Punane kärbseseen

Punane kärbseseen (Amanita muscaria) on üks levinumaid seeni Eestis.

Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes.

Täiskasvanuna on seene kübar 8–18 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast

värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate

eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene

pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära

pesta.

Jalg on tugev, kollakasvalge, 5–20 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori

jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all

kollakas.

Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad

elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi,

kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe.

Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette.

Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb

seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse).

Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast.