rahvusvahelise õiguse konspekt

5/24/2018 Rahvusvahelise iguse konspekt

1/34

Rahvusvahelise iguse konspekt

Teema 1OLEMUSMiste

Kogu igusssteemi saab jagada:

siseriiklikuks igusssteemiks (national legal system)

rahvusvaheliseks igusssteemiks (international legal system)

Rahvusvaheline igus on igusnormide ja printsiipide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste

rahvusvahelise iguse subjektide omavahelisi suhteid kui ka teatud mral nende suhteid fsiliste jajuriidiliste isikutega (Definitsiooni ei ole olemas, miste muutub ajas. Euroopa liidu igusi ei saa le kanda

rahvusvahelisse igusesse ega vastupidi.)Tasandid

Kuigi viks eeldada, et rahvusvaheline igus on hesugune kikjal maailmas ja kehtib htmoodi kigi

riikide suhtes, ei ole see tegelikult nnda (Genfi konventsioon on kikide riikide poolt heaks kiidetud)

Rahvusvahelise iguse vimalikud tasandid: (kulub vhe igust)

universaalne rahvusvaheline igus (peaks kehtima kigile, selleks RO Harta)

ldine rahvusvaheline igus (osad riigid vaid liitunud)

regionaalne rahvusvaheline igus (mingi grupp on loonud oma iguse, ntx Diplomaatiline asl, kas

esindus tohib sellist kaitset anda (Ladina Ameerika) , kas leping on siduv selle riigiga ja kas ta on selleosapool, tuleb selgeks teha)Erinevused

Kaks igusssteemi erinevad teineteisest oluliselt

Kolm olulist erinevust:rahvusvaheline igusssteem on horisontaalne ssteem (Riigid on vrdsed) (Siseriiklik igusssteem

on vertikaalne)

rahvusvahelises igusssteemis ei ole vimalik vlja tuua traditsioonilises mttes seadusandlikku,

tidesaatvat ja kohtuvimu Poliitilised ja majanduslikud mjud sanktsioonina pikaajalised

rahvusvahelises igusssteemis tagamiseks puudub kiire, terviklik ja universaalne sanktsioonissteem

Rahvusvaheliselt vib riigi le kohut pidada vaid sisi kui riik on selleks nusoleku andnud HAGRahvusvaheline igus kui igus

Arvestades nimetatud eritusi, kas rahvusvaheline igus on ldse igus?

Pessimistid toetuvad John Austini seisukohadele

teline igus peab olema antud suverni poolt ja tagatud selle sunnijuga

rahvusvaheline igus ei vasta tavaprastele siseriiklikku igust iseloomustavatele tunnustele ja

seetttu on tegemist mittetelise igusega

Aga kas rahvusvaheline igus peab vastama samadele tunnustele nagu siseriiklik igus? (2 erinevat

ssteemi, RV ja SR toimivad erinevalt)Iga riik on suvernne ja sltumatu teistest riikidest ja krgematest instituutidest. Siseriiklikult valiku eiole, seadused on kigile kohustuslikud. Julgeoleku nukogu on mjuvimsam peaassambleest.

Liberaalsus, konsensus. Kui mni seadus ei meeldi siis riik ei vta seda vastu ega ole lepinguliselt sellegaseotud.


2/34

NrkusedRahvusvahelisel igusssteemil on rida nrkusi, nt:

teliste histe huvide vhesus riikide hulgas ( Rahu, keskkond, inimigusedkuhu kik on nus

panustama solidaarselt.)

heselt mratletud ja piiritletud iguse allikate loetelu puudumine

tsentraalsete vimuorganite puudumine

iguse sunniviisilise rakendamise keerukusfundamentaalsete phimtete rikkumine riiklikes huvides

Arvestades erinevusi ja nrkusi, kas rahvusvaheline igus on ldse igus?

ToimimineRiigid vtavad rahvusvahelist igust kigest hoolimata igusena ja jrgivad seda reeglina vga hstiMiks rahvusvaheline igus toimib?

hine kasu (anarhia versus reguleeritud suhted)

praktikute mju (juristide mju poliitikale)

paindlik olemus (SR igus ei ole paidlik. Et kikide riikide huvid oleksid kajastatud

pshholoogiline efekt (igustused tegevustele, ei taheta nida igusrikkujatena)

poliitiline, majanduslik kulutus (ei taheta enam tegemist teha igust rikkunud riikidega)

sanktsioonid

Fundamentaalsed phimttedRahvusvaheline kogukond on vga heterogeenne

Aga hiselt tunnustakse mitmeid phimtteid, millel psib rahvusvaheline suhtlemine, nt:

riikide suvernsus ja vrdiguslikkus (tuli Vestfaali ssteemist, riik on sltumatu oma vlistes ja

sisestes tegevustes ja otsustab ise millise lepinguga hineb jne)

riikide siseasjadesse sekkumise keeld (poliitiline reiim, siseriiklik julgeolek, karistusigus,

valistemiskord)

vaidluste rahumeelse lahendamise kohustus

agressiivse relvastatud ju kasutamise ja sellega hvardamise keeld

rahvaste vrdiguslikkus ja enesemramisigus

Riikide rahvad on vrdiguslikud. Kas tahetakse luua oma riik vi tahetakse olla teise koosseisus. Eesti

1918 rajati. Inimigused ei ole tnapeval enam siseriiklik asi.

Enesemramisigus

Spill overkui le re hakkab kodusda voolama pgenetakse naaberriikidesse.

Teema 2ALLIKADErinevad allikadDetsentraliseeritud rahvusvahelises igusssteemis on iguse loomine ja leidmine keerulisem

iguse allikad Rahvusvahelise Kohtu statuudi jrgi: 5 traditsioonilistrahvusvahelised lepingud

rahvusvaheline tavaigus

iguse ldprintsiibid


3/34

kohtuotsusedautorite seisukohad

Kolm esimest on phiallikad, teised on abiallikadTavaigus (Tavaigusel on oluline roll RV tasandil, kirjutamata igus kuidas on kogu aeg toimitud.Raskesti testatav igusallikas. Kui ei leia igusest vib selle leida tavaigusest)

Olemuselt kirjutamata igus, mis omab rahvusvahelisel tasandil palju suuremat thtsust kui siseriiklik

tasandilTavaigus eeldab kahte olulist elementi:

objektiivne element, mis vljendub riikide korduvas, jrjepidevas ja ldises kitumises (Harjumus ,

tava)

subjektiivne element, mis vljendub riikide veendumuses, et selline kitumine on igusprane

Ilma viimaseta on tegemist lihtsalt harjumusprase kitumisega, millel ei ole iguslikult kohustavat

judu

Korduvus thendab, et mida hetaolisem on kitumine, seda viksemast praktika hulgast vib piisata

tavaiguse tekkimiseksJrjepidevus thistab reeglina pikaajalisust

ldisus ei viita ksmeelele, vaid pigem riikidele, mis suudavad ja tahavad mjutada kujunevat

tavaigust

Riikide kitumine vib seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses, samuti seisukoha vljendamises

Vaikimist peetakse antud kontekstis nusolekuks

Tavaigus on reeglina siduv kigile eksisteerivatele ja tulevastele rahvusvahelise iguse subjektidele

Eranditeks on ainult jrjekindlad vastuolijad

Tavaigust leiab ka lepingutest

Nicaragua case - RO Hartas ju kasutamise keeld, sama keeld on ka tavaiguses. 2 asja tuleb ratestadaobjektiivne ja subjektiivne element. Kirjutamata reegel e tavaiguse norm, kui korra jubatestatud, siis ei pea enam testama vaid saab tugineda kohtuotsusele. Riigivastutusvaldkond phinebtavaigusel.Mereriigid mjutavad ja on huvi mjutada rohkem mereigust. Vaikimine = nusolek. Tavaigus kehtibkikidele riikidele. Jrjekindlad vastuolijad psevad uuest tavanormist. Justamine ksitav, hgusus. Kikteavad ldiselt aga ei tea detaili.Lepingud

Leping on mitme rahvusvahelise iguse subjekti vaheline kokkulepe rahvusvaheliste igussuheteloomiseks, muutmiseks vi lpetamiseks

Lepingul kui iguse allikal on mitmed eelised:

sisaldab tpselt formuleeritud igusnorme

muutub subjektile siduvaks prast seda, kui viimane on andnud selleks selge nusoleku

on parim vahend rahvusvahelise iguse muutmiseks

Lepingud asendavad vhehaaval tavaigust

Iga piirilene kokkulepe ei ole veel rahvusvahelise iguse allikas

Lhtuvalt osalistest tuleb teha vahet:

rahvusvahelistel lepingutel (treaty)

rahvusvahelistel tehingutel (international contract)


4/34

sest viimased ei ole nimest hoolimata rahvusvahelise iguse allikasTreatyleping mis on slmitud RV, ntx Eesti ja Leedu vahel. Contractpiirilesed kokkulepped FIE ja

juriidiliste isikutega ei ole iguse allikad. Leping seob vaid osapooli. Lepingute preambulas leidub katavaigus. Kui tavaigus kirjutada lepingusse, siis ei kao ta kuhugi ja eksisteerib paralleelselt.Sama igus ja kohustus aga 2 erinevat allikat. Tavaiguse olemasolu tendiks potentsiaalsed allikad.iguse ldprintsiibid

Kui tavaigus ja lepingud pakuvad mitu lahendust vi nendes on hoopis lnk, siis saab lahenduse

leidmiseks prduda iguse ldprintsiipide pooleiguse ldprintsiibid vivad tuleneda:

loomuigusest (nt proportsionaalsus)

juristide loogikast (nt lex specialis derogat legi generali)

rahvusvahelisest igusest (nt avamerevabadus)

siseriiklikust igusest (ntpacta sunt servanda)

Kohtuotsused

Puudub ametlik pretsedendiigus (Kohtud ei ole seotud enda ega teiste kohtute lahenditega,

kohtuotsus seob vaid osapooli)

Kohtuotsused on heaks tunnistuseks tavaiguslike normide vi iguse ldprintsiipide olemasolu kohta

Kohtunikel on vimalik selgitada ja tpsustada kehtivat igust vi mnikord hoopis luua uut igust

Rahvusvaheliste kohtute lisandumine on viinud olukorrani, kus kohtupraktika ei ole alati hetaoline,

vaid on mnikord lausa konfliktne

Hlmab ka siseriiklikke kohtuotsuseid

Autorite seisukohad

Need on eelkige tendiks mne tavaigusliku normi vi iguse ldprintsiibi olemasolu kohta

Lisaks sellele vivad autorid pakkuda ldist teoreetilist raamistikku mnes valdkonnas, vlja ttada

lepingute eelnusid ning analsida riikide ja kohtute praktikat, tuues vlja arenguid ja probleeme

Riigid viitavad tihti autorite seisukohtadele

Aga autorid vivad olla mjutatud oma sidemetest erinevate riikide vi rahvastega

Potentsiaalsed allikad?

