saarepeedi sõnumid juuni 2010

Täna infolehes:

Uued vallakodanikud

vallavalitsuse vastuvõtul 1

Vallavalitsuse ja volikogu

istugid 2

Koolis algas suvevaheaeg! 3

Õppisime noortega

avalikku esinemist! 6

10 aastat MTÜ Spordiklubi 6

Rukkilill pidas sünnipäeva 7

Emadepäeva kontsert

rahvamajas 8

Teeme ära 2010 9

Valla teede ülevaatusest 9

Teeme Ära! raames 10

Gordoni Perekool

Saarepeedil 10

Spordist 11

TEATED JA INFO 12

Nagu juba traditsiooniks on

saanud, kutsuti ka sel aastal 1. juunil ,

lastekaitsepäeval, meie vastsed

vallakodanikud , koos emade-isade ja

õdede-vendadega, vallava lit suse

v a s t u v õ t u l e . P ä r a s t v ä i k e s t

tervituskontserti Saarepeedi

lasteaia mudilaste poolt ja

volikogu esimehe Marek

Tanvaldi tervituskõnet asusid

volikogu esimees ja vallavanem

Salme Koplikask väikestele

kodanike le hõbelus ika id

jagama. Iga laps sai lusika,

millele oli graveeritud lapse nimi

ja sünnikuupäev. Lusikad üle

antud, istut i veel ühises

kohvilauas ning lasti hea maitsta

p i d u p ä e v a t o r d i l . K e n a

koosviibimise lõpetas ühispildi

tegemine.

Sel aastal olid

vastuvõtule kutsutud:

Darleen Mugur, Marleen

Viltmann, Kr isto Kalevi

Hirvinen, Laura Schulz, Kelli

Hensen, Marten Miilen, Keiti-

Lisanne Hunt ja Karl-Feliks

Sadam

Uued vallakodanikud vallavalitsuse vastuvõtul

S A A R E P E E D I V A L L A I N F O L E H T

JUUNI 2010

Nr 55

Saarepeedi sõnumid Nr 55 2

15. aprillil:

Nõ ustut i V i l ja nd i l inna

seisukohtadega ühe gümnaasiumi

moodustamiseks.

K i n n i t a t i S a a r e p e e d i

Vallavalitsuse palgakorralduse

alused.

Võeti vastu Saarepeedi valla

ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni

arengukava aastateks 2010-2025.

Vaadati üle ja jäeti kehtima

11 . 1 2 . 2 00 8 . a ke ht e s t a t ud

Saarepeedi valla üldplaneering.

Eraldati raha reservfondist

seltsitegevusele.

K o o s k õ l a s t a t i L ä ä n e

Regionaa lse Maanteeamet i

maavara kaevandamise loa taotlus

ehituskruusa kaevandamiseks

Varesemäe kruusakarjäärist.

A l u s t a t i A S

Hoolekandeteenused taotluse

a lu s e l d e t a i lp l a n e e r i n g u

koostamist Karula külas Karula

maja katast riüksusel kahe

peremaja ehitamiseks koos

abihoonetega.

K o o s k õ l a s t a t i L ä ä n e

Regionaa lse Maanteeamet i

geoloogilise uuringu loa taotlus

Välgita kruusamaardla Välgita II

uuringuruumis geo loogilise

uuringu teostamiseks.

20. mail:

Astuti Eesti Maaomavalitsuste

Liidu liikmeks ja määrati

Saarepeedi valla esindajad.

Kehtestati Kaitseliidu Sakala

Maleva kinnistu detailplaneering

Saarepeedi vallas Peetrimõisa

külas staabi- ja tagalakeskuse

ehitamiseks.

Vallavolikogu istungid

13. aprilli istungil:

Väljastati Lembit Sikk’ule

avaliku ürituse korraldamise luba

1 0 . - 1 3 . 0 6 . 2 0 1 0 t o i m u v a

reklaamürituse läbiviimiseks

Peetrimõisa külas.

M ä ä r a t i ü h e k o r d s e d

sotsiaaltoetused valla eelarvest

vähek ind lust atud is ikute le

hädavajalike kulutuste osaliseks

katmiseks kogusummas 3 177

krooni.

Tehti Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumajale ettepanek eestkoste

seadmiseks.

O t s u s t a t i a n d a ü ü r i l e

munitsipaalkorter.

Väljastati ehitusluba OÜ-le

Jao t usvõ r k e lek t r ie ner g ia

jaotusvõrgu ehitamiseks Karula

külas Uus-Karula kinnistul.

Eraldati valla 2010.a eelarve

reservfondist 2 000 krooni.

M u u d e t i S a a r e p e e d i

Vallavalitsuse 15.09.2009.a

korraldust nr 187.

28. aprilli istungil:

Määrati toimetulekutoetused

summas 9 137 krooni.



vä h e k in d lu s t a t u d is ik u le


katmiseks kogusummas 300

krooni.

Määrati esindaja Saarepeedi

Kooli atesteerimiskomisjoni.

O t s u s t a t i a n d a ü ü r i l e

munitsipaalkorter.



M ä ä r a t i

projekteerimistingimused:

- Tobraselja külas Pärna

ma a ü k s u s e l e ü k s ik e l a mu

projekteerimiseks.

Anti kirjalik nõusolek saun-

garaaži püstitamiseks Välgita

külas Kangro kinnistul.

Väljastati 3 ehitusluba:

elamu rekonstrueerimiseks Moori

külas Võidumaa kinnistul;

raadiolingi masti ehitamiseks

Karu la kü las Uus- Karu la

kinnistul;

laululava-puhkeala ehitamiseks

Saarepeedi külas Saarepeedi

puhkemaastiku kinnistul.

A n t i d e t a i l p l a n e e r i n g u

lähteseisukohad Karula külas

Karula maja kinnistul kahe

peremaja ehitamiseks koos

a b i h o o n e t e g a , k r u n d i

hoonestusala piir it lemiseks,

ehitusõiguse, liikluskorralduse

ning tehnovõrkude- ja rajatiste

asukoha määramiseks.

Määrati katastriüksustele koha-

aadressid ja sihtotstarbed:

Saarepeedi küla Mäekalda

kinnistu;

Vallavalitsuse istungid


Saarepeedi küla Vana koolimaja

kinnistu;

Saarepeedi küla Saarepeedi

kuivati kinnistu;


puhkemaastiku kinnistu;


kinnistu;

Saarepeedi küla Vana-Vallamaja

kinnistu;

Saarepeedi küla Saarepeedi kooli

kinnistu.

14. mai istungil:



vähek ind lust atud is ikute le


katmiseks kogusummas 2 590

krooni. Üheksale isikule eraldati

kokku 61 rm küttepuid.

Määrati ühekordne täiendav

sotsiaaltoetus riigieelarvelistest

vahenditest kogusummas 696

krooni.

Tunnistati kehtetuks Saarepeedi

Vallavalitsuse 28.04.2010.a

korraldus nr 41.



25. mai istungil:

Määrati toimetulekutoetused

summas 11 257 krooni.

Väljastati 4 ehitusluba:

elamu püstitamiseks Auksi külas

Tammejärve kinnistul;

abihoone püstitamiseks Auksi

külas Tammejärve kinnistul;

elamu püstitamiseks Peetrimõisa

külas Vana Tee kinnistul;

kuivati ehitamiseks Auksi külas

Kääriku kinnistul.

Koolilastel on alanud suvine

väljateenitud puhkus. Vaatamata

soojadele päikeselistele ilmadele

ja suurele soovile õues päeva

nautida, saime üheskoos

viimasel veerandil mõndagi

korda saata.

Aprilli alguses käis 5.-9.

klasside õpilastest kokku pandud

meeskond, kuhu kuulusid Tarmo

Ibis, Roger Ote, Kairi Kangro ja

Kr i s t i na S o o, Vi l ja n d i

p o l i t s e i j a o s k o n n a s

l i i k l u s v i k t o r i i n i l . O ma

liiklusalaseid teadmisi tuli

näidata jalakäijana, jalgratturina

ja rolleri juhina.

K o l m a p ä e v i t i j ä t k u s i d

sarivõistluse Lahe Kolmapäev

k l a s s i d e v a h e l i s e d

jõukatsumised. Iga klass sai

võimaluse ise võistlus välja

mõelda ja see läbi viia.

Kahe kuu jooksul toimusid veel

v a b a v i s k e - , j a l g p a l l i - ,

seljaskandmise-, arvutimängu-

jne võistlused. Kooliaasta

lõpuks selgusid üldarvestuses

v õ i t j a d .

A l g k l a s s i d e s t

suutis kõige enam

punkte koguda IV

klass. Vanemas

a s t m e s t u l i

esimesele kohale

IX klass.

6.mail toimus

5.klassi kaasabil

Saarepeedi Kooli

olümpia. Kui

eelmisel aastal

esindasid klassid

riike, siis sellel

aastal kehastusid

õpilased ümber

loomadeks. Iga

klass kujundas

o ma v a l i t u d

l o o m a l i i g i

meeskonnale vapi.

Eeltööna pidid klassid esindatava

loomaliigi kohta infot koguma.

Olümpiamängud avas õpilaste esindaja

Carmen Oja. Seejärel tõi selle õppeaasta

neidude parim sportlane Kaisa Raja

olümpiatule. Enne võistluste juurde

asumist andsime ühiselt vande

suhtuda austusega kaasvõistlejaisse

ja kohtunikesse. Esimesena läbisid

kõik osalejad krossijooksu raja.

Pärast jätkas iga meeskond eri

ülesannete juurest täpsusviskamise,

Koolis algas suvevaheaeg!

Võistlus Lahe Kolmapäev! I klassi võistleja Merily


kotijooksu, redelist ronimise, seljas

ka nd mis e ja kä ru jooks u

võistlusaladega. Lõpptulemused

arvestati kolmes vanuseklassis.

Par ima t eks mees kon da deks

osutusid sellel aastal:

II klassi Karud

III klassi Ilvesed

IV klassi Jänesed

VIII klassi Mutid

IX klassi Rongad

7.mai hommikul toimus koolis

emadepäevale pühendatud aktus.

Meile esinesid õpetaja Liivia

ju henda mis el vä ikes ed

tantsutüdrukud ja poisid, IV

klass armsa luulepõimikuga,

l a u l u l a p s e d l õ b u s a t e

paladega, V-IX klassi neiud

show-tantsuga. Vahepaladena

tutvustasid Mariella Oja ja

Uku Moks emadepäeva

traditsiooni kujunemist läbi

ajaloo.

28. mail saatsime lõpuklassi

noormehed ja neiud tutipäeva

aktusel vastu neid ees

ootavatele eksamitele. Neid

olid tervitama tulnud endised

lasteaiaõpetajad, kes meenutasid IX klassi

õpilasi vahvate luuletustega, mis neile 9.aastat

tagasi lasteaia lõpupeoks tehtud said. Lõpetajad

jagasid armsa pildiesitlusega oma mälestusi

möödunud kooliajast. Õpetaja Liivia andis

lõpetajatele viimases rütmika tunnis tõelise

katsumuse. Nimelt pidid nad vatt kõrvus ja

kinni seotud silmadega tantsima tantsu

Kaerajaan. Ka VIII klass tahtis oma vanemate

kaaslaste oskused enne riiklikke eksameid

proovile panna. IX klassi ülesandeks oli

suusatada saali ühest otsast teise nii kaua, kuni

klassikaaslased veekausist õunad ära sõid.

Samal ajal pidid neli õpilast klassist laulma

väär ika lt Saarepeedi Kooli lau lu.

Kooli olümpia

Laulutüdrukud emadepäeva aktusel

IX klass


Proovieksamiga said lõpetajad hästi

hakkama ja VIII klass andis üle

tunnistuse, mis lubas edasi minna

riiklikele eksamitele. Pärast aktust

to imus t r adit s iooni l ine puu

istutamine koolimaja esisele platsile.

Maikuu viimasel päeval kutsus

vallavanem enda juurde kooliaasta

viitega lõpetanud õpilased ja

tublimad sportlased. Ta kiitis lapsi

väga heade tulemuste eest ja soovis

neile mõnusat suvepuhkust ning

j a k s u j ä r g m i s e k s a a s t a k s .

Vastuvõtule olid kutsutud: Kaisa

Raja, Jüri Uha, Mariella Oja, Kevin

Raja, Melany Vainola, Mari Uha,

Kätlin Kukk, Laura Soo, Oskar Lind,

Merily Vendelin, Mari-Ann Kütt,

Karolina Sadam, Mia Maks ja Grete

Roostik.

2. juunil matkasime kogu kooliga

Jüri ja Hermann Jaaksoni sünnitalu

juurde. Iga klass moodustas omaette

meeskonna, kes pidi lahendama teel

erinevaid meeskonnatöö ülesandeid.

Harjutuste juures polnud oluline

täpsus ega hea lõpptulemus, vaid

omavaheline koostöö ja mõnus

olemine. Mälestuskivi juures ootas

õpetaja Roman viimase ülesandega,

milleks oli ristsõna. Kui kõik sõnad

olid vajalikesse kohtadesse ära

paigutatud, jagas õpetaja Elmar

väsinud teelistele kehakinnitust.

Suureks abiks oli ka õpetaja Heli,

kes heade mõtete ja vahenditega

päeva kordaminekule kaasa aitas.

Viimase nädala jooksul korraldasid

klassijuhatajad oma õpilastele veel

teisigi vahvaid ettevõtmisi ja

väljasõite!

4. juunil tegime kokkuvõtted aasta

õppetööst ja erinevatest sündmustest

meie koolis.

Kiitus väga hea õppimise ja

eeskujuliku käitumise eest:

I kl Grete Roostik

Merlily Vendelin

Karolina Sadam

III kl Mia Maks

Ragne Randmäe

IV kl Laura Soo

Mari-Ann Kütt

V kl Mari Uha

Melany Vainola

VI kl Kätlin Kukk

Jüri Uha

VIII kl Mariella Oja

Kiitus väga hea õppimise ja hea

käitumise eest:

II kl Oskar Lind

Kiitus hea õppimise ja eeskujuliku

käitumise ees:

II kl Ly-Ann Mets

IV kl Lisann Adamson

Hanna Oja

V kl Rait Mändmets

VI kl Helen Kangro

Simo Metsa

Kiitus hea õppimise ja hea

käitumise eest:

III kl Brigitta Sadam

German Hunt

Robin Grünbaum

Rando Kleban

IV kl Egert Peep

Raido Õnne

VI kl Kevin Raja

VII kl Anne-Katrin Peep

VIII kl Uku Moks

Kooliaasta jooksul kogusid klassid

sündmustest osavõtu eest punkte.

Algklassidest võitis preemia III klass

ja vanemast astmest VI klass.

Lõpuklassil on käes riiklikud

eksamid ja ees ootab lõpupidu.

Kõigile teistele ilusat suvevaheaega.

Kohtumiseni sügisel!

Meret

Kooli huvijuht

Vallavanema vastuvõtt


5.juunil toimus Saarepeedi

Rahvamajas noortele mõeldud

debatikoolitus, kus räägiti kuidas

publiku ees esineda ja

oma seisukohta viisakalt

avaldada. Koolitus on

o s a V i l j a n d i ma a l

läbiviidavast noorte

osalusprojektist, mille

eestvedajaks on Siiri

Liiva.

Tänu koolitaja Birgit

R o o t s i l e E e s t i

Väitlusseltsist saime teada, mis

on kolm põhiküsimust, millele

oleks vaja mõelda ennem kui

otsustad kellegi ette rääkima

minna. Lisaks saime häid

näpunäiteid selle kohta, mida

ennem esinemist ja

selle ajal teha, et

rahva ees olles

pingest vabaks

s a a k s . K o o s

va a t a s ime ü le

erinevad stiilinäiteid

kõne, hääle ja

kehahoiaku kohta.

Koolituse teises

osas õppisime oma seisukohti

esitama, nii et see oleks

konkreetne, sisukas ja kuulajatele

arusaadav. Meile tutvustati

väit lemise olulisemat osa-

argumenti ning selle ülesehitust

ning esitamist.

Tegime erinevaid harjutusi, kus

pidime üksteise ees ettekannetega

esinema. Nii saime õpitut

katsetada ja tähelepanu pöörata

just meie endi esinemisvigadele.

Iga ülesandega muutusime palju

julgemaks ja paremaks.

Kindlasti saime väga palju juurde

nii endale kui ka teistele edasi

andmiseks.

Mariella Oja

Õppisime noortega avalikku esinemist!

1994.a sügisel tulin Saarepeedile tööle kehalise

kasvatuse õpetajana. Põhitöökoht oli Päri

Spordikoolis, kus treenisin suusatajaid. Seoses Päri

Spordikooli tegevuse lõpetamisega 1999.a oli vaja

leida lastele võistlemiseks klubi, mida esindada. Et

tollane vallavanem Riho Männik pakkus mulle

võ imalust alustada tööd

Saarepeedil ka suusatreenerina,

otsustasime taastada Saarepeedi

Spordiklubi. 2000.a sai asi teoks

ja nii ongi juba 10 aastat

Saarepeedil lapsi treenitud.

S e l l e a j a g a o l e me

suusatamises võitnud hulga

medaleid nii maakonna, kui

vabariigi võistlustel. Meie

lapsed on võistelnud Soomes,

Rootsis ja viimane talv viis

tublimad suusalapsed

N o r r a

Lillehammerisse.

Meie klubi liige Jaan Kallak osales Vancouveri

olümpiamängudel, mitte küll tippsportlasena, vaid

laskesuusatamiskoondise määrdemehena. Jaan on

olnud meie klubi üks edukamaid sportlasi. Tema

töökus ja tahe viisid ta päris paljude võitudeni.

Tublisid sportlasi on palju ja neist on ka varem

kirjutatud. Tippsport nõuab palju vahendeid ja tänu

Saarepeedi valla toetusele oleme suutnud 10 aastat

vastu pidada. Suur tänu valla juhtidele mõistva

suhtumise eest! Alati on meid toetanud ka

Saarepeedi vallas asuvad ettevõtted. Meie

suurtoetaja on olnud AS Rootsi Mööbel, samuti

AS Oskar LT ja OÜ Karula Puit. Suured

tänud ka neile!

Elmar Põder

10 aastat MTÜ Spordiklubi Saarepeedi tegevust


30. aprillil pidas naisansambel

„Rukkilill“ 25. sünnipäeva. Nagu

kirjutas ajaleht Sakala, peab

naisansambel oma ilusa ea

sünnipäeva peo Saarepeedi

rahvamajas.

Jah, tõesti 25 on ju kõige ilusam

iga ning natuke ka aukartustäratav

aeg kooslaulmiseks. Kui palju on

siis neid kollektiive, kel ette

näidata niisugune arv.

R u k k i l i l l e j u u b e l i p e o

organiseerimine algas juba

veebruarikuus, kus selle tarvis

taotlesin raha Kultuurkapitalist ja

K o h a l i k u O m a a l g a t u s e

Programmist. Praegu on masuaeg

ja kollektiivide rahaline toetamine

ei leidnud toetust. Ja kes nii pikka

aega koos on laulnud, on

järjepidevad edaspidi ja saavad

hakkama ka ilma rahata.

Päris nii see ei ole ning siinkohas

t ä n u s õ n a d S a a r e p e e d i

vallavalitsusele, kes meie üritust

igati toetas.

Meie ansambli alustalad : Maimu

Kass, Laine Ploom, Sinaida Salu,

Linda Maiste, Vivian Meri, Evi

Liivak, Siiri Kukk, Õie Klavan ja

Ines Mahoni – kui neid tublisid

naisi ei oleks

olnud, ei

oleks ka

p r a e g u s t

„Rukkilille“.

M i n u

m e e l e s t

supernaised

ka nüüd, kui

e n a m

aktiivselt ei

laulda, kuid

igati meie tegemisi ja ettevõtmisi

toetavad.

Ning kõige tähtsam on meie

lauluõpetaja Sirje Rein, kes on

vastu pidanud kõik need 25

aastat. Ainult üks kord on

lauluproov ära jäänud, kui Sirjele

sündis tütar – vaat milline tubli ja

hakkaja juhendaja meil on.

