saku visioon

4
LINN PUHVER MAA SAKU AJALUGU Esmateated Saku mõisast (saksa k Sack) päri- nevad 1489. aastast. Tollal ei asunud mõisasü- da praeguses paigas, vaid Kajamaa külas paar kilomeetrit lõuna pool. 17. sajandil toodi mõis oma praegusesse asupaika. Pärast pärisor- juse kaotamist 1816. aastal asusid mõisnikud rajama mõisate juurde tööstusettevõtteid. Neist tähtsaimateks olid viinaköögid ja õllekojad. Ka Saku mõisa tollane omanik saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas oma mõisa juurde õllekoja. Esimene keeduperiood Saku õlleköögis oli 1820. aasta oktoobris. Esimene õllekoorem reisis Sakust Tallinnasse aga juba 1899. aastal. Rongiühendus avati ametlikult aastal 1901, kui hakkas sõitma Tallinn-Pärnu rong. 20. sajandi alguses kujunes asundus mõisa õlleköögist loodud Saku õlletehase ja raudtee- jaama ümber. 1914 a kavatseti hakata rajama suurejoonelist aedlinna praeguse Saku ja Män- niku jaama vahelisele nõmmealale, see aga jäi ehitamata I maailmasõja tõttu. Saku kujunes terviklikuks asulaks II maail- masõja järgsel perioodil. Jõe vasakkaldal Tal- linna maanteest lõuna pool asub mõisapargiga piirnev nn Uus-Saku, mis on tekkinud Saku kujunemisega sõjajärgsel ajal Eesti põllumaja- ndushariduse ja –teaduse keskuseks; 1944-47 oli siin põllumajanduskool; 1948-61 tehnikum; alates 1959 Eesti Maaviljeluse ja Maaparan- duse Teadusliku Uurimise Instituut. Näidisa- sulaks kavandatud Uus-Saku ilme kujundavad ainuprojektide järgi püstitatud näitusepaviljon, taimekaitsejaam, mehhaniseerimisosakonna hoonestu. Asula väljaehitamist juhtinud kollek- tiiv (B. Mirov, V. Herkel, V. Pormeister jt) pälvis 1971. aastal NSVl riikliku preemia. SAKU TULEVIKU VISIOON ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE IV MARI RASS, ÜLLE MAISTE, LJUDMILLA GEORGIJEVA SÜGISSEMESTER 2010 SAKU TALLINN MAA JA LINN Sügissemestri ülesandeks oli analüüsida Tal- linna lähipiirkondi ja nende seost Tallinnaga. Linn ja maapiirkonnad on oma olemuselt eri- nevad. Liikumisvahemaad on erinevate pikku- stega ja neis ei toimi ühesugused mehhanis- mid. Linn on suur, kiire, intensiivne; Vahemaad on pikad. Linn on rahvusvahelise tähtsusega, pakub erinevaid töö- ja vabaaja veetmise võim- alusi. MEIE VISIOONID Enne projekteerima asumist kohtusime põllumajandusteadlase Viive Rosenbergiga ja Saku valla arhitekti Leho Viluga, et viia ennast kurssi aleviku hetkeolukorra ja tulevikuperspektiividega. Saku suurimaks probleemiks on kindlapiirilise ja hästi toimiva keskuse puudumine. Üksikud kauplused on juhuslikult tekkinud Sakut läbiva Tallinna mnt äärde. Keskuse välja arendamine on oluline probleem Saku valla jaoks. Perspektiivse keskuse alana nähakse Tallinna mnt äärset ala. Teiseks oluliseks väljakutseks on keskkonna probleemidega silmitsi seismine. Tarbimise jätku- mine samal tasemel ei ole võimalik, tuleb hakata tegutsema keskkonnasäästlikult. ASEND Saku asub Harju maakonnas, Tallinna-Pärnu (-Viljandi) raudtee ääres, 17 km Tallinnast lõunas. Tulevikus on see rongiliin perspektiivne ühenduste Helsinki ja Berliini vahel. 2000 aasta rahvalo- enduse andmete elas alevikus 4104 inimest. Sakut läbib Vääna jõgi. PRAEGUNE OLUKORD Praegu kujundab Saku avalike funktsioonide ja kaubandusalade paigutust väga tugevalt Tal- linna mnt, kus toimub aktiivne autoliiklus. Sell- isel viisil jagab tee kujuneva keskuse pooleks ning kohaliku jalakäija jaoks ei teki sinna jätku- vat kvaliteetset ruumi. Tulevikus ei saa autoliiklus toimida samal viisil nagu praegu. LÄHTEKOHAD Oleme oma töös lähtunud kahes oluliselt muutustest tuleviku ühiskonnas. Üks on seotud keskkon- naga ja teine rahvastiku koostise muutumisega. Seisame silmitsi demograalise muutusega, millega kaasneb: MEIE ETTEPANEK Tulevikus hakkab aktiivne inimeste liikumine toimuma raudteepeatuse suunas ning põhiliselt kergliiklusena. Selles olukorras tekib uus akti- ivne telg, mis läbib endist Saku õlletehase hoonet, möödub mõisahoonest ning jõuab korterite kvartali keskele. Seal