Aprill 2011Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.Projektijuht: Reemet Kaldoja, reemet.kaldoja@epl.ee, tel 680 4628

On mitmeid põhjuseid, miks kraa-nivett tasub eelistada pudeliveele. Ajal kui inimesed loevad hoolikalt eurosid, tasub vaadata ka pudeli-vee hinda. Tootmis- ja transpordi-kulude tõttu võib see kraaniveest olla 240 kuni 10 000 korda kallim. Enamik veepudeli hinda on toot-mise, pakendamise, transpordi, reklaami, turunduse ja veetootjate kasum, mitte vee enda maksumus. Samuti oleks ekslik pudelivett kraa-niveest puhtamaks ja tervisliku-maks pidada, kuigi paljude meelest see nii on. Tegelikkus näitab aga muud.

AS-i Tallinna Vesi kliendikom-munikatsioonijuht Mariliis Topp kinnitas, et pealinna joogivesi on nii kvaliteetne, et seda võib julgelt eelistada pudeliveele. „Pudelitesse pandud vesi on üldjuhul põhjavesi, mistõttu sisaldab see pinnases ole-vaid mikroobe,” selgitas ta.

Uuringud tõestavad, et mik-roobide paljunemist soodustavad nii toasoojus kui ka allikavee pikk säilimisaeg plastpudelis. Kui vees on hulgaliselt mikroobe, ei saa seda vett kvaliteetseks pidada, olgugi, et inimese tervisele need mikroobid otseselt ohtlikud ei ole. Seevastu plastpudeli materjalist võivad vette lahustuda sellised tervisele kahjuli-kud lisandid nagu ftalaadid, bisfe-nool A, antimon.

Üks põhjuseid, miks kraanivett võib puhtaks ja tervisele ohutuks pidada, on selle korrapärases testi-mises. Kraaniveele esitatakse sageli oluliselt suurem hulk erinevaid seadusest tulenevaid puhtuse- ja tervislikkusega seotud nõudmisi. Veevärkide vett testitakse regulaar-

Kraanivett võib julgelt juua!Plastpudelisse pandud põhjavesi võib sisaldada vee kvaliteeti mõjutavaid mikroobe, rääkimata kraaniveega võrreldes kuni 10 000 korda kallimast hinnast.

selt, samal ajal kui pudelivee toot-jatelt nõutakse mikroobidealaseid proove oluliselt harvemini.

Mitmel pool maailmas on teh-tud pudelivee testimiseks mitme-suguseid uuringuid. Kümmekond aastat tagasi tehti uuring, kus tes-titi mitmeid pudelivee sorte. Testi-tud kaubamärkidest peaaegu igal viiendal avastati vähemalt ühes proovis keemilisi saasteaineid rohkem, kui tervisele hea oleks. Mõned leitud ainetest kujutavad endast pikemaajalisel kasutamisel ohtu tervisele.

„Ei ole kaugeltki 100 protsenti tagatud, et müügilolevad pudeli-veed vastavad kõikidele joogivee nõuetele. Samas näiteks Tallinnas teostatakse aasta jooksul tarbijate kraanidest ligi 3000 analüüsi, mil-lest 2010.a. vastas kõigile nõuetele 99,59 protsenti. Alla 100 protsendi jääb näitaja põhjusel, et mõnel pool kahjustab vee kvaliteeti torustik. Lisaks teostatakse süvaanalüüse iga kuu ning kord aastas süvakont-roll, milles analüüsitakse 60 eri-nevat parameetrit,” ütles Mariliis Topp.

Puhast joogivett ei maksa segi ajada keemiliselt puhta ehk demi-neraliseeritud veega. Liiga puhas vesi pole tervisele kasulik. Joogivesi sisaldab üldjuhul 0,01–0,1 protsenti lahustunud mineraalseid kompo-nente, nagu kaltsium, magneesium, naatrium, kaalium, kloriid, sulfaat, vesinikkarbonaat jne. Deminera-liseeritud vee otsese tarbimisega ja selle kasutamisel toidu valmis-tamiseks kaasnevad aga mitmed terviseriskid, mis on seotud vajalike mineraalainete ja mikroelemen-

tide tasakaalu rikkumisega orga-nismis. Tulenevalt destilleerimisest on pudelivees vähe fluoriidi, mida sageli leidub looduslikus põhjavees. Seetõttu võib pikemaajaline pude-livee joomine suurendada hamba-haiguste riski.

Ka ained, mis mõistlikes kogus-tes on tervisele kasulikud ja vajali-kud, võivad liigses kontsentratsioo-nis pikaajalisel tarbimisel hoopis vastupidise tulemuse anda. Näiteks on mitmetes mineraalveesortides palju kaltsiumi – selliste veesortide igapäevane rohke tarbimine võib viia hüperkalkeemiani, mis suu-rendab tõsiselt neeru- ja sapikivide tekkimise ohtu.

•• Ühe liitri pudelivee tegemi-seks kulub kaks liitrit vett.•• Kolm veepudelit neljast taas-kasutusse ei jõua.•• Plasti lagunemine looduses võtab aega 400–1000 aastat.•• 89 miljardi liitri pudelivee pakendamiseks kulub umb-kaudu 1,5 miljonit tonni plasti. •• Selle plastmassikoguse toot-miseks kulub omakorda 47 mil-jonit gallonit naftat. •• Sellise hulga nafta abil saaks terve aasta sõita keskmiselt 100 000 autot või kütta 250 000 majapidamist.

AS Tallinna Vesi Ädala 10, Tallinn 10614 tel: 62 62 200 e-kiri: tvesi@tvesi.eewww.tallinnavesi.eewww.jookraanivett.eu

•• Otsese materjalikulu kõr-val kulub märkimisväärsetes kogustes fossiilseid kütuseid ka pudelivee tootmiseks ja trans-portimiseks. •• Kui aastas toodetavad umbes 200 miljardit veepudelit ritta asetada, ulatuks pudeliterodu 56 korda Kuule ja tagasi. •• Lisaks kütusekulule tuleb arvestada ka kasvuhoonegaa-sidega, mis vabanevad suurte pudelivee koguste transpor-dil.

Allikas: AS Tallinna Vesi

Pudelivesi – inimene joob, keskkond nutab

Reklaamtekst

Eestis korraldab keskkonnaohtlike lambijäätmete kokkukogumist ja Lätti ümbertöötlusesse saatmist Ekogaisma Eesti OÜ. Liepaja teha-sesse viiakse eri jäätmekogumisfir-made kaudu kokkukogutud lambi-jäätmed seepärast, et Eestis selline võimalus puudub.

