saateks - syg.edu.ee · filosoofia, ajalugu, eesti keel ja kirjandus ja b2-võõrkeel (inglise...

Aastaraamat 2015/16

Saaremaa Ühisgümnaasium 6

SAATEKS

Kooli aastaeesmärgiks oli HUVITAV KOOL. Huvitavat oli, aga veel rohkem oli

traditsioonilisust. Oli head ja oli mõtlemapanevat ... Seekord ei hakkaks ise hinnangut andma

– kujundagu valitud koolilehekirjutised ja valdkonnajuhtide kokkuvõtted kaasamõtleja

arvamust ... Aga alati saab paremini – püüame.

SÜGIS ON TAAS SÜGIS

Kuna sügisel on meedias üks enamkasutatavaid sõnu „sügis“, siis on peale minu ehk veel

neid, kes nii mõnegi korra tõlgendavad seda „SÜGis“ e Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Ehk

ongi see tähenduslik, et sügis ka meie kooli nimesse sisse kirjutatud on.

Kestab kooli 150-s juubeliaasta ja samas on algamas uus õppeaasta. Ootame põnevusega uusi

esimesi ja kümnendaid klasse. Alustamas on kooli sajas lend (eestikeelse gümnaasiumina).

Suursündmusteks saavad taas novembri lõpul toimuvad Saaremaa Miniteaduspäevad,

veebruaris Anna Raudkatsi ja Tuljaku sünnipäevale pühendatud kolmandad võistutantsimised

ning märtsis meie üks nimiüritusi – Saaremaa Miniteatripäevad – sedakorda 25-ndad.

Veebruaris korraldame taas ka oma kooli taliolümpiamängud. Aasta on täis muudki põnevat –

on ju aastaeesmärk seekord märgistatud vaid ühe sõnaga – HUVITAV. Oleme õpetajatega

selle põneva sõnaga juba tegelenud, nüüd ootame õpilastelt sama ja püüame siis juba koos

olla huvitavad, mõelda huvitavalt ja teha huvitavaid asju. Minu kadunud äi ütles ikka, et ole

kes sa oled ja tee, mida sa teed – peaasi, et oled huvitav.

Soovin kõigile õpilastele, lastevanematele, õpetajatele ja koolitöötajatele, veel kõrgkoolides

õppivatele vilistlastele ning meie kooli toetajatele ja sõpradele KENA HUVITAVAT

ÕPPEAASTAT!

KÕUTŠING KUI VÕIMALUS AIDATA

Tegelikult küll tahan reklaamida üht coachingu käsiraamatut – John Whitmore

„Tulemuslikkuse treenimine“. Sobib õpetajale, lapsevanemale, juhile. Coachingu üheks

peamiseks eesmärgiks on inimeste eneseusu tõstmine. See päästab valla inimese sisemise jõu

ja tänu sellele suudab inimene toimida parimal võimalikul moel. Coach e treener, õpetaja,

lapsevanem, abistaja, nõuandja peab mõtlema inimese potentsiaalist, mitte senistest

tulemustest. Suurem osa hindamissüsteeme on selles väga puudulikud. Inimesed (lapsed,

õpilased) on paigutatud justkui kastidesse, kust neil on nii nende endi kui juhi (õpetaja,

lapsevanema) hinnangut teades raske välja pääseda.

Kõige olulisem on osata esitada õigeid küsimusi. Kas- ja miks-küsimused need ei ole, sest

esimesed on nn suletud küsimused, mis ei võimalda edasi minna, ja teised ebamugavad,

millele ei oska või taha vastata. Pigem ikka MIDA ja MILLAL ja MIS või KUIDAS ja KUS

ja KES... Kui tahad oma last, õpilast, sõpra aidata, siis küsi – küsi nii, et ta vastates leiaks

vastused iseenda seest. Nii ta avastab end, muutub enesekindlamaks ja kasvab. Nii sureb

„peab“ ja sünnib „tahan“. Edasi viib ainult TAHAN.

RIIGIGÜMNAASIUMI TEEMAL VÕRU GÜMNAASIUMI NÄITEL

Kuna riigigümnaasiumi e nn puhta gümnaasiumi üle mõtisklemine on meil praegu aktuaalne,

siis pakun allolevas mõningaid väljavõtteid võrukate kodulehelt.

2015/16 Aastaraamat

7 Saaremaa Ühisgümnaasium

Perioodõpe. Õppetöö on korraldatud perioodõppena, st õppeaasta jaguneb kolmeks

õppeperioodiks. Igal perioodil on uus tunniplaan. Ühes perioodis (kokku 10 nädalat) õpib

õpilane 10-11 kohustuslikku kursust ehk keskendub korraga vähematele õppeainetele. Iga

periood lõppeb arvestuste nädalaga (10. nädal), mille jooksul toimub õpitud teadmiste

kokkuvõtlik hindamine. Koolivaheajad on üldiselt tavalistel aegadel. Vajadusel ja võimalusel

paigutatakse kevadperioodi lisavaheaeg.

Tunni pikkus ja tundide arv. Tund on 75 minuti pikkusega, 1 kursus = 2 x 75-minutilist

tundi nädalas ühe perioodi jooksul. Ühel koolipäeval toimub 4-5 tundi. Õppetundidele

lisanduvad klassijuhatajatund ja vajadusel järelevastamised. Klassijuhatajatunni ajal

korraldatakse ka ülekoolilisi külalisloenguid ja muid tegevusi.

Hindamine. Kursuse- ja kooliastmehinde andmisel õpitulemustele kasutatakse kohustuslike-

ja suunakursuste korral viiepallisüsteemi. Valikkursuste (va A2-võõrkeel) puhul kasutatakse

"arvestatud" või "mittearvestatud" hinnangut.

Õppesuunad. Võru Gümnaasiumis on võimalik õpinguid jätkata kolmes õppesuunas:

reaalsuund, loodussuund, humanitaarsuund. Reaalsuunas omandab õpilane lisateadmised

matemaatikast, informaatikast, füüsikast, joonestamisest ja majandusest. Loodussuund on

mõeldud õpilasele, kes soovib saada enam teadmisi loodusainetes (keemia, bioloogia,

geograafia, füüsika). Humanitaarsuuna moodustavad sotsiaalained ning keeled: usundiõpetus,

filosoofia, ajalugu, eesti keel ja kirjandus ja B2-võõrkeel (inglise keel).

Valikained. Pärast igat perioodi toimub ülekooliline valikainete nädal, mille jooksul on

võimalus igal õpilasel arendada oma oskusi ja teadmisi huvipakkuvas valdkonnas. Nädala

jooksul õpib õpilane ühte valikainet (st õppeaastas kokku kolme valikainet, va 12. klass).

Valikainete nimekirja koostamisel arvestatakse õpilaste huvisid ja soove. Valikainetele

registreerumine toimub iga õppeaasta alguses.

Õppetöö toimub Gümnaasiumi riikliku õppekava (GRÕK) alusel. Vastavalt riiklikule

õppekavale on õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul 96 kursust (1 kursus

koosneb 35 tunnist (75-minutiliste tundide korral 21 tunnist)). Neist 63 (laia matemaatika

korral 69) on õppeainete kohustuslikud kursused, mis on ühesugused ja kohustuslikud

kõigile Eesti gümnaasiumiõpilastele. Kohustuslikele kursustele lisandub Võru Gümnaasiumis

1 kursus õpilasuurimuse või praktilise töö eest ning kooli poolt valitud õppimist toetavad

lisakursused.

Ülejäänud kursused jagunevad koolis suunakursusteks ja valikkursusteks. Suunakursuseid

on kokku 7 ja need valib õpilane kooli poolt väljapakutud õppesuuna valikuga.

Suunakursused toimuvad 11. ja 12. klassis.

Igal õpilasel on võimalus valida 8 Võru Gümnaasiumis pakutavat valikkursust: 10. klassis 3

valikkursust, 11. klassis 3 valikkursust ja 12. klassis 2 valikkursust. Valikkursused on

üldjuhul ülekoolilised ja need toimuvad selleks ettenähtud valikainete nädalatel. Erandiks on

A2-võõrkeel, mis toimub perioodide jooksul ja mille valimisel peab õpilane osalema ka

valikainete nädalatel. Nädala jooksul õpib õpilane ühte valikainet, muid õppeaineid sel ajal ei

õpita.

Taotluse alusel võib kool õppetöö osana arvestada õpilase osalemist huvikoolis või mõnes

muus väljaspool kooli aset leidvas õppetegevuses. Kool arvestab õpingute osana õpilase

osalemist huvikoolis (nt õpingud muusikakoolis, kunstikoolis vm) või mõnes muus väljaspool

kooli aset leidvas õppetegevuses, kui huvikooli esindaja esitab vastavasisulise taotluse

õppeaasta alguses.

Uute koolide uutest mõtetest on küllap meilgi üht-teist õppida ja ehk ka rakendada.

Hääd huvitava kooli aasta jätku!