kujuneb vana tootmishoone asemele ja Valve Pormeis- tri näitusepaviljoni kõrvale uus esindusväljak ning kaubandustänav. ERAMAJAD ERAMAJAD ÜHISKONDLIKUD ÜHISKONDLIKUD HOONED HOONED KORTERMAJAD KORTERMAJAD ÄRI ÄRI TÖÖSTUS TÖÖSTUS MUU MUU 1. rahvastiku vähenemine. Alloleval skee- mil on näidatud rahvaarvu erinevusi aastatel 1970, 2000 ja 2030. Aastaks 2030 väheneb rahvaarv Euroopas, Hiinas ja Jaapanis. Neist aspektidest lähtuvalt on tuleviku üh- iskond ettevõtlik, orienteeritud põllumajan- dusele. Saku vallas toodetav peab katma kohalike elanike vajadused aj võimaldama eks- porti naabervaldadesse ning Tallinnasse. Hin- natud on keskkonna- ja tervisesõbralik eluviis, igapäevastes liikumistes kasutatakse enam rööbastransporti või kergliiklusvahendeid. Üh- istransport on muutunud odavaks ja mugavaks liikumisvahendiks. Raudtee on seotud ker- gliikluse ja autoteedega. Lühemad vahemaad läbitakse tulevikus jalgsi või rattaga; talvel ka 2. rahvastiku vananemine. Aastaks 2030 on oluliselt kasvanud üle 65 aastaste osakaal kogu maailmas. Eriti suure hüppe on teinud Jaapan. soome kelgu või suuskadel. Pikemateks vahe- maadeks kasutatakse ühistransporti; vähemal määral isiklikke liiklemisvahendeid (auto, elek- triauto vms). Elukeskkonna projekteerimisel on oluline arvestada eakatega, kelle osakaal ühiskonnas on oluliselt suurenenud ja noorte peredega, et soodustada sündimust. Eakad inimesed on tu- levikus aktiivselt kaasatud nii töö- kui ühiskon- dlikkuse ellu. Maapiirkond on väike, rahulik, privaatne, ko- dune ja rohkem kohaliku tähtsusega. Maal läbitavad vahemaad on lühikesed. Seal on loo- duslähedane keskkond ja põllud. Maapiirkond peaks muutma väiksuse oma tugevuseks. Kuna osa funktsioone jääb ainult linna ja need peavad olema lihtsasti kättesaadavad ka maa- piirkondade elanikele. Selleks peavad maa ja linn olema kiirelt ja mugavalt ühendatud ühis- transpordi abil. Oma projektis rajasime surnuaia koos kabeliga Vääna jõe äärde, Saku aleviku põhja servale. Hetkel puudu- vad Saku vallal surnuaed ja kirik. Kohalikud elanikud käivad kirikus Hageris ja Keilas. Jõepromenaad ja kergliiklustelg kohtuvad mõisa par- gis. Projektis oleme lähtunud eeldusest, et õlletehas kolib osaliselt Sakust välja, kuna nad soovivad oma toot- mist laiendada. Põnevatesse vanadesse hoonetesse rajatakse õlletehase muuseum; Sakku jäävad te- hase kontoriruumid. Vabanevatesse hoonetesse pai- gutatakse skatepark, uisuhall ja saalid, millede järele on Saku alevikul vajadus. Endiste tootmishoonete va- hel on väljak, mis laieneb jõe äärde, kus on võimalus vabaõhuürituste läbi viimiseks (nt jaanipäev, õlle fes- tival vms). Õlletehase ja raudtee vahele on kämpin- guala. Kergliiklusteed algavad õlletehase ala tagant ja jät- kuvad teisel pool raudteed. Piki raudtee lõuna poole pikeneb sporditegevuste ala, mille ääres on kergliiklus- tee suusaradadega. Olemasoleva motospordistaadio- ni kõrvale on rajatud väliväljakud sportmängude jaoks. Garaažidealast on saanud meeste armastaud ajaviit- miskoht, kus tegeletakse oma hobidega ja pakutakse alevikurahvale teenuseid – nt auto- ja kodumasinate remont ja mööbli restaureerimine. Väga olulisel kohal aastal 2050 on põllumajandus – Maaviljeluse instituut on puhkenud õitsele, laien- datakse katsemaid instituudi ja maantee vahelistele aladele. Riigi tasandil peetakse oluliseks maapiirkon- dade edendamist ja riiklike funktsioonide hajutamist üle Eesti – Põllumajandusministeerium kolib Sakku, endisesse vallamajja. TELGEDE SKEEM Uuel Sakul on kaks läbivat telge. Üks on orienteeritud kergliiklusele – see algab rongijaamast ja lõpeb uue keskväljaku ääres vallamajaga. Teine telg läheb mööda jõeäärset promenaadi uue sur- nuaiani ning jätkub sealt kergliiklusteena piki Vääna jõge, jõudes Tallinna ääres asuvasse Jälgimäe tootmislinnakusse. Telje teine ots suundub põllule. Promenaadi ääres on kohvik ja skate park. In- imesed kasutavad seda telge oma igapäevasteks liikumisteks. PRAEGUNE OLUKORD KOOS PLANEERINGU ALAGA