Ettevõtte emafirma Ekogaisma SIA on lambijäätmeid koguv ja töötlev ettevõte Lätis, mille oma-nikud on suured elektroonika- ja energeetikafirmad Philips, Osram, General Electric ja BLV. Tootjavas-tutusorganisatsioone asutavad tootjad selleks, et hõlbustada tootjavastutuskohustuste täit-mist, lastes organisatsioonil tege-leda jäätmeseaduses sätestatud kohustustega. „Ekogaisma on oma tegutsemisaastate jooksul ümber-töötlusse saatnud üle 350 tonni lambijäätmeid. Päevavalguslamp sisaldab klaasi, luminestsentsi ja muid aineid, elavhõbedat ja metalli. Ümbertöötlemisel eral-datakse klaas, metall ja elavhõbe, millest klaas ja metall suunatakse taaskasutusse,” ütles Katrin Niel-sen, Ekogaisma Eesti OÜ juhiabi.

Madalrõhu-luminofoor-, kõrg-rõhulahendus- ja madalrõhu-naat-riumlampide jäätmed on kesk-konnale ohtlikud neis sisalduva elavhõbeda tõttu. Kui need kesk-konda satuvad või kui neid nõue-

Säästulamp paneb keskkonnale põntsuKeskkonnale ohtlikku elavhõbedat sisaldavad lambid tuleb koguda olmejäätmetest eraldi ja viia ohtlike jäätmete kogumiskohta.

Puhas keskkond2

tekohaselt ei käidelda, võivad need põhjustada tõsiseid tervise- ja keskkonnaprobleeme. Kasutatud keskkonnaohtlikud lambid tuleb kindlasti koguda olmejäätmetest eraldi.

Lambijäätmete äraandmine võib inimeste meelest osutuda eba-mugavaks, kuna neid ei saa panna kodu õues asuvatesse konteine-ritesse, lampide jaoks on olemas eraldi kogumiskohad. See võib olla põhjuseks, miks lambijäätmeid on lihtsam poetada olmeprügi hulka mõttega, et mis see üks pirnike ikka halba suudab teha. Kuid tuleb arvestada asjaoluga, et sedasi mõt-levad rohkem kui paar inimest ja nii satub ohtlike lampe olmeprügi hulka kordades rohkem.

Neid kohti, kus ohtlike jäätmete kirjas olevaid päevavalguslampe, sealhulgas erikujulisi ja kompakt-seid päevavalgus-, säästu- ning muid lahenduslampe tasuta ära saab anda, on Eestis üle 130. Vii-maste täpsem nimekiri on näha ka Ekogaisma kodulehel www.ekogaisma.ee. Halogeen- ja hõõg-niitlampe ohtlike jäätmete hulka ei loeta ja neid tagastama ei pea. „Ekogaisma saadab ümbertööt-lemisele ka LED-lambid, mis ei sisalda elavhõbedat, kuid nende puhul eraldatakse samuti metall ja klaas. Kuna jäätmeseaduses on kir-

jas, et LED-lampidele rakendatakse Eestis tootjavastutust, tähendab see automaatselt seda, et need lambid tuleb eraldi koguda. Paljud tootjad ega eraisikud seda veel ei tea,” ütles Nielsen.

Tootjal lasub kogumise kohustusVastavalt jäätmeseadusele peab tootja (toote valmistaja või turus-taja) tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäät-

mete kokkukogumise ning nende kõrvaldamise või taaskasutamise. Kuigi Eestis rakendatakse toot-javastutust elektri- ja elektroo-nikaseadmetele juba alates 13. augustist 2005, leidub ikka veel neid ettevõtteid, kes ei ole sellest teadlikud. On ka neid, kes teavad, kuid hoiavad seaduste täitmisest kõrvale. Selliseid ettevõtteid kont-rollib keskkonnainspektsioon, kes vajadusel määrab seadusest tule-nevate nõuete mittetäitmise eest

trahvi, mille suurus võib ulatuda kuni 32 000 euroni.

Jäätmeseadus ütleb, et tootja on isik, kes valmistab ja müüb too-teid oma kaubamärgi all, tegeleb teiste valmistatud toodete eda-simüügiga või veab Eestisse sisse tooteid nende edasimüümise ees-märgil. Seega kohaldub jäätmesea-dus enamikule Eesti ettevõtetest.

Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtoode-teregistris ja esitama registrisse andmeid tekkinud jäätmete kohta. „Registris ei pea ise registreerima end need, kes on meiega ühinenud, kuna siis registreerib end organi-satsioon ning esitab registrile ka ühinenud tootjate nimed. Liitumi-seks on vaja sõlmida leping,” sõnas Nielsen.

Kui töötamise lõpetanud sääs-tupirne või päevavalgus- ehk lumi-nofoorlampe pole palju ja nagunii on kavas minna katkise asemel poodi uut ostma, siis üks lihtsamaid mooduseid on vana kaasa võtta. „Jäätmeseadus kohustab elektri- ja elektroonikaseadmete müüjat oma müügikohas tasuta arvulise vasta-vuse alusel tagasi võtma müüdava seadmega sama liiki ja sama ots-tarvet täitvast seadmest tekkinud jäätmed. Ehk ostes ühe uue pirni, saab tasuta tagastada samasuguse vana,” selgitas Nielsen.

Ekogaisma Eesti OÜNarva mnt 7, Tallinntel: 662 6844info@ekogaisma.eewww.ekogaisma.ee

Madalrõhu-luminofoor-, kõrgrõhulahendus- ja madalrõhu-naatriumlampide jäätmed on keskkonnale ohtlikud neis sisalduva elavhõbeda tõttu.

Puhas keskkond 3

Ometi kuulevad jäätmefirmad sageli inimestelt väiteid, et neil justkui ei tekigi prügi või ei olda rahul veosagedusega. Vahel on nende nurinad ka õigustatud, eriti siis, kui arve esitatakse inimesele, kel oma krundil veel majagi ei ole, ent enamjaolt püütakse kohtusest lihtsalt kõrvale hiilida.

Teistpidi on Eestis veel praegugi omavalitsusi, mis pole korraldatud jäätmeveo süsteemi tänini oma ter-ritooriumil sisse seadnud, olgu siis põhjuseks nurjunud konkurss või ei olegi seda teha üritatud.

Järgnevalt kõneleb AS-i Veo-lia Keskkonnateenused juhataja Argo Luude sellest, miks korralda-tud jäätmevedu ikkagi vaja on ning kuidas see süsteem võiks olla veelgi tõhusamalt tööle rakendatud.

Prügi ei või põletada„Tuleb endale aru anda, et korral-datud jäätmevedu ei ole jäätme-firmade väljamõeldis,” märgib Luude. „Sageli arvatakse, et see on jäätmevedajate lobitöö tulemus ja et vedajad teenivad suurt kasumit.

AS-i Veolia Keskkonnateenused juht: korraldatud jäätmeveo süsteem vajab muutmist

Ent hinnad on ju vähempakkumise tulemusena märkimisväärselt langenud ning miks peaks jäätme-firmad siis lobitööd tegema, kui nende kasum väheneb?”