Lisaks „Rukkilille“ naiste

lauludele sai õhtul kuulata

M u u s i k a k o o l i v ä i k e s e i d

viiuldajaid, meie laulja Ly

Animägi enda lapsi ning Sakala

meeskoori kvarteti esinemist.

Õhtune kontsert oli väga

mee leo lukas ja naud it av.

Õnnitlusi ja tänukirju jagus

kõigile tegusatele naistele ning

lõppkokkuvõttes sai üks väga

vahva sündmus Saarepeedi

kultuuriajaloos peetud. Aga

„Rukkilillele“ jõudu ja jaksu

edaspidiseks ning soojendagu

nende laulud ikka meie südameid!

Aitäh!

Rukkilill pidas sünnipäeva

Emadepäeva kontsert rahvamajas

Selle aasta emadepäeva kontsert sai toimuma 7.

mail rahvamajas. Mõnusas kohvilauas saime

nautida Saarepeedi kooli ja lasteaialaste esinemist.

Kõige vahetuma ja siirama etteaste pakkusidki

väikesed lasteaialapsed, kes valmistasid rõõmu nii

oma vanematele kui ka kõigile pealtvaatajatele.

Kõik see sai toimuma õpetaja Maarika Kallaku ja

tublide lasteaia õpetajate käe all. Teotahtelised olid

õpetaja Liivia Kr iisa tantsulapsed ja

noortejuhendaja Meret Ansoni tantsutüdrukud.

Tundub, et meil ikka järelkasvu jagub nii laulmises

kui tantsimises. Ja ei saa mainimata jätta meie oma

maja laululapsi, eriti Grete ja Karolin Roostiku, kes

osalesid ka edukalt Laulukarussellil. Ning õpetajat

Hedi - Kai Paid, kes lastele ilusad laulud selgeks

õpetas. Armsa etteaste pakkusid rahvamaja

tantsunaised, kel samuti tegus aasta olnud.

Ning külalisena olid meie emasid ja vanaemasid

tulnud tervitama Viljandi Kammerkoor, kes andsid

väga südamliku ja kõrgetasemelise kontserdi.

Kes ei pidanud paljuks veeta mõnus õhtupoolik

rahvamajas, leidis siit kindlasti midagi

südamelähedast. Tänud meie väga heale publikule!

Ille Mirka

Saarepeedi rahvamaja juhataja


Teeme ära 2010

1.mai oli üleriigiliselt kuulutatud

talgupäevaks. Teatavasti tehti

talgute korras tööd mitmes

paigas. Karula järve ääres

korrastati puhkekohta,

Peetrimõisas tehakse tänuväärset

tööd arhitektuurimälestisena

säilitatavas mõisa laudas, mis on

tuntud Härjapea kõrtsi nime all.

Võistres korrastati puhkeala.

Saarepeedil on muinsuskaitse all

olev linnusemägi metsa kasvanud.

Selleks et avardada vaadet

linnusele tuleb puid maha võtta.

Seda

tööd sai

talgute

korras osaliselt tehtud. Kuna

päev oli sompus ja vihmane, tuli

inimesi kohale oodatust vähem.

Esimesena oli kohal kõige eakam

ja tragim talguline - kohalik mees

Heino Puusild, kes rassis puude

kokkukandmisel ja okste

põletamisel nii et pea märg.

Kõige noorem

talguline oli II

klassi

koolipoiss Margus Toomsalu

koos veidi vanema venna

Taunoga. Vallavanem Salme

Koplikask, kes oli varahommikul

pool tööpäeva oma talus juba ära

teinud, ei pidanud paljuks ka

ühistöös osaleda. Puid langetasid

ja oksi laasisid saemehed Villu ja

Jüri. Okste kokkukandmisel ja

puuriitade tegemisel olid agarasti

ametis veel Maarika, Ülle, Ille,

Caroly, Simo. Tänu kõigile, kes

tulla said ja maitsva talgusupi eest

tänu kooli kokk Margele!

Maire Palutaja

talgujuht

Valla teede ülevaatusest

Volikogu liikmetest ja valla

ametnikest koosnev komisjon tegi

aprilli lõpul vallasiseste teede

seisundi ülevaatuse eesmärgiga

reastada teehoiukavas ettenähtud

hädavajalikud teetööd. Kuigi

mullune lumerohke talv võttis

s u u r e o s a t e e h o o l d u s e

vahenditest, selgus ülevaatuse

käigus, et enamus teid on

hööveldatud ja normaalses

seisukorras. Muidugi on veel

palju teid, mis vajavad täiendavat

katte pealevedu. Remonti vajavad

teelõigud ja -truubid said kirja

pandud ja nendega asutakse

tegelema. Kõige murettekitavam

probleem on, et teed upuvad

võssa. Võsastunud teeperved ja

kraavid halvendavad oluliselt tee

seisukorda ja nähtavust. Kinnistu

omanikel, kelle valduses oleva

avaliku tee ääred on võssa

k a s v a n u d , t u l e k s s e l l e

p r o b l e e m i g a t e g e l e d a .

Võsastunud t ee lõ igud on

v ih ma s e l a as t a a ja l k aua

liigniisked ja lagunevad selle

võrra rohkem. Kui Te ise oma

võsa maha ei võta, saate seda

t e e nu s t ö ö na l a s t a t e ha .

Maanõunikul on võsa lõikamisest

huvitatud firmade või töömeeste

kontaktandmed. Sobilik materjal

koristatakse hakkepuidu tarbeks

ära.

Taari-Auksi riigimaantee Taari-

Saarepeedi teelõik läheb veel

sellel aastal remonti. Selle

käigus saab Saarepeedi küla ka

kergliiklustee karjääri tee otsast

rahvamajani, mis muudab

jalakäijate ja tervisesportlaste

l i ik le mis e t u r va l is e mak s .

Valgustuse ja bussiootepaviljonid

paigaldab vald oma vahenditest.

Ede laraudtee eest võ tmise l

k o r r a l d a t u d

r a u d t e e ü l e s õ i d u k o h t a d e

ülevaatusel sai teatavaks, et

Viljandi-Võhma teelõik läheb

veel selle aasta augustist remonti,

mis kestab kuni 2011 aasta

lõpuni. Vanad liiprid ja raudtee

võetakse üles, ehitatakse uus

muldkeha. Ehitatakse uus raudtee,

mille tulemusena on võimalik

suurendada sõidukiirust 120 km-

ni tunnis. Meie valla piirile jäävat

Pärsti ülesõidukohta hakkab

reguleerima foor.

Teadmiseks neile inimestele, kel

vaja Põltsamaa ja Tartu maantee

ühendusteed pidi Viljandi-Tartu

maanteele sõita, et Kuudeküla

sild on remonditööde tõttu

liikluseks suletud kuni septembri

lõpuni.