Upload: eka-arhitektuur-ja-linnaplaneerimine

Post on 25-Mar-2016

251 views

Category:

Documents


4 download

DESCRIPTION

EKA arhitektuur ja linnaplaneerimine 2010 sügis. Autorid: L.Georgijeva, M.Rass, Ü.Maiste. Juhendajad: Andres Alver, Veljo Kaasik, Indrek Rünkla

TRANSCRIPT

  • LINN

    PUHVER

    MAA

    SAKU

    AJALUGUEsmateated Saku misast (saksa k Sack) pri-nevad 1489. aastast. Tollal ei asunud misas-da praeguses paigas, vaid Kajamaa klas paar kilomeetrit luna pool. 17. sajandil toodi mis oma praegusesse asupaika. Prast prisor-juse kaotamist 1816. aastal asusid misnikud rajama misate juurde tstusettevtteid. Neist thtsaimateks olid viinakgid ja llekojad. Ka Saku misa tollane omanik saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas oma misa juurde llekoja. Esimene keeduperiood Saku llekgis oli 1820. aasta oktoobris. Esimene llekoorem reisis Sakust Tallinnasse aga juba 1899. aastal.

    Rongihendus avati ametlikult aastal 1901, kui hakkas sitma Tallinn-Prnu rong. 20. sajandi alguses kujunes asundus misa llekgist loodud Saku lletehase ja raudtee-jaama mber. 1914 a kavatseti hakata rajama suurejoonelist aedlinna praeguse Saku ja Mn-niku jaama vahelisele nmmealale, see aga ji ehitamata I maailmasja tttu. Saku kujunes terviklikuks asulaks II maail-

    masja jrgsel perioodil. Je vasakkaldal Tal-linna maanteest luna pool asub misapargiga piirnev nn Uus-Saku, mis on tekkinud Saku kujunemisega sjajrgsel ajal Eesti pllumaja-ndushariduse ja teaduse keskuseks; 1944-47 oli siin pllumajanduskool; 1948-61 tehnikum; alates 1959 Eesti Maaviljeluse ja Maaparan-duse Teadusliku Uurimise Instituut. Nidisa-sulaks kavandatud Uus-Saku ilme kujundavad ainuprojektide jrgi pstitatud nitusepaviljon, taimekaitsejaam, mehhaniseerimisosakonna hoonestu. Asula vljaehitamist juhtinud kollek-tiiv (B. Mirov, V. Herkel, V. Pormeister jt) plvis 1971. aastal NSVl riikliku preemia.

    SAKU TULEVIKU VISIOON ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE IVMARI RASS, LLE MAISTE, LJUDMILLA GEORGIJEVA SGISSEMESTER 2010

    SAKU

    TALLINN

    MAA JA LINNSgissemestri lesandeks oli analsida Tal-linna lhipiirkondi ja nende seost Tallinnaga. Linn ja maapiirkonnad on oma olemuselt eri-nevad. Liikumisvahemaad on erinevate pikku-stega ja neis ei toimi hesugused mehhanis-mid.

    Linn on suur, kiire, intensiivne; Vahemaad on pikad. Linn on rahvusvahelise thtsusega, pakub erinevaid t- ja vabaaja veetmise vim-alusi.

    MEIE VISIOONIDEnne projekteerima asumist kohtusime pllumajandusteadlase Viive Rosenbergiga ja Saku valla arhitekti Leho Viluga, et viia ennast kurssi aleviku hetkeolukorra ja tulevikuperspektiividega. Saku suurimaks probleemiks on kindlapiirilise ja hsti toimiva keskuse puudumine. ksikud kauplused on juhuslikult tekkinud Sakut lbiva Tallinna mnt rde. Keskuse vlja arendamine on oluline probleem Saku valla jaoks. Perspektiivse keskuse alana nhakse Tallinna mnt rset ala.

    Teiseks oluliseks vljakutseks on keskkonna probleemidega silmitsi seismine. Tarbimise jtku-mine samal tasemel ei ole vimalik, tuleb hakata tegutsema keskkonnasstlikult.

    ASENDSaku asub Harju maakonnas, Tallinna-Prnu (-Viljandi) raudtee res, 17 km Tallinnast lunas. Tulevikus on see rongiliin perspektiivne henduste Helsinki ja Berliini vahel. 2000 aasta rahvalo-enduse andmete elas alevikus 4104 inimest. Sakut lbib Vna jgi.

    PRAEGUNE OLUKORDPraegu kujundab Saku avalike funktsioonide ja kaubandusalade paigutust vga tugevalt Tal-linna mnt, kus toimub aktiivne autoliiklus. Sell-isel viisil jagab tee kujuneva keskuse pooleks ning kohaliku jalakija jaoks ei teki sinna jtku-vat kvaliteetset ruumi.Tulevikus ei saa autoliiklus toimida samal viisil nagu praegu.

    LHTEKOHAD

    Oleme oma ts lhtunud kahes oluliselt muutustest tuleviku hiskonnas. ks on seotud keskkon-naga ja teine rahvastiku koostise muutumisega.Seisame silmitsi demograafi lise muutusega, millegakaasneb:

    MEIE ETTEPANEKTulevikus hakkab aktiivne inimeste liikumine toimuma raudteepeatuse suunas ning philiselt kergliiklusena. Selles olukorras tekib uus akti-ivne telg, mis lbib endist Sakulletehase hoonet, mdub misahoonest ning juab korterite kvartali keskele. Seal kujuneb vana tootmishoone asemele ja Valve Pormeis-tri nitusepaviljoni krvale uusesindusvljak ning kaubandustnav.

    ERAMAJADERAMAJAD HISKONDLIKUDHISKONDLIKUDHOONEDHOONED

    KORTERMAJADKORTERMAJAD RIRITSTUSTSTUS MUUMUU

    1. rahvastiku vhenemine. Alloleval skee-mil on nidatud rahvaarvu erinevusi aastatel 1970, 2000 ja 2030. Aastaks 2030 vheneb rahvaarv Euroopas, Hiinas ja Jaapanis.

    Neist aspektidest lhtuvalt on tuleviku h-iskond ettevtlik, orienteeritud pllumajan-dusele. Saku vallas toodetav peab katma kohalike elanike vajadused aj vimaldama eks-porti naabervaldadesse ning Tallinnasse. Hin-natud on keskkonna- ja tervisesbralik eluviis, igapevastes liikumistes kasutatakse enam rbastransporti vi kergliiklusvahendeid. h-istransport on muutunud odavaks ja mugavaks liikumisvahendiks. Raudtee on seotud ker-gliikluse ja autoteedega. Lhemad vahemaad lbitakse tulevikus jalgsi vi rattaga; talvel ka

    2. rahvastiku vananemine. Aastaks 2030 on oluliselt kasvanud le 65 aastaste osakaal kogu maailmas. Eriti suure hppe on teinud Jaapan.

    soome kelgu vi suuskadel. Pikemateks vahe-maadeks kasutatakse histransporti; vhemal mral isiklikke liiklemisvahendeid (auto, elek-triauto vms).

    Elukeskkonna projekteerimisel on oluline arvestada eakatega, kelle osakaal hiskonnas on oluliselt suurenenud ja noorte peredega, et soodustada sndimust. Eakad inimesed on tu-levikus aktiivselt kaasatud nii t- kui hiskon-dlikkuse ellu.

    Maapiirkond on vike, rahulik, privaatne, ko-dune ja rohkem kohaliku thtsusega. Maal lbitavad vahemaad on lhikesed. Seal on loo-duslhedane keskkond ja pllud. Maapiirkond peaks muutma viksuse oma tugevuseks.

    Kuna osa funktsioone jb ainult linna ja need peavad olema lihtsasti kttesaadavad ka maa-piirkondade elanikele. Selleks peavad maa ja linn olema kiirelt ja mugavalt hendatud his-transpordi abil.

    Oma projektis rajasime surnuaia koos kabeliga Vna je rde, Saku aleviku phja servale. Hetkel puudu-vad Saku vallal surnuaed ja kirik. Kohalikud elanikud kivad kirikus Hageris ja Keilas.

    Jepromenaad ja kergliiklustelg kohtuvad misa par-gis.

    Projektis oleme lhtunud eeldusest, et lletehas kolib osaliselt Sakust vlja, kuna nad soovivad oma toot-mist laiendada. Pnevatesse vanadesse hoonetesse rajatakse lletehase muuseum; Sakku jvad te-hase kontoriruumid. Vabanevatesse hoonetesse pai-gutatakse skatepark, uisuhall ja saalid, millede jrele on Saku alevikul vajadus. Endiste tootmishoonete va-hel on vljak, mis laieneb je rde, kus on vimalus vabahurituste lbi viimiseks (nt jaanipev, lle fes-tival vms). lletehase ja raudtee vahele on kmpin-guala.

    Kergliiklusteed algavad lletehase ala tagant ja jt-kuvad teisel pool raudteed. Piki raudtee luna poole pikeneb sporditegevuste ala, mille res on kergliiklus-tee suusaradadega. Olemasoleva motospordistaadio-ni krvale on rajatud vlivljakud sportmngude jaoks. Garaaidealast on saanud meeste armastaud ajaviit-miskoht, kus tegeletakse oma hobidega ja pakutakse alevikurahvale teenuseid nt auto- ja kodumasinate remont ja mbli restaureerimine.

    Vga olulisel kohal aastal 2050 on pllumajandus Maaviljeluse instituut on puhkenud itsele, laien-datakse katsemaid instituudi ja maantee vahelistele aladele. Riigi tasandil peetakse oluliseks maapiirkon-dade edendamist ja riiklike funktsioonide hajutamist le Eesti Pllumajandusministeerium kolib Sakku, endisesse vallamajja.

    TELGEDE SKEEMUuel Sakul on kaks lbivat telge. ks on orienteeritud kergliiklusele see algab rongijaamast ja lpeb uue keskvljaku res vallamajaga. Teine telg lheb mda jerset promenaadi uue sur-nuaiani ning jtkub sealt kergliiklusteena piki Vna jge, judes Tallinna res asuvasse Jlgime tootmislinnakusse. Telje teine ots suundub pllule. Promenaadi res on kohvik ja skate park. In-imesed kasutavad seda telge oma igapevasteks liikumisteks.

