega varustatud.

1

Neljandat korda SiberisseEsimest korda 1985/6, Novosibirsk loengud Novosibirski petajate Tiendusinstituudis (fsika petajatele) ja Pedagoogilises likoolis, kooliklastused, ooper, lennukiga sinna ja tagasi. Vga peen hotell vastuvtjate poolt. Teist korda - september 1990, TomskMirniKogalm Heureka-rhma (leliidulise petajate lehe ja haridusreformi progressiivne suund Heureka) liikmena loengud ja tpajad humanistlikust, Waldorf-pedagoogikast. Sellest kasvas vlja 1991-2002 ttanud rahvusvaheline Kynnis / The Threshold / seminar ja Heureka kool Tomski Akademgorodokis. Kolmandat korda talv, 1996/7, Tomsk loengud lapsevanematele ja seminarid petajatele, koolide (multipedagoogiline Heureka), lasteaedade waldorf-rhmade, ravipedagoogika klassi klastamine. Neljandat korda juuni-juuli 2012, Tallinn-Moskva-Jekaterinburg-Omsk-Tomsk-OmskJekaterinburg-Moskva-Tallinn.

Selle siduga tahaks, enne kui hilja on, vaadata, mis vanadest, mulle eriti olulistesttuttavatest-spradest on saanud, kuidas elavad Knnislased, saada tuttavaks Jekaterinburgis oleva EURA seltskonnaga ja kui vimalik, luua mne kontakti likooli(de)ga. Kige htsam - ja selle sidu algphjus - on vaarvanemate ja vanavanemate jlgede ning suguseltsi leidmine Siberi eesti kladest.

2

19.06. 2012. Teisipev. 20.00.Kik sai pris igel ajal pakitud, mis minu puhul pris tavaline pole. Koos Kati ja Sassiga veetsime kena veerandtunni - tassike kohvi-teed (kellele - mida) ja hetk vaikset istumist enne kui hakata raudteejaama poole liikuma. Muidugi pris kike ma ei saanudki igel ajal korda puudu on minu visiitkaardid likooli logodega (need saavad valmis alles neljapevaks), likooli voldikud ja meened (vastav broo oli kinni just need paar tundi, mil mul oli aega sinna minna). Aga - ttar tegi uue kostmi lhemaks ja hankis vgeva ssetrje, mis mul kenasti kotis on ... Ssevrgu ostsin paari peva eest matkapoest mine seda Siberit tea, lhen ju metsa ka Mida muud veel vaja on? Noorem ttar ja tema lapsed helistasid ja tlesid head teed, "hvastijtu-kohv" ning hetk teeleminekuvaikust saatjate seltsis oli kena. Nd - prast 2,5 tundi rongis, kui mdas on Tapa, Kadrina, Rakvere, Jhvi (mnelpool peatus 1 min) lheneb piirilinn Narva. Naudin ksiolekut kupees. Piki kunagi nii paljusidetud raudteed on vanad 100-150-aastased rongijaamad suletud. Samamoodi on suletud suured Nukogude-aja tehasehooned, sageli neb neid varemetes. Kllap jrgmise 5 aasta jooksul saavad mned neist mber ehitatud vi renoveeritud (eriti hooned, mis on umbes 80-120 aastat vanad ja muinsuskaitse seisukohalt vrtuslikud), teised aga phitakse maapinnalt. Kuid nende kurbade (ja isiklikult mulle nii arhitektuuri kui kultuuriloo seisukohast mlestusvrsete) hoonete krvale on ehitatud mitmed uued niteks ilus kontserdimaja Jhvis ja restaureeritud mnigi vrtus niteks Narva suure kupliga vimas kirik. Raudtee krval neb ilusaid talusid keset metsi ja mnigi eesti trikoloor on heisatud isegi siin, Ida Virumaal. Pikaldane (kokku ligi 2 tundi, Narvas ja Ivangorodis) aga rahulik ja viisakas piiriletus. Olen ikka ksi kupees ja terve vaguni peale tundub olevat hivatud vaid paar kupeed (mees, naine ja suur rahulik koer, kes hilishtul 5 minutiks vagunikoridori jooksma lastakse, ainsaks tunnushleks kneklbin prandal). htul eldi: lukustage seks kupee - vahel on vargad liikvel.

3

Narva uhked kuplid.

le Narva je. Nii algab Venemaa.

4

20. 06. 2012. Kolmapev. Tallinn-Moskva rong, Moskva, MoskvaJekaterinburgi rong.Hommikul Tallinn-Moskva rongis. sel adusin seda tudengiaegadest tuttavat tunnet ratastetuksumise tuk-tuk-tuk tundide kaupa. lipilasena sitsin nii palju kordi Tartust vi Tallinnast Moskvasse ja tagasi rongiga. Enamasti ikka platskaardi vi ldvagunis (seal polnud magamiskohti ette nhtud, aga kui ruumi oli sai pikutada ikka. Umbes 6-7 korda sai ka maanteed mda sidetud, enamasti suurte autodega. See oli nn "auto-stop", eriti levinud oli see kuuekmnendatel. Siis oli terve autostopi ssteem talongid autojuhtidele, mille eest nad loosimisel hte-teist vita visid. Mu konsi-sbratarid Tiina ja Milli kisid sel moel vikese pundiga koguni Kaukaasias eesti klades viinamarju ja teed korjamas. Veidi riskantne tdruku(te) jaoks? Tenoliselt. Kuid tundub - Jumal hoiab mind (meid) - ja midagi ei juhtunud. Varahommikul, kusagil kella 5 paiku, kui vaatasin lbi rongiakna hbejas hommikuvalguses mdavihisevaid metsasalusid, jgesid, klasid tuli phe mte lpmatusest. Just nimelt vahemaade ja inimpotentsiaali lpmatuse mttes. Eestis on kik keskendunud 300x300 kilomeetrile nii inimesed kui loodus. Aga Venemaal tunnetad hiiglaslikkust, hoopis teisi mtmeid. Kui on vaja midagi teha - Eestis on kik siin, keprast, tunni-paari autosidu kaugusel. Aga sageli ei piisa ksi rahvast on vhe ja oskused-vimed seetttu piiratud. Siin, Venemaal on piiritud vahemaad tuhat kilomeetrit pole eriti midagi. ... Varsti ma muudan kella 1, siis 2, siis 3 ja minu lpp-punkti Tomskisse judes vist 5 tunni vrra! Ja see on ikka poolel teel itta, Siberi piirile Vaikse ookeani res. ... See aja ja ruumi elamus vajab just seda, mida ma praegu teen rongisitu, kulgemist lbi maastiku ja ajavndite, lbi linnade ja le jgede, mda kladest, metsadest, tasandike laotumist ja krgustike lainetust tundide kaupa. Vikesed raudteevahimajad on Venemaa raudteedel endiselt alles. Eestis on need paraku linud ja kultuur - kadunud. Need majakesed (iga 20-30 km jrel vi tkkepuuga raudteelesidu lhedal) olid sarnase arhitektuuriga (kllap raudtee ametkonna tpprojekt), igahe juures kaev, vike aed, kartulipld, sageli lehm vi kaks. Oli sdantsoojendav nha neid naisi-mehi jlgivat rongi, hoides "shlagbaumi" (tkkepuu) suletud ja autod raudteest eemal. Eestis on igal aastal mitu nnetust valveta lesidukohtadel (ja valvega lesidukohti enam vist polegi). Kiirused on suured ja raudtee-turvalisusele ei pra thelepanu. Tegin mned pildid - varahommikuse metsa vrvid ja Volga Tveris (endine Kalinin). Viimane on erilise thendusega raudteesillast levalpool on teine sild, mille lhedal ma kunagi ammu oleks peaaegu oma elu kaotanud. Tnu minu pstjale Volodja Tveritnevile, kes tmbas mind vlja Volga jst ja veest ...! Need olid lipilasaastad, kuuekmnendad. Aga see on teine lugu. On see melanhoolia? ********** See oli testi mnus hommik. Prast vga head ja suurd tassi kohvi Tallinn-Moskva rongis ksisin vagunisaatjalt, ega neil mingeid suveniire ole (kupees olnud firma-ajakiri nagu lubas seda). Nii saingi kaks karpi suveniirpudeleid kuue eri sorti eesti napsuga. Suureprane 5

mahub kotti, pole raske, on sobilik anda vastuvtjatele Jekaterinburgis ja (vimalikele) sugulastele Omskis. Kigile endistele kursuslastele ja teistele, kellega tee kokku viib on paarkmmend siidisalli ja -rtti kik kenasti rulli peale rullitud, et sile psiks. Tnu selle eest Vanalinna headele vaimudele Leale ja Reginale. ******* Rbinski veehoidla meenutas taas mu tudengiplve rnnakuid. Esmalt meenus see llatav tunne, mida kogesin kevadel just sedasama teed sites kui ma oma silmaga ngin lbi hommikuse uduvine stseeni hest tuntud vene lasteraamatust. Lugu rkis sellest, kuidas vanamees Zahhar aitas suuurvee ajal jnesel ksiku mtta vi psa otsast pseda. Tpselt seda ma ngingi toona - suurvesi ja vetel tuules hljumas rohusasi vi mtas, psas keskel ja jnes psa all istumas ... See oli umbes 50 meetri kaugusel rongist, mis kihutas oma kitsal, kindlal maaribal vete keskel. Tna pole ei suurvett ega jnest, aga veehoidla letamine on tuttavlikult tundeline.

Rbinski veehoidla. Rataste tuksumine punub ajus vrku enne rasitu nhtud film kditamisest ja eestlaste retkest kunagistessse kditamispaikadesse pimub filmi saatemuusika ja mtetega neist pikkadest rongisitudest, mis esivanematel sunniviisiliselt teha tulnud. Igatahes assotsieeruvad laulu Musta pori nkku meloodiakatked mttekatketega eestlaste (ja kui paljude teiste!) kditamisest Siberisse, Stalini vangilaagritest, aga ka 19. sajandi pikast teest uutesse paikadesse oma maatki igatsuses. Siit edasi nende inimeste ja tegevuste ja paikade ja kunstitde juurde, kelle vi millega tunnen siiani sisemist hendust. See on siin, kik samal ajal nagu peen mosaiik. ******* On llatav kui palju valgeid kirikuid (sibulkuplilisi) ujub vi vilksatab mda. Tudengireisidel oli alati kummaliselt piinlik ja liigutav kui ngin-kuulsin, et see, mis on olnud kord kirik on nd ainult varemed vi laut vi ladu ... (1960ndatel). Nd, 2012 aastal

6

on kirikuid massiliselt taastatud ja seisavad pea igas klas - rnad ja sirgeselgsed ... Palju ses taastamises siirust ja phapaigavajadust on selle le rongiaknast ei otsusta. ******* Raudtee res on, eriti mnekmne kilomeetri kaugusel linnadest, palju suvila-asumeid. Enamik maju on suurendatud kunagi lubatud 20 m2 htikesest. Mne maja puhul vib knelda arhitektuurist, enamus aga on jupikaupa suuremaks tehtud kllap vastavalt rahakotile ja saadaolevale materjalile. Ainult ks kord mrkasin rongiaknast puupitsidega kaunistatud aknaid - midagi, mis on nii oluline traditsioonilises vene (kla-)arhitektuuris. Mida need mustrid thendavad, seda ksitles kord oma kursusets ks Knnis-seminar pilane Uuralist (ta oli oma phierialal arhitektuuris - spetsialiseerunu vene klaarhitektuurile). Kui need pitsid mulle enne lihtsalt meeldisid, siis sellest kursusetst kasvas vlja psiv huvi ja smpaatia. Torkab silma seegi, et mned sja asutatud alad on tis vga lne / eesti / skandinaavia tpi maju, Rannila-moodi katused peal.

Suvilad Kesk-Vene tasandiku ja Valdai mgede piiril.

7

Nii algab Moskva.

20.06. Kolmapev. 9.30-16.00. Moskva Parim, mis saab olla: rong Jekaterinburgi vljub krvaljaamast, 5 minutit minna Oktoobri (varem Leningradi) vaksalist Jaroslavli vaksalisse. Kott pagasihoidu ja - metroosse. ***** Vga kordalinud tunnid Moskvas. See vajaks pikemat selgitust, mis tuleb vib-olla rongis vi isegi hiljem, kusagil mujal. Allpool lhidalt kahest olulisemast asjast. 1.10minutiline kohtumine Tverskajal Natalja Vladimirovnaga - Vladimir ja Lidia Rudni ttrega. Rudnisid pean oma vaimseteks vanemateks 60ndate Moskva-maailmas. Enamik asju, mida ma tnu neile kogesin, lugesin, nendega arutasin (sh arusaamine nukogude tegelikkuse tumedamast poolest, ajalugu, inimvrikus jne) sain on saanud selgemaks aastaid ja kmneid aastaid hiljem, tnapevani vlja. Kuna Natalja ja ta abikaasa pidid 30 min prast lennukile minema (kohvrid ukse krval valmis), oli kik oli koondunud kmnesse minutisse - vanemad, lapsed, lapselapsed, t, poliitika, elu.

8

Tverskaja sisehoov need majad nihutati 1930ndatel tervena tnavast kaugemale, et ehitada sinna moodsamad hooned.

Tverskaja algus tna. Kaare krval on Rudnide kodu. 2. Jalutuskik metrooni ja - Moskva likooli suunas. See oli kooliplves mu unistuste likool (Oxford jmt oli tollal vljaspool lihtsast perest koolitdruku infovlja). Tahtsin ppida selles astronoomiat. Kuigi asjad lksid teisiti, oli mul seal ikka spru nii fsikute, lrikute kui nt 9

ajakirjanike seas. likooli peahoone oli omaette suletud impeerium ja sinna sissepsaemiseks sai kasutatud nii seaduslikke teid kui tudengimeetodeid. Talvel sai, niteks, vetud uisud le la uisuvljalt tulijatelt enamasti lubathe ettenitamist ei nutud. Paar korda viisid ajakirjanikud mu sisse lbi likooli peahoone keldrikorrusel asuva poe laoruumide poisid teenisid seal stipile lisa. Toredad tudengilaulude ja sisukate vestlustega koosolemised nii eesti rahva kui teiste juures on siiani meeles. Observatooriumi seminaridesse, mida ksvahe sna agaralt klastasin, sai vabalt sisse. See oli muidugi omaette hoones, mitte peamajas.