Luude sõnul on korraldatud jäätmeveo süsteem keskkonna puhtuse tagamiseks igal juhul vaja-lik. „Paljud inimesed käitlevad jäät-meid ebaseaduslikul viisil,” tõdeb Luude. „Valdavalt eramajas elavate inimeste hulgas on levinud aru-saam, et ma põletan oma prügi ära – mul on ju ahi. Soovitan igaühel prügipõletuspäevadel eramajade rajoonis ringi käia ja mõelda, kas sellise tossu sees on meeldiv elada. Prügi põletamine on ebaseadus-lik tegevus ja saastab keskkonda, ainult et inimesed ei ole seda endale teadvustanud. Pigem levib arusaam: miks ma ei või seda teha, kui prügi nii hästi põleb. Tõepoolest – pappi ja paberit võib põletada, aga kui polümeerid ehk plastpu-delid, piimapakikiled jmt madalal temperatuuril põlevad, tekivad mürgised gaasid, mis on keskkon-nale ohtlikud. Samuti saastab nii-

sugune prügipõletus küttekoldeid. Igal aastal tekib meil tahmapõlen-gutest arvukalt tulekahjusid ning ahjudes prügi põletamine võib kaudselt selle põhjuseks olla.”

Luude märgib, et on ka selts-kond inimesi, kes oma prügi kaup-luste juurde või mujale avalikesse prügikastidesse sokutavad. Too-gem siinkohal näiteks kas või Tartu maantee äärse prügikasti Kosel, kuhu majapidamistest toodud mustad jäätmeist pungil kotid lausa virnadena kuhjusid. Muidugi mitte iseenesest.

„Inimeste niisugune käitumine ongi põhjus, miks korraldatud jäät-meveo süsteemi rakendama hakati. Selle süsteemi mõtles välja riik, et jäätmed saaks nõuetekohaselt käi-deldud,” rõhutab Luude.

Ei taheta liitudaVõrreldes Lääne-Euroopaga on Eestis korraldatud jäätmeveo süs-teem üles ehitatud mõnevõrra teistmoodi. „Eestis otsib omavalit-sus konkursiga jäätmevedaja ning jäätmevedaja ise sõlmib jäätmeval-dajatega prügiveolepingu,” selgitab Argo Luude. „Lääne-Euroopas aga tegeleb klientide ehk jäätmevalda-jatega omavalitsus või omavalitsuse loodud üksus ning jäätmefirmalt ostavad nad vaid veoteenuse. Nii-sugune lahendus on parem, sest omavalitsus teab, kes tema terri-tooriumil asuvad, kus nad asuvad ja kas nende soov lasta end korralisest veost vabastada on põhjendatud.”

Luude sõnutsi on Eesti läinud jäätmevedu korraldades poolikut teed, seetõttu laekub vedajale ka väga palju kaebusi nii omavalitsus-telt kui ka klientidelt.

Klientide kaebused tulevad eel-

kõige süsteemiga kohustusliku liit-mise aadressil.

Seadus ütleb, et tiheasustusalal tuleb prügi ära vedada vähemalt kord nelja nädala jooksul, hajaasus-tuse puhul aga kord 12 nädala jook-sul. Kinnistuomanikku saab jäätmete äravedamist vabastada vaid siis, kui ta tõesti seal ei ela (näiteks on tal vaid krunt). Suvemaja puhul saab jäätmeveost vabastada hooajaliselt.

„Mõni inimene on võib-olla tõesti selline, et ta sorteerib prügi hoolega – tagastab taara, viib pakendid pakendikonteineritesse, viib teatud liiki prügi jäätmejaama-desse ning ülejääv kogus ongi nii väike, et ta on õigustatud vabastust saama. Aga neid on vähe,” tõdeb Luude. „Enamasti inimesed põleta-vad või matavad oma prügi või siis sokutavad selle teiste prügikasti ja teatavad, et neil prügi ei teki.”

Kui nüüd selline inimene satub olukorda, et ta PEAB jäätmed üle andma, on ta selgelt rahulolematu ega jäta seda muidugi enda teada.

Lünklikud andmebaasidEnt alati ei suju prügivedajal asjad ka omavalitsustega. „Tõsi – on hulganisti neid omavalitsusi, kes on süsteemiga liitunud, kes ei anna vabastusi kergekäeliselt, kes jagavad selgitusi, kuidas jäätmeid

seaduspäraselt käidelda, ning nendega üldjuhul meil koostöö ka sujub. Kui tekib probleeme, saa-vad need selgeks räägitud,” tõdeb Luude. „On aga omavalitsusi, kes arvavad, et nende osa on vaid veo-hanke korraldamine, aga ülejäänud mõttes nad veofirmaga koostööd ei tee. Näitavad näpuga, et vedaja on halb – omavalitsus annaks veost vabastuse küll, aga ei saa … Meie kui prügivedaja töö aga hakkab just omavalitsusest peale, sest just omavalitsusel on jäätmevaldajate register. Need omavalitsused, kes tahavad, et jäätmevedu nende territooriumil korralikult toimiks, on koostanud täpse registri, pan-nud sinna hulga kontakte – mei-liaadresse, telefone – ning teinud kõik selleks, et vedu saaks sujuvalt toimuma hakata. Paljudes omava-litsustes on register aga väga lünk-lik, sageli pole kontaktideks peale postiaadressi midagi, aga see ei võimalda kliendiga kiirelt suhelda. Tihti on andmebaas ka n-ö sodi täis – meile lihtsalt antakse kinnis-turegister üle, reaalsus on aga, et tegelikkuses ei vii mõne kinnistu juurde isegi teid. Ja kui me selle registri peale hakkame inimestele prügiveolepinguid saatma, on nad ärritunud. Kisavad meiega, kisa-vad omavalitsusega. Aga korralda-tud jäätmeveos on register nagu ehituses majaprojekt. Kui see on vigane, kukub heal juhul maja lagi sisse, halvimal juhul terve maja. Meil viib vigane register veo kvali-teedi alla ja inimesed on õigusta-tult pahased, et mille oleme kokku keeranud.”

Süsteem vajab muutmistKogemustega juhina usub Luude,

et kui Eesti tahab korraldatud jäätmeveosüsteemiga jätkata, tu lek s seda L ääne - Euro opa omaga sarnaseks muuta. „Süs-teem peab olema niisugune, et jäätmeveo korraldamisega tege-leb omavalitsus või tema loodud üksus,” kinnitab Luude, lisades, et Tallinn näiteks on seda mõtet kaalunud, kuid praeguseks on see soikunud. „Ootasime seda korraldust pikisilmi, et see oleks Eestis mudeliks saanud,” tähel-dab ta.

Teine variant, mida jäätmefirma on keskkonnaministeeriumile välja käinud, aga mida ei ole seni Luude andmetel arutuselegi võetud, puu-dutab kokkuveohanke muutmist. „Süsteem võiks olla niisugune, et omavalitsus küll korraldab kon-kursi, aga mitte veo ainuõiguse andmiseks, vaid veolitsentsidele,” paneb Argo Luude ette. „Veolit-sentsi saab firma eelnevalt paika pandud tingimuste alusel ning kõigil, kes konkursil litsentsi saa-vad, on õigus seal territooriumil jäätmeid vedada. Kliendile jääb sel juhul õigus ise vedajat valida, küll aga peab ta kindlasti ühe jäätmefir-maga lepingu sõlmima ja jäätmeid korrapäraselt üle andma nagu praegugi. Vedaja ülesandeks on pakkuda kvaliteetset teenust ja kui ta seda kliendile ei osuta, on klien-dil õigus teise vedaja juurde üle minna. Konkurents sunnib vedajat pingutama ning tagab parema tee-nuse. Oleme jäätmekäitlejate liidus seda süsteemi arutanud ja jõudnud ühiselt järeldusele, et süsteemil on palju plusse.”

Luude kinnitab, et uue valitsu-sega võetakse läbirääkimised sel teemal kindlasti ette.

Foto: Terje Lepp

Juba rohkem kui kuus aastat kehtib Eestis seadus, mis kohustab kõiki enam kui 1500 elanikuga omavalitsusi rakendama oma ter-ritooriumil korraldatud jäätmeveo süsteemi. Selle eesmärk ei ole muud, kui tagada, et kõigi inimeste jäätmed jõuaks kindla peale prügilasse või taaskasutusse, mitte et neid kallataks metsa alla või sokutataks salaja kel-legi võõra prügikasti.

AS-i Veolia Keskkonnateenused juhataja Argo Luude

Jäätmeveo süsteem võiks olla niisugune, et omavalitsus küll korraldab konkursi, aga mitte veo ainu-õiguse andmiseks, vaid veolitsentsidele.

Puhas keskkond4

Mai esimesel nädalal aset leidev traditsiooniline Metsanädal 2011 võimaldab seda kõike ja pakub lisaks veel rohkesti põnevaid ette-võtmisi.

Metsanädala eelüritused aga algavad juba aegsasti enne mai-kuud – 14. aprillil Maamessiga.

„Metsanädala programm on jagatud kahte osasse,” märgib Metsanädal 2011 projektijuht Mart Kelk. „Eelüritused algavad 14. april-lil, Metsanädal ise algab 2. mail ja kestab 8. maini. Kokku toimub selle aja jooksul 23 üritust.”

Selle aasta Metsanädala tun-nuslause on nagu tänavuse rah-vusvahelise metsa-aastagi oma: „Kohtume metsas!” Kelgu sõnul on mets ju teada-tähtis paik, mis annab tööd, leiba ja pakub puhka-misvõimalusi sadadele inimestele ning tunnuslausele kohaselt võib alati täieõiguslikult öelda: „Koh-tume metsas!”

Üritusi igale maitseleMetsas või metsaga otsesemas ja kaugemas mõttes on seotud ka kõik Metsanädala üritused, isegi siis, kui need reaalselt metsas ei toimu.

„14. aprillil avataval Maamessil on üleval Metsatelk, kus saab kõi-gile metsaga seotud küsimustele kindlasti vastuse. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu korraldamisel on aga võimalik ehitada endale tööriistakasti. Ahhaa keskusel on üleval puuistutusmäng, kus saab võistelda puude istutamises aja peale,” kirjeldab Mart Kelk Maa-messil toimuvaid Metsanädala ettevõtmisi.

15. aprillil toimuv metsanduse visioonikonverents keskendub metsanduse järgmise kümne aasta

Metsanädal 2011 pakub rohkelt metsaga seotud üritusi

arengutele ja suundadele ning käsitleb süsihappegaasi ja metsa omavahelisi seoseid ning kliima-muutusi.

23. aprillil oodatakse rahvast Jõgevamaale Kassinurme puulin-nusesse pärandkultuuripäevale, võtmaks osa talgutöödest ning lõbutsemaks simmanil.

Metsapealinn HaapsaluMetsanädal 2011 avatakse ametli-kult 2. mail kell 17 tänavuses met-sapealinnas Haapsalus. Aga juba päeval kell 13 ootavad Metsanä-dala korraldajad koolinoori met-sanduslikule orienteerumisvõistlu-sele, kus lisaks õige suuna leidmise oskusele annavad tooni ka metsan-dusalased teadmised. „Võistlus toi-mub vastavalt vanuseklassile kahel rajal ning on kõigile jõukohane,” täpsustab Kelk.

3. mai varahommikul ootab ornitoloog Tarvo Valker rahvast Haapsalu linnutorni juures, et üheskoos teha selgeks, kes on need linnud, kes meie ümber kevadhom-mikul siristavad.

Metsanädala mahukaim üritus „Linnarahva metsapäev” algab 7. mail Haapsalu piiskopilinnuses ja pakub väga mitmekülgset metsaga otsesemas või kaugemas mõttes seotud tegevust. „Erametsaliidu metsatelk, RMK loodusüritused, Vikan’i laevaehitus, Lodjakoja töö-toad, Läänemaa meistrivõistlused puude saagimises, lõhkumises ja riidaladumises, puutöölaat jms,” loetleb Mart Kelk.

Puust laeva ehitamist otsustati Kelgu sõnul demonstreerida see-tõttu, et Haapsalu on sadamalinn, kus on laevaehitusega ammust aega tegeletud. „Haapsalu Kutse-

hariduskeskus aga õpetab puitehi-tiste restaureerimist ja tisleritööd ning eks ole ju need ametid samuti metsaga seotud,” märgib Kelk.

Metsapealinna kõrval jagub metsanädalal üritusi ka mujale – Kohila Metsaselts näiteks korraldab nädala jooksul metsapäevi Harju- ja Raplamaa noortele. „Tutvustatakse metsatöid, õpetatakse erinevaid puuliike tundma ning istutatakse üheskoos metsa,” täpsustab Mart Kelk. „Räägitakse elementaarsetest asjadest, mis metsameestele on hästi teada ning mida võiks teada ka lapsed.”

Et ükski metsanädal ei möödu istutustalguteta, siis ootavad Kesk-konnaamet ja Eesti Erametsaliit nüüdki kõiki vabatahtlikke uut met-sapõlve rajama. Talgud toimuvad igas maakonnas. RMK on sel aastal suunanud oma talgute programmi lastele ning 6. mai metsaistutus-päevale oodatakse 6.–12. klassi õpilasi.