Traditsioonilisi rahvusvahelise iguse allikaid on peetud liialt piiratuteks ja vimetuteks tegelemaks

kigi kaasaegsete rahvusvaheliste ksimustega

Seetttu on ptud kasutada ka muid allikaid, nt:

rahvusvaheliste organisatsioonide otsused

soft law

valitsusvliste organisatsioonide raportid

Selliste allikate suhtes tuleb siiski olla ettevaatlik

Hierarhia

Selgesnaline hierarhia puudub

Praktikas kuuluvad esmajrjekorras kohaldamisele lepingud, seejrel tavaigus ja kui need osutuvad

ebapiisavateks, siis proovitakse iguse ldprintsiipeKuigi grammatiliselt lhenedes viks elda, et kolm phiallikat on omavahel vrdsed, siis tegelikkuses:

omavad lepingud ja tavaigus olulisemat thtsust

allutatakse iguse ldprintsiibid teistele phiallikatele


5/34

Jrgmise tasandi moodustavad abiallikadiguse allikate tippu paigutatakse tavaliselt ius cogens ehk rahvusvahelise iguse imperatiivnormid

Normid, mille rahvusvaheline kogukond on tervikuna omaks vtnud ja millest krvalekaldumine on

kuulutatud lubamatu mis tahes olukorras

Olulisemad nited:

piinamise keeld

orjuse keeld

agressiivse relvastatud ju kasutamise keeld

Genotsiidi keeld

IC

T= L

P

KO=AS

ICIUS COGENSRV iguse imperatiivnormid mida kogu RV kogukond on vastu vtnudreeglist

krvalekalle lubamatu. Tpsed ja keelavad reeglid inimiguste jrgimiseks kujundab kohtupraktika RV

kohtus HAAGIS.

Teema 3RAHVUSVAHELISE JA SISERIIKLIKU IGUSE VAHEKORDTeoreetilised ksitlused

Ajalooliselt on vlja kujunenud kaks vastandlikku teoreetilist ksitlust, mis pavad selgitada

rahvusvahelise ja siseriikliku iguse suhet:

monism rahvusvaheline ja siseriiklik igus moodustavad he hise komplektse igusssteemi ning

kahe iguse vahelise vastuolu korral on prioriteet rahvusvahelisel igusel

dualism rahvusvaheline ja siseriiklik igus moodustavad kaks eraldiseisvat igusssteemi,

reguleerivad erinevaid tasandeid ning prioriteetsuse ksimus ei tohiks tusetuda

Praktikas esinevad erinevad segavariandid SRe seisund RVs

Rahvusvahelises iguses kehtib printsiip, et riik ei saa viidata oma siseriiklikule igusele igustamaks

oma rahvusvaheliste kohustuste mittetitmist

Rahvusvaheline igus ei jta samas siseriiklikku igust igasuguse thelepanuta, sest:

siseriiklike kohtute otsused vivad olla rahvusvahelise iguse abiallikaks

teatud ksimuste lahendamine on tielikult vi osaliselt jetud siseriikliku iguse vi organite

lesandeksRV iguse htlustaja ja garanteerija monismi korral

RVe seisund SRs

Siseriikliku iguse hoiakut rahvusvahelise iguse suhtes on keerulisem ldistadaRahvusvaheline igus kandub siseriiklikusse igusse kahel viisil:


6/34

inkorporatsiooni doktriinijrgi kehtib rahvusvaheline igus siseriiklikul tasandil automaatselt vitulenevalt mnest siseriikliku iguse viitestmonism, ntx PS on lause selle kohta. Eestis ka seadus, et

kiidetakse heaks

transformatsiooni doktriinijrgi vajab rahvusvaheline igus siseriiklikus iguses kehtimiseks sisult

sarnast siseriiklikku igusaktidualismInglismaal kuninganna kiidab lepingu heaks ja parlament teeb selle alusel SR seaduseRahvusvahelisele igusele on reeglina ette nhtud ka konkreetne positsioon siseriikliku iguse allikate

hierarhiasSelge positsioon on olemas eelkige lepingute puhul:

krgemal konstitutsioonist vi sellega vrdnevaid madalmaades

madalamal konstitutsioonist, kuid krgemal teistest igusaktidestSR ei lhe vastuollu RV

populaarne

vrdne seadustega - Ameerikas

madalamal seadustest, kuid krgemal vi vrdne tidesaatva vimu igusaktidegavalitsuse tasandil

slmitud vlislepingud, leping asetseb seaduse ja mruse vahel.

Tavaiguse seisund:positsioon ei pruugi olla samasugune nagu lepingutel

konstitutsioon ei sisalda tingimata stteid, mis mratlevad tavaiguse positsiooni

Rahvusvahelise iguse fundamentaalse normid ja printsiibid on alati siseriikliku iguse osaks, ka ilmavastava stteta konstitutsioonis? Lhtutakse kohtupraktikast. IUS COGENSEesti Vabariigi phiseadusest

Rahvusvaheline tavaigus ja iguse ldprintsiibid on igusssteemi lahutamatu osa (paragrahv 3)

Rahvusvaheliste lepingute staatus (paragrahv 123):

lepinguid peetakse madalamaks phiseadusest, sest Eesti ei slmi vlislepinguid, mis onvastuolus phiseadusega (lige 1)

lepingud on krgemal teistest igusaktidest, sest kui Eesti seadused vi muud aktid on vastuolus

Riigikogu poolt ratifitseeritud vlislepingutega, kohaldatakse vlislepingu stteid (lige 2)Kui ratifitseeritud leping on vastuolus PS-ga siis on 2 varianti, kas leping les elda vi muuta PS-st. Tulebtita rahvusvaheliselt nii kaua lepingut tita, siseriiklikult on PS limuslik.Teema 4SUBJEKTIDldiseltRahvusvahelise iguse subjektideks on need, kelle kitumist rahvusvaheline igus reguleerib ning kes

saavad olla rahvusvaheliste iguste ja kohustuste kandjaksSubjektid saavad olla kas:

algsed ehk tielikud ehk piiramata need saavad olla mis tahes rahvusvaheliste iguste ja

kohustuste kandjatekstielik igus ja teovime - RIIGID

sekundaarsed ehk osalised ehk piiratud need saavad olla vaid teatud rahvusvaheliste iguste

ja kohustuste kandjateks Isikud ja rahvusvahelised organisatsioonidVimalik on eristada igus ja teovimet

Eesti 19411991 puudus teovimeokupeeritud.Riigid

Riigid on lbi aegade olnud kige olulisemad subjektid, Esimese maailmasja lpuni sisuliseltainukesed

Hoolimata uute subjektide tekkimisest XX sajandil on riigid jtkuvalt ainsad tielikud, olemuslikult

piiramata subjektid


7/34

Kik lejnud subjektid on sekundaarsed, tuletatud subjektid, kelle igussubjektsus on seetttupiiratud lhtuvalt riikide tahtest

Riike ksitletakse lhemalt teemas 5

Riike ca 200 , RO liikmeid 193Rahvusvahelised organisatsioonidMitmepoolse suhtlemise vormid, mille kaudu riigid pavad arendada koostd ja saavutada hiselt

huvipakkuvaid eesmrke

Rahvusvahelise haardega organisatsioonid:

valitsustevahelised organisatsioonid, mille moodustavad riigid rahvusvahelise iguse alusel ja

mis on ise samuti rahvusvahelise iguse subjektid. VTO, EL, NATO, RO

valitsustevlised organisatsioonid, mille moodustavad fsilised vi juriidilised isikud mne riigi

siseriikliku iguse alusel ega ole rahvusvahelise iguse subjektid. Greenpeace, Punane ristTavaprased tunnused:

riikide hendused

asutatud rahvusvahelise iguse alusel

phinevad vhemalt kahe riigi slmitud asutamisaktil

loodud konkreetsel eesmrgil - sellest tulenevad igused ja kohustused

mingid alalised organid

teatav asutajatest eraldiseisev tahe

asutajate omistatud piiratud igussubjektsus

Nende igussubjektsus on objektiivne e kikide jaoks subjektRVO saab ise kujundada tpselt sellise nagu soovOrganisatsioon vib tegutseda ainult oma pdevuse piires ja seda aitavad leida kaks teooriat:

omistatud pdevuse teooria peab pdevuse allikaks ainult asutamisaktituletatud pdevuse teooria kohaselt ei pea pdevus tulenema selgesnaliselt asutamisaktist, vaid

vib olla tuletatud lhtuvalt soovist tagada:

asutamisakti stete efektiivne titmine

organisatsiooni eesmrkide ja funktsioonide titmine

Ka igussubjektsus vib olla tuletatud , kus asutamisakti ei ole kirjutatud, et asutame rahvusvaheliseorganisatsiooni ja on subjekt ntx RO. Asutajad ei suuda ette nha mis tulevik toob. RO rahvusvaheliserahu ja julgeoleku tagamineksikisikud, 7,25 miljardit. SR reguleerida enne sda

ksikisiku staatus ei ole heselt mratletav

See oleneb otseselt riikide tahtest, sest ksikisik saab oma rahvusvahelised igused ja kohustused

ennekike riikide tegevuse tulemusena

igused ja kohustused tulenevad ennekike:

inimigustest

rahvusvahelisest humanitaarigusest, sjapidamise igus

rahvusvahelisest kriminaaligusest

ksikisikudAjaloolistel phjustel tekkinud subjektid, mis ei mahu eelmiste kategooriate alla

Peamised erijuhtumid:

Pha Toolmitte Vatikan, aga paavst e kataliku kiriku ssteem org.


8/34

Malta Ordurtliordu, sai alguse Jeruusalemmast, asub Roomas , phiseadusrahvuslikud vabastusliikumised, subjektsus ajutine,riikide tunnustus, vitlevad oma riigi vabaduse

eest, ntx Palestiina

Teatud mttes ka Punase Risti Rahvusvaheline Komitee, lepingutega antud RV lesanded

Erijuhtumid Korporatsioonid

Nad tegutsevad piirileselt, mngivad olulist rolli globaalses kaubanduses ja suudavad mjutada isegi

poliitikatAga kas nad on subjektid?

Nad ei ole loodud lepingu aluse

Neid ei tunnustata

Neil ei ole ksikisikutele sarnaseid igusi ja kohustusi

Nad ei tida avaliku vimu funktsioone

Ei ole subjektid!