Moskva likooli peahoone. Paremal fsikateaduskonna maja.

16.30 - . . Kolmapev. Rong Moskva-Ekaterinburg. igel ajal, kiirustamata juan rongi peale. Kupeekaaslane vanemapoolne proua, kes tutvumise jrel mrkis, et mida vanemaks saab, seda vhem tahab suhelda nii palju on mtteid, mida melda. Selge. Ega ma isegi taha enam aega thja lobisemise peale kulutada. Arvuti vtsin vlja juba enne seda kui rong sitma hakkas. Armastan kll aknast vlja vaadata, aga eks selle krval saab ka peva muljeid tippida. Loodetavasti on Jekaterinburgis Internet olemas ja saab blogi les riputada. ***** Nd on aega vaadata pikemalt tagasi hommikustele kikudele Moskvas. Oktoobri vaksali automaat-hoiuruum on mugav (kui mitte arvestada pikka treppi keldrikorrusele). Maksad oma 120 rubla ja pev hooletu antakse kiipkaart, valid vaba kapi ja kiipkaardiga kinni. Ostan 10-korra metrookaardi (260 rubla, so ca 5.5 , kehtib 45 peva) ja sukeldun maaalusesse Moskvasse. Ikka ja alati naudin vanade metroojaamade marmorit, graniiti ja metalli, mosaiike ja valgusteid. Komsomolskaja jaam on alati rahvarikas, aga oma rdude ja sildadega laseb teadjamatel kiiresti liikuda. Mistusega ei suuda optimaalseid radu nii pika aja takka enam leida aga jalad viivad just igesse kohta. Niisiis - Tverskajale otsima Natalja Vladimirovnat. Seekord olin kindel, et mletan iget maja ja korteri numbrit. Pole ju enam endised ajad, mil nende suurte/thtsate majade trepikojas istus valvuritdi, kes teadis kike ja lubas les minna, kui pererahvas kodus oli. Nd on ukse kljes koodilukk ja ige korterinumbri teadmine limalt vajalik. Vajutan - lpuks vastatakse. Kes seal on? - Eto Natalja Rdnaya? Olen Ene Eestist .... (Kps, 10

toru hargile). Ma ei anna alla. On selge - ige maja, ige korter, ige inimene! Nii ma valin teist korda numbri. - Kas see on Natalja Vladimirovna? Olen Ene Tallinnast, kui te mletate mind ... Ta ei kuule vi ei mleta hsti, kuid tleb - mul on vga vhe aega, ainult 5 minutit, kuid - tulge siia. Lukk avaneb, astun lifti Kik mlestused tulevad segilbi tagasi. Olen ses majas ja korteris kmneid kordi kinud, kuuekmnendatel pea iga kuu. Viimati bisin Lidia Fedorovna pool heksakmnendal ajakirjale Fizika v kole artiklit kirjutades. Toona kisin ka Vladimir Rudni haual Kuntsevo kalmistul. Selle tee vtaksin veelkord ette nd juba nende mlema mlestuseks. Vrika maja hel krgemal korrusel elas Timur Gaidar. Kohtasin teda vhemalt korra, kui klastasin Vladimir Aleksandroviti. Timur on Arkadi Gaidar jutu "Timur ja tema meeskond" kangelane. Lugu sellest, kuidas lapsed sja ajal salaja aitasid isata peresid tegid aiatid, tid jest vett, ladusid puud riita 3-4 klassis oli meilgi selline meeskond (Kesk-tnava kooli lapsed kik, timurlased, ca 1955-1956 aastal) - paljud eakad meie tnaval visid hel hommikul leida, et mni vajalik asi on le tehtud. Aga 60ndatel-70ndatel olid meil Timuriga teisel jutud - tuumajaama vimalikkus Eestis. See tuleb, tles ta, projektid ja asutamisdokumendid on valmis ... Mina vaidlesin vastu ikka Soome lahe itsema minekust kui kik see jahutusvesi seda soojendama hakkab. Nd, 50 aastat hiljem - on see tuumajaam teks saamas. Vi siiski mitte? Ndsed arutelud "poolt" ja "vastu" on sna teravad. Otsused (ja projektid?) tehakse nd mitte Moskvas vaid Tallinnas. Vi on see illusioon? Juan prale - ja nii me kohtume, mlemal heameel! Esimesel hetkel ei tunne Nataliat ragi ikkagi ligi kolmkmmend aastat . Olen kll netist mne foto leidnud, aga needki on filmirollidest. Kuna neil lennukileminekuni alla poole tunni, tehakse mind abikaasaga tuttavaks ja saadetakse see siis edasi pakkima. Meie aga vahetame kmne minutiga kige olulisemat teavet palju lapsi-lapselapsi, mis teevad, abikaasad jmt. Vanade fotode vljakaevamine ja identifitseerimine on meil mlemal viimasel aastal ette vetud asi. Kes elus, kes lahkunud? Sellest, et meie hine sber Tiina Estonia-laeval hukkus, kuuleb Natalia minult (Lnemerel kell ks sel, 1994. a. september, ligi 900 inimest pardal). Lepime kokku, et kui saabun oma Siberi-reisilt tagasi siis, kui nemad Horvaatiast tagasi on, peatun pevaks-paariks Moskvas nende juures. Metrooga paarkmmend minutit situ - Leninskie Gor e Vorobjovskije Gor metroopeatus Moskva je sillal ja jrgmine Universitetskaja. Sellest oli kunagi kilomeetri ringis Moskva likooli peahooneni. ... Kik mberringi on muutunud ... Seal, kus 1960ndatel oli suur thi vli seisavad nd ige tihedalt 10-16-korruselised majad. nneks pole need nukogudeaegsete tpprojektide jrgi les laotud, vaid sna smpaatsed puna-valged ehitised. Aga kunagine likooli maa-ala oma parkide, alleede ja hoonetega on hsti silinud, klassikaline ja vrikas, sepistaraga mbritsetud. Kuna on lpu- ja vastuvteksamite aeg, on hulk inimesi liikvel. Pargis ja puiesteedel on puud palju suuremad kui minu mlestustes. Tollal oli kogu haljastus vast kmmekond aastat vana. Traditsioonilist likooli bussi nr 111 ei ole enam olemas ... nii, et saada ajalooliste likooli hoonete juurde Maneei vljakul enam peahoone juurest sita, nagu lootsin. Tuleb minna kas metrooni vi sita mberistumisega kahe trolli vi mikrobussiga. Valin metroo. Teen poolringi mber likooli peahoone, jalutan Varblasemgede vaateplatvormini.

11

Moskva likooli peahoone Varblasemgede-poolne fassaad. Just see on nha le kogu Moskva kesklinna. Aga veel 50ndate keskpaigas Moskva siiani ei ulatunudki. Vahepeal ksin kioskist portsu klma okrokat (sooja on kindlasti le 25 kraadi saaks korraga midagi khtu ja jahutuse ka!). Midagi nii jubedat pole ma ammu snud klm papp-purgi supp mingi kalja-taolise vedelikuga, 3-4 sibulaliblet sees. Varblasemgedelt on hea vaade linnale. Aga vaateplatvorm ise on paksult igasuguse nodi mjaid tis. Vtan ige pikad sammud metroojaama poole. Ja tagasi Leningradi / Oktoobri vaksalisse, pagas hoiukapist vlja, vike kgivilja-supp jaamasklas. See asutus on kll sna nukaaegne, peab tlema, aga ega siinsetes (jaama)kohvikutes ka midagi paremat ole ainult hind kolm korda krgem. Kunagiste heade ja taskukohaste jaamarestoranide aeg tundub mdas olevat. Sadakond meetrit ja olengi Jaroslavli vaksali perroonil ning astun Jekaterinburgi rongi. **** Minu kupeenaaber on bioloogia-meditsiini vallas tegutsev daam, natuke vanem kui mina. Tore, lhike vastastikune tutvustus. Ta tles vanemas eas ma soovin ikka rohkem vaikust saada - lihtsalt nii palju asju, mlestusi on sees, et kunagi pole igav, ei ole vajadust kigest rkida ... Aga vhehaaval, pikkade mnusate pausidega, meie vestlus areneb, rullub lahti nagu hiina vi jaapani maal. Teemaks on kord kunst, kord aknast mdavilksavad jaamad, kord mingid faktid elust, ajaloost, maailmast. Tuttavad jaama-nimed Jaroslavli suunal. - Oh jah! See on ju tee Sergijev Lavra ( ), igeusu kloostri ja akadeemia poole, kus 60ndatel mned korrad sai kidud. Tundsin tee ra alles siis, kui Abramtsevo jaamast lbi sitsime. See on vene maalikunstniku (ks mu lemmikuid) Levitani ilusaimate piltide snnipaik. Raudteelt jvad kuldsed sibulkuplid sna kaugele. Jah, alati tuli paar kilomeetrit lbi vrvitu Zagorski aleviku kndida, et kloostrini juda. Praegu nib tegu olevat ikka krgemaks kerkiva linnaga, mis kloostriseinad ja tornid tiesti ra varjab. Erilise elamuse jtsid mulle omal ajal kolm asja: vigased ja kerjused vikeste lastega, kes isegi Siberist tulid abi vi nnistust saama; vimas ja kaunis kirikulaul; ajaloomuuseumi miniatuursed metallplaati graveeritud ikoonid.

12

"Klinopisi ostrje granits" laulis Tsvetajeva nendest ... Minu jaoks oli see sakraalkunsti avastamine. Arusaamad, thendused olid muidugi puudu kuid kunstiline snum oli elegantne, vimas ja salaprane. ritasin oma muljevihikusse teha mne sna primitiivse sketi. Huvitav on see pehmekaaneline vihik veel kusagil arhiivikarbis alles? Mis kloostrisse puutub, siis Lenini allakirjutatud ksul muudeti see 1920. aastal muuseumiks, kellad visati tornist alla, mungad saadeti tkommuuni. Klooster ja akadeemia avati uuesti alles 40ndate lpus. Aga seda kike tean ma nd, mitte toonasel tudengiajal. ***** Vga kena uus vagun, dui ja ratastooli-tualetiga, muide! Puhas ja maitsva toiduga restoranvagun (hinnad peaaegu eesti-mtu). Leian lihavaba hapukoorega hautatud kartuliroa - vga maitsev ja kohvilgi pole viga.

21.06.2012. Neljapev. Moskva-Jekaterinburgi rong, 1700 km kokku.Glazkovo - tundub, et vike linn kuid oluline raudtee-slm. Pikalt ja tihkelt paralleelseid rpmepaare, igat sorti vaguneid, tsisterne, platvorme tis. Seisame rohkem kui pool tundi vedurivahetus. See annab aega ringi vaadata.

Perroonikaubandus varahommikul. Kohaliku aja jrgi umbes kell 7 hommikul on perroon tis inimesi, kes mvad kike - piima, kuumi keedukartuleid (need ma sain - mmm!), keedetud mune, kgivilja, vrskelt hapendatud kurke, valmis salatit ja tomateid ja kuumi pirukaid ja .... Ja vrskeid metsmaasikaid 100 rubla (2,50 ) tops (ca 200 ml). Nii et mul on toit kogu pevaks kes, umbes 4-5 . Vaid kohvi-teed tuleb vagunisaatjalt lisaks osta (aga vib ka oma topsis teha 13

keev vesi on tasuta). Siin on hea Lavazza (mis pole kll minu lemmik). Kik on lahked ja annavad raha kopikapealt tagasi. Iga maa parim klg on need lihtsad inimesed - tkad, meisterlikud, ausad ja sooja hingega. Oleks muud td ja palka piisavalt, tea, kas nad varahommikuse kartulikeetmise ja pirukakpsetamisega leiba teeniks. Minule aga on need babushkad-dedushkad peatustes ks rongisidu lisavrtustest.

