projektijuhtimise konspekt i
TRANSCRIPT
PROJEKTIJUHTIMISE KURSUS
Läbiviija: Jana Pavlenkova
Juhtimine – eesmärgi saavutamisele suunatud protsess
• Teaduslikkus ja loovus• Eesmärgipärasus• Spetsialiseerumine ja universaalsus• Järjepidavus• Pidevus• Keskne juhtimine ja omaalgatus• Töötajate individuaalsus• Õigused ja vastutus• Võistlus• Juhtimisse kaasamine
Juhtimise põhimõisted I
• Juhtimine – inimeste tegevuse sihikindel suunamine ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi
• Organisatsioon – inimrühm, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel ning tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki.
Juhtimise põhimõisted II
• Juhi tööriistaks on inimene: kõikide oma vajadustega, motiividega, emotsioonidega.
• Juhtimise A & O on inimene• Seega peab juht olema eelkõige
inimeste juht
Juhendamise kunst
• Miks on see nii, et mil iganes ma vajan kätepaari, saan ma selle asemel terve inimese? Henry Ford
Juhtimise ülesanded • Juhtimine toimub mitmete funktsioonidena, mida tihti
liigitatakse planeerimiseks, organiseerimiseks, eestvedamiseks/motiveerimiseks ja kontrollimiseks.
• Planeerimine: otsustamine, mis peab tulevikus juhtuma (täna, järgmisel nädalal, järgmisel kuul, järgmisel aastal, järgmise viie aasta jooksul jne) ja tegevuskavade koostamine.
• Organiseerimine: plaanide edukaks täideviimiseks vajalike ressursside optimaalne kasutamine.
• Eestvedamine/motiveerimine: oskuste rakendamine teiste inimeste efektiivseks kaasamiseks plaanide täitmisele vastavates valdkondades.
• Kontrollimine: jälgimine — arengu võrdlemine planeerituga, tagasiside võib tekitada vajaduse plaane muuta.
Juhtimise ajalugu I
• Hiina väejuht Sun Tzi (400 eKr)• Sumeri kaupmehed• Vana-Egiptuse püramiidide ehitajad• Orjapidajad• Araabia numbrite levik• Kahekordne raamatupidamise
kodifitseerimine (1494) • ...
19. sajand• Adam Smith (1723-1790) ja John Stuart Mill (1806-1873) andsid
ressursside jaotamisele, tootmisele ja hinnakujundusega seotud küsimustele teoreetilise tausta.
• Eli Whitney (1765-1825), James Watt (1736-1819) ja Matthew Boulton (1728-1809) arendasid tehnilise tootmise elemente nagu standardimine, kvaliteedikontrolli protseduurid, kuluarvestus, detailidee vahetatavus ja töö planeerimine.
• Paljud nendest juhtimise aspektidest olid olemas 1861. aastale eelnenud Ameerika orjanduslikus majandussektoris. Tänapäeva kombe kohaselt kirjeldatuna "juhiti" taolises olukorras masstootmise laadses tootmises 4 miljonit inimest.
• 19. sajandi lõpus tutvustasid tuntud majandusteadlased Alfred Marshall (1842-1924) ja Léon Walras (1834-1910) ning ka teised uut komplekssuse taset juhtimise teoreetilistes alusmüürides. Joseph Wharton pakkus 1881. aastal esimest korda kolmetasemelise juhtimise kursust.