Maire Palutaja

ülevaatusel osalenu



Teeme Ära! raames toimusid talgud ka Karula külas

Info oli varakult maha hüütud ning ootasime rohket

osavõttu. Kui 1. mail aknast välja vaatasin, vaatas

mulle vastu kõle vihmane ja tuuline ilm. Ohkasin,

panin ennast vastumeelselt riidesse (no kes käskis

hakata midagi korraldama!!! Oleks võinud magada.

Laupäevane päev...)

Ja läksin perega järve

ää rde. Vaat amat a

halvale ilmale tuli

tasapisi inimesi juurde.

Kokku sai meid koos

lastega ligi 30. Osad

läksid külaplatsile kive

korjama, ülejäänud

hakkasid järveäärt

puhastama. Kohal olid

inimesed Karulast,

Tobraseljalt ning

P e e t r i m õ i s a s t k i .

Kohaletulijad olid väga

tublid- ära sai tehtud

suur töö- järveäär ja

ujumiskoht puhastati

võsast, maha võeti

kuivanud puud, kaldale

tehti kividega piiratud

lõkkease, koristatud

mahaloobitud praht

(seda sai 13 suurt

prügikotti!!)

Lõunaks pakuti talgusuppi ja teed (aitäh vallale ja

kooli kokale). Arvo Rohtla oli kohale tulnud

masinaga, mis oli meile väga suureks abiks. Et

autod järve äärde ei sõidaks ning maastikku ei

rikuks, sai teele ette veetud suured mahalangenud

puutüved. Vaatamata kehvale ilmale, olid inimesed

lõbusad ja lustakad. Tööka talgupäeva lõpetasime

kella 17-paiku ning kella 19 algas simman

Härjapea Kõrtsis. Õhtusöögiks pakuti ülimaitsvat

mulgiputru (aitäh Ivar Lugimale ja temas

sõbralikule perele) Lisaks Karula talgulistele olid

kohal ka Härjapea kõrtsi korrastajad ning paar

inimest Naanu linnamäe talgutelt.

Esines Lugima & Co ning üllatusesinejateks olid

nabatantsijad Pidu oli meeleolukas ning lõppes

peale südaööd.

Ujumiskoht sai ilus ning nagu näha, leiab aktiivset

kasutust.

Veelkord suur-suur tänu kõigile talgulistele ning

loodame et järgmine aasta toob töökaid inimesi

juurde.

Eve Kavak

Teeme Ära 2010 talgujuht

Gordoni Perekool Saarepeedil

Projekti „Töö-ja pereelu edukas

ühildamine tööturul püsimiseks ja

tagasi tööturule suundumiseks

koostöös kohalike omavalitsuste

spetsialistidega“ raames toimus

Saarepeedil 22. aprillist 26. maini

t asut a Gordoni Perekoo li

koolitus. 15 liikmeline grupp käis

koos kaks korda nädalas. Lisaks

S a a r e p e e d i v a l l a

koolitushuvilistele lõid meiega

kampa ka neli Paistu valla

lapsevanemat.

Gordoni Perekooli eesmärk on

anda teadmisi ja oskusi, kuidas

hoida/parandada vanema ja lapse

vahelise suhte kvaliteeti, tõsta

rahulolu pereeluga ning tõsta

üldist rahulolu ja toimetulekut.

Gordoni Perekool aitab arendada

oskusi, mida rakendades saab

soodustada laste enesedistsipliini

ja koostöövõime kasvamist ning

tõsta lapse enesehinnangut.


Kursusel õpiti, kuidas last aidata

tema kuulamise ja mõistmise

k a u d u , s a m u t i s e l g e t

eneseväljendust ning tõhusat,

ilma vägivallata toimetulekut

l a p s e v a s t u v õ e t a m a t u

käitumisega. Olulised teemad

kursusel olid ka konfliktide ja

erimeelsuste lahendamine suhteid

säästval viisil.

Tänu toredale koolitajale Ene

Velströmile oli iga koolituspäev

oodatud- puudumiste osakaal oli

väga väike. Tore oli näha, et kõik

võtsid oma koolitamist tõsiselt

ning osalesid aktiivselt grupi töös.

Olulisemad tunded või teadmised,

mida Perekoolist kaasa võeti:

Suhtlemine on kõige alus. Osates

ennast kehtestada ja aktiivselt

kuulata on võimalik sassi läinud

ja p r o b le e ms e id su ht e id

parandada.

Mitte kunagi ei ole hilja heaks

lapsevanemaks saada.

Julgus seista iseenda vajaduste ja

väärtuste eest.

Kuidas ennast otseselt väljendada,

probleeme lahendada.

Akt iivne kuulamine ait ab

paremini teistest aru saada.

Osalejad jäid koolitusega väga

r a hu le . Ko o l i t u s muu t is

mõttemaailma, samuti avas see

silmad igapäevaste suhete,

k ä i t u m i s t e , t u n n e t e j a

omavaheliste seosete nägemisel.

Kätlin Sarapuu

sotsiaalnõunik

16.apr il li l Pär il

t o i m u n u d

Viljandimaa murdmaajooksu

meistrivõistlustel saavutas Kaisa

Raja tütarlaste B-klassi 1,9 km

distantsil 4. koha ja Mari Uha 6.

koha.

17.aprillil Saarepeedi Rahvamajas

toimunud valla kevadturniiril

korvpallis saavutas I koha

võistkond „Mehed“ koosseisus

Matis Kukk, Steveni Metsa, Tauri

Metsaots, Sergei Bogdanov ja

Alar Ojalill. II koha saavutas

võistkond „Suva“ koosseisus

Reevo Kirna, Kaimo Maiste,

Tarmo Maiste, Rait Mirka ja Ants

Aid la. III koha saavutas

võ is t ko nd „Kar u la Pu it “

koosseisus Ain Sibul, Ilmar

Vellearu, Marko Allik, Eduard

Elbrecht ja Mihkel Maala.

Järgnesid Võistkond „Üle 100“ ja

„Snak“.

E e s t i m u r d m a a j o o k s u

meistrivõistlustel saavutas Kevin

Raja poiste B-klassi 2000m

jooksus 8.koha, Kertu Kipper

tütarlaste A-klassi 2000 m

jooksus 8.koha, Kaisa Raja

tütarlaste B-klassi 1000 m

jooksus 13.koha ning Kairi

Kangro 18.koha.

21.aprillil Saarepeedil toimunud

orienteerumisjooksul saavutas I

koha Simo Tahker, II koha

Margus Toomsalu ja III koha

Simo Metsa.

13.mail toimus III Varesemägede

trepijooks. Nooremate tütarlaste

paremusjärjestus:

1.Laura Soo 18,26 sek.