    PRAEGUNE OLUKORD KOOS PLANEERINGU ALAGA

  • LAULUVLJAK

    SAALID

    LLETEHASEKONTOR

    MUUSEUM

    MUUSEUM

    UISUHALL

    AVAT

    AV S

    EIN

    MUUSEUM

    jalu

    tam

    ine,

    jalg

    ratta

    sit

    1km

    MOTOSPORTSTAADIONJRADA

    SKATEPARK

    KMPING

    SAUN

    MIS

    ARST

    ELANIKE VILJAPUUD

    ELANIKE AIAMAA

    MADALSDAVA KATSEMAA

    INSTITUUDI KATSEMAA

    GEENIFOND

    MEESTEKLA

    VLJAK

    PASSAA

    EAKATEKLA

    TENNIS

    MURUMNGUD

    KORVPALL JALGPALL

    TERVISE-SPORDIRADADE

    ALGUS

    SPORTMNGUD

    MAAVILJELUSE INSTITUUT

    PLLUMAJANDUS-MINISTEERIUM

    MEELELAHUTUS-KESKUS

    RI- JAESINDUS-KESKUS

    RAUDTEE-JAAM

    JEKOHVIK

    KABEL

    SAKUGMNAASIUM

    KOOL

    SKATE-PARK

    RAUD

    TEE

    KERG

    LIIKL

    USTE

    E

    KER

    GLI

    IKLU

    STEE

    VRKPALL

    PERSPEKTIIVNEKORTERELAMUTE

    MAA

    PERSPEKTIIVNEELAMUMAA

    PRIA

    Tallinna mnt

    Tallinna mnt

    Jaama

    Tallin

    na m

    nt

    ksnu

    rme t

    ee

    Staad

    ioni

    Teaduse

    Juubelita

    mmede

    allee

    Nituse

    Uus Saku

    Pargi

    Pargi

    LASTEAEDTERAKE

    LASTEAEDPIKESEKILD

    PEPEPEPEPEPEPEPEPEPEPEPEPEPEPEPPPPPEPEPEPEPEEERSRSRSRSRRSRSRRSRSRSRRRRRRRSSRSSSSSSSPEPEPPEPEPEPEEEEPEPEPEPPPEEEPPEPPPEPEPPPPPEEPPEEEPPEEPEPPPEPEPPEEPPPEEEEEPPPEEEEEPPPEEEPPEPPEEEEEEPPPPPPPPEKKTKTKTTTKTTTTTTKTTTTTKTTTTTKKKTKTTTKTKTTKKKTKTKTKTKKKKKTKKTKTKTTTKKKTKTIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIVVVVVVVVVNNNNNNNNNVVVVVNVVVVNVNVNNNNNNVNVVVVVVVNNNNVVVVVNNNNVVVVVNVNNVVVNNNVVVVVNVNVNVVVVVNVNVNVVNNVNNNNNNNEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEPPPPPPPPPPPPPPPPPP EEEEEEEEEEEEEEEENNNNNNNNNNNNNNNNNNNNEEEELELELELEELEELEELELELELLELEELE AMAAAMAMAAAMAMAMAMMMMMMAMAMAMAMMAMMMMAMAMMMAAAAAAMMMAMMUMUMUMUUMMMUMUMMUMUMMMMMMMMMMMMMAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUMMMMMMMMMUUUUMMMMMMMMM

    ksnu

    rme

    nurm

    e

    ksk

    teete

    ASENDIPLAAN1:4000

    PLLUMAJANDUSANDAAAMAMUMU NDUS-MINISTEERIUMISNIS RRRSTTTST

    Tallinna mnt

    KABELKA

    MOMOMOMMOMOMOMOMOMOMOMOMOMOMOMOMOMMOMOMOOMOOMOMOMOMOOMOOOMOMOMMOMOMOMOMMOMOMOOMOOOOMMMMMOMOMOOMOOMMMOMOMMOOMOMMMOMMMOMOMMMOOMMMMOMMOMMOMMMOOMMMMMMMOMOOOMMOMMOMMMMOMOMMOMOMOMOOOOMMMMOMMMMOMOMOOMMMMMOOMMMMOMMMOOOMOOOOMMMMOMMMMOMOOOMOMMMOOOOMMOOOMMMMOMMOOOOOOOOOOMOMOTOTOTOTOTOTOOOTOTOTOTOOOOTOOTOOOOOOOOOOT SPSPSPSPSPSSPSPSPSPPPPSPSPPPPPPPPPSPPPPPPPPPPPPSPPPPSPPPPPSPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPSPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPSSPPPPS OOOOOOOOROROOROOOOOOOOORORORORORORORORORORRORRROROROOOOROOOROROOOOOOORRORROOOROOROROOROOROOOROROOOROOOROROROROROROOOOOOROOORORROROROOOOOROROOOOOROROROORRRORROROOOOORROOORORROROOOOOORRRRROOOOOORRRRRROOOOOORRORROOOORRRROOOORRRRRROORRRRRROOOROOOOROOOOOOORRROORRRRROOORRO TTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTMMMMMMMMMMMMMMMMMMMSSSSTASTASTASTSTASTAAASTATASSSSSSSTASSSSSTASSSSSSTASSSSSTASSSTASTASTTTTTT ADIADIADIADIAAAAAAADIDADIADIADADADAAAADADDADADADIDDADADAADIADADDDDDADDDADDDD ONONONOONONONONOOOOONONONONNONONONONOOOONOOONNNONONOOONOONNNNNNNNNONONOONOONNNNONNONNNNNONONONNNNNNONNNOOOOOOONNNNNNONOOONNOOONNNNONNNNONNNNNNNOJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ RADRADRADRADRADRADRADADRADRADADADRADRADRADRADRADRADADRARADRADRADRADRADDDDDDRADRRADDDAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

    KMPING

    RAU

    RAU

    RAU

    RAUUAUURAU

    RU

    RRRAU

    RRAU

    RAUU

    RAUU

    RAU

    RAUUUUUUUU

    RRAU

    RRRDT

    ETETEEETETEEETEDTETETEEEETEEETEEDTETEEEDTE

    DTETEDTEE

    DTETETEEEDTEETEETETETEEEEETETETEEETEETETEETETEETETETETETEETEETETETETETETETETETETETETETEEETETEEETETETETEETETTTTTTEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE

    RAU

    RAUU

    RAUUUUD

    TEEEEEDTEE

    DTE

    DDDTE

    DTEEEETEEETETEEETETETEETETETETETETTEEEEEEE

    RAU

    RAUU

    RAUUD

    TEEEEEEDEEEEEEETEEEDTE

    DDDE

    DTETEEEEEEEEETEETETEETETETETEETETETETETETETETETEEEEEEEEEEEEEEEEEE

    KER

    KER

    KER

    KER

    KKER

    KER

    KERR

    KER

    KERR

    KER

    KEKEEKEKKEKEKEKEKKEKEKEKEKEKKKKKKKKKKKKKGL

    ILIGLI

    GLILIGLI

    GLILILILILILILILIGLILILIIGLI

    GLILIIIIIIILILIGLIIIIIILIIIIIILILIGLILIIGLILILIIIIILGLILIIIILILIIIIILILIIIIILILILIILILILILILIILILILILIIIIIIILLLLLLLLGLLGLLIIKIKLIIKKIKLKLKLKLLKLKLIKLKLLKLIKLIKLIKLIKLIKLKIKLKLIKLIKLKLKLKLIKIKI LKLIKLLIKLLLLLLIKIKLKLKLLLKLIKIKLIKLIKLKLIKLLIIKKLLIKKLLLIKLIKIKLKLLLIKLLKLIKLIKLIKKLIKLIKLKLI LKLLLKLKLKLIKLKLKLLKLKKLKLKLKLIKLIKLIKLLKLIKLKKLIKLIKLIKLIKLIKLKKIKLKLKLIKLKLLKKKLKLIKLKLIKLIKKKLIKLKIKIKKLKLIKLLIKIKKKIKIKIIKIKIKKKKKKIKIKKKKKKIIIKIKIKKKKKKIKIKIKKKKKIKKKIKIIKIKIKIIKIKIKIKIIKIKIKKIKIKIKIIKIKIKIKIKIKIKIIIIIIII

    USUST

    USTSTUSTSTUST

    UST

    UST

    USUSUSTTSTUST

    USTTT

    UST

    USUST

    UST

    UST

    UST

    UST

    USTSTUST

    UST

    USTTSTUSTSTUSTSTUST

    USSTT

    UST

    USUSTSTTSTTSTUSTSTTUSUST

    USTSTUST

    USTT

    UST

    UST

    UST

    USUSTSTUSTSSTUST

    UST

    USTSTTTTSTUSTTTTSTTTTTTUSUSST

    USTT

    USTT

    UST

    USTTTSTSTTUST

    USTT

    USTSTUST

    USTTSTSTSTUSTSSTSTSTSTSTUSUSTSTSTUSTT

    USSUSTSTUSTSTSTSSTUSUSST

    UST

    UST

    USTTSUSUSTSTSTUSTSTUSSSSUSSUUSSSUSUUUUSUSUSSUSUUSUUSUSUSUSUUSUSUSUSUSUUUSUSUSUSUSUSUSUUSUSUSUSUSUUSUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE

  • 1. Rongiliiklus muutub thtsaks, autoga liiklemine on liiga kulukas ja ebamugav. Rongiga saab kige kiirem-ini Tallinnasse ja lhiasula-tesse.Kergliiklusteed aktiviseeru-vad, tekivad erinevad otse-teed.

    2. lletehase tootmine kolib uude kohta, vana l-letehast hakkab lbima ker-gliiklustee. Sellega seoses tekivad sinna uued avalikud funktsioonid.Uue kergliikluse suuna lpe-tuseks ehitatakse uus valla-maja ning selle esine avalik vljak.

    Pllumajandusministeerium kolib Sakku, endise valla-maja hoonesse. Nad teevad koostd Maaviljeluse In-stituudiga, moodustub pl-lumajanduse arendamise teadusklaster.Pllumajandus muutub Saku tugevaks haruks.

    3. Uue aktiivse jalakijate tee rde hakkab koonduma kaubandustegevus. Juube-litammede allee rde raja-takse ritnavaga elukom-pleks. Vljaku lpetuseks ehitatakse vallamaja krvale rahvamaja.

    4. Ehitatakse vlja kvar-tali puudu olev front. Juube-litammede allee asemel muutub olulisemaks liikumis-suunaks kvartali sisene liiku-mistee, mis viib vljakule.

    5. Keskuse kvartali kr-vale lisanduvad elamispin-nad. Vallamaja ja lasteaia vahele hakatakse vlja ehi-tama eakate kla. Tnu kes-kuse laienemisele ja uutele korteripindadele aktiviseerub garaaide ala.

    7. Tulevikus hakkab Saku alevik arenema piki raudteed luna suunas ja keskus ti-heneb.

    6. Meie visioon Sakust on aastast 2050.

    2012 2015 2020 2030 2040 2050

    teed. maja ning selle esine avalik vljak.

    tugevaks haruks.

    ESINEMINE

    VLJAKU KASUTUSE STSENAARIUMID

    ETAPILISUSE SKEEM

    KUNSTINITUS KIRBUTURG UISUVLJAK PRASTLUNA

    VAADE KVARTALI SISSE

    HISKONDLIKUDHISKONDLIKUDHOONED

    ELAMINE

    RI JA KAUBANDUSRI JA KAUBANDUS

    LIIKUMINE PLATSILELIIKUMINE PLATSILE

    KESKUSE RUUMILISED PHIMTTED

    Keskuse ruumiline lesehitus sai alguse otsuse-ga paigutada vljak teljelt diagonaalselt kvartali sisse nitusehoone krvale.

    Et vljak mjuks suletud ruumina tekkisid lisaks nituse hoonele teised kaks hoonemahtu, kus asuvad vallamaja ja rahvamaja, kui kige akti-ivsemad ja kasutatavamad hooned vljakul. Nii mjub vljak ka funktsionaalselt olulisena. Ole-masolev vana nitusehoone saab tagasi oma galerii funktsiooni ja muutub seega ka kohali-kuks kunstikeskuseks lisades vljakule veel he olulise funktsiooni.