Traditsiooniline veetorn hes jaamas aja jrgi Glazkovo lhistel ***** Minu paljureisinud naaber mainis, et varem oli jaamades mmas-ostmas palju enam inimesi eriti nukogude ajal (kui olime tudengid) ning isegi umbes 10-15 aastat tagasi. Praegu on elu raskem ja inimesi reisib vhem. Ilmselt on reisimine paljude jaoks liiga kallis, nooremad aga eelistavad lennukit. Ja nii see ongi selleski vagunis on vaid 10 inimest (36 kohta). Muidugi see on ka suhteliselt kallis firmarong, tavarongide platskaartvagunid on sel aastaajal tis. sel (kell 2 eesti, kell 4 kohaliku aja jrgi) vtsin tunnikese koridoris seista. Siin on vimalus laadida oma mobiiltelefoni (tasuta). Ma kasutasin seda vimalust muidugi oma arvuti ja fotoaparaadi laadimiseks. Vagunisaatja mdas minust mitu korda, kuid lisaraha ei

14

ksitud. Mobiilside on enamasti OK kuid mrkan ka ksikuid levita laike. Vahetan koduste ja vastuvtjatega Jekaterinburgis snumeid, et neid mitte segada ja arveid igaks juhuks madalamad hoida. ***** Ses tundidepikkuses sidus adun taaskord neid tohutuid vahemaid ikka metsad, lputu psastik (vsa), jed algul kik suured - Volga ja selle lisajed, siis jvad need seljataha ja juame viksemate vete alale.

le Kama je. Oma poolteist-kaks minutit kestis see sit. Minu naaber avaneb vhehaaval ... Tema pere - ed, lapsed, lapselapsed elavad le ilma laiali - Bulgaarias, Saksamaal, Peterburis, Moskva lhistel. Ta ise kis likoolis Jekaterinburgis (tollane Sverdlovsk) ja elab seal siiani koos abikaasaga mlemad arstid. Aga kik teised on abiellunud kes bulgaarlase, kes sakslase, hiinlasega - nii suur rahvuste segu! Vikseim lapselaps kib saksa lasteaias, on Venemaal koos vanaema ja emaga ja kneleb bulgaaria keel isa ja tema vanavanematega ... (Eks see keelte asi ole ikka suhtumises kinni, ei muus ka Eestis.) Mulle tundub, et Venemaal on teatav kultuurimuutus seegi, et vrkeeled sna iseenesestmistetavaks on muutunud. Minu tudengiaegadel sain oma keskkooli inglise keele pealt ka likooli riigieksami suurepraselt tehtud. Olin kik kaks aastat keeleppustest vabastatud, sellal kui teised 4 tundi ndalas vaeva ngid ja ei mistnud milleks neil seda vaja on. 90ndatel tuli ka Knnislastele kik ingliskeelsed loengud vene keelde tlkida ning isiklikud konsultatsioonid ppejuduega said vaid tlgi abil toimuda. Mletan oma peas valitsevat keeltesegadust vene, inglise, soome, eesti kik segilbi ja korraga. Nii juhtus, et tlkisin venelastele vene keelt vene keelde ja imestasin mis nad naeravad! 12.00 (Moskva aeg) Kll selle ajaga on jama raudtee elab moskva aja jrgi, organism eesti ajas, pike kib ikka oma rada ja mrab kohaliku aja. htuks olen igatahes eesti suveajast 3 tundi ees selle

15

olen selgeks saanud tnu mitmele aastale EURA sessioonidele. Jekaterinburglased alstavad kell 8 htul, meil on siis alles kell viis. Annab ikka loengult koju kihutada, et tehnika igeks ajaks valmis saada ja teemasse sisse elada. Mendelejevo raudtee remondi ja vaguniremondi keskus, tundub. Tuttav tunne kunagisest raudtee-ehitusel ttatud talvest (60ndate alguses kui ma esimesel katsel Moskva likooli sisse ei saanud). Vestlusest. Venemaal sama lugu kui meil arste jb ha vhemaks. Meilt minnakse vlismaale, Venemaal niteks ravimitstusesse, kus palgad on palju krgemad. Samamoodi kui meil, kurdetakse Venemaalgi selle le, et koolipilased jvad jrjest rumalamaks ikka kehvemad faktiteadmised ja vga nigel loogiline mtlemine. Ka meditsiinitudengite puhul on see hakanud silma torkama, tdeb kaaslane. raelamisest pensionid on vikesed. Aga kui kid pensionil olles ka tl, siis tuleb kenasti toime. Mu kupeenaabri pension on 15 000 rubla (alla 400), aga ta on ka kogu elu keskmisest kremal palgal olnud. Enamus inimesi saab palju viksemat pensioni. Paljudele on abiks see, et Venemaal on lisaks tavapensionile igasuguseid soodustusi, on eripensione jmt. Tuleb meelde, et ka sber Gozak mainis, et ta on (akadeemikuna) vabastatud kigist korteriga seotud lisatasudest, v.a elekter (vist) muidu kuluks kogu pension korterile. Kui jutuks tuli inimpotentsiaali/inimvara kasutamine ja arendamine, tdesime mlemad, et sellega on asjad kehvad. Phjused mnes osas erinevad, mnes osas sarnased. Niteks Venemaa meditsiinisfris on kadumas omamaine meditsiinitehnika tootmine, knelemata uue tehnika loomisest. Riigihankena ostetakse pea kogu uuem aparatuur vlismaalt sisse ka siis, kui omal analoogid olemas. Sisseostetu eest makstakse enamasti kas liiga krget hinda vi ostetakse odavaim, mille kvaliteet jb kodumaisele tegelikult alla. Kodumaisele tehnikale turgu peaaegu pole, see aga thendab, et vastavad oskused surevad vlja ja meditsiini sltuvus vljastpoolt pakutavast ha suureneb. Ksisin kaaslaselt, kas oleks mttekas ja vimalik enne metsakladesse minekut end vaktsineerida. Mttekas seda muidugi, kui anda immuunsuse kujunemiseks ndalat kaks aega, kostis ta. Vaktsineerida saab igas haiglas ja polikliinikus, tervisekeskuses. Kui on olemas Venemaa tervisekindlustus, saab vaktsineerida tasuta. Kui kindlustust pole tuleb veidi maksta. See asi on siis selge. Vaatan, kas Jekaterinburgis jb mni tervishoiuasutus tee peale ja ajan asja korda. Siberimaa eesti kladeni ma enne kaht ndalat vist ei jua.

Proual on vga kaunis ehtekomplekt. Kui seda mainisin, veeres jutt Jekaterinburgi vriskivirikkusele, kauplustele Geologiteskaja metroojaama mbruses, regulaarsetele nitustele iga kuu kolmandal laupeval (Kamennaja lavka), kus kivikunstnikud ise oma ehteid ja muud mvad. Kivimeistrite ning kunstnike koost on tugev ja sel viisil suudetakase silitada asjatundlikke ostjaid ning pakkuda pakkuda oma loomingut suhteliselt

16

madala hinnaga. Nitustel on ka ttoad, kus meistrid igale soovijale kivittlemise aabitsat petavad. Uural on ju kividemaa ikka leiab keegi midagi huvitavat, millele ise ke klge tahab panna. ******* Sel raudteel, lne-ida vahelisel tuiksoonel, on kva remonditegemine ksil. Umbes iga poolesaja kilomeetri peal on tl mni erkoranides vestides suur brigaad. (Minu raudteeehituse ajal (1963-64) polnud meil kll mingeid veste. Kui, siis ainult brigadiril.) ldiselt on sit sna htlane olnud, vaid ksikutel likudel rappub vagun sna praselt ja see kneleb testi remondi hdavajalikkusest.

Raudteel kib remont.

13.00 (Moskva aja jrgi) Kllap on oma tuhat kilomeetrit sidetud. Tasandiku asemel lauged knkad Uuralite algus. Vikesed majad on hoopis enam kaunistatud kui eile ja hommikupoole nhtud. Silma jb ikka enam valgekslubjatud maju, nagu see Ukrainas tavaks on. Ega need erinevused imekspandavad ole on ju lbitud mitu kultuuri.

17

Uurali kla Permi lhistel. ***** Perm suur linn, vaguniaknast neb kena parki ja uusi suurelamuid. Meelde tuleb, kuidas hel talvel (1990ndate teine pool) kutsuti mind siia pedagoogilisse instituuti kursust tegema. Pidi olema ks suurem loeng ringauditooriumis ja siis paar peva ppusi humanistliku pedagoogika ja wladorfpedagoogika meetoditest paarikmnele tulevasele petajale. Varusin vrve ja pintsleid ning talutavat akvarellpaberit 30-le. Kohale judes selgus, et hommikuses voorus on le saja inimese ja htuses rhmas ka le kolmekmne. Otsisin siis esimesel htul he kaubamaja les ning ostsin odavaid pliiatseid, niiti, vammi, paar paari kre ka. Ja koolitarvete osakonnas avastasin tunniplaanid need, mille lapsed ra saavad tita ja siis silma ette seinale panna. sna huke aga pehme, poorne paber, teiselt poolt kenasti valge 3 kopikat tkk. Ostsin siis kik (ca 300-400 tk) ra. Mjad vaatasid mind kui imelooma mis see detsembris sadade tunniplaanidega teeb! Aga nd oli meil maalimiseks kik vajalik olemas.

Perm. Vaade jaamalhedasele pargile vaguniaknast.

Samal Permi-sidul klastasin ka ht vikest era-Waldorf-kooli. See kasutas 2-3 esimese korruse korterit 9-korruselises tpmajas. Imetlusvrsena on jnud meelde selle kooli petajad. Neist enamik olid Knnislased. Sessioonidevahelisel perioodil tehti terve rhmaga regulaarselt td arutati loetut, harjutati nii kunsti kui eurtmiat. Sisuliselt veti kogu eelmine sessioon uuesti lbi ja tehti see kttesaadavaks ka neile, kes Tallinna sita ei saanud. Eurtmiaharjutusteks, muide, hangiti oma vask-kepid (copperstics) - esialgu meisterdati need ise puust ... ks selle rhma liikmetest eestvedaja - suri vahetult enne talvist Jekaterinburgssessi. Nii saabus terve rhm prast matuseid ja kurb meeleolu haaras enesesse ka kik teised. Kogu aeg tundus, nagu oleks lahkunu hingus meie mber, soovides osaleda tegemistes, mida ta oli nii phjalikult ise ette valmistanud. See oli raske, eriti tema lhimatele kolleegidele, aga ka neile, kel ppetd tuli vedada. Nii tuli otsida lahendust phendasime lahkunule he pealelunase ppuse kes maali, kes eurtmia Prast seda tundus, et meeleolu lks helgemaks. ***** Kungur pruunikad kaljupaljandid, vga teravatipulised kuused taevast nelamas. Jgi narritab mdakihutajat mekngaste ja raudteetammi vahel tuleb-lheb tosinaminuti

18

jooksul vhemalt 10 korda .... Siin on imeilus kant ja kuulsad koopad, kneles mu naaber. Tal elab seal de ja klaskigul on tema esimene ja tugevaim soov - minna Kunguri koobastesse. Noh, hiljem Jekaterinburgis pan selgust saada, miks need koopad on nii kuulsad ja igatsusvrsed.

Kungur jaam ja Uuralid Kunguri lhedal. Siin kusagil on peidus ka need salaprased koopad.

19

18.00. ha enam mgesid ja lputut metsa segamets vga-vga valgete kaskedega. Eriti puhasvalged on surnud puud ... nha surnud puud on valulik ... Nad on nii absoluutselt valged, ja paljudel on osa maalhedasest tvest helt poolt tumemust.

Raudteerne metsa-kalmistu. ***** Veel mned sdamlikud lood mu naabrilt, kelle nimegi ma ei tea. Aga olgu ta tnatud selle meeldiva, rikastava poolteise peva eest teel Moskvast Jekaterinburgi! Minu jaoks lahenes lpuks ks vana lugu 70ndatest. Sel ajal kirjutati ajalehes "Sverdlovski gripist", millesse suri umbes 200 vi isegi rohkem inimesi (vist 1978, ndne Jekaterinburg). Sedalaadi asjadest kirjutati tollal liharva ju siis oli asi nii tsine, et imbus kohalikust ajakirjandusest isegi eestikeelsetesse lehtedesse (ega neid ju palju olnudki). ks vga vana daam Sverdlovskist (rahvuselt eestlane, lapsena kditatud, pensionileminekuni - suure Sverdlovski tehase pearaamatupidaja) kneles sellest mulle mned aastad hiljem. See juhtus eleznovodskis, Phja-Kaukaasias, kuhu mu ttart sai sanatooriumituusiku. Olen nii vana, et mul pole midagi karta ja rgin teile, nagu asi oli, tles ta. See ei olnud mingi gripp, vaid "utetka" vi isegi "eksperiment", mille taga oli salastatud bakterioloogiliste uuringute Instituut. Kllap uuriti-loodi bakterioloogilist relva. Knelesin sellest oma naabrile - "teine/sltumatu infoallikas" kulub alati ra ja see lugu on mind kik need aastad vaikselt saatnud kui ks neid asju, milles tahaksin selgusele juda. Naaber kneles, et puutus sellega ise kokku - ta oli siis meditsiinittaja ja saadeti spetsiaalselt neile gripihaigetele eraldatud haiglasse. Tegelikult polnud see gripp vaid sibirskaja jazva (siberi haavandtbi ?), mida esines kahte liiki - seedeelundites vi kopsudes. Haigus mjutas paljusid, kuid tappis ainult (tugevaid terveid) mehi vanuses 20-30. See oli nii valulik, tles ta - tuled hommikul ja leiad, et hks vi teine ilus, tugev mees on 20

jooksul surnud. Talle oli silma jnud vga ilus noor naine, kellel on kaks vikest last ja kes ootas kolmandat. hel hommikul pidi noor ema, lapsed keotsas, kuulma - isa oli just linud ... Seisin selasamas krval See juetus piinab mind ikka veel, kneles ta. Sind saadeti tle, valikuid polnud ("teil tuleb minna sinna, kuhu vaja, ttahab tegemist") teades - ei ole midagi vimalik teha, midagi muuta, tuleb olla vait ja kergendada kannatusi, kui vimalik. Ning mitte keegi ei vastuta Neile eldi, et see on leke (utetka), he laborandi viga (Nagu Ternobl ja allveelaev Kursk ... Lihtsalt "viga", mille tagajrgi varjati nii kaua kui vimalik, tegelikest phjustest aga vaikitakse siiani, mtlesin ...) ***** Hakkame judma Jekaterinburgi. Kahju, et sitsin n phjapoolset marsruuti mda mgede kaunidust siin eriti ei ne, sest raudtee kulgeb laial ahelikevahelisel lausikul. Vaid Kungur andis mrku, et tegelikult ikka mestikus oleme. Praegu saab mgedest aimu vaid silmapiiri sinakas hmus. Lunapoolsest marsruudist on siiani meeles (ning visandivihikus) metsad ja med-orud, kus pilved snnivad. 21.16 Moskvas, 23.16 Jekaterinburgis, 20.16 Eestis. Pikk rongisit lbi linna. Uhke vaksalihoone. Perroonil on vastas Aleksei (Lexxey internetis) oma kena kaaslannaga. Vike tutvustus ja bimispaika.