2.Hanna-Brita Kaasik 18,83 sek.

3.Mari-Ann Kütt 19,02 sek.

4. Mia Maks 22,88 sek.

5. Brigitta Sadam 23,02 sek.

V a n e m a t e t ü t a r l a s t e

paremusjärjestus:

1. Kertu Kipper 15,39 sek.

2. Kairi Kangro 15,54 sek.

3. Mariella Oja 15,72 sek.

4. Hanna Oja 17,63 sek.

5. Mari Uha 18,12 sek.

N o o r e m a t e p o i s t e

paremusjärjestus:

1.Henry Vahtramäe 18,70 sek.

2.Oskar Lind 19,94 sek.

(lisajooksu aeg 18,89 sek).

3.German Hunt 19,94 sek

(lisajooksu aeg 19,33 sek).

4. Margus Toomsalu 20,68 sek.

5.Taneli Eensalu 22,05 sek.

6.Kaspar Lind 25,03 sek.

V a n e m a t e p o i s t e

paremusjärjestus:

1. Jüri Uha 15,04 sek.

2. Martin Toome 15,40 sek.

3. Jan-Hendrik Maks 16,99 sek.

4. Simo Metsa 17,48 sek.

5. Tauno Toomsalu 18,60 sek.

Täiskasvanute paremusjärjestus:

1. Paul Kolla 14,72 sek.

2.Kalmer Lind 14,90 sek.

3.Elmar Põder 16,79 sek.

Paul Kolla

Spordiorganisaator

Spordist


Mis toimumas ja mis teoksil

Oma poolaasta lõpetab rahvamaja valla .

jaanitulega 22. juunil, kus selle õhtu raames

toimub valla lipu sisse õnnistamine ja kõike muud

huvitavat juba leiate jaanitule kuulutuse

pealt. 28. juunist läheb rahvamaja

puhkusele, kuigi noorte aktiivne

tegevus jätkub veel laagriga 28.

juunist kuni 9. juulini

rahvamajas.

Peale suvepuhkust on

tulemas suurem kokkusaamine 28. augustil, kus

korraldame lastele, noortele ja peredele Suure

suvelõpupeo.

Enne suvelõpupidu peaks toimuma valla

küladepäev, aga kindlalt ei julge lubada, millal

Taari küla seda plaanib teha, sest arutelu ja

kokkusaamist sel teemal ei ole veel toimunud.

Aga kõigile ilusat suve ja nautige seda põhjamaa

lühikest sooja aega, sääskede kiuste!

Ille Mirka

TEATED JA INFO

Vastavalt 2004.aasta

Jäätmeseadusele §134 jõustuvad

16.juulil 2010.aastal piirangud

biolagunevate jäätmete prügilasse

ladestamise kohta. See tähendab,

et prügilasse ladestatavate

olmejäätmete hulgas ei tohi

biolagunevaid jäätmeid olla üle

45 massiprotsendi, alates 2013.

aasta 16.juulist üle 30

massiprotsendi ning alates

2020.aasta 16.juulist üle 20

massiprotsendi. Seepärast

tuletame teile meelde, et

biolagunevad aia- ja

haljastusjäätmed ning

biolagunevad köögi- ja

sööklajäätmed on taaskasutatav

tooraine, mis on keelatud panna

olmeprügi konteinerisse või

kilekotiga prügikasti kõrvale.

Biolagunevad jäätmed on

orgaanilised jäätmed, millest

saadakse vastavas

jäätmekäitluskeskuses

ümbertöötlemisel toitaineterikas

muld.

Aia- ja haljastusjäätmed

(puulehed, saepuru, okkad,

niidetud muru, oksarisu,

lillemuld, muud aiajäätmed) tuleb

viia jäätmejaama või prügilasse

või kompostida nõuetekohaselt

eramu kinnistul lahtiselt aunas.

Köögi- ja sööklajäätmed

(toidujäätmed, puu- ja köögivilja

jäägid, kohvi- ja teepuru,

kohvifiltrid, majapidamispaber,

pabertaskurätikud) tuleb

kompostida nõuetekohaselt eramu

kinnistul kompostris või panna

biojäätmete jaoks mõeldud pruuni

konteinerisse. Biolagunevad

jäätmed tuleb enne konteinerisse

viskamist pakendada

biolagunevast kilest või paberist

kotti. Võib kasutada ka paberist

jahu- ja suhkrukotti ning ajalehest

valmistatud torbikut. Kindlasti ei

tohi kasutada tavalist kilekotti või

plastkarpi. Biojäätmetesse ei tohi

visata ka muid kompostimiseks

kõlbmatuid, vedelaid ega

liigniiskeid jäätmeid. Konteineri

määrdumise vältimiseks on

olemas biolagunevast materjalist

vooderduskotid, mis

paigaldatakse konteinerisse pärast

igat tühjendamiskorda.

Biojäätmete kogumiskonteineri

saamiseks

tuleb pöörduda

oma piirkonna

jäätmevedaja

poole.

Miks on selline

seadusandlusest

tulenev nõue

vajalik?

Oluline on, et

väheneks

jäätmete ladestamine prügilatesse,

millega on võimalik vähendada

keskkonnariske.

Kui biolagunevad jäätmed visata

olmeprügi konteinerisse, ei ole

neid hiljem võimalik

taaskasutusse suunata.

Valikkogumisega on võimalik

vähendada olmejäätmete veole

tehtavaid kulutusi.

Daisy Alatare,

Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

Biolagunevad jäätmed ei sobi olmeprügikasti!

Juuni 02. Vambola Johanson 73

08. Neeme Nõupuu 86

10. Heino Martinson 80

12. Jegor Šašmakov 78

12. Tiiu Taidur 70

15. Laine Meerits 74

15. Mihkel Ilus 76

16. Linda Külm 86

21. Oskar Johanson 86

22. Maie Kambek 77

24. Jaan Roosmäe 72

27. Linda Seppenen 73

28. Salme Aan 78

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

Juuli 02. Salme Sõeruer 87

02. Virve-Merlanda Sipp 74

04. Uno Karro 70

09. Mati Rohtla 71

10. Efrosine Poobus 92

12. Lilja Tisler 73

13. Valentina Haltsonen 74

16. Joosep Lutschan 88

18. Senni Ahosepp 72

20. Jaan Leitmaa 85

24. Hans Kichno 77

28. Eevi Puusild 70


1. juulist muutub vee hind

S a a r e p e e d i p u m b a m a j a

teeninduspiirkonnas. Seoses

sellega palume kõigil tarbijatel

teatada oma veemõõtja näit

30. juuni seisuga.

Mälestame lahkunuid

Linda Lammas 04.05

Ilme Makku 12.05

Ülo Karv 02.06

Õnnitleme lapse sünni

puhul!