„Metsanädala programm on mitmekesine, kus tegevust leia-vad igas vanuses metsandushuvi-lised,” tõdeb Kelk. „Loodetavasti kasvab pärast üritustel osalemist nendegi inimeste huvi metsanduse vastu, kes praegu eriti tihti metsa ei satu.”

Metsanädal lõpeb 8. mail, kuid metsandusüritusi metsapealinna jagub veel terveks aastaks.

Metsanädal 2011

Eelüritused:•• 14.–16. aprill – Metsatelk Maamessil•• 15. aprill – raievõistlus Kevadkarikale 2011•• 23. aprill – Pärandkultuuri-päev Jõgevamaal Kassinurmes•• 2.-8. mai – Metsanädal Eesti Loodusmuuseumis

Valik üritusi:•• 2. mai kell 13 – metsandus-lik orienteerumisvõistlus koo-linoortele Haapsalus, kell 17 – metsanädal 2011 avamine Haapsalu piiskopilinnuse hoovil; kell 18 – metsandustöötajate meeskoor „Forestalia” kontsert•• alates maikuust – Kohila Met-saseltsi metsapäevad Harju- ja Raplamaa koolidele•• 3. mai – linnulaulu kuulamise retk Haapsalus•• 4. mai – Läänemaa Metsa-ühistu õppepäev linnarahvale•• 5. mai – RMK matkapäev Paralepa metsas•• 6. mai – RMK metsaistutus-päev koolidele•• 7. mai – Linnarahva metsa-päev, algus kell 12•• 7. mai – Svjata Vatra kontsert Haapsalu piiskopilinnuse hoo-vis•• 7. mai – RMK metsa-aasta kontsert Haapsalu kultuurikes-kuses•• alates 25. aprillist korraldavad Keskkonnaamet, Eesti Eramet-saliit ja RMK kõikjal Eestis met-saistutustalguid

Vaata lähemalt: www.metsainfo.ee

Kas soovid osa võtta õpetlikust linnulauluhommikust, lüüa kaasa metsaistutustalgutel, matkata Paralepa metsas või minna hoopis kogu perega Haapsallu linnarahva metsapäevale?

Foto: funholiday.org

Selle aasta Metsa-nädala tunnuslauseon nagu tänavuse rahvusvahelisemetsa-aastagi oma:„Kohtume metsas!”

5Puhas keskkond

Paljasjuursetel istikutel on potis-tatud istikute ees mitmeid eeli-seid: esiteks on nende juured kohe pärast istutamist otseses kontaktis pinnasega, mis tähendab, et nad kohanevad lihtsamini uue kasvu-kohaga. Teiseks saate hinnata kohe istikute juurte kvaliteeti ja kolman-daks on paljasjuursed potistatud istikutest oluliselt odavamad. Suure heki rajamine paljasjuursetest isti-kutest võimaldab allesjäänud raha eest täiendada aeda ka teiste tai-medega.

Millist hekki valida?Hekil on mitmeid kasulikke funkt-sioone – kaitseb müra, tuule ning tolmu eest, varjab ning piiritleb selgelt ülejäänud aeda. Lisaväär-tusena annab värvilise lehestikuga hekk aiale värvi ning muudab iga aia omanäoliseks.

Näiteks aeda kaitsvasse ast-lalisse hekki soovitame istutada viirpuu või punaselehise thunbergi kukerpuu. Need taimed sobivad suurepäraselt pöetud hekiks. Madalamaks pöetud hekiks ja geo-meetrilisse aeda sobib ideaalselt pukspuu.

Roosisõprade rõõmuks on saa-daval uus kanada roosisort ‘Prairie Joy’, mis sobib ideaalselt õitsvaks hekiks. See on vähenõudlik põõ-sasroos vanaaegsete roosade keskmiselt lõhnavate täidisõitega. Õite värv varieerub heleroosast tumeroosani. Õitseb rikkalikult juunist augustini ning väiksemal määral ka hiljem. Ideaalne hekitaim meie kliimasse, kuna on külma- ja haiguskindel.

Igasugustes oludes leplikud kontpuud lisavad aeda värvide-mängu terveks aastaks – suvel on lehed sõltuvalt sordist rohelistest kirjudeni, sügisel värvuvad puna-kaks ning lehtede langedes jäävad erivärvilised võrsed. Kontpuud sobivad hästi segaistutuseks. Nad on väga vastupidavad, taluvad hästi täispäikest ning ka varju. Eriti hästi

Juhani Puukool avas hekikaubamaja

Uudsena Eestis on Juhani Puukooli istiku-ärides sel kevadel avatud suurima valikuga hekikaubamaja. Esimest korda on saadaval paljasjuursetena mitmeid eriti kaunilt õits-vaid hekitaimi – eri värvi veigelaid ning pal-jude aiapidajate lemmikut tuhkurenelast ‘Grefsheim’. Ühe uudisena pakutakse heki-taimena astelpaju istikuid; sedasi saab lisaks tõhusale astlalisele hekile sügisel ka mõnusa vitamiinidest pakatava saagi.

saavad hakkama niisketes oludes. Kontpuudega pole teie hekk kunagi ühesugune.

Niiskesse pinnasesse soovitame hekiks istutada punapaju ‘Nana’. See on tihe, keskmise kõrgusega ja kevadel urbadega kaetud pajuliik.

Igihaljad okaspuud loovad rohe-lise müüri terveks aastaks. Heki võib rajada mägimändidest ning kada-katest, eriti populaarne hekitaim on elupuu. Juhani Puukoolis leiad eri suuruses juurepalliga elupuid, mis jätab juurte ümber piisavalt mulda, et ka suurem taim tunneks end pärast istutamist mugavalt ning saaks kenasti kohaneda. Mulla-palli ümbritsev võrk laguneb mullas ega sega juurte arengut. Eelistades hekiks elupuud, on roheline müür valmis kohe pärast istutamist ja kaitseb aeda aasta läbi.

Kuidas hekki hooldada?Pärast heki istutamist on soovitatav ümbrus multšida, siis püsib hekk kaunis ning elujõuline. Multšimine hoiab mulla kobedana, säilitab niis-kust, takistab vee aurumist ning vähendab umbrohtumist. Talvel kaitseb multš juuri külma eest, ega lase pinnasel sügavalt külmuda. Lisaks aktiviseerib see mulla mik-roorganismide elutegevust ning aeglaselt kõdunedes on orgaaniline multš väga heaks väetiseks.

Omades ilusat aeda ehtivat hekki, tuleb tema eest ka hoolit-seda. Ilus tihe hekk vajab korralikku pügamist. Ka vabakujuline hekk vajab kärpimist ja harvenduslõi-kust, vastasel juhul läheb see aasta-tega inetuks. Enelaid tuleks kärpida peale õitsemist eemaldamaks ära-õitsenud õisikud. Kontpuid tuleks tugevalt tagasi lõigata paari aasta tagant, mitte tihedamalt. Vabaku-julist hekki tasub harvendada, et eemaldada külmunud, kuivanud ja haiged oksad. Välja tuleks lõigata omavahel ristuvad ja paralleelselt asetsevad oksad. Sedasi püsib hekk ühtlane ja mitte liiga tihe.

Korrapärase heki puhul tuleb hekitaimi tugevalt tagasi lõigata kohe pärast istutust, et taimed haruneks võimalikult maapinna lähedalt. Saamaks ilusat ja tihedat hekki tuleks teda pügada igal aas-tal ning anda talle soovitud vorm. Lõigata tuleks järjepidevalt ning julgelt. Mida tugevamalt tagasi lõi-gata, seda tihedam ja korralikum hekk moodustub.

Kogu valiku hekitaimest ning lisa-infot leiate www.juhanipuukool.ee Istutades oled Sa õnnelik!

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisat-siooni (ETO) ning Keskkonnainves-teeringute Keskuse (KIK) toel teoks saanud kampaania „Anna paken-dile uus elu“ raames valminud las-tesaade ”Keskkonnake” läheneb taaskasutusteemale läbi laste tead-miste ja motivatsiooni tõstmise.

Kampaania suunamine lastele

on taotluslik, eesmärgiga kasva-tada noorem põlvkond keskkon-nast ja taaskasutusest enam hoolivaks. Väljakujunenud isiksuste hoiakute muutmine on kallis ning tihti tänamatu töö. Lastele aga asjade lihtne ja selge lahtirääkimine neid huvitavas kontekstis tagab loomulikuma ja pikaajalisema tulemuse. ETO kogemus näitab, et laste käitumise suunamine läbi positiivse kinnituse ja põh-jus-tagajärg seose näitamise annab tulemuseks ka lasteva-nemate käitumise muutuse. Lapse siirale palvele loodu-sest hoolida on raske mitte tähelepanu pöörata.

Sotsiaalkampaania ”Anna pakendile uus elu” paneb põhirõhu laste keskkonnateadlikkuse tõstmisele

Kampaania põhiväljundiks on ETV teisel kanalil esitletav lastesaa-tesari ”Keskkonnake”, mis räägib taaskasutuse põhimõtetest, sidudes need aga huvitavate avastusretke-dega Eestimaa eri paigus. Saatesarja käigus kohtuvad noored saateju-hid neile eeskujuks olevate tuntud

Turu-uuringute AS poolt läbiviidud pakendi-jäätmetega ümberkäimist selgitava uuringu põhjal ilmneb, et vaid pooled Eesti elanikud on motiveeritud ja valmis tegelema taaska-sutusteemadega üldise jäätmemahu vähen-damiseks.

inimestega eri valdkondadest, et siduda kokku laste unistused ja loo-dushoiu tähtsus. Saates külastatakse mitmesuguseid pakendeid kasuta-vaid tootmisettevõtteid, sõna võta-vad tuntud näitlejad, lauljad, sport-lased, kunstnikud, keda küsitlevad võluva siirusega vaatajate eakaasla-sed. Saade „Keskkonnake“ on eetris veebruarist kuni mai alguseni igal neljapäeval ETV teisel kanalil kell 18.25. Juba eetris olnud saateid saab kordusena vaadata ETV2 kodulehel: www.err.ee/etv2/search-ee.aspx .

Saatele lisaks saavad lapsed kesk-konna ja taaskasutusteemadel lisain-fot Keskkonnakese kodulehelt, aad-ressil www.keskkonnake.ee. Kodule-hel saavad lapsed proovile panna oma loodusteadmised, tuletada meelde taaskasutuseks sobilike pakendite õiget sorteerimist ning uuesti kohtuda oma sõprade, “Pakendikega“. Samuti jõuavad kodulehele lõbusad lõigud Keskkonnakese saate kaadritagustest tegemistest ning kuldaväärt näpunäi-ted, mida saatekülalised Sandrale ja Martinile jagasid. Keskkonnakese fän-niklubiga saab liituda Facebookis.

Puhas keskkond6

Telesaate „Keskkonnake” saatejuhid Martin ja Sandra

Foto: OÜ Boom Productions

Maaletooja: ANU POED OÜSoola 8, TartuTel 505 1409

e-post: info@kasvuhooned.ee

Taanist

KvaliteetsedJULIANA KASVUHOONED

Alumiiniumkarkassiga, klaas- või polükarbonaatkattega

Suurustes 3 m2 kuni 72 m2

Puhas keskkond 7

Allikas: Eesti Pandipakend OÜ

looduses õhuga kokkupuutes

maa sisse maetuna, kuna bakterid ei tunnista toiduks plastpudeli põhi-materjali – polüetüleeni

Plastpudeli ümbersünd•• Aastas kogub Eesti Pandipakend OÜ umbes 4300 tonni PET-i ehk plastpudeleid, mis purustatakse, granuleeritakse ja kasutatakse uuteks toodeteks

FIIBERKIUD TEKSTIILITOODE

50–80 aastat

LAGUNEMINE

500–1000 aastat

PET-PUDEL HELBED GRAANULID UUE PET-I TOORIK UUS PET

FLIIS

Harjumaal, Jõelähtmel tegutsev OÜ Eesti Pandipakend (EPP) annab tööd 55 inimesele.

Eesti Pandipakend on 2005. aas-tal tootjate ja importööride ning kaupmeeste loodud pakendisea-duse alusel töötav pakendi taaska-sutusorganisatsioon. Ettevõtte üles-andeks on hallata ja korraldada üle-eestiliselt tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, sor-teerimist, loendamist ja taaskasu-tamist. Vastavalt pakendiseadusele hõlmab see vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendit.

•• Eesti Pandipakend OÜ tegevjuht Rauno Raal, kui suur hulk pandi-märki kandvast taarast tagasta-takse?

2010. aastal tagastati ringlusse jõudnud plastpudelitest 91 prot-senti, klaaspudelitest 75 protsenti ja plekkpurkidest 57 protsenti.•• Mis saab ülejäänud osast?

Tagastamata pakendid jäävad reostama keskkonda või lähevad prügilasse ladestamisele koos olme-prügiga.•• Milline oli olukord viis aastat tagasi?

1. mail saab Eesti Pandipakend juba 6-aastaseks. Selle ajaga on kokku kogutud üle miljardi pakendi ehk ligikaudu 800 000 kuupmeetrit plekkpurke ning klaas- ja plastpu-deleid. Naljalt ei leia enam pudeleid vedelemas rannas või linnapildis.•• Mis on muutunud inimeste tead-likkuses, kuidas see on saavutatud?

Eestlase keskkonnateadlikkus tervikuna on aasta-aastalt kasva-nud, loodame et oleme saanud anda sellesse ka oma panuse. Nii pakendiettevõtjad, kaupmehed kui ka tarbijad on täna toimiva pandi-pakendisüsteemi hästi omaks võt-nud ja aasta-aastalt on kogutavate joogipakendite tagastusaktiivsus kasvanud. Eesti Pandipakendiga on liitunud ligi 150 tootjat ja importööri ning ligi 1200 tagastuskohta, millest 530 võtab pandipakendeid vastu taaraautomaadiga. Viimase ligi kuue aasta jooksul on Eesti Pandipakendi pakendiregistrisse kantud 5000 too-tepakendit.

Pandisüsteemi puhul on taga-tisraha ilmselge motivaator paken-dite tagastamiseks, tagades kõrged tagastusprotsendid ja motiveerides sel moel ka väiksema keskkonna-tundlikkusega inimesi pakendeid tagastama.•• Kas kõik kogutud pandipakend

Pandimärgiga pakend alustab uut teekondaLigi kuue aasta eest Eestis käivitunud pan-dipakendi süsteem on kokku kogunud ja taaskasutusse suunanud miljardi ühekordse kasutusega joogipakendit.

läheb ümbertöötlemisele?Iga viimane kui kogutud pakend

läheb ümbertöötlemisele ja mitte ainult pakend, vaid ka pakendite kogumiseks kasutatavad tarvikud ehk spetsiaalsed kilekotid ja sulgurid.•• Millistesse riikidesse läheb Ees-tis kogutud taaskasutatav pakend ümbertöötlemiseks?

Plekkpurgid lähevad Inglismaale Warringtoni, kus asub üks Euroopa suuremaid alumiiniumpurkide ümbersulatustehaseid. Ühekordse kasutusega klaaspudelid viiakse Jär-vakandi klaasitehasesse, kus need sulatatakse uuteks klaasist toode-teks ja neist saavad supipurgid, õlle-pudelid jne. Plastpudeleid müüme nii Eestisse, Soome, Lätti kui ka Hol-landisse. Baltikumi suurim plastpu-delite ümbertöötleja ehk helvestaja paikneb Lätis.•• Millist pakendiliiki kogutakse kõige enam?

Massipõhiselt kogume aastas kokku umbes 10 000 tonni paken-deid, s.t plast-, klaas- ja plekkpaken-did kokku, kaalu poolest kogume enim klaasi ja plasti.•• Mida saab toota purustatud plastpakendist?

Plastpudelil on kaks peamist kasutusala – pudel nimelt helvesta-takse, helbest tehakse graanulid ja vastavatest graanulitest uute plast-pudelite toorikud. Teise variandina tehakse plastist fliisi, mida kasuta-takse tekstiilitööstuses. Täiendavalt on plastpudelist võimalik teha väga tugevaid plastist kinnitusrihmasid. Neid võib näiteks näha ehitusma-terjalipoodides, millega laudade pakk on kokku tõmmatud. Samuti tehakse plastpudelist ehk PET-st salatikarpe ja erinevaid plastist söö-gianumaid.•• Mida tehakse purustatud plekk-purkidega? Kas neist tehakse uued purgid?

Plekkpurke ei purustata, vaid need pressitakse kokku. Pressitud plekkpurgid lähevad sõna otseses mõttes ahju (sulatusahju), kus need umbes 710-kraadise kuumuse juures üles sulatatakse. Sulaalumiiniumist valatakse alumiiniumkangid, mis siis hiljem kooritakse õhukesteks alumii-niumlehtedeks, millest tehakse uute plekkpurkide toorikud.•• Kui kaua võib selline taaskasu-tuse ringlus kesta?

Raske eraldi välja tuua, aga kui materjalikooslus läheb liialt nõrgaks, siis lisatakse struktuuri tugevdami-seks esmast tooret. Aga üldplaanis on tsükkel väga pikk.

Fotod: Priit Simson

CAN ehk plekkpurk

•• Klaaspudeli looduses lagu-nemise kohta andmed puudu-vad, sest seda taaraliiki ei ole suudetud piisavalt pika perioodi vältel jälgida.•• Vanaklaasi lisamine toor-ainesse alandab klaasimassi sulamistemperatuuri ja sellega ka energiakulu.•• Klaasi sulatamisel võib taas-kasutatav materjal moodustada kuni 80 protsenti toorainest.•• 1 tonn klaasipuru asendab 1,2 tonni toorainet.•• Kui looduslikust toormest võib klaasi valmistamisel atmo-sfääri lenduda kuni 20 protsenti (koos veeauruga), siis taaska-sutava materjali kasutamisel on see umbes 3 protsenti (koos veeauruga).•• Energiavajadus 1 tonni klaasi

sulatamiseks väheneb ligikaudu 2,5 protsendi võrra iga 10 prot-sendi toormesse lisatud klaasi-puru kohta.•• Ühe klaaspudeli ümbertööt-lemisel säästetud energia arvel võiks näiteks 100W elektripirn põleda 4 tundi või saab keeta 2-3 tassi teed.•• EPP kogub aastas ligi 4500 tonni ühekordsekasutusega klaasi, mis moodustab ligi 75 protsenti turule paisatavat kogusest.•• Aastal 2010 kogus EPP kokku 21 miljonit klaaspakendit.•• Klaaspudel saab uue elu kas uue klaaspudeli, supipurgi või muu klaasist tootena.

Allikas: Eesti Pandipakend OÜ, www.eestipandipakend.ee

PET ehk plastpudel

•• Alumiiniumpurk laguneb loo-duses 200–500 aastaga.•• Alumiiniumijäätmete ümber-sulatamine säästab kuni 95% energiast, mida vajataks alumii-niumi valmistamiseks esmasest toormest.•• Plekkpurgi tegemine taaska-sutatud materialist on 20 korda efektiivsem võrreldes primaarse toormega.•• Ühe alumiiniumpurgi taaska-sutamisel säästetava energiaga saab vaadata 3 tundi televiisorit,

•• Laguneb looduses 50–80 aastat õhuga kokkupuutes. Maa sisse maetuna aga 500–1000 aastat, sest bakterid ei tunnista toiduks plastpudelite põhima-terjali – polüetüleeni.•• Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel ener-gia kokkuhoidu.•• Plastiku tootmisel on ener-gia kõige suurema osakaaluga ressurss, mis moodustab 72–91 protsenti kogu polümeeri ressursivajadusest, samas on polümeerist toote valmistamise energiavajadus 6–20 protsenti.•• Taaskasutatud plastikust

OWG ehk ühekordne klaaspudel

samas kui sama purgi äraviska-misel kulub toorainest uue purgi tegemiseks sama palju energiat kui on 2,2 liitris bensiinis.•• Eesti Pandipakend kogub aastas ligi 1300 tonni CAN-i, mis moodustab ligi 57 protsenti turule paisatavat kogusest.•• Aastal 2010 kogus EPP kokku 134 miljonit plekkpurki.•• Plekkpurk saab uue elu kas uue plekkpurgi, autokompo-nendi, ehitusdetaili või alumii-niumist tootena.

polümeeri tegemine on väik-sema energiamahukusega kui „looduslikust” toormest saadav polümeer.•• Uuesti toormeks töödel-dud plasttaara taaskasutamine vähendab energiakulu 62–92 protsendi võrra.•• EPP kogub aastas ligi 4300 tonni PET-i, mis moodustab ligi 91% turule paisatavat kogusest•• Aastal 2010 kogus EPP kokku 126 miljonit pandimärgiga plastpudelit.•• Plastpudel saab uue elu kas uue plastpudeli, tekstiiltoote või pakkelindina.

www.eremka.eeJanek Jõesaar tel 511 8348Meelis Meigo, tel 5343 1486

Niidu 17, Pärnu 80010

Metsakinnistute ostmine!Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:

Aitame tellida metsainventeerimisandmeid!Ostame kasvava metsa raieõigust!Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone!Pakume raie- ja kokkuveo teenust!Aitame korraldada metsamaterjali transporti!

Multšimise peamisteks eesmärki-deks on aidata taimedel juurduda, vähendada mulla veekadu ja umb-rohu kasvamist ning kaitsta noori pinnalähedasi juuri talvise kül-mumise eest. Multši kasutamine vähendab tunduvalt maa harimi-seks kuluvat töövaeva. Peenra ja maatüki läbikaevamisel või künd-misel tõstetakse umbrohuseem-ned maapinnale, kus nad idanevad. Seega tehakse korduva rohimisega endale tegelikult tööd juurde. Eriti raske on lahti saada juurumbro-hust. Üleskitkumine toob umb-rohuseemned taas pinnale ja nii see rohimine ei lõpegi. Keemilised umbrohutõrjed on jällegi kulukad. Nendega mürgitatakse nii iseen-nast kui ka pinna- ja põhjavett ning mullas elutsevaid organisme.

Multšimine ei ole mitte üksnes tõhus umbrohu tõrjumise ja tai-mede loodusliku väetamise viis, vaid ka maa harimise ja komposti-mise aeglasem moodus. Mullapin-nale laotatud multšikihis toimuvad põhimõtteliselt samad bioloogi-lised ja keemilised protsessid mis metsakõdus. Erinevalt loodusli-kest protsessidest tuleb multšikihi puhul arvestada lähtematerjali ise-ärasustega.

Tüütu umbrohu vastu aitab võidelda multšimineUmbrohust vabanemiseks leidub palju eri mooduseid. Ajakuluka rohimise ja keemiliste ning kahjulike umbrohutõrjevahendite kõrval on loodussõbralikum ja aega kokkuhoidvam moodus multšimine ehk maapinna katmine erinevate materjalidega.

Puhas keskkond8

Samuti säästab multšimine tun-duvalt aiaomaniku tööaega. Aias kulub vähem väetisi ja kastmisvett. Orgaaniliste jäätmete kasutamine multšina vähendab tunduvalt maja-pidamises tekkiva prahi kogust, kahandades seega prügiveokulu-tusi. Seega on multšimine soodus nii aiapidaja tervisele kui ka raha-kotile.

Multšida tuleks kevadelKuna multšiga kaetakse üksnes kuivamata mullapind, on parim aeg multšimiseks või vana multši vahetamiseks kevadel kohe pärast lume sulamist. Vana multši keva-dine vahetamine ja eemaldatud materjali nõuetekohane kompos-timine väldib multši pugenud kah-jurputukate levikut. Kui tahetakse, et maapind kiiremini sulaks, tuleks multšimisega veidi oodata. Multši-mise vastased väidavad, et varake-vadine multšimine võib taimi kah-justada, sest päiksepaistel virguvad pungad ei saa katte all külmunud maast vajalikku vett kätte. See oht on aga oskusliku tegutsemise ja mulla temperatuuri jälgimisega välditav. Kevadisele lumele vähese komposti laotamine sulatab kiiresti lund ja maapind soojeneb.

nani. See omakorda välistab umb-rohuseemnete idanemise ja ka juba kasvama hakanud umbrohutaimed känguvad. Võib juhtuda, et mõned väga visad umbrohutaimed leiavad siiski ka multšitud ja tekstiiliga kae-tud peenras võimaluse kasvamiseks. Samuti hakkavad koorepurus mõne aasta möödudes idanema üksikud umbrohuseemned. See on parata-matu, kuid multšimata pinnaga võr-reldes on vahe sajakordne.

Multše on nii looduslikke ja sün-teetilisi kui ka segatüüpi. Põhiliselt

Kodumaine ettevõte Baltic Mulch OÜ pakub erineva frakt-siooniga männikooremultše. Kõik tooted on eranditult Eesti inimestelt, Eesti loodusest ja töötlemata. Uudistootena on müügile tulnud ka atraktiivse välimusega punase lepalaastu multš. Tooted on saadaval aia- ja ehituspoodides üle Eesti.

Täpsem info www.balticmulch.eu

Eesti multš

kasutatakse multšina koorepuru erinevaid fraktsioone ja killustikku. Kuigi graniitkillustik kestab näiteks väga pikka aega, mõjub koorepuru aias palju looduslähedasemana. Killustik on ka tunduvalt kallim. On paratamatu, et koorepuru aastate möödudes laguneb, mistõttu tuleks seda aeg-ajalt juurde lisada. Kuna aga aastate möödudes on taimed kasvuhoo sisse saanud ja varjutavad ise oma võraga mullapinna, siis jääb ka umbrohtusid ja niiskuskadu oluli-selt vähemaks.

Hea tulemuse saavutamiseks peaks aiapidaja enne multšimist pöörama kindlasti tähelepanu paarile nüansile. Multši kasuta-misel peenarde katmiseks tuleks kindlasti jälgida, et multš sobiks ümbritsevasse keskkonda – et see oleks nägus ja kestaks kasvukesk-konnas võimalikult kaua. Taimede või hekkide aluse maapinna katmi-sel on multšil näiteks lühem kasu-tusaeg. Suurte pindade katmisel võiks tähelepanu pöörata ka toote hinnale.

Geotekstiil efektiivse isoleerijanaEnne multšimist tuleks aiapidajal mullapind puhastada ja seejärel katta see vähemalt 5–7 cm kihiga. Kui kiht on õhem, võivad mulda jäänud umbrohuseemned siiski idanema hakata ja läbi multšikihi tungida. Selleks, et vältida umbrohutaimede idanemist, tuleks peenrad ja istu-tusalad katta geotekstiiliga ja seejä-rel multšikihiga. Erinevalt muudest isoleerijatest (nt ajaleht), ei lagune geotekstiil ilmastiku käes ja takistab päikesevalguse jõudmise mullapin-