Jekaterinburgi vana jaamahoone, praegu raudteetehnika ja ajaloo muuseum

21

22. juuni. Reede. Jekaterinburg.Mu peatuspaigagks on kena hetoaline korter, hrutovkast kaasaegseks mber ehitatud. Vann, mikrolaineahi, gaasipliit, klmik, igasugu helitehnikat ja suur telekas ka. Aleksei ostis suure pudeli vett mulle kaasa Jekaterinburgis ei jooda kraanivett, tles. Nii on kik vajalikud mugavused olemas. Et veekeetja ei tta ja tikke gaasipliidi jaoks pole, keedan enesele - ja hmmikukohvi vee mikrolaineahjus. Isegi munakeetmisega tulen seal toime (prast paari psisplahvatust, kuni korraliku tehnoloogia vlja ttan). Esimene ringsit linnas - kigepealt endine Pioneeride palee (kuulus loss mekljel, kena park mber) - kus meil mitu korda toimus Knnise Waldorf-seminar ja kus Waldorf-kool Sirin mitu aastat ttas. (See mdi omaniku poolt igeusu kirikule maha ja ttas alates 1996 aastast sama nime all edasi. ks paljudest nidetest selle kohta, miks Waldorf-koolil ei tohi olla omanikku ja direktorit.)

Rastorgujevi-Haritonovi loss, Pioneeride palee, praegu - Noorte loomingu maja. Majja sissesaamine ja ringivaatamine on probleem. Valvelaua proual on ige keeruline otsustada, kas ikka vb ht vanemat prouat ja nooremapoolset meesinimest, ks veel vlismaalane pealegi majja ringi kaema lasta. Lpuks saame ikka omapi jalutama. Kena on ruume ja nendega seotud mlestusi ning mte taas ra tunda. Olin otsinud oma mlestustes seda nn niakaevule rajatud mmargust saali, kus Glenys eurtmiat tegi. Aga mmargust ruumi polnudki! Oli ikka nelinurkne. Kllap on ruumi kuju ajus transformeerunud, sest phiosa eurtmiast toimus ringis. See maja ja kursused selles vajaks pikemat juttu. Leidsime keskealise daami, kes pool elu siin ttanud on ja soovijatele majas ekskursiooni teeb. Asjatundlik proua. Need kaunid Palehhi stiilis maalitud toad - Pukini muinasjuttude tuba ja Baenovi muinasjuttude tuba - on siiani heas korras ja pole restaureerimist vajanud. Igatahes tore, et selline loss ikka laste-noorte kes on. Pioneeride paleest on kll Noorte loomingu maja saanud, aga ega see asja muuda. Teisalt on kurb tajuda majarahva teatavat usaldamatust, suletust, ebakindlust, millest vaevu lbi saab murda. Tunni aja jooksul nnestus meil maja tutvustavalt daamilt kahepeale kaks naeratust vlja vluda.

22

Baenovi muinasjuttude jrgi maalitud tuba.

23

Pukini muinaslugude jrgi Palehhi stiilis maalitud tuba. Asjalik giid ja Aleksei Bogner/ustov vestluses.

24

Pargis leidsin "besedka, mille pilte Lena Jakusheva pilased (Sirin-kool) olid maalinud ja mis moodustasid he osa tema kursustst Knnises. Mletan neid maale siiani ...

Besedka Haritonovi pargis kunstlikul saarel (esimene avalik park Jekaterinburgis 19. saj keskelt). Sellesse peva ji veel luna Alekseiga tema lapseplve kulinaariakaupluses-kohvikus, kus koolipoiss oma khu tis sai, kui ema-isa tl olid. Edasi - kohtumine EURAst tuttavate inimestega (Filippt, Galina) ja noore dekaaniga Raudtee-likoolis tema teaduskonna ruumides toimub rotaator noorpoliitikutega ja nendega, kes rotaatorist kui mttetegevuse organiseerimise vormist/tehnikast huvitatud on. See on suur, vimas ja vrikas hoone, kus liikumiseks vhemalt paaril esimesel peval majaplaan ra kuluks. Projektsioonitehnikat, paraku, pole mitte igas audiooriumis, seega lheb veidi aega, et sobilik truum vlja valida. Aga see tundub tiuslik olevat! Peval teeme veel autoga ringi linnas ostan lipikuid rhmatdeks ja pabertahvli ja kaardid Jekaterinburg, Omsk, Omski oblast. Linn on nii ilus kui notu korraga. Ajalooliselt kujunes see mber suurte tehaste igal tehasel oma asum, mis muudab linna liikluse mttes sna haraliseks. Linna sees pisikesele jele paisutatud jrved, mis pole head ei suplemiseks ega veeallikana. Kui suurtstused on kahanenud ja paljud tootmishooned seisavad kasutult, siis likoolid tunduvad kiiresti kaasajastuvat. Ksil on mitme suure likooli liitmine Uurali Fderaalseks likooliks. Uued erialad, programmid, vljavaated. htul - dssikontsert kohvikus koos Aleksei ja tema veetleva kaasaga. nneks oli mul viisakas kostm kaasas - isegi triikimist ei vajanud. Kontsert oli testi hea - Brasiilia igihaljas dssiklassika, suureprane bnd - eriti trummimees ... Aga nad kik olid meistrid, nautisid improviseerimist ja kogu oma muusikat. Solist Nina Makarova oli samuti vga hea. Mida ma tahtnuks - muusikat ilma elektroonikata (vimenduseta) ... Nad olid nii hea, ruum oli vike (kohvilauad ja baar, ainult 50-60 inimest) - loomulik heli oleks tore olnud! Aga see on lihtsalt minu eelistus. Kinomajas asuvas kohvikus oli suureprane kohv vga meeldiv lisand heale muusikale.

25

23.-24.06. Laupev-phapev. Rotaator "Jekaterinburgi uus noorsoopoliitika".Jaanipeva siin ei peeta. Vga palavad ilmad on rahva suvilatesse pagendanud. Nii on osavtjaid korraldajate ootustest vhem. Tegelikult koguneb lpuks (tunniajalise hilinemisega) tpselt paras arv inimesi, et kolm 6-7-liikmelist rhma moodustada. Neid noorpoliitikuid (Jekaterinburgi noorte-parlamendi liikmed) on umbes pool. Teised on kogenud inimesed erinevatelt elualadelt, kes rist, kes krgkoolist, kes energeetikast...

Hetki rotaatori I pevast. Kuidas seda kll elda . (Galina ja Denis) ja thelepanelikud kuulajad. Sissejuhatus, rhmadesse jagunemine. Energiline ja veidi-veidi segaseks kiskuv rhmat, sest rahvas on srtsakam ja t vorm - rotatsioon erinevate koostegevuse tasandite vahel (ksikisikust kogukonna ja linna-riigi-globaalse tasandini) on neile uus. Positiivse mttevlja silitamine pole ka kerge. Aga rotaatori tehnoloogia ja tulemused on teine lugu, teises kirjatkis. 2. pev algas igel ajal ja lisasin tavalisele rotaatori tsklile veel he ideede hindamise ja osalusskaala tskli, mis selitaks huvitavamad potentsiaalsed algatused ja isikliku tahte

26

panustada. kaasatud. See toimis. Arvan, et 2-4 algatust vib millekski areneda ja 1-2 on neid, millele kohe start antakse (nt Noortekeskus keerulistele ja mittekeerulistele noortele).

Ideede hindamine ja panustamise fikseerimine.

27

Prast tegusaid pevi - diplomid, tunnustusrtid ja hispilt. Jekaterinburgi noorpoliitikud - . Kahju, et ma ise rhmats ei osalenud nii kuulsin neid vaid katkendlikult. Rhmade ettekanded, eriti vastused teiste rhmade ksimustele andsid siiski mingi ettekujutuse, mislaadi rahvaga tegu on. Laias laastus kerkis esile: 1) paar karjeristi, kes tulid kohale ainult selleks, et vlismaalasega kontakti saada ja vlismaale sita noorteorganisatsioone petama (Tnan, pole vajadust. Ja vene keelest nagunii ei piisa.); 2) paar siirast eluparandajat, kes aga selgelt infosulus istuvad (ainult venekeelne ametlik meedia nt Bolotnaja meeleavaldajaid peavad vlismaalt kinnimakstuteks ja on selles seisukohas raudselt kinni); 3) selgelt ja iseseisvalt mtlevad intelligentsed noored. Eks need ole sna arhetpsed rhmad, arvan. Tit ettekujutust nhtu-kuuldu muidugi ei anna - kohal polnud htki naissoost noorpoliitikut. Kindlalt hoidusime parteilistest seisukohtadest -lhtepunkt arutluseks oli mina, minu kogemus.

28

Igatahes mulle enesele rikastav kogemus. Ngin EURA kaudu tuttavaid inimesi tegutsemas, rhmatd juhtimas ja esitamas-analsimas, nautisin nende oskusi ja mtterikkust. Ja kllap need nooredki said hea kogemuse kuidas puude tagant metsa ja metsas puud nha.

Vssotski Jekaterinburgis. ..... htune autosit Jekaterinburgi mbrusesse. Vanade vene majade puidust pitsid-mustrid ja paljude uute vi nukogude ajast jnud ehitiste inetus on teravas kontrastis. Aga ilu on lekaalus nii looduses kui asulates.

29

Ilusaim maja pere peetav muuseum Berjozovski asulas.

30

25.06. Esmaspev. Jekaterinburg.Varahommikul tuli mte paluda Alexxeyd 3-4 peva minu hekas Omskis ttada (ta mainis, et on vabakutseline ja praegu pole htki palgalist totsa). See annaks vimaluse rentida auto ja sita need klad rahulikult lbi... See oleks minu jaoks kige lihtsam ja ma loodan - vin seda endale lubada. Mainisin seda mtet luna-paiku. Alexxeyle oli idee ootamatu - tles, et vtame selle homme ette. Loomulikult. Pealegi - abikaasa ja 5 last on vaja nusse saada ... Pealelunaks kogunes siin suur hulk tegusid: kohtumine noorte-ja spordiosakonna juhtidega ministeeriumis noorsooasjadega tegeleva rhma koosseisus, siis lbirkimised noorteprojektidest jtise ja kohvi saatel, koost arutamine pedagoogilise likooli sotsioloogia teaduskonnas jmt.

Ajurnnak spordi- ja noorsooministeeriumis. Lpetasime mnusa ja maitsva lunaga kenas kohvikus, kus, muuhulgas, kavandati ka kena Berjozovka linnakese sotsiaal- ja noorsoot alast arutluspeva. Nagu aru sain, on sotsiaalvaldkonnaga tegelejaid igasugustes institutsioonides, aga koordinatsioon ja koost puudub tielikult. Mis mulle enesele silma on jnud pole ldse nha ratastooli-inimestele meldud kaldteid, laugeid leminekuid sidutee-knnitee vahel. Kui meenutada mitme peva jooksul pole ma tnavatel ninud htki ratastooli. Mitte htegi! ***** Hommikul, kui Alexxei mul jrel kis ja tassi kohvi krval eilset reflekteerisime, noorsoopoliitika rotaatori lppraportit koosklastasime ning pevaplaani arutasime, tuli Lena Jakueva kne Alexxei telefonile. Seda, ht vrvikaimat Knnis-kursuslast, olime mlemad pdnud ktte saada. Alexxei oli nii lahke, et lubas mind htul sidutada (kuhugi) linnast vlja. Nii oligi meil paaritunnine kohtumine Lenaga. Tal, vaesekesel, tuli oma tund aega meid ristteel autos oodata see lunask jekaterinburglastega venis le aja. Rmus kohtumine. Veel 10 minutit situ ja kohal olemegi. Lena on sna vsinud, aga vtab ette teha meile vahvat oma aia marjadest ja sama kla biodnaamilisest piimast kokteili. Testi hea 31

energiapomm! Lena eluviis (koos oma vana emaga, lapsed juba likoolis) tundub vga terve, harmooniline. Tal on oma vike (ca 1000 m2 ) biodnaamiline aed-, tervise-keskus ja individuaalne t puuetega inimestega, konsultatsioonid, kursused jms + kunsti-teraapia ... Kodumaja krval seisab kuur vi garaa, mille pningule mahub kmmekond inimest magama, kui vaja. Ja majas on suur, oma 25-30 m2 tuba, kus saab kursuseid teha. Me vaatasime lbi kmneid vanu pilte ... meenutasime Knnise-sessioone ja Sirin-kooli tegemisi. Kuulsin sellest, kuidas hele Tallinna-sessioonile sitmiseks ms Lena maha vanaisalt pranduseks saadud kella (see oli ju 90ndate esimene pool!). Ja kui koju tagasi judis oli null rubla ja thi klmik kgis. Jah, nii see oli teistegagi ning ega meil ppejududel asi palju parem olnud. Kogu t tehti vabatahtlikena, tasuta. Kursusetasudest (niipalju kui neid kokku sai) nnestus majutada vlisppejud ja anda neile smboolne taskuraha. Pildid meenutasid lugusid, mitmed inimesed, said taas nimedega kokku viidud. ks mu lemmikpilte on see, kus Lena, Glenys taustal, srab pioneeride palee Pukini-toas. Mida te seal teete eurtmiat, tleb Lena.

Lena juures klas. Kas ta on nnelik, ksis Alexxei tagasisidul? Ta ei ni sedamoodi ... Aga mina arvan, et ta on nnelik - oma sisimas olemuses. (Prast tundi aega pikese kes autos ootamist on sna keeruline veel srav-nnelik vlja nha ., jtsin tlemata.) Sellest kigust hargnes filosoofiline arutelu Wadorfhariduse kohta, selle videtavast suletusest (?), loomusest, paradigmaatilisest ja maailmavaatelisest erinevusest nn peavooluharidusega (kooliga, pedagoogikaga) vrreldes. Veelkord Lena juurde tagasi tulles - isegi nii vsinuna oli nha, ja kostis igast lausest, kuis ta on kunagiste kursuste kaudu leidnud Waldorf-pedagoogika ja sellest edasi omaenese tegevusvlja ... See annab talle leiba, tidab tema pevad ja ta elab seda ... Aga Lexxei on testi korraldanud mulle tihke ja programmi maksimumprogrammi, tleksin. Ta on pannud krva taha kik, millest eelnevalt juttu on olnud ning ma olen testi hoolitsetud, sidutatud, valgustatud ajaloo, arhitektuuri jne koha pealt. Super! Ja siis, prast pikka peva lheb ta koos oma laste ja vrratu naisega ujuma vi sauna ... Tihti peaaegu, et keskl.