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021?leiaKehtiv

Aastaraamat 2015/16


JÕULUD, MITTEJÕULUD JA PSEUDOJÕULUD

Pealkiri tuleneb Saaremaa Miniteaduspäevade peaesineja Martti Kiisa avaloengust „Teadus,

mitteteadus, pseudoteadus“. Seda oli vägagi kasulik kuulata nii algajatel uurijatel kui nende

juhendajatel. Veidi sarnaselt kõlab ehk ka lugu õpilasest, kes küsis targalt: „Mis on vabadus?“

Tark rääkis, et vabadust on mitmesugust. Esimene vabadus on rumalus – see on nagu

tagajalgadele tõusnud hobune, kes viskab sind sadulast. Seetõttu tuleb hobusel tunda hiljem

ratsaniku kõva kätt. Teine vabadus on kahetsus – see on nagu kapten, kes jääb uppuvale

laevale selle asemel, et lahkuda päästepaadiga. Kolmanda vabaduse mõistmine tuleb aga alles

pärast rumalust ja kahetsust – see vabadus on nagu heinakõrs, mis kõigub tuule käes, kuid ei

murdu, sest on painduv.

Ka Jõuludega tundub olevat kolme moodi. Paljudele on nad tegelikud – rahu ja vaikuse,

mõtisklemise ja enesepuhastuse, kodu ja omaste ning uskumise aeg. Teistele kipuvad Jõulud

olema osturalli-, pidutsemis- ja mõlluaeg. On ka neid, kelle jaoks puudub Jõuludel igasugune

tähendus. Tasub mõelda, kus me asume oma väärtuste maailmas – ausus, mitteausus e

valetamine, varjamine; õppida, mitteõppida, näida õppijana jne. Kas mitte liiga sageli ei alusta

me jaatavat lauset sõnaga „Ei“? Kas mitte liiga sageli ei püüa me NÄIDA selle asemel, et

tegelikult teha ja tegelikult öelda? Kui õige püüaks vähemasti Jõulukuul elada ja olla

tegelikult? Äkki hakkab meeldima ...

MÕTLEMISE TARKUS

Soovitan lugeda (tegelikult küll lausa uurida) Alexander Kotchubei raamatut

neurolingvistilisest programmeerimisest (NLP). Miks? Sest see annab võimaluse juhtida end

tegelikult: neuro – kuidas me mõtleme, lingvistiline – mida me ütleme, programmeerimine –

kuidas end juhime, et olla efektiivsem. Võiks isegi öelda, et see on käsiraamat õnnelikuks

saamiseks.

Ja ei pea lugema algusest ning järjest, võib avada suvalisest kohast ja püüda tegelda sellega,

mis tundub jõukohasem ... Alustuseks võiks oma sõnavaras sõna „pean“ asendada sõnaga

„tahan“. Edasi oleks hea lahti saada üldistustest „kõik“ ja „alati“. Ja siis astu edasi oma

sisemise vabaduse leidmise teel.

Raamat on muu hulgas täis lühikesi mõtteskeeme, mis näitavad, kuidas me sageli spontaanselt

seostame seostamatuid asju. Alljärgnevalt üks valik neist:

Mehed! Kui peres tekib konfliktne olukord, küsige enda käest: kas tahate, et teil oleks õigus

või tahate olla õnnelikud?

Ühes töötajate intervjueerimise protsessis: „Hetkel näen arengut ainult allamäge veeremas ...“

Oi, kes te sellised olete?

Me oleme sinu ajud. Saime teada, et oled armunud ja tulime hüvasti jätma.

- Tere, kas see on must sõstar?

- Ei, see on punane sõstar?

- Aga miks see on valge?

- Sest on veel roheline ...

2015/16 Aastaraamat


Kui näed mürgist ämblikku, siis hirm, mida sa tunned, pole tõeline. Tõeline hirm algab siis,

kui see ämblik su vaateväljast kaob ...

Kas sa tahad olla õnnelik? Siis ära sori oma mälus ...

Vahel juhtub nii: sa veel vaikid, aga sinust on juba valesti aru saadud!

Lasteaia vaikse tunni ajal mõtlesid nutikad kasvatajad laste jaoks välja uue konkursi: kes

esimesena magama jääb, see võib mitte magada!

Rebane palus jänesel eeslile iseloomustuse kirjutada. Jänes kirjutas, et „juhm“ ja „põikpäine“.

Rebane täpsustas, et see on iseloomustus karjääri jaoks. Jänes kirjutas uuesti: „kindlameelne

oma uskumustes ja sihikindel nende saavutamisel ...“

Muidugi peab sul olema oma arvamus. Kohe ma räägin sulle, milline see peab olema ...

Õpetaja küsib koolis: „Lapsed, mis ajal tuleb õunu korjata?“

Esimene õpilane: „Augustis!“

Teine õpilane: „Septembris!“

Kolmas õpilane: „Siis, kui koer on ketis!“

Ära kunagi ütle: „Ma eksisin.“ Parem ütle: „Näed, kui huvitavalt välja kukkus ...“

Ma tean vähemalt kahte inimest, kes kindla peale teavad, kuidas riiki juhtida. Kahjuks

töötavad nad mõlemad taksojuhina ...

Mina vastutan üksnes selle eest, mida ma ütlesin, mitte aga selle eest, mida sa kuulsid.

Julget sammumist eneseleidmise teel!

RAHULIKKE JÕULE

Juba üle veerandsajandi algavad jõulud ikka kapiitlikontserdi ja kabaree esietendusega. Need

on meie õpilased ja õpetajad ja nad on suutnud loodetavasti meid kõiki ikka heldima panna.

Järgmine hommik on alati eriline – Jõulud on kohal. Natuke planeerimist, viimaste kingituste

muretsemist, mitmeks päevaks toitude ostmist ja maale – nii kiiresti, kui võimalik. Ja siis –

jõulutuled majale, jõulukuusk õues ja jõulukuusk toas, oma jõuluvorstide tegemine,

jõulufilmid ja jõulusaun, jõulutoidud ja jõululaud ... Ju nii on kõigil. Lapsed ja lapselapsed

saab vastu võetud lõkkega ning mõnikord ka mõne raketiga. Muidugi põlevad ka õueküünlad

ja -tõrvikud.

Kiire elurütm ja tormituultene detsember tõi meelde ka ühe loo valitsejast, kes soovis saada

pilti, millel oleks kujutatud täiuslikku rahu. Pakutu hulgast valis ta välja pildi, millel

ähvardavate kõledate mägede kohal oli tormimöllus taevas, sadas vihma ja sähvis äike ning

kaljuseinast paiskus alla vahune kosk. Kose taga aga paistis väike põõsake, millele üks lind

oli pesa teinud ja haudus oma järglasi. Valitseja ütles: „Tõeline rahu ei tähenda kohta, kus on

vaikne ja rahulik, kus pole müra, pinget ja ohte. Tõeline rahu on see, kui hoolimata

ümbritsevast tormist säilitatakse rahu ja vaikus oma südames.“

Aastaraamat 2015/16


Alles nädalavahetusel maalt tulingi – linnud laulsid, rähn toksis, päike piilus, rohi rohetas –

kevad? Lund küll ei ole, aga asemele pakutakse haruldast jõulutäiskuud. Nautigem siis seda,

mida antakse ja tundkem rõõmu lähedastega koosolemise ajast.

JUBA POOL TUNDI ROHKEM

Tõepoolest – kui me läksime koolivaheajale, jäi valge aeg veelgi lühemaks, ja peale Jõule

hakkas taas pikenema. Uuesti kooli tulles on päevad juba pool tundi pikemad – küllap see

juba annab ka lisaenergiat, et jõuda edukalt õppeaasta lõpuni.

Alanud uus aasta viib aga mõtted tagasi mõõdunusse. Kuidas peaks minevikusse suhtuma?

Vana tark hiinlane kõndis lumisel väljal ja silmas nutvat vana naist. „Miks sa nutad?“ küsis ta

naiselt. „Miks ma ei peaks nutma, mõeldes oma lõppevast elust, kadunud noorusest ja ilust

ning mehest, keda armastasin? Jumal on julm, et on andnud mulle võime mäletada. Ta teab, et

hakkan meenutama oma elu kevadet ja puhken siis nutma.“ Vanamees seisis lumisel väljal,

vaatas mõttesse vajunult ainult ühte punkti ja naeratas. Naine jättis nutmise. „Mida sa näed?“

küsis ta. „Roosipõldu,“ vastas vana hiinlane. „Jumal on helde, et on andnud mulle võimaluse

mäletada. Ta teab, et talvel meenutan ma alati kevadet ja naeratan.“

Eks me saame kõik mõelda, et kuidas läks ja mis saab edasi. Koolijuhil on alati põhjust

mõelda minevikule, et teha kõik parema tuleviku nimel. Mis siis meelde tuleb:

- kooli 150. aastapäevale pühendatud väga meeleolukas vilistlaste kokkutulek;

- kooli ajalooraamatu kolmas osa;

- üheksa nimelist pinki kooli ees;

- lepped toetajafirmadega õpilaspreemiate väljaandmiseks;

- lausa nelja üleriigilise ürituse edukas korraldamine: koolinoorte segakooride

konkusrss-festival, Anna Raudkatsi nimelise 2. võistutantsimine, miniteatripäevad,

miniteaduspäevad;

- Esimene Üleriigiline Õpilaste Teadusfestival on nüüd ajalugu.

Esmaspäevahommikuselt Terevisioonilt oli uhke tunne kuulda, et Saaremaa

Ühisgümnaasiumit nimetati seal kõige suuremaks tegijaks. Sügav kummardus meie

bioloogidele – nii õpetajatele Ingele ja Mardile kui õpilastele. Küllap avaldasid muljet

ka Indreku kujundatud ja Andi Roosta poolt valmistatud posterid. Me oleme küll juba

ammu harjunud nende iga-aastaste uurimistööde võitudega, aga esimesel nii

suurejoonelisel noorteadlaste konkursil tundub see ometi sammuna uute kõrguste

suunas. Samas võiks ju unistada, et ka teistes õppeainetes jõutakse teadusfestivalile;

- HEV-osakonna areng nii sisuliselt kui ka materiaalselt (LV-lt suur toetus);

- lõpuks valminud töötajate stend;

- kooli söökla veelgi kiirem „uus hingamine“ – uued masinad, uued lauad-toolid ...