    Lbimurde res asuvad hoonemahud suuna-vad jalakijat erinevaid teid pidi keskuse lpe-tuseni. Philine tee on kohvikute ja erinevatele

    teenustele juurdepsudega lai jalakijate tn-av, mis viib otse vljakule. Teine tee on kauban-dustnav, kus tegutseb kohalik turg ja mis omab teisi otseselt kaubandusega seotud funktsioone. Kolmas tee on lbida kaetud aatriumiga hoo-nemaht, kus asub tegevusmaja ja olulised broo-pinnad ning mned kaubanduspinnad. Kolmas tee vib olla populaarne niteks talvel. Kes-kusele vib lheneda ka kasutades olemasol-evate elumajade ja rajatava kaubandustnava vahele jvat jalakijate park-promenaadi.

    Vljakule viivates hoonemahtudes on segune-nud ri-, kaubandus- ja elufunktsioon.

    Vljaku ja kogu keskuse disain vimaldab seda kikvimalike erinevate sndmuste jaoks mber muuta vi kohandada.

    Uusi elupindu tuleb juurde keskusest lunapool asu-vale krundile, vanuritele suunatud sotsiaalsed kortere-id saavad asuma keskusest lnepool asuval krundil. See piirab keskuse igast kljest elufunktsiooniga ja muudab ta seega aktiivselt kasutatavaks just mbrus-konna elanikele.

  • RRAAHHVVAAMMAAJJAA

    VVVAAALLLLLLAAAMMMAAAJJJAAAA

    KAUBAN

    DUSTN

    AV

    ANDN

    A

    UBAND

    ST

    AUUBAAND

    UNA

    VUST

    NAV

    KAUB

    kohvikuteohkohvkkomaitsetaimeaedeaaimma immemamm mmememmmm

    mnguvlljjakk

    222KKK

    3K

    3K

    4K

    4K

    4K

    3K

    33K

    22KK

    22KK

    33KK

    33KK

    RI - AAAAAAAJAAOONEEEENNNNOOOOO EOOOOOO ENONEOOELEEEELUHOOEL OO

    RI- JAELUHOONEEEEELUHOONEEE

    TEGEVUS-MMAAJJAA

    RIRIRIRIRII - JAJJAAAAELUHOUHUHELU OLEE OONEDOUHOONEDEDNOONOUH

    korstenkok

    RRRRRIIIDDDAAARR -UEELLAAMMUUU

    RIDA-ELAMU

    RRRIIIDDDAAA-EEELLLAAAMMMUUU

    LOOTTSSIIAAAALLL---MMAAJJAADD

    RIDA-EEEELLLLAAAAMMMMUUUU

    PIKE

    SETE

    RRAS

    SIDAS

    IKI

    AS

    PIK

    SSID

    ETER

    R

    P

    SID

    PIKKE

    SSETTE

    RRRAAS

    S

    TEEN

    USTE

    EEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE

    TNA

    VVVVVVVVVVVVVVVVVVVV

    dedememmededeitubaitumoosituiitu

    kkaakaauuggttkaa --ssskkeesskkuussss

    ililusalonggil

    tarhitektt

    jjuuksurrjukk ppkingsepppk

    pagar

    Juubelita

    mmede

    mJuub

    elime

    Ju be ita

    me

    Juubelita

    malleeeelleealleeallee

    TTeeaaddduusseee

    Pargi

    Nituse

    Uus Saku

    kohvik

    TINGMRGID

    2K

    peamine

    liikumiss

    uund

    keskuses

    rajatav krghaljastus olemasolev krghaljastus jalakijate ala puitkate

    OLEMASOLEV HOONE RAJATAV HOONE hoone korruselisus

    RIPIND

    ELAMISPIND1. kaubandustnav 28202. ri- ja eluhooned 36003. ridaelamud 8620

    15 040 m2

    UUED PINNADSAKU KESKUSES

    HISKONDLIKE

    RIPIND

    1. kaubandustnav 18102. ri- ja eluhooned 12003. tegevusmaja 4180

    7190 m2

    HISKONDLIKEHOONETE PIND

    1. kunstikeskus 11602. vallamaja 12803. rahvamaja 21604. sotsiaalpinnad 6880

    11 480 m2 11 480 m

    KOKKU 33 710 m2

    ASENDIPLAAN1:500

    VAADE PLATSILE

    Saku_A1_vrv_1Saku_A1_vrv_2Saku_A1_vrv_3Saku_A1_vrv_4

    /ColorImageDict > /JPEG2000ColorACSImageDict > /JPEG2000ColorImageDict > /AntiAliasGrayImages false /DownsampleGrayImages true /GrayImageDownsampleType /Bicubic /GrayImageResolution 300 /GrayImageDepth -1 /GrayImageDownsampleThreshold 1.50000 /EncodeGrayImages true /GrayImageFilter /DCTEncode /AutoFilterGrayImages true /GrayImageAutoFilterStrategy /JPEG /GrayACSImageDict > /GrayImageDict > /JPEG2000GrayACSImageDict > /JPEG2000GrayImageDict > /AntiAliasMonoImages false /DownsampleMonoImages true /MonoImageDownsampleType /Bicubic /MonoImageResolution 1200 /MonoImageDepth -1 /MonoImageDownsampleThreshold 1.50000 /EncodeMonoImages true /MonoImageFilter /CCITTFaxEncode /MonoImageDict > /AllowPSXObjects false /PDFX1aCheck false /PDFX3Check false /PDFXCompliantPDFOnly false /PDFXNoTrimBoxError true /PDFXTrimBoxToMediaBoxOffset [ 0.00000 0.00000 0.00000 0.00000 ] /PDFXSetBleedBoxToMediaBox true /PDFXBleedBoxToTrimBoxOffset [ 0.00000 0.00000 0.00000 0.00000 ] /PDFXOutputIntentProfile () /PDFXOutputCondition () /PDFXRegistryName (http://www.color.org) /PDFXTrapped /Unknown