32

Linnamaja. Midagi sarnast oli Tallinnas Sakala tnaval veel 80ndate algul leida. Ei enam.

33

Kunsti-/noorte kunstnike hoov.

34

26.06. Teispev. Jekaterinburg. Rong Jekaterinburg-Tomsk.sel avastasin end vene keeles mtlevat - nii paljude aastate prast. Oli juba sna segavaks muutunud see igete snadeni judmine lbi eesti ja inglise keele. Imelik, muidugi enne tuleb sna meelde inglise ja alles siis vene keeles. Nii hoiatasin iga seltskonda, et kui ma koperdama jn elgu ige sna ette. Enne vljasitu likooli kneles Alexxei, et oli unes Glenyst ninud ("See punaste juustega daam"). Mida ta tegi, ksisin. - Mitte midagi. Aga ta oli seal. Vaata siis, Glenys, kui mjusad su fotod on. Kohtumine pedagoogikalikool sotsiaalteaduskonnas - mned ideed tuleviase vimaliku koost kohta. Sain pikemalt kuulda Filipptit - selline peen ja sgav mtleja ning inimene ... Eile ta mainis, et olles kuulanud Mattheus PassionI vttis ta ette snaraamatu ja tlkis selle abil enesele kogu teksti ra (saksa keelest) et saada ktte tpne mte, thendus .... Ringsit seniklastamata linnaosas. Olen tielikult Alexxei hoolde jetud (ja nii 100% hooldust ma kll ei vaja, sltumatu loomuga, nagu ma olen). Aga teisalt olen nd kogu linna ja mitmed linnalhedased paigad lbi sitnud, kursis ajaloo ja mille kigega! Ta tles hiljem, kuidas teda ennast oli, kui Eestit klastas, n kest-ktte edasi antud, lbi kogu Eestimaa Suur tnu, Valdo, Agu, Juss jt! ... Lunask koos Lexxey, siis geoloogia-paleontoloogia muuseum. Sisult suureprane muuseum, kus iga valvuritdi oskab mistahes ksimusele vastata ja juhatada, kus mida leiab. Rahvast palju, pered lastega ja mned tudengidki, suvele vaatamata. Aga iseenesest mahajetuse tunne, tolmu lhn, nagu vanal pningul vi kolikambris.

Jekaterinburgi metroo. htupoole metroo (ilus ja asjalik asi teine!), pakkimine, jalutamine keskuses, lpetuseks suureprane jugendmaja raudteejaama lhistel, mille maast laeni lbi ronin. Tega kaunis! Ja trepispiraali all, keldrikorrusel vahva vike vedur. No mis saaks sellele linnale veel 35

iseloomulikum olla! Vana jaamahoone ees on kmmekond malmvalatist kik humoorikalttetruult esindamas erinevaid raudteega seotud ameteid jaamalemast vagunisaatja ja teeehitajani vlja.

36

Teline kirss tordil jaamalhedane maja.

Teele! Vana vaksali kujuaed. Alexxey oli kik need pevad nii hsti kavandanud, on intelligentne, hea infoallikas, uuris 37

kannatlikult koos minuga kive geoloogia muuseumis ja oli siiralt huvitatud kigest, millest minagi. Selline suhtumine ja ettevalmistus lubaks tal testi alustada reisijuhi tegevust, luua oma vikefirma, kui ainult tahab. Kujutan seda ette just vikerhmade vi individuaalreiside korraldamise ja teenindamisena. Kokkuvttes vib elda, et leidsin siin hingesugulasi. Vendlus mtlemises, maailma mtestamises on nii tugev. Sel hetkel ma vin elda - ma armastan nende inimeste sgavaimat olemust. Ja Jekaterinburg mulle meeldis selle arhitektuur - vana ja vga uus. Isegi Gozak oleks sellega nustunud. rasit htul kell 9. Omskisse!

38

27. 06. Kolmapev. Ekaterinburg-Omski rong (1000 km). Omsk.Varahommik Omskisse judvas rongis (8.40? kohaliku, 6.40 Moskva aja jrgi). otsa on sadanud. Raudteersed teed nivad ige porised. Vserikud, kaasikud sageli vaid kuivanud valge tvedehulk taeva poole. Imeliselt lumivalged tved mitte nagu meie omad. Soine maa Lne-Siberi tasandik. Teline Siberi-seiklus nd alles algab. Omski vrastemaja/hostel ei teinud (eilehommikuse Lexxey telefonikne phjal) mu broneeringust midagi teadvat, kuigi meilivahetus oli ja asi tundus selge. Nojah paluti le helistada, mida ma muidugi ei teinud (milleks siis meilida!). Seega alustan vrastemaja otsinguga (aga ega see midagi uut ega hirmutavat ole). Hea, kui saakas Irti kaldale (Vana, st vanaema Olga armastas seda jge nii vga). Ja nd lpuks tuli pikegi vlja see teeb elamise-olemise ja sehkendused hoopis lbusamaks. Teen paar videoklippi maastikust ja klast, mastid psti. Veidi tuttavlik ja siiski teistsugune see kaskedest valendav maa. ***** Kupeekaaslase prof-sjavelase ajaloopetajast naisega - oli kerge vaidlus vi arutelu(?) Eesti eraldumise teemal: No te pole ju kunagi riik olnud (st enne Peeter I vallutust ...) jmt. Ja nii nad ajavad lastele pada - st oma omamise-filosoofia phist ajalootlgendust . Tahtsin soovitada: loe Frommi Omada vi olla, ehk ned asju teistmoodi. Ja siis mtlesin kui vga oleks vaja venekeelset ajaloolugu(sid) mnusat, ideoloogiavaba, ehk isegi veidi mtoloogilis-meelelahutuslikku et anda pealesundimatult aimu teistsugus(t)est t(ded)est ja tlgendus(t)est.

12.50 Omski aja jrgi. Ilus, puhas (2004 rekonstrueeritud) jaamahoone. Kott hoiule (passiandmed kirja, 2,5 24.00ni) ja esimese ettejuhtuva trolliga (nr 3, ca 0,26 pilet konduktorilt) linna. Kui suurlinnamajad pisematele ruumi annavad, nii paarikmne minuti prast, astun trollilt maha ja tipa-tapa tagasi. isest vihmast pole jlgegi (kui see siin ldse sadas) ca 30 C sooja. Teele sattus mobla jmt tehnika remont kena noormees parandas mu fotokarihma ra. Raha ei tahtnudki no kuidas ma nii ikka andsin natuke. Vilets ja vga odav minimalistlik luna sklas.

39

ks skla. Tunnike hiljem (praegu) vga hea omlett ja kohv hes kohvikus. Ka internett (aeglane WiFi) on tiesti olemas. Kui siin hotelli kohta selgust ei saa (krvalmajas on mingi turismibroo ehk saame otsa peale) eks siis vaatab, mis edasi Igatahes kui leian hotelli, tmban tunnikese hinge, siis toon koti jaamast ra, siis helistan Ommukutele . Ja hel peval rin auto(juhi) ning sidan Sedelnikovosse jne, aga he treti tahaks teha ka laeval mda Irti Tara-ni vi sealt tagasi.

15. -17.00 Tunnike jalutamist-lonkimist tnavad, moblapood (TELE 2 siingi!). Suureprane hotell leitud: IBIS Siberia. Hea WiFi, imepuhas ja vrratu teenindusega (toavahetus ja WiFi korrastus mistahes probleemi lahendame 15 minutiga nende reklaamist ttab!). Noh, hind tuleb kokku 13600 rubla ilma hommikusgita (ma parem ei arvuta -deks!). Tea, kas varahommikune aeg (eesti aja jrgi kella 4st 7ni) ldse smiseks sobikski Seeprast ongi mul presskann, keedupulk ja kohvipakk enamasti kaasas. Ja kui juhtumisi kaasas pole siis on vrastemajas kohvi-olukord eriti hale! Murphi seadused on sama kindlad kui Ohmi vi gravitatsiooniseadus. Hea kohv sai Jekaterinburgis ostetud, seega on hommik muretu.

40

IBIS-keti hotell Sibir. Tielik lne standard. Teen veel htuse ringkigu lhikonnas. Leian teatri ja selle ees kuulsa hispaanlase Omski variandi. Olen vahel ka ise temaga hingesugulust tundnud. Kllap igaks ajuti.

Hilishtul. Asja juurde. Vaja les leida vimalikud sugulased, tajuda selle maa hustikku, nagu see vis olla 100-130 aastat tagasi kui esivanemad siia mber asusid, vaadata, kuidas elavad eestlased Omskimaal tna. Nende (aja)(kultuuri)lugu on veel kirjutamata. Helistasin sellele 88-aastasele vanaprouale Salma Karlovnale (kogemata vist liiga hilja, kell juba pea 10 htul - ajavahed lksid sassi). Kahju, aga ei midagi uut ksige Bernhardilt, tleb, sealt Sakust, nemad teavad kik... Aga onu Bernhard on juba aastaid mulla all. Ja kllap minu ksimisedki oleks sna erinevad. Kui tlen, et sidan kindlasti neisse eesti kladesse kostab sida, aga ega sealt midagi uut kuule. Eestlasi, tleb ta, seal enam pole, aga kohalikud hoiavad kalmistud (Sedelnikovo? Lileika? Estonka?) korras ja inimesed on 41

lahked. Kokkusaamisest ei tule, tundub, midagi vlja. Kahju. Mul on talle kena siidsall valitud. Eks siis vaatan asju ise Ka seda toredat saadikut Maria Hommikut (kes kll teisest Hommikute liinist) ei saa ktte. Tea, kas solvasin kuidagi vi kadus noorel inimesel huvi aga aprilli-mai-juunikuu on meil(id) on vastuseta ning vaid korra tabasin kohalolu Skypeis aga sealnegi snum on vastuseta. Niisiis jb teine sall ka ktte toimetamata. htune jalutuskik nitas, et olen vgagi kenas kohas, kaardi jrgi pris sdalinnas. Ehk on siin ka mni vanalinna osa silinud, mis saja aasta tagusest elukeskkonnast ettekujutust laseks saada. Sellest, mis eestlasi kunagi vastu vttis ja elatas. Oblasti koduloomuuseum on hotelli vastas le tee. See on vedamine. Siberi mdaniku hustik peaks seal kll ktte tulema ja ehk leiab konkreetsematki materjali mberasunud eestlaste kohta.

Omski riiklik ajaloo- ja koduloomuuseum.

42

28.-29.06. Neljapev-reede. Omsk.Pikad pevad koduloomuuseumis. Esiteks pilet (heategevuslik, 200 rubla ca 5), pildistamisigus (50 rubla) ja ekspositsioon le vaadata. Mistlik ettevtmine ajalugu mammutitest peale, Siberi vallutamise ja Isamaasja jtsin praegu krvale, looduse ja mberasujate saalid aga uurisin kll lbi. Selge, et esialgne plaan on hea: uurida, milliseid materjale neil on 19. sajandi lpu eestlastest mberasujate ja nende hilisema saatuse kohta. Astun hte kabinetti. Rgin loo ra. Fondidele juurdeps? Kas teil likoolist taotlust pole? Ei? Tavaliselt me Olgu, ma uurin jrele . Olgu, kirjutage siis direktorile avaldus . Igav ja aegavttev (noh, tegelikult tiesti talutav, nii poole tunni piires) brokraatia, aga kenad inimesed. Kirjutan avalduse, lahke daam kib direktori juures allkirja saamas jne jne. Aga lpuks olen hes truumis, kus mulle on juba mned kaustad vlja on valitud ja vimalike huvipakkuvate hikute nimekirigi tehtud. Tnu selle eest! Pusin, kirjutan vlja, daamid jagavad minuga oma lunaski - teed-pirukat - ja jutuajamine sujub.