Teema 5RIIK RAHVUSVAHELISES IGUSESldiseltRiigid on alati olnud kige olulisemad subjektid

Vastus ksimusele, mis on riik, ei ole alati lihtneRiik kui rahvusvahelise iguse subjekt peaksvastama jrgmistele tunnustele:

alaline elanikkond

kindlaksmratud territoorium

valitsus, ssteem riigivimvime astuda suhetesse teiste riikidega

TunnusedAlaline elanikkond

inimesed, kes elavad psivalt riigi territooriumil ja alluvad selle riigi jurisdiktsioonile

suuruse osas ei ole miinimumnuet

alalise elaniku staatuse andmine on riigi pdevuses

elanikud jagunevad oma staatuse alusel jrgmiselt:

kodanikud , kodakondsuspoliitika on riigi pdevusesvlismaalased

kodakondsusetud

staatusest sltuvad siseriiklikud ja rahvusvahelised igused ja kohustused

Kindel territoorium

territooriumi hulka kuuluvad:

maismaa

akvatoorium

huruum

maapu


9/34

suuruse osas ei ole miinimumnueteraldatud teiste riikide territooriumist riigipiiriga, kuid vaidlused viimase osas ei sea kahtluse alla riigi

eksistentsi

tinglikult on territooriumi osaks ka niteks sjalaevad ja lennukid

Efektiivne valitsus:

riigivim, kes teostab avalikku vimu elanikkonna ja territooriumi le

faktiline olemasolu ei ole piisav, oluline on efektiivse ehk reaalse avaliku vimu teostamine

valitsus peaks olema sltumatu

traditsiooniliselt ei sekku rahvusvaheline igus riigi poliitilise ssteemi valikusse, apoliitiline

Vime astuda suhetesse teiste riikidega:

eesmrk on eristada helt poolt suvernseid riike ja teiselt poolt sltuvaid territooriume, varasemalt

ka koloniaalmaid

rahvusvahelise iguse iseseisvateks subjektideks ei ole seetttu niteks:

liit vi fderatiivsete riikide osadlemereterritooriumid

Seotud tunnustamisegaTunnustamine

Tunnustamise on keeruline teema, milles segunevad poliitilised ja iguslikud aspektid

Riigi tunnustamine:

konstitutiivse teooria kohaselt ei eksisteeri uut riiki rahvusvahelise iguse mttes seni, kuni sellele

ei ole osaks saanud teiste riikide tunnustus , e loob riigi

deklaratiivse teooria kohaselt ei oma tunnustamine mingit iguslikku thendust ja riigi olemasoluon pelgalt faktiline ksimusEt olla rahvusvahelise iguse subjekt siis 1 tunnustus on vhe aga pole arvu ette antud. Tunnetamiseksimus. Kui vetakse RO-sse siis oled riik!2/3 peaassambleest peavad poolt olema.Valitsuse tunnustamine kinnitab, et vastav valitsus on riigi igusprane esindaja ja/vi teostab efektiivsetavalikku vimu

Tavaprased otsustamise kriteeriumid:

vime teostada efektiivset avalikku vimu

valmisolek tita rahvusvahelisi kohustusi

kontroll suurema osa territooriumi lerahva toetus

Valitsuse vahetumine ei mjuta riigi staatust

Eraldi seisab valitsuse tunnustamine, kui valitsus on tulnud vimule igusvastaselt , kui on mitu valitsustPeamised tunnustamise tbid on jrgmised:

de facto tunnustamine thendab uue riigi vi valitsuse esialgset tunnustamist piiratud ulatuses

de iure tunnustamine thendab uue riigi vi valitsuse tielikku tunnustamist

De iure tunnustamisel on parandav mju ebaselgele vi isegi igusvastasele olukorrale

Eksisteerivad veel mned tunnustamise erivormid, nt ad hoc tunnustamineigusjrglusigusjrglus puudutab ksimusi olukorras, kus ks riik vi selle osa asendub teisega ja jreltulijariik

hakkab teostama oma avalikku vimu eelkijariigi territooriumil vi selle osal


10/34

vtab le teatud rahvusvahelised igused ja kohustusedJuhtumid vivad olla vga keerulised, sest tusetuvad vga erinevatest olukordadest ja lisaks iguslikele

ksimustele on need vga tihedalt seotud poliitiliste asjaoludegaSituatsiooni lahendamisel tuleb vtta arvesse:

kas riik peab ennast igusjrglaseks vi uueks riigiks

mida arvavad teised riigid

Peamiseks allikaks on rahvusvaheline tavaigus, kuigiigusjrglus (succession) eristub jrjepidevusest (continuity):

mis on seotud riigi identiteediga

mille puhul ei muutu selle igussubjektsus ega rahvusvahelised igused ja kohustused

igusjrglus seoses lepingutega:

territooriumi puudutavatest lepingutest tulenevad igused ja kohustused lhevad alati ties ulatuses

le

reeglina lhevad jreltulijariigile automaatselt le ka teised eelkijariigi lepingud, v.a iseseisvunud

koloniaalmaadele ja muudele sltuvatele territooriumidele, millel vimaldatakse alustada puhtalt lehelt

igusjrglus seoses organisatsiooni liikmelisusega: eelkijariigi liikmelisus kaob reeglina ja jreltulijariikpeab esitama uue avalduse liikmeks saamiseks Transnistia, Moldaavia

igusjrglus seoses varade ja vlgadega:

reeglina lhevad jreltulijariigile le nii varad kui ka vlad

mitme jreltulijariigi korral tuleb lhtuda iglusest ja proportsionaalsusest

igusjrglus seoses kodakondsusega:

kodakondsuse automaatne muutmine on vga keeruline

riigid on kohustatud igusjrgluse puhul vltima olukordi, kus inimesed jksid ilma igasuguse

kodakondsuseta

Riigid vivad slmida tpsustavaid kokkuleppeidprimisiguse loogika

Teema 6JURISDIKTSIOON JA IMMUNITEETJurisdiktsioonThistab siinkohal riigivimu teostamistJurisdiktsioon jaguneb kolmeks:

seadusandlik jurisdiktsioon

tidesaatev jurisdiktsioon

kohtulik jurisdiktsioon

Jurisdiktsioon on olulisel mral, kuid mitte tielikult seotud riigi territooriumiga

Selle teostamine vlismaal vi vlismaise elemendi olemasolul vib olla piiratud vi ldse keelatudMeie i vi teise riiki minna tidesaatvat ja seadusandlikku vimu teostama. Kohus on seal kekskel.Kohtulik jurisdiktsioonRahvusvaheline igus ksitleb kige rohkem kohtuliku jurisdiktsiooni teostamist mistlik seos riigigaldiselt ei nuta siseriiklikelt kohtutelt mingi juhtumi arutamist, v.a rahvusvahelise lepingu alusel

Kohtuliku jurisdiktsiooni teostamise phimtted:tsiviilasjad rahvusvaheline igus ei sea erilisi piiranguid siseriiklike kohtute tsiviiljurisdiktsioonile,

v.a. immuniteedid


11/34

kriminaalasjad rahvusvaheline igus piirab siseriiklike kohtute kriminaaljurisdiktsiooni ja nebette kindlad juhud, millal seda vib teostada

Riik paneb ise paika millal mingi kohtu juridiktsioon kehtibKriminaaljurisdiktsioonTerritoriaalsuse printsiip:

riik vib reeglina menetleda tegusid, mis on toime pandud selle territooriumil kas kodanike vi teiste

isikute poolt

peamine ja aktsepteerituim printsiip

Kodakondsuse ehk aktiivse isiku printsiip:

riik vib teostada jurisdiktsiooni kodanike le, olenemata sellest, kas tegu on toime pandud kodu vi

vlismaal

praktikas kasutatakse tsisemate tegude puhul

vlismaal toimepandud tegusid menetletakse tavaliselt juhul, kui tegu on karistatav ka vlismaal

Passiivse isiku printsiip:

riigil on jurisdiktsioon nende tegude suhtes, mis on suunatud selle kodanike vastu vlismaal,

olenemata teo toimepanijast

printsiip tekitab siiani vaidlusi, sest selle abil on vimalik oluliselt ja teatud juhul ohtlikult laiendada

jurisdiktsiooniLennuki kaaperdamineKaitse printsiip:

riigil on jurisdiktsioon nende tegude suhtes, mis on suunatud selle julgeoleku vastu, olenemata teo

toimepanijast vi toimepanemise kohast NSA

printsiipi kasutatakse aegajalt, kuid on problemaatiline,erinevate riikide arusaam julgeolekust on

erinev

Riigil on ka igus kaitsta oma kodanikku. Territoriaalselt on faktiline ja praktiline eelis, kui kuritegija asubEestis siis Eestil on esmaigus tema le kohut mista.Kui kuritegu puudutab mitut riiki siis kigile laieneb territoriaalne printsiip, kigil EST, LAT, LIT, POL onigus sellega tegeleda ntx. Jurisdiktsiooni paljusus viib konfliktiniRV kriminaalkohus tegeleb kige, kige tsisemate kuritegudega al, 10.07.2002 toimunud kuriteodUniversaalsuse printsiip:

riiki vib karistada tegude eest omamata tavaprast seost teo toimepanija, toimepanemise koha vi

kannatanuga

need teod on olemuslikult suunatud kogu rahvusvahelise kogukonna poolt oluliseks peetava igushve

vastuphineb rahvusvahelisel tavaigusel

Aut dedere, aut iudicare printsiip: et vlistada karistamatust, kaaperdamine ntx

kui isik on pannud toime lepingus defineeritud kuriteo, peab riik kas mistma isiku le kohut vi

andma isiku vlja

phineb rahvusvahelistel lepingutellepinguline kohustus

Kigil riikidel on igus kohut pidada isiku le kes on rikkunud mingit igushve. sjakuriteod, piraatlus,genotsiid, inimvastased kuriteoderiti jhkrad kuriteod

VljaandmineRahvusvahelisest igusest tulenevad phimtted:

vljaandmine ei ole kohustuslik ilma asjakohase lepinguta, kuid samas ei keela rahvusvaheline igus

isikuid vlja anda lepingulise kohustuseta


12/34

tavapraselt ei hlma vljaandmise lepingud poliitilistes kuritegudes sdistatavaid isikuid jaldjuhul ei anna riigid selliseid isikuid vlja ka ilma lepingulise kohustuseta

Konkreetsed vljaandmise reeglid tulenevad slmitud vljaandmislepingutestseda peab vaatama, ei

ole kohustus kui ei ole lepingut, aga vib anda. Poliitilised kuriteod ei lhe alati sinna alla. Riigireetmineriigist lahkumisel ei ole phjendav inimiguste konventsiooni kohaselt. (Venemaa)