Teaduslik koolkond
• Frederick Taylor (1856 – 1915)– Jälgi kuidas tööd tehakse ning analüüsi, kuidas
seda paremini korraldada– Jaga tervik osadeks, täiusta osad ja pane osad
täiustatud terviku saamiseks– Vali välja need töötajad, kes kõige paremini neile
reeglitele vastavad– Palk on peamine motivaator
Administratiivne koolkond• Tegeleb võimalikult efektiivse organisatsiooni loomisega• Max Veber (1864 – 1920): (ideaalne) bürokraatia:
– Kirjutatud eeskirjad– Ülesehitus hierarhia põhimõttel– Õiglane hindamine ja tasu– Ülesannete ja vastutuse süsteem
• Hanry Fayol (1841-1925) juhtide põhitegevused:– Planeerivad: määratlevad iga tegevuse kvalitatiivse tulemi– Organiseerivad: korraldavad iga konkreetse ülesande elluviimist– Tegelevad eestvedamisega: mõjutavad inimesi käituma või tegutsema
teatud viisil, et saavutada eesmärke– Kontrollivad: hindavad töö tulemuslikkust
Administratiivne koolkond - 14 põhimõtet
1. Tööjaotus – spetsialiseeritud2. Volitused ja vastutus – peavad olema vastavuses, võimuprintsiip3. Distsipliin – kohustus järgida reegleid4. Ühine aluvus – “one man one boss”5. Suundumuste ühesus – sarnased tegevused koondada ühe juhi alla6. Isiklike huvide allutamine üldistele7. Personaali tasustamine – õiglane nii firma kui töötaja seisukohalt8. Tsentraliseerimine – võim peab olema koondatud üles9. Skalaarne kett – võib peab kulgema ahelat pidi10. Kord – ressurside hea koordineerimine11. Õiglus – alluvaid tuleb õiglaselt kohalda12. Töökoha stabiilsus – tööjõuvoolavuse vältimine, kohanemisaja
võimaldamine13. Initsiatiiv – alluvate võimalus initsiatiivi näidata14. Korporatsioonivaim – kooskõlastus
Käitumuslik koolkond• Mary Parker Follet– Me oleme unustanud inimese!– Töötaja teab kõige paremini ise, kuidas oma tööd
paremini teha– Seega nemad peaksid ülesannete täitmist ka
kontrollima• Hawthorne:– “Inimkatsed” GM-s
• Douglas McGregor– Teooria X ja Y
Juhtimisteadus
• Juhtimisfilosoofia: Peter F Drucker• Kvantitatiivne juhtimine (lineaaranalüüsid,
modelleerimine, juhtimissimulatsioonid)• Tootmise logistika juhtimine• TQM
Organisatsiooni-keskkonna koolkond
• Organisatsiooni ja väliskeskkonna suhe– Keskkonnamõjurid (Michail Porter: 5F – analüüs)
• Süsteemiteooria:– Avatud / suletud süsteemid, sünergia– Sisendite / protsesside / väljundite optimeerimine
Kombineeritud koolkond
• Pole parimat meetodit juhtimiseks, on mitmed erinevad meetodid erinevateks situatsioonideks
• Juhtide tarkus / lollus seisneb mitte kätteõpitud meetodite rakendamises, vaid situatsioonidele vastavate otsuste tegemises
• Tehnoloogia muutub, seega ka juhid peavad kiirelt muutuma
Õppiv koolkond
• Muutuvas keskkonnas peavad inimesed pidevalt õppima
• Õppiv organisatsioon: – Avatus uutele ideedele– Uute teadmiste genereerimine ja levitamine
• Toimub ulatuslik koostöö ärivaldkondade vahel
15. sajandil viis Filippo Brunelleschi oma ajastu arhitektuuripraktikasse sisse kaks uuendust:
• 14. sajandil oli töö Firenze katedraali ehitusel katkenud ja Brunelleschile tehti ülesandeks hoone lõpetada ja rajada sellele kuppel. Enne alustamist esitas Brunelleschi kupli joonised (progetto või plaani), kasutades erinevaid vaateid hoonele, et näidata oma kavandatud tulevase konstruktsiooni geomeetrilist lahendust; nende vaadete kaudu pidi kuppel ise rääkima vaatajale midagi linna ajaloolisest ja poliitilisest kontekstist. Firenze pürgis kogu maailmale avatud linna staatuse poole ja seepärast koosnes kuppel kahest “kestast”, välisest ja seesmisest.
