RIIGIÕIGUS

I osa. Sissejuhatus.

§1. RiigiõigusI Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas

1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin.Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on.

2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliina) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena:a.Õigussuhet – kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normic.Toiminguid – normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud.d.Juriidilist distsipliini

ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline)TEOORIAD1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist).

2) Subordinatsiooni teooria (alluvusteooria) pärineb 19. sajandi ja sellele eelneva ajastuettekujutusest, et inimene on riigi alam.Avalikku õigust iseloomustab alluvussuhe.Eraõigust iseloomustab võrdsussuhe.( Subordinatsiooni teooriast lähtub ka A. Tõeleid-Kliimann „Õiguskord”) Probleem: alluvussuhet on ka eraõiguses.

3) SubjektiteooriaAvaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat. Probleem: juhtu, kus riik osaleb eraõigussuhtes, see teooria ei lahenda. Nt kui riik ostab arvuteid/tanke, siis on tal müüjaga eraõiguslik suhe. Pos: välistab probleemi, mis tekkis eelnevas teoorias.

4) Modifitseeritud subjektiteooriaAvaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat kui sellist.Pos külg – näitab õigusnormide funktsiooni kätte; probleem: (paneme järelduse eeldusesisse), mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist?RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee

Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid

Tsiviilõigus KaristusõigusÄriõigus HaldusõigusMTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus

1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUSRiigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtujärelvalve õigus.Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon.

2.RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM1)Riigi aluspõhimõtted2)Põhiõigused3)Riigi korraldus4)Riik rahvusvahelises õiguses

§2 EESTI VABARIIK I Teooriad riigi mõistest1.Immanuel Kant.„ Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all.”2.Georg Jellinek 1900. a paiku (Saksamaal hakkas sel ajal kehtima tsviilseadustik)„3 elemendi õpetus” Riik see on : rahvas, territoorium ja riigivõim3.Teooria riigist kui juriidilisest isikust.Riigile omistati eraldiseisev isiksus – õigusvõime. Riik kui juriidiline isik, talle anti juriidilistest isikutest eraldiseisev õigusvõime.4.Hermann Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis.Organisatsiooniteooria: Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraseltorganiseeritud tegevusüksus.Riik kui vahend, riigi juhtimisaparaat (eesmärgi saavutamiseks)5.Carl Schmitt: Riik on korra võim.6.Hans Kelsen (20. saj. jurist) Riik on õiguskord.7.Riik kui ühiskondliku lepinguga konstitueeritud üksus e. ühiskondliku lepinguteooria.(John Rawls jt.) On olemas riigieelne olukord, kus pole õigust või selle tagamisemehhanisme. Inimesed loovad riigi.

II Riigi mõisteNB! Riik on mitmetähenduslik mõiste. Ei ole ühte ja kõigis kontekstides õiget definitsiooni.1.Kolme-elemendi-õpetus see on empiirilise riigi mõiste ja see on kasutuses rahvusvahelises õiguses.Territoorium – osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste lepingutega. (Sealandi näide)Rahvas – füüsilistest isikutest ühisuse liikmed (nt. Nottebohmi kaasus – Kas Saksa või Lictensteini kodanik?)Suveräänne võim – suveräänne õigus kasutada jõudu inimeste ja asjade suhtes. See nõuab teatud struktuuri (reaalselt toimivate jõustruktuuride) olemasolu.

Riigi tunnustamine ei ole õiguslik kvalifikatsioon, vaid pigem poliitiline otsus.

2. Riik kui juriidiline isik – see on mõiste, mis on kasutuses riigisiseses õiguses. Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus.

Juriidiline isik on abstaktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime

Õigusvõime on võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See võib olla kas täielik õigusvõime või osaline õigusvõime. Täielik õigusvõime on harv nähtus.

Pädevus on õigus kehtestada õigust. Saame rääkida ka eraõiguslikust pädevusest(lepingunormid kui pädevus). Riik võib määratleda kõigi teiste pädevuse, sh ka enda pädevuse.

3.Riigi filosoofiline mõiste – Riik kui inimõiguste realiseermise institutsioon.Inimõigusi ei saa tagada ilma riigita.

4.Riik kui riigiaparaat.

III RIIK KUI TEADUSE ESE

1. POLITOLOOGIA uurib erinevaid riigi tüüpe (vabariik, monarhia), riigi poliitilisiinstitutsioone (parlament), riigi allakäike, demokraatia teooriat, riiki rahvusvahelisessuhtlemises.2. POLIITILINE SOTSIAALTEADUS see on puhtalt empiiriline distsipliin, sotsioloogia osa, mille meetodiks on nt arvamusküsitlused.3. RIIGIFILOSOOFIA tegeleb küsimusega „Miks riik?“4. RIIGIÕIGUSE ÕPETUS uurib küsimusi, mis kehtib? On kolm dimensiooni. Saame eristada: empiirilist dimensiooni– kirjeldame ja uurime, mis on riigi õigus, analüütilistdimensiooni– mõttetöö, normatiivset dimensiooni – me kujundame lõpuks heväärtushinnangu, normi.

IV KODANIKKOND – käsitleme kevadel

V EV TERRITOORIUMPõhiseaduses on EV territoorium sätestatud §122. Riigipiiri seaduse §4, mis ütleb kus kohast see piir täpsemalt kulgem, täpsustab paragrahvi 122.

1.Maismaapiir – Riigipiiri seadus (RPS) §2 lg.2

2.Merepiir – Riigipiiri seaduse §2 lg 3 ja 4; Merealapiiride seadus (Genfi mereseadusekonventsioon, ÜRO ... ) (territoriaalveed on 12 meremiili rannikust.)

3.Õhupiir RPS §2 lg 3 – määratakse rahvusvaheliste konventsioonidega, RPS §3 lg 3.

4.Majandusvöönd – Merealapiiride seaduse §7 Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, mille välispiir on määratud naaberriikidega kooskõlastatult. Majandusvööndi piiri

koordinaadid on esitatud lisas 3. Majandusvööndi seadus – defineerib riigi suveräänsed õigused majandusvööndis.

VI SUVERÄÄNSUS

1.Mõiste tekkimineJean Bodin järgi on suveräniteet absoluutne ja püsiv kõrgeim pädevus. Tema kandja on piiramatu võimuga.Johannes Altmusius (kandjaks – rahvas)Erinevus: Bodin peab s. kandjaks valitsejat, Altmusius rahvast.

2.Klassikalised ja modernsed käsitluseda.Riigi iseseisvus teistest riikidest. b.Riigi õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata.c.Riigi õigus kasutada oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid piiramatult.d.Ettekujutus et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal.e.Kriisiolukorras koondub võim ühte kätte.

1.EV suveräänsusa. PS §1 ISESEISVUS Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu.Artur Tõeleid-Kliimann – „iseseisvus tähendab, et Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi omaks.”b.PS § 1 : SÕLTUMATUSc.PS § 1: RAHVASUVERÄÄNSUS ( Pouvoir constitué)d.PS § 2: UNITAARRIIK e.PS § 4 ja 14:f. PS § 127 lg 1 ??? ( ajalooline igand, suveräänsuse kontekstis ei oma tähtsust)

RIIGIÕIGUSE AJALOOST12. aprill 1917 – Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti (Kerenskivalitsus), omavalitsusorgan Maapäev (selle valijaskonnaga määratleti Eesti rahvas). Eestikubermangu komissariks oli Jaan Poska. Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Maapäevavanematenõukogu end kõrgeima võimu organiks (28.nov.1917). Kuldne kolmik e. Päästekomitee Päts, Vilms ja Konik, kes 24. Veebruaril 1918 kuulutasid välja „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele (Eesti I PS moodi dokument).

•1918, 9. November kukutati Saksamaal Weimari Vabariigis võimult keiser Wilhelm II.•Sügis 1918 – Maapäev sai võimu tagasi. (Võiks rääkida Eesti riigi sünnist rahvuslikuõiguse tasandil. Algab Vabadussõda.•1919 aprill Asutava Kogu valimised.•1919, 4. Juuni EW „teine“ PS•2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping, allkirjastas Jaan Poska. (Venemaadeklareerib, et loobub igaveseks nõudmistest Eesti territooriumi üle“•15. juuni 1920 ametlik EW I PS•1932. veebruaris pandi rahvahääletusele Tõnissoni PS muutmise eelnõu nn Tõnissonieelnõu, mis lükati väga napi häälteenamusega tagasi. Poolt 333979: vastu 345215.•Vahepeal olid vapsid välja töötanud oma PS muutmise eelnõu•1933 juunis uus rahvahääletus uue muudatustega eelnõu üle poolt 161598: vastu 333118•1933 aasta 14-16 . oktoobril  pandi rahvahääletusele vapside PS muutmise eelnõu. Rahvahääletuse läbiminekuks kehtestati uus lävend: 50% hääleõiguslikust elanikkonnast

Vastuvõtmiseks on vaja le 50% valijate toetust. Eesti rahvas võttis selle eelnõu vastu 416878:156894. Vapside PS kõrvaldas Eestis demokraatia.•Pätsi võimuletulekuga algas 1934. Aastal nn „Vaikiv ajastu“, mis kestis 1938./1940. aastani. (1938 uus PS)•1937 Pätsi rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks ja PS muutmiseks.•1938 aastal kehtestati põhiseadusevastaselt uus põhiseadus.•Tänane PS võeti vastu 28. Juunil 1992, mis hakkas kehtima järgmisel päeval. Kokkuhääletas 446000 inimest, kellest peaaegu 408000 oli poolt.

VIII EV ÕIGUSLIK JÄRJEPIDEVUS Õiguslik järjepidevus e kontinuiteet on ühe õigussubjekti juriidiline katkematus.Mis on vahet õiguslikul järjepidevusel ja õigusjärglusel? Õigusjärglus esineb siis, kui on 2 subjekti ja teine subjekt saab esimese subjetki õigused ja kohustused. On olemas üksik õigusjärglus (üle läheb 1 õigus või kohustus) ja üldõigusjärglus (üleläheb kogum(kõik) õigusi ja kohustusi (nt. Pärimine)).Eesti riigi puhul räägime õiguslikust järjepidevusest mitte õigusjärglusest, sest meil on 1 jätkuvriik, mis sai kokkuleppeliselt alguse 24. veebruaril 1918.Õiguslik järjepidevus: Vastu- ja pooltargumendid:- Valitud Kogu vabatahtlik otsus liituda NSVL-ga-1992. a PS vastuvõtmisel ei järgitud 1938. a PS ( see nägi ette riigiorganite nõusolekut, rahvas oli muutmis protsessist välistatud)- Erinev territoorium- Kõik aegub+ Vabatahtlikkust tegelikult ei olnud, see oli vägivaldselt sunnitult saavutatud allakirjutamine+ 1938 ps mittejärgimine ei ole 2 põhjusel relevantne, 1992 ps võttis vastu rahvas ise, rahval on õigus moodustada/konstitueerida uus riik, 1992. aastal oli revolutsiooniline situatsioon, mistõttuon legitiimne võtta selline ps vatsu; lisaks polnud olemas ps muutmiseks vajalikke konstitutsioonilisi organeid (oleks olnud ka vähem demokraatlik). 1992. A PS ON RAHVALEGITIMATSIOON+ valdavas osas on siiski tegemist identse territooriumiga (ja ka rahvaga)+ On olemas rahvusvahelise õiguse subjekte, kellel puudub mitu sajandit oma territoorium (ntMalta Ordu – asutatud 1113, territoorium puudub alates 1798) 50 a EI OLE PIISAV AEG.+ Esines vastupanu (metsavendlus, fosforiidisõda, noorsoorahutused, väliseestlaste tegevus)

IX EUROOPA LIIT JA EESTI LIIKMELISUS01.05.2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga.

•EL LEPINGEuroopa Liidu leping allkirjastati Maastrichtis 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993.

•EUROOPA ÜHENDUSE LEPING ASUTAMISLEPINGe. Rooma leping (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping allkirjastati Pariisis 18. aprillil 1951 ning see jõustus 23. juulil 1952. Leping aegus 23. juulil 2002.) (Rooma leping, millega moodustati Euroopa Majandusühendus (EMÜ), allkirjastati Roomas 25. märtsil 1957 ning see jõustus 1. jaanuaril 1958. Samal ajal allkirjastati ka Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamisleping; neid kahte lepingut koos tuntakse Rooma lepingute nime all.) Muudetud Nice´i lepinguga (allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003). Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka

27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni.

•Pärast Lissaboni lepingu jõustmist saab Euroopa Ühenduse Asutamislepingust Euroopa Liidu Toimimise Leping. (Lissaboni lepingule pole veel alla kirjutanud Iiirimaa ja Tšehhi, mistõttu leping pole veel jõustunud.) Kuidas EL mõjutab Eesti suveräänsust?

1) COSTA VS ENELdoktriin 6/1964 (Itaalias said võimule kommunistid, kes hakkasid energiatootmist riigistama) Euroopa primaarõiguse ülimuslikkus.2) INTERNATIONALE HANDELSGESELLSCHAFT11/1970 Küsimus sellest, et kas EL määrusega või direktiiviga võib rikkuda riigi ps? EL ps ülimuslikkus teise riikide ps suhtes. 30. juunil 2009 otsustas Saksa liidu konstitutsioonikohus Lissaboni leppe üle.

–Rõhutas üle, et EL on sõltumatute ja iseseisvate riikide poolt loodud rahvusvaheline organisatsioon. See EL tegutseb nn piiratud üksikvolituse printsiibi alusel. EL ei tohi ületada talle antud piiratud üksikvolitust.

–Kehtivad põhiseadused piiravad EL olemust sellega, et EL on ja jääb riikide liiduks oma praeguses õiguslikus vormis, EL ei saa muutuda liitriigiks. Suveräänsus jääb riikidele. On olemas teatud põhiseaduslikud ülesanded, mida põhiseadus keelab EL-le üle anda – seda nimetatakse PS identiteedi printsiip. St siseriiklik konstitutsioonikohus saab kontrollida, kas EL-le üle antud pädevused jäävad riigi põhiseaduseidentiteedi raamesse. (nt ei tohi üle anda kriminaal-, kaitseväe tegevuse ülesannet; kaugele ei tohi minna sotsiaalabi (vaesuse) valdkonnas, riigile peavad jääma ka hariduse- keele ja usu küsimused)

§ 3 EV PSI PS MÕISTEPÄDEVUS on õigus kehtestada õigust.Põhiseadus annab Riigikogule õiguse kehtestamise pädevuse. Põhiseaduse paradoks on, et meil ei ole kirjutatud pädevust põhiseaduse kehtestamiseks. Kas ta peab olema ilmtingimata kirjapandud või võib ta olla ka kirjutamata? Kuidas me vaatleme ja defineerimine põhiseadust? Võib rääkida kahest dimensioonist:1.Normatiivne dimensioon ja empiiriline dimensioon (sõnal konstitutsioon) Normatiivses tähenduses on ps normikogum. Empiirilises tähenduses on ps e. konstitutsioon põhilaad (põhistruktuur laiemalt) . (T. H. Ilves:„PS/Konstitutsioon kui suhte korraldamise viis.“)2. Normatiivne dimensioon jaguneb formaalseks (vormiliseks) ja sisuliseks (substansiaalseks).Formaalses mõttes on PS-l teatud tunnused: ta on antud autoriteedi poolt, tema muudetavus on raksendatud, ta on kõrgeim õiguslikus hierarhias, ta on õiguslik alus lihtnormide andmiseks.Sisulises mõttes on PS tunnusteks: seal on kirjas kõrgeimate riigiorganite õigused ja pädevused, õigusstruktuuri põhilised eesmärgid, individuaalse vabaduse tagatised, poliitilise tahte kujunduse protsess e. siis kõige olulisemad valdkonnad riigi funktsioneerimise ja isikuga suhte valdkonnas. Kõige olulisemad esemed on ps-s kirjas.

PS sisulises kirjas on kõige oluline:Marmori 5 tunnust (kombineerib vormilised ja sisulised dimensiooni)

1. ülimuslikkus2. pikajäelisus3. jäikus4. moraalne sisu5. üldisus/abstraktsus

II PS TEOORIAD1.Hans Kelsen: Põhiseadus on normistik.Kuna tegemist on õigusnormi hierarhiateoreetikuga, kes räägib põhinormist, - ühe vormi kehtivus peab rajanema kõrgemalseisval normil. (haldusakti kehtivus rajaneb seadusel, määruse kehtivus rajaneb seadusel, seaduse kehtivus rajaneb põhiseadusel, põhiseaduse   kehtivus rajaneb põhinormil e.grundtnormil.)2.Carl Schmitt: Põhiseadus on põhivalik. PS kehtestajad langetavad otsuseid e valikuid. PS kehtestamine on põhivalik ühiskonna jaoks.3.Rudolf Smend: PS on integratsiooni protsess. PS seob/integreerib ühiskonda.Tänu ps-le on meil ühiskond. R. Smend on empiirilise dimensiooni teoreetik.4.Rudolf Smend: PS on väärtuskord, st, et on olemas ühiskonna põhiväärtused, mis määavad ära ühiselu alused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum.5.Ühiskondliku lepingu teoreetikud: (T. Hobbes, J. Locke, Rousseau, J. Rawls) Sõlmitakse leping/kokkulepe, mis on ühiskondliku toimimise aluseks (PS kui riigiloomise akt)

III PS STRUKTUUR Preambul1.Ptk Üldsätted2.Ptk Põhiõigused3.Ptk Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan)4.Ptk Riigikogu5.Ptk Vabariigi President6.Ptk Vabariigi Valitsus7.Ptk Seadusandlus (funktsioonid)8.Ptk Rahandus +eelarve9.Ptk Välissuhted10.PtkRiigikaitse11.Ptk Riigikontroll (poolorganid, poolfunktsioonid)12.Ptk Õiguskantsler 13.Ptk Kohus14.Ptk KOV15.Ptk PS muutmine PS rakendamise seadus PS täiendamise seadus

IV ÕIGUSNORMI HIERARHIA

Mida raskemini on norm muudetav, seda kõrgemal asub ta õigusnormide hierarhias.

Siseriiklik õigusnormide hierarhia:1.I ja XV peatükk + PS täiendamise seadus (PSTS) - saab muuta ainult rahvahääletusega.2.II-XIV peatükk + PS rakendamise seadus (PSRS)3.Nn. Konstitutsionaalsed seadused (PS §104 lg 2) (Konstitutsionaalsne seadus on PS ja seaduse vahel olev seadus - Kliimann ja Talvik)4.Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.5.VP seadlused (PS §109 ja 110) – ei ole, aga võiksid olla6.Vabariigi Valitsuse määrus §87 punkt 67.Ministri määrus § 94 lg 28.KOV volikogu määrus9.KOV valitsuse määrus10.Halduse individuaalakt/kohtuotsus

V PS MUUTMINE

1.AlgataminePS §161 – viiendikul Riigikogu koosseist ja Vabariigi Presidenndil2.Muutmise viisid:1) rahvahääletusel §163 lg 1 p1, §164 RKK 3/5 (61), §105 lg 2 – rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häältenamusega. §162 I ja XV ptk saab muuta ainult rahvahääletusega.2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt §163 lg1 p2, §165 – RKK koosseisu enamuse toetus (51) + valimised + RKK 3/5 (61), muutmatul kujul.3) RK poolt kiireloomulisenav §163 lg1 p3, §166 – RK 4/5 hääletajatest !!! PSRS §3 lg6 – poolt 4 korda rohkem kui vastu; RKK 2/3 (68)Eestis on rakendatud kõiki neist muutmise viisidest. Kiireloomulist kasutati nt 2003aastal enne valimisi, muudeti §156, 2003. a 25. veebruaril võeti vastu, 2005. a jõustus. See näitab, et kiireloomuline ei ole väga tõsiseltvõetav sõna.3.Jõustumine §167- PS muudatus jõustub mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist, seaduse väljakuulutamise päeva ei arvestata, tähtaeg hakkab kulgema järgmisest päevast.4.P III AKT – see on Põhiseaduse Täiendamise Seadus. Akti lisamine tekitab pigem segadust kui loob selgust. Sõnaselgus on muutmise soovitatav tingimus.

VII PS ARENG (oli tehtud 4 muudatust)

1. §156 (§166) (4a)2. PSTS (§164) (EL, ja PSTS)3. Preambul (§165) (eesti keele)

Eelnõusid on olnud veelgi. 1) L. Meri: EV president otsevalitavaks, PS Kohus. 2) T. H. Ilves :Riigikaitse peatüki muutmine. Probleemiks §127 lg3.

§4 PS TÕLGENDAMINE

I Tõlgendamise mõiste1) Tõlgendamine kõige laiemas mõistes e. largissimo sensu – see on arusaamine esememõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades oma võimet siduda esemega mõte(mõtestada ese).2) Tõlgendamine largo sensu: arusaamine keelelistest väljenditest3) Tõlgendamine sensu stricto: Algab hüpoteesiga ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust. St. et kitsamas tähenduses tõlgendamisega on tegu siis kui on mitu võimalikku lahendust. See on see, mida kasutame õigusteaduses.

II Friedrich Carl v. Savigny – teadaolevalt esimene, kes jaotas tõlgendamise argumendidnelja kategooriasse: grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline tõlgendamine.Neid nimetatakse tõlgendamise kaanoniteks või tõlgendamisteks. Sisult on tegemist argumendi liikidega.

III TÄNAPÄEVASED VOOLUD

 1.TOOPIKA – tegeleb mõistete ja lausete koondamisega. Püüab luua mõistete ja lausete struktuuri. Peamine (ainus) autor Theodor Viehweg. Toopikale heidetakse ette, et ta kujutab endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaid kujutab endast ainult mõistetega mängimist ning st ei ole tal ka rohkem järgijaid. Põhisõnum: juriidilisel argumentatsioonil on toopiline struktuur.2.HERMENEUTIKA - tuleneb kreekakeelsest algest ja see tähendab arusaamist või interpreteerimist e. tõlgenamist kreeka keeles. See tuleb keele filosoofiast. Hermeneutika põhisõnum on hermeneutiline spiraal – see seisneb selles, et meil on olemas teatud eelteadmine, millega me vaatleme ühte kaasust, meil tekib uus eelteadmine ja me läheme seaduse kallale. Kui me oleme seaduse teksti ära lugenud, siis vaatleme uuesti kaasust,sest meil on rohkem eelteadmisi jnejne. Kuidas me seda eelteadmist saame, seda hermeneutika ei ütle, ta ei ole meetod, vaid ta on pigem kirjeldus sellest, mis tegelikult juhtub.3.ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA – põhiline arusaam maailmast on, et keel on mõtete meedium ehk keel kannab mõtteid ning sellest on tingitud ka see, et meie mõtted on selged aga keel ebatäpne – struktureerimata. Analüütiline filosoofia ei anna kriteeriumi, mille alusel rakendada ja õige lahenduseni jõuda.4.ARGUMENTATSIOONITEOORIA – ütleb, et on olemas üldine, praktiline diskursus, kus diskuteeritakse kõigi inimestele oluliste küsimuste üle, selle erijuht on juriidiline argumentatsioon. Pole ühte õiget lahendust, on vaid paremad ja halvemad argumendid, lõppastmes peame need kõikvõimalikud argumendid kokku koguma ning nende pinnalt otsustama. Robert Alexy.

IV TÕLGENDAMISE KOHT (struktuur)1. Seesmine ja välimine õigustamine (interne ja eksterne) Seesmine e interne õigustamine on subsumptsioon ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kättesubsumptsiooni toimimise.

Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel

(1) (x) (Kx * OTx) (x) – kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, → implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k – Sollen(2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab tunnustele(3) OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T 

See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: „Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.“ Seltskond: 1) väh 1 kaitseliitlane 2)väljaspool Kaitseliitu. Seltskond – mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Välume seesmisest õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse.

1) I premiss (x) – iga kaitseliitlane, K – kaitseliitlane seltskonnas, O – peab, T – olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 2)II premiss„Andrus on kaitseliitlane seltskonnas“3) Järelikult Andrus peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.Välimine õigustamine on premisside põhjendamine, põhjendus tuleb väljaspoolt sp välimine õigustamine.

1.Õigusmõistete struktuura) Mitmetähenduslikkus ja inkonsistents.Mitmetähenduslikkus – kui ühel ja samal sõnal on kõigi asjatundlike kõneljate jaoks erinevates kontekstides erinev tähendus. Nt sõnad pank, maks, võõrandama – äravõtma; loovutamaInkonsistents - Ühel ja samal sõnal on ühes ja samas kontekstis erinevate asjatundlike kõnelejate jaoks erinev tähendus.Võõrandamatu – kas ei saa ära võtta nt §39 või ei saa ära anda nt §1.b)Ebatäpsus – nt mõiste „teadus“c)Evaluatiivne avatus – evaluatsioon e väärtushinnangu andmine – on olemas mõisted, mis on väärtushinnangult avatud.Nt. Õiglane hüvitis, üldistes huvides.d)Eriprobleem: määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale.(enamik PS mõisteid on oma olemuselt määratlemata, see ei ole hea toon)

V VÕIMALIKUD ARGUMENDI VORMIDKlassikalised tõlgendamise viisid on grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline.Lugeda: Robert Alexy „Põhiõigused Eesti PS-s“ Juridica eriväljaanne 2001“ lk 8 ja järgnevad.

1.Lingvistilised argumendid – keelelised argumendid:a)semantilised argumendid (semantika – õpetus tähendusest; sõnade ja lausetetähendusest lähtuvad argumendid)b)süntaktilised argumendid (süntaks – lauseehitus) nt „Armu mitte surma“ – Armu, mitte surma! Armu mitte, surma!

2.Geneetlised argumendid– esemeks on põhiseadusandluses osalenud isikute tegelik tahe. (mida nad sõnadega tegelikult tahtsid öelda).PS kiireloomuline muutmine – täpsustavad ja PS vaimu ja mõtet mittemuutvad muutused.

3. Süstemaatilised argumendid – seadus peab moodustama mingi mõistuspärase süsteemi, see süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS laiemasse kontekstia) Konsistentsi tagavad – eesmärgiks on vältida vastuolusidb) Kontekstuaalsed argumendid – esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähendusesc) Mõsitelis-süstemaatlised – lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d) Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad)e) Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario,argumentum a fortiori (seda enam) – eituse argument, saame loendada seadusegareguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.f) Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele.g) Ajaloolised argumendid – me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-sth)h) Komparatiivsed argumendid-siin me viitame teiste maade sarnasteleõigusinstituutidele

Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujale ajaloos ja rahvusvahelisusele.

1. Üldised praktilised argumendid –  see on argument, mis tugineb väärtushinnangule, me peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime.

VI PS KONFORMNE TÕLGENDAMINE/ RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÕBRALIK TÕLGENDAMINE/ EL ÕIGUSE KONFORMNE TÕLGENDAMINE

PS konformne e kooskõlaline tõlgendamine puudutab PS-st  alamaid akte: seadusi ja määrusi. Koormavaid õigusnorme tuleb tõlgendada isiku kasuks.

Rahvusvahelise õiguse sõbralik tõlgendamine on nt Euroopa Inimõiguste  Konventsiooni tõlgendamine. Ka PS-st ennast tuleb tõlgendada rahvusvahelise õiguse sõbralikult.

EL õiguse konformne tõlgendamine: Riigikohus ütleb, et PS tuleb tõlgendada EL õigusegakonformselt, PS jääb reguleerima üksneis neid suhteid, mida EL õigus ei reguleeri. Tulebrakendada nii seadustele kui ka PS-le.

Elementaarnorm on abstraktsioon, see on peandumine e mida tuleb teha. Nt. On kästudsuitsetada; mõtteväljendus on vaba. Peandumine võib avalduda kolmes põhivormis:käsk, keeld või luba.

II OSA: PS ALUSPÕHIMÕTTED

§5 ÜLEVAADE

I MÕISTE Aluspõhimõte on riigistruktuuri printsiip, mis määrab ühe EV õiguskorra põhialustest. Aluspõhimõtte mõistet tuleb eristada riikluse üldpõhimõttest. Nt Kliimann on rääkinud siin iseseisvusest, iseseisvust on kasutanud ka nt Annus – unitaarriiklus.

Sõltumatus, iseseisvus, suveräänsus unitaarriiklus – need puudutavad riigi kesta (väljapoolesuunatud), need ei ole põhialused, mis räägiksid sisust (sissepoole suunatud). Üldpõhimõtted on midagi muud kui PS aluspõhimõtted.

II Teooriate paljusus1) R. Maruste (I Riigikohtu esimess, täna Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik) Põhiprintsiibid on:1.Demokraatia2.Vabariiklus3.Riigi ühtsus e unitaarriiklus4.Legaalsus5.Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti õigussüsteemiintegreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte.6.Võimude lahusus ja tasakaalustatus7.Sotsiaalriiklus8.Inimväärikus

2) Heinrich Schneider (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi nõunik, olinõukogude võimu ajal põlu all): Käsitlenud preambulas sisalduvaid printsiipe. Käsitlus preambulast kui kõige olulisemate printsiipide allikast. On toonud välja järgmised printsiibid:1.Õiguslik järjepidevus2.Seadusandlikkus3.Vastutus4.Usaldus5.Vabadus6.Võrdsus7.Vendlus

3)Kalle Merusk  (haldusõiguse professor Tartus, endine dekaan):1.Õigusriik 2.Võimude lahusus3.Rahva suveräänsus4.Vabariiklus5.Unitaarriiklus

4) Uno Lõhmus (oli Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, siis Riigikohtu esimees, nüüd Euroopa Kohtu kohtunik) (ei pretendeeri täielikkusele, vaatab asja läbi rahvusvaheliseõiguse prsima):1.Õiguspärane ootus2.Õiguskindlus3.Proportsionaalsus4.Võrdse kohtlemise põhimõte5.Legaalsus

5)Taavi Annus:1.Demokraatia

2.Parlamentaarne riigikord e parlamentarism3.Õigusriiklus4.Sotsiaalriiklus5.Muud (vabariik, unitaarriik, rahvusriik, põhiõiguste kaitse)

6) Robert Alexy kataloog:1.Inimväärikus2.Vabadus3.Võrdsus4.Demokraatia5.Õigusriik 6.Sotsiaalriik 7.Eesti identiteet

III RIIGIKOHUS

RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03On rääkinud sotsiaalriigist ja inimväärikusest kui PS põhiprintsiipidest.

RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06 On rääkinud PS kandvatest printsiipidest. PS kandvad printsiibid on RKÜK järgi õigusselgus,õiguskindlus, võimude lahusus ja tasakaalustatus. ? Õigus valitud saada ja KOV autonoomia on demokraatia aluspõhimõtted.Riigikohus on paljudes otsustest kasutanud selliseid klausleid nagu „õiguse üldpõhimõte“.

§6 INIMVÄÄRIKUS

I SÄTESTUS PS §10 – on nimetatud põhiõiguste arenguklausliks. Inimväärikus on meie PS kirjutamata aluspõhimõte.

II AJALOOLINE TAUST1) Aristotelese jaoks oli väärikus voorus, mis tuleb ära teenida. Väärikus kui voorus. (4. Saj eKr)2) Stoa ajastu (Stoa – Ateenas asuv sammastega hall). Koolkond oli filosoofide koolkond,kes kogunes sinna halli – keskusesseja filosofeerisid maailmaasjade üle. (ajastu oli verine ja sõdaderohke). Stoline rahu. Stoa ajastul algas väärikuse käsitluse muutus. Rooma keiser Cicero on rääkinud sellisest mõistest nagu „dignitas“ (väärikus) – see on midagi, mis on inimesel, miks? Sellele pole Cicerol vastust. Selle põhjuseks on, et inimene on mõistuslik olend – sp on tal väärikus. Seneca: Imago dei – Inimesel on jumala nägu, spon inimesel väärikus. Piiblis I Moosese raamat: „Ja Jumal lõi inimese oma näo järele“Imago dei idee Piiblis.3) Pico Della Mirandola (15 saj II pool) ta oli vaimulik, kes pidas selliseid jutlusi Jumal ütleb Aadamalel, me ei loonud sind taevalikuks ega maapealseks, surematuks ega surelikuks, et sa ise saaksid..... Inimene kui oma elu kujur – kui oma elu vaba kujundaja. Inimene ise määrab oma saatuse, erinevalt inglitest ja Jumalast, ks peavad olema alati head. Inimene ei pea olema hea, vaid see on moraalne otsus, milliseks ta saab ja milline ta tahab olla. Ta kujundab ennast ise. Ja selle moraalse otsuse võimalikkus inimese puhul on see, mis on Mirandola järgi

inimväärikuse põhjus (saame otsustada ise, millised me oleme – me saame muuta elu ja tulevikku).4) I. Kant (18 saj II pool ja lõpp – 19 saj algus) oma „Kommete metafüüsika alustes“ ütleb:„Inimene ja üle üldse iga mõistuslik olend eksisteerib kui eesmärk iseenesest, mitte kui paljas vahend ....“ Inimene kui eesmärk ja mitte kui vahend, vahendid on mujal. Me peame looma süsteemi inimese jaoks. See on see,mida me tänapäeval mõistame inimväärikuse all. Me peame kujundama õigussüsteemi ja – korra selliselt, et ta ei kasutaks inimesi mingite muude eesmärkide jaoks.

III MORAALNE / ÕIGUSLIK DIMENSIOONInimväärikuse puhul tuleb eristada moraalset ja õiguslikku dimensiooni. Õiguslikult me ei saa jagada inimesi teenekates ja mitteteenekateks.

IV POSITIIVNE / NEGATIIVNE DEFINITSIOONPositiivsed teooriad:1. Kaasavarateooria: Inimväärikus on väärtus, inimese eriline kvaliteet või omadus, mis on talle antud Looja (religioosne) poolt või looduse poolt.See väärtus peitub tema inimlikus olemuses, iseseisvuses. (Probleem: Ületähtsustamine: Kas me oleme ikka nii erilised, kas meid ikka eristab ahvist nii palju? Rassistliku idee ülekandmine liigile – spetsitsism)2. Sooritusteooria: inimväärikus kui potensiaalne sooritus. See on sooritus, mida igaüks võiks tuua. Sooritus võib ka ebaõnnestuda. Inimvärikuse tingib see võimalus (potensiaal) sooritada. (Probleem: Aga puudega inimesed: kui nendel on väiksem võimalus sooritada, kas siis neil puudub kohe ka väärikus???) Kumbki definitsioonidest, ei anna meile vastuoludest vaba definitsiooni ega põhjendust.

Negatiivne definitsioon:1. Inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks.(Probleem: Mis asi on riigivõimu objekt? See ei ole selge. Ei ole sisu sellel definitsioonil, ta on ainult selline vorm – sõnakõlks. Millal see keeld rakendub, seda teooria ei ütle). Rahuldavat lahendust kahjuks ei ole.

V INIMVÄÄRIKUSE VALDKONNADRKPJKo 21.01.2004 3-4-1-7-03 : Riigikohus viitab abile puuduse korral kui inimväärikusevaldkonnale.RKKKo (Tammer kaasus) 26.08.1997 3-1-1-80-97:RKHKo 22.03.2006, 3-3-1-2-06 Inimväärikus on põhiõiguste alus ja põhiõiguste vabaduste jakaitse eesmärk 

Alveri kaasus Euroopa Inimõiguste Kohus Eestile: Eesti kinnipidamiskohad rikuvadinimväärikust.1. Kehaline puutumatus –  PS §18 Siia alla kuulub ka küsimus kunstliku viljastamise küsimus ja geenitehnoloogia. Embrüotega katsetamine. Kui kaugele siin minna tohib. Kas see on legaalne/ lubatav?2. Inimväärsed elutingimused Riigi abi puuduse korral- milline on see miinimum, midariik peab tagama. Kinnipeetavad – kui riik sulgeb inimese kinnisesse asutusse, siis peab ta seal ka looma elementaarsed tingimused eksistentsiks.

3. Õiguslik võrdsus – inimväärikuse mõiste sissetoomine rääkides orjusest, klassiühiskonnast, inimkaubandusest aga ka rassi tõttu diskrimineerimisest.4. Identiteedi säilitamine –  kui me räägime siin eraelu puutumatusest või õigusest vabaleeneseteostusele, siis tuleb sisse tihti peale inimväärikuse argument. Eraelu kaitstakseinimväärikuse pärast.5. Vaba otsustus – õigus valida, vaba eneseteostus. Selles kontekstis tuuakse tihti peale sisse eutanaasia küsimus – kas see on lubatav, kas peaks olema lubatav, kas see on inimväärikusega kooskõlas?6.Menetluse küsimused –  isikut tuleb kohelda alati subjektina, ükski menetlus ei tohi ülesehitatud olla nii, et inimest sõidetakse üle või ta asetatakse väljapääsmatusse olukorda (ta ei leia lahendust või ei saa pöörduda kuhugi abi paluma).

§7 VABADUS

I SÄTESTUSPS §20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. (vt süstemaatiliselt) Lõige kaksmäärab vabaduse füüsilise aspekti. See õigus on palju kitsam kui üldine vabadusõigus.Hoolimata sellestsõnastusest ei ole PS §20 üldine vabadusõigus.

Üldine vabadusõigus on hoopis PS § 19, kuigi seal räägitakse eneseteostusest. Viis ennastvabalt teostada on igaühe enda asi. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid nägemusi eneseteostusest. See vabaduse alusphimõte väljendub ka kõigis teistes PS vabaduse põhiõigustest – preambul – riik, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele.

II VABADUS PÕHIÕIGUSTE ALL (kevadel)

§8 VÕRDSUS

I SÄTESTUS§12 lg1 lause 1Lause 2 on oma olemuselt kataloog, mis loetleb üksikud tunnused, mille alusel ei tohi diskrimineerida e ebaõiglaselt kohelda. „või muude asjaolude tõttu“ – Euroopa Inimõiguste Konventsioon, kus puudub lause 1. Lause 1 on ajalooline üldise võrdsuspõhimõtte sõnastus (Prantsuse revolutsiooni ajast 1789 peale). Nn „muu tunnus“ ei ütle tegelikult midagi, ebaõnnestunud sõnastus, kataloog ei tohiks olla lahtine.

§9 DEMOKRAATIA

I SÄTESTUS

§1 lg1 ; §10

III, IV ja VII peatükk konkretiseerivad seda (Rahvas, Riigikogu ja seadusandlus)

II DEMOKRAATIA MÕISTE

Abraham Lincoln: Government by the people, of the people, for the people.Rahva valitsus, rahva üle ja rahva heaks.

RKPJKo 21.12.1994 Demokraatia vastandina auokraatiale tähendab võim teostamist rahvaosalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel Democratisation – massipärastumine.

IV DEMOKRAATIA KUI JUHTIMISE ESE1. Politoloogia tegeleb demokraatia teooriaga, valmissüsteemidega jne.2. Empiiriline sotsiaalteadus tegeleb avaliku arvamuse küistlustega.3. Filosoofia: Kas demokraatia on õigustatud, kas demokraatia on parim valitsemisvorm?4. Ajalooteadus – milline on demokraatia ajalugu Vana-Kreekast kuni tänapäevani välja.5. Riigiõigusdogmaatika –  mida tähendab demokraatia põhiseaduslik sätestus, mida me selle all mõistame ja kuidas seda tõlgendada?

V UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD1. Identiteedi teooria –  see algab Rousseau-ga. Valitsevad=Valitsetavad. Poliitilise tahtekujundamise vorm peaks olema rahvahääletus. On olemas vaid 1 tahe ja see järgib homogeenset rahvahuvi. Rahval on üheselt sõnastatav huvi. Indiviidil pole tähtsust, esiplaanil on rahvamass. Tekib üks tugev liider/juht, kes teab rahvatahet -> see viibdiktatuurini.2. Konkurentsiteooria Locke, Kant –  on olemas erinevad konkureerivad huvid, ei ole absoluutselt õigeid lahendusi, otsused langetatakse enamusprintsiibi alusel, tuleb järgida demokraatia mängureegleid, tuleb järgida inimõigusi sest ka enamus pole kaitstud. Konkureerivad rahvasaadikud rahva poolthäälte võitmise nimel.

RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05 Demokraatia põhimõte eeldab, et valijal on võimalus teha valik erinevate valimisprogrammide ja ideede ning neid esindavate kandidaatide nimekirjae vahel. Demokraatia toimimise seisukohalt on oluline, et erinevad ühiskondlikud huvidoleks poliitilise otsustuse protsessis võimalikult ulatuslikult eisndatud.

VI DEMOKRAATIA PÕHIMUDELID1. Otsene/kaudne demokraatiaOtsene e vahetu demokraatia – rahvas langetab kõik olulised otsused ise (rahvahääletusele plebitsiidil). Kaudne e representiivne e esindusdemokraatia – selles on olemas parlament, kes langetab kõik olulised otsused riigis. Kehtib representatsiooni printsiip – parlament esindab.2. Parlamentaarne/presidiaalne demokraatia – kelle usaldusel püsib valitsus? Parlamentaarne – parlamendi enamus on see, kellele toetub valitsus – täitevvõimu tipp Presidiaalne - valitseja on otse rahvapoolt valitud ja kutsub ellu/paneb paika valitsuskabineti ja juhib selle tegevust.

VII DEMOKRAATIA PÕHIELEMENDID PS JÄRGIÜlesehitatud vastuolule – ühelt poolt eeldab põhiõiguste olemasolu ja teisel poolt vastandubneile.1.Rahvasuveräänsus ja esindusdemokraatiaa) Rahvasuveräänsuse põhimõte on sätestatud §1 lg1 me peame eristama sellest mõistest arusaamiseks seda, mis tähenduses see rahvas on. 1) Pouvoir constituant – rahvas kui põhiseadusandlik võim

2) Pouvoir constitué – tähistab rahva suveräänsust,rahvas on ps-ga konstitueeritud, ta peab kehtivat ps järgima, ei tohi üle astuda.

Tegutsedes põhiseaduse konstitueeritud võimuna, saab rahvas teostada seda kõrgeimat riigivõimu §56 alusel.

b) Esindusdemokraatia aluseks on:• Representatsiooni printsiip. Riigikogu on kõrgeima riigivõimu teostarahva eest. PS §59,§65 p16. (vt ka §10 kommentaar). Ebaõnnestunud sõnastusega norm• Vaba mandaat - iga Riigikogu liige esindab kogu rahva huve, mitte ainult oma valimisringkonna huve.RKPJKo 02.05.2005, 3-4-1-3-05 rahva huvide esindaja oma südametunnistusestlähtuvalt.• Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt on erakond demokraatiat tagavaks sillaks riigi ja ühiskonna vahel. Koondavad huve ühiskonnas. (06. november 2009) Erakonnaseadus §2: mis on erakond, kuid kas seadusega saab määratleda põhiseadusliku mõiste sisu?Lex superior derogat legi inferiori – kõrgema õigusvõimega norm murrabmadalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral).

Erakond põhiseaduslikkus tähenduses:  Riigikohus on öelnud otsuses RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05: „Erakond on demokraatitat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille eesmärgiks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning teostada avalikku võimu valimiste kaudu.“ Erakond on isikute vabatahtlik ühendus. Erakonna demokraatias mängib olulist rolli PS §48 lg 1 lause 2: „Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud.“

Erakonna demokraatia sisu on mitmeparteilisus – erakondi ei tohi ära keelata ega riigistada. Peab olema mitu parteid, sest ei ole olemas ühte rahva tahet – konkurentsiteooria. Sellest tulenevalt on vajalik mitmeparteilisus. Demokraatia nõuab läbipaistvust (transparentsi), informatsiooni. Demokraatia nõue on, et erakondaderahastamine peab olema läbipaistev.

1. ENAMUSPRINTSIIP/VÄHEMUSE KAITSE Enamusprintsiip – on demokraatliku tahtekujunduse põhimõte. PS §73 (poolt on rohkem kui vastu – poolthäälteenamus PSRS §3 lg6. NB! erapooletud ei lähe arvesse). PS §105 lg2 (erapooletud ei loe). Teatud juhtudel on üldisest reeglist olemas ka erandid: kvalifitseeritudhäälteenamused – §72 lg1 (2/3 häälteenamus), §104 lg 2 – koosseisu häälteenamusega (51).

Kõige olulisem vähemuse kaitse, meede, abinõu: 1. Toimiv põhiseaduslikkuse järelevalve.2. Põhiõigused kui vähemusekaitse garantiid (väljendusvabadus §45, §40, §41, informatsioonivabadus §44, koosolekuvabadus §47, erakonnavabadus §48).3. Poliitilise vähemuse kaitsemehhanismid e opositsiooniõigused. (parlamentaarne kontroll).

3.Demokraatlik legitimatsioon, poliitiline vastutus.a) Demokraatlik legitimatsioon e seadustamine või õigustamine – põhimõte on, et kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. On olemas ka teistsugust legitimatsiooni: kohtulegitimatsioon tühistada seadusandja otsus. PS §3 lg1.

• On oluline, et järgitaks legitimatsiooni keti katkematust. Kõige pealt legitimatsioon alt üles rahvalt RK-le, siis legitimatsioon RK-lt VV-le, ja Riigikohtule.

• Legitimatsiooni uuendamise nõue PS §60 lg3

a) Poliitiline vastutus –  kriteeriumiks on terve mõsitus, poliitiline vastutus väljendub selles, et valijad annavad valitute tegevusele hinnangu valimiskasti juures. Poliitilisevastutuse põhimõte tuleneb Riigikohtu sõul PS §1 lg 1 –st. Peab olemas olema:• avalikkuse kontroll – kontrollimehhanism parlamendi üle, mis väljendub istungite avalikkuses PS §72 ja valimiste perioodilisuses §60 lg 3.• Parlamentaarne kontroll – kontroll täitevvõimu üle. Tänased mehhansimind on arupärimis võimalus PS §74, võimalus avaldada umbusaldust (umbusaldusavaldus)(ministri puhul §65 p 13 , §92 lg 1 p3 ja §97, §98).• Probleem: uurimiskomisjon, PS-s pole sätestatud uurimiskomisjoni. Uurimiskomisjon, et ta oleks efektiivne, peab saama moodustatud parleamentaarse vähmuse poolt. §73 aga välistab vähemuse otsusel millegi moodustamise. Uurimiskomisjon tagaks enamuseomavoli välistamise. Kontrollimehhanism uurimiskomisjoni näol tänapäeval puudub.

1.HÄÄLEÕIGUS

a) Struktuur PS §57

• Rahvahääletusõigus (räägime kevadel keskendudes valimisõiuse põhimõttetele)• Valimisõigus:1. Aktiivne – õigus valida (ise minna valima)2. Passiivne – õigus lasta ennast valida3. Õigus seada üles kandidaat

a) Valimisõiguse põhimõtted PS §60 lg 1 laused 2-4• Valimisvabadus – valimised on vabad, kui hääletamine toimub ilma sunni ja lubamatusurveta valijale. Valimisvabadus eeldab, et on võimalik otsustada mitme alternatiivi vahel.• Valimiste üldisus – Riigikohus on öelnud, et tsensuste kehtestamine on keelatud.• Valimiste ühetaolisus – Riigikohus on öelnud, et igal valijal peavad olema valimistulemuste mõjutamiseks võrdsed võimalused. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab see, et kõikidel valimisõiguslikel isikutel on võrdne arv hääli ning kõigil häältel on võrdne kaal. Passiivse valimisõiguse puhul tähendab see võrdseid võimalusi kandideerida ja valimis edu saavutada.Suletud nimekirjad on probleemsed.

D’Hondti jagajate meetod valimistulemuste väljaselgitamisel. On olemas ka modifitseeritud D’Hondti. Nende tagajärjeks on see, et see jagaja eelistab rohkem hääli saanud erakonda – mida rohkem hääli erakond saab, seda rohkem kohti saab ta esinduskogus (modifitseeritud D’Hondt). Kas sellised mehhanismid, mis eelistavad – e proportsiooni mõjuajad on lubatavad ühetaolisuse põhimõtte kohuselt. Modifitseeritud D’Hondt on kasutusel RK valimistel, KOV valimistel asendati see tavalise D’Hondtiga, mis eelistab rohkem hääli saanud erakondi vähem.

• Otsesus – Riigikogu valitakse otse rahva poolt mitte valijameeste kaudu. Kas suletud nimekirjad vastavad otsesuse põhimõttele?• Salajasus – hääletamine on salajane siis, kui hääletajal on võimalik jätta enda teada, kelle poolt ta hääletab. Probleemiks on nii kodus hääletamine kui ka e-hääletamine. Öeldakse, et see on tagatud ümberhääletamise võimalusega. Salajasus on ka objektiivne nõue – kas on kohustus jätta oma valik enda teada? Kas on lubatav kuulutada oma valikut valimiskomisjonis kõvahäälega. Salajasuse eesmärk on kaitsta valimiste vabadust, teiselt poolt pole valimised enam vabad, kui tekib ühiskondlik surve. Valimisakti kontekstis peaks kehtima kohustus mitte avaldada oma poliitilist eelistust valimisjaoskonnas.• Valimisproportsionaalsus (Täiendada PS §60 lause 2 „Valimisproportsionaalsus“). !!!Proportsionaalsuse põhimõte on teine mõiste! Valimisproportsionaalsus nõuab, et häälteloleks võrdne kaal – see nõue on sees juba ka valimiste ühetaolisuse põhimõttes.Valimisproportsionaalsus välistab majoritaarse valimissüsteemi. (peaksid olemas olema kandidaatide nimekirjad). Kevadel: kas valimisõiguse põhimõtted kehtivad ka rahvahääletusel???

5.DEMOKRAATIA KAITSE DEMOKRAATIA VAENLASTE EEST.

Demokraatia täidab oma eesmärki, siis kui ta toimib. Demokraatia peab looma mehhanismid,mis välistavad tema vaenlaste võimuletuleku.a) Stabiilsus – demokraatia toimib seda paremini, mida stabiilsem ta on.b) Läbipaistvus on oluline kaitsemehhanism. Demokraatia peab olema läbipaistev. Hademokraatia eeldab, et valijal on olemas teave.c) Põhiseaduse mehhanismi PS § 48 lg3 – ebaõnnestunu sõnastus. Olulised on paragrahvid129-131. PS § 54 – omaalgatusliku vatsupanu õigus. §54 paradoks – mõte ilus, kuid mitterakneduv. Kui PS enam ei kehti siis ei saa §54 enam rakendada.

§10 ÕIGUSRIIK 

I SÄTESTUS PS §10 sotsiaalse õigusriigi mõiste (üks ilusamaid paragrahve meie PS-s)

II MÕISTE „Õigusriik“– ing k. Rule of law, saksa k Rechtsstaat, pr k État de droitDef. Tuleb diferentseerida formaalses ja materiaalses tähenduses õigusriigi vahel:

Formaalses:1) kitsamas tähenduses – õigusriik on seadusriik e selline riik, kus on olemas seadusi ja neiseadusi ka enamvähem järgitakse.2) laiemas tähenduses – õigusriik on kodanlik-liberaalne õigusriik – see on riik, kus on olemas põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud, õigusliku aluse põhimõte ja loomulikult peetakse sellest kõigest ka kinni.

Materiaalses:1) kitsamas tähenduses – õigusriik on sama, mis õigusriik laiemas formaalses tähenduses ekodanlik-liberaalne õigusriik – see on riik, kus on olemas põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud, õigusliku aluse põhimõte ja loomulikult peetakse sellest kõigest ka kinni.2) laiemas tähenduses – õigusriik on nn õiglusriik e sotsiaalne õigusriik – riik, kus püüeldakse sotsiaalse õigluse poole. Õige adekvaatne mõiste on formaalses laiemas või materiaalses kitsamas tähenduses – õigusriik kui kodanlik-liberaalne õigusriik.

III ÕIGUSRIIGI STRUKTUUR 

1) Põhiõigused2) Võimude lahusus ja tasakaalustatusNendet kahest põhikomponendist saame tuletada kolm järgmist komponenti:1) Õiguskindlus-Õigusselgus-Usalduskaitse-Seaduste kättesaadavus2) Legaalsuse põhimõte-Seaduse prioriteet-Seaduslik alus3) Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt

IV PÕHIÕIGUSED1.LiigitusPõhiõigused võib jaotada:Vabadus- e tõrjepõhiõigused - õigused vabadusele; enamus põhiõigus on vabaduspõhiõigused,Õigustama peab vabaduse piirangut, õigustama ei pea kunagi vabadust ennast.Luba midagi teha on meil põhiõiguste jõul, seadus, mis sätestab migneid lubasid ilma keelde sätestamata on mõttetu. Kõik, mis pole keelatud, on lubatud.Soorituspõhiõigused – on õigused sooritusele. Võrdsuspõhiõigused – õigused võrdsele kohtlemisele.2. Vabaduse primaarsus – vabadust ei pea õigustama, õigustama peab vabadusepiirangut.3. Proportsionaalsuse põhimõte – on sätestatud PS §11 lause 2– õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud... (kirjutada PS-sse juurde,et see on proportsionaalsuse põhimõte).

 Proportsionaalsuse põhimõte tähendab seda, et kõik vabaduse piirangud peavad olema sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Põhiõiguse riive peab olema: -sobiv – soodustab eesmärgi saavutamist, st, et vabadust piirava abinõuga peab olemavähemalt kuidagi viisi võimalik saavutada püstitatud eesmärgid.-vajalik – abinõu on vajalik siis, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada muud moodi kui mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.-mõõdukas – on oluline, et me peame võrdlema riive intensiivust ja eesmärgi tähtsust ja seejuures peame lähtuma põhimõttest/reeglist, et mida intensiivsem on riive, seda kaalukamad/tähtsamad peavad olema seda õigustavad eesmärgid ja väärtused. Proportsionaalsuse põhimõte / tõlgendamisreegel on printsiibilise tõlgendamise meetod. Kokkuvõttes: Põhiõiguste lühisõnum on, et vabadust ei pea õigustama, õigustama peab vabadusepiirangut ja see vabaduse piirang peab alati olema mõõdukas/proportsionaalne. Meile ei tohi peale panna mõttetuid/tarbetuid vabaduse piiranguid.

V Võimude lahusus ja tasakaalustatus1.SÄTESTUS: PS §4 ja §14Võimude lahusus ja tasakaalustatus lähtub dekonsentratsiooni põhimõttest. Võimul on omadus kuidagi viisi koonduda ja mida rohkem võimu koondub seda suurem on oht korrumpeerumiseks.Võimude lahusus ja tasakaalustatus on kolmedimensionaalne:1) Funktsionaalne võimude lahusus jaotab võimu funktsioonideks: ps §14:seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Võimude funktsiooni on kirjeldatud:Seadusandliku võimu ül kirjeldus on eelkõige PS §65 p1 –  võtab vastu seadusi. Oluline on ka representatsiooni printsiip §65 p16 – Riigikogu mitte rahvas on pädev otsustama kõiki küsimusi riigis. Riigikogu ül kirjeldus on ka §3 lg 1 lause 1 – olla kogu riigivõimu legitimatsiooni vahendaja, luua alus täidesaatva võimu teostamiseks.Täidesaatva võimu ül kirjeldus on eelkõige PS §87 p1 –  viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; p3 – seaduste täitmine (elluviimine kui seaduste täitmine), p6 – annab määrusi.Kohtuvõimu ül kirjeldus on eelkõige PS §146, §15 lg2.

2) Institutsionaalne võimude lahusus (organitoonre) PS §4.– Riigikogu §59– Vabariigi Valitsus §86– Kohtud - §149 ja §146

1)Personaalne võimude lahusus §63 eelkõige lause 1., 

1.Teise riigivõimu funktsiooni täitmine2.Teise riigivõimu funktsiooni täitmise tasustamine3.Ametisse nimetamine teise riigivõimu haru organi poolt ja vastutus selleorgani ees.§-d 64, 99, 84 ...