- wifi nii 3. korrusel kui ka hostelis;

- uued arvutid õpetajatele ja arvutiklassi (kõik pole veel paigas);

- muusikat õpetav koolikell;

- ehk ka nii põhikooli kui ka gümnaasiumi jõulupeod e tänu 9. ja 12. klassidele...

Nii võiks mõtlema ja kirjutama jääda...

Ka murekohad on olemas – eelkõige nn riigigümnaasiumi problemaatika, aga ka peaaegu

samatähtis õpilaskodu tulevik. Saame mõelda ja veelkord mõelda ja siis taas mõelda e üheksa

korda mõõda ja üks kord lõika...

2015/16 Aastaraamat


ÜHEKSA

Saame mõelda ja veelkord mõelda ja siis taas mõelda e üheksa korda mõõda ja üks kord

lõika... Nii sai eelmine kord lõpetatud. Vahepeal pidasime kooli 97-ndat sünnipäeva

eestikeelse gümnaasiumina, kus taas tõusis esile number üheksa – üheksa toetajafirmat meie

lõpetajate stipendimidele ja üheksa kooli gümnaasiumina eksisteerimise 150-ndaks

sünnipäevaks kingitud pinki kooli ees. Kui kooli eestikeelse ajaloo alguse ristsummade

ristsumma leiame, saame, et 15.01.1919 tähendab numeroloogia uskujatele üheksat. Üheksate

põhielement on tuli ja see omakorda tähendab rõõmsust ja särasilmsust, eestvedamist,

edasipüüdlikust, teiste inspireerimist, innustunumist ja hääd huumorimeelt. Selline kool meil

siis ja usutavasti teeb see kool ka meid selliseks.

Nädalavahetusel olin oma maakodus – lumine ja pühalik rahu ja vaikus. Ehk püüaksime seda

looduse andi oma südametes ja hingedes säilitada ... Tagasi linna jõudes oli siiski ülihää ka

esimesed suusakilomeetrid läbida. Kui hing kosub tunnetamisest, siis füüsise jaoks peab

ikkagi midagi ette võtma ...

Lõppenud nädalal sai 25-seks Krevera. PALJU ÕNNE. Suurem pidu koos oma vilistlastega

toimub küll veebruaris, aga kohe selle järgi saavad 25-seks ka Miniteatripäevad. Saame

juubeldada. Reedel olid Raekotta kutsutud ka kõiksugu preemiate nominendid. Oli hää meel,

et sellega tunnustati nii meie HEV-osakonna tööd eesotsas Monikaga, õpilasuurimistööde

juhendajaid Inget ja Marti ning kooli teadusteatri juhendajaid Railit ja Arnet. Pärispreemia sai

küll vaid teadusteater, aga eks teisedki haridusasutused tee tunnustamist väärivaid tegusid...

Aeg jookseb edasi, päevad pikenevad – nautigem iga antud hetke!

KÜMME AASTAT TAGASI

Õppenõukogus toimunud rühmatööde tulemusel saime aastaeesmärgiks VÕLGLASTETA JA

PUUDUJATETA AASTA. Õppeaasta oli siis 2005/06.

Olulisemateks märksõnadeks said:

- me teeme kõik selleks, et õpilased ei puuduks; kodu teavitab meili / telefoni teel / sekretär

helistab vanematele;

- kümnendikele eriline tähelepanu;

- väldime konfliktide teket õpilastega mistahes põhjustel;

- arvestame õpilaste individuaalseid iseärasusi;

- viime läbi eriti edasiviivaid arenguvestlusi;

- õpime koostama häid individuaalõppeplaane;

- tegeleme metoodiliste võtete mitmekesistamisega;

- kiidame õpilasi rohkem ja naeratame 300 korda päevas;

- teeme kõik ja rohkemgi, et õpilased tuleksid konsultatsioonidele;

- loome uue hindamissüsteemi ja täidame seda; ei soosi puudumisi ja massilisi järelvastamisi;

- toetame õpilastuutorlust;

- hinded peavad kajastuma nii õpetaja kui ka õpilase päevikus.

PEAAEGU KÕIK SÕLTUB MEIST ENDIST- ÕPETAJATEST.

ÕPETAJA EI RÄÄGI ÕPILASTELE OMA ISIKLIKEST PROBLEEMIDEST.

ÕPETAJA EI KRITISEERI KOLLEEGE ÕPILASTE EES.

ÕPETAJA EI VIHASTA, ÕIENDA EGA KARJU ÕPILASTE PEALE.

Õpetaja on eeskujuks nii õpilastele, lastevanematele kui ka kolleegidele.

Aastaraamat 2015/16


Õpetaja on väga hea suhtleja õpilaste, lastevanemate ja kolleegidega.

Õpetaja on positiivse ellusuhtumisega ja väljendab seda kõikjal.

Õpetaja on õpilaste suhtes inimlik ja mõistev.

Õpetaja õpetab õpilasi õppima nii, et õpilased sellest aru saavad.

Õpetaja on kooli PR-töö võti.

Kuidas teame, et oleme eesmärgini jõudnud?

ME OLEME ISE PAREMAD JA ÕPETAME PAREMINI, st

- on vähem puudujaid;

- on vähem järeltöölisi;

- on vähem võlglasi veerandite lõppudes;

- on vähem suvetöölisi;

- keegi ei jää klassikursust kordama ega lahku õpiedutuse pärast koolist;

- jätkub edu aineolümpiaadidel;

- veelgi tõusevad riigieksamite tulemused;

- me meeldime oma õpilastele, nende vanematele ja üksteisele;

- eelkooli tuleb palju lapsi ja 1.klassi soovijate hulk kasvab;

- 10. klassi juletakse ja tahetakse tulla üha rohkem.

MEILE MEELDIB SELLINE TÖÖ, KOOL JA ÕPILASED.

Kümme aastat on möödunud ... Saame mõelda ...

Kena jätkuvat huvitava kooli aastat kõigile!

SÜÜTA KÜÜNAL

Teine veebruar on olnud küünlapäev – ikka ja alati. Just sel päeval murtakse talve selgroog

järjekordselt, kuigi Saaremaal võib talv sellega just alata. Seekord tundub, et mis läind, see

läind e talv tundub otsa saavat. Linnud laulavad, päike lõkendab ja õhus ongi kevad. Aga –

siiski on piisavalt pikk veel pime aeg ja küünalde süütamine ka täitsa pragmaatiline. Veel on

aknaid, kust paistavad advendituled, veel on tuledesäras kuuski, veel on jõuluhardust ... Ja see

on ju millesse sa usud: sõbral on sünnipäev – süüta küünal, juba taevasoleval emal on

surmaaastapäev ja juba taevas oleval isal on sünniaaastapäev – süüta küünal, ämmal on

sünnipäev - süüta küünal, abikaasal on sünnipäev – süüta küünal, oma riigil on sünnipäev –

süüta küünal... Põhjuseid küünla süütamiseks võib olla lõputult – kooli olümpiamängud,

aineolümpiaadide kordaminekud, ..., lihtsalt linnulaul ja järjest pikemalt paistev päike ...

Kui vähegi võimalust, siis süüta kamin või isegi lõke. Elus tuli on kui elus inimene – mida

rohkem tuld, seda rohkem armastatud inimesi, seda rohkem kauneid mälestusi ja seda rohkem

jõudu, millest elada...

LUGUPEETUD SPORTLASED, OLÜMPIALE TULNUD RAHVAD, KÜLALISED,

KORRALDAJAD!

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ESIMESTEST OLÜMPIAMÄNGUDEST ON

MÖÖDAS 24 SPORTI TÄIS AASTAT – AASTA OLI SIIS 1992. TOLLE ÕPPEAASTA

KOOLI AASTARAAMATUST LOEME:

„SELLE AASTA ESIMESEKS SUURÜRITUSEKS OLID OLÜMPIAMÄNGUD 28.-29.

SEPT. ÜRITUS SAI ALGUSE JUBA PAAR PÄEVA VAREM, KUI KESKKOOLI

KOMITEE KÄIS KELLAMÄEL OLÜMPIATULD SÜÜTAMAS. AVATSEREMOONIA

OLI VÕIMAS JA PIDULIK, PARODEERITI BARCELONAT- ESINESID VÕIMLEJAD

2015/16 Aastaraamat


JA OOPERISOLISTID. PÕHJALIKULT KAJASTAS SÜNDMUST KA KOHALIK PRESS

– TOLLAL OLI KURESSAARES KA KOHALIK TELEVISIOON. VÕISTLUSPÄEVAL

VÕIS NÄHA KÕIKI HUVITAVAID SPORDIALASID, MIS MAAILMAS OLEMAS ON-

KUULIJÄNN, TAGURPIDI KAUGUSHÜPE, RATSUTAMINE, TAGURPIDI PAARIS

ODAVISE, PALLI PÜÜDMINE ETTE VISKELT JNE, JNE. 7.-12. KLASSIDE

ÜLDVÕIDU SAI EDUMAANIA KHAANIRIIGI HAAREM E 12A KLASS. OLÜMPIA

JÄTTIS KÕIGILE VÄGEVA FEELINGU JA JÄÄB KINDLASTI KAUAKS MEELDE.“

ELAGU ESIMESED OLÜMPIAMÄNGUD! (aplaus)

MUIDE SAMAL AASTAL TULI MEIE KOOLI VÕISTKOND KA TV10

OLÜMPIASTARDI ÜLDVÕITJAKS- TREENERITEKS ENN LAANEMÄE JA AIVAR

TÕNUS. (aplaus)

KAKS AASTAT HILJEM, 1994.A MÄRTSIS, TOIMUSID ESIMESED

TALIOLÜMPIAMÄNGUD JA TÄNASEKS OLEME KOOLI ÜHEKSANDATE

OLÜMPIAMÄNGUDE LÄVEL.

ON PASLIK KOHT MEENUTADA, ET KOOLI OLÜMPIAMÄNGUDE IDEE

AUTORITEKS OLID NÜÜD JUBA MEIE HULGAST LAHKUNUD KLASSIVENNAD,

TOLLANE HUVIJUHT TOOMAS KIVI JA KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA URMAS

VEVERS. KÜLLAP UUDISTAVAD NAD MEID TÄNA PILVEPIIRILIT. OLGEM VIIVU

OMA MÕTETES NENDEGA. (hetk vaikust)

Üle saja aasta tagasi tegi Pierre de Coubertin antiiksest spordiideaalist uuesti tõelisuse. Ta sai innustust prantsuse konservatiivfilosoofi Hippolyte Taine reisikirjast, milles too kirjeldas Inglismaa public school'i. "(Inglismaa õpilased) peavad õppima maksimaalselt kaheksa tundi päevas. Meil (Prantsusmaal) kestab koolipäev üksteist tundi, mis on täiesti üle mõistuse. Kasvav noor vajab liikumist, on mõistusevastane sundida teda kasutama vaid ajusid, muuta ta paigal istuvaks kirjakoiks. De Coubertin reisis Inglismaale ja Ameerika Ühendriikidesse, et tutvuda sealsete koolide ja nende kehalise kasvatusega. Ta võttis omaks filosoofia, mille kohaselt tõelises koolis on ühendatud vaimne kasvatus ja sport, eriti võistkonnaalad. De Coubertini hingesugulane ja lähedane sõber oli dominikaani preester Henri-Martin Didon, kes ülistas saksa koolisüsteemi ja selle osa kehalist kasvatust. Didon oli viimased aastad töötanud rektorina Pariisis, koolis, mille ukse kohal seisis deviis - Citius! Altius! Fortius! (Kiiremini, kõrgemale, tugevamini!). RÄÄGITU VIITAB IGATI SELLELE, ET KAASAEGSETE OLÜMPIAMÄNGUDE IDEE SAI ALGUSE KOOLIST JA NÜÜD ON TA KOOLIS TAGASI.

OLÜMPIAMÄNGUD ÜHENDAVAD MAID JA RAHVAID, KOOLIOLÜMPIAMÄNGUD

LIIDAVAD KOOLIPERET JA ON OLULISED, ET TEADVUSTADA KÕIGILE MEILE-

VAID TERVES KEHAS SAAB OLLA TERVE VAIM.

TÄNAN KÕIKI OSALEVAID MAID, ET OLETE TÄNA SIIN JA VALMIS ANDMA

ENDAST PARIMA!

TÄNAN KORRALDAVA MAA MEESKONDA, KÕIKI KORRALDAJAID, ET ME

OLEME VALMIS, ET MEIL ON LIPP, TULI, HÜMN JA ET ON ÄRA TEHTUD

ETTEVALMISTUSED MÄNGUDE ÕNNESTUMISEKS!

Aastaraamat 2015/16


TÄNAN KATUSEPAKKUJAID, SPORDIHOONE TÖÖKAT KOLLEKTIIVI, ET SAAME

SEAL SOOJAS OLLA!

SOOVIN KÕIGILE EDUKAT JA MEELDEJÄÄVAT PÄEVA JA KUULUTAN

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÜHEKSANDAD OLÜMPIAMÄNGUD AVATUKS!

ELAGU EESTI VABARIIK – IGAVESTI!

Oma riik on kõigepealt oma kodu, oma pere, oma lapsed, lapselapsed ja vanemad.

Oma riik on oma sõbrad, nende pered ja nende hääolu.

Oma riik on eestlus, eesti keel, eesti meel ja eestlaslik jonn, et olla nagu tahad olla.

Oma riik on on Eesti igikestvus.

Meie asi on elada nii, et oma riik oleks olemas.

Meie asi on tegutseda nii, et oma riik üha areneks.

Meie asi oleks iga päev teha miskit oma riigi hääks.

ALUSTAGEM SELLEST, ET IGAS EESTI KODUS LEHVIKS EESTI LIPP KOGUAEG.

Südamlikku ja sooja kodumaa sünnipäeva!

TAAS NARRATIIVIDEST MEIE ELUS

Minu väimees, meie kooli vilistlane Taavi Larionov, kinkis ühe hää Katrin Aedma raamatu

„Avalik esinemine. Lugude jõud ja kasutamine esinemisel“. Soovitan soojalt, sest peale

ohtrate lugude saab häid näpunäiteid nii nende kasutamiseks kui ka loomiseks. Kordan

veelkord, et on lugude aeg – narratiivid mitte ainult ei müü, vaid lausa juhivad maailma...

Neid lugedes või kuuldes muutud ise targemaks ja neid kasutades teed targemaks teisi.

Allolevas mõned lood loetud raamatust.

Viimases presidendikõnes oli ohtralt tähelepanu pööratud pagulusele. Lood tulevad ka siin

appi ...

Sa sõidad Saksa autoga, jood Vene viina, sööd Itaalia pitsat ja Türgi gebabi, jood Brasiilia

kohvi, vaatad Ameerika filme. Sinu huumor on juutidelt, tee, mida sa jood, Tamilist, pluus,

mida kannad, Indiast, kell Šveitsist. Õli, mida kasutad, tuleb Saudi Araabiast, elektroonika

aga ilmselt Hiinast. Kasutad rooma numbreid ja ladina tähestikku. Ja ikka sa kaebled, et Sinu

naaber on immigrant?!

Järgnevast luuletusest ei ole täpselt teada, kas ta oli ühe afroameerika lapse 2005. a parima

luuletusena preemia saanu või raadiohitt aastast 1996:

Kui mina sünnin, olen must.

Kui ma sirgun, olen must.

Kui ma võtan päikest, olen must.

Kui ma kardan, olen must.

Kui ma olen haige, olen must.

Ja sina, valge tüüp...

Kui sa sünnid, oled roosa.

Kui sa sirgud, oled valge.

Kui sa päevitad, oled punane.

Kui sul on külm, oled sinine.

Kui sa kardad, oled kollane.

2015/16 Aastaraamat


Kui sa oled haige, oled roheline.

Kui sa sured, oled hall.

Ja sa kutsud mind värviliseks?

Natuke ka õpetamise-õppimise teemal ja neid lugusid on palju ... Kuna tundub, et

traditsiooniline õpetamine-kasvatamine on natuke hätta jäämas, siis on ehk narratiividest abi

meie järelkasvu arendamisel ...

Pärast pikka mäkke ronimist leidsid vaimsusele pürgijad end suure Õpetaja ees. Sügavalt

kummardudes esitasid nad küsimuse, mis nii kaua nende sees oli põlenud: „Kuidas saada

targaks?“ Õpetaja vastas: „Heade valikutega!“ „Aga Õpetaja, kuidas me teeme häid

valikuid?“ „Kogemustega,“ kostis Õpetaja. „Ja kuidas me saame kogemuse?“ „Halbade

valikutega,“ naeratas Õpetaja.

Head lugemist ja lugude loomist elust enesest!

EMAKEELEPÄEVAST VIIS AASTAT TAGASI JA TÄNA

Nädalavahetusel tihaste laulu kuuldes, räätsadega lumevallidel turnides (viis aastat tagasi) ja

esimest grilli tehes sai üsna tõsiselt mõttesse jääda? Kui meil on probleeme suure lume, libeda

tee, pritsivate loikude ja muu taolisega, siis Jaapanis (viis aastat tagasi)... Maavärin, tsunami,

võimalik tuumakatastroof, vulkaanipurse - meil pole õrna aimugi ühestki neist. Me isegi ei

kujuta ette, et tsunami pühib maailmakaardilt Kuressaare linna või et maakonna rahvastikust

jääb järgi pool või veelgi vähem. Ehk mõtleme üle ja ehk võiksime elada palju õnnelikumalt

siin ja praegu, kui adume, et suur osa meie õnnest peitub meie maas?!

Meie riigilipud lehvivad emakeelepäeva auks. On lugeda, et Läti Henriku poolt kirja pandud

esimene eestikeelne lause oli „Laula, laula, pappi” saarlaste suust, kes ühe saksa preestri

surnuks piinasid. Täna ennustatavat, et kui meie elu nii jätkub nagu täna, siis saab viimaseks

eestikeelseks kirjalikuks lauseks maailmas „Roki, roki, luuser” Facebooki e-inimeste poolt,

kes selle saatel kustutavad internetist viimase eesti keelt emakeelena rääkiva inimese.