Siseriiklik igus vib sisaldada tiendavaid reegleid

ImmuniteetTnapeval saab eristada kolme liiki immuniteeti:

riigi immuniteet

diplomaatiline ja konsulaarimmuniteet

rahvusvahelise organisatsiooni immuniteet

Immuniteedi thendab, et isik vi institutsioon ei allu tavaprasel viisil riigi jurisdiktsioonileImmuniteedi eesmrk on tagada kandjale vimalikult suur sltumatus suhetes riigi vimuorganitega, kuid

ei vabasta iguse titmise kohustusest vi vastutusestSeni kuni inimesel on immuniteet, ei saa tema vastu jurisdiktsiooni kasutada. Immuniteet ei vlista

vastutust, vib aga tekkida aeguminemenetluslik takistus on immuniteet. Antakse et inimene olekssltumatu.Riigi immuniteetKuna riigid on suvernsed (vrdsed)ja vrdiguslikud, ei tohiks ks riik teostada oma jurisdiktsiooni teiseriigi suhtes

Tavapraselt oli immuniteet tielik, kuid tnapeval on valitsevaks piiratud immuniteet:

riigil on immuniteet asjades, kus teostatakse avalikku vimu (acta iure imperii)viisa andmine

riigil ei ole immuniteeti asjades, mis on olemuslikult eraiguslikud (acta iure gestionis)tsiviilkive

Riigil ei ole alati immuniteet tsiviilkibes osaledes. Saab minna teise riigi vastu siseriiklikku kohtusse.Oluline tehingu olemus.Vahetegemine on phjustanud palju segadust

Rahvusvahelise organisatsooni immuniteedid

Immuniteedid peaksid tagama organisatsioonide ja nende ttajate sltumatuse liikmesriikidest ja

teliselt rahvusvahelise staatuse

Immuniteetide ja muude privileegide allikad:

rahvusvahelised lepingud

asutamisaktid

spetsiaalsed mitmepoolsed lepingud

detailsed kahepoolsed lepingud

rahvusvaheline tavaigus

siseriiklik igus

Omistatavad immuniteedid ja privileegid on erinevad

Tavaprased immuniteedid ja privileegid:

kohtu ja titemenetluslik immuniteet

valduste, vara ja arhiivide puutumatus

finants ja tolliprivileegid

Organisatsioon omab tavaliselt juriidilise isiku staatust siseriiklikul tasandil ning saab seetttu omada

vara ja astuda lepingulistesse suhetesse teiste isikutega


13/34

Teema 7VAIDLUSTE RAHUMEELNE LAHENDAMINEldiselt

Riikidel puudub ldine kohustus oma vaidluseid lahendada

Kui riigid otsustavad oma vaidlused teiste riikidega lahendada, vib seda teha ainult rahumeelseid

vahendeid kasutades uus asi riikide vahel, 20 saj alguse asi.

RO harta nuab, et kik liikmed lahendavad oma rahvusvahelised vaidlused rahumeelsete

vahenditega viisil, mis ei ohusta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning iglust-Harta art 2 lg 3ja art 2 lg4relvastatud ju kasutamise keeld!Kui riigid otsustavad oma vaidlusi lahendada sisi igal juhul peavad nad seda tegema rahumeelseltVaidluste olemusVaidlus on mitme riigi lahkheli, mis puudutab kas mingit faktilist ksimust, kehtivat igust vi mne riigirakendatavat poliitikat

Vaidlusi saab jagada iseloomu jrgi:

poliitilised vaidlused puudutavad riikide olulisi huve ja muid sise vi vlispoliitilisi ksimusi ning

nende lahendamine ei toimu tingimata igusnormide vi printsiipide alusel. Kompromiss, lbirkimised

iguslikud vaidlused puudutavad iguse tlgendamist vi rakendamist ja nende lahendaminetoimub ennekike igusnormide vi printsiipide aluselVaidluste lahendamise meetodidRO harta peatkk VI ksitleb vaidluste rahumeelset lahendamist ja loetleb ka vajalikud meetodiNeed jagunevad kaheks:

diplomaatilised meetodid, mida kasutades saadakse iguslikult mittesiduv poliitiline lahend, mis ei

phine tingimata igusel (lbirkimised, vahendus, uurimine ja lepitus)Kompromiss. Va juhul kuivormistatakse leping ja ratifitseeritakse.

juriidilised meetodid, mida kasutades saadakse iguslikult siduv lahend, mis phineb ennekike

igusel (vahekohus ja kohtulik menetlus) RV kohus, iguslik hinnang - lahendLbirkimised

Valdav enamik vaidlustest lahendatakse otseste lbirkimiste abil

Neil osalevad ainult vaidluse osapooled, kelle kes on tielik kontroll toimuva leei ole kolmandaid

osapooli.

Nende pidamine nitab, et osapooled tunnustavadteineteist ja mnavadka vaidluse olemasolu

iguslikud tagajrjed

Osapooled peavad kituma heas usus

Lbirkimised on tihti eelduseksteiste meetodite kasutamiseleVahendus

Erapooletu kolmanda osapoole sekkumine aitab tihti letada takistusi ja juda lahenduseni

Selleks sobib riik, organisatsioon vi ksikisik

Vahenduse eriliigiks on head teened:

kolmas osapool pab vaidluse osapooli julgustada vi ergutada asuma lbirkimistesse

kolmas osapool pakub neile vahendeid, et lbirkimised saaksid toimuda

kolmanda osapoole roll lppeb lbirkimiste algusega

Telises vahenduses on kolmas osapool aktiivsem, nt:

esitab ettepanekuid

vajadusel edastab vi tlgendab he osapoole ettepanekuid teisele osapoolele


14/34

Vahendust vastu vttes:mnavad osapooled, et nende vahel on vaidlus

silitavad osapooled kontroll protsessi le, sest vahendaja ettepanekud ei ole siduvad

Vahendus on hea vimalus no pstmiseks

Uurimine

Vaidluse lahendamise vib takistada asjaolu, et osapooltel on lihtsalt erinevad lhtekohad

Sellise takistuse letamiseks moodustatakse komisjon, mis viib lbi faktiliste asjaolude erapooletu

uurimise

Ei sobi auksimuste, eluliselt oluliste huvide jms puhul

Uurimiskomisjon on olemuselt passiivne:

ei tee ettepanekuid vaidluse lahendamiseks

esitab faktilisi asjaolusid kirjeldav raport, mille kasutamine sltub osapooltest

Lepitus

Lepitus on meetod, kus kolmas osapool:esmalt viib lbi faktiliste asjaolude erapooletu analsi

seejrel pakub vlja lahendusi vi osutab muud abi

Lhidalt eldes on lepitus uurimise ja vahenduse sntees, kuid samas mitte nende mehhaanilise

liitmise tulemus

Lepitus on populaarne meetod rahvusvahelises kaubanduses

Vahekohus

Vahekohus on paindlik meetod igusel phineva ja iguslikult siduva ning kolmanda osapoole tehtud

lahendi saamiseksPaindlikum kui kohtulik menetlus, sest osapooled saavad kindlaks mrata mitmed sisulised aspektid

Kogu protsess vib jda saladuseks ja langetatud otsust ei pea avalikustama

Vaidluse osapooled mravad vahekohtunikud eraldi vi omavahelise kokkuleppe alusel

Vahekohtu pdevust ja vimalusi ei tohiks liialt piirata

Kui vahekohus letab oma mandaati, vivad osapooled nuda otsuse thistamist

Otsus on iguslikult siduv ja reeglina lplik, harva nhakse ette vimalus apelleerida

Samas saab vahekohtult ksida selgitusiKuidas tagada otsuse titmist?

Kohtulik menetlus

Kohtulik menetlus on sarnane vahekohtule, sest annab kolmanda osapoole tehtud iguslikult siduva

otsuse

Erinevused, nt:

rahvusvahelised kohtud on alalised

kohtunikud on varem ra valitud

menetlusreeglid ja rakendatav igus on paika pandud

rahvusvahelised kohtud ei ole alati spetsialiseerunud

Kohtud saavad vaidlust lahendada ainult juhul, kui kik osapooled nustuvad jurisdiktsiooniga

Rahvusvaheline Kohus


15/34

Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice):ks RO peaorganitest

tegutseb RO harta ja selle juurde kuuluva statuudi alusel

paikneb Haagis

RO liikmed:

on ipso facto ka statuudi osapooledpeavad tita otsuseid kohtuasjades, milles nad on osapooled

Kohtul on ROs sltumatu positsioon, sest teda ei ole paigutatud hierarhilisse ssteemi teiste

peaorganitega

Kohtus on 15 kohtunikku, kelle valivad heksaks aastaks Peaassamblee ja Julgeolekunukogu

Nad valitakse krgete moraalsete omadustega isikute hulgast:

kes omavad oma kodumaal krgematesse kohtuametitesse mramiseks nutavat kvalifikatsiooni, vi

kes on tunnustatud spetsialistid rahvusvahelise iguse alal

Kolleegium peab esindama maailma tsivilisatsioonide thtsamaid vorme ja peamisi igusssteeme

Kohtul on kaks funktsiooni:

lahendada riikidevahelisi igusliku iseloomuga vaidlusi rahvusvahelise iguse alusel

anda nuandvaid arvamusi iguslikes ksimustes

Kohtuasja osapoolteks saavad olla ainult riigid

Kohtu jurisdiktsiooniga nustumise viisid:

spetsiaalne kokkulepe

klausel lepingus

hepoolne deklaratsioon

Kohtumenetlus koosneb kirjalikust ja suulisest osast

Kohtuistungid on reeglina avalikud

Kohtuotsus langetatakse enamushletuse alusel, kuid vrdsete hlte korral on presidendi vi tema

asendaja hl otsustav

Menetlus toimub ja kohtuotsus avaldatakse inglise ja prantsuse keeles

Kohtuotsus on selle osapooltele iguslikult siduv ja lplik, sest apellatsiooni vimalus puudubKohtult vib paluda kohtuotsuse tlgendamist ja selle levaatamist, kui seda nuavad asjaolud

Kohtuotsus puudutab ainult kohtuasja osapoolte igusi, kohustusi ja huvisid konkreetses kohtuasjas, st

puudub pretsedendiigus

Peaassamblee, Julgeolekunukogu, teised volitatud RO peaorganid ja spetsialiseeritud asutused

vivad esitada kohtule rahvusvahelisiguslikke ksimusi nuandva arvamuse saamiseks

Nuandva arvamuse andmise menetlus lhtub suuresti kohtuliku menetluse reeglitest, kuid lisanduvad

mned eriprased aspektid

Kohus ksib esitatud ksimuse kohta arvamust kigilt huvitatud subjektideltTeatud juhtudel vib Kohus keelduda nuandva arvamuse andmisest

Nuandev arvamus ei ole iguslikult siduv, kuid hsti motiveeritud arvamused on siiski mjukad


16/34

Teema 8RIIGI VASTUTUSldiselt

Rahvusvahelisest igusest tuleneva kohustuse rikkumisel paneb riik toime rahvusvahelise vrteo

(internationally wrongful act)

Sellele jrgneb riigi vastutus, mida reguleerivad peamiselt rahvusvaheline tavaigus ja iguse

ldprintsiibid

Lisaks saab vtta aluseks Rahvusvahelise iguse Komisjoni poolt vlja ttatud rahvusvahelistest

vrtegudest tuleneva riikide vastutuse projektartiklidRahvusvaheline vrtegu

Rahvusvaheline vrtegu on kitumine, kas tegevus vi tegevusetus, mis vastab kahele olulisele

tunnusele:

omistatav riigile

rikub riigi rahvusvahelist kohustust

Tegevusetust saab riigile ette heita juhul, kui riigil oli iguslik kohustus kituda teatud viisil, kuid ei

teinud seda

Hvitise nudmisel on olulised ka kahju tekkimine ning phjuslik seos kitumise ja tekkinud kahju

vahel

Rahvusvahelised vrteod on jaotatud nende raskusest ja kannatajate ringist tulenevalt kaheks:

rahvusvaheliste kohustuste rikkumised, mille puhul tekib rikkujariigil vastutus vaid konkreetse

kannatajariigi suhtes

rahvusvahelise iguse imperatiivnormidest tulenevate

kohustuste tsised rikkumised, mille puhul tekib rikkujariigil vastutus kigi teiste riikide suhtes

Kuidas neb vlja reaalne vastutus kigi riikide ees?Vastutuse tekkimise alused

Vastutuse tuvastamisel tuleb ra nidata, et igust rikkuv kitumine on omistatav asjakohasele riigile

Omistamise alused:

riigiorganite kitumine

avaliku vimu funktsioone titvate fsiliste vi juriidiliste isikute kitumine

he riigi poolt teise riigi ksutusse antud organite kitumine

riigi juhitud vi kontrollitud kitumine

mssuliste ja teiste liikumiste kitumine

muu riigi tunnustatud vi omaks vetud kitumine

Iga riik vastutab enda rahvusvaheliste vrtegude eest

Aga lisaks sellele vastutab riik:

teiste riikide kitumise eest, kui tegemist on rahvusvahelise vrteo toimepanemise toetamise vi

kaasaaitamise, juhtimise vi kontrollimise vi sellele sundimisega

oma territooriumil teise riigi poolt kolmanda riigi vastu toime pandud rahvusvahelise vrteo eest

igusvastasuse vlistamineRahvusvahelises iguses on mitmed asjaolud, mis vlistavad rahvusvahelist igust rikkuva kitumise

igusvastasuse:

teise riigi nusolek vastavaks kitumiseks


17/34

igusprase enesekaitse teostamineasjakohase vastumeetme kasutamine

force majeure

hdaseisund

hdavajadus

rahvusvahelise iguse imperatiivnormist kinnipidamine

Vastumeetmed

Kannatajariigil on igus kasutada vastumeetmeid, mille eesmrk on sundida rikkujariiki muutma oma

kitumist vi hvitama sellega tekitatud kahju

Peamised vastumeetmete liigid:

retorsioonid, mille puhul on tegemist kll ebasbraliku, kuid samas tiesti igusprase kitumisega

repressaalid, mille puhul on tegemist nii ebasbraliku kui ka tavaolukorras igusvastase kitumisega

Repressaalide puhul tuleb jlgida proportsionaalsust

Kahju hvitamine

Rikkujariik peab hvitama kannatajariigile tekitatud kahju

Hvitamist saab nuda kolmes vormis, kas ksikult vi kombineeritult:

restitutsiooni

kompensatsioon

satisfaktsioon

Hvitamine on lihtsam, kui tegemist on konkreetsete kannatajariikidega ja/vi kahju on materiaalneDiplomaatiline kaitse

Kui kahju kannatajaks on vlismaalane, vib tema kodakondsusjrgne riik esitada rikkujariigi vastu

rahvusvahelise nude

Selleks peavad olema tidetud kaks tingimust:

jrgitud on nude riikliku kuuluvuse reeglit, st nude saab esitada kodakondsusjrgne riik

ammendatud on kik kttesaadavad ja efektiivsed siseriiklikud abinud, st nude saab

esitada ainult juhul, kui isik on ra kasutanud kik rikkujariigis kttesaadavad jaefektiivsed abinud

hvitise saamiseks

Teema 9RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTE IGUSldiselt

Rahvusvaheliste lepingute igust reguleeris pikka aega rahvusvaheline tavaigus, kuid praegu tuleb

lhtuda ennekike rahvusvaheliste lepingute iguse Viini konventsioonist (1969)

Viini konventsioon kohaldub ainult riikidevahelistele lepingutele

See kehtib ainult lepingutele, mis on slmitud prast selle justumist, st 27. jaanuaril 1980

Lepingu olemusLeping thistab:

rahvusvahelist kokkulepet

mis on slmitud riikide vahel


18/34

kirjalikus vormismida reguleerib rahvusvaheline igus

olenemata sellest, kas see sisaldub hes, kahes vi enamas omavahel seotud dokumendis

samuti olenemata selle konkreetsest nimetusest

Fsiliste vi juriidiliste isikute osalusega kokkulepped ei ole rahvusvahelise iguse allikad

Lepingu osaliste hulk

Lepingud on osaliste hulgast lhtuvalt:

kahepoolsed lepingud

mnepoolsed lepingud on vhemalt kolme osalisega suletud lepingud

mitmepoolsed lepingud on vhemalt kolme osalisega avatud lepingud

hepoolne tahteavaldus ei ole leping, kuid vib teatud tingimustel omada siduvat judu

Lepingu suhtes kohalduv regulatsioon oleneb teatud ulatuses selle osaliste arvust

Lepingu slmimine

Lepingu vib slmida mis tahes keeles, kuid kui seda hiljem tlgitakse, siis on autentseks tekstiks vaid

alla kirjutatud tekst

Lepingu slmimisega seonduvaid toiminguid vivad teha isikud, kes omavad selleks volitust lhtuvalt:

volikirjast

ametikohast:

riigipead, valitsusjuhid, vlisministriddiplomaatilise esinduse juhid

Slmimise protseduuri peamised etapid:

teksti ettevalmistamine

teksti vastuvtmine

teksti autentsuse kindlaksmramine

siseriiklikud protseduurid

nusoleku andmine siduvuse kohtaAllkirjastamine muudab lepingu siduvaks ainult juhul, kui selles on selgesnaliselt kokku lepitud

Tavaliselt on nutav eraldi nusoleku andmine

Reservatsioonid

Lepingu allakirjutamisel, ratifitseerimisel vi sellega hinemisel saab teha reservatsioone

Reservatsioon on riigi hepoolne avaldus, millega riik soovib vlistada vi muuta lepingu teatavate

stete iguslikku mju nende kohaldamisel selle riigi suhtes

Kahepoolsele lepingule ei saa reservatsioone teha, ka deklaratsioonid on sobimatud

Kui riik on teinud reservatsiooni, siis ei ole tal igust nuda vastava stte titmist teisteltLepingu justumine

Lepingu allakirjutamise ja siduvuse kohta nusoleku andmise vahelisel perioodil peab riik hoiduma

lepingu mtte ja eesmrgiga vastuolus olevatest toimingutest


19/34

Kohustus lpeb, kui on selgelt vljendatud kavatsust mitte anda nusolekut siduvuse kohtaLeping justub:

sellises korras ja sel hetkel, mis on ette nhtud lepingus vi koosklastatud lbirkimistel osalenud

riikide poolt

kokkuleppe puudumisel aga hetkest, kui kik lbirkimistel osalenud riigid on andnud nusoleku olla

seotud

Lepingu titmine ja tlgendamine

Kehtiv leping on selle osalistele kohustuslik:

lepingut tuleb tita heas usus

lepingu mittetitmist ei saa igustada siseriikliku igusega

leping ei oma reeglina tagasiulatuvat judu

kik lepingud on eelduslikult vrdse igusjuga

Lepingut peab tlgendama heas usus, koosklas terminite tavalise thendusega vastavas kontekstis

ning lhtuvalt lepingu objektist ja eesmrkidest

Leping ei loo igusi ja kohustusi mitteosalistele

Lepingu muutmine

Lepingut saab muuta osaliste kokkuleppel

Selleks kasutatakse kas eespool ksitletud slmimise ja justumise ldisi reegleid vi lepingus endas

ettenhtud reegleid

Kui riik ei ole nustunud muudatustega, siis kehtib tema ja muudatustega nustunud riikide vahel

hiliseim mlema suhtes kehtinud lepingu redaktsioon

Lepingud saab teadlikult muuta vaid mnede osaliste omavahelistes suhetes

Lepingu kehtivus

Leping on kehtiv, kuni see muutub kehtetuks vi lepingu kehtivus peatub vi lppeb

Kehtivusaja jrgi on lepingud:

thtajatud lepingud

thtajalised lepingud

Soovi korral saab kahepoolset lepingut denonsseerida ja mitmepoolsest lepingust taganeda

Lepingu oluline rikkumine annab osalistele vimaluse peatada vi lpetada leping

Teema 10DIPLOMAATILINE IGUSldiselt

Tnapeval sisaldub diplomaatiline igus peamiselt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis (1961)

Iga riigi suvernsuse juurde kuulub vime astuda diplomaatilistesse suhetesse, avada diplomaatilisi

esindusi ja vahetada diplomaate

Diplomaatiliste suhete sisseseadmine:

vastastikusel kokkuleppel

teineteist tunnustavate riikide vahel

ei eelda diplomaatiliste esinduste avamist

Esindus


20/34

Diplomaatiline esindus koosneb laiemas laastus:diplomaatilisest esindajast

tema meeskonnast

esinduse valdustest koos sinna juurde kuuluva varaga

Traditsiooni kohaselt asuvad esindused pealinnas

Esinduse valdused on omandiigusest olenemata hooned vi hoone osad ning nende juurde kuuluvmaa, mida kasutatakse esinduse vajadusteks, sh esinduse juhi residentsFunktsioonid

Peamised diplomaatilised funktsioonid:

lhetajariigi esindamine vastuvtjariigis

lhetajariigi ja selle kodanike/ettevtete huvide kaitsmine vastuvtjariigis rahvusvahelise igusega

lubatud piirides

lbirkimiste pidamine vastuvtjariigi valitsusega

kigi iguspraste vahenditega vastuvtjariigis toimuva jlgimine ja sellest aruandmine lhetajariigivalitsusele

lhetaja ja vastuvtjariigi sbralike suhete edendamine ning majanduslike, kultuuriliste ja teaduslike

suhete arendamine

Esindus vib tita ka konsulaarfunktsioone

Esinduse liikmed

Esinduses ttavad:

esinduse juht

diplomaatilise personali liikmedadministratiivse ja tehnilise personali liikmed

teenindava personali liikmed

Kaks esimest kategooriat on diplomaadid

Igal kategoorial on oma lesanded, millest lhtuvalt omistatakse sobilik staatus ning vajalikud

privileegid ja immuniteedidKohustused, keelud

Kohustus jrgida vastuvtjariigi igusakte, hoolimata omistatud privileegidest ja immuniteetidest

