sander karu: rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs
TRANSCRIPT
Tere tulemast koolitusele:
RAHAKÄIBE (RAHAVOOGUDE) PROGNOOSIMINE, JUHTIMINE JA ANALÜÜS 26-27. märts 2013
Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused Lisainfo www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/
2©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Projektijuhi finantsprogramm - projekti tulude, kulude, rahakäibe eelarvestamine, juhtimine, analüüs, 2-3. aprill 2013, 2 p
Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht , 8-11. aprill 2013, 4 päevaTulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs
(mittefinants)juhile , 16-18. aprill 2013, 3 p Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja raamatupidamine juhile, 19.04.2013.a., TARTU, 1 päevRaamatupidamine-maksud, finantsjuhtimine-juhtimisarvestus-controlling raamatupidajale,
finantsjuhile, 22-26.04.2013.a. TARTU, 5 päevaI moodul: Raamatupidamine ja maksud raamatupidajale ja finantsjuhile, 22- 24.04.2013, 3 päevaMaksude päev,, 24. 04.2013.aII moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 25.-26.04.2013, 2 päeva
Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, ,23-24.04.2013.a., 2 päevaOmahinna arvestus - omahind ja üldkulude jaotamine, 13-14.05.2013, 2 päevaUUS! Klienditeenindus ja müük raamatupidajatele, audiitoritele ja finantsjuhtidele, 14-15.05.2013, 2
päevaFinantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, 20-21.05.2013.a., Tartu, 2 päevaRahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs. 22-23. mai 2013, Tartu, 2 päevaRaamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja
finantsjuhile, 27.05-31.05.2013.a., 5 päevaI moodul: Raamatupidamine ja maksud raamatupidajale ja finantsjuhile, 27- 29.05.2013, 3 päevaMaksude päev,, 29.05.2013.aII moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 30-31.05.2013, 2 päeva
Ettevõtja ja juhi finantskoolitus: raamatupidamine, finantsjuhtimine, analüüs ja omahinna arvestus, aeg täpsustub., 2 päeva
1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest 2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk 2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi
organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele,
äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest 2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336
lk2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk 2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu
Läätsega (ka digiraamatuna)
KUIDAS OSTA? otse kirjastusest www.rafiko.ee
Sander Karu raamatud
3©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:
värskendanud oma teadmisi rahakäibe (rahavoogude) prognoosimisest, eelarvestamisest ja analüüsist ning käibekapitali juhtimisest
õppinud täpsemalt prognoosima ja eelarvestama rahakäivet (rahavoogu)
leidnud võimalusi raha efektiivsemaks kasutamiseks
vähendanud ostjatelt laekumata summadega seotud riske ja suurendanud krediidikontrolli efektiivsust
koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks.
KOOLITUSE EESMÄRK: (vajalikud) teooriad praktikasse!