Muuseumidaamid. Vasakpoolne neist jagas oma ekspeditsioonimuljeid ja parempoolne otsis vlja materjale, millest mul kasu viks olla. Tnan! ks daam (ajalookandidaat) on 2002. a kinud neis Eesti klades ekspeditsioonil. Jukad klad (suhteliselt), tleb, - olid sellised ka Koltaki ajal (1920ndate algul). Kui koltaklased poleks tapatalguid teinud, poleks neis piirkondades punastel mingit tuge olnud. Jukamad olid nad ka Stalini ajal (ja kuulutati iga jupi aja tagant kulakuteks, taas tapatalgud) ning on seda ka nd pllu-karjapidamiselt on metsatle le mindud. Klad on kaugel, raske ligi pseda, tlevad daamid. Aga praegu vtavad taksojuhid Sedelnikovist selle tee meelsasti ette. Klades on vhe lapsi, aga Lileikas oli veel ekspeditsiooni ajal, so 10 aastat tagasi, kool. Estonkast vedas 11. klassi poiss viksemaid vankriga Lileikasse (e Lilleklla) kooli

43

Materjali on muuseumis suhteliselt vhe. Eestlased baltlastega hes pajas, kuigi jutuajamisel olnud daamid teavad, et tegu on eri keelerhmadega. Soovitavad ekspositsioonis olevaid kindlalt eesti esemeid vaadata (need mul juba kik les pildistatud maksin pildistamisiguse eest 50 rubla ja kasutasin seda vimalust ige agaralt). Huvi selle vastu, et mul on mned pealesjaaegsed ja varasemad fotod, et ma neisse kladesse lhen ei mingit. Olgu-olgu, see on nende probleem. Heal juhul kirjutan neile prast oma ekspeditsiooni .

ks nidis 2003. aasta mterjalidest Lilleklast (Lileika). Igatahes uurin kik pakutavad kaustad-mbrikud negatiividega lbi, mis kannatab pildistan mber. Muuseumil enesel skannerit polevat, tellivad selle t mujalt ja maksab kvasti, selgitavad. Nojah, oleksin testi pidanud oma skanneri kaasa vtma. Korraks turgatab isegi phe, et viks ju siin mne viksema masina osta, aga mul tuleb seda siis Tomskisse ja kuhu veel kaasa vedada. Tore idee, aga ebaratsionaalne, otsustan. Kui vidan loteriiga miljoni, kingin muuseumile hea sknneri, muigan omaette. Esemete ja arhiivimaterjalide juurde ei pse nende hoidja on pikalt haige (haiglas) ja teised sellega ei tegele. Kurb, aga midagi pole parata. Eks selle taga ole ka kaadri vhesus (madalad palgad) ja staaikate ttajate vhesus. See on see inimvara! Pole inimest pole teadmist, eriti kui teadmusjuhtimine asutuses reaalselt puudub. Lahked prouad pavad mulle veel 20. saj alguse Omski kohta materjali leida, aga jvad oma arvutis kaustade sirvimisel jnni (eks neil ole ka oma td vaja teha, mitte mind teenindada). Palun luba ise kaustades sorida ja midagi enesele mbersalvestamiseks vlja valida. Paar tundi nokitsemist ja ongi hunnik materjali leitud inimesed, linnavaated, ajalugu, haridus mbersalvestamise ametlikud hinnad on sna lnelikud (vi enamgi!). Lahkelt tehakse mulle vimalik madalaim tariif (nende meelest on seegi suur summa), vhendan ka hunnikut veidi ning tuleme 2000 rublaga toime. Muuseumi suveniiripoes saab selle ra maksta (hea, et mul sularaha juhtus taskus olema). ***** Niisiis jvad asisema materjali leidmise lootused teistele allikatele. Sedelnikovos on hea kohalik muuseum ja lisaks veel ka koolimuuseum (Interneti andmetel). Vaat nendega katsun kll hendust vtta ja phjalikumalt kaubale saada ka. Sellised kohad vivad vaid

44

entusiastide lul psida ja kaader pole ka nii voolav kui suurlinnas kuhu neil seal voolata ongi. Hda ainult selles, et olen juba tiesti e-maili inimene ja telefonitsi asjaajamine on igavene rist ja viletsus Pan selle asja siiski siin vi Tomskis olles korda ajada. Tundub, et see Sedelnikovo-ekspeditsioon jb jrgmisesse sidujuppi, tpevadesse et muuseum ikka lahti oleks Mis kohalikku riigiarhiivi puutub selle jaoks on vaja enam aega. Seal tuleb tita iga pisiasja kohta pikk teabenudeleht (Internetist jreleuuritud) jmt. *****

OmI jekalda kuningas. Tnu temale mrkasin lbusidulaevade sadamat.

Lbusidulaevad Omil sadamas. Taamal sild linnakeskuse kahe vanema osa vahel. Neljapeva htul, kui pea on muuseumimaterjaldes tuhnimisest ja mrkmete tegemisest paks, leian end hotellist ja muuseumist paarisaja meetri kaugusel Omi je suudme lhedal asuvast lbusidulaevade sadamast. Tunniajane sit Irtil lesvoolu, raudteesillani ja tagasi, see on just ige asi!

45

Irt lbi pritsmelise laevaakna. Sillad, madalad saared, mned laevad. Niisiis on Irti-elamusega algus tehtud. Ideaalis viks ju Tarani vi sealt tagasi laevaga sita ks ots (Sedelnikovini vi Sedelnikovost) bussiga, teine laevaga oleks ju vahva! Ja ajalootruu kindlasti just nii nad sinna sitsid 120-130 aastat tagasi. Hajunud sugulusliinide ja mlestuste kogumise asemele tundub ikka enam asuvat tnase olustiku kogemine ja toonase olustiku visandamine. ***** Ringiga laevalt hotelli poole minnes taban koolilpetajaid ja huvitavaid-humoorikaid(?) hooneid. Pagaripoest saan paar kuuma pirukat maitsvad!

Iiri pubi Koltak?!

46

1920ndate puuarhitektuur.

Vtke istet, palun!

47

30.06. Laupev.Mnus ja lahe pev. Kohtumised tnaval, rannas baptistide ristimisel, kunstimuuseumis nii sigineb siinsetelt inimestelt lisa elu-olu ja ajaloo detailidele. Ja pirukapoe (milline maitse!) mjad juba teavad, et olen see, kes lihaga pirukaid ei taha Millised mnusad inimesed ***** Mned killukesed ja visandid sellest soojast, pikselisest pevast. Kaldapealsel palun hel poisil (tegelikult veidi rapidutsenud naisinimesel, tuleb lhemal vaatlusel vlja) enesest he klpsu teha. Lahkelt nus, paar kena sna juttu (ei mletagi, millest, kllap ikka see minu ema sndis siin 100 a tagasi piisav phjendus mistahes ksimuste esitamiseks ja vastuste saamiseks, kui just pikemaks jutuks ei lhe). Teen kaugelt seljaga-pildi. Kllp hakkangi nii neid keni inimesi jdvustama pole probleemi ei pildistatava ebamugavustundega, ei isikukaitsega. Loodeavasti piisavalt diskreetne ja mletamiseks hea alus niigi.

Irti kaldal ja sillal. Irti res on telgid leval, mitusada inimest, kneldakse valjuhldisse, lauldakse . Baptistide ristimine, tleb daam, kelle krval kaldarinnakul end pildistama stin kui vesi vhegi lubab, siis korra aastas pame ikka jes ristimise teha. Ta on lhedalasuva tervisekeskuse peaarst saksa perest, baptist. Vanemad - sjaaegsed vljasaadetud Volgamaalt, sugulased Klnis. Kllap Peeter Esimese ajal loodud saksa kogukonna jrglased, aga ainsa teadja, he Saksamaal elava tdi pevaraamatud on prast tema surma kaduma linud. Alles on vaid kiri, kus vanatdi tleb, et on pere ajaloo krja pannud hte pevaraamatu vihikusse. Tuleb enesel killukesi kokku kogudaja midagi kirja panna, tleb tohter. Muudkui anname/phendame end tervenisti vrastele - iga inimest peab ju armastama ja aitama (ka neid, kes sind kunagi kodust siia saatsid) - aga omadele jb aega vheks Kui juhtub tervisega midagi tulge kohe vi helistage, tleb, hvastijtuks kuldset visiitkaarti ulatades.

48

Baptism Irti kaldal.

Mnus laupev.

49

Belovi muuseum.

Juka kaupmehepere elamine 20. sajandi alguses (Belovi muuseumi interjr). Kunstnik Belovi muuseum imakaunis puidust vene arhitektuur, zodtestvo. Otsin ekspositsioonis viiteid vanale Omskile. Neid saan vhe, aga see-eest on ajaloolisi maale XX saj alguskmnendite murrangutest. Palun luba pildistada (200 rubla, mille rmuga muuseumi vi varahoidja heaks annan). Esitan asjalik-smpaatsele-lahkele muuseumihoidjale kolm ksimust vana Omski kohta. Juba teise vastuse juures viib ta mu krvaltuppa, kus vanem daam pline, 5ndat plve omskilane, klalisraamatut tidab. Proua filoloog (arvasin 75-seks, on 65, raske diabeetik) teab ja on lahkelt valmis knelema kunagistest linnapiiridest, stalinliku ehitusbuumi ajal hvitatud kirikutest-kalmistutest (lastena mngisime kolpadega, tleb). Tema isa NKVD-lane - ei knelenud surivoodilgi snagi perest, sugulastest Nii teadsime ainult oma isa-ema, ei kedagi muud, tleb. mberasujatest, kes oma juuri ei leia nimeks pandi Novosjolov (uusasunik, ca 19 s keskpaik) ega neil enne perenime olnudki. Kui kirikuraamatud ja arhiivid revolutsiooni jrel pletati, lksid needki vhesed andmed kaotsi Nii on paljude perelugu kadunud, vlja juuritud ja inimesed personaalse ajaloota jetud, tleb ta. Mis puutub Isamaasja aega, siis eraldi langevarjutehasest (kus ttades kogu meie pere sja

50

aja nnekombel le elas, tnu peainsener Rosenbergile vi Rosenbaumile, kes nad hinnaliste spetsialistidena tatarimaa nljasurmaorust vlja nudis) ei tea proua midagi. Arvab selle olevat osa suurest lennukitehaste kompleksist, mis, nagu muugi sjatstus oli rangelt salastatud objekt kogu nukogude aja. Tasapisi knnime teise 20. s algusest silinud puuhooneni, kus peaks ka muuseum (arhitektuuri- vi olustikumuuseum) olema. Aga see maja on remondis, sna haledas seisus. Siis jtame hvasti. Ma teile oma visiitkaarti ei anna ja pole vaja ka nimepidi tuttavaks saada, - vaevalt et me enam kohtume, tleb lahke linlane, aga oli vga meeldiv tutvuda ja knelda. Tnan sdamest ja soovin edu.. Sama siitpoolt. Aga miks anonmsus ikka hirm? Ebakindlus? Vabaolek? Vin seda vtta ka kui anonmset vaimset annetust.

Vana maja 19/20 s. Siia tuleb museum.

51

01.07. Phapev. Omsk. Omsk-Tomsk rong.Tna siis on le poole peva aega linna peal kia ja oma asjadega tegeleda. Kui nnestub panen senikirjutatu blogisse les. Kes teab, kuidas edasi jlle internetiga asjad on. Siin ei saanud eile wordpressiga jutule, kuigi ajalehed ja postkastid avanesid kenasti. Vastu htut aga taas rongile ja teele Tomski poole. Hommikukohv (hea, et presskann kaasas, Jekaterinburgist kohv ostetud) ja veidi kirjatd saab khku tehtud. Siis tuba korda, asjad kotti, kott hotelli hoiuruumi. Kena luna hotelli restoranis (300 rubla) siinse kella jrgi 12, eesti ajas kell 8 hommikul: oasupp ja suur ports ahjukartuleid seentega, mahl. Snumid kigile et olen ikka elus-terve. Aga blogiga siinne internet sbrustada ei taha. Vike jalutuskik le Omi je Tara vravad (Tarskie vorota) ja Tara tnava algus. Kusagil siin lppes kunagine jukate kesklinn ja asusid juba tavainimeste elamised. Ega linn mdunud sajandi algul palju kaugemale ulatunudki. Prast revolutsiooni ja eriti Isamaasda tehti kogu vana puuelamute piirkond maatasa, suured vljakud ja ehitised tulid peale. Mis kena komme - kuigi nukogudeaegsed tnavanimed on alles (nendega on ju mitu plvkonda les kasvanud), neb igal tnavasildil ka tnava ajaloolist nime. Targasti tehtud, mtlen. Pikad trepid, millest kaks neidu oma jalgrattaid les veavad ikka kahekesi koos, kord he, siis teise ratas.

Jalgrattalugu vastastikune abistamine vhivraste vahel. Muhedad malmskulptuurid kus peen daam pingil kohvitassi ees, kus fotograaf 19.sajandi kaameraga ks noor paar naudib vastastikku raudpiltniku krval poseerimist ja selle IpadI jdvustamist, lapsed aga seavad end raudleedi krvale pingile jtist nautima.

52

Vrubeli nimelisne kunstimuuseum on kll remondis, aga selle hes nurgas ttab vanavara kauplus. Palju pnevat kraami. Uurin kik lbi teline muuseum. Leian Hendrikule trombooniga tinasduri (kataloogikuju) ja ostan ka tsaariaegse 3-kopikalise aastast 2012.

53

Vrubel omanimelise kunstimuuseumi krval pargis. Tretjakovi galeriis Moskvas on terve suur saal vaid tema pralt. Omski mees, tuleb vlja.

54

Annab vaadata-melda

Palvela. Knnin veel edasi. Uhke teatrimaja, klluslikd pargid. Ilus-huvitav vene funktsionalismi

55

esindav maja kohe Tara vravate krval 20ndate lpp, kolmekmnendad. Mlestisetahvlit ei ole nha ja nii see jbki identifitseerimata. Tara vravate ees platsil on mlestuskivi stalinistlike repressioonide ohvritele, punased lilled vrskelt kivi peale pandud.

Mlestuskivi stalinlike repressioonide ohvritele. Taamal Tara vravad.

Lagunev vrikus. ... Hotelli tagasi judes vtan ette kirjade ja bloginduse korrastamise. Mis juan korda teha, selle panen les, kui nnestub, mida mitte eks kohendan rongi peal edasi.

56

Omski kesklinna peni.

Ainus invamrk, mida Siberis ngema juhtusin.

57

01.07/02.07. Omsk-Tomsk. 1000 km rongisitu.ine teivasjaam - 3042 km (Moskvast). Istun tunnikese akna all. Omski aeg on 5.20, Moskva oma 01.20, eesti aeg alles pool kaksteist sel. Kohalik pikeseaeg ehk Omski omast enamagi. Tubli tund aknast vlja vaatamist aina mets. Lputult krgeid kaski. Ehk sekka teisigi, aga vaid valgetvede triibustik on silma ees ja lputu ladva-sammal seal, kus maastik raudtee krval veidi madalam. Sajad kilomeetrid nii. Nd hakkad mistma Siberi taiga thendust lputus Ja lbi kigi tuhandete kilomeetrite ikka samad kollased, beezhikad rohuietutid . Kogu tee on sedavrd lunas, et jb valdavalt lehtmetsa vndisse. Vaid Jekaterinburgi mbruses oli mnnimetsa ja Omski eel laia steppi nha. Lputus selle tajumiseks peab rongiga sitma tunde, pevi Maa telisest suurusest inimese-mdus ei saa aimu lennukiga paaritunniseid hppeid sooritades. Harvad, varasemaga vrreldes ikka vga harvad klad raudtee res nevad vlja vaesemad, majad htilikumad. Tarad mber aga tihedamad olgu pstroigastest vi rhtsad, karjaaia moodi. Raudtee rsed ehitised see thendab, raudtee omand - on enamasti korras, puhtaltvrskelt vrvitud (valge, sinine, roheline), tihtipeale kaasaegse plekkvoodriga. Ja suuremates klades-asulates on ka suuremaid (teistega vrreldes) maju, mis rannila-moodi tumepunaste vi siniste vrviliste katustega. Pilt selline, nagu meil kmme-viisteist aastat tagasi. Krvus heliseb Taiga-laul http://www.youtube.com/watch?v=24YB6SRJA1Y Ja Baikali-laul (internetis kaunite piltidega) http://www.youtube.com/watch?v=O6MWvwVAi08

Tnapevane jaamahoone.