Kohustus mitte sekkuda vastuvtjariigi siseasjadesse

Kohustus jrgida kehtivat asjaajamise korda

Keeld kasutada esinduse valdusi helgi viisil, mis ei sobi kokku esinduse funktsioonidega

Keeld tegelda kutsealase vi kommertstegevusega isikliku kasu saamise eesmrgil

Esinduse puutumatus

Kolm aspekti:

vastuvtjariigi ametivimudel on keelatud nendesse siseneda ilma esinduse juhi nusolekuta

vastuvtjariigil on eriline kohustus astuda kik asjakohased sammud, et kaitsta esindust sissetungi vikahjustuse eest ja vltida esinduse rahu segamist vi selle vrikuse rikkumist

vastuvtjariigi ametivimud ei tohi lbi otsida, rekvireerida, arestida vi allutada titemenetlusele

esinduse valdusi, vara ja transpordivahendeid


21/34

Konventsioon ei sisalda kohustustest erandeidEsinduse privileegid

Esindusel on veel mitmed privileegid, nt:

esinduse dokumendid on alati ja kikjal puutumatud

vastuvtjariik peab vimaldama ja kaitsma esinduse vaba ametialast suhtlust

diplomaatiline kott ei kuulu avamisele ega kinnipidamisele

lhetajariik ja esinduse juht on vabastatud esinduse valdusi puudutavatest maksudest

vastuvtjariik peab lubama sisse tuua ja vabastama kigist tollimaksudest esemed esinduse ametlikuks

tarbeksDiplomaadi isikupuutumatus

Diplomaadile on tagatud isikupuutumatus, mis hlmab kahte olulist aspekti:

teda ei vi mingil viisil vahistada ega kinni pidada

vastuvtjariik peab kohtlema teda kohase lugupidamisega ja astuma kik asjakohased sammud, et

vltida rnnakut tema isiku, vabaduse vi vrikuse vastu

Konventsioon ei sisalda kohustustest erandeid

Diplomaadi immuniteedid

Diplomaadil on immuniteet vastuvtjariigi kohtulikust jurisdiktsioonist

Kriminaalasjades on immuniteet absoluutne

Tsiviil ja haldusasjades on immuniteedist erandid:

erakinnisvara puudutavad asjad, v.a kui seda omatakse lhetajariigi nimel esinduse vajadusteks

primisasja, milles diplomaat osaleb kui eraisik

vljaspool ametialaseid funktsioone toimunud kutsealast vi kommertstegevust puudutavad asjad

Immuniteet ei thenda, et diplomaat ei ole vastutav, vaid seda, et tema suhtes ei vi parasjagu

algatada menetlust

Ka titemenetluslikke meetmeid ei tohi rakendada, v.a tsiviil ja haldusasjade erandite korral ning

tingimusel, et need meetmed ei riku diplomaadi isiku ja residentsi puutumatust

Diplomaat ei ole samaaegselt vabastatud lhetajariigi jurisdiktsioonist

Diplomaadi privileegid

Diplomaatidel on veel mitmed privileegid, nt:

vastuvtjariik lubab neil liikuda oma territooriumil, v.a julgeoleku huvides suletud piirkondades

nad on vabastatud mitmetest vastuvtjariigi maksudest

nad on vabastatud igasugustest isiklikest, hiskondlikest ja sjalistest kohustustest

nad on vabastatud tollimaksudest seoses esemetega, mis on meldud tema enda vi perekonna

isiklikuks tarbeks

nad on reeglina vabastatud isikliku pagasi tollikontrollist

Eristaatuse kehtivus

Privileegid ja immuniteedid kehtivad:

hetkest, mil diplomaat siseneb vastuvtjariiki, et asuda oma ametipostile, vi olles juba seal, siis

hetkest, kui tema ametisse nimetamisest informeeritakse vastuvtjariiki

hetkeni, mil ta lahkub vastuvtjariigist vi mdub selleks vajalik mistlik aeg, kuid kehtivad isegi

relvakonflikti korral


22/34

Immuniteedid on aga thtajatud ametilesannete titmisel toimunu suhtesKa transiitriigid peavad kaitsma diplomaate

Vastumeetmed

Immuniteedist on vimalik loobuda:

seda saab teha ainult lhetajariik

selgesnaliselt vljendatud otsus

eraldi otsus kohtuliku ja titemenetluse osas

Kui diplomaadi kitumine on vastuvetamatu, vib vastuvtjariik nuda (selgitusi andmata)

diplomaadi lahkumist riigist

Vga tsiste erimeelsuste korral vib riik hepoolselt katkestada diplomaatilised suhted

Teema 11MEREIGUSldiselt

Mereigus puudutab mitmeid teemasid, nt merealad, mereressursside ja phja kasutamine,merekeskkonna kaitse

lemvim prast maailmamerel on palju videldud

Valdkond oli vga pikka aega reguleeritud ainult rahvusvahelise tavaigusega

Praegu reguleerib merendust esmajoones mahukas RO mereiguse konventsioon (1982) ja

kokkulepe osa XI rakendamise kohta (1994)Merealad ja lhtejoon

Tnapeval saab rkida jrgmistest merealadest:

siseveedterritoriaalmeri

klgvnd

majandusvnd

avameri

Lhtejoon eraldab siseveed territoriaalmerest ja sellest mdetakse kigi teiste merealade algust:

tavaline lhtejoon

sirge lhtejoonSiseveed

Siseveed on lhtejoonest maismaa poole jvad veealad, st sisemeri ja teised siseveekogud

Siseveed on territooriumi lahutamatu osa ja alluvad seetttu tielikult rannikuriigi suvernsusele

Reeglina ei ole rannikuriik kohustatud lubama teiste riikide laevu oma sisevetesse

Tsiviillaevade puhul vib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni phimtteliselt tilikus ulatuses

Sjalaevad ei allu rannikuriigi jurisdiktsioonile

Territoriaalmeri

Rannikuriik vib mrata territoriaalmere laiuse, kuid see ei tohi letada 12 meremiili

Nii territoriaalmerele kui ka selle kohal asuvale huruumile ning selle all asuvale merephjale ja

maapuele laieneb rannikuriigi suvernsus

Suvernsete iguste suurimaks piiranguks on igus rahumeelsele lbisidule


23/34

Selline lbisit peab olema katkematu ja kiire ega tohi ohusta rannikuriigi rahu, avalikku korda vijulgeolekut

Rannikuriigil on territoriaalmeres mned eelised:

ainuigus kalastada ning ammutada muid merephjas ja maapues paiknevaid loodusressursse

suvernsus territoriaalmere kohal asuvas huruumis

rannikuriigi laevadel on ainuigus kabotaaivedudele

Territoriaalmerd lbivate tsiviillaevade suhtes vib rannikuriik teostada piiratud ulatuses nii kriminaal

kui ka tsiviiljurisdiktsiooni

Sjalaevad ei allu rannikuriigi jurisdiktsioonile

Klgvnd

Klgvndi laius ei vi ulatuda lhtejoonest kaugemale kui 24 meremiili

Rannikuriigi igused on klgvndis vga piiratud

Teostada vib ainult jurisdiktsiooni, mis on vajalik, et:

hoida ra territooriumil vi territoriaalmeres kehtestatud tolli, fiskaal, immigratsiooni vitervishoiualaste regulatsioonide rikkumist

karistada nende regulatsioonide rikkumise eest

Tiendavaid regulatsioone ei tohi kehtestada

Majandusvnd

Majandusvnd on laiuseks vib olla kuni 200 meremiili alates lhtejoonest

Rannikuriigil on suvernsed igused:

merevees, merephjas ja maapues asuvate ressursside uurimiseks, ammutamiseks, silitamiseks ja

haldamiseksselle vndi muul viisil majanduslikuks uurimiseks ja kasutamiseks

Aga rannikuriik peab arvestame ka teiste riikide vimalike igustega

Teistel riikidel on kolm olulist igust:

laevasiduvabadus

lelennuvabadus

merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabadus

Varem lisandus kalapgivabadus, mis on tnapeval asendunud rannikuriigi kontrolli jaeeliskasutusegaAvameri

Avameri hlmab endas merd, mis ei kuulu eespool nimetatud merealade hulka

Avameri kuulub kogu inimkonnale ning seal on kigil riikidel hesugused ja vrdsed igused ja

kohustused

Avamere vabaduste hulka kuuluvad, nt:

Laevasidu ja lelennuvabadus

kalapgivabadusmerealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabadus

teaduslike mereuuringute teostamise vabadus


24/34

Neid vabadusi kasutada viisil, mis prab nutavat thelepanu teiste riikide huvidele nende vabadustekasutamisel

ldjuhul alluvad laevad avamerel olles vaid lipuriigi ja rahvusvahelisele igusele

Lipuriigil on igus ja kohustus tagada lipuriigi ja rahvusvahelise iguse rakendamine selle lippu

kandvatel laevadel

Teise lipuriigi tsiviillaevade tegevusse vib sekkuda vaid piiratud juhtudel, nt:

lhenemise igus

piraatlus

orjakaubandus

jlitamine vrsketel jlgedel

hdavajadus

relvakonflikti osapoolte igused

lepinguline alus

MandrilavaMandrilava:

hlmab vljaspool territoriaalmerd asuvat merephja ja maapue

ulatub tervele mandri loomulikule pikendusele kuni mandrilava rmise piirini vi lhikese mandrilava

puhul kuni 200 meremiili kaugusele lhtejoonest

Rannikuriik vib teostada mandrilava le selliseid suvernseid igusi, mis on vajalikud mandrilava ja

selle loodusressursside uurimiseks ja kasutamiseks

Teised riigid peavad selleks ksima loa

SvamerephiSvamerephi on vljaspool mandrilava olev merephi ja maapu, mis ei allu hegi riigi

jurisdiktsioonile

Svamerephi on inimkonna hisprand

Riigid ei vi hepoolselt teostada suvernseid igusi svamerephja le

Nende loodusressursside hiseks kasutamiseks loodi spetsiaalne organisatsioon, mille pdevuses on:

ekspluateerida ise svamerephja

anda vastav igus teistele isikutele

Vaidluste lahendamine

Mereiguse konventsiooni osa XV on phendatud vaidluste rahumeelsele lahendamisele

Konventsiooni osaliseks saades peab iga riik valima vhemalt he jrgmistest meetoditest:

Rahvusvaheline Mereiguse Tribunal

Rahvusvaheline Kohus

vahekohus

erivahekohus

hisosa puudumisel rakendub vahekohus

Teema 12INIMIGUSEDldiselt


25/34

Inimiguste kontseptsioon on dnaamiline ning selle sisu ja ulatus muutuvad pidevaltIga inimene omab vrandamatuid ja kohtulikult tagatud igusi, mille eesmrk on kaitsta inimest tema

ellu liigse sekkumise ja ennekike valitsuse, kuid ka teiste isikute kuritarvituste eest

Inimigused ei ole tegelikult uus nhtus

Teise maailmasja lpuni peeti riigi ja kodanike suhteid ldiselt riigi siseasjaks

Plvkonnad

Inimigusi jagatakse plvkondadesse:

kodanikuja poliitilised igused, mis aitavad tagada ksikisiku fundamentaalseid igusi, kaitstateda riigivimu kuritarvituste eest ja vltida riigi sekkumist tema eraellu

sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised igused, mis vljendavad inimeste igust nuda

sotsiaalseid, majanduslikke vi kultuurilisi vimalusi vi tagatisi

solidaarsusigused lhtuvad rahvusvahelisest solidaarsusest

Kigi inimiguste sisu ei ole pris selge ja erinevate plvkondade inimigusi ei saa tagada htmoodiKaitse rahvusvahelisel tasandil

RO eesmrgid inimiguste valdkonnas:

saavutada rahvusvaheline koost inimiguste ja kigile meldud phivabaduste austamise

kasvatamisel ja svendamisel

aidata kaasa kigile kuuluvate inimiguste ja phivabaduste ldisele austamisele ja jrgimisele

Riigid peavad nende eesmrkide saavutamiseks tegema igaklgset koostd ROga

Samas puuduvad ROl inimiguste efektiivseks ja sisuliseks kaitseks vajalik pdevus ja mehhanismid

Kaitse rahvusvahelisel tasandilRO harta ei sisalda inimiguste kataloogi

Esimene oluline verstapost oli 10. detsembril 1948 vastu vetud inimiguste lddeklaratsioon

See dokument sisaldab nii kodaniku ja poliitilisi kui ka sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi igusi

Kuigi tegemist on poliitilise deklaratsiooniga, mis ei oma iseenesest iguslikult siduvat iseloomu, on

suur osa seal sisalduvatest igustest siduvad tnu eraldi vastu vetud lepingutele vi kujunenudtavaigusele

Inimiguste juriidilises vundamendis on phjapaneva thtsusega 1966. aastal vastu vetud:

majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste iguste rahvusvaheline pakt

kodaniku ja poliitiliste iguste rahvusvaheline pakt

Paktid sisaldavad ka rakendusmehhanisme, kuid need on vrdlemisi nrgad:

riigid raporteerivad oma edusammudest

fakultatiivse protokolli alusel vivad riigid nustuda, et nende vastu vib esitada kaebuse

Euroopa ssteem phineb ennekike inimiguste ja phivabaduste kaitse konventsioonil (1950) ning

selle lisaprotokollidel

Nende eesmrk:thusalt ja sisuliselt kaitsta igahe inimigusi ja phivabadusi

hoida ja arendada demokraatliku hiskonna ideaale ja vrtusi

Neid iseloomustab range juriidiline olemus ning selge ja efektiivne jrelevalvemehhanism


26/34

Kaitse Euroopa tasandil

Riigid tagavad kigile nende jurisdiktsiooni all olevatele isikutele selles mratletud igused ja

vabadused

Konventsiooni ja selle protokolle tlgendab ning nende alusel esitatud kaebusi lahendab Euroopa

Inimiguste Kohus

Selle koosseisu kuulub iga riigi kohta ks kohtunik:

kes valitakse riigi esitatud kolme kandidaadi seast kuueks aastaks Euroopa Nukogu ParlamentaarselAssambleel

keda vib tagasi valida

Riigid tunnustavad kohtu jurisdiktsiooni ja vtavad kohustuse tita kohtu lplikke otsuseid igas asjas,

milles nad on osapooled

Kohtusse saab kaebuse esitada:

ks riik teise riigi vastu

isik, isikute grupp vi valitsustevline organisatsioon riigi vastu

Kaebuse edasine kik oleneb mitmetest asjaoludest, nt esitaja, sisu, vastavus nuetele

Kohus on sisemiselt jagatud viieks sektsiooniks, milles sees teevad otsuseid:

ks kohtunik (kaebuse vastuvetavus)

kolmeliikmeline komitee (kaebuse vastuvetavus, sisuline otsustamine tpiliste rikkumiste puhul)

seitsmeliikmeline koda (ennekike sisuline otsustamine)

Sektsioonide leselt moodustatakse 17liikmeline suurkorda, mis ennekike vaatab lbi:

kige olulisemaid juhtumeid

apellatsioone

Koja vi suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik

Kaebus peab esmalt vastama teatud tingimustele:

tegemist on konventsiooni vi selle lisaprotokollideprima facie rikkumisega

kik siseriiklikud iguste kaitse vimalused on ammendatud

kaebus on esitatud kuue kuu jooksul prast lplikku siseriikliku otsuse tegemist

Individuaalkaebus lkatakse tagasi, kui see on:

anonmne

sisult sama, mis juba lbivaadatud kaebus

edastatud lahendamiseks mujale

kaebaja ei ole kandnud olulist kahju

kokkusobimatu konventsiooni vi selle protokollide stetega, selgelt phjendamatu vi kaebeigust

kuritarvitav

Menetlus on suuline ja kirjalik

Koda teeb otsuse enamushletuse tulemusena

Koda vib loobuda kaebuse arutamisest suurkoja kasuks, kui:

kohtuasi tstatab tsiseid ksimusi seoses konventsiooni vi selle protokollide tlgendamisega

pstitatud probleemi lahendus ei ole koosklas kohtu varem langetatud otsusega


27/34

Kolme kuu jooksul saab apelleeridaSpetsiaalselt moodustatud viieliikmeline kolleegium otsustab, kas apellatsioon on vastuvetav

Suurkoja otsus on lplik

Lplikud otsused on iguslikult siduvad ja titmiseks kohustuslikud igale kohtuasja osapooleks olnud

riigile

Justunud otsuste titmise le teostab jrelevalvet Euroopa Nukogu Ministrite Komitee

Kohus vib Ministrite Komitee palvel anda nuandvaid arvamusi iguslikes ksimustes, mis

puudutavad konventsiooni ja selle lisaprotokollide tlgendamist

Teema 13RELVASTATUD JU KASUTAMINE

Relvastatud ju kasutamise keeld

Kik liikmed hoiduvad oma rahvusvahelistes suhetes juga hvardamisest vi selle kasutamisest iga

riigi territoriaalse terviklikkuse vi poliitilise sltumatuse vastu vi mis tahes muul viisil, mis ei olekoosklas RO eesmrkidega

Agressiivse relvastatud ju kasutamise keeld on ius cogens norm ja kehtib kigile rahvusvaheliseigusesubjektideleRelvastatud ju kasutamise keeld

Ei piirdu kitsalt sjaga, vaid laieneb jule

Lisaks kasutamisele hlmab ka hvardamist

Probleemid:

reegel ei rgi tegelikult relvastatud just, vaid lihtsalt just

reegli snastus vib jtta mulje, et keeld on tingimuslik, kuid on siiski ldine

EnesekaitseSuvernsuse oluline ja vrandamatu element

Relvastatud rnnaku korral RO liikme vastu ei piira miski kesolevas hartas vrandamatut igust

individuaalsele vi kollektiivsele enesekaitsele, kuni Julgeolekunukogu on vtnud vajalikud meetmed

rahvusvahelise rahu ja julgeoleku silitamiseks

RO harta kohaselt ei igusta ligiolev rnnak vi selle oht relvastatud ju kasutamist

Jtkuvalt rgitakse nii ennetava kui ka vlistava relvastatud ju kasutamisest:

ennetav enesekaitse viitab operatsioonile, mis toimub ligioleva, kuid seni algamata rnnaku vastu

vlistav enesekaitse viitab operatsioonile, mis toimub materialiseerumata ja ajaliselt ebaselge vikauge ohu vastu

Esimese toetuseks leidub mitmeid argumente tavaigusest, kuid teine on tnase iguse alusel selgelt

keelatud


28/34

Teostamine on ajaliselt piiratud, st lppeb, kui Julgeolekunukogu rakendab vajalikud meetmedEnesekaitset vib teotada ka kollektiivselt

Praktikat on vhe, kuigi mitmed lepingud nevad ette kollektiivset enesekaitset:

vastastikuse abistamise lepingud

sjalise liidu lepingud

garanteerimise lepingudOsalemine eeldab mingisugust kutset ohvri poolt

Kollektiivne julgeolekussteem

Kui kollektiivne enesekaitse on olemuselt ekstravertne, siis julgeolekussteem on hoopis introvertne:

mlema juhul vivad relvastatud judu kasutada ka need, kes ei ole otseselt rnnaku ohvrid

viimane phineb rahvusvahelist kogukonda esindava organi autoriteetsel otsustusel

Tnase ssteemi aluseks on RO harta peatkk VII ja seda administreerib Julgeolekunukogu

Tuleb thele panna:

Julgeolekunukogu diskretsioon on vga lai

reageerida vib ka ohule, et ennetada vi vlistada vimalikku agressiooni

olukord ei pea olema isegi rahvusvahelise iguse rikkumine

Julgeolekunukogu on poliitiline, mitte kohtulik organ

Klma sja ajal oli Julgeolekunukogu sisuliselt blokeeritud, alustas reaalset tegevust alles prast

IraagiKuveidi konflikti

RAHVUSVAHELINE IGUSTeema 14

RAHVUSVAHELINE HUMANITAARIGUSMiste

Humanitaarigus on

normide ja printsiipide kogum

mis seab piirangud ju kasutamisele

relvakonflikti tingimustes eesmrgiga

ssta isikuid, kes ei osale (enam) vitluses, ja objekte, mis ei panusta vaenutegevusse, ning

piirata sjapidamise viise ja vahendeid

Kigil tasanditel, riigipeast reameheni

Jrgimine, tagamine

Riikidel on kohustusjrgida humanitaarigust ja tagada selle jrgimine igas olukorras:

reeglid kehtivad htmoodi kigile relvakonflikti osapooltele, nii rndajale kui ka kaitsjale


29/34

asjaolu, et ks osapool eirab reegleid, ei anna teisele osapoolele igust vastata samagaTnases maailmas vivad ka vikestel eksimustel olla tsised poliitilised vi iguslikud tagajrjed, sh

tnu meediale

Sjaline vajadus

igus kasutada judu, mis oma iseloomu ja ulatuse tttu on vajalik igusprase sjalise eesmrgi

saavutamiseks

sjaline vajadus ei igusta kitumist, mis on iseenesest keelatud

Humaansus

keelatud on phjustada kannatusi, vigastusi vi purustusi, mis ei ole vajalikud sjalise eesmrgi

saavutamiseks

tsiviilisikute ja objektide ole siiski tielikult kaitstud sjategevuse mjude eest

Vahetegemine

tsiviilisikute ja objektide kaitse tagamiseks tuleb alati teha vahet tsiviilisikutel ja vitlejatel,

tsiviilobjektidel ja sjalistel sihtmrkidel

sjalised operatsioonid vivad olla suunatud ksnes vitlejate ja sjaliste sihtmrkide vastu