4©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Mis on rahakäibe (RKJ) (rahavoogude) juhtimine? Milline on rahakäibe juhtimise eesmärk? Kellele ja miks on rahakäibe juhtimine kasulik? Olulisemad tegevused rahakäibe (rahavoogude) juhtimisel organisatsioonis Ettevalmistused rahakäibe juhtimiseks Analüüs: Rahakäibe juhtimine minu organisatsioonis Rahakäibe tsükkel ja selle olulisus Rahastamisallikate valik ja kapitali hind Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet? Rahakäibe prognoos (eelarve) ja eelarvete süsteem Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine Projektide eelarvestamine ja rahakäibe prognoosi koostamine Praktiline näide: Organisatsiooni rahakäibe prognoosi koostamine Kuidas analüüsida ja uuendada rahakäibe prognoosi (eelarve) Kuidas juhtida käibekapitali? Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha konversiooniperioodi leidmine Ostjate tasumata summade juhtimine ja analüüs Krediidikontroll ja võlgade sissenõudmine Varude juhtimine ja analüüs Lühiajaliste kohustuste juhtimine ja analüüs Likviidsuse ja maksevõime analüüsid Rahavoogude aruande koostamine: otsemeetod ja kaudmeetod Rahavoogude aruande analüüs Suhtarvude kasutamine rahakäibe planeerimisel, juhtimisel ja analüüsil
KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad
5©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Praktilised juhtimiskogemused
raamatus “JUHTIMISE VÕLU JA
VALU” (autor Sander Karu)
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
www.rafiko.ee
1. AS “MÕMMI” 201X. aasta puhaskasum oli 300000 €. Eeldades, et firma töötab alates 201X.a. algusest, on raha konto lõppsaldo 201X.a. lõppbilansis:A. 300000 €
B. 300000 € miinus tulumaks 78000 €
C. 300000 € pluss tulumaks 78000 €
D. 147895 €
E. kõik eelnevad vastused võivad olla õiged väga väikese tõenäosusega
F. kõik eelnevad vastused võivad olla õiged väga suure tõenäosusega
2. Rahakäibe juhtimisel on prioriteetneA. kindlustada piisav raha hulk, mis tagaks pideva likviidsuse ja maksevõime
B. saavutada olemasolevate rahaliste vahendite efektiivne kasutamine
C. mõlemad võrdselt olulised
3. Rahavoogude juhtimisel keskendunA. rahakäibe prognoosile (eelarvele)
B. rahavoogude aruandele
C. mõlemad võrdselt olulised
TEST RAHAKÄIBE JUHTIMINE
7©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
RAHA all mõistame organisatsiooni kassas, arveldus-, välisvaluuta- ja muudel pangakontodel olevaid rahajääke Raha ekvivalentideks (RTJ2, muudetud 2011, p35) loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega
investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk risk, näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides (eeldusel, et fond investeeribfinantsvaradesse, mis vastavad raha ekvivalentide mõistele). (SME IFRS 7.2).
§ 1. Pankroti mõiste(1) Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. [RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011](2) Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine.(3) Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole
võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.§ 10. Võlausaldaja pankrotiavaldus(1) Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.(2) Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:
1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul;2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse;4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita;5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.
§ 22. Ajutine pankrotihaldur(4) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise
majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. …………
RAHA, RAHA EKVIVALENDID JA PANKROT
8©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Kasu põhiprotsessile: Suurem võimalus saada allahindlusi hankijatelt - võimaldab alandada kulusid või osta
kvaliteetsemaid tooteid ja teenuseid hankijatelt
Usalduse tõus klientide ja hankijatega suhtlemisel - oluline eeldus kvaliteedisüsteemi loomiseks ja kasutamiseks
Paraneb personali motivatsioon - äriprotsess nõuab vähem vahelesekkumist ja loob tingimused personali jätkuvaks arenguks, keskendutakse tulemustele ja meeskonnatööle;
Personali paremad valikuvõimalused - inimesed eelistavad töötada hästi juhitud ettevõtete heaks, millel on hea reputatsioon ja kus palkasid makstakse vastavalt kokkulepetele tähtaegselt
Kasu arengule: Elatakse paremini üle majandusliku languse perioodid - majanduslangust kasutatakse
ära selleks, et olla valmis võitma majandussituatsiooni paranedes, välditakse "üleinvesteerimist" põhivaradesse;
Parem valmisolek vajadusel uute projektide juurutamiseks - on läbi analüüsitud hulk erinevaid projekte ja projektidest saadavaid puhasrahavoogusid;
Väiksem sõltuvus välistest rahastamisallikatest - võimaldab rahastada uusi projekte oma vaba rahavoo arvelt;
Krediidireitingu tõus - eriti oluline pikaajalisemate ja arendusprojektide elluviimisel
RKJ KASULIKKUS PÕHIPROTSESSILE JA ARENGULE
9©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Iga rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Jättes täna
selle raha kasutult seisma, teenime vähem võrreldes nende investoritega,
kes raha investeerivad.