58

02.07. 2012. Esmaspev. Omsk-Tomsk. Tomsk.Kell 5 hommikul Moskva aja jrgi. Veel kaks tundi situ Tomskini. Tunnike tukkumist vljas on sombune, kaskede asemel sihvakad-saledad teravate tippudega taevast torkivad kuused. Osalt tiesti kuusik, siis jlle segamets. Maastikki pole enam lauge tsasandik. Rohustikku on kollasele-beezhile ja valgele (angervaksad, nib) lisandunud lilla vist pdrakanep. htul ngin valget hobust rohus mnulemas, nd ilus pruun (vik? ega mletagi enam hobuste igeid nimesid). Siin-seal mned inimesed liikvel ja autod vahvate tkete taga. Neid viimaseid ei nnestunud mul kll pildistada, aga need kuluksid Eestissegi ra. Et asi selge oleks raudtee lesidukohtadel on tkkepuud, nagu ikka. Lisaks ettelastavale tkkepuule kerkib ka teepinnast ca 30-45 nurga all eenduv plate. Sellest juba lbi ei sida! 10. 00 23.00. Tomsk. Vihm - esimene prast pikka 30-kraadist puda, tlevad kohalikud. Toredad inimesed (Lena Rnkova, tema abikaasa ja ttar) on mul Tomskis vastas kohe kupees. Seda seeprast, et siduplaanis mrgitud peatused Tomsk 1 ja Tomsk 2 ei tle minusugusele, kummas maha minema peaks. Nii jngi kupeesse teiste mdumist jlgima, et asjast tasapisi sotti saada.

Saabumine Tomskisse. Taamal sinise katusega jaamahoone. Teeme autoga 10-minutilise sidu ja olemegi pral. Elupaigaks saan vikese waldorf-lasteaia suure telliskivimaja 7. korruse korteris. Armas ja mnus. Magamisase hoole ja armastusega valmis pandudud, aga prandal. Noh, kllap hiljem sean end veidi krgemal sisse, et mitte kulutada energiat enese prandalt pstivinnamisele. Pikk sissejuhatav jutt ja mnus pisismaaeg Lenaga. Minu siinsed pvad on tegevust tis plaanitud, tea kas omapi luusimiseks aega jbki. Tahaks les leida selle kiriku, kus oma esimesel Tomski-reisil kisin. Panin toona Jumalaema ikooni ette knla oli kuidagi mjuv ikoon. See oli ju enne Emersoni-minekut, mil mu suhted mitteateistliku maailmaga olid sna vljakujunemata. Jutud rgitud, hmane ettekjutus Tomski-pevadest kes ja kindlad asjad 59

kalendrisse thendatud, jtab Lena mu paariks tunniks ksi. See aeg kulubki ra - vike tukastus (vagunisaatja ajas kik 2 tundi varem les, nii ji minu kellaaegadesegadiku-uni ige napiks ja pealiskaudseks) ja siis - kere ning juuksed sidu-mustast puhtaks.

Peatuspaiga Waldorf-lasteaia interjr. Lena tuli oma patsiendile insuldijrgset taastusravi tegemast ning asume teele tema majja, laste ja kaasaga kohtuma, pilte vaatama, htust sma. Maja on relinnas, tegelikult linnalhedases klas, aga arvatud linna sisse ja seega ka kik vajalikud mugavused veevrgist kanalisatsioonini olemas, metsasalu ja ojake pealekauba. Armas, samm-sammult ennast loov maja, tiesti nende endi (abikaasa Kolja) ehitatud, heas toitumuses (testi!) aed ... Kuna Kolja hakkas toortoidusjaks ja maheaiandus kuulub nagunii nende mtteviisi juurde, on aiapidamisega kurssi saamine osa nende pere eluviisist. Noh, siin saan kaks konkreetset ja kasulikku nuannet anda. ks kib selle kohta, kuidas esimesi vrskeid kartuleid ktte saada, nii et kartulipsas ikka edasi kasvaks ja sgiseni mugulaid kasvataks. Mulle, aias leskasvanule ja kuutseharidusssteemis pllurahvaga pidevalt kokku puutunule pole selles midagi erilist, aga ne mnele on suuremate mugulate vljangitsemise vimalus lausa avastus!

60

Kingituste/sallide jagamine kes mida soovis sai. Laotasime kik selle pehme ja mahedavrvilise rikkuse laiali ning igaks tegi oma valikud. Meestele (6-aastane poeg ja abikaasa Kolja) taskurtid, naisinimestele sallid-rtid. Lena rohelise-toidu-mees valis kena taskurti ja palus erandkorras enesele (kui vib) ka imekauni kullaviirudega salli, tdrukud ja poiss leidsid samuti selle, mis vaja. he ttre sallivalik kujunes vga raskeks no ma kohe ei suuda valida, tles ta, kik on nii ilusad! Soovitasin siis keri aga rullile kshaaval tagasi need, mida sa kige vhem valiksid mis viimaseks jb, ongi ige valik. Nii sai asi kenasti lpule viidud, sall kaela. Prast vaatasime pilte-filme. Viljandi Waldorf-kooli majaehitust vaadati erilise huviga (mis sest, et petaja ja lapsed kik eesti keeles rkisid), lisaks Glenyse eurtmia-videod, veidi vanu pilte kahekmne aasta tagustelt kursustelt ... Eks see pildiprogramm veidi pikaks lks eriti just vikemehe jaoks, aga teistele pakkus nii ratundmisrmu (millised me olime 20 aastat tagasi!) kui uudistamist ja petlikkugi. **** Siinsed pevad on tomskilased minu jaoks vga phjalikult ja tihkelt titnud. Mnigi asi on palju spetsiifilisema iseloomuga kui minu puhkusemeelestus teha lubaks. Ravipedagoogilised konsultatsioonid pole ldse minu rida, vin vaid vga ldiselt midagi kosta, mne abistava kirjatki vi nime pakkuda. Pigem on minu rida pedagoogi enese probleemid panustamine, taastumine, hingehgieen, enesearendus ... Peagi on selge, et konkreetne ksimus (olgu teraapia vi lapse arengu vallast) on pigem sissejuhatuseks kui vastuse saamiseks. Eks neil olegi vaja tuge eneseloomes selles sna keerulises ja korrumpeerunud keskkonnas, kus kik moraalinormid rohkem vi vhem vndunud kulub inimene kiiresti. ksikinimeste tasandil on ju asi korras kohtan aina ja kikjal ausaid, sdametunnistusega inimesi. Aga kui asi juab ametnikeni tielik formaalsus, (olematutest?) reeglitest, eeskirjadest jne kinnipidamise, hirm vikseimatki asja oma peaga, oma sdametunnistuse jrgi otsustada ... Vi siis minnalaskmine ... Vhemalt selline mulje ji inimeste juttude ja mne kogemuse phjal. Loomulikult ei thenda see, et sdamega oma (ametniku)td tegevad inimesed kadunud on. Kogu hustik tervikuna tundub aga kurnav ja nuab inimeselt seda energiat, mis muidu enesearenduseks ja koostks lheks. Eeleldut illustreerib Lena projekti lugu. Ta valmistas oma tiimiga ette perfektse projekti. Aastatega on kmnete ettekirjutuste ja formaalsuste jrgimine tpselt ra pitud, aga vaeva vttis ikka tublisti (olen sellega kursis tnu pidevale kirjavahetusele Lenaga oma reisi ette valmistades). Laekus 84 taotlust, raha oli ca 24-le, fondi jagamise komisjon vaatas 60 taotlust lbi ja leidis siis, et aitab, vsimus on kallal, raha saab niigi jaotatud ning lpetas t. Lena projekt oli 61. ... Sellest rkis Lenale ks komisjoni liige, kelle lhisugulasele Lena insuldijrgset taastust teeb. Miks sa varem ei elnud, et sinu projekt ka seal on ksinud ta vestluse lpus Lenalt. No kuidas ma sain see polnuks aus ... Kui kaotad ausas mngus see on ks asi, aga sel moel vtab mitu peva, et sellest le saada ja kulutatud ajast on kahju. Ise mtlen kas meilgi asjad alati ausalt kivad. htul panen aknad kinni nagu mingit vingu on hus. Ilus tiskuu vaatab le naabermajade katuste sisse nii suur ja tumekollakas.

61

03.07.2012. Teisipev. TomskIkka juhtub siinkandis - keegi pidi tulema kell 9 minuga petajate kolleegiumi (ilmselt konsulteerimist) tegema - ja nd on kell 10 ning keegi pole ilmunud. Noh - mul oli tore hommik: mnus kohv, vaatasin lbi linnakaardi ajalooline Tomsk, lugesin mned lehekljed Jorgen Smithi raamatust petaja sisemine t ... Nd on mul aega valmistuda tnaseks kohtumiseks endise Knnise/ /The Threshold kursuslastega. Homme ootab ees rotaator - sna keeruline asi, kuna pole selget tellimust ning tuleb leida teema ja protseduur, mis oleks nii paindlik, et mahutaks seda, ei tea mida ning viiks sinna, ei tea kuhu (parafraseerides tuntud muinasjuttu). Protseduur selge tuleb teha ettevalmistused, ja kui vaja osta nipet-npet. Aga esiteks ma vtan veidi jalutada - just 10-15 minutit, et nha ja tunda fsilist ruumi: Tomsk nii paljude aastate mdudes. **** Just olin valmis jalutuskiguks kui saabusid Waldorf-lasteaia daamid selle paiga perenaine ja ks kasvataja. Kllap oli Lena neile soovitanud anda mulle veidi magamis-toibumisaega. Lpuks olen ju kodusest ajast 5 tundi ees. Seega on isegi kell 10 Tomski aja jrgi meil alles 5 hommikul ning organism ei taha sellisel kellaajal aktiivselt rahmeldada. Tegime tassi teed ja oli mnus, veidi vastastikku kompiv jutt oma tegevusest, sekka ka paar sgavamat ksimust lapse ja petaja kohta. See on vike 4 ttajaga lasteaed 15-16 lapsele, kellest tavaliselt on kohal 12-13. Noorim laps on 2,5 a vana (absoluutne erand, reeglina vetakse lasteaeda 4-aastaseid) ja kuni koolieelikuteni, s.o 6-7-aastasteni. Asutakse 9-korruselise punase telliskivimaja 7. korrusel. Suur, mbrehitatud 3-toal korter kena laialiistulise tammespoon-parketiga, tis valgust, mnulevaid taimi, kena puumbel, Pere ehitas seda korterit enesele, aga siis asjad muutusid (neil on elamine krvalmajas) ja otsustati sellesse kohta asutada vike lasteaed. Ajendiks perenaise ammune unistus helt poolt ja vimatus riigilasteaias korralikku waldorflasteaia programmi realiseerida teiselt poolt. Vikese eraettevttena on nad oma tegemistes sna vabad. Seadused on siin ldvemad kui Eestis. Tundub, et asi funktsioneerib nagu sprade-sugulaste laste-hoid (mida ta sisuliselt ongi tullakse sprade soovitusel, ollakse sugulased jm). Muidu nutaks kgi eraldamist ja serifitseeritud tootjate toiduainete kasutamist. Neil kogu toit mahepllundusest vi lausa biodnaamiline, ski valmistatakse koos lastega . Lapsed on terved, rmsameelsed. Naabrid on lastega harjunud. Kui uksest vlja lksime, ksiti trepikojas aga kus lapsukesed on, miks neid kuulda pole? Suvevahejal? Miks? Nendeta on igav! uemngud on iga pev sajakonna meetri kaugusel avalikul mnguvljakul - vaikne majadevaheline roheline paik. Laste eriliseks lemmikuks (ja vahel auhinnaks mne erilise asja eest) on seitsmendalt korruselt treppi mda alla minek. Ikka suurem laps viksemaga, ks kasvataja kaasas. Teised lhevad liftiga. Neil on lausa jrjekord kes saab alla kndida. ***** Vike trollisit (7 rubla!, so alla 20 eurosendi), jalutuskik kesklinnas, TomI kaldal. Siingi kenad pronks- vi malmskulptuurid psti - Tehhov antud juhul. 62

Tomski kirjamees. Eelmistest situdest ma TomI jge ldse ei mletanudki. ObI, mille kaldal 1990ndal laagris olime ja ppusi tegime ning ktteta laagrimajakestes kohutavalt klmetasime seda kll. le je on suur kla vaid he sillaga linna klge kidetud. Nii need Siberi linnad kladest kokku kasvanud on.