Emakeelepäev saab viieteistaastaseks ja seda enam on põhjus olla õnnelik, et esimest korda

korraldati koolis emakeelekonkurss. Aavikute majamuuseumis kõiki osalejaid tänades ja

parimaid õnnitledes tekkis üsna kindel vaade tulevikku: „Eesti keel jääb”. Meil on ju

keeleuuendaja Aavik, meil on meie innovaatilised eesti keele õpetajad ja meil on meie tublid

õpilased. Mõelda ju võiks veel saare murde ja saarluse hoidmisele ning vastavatele

õpilasuurimistöödele...

Aga üks on kindel- emakeel on isamaa suurim väärtus! Vaid siis saame olla meie ise – vaid

siis on olemas iseseisvus, demokraatia, arvamuste vabadus ja valikute võimalus... Vaid siis

saame mõelda eestlastena ja vaid siis saab eestlust pärandada. Nii imelik, kui see ka ei tundu,

on emakeelepäeval koos nii ema kui isa – emakeel ja isamaa. Pere on tõepoolest kõige alus ja

me teame, et ka koolis algab kõik perest. Kui pere on tugev, pole probleeme ka

kooliõpingutes. Soovin kõigile – hoidkem oma lähedasi; siis saab hoitud ka emakeel ja

isamaa.

Täna, viis aastat hiljem, on meie elu ja tõekspidamisi muutmas kooselu- ja

pagulasproblemaatika. Arutletakse inglisekeelse doktoriõppe võimalikkuse üle ja

muretsetakse arvutikeele poolt risustatava emakeele säilimise pärast. Uusi raamatuid ilmub ja

ostetakse siiski üha rohkem just paberkandjal ja mõnele kirjanikule on riigi poolt antud lausa

Aastaraamat 2015/16


kirjanikupalk. Ka Aavikute majamuuseum on sõna otseses mõttes uuesti sündinud. On

emakeelepäeva kahekümnes sünnipäev. Kristjan Jaak Peterson elas vaid ühe aasta võrra

vanemaks. Meie kõik koos saame oma emakeele jaoks rohkem teha.

PLANEERIMINE ON OLULINE

Eksamite aeg üha läheneb ja kindlasti võib see tekitada hirmu – et kuidas ma jõuan ja kuidas

hakkama saan. Üks võlusõna on kahtlemata „planeerimine“, kusjuures oluline on just paindlik

planeerimine. See tähendab eelkõige, et nurjumine tuleb planeerida juba plaani sisse. Inimese

teeb ju õnnetuks eeldus, et kõik läheb hästi – pidevalt saab aga rõõmustada, kui arvad, et kõik

läheb halvasti. Me kasvame siis, kui meis tekib arusaam, et asjad lähevad halvasti selleks, et

meil paremini hakkaks minema. Me peame murduma selleks, et saada tugevamaks.

Parim viis, teha asju vähemasti poole paremini, on kirjutada üles kõik tähtsam, mida pead

homme (või eksamiteks) tegema. Edasi tuleb need nummerdada tähtsuse järjekorras ja siis

kõik järjest ära teha, aga nii, et iga järgmise asjaga alustad alles siis, kui eelmine on valmis.

Iga muu süsteem või süsteemitus annab kindlasti halvema tulemuse. Kui nii planeerid iga

päeva ja seega kogu nädalat ja niimoodi ka kuid, siis pole võimalik saada läbikukkujaks. Ja

see on universaalne seadus – niimoodi mõeldes saad efektiivsemalt ka kevadisi aiatöid teha,

korterit remontida ja üldse elada.

Arukat planeerimist soovides

VABANDAMISE PÕHITÕED

Eksimine on inimlik ja inimestena me eksimegi. Teeme väiksemaid või suuremaid vigu,

unustame oma lubadusi, saame hakkama naljadega, mis võivad solvata jne, jne. Tegelikult ei

ela me päris veatult päevagi. Aga kas me tunnistame oma vigu ja vabandame, kui oleme

haiget teinud?

Minu ühe lemmikraamatu, Randy Pauschi „Viimane loeng“, abil saan kirjeldada kaht kõige

tavalisemat halba vabandamisviisi:

1) „Mul on kahju, et sa end minu tehtu pärast halvasti tunned.“ (Sellega proovitakse

emotsionaalset leevendust pakkuda, aga kahjuks ei kavatseta haava ennast ravida.)

2) „Palun vabandust oma käitumise pärast, aga sina pead ka minu ees vabandama.“ (See

ei ole vabandamine, vaid soov, et teine sinu ees vabandaks.)

Õige vabandamine koosneb kolmest osast:

1) Käitusin valesti.

2) Tunnen end halvasti, kuna tegin sellega sulle liiga.

3) Kuidas saaksin tehtut heastada.

Kolmandale küsimusele vastates võivad mõned sind küll ära kasutada, aga enamik pakuvad

siiski kergemaid heastamisvõimalusi ja näevad olukorra parandamise nimel ka ise vaeva.

Aga mis siis saab, kui vabandan kellegi ees, aga too ei kavatsegi minu ees vabandada?

Vastuseks on. „See ei sõltu sinust, ära lase end sellest häirida.“

Siira vabandamisoskuse arendamist soovides

2015/16 Aastaraamat


TASAKAAL MEIS ENDIS

Kevad on kevadväsimuse aeg. Stress, pinged, ärevus ja probleemid muudkui kuhjuvad ja

tasakaal kipub kaduma. Õnne valemid tasub meelde tuletada. Seekord kasutagem selleks

tasakaalu leidmise tarkusi Alexander Kotchubei raamatust „Mõtlemise tarkus“.

Meie tasakaalu mõjutab meie elu e kuidas me elame. Kui see jagada tinglikult neljaks, saame

isikliku, pere, töö (õpilaste puhul õpingute) ja sotsiaalse elu.

Isiklik tasakaal on minu mõtete ja keha koostoimimise valem. Tuleb hakkama saada ja vahel

ka harjuda oma haigustega. Meie vaimne elu sõltub suuresti meie tervisest ja neid tuleb

mõistlikus kooskõlas hoida.

Pere tasakaal tähendab, et minu arusaam perest peab kokku minema reaalsusega. Kui soovin

rohkemat, tuleb selle poole püüelda. Kui ei suuda, tuleb muuta arusaama e pere definitsiooni.

Töö (õpilaste puhul õpingute) tasakaal on üsna muutuv. Siin sõltub palju muutuvatest

eesmärkidest ja ambitsioonidest. See on teekond, kus me võime sageli libastuda. Kellele on

tähtis palk, kellele töö olemus, kellele mikrokliima, kellele lihtsalt rahulik „äraolemine“.

Kellele on tähtsad hinded, kellele eneseareng, kellele lõputunnistuse kättesaamine, kellele

lihtsalt „mõnus olemine“.

Sotsiaalse elu tasakaal väljendub meie püüdes omada vähemalt üht sõpra või sõbrannat. Alati

ei tohiks vaid tööst või perest rääkida. Sõbrad saavad olla puhvriks, mis aitavad korrastada

meie mõttemaailma. Nendega suhtlemine arendab silmaringi ja eneseväljendusoskust NING

arendab isiksust.

Kui kõik tasakaalud toimivad, oledki õnnelik.

Oskuslikku tasakaalu leidmist soovides

TERITA SAAGI

Aeg-ajalt kohe tasub vanu asju meelde tuletada. Täna soovitan end taasvärskendada Sean

Covey „Väga efektiivse teismelise 7 harjumusega“. Kuna inimene kipub olema oma

harjumuste ori, siis tasub nende harjumuste kujundamisega vaeva näha. Covey raamat annab

selleks hulgaliselt retsepte ja mõtteainest.

Harjumus 1: Ole tasakaalukas. Vastuta oma tegude eest.

Harjumus 2: Alusta oma sügavaimatest mõtetest. Pane paika oma elu ülesanne ja eesmärgid.

Harjumus 3: Olulised asjad esimesena.

Harjumus 4: Mõtle positiivselt. Sisenda endale, et kõik võivad olla võitjad.

Harjumus 5: Püüa enne mõista ja siis mõistetud olla. Kuula inimesi ka tegelikult.

Harjumus 6: Koostöö.

Harjumus 7: Terita saagi. Täienda end pidevalt.

Viimane neist on ehk üks intrigeerivamaid. Teame ju isegi, et nüri saega pole mõtet saagida.

Nii tuleb ka iseennast pidevalt uuendada:

- oma keha e võimle, söö õigesti, maga hästi, oska puhata;

- oma aju e loe, kirjuta, omanda uusi oskusi;

- oma südant e ehita suhteid, ole abiks, naera;

Aastaraamat 2015/16


- oma hinge e mediteeri, pea päevikut.

Tärganud kevad ja saabunud soojus annavad enesega olemiseks ja enese elu mõtestamiseks

üha uusi võimalusi. Jaluta metsas, kuula linnulaulu, naudi päikesetõuse ja loojanguid, imetle

järjest värvikirevamaid lilleaasu, kuula merelaine loksumist, tee lõket... ning mõtle positiivselt

ja edasiviivalt.

Harjumusi muutvat kevadet soovides

ALUSTA ALGUSEST

Ehk sai eelmisel korral enesearendamisest kirjutades selle lõppfaasi natuke üle tähtsustatud.