Oletame, et ühekuuse hoiuse intressimäär pangas on 12 protsenti aasta
arvestuses ehk üks protsent kuus. 1. aprillil panka pandud 100 000 €
teeniks siis 1. maiks juurde 0,01*100 000=1000 € ning 100 000 €st on
saanud 101 000 €
RAHA AEGVÄÄRTUSE KONTSEPTSIOON
10©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
tulevikuväärtus
(future value)
nüüdisväärtus
(present value)
Rahakäibe juhtimine, olulisemad tegevused ja rahastamisallikad
11©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
G1: Mida mõistame rahakäibe juhtimise all ning kellele ja miks on rahakäibe juhtimine kasulik?
G2: Millised on olulisemad tegevused rahakäibe juhtimisel nüüdisaegses organisatsioonis?
G3: Kuidas (mille arvelt) rahastada organisatsiooni tegevust?
JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT
JA ARUTELU
“EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu,
Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,AhtiKallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)
12©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka äriühingutes
Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, 2007 www.rafiko.ee [email protected]
Ettevalmistused rahavoogude (rahakäibe) juhtimiseks)
Ühtse arusaama kujundamine rahakäibest ning selle seostest tegevuste ja olulisemate eelarvetega/aruannetega
Rahastamisprofiili valik ja rahastamisallikate leidmine
Rahakäibeprognoosi koostamine (rahakäibe eelarve, cash-flow)
Käibekapitali juhtimine
Rahavoogude aruande koostamine
Investeeringute juhtimine
Olulisemad tegevused rahakäibe juhtimisel nüüdisaegses organisatsioonis
13©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
VISIOON JA TEGELIKKUS
14©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Visioon Tegelikkus
KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu
15©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Uue raamatu tutvustus Rafiko Kirjastus OÜ www.rafiko.ee [email protected] ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas) ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas)
PRAKTILINE TÖÖ: OLULISEMAD EELARVESTAMISE MEETODID
16©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
on eelarvestamise meetod, milles eelarvestamist alustatakse kogu organisatsiooni koondplaanist ja seejärel koostatakse järgmiste juhtimistasandite plaanid.
on eelarvestamise meetod, milles eelarvestamisel alustatakse alumiste juhtimistasandite eelarvete väljatöötamisest. Alumiste juhtimistasandite eelarveid koordineeritakse kuni ülemise juhtimistasandi ja organisatsiooni koondplaanini
on eelarvestamise meetod, milles antakse ülemistelt juhtimistasanditelt alla kontrollarvud ja nendest lähtuvalt koostatakse alumistel juhtimistasanditel vastavate juhtimistasandite eelarved. Pärast seda järgnevad läbirääkimised, mille tulemusena valmib organisatsiooni koondplaan.
on eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi (oodatavad) tegelikud tulemused ja kasutab neid eelarvestamisel "baasina". Baasist lähtuva meetodi kasutamisel leitakse eelarveperioodi näitajad baasperioodi vastavat näitajat korrigeerides.
on eelarvestamise meetod, mille korral on iga tegevuse ja/või ressursi esialgne eelarve null. Nullbaasiga eelarvestamise kasutamisel hinnatakse enne eelarvesse lülitamist konkreetse tegevuse ja ressursi vajadust ning alles siis lülitatakse see eelarvesse.
AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI) ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected] 17
Praktilised soovitused ja näited +CD amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks
Täpsem info ja müük otse kirjastusestRafiko Kirjastus OÜ,[email protected]
• raha laekumiste prognoosi koostamine
• raha väljamaksete prognoosi koostamine
• raha laekumiste ja väljamaksete prognoosidealusel rahakäibe prognoosi koostamine
Rahakäibe prognoosi koostamise etapid
18©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
NÄIDE: RAHAKÄIBE (RAHAVOO, KASSAVOO) PROGNOOS (CASH-FLOW)
19©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
ÜL: PROJEKTI EELARVE JA RAHAKÄIBE PROGNOOS (vastus)
20©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Rahakäibe prognoosimine, käibekapitali juhtimine, ja krediidikontrollisüsteemi loomine (3 grupikat)
21©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
G1: Kuidas juhtida käibekapitali?
G2: Kuidas koostada rahavoogude aruannet?
JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT
JA ARUTELU
Käibekapitali juhtimise all mõistame käibevarade juhtimist ning neile varadele sobivate rahastamisallikate leidmist.
Olulisemad käibekapitali juhtimisega seotud valdkonnad on:
raha ja selle ekvivalentide juhtimine (raha konversiooniperiood)
ostjate tasumata summade juhtimine
varude juhtimine
lühiajaliste kohustuste juhtimine
Käibekapitali juhtimise aluseks on erinevate käibekapitali elementide eelarved ja prognoosid
Käibekapitali juhtimises on soovitav lähtuda põhimõttest:
KLIENTIDELT SAADA RAHA KÄTTE NII KIIRESTI KUI VÕIMALIK
OSTUD TEOSTADA NII HILJA KUI VÕIMALIK
HANKIJATELE TASUDA NII HILJA KUI VÕIMALIK LÄHTUVALT KOKKULEPETEST
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE
22©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Olulisemad tasuta põhitegevuse rahastamisallikad on:
võlad tarnijatele ja
ostjate ettemaksed
Keskmine võlgade kogumise periood näitab, mitme päeva müüdud toodangu kulu või müügitulu rahastatakse tarnijate poolt
KESKMINE VÕLGADE TASUMISE PERIOOD
23©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
6532*km) aastas (müügitulu
lõppsaldoalgsaldo le tarnijatevõlad
ades)(müügipäev periood tasumise võlgadeKeskmine
6532*km)kulu toodangu (müüdud
lõppsaldoalgsaldo le tarnijatevõlad
(päevades) periood tasumise võlgadeKeskmine
2013 2012Rahavood äritegevusest
ÄrikasumKorrigeerimised:
Põhivara kulum ja väärtuse langusKasum (kahjum) põhivara müügist
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutusÄritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Makstud intressid ²Makstud ettevõtte tulumaks³Laekumised sihtfinantseerimisest
Kokku rahavood äritegevusest
² Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes.³ Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes.
NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil), Rahavood äritegevusest, RTJ2, 2011, lisa 3
24©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
40. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (SME IFRS 7.10). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (ostmisel tehtud väljamaksed tuleb näidata eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas (SME IFRS 7.5):
(a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük;(b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük;(c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük;(d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük (finantsasutused kajastavad lühiajaliste
finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all);(e) teistele osapooltele antud laenud (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks
laenude väljastamine on üks põhitegevustest);(f) antud laenude laekumised (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude
väljastamine on üks põhitegevustest);(g) kauplemiseesmärgil soetatud derivatiivide ost ja müük (välja arvatud
finantsasutused, kelle jaoks see kuulub põhitegevuse hulka);(h) saadud intressid ja dividendid (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks see on
osa äritegevuse rahavoogudest. Alternatiivina on lubatud saadud intresse ja dividende kajastada äritegevuse all ka muudel ettevõtetel. SME IFRS 7.15).
Rahavood investeerimistegevusest (RTJ2, 2011)
25©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
30. Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks
31. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Käesoleva juhendi lisas 3 on esitatud kaudmeetodilkoostatud rahavoogude aruande näidis.
RAHAVOOGUDE ARUANNE (RTJ2, 2009)
26©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA ARVESTUSE ÜLESANNETSander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts
27©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
Uue raamatu tutvustus Rafiko Kirjastus OÜ, september 2010 www.rafiko.ee [email protected]
33. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. (IAS 7.18).
34. Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad, nagu näiteks (IAS 7.18(a), 7.14):
(a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha;(b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha; (c) makstud palgad;(d) makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega
kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all);(e) makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka
finantseerimistegevuse all; IAS 7.33). 35. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit (IAS
7.18(b), 7.20):(a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon; eraldise
moodustamine)(b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; ja(c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega
(näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist).
Rahavood äritegevusest (RTJ2, 2009)
28©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
rohkem slaide osalejatele...
Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest siin
Kohtumiseni koolitusel!
29©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]
30©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ [email protected]