Rootsi aeg Eesti

alal

Gümnaasiumile

ROOTSI

VÕI

M

XVIIsajandil

Halduskorraldus

Eestimaa kubermangLäänemaa

Harjumaa

Järvamaa

Virumaa

Liivimaa kubermangTartumaa

Pärnumaa

Saaremaa (eriõigused)

Riia

Võnnu

Kindralkuberner

Käsutab sõjaväge kubermangus

Nimetasid ametisse riigiametnikke ja kontrollisid nende tööd

Jälgisid raha laekumist ja kulutamist

Vastutasid: postiteenistus teede ja sildade korrasolek avalik kord

RüütelkonnadEestimaa, Liivimaa, Saaremaa

Koondasid piirkonna aadlikkeKaitsesid aadlike õigusi riigivõimu eesLahendasid kohalikke küsimusi

Rüütelkondade juhtimine

Maapäev – liikmed kogunevad ca 3 aasta tagant

Maanõunikud (12) – valitakse maapäevadel eluks ajaks, ajavad maapäevade vaheaegadel olulisimaid asju

Rüütelkonna pealik/Liivimaa maamarssal – juhtimine argiasjus

KohtukorraldusEestimaa

Maakonna meeskohus – mitteaadlike süüasjad

Eestimaa Ülemmaakohus – raskemad kuriteod, aadlike kohtuasjad, edasikaebamisõigus kuningale

Adrakohtunikud – politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine

LiivimaaMaakonna maakohus – mitteaadlike süüasjad

Liivimaa Õuekohus – raskemad kuriteod, aadlike kohtuasjad, edasikaebamisõigus kuningale

Sillakohtunikud – politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine

Rootsi riigivõim ja Balti aadel

Kaks erinevat perioodi suhetes

enne reduktsiooni (1680)pärast reduktsiooni

Suhted Rootsi kuninga ja Balti aadlike vahel enne reduktsiooni (Põhja-Eesti)

Riigivõimu ja baltisaksa aadli omavalitsuse kombinatsioon

Aadel ja linnad Rootsile alistunud tingimusel, et säilivad nende senised õigused

Kohaliku elukorralduse reguleerimisel püriti kokkulepetele rüütelkonnaga

Riigi maavaldus (endised ordu-, kloostri- ja piiskopimaad, omanikuta jäänud mõisamaad) jaotati riigimõisateks, heldelt annetati eravaldusse

See tagas Eestimaa aadlile ulatusliku mõjuvõimu nii majanduses kui ka poliitilises sfääris ning kuningavõimu hilisemad katsed seda piirata põrkasid rüütelkonna tugevale opositsioonile.

Lisaks oli lakkamatult sõdivale riigile tähtis säilitada kohaliku aadli lojaalsust ja seetõttu jäi keskvõim pikaks ajaks järeleandlikuks.

Suhted Rootsi kuninga ja Balti aadlike vahel enne reduktsiooni (Lõuna-Eesti)

Hiljem liidetud Liivimaad kohtles Rootsi karmimalt (vallutatud territoorium)

Loodi tugem riigivõimuaparaat ja asuti järjekindlalt kehtestama Rootsi seaduseid

Hiljem laskis riik käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile).

Järk-järgult tunnustas keskvõim Liivimaa aadli koondumist rüütelkonnaks

Rootsi riigi seisuste esindusel — riigipäeval — Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud.

Karl XI

(troonil 1672–1697)

ReduktsioonReduktsiooni põhjused: Rootsi suurriik – pidevad sõjad – kõrged sõjalised kulutusedRiigimaade kergekäeline loovutamine – madalad maksutuludKolmekümneaastane sõda – kiratsev majandus

Lahendus riigikassa täitmiseks – redutseerimine

Lisaks: Karl XI muutis Rootsi kuningavõimu absoluutseks monarhiaks (taotles keskvõimu tugevdamist riigi kõigis osades ja seega ka meretaguste provintside tihedamat sidumist emamaaga) – vajas riigi majandusliku võimsuse märgatavat tõstmist

1680 – suur mõisate reduktsioon

Esimest korda Eesti- ja Liivimaal (varem minimaalselt)

Riik nõudis kõigi Rootsi võimu algusest peale eravaldusse läinud maade tagastamist.

Aadli äge vastuseis (majanduslik ja õiguslik aspekt) – eriti terav konflikt Liivimaal – aadli omavalitsus peaaegu kaotatakse 1694Johann Reinhold Patkul – mässuõhutaja Rootsi riigi vastu Põhjasõja eel

J. R. Patkul(1660-1707)

ReduktsioonReduktsiooni tulemusel riigi kätte

Liivimaal 5/6 mõisamaadestEestimaal 54%Saaremaal 30%

Riigimõisad renditi välja enamasti endistele omanikele, osalt alalisele, osalt tähtajalisele rendile

Rentnike hulgas oli ka mitteaadlikke

Rentnikud tasusid suhteliselt madalaid rente osalt viljas, osalt rahas

Endiste eramõisate talupoegadest said nüüd riigitalupojad

ReduktsioonEesti ala postijaamade võrk – ülemereprovintside ja „emamaa” vahelise sidepidamise tähtis tingimus. Enam tähelepanu ka teede korrashoiule

Riigimaade põhjalik kaardistamine ja maade revisjon (hinnati maa suurust ja tulukust)

Eraldi piiritleti rentniku ja riigitalupoegade suhted, nende õigused ja kohustused

Talupoegi kaasati maade hindamisele – võimalik kaasa rääkida maa kvaliteedi järgi määratavate koormiste suuruse määramisel; koormiste määrad pandi kirja vakuraamatutes

Talupoegade õiguste suurenemine: rentnikel keelati anda ihunuhtlust taluperemeestele, talupoegadele anti õigus kaevata rentniku peale kohtusse,

kuni kuningani välja keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest

väljatõstmine ja talumaade mõisastamine.