    /Description >>> setdistillerparams> setpagedevice

    /ColorImageDict > /JPEG2000ColorACSImageDict > /JPEG2000ColorImageDict > /AntiAliasGrayImages false /DownsampleGrayImages true /GrayImageDownsampleType /Bicubic /GrayImageResolution 300 /GrayImageDepth -1 /GrayImageDownsampleThreshold 1.50000 /EncodeGrayImages true /GrayImageFilter /DCTEncode /AutoFilterGrayImages true /GrayImageAutoFilterStrategy /JPEG /GrayACSImageDict > /GrayImageDict > /JPEG2000GrayACSImageDict > /JPEG2000GrayImageDict > /AntiAliasMonoImages false /DownsampleMonoImages true /MonoImageDownsampleType /Bicubic /MonoImageResolution 1200 /MonoImageDepth -1 /MonoImageDownsampleThreshold 1.50000 /EncodeMonoImages true /MonoImageFilter /CCITTFaxEncode /MonoImageDict > /AllowPSXObjects false /PDFX1aCheck false /PDFX3Check false /PDFXCompliantPDFOnly false /PDFXNoTrimBoxError true /PDFXTrimBoxToMediaBoxOffset [ 0.00000 0.00000 0.00000 0.00000 ] /PDFXSetBleedBoxToMediaBox true /PDFXBleedBoxToTrimBoxOffset [ 0.00000 0.00000 0.00000 0.00000 ] /PDFXOutputIntentProfile () /PDFXOutputCondition () /PDFXRegistryName (http://www.color.org) /PDFXTrapped /Unknown

    /Description >>> setdistillerparams> setpagedevice

    /ColorImageDict > /JPEG2000ColorACSImageDict > /JPEG2000ColorImageDict > /AntiAliasGrayImages false /DownsampleGrayImages true /GrayImageDownsampleType /Bicubic /GrayImageResolution 300 /GrayImageDepth -1 /GrayImageDownsampleThreshold 1.50000 /EncodeGrayImages true /GrayImageFilter /DCTEncode /AutoFilterGrayImages true /GrayImageAutoFilterStrategy /JPEG /GrayACSImageDict > /GrayImageDict > /JPEG2000GrayACSImageDict > /JPEG2000GrayImageDict > /AntiAliasMonoImages false /DownsampleMonoImages true /MonoImageDownsampleType /Bicubic /MonoImageResolution 1200 /MonoImageDepth -1 /MonoImageDownsampleThreshold 1.50000 /EncodeMonoImages true /MonoImageFilter /CCITTFaxEncode /MonoImageDict > /AllowPSXObjects false /PDFX1aCheck false /PDFX3Check false /PDFXCompliantPDFOnly false /PDFXNoTrimBoxError true /PDFXTrimBoxToMediaBoxOffset [ 0.00000 0.00000 0.00000 0.00000 ] /PDFXSetBleedBoxToMediaBox true /PDFXBleedBoxToTrimBoxOffset [ 0.00000 0.00000 0.00000 0.00000 ] /PDFXOutputIntentProfile () /PDFXOutputCondition () /PDFXRegistryName (http://www.color.org) /PDFXTrapped /Unknown

    /Description >>> setdistillerparams> setpagedevice

    /ColorImageDict > /JPEG2000ColorACSImageDict > /JPEG2000ColorImageDict > /AntiAliasGrayImages false /DownsampleGrayImages true /GrayImageDownsampleType /Bicubic /GrayImageResolution 300 /GrayImageDepth -1 /GrayImageDownsampleThreshold 1.50000 /EncodeGrayImages true /GrayImageFilter /DCTEncode /AutoFilterGrayImages true /GrayImageAutoFilterStrategy /JPEG /GrayACSImageDict > /GrayImageDict > /JPEG2000GrayACSImageDict > /JPEG2000GrayImageDict > /AntiAliasMonoImages false /DownsampleMonoImages true /MonoImageDownsampleType /Bicubic /MonoImageResolution 1200 /MonoImageDepth -1 /MonoImageDownsampleThreshold 1.50000 /EncodeMonoImages true /MonoImageFilter /CCITTFaxEncode /MonoImageDict > /AllowPSXObjects false /PDFX1aCheck false /PDFX3Check false /PDFXCompliantPDFOnly false /PDFXNoTrimBoxError true /PDFXTrimBoxToMediaBoxOffset [ 0.00000 0.00000 0.00000 0.00000 ] /PDFXSetBleedBoxToMediaBox true /PDFXBleedBoxToTrimBoxOffset [ 0.00000 0.00000 0.00000 0.00000 ] /PDFXOutputIntentProfile () /PDFXOutputCondition () /PDFXRegistryName (http://www.color.org) /PDFXTrapped /Unknown

    /Description >>> setdistillerparams> setpagedevice