Küllap on kõige õigem ennast siiski algusest revideerida. Kevad on taasärkamise, uute

lubaduste ja ka hulluste aeg. Siiski – jäägem tasakaalukateks. Tänane kiiresti pöörlev maailm,

nutitelefonid, sotsiaalvõrgustikud, meedia jms nõuavad kiirreageerimist – tihti ei jõuta aga

piisavalt süveneda. Ole hää ja võta endale siiski aega mõtelda, vaagida, nõu küsida ja alles siis

vastata või otsustada. Sean Covey jaoks on tasakaalutus reageerimine pikemalt mõtlemata:

Süüdista kõikides oma probleemides oma vanemaid, nõmedaid õpetajaid, kehva

ümbruskonda, oma tüdruk- või poiss-sõpra, valitsust või kedagi teist. Ole ohver. Ära vastuta

oma tegude eest. Käitu nagu loom. Kui su kõht on tühi – söö. Kui keegi su peale karjub, karju

vastu. Kui sa tahad teha midagi, mille kohta sa tead, et see on halb, tee seda ikka.

Tasakaalukad inimesed on teisest puust:

- nad ei ole kergesti solvatavad;

- nad vastutavad oma valikute eest;

- nad mõtlevad enne, kui tegutsevad;

- nad elavad üle selle, kui midagi halba juhtub;

- nad keskenduvad asjadele, mille heaks nad saavad midagi ära teha, ja ei muretse

asjade pärast, mille heaks nad ei saa midagi teha.

Kui veel lühemalt öelda, tähendab tasakaalukus kaht asja:

1) oma tegude eest vastutamist;

2) suudan- suhtumist.

Üks Ameerika lendur ütles kord, et ta hakkas ühel hetkel tähele panema, et saavutuste-

inimesed istuvad harva käed rüpes ning ootavad, et neile kõik sülle kukuks. Nad läksid välja

ja kukkusid ise asjadele sülle.

On aeg suuta ja vastutada – olles tasakaalukas.

Innustavat (t)ärkamisaja jätku soovides

AKTUSEKÕNEST NELJANDATELE

Lugupeetud Saaremaa Ühisgümnaasiumi algkooli lõpetajad, emad-isad, õpetajad. Täna juba

20-ndat aastat on meie suure kooli esimeseks lõpuaktuseks meie kõige nooremate lõpuaktus.

Aitäh teile, emad, aitäh teile, isad, aitäh teile, õpetajad! Teie koostöö vili ja tegu on siin -

kokku 49 lõpetajat. Te olete tõesti nii õppinud, et teil oli õigus saada pruuniks teiseks juuniks.

Teist autahvlile kantakse 31 (neist 12 ainult viielised):

4.a Robin Keerd, Gätlin Rauniste, Rickie Magnus Jojo Roberts, Raul Joaquin Seppel,

Arabella Soolind, Kristina Sõster, Triinu-Liis Toom, Liisa Viljaste;

2015/16 Aastaraamat


4.b Rico Robert Alliksoon, Marisa McCourt, Kirke Viik, Karmen Viilup.

Lisaks veel autahvlile:

4.a Karl Kaldjärv, Karmen Kundrats, Ats Lepamets, Romi Liise Roomets,

Lisete Loviiise Saagpakk, Kennet Puiestee, Lisete Vahu, Romet Vilter;

4.b Maria Heleen Kald, Artur Kuning, Ingel Helena Mägi, Freia Eva Peetersoo,

Jan Erich Sarapuu, Carmen Zabellevitš, Martin Truverk, Anet Tõnus, Martti Vaska, Karro

Vatsfeld, Vivian Viil.

Õppenõukogu kiituse saavad neljadele-viitele õppimise eest:

4.a Lauri Steinberg, Kevin Zukker, Veikko Väliaho, Susanna Õun;

4.b Karel Klütsnik, Kaspar Nau, Grestiin Niitmets.

Olete koolis teinud just seda, mida ka kooli motoks olev lause rõhutab „Sapere aude e Söanda

olla tark“. Veetke sama targalt ka suve ja olge pruunid ka 1. septembril.

Järgmine kooliaasta on teile suurte muudatuste aasta, sest peaaegu kõik on teisiti: saate uue

klassijuhataja, kes õpetab vaid üht õppeainet; saate palju uusi õpetajaid; saate palju

klassiruume ja rohkem korruseid; küllap muudki uut, huvitavat ja ehk segadust tekitavat ...

Aga ärge kaotage pead, püüdke ikka jääda iseendaks.

Tuleb meelde jutt ühest kuningast, kes kord aeda astudes nägi, et kõik puud, põõsad ja lilled

on närbumas. Tamm kaebas, et ta sureb, sest ei suuda olla sama kõrge kui mänd. Mänd kurtis,

et ei suuda kasvatada viinamarju nagu viinapuu. Too oli aga ahastuses, et tal polnud selliseid

õisi nagu roosil ... Vaid üks lill rõõmustas oma värskuse ja iluga. Kui kuningas küsis, miks ta

nii õnnelik on, vastas lill: „Mind istutati ju sellepärast, et ma rõõmu pakuks. Seepärast ma

tunnen, et ma ei saa olla keegi muu kui ma olen. Ja sellisena püüan anda endast parima.“

Ja jääge tänast päeva mäletama – tehke fotosid ja kirjutage oma mõtted üles, et meenutada

vanas eas ja rääkida tänasest ka oma lastele ja lastelastele.

Tänane päev on teie päev ja see päev on juba laulu sisse pandud – TEINE JUUNI – pruuniks

saamise päev, algkooli lõpetamise päev.

Kaunist suve kõigile – nii neljandikele kui ka kõigile teistele!

ARMSAD PÄEVAKANGELASED, KALLID ÕPETAJAD, LUGUPEETUD

LAPSEVANEMAD, KÕIK AKTUSELISED! (Põhikooli lõpuaktusel)

Täna ja just siin on meil kõigil võimalus mõelda meid saatnud koolilugudele. Milline oli minu

esimene koolipäev, mille eest sain oma esimese viie, oma esimese kahe, oma esimese

märkuse. Kes on olnud minu lemmikõpetajad. Milliseid koerusi olen teinud. Mille pärast olen

olnud õnnelik. Mida on kool mulle tegelikult andnud ja millise jälje olen ise kooli jätnud.

Olge hääd ja pange need kirja – ajalugu ja tulevased põlved on tänulikud.

Ja et te nii noortena veel ajalugu ei loe, siis näitena teile ka eelmise aasta aktusel ette loetud

1993. aastal 75. lennus lõpetanud näitleja ja mägironija Andres Karu meenutus: „Legend

matemaatika õpetajast Opast oli veel suurem, kui ta ise. Teisel ehk algklasside korrusel räägiti

lugusid, kuidas ta tihtilugu õppimata jätnud lapse neljanda korruse aknast välja viskab või tal

kaks sõrme koos kriidiga küljest hammustab. Me kartsime teda kollektiivselt. Kuid teises

klassis oli vaja ennast ju tõestama hakata. Nii lubasin ma ühel päeval klassivendadele, et

lähen vahetunni ajal üles neljandale korrusele. See kõlas julgelt, sest me ei tohtinud isegi

kolmandale korrusele minna, neljandast rääkimata. Aga ma läksin, sest oli ju lubatud. Teised

hiilisid järele ja nägidki mind varsti neljandal korrusel seismas ja neile armulikult lehvitamas.

Aastaraamat 2015/16


Kuid sellega ma ei piirdunud – tahtsin minna veel kõrgemale ehk ronida redelit mööda kuni

pööningu luugini, et olla legend juba oma eluajal. Kui ma sain jala teisele redelipulgale, pani

keegi mulle tohutu kämbla õlale. Vaatasin üle õla ja nägin kolmekümne sentimeetri kaugusel

Opa ümarat prillidega nägu. „Nüüd on kõik“, mõtlesin ja lasin hirmust püksid märjaks.

Päriselt. Opa aga vaatas mulle rahulikult otsa ja küsis: „Kas sa ei peaks mitte teisel korrusel

olema?“ Ning hetk hiljem ma seal olingi. Endiselt kangelasena ja õnnelik selle üle, et

koolivorm oli tumesinine ja polnud aru saada, kas see on märg või mitte.“

Mäletate – midagi sellist või natuke teisiti toimus ju siis, kui polnud enam oma klassiruumi,

vaid pidi hakkama rändama. Ühtedele meeldis avarduv maailm oma uute vabadustega, teised

olid väga häiritud alanud trepirännetest ja oma koduklassi kaotamisest. Aga kõigest hoolimata

olete nüüd siin – põhikooli lõpuaktusel.

Teid on täna siin 47. Aitäh teile, et kohale jõudsite!

9. klassi lõpetavad kiituskirjaga e ainult viitega:

Diana Alt 9.b

Jutta Loviisa Juht 9.b

Karl Hendrik Tamkivi 9.b

Lisaks neile kantakse autahvlile järgmised õpilased:

9.a: Triinu Jakson, Mihkel Rasu

9.b: Kerman Keerd, Oliver Moring, Elo Nõmm, Emma Siigur, Sander Truu

Õppenõukogu kiituse saavad:

9.a: Triinu Loho, Annika Luhaäär, Garel Muul, Markus Toomsalu

9.b: Mihkel Ait, Ida Johanna Loel, Mihkel Lõuk, Kärt Roost, Jürgen Truu, Liisa Veliste

Ja muide – lõpueksamid sooritasid ainult viitele Diana Alt, Triinu Jakson, Jutta Loviisa Juht,

Kerman Keerd, Elo Nõmm, Henri Paomees, Karl Hendrik Tamkivi. Ja seda on kindlasti

rohkem, kui tavaliselt.