63

Tomski ajalugu TomI kaldal. Esimene kool 1746. Jrgneb mu Siberi-reisi parim smaaeg mnusas kohvikus, ettekandjaks naeratav, kigis keeltes knelev lahke ja asjatundlik noormees. Tudeng vist stipilisa teenimas, mtlen. Nii ongi - ajaloolaseks pib.

ks limnus smaaeg lasteaia-leedidega. ****** Jlle kord knelesin oma loo Obi raudkivikesest ja poisist, kes petajaks otsustas hakata. Ehk saan kelleltki teada, mis sellest noormehest sai. ****** Pealelunal on kohtumine kunagiste Knnis-kursuslastega. Tasa-pisi juavad kohale, tehakse teed, hte-teist on kodus kpsetatud vi peenralt korjatud. Nha, et mned pole tkk aega omavahel kokku saanud, teised aga on mingite histe tegemistega seotud. Mul on nende 64

identifitseerimisega raskusi ehk nagu ma ikka tudengitele tlen nimed ja nod elavad mu ajus omaette elu. Eks nad ole ka vliselt palju muutunud tasub vaid pilte vaadata! Paar tundi muljeid-mlestusi kursuste-ajast, lugusid, millest ma midagi ei teadnud vi millest vaid mni lausekatkend omal ajal minuni judis. Kuidas Pika Hermanni maalimise ajal hel kik dokumendid ra varastati koos tagasisidu pileti ja vlispassiga (tnu Elsale, kes asjad korda ajada aitas! - nii seekord kui veel kmneid kordi). Kuidas videldi viisa kiirema kttesaamise eest saatkonnas ja konsulaatides (ndala aega ootamist kes jaksanuks Moskvas ndala lihtsalt oodata vi mitu korda Tomski-Moskva vahet sita). Pihkva konsulaati meenutati korduvalt hea snaga. Ja meenutused ppejududest, eriti Aleksandrist, kes vttis ette Tomskisse-sidugi. Osa neist juttudest sai linti vetud ning loodetavasti juab need kunagi ka les kirjutada.

Mlestuseks sain pildi Oktjabrinalt (ees paremal) Tallinna sessioonist 1996(?). Agu olin plaaninud, nii ka tegin igaks sai enesele salli valida. Oli ilus-armas see valimise lugu. Meenutati ka neid paari inimest, kes kohal polnud sai neilegi sall leitud. Sallipildi tegime ka.

Igahele siidisall eesti meistritelt tervituseks ja mlestuseks Tallinnast.

65

Mis nad kik siis praegu teevad, mida need kunagised vaevad tnasest vaatenurgast thendavad? Tallinna-Jekaterinburgi kursuste sessioonid olid nagu vrav, tles keegi. Midagi kindlat, mis kskik kui raskel ajal ikka toimus ja hingejudu andis. Sealt sai alguse keeleppimine, letatud thtsusetuse ja juetuse tunne, ettevtmise-julgus. Igaks on hiljem oma teed kinud, aga suund on enam-vhem sama. Kes on asutanud oma kooli vi lasteaia vi keskuse aga ikka humanistliku vi kitsamalt, antroposoofilise, kes ttab koos kunstiterapeudina, kes erapetajana, waldorfpetajana jne. Kik on kursustest mdunud aastate jooksul kinud igasugustel kursustel (ravipedagoogika jm, ka vlismaale on jutud) ja on ka ise koolitajad. Ja uued projektid on algamas Heuraka-kooli Waldorf-harus alustab 6. klass see on uus sisu ja tase petajatele ja ppealajuhatajale, direktorilegi, hes uusasumis on lasteaed ja pikeskus kujunemas jne. Puuetega noortega on Kovteg teinud suvelaagreid ja on kidud isegi mitmel levenemaalisel kokkutulekul. Nd oodatakse, et konverentsi korraldaks aga kuidagi nagu pole jaksu asi kima panna. Vimalikud eestvedajad on lekoormatud vi pivad parasjagu ise veel kusagil midagi. (Ahhaa, mtlen, ehk peakski rotaatori histegevuste initsieerimisele suunama ) Igatahes jb sellest kohtumisest rmus, positiivne mulje. Ja enamusega kohtume ju kahel htul seminaril (rotaatoril, olen otsustanud, ei mingit loengut).

66

4.07-5.07. Kolmapev-neljapev. TomskMitmed-mitmed kohtumised kunagiste kursuslastega nii rhmiti kui kshaaval. Kaks htut rotaatorit Heureka-kooli Waldorf-harule ja endistele kursuslastele, kohtumine kooli direktrissiga. Tihked pevad, nii et linna ja enese jaoks aega ei jgi. Aga eks siia saigi tuldud kunagisi kursuslasi le vaatama. Ja kui miskitmoodi abiks saan olla - tore ju. Kolmapeva hommikul akent lahti tehes tunnen kerget suitsulhna. Suurlinna asi, mtlen. Tassike kohvi ja juba ongi Lena siin. Olen nagu pooles vinnas koduse kella jrgi vast ehk viis hommikul on sna raske heas vormis olla. Asume teele poole kilomeetri kaugusele, Lena endisesse korterisse, kus viimati 90ndatel Tomskis kies bisin. Juba mitu aastat on selles tema loodud ravipedagoogiline keskus Kovteg ((Noa) laev, laegas). Teel tunnen ra trammitee ja majagi. Juame just plokkflditundi (petajad, kasvatajad, ravipedagoogid 7-8 inimest). Saan minagi le aastate pillist viisijupi vlja. Sellal kui he tdrukuga teises toas muusikateraapiat tehakse, joome tassi teed. Keegi on saiakesi kpsetanud ja putru keetnud saab needki maitstud. Tunni mdudes on tdruk (pea 20 a vana) valmis minu ja oma kasvataja juuresolekul muusikatunniga jtkama. 17 aastat td he ja sama tdrukuga (kelle valmistatud sdamekesed 1996st kui tema koolis klas olin, ripuvad mul siiani raamaturiiuli kljes) on juhitamatust lapsest teinud kena noore daami, kel sdamesbergi olemas (kohtusid puuetega inimeste/laste-noorte kokkutulekul mdunud aastal Moskvas). See on he vaikse, vikese petajanna Sveta meie Knnis-kursuslase - t. Kikjalt nn tava-asutustest putkiti tdruk kohe vlja olgu see lasteaed, kool, erivajadustega laste keskus. Aga praegu lahke, mitmeklgne, maalib, teeb peent tikandit, puidumaali, mngib noodist plokkflti ka duetis ja trios oma petajatega, jutustas mulle ise oma maalimistest jm. Vaid harva kaotab enesevalitsuse (ja see on hirmus, tles petaja Sveta), aga vtab end kiiresti kokku ja tuleb sellest enamasti ise vlja. Aukartustratav t. Nd, tleb Sveta, tuleks ta samm-sammult vabaks anda (endal liigutuspisar silmas kui tdruku fldimngu kuulab). Paraku ta on oma juka pere ainus laps (vanemad ei riskinud teise lapsega), kellel on sisuliselt tehtud erakool, peetud erapetajat, kasutatud vajalikke eripedagooge. Sellisena suur erand. Aga see nitab ka, kuidas ametlikult tiesti lootusetust lapsest saab ravipedagoogika abil enesega sna kenasti toimetulev noor inimene. ***** Lena pib Leningradis vene eurtmiat ja mningaid asju on tal juba igus oma kaaslastele Tomskis petada. Nii ongi neil 2x ndalas eurtmiatund kll vikese rhmaga, aga siiski. Ta on vga tundlik petaja, vga Glenyse moodi sama vline rnus, tasasus ja seesmine tugevus, sirgeselgsus. Kovtegis nitab ta koos Svetaga mulle vene thestikku - seda ma pole kunagi ninud. Kolmapevahtuses eurtmia tunnis lasteaias oli ka kaks klalist noormes ja neiu, kige rohkem 19-20 aastased vga-vga armunud. Algul vaatasid pealt, siis tegid armsastipdlikult kaasa. Lena teeb hl-eurtmiat ning kik hlikutlgendused ja valitud vrsid no need olid kui paradiisilinnulaul armunutele. ***** 67

hel hommikul lheme haiglasse. ks mu kunagine kursuslane on just toibumas prast insulti. (Panustas ennast koolis waldorfklassis petades 150%, tlevad teised. Kllap pingutas le.) Vga-vga puhas, kodune haigla. Iga viksemgi asi jttis hea mulje! Ja seda mitte era- vaid riigihaiglas. Sveta sai juba vaevaga mned snad ise eldud - see ei ole kerge, kuid ta pingutab. Ja ta astub aeglaselt les fsioteraapia ruumist I korrusel oma palatisse teisel korrusel. Elektriteraapia jtkub ka palatis de kib aeg-ajalt elektroode mber sedmas, sellel kui saame veerand tunnikest juttu ajada. Lugu oma vanaema Olga insuldist olen elus mitmel korral knelenud, et aidata-ergutada inimesi sarnases olukorras ja tundub, et see tab. Rgin seda siingi. 1948 a, kui olin kolmene, sai vanaema vga raske insuldi. Mletan siiani (need on mu esimesed mlestused ldse), kuis leidsin ta meie maja laialt uetrepilt lamamas. Minu nutu ja karjumise peale jooksid teisedki kohale. Kogu tema parem pool oli halvatud, suugi hele kljele viltu, ta ei suutnud elda htegi sna kui pdsin temaga knelda. Arstid arvasid, et ega ta enam tuse, sellise asjaga on surm kindel. Aga ta oli kange naine - vttis ette ja muudkui masseeris liikuva vasema kega paremat, halvatud poolt .... Kolme kuu prast oli ta psti. Aasta prast tegi kike, mis vaja. Ja enne kooliminekut saan vanaemalt tikitud rahvariidepluusi (mis peres siiani alles). Enne lahkumist tuli mulle meelde, et tema jaoks pole mul salli kaasas (ta oli diplomeeritud Knnislane, tema lputd mletan siiani!). Niisiis andsin talle oma kaelast Betlehemist ostetud salli. ***** Rotaator kolmapeva-neljapeva pealelunal oli sna edukas. Siinsete Waldorflaste eriline kvaliteet sai kinnitust! Kogunevad, mned vajalikud algatusjutud (slaidid), rhmadesse jaotuti kiiresti, khkluseta ja iseenensest tulid rhmad vrdsed, tekkisid vajalikud rollititjad (jrjehoidja, mlu). Seda ma taotlesingi - tuua neid kokku hiseid vrtusi aktualiseerima, vajalikke tegevusi ngema ja visandama. Vga kergesti hendatakse terviklikku ssteemi (Wholness!) isiklik huvi ja vimekus ning ksikisiku ja kogukonna, globaalse tasandi vrtused, vahadused, tegevus-ideed. Kuigi kahepevane, hakitud protsess tundub mttetegevuse jrjepidevuse seisukohalt ebamugav, ttas see siin hsti.

68

69

Rotaator tsist ja muhedat. ***** Tagasi peatuspaika judsin (neljapeval) sna hilja htul. Loojuv pike ja tiskuu on kummaliselt punakad, isegi pruunikad, tundub. Kik need pevad oli lbi avatud akna natuke suitsuhngu tunda. Tna on nii tugev suitsulhn, et akent kll lahti jtta ei saa. Taiga (peamiselt rabad) mber Tomski plevat. Inimesi ei ohusta, eldakse, kuid - nii kurb.

70

Tomsk suitsus. Vaade 7. Korruselt.

71

5.07. Neljapev. Kohtumine Heureka-kooli direktrissiga. Direktrissi ma, ausalt elda, ei mletanud. Tema teadis mind kll olime kohtunud 1990 a Obi rses laagris ja hiljem, kui nende kooli klastasin. Ta meenutas 1990. a Obi laagrit, kus esmakordselt waldorfpedagoogikast knelesin ja tpaja tegin. Sealt on nende kooli kui multimeetodilise kooli idee prt ja direktriss tles enese just minult meie mlemal kohtumisel (1990 ja 1996/7?) judu ja tuge saanud (see vis ju olla direktorlik diplomaatilie viisakus aga ei pruukinud).

Kohtumine Heureka-kooli direktrissiga. Keskel Waldorf-osakonna juhataja, paremal petaja ja ravipedagoog Lena Rnkova. Muide sellest poisist, kes mulle raudkivi kinkis saigi petaja (inglise) filoloog vist, praegu petab pedagoogilises likoolis. Aga ta nimi hajus jlle mu mlust. Saa Z ? Heureka on eriline kool - multipedagoogilise lasteaia ja koolina on 20 a edukalt arenetud. Praegu juab noorim, waldorf-haru 6nda klassini. Uus vanuseaste - uued probleemid, eriti olukorras, kus waldorf-metoodikat valdavaid petajaid pole eriti vtta. Montessori-osakond, arendava petuse osakond on tegutsenud algusest peale. Tugev on ka tuutorluse kasutus (n klassidaam, klassijuhataja svathenduses kui meie kooliga vrrelda), mis just nende kooli baasi vlja arendati ja on leriigiliselt tuntud ning judnud Moskvas asuva tuutorite kolledini. Kool, mis asutati ja ttas Siberi teaduste akadeemia linnakus on Akademgorodokist ra sealne koolimaja kuulus mingile leliidulisele instituudile ja nd oli neil laborikorpust vaja Praegu pesitsetakse tavakooli juures olevas eraldi ehituses (II korruse galerii on hine, aga ruumikitsikus on nii suur, et nt Waldorf-osa oma I korrusel ttab kahes vahetuses). sja videti suur levenemaaline koolikontseptsiooni konkurss ja saadi raha (mis taotletud unelmate summast muidugi ikka viksemaks kipub tmbuma), maa ja projekt Ehk ollakse 2-3 aasta prast juba uues majas

****** Nagu ma sain interneti-henduse (sna nrk ja mned iserasused - ei avane

72

WordPress server ja Scribd statistika), oli postkastis kiri Valdolt - ta mtleb juba jrgmisele rotaatorile Jekaterinburgis. Nii kena kiri, et kuidagi ei saa seda siia lisamata jtta.Tere, Siberlanna! Olen sillas Su energiast ja haardest Siberi avarustes. Jekaterinburgi poisid teevad ka hest kljest rmu (oma aktiivsusega), teisest kljest panevad veidi muretsema sellega, et tunduvad tahtvat kikmeldavad vormid, meetodid, vtted jms kokku segada ja elda, et me teeme rotaatorit. Mulle tundub, et vga hsti jookseksid nende tahtmised ja rotaatorlik lhenemine kokku, kui nad vtaksid ette vaatlusplatvormidena Kontseptsiooni, Strateegia ja Keskkonna tasandid. Kontsept(sioon) on predmetni, Strategeerimine subjektni ja Keskkond sotsiokulturni urovenj. Saad isegi aru