Anete-Liis Toomsalu 16.05

Tulemas on heakorraülevaatus, mille tarvis

ootame vallavalitsuse kantseleisse vihjeid

kaunimate kodude kohta.

23. juunil kell 19.00

toimub jaanituli Karula

külaplatsil:

mängud

Puhvet

laululava pidulik avamine

tantsuks mängib ansambel

Sada ja seened

OOTAME ROHKET OSAVÕTTU!

Sellel sügisel tähistab

Saarepeedi Kool 175 aasta möödumist hariduse andmise

algusest.

Vilistlaste kokkutulek toimub

16. oktoobril Saarepeedi Rahvamajas

Paigaldan ja hooldan

geelküüsi,

asun Viljandi

lähistel. Vajadusel

tulen ka sinu

juurde koju.

Info tel

5253696.


Eelteade

Ka sellel aastal kingib Saarepeedi vald kõigile Saarepeedi kooli I klassi minevatele

Saarepeedi valla elanikeregistris olevatele lastele ranitsa, õpilaspäeviku ja pinali, kus sees

kõik vajalik. Lapsevanemad saavad sellega arvestada, et eelpool nimetatud koolitarbeid ei

ole vaja muretseda.

Veeõnnetusi on võimalik ära hoida Enne suure suvesooja saabumist on hea taas kord meelde tuletada, kuidas veekogu ääres käituda nii, et ilusast

päevast ei saaks kurb mälestus kogu eluks. Kahjuks saabub viimasel ajal liiga sageli teateid sellest, et keegi on

kaotanud oma elu veeõnnetuse tõttu. Ohtlik ei ole mitte vesi, vaid meie hooletu tegutsemine veekogu ääres.

Avalikes randades, kus on korraldatud rannavalve ja piiritletud ujumisala, võime olla üsnagi kindlad, et veekogu põhi on ohtlikest esemetest puhastatud ja meil hoiab silma peal rannavalve. Siiski sõltub iga suvitaja enda hoolest ja

teadlikkusest tema ja ta lähedaste ohutus. Vee temperatuurist ja puhtusest annavad meile teavet nii infotahvlid kui ka

lipud. Punane lipp keelab vette mineku, kollane lipp lubab ujuma kogenuid, ehkki olukord vees on muutlik. Roheline lipp lubab ujuma kõiki.

Looduslike ja tehisveekogude ääres, kus puudub valve, peab olema väga tähelepanelik, kuna seal puudub info,

milline on vee temperatuur ning pole teada vee sügavust ega põhja reljeefi. Põhjas võib olla nii suuri kive kui kände, millele otsa ujudes on oht end vigastada. Jõgede ääres olles peab kindlasti arvestama voolu tugevusega; mida kiirem

ja kärestikulisem on jõgi, seda madalam ta on, suured ja aeglase vooluga jõed on aga ohtlikult sügavad. Madalates

jõgedes võib esineda üksikuid väga sügavaid auke – nn hauakohti. Meres ujudes peab arvestama lainetega, lähedalt

mööda sõitvad laevad võivad põhjustada äkki tekkivaid ohtlikke laineid, samuti peab arvestama tuulega.

Ohutu käitumine veekogul

Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht ning ujuma minnes ütle seda alati ka oma kaaslastele. Soovitav on vette mitte

hüpata, vaid minna rahulikult. Ära mine vette, kui oled alkoholi tarvitanud, ülekuumenenud või täiskõhuga. Need olekud võivad tekitada terviserikkeid – südame rütmihäired, teadvusekadu, lihaskrambid. Joobes inimene võib halva

koordinatsiooni tõttu vett sisse ahmida, mis tekitab lämbumise. Ujudes ära võta sihiks uljalt üle veekogu jõuda, vaid

arvesta oma jõuvarudega ja sellega, et pead suutma ka tagasi ujuda. Pigem uju piki kallast või läbi lühikesi vahemaid edasi-tagasi. Ujudes ära mängi kunagi uppumist, sest see võib hajutada tähelepanu ja tekitada segadust, kui on

olemas reaalne ohuolukord. Ära võistle vee all ujumises ja hinge kinnipidamises. Ära suru ega tõmba kedagi vee

alla, sest nõndaviisi võib väga hõlpsalt vee kurku tõmmata ning õnnetus ongi käes.

Viibides sildadel arvesta, et sillad ei ole mõeldud hüppetorniks. Ka ei soovita ujuda sildade all, sest see võib tekitada kinnise ruumi kartuse ja sealt edasi paanika, mille käigus võib end vigastada ja teadvusetult vee alla vajuda.

Kindlasti ei tohi jätta lapsi järelvalveta randa ega omapäi vette mängima, ka põlvini ulatuv vesi võib väikelapsele

ohtlik olla. Kui lapsed kasutavad madratseid ja ujumisrõngaid, siis võib tuul neid märkamatult rannast kaugemale triivida.

Paadisõidul on hea, kui riietumisel arvestad ilmaoludega. Enne sõitu veendu, et paadis oleks päästevarustus –

päästerõngas, meresõidul ka signaalrakett. Kanna alati päästevesti, ka palava ilmaga. Paati sisenetakse ja väljutakse

ühekaupa. Paadis ära seisa püsti ega koorma paati üle liigsete asjadega või eirates ettenähtud inimeste arvu.

Kui on juhtunud õnnetus

Sattudes ise vees hätta, ära häbene appi hüüda. Püüa säilitada rahu ja katsu veepinnal hulpida. Vaata ringi, äkki

õnnestub sul millestki kinni haarata. Paadist vette kukkudes hoia paadist kinni. Kui paat on ümber läinud, ära proovi paati õigesse asendisse keerata, see on väga raske ning paat võib uppuda. Proovi ronida paadile.

Kui aga oled tunnistajaks teistega juhtunud veeõnnetusele, siis pea meeles, et kuigi sa võid teada põhivõtteid

päästmisest, ära unusta – enda turvalisus ennekõike! Kui sa ei ole kindel, kas suudad hädasolijat aidata, siis kutsu abi. Vastasel juhul võib kannatanuid olla ühe asemel hoopis kaks. Kui sa lähened uppujale, siis kannatanu ei arvesta

sinu jõu ega suurusega, vaid teeb kõik selleks, et ellu jääda ja teda ei huvita, kas sina oled vee all või peal. Ega

ilmaasjata ei öelda, et uppuja haarab ka õlekõrrest. Oleks hea, kui sinu ja kannatanu vahele jääks mingi ujuvvahend.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et vesi on meie sõber. Vett ei maksa karta. Kui aga on juhtunud õnnetus, siis helista kindlasti hädaabi telefonile 112.

Lisan siia ka ühe interneti portaali, kus leidub väga häid juhiseid ohutuks käitumiseks veekogude ääres

www.veeohutus.ee. Ilusat suve!

Urmas Saarepuu, Viljandi päästekomando juhtivpäästja, pinnaltpääste instruktor

http://www.veeohutus.ee/


Õppimisvõimalused kodukohast

lahkumata

Alates 1993. aastast tegutseb

Viljandis Mainori Kõrgkooli

õppekeskus, mis pakub tasemeõppes rakenduslikku kõrgharidust neljal

erialal.

Mainori Kõrgkoolis on rakenduskõrgharidusõppes võimalik

valida 4 peaeriala vahel: ettevõtlus,

juhtimine, infotehnoloogia ja disain loovettevõtluses. Igal õppekaval on

kõrvalerialad, mille hulgast teevad

üliõpilased valiku esimese õppeaasta

lõpuks. Kui üliõpilane vahetab elu- või töökohta on võimalik muuta

õppekeskust või õppevormi. Kõigi

õppekavade üliõpilased saavad õpingute käigus baasteadmised

majandusest, et olla valmis ka ise

ettevõtlusega alustama. Õppekavasid arendatakse lähtuvalt eriala

kutsestandarditest.

Kõik Mainori Kõrgkooli

rakenduskõrgharidusõppe õppekavad on rahvusvaheliselt akrediteeritud

ning kooli lõpetajad saavad riikliku diplomi.

Hetkel õppivate üliõpilaste arvamus

Mainori Kõrgkoolist - Mainori

Kõrgkooli suurimateks väärtusteks on kindalasti asukoht kodukohas ja

õhtune õpe, koolis saab käia väga

edukalt peale tööd ja sellega ei kaasne lisasekeldusi tööandjaga.

Loodud õpikeskkond soosib igati

üliõpilase arengut. Õppejõududel on lai silmaring ja erialased kogemused,

mille edasiandmine on igati

inspireeriv ja innustav.

Kui Teil tekkis huvi õppimise vastu Mainori Kõrgkooli Viljandi

õppekeskuses, siis võtke ühendust

õppekeskuse töötajatega tel. 433 3193 või 526 8028, kirjutage

aadressil [email protected], külastage

kooli kodulehte www.mk.ee

Mainori Kõrgkooli sisseastumiseks

peab tudengikandidaat omama

keskharidust, nõutav ei ole

riigieksamite sooritatus kooli

lõpetamise hetkel. See annab

võimaluse õppima

asuda ka neil, kes on

keskkooli lõpetanud varasemal

ajal.

Dokumentide vastuvõtt on Mainori

Kõrgkooli Viljandi õppekeskuses alates 25. maist. Avaldust on

võimalik täita ka elektroonselt kooli

kodulehel.

Vastuvõtukatsed ( akadeemiline

test ja vestlus) tasuta

õppekohtadele kandideerijatele

toimuvad 30. juunil ja 07. juulil, kell 14. 00 Viljandi õppekeskuses.

Kati Pell Marilis Palmiste

Mainori Kõrgkooli I kursuse

üliõpilased

Viljandi Jaani kirikus

Kolmapäev, 23.06 kell 10 Võidupüha oikumeeniline tänujumalateenistus

Neljapäev, 24.06 kell 12 Ristimisjumalateenistus. Kui soovid ristida

oma last (lapsi), võta palun aegsasti ühendust koguduse õpetajaga.

Kalmistupüha jumalateenistused Viljandis: 26.06 kell 11 Toome tn kalmistul, kell 13 Pärnu mnt kalmistul

27.06 kell 12 Viljandi Vanal kalmistul. Kaasa teenib naiskoor Eha

kell 14 Viljandi Metsakalmistul

EELK Viljandi praostkonna lastelaager PAABEL 4.-6.juuli Hallistes

Algus pühapäeval, 4.juulil kell 17. Lõpp teisipäeval ca kell 14.

Täpsem info Hedi Vilumaa [email protected], 5348 5573

Viljandi Jaani koguduse poolseks kontaktisikuks on Evija Leiaru-

Kuldsaar [email protected] , 51 88 717

Loe kõigest täpsemalt meie kodulehelt www.eelk.ee/viljandi.jaani

Kontakt:

Õpetaja Marko Tiitus

Saarepeedi Vallavalitsus kuulutab välja vähempakkumise küttepuude ostmiseks 2010/2011

kütteperioodiks.

Saarepeedi Vallavalitsus kuulutab välja väljavähempakkumise 50 -100 rm 50 cm lõhutud küttepuude

ostmiseks. 50 rm kohaletoimetamine abivajajateni toimub hiljemalt 10. juuliks. Kirjalikud pakkumised

esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga „Küttepuu“ Saarepeedi vallamajja hiljemalt 18.06.2010 kell

16.00. Pakkumises märkida ära küttepuu liik, ruumi hind koos kohaletoimetamisega. Vallavalitsus

sõlmib pakkumise võitjaga lepingu. Info valla sotsiaalnõunikult- [email protected], 50 61 586.

ERGO pakub mitmekülgset vara,

sõidukite, elu ja pensioni

kindlustamise valikut, mis

a n n a v a d u l a t u s l i k u j a

a m m e n d a v a k a i t s e .

Kahjukäsitluses oleme suunatud

lahenduse pakkumisele ning

lähtume kliendi vajadusest. ERGO`l on Eestis 20-aastane kogemus kindlus tusteenus te pakkumisel enam kui 130 000

kliendile. ERGO kindlustusseltsid Eestis kuuluvad Saksamaa s u u r u s e l t t e i s e E R G O Kindlustusgruppi, kes teenindab 40 miljonit klienti enam kui 30 riigis. ERGO Kindlustusgrupi põhiomanik on maailma üks juhtiva id kindlustusfirmasid, 1880. aastal

l o o d u d M u n i c h R e .

Tasuta kindlustusnõuannet saab tel. 5391 4020 või kontorist

http://www.mk.ee/?pg=54

mailto:[email protected]

http://www.mk.ee/



http://www.eelk.ee/viljandi.jaani


Saarepeedi valla infolehte annab välja Saarepeedi Vallavalitsus. Leht ilmub üle kuu.

Lehe toimetaja on Reet Maks tel 43 90 120;

kirjad, teated, kuulutused, kaastööd esitada lehe ilmumise kuul 5.-ndaks kuupäevaks

aadressil [email protected] või 70 201 Saarepeedi Vallavalitsus Viljandi mk.


-

Saarepeedi valla allasutuste suvised lahtiolukuajad: Saarepeedi Kool ja lasteaed on puhkuseks suletud 21.06-15.08.2010 Saarepeedi raamatukogu on puhkuse ajal 13.07-29.08 avatud teisipäeviti kella 9 -13.00 Karula raamatukogu on puhkusel ajal 5.07-15.08 avatud kolmapäeviti 9- 15.00

http://hydra/webmail/src/compose.php?send_to=reet%40saarepeedi.ee

saarepeedi sõnumid juuni 2010

Documents