Te olete väga tublid olnud ka aineolümpiaadidel. Kui rääkida ainult üleriigiliste olümpiaadide

lõppvoorudest, siis kooli aastaõpilane Karl Hendrik Tamkivi sai bioloogiaolümpiaadi 1. koha,

samuti GLOBE keskkonnauuringute konverentsi 1. koha ja ruli laureaadiks ka Saaremaa

Miniteaduspäevadel. Diana Alt tuli bioloogiaolümpiaadil 3. kohale ja keskkonnaalaste

uurimistööde konkursil 2. kohale. Ka Elo Nõmm saavutas keskkonnaalaste uurimistööde

konkursil 2. koha ja Jutta Loviisa Juht naases muusikaolümpiaadilt pronksdiplomiga.

Karl Hendrik Tamkivi oli kolmas ja Diana Alt olid kokkuvõttes lausa nii tublid, et jõudsid ka

kooli Teaduse TOP10-s vastavalt kolmandale ja seitsmendale kohale.

Tänukirja aktiivsuse eest kooli huvitegevuses saavad Diana Alt, Jutta Loviisa Juht, Oliver

Moring, Aleksandra Männik, Elo Nõmm, Henri Paomees, Kerdo Salujärv ja Emma Siigur.

Aga veel. Selleaastasele linnapea vastuvõtule olid kutsutud mitmed meie üheksandikud. Mida

nende kohta siis seal ka räägiti:

2015/16 Aastaraamat


Triinu Loho - heasüdamlik, hooliv, alati abivalmis, rahulik ja tasakaalukas neiu. Omab

lennukaid ideid ning suurt soovi midagi ise oma kätega teha. Hea silmaga fotograaf, tänu

kellele on jäädvustatud parimad ja huvitavamad hetked klassi ja lennu tegemistest.

Mihkel Rasu - tark, suure potentsiaaliga noormees, kes oskab argumenteeritult kaasa rääkida

erinevatel teemadel. Omab alati kindlat seisukohta ja suudab ennast teha arusaadavaks ka

teistele. Hea huumorisoonega, särav isiksus, kes lihtsalt nakatab oma rõõmsameelsusega.

Suurepärane sportlane.

Jutta Loviisa Juht - väga loominguline tüdruk (laulab,tantsib, mängib klaverit). Saab ka ise

muusikapala kirjutamisega hakkama. Tugev organisaator, aktiivne. Ei löö millelegi kätt ette,

mis vaja ära teha. Väga sihikindel, teab oma eesmärki ja püüdleb selle poole. Äärmiselt

sõbralik ja alati abivalmis.

Diana Alt - väga kohusetundlik, nutikas, töökas. Rahulik ja rõõmsameelne, ei lähe kunagi

närvi. Temaga on lihtne suhelda, ta on sõbralik ja jutukas. Väga positiivse ellusuhtumisega

heasüdamlik tüdruk.

Elo Nõmm - äärmiselt kohusetundlik, tema peale saab alati kindel olla. Väga hooliv, mõistev,

heatahtlik, sõbralik. Temas on nagu kaks poolt: kui on vaja mõelda täiskasvanulikult, siis saab

Elo sellega suurepäraselt hakkama. Kui on aga vaja loomingulist ja mängulist mõtlemist, ei

ole Elost paremat - ta on väga hea näitleja.

Karl Hendrik Tamkivi - teeb kõike suure pühendumisega, väga kohusetundlik. Teab, kui

mingi ülesanne võetud, siis see tuleb korralikult ära teha. Väga laia silmaringiga ja nutikas.

Aktiivne ja sportlik. Julge, sõbralik, abivalmis. Alati korrektne ja viisakas.

Küllap teis kõigis on juba omajagu ainest, mis kastes ja kasvatades muutub üha

väärtuslikumaks ...

Sellesse aulasse mahub täna palju armastust. Siin istuvad oma lapsi heldival pilgul vaatavad

emad-isad ja oma õpilasi hindavalt takseerivad õpetajad.

Armsad õpetajad, lugupeetud emad-isad. Me poleks täna siin, kui ei oleks teid. AITÄH

TEILE! Täna saame koos tagasi vaadata, et veel paremini edasi minna - ikka koos - tütred ja

pojad, emad ja isad, õpetajad ja kool.

Siia sobivad ka meie 60. lennu vilistlase, täna siin lapsevanemana osaleva Jaanus Tamkivi

sõnad meie kooli ajalooraamatust:

„Hindan väga neid kunagisi kooliaastaid siin Kuressaares, pean hea sõnaga meeles oma

kunagisi õpetajaid ja klassikaaslasi. Selleks, et inimene saaks kasvada, peavad tal olema

juured. Juured, mis on kinni oma isakodus, kodukandis, koolis, sõprades, kodumaas,

kultuuris. Siis puu püsib, ei kuku ümber…“

Lugupeetud lõpetajad.

Meie kooli põhieesmärk on: „Traditsioonidel põhineva innovaatilise gümnaasiumina

valmistada ette õpilasi edasiõppimiseks, elukestvaks õppeks ja õnnelikuks eluks kiiresti

muutuvas globaliseeruvas maailmas.“

Ma tean, et tahate saada veel tugevamateks, ma usun, et juurte jõud on veel vajalik ja ma

loodan, et te ei ole veel liiga õnnelikud, et jätkata omas koolis, et saada veelgi paremini

ettevalmistatud veelgi õnnelikumaks eluks. Juba esmaspäeva hommikul ootab kooli sekretär

Aastaraamat 2015/16


teie dokumente gümnaasiumis jätkamiseks. Ja kes lähevad muudele „jahimaadele“, siis mingu

teil seal kenasti.

Hääd pidupäeva kõigile!

ARMSAD PÄEVAKANGELASED, KALLID ÕPETAJAD, LUGUPEETUD

LAPSEVANEMAD, KÕIK AKTUSELISED ! (Gümnaasiumi lõpuaktusel)

Meie kooli põhieesmärk on sõnastatud nii:

Traditsioonidel põhineva innovaatilise gümnaasiumina valmistada õpilasi ette edukaks

edasiõppimiseks, elukestvaks õppeks ja õnnelikuks eluks kiiresti muutuvas globaliseeruvas

maailmas.

Me oleme püüdnud seda järgida ja te peaksite olema enam-vähem valmis. Siiski võiks uskuda

ka seda, et õnn ei ole mitte kohalejõudmine, vaid teelolek. Ärge siis pikalt peatuge või kui,

siis selleks, et tagasi vaadata ja meenutada.

Teid vaadates ja tundes ei saa mina näiteks aru, kust tuleb see meedias pidevalt korrutatav

tees „Eesti lapsed on maailma ühed kõige õnnetumad“. Näitleja ja lavastaja Ott Aardam, meie

80. lennu 1998. aastal lõpetanu, mõtiskleb kooli ajalooraamatus: „... üldse on see

gümnaasiumiaeg inimese kujunemises selline murdeline. Kõik meeled on lahti, palju on

huvitavat, ahvatlevat, aga selgroogu ja sihti on veel vähe. Et selles udus mitte ära eksida,

selleks on vaja häid inimesi kõrvale. Minu jaoks oligi see nende kolme aasta kõige suurem

väärtus – inimesed. Mul oli õnn sattuda kooli koos inimestega, kes olid mulle kõige paremas

mõttes eeskujuks. Pean siin silmas nii õpetajaid kui koolikaaslasi. Sest ega ju kool ei ole vaid

koht, kus õpitakse selgeks 2 x 2. Vähemalt sama palju õpitakse koolis, kuidas olla inimene

teiste inimestega koos ...“

Usun, et teiegi suurim väärtus olete te ise – teie lend oma ühtsuses, avatuses ja siiruses,

pealehakkamises ja ära tegemises. Teist lahkuda on tõesti kahju, sest olete nii ütlemata

mönusad.

Aga kuhu me siis tänaseks jõudnud oleme? Saaremaa Ühisgümnaasiumi 98. lend on 61-

liikmeline:

Gümnaasiumi lõpetavad kuldmedaliga:

Kaarel Ernits 12.c

Viviana Vilter 12.c

Hõbemedaliga lõpetavad:

Monika Mander 12.a

Laura Kaldjärv 12.c

Lauri Leemet 12.c

Lisaks neile kantakse autahvlile:

12.a: Hanna Keidong, Kristiin Koppel, Brenda Parbus, Teele Tilts, Hanna Mari Villsaar

12.b: Annabel Keerd, Maria-Helena Palijenko, Aneth Pokk

12.c: Liisbet Antsaar, Kerttu Jaus

Õppenõukogu kiituse saavad:

2015/16 Aastaraamat


12.b: Katrina Kaasik, Heleri Soe

12.c: Indro Kottise, Teet Land

Mitmete Kuressaare firmade poolt toetatavad 200-eurosed preemiad saavad järgmised

lõpetajad:

Smidt Metalli toetatav P. H. von Frey nimeline matemaatikapreemia – Kaarel Ernits 12.c

Luksusjahi toetatav F. Heinmetsa nimeline füüsikapreemia – Kaarel Ernits 12.c

Seelighti toetatav P. Saagpaku nimeline inglise keele preemia – Pirjo Mononen 12.a

Installatsiooni Kompanii toetatav O. Timmase nimeline kunstipreemia – Victoria Käesel 12.a

S-Linki toetatav A. Uustulndi nimeline kirjanduspreemia – Hanna Mari Villsaar 12.a

Klotoidi toetatav parima sportlase preemia – Kaarel Ernits 12.c

Siim Ehituse toetatav kultuuripreemia – Maria Pihlak 12.c

Gelomi toetatav keskkonnapreemia – Katrina Kaasik 12.b

Teetormaja toetatav arvutipreemia – Indro Kottise 12.c

Lisaks veel:

Peter Heinicheni saksa keele preemia – Lauri Leemet 12.c

Ja 100-eurone Lions-klubide Kuressaare ja Karkku sõprusstipendium – Eva Haavel 12.c klass

Riigieksamid on seljataga. Eesti keeles said üle 90 punkti Kerttu Jaus (94), Heleri Soe (91).

Lisaks oli üle 80 punkti saajaid veel 15. Inglise keele parimad olid Pirjo Mononen (97), Triin

Rebbas (96), Teet Land (95), Roland Brandt (92), Hanna Keidong (92), Martin Priske (92) ja

Johannes Rooso (92). Üle 80 punkti saajaid oli veel 20. Laias matemaatikas said harvaesineva

100 punkti lausa 3 õpilast: Kaarel Ernits, Laura Kaldjärv, Lauri Leemet. Üle 90 punkti said

veel Teet Land (95), Vivian Vilter (95) ja Johannes Rooso (94). Üle 80 punkti saajaid oli veel

2. Kitsa matemaatika parim tulemus oli Laura Jürisson 83 punktiga.

Olete väga tublid olnud ka aineolümpiaadidel. Kui seada piiriks maakonna esikuuikusse

jõudmine, siis sellega on hakkama saanud:

Lauri Leemet – matemaatikas, füüsikas, keemias, geograafias, saksa keeles, inglise keeles,

ajaloos ja ühiskonnaõpetuses;

Laura Kaldjärv – matemaatikas, füüsikas, keemias, bioloogias, emakeeles ja vene keeles;

Kaarel Ernits – matemaatikas, füüsikas, keemias ja geograafias;

Monika Mander – emakeeles, vene keeles ja lingvistikas;

Hanna Aksalu – bioloogias ja ajaloos;

Teet Land – inglise keeles ja lingvistikas;

Hanna Keidong, Katrina Kaasik, Marite Lõhmussaar ja Lauri Ratas – bioloogias;

Roland Brandt, Pirjo Mononen, Triin Rebbas ja Martin Priske – inglise keeles;

Teele Tilts ja Johannes Rooso – geograafias;

Hanna Mari Villsaar ja Kerttu Jaus – emakeeles;

Aneth Pokk – keemias;

Hendri Aksalu – ajaloos;

Victoria Käesel – kunstiõpetuses.

Te olete olnud väga hakkajad ka kooli õppetöövälises tegevuses. Lõputunnistustega koos

saavad tänukirjad aktiivsuse eest huvitegevuses:

12.a - Olev Sten Erik Jõgi, Kristiin Koppel, Kertu Lehtsaar, Monika Mander, Johanna-Liisa

Mölder, Eliis Paas, Teele Tilts, Hanna-Mari Villsaar;

12.b - Anna Maria Lember, Maria-Helena Palijenko, Lauri Ratas, Jakob Saare, Heleri Soe;

Aastaraamat 2015/16


12.c Liisbet Antsaar, Kaarel Ernits, Eva Haavel, Laura Jürisson, Teet Land, Maria Pihlak,

Martin Priske, Ekke Kaarel Rand, Johannes Rooso.

Paljud saavad ka kooli huvitegevuse tunnistuse, mis on nii kui ka inglise keelne. Sealt saab

ülevaate teie huvitegevusest ja saavutustest:

Näitering Kreisise koosseisus on laureaaditiitleid võitnud Taaniel Bormann, Kertu Lehtsaar,

Anna Maria Lember, Lauri Ratas ja Jakob Saare.

Luuleteater Kreveras on sedasama teinud Olev Sten Erik Jõgi, Eva Haavel, Hanna Mari

Villsaar, Maria-Helena Palijenko, Ekke Kaarel Rand, Mihkel Šesterikov ning paljude

individuaalsete tiitlitega pärjatud Maria Pihlak ja Teele Tilts.

Kammerkoor Kreedoga on üleriigilise koorikonkursil ilma teinud Roland Brandt, Kristiin

Koppel, Kertu Lehtsaar, Monika Mander, Johanna-Liisa Mölder, Laura Kaldjärv, Teet Land,

Kevin Maranik, Maria Pihlak ja Ekke Kaarel Rand.

Varsakabja on tippu viinud Teet Land ja Ekke Kaarel Rand.

Rahvatantsurühma Öieti on nautimisväärseks teinud Kertu Lehtsaar, Anna Maria Lember,

Aneth Pokk, Lauri Ratas, Jakob Saare, Heleri Soe, Laura Kaldjärv ja Tiina Soots

Bridžiringi taset on hoidnud Anna Maria Lember, Hendrik Aksalu, Indro Kottise, Teet Land,

Kevin Maranik ja Ekke Kaarel Rand.

Loodusteaduslike uurimuste ringi liikmed Hanna Keidong, Katrina Kaasik ja Tiina Soots

saavutasid kõrgeid kohti üleriigiliselt keskkonnaalaste uurimistööde konkursilt.

Teadusteatri Krempel noorteadlastest näitlejad olid Kaarel Ernits, Martin Priske ja Johannes

Rooso.

Tean, et teie töid ja tegemisi on täis ka muusika-, kunsti- ja spordikool, huvikool Inspira ja

erinevate valdkondade klubid.

Õpilasesinduses on kooli elu juhtinud Kristiin Koppel, Johanna-Liisa Mölder, Anna Maria

Lember, Maria-Helena Palijenko, Liisbet Antsaar, Laura Jürisson, Teet Land, Maria Pihlak,

Martin Priske ja Johannes Rooso.

Aitäh klassivanematele Monika Mandre, Lauri Ratas ja Marju Viskus ning Martin Priske.

Armsad õpetajad, lugupeetud emad-isad. Vaadake neid – meie päevakangelasi. See on ju teie

töö – teie rõõmud ja mured, teie eesmärgid ja unistused, ka teie vead ja veaparandused. Aitäh

teile! Täna saame koos tagasi vaadata, et järgmistega veel paremini edasi minna. Nemad

peavad juba ise minema – kõigepealt vastu oma ülehomme öösel algavale iseseisvale suvele

ja siis suuri muutusi toovale sügisele. Aga meie oleme ikka olemas, sest küllap tahavad nad

ka edaspidi kodust oma muredele abi, probleemidele lahendusi, kodusoojust ja armastust. Ja

on päris kindel, et nad tulevad ka kooli rääkima, kuidas neil läheb ja kokkutulekutele, et elu

ilusaimat aega meenutada... Ja nüüd veel üks lugu ...

Rooma riigi konsul Cicero kutsus enda juurde tolle aja kuulsaima filosoofi kreeklase Zenoni

ja küsis: „Räägi, mida saab inimene õppida ja mida mitte.“ Zenon vastas: „Esimene asi, mida

2015/16 Aastaraamat


õppida ei saa, on taktitunne. Üks inimene on taktitundeline, tuhat ei ole. Kui taktitundetu

hakkab matkima taktitundelist, tekib nähtus, mida nimetatakse viisakuseks. Teine asi, mida

ära õppida ei saa, on maitse. Ühel seda on, kümnel tuhandel mitte. Arukamad valivad endale

eeskuju, nii tekib mood. Kolmas asi, mida õppida ei saa, on vaprus ja julgus. Üks on julge,

sada tuhat mitte. Tavaline inimene on nii arg, et tal on selle pärast piinlik. Nii tekib nähtus,

mida nimetatakse hulljulguseks.“ Cicero ütles selle peale: „Kallis kreeklane, sa jätsid

nimetamata ühe väga olulise asja, mida meie, roomlased, juba ammu teame – ka

huumorimeelt ei saa õppida. Seegi peab olema kaasasündinud.“ Selle peale vastas Zenon:

„Meie, kreeklased, oleme juba sajandeid veendunud selles, et huumorimeel koosneb kolmest

komponendist: taktitundest, maitsest ja julgusest.“

Nii soovingi teile kõigile isukat tööd huumorimeelega – küll siis tuleb kõik muugi.

Ja lõpetan meie kooli 1991. aastal 73. lennus lõpetanud laulja Olari Viikholmi katkega

ajalooraamatust: „ Kogu Saaremaal veedetud aeg paneb mind praegu mõtlema sellele, kui hea

keskkond tervete ja tegijate inimeste- isiksuste võrsumiseks see on ... Oma saare huumorit

ning saarlaslikku pealehakkamist kasutades olen erinevate elualade inimestega sageli kergelt

kontakti saavutanud ning ühine keel on tihti eduka tuleviku pant. Mõelgem, kui palju

Saaremaalt pärit suuri inimesi on Eesti saanud – arvan, et just meie psühholoogiline keskkond

on niivõrd viljakas. Äi pole paremat paika üleskasvamiseks kut Saaremaa!“

Seega – minge, õppige maailma tundma, saage veel targemaks ja tulge siis tagasi, et ka teie

lastest asja saaks.

Kena pidupäeva kõigile!

HÄÄD LUGEMIST JA KAASAMÕTLEMIST KÕIGILE ...

Viljar Aro, koolijuht

saateks - syg.edu.ee · filosoofia, ajalugu, eesti keel ja kirjandus ja b2-võõrkeel (inglise...

Documents