rka6022 mäng ja lapse areng 5 eap lehte tuuling tlÜ ...20tuuling... · kohustused kui ka õigused...
TRANSCRIPT
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
LOOVMÄNG JA LOOVMÄNGU TEHNIKAD.
Laste mängud on väga mitmekesised. Tähtsal kohal koolieelikute mängude hulgas
on loovmängud. Loovmängu all mõistetakse lapse erilist tegevust, milles ta
väljendab oma suhtumist ümbritsevasse, eelkõige sotsiaalsesse tegelikkusesse.
Loovmängu iseloomustavad sisu ja ülesehitust. Lapsed ise valivad endale mängu
teema, rollid, vajaminevad mänguasjad ja vahendid ning arendavad mängu sisu
oma soovi kohaselt. Laps õpib mängu kaudu mitmeid kognitiivseid oskusi. Mäng
aitab oluliselt kaasa lapse kõne arengule. Oluline koht on mängul laste sõnavara
rikastamisel, sest mängus peab laps lisaks esemete nimetamisele neid ka kirjeldama
ja seostama omavahel mitmesuguseid lelusid ja tegevusi (Saar 1997: 58).
Kõik keele vahendid on lapse jaoks potentsiaalsed mänguvahendid. Mängus kasutab
laps erinevaid häälitsusi, samuti kõne ilmekust ja helisid. S. Smilansky (1968) püstitas
hüpoteesi, et sotsiaalse rollimängu mängimine avaldab olulist mõju nii laste mängule
kui nende kõne arengule. Just nimelt roll ja rolliga seotud tegevused ning vajadus
ennast kõneliselt väljendada avaldab olulist mõju nii lapse mängule kui kõnele.
Uurimuses analüüsiti järgmisi kõne kriteeriume: kõne voolavus; keskmine sõnavara
hulk; lause pikkus; verbaalsete väljenduste mõtestatus. Pärast uurimuse läbiviimist
selgus, et sotsiaalne rollimäng aitab oluliselt kaasa nii sõnavara kui kõneliste
Ülesanne: Vaadelge laste vabamängu lasteaia rühmas, mänguväljakul või kodus. Kirjeldage, mida nägite. ................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
väljenduste rikastumisele ja seda eelkõige mängulise suhtlemise kaudu. Kahtlemata
tuleb nõustuda Smilansky kontseptsiooniga sotsiaalse rollimängu positiivsest mõjust
laste kõne arengule, sest nõuab ju mäng mängijalt oma rolli sisseelamist ja sellele
vastavat käitumist. Mäng eeldab ka, et mängijad kasutavad “just kui”, “just nagu”
teiste lastega mängulise tegevuse kooskõlastamist, oma sõnavara aktiivset kasutamist,
sõnade ja lausete täpsemat artikuleerimist (samas: 61).
Loovmängudes avaneb võimalus õppetegevustes ja igapäevases elus omandatud
teadmiste iseseisvaks praktiliseks kasutamiseks. See nõuab lastelt oskust valida
paljudest olemasolevatest teadmistest just need, mis kõige paremini sobivad
mängitavasse mängu. Kasutatavate teadmiste valikus peegelduvad laste
suhtumised, arusaamad ning avalduvad kujunevate tõekspidamiste alged
ümbritsevatesse elunähtustesse. Paralleelselt olemasolevate teadmiste praktilise
kasutamisega kaasneb mängus vajadus ka uute teadmiste järele. See sunnib lapsi
teadmisi ammutama kasvatajalt, mängusõpradelt ja vanematelt.
Kollektiivsed mängud eeldavad käitumisoskuse, vastastikuste sõbralike suhete ja
suhtlusoskuse olemasolu. Mängud lisavad ka uusi praktilisi kogemusi. Samal ajal
arendavad mängud laste suhtlusoskust, loovad tingimused initsiatiivi ja
organisaatorlike võimete arenemiseks.
Loovmängu struktuur on järgmine:
• süžee
• sisu
• roll
• mänguline tegevus
Mängu süžeeks e. teemaks on igapäevane tegelikkus. Kõike mida laps end
ümbritsevas elus näeb ja kuuleb, mida tema endaga tehakse, selle püüab viia ka
oma mängudesse. Mängitava süžee mitmekesisus ja rikkus sõltub laste
kokkupuudete rohkusest tegelikkusega.
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Mängitava täpsemaks ja põhjalikumaks iseloomustamiseks eristatakse
loovmängudes nende sisu. Sisu on see, mille laps toob esile kui peamise momendi
täiskasvanute tegevuste ja kogu ühiskondliku elu kujutamisel. Loovmäng on
arenev tegevus, mille iseloom sõltub laste east, nende oskustest, sõnavarast ja
võimalustest.
Varajases eas läbib laps:
� mänguasjadega manipuleerimise (saab teada milline üks või teine asi on),
� funktsiooni e. tegutsemismängu (saab teada milleks üks või teine asi sobib),
� fiktsiooni e. matkimismängu (saab teada läbi täiskasvanu tegevuse
matkimise mida ühe või teise asjaga teha saab) etapid.
Nende etappide läbimine valmistab last ette rollimängude mängimiseks. 6-
aastaste laste mängud on aga juba sisukate süžeedega loovmängud.
Roll on see, mis määrab kindlaks lapse käitumise mängus. Rolli täitmisega
kaasnevad alati tunded ja emotsioonid. Mängus võetud roll määrab lapsele nii
kohustused kui ka õigused kaasmängijate suhtes. Rolle loovmängudes võib jaotada
pea ja kõrvalrollideks. Pearolli täitmisega kaasneb rohke tegutsemisvõimalus,
omapoolsete mõtete suhteliselt vaba realiseerimine, teiste mängijate suunamine
jne. Kõik see muudabki pearolli täitmise enamikule lastele meelepäraseks
tegevuseks. Kõhklusi tekitab see üksnes neis lastes, kes kahtlevad oma oskustes ja
võimetes või kellel on mõningal muul põhjusel raskusi suhtlemisel eakaaslastega.
Kõrvalrollide täitmine eeldab sageli omapoolsete mõtete ja tegevuse allutamist
pearollile. Edukaks toimetulekuks edaspidises elus tuleb kõiki lapsi harjutada ja
suunata täitma nii juhtivaid kui ka kõrvalosi. Selle saavutamine on pikaajaline ja
kasvataja pidevat tähelepanu nõudev protsess. Vastastikuste suhete loogika tagabki
selle, kas lapsed leiavad mängudes emotsionaalse rahuldatuse või jääb sellest
vajaka. Positiivsete emotsioonide korral suureneb laste vastuvõtlikus uutele
teadmistele, lapsed on teotahtelised ja rõõmsameelsed.
Mänguline tegevus. Oluline on laste eneseorganiseerimise harjumuste arendamine.
Laps peab pikkamööda õppima ise välja mõtlema mängu sisu ja selle kulgu. Siia
juurde peab kuuluma ka oskus iseseisvalt leida vajalikud mänguvahendid (valmis-,
asendus- ja omavalmistatud mänguasjad). Mida rohkem pakub mäng lastele
tegutsemisvõimalusi, mida asjalikum on laste käitumine mängudes, mida
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
kestvamad on mängud, mida suuremat rõõmu ja rahuldust nad pakuvad, seda
suurem on mängude kasutegur õpetuslikust ja arenduslikust aspektist lähtudes.
Loovmängul kui tegevusel on omad iseärasused. Neid iseärasusi tuleb teada, sest
mängude organiseerimisel tuleb kasvatajal nendega arvestada.
1. Loovmängud kujutavad endast ümbritsevate inimeste elu aktiivset
peegeldamist. Oluline on, et avaldub laste suhtumine kujutatavasse.
2. Mängudes kasutab laps kompleksseid tegevusi .
3. Laps tegutseb vastavalt mängu sisule, tegevust saadab kõne.
4. Kõne abil kooskõlastab ta oma tegevuse kaasmängijate tegevusega.
Seega arendab mäng ka laste kõnet.
Mänguks vajalikud tingimused. Mänguks vajalike tingimuste all mõistame ruumi,
aja, mänguasjade ja vahendite olemasolu. Aga ka lapse valmisolekut, kogemust ja
keelealast ettevalmistust. Selleks, et lapsed saaksid mängida sisukat ja neid
arendavat mängu, peab õpetaja kandma hoolt eelnimetatud tingimuste olemasolu
eest.
Mänguruumi sisustamisel tuleb arvestada, et seal oleks küllaldaselt ruumi erineva
sisuga mängude mängimiseks. Rohket liikumist nõudvate mängude jaoks on vaja
vaba põranda pinda. Lauamängude mängimiseks on vajalik laudade ja toolide
olemasolu. Vaip mängutoa põrandal muudab toa hubasemaks ja võimaldab seal
istuda ning mängida. Lapsed vajavad aeg ajalt mängimiseks eraldatud nurgakesi,
ka nende moodustamiseks peaks olema vahendeid.
Mänguasjade ja vahendite olemasolu. Mänguasjade ja vahendite hoidmiseks on
hea kasutada nii kappe kui ka avariiuleid. Avariiulitel peaks olema käsitletava
teemaga haakuvad mänguvahendid, et nad annaksid lastele impulsse mängumõtete
tekkimiseks, fantaasia ergutamiseks. Kuna lasteaiaeas laste tahtlik tähelepanu on
lühiajaline, on käsitletava temaatikaga mitte seonduvat materjali hea hoida kapis.
Lisaks valmis mänguasjadele ja –vahenditele peaks ruumis olema ka vahendid ise
mänguasjade valmistamiseks ja üks suur kast igasuguste kottide, peakatete ja
muude rollimängu vahenditega. See innustab lapsi mängule.
Aeg. Loovmäng on mänguliik, mis nõuab eriti pikka ajavaru. Tundide algus ei
tohiks järsult katkestada laste põnevat mängu.
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Ülesanne: Koostage skeem loovmängu struktuuri elementide ja tingimuste vahelistest seostest.
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Loovmängu tehnikad.
Rollimäng –
Rollimängudes eristatakse kolme arengutaset:
� Elementaarse taseme puhul toimub täiskasvanute episoodiline
jäljendamine; kuna mängitakse enamasti omaette, nimetatakse seda
üksikmänguks.
� Koos minateadvuse tekkega mäng täiustub. Tegutsetakse esmalt
läheduses asuvate lastega samalaadselt kuid mitte üksteisest sõltuvalt
(kõrvumäng). Kolmandal eluaastal kontakteerub mängija esmalt ühe,
seejärel mitme kaaslasega. Lühiajaline suhtlemine läheb üle
koostegevuse tasemele. Mängule on esialgu iseloomulik episoodilisus
ja sagedane partnerite vahetamine.
� Viiendal eluaastal hakkavad lapsed ühinema kollektiivsesse mängu –
tekib pikaajalise koostegevuse ja kestva loovmängu etappi, kus
lapsedloovad komplekse mängusituatsiooni ja hakkavad kujuteldavat
lugu mängima (ühismäng).
Rollimängudes kasutatav teemade ring on väga lai ja see sõltub otseselt laste
kogemustest seoses ümbritseva keskkonnaga. Meie täiskasvanute jaoks on soositud
teemad, mis annavad lastele positiivseid sotsiaalseid kogemusi – need on mängu
teemad, mis on seotud abistamise, hoolitsemise, kaastunde ja jagamisega. Kuid tahes
tahtmata mängivad lapsed ka negatiivsete emotsioonidega seonduvate teemadega
mänge- need on teemad, mis väljendavad agressiooni, vaenulikkust, tülitsemist ja
solvamist.
Küsimused: 1. Mis mõjutab kõige enam laste loovmängu sisu?
........................................................................................................................
........................................................................................................................
........................................................................................................................
........................................................................................................................
........................................................................................................................ 2. Kuidas saab Teie arvates kasutada loovmängu õppe-kasvatustegevustes?
........................................................................................................................
........................................................................................................................
........................................................................................................................
........................................................................................................................
........................................................................................................................
........................................................................................................................
........................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Lavastusmäng –
Lavastusmäng kasvab välja rollimängust ja kujutab endast mängulise tegevuse
kõrgemat etappi, neis kujutatakse konkreetseid isikuid, tegelasi ja sündmusi.
Lavastusmängu aluseks on kirjanduspala või mingi süžee. Lapsed võtavad
endile tegelasrolli, kuju ja välimuse, elavad läbi sündmustiku ja tunded, mida
tunnevad tegelased ning väljendavad oma suhtumist tekstis esinevatesse
elunähtustesse (Raadik 2001: 5).
Õpetaja ülesanne lavastusmängude ettevalmistamisel ja korraldamisel on:
� Valida lavastamiseks sobiv (jõukohane, kindla õpetusliku eesmärgiga)
kirjanduspala või luua mängusüžee ise;
� Tutvustada lastele lavastatava sisu;
� Teos esitada emotsionaalselt, kasutades kunstilisi väljendusvahendeid:
õiget rütmi, erinevat intonatsiooni, pause ja žeste.
Ülesanne: Koostage üks loovmängu stsenaarium, mida saaks kasutada riietusesemete nimetuste ja riietumisprotseduuri õpetamisel. ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
� Aidata lastel teose ideed õigesti mõista ja meelde jätta.
� Mänguvahendeid valmistada koos lastega või nende juuresolekul.
� Leida originaalseid viise kostüümide ja peakatete valikul.
Muinasjuttude ja teiste süžeede dramatiseerimisel tuleb arvestada järgmiste
aspektidega:
� Laps peab jääma dramatiseerimise juures ise uue loojaks, otsijaks,
kohandajaks.
� Laste võime kirjanduslikuks ja loominguliseks tegevuseks väljendub laste
juures erinevalt.
� Lapsed tunnevad sageli üksteise võimeid paremini kui õpetaja, seepärast
on hea lubada vahel ise lastel osasid jagada.
� Harjutamine muudab lavastusmängu kunstlikuks ja tüütavaks ning lastel
on siis võimatu tegutseda spontaanselt ja loovalt.
Lavastusmängude mõju lapse keelelisele arengule väljendub erinevate oskuste
arengus:
� Kuulamisoskus;
� Küsimuste esitamise ja nendele vastamise oskus:
� Jutustamisoskus;
� Kõne ilmekus;
� Sõnavara aktiviseerumine;
� Tabavate väljendite kasutuselevõtt;
� Kirjandusteose keelelise omapära kandumine igapäevakõnesse;
� Sõnaloomingu areng läbi sõnamängude;
� Erinevate häälte ja häälitsuste ning helide tekitamise oskus (kõneaparaadi
areng).
Rolli- ja lavastusmängude põhiülesanne on lastele meeldivate emotsioonide ja rõõmu
pakkumist, loovvõimete arendamist, esinemisjulguse ja –kogemuste võimaldamist,
eneseväljendusoskuste rikastamist, teadmiste ja oskuste omandamist lastele meeldiva
tegevuse abil ning eneseväljendusvormide mitmekesistamist mängude kaudu (Raadik
2001: 3).
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Rolli- või lavastusmängu läbi mängides peab laps minema raamatu või teksti sisse:
võtma endale tegelase rolli, kuju ja välimuse, läbi elama sündmustiku ja tunded, mida
tunnevad tegelased ning väljendama oma suhtumist tekstis esinevatesse
elunähtustesse (Raadik 2001: 4).
Niimoodi mängides kujunevad lastel terved ja ühiskonnas tunnustatud arusaamad
õigest käitumisest, laienevad teadmised ja suureneb kogemuste pagas, areneb mõtlev,
arutlev ning oma seisukohta omav ja seda õigel ajal õiges kohas väljaütlev laps, kes
oskab loovalt suhtuda igasse oma tegevusse (Raadik 2001: 4). Kindlasti areneb ka
lapse sõnavara, keeleline väljendusoskus ning võime täiskasvanute ja eakaaslase
jutust aru saada.
Küsimused: 1. Mida kujutab endast Teie arvates lavastusmäng?
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
..............................................................................................................................
.............................................................................................................................. 2. Leidke sobivaid kirjanduspalu lavastamiseks 3-, 4-, 5- ja 6 – 7-aastaste laste
tegevustes? ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Õppemängud.
Õppemängud on sellised mängus, mis on mõeldud eelkooliealiste ja alg- klasside
õpilaste õpetamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arendamiseks. Õppemäng e.
didaktiline mäng kujutab endast õpetuse erilist mängulist vormi, mis võimaldab
õpetuse ja kasvatuse ülesandeid ellu viia lastele jõukohase ja köitva tegevuse-
mängu- kaudu. Õppemäng on õpetamise mänguline vorm – lapsed mängivad ja
samal ajal õpivad või kinnistavad olemasolevaid teadmisi. Õppetegevuse osana
kasutatavatel õppemängudel on õppesisust tulenevad konkreetsed õpetuslikud,
arenduslikud ja kasvatuslikud eesmärgid. Kuid säilitada tuleb ka mängulise
tegevuse ühisjooned: vabatahtlikkus, loomingulise omaalgatuse olemasolu,
iseseisvus, rahuldus- ja rõõmutunne. Õppemängude põhirõhk on suunatud laste
vaimsete võimete arendamisele, olemasolevate teadmiste süvendamisele,
laiendamisele, nende süstematiseerimisele ja iseseisvale kasutamisele uues
mängulises situatsioonis.
Õppemängud omavad kindlat struktuurilist ehitust, mille iseärasust tuleb kindlasti
arvestada, sest üksnes kõigi nelja struktuuri elemendi olemasolu korral on meil
tegemist õppemänguga. Kõik struktuuri elemendid on omavahel tihedalt seotud.