• Brunelleschi ratsionaliseeris arhitektuuri ja andis sellele uue ajalise perspektiivi – selline lähenemine võimaldas eraldada teineteisest planeerimise ja töö enese, projekti ja selle rakenduse.
Brunelleschi näide osutab sellele, et meil tuleks mõiste “projekt” veel kord läbi mõelda ja käsitleda seda kui kontseptsiooni, mille
eesmärk on tegevuste organiseerimine.
Projekteerimistehnoloogia ajaloost
…-1945 inseneriteadmiste ja loomingulise talendi sümbioos
1945-1965 esimesed mudelid1968 valmistamise arvesse võtt (Gladman)1965-1980 järjestikune tootearendusskeem1976 Integreeritud tootearenduse mudel
(Olsson)1980 süstemaatilise ITA mudel (Andreasen)1995 ITA dünaamiline mudel (Ottosson)
Sõna päritolu
• Sõna “projekt” kasutati esimest korda umbes 16. sajandil ja see tuleb ladinakeelsest sõnast projicere (= ettepoole paiskama). Ladinakeelne tüvi viitab seega liikumisele, trajektoorile, mingile kindlale suhtele ajas ja ruumis.
• Ajalooliselt kasutasid seda sõna esimesena arhitektid.
Projekt on…
• Oxfordi inglise keele sõnaraamat määratleb “projekti” kui “individuaalset või koostöös teistega hoolikalt planeeritud ja välja töötatud ettevõtmist mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks; [näit.] uurimisprojekt/üleriigiline projekt äri edendamiseks”.
Mis on projekt
• Projekt on tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks, milleks on tavaliselt püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus või toode.
• Projekt on rida üksteisele järgnevaid tegevusi teatud eesmärgi saavutamiseks vastavate ressursside piires
Projekti piiravad ressursid
• Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis.
• Ressurss. Projekti käsutuses on eelnevalt kokkulepitud ressurss, mille väärtus on rahaliselt mõõdetav ning mis moodustab projekti eelarve.
• Tulemus. Tulemust kirjeldatakse eesmärkide ja väljundite kaudu.
Projekti tunnused
• Uudsus ja ühekordsus• Spetsiifiline eesmärk• Range ajaline piiritletus• Iseseisev organisatsioon• Piiritletud ressursid ja iseseisev eelarve• Kõrge määramatuse ja riskide aste
Ameerika mõtleja John Dewey (1859–1952)
Projektil neli eeldust:• ühine mõtteprotsess, mis vormib projekti kasvu ja
arengut;• projekti kujundamiskeskkonna tingimuste jälgimine;• teadmine selle kohta, mis sarnastes olukordades
varem on toimunud;• lähenemine, mis ühendab tähelepanekud
tänapäevast teadmistega minevikust, ja määratleb seeläbi nende tähenduse.
Kõigest sellest tuleks meil pöörata tähelepanu asjaolule, et projekt:
• on meetod, mis võimaldab meil liikuda ideelt tegevusele, protsessi käigus erinevaid etappe kujundades;
• on suunatud selle (sotsiaalse) keskkonna muutmisele, milles ta aset leiab;
• vormub konkreetses sotsiaalses, ruumilises ja ajalises kontekstis;
• omab hariduslikku mõõdet ja võimaldab inimestel õppida kogemuse läbi;
• on kollektiivse tegevuse produkt;• hõlmab tingimata analüüsi, mis loob seose idee ja tegevuse
vahel.
Kuid projekt pole
• minevikus toimunud tegevused, mis korduvad regulaarselt ühel ja samal viisil;
• selgelt määratlemata eesmärkidega tegevused;
• tegevused, mida on võimalik korrata või mida on võimalik ükskõik kuhu ja ükskõik millal ümber paigutada;
• pidevalt toimuv tegevus.