Riigitalupoja õiguslik seisund tunduvalt parem kui eramõisate talupoegadel!

Pärisorjuse kaotamine? Karl XI teade kavatsusest (riigimõisates) Sai riigimõisates teoks?

Linnad Eesti alal

• Keskajal 9 linna • Tallinn

• Tartu

• Vana-Pärnu, Uus-Pärnu

• Haapsalu

• Paide

• Rakvere

• Narva

• 1563 Kuressaare• 1584 Valga• 1599 – Vana-Pärnu

Linnade valitsemine

• Keskaegne linnade omavalitsus– Isekomplekteeruv eluaegne raad

• Kodanikuõigused saksa ülemkihil

Kaugkaubandus

• Transiitkaubanduse vähenemine– Arhangelsk – Poola ja Kuramaa linnad Venemaa transiitsadamateks

• Põhja-Saksa, Inglise kaupmeeste osatähtsuse kasv

• Aadlikele ülemerekaubandusega tegelemine keelatud

• Narva– Rootsi võimude soosing

Sisekaubandus

• Keskaegne reglementatsioon

• Linnade väikekaupmehed

• Vilja ülesostmine maapiirkondades keelatud

• Sõbrakaubandus

• Maa- ja linnalaadad

• Vahetuskaubandus soomlastega (silk-vili)

Käsitöö ja tööndus• Tsunftikord• Tsunftijäneste arvu kasv• Tööndus mõisate juures

– Telliselöövid– Lubjaahjud– Sae- ja vaseveskid– Seep, küünlad, puuder, äädikas, ...

• Manufaktuurid – Narva vase- ja saeveski (kosk)– Härjapea paberimanufaktuur– Hüti klaasimanufaktuur

Vastureformatsioon Poola võimu all

• Jesuiidid Liivimaal– Antonio Possevino– Katoliikluse populaarsus maarahva

hulgas(?)– 1583 jesuiitide gümnaasium– Tõlkide seminar (preestrite

ettevalmistus)

Luteri kirik

• Liivi sõja tagajärjed– Hoonete purustused

– Õpetajatepuudus

– Maarahva usust taganemine

• Joachim Jhering– Luteri kiriku organisatsiooni loomine Eesti alal

– Esimene eestikeelne aabits

– Kirikukaristuste süsteem

• Nõiaprotsessid• Pühajõe mäss 1642 (paganlike tavade püsimine)

Vasakul: Gustav II Adolf, paremal Liivimaa superintendent (kõrgeim piirkondlik vaimulik ja kirikuelu korraldaja Rootsi

ajal) Hermann Samson – luterlik fundamentalist

Karl XI aegsed reformid

• Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer (1674-1700)

• edendas kooliharidust,• Korraldas Uue ja Vana Testamendi

tõlkimist lõuna- ja põhja-eesti keelde• andis välja rahvakirjandust • kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa

kiriku• Esimesed talurahvakoolid XVII saj keskel

Karl XI aegsed uuendused• 1684-1688 Forseliuse seminar

– Lugemine, kirjutamine– Usuõpetus, kirikulaul– Rehkendamine– Saksa keel – Raamatuköitmine

• Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri Rootsi kuninga juures • määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide

inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus• 1687 – talurahvakool mõisnike kulul igasse kihelkonda

+ koolmeister

Johann Gottfried Forselius soovitas:• välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed

(võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z;• pärisnimed eestipärastada: Kristus (pro Christus),

Jaan (pro Johannes);• jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin

pro sihn;• kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat;• jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha.• Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses

pastorkonnas vastuseisu • Forseliust võib pidada vana kirjaviisi loojaks

Forseliuse aabits

• põhjaeestiline aabitsatekst:• sest min-na an-nan hen-nast / min-no ih-ho ning Hin-ge

/ om-ma kun-nin-gast / Ül-le-mad ning Wan-ne-mad keik ris-ti rah-wast / min-no sug-gu ning Wös-sa / ning keik me min-nul on sin-no jum-ma-lik-ko hool-de ning kät-te;

• lõunaeestiline aabitsatekst:• sest min-na an-na hen-dä / min-no ih-ho nink Hen-ge /

nink kik me min-nul om sin-no kät-te. sin-no püh-hä en-gel ol-go min-no man / et se kur-ri Wain-lan-ne üt-te-ke Wäk-ke min-no ül-le ei löw-wä A-men.

Heinrich Stahl

• Esimene eesti keele grammatika

• Esimest korda eesti keeles usuõpetuse raudvara

                              

Eestikeelne kirjavara

• Wastne Testament – lõuna-eesti keeles 1686

• Andreas ja Adrian Virginiuse tõlkes

• Johann Hornungi eesti keele grammatika ladina keeles – vana kirjaviis

Tartu ülikooli asutamine

• Ametnike, õpetajate, vaimulike nappus

• 30-aastane sõda takistab Saksamaal õppimist

• Liivimaa kindralkuberner Johann Skytte

• 1632 Academia Gustaviana

Õppetöö Tartu ülikoolis• Esmalt Rootsi ja Soome tudengid, hiljem baltisakslased• Lühikest aega tegutsenud sõdade tõttu ka Tallinnas ja

Pärnus• 4 teaduskonda, õppetöö ladina keeles• Eesti keele oskus õppejõududele vajalik, et otsustada, kas

üliõpilase keeleoskus on nõutaval tasemel kirikuõpetaja või riigiametniku kohale asumiseks

• esimene ülikool, kus hakati pidama süstemaatiliselt loenguid Newtoni õpetusest

• Ülikooli trükikoja avamisega 1710 sai alguse raamatutrükkimine Eestis