Proportsionaalsus

phjustatavad kahjud ei tohi olla ebamrased vrreldes eeldatava otsese ja konkreetse sjalise

eelisega

tuleb valida sobivad sjapidamise viisid ja vahendid

Isikute staatus relvakonfliktis

Staatus mrab kindlaks isiku igused ja kohustused ning kaitse vastase ktte langemisel

Isikud jagunevad kahte phikategooriasse:

vitlejad

vivad osaleda vaenutegevuses

neid tohib rnnata

tsiviilisikud

ei vi osaleda vaenutegevuses

neid ei tohi rnnata

Meditsiini ja usupersonal on mittevitlejad

Vitleja vs tsiviilisikVitlejateks on ennekike konfliktiosalise relvajudude liikmed, kuid teatud tingimustel ka teised

isikud

Maakaitsevgede, organiseeritud vastupanuliikumiste liikmetelt eeldatakse traditsiooniliselt, et


30/34

tegevus on juhitud vastutava isiku pooltkannavad kaugelt eristatavaid eraldusmrke

kannavad relvi avalikult

jrgivad sjapidamise reegleid

Kik, kes ei ole vitlejad, on jrelikult tsiviilisikud

Vastase ktte langenud isikud

Vastase ktte langenud isikutel on igus kaitsele

Nad jagunevad kahte kategooriasse:

sjavangid, kelle kaitse tuleneb esmalt sjavangide kohtlemise Genfi (III) konventsioonist

kinnipeetud tsiviilisikud, kelle kaitse tuleneb esmalt tsiviilisikute sjaaegse kaitse Genfi (IV)

konventsioonist

Igale isikule laieneb ks vi teine kaitse

Kiki kinnipeetuid tuleb kohelda inimlikult ja lhtuvalt kategoorialt vastavatest reeglitest

Sjapidamise viisid ja vahendidPhireeglid:

konfliktiosalistel ei ole piiramatut igust valida sjapidamise viise vi vahendeid

seetttu on keelatud kasutada:

viise ja vahendeid, mille eesmrk on phjustada liigseid vigastusi vi igustamatuid

kannatusi

vahendeid, millega ei suudeta teha vahet tsiviilobjektide ja sjaliste sihtmrkide vahel

vahendeid, mida ei ole vimalik suunata ainult sjaliste sihtmrkide vastu

Hinnang sltub muuhulgas konkreetsest situatsioonist

Keelatud vahendeid

Keelatud vi piiratud tavarelvad, nt:

mrk

deformeeruvad kuulid

pnismiinid

jalavevastased miinid

pimestavad laserrelvad

Keelatud massihvitusrelvad:

keemiarelvad

baktereoloogilised vi bioloogilised relvad

Keelatud viise

Vastast on keelatud tappa, vigastada vi vangistada pettuse teel (sjakavalus on lubatud)

Keelatud on anda ksku, et armu mitte anda

Vitlusvimetut isikut ei tohi rnnata

Samuti on keelatud:

relvakonfliktis mitteosalevate riikide atribuutika kasutamine

rahvusvaheliselt kaitstud embleemide jms vrkasutamine


31/34

Sjalised sihtmrgid

Sjalised operatsioonid vivad olla suunatud ksnes sjaliste sihtmrkide vastu

Sjalised sihtmrgid on objektid,

mis oma olemuse, asukoha, otstarbe vi kasutuse tttu

aitavad thusalt kaasa sjategevusele ja

mille osaline vi tielik hvitamine, hivamine vi neutraliseerimine

thendab valitsevas olukorras kindlat sjalist eelist

Tsiviilobjektideks on kik objektid, mis ei ole sjalisteks

Rnnakute korraldamine

Mida tuleb arvestada?

kultuuriobjektid on erilise kaitse all

kui olukord vimaldab, tuleks tsiviilisikuid ohustavast rnnakust ette teavitada

inimkilbi kasutamine, samuti tsiviilisikute hulgas varjumine on keelatud

keelatud on korraldada valimatuid rnnakuid

tsiviilisikutele vi objektidele phjustatav kaasnev kahju ei tohi olla lemrane, vrreldes oodatava

otsese sjalise eelisegaTagamine

Riigi kohustused:

petada vimalikult laialdaselt humanitaarigust

tagama vajaduse korral sjavelistele lematele valdkonda tundvad igusnuandjad

vtma vastu igusakte, mille alusel saab kriminaalkorras karistada isikuid, kes panevad toime vi

ksivad toime panna humanitaariguse raskeid rikkumisi

Kui riik ei suuda vi taha ise vtta isikuid vastutusele, vivad mngu tulla rahvusvahelised

kohtuorganid

Teema 15RAHVUSVAHELINE KRIMINAALIGUSSissejuhatavalt

Rahvusvaheline kriminaaligus mratleb:

rahvusvahelised kuriteod

riikide kohustused, mida teha nende toimepanijatega

rahvusvahelise menetluse reeglid

Nrnbergis eldi

kuritegusid rahvusvahelise iguse vastu ei pane toime riigid kui poliitilised abstraktsioonid ja ainult neidtoimepannud isikuid karistades on vimalik rakendada rahvusvahelise iguse normeRahvusvahelised kuriteod

Kesksed rahvusvahelised kuriteod:

genotsiidikuritegu

inimsusevastased kuriteod

sjakuriteod

Teised (vimalikud) rahvusvahelised kuriteod:


32/34

piinamineagressioon

terrorism

Kuriteo piirilene mde ei ole siinkohal piisav

Genotsiidikuritegu

Teod, mis on toime pandud kavatsusega hvitada osaliselt vi tielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi vi

usulisi ksusi, nt:

ksuse liikmete tapmine

ksuse liikmetele tsiste kehaliste vigastuste vi vaimsete hlvete tekitamine

tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumine, mis phjustab ksuse tielikku vi osalist hvimist

ksusesisese sndimuse takistamine

laste sunniviisiline mberpaigutamine teise ksusse

Inimsusevastased kuriteod

Teod, mis on teadlikult toime pandud osana massilisest vi sstemaatilisest rnnakusttsiviilelanikkonna vastu

Need hlmavad niteks:

tahtlik tapmine

orjastamine

vljasaatmine vi sunniviisiline mberasustamine

piinamine

vgistamine ja muu raske seksuaalse vgivald

isikute sunnitud kadunuks jmine

Sjakuriteod

Teod, mis rikuvad tsiselt teatud sjapidamise norme ja tavasid

Need hlmavad niteks:

piinamine vi ebainimlik kohtlemine

vara igusvastane ulatuslik hvitamine ja omastamine

iglase kohtumistmise mittetagamine

pantvangide vtmine

tsiviilelanike vi objektide tahtlik rndamine

kuulutamine, et armu ei anta

Jurisdiktsiooni teostamine

Siseriiklikud kohtud

Segatribunalid, nt:

Sierra Leone Erikohus

Kamboda Kohtute Erakorralised Kojad

BosniaHertsegoviina Riigikohtu Sjakuritegude Koda

Rahvusvahelised ad hoc tribunalid, nt:

Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal


33/34

Rwanda Rahvusvaheline KriminaaltribunalRahvusvaheline Kriminaalkohus

Menetluse ldised phimtted

Kuriteokooseis on olemas enne toimepanemist

Kriminaalvastutus peab olema individuaalne, kuid see vib olla nii otsene kui ka kaudne

Rahvusvahelise menetluse saab alustada ka juhul, kui juhtumit on juba uuritud siseriiklikult

Rahvusvahelist menetlust ei takista:

kohtualuse ametikoht

kohtualusele siseriiklikult antud amnestiad vi tagatud immuniteedid vi menetluse eritingimused

Rahvusvaheline Kriminaalkohus

Esimene alaline rahvusvahelisel lepingul phinev ksikisikute individuaalse kriminaalvastutusega tegelev

rahvusvaheline kohus

Iseseisev rahvusvaheline organisatsioon

Kohtunikke on vhemalt 18, kes valitakse statuudi osalisriikide assambleel heksaks aastaks ja seda ilma

tagasivalmisiguseta

Kohtul on peaprokurr, kelle tegevust toetavad lisaprokurrid ja spetsiaalne ametkond

Kohus ei ole seotud oma varasemate otsustega, kuid samas on nutud, et:

iguse kohaldamine ja tlgendamine peab olema jrjekindel

erilist rhku tuleb prata inimigustele

Kohtu jurisdiktsioonile alluvad:

agressioonikuritegu (kui riigid on leppinud kokku selle definitsioonis ja menetlemise tingimustes)

genotsiidikuritegu

inimsusevastased kuriteod

sjakuriteod

Kohus vib asja uurida jrgmistel tingimustel:

kuritegu on toime pandud osalisriigi territooriumil

kuriteo on toime pannud osalisriigi kodanik

juhtumi on kohtule edastanud riik, mis nustub selle juhtumi

puhul kohtu jurisdiktsiooniga

juhtumi on kohtule edastanud Julgeolekunukogu

Seega vivad ssteemi kivitada prokurr, riik vi Julgeolekunukogu

Viimane vib ka blokeerida menetluse alustamist

Kohtul on tiendavjurisdiktsioon

Kohus teostab oma jurisdiktsiooni juhul, kui:

puudub asjakohane siseriiklik jurisdiktsioon

riik ei taha asja uurida ega isikut vastutusele vtta vi ei ole tepoolest vimeline seda tegema

Kohus ei ole apellatsioonikohus siseriiklikule kohtussteemile

Esmane kohustus rahvusvaheliste kuritegude menetlemisel lasub endiselt riikidel

Kohtuotsus viiakse tide kohtu mratud riigis, mis on avaldanud selleks valmisolekut

Rahvusvahelise koost puhul sltub kohus riikidest, sest tal puuduvad tidesaatva vimu meetmed


34/34

Statuudi osapooled aga peavad, nt:loovutama sdistatavaid

koguma tendeid ja vtma tlusi

arestima varasid

Kuna kohus phineb lepingul, ei saa statuut panna kohustusi kolmandatele riikidele ega kohus nuda nende

koostd

See on vimalik ainult juhul, kui juhtumi saatis kohtusse Julgeolekunukogu, sest tema otsused on kohustuslikudkigile RO liikmetele

Kohus ei ole RO organ, kuid koost sujumiseks on omavahel slmitud koostleping

rahvusvahelise õiguse konspekt

Documents