Õppemängu struktuur-
a) didaktilised ülesanded ( lastele jõukohased)
b) mängulised ülesanded + mänguline tegevus (muudab õpiülesande täitmise
lastele kergemaks), mänguline tegevus koosneb mängulistest toimingutest:
• mängulisust saab luua sellega, et anda võimalus tegutseda mingi esemega
• mängulisus seisneb peitmises-otsimises
• võistlusmoment
• mõistatamisega seotud
• rolli omistamine lastele
c) mängureeglid- organiseerivad ja suunavad lapse käitumist mängus, reeglid
ühendavad didaktilisi ja mängulisi ülesandeid
d) mängutulemus-
1) kasvataja seisukohalt
2) laste seisukohalt
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Õppemängus on pearõhk suunatud vaimsete võimete arendamisele, teadmiste
süvendamisele ja laiendamisele. Kasvatuslik mõju teostub mängureeglite täitmise
kaudu (õpib end pidurdama, tahteliselt suunama oma mõtlemist, tähelepanu, mälu).
I Didaktiline ülesanne.
Igas õppemängus on üks või mitu didaktilist ülesannet. Selles väljendub mängu
tunnetuslik külg, s.o. milliseid võimeid tahetakse antud mängu kaudu arendada,
milliseid teadmisi täpsustada, laiendada või süvendada. Ülesanne esitatakse mängu
kaudu, tihedas seoses mänguliste ülesannete ja mängulise tegevusega. Tähtis on, et
didaktiline ülesanne muutuks lapse enese mänguliseks ülesandeks st. ainult
didaktilise ülesande täitmisel võib laps saavutada seda, mis teda antud momendil
kõige rohkem huvitab ja mis on mängu lähimaks eesmärgiks. See tingib lapse
erilise aktiivsuse selliste mänguliste ülesannete täitmisel, mis omavad õpetuslikku
tähtsust ja on oma sisult lähedased lapse mängumotiividele. Seega didaktiline
ülesanne on nagu lapse eest peidetud, teadmised ja oskused omandatakse
ettekavatsematult, mängides. Didaktilised ülesanded peavad vastama laste eale,
sest ainult siis äratavad nad lapses huvi, aktiviseerivad ja arendavad teda. Tuleb
arvestada ka laste eelteadmistega.
Didaktiliste ülesannete põhiliigid-
1. Võrrelda ja välja valida esemeid erinevate või ühesuguste tunnuste alusel.
2. Klassifitseerida ja jaotada esemed või pildid liigi, materjali jt. tunnuste järgi.
3. Määrata ese ühe või mitme tunnuse järgi
4. Meelde jätta mingisugune fakt, esemete kogus, mängijate rühm, vm. ning
määrata muutused, mis toimusid laste äraolekul.
II Mänguline ülesanne ja tegevus.
Didaktiline ülesanne muudetakse mänguliseks ülesandeks. Täidetakse mängulise
tegevuse kaudu. Mängulisus määrab lapse emotsionaalse suhtumise tegevusse.
Lapse tegevus on õppemängus ettemääratud. Kaks peamist nõuet lapse tegevusele:
1. peab täitma mängu õpetavat ülesannet
2. peab olema huvitav ja kaasakiskuv mängu lõpuni
Mäng tekib siis kui didaktilised ja mängulised ülesanded on tihedalt seotud
mängulise tegevusega. Mängulise tegevuse järele jaotatakse mängud tinglikult:
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
1. mõistatamismängud
2. võistlusmängud
3. süžeelis- rollilised mängud
4. peitmis- ja otsimismängud
5. lavastusmängud
6. pandimängud
7. liikumismängud
Oluline on mängulise tegevuse varieerimine, keerukamaks muutmine. Tegevus on
huvitavam siis, kui sisaldab sobivaid põnevusmomente, üllatusi; õpetaja ise on
ilmekas ja emotsionaalne. Väga häid tulemusi annab riimkõnede, salmide, laulude,
mõistatuste, matkivate liigutuste lisamine.
III Reeglid.
Reeglid on kindlalt määratletud ja täpselt formuleeritud nõudmised, mida
esitatakse lastele mängu vormis. Nende kaudu õpetaja juhib mängu ja mõjutab
lapsi. Ta teeb seda mängu abil. Reeglid suunavad mängu, ühendavad didaktilised ja
mängulised ülesanded, organiseerivad laste käitumist ja vastastikuseid suhteid.
Didaktilised reeglid:
1. suunavad laste tegevust didaktiliste ülesannete täitmisel, määravad mida ja
kuidas peab tegema või mida ei tohi teha.
2. organiseerivad - määravad laste tegutsemise järjekorra mängus, mängijaile tasu
või karistuse.
3. distsiplineerivad - suunavad laste käitumist mängus.
Reeglid täpsustavad eesmärke. Didaktilised ja mängulised ülesanded määravad
mängulise tegevuse iseloomu, reeglid aitavad mängulist tegevust läbi viia ja seega
täita mängu ülesannet.
IV Tulemus.
Igal õppemängul on oma kindel lõpp, oma tulemus. Mängu tulemust tuleks hinnata
nii õpetaja kui laste seisukohalt. Tulemus on ülesannete ja reeglite täitmine. Näitab
laste poolt omandatud teadmiste taset, vaimse tegevuse ja laste vaheliste suhete
iseloomu. Õpetaja hindab õppemängu tulemust didaktilise ülesande täitmise põhjal.
Siit selgub, kes suutsid didaktilised ülesande täita, kes ei osanud, kellele on vaja
edaspidigi samalaadseid ülesandeid anda, keda peab õpetama ja kellega veel
materjali kordama. Laste seisukohalt hinnatakse õppemängu tulemust selle põhjal,
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
missugust vaimset ja moraalset rahuldust mängimine tõi, kas lastel oli heameel
mängust, kas ta aktiviseeris lapsi tegutsema, kas ta andis positiivseid emotsioone.
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Õppemängude liigitus.
Ülesanne: Valige üks matemaatika valdkonna teema koolieelse lasteasutuse õppekava vastavast osast ja koostage õppemängud selles teemas õpetatavate mõistete kinnistamiseks erinevates vanuserühmades. Järgige õppekava struktuurilise ülesehituse nõudeid ja laste ealise arengu iseärasusi. ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Ester Vee on oma raamatus „Õppemängud lasteaia õppe- ja kasvatustöös.“ toonud
välja õppemängude liigituse. Didaktilised e. õppemängud sõna otseses mõttes on
vabamängud, mis on loodud autodidaktismi ja laste iseseisva mänguks
organiseerumise võimaluse põhimõttel (loto, doomino, täringumängud, “Telefon”,
“Pandimäng” jne.). Neid mänge loob ja õpetab lastele küll täiskasvanu, kuid
tuttavaid mänge saavad lapsed ka iseseisvalt mängida. Organiseeritud
õppemängud- neid mänge organiseerib ja juhib õpetaja(enamasti tunnis, aga ka
vabal ajal) ja ilma täiskasvanu osavõtu- ta nad ei eksisteeri. Enamasti jaotatakse
õppemängud kolme suurde rühma lähtuvalt mängus kasutatava materjali
iseloomust:
1) mängud esemetega- mänguks valitakse kindla eesmärgiga esemeid või neist
moodustatud komplekte: mänguasju, tarbeesemeid, tööriistu, looduse objekte jne.
(nt. “Imekotike”, “Koolitarvete kauplus”, “Mitmes mänguasi on kadunud” jne.).
2) lauamängud- kasutatakse esemete kujutisi (pilte), kaarte, mängulaudu vastavate
nuppude ja täringutega, mängukive, mitmesuguseid mängudetaile jne. (nt. loto,
doomino, täringumängud, kabe, male jne.)
3) sõnalised mängud- ei tugine vahetule tajule, vaid laste kujutlustele, nõuavad
tähelepanu, kuulamis- ja mõtlemisoskust, kiiret reageerimisvõimet, oskust kasutada
teadmisi. Sõnalised mängud jagunevad omakorda:
a) suulised - (nt. “Telefon”, “Lind lendab”, “Ütle vastupidi”, “Täidan
laeva” jne.) Koolieelses eas kasutaksegi peamiselt suulisi sõnalisi
mänge.
b) kirjalikud - koolieelikute rühmas kasutatakse lihtsaid mänge
lugema ja kirjutama õpetamiseks, kuid põhiliselt kasutatakse
ikkagi koolieas (nt. “Kes jõuab rohkem?” kirjutada t-tähega
algavaid sõnu jne)
Mängulise tegevuse järgi liigitatakse õppemänge järgnevalt:
1) mängud-ülesanded – nende aluseks on laste huvi tegutseda mitmesuguste
mänguasjadega, muude esemete ja piltidega, mänguline tegevus on siin
elementaarne ja sageli ühtib praktilise tegevusega .
2) peitusmängud- põhinevad laste huvil esemete ootamatu ilmumise ja kadumise,
nende otsimise ja leidmise vastu (nt. “Tibu, tibu, ära näita”)
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
3) süžeelised õppemängud- nende aluseks on mitmesuguste eluliste situatsioonide,
täiskasvanute või loomade kujutamine (nt. “Polikliinik”, “Lasteaed”, “Loomade
kool” jne.)
4) võistlusmängud- põhineb püüdel kiiremini saavutada mänguline tulemus, võita
mäng (nt. “Reis ümber maailma”, “Kes on kiirem”, “Kes jõuab esimesena” jne.),
siia kuuluvad ka viktoriini- tüüpi mängud
5) pandimängud, mängud keelu ja karistusega- on seotud huvitava mängulise
momendiga, kus laps peab vabanema mittevajalikust kaardist, esemest (nt. “Must
notsu”), mitte ütlema keelatud sõna (nt. “Pandimäng”), mitte eksima sõna või
liigutusega (nt. “Mina ka”, “Lind lendab”).
Osa õppemände on liikuva iseloomuga. Neid võib eristada liikumismängudest selle
järgi, mis on antud mängus suurema tähtsusega- vaimne või kehaline areng (nt.
“Liiklusmängus” on esiplaanil liiklemisreeglite täitmise harjutamine tänaval, kõnni
kui liikumisvormi harjutamine aga teisejärgulise tähtsusega) (Vee 1979: 37-38).
Õppemänge liigitatakse veel ka õpetusliku ülesande, ainevaldkonna järgi:
1) kõne arendamise mängud, keelemängud on laste sõnavara arendamiseks,
fonemaatilise kuulmise ja õige hääldamise arendamiseks, kõne parandamiseks
(logopeedilised mängud), õigete grammatiliste vormide kasutamise harjutamiseks,
mängud sidusa kõne arendamiseks (nt. “Täidan laeva”). Peale emakeelealaste
mängude kuuluvad siia gruppi ka võõrkeele õpetamiseks kasutatavad mängud.
2) loodusalased õppemängud (nt.”Juured ja pealsed”, “Zooloogiline loto”, “Arva
ära maitse järgi”, “Loomad mängivad peitust”, “Arva ära, mis lill see on” jne.)
3) sotsiaalsete kujutluste ringi arendavad õppemängud (nt. “Kellele on seda
tööriista vaja”, “Kauplus”, “Millega me sõidame”, “Raamatukogu” jne.). Selles
mängude grupis võib eraldada järgmised alagrupid, mängud mille põhieesmärgiks
on:
a) laste kõlbeline kasvatus (nt. “Mis on hea ja mis on halb”)
b) esteetiline kasvatus (nt. “Nii on ilusam”)
c) kunstiline kasvatus (nt. “Pildi näitus”, “Teatrimäng”)
d) mängud, mis kaudselt avaldavad mõju laste kehalisele kasvatusele
ja töökasvatusele- kinnistavad laste kujutlusi kehakultuuri ja
tervishoiu valdkonnast, arendavad sõrmelihaseid jne.
e) matemaatilised õppemängud
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
4) mängud laste sensomotoorse kultuuri arendamiseks (mängud värvi-, suuruse-,
vormi- ja ruumitaju arendamiseks, kuulmis-, kompimis-, maitsmis- ja haistmismeele
arendamiseks, esemete ja tegevuste ära tundmiseks liigituse järgi)
5) mängud vaimsete võimete arendamiseks (laste tähelepanu, mälu, mõtlemise
jne. Arendamiseks (Vee 1979: 39-40).
Õppemängud võivad erineda oasvõtjate arvu poolest:
1) individuaalsed mängud- need on enamasti reegliteta harjutusmängud
(matrjoskad, mosaiigid, piltkuubikud, peitepildid, labürindid)
2) grupimängud- osa võtab väike lastegrupp 2-6 last, neid mängitakse vabal ajal
3) kollektiivsed mängud kogu rühmaga- kogu rühmaga mängimiseks sobivad
sellised mängud, millest saavad osa võtta aktiivselt kõik lapsed või vähemalt
enamus, nii et ükski laps ei peaks ootama liiga kaua oma järje- korda, kui kõik
lapsed ei jõua olla juhtmängija rollis, peaks ülejäänud mänguline tegevus pakkuma
neile ka põnevust või olema naljaka sisuga, et nad saaksid elada mängule aktiivselt
kaasa (Vee 1979: 41-42).
Eri vanuses laste õppemängud.
3-aastased lapsed.
Sellesse vanusesse jõudnud lapsed ei tule veel esialgu päris iseseisvalt õppemängude
mängimisega toime ja vajavad õpetaja toetust ja eeskuju. Läbi õppemängude
kujundatakse lastel erinevaid eneseteenendamise oskusi, jätkatakse esemete ja
tunnuste omaduste tutvustamist. Lapsed omandavad õiget kõnekeelt, õpivad lauseid
koostama ja häälikuid õigesti hääldama. Selles vanuses lastele antakse õpetatav
ülesanne süžeelises vormis, sest lastele tuleb alati anda võimalus mängu ajal tegutseda
ja liikuda.
Õpetaja juhib mängu, olles ise üks mängijatest. Mängud toimuvad loomulikus
keskkonnas, et õpetada lapsi iseseisvalt mängima. Oluline tähtsus on nukumängudel.
Mängud peavad ergutama lapsi aktiivselt osalema kahekõnes mängu teiste
osalejatega, et aktiviseerida kõnet. Nukumängudes vestleb kasvataja lastega kord ise
kord nuku või mõne muu tegelase abil. Et saavutada laste tähelepanu, peab õpetaja
kõne olema ilmekas ja õpetaja ise heatujuline.
Õppemängudes võib kasutada mänguasju, mitmesuguseid esemeid, pilte. Mängud
piltidega võivad olla sellised:
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
• kus laps peab nimetama või jutustama, mis on pildil kujutatud;
• koostab osadest pildi;
• leiab paarispildid.
3-aastastelt lastelt ei saa veel nõuda sisukat seotud kõnet pildi järgi, ta on suuteline
väljendama end kahesõnaliste lausetega (nukk magab, pall veereb, koer haugub).
Ka matemaatiliste mõistete tutvustamiseks sobivad kõige paremini õppemängud.
Mõistete “üks” ja “palju” ning võrdlemisoskuste kinnistamiseks on soovitav
mängudes kasutada mitmesuguste esemete ja mänguasjade kõrval ka looduslikku
materjali (kivid, käbid, tammetõrud jne). Jalutuskäikudel metsas või pargis võime
kasutada õitsvaid lilli, mahalangenud lehti jm (Galinskaja jt 1972: 9-10).
4-aastased.
4-aastaste õppemängud on juba keerulisema ülesandega ja mitmekesisemad. Et lapsed
saaksid aru mida mängu reeglid neilt nõuavad, tuleb neid seletada väga näitlikult kuna
laste mõtlemine on veel väga konkreetne.
Korratakse eelmise vanuserühma mänge, muutes nende ülesandeid keerulisemaks.
Mängus võib juba lastele anda erinevaid osi (ühes mängus saavad lapsed olla nii kass,
koer, kana, hiir konn jne; teised lapsed peavad nende tegevuse või häälitsuste järgi ära
arvama, kellega on tegu).
Suurt rõhku tuleb panna õige kõne kasutamise oskusele. 4-aastased lapsed omavad
juba suurt sõnavara, räägivad palju, aga tihti on neil lauseehitus vale, kasutatakse
ebaõigeid sõnavorme, mistõttu on kõne raskesti mõistetav. Õppemängude abil
suunatakse lapsi lauseid koostama ja õigesti mõistma sõnu. Sobivad on õppemängud,
mis nõuavad kirjeldamist, esemete tunnuste võrdlemist, mõningate materjalide
tundmist. Õpetaja peab mängu tutvustades selgitama lastele, kuidas kirjeldada eset või
pilti, kuidas koostada jutukest ning kirjeldust või jutustab kõigepealt ise.
Eriline osa on mängudel, mis õpetavad lapsi esemeid klassifitseerima ühiste tunnuste
alusel. 4-aastaste teadmistes pole veel loogilist korda ja seepärast tuleb alustada
lihtsamast klassifitseerimisest (nt suve- ja talveriided, mets- ja koduloomad).
Matemaatiliste mängude abil arendatakse võrdlemisoskust, tähelepanu, mälu,
orienteerumisoskust, tutvustatakse lastele geomeetrilisi kujundeid.
Loodusloolise sisuga õppemängud aitavad kinnistada teadmisi loomadest ja
taimedest. Mängu reeglid suunavad lapsi loomi ja taimi kirjelduse järgi ära tundma.
Mängudes ei tohi unustada laste loomulikku liikumisvajadust ja võimaluse korral
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
siduda alati mängu liikumisega looduses. Nii saab mängu “Tunne kompimise järgi
ära” läbi viia aias peenra ääres peale juurviljade saagi koristamist, et jätta meelde ka
see, kus juurviljad kasvavad. Ka mängu “Arva ära, milline lill” on õige mängida aias
lillepeenra juures. Lapsed kirjeldavad lilli ja teised arvavad ära, mis lill see on ning
näitavad seda peenral (Galinskaja jt 1972: 11-12).
5-6-aastased.
Vanemate laste mängud on juba keerulisemate ülesannete ja rangemate reeglitega.
Mängude läbi viimisel kasutatakse mitmesuguseid mänguasju, tarbeesemeid ja pilte,
millest enamik peaks olema süžeega. 6-aastaste rühmas kasutatakse pilte, mille abil
püütakse arendada laste tähelepanu (mis on muutunud võrreldes eelmise pildiga),
mälu ja mõtlemisoskust, lugema-, kirjutama- ja arvutama hakkamise alusoskusi.
Laialdaselt kasutatakse sõnalisi mänge. Enne mängu algust peavad lapsed selgelt
arusaama mängu ülesandest ja reeglitest ning omandama need. Lastelt tuleb nõuda
täielikku iseseisvust mängureeglite täitmisel. Laps peab õppima ennast valitsema:
mitte ette ütelda; vastab ainult see, kellelt küsitakse jne. Need nõuded valmistavad last
ette toime tulema koolis. Selles vanuses laste õppemängud võivad sisaldada ka
võistlusmomenti. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et see ei põhjustaks liigset erutust
ja hasarti. Mäng peab aitama kasvatada heatahtlikku suhtumist üksteisesse, soovi
jõuda igas tegevuses tulemuseni ja püstitatud ülesannet hästi täita. Õpetaja peab
arvestama ülesande valikul ja küsimuste esitamisel laste individuaalsete iseärasustega.
Mängus avalduvad laste iseloomujooned, huvid, arengutase. Vastavalt sellele antakse
ühele lihtsam teisele keerulisem ülesanne, küsimustele vastamise juures suunatakse
vajaduse korral abistava küsimusega või nõutakse iseseisvat lahendamist. Eesmärk
on, et kõik lapsed saaksid mängus aktiivselt osaleda. Mängu seletus peab olema selge,
lühike ja konkreetne, äratama huvi mängu vastu. Lastel on selles vanuses juba küllalt
mängukogemusi ja arenenud mõtlemine, mis tõttu on nad võimelised mõistma
konkreetsemat mängujuhist. Ainult keerulisemate mängude puhul on veel vajalik
näitlik selgitus. Mängujuhis ei tohi viia lapsi mehhaanilise matkimiseni vaid peab
jätma võimaluse ka oma initsiatiivi rakendada. Sõnalistes mängudes tuleb lastel
kirjelduse järgi ära tunda esemeid. Meeldejätmisoskust, vormi ja materjali taju
arendavad mängud, kus lastel tuleb kirjeldada esemeid, mis mängus asukohta
muudavad või ära kaovad (Galinskaja jt 1972: 12-14).
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Küsimused: 1. Mille poolest erineb õppemäng teistest eelpool nimetatud mänguliikidest?
...........................................................................................................................
...........................................................................................................................
................................................................................................ 2. Mida tuleb tähele panna erinevas eas lastele õppemänge valides või
koostades? ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
3. Koostage õppemängude kirjeldused koduloomade teema kinnistamiseks 3-, 4-, 5- ja 6 –7-aastaste laste õppe-kasvatustegevuses kasutamiseks. ..........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Mängitused ja näpumängud.
Lugedes pedagoogika alaseid publikatsioone, kohtame tihti seisukohta, et lapse
vaimne areng on tihedalt seotud tema peenmotoorika arenguga. Kuigi teaduslikud
uuringud pole kindlaid tõestusi käelise tegevuse ja mõistuse seoste kohta leidnud, on
see seos kindlasti olemas. Samas on palju kaudseid andmeid, mis kinnitavad, et
näpuosavuse edendamine võib soodustada vaimset arengut. On ju üsna raske kindlaks
teha, millest täpselt vaimne areng sõltub. Kuid kindlasti on motoorika vaimset arengut
stimuleerivaks teguriks.
Küll on aga paljud uuringud tõestanud, et lapse arengu seisukohalt on väikelapseeas
oluline täiskasvanuga koosveedetud aeg. Täiskasvanu poolt juhendatud tegevus koos
lapsega võimaldab koosveedetud aega arengu seisukohalt positiivselt sisustada. Kogu
koolieelse ea jooksul on lapse põhitegevuseks mäng. Seda tuleb silmas pidada
igasuguse õppetegevuse planeerimisel. Täiskasvanul on õpetamisel läbi mängu kanda
vahendusfunktsioon: mängu kaudu ta vahendab lapsele ümbritsevat keskkonda,
Küsimused: 1. Kas Teile meenub oma lapsepõlvest mõni näpumäng või mänguline
tegevus, mida Teile meeldis koos ema või vanaemaga mängida? ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
2. Milline on näpumängude roll lapse arengus Teie arvates? ................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
3. Meenutage oma lapsepõlvest, kas ja kui oluline oli Teie jaoks täiskasvanuga koos tegutsemine, mängimine? ...............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
esemeid ja mänguasju, tutvustab eriilmelisi tegevusi ning on lapse jaoks oma
eeskujuga jäljendamise objektiks. Pikka aega kannab suhtlemiseas sõnalist osa ainult
täiskasvanu.
Sõnad, lause intonatsioon, laulud ja lastevärsid, mängitused ja näpumängud pakuvad
lõbu suurtele ja väikestele ammu enne seda, kui laps ennast sõnades väljendama
hakkab. Suur on rõõm kui tekib võimalus üksteisega natuke rääkida. Teisel eluaastal
kontaktivõimalus suureneb, laps omandab järjest uusi sõnu. Väike laps haarab
maailma sõrmedega ning avastab selle käigus maailma. Käeline osavus ja tunnetuslik
aktiivsus on tihedalt seotud ning toetavad lapse arengus vastastikku teineteist. Kui
kõne on muutunud arusaadavaks, toimub suur osa lapse ja täiskasvanu vahelistest
kontaktidest sõnade abil. Ometigi on kehalisel kontaktil kogu sensomotoorse perioodi
jooksul ja veel hiljemgi suur tähtsus.
Keha, emotsioonid ja mõtlemine on omavahel lahutamatult seotud. Puudutus on
ühendus maailmaga. Puudutus kannab endas teavet ja stimuleerib reaktsioone.
Meeldiva, rahustava puudutuse puudumine varajases lapseeas on terve
probleemiderea põhjustajaks täiskasvanuelus, seda nii füüsilisel kui psüühilisel
tasandil. Ebapiisav tähelepanu ja hoolitsus täiskasvanute poolt, kas hoolimatuse või
lahusoleku tõttu, põhjustab lapsel täiskasvanu eas raskusi lähedaste suhete loomisel
ning iseendaga kooskõla saavutamisel (Tomberg 2001: 114).
Hea võimaluse toetuda õppe-kasvatustegevuse organiseerimisel kehalisele kontaktile
ja peenmotoorika aktiivsusele on meie rikkalikule rahvaloomingupärandile.
Varasematel aegadel olidki laulud-mängud laste kasvatamise ja arendamise põhiliseks
vahendiks. Juba üsna varases eas puutus laps kokku lauludes, mängudes, juttudes,
vanasõnades jne. esivanemate maailma vaatega. Siit ammutati hingelist tasakaalu ja
sisemist kindlustunnet (Vikat 1999: 39).
Kindlasti on igati õigustatud mängituste, näpumängude, vanasõnade ja liisusalmide
kasutamine varases keeleõppes. Rahvaloomingule on omane kindel rütm ja värsimõõt,
mis soodustavad keele omandamist. Näpumänge, liisusalme, vanasõnu, mõistatusi,
laulu- ja ringmänge on põlvest põlve edasi antud suuliselt ja nii on need sisu ja
sõnastuse poolest muutunud. Eri variante leidub vastavalt rahvusele, paikkonnale,
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
murdealale ja muule eripärale. Sageli on just see huvitav ja muudab mängu lapsele
eriti lähedaseks.
Lapse arengusuund läheb ülalt alla ehk peast jalgade poole. Käeliste oskuste areng
toimub õlast sõrmede poole. Mida aeg edasi seda enam õpib laps oma kätt suunama
ning seda vilunumad on tema liigutused (Uriko, Raukas, Mets & Liik 2002: 206).
Mängitused, mis sisaldavad endas nii keha kui häälega mängimist, kuuluvad motoorse
mängu alla. Kui silitamised, äiutused, hüpitused ja hällilaulud on rohkem ema ja lapse
pärusmaa, siis näpu-, käe- ja jalamänge võib edukalt kasutada ka lasteaias.
Mängitus on täiskasvanu mäng väikelapsega, mis koosneb traditsioonilistest
mängitustegevustest koos sinna juurde kuuluva lauldud või loetud tekstiga. Mängitus
ühendab endas hälli- ja muude lastelaulude, mängude, loitsude ja nendega
kooskäivate maagiliste toimingute elemente. Tegevustiku ja teksti seotuse astmelt
jagunevad mängitused kahte rühma. Mängituste tegevus võib vastata teksti süžeelisele
arengule, kusjuures tekst on kas värsistatud või koosneb lühivormelitest ja neid
siduvast jutustavast osast. Teine suur rühm tekste on mängutegevusega lõdvemalt
seotud, kuna tegevus koosneb ühetaolistest rütmilistest liigutustest nagu hällilauludegi
puhul (Oras 1996: 122).
Mängitusi on võimalik kasutada erinevate tegevuste juures. Lapsed meelsasti
tegelevad oma näppude ja varvastega. On ju näpud ja käed lapse esimesed
mänguvahendid juba imikueas. Neid liigutatakse, nendega haaratakse kõige järele,
mis silmapiiril. Näpud on lapsel igal hetkel võtta kui tuleb tahtmine mängida. Nad on
kogu aeg olemas ja kaasas. Laps hoiab kinni täiskasvanu sõrmedest. Lapsega rääkides
liigutab täiskasvanu lapse käsi üles-alla, edasi-tagasi. Kontakt täiskasvanuga äratab
lapsest tundmusi, paneb teda kaasa häälitsema. Sellepärast kasutataksegi lapsega
kontakti loomisel juba kõige varasemast east näpumänge.
Näpumängude väärtus on sisu lapsepärasuses, lihtsas riimis, rõõmus, mida nad endas
kannavad ja mis paneb lapsi liikuma ja tegutsema. Nii mõnigi liisusalm ja näpumäng
on rännanud ühelt maalt teisele ning nende päritolu on isegi raske kindlaks teha. Ka
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
on lasteaiaõpetajad ja kooliõpetajad loonud toredaid näpumänge (Kivi, Muhel &
Roosileht 1988: 112).
Mängitused.
Mängituse puhul on tegemist eelkõige lapse ja täiskasvanu ühise mänguga.
Täiskasvanu suunab ja juhib - mängitab väikelast. Mängitusi on eri rahvaste juures
liigitatud erinevalt. Aga selline motoorse mängu liik on enamasti kõikide meie
naaberrahvaste folkloorivaramus olemas. Leedus nimetatakse mängitusi
liigutusmängudeks. Liigutusmänge defineeritakse kui mänge mida täiskasvanud väga
väikeste lastega läbi viivad. P. Jokimantiene järgi on liigutusmängud mängu ja laulu
vaheline žanr. Erinevus mängu ja liigutusmängu vahel seisneb selles, et mängu
mängib laps iseseisvalt, koos täiskasvanu või teise lapsega, samas liigutusmängus
suunab lapse mängu täiskasvanu (Vaichiene 1998: 110).
Mängituste tegevustiku aluseks on rida universaalseid väikelapse lõbustamise viise:
õhkutõstmine, igal viisil kiigutamine, lapse kehaosade loetlemine, käte
kokkupatsutamine, kõditamine. Lastelaulude, ka mängituste teemaderingi kuuluvad
(kodu) loomad-linnud, lapse suhe pereliikmete ja teiste inimestega, talle tuttavad
kodused tööd (Oras 1996: 104-108).
Küsimused: 1. Kuidas on oma vahel seotud lapse liigutuslik ja vaimne areng?
.....................................................................................................................
.....................................................................................................................
.....................................................................................................................
.....................................................................................................................
.....................................................................................................................
.....................................................................................................................
..................................................................................................................... 2. Millist mõju avaldavad liigutustega mängud lapse emotsionaalsele
arengule? .......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Lapse käte või jalgadega mängimine Siin on tuntumad mängitustüübid folkloorivaramus Tee kakku, Tii, tii, tihane, Kuts
karja. Vabamas vormis sõnastusega või paari püsivormeliga piirduvad Kuts, säh
jalga!; jalatalla kopsimine ja kõditamine hobuserautamist või ka kingsepatööd
jäljendades (Ptruu, rauda!, tuntud nii soome kui germaani traditsioonis); tavaliselt
miilu-maalu vormeliga algav ja siit-siit-sirr/ siin- siin vormeliga lõppev lõppev
peopesa silitamine või/ja kaenla alt kõditamine (Milu-maalu miisu; Hiireke, too
vett).Viimastes kõneldakse kassist ja hiirest, kes on germaani ja ka balti traditsioonis
tavalised sõrmedega mööda lapse keha jooksmise ja "koju" jõudes kõditamisega
lõppevate mängituste tegelased. Ka pudrukeetmist imiteerivates mängitustes on
põhitegevuseks peopesa silitamine, sageli koos sõrmedele "pudru jagamisega". Üks
neist on venelaenuline Harakas keedab putru (levinud ka Soomes, kusjuures Lääne-
Soome variantides on pudrukeetjaks hiir). Tuntud on ka puusaagimise jäljendamine
lapse kätega.
Sõrmede, varvaste, näo- ja kehaosade lugemine Sõrmede lugemine on üldlevinud mängituselement, mis arvatakse seotud olevat
vanade uskumustega- sõrmed olid pühendatud jumalatele ja igaühel oli oma
funktsioon. Eesti sõrmelugemised piirduvad valdavalt sõrmenimede loetlemisega.
Väga paljud nimetused langevad kokku Skandinaavia, saksa ja soome tõlke- või
kõlavastetega. Kehaosade nimetamisest (Eestis: Silm, silm, nina, suu, tiss, tiss, naba,
l`uu / tussu-tuu) leiab teiste rahvaste väljaannetest vähem näiteid. Kõik need
lugemised - välja arvatud ehk varvaste lugemine- võivad kuuluda ka suuremate laste
omavaheliste mängude repertuaari. Mängituste hulgast jääb välja ennustamine
sõrmeküünte "õitsemise" põhjal, mille juurde kuulub eri sõrmede tähenduste
loetlemine (Kiitus, laitus…), ka nööpide lugemine on pigem laste omavaheline mäng.
Pisilõbustused Traditsioonilise lõbustava tegevuse juurde kuuluvad selles rühmas vaid vähesed
kinnistunud lühivormeli, näiteks sarvlooma kujutamine peaga puksides või sõrmedega
lapse suunas liikudes (Puua-puua; Puka tuleb); vaksaga mõõtmine; mokapill.
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Mängituse määrab funktsioon. Nagu lastelauludes üldse, liidetakse mängitustes sageli
ühte erineva päritoluga tekstimotiive, sealjuures sisulist terviklikkust taotlemata.
Tekstid jäävad pigem assotsiatiivseks, tihti kõlakujundeil põhinevaks
sõna/värsimänguks. Kuid igal mängitustüübil või -rühmal on oma tunnuslikud
lühivormelid, mis tihtipeale on seotud kindla tegevusega. Neist lähtumine aitab teha
valikut vastavalt vajadusele.
Näiteks üks tekstirühm, mida ühendab pilli imiteeriv onomatopoeetiline algusvormel
piu-piu-piu / ämm-piu-piu, järgnevate püks jalga ja/või härjapilli -motiividega. Tekste
tuntakse eelkõige hüpituslauludena, lapse hüpitamist nende saatel nimetataksegi
piutamiseks. Samas on härjapill üks mokapillimängu (ka huulepill, viripill, virr,
tatraveski; instrumentidest on mokapilliks nimetatud parmupilli) nimetusi.
Näiteks sellest, kuidas sobivat märksõna sisaldav, millegagi inspireeriv värss või
värsirühm võib olla iseseisev poeetiline tervik ja samas põimida enda ümber mitmeid
erinevaid motiive, võiks olla ka lastelaul-mäng-mängitus Tii, tii tihane. Mängituse või
laste omavahelise mängu tunnusmotiivideks on algusvärss oma paralleelvärssidega ja
lõpuvormel (Üle metsa-) vurr!
Tii, tii tihane, vaa, vaa varblane värsipaar esineb mitmetes eesti, soome, karjala ja ka
vepsa laulutüüpides, kus kõneldakse lindudest ja mis kuuluvad põhiliselt
lasterepertuaari. Lätis tuntakse sarnase algusega lastelaulu, mille sisu (kus pesa - pesa
tamme otsas) langeb kokku pigem soome ühe Tii, tii tihane versiooni ja eesti
ahellaulu Liiri - lõõri lõoke variantidega.
Küsimused: 2. Milliseid tegevusi kasutatakse mängitustes?
.....................................................................................................................
.....................................................................................................................
.....................................................................................................................
..................................................................................................................... 3. Kuidas saab mängitusi kasutada õppe-kasvatustegevustes?
.....................................................................................................................
.....................................................................................................................
.....................................................................................................................
.....................................................................................................................
.....................................................................................................................
.....................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Näpumängud.
Väikelapsega tegelemine on normaalne ja paratamatu kõigis kultuurides, ka on lapse
lõbustamise viisid isetekkivad ja põhijoontes kõikjal ühesugused. Kohalik traditsioon
vormib universaalsed mängituste tegevuselemendid ja temaatika ainukordseks
tüübikogumiks. Näpumängud, vanasõnad, liisusalmid, mõistatused ja laulumängud
kuuluvad meie rahva kultuuripärandi hulka, mida võiks tunda ja ka praktikas
kasutada. Kindla koha võiksid näpumängud leida lasteaia päevas (tegevustes, vabal
ajal jne). Nende kasutamine aitaks rikastada laste sõnavara, arendada liikuvust,
tugevdada lihaseid, õpetada tunnetama rütmi ja tempot, tähelepanelikult vaatlema
ümbritsevat. Pealegi loovad mängitused lastele rõõmsa meeleolu ja hea tuju (Muhel
1985: 54).
Esimestel eluaastatel on lapse liigutused ebatäpsed ja kohmakad, puudub silmade
kontroll käe liikumise üle või on see veel õige nõrk. Refleksid silmast ja kõrvast
levivad ühtviisi kõigile lihastele- toimub difuusne erutus. Hiljem tuleb aeg, mil
liigutused grupeeruvad ja liigutused muutuvad piiritletumaks ( Muhel 1981: 44).
Ülesanne: Valige kaks eesti keele kui teise keele õpetamisel läbitavat teemat ja püüdke leida või ise koostada mängitusi õppetegevuste rikastamiseks. ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Kant on märkinud, et käed on justkui väljapoole ülekandunud aju. Väike laps
“haarab” vaid seda, mida saab käte või sõrmedega puudutada ja peos hoida. Nii
toimub ka laste esimeste mõtete “haaramine” ja kujunemine. Mängu käigus tekib
lastel nimetatud liigutuste ebateadvuslik kujund. Sellega üheaegselt kujunevad välja
ka närvisüsteemi peenstruktuurid (Kummer: 28).
Rahva loodud mängudel, mõistatustel ja salmidel on kindel rütm ja tempo. Selle
tunnetamine aitab lastel paremini aru saada ka kirjutamise rütmist ja tempost. Samuti
arendavad mängud käe, silma, kõrva ja keha koostööd. Näpumängude mängimine
aitab vabaneda pingest ja luua rõõmsa meeleolu (Kivi, Muhel & Roosileht 1988: 111).
Näpumängudesse tuleb suhtuda loovalt, vastavalt kohalikule omapärale rikastada neid
uute sõnade ja uue sisuga.
Sisu järgi võime näpumänge rühmitada järgmiselt:
1) tarbeesemete või tööga seotud mängud;
2) loomade või taimedega seotud mängud;
3) sõrmenimedega seotud mängud
(Kivi, Muhel & Roosileht 1988: 112).
Üks näpumängu vorm – sõrmenukuteater – on suureks abiks just argadele ja liiga
agressiivsetele lastele, kuna see on rajatud nukule (näpule) ning auditooriumi
tähelepanu on suunatud nukule, mitte lapsele. Tänu sellele on arad lapsed palju
enesekindlamad ja agressiivsed rahulikumad, kuna nemad ise ei ole peategelased.
Hästi mõjub nukuteater ka kõnehälvetega lastele, kuna nad püüavad rääkida nii, et
nukkude kõne oleks arusaadav (Uusen 2002: 50).
Näpumängud on väga head kirjutama õpetamise ettevalmistaval etapil, sest need
arendavad käe ja sõrme peenlihaseid, samuti liigutuste koordinatsiooni. Samuti on
laste aktiivne kõne ja käeliigutuste areng tihedalt seotud. Sõrmede peenmotoorika on
seotud inimese mõtlemise täpsusega, ka arendab see tahet.
Näpumängud aitavad arendada:
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
- koordinatsiooni ja väikeseid lihaseid (peenmotoorikat);
- käe ja silma koordinatsiooni;
- võimet hoida õigesti kirjutamisvahendit;
- põhikujundite /-joonte tegemist;
- suunamääramisoskuse kujunemist (parem-vasak);
- käe- ja silmamõõtu;
- liigutusmälu;
- nägemiskujutlust jne.
Waldorf lasteaedades ja –koolide esimestes klassides pannakse sõrmeosavuse
arengule suurt rõhku. Lastelaule või –luuletusi lugedes mängivad lasteaiaõpetajad
koos lastega ikka ja jälle lihtsamaid sõnamänge. Esimeste kooliaastate jooksul
harjutavad klassiõpetajad oma klassiga kehageograafiat. Korrutustabelit ja tähestikku
õpitakse kindlas rütmis kõndimise, hüppamise või plaksutamise saatel. Õpitavaid
luuletusi või poeeme loetakse klassis rütmiliselt liikudes või sõrmedega rütmi lüües.
Samuti arendatakse peenmotoorikat flöödimänguga (Kummer:29).
Näpumängud ja kirjutamine Käekirja mõjutavad psüühilised, mentaalsed ja emotsionaalsed faktorid. Käekirja
tuleb harjutada vastavalt igaühe individuaalsele motoorika kontrollile. Kuna
motoorika, mis mängib suurt rolli loetavalt kirjutamisel, ei ole eriti korrelatsioonis
intelligentsiga, siis võib ilus loetav käekiri olla nendel lastel, kes ei ole akadeemilise
poole pealt edukad (Uusen 2002: 122).
Enne kui (käsikirjalist) kirja hakata tõsiselt õpetama, tuleks olla veendunud, et lapsel
on selleks olemas väljakujunenud eeldused, see tähendab et tuleks arendada
kirjutamisvalmidust (käega kirjutama hakkamise valmidust). Maria Montessori on
öelnud, et kirjutama õppimine nõuab nii intelligentsi kui piisavat motoorika arengut.
Lapsed omandavad mentaalse kirjutamisvalmiduse kogemuste kaudu, mis
väärtustavad kirjutamist ja suurendavad huvi kirjutamise õppimise vastu. Motoorset
kirjutamisvalmidust saab arendada tegevustega, mis võimaldavad lastel hakkama
saada kirjutamisel vajaminevate oskuste ja liigutustega.
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Eristatakse kuut spetsiifilist kirjutamiseks vajaminevat valmidust. Üheks nendest on
väikeste lihaste areng ja koordinatsioon. Eelkooliealised lapsed kasutavad piisavalt
käsivarre ja õlalihaseid, kuid vähem randme- ja sõrmelihaseid. Enne kui nad saavad
hakata kirjutama, peavad oskama kasutada pliiatsit/kirjutusvahendit ilma eriliste
pingutusteta ja olema võimelised kasutama sõrmelihaseid tähesarnaste geomeetriliste
kujundite kopeerimisel. Kui lapsed ei tule nende lihaste kontrolliga vastaval tasemel
toime või kui nad pingutavad üle, saavutamaks kirjutamiseks vajalike lihaste
koordinatsiooni, võib neil tekkida vastumeelsus kirjutamisse. Sundides lapsi kirjutama
enne, kui nad ei ole selleks füüsiliselt valmis, võime tekitada pikaajalise või püsiva
probleemi käekirjaga (Uusen 2002: 123, 124).
Kirjutama õppimise seisukohalt on väga vajalik liigutusmälu. Näpumängud õpetavad
liigutusi seostama üheks sujuvaks liigutuseks. Liigutusmälu ja nägemiskujutlus on
toeks kirjaeelharjutuste ja tähtede sujuval joonistamisel ja kirjutamisel (Kivi, Muhel
& Roosileht 1988: 107).
Näpumängud ja kõnelemine
Laialt on levinud ekslik arusaam, et kõnehäireid saab parandada vaid
kõneharjutustega. Tegelikult areneb liikumine kiiremini kui rääkimaõppimine. Kõnet
võime pidada kehalise liikumise metamorfoosiks, sest kõrisõlm sooritab vähendatud
kujul neidsamu liigutusi nagu keha suurelt. Seepärast võibki kõigi kõnehäirete puhul
täheldada suuremaid või väiksemaid häireid liikumise arengus. Kui teha teatud
harjutusi (siia kuuluvad ka näpumängud) võib probleeme tekitanud häälikuid
paremini artikuleerima õppida (Goebel & Glöckler 1998: 271).
Kõne areng sõltub sõrmede liikumise osavusest. Lapse kõnelise arengu taset võib
hinnata sõrmede liikuvust jälgides (Kummer: 29).
Näpumängud ja arvutamine
Arvutamisoskus on inimesel seotud näppude tajumisega. Kui täiskasvanul tekib
ajukahjustus, mille tõttu sõrmed muutuvad tundetuks kaasnevad sellega ühtlasi
arvutamisraskused või kaob arvutamisvõime sootuks.
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Keele arengu uuringud näitavad võrdlemisi otsest seost arvutamise ühe põhioskuse –
loendamise – ja näppude vahel. Nii kultuuride kui lapse arengu seisukohalt on
loendamine küllalt hiline oskus, saades alguse näppude järjestamisest. Vähem
arenenud keeltes on arvul ning näpul sageli sama nimi, näiteks sõna “pöial” tähendab
ühte, “nimetissõrm” on ühtlasi ka kaks jne. Loendamisel osutatakse siis kindlas
järjekorras sõrmedele (ja varvastele). Tihedatele seostele arvumaailma ja näppude
tajumise vahel näitab ka see, et algeliste kultuuride esindajad ja väikelapsed
joonistavad inimese käele sageli rohkem või vähem kui viis sõrme (Toomela
2003:27).
Viimaste aastakümnete uuringud kinnitavad näppude tajumise ja arvutamisoskuse
vahelist seost. Arvutamine ja näppude tajumise võime pole kaasasündinud: need
oskused õpib laps selgeks arengu käigus. Loendamiseks on vaja kõigepealt eristada ja
järjestada näppe. Kui laps on osavust nõudvates tegevustes omandanud oskuse
näppudega õiges järjekorras õigeid liigutusi teha, saab ta keskenduda arvude
sidumisele näpujärjestusega. Näpumängud ja käeline tegevus soodustab näppude
eristamist ja näpuliigutuste järjestamist. See omakorda aitab kaasa loendamisoskuse
omandamisele, mis on arvutamisoskuse üks aluseid (Toomela 2003:27).
Küsimused: 1. Kas Teie arvates on vajalik näpumängude kasutamine õppetegevustes?
Põhjendage. ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
2. Milliseid arengu valdkondi saab toetada näpumängude abil? ...............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
3. Mida peaks silmas pidama näpumängude valikul? ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Ülesanne: 1. Valige allpool pakutud näpumängudest välja 3 näpumängu ja analüüsige. • Milleks sobivad? • Eesmärgid. • Millisele vanusele?
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
................................................................................................................................. 2. Analüüsi, miks järgnev sõrmede lugemise salmike ei ole sobilik eesti
keele kui teise keele õpetamise tegevuses kasutamiseks. Täitapper tapab täisid Puuraidur raiub puid Pikk Peeter peksab rehte Nimeta Mats niidab heina Väike Ats läheb veskile .............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
SÕRMEDE LOENDAMINE Sõrmed tulevad rusikast ühekaupa välja, nii avaneb terve pihk. Samuti võib parema käega ükshaaval kinni võtta vasaku käe sõrmedest või vastupidi ja liigutada neid ringikujuliselt ning lõpuks pihku peita. Kasuta oma loovust ja fantaasiat! PEREKOND See isake, see emake, see pojake, see tütreke, see kikakaka kivipuuke. (Kodavere) MISSUGUSED ME OLEME Olen paks ja pisike, Pöidla-Mann on minu nimi. Mina olen pisut pikem, Näpu-Miku nimeks mul. Mina olen kõige pikem, Pikk-Peeter nimeks mul. Mina olen veidi pisem, Meie-Mats mu nimi on. Mina olen kõige pisem, Väike-Ats mu nimi on. Inglane, Prantslane, Venelane, Lätlane, Eestlane. (Rakvere)
Tamm, Maias mees, Pikk mees, Rikas mees, Väike mees.
Kus mu sõrmed käinud? See on metsas käinud, see on seeni (jänkut) näinud, see on koju kandnud, see on pannil pandud, see kelm on üksi prae ära söönud.
MINU KÄED (alustatakse väikesest sõrmest) Lapse käel on viis sõrme, viis sõrme lapse käel, esimene sõrm ja teine sõrm, kolmas sõrm ja neljas sõrm, viies sõrm on pöial, tema sõrmi hoiab!
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
VIIS VÄIKEST VARBLAST Viis väikest varblast kevadkuul, sädistavad rõõmsalt vahtrapuul. Üks ütleb: “Sirts, ma lähen vist, nägemist!”
Neli väikest varblast kevadkuul... jne.
Ülesanne: Mõtle liigutused järgmistele salmidele: Väike – Ats teeb lumememme, ................................................................................................................................ Nimeta – Mats suusatab enne, ................................................................................................................................. Pikk – Peeter teeb uisuraja, ................................................................................................................................. Kotinõel on uisutaja, ................................................................................................................................. Pöidla – Poiss on hea ja kena kutsub teised kelgutama. .................................................................................................................................................................................................................................................................. Üks ütles, ................................................................................................................................. kaks kakles, ................................................................................................................................. kolm kolistas, ................................................................................................................................. neli nahistas, ................................................................................................................................. viis virises, ................................................................................................................................. kuus kumises, ................................................................................................................................. seitse seletas, ................................................................................................................................. kaheksa kallistas, ................................................................................................................................. üheksa ümbert kinni, ................................................................................................................................. kümme kummuli. .................................................................................................................................
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
KRAASIB VILLA .... Kraasib villa Pöidla-Mann, vokk käib õige vurinal. Näpu-Miku vokki juhib, Pikk-Peetril lõngakuhi, Meie-Mats koob ja heegeldab, Väike-Ats soojad sokid saab.
1) kraasimisliigutused, vasak käsi ette sirutatud, parema käega tõmmatakse üle vasaku käe peopesa;
2) jalaga “voki” tallamine; 3) antakse parema käega “vokirattale” hoogu, tõmmata nimetissõrmega piki üle peopesa; 4) matkitakse kerimisliigutusi, vasak käsi on lõngakera, paremaga keritakse lõnga; 5) kahe käega matkitakse kudumisliigutusi; 6) paitatakse parema käega vasaku käe väikest sõrme.
KELLALAUL Kell üks, muna küps, kell kaks, puder paks, kell kolm, kisla külm, kell neli, kalla õli, kell viis, mõõda riis, kell kuus, keeda uus, kell seitse, õige maitse, kell kaheksa, kata lauda, kell üheksa, hüüa sööma, kell kümme aitab küll. VARVASTE LOENDAMINE Varvaste lugemine alates väikesest varbast – hernes, hernes, hernes, hernes, uba. Varvastele mõeldi ka ise nimesid.
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Ülesanne: Proovige ka varvastele loendamise mängulisemaks muutmiseks nimesid mõelda, mis oleksid jõukohased erinevas vanuses lastele. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
SÕRMEDE TERETAMISED
Pöidla-Mann puudutab järgemööda kõiki parema käe sõrmeotsi ja iga puudutuse ajal ütleb
“Tere”. Sama tehakse vasaku käe pöidla ja teiste sõrmedega. Seejärel on võimalik teha
teretamist mõlema käega korraga. Kui see on õnnestunud võib parema käe sõrmedega teretada
vasaku käe samu sõrmi.
Minu pöidlad – tere, tere! Nimetissõrmed – tere, tere! Pikkpeetrid – tere, tere! Nimetamatsid – tere, tere! Väikeatsid – tere, tere! Tere, tere, kogu kere! (pane kõik sõrmed järjest sõrmseongusse, lõpuks kallista oma keha) 1. Kaks paksu härrat kord kohtusid teel, nad kummardasid viisakalt teineteise ees: “Terekest kah!” “Tere, sulle, jah!” “Tere! Tere! Tere!” “Kuis elab sinu pere?” SÖÖGISALMID VARES KEETIS PUTRU Vene rahvalaul Vares oma tares keetis lõunaks putru. Vares oma tares lapsi sööma kutsus. See süüa sai, see süüa sai, see süüa sai, see süüa sai, see ilma jäi. “Miks ei toonud vett sa, jooksid mööda metsa!?”
POTT JA PADA Rodney Benneti järgi Mull – mull – pahh! (mull - rusikas käte ringitamine; Mull – mull – pahh! pahh – sõrmede sirutamine) Mull – mull palav mul! Pahh – pahh palav jah!
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009
Mull – mull – pahh! Mull – pahh – pahh! SALMID PESAD H. Jürisson Igaühel oma pesa. Lõo pesa keset kesa Karbi sees on teo pesa Lapse peos on peopesa. MINU VÄIKE JÄNKUEMA Minu väike jänkuema, (silitada ühe käega teist rusikas olevat kätt) pehme, siidine ja hall, minu armas jänkuema, neli väikest poega tal. Üks neist rõõmustab ja hüppab, (nimetissõrm hüppab) teine kapsalehti sööb, (Pikk-Peeter “sööb”) kolmas üle aasa lippab, (kiired liigutused Nimeta-Matsiga) neljas kukerpalli lööb. (väike sõrm “kukerpallitab) ÜKS INGLIKE
Üks inglike vaatab
(üks käsi on pilv- peopesa ülespoole, teine on ingel-kotinõel,
kes matkib vaatamist. Siis hõljub alla ja silitab lapse pead)
pilvepiiri pealt,
kas lapsed on ka head.
Tuleb alla ja silitab laste pead.
Kogunud TPÜ Rakvere Kolledži diplomand Erika Kalamees.
RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009
Lehte